Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.14 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 2866 7212354 7084296 2026-08-11T15:10:59Z Martin Macha 2111 142215 /* */ 7212354 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Riik | riiginimi = Sloveenia Vabariik | omastav = Sloveenia | nimi1_keel = sloveeni | nimi1 = Republika Slovenija | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Slovenia.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Slovenia in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[sloveeni keel|sloveeni]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Ljubljana]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Nataša Pirc Musar]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Janez Janša]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = [[25. juuni]] [[1991]] | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Zdravljica]] | usund = | üladomeen = [[.si]] | telefonikood = 386 | riigikord = parlamentaarne vabariik | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = SLO | märkused = }} [[Fail:Blue_dolomite_mountains_of_Slovenia.jpg|pisi|Mäed Sloveenias pärast päikeseloojangut]] '''Sloveenia''' on riik [[Kesk-Euroopa]] lõunaosas [[Aadria meri|Aadria mere]] kirderannikul. Maa põhiosa jääb [[Ida-Alpid]]e piirkonda. Sloveenia piirneb [[Itaalia]]ga läänes, [[Austria]]ga põhjas, [[Ungari]]ga kirdes ning [[Horvaatia]]ga lõunas ja idas. Sloveenia on suuresti mägine ja metsane, selle pindala on 20 271 ruutkilomeetrit ning elanike arv ligikaudu 2,1 miljonit. Ametlik keel on [[sloveeni keel]]. Sloveenial on valdavalt parasvöötme mandriline kliima, erandiks on Sloveenia rannikuala ja [[Julia Alpid]]. Pealinn ja suurim linn on [[Ljubljana]], mis asub riigi keskosas. Teised suuremad linnad on [[Maribor]], [[Ptuj]], [[Kranj]], [[Celje]] ja [[Koper]]. Sloveenia on [[2004]]. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[1993]]. aastast [[Euroopa Nõukogu]] ja 2004. aastast [[NATO]] liige. Jaanuaris [[2007]] võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha [[euro]]. Jaanuarist juulini [[2008]] oli Sloveenia [[Euroopa Liidu eesistujariik]]. == Riik == Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad. Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes 4 aastat. [[Sloveenia Riiginõukogu]] koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse: * tööandjate poolt – 4 esindajat * töövõtjate poolt – 4 esindajat * talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt – 4 esindajat * "mittemajanduslike" tegevusalade poolt – 6 esindajat * regioonidest – 22 esindajat Selle koja liikmete volituste pikkus on 5 aastat. [[Sloveenia president]] valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on viis aastat. {{Vaata ka|Sloveenia riigipeade loend}} ===Riigivalitsemine=== ==== Valimised ==== Enne iseseisvumist, [[1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised]] Pärast iseseisvumist: [[1992. aasta Sloveenia parlamendivalimised|1992. aasta]], [[1996. aasta Sloveenia parlamendivalimised|1996. aasta]], [[2000. aasta Sloveenia parlamendivalimised|2000. aasta]], [[2004. aasta Sloveenia parlamendivalimised|2004. aasta]], [[2008. aasta Sloveenia parlamendivalimised|2008. aasta]], [[2011. aasta Sloveenia parlamendivalimised|2011. aasta]], [[2014. aasta Sloveenia parlamendivalimised|2014. aasta]] ja [[2018. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]. === Valitsused === Alates iseseisvumisprotsesist on Sloveeniat juhtinud [[Alojz Peterle valitsus]] (1990–1992), [[Janez Drnovšeki esimene valitsus]] (1992–1993), [[Janez Drnovšeki teine valitsus]] (1993–1997), [[Janez Drnovšeki kolmas valitsus]] (1997–2000), [[Andrej Bajuki valitsus]] (2000), [[Janez Drnovšeki neljas valitsus]] (2000–2002), [[Anton Ropi valitsus]] (2002–2004), [[Janez Janša esimene valitsus]] (2004–2008), [[Janez Janša teine valitsus]] (2012–2013), [[Alenka Bratušeki valitsus]] (2013–2014), [[Miro Cerari valitsus]] (2014–2018), [[Marjan Šareci valitsus]] (2018–2020) ja alates 2020. aastast [[Janez Janša kolmas valitsus]]. === Haldusjaotus === [[File:Slovenia, administrative divisions - Nmbrs (statistical regions) - colored.svg|thumb|right|upright=1.3|Statistilised piirkonnad: 1. Goriška, 2. Gorenjska, 3. Koroška, 4. Drava, 5. Mura, 6. Kesk-Sloveenia, 7. Kesk-Sava, 8. Savinja, 9. Obalno-kraška, 10. Primorsko-notranjska, 11. Lõuna-Sloveenia, 12. Alam-Sava]] Ametlikult on Sloveenia jagatud 212 vallaks (neist 12 on linnavallad). Sloveenia statistilised piirkonnad on 12 haldusüksust, mis loodi 2000. aastal juriidilistel ja statistilistel eesmärkidel. {| class="wikitable" !Nimetus !Originaalkeeles !Kood !Suurim linn !Pindala km² !Rahvaarv |- |[[Mura (Sloveenia)|Mura]] |''Pomurska'' |SI011 |[[Murska Sobota]] |1 337 |114 287 |- |[[Drava (Sloveenia)|Drava]] |''Podravska'' |SI012 |[[Maribor]] |2 170 |324 104 |- |[[Koroška]] |''Koroška'' |SI013 |[[Slovenj Gradec]] |1 041 |70 588 |- |[[Savinja]] |''Savinjska'' |SI014 |[[Celje]] |2 384 |261 851 |- |[[Kesk-Sava]] |''Zasavska'' |SI015 |[[Trbovlje]] |264 |41 606 |- |[[Alam-Sava]] |''Posavska'' |SI016 |[[Krško]] |885 |70 067 |- |[[Lõuna-Sloveenia]] |''Jugovzhodna Slovenija'' |SI017 |[[Novo Mesto]] |2 675 |144 032 |- |[[Primorsko-notranjska]] |''Primorsko-notranjska'' |SI018 |[[Postojna]] |1 456 |52 544 |- |[[Kesk-Sloveenia]] |''Osrednjeslovenska'' |SI021 |[[Ljubljana]] |2 555 |564 527 |- |[[Gorenjska]] |''Gorenjska'' |SI022 |[[Kranj]] |2 137 |204 670 |- |[[Goriška]] |''Goriška'' |SI023 |[[Nova Gorica]] |2 325 |117 616 |- |[[Obalno-kraška]] |''Obalno-kraška'' |SI024 |[[Koper]] |1 044 |115 016 |} ==Ajalugu== {{vaata|Sloveenia ajalugu}} Sloveenia on olnud [[Rooma riik|Rooma riigi]], [[Karantaania]] vürstiriigi, [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], [[Austria-Ungari]], [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi]], [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigi]] ja lõpuks [[Jugoslaavia|Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi]] osa. [[23. detsember|23. detsembril]] [[1990]] hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. 25. juunil 1991 sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmise järel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes [[Sloveenia iseseisvussõda|10-päevane sõda]], mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. [[juuli]]l allkirjastati [[Brijuni lepe]], rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. [[26. oktoober|26. oktoobril]] 1991 lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed. 1991. aasta detsembris võeti vastu uus [[põhiseadus]] ja [[1992]]. aastal [[denatsionaliseerimine|denatsionaliseerimise]] ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] seadused. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina [[15. jaanuar]]il 1992. [[ÜRO]] liikmeks võeti Sloveenia [[22. mai]]l 1992. == Vaata ka == *[[Sloveeni kirjandus]] *[[Sloveenia muusika]] *[[Sloveenia jalgpallikoondis]] *[[PrvaLiga Telekom Slovenije]] *[[Sloveenia meedia]] *[[Sloveenid]] *[[Sloveenia euromündid]] *[[Adria Airways]] *[[Sloveenia Istria]] *[[Sloveenia Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] *[[Eesti-Sloveenia suhted]] *[[Koroonapandeemia Sloveenias|2020. aasta koroonapandeemia Sloveenias]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} *[http://www.slovenia.si/ Slovenia.si]. Your gateway to information on Slovenia. *[http://www.vlada.si/en/ Government of the Republic of Slovenia] *[http://www.slovenia.info Turism Sloveenia] *[http://zemljevid.najdi.si/ Sloveenia interaktiivne kaart] *[http://www.infoslovenia.be InfoSlovenia.be] {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{Coordinate |type=country |region=SI}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Sloveenia| ]] hstbvvvqgvui9hn6uhizpepvdb60qbt 0 3934 7212348 7033016 2026-08-11T15:03:49Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7212348 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{EestiAsula | pilt = Mustvee sadama kohalt vaadatuna 2022. aasta juulis.jpg | pindala = | elanikke = | maakond = Jõgeva }} '''Mustvee''' on linn [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] kirdeosas [[Peipsi järv]]e looderannikul. Linn on Peipsi eestipoolse ranna suurim asula ja [[Mustvee vald|Mustvee valla]] keskus. Mustveed nimetatakse ka Peipsi pealinnaks.{{lisa viide}} Mustvee linn liideti [[2017. aasta haldusreform]]i käigus [[Mustvee vald|Mustvee vallaga]]. == Ajalugu == [[Fail:Drone video of Lake Peipus and Mustvee town in Estonia (July 2022).webm|pisi|Droonivideo [[Peipsi järv]]est ja Mustveest 2022. aasta juulis]] Mustvee nimi pärineb arvatavalt Mustvee jõelt, mis läbi [[turbamaa]]de voolates tõi [[suudmeala]]le nii tumeda vee, et paika hakati kutsuma nimega Must ([[Saksa keel|saksa]] Musth, [[Poola keel|poola]] Czarne, [[Vene keel|vene]] Чёрный ''Tšornõi''). Inimesi liikus Mustvees väidetavalt juba kiviajal. Ajaloo andmetel oli Mustvee rand nii hõredasti asustatud suurte metsade ning [[soo]]de ala, et muistne vabadusvõitlus ristirüütlitega Mustvee ja [[Lohusuu]]ni ei jõudnudki. Enne Eesti alade ristiusustamist 13. sajandi alguses kuulus Mustvee ümbrus [[Vaiga]] väikemaakonda.<ref name="Meie Mustvee" /> Mustvee (''Mustut'') on kohanimena esmamainitud 1493. aastal. Enne püsiasula kujunemist olid seal mitme küla talupoegade kalastuskohad, kuid 14. sajandini ei olnud veel Peipsi rannas alaliselt elavaid kalureid ning nende elamuid. Kala püüdsid nii lähemad kui ka kaugemad külakonnad vaid hooaegselt oma tarbeks. Rannas olid neil püügiaegadeks ajutised onnid ehk kalamajad ja võrkude kuivatamise [[varped]]. Algul võisid randa vabalt kasutada kõik kalastajad, hiljem jagati rand [[feodaal]]ide vahel, kes ka oma väheviljakad rannaosad järk-järgult alatiste kaluritega asustasid.<ref name="Meie Mustvee" /> Aastast 1554 on teateid Mustvee mõisa (''Moustet'') kohta. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõppedes sai 1583. aastaks Mustveest Poola Liivimaa valdusala kõige põhjapoolsem piiripunkt. Sel ajal ei olnud Mustvee mõisal oma maid. Mõisa ülesandeks oli kohalikelt elanikelt maksude kogumine, [[tollimaks]]u võtmine üle Poola valduste piiri minevatelt vooridelt ja Peipsi järve valvamine. Poola aeg ei kestnud kaua, 1600. aastal puhkes Poola-Rootsi sõda. Sõja võitis Rootsi, kes alistas Mandri-Eesti 1625. aastaks, seejärel algas Rootsi aeg ka Mustvees.<ref name="Meie Mustvee" /> [[Rootsi aeg|Rootsi ajast]] on Mustvees teada neli talu.<ref name="l31Ng" /> [[17. sajand]]i alguse Rootsi kaardil on asula tähistatud nimega Muſta kyla.<ref name="cTmTB" /> 1638. aasta [[revisjon]]i järgi kuulusid Peipsi rannakülad Lohusuust kuni Omeduni (sealhulgas ka Mustvee) Võtikvere [[vakus]]esse. Vakus oli [[feodaalaeg]]ne paljudest küladest koosnev haldus- ja maaüksus. 1703.–1704. aastal liideti Mustvee piirkond [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[Venemaa tsaaririik|Venemaa tsaaririigiga]]. Mustvee oli tähtis [[Peterburi–Riia postimaantee|ühendustee Riia, Tartu ja Narva vahel]], kuid pärast tsaaririigi liitmist pikenes see Peterburini.<ref name="Meie Mustvee" /> Suurem asula tekkis sinna 18. sajandil vene [[vanausulised|vanausulistest]], millest ka venepärane kohanimi (Посад Черный). 1802. aastal ehitas kaupmees Ioakim Goruškin vanausulistele puidust [[palvemaja]].<ref name="Peipsi-Pihkva" /> 19. sajandil kuulus Mustvee küla [[Laius-Tähkvere mõis]]apiirkonda [[Torma kihelkond|Torma kihelkonnas]]. 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas.<ref name="Meie Mustvee" /> 1869. aastal sai Mustvee omaette [[vald|vallaks]] ([[Mustvee vald (Laiuse kihelkond)|Mustvee vald]]) ning küla hakati kutsuma [[possaad]]iks. 1892. aastal ehitati Mustvees uus [[vallakool]]imaja. 1916. aastal muudeti Mustvee vallakool üheklassiliseks [[ministeeriumikool]]iks, mis tegutses endises koolimajas 1918. aastani. Hiljem tegutsesid hoones Vene Ministeeriumikool ning Mustvee põlengu järel mõnda aega ka [[Mustvee Eesti Hariduse Selts]]i Reaalkool. 1897. aastal oli Mustvee possaadis 400 puu- ja 8 kivimaja, kus elas 3215 inimest.<ref name="Peipsi-Pihkva" /> 1921. aastal [[siseministeerium]]i antud õigustega muudeti Mustvee [[alev]]iks ning valiti Mustvee alevivolinikud 1927,<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/02/14/12 Mustvee alevivolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 14, 14 veebruar 1927</ref> 1934. Territoriaalselt kuulus Mustvee [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] alla.<ref name="Meie Mustvee" /> 1926. aastal valmis Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee, kus töötas neli ametnikku. Ööpäevas liikus kaks [[rong]]i. 15. mail 1968 saadeti teele viimane rong, pärast seda lõpetati Mustvees raudteekasutus.<ref name="Meie Mustvee" /> [[Kolmanda astme linn]]aks sai Mustvee 1. mail 1938 jõustunud [[linnaseadus]]ega,<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 Linnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref> valiti ka [[Mustvee linnavolinike loend 1939|Mustvee linnavolinikud]]. [[Mustvee linnavanem]] oli Mihkel Koppel.<ref>[https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1940/07/31/10 Suuri muudatusi omavalitsuse ametikohtadel], Lääne Elu: Läänemaa häälekandja, 31 juuli 1940</ref> Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal natsionaliseerid Nõukogude okupatsioonivõimud Mustvees kõik pangad, vabrikud, tehased, ettevõtted, samuti suurel hulgal elumaju.<ref name="Meie Mustvee" /> 1. oktoobril 1950 pärast maakondade kaotamist moodustati [[Mustvee rajoon]]. Aastatel 1950–1959 oli Mustvee linn [[Mustvee rajoon]]i keskus. 1. jaanuaril 1959 Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati [[Jõgeva rajoon]]iga. Mustvee rajooni ajal toimus linnas aktiivne areng, kuid linna ühendamine Jõgeva rajooniga ei mõjunud piirkonnale hästi. Mustvee elanike arv hakkas vähenema. Toonane [[Mustvee linnapea]] oli [[Elmar Peterson]], kes püsis ametis kuni 1982. aastani.<ref name="Meie Mustvee" /> Pärast seda Mustvee linnal olnud veel mitu linnapead. {{mitu pilti |pilt1=Flag of Mustvee, Jõgeva County, Estonia.svg |pilt2=Mustvee vapp.gif |kogulaius=250 |jalus=Endise omavalitsusliku Mustvee linna [[Mustvee lipp|lipp]] ja [[Mustvee vapp|vapp]] (aastani 2017)}} 18. detsembril 2014 avati Mustvee linnas [[Mustvee sadam]]a uus reisisadama hoone. Lisaks moodsa arhitektuuriga sadamahoonele sai remonditud põhjakai ja ehitati uus paadisadam. Uus paadisild on 168 meetrit pikk. Mustvee sadama ehitus läks maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuli Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond". Mustvee reisisadamas on laevaliiklus toiminud nii tsaariajal kui pärast Eesti iseseisvumist. Nõukogude ajal seisid Mustvees ka [[tiiburlaev]]ad.{{lisa viide}} == Rahvastik == === Elanike arv === {| class="wikitable" ! 1897 || 1922 || 1934 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2009 || 2012 !2014 !2015 |- | 2893 || 2745 || 2841 || 2325 || 2227 || 2087 || 1990 || 1744 || 1596 || 1358 |1449 |1409 |} === Rahvuslik koosseis === [[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmeil oli Mustvee elanike seas * 57,05% [[venelased|venelasi]], * 40,73% [[eestlased|eestlasi]], * 2,22% muust rahvusest inimesi. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmeil oli Mustvee elanike seas 55,2% venelasi ja 41,5% eestlasi. == Haridus == Mustvees on kaks üldhariduskooli: [[Mustvee Gümnaasium|Mustvee Kool]] ja [[Peipsi Gümnaasium]]. Linnas tegutseb ka [[Mustvee Muusika- ja Kunstikool]]. === Mustvee Kool === ==== Mustvee Algkool ==== Alates 1680. aastast kuulus osa Mustveest [[Lohusuu]] [[abikihelkond]]a ja Mustvee lapsed olid Lohusuu köstri õpetada. Õppetöö oli sel ajal väga lühike. [[Lohusuu]]s ja [[Torma]]s algas õppetöö jaanuaris ja kestis neli nädalat või pisut enam, vastavalt õpilaste võimekusele. Õpetati nii [[katekismus]]t kui ka [[kirikulaul]]e. Kool oli ainult leerilaste ettevalmistajaks. 19. sajandi teisel veerandil kasvas Mustvee elanikkond nii arvukaks, et tekkis vajadus oma kooli järele. Kooli rajamist kohustas ka 1819. aasta [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadus]]. Õppeaineid oli 19. sajandi algupoolel [[külakool]]is juba rohkem kui eelmise sajandi [[leerikool]]is; aineteks olid lugemine, [[katekismus]]e päheõppimine, laulmine noodi järgi jne. Kui 1869. aastal sai Mustveest iseseisev vald, hakati kooli kutsuma [[vallakool]]iks, kuigi sisuliselt oli see sama mis külakool. Alates 1886. aastast hakati järjekindlalt läbi viima eesti koolide venestamist, see tähendab, et kõiki aineid hakati õpetama vene keeles. Venestati ka Mustvee eesti kool. 1892. aastal ehitati Mustveesse uus vallakoolimaja. Selles hoones asub tänapäeval polikliinik. 1916. aastal muudeti Mustvee vallakool 1-klassiliseks [[ministeeriumikool]]iks, mis tegutses 1918. aastani endises vallakoolimajas. 1918. aastast kandis algkool Mustvee Eesti Algkooli nime. 1928. aastal ühendati [[Mustvee Algkool]] [[Mustvee Reaalkool]]iga.<ref name="Meie Mustvee" /> ==== Keskkool ==== 1909. aastal asutati Mustvees linnakool – ''gorodskoi''. Linnakool andis haridust igast [[seisus]]test lastele. Õppekeel oli vene keel. [[Linnakool (1873–1913)|Linnakooli]] pääses pärast 1-klassilise [[ministeeriumikool]]i lõpetamist. 1913. aastal muudeti linnakool [[kõrgem algkool|kõrgemaks algkooliks]]. 1. septembril 1918 avas Mustvee Haridusselts eestikeelse [[keskkool]]i. Kool kandis nime Mustvee Eesti Hariduse Seltsi Reaalkool. 1940. aastal muudeti Mustvee Reaalkool keskkooliks. 1944. aastal kandis kool nime Mustvee Mittetäielik Keskkool. Aastatel 1945–2003 oli kooli nimi Mustvee I Keskkool. 2003. aastal nimetati kool ümber Mustvee Gümnaasiumiks.<ref name="Meie Mustvee" /> ====Põhikool==== 2005. aastal suleti gümnaasiumiosa ning kool nimetati ümber [[Mustvee Kool]]iks. === Peipsi Gümnaasium === [[File:Mustvee Vene Gümnaasiumi hoone - 2012.jpg|pisi|[[Peipsi Gümnaasium]]i hoone]] 22. novembril ([[vkj]]) 1848 loodi Mustvees Püha Nikolause Õigeusu koguduse juurde esimene vene [[kihelkonnakool]]. 1989. aastal rajati uus koolihoone. Kool on kandnud mitmeid nimesid, alates 2000. aastast kandis aadressil Narva tänav 24 asuv kool nime [[Mustvee Vene Gümnaasium]] ja alates 2015. aastast [[Peipsi Gümnaasium]]. 2024/2025. õppeaastast liideti kooli põhikooliosa [[Mustvee Kool]]iga ja gümnaasiumiosa [[Avinurme Gümnaasium]]iga.<ref>[[Mari Peegel|Peegel, M.]] (2024). Paarkümmend väikekooli lõpetab tegevuse iseseisva asutusena. [[ERR]], 2. veebruar 2024. 2. veebruar 2024, [https://www.err.ee/1609300320/paarkummend-vaikekooli-lopetab-tegevuse-iseseisva-asutusena]</ref> === Mustvee Muusika- ja Kunstikool === Mustvee Muusika- ja Kunstikool alustas tegevust 1. septembril 1995. Muusikaosakond alustas kahe erialaga: klaveri- ja viiulierialaga ning kunstiosakond töötas algul huviringina. == Vaatamisväärsused == [[Fail:Mustvee city halla.jpg|pisi|[[Mustvee vallavalitsus]]e hoone, Tartu tänav 28]] [[Fail:Mustvee, Peipsi rand.jpg|thumb|Mustvee, Peipsi rand]] Mustvees tegutseb Eestis ainulaadne [[Heino Lubja kaalumuuseum]]. Kogusse kuulub üle saja [[kaal (kaalumisseade)|kaalu]], paarkümmend [[margapuu]]d ja palju muid kaalumisega seotud [[eksponaat]]e. Muuseum avati 1. mail 1998, kuid praeguseks on muuseum külastajatele suletud. Samuti asub Mustvees [[Mustvee vanausuliste muuseum|vanausuliste koduloomuuseum]], kus on väljapanek Mustvee ajaloost ning vene [[vanausulised|vanausuliste]] eluolust. [[Muuseum]]is on püsinäitus, kus on vaatamiseks välja pandud maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja [[Mustvee Muusika- ja Kunstikool]]i õpilaste tööd. Algul asus muuseum Mustvee Vene Gümnaasiumi ruumides, kuid alates 2008. aastast asub muuseum Mustvee Muusika- ja Kunstikooli hoones. Mustvee huviväärsused on üks paljudest [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] [[lingukivi]]dest (pikkus 2,5 m, laius 2,2 m ja kõrgus 2 m). Kivi oli aastaid kaldamudasse vajunud, kuid 2008. aastal tõsteti see taas kaldale. Peipsi kaldal seisab monument "Leinav tütarlaps" (1973, [[Elmar Rebane]]), mis tähistab ühishauda, kuhu on maetud Teises maailmasõjas langenud 260 sõjameest. Üks põnev vaatamisväärsus on ka [[orduaeg]]ne [[piirikivi]], mis asub kultuurikeskuse pargis. Arvatakse, et see kivi tähistas piiri Liivi ordu ja Tartu piiskopkonna maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist 1224. aastal saksa ristisõdijate poolt. Kivi leiti Mustvee jõe parempoolse kalda lähedalt ja tõmmati kaldale 1910. aastal.<ref name="Meie Mustvee" /> Mustvees oli [[20. sajand]]i algul seitse [[Kirik (pühakoda)|kirikut]]. Praeguseks tegutseb viis kirikut, kus igal pühapäeval peetakse jumalateenistusi: [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u Püha Imetegija Nikolaose kirik. 1839. aastal ehitati järve kaldale puukirik, kuid usuvahetusliikumise tõttu suurenes koguduse liikmete arv ja 1864. aastal avati uus kirik, mis asub tänapäeval [[Mustvee Gümnaasium]]i vastas. [[Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ühisusu kirik]] valmis 1877. aastal. Selles kirikus tegutses kogudus 1957. aastani. Nõukogude ajal võeti kirik koguduselt ära ja seda kasutati laona, milles hoiti näiteks jahu ja mööblit. Hiljem seisis hoone tühjana. Ikoonid ja kirikuvara anti üle õigeusu kirikule. 1980. aastal asus kirikusse baptisti kogudus. 2003. aastal anti kirik ühisusulistele tagasi ning hoone korrastati. [[Mustvee kirik|Mustvee luteri kirikut]] hakati ehitama 1877. aastal. 1926. aastani oli see Torma abikirik, siis sai kogudus iseseisvaks. Koguduse õpetaja on alates 1963. aastast Eenok Haamer. Esimene [[Mustvee vanausuliste palvemaja]] ehitati 1802. aastal linnaelaniku Joakim Gorjuškini poolt. See oli suurim vanausuliste kogudus [[Eesti]]s. Praegune pühakoda ehitati 1930. aastal ning on siiani kõige suurem vanausuliste pühakoda Eestis.<ref name="Meie Mustvee" /> [[Mustvee Betaania kogudus]] asutati juba 1921. aastal, esimene palvemaja valmis 1937. aastal, mis Nõukogude ajal riigistati ning ehitati ümber kinoks. Uus [[Mustvee Betaania koguduse palvemaja|palvemaja]] valmis 2008. aastal.<ref name="ExXL1" /> Praegu toimuvad koguduses pühapäeviti jumalateenistused ning töötab kaks [[kodugrupp]]i.<ref name="Meie Mustvee" /> <gallery> Pilt:Mustvee luterikirik (23936).jpg|[[Mustvee kirik|Mustvee luteri kirik]] Pilt:Mustvee vanausuliste kirik.jpg|[[Mustvee vanausuliste palvela]] Pilt:Mustvee Püha Nikolause kirik2.jpg|[[Mustvee Püha Nikolause kirik]] Pilt:Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik.jpg|[[Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ühisusu kirik]] Pilt:Mustvee Betaania koguduse palvemaja2.jpg|[[Mustvee Betaania koguduse palvemaja]] </gallery> == Vaata ka == * [[Sonda–Mustvee raudtee]] * [[Mustvee raudteejaam]] * [[Mustvee kogudus]] * [[Mustvee linnaraamatukogu]] * [[Mustvee alevivolinike loend]] * [[Mustvee linnavolinike loend]] * [[Mustvee Püha piiskop Nikolause kirik]] * [[Benito Agirre tänav]] * [[Kalevipoja uisumaraton]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meie Mustvee">MTÜ Peipsikad. 2012. "Meie Mustvee". Põltsamaa: Vali Press.</ref> <ref name="Peipsi-Pihkva">Leonid Mihhailov. 2013. "Peipsi-Pihkva järve asulad". Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.</ref> <ref name="l31Ng">Avo. [https://web.archive.org/web/20131021172455/http://www.virumaa.ee/2007/12/vr-torma-kihelkonna-kohanimed-kulad-ja-moisad/ Torma kihelkonna kohanimed, külad ja mõisad]. virumaa.ee, 20.12.2007. Kasutatud 12. märts 2018.</ref> <ref name="cTmTB">Karta Estland Livland 1600 tal Oxenstiernska saml nr 16_3-2.; Rootsi Riigiarhiiv</ref> <ref name="ExXL1">Hanneli Rudi. [http://www.virumaa.ee/mustvee-betaania-kogudus/ Kirikuterohkeim linn sai uue pühakoja]. Postimees, 14.08.2008. Kasutatud 12. märts 2018.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Eesti linnad}} {{Mustvee vald}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Mustvee| ]] ryl9rtqj963f0tld9ghk38228jbh16r 0 4392 7212345 7205228 2026-08-11T14:40:55Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7212345 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; ansambli kohta vaata artiklist [[Saudi-Araabia (ansambel)]]}} {{Riik | riiginimi = Saudi Araabia Kuningriik | omastav = Saudi Araabia | nimi1_keel = araabia | nimi1 = المملكة العربيّة السّعوديّة | nimi1_latin = Al-Mamlakah al-‘Arabīyah as-Sa‘ūdīyah | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Saudi Arabia.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Saudi Arabia in its region.svg | deviis = لا إله إلا الله ومحمد رسول ال<br>''('Lā ʾilāha ʾillāl–lāh, Muhammadun rasūl allāh')''<br>Ei ole teist jumalust peale Allahi, Muhammed on Jumala Sõnumitooja | riigikeel = [[Araabia keel|araabia]] | ametlik_keel = [[Araabia keel|araabia]] | pealinn = [[Ar-Riyāḑ]] | riigipea_ametinimi = kuningas | riigipea_nimi = [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Muḩammad bin Salmān]] | pindala = 2150000 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = riik moodustati [[23. september|23. septembril]] [[1932]] | valuuta = [[Saudi Araabia riaal]] (SAR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +3 | hümn = [[Saudi Araabia riigihümn|"Āsh al-Malīk"]] [[Pilt:Saudi Arabian national anthem, performed by the United States Navy Band.oga|125px]] | usund = | üladomeen = [[.sa]] | telefonikood = 966 | riigikord = [[absoluutne monarhia]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = KSA | märkused = }} '''Saudi Araabia''' (araabia keeles السعودية; ''as-Saʿūdīyah'', ametlikult '''Saudi Araabia Kuningriik''' (لمملكة العربية السعودية; ''al-Mamlakah ʿArabīyah as-Saʿūdīyah'')) on riik [[Lähis-Ida]]s [[Araabia poolsaar]]el. Saudi Araabia pindala on ligikaudu 2 150 000&nbsp;km²; see on geograafiliselt suurim iseseisev riik Lähis-Idas, [[Alžeeria]] järel suuruselt teine [[Araabia maad|Araabia maa]], suuruselt viies riik [[Aasia]]s ja [[Riikide loend pindala järgi|kaheteistkümnes kogu maailmas]]. Põhjas piirneb riik [[Jordaania]] ja [[Iraak|Iraagiga]], kirdes [[Kuveit|Kuveidiga]], idas [[Qatar]]i, [[Bahrein]]i ja [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidega]], kagus [[Omaan]]i ja lõunas [[Jeemen]]iga. Saudi Araabia on ainuke riik, mille rannikualad ulatuvad [[Punane meri|Punasest merest]] (läänes) [[Pärsia laht|Pärsia laheni]] (idas). Riigis elas 2018. aastal umbes 33 000 000 inimest, kellest ligi pooled on alla 25-aastased.<ref>{{Netiviide |autor=Glen Carey & Dana El Baltaji |URL=https://www.washingtonpost.com/business/saudi-arabias-shift/2018/06/25/5184290a-7871-11e8-ac4e-421ef7165923_story.html |Pealkiri=Saudi Arabia’s Shift |Väljaanne=[[The Washington Post]] |Aeg=25. juuni 2018 |vaadatud=25. märtsil 2019 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2019-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190325094807/https://www.washingtonpost.com/business/saudi-arabias-shift/2018/06/25/5184290a-7871-11e8-ac4e-421ef7165923_story.html%3Futm_term%3D.cc961e67b0e4 |url-olek=ei tööta }}</ref> Tänapäeva Saudi Araabia territoorium koosnes ajalooliselt neljast piirkonnast: [[Al-Ḩijāz]], [[Najd]], [[Al-Aḥsāʾ]] ja [[‘Asīr]].<ref>Madawi Al-Rasheed (2013). ''A Most Masculine State: Gender, Politics and Religion in Saudi Arabia''. lk 65. ISBN 978-0-521-76104-8.</ref> Tänapäevase Saudi Araabia ajaloo alguspunktiks võib lugeda Saudi Araabia Kuningriigi asutamist 1932. aastal, mil [[‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] ehk Ibn Saudina liitis 1902. aastal alanud vallutustega kõik neli piirkonda ühtseks riigiks. Kuningriigis kehtib islamistlik [[absoluutne monarhia]] ja seda valitseb [[Saudi dünastia]]. Riigis asuvad kaks [[islam]]i kõige pühamat paika: [[Meka Suur mošee]] (''al-Masjid al-Ḥarām'') ja [[Prohveti mošee]] (''Masjid al-Nabawi''). Ametlik riigikeel on [[araabia keel]]. Saudi Araabiat peetakse rahvusvaheliselt nii [[regionaalne võim|regionaalseks]] kui ka [[keskmine võim|keskmiseks võimuks]].<ref>Barry Buzan (2004). ''The United States and the Great Powers''. Cambridge: Polity Press. lk 71. ISBN 978-0-7456-3375-6.</ref> Riik on 2017. aasta seisuga USA järel maailma suuruselt teine naftatootja<ref>{{Netiviide |url=https://www.eia.gov/tools/faqs/faq.php?id=709&t=6 |Pealkiri=FREQUENTLY ASKED QUESTIONS |Väljaandja=U.S. Energy Information Administration |vaadatud=25. märtsil 2019 |Keel=inglise keeles}}</ref> ja 2014. aasta seisuga maailma suurim nafta eksportija<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2242rank.html |Pealkiri=COUNTRY COMPARISON :: CRUDE OIL - EXPORTS |Väljaanne=[[The World Factbook]] |Väljaandja=[[Luure Keskagentuur]] |vaadatud=25. märtsil 2019 |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2017-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171202181412/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2242rank.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ja perioodil 2015–2019 maailma suurim relvaimportija (12%). Saudi Araabia on [[ÜRO]], [[Islami Koostöö Organisatsioon]]i, [[G20]], [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]] ja [[OPEC]]-i liige. == Rahvastik == === Religioon === Rahvastikust 85% on [[sunniidid|sunniite]], [[šiiidid|šiiite]] on 15%. ===Haldusjaotus=== [[Fail:Saudi Arabia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|330px|Saudi Araabia provintsid]] Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks: {| | #[[Al-Bāḩah' provints]] #[[Al-Ḩudūd ash-Shamālīyah' provints]] #[[Al-Jawfi provints]] #[[Mediina provints]] #[[Al-Qaşīmi provints]] #[[Ar-Riyāḑi provints]] #[[Ash-Sharqīyah' provints]] #[[‘Asīri provints]] #[[Ḩā’ili provints]] #[[Jīzāni provints]] #[[Meka provints]] #[[Najrāni provints]] #[[Tabūki provints]] | |} == Õigussüsteem == Õiguses juhindutakse esmajoones [[Koraan|koraani]] ja [[sunna]] õpetustest tuletatud islami [[Šariaat|šariaadist]].<ref name="Campbell" /> Saudi Araabia on tänapäevaste moslemiriikide seas ainulaadne selle poolest, et šariaat ei ole [[Kodifitseerimine|kodifitseeritud]] ja puudub [[Kohtupretsedent|kohtupretsedentide]] süsteem, mis võimaldab kohtunikel kasutada otsuse tegemiseks sõltumatut õiguslikku põhjendust. Seega tekivad lahknevad kohtuotsused ka näiliselt identsete juhtumite puhul, mis muudab õigusliku prognoositavuse keeruliseks.<ref name="Sharia Inc Courts">[[Saudi Araabia#Otto|Otto]], pp. 161–162</ref><ref>{{cite book|author=|year=2009|title=The Report: Saudi Arabia|publisher=Oxford Business Group|isbn=978-1-902339-00-9|page=202|url=https://books.google.com/books?id=gMPjxHzG1xQC&pg=PA202|quote=it is not always possible to reach a conclusion on how a Saudi court or judicial committee would view a particular case [because] decisions of a court or a judicial committee have no binding authority with respect to another case, [and] in general there is also no system of court reporting in the Kingdom.}}</ref> Saudi Araabia kohtunikud kalduvad järgima [[Hanbal|Hanbali]] [[Jurisprudents|jurisprudentsi]] koolkonna (''fiqh'') põhimõtteid, mis on leitavad eelmodernsetes tekstides, ja on tuntud koraani ja [[Ḩadīth|hadithide]] sõnasõnalise tõlgendamise poolest.<ref name="Haffner58">{{cite book|last=Hefner|first=Robert W.|year=2011|title=Shari'a Politics: Islamic Law and Society in the Modern World|url=https://archive.org/details/shariapoliticsis0000unse|publisher=Indiana University Press|isbn=978-0-253-22310-4|page=[https://archive.org/details/shariapoliticsis0000unse/page/58 58]}}</ref> 2021. aastal teatas Saudi Araabia kohtureformidest, et kõrvaldada lahknevused.<ref>{{Cite web|last=Turak|first=Natasha|url=https://www.cnbc.com/2021/02/09/saudi-arabia-announces-legal-reforms-paving-the-way-for-codified-law.html|title=Saudi Arabia announces major legal reforms, paving the way for codified law|website=CNBC|date=9. veebruar 2021|access-date=2022-09-20|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210304041106/https://www.cnbc.com/2021/02/09/saudi-arabia-announces-legal-reforms-paving-the-way-for-codified-law.html|archive-date=4. märts 2021|url-status=live}}</ref> [[Fail:Iqra.jpg|pisi|Salmid koraanist. Koraan on riigi ametlik põhiseadus ja peamine õiguse allikas{{sfn|Bowen|2007|p=13}}]] Kuninglikud [[Dekreet|dekreedid]] on teine ​​peamine õiguse allikas, kuid neid nimetatakse pigem [[Määrus|määrusteks]] kui [[Seadus|seadusteks]], kuna need alluvad šariaadile.<ref name="Campbell" /> Kuninglikud dekreedid täiendavad šariaati sellistes valdkondades nagu [[Tööõigus|töö]]- ja [[äriõigus]]. Lisaks on traditsioonilised [[Hõimuõigus|hõimuõigused]] ja [[Tava|tavad]] endiselt olulised.<ref>[[Saudi Araabia#Otto|Otto]], p. 157</ref> Šariaadivälised valitsuse [[Tribunal|tribunalid]] lahendavad tavaliselt vaidlusi, mis on seotud konkreetsete kuninglike dekreetidega.<ref>{{cite book|last=Esposito|first=John L.|year=1998|title=Islam and politics|url=https://archive.org/details/islampolitics0000espo|publisher=Syracuse University Press|isbn=978-0-8156-2774-6|pages=110–112}}</ref> Nii šariaadikohtute kui ka valitsuse tribunalide viimane [[apellatsioon]] esitatakse [[Kuningas|kuningale]] ning kõik kohtud ja tribunalid järgivad šariaadi tõendus- ja [[Menetlus|menetlusreegleid]].<ref name="Campbell268">{{cite book|last=Campbell|first=Christian|year=2007|title=Legal Aspects of Doing Business in the Middle East|url=https://archive.org/details/legalaspectsofdo0000chri|publisher=Lulu Enterprises Incorporated|isbn=978-1-4303-1914-6|pages=268–269}}</ref> Praktiseeritakse [[Kättemaksukaristus|kättemaksukaristusi]] ehk [[Qisa|''qisa'''sid]]: näiteks võib silma kaotanud ohvri nõudmisel süüdlaselt silma kirurgiliselt eemaldada.<ref name="Economist Cruel">{{Cite news|url=https://www.economist.com/node/656147|title=Saudi Arabian justice: Cruel, or just unusual?|newspaper=The Economist|date=14. juuni 2001|access-date=20. veebruaril 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20180408031800/https://www.economist.com/node/656147|archive-date=8. aprill 2018|url-status=live}}</ref> Tapetute perekonnad võivad valida, kas nõuda [[Surmanuhtlus|surmanuhtlust]] või anda kurjategija poolt ''diyya'' ([[vereraha]]) tasu eest armu.<ref>{{cite news|url=https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/07/26/AR2008072601785.html|title=Saudis Face Soaring Blood-Money Sums|newspaper=The Washington Post|date=27. juuli 2008|access-date=3. septembril 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20121112180004/http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/07/26/AR2008072601785.html|archive-date=12. november 2012|url-status=live}}</ref> === Surmanuhtlus === 2019. aastal oli Saudi Araabia üks neljast (86% hukatutest) maailmas kõige rohkem inimesi hukkavast riigist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-07-03 |pealkiri=Surmanuhtlus Euroopas ja maailmas: peamised faktid |url=https://www.europarl.europa.eu/topics/et/article/20190212STO25910/surmanuhtlus-euroopas-ja-maailmas-peamised-faktid |vaadatud=2024-11-17 |väljaanne=Teemad {{!}} Euroopa Parlament |keel=et}}</ref> 2024. aastal hukati Saudi Araabias 274 süüdimõistetut, neist üle saja välismaalase.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-11-17 |pealkiri=Saudi Araabia on tänavu hukanud üle saja välismaalase |url=https://www.err.ee/1609523791/saudi-araabia-on-tanavu-hukanud-ule-saja-valismaalase |vaadatud=2024-11-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2022. aastal hukati 147 inimest, 2023. aastal mõisteti üks mees surma näiteks ühismeediasse postitatud arvamusavalduse eest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-08-30 |pealkiri=Saudi Araabia mõistis mehe surma sotsiaalmeedia postituste eest |url=https://www.err.ee/1609082084/saudi-araabia-moistis-mehe-surma-sotsiaalmeedia-postituste-eest |vaadatud=2024-11-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Vaata ka == *[[Eesti – Saudi Araabia suhted]] *[[Jamāl Khāshuqjī]] *[[Saudi Araabia kroonprints]] *[[Saudi Araabia välisministeerium]] *[[Saudi Araabia kaitseministeerium]] *[[Saudi Araabia sõjavägi]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonscat}} {{vikisõnastik-tekstina}} * [https://www.saudi.gov.sa/wps/portal/snp/main Riigi ametlik koduleht] (inglise keeles) {{Aasiariigid}} {{koord |NS=23.71666667 |EW=44.11666667 |type=country |region=SA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Saudi Araabia| ]] 0emof46mk5y7ymxtsypll8dlub7ld6r 0 4660 7212541 7127674 2026-08-12T06:46:42Z Ojassaar 206682 7212541 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnuliigist; [[Perekond (bioloogia)|perekonna]] kohta vaata artiklit [[hahk (perekond)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Hahk | värvus = linnud | seisund = NT | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Somateria mollissima | ID = 22680405 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}</ref> | pilt = Somateria mollissima male female.jpg | pildi_seletus =Isane ja emane hahk | pildi_laius = 250px | pilt2 = Common Eider (Somateria mollissima) (W1CDR0001491 BD11).ogg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | alamsugukond = ''[[Anserinae]]'' | perekond = [[Hahk (perekond)|Hahk]] ''Somateria'' | liik = '''Hahk''' | binaarne = ''Somateria mollissima'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|Linné]], [[1758]]) | sünonüümid = ''Anas mollissima'' | levikukaart = Somateria mollissima map.svg | levikukaardi_seletus = Haha levila<br/>{{värviruut|#FF9955}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#87AADE}} – talvitusala }} [[File:Somateria mollissima MHNT.ZOO.2010.11.26.1.jpg|thumb|Haha munad]] '''Hahk''' (''Somateria mollissima'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv liik, suur [[sukelpardid|sukelpart]]. Ta toitub merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti söödavatest rannakarpidest. Karpe otsides võib hahk sukelduda kümmekonna meetri sügavusele. == Nimetus == Haha varasem nimetus oli ''eiderhani''. Murdepärased nimetused on ''ahk'', ''kahk'', ''lann'', ''oodutaja'', ''vaagalind''. [[Ladina keel|Ladinakeelne]] nimetus ''Somateria mollissima'' pärineb [[Carl von Linné]]lt. Ladinakeelse nimetuse lühend on ''SOMMOL''. Ingliskeelne nimetus on kas ''eider'' või ''eider duck.'' == Välimus == Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ja emaslind [[ookerpruun]]. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partide omadega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. == Elupaigad == [[Eesti]]s elutseb haha alamliik ''Somateria mollissima mollissima''. [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi rahvuspargis]] pesitseb üle 4000 paari. Endise [[Torgu vald|Torgu valla]] territooriumil pesitseb 50 hahapaari. Hahad elavad [[avameri|avamerel]] ning pesitsevad kaugematel meresaartel ja [[laid]]udel. Haha pesitsusaegset üldarvukust Eestis hinnatakse 3000–7000 paarile, talvist arvukust 20–100 isendile.<ref name="hirundo" /> == Pesitsemine == Hahale sobivad pesitsemiseks hästi need mereäärsed piirkonnad ja laiud, kus meri kiiresti sügavaks muutub. Hahad toituvad rannakarpidest, mis asuvad 3–4 meetri sügavusel merepõhjas. Haha hästivarjatud pesas on tavaliselt 4–6 sinakasrohekat muna. == Viited == {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide | url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf | pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008 | failitüüp = PDF | väljaanne = [[Hirundo]] | aeg = 2009 | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing | vaadatud = 2011-10-27 | arhiivimisaeg = 2011-12-14 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == * [[Andres Kuresoo]]. Kas hariliku hahaga on lahti midagi ebaharilikku? – [[Eesti Loodus]] [[2002]], nr 5, lk 12. * [[Haide-Ene Rebassoo]]. ''Laidude raamat''. [[Tallinn]], [[1972]], lk 58–60. == Välislingid == {{Commonskat|Somateria mollissima}} {{Vikisõnaraamatus|hahk}} * {{Elurikkus}} * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9801/veelind.html Saaremaa – veelindude talvine paradiis] * [http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/pictures/Somateria_mollissima.html Pildid] * [http://www.ivnvechtplassen.org/ivn_vogels_niet_vechtstreek/Eidereend_Somateria-mollissima.html Foto ja levik Hollandis] * [http://pdubois.free.fr/espece.php?MyEspece=SOMMOL Fotod] * [https://www.youtube.com/watch?v=ihn08fO-JwE Hahk YouTube'is] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] kmhk03dkigosa956y0bv7qetenhq8hc 0 5348 7212426 7195305 2026-08-11T20:05:02Z Juhan242 213253 /* */ 7212426 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} '''[[Ungari]] riigipeade loend''' loetleb Ungari [[riigipea]]d pärast [[Austria]]st eraldumist [[1918]]. aastal. Ungari monarhid on toodud [[Ungari valitsejate loend]]is. [[Personaalunioon]]i [[1526]]–[[1867]] ja [[Austria-Ungari]] [[kaksikmonarhia]] (alates aastast [[1867]]) monarhid on toodud [[Austria-Ungari riigipeade loend]]is. {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |'''Rahvusnõukogu esimees''' |- |[[1918]], [[13. november]]||1918, 16. november||[[János Hock]]||([[1859]]–[[1936]]) |- |'''Ajutine president''' |- |[[1918]], [[16. november]]||1919, 21. märts||[[Mihály, krahv Károlyi de Nagykároly]]||([[1875]]–[[1955]]) |- |'''Ajutise valitsuskomitee esimees''' |- |[[1919]], [[21. märts]]||1919, 1. august||[[Sándor Garbai]]||([[1879]]–[[1947]]) |- |[[1919]], [[5. mai]]||[[1919]], [[12. august]]||'''Valitsusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Fülöp]]|| |- |||||[[Gyula Gömbös]] de Jákfa||([[1886]]–[[1936]]) |- |||||[[Károly Hencz]]|| |- |||||[[Lajos Varjassy]]|| |- |'''Riigipea kohusetäitja''' |- |[[1919]], [[1. august]]||1919, 6. august||[[Gyula Peidl]]||([[1873]]–[[1943]]) |- |'''Kuberner''' (regent) |- |[[1919]], [[6. august]]||1919, 23. august||[[József]], Ertshertsog ja Kuninglik hertsog||([[1872]]–[[1962]]) |- |'''Ajutised riigipead''' |- |[[1919]], [[23. august]]||1919, 24. november||[[István Friedrich]]||([[1883]]–[[1951]]) |- |[[1919]], [[24. november]]||1920, 1. märts||[[Károly Huszár]]||([[1882]]–[[1941]]) |- |'''Kuberner''' (alati kasutas tiitlit ''regent'') |- |[[1920]], [[1. märts]]||1944, 3. november||[[Miklós Horthy de Nagybánya]]||([[1868]]–[[1957]]) |- |[[1944]], [[4. november]]||1945, 28. märts||'''Regendinõukogu'''|| |- |||||[[Károly Beregffy]]||([[1878]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Rajniss]]||([[1893]]–[[1946]]) |- |||||[[Sándor Csia]]||([[1894]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Szálasi]]||([[1897]]–[[1946]]) |- |'''Ajutise rahvuskogu esimehed''' |- |[[1944]], [[21. detsember]]||||[[István Vásáry]] ''ajutine''||([[1887]]–[[1955]]) |- |1944, 21. detsember||1945, 26. jaanuar||[[Béla Zsedényi]]||([[1894]]–[[1955]]) |- |[[1945]], [[26. jaanuar]]||1945, 7. detsember||'''Rahvusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Zsedényi]]|| |- |||||[[Béla Miklós de Dálnok]]||([[1890]]–[[1948]]) |- |||||[[Ernö Gerö]]|| |- |||||[[József Révai]]||([[1898]]–[[1959]]) |- |||||[[Mátyás Rákosi]]|| |- |[[1945]], [[7. detsember]]||1946, 2. veebruar||'''Rahvuslik ülemnõukogu'''|| |- |||||[[Ferenc Nagy (peaminister)|Ferenc Nagy]]||([[1903]]–[[1979]]) |- |||||[[Zoltán Tildy]]||([[1889]]–[[1961]]) |- |||||[[László Rajk]]||([[1909]]–[[1949]]) |- |||||[[Béla Varga]]||([[1903]]–[[1995]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1946]], [[2. veebruar]]||1948, 2. august||[[Zoltán Tildy]]|| |- |[[1948]], [[2. august]]||1949, 23. august||[[Árpád Szákasits]]||([[1888]]–[[1965]]) |- |'''Ungari Rahvavabariigi Presiidiumi esimehed''' |- |[[1949]], [[23. august]]||1950, 26. aprill||[[Árpád Szákasits]]|| |- |[[1950]], [[26. aprill]]||1952, 14. august||[[Sándor Rónai]]||([[1892]]–[[1965]]) |- |[[1952]], [[14. august]]||1967, 13. aprill||[[István Dobi]]||([[1898]]–[[1968]]) |- |[[1967]], [[13. aprill]]||1987, 25. juuni||[[Pál Losonczi]]||([[1919]]–[[2005]]) |- |[[1987]], [[25. juuni]]||1988, 29. juuni||[[Károly Németh]]||([[1922]]–[[2008]]) |- |[[1988]], [[29. juuni]]||1989, 23. oktoober||[[Brunó Ferenc Straub]]||([[1914]]–[[1996]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1989]], [[23. oktoober]]||1990, 2. mai||[[Mátyás Szürös]] ''ajutine''||([[1933]]–) |- |[[1990]], [[2. mai]]||2000, 4. august||[[Árpád Göncz]]||([[1922]]–[[2015]]) |- |[[2000]], [[4. august]]||2005, 5. august||[[Ferenc Mádl]]||([[1931]]–[[2011]]) |- |[[2005]], [[5. august]]||2010, 6. august||[[László Sólyom]]||([[1942]]–[[2023]]) |- |[[2010]], [[6. august]]||2012, 2. aprill||[[Pál Schmitt]]||([[1942]]–) |- |[[2012]], [[2. aprill]]||2012, 10. mai||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2012]], [[10. mai]]||2022, 10. mai||[[János Áder]]||([[1959]]–) |- |[[2022]], [[10. mai]]||2024, 10. veebruar||[[Katalin Novák]]||([[1977]]–) |- |[[2024]], [[10. veebruar]]||2024, 5. märts||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2024]], [[5. märts]]||2026|| [[Tamas Sulyok]]||([[1956]]–) |- |[[2026]], [[19. august]]|||| |- |} ==Ungari Kommunistliku Partei esimehed== {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |[[1945]], veebruar||1956, 18. juuli||[[Mátyás Rákosi]]||([[1892]]–[[1971]]) |- |[[1956]], [[18. juuli]]||1956, 25. oktoober||[[Ernö Gerö]]||([[1898]]–[[1980]]) |- |[[1956]], [[25. oktoober]]||1988, 22. mai||[[János Kádár]]||([[1912]]–[[1989]]) |- |[[1988]], [[22. mai]]||1989, 7. oktoober||[[Károly Grósz]]||([[1930]]–[[1996]]) |} [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Ungari loendid]] jd71ipt800ywwrtn1w6fisv3icpozxb 7212428 7212426 2026-08-11T20:08:48Z Juhan242 213253 /* */ 7212428 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} '''[[Ungari]] riigipeade loend''' loetleb Ungari [[riigipea]]d pärast [[Austria]]st eraldumist [[1918]]. aastal. Ungari monarhid on toodud [[Ungari valitsejate loend]]is. [[Personaalunioon]]i [[1526]]–[[1867]] ja [[Austria-Ungari]] [[kaksikmonarhia]] (alates aastast [[1867]]) monarhid on toodud [[Austria-Ungari riigipeade loend]]is. {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |'''Rahvusnõukogu esimees''' |- |[[1918]], [[13. november]]||1918, 16. november||[[János Hock]]||([[1859]]–[[1936]]) |- |'''Ajutine president''' |- |[[1918]], [[16. november]]||1919, 21. märts||[[Mihály, krahv Károlyi de Nagykároly]]||([[1875]]–[[1955]]) |- |'''Ajutise valitsuskomitee esimees''' |- |[[1919]], [[21. märts]]||1919, 1. august||[[Sándor Garbai]]||([[1879]]–[[1947]]) |- |[[1919]], [[5. mai]]||[[1919]], [[12. august]]||'''Valitsusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Fülöp]]|| |- |||||[[Gyula Gömbös]] de Jákfa||([[1886]]–[[1936]]) |- |||||[[Károly Hencz]]|| |- |||||[[Lajos Varjassy]]|| |- |'''Riigipea kohusetäitja''' |- |[[1919]], [[1. august]]||1919, 6. august||[[Gyula Peidl]]||([[1873]]–[[1943]]) |- |'''Kuberner''' (regent) |- |[[1919]], [[6. august]]||1919, 23. august||[[József]], Ertshertsog ja Kuninglik hertsog||([[1872]]–[[1962]]) |- |'''Ajutised riigipead''' |- |[[1919]], [[23. august]]||1919, 24. november||[[István Friedrich]]||([[1883]]–[[1951]]) |- |[[1919]], [[24. november]]||1920, 1. märts||[[Károly Huszár]]||([[1882]]–[[1941]]) |- |'''Kuberner''' (alati kasutas tiitlit ''regent'') |- |[[1920]], [[1. märts]]||1944, 3. november||[[Miklós Horthy de Nagybánya]]||([[1868]]–[[1957]]) |- |[[1944]], [[4. november]]||1945, 28. märts||'''Regendinõukogu'''|| |- |||||[[Károly Beregffy]]||([[1878]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Rajniss]]||([[1893]]–[[1946]]) |- |||||[[Sándor Csia]]||([[1894]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Szálasi]]||([[1897]]–[[1946]]) |- |'''Ajutise rahvuskogu esimehed''' |- |[[1944]], [[21. detsember]]||||[[István Vásáry]] ''ajutine''||([[1887]]–[[1955]]) |- |1944, 21. detsember||1945, 26. jaanuar||[[Béla Zsedényi]]||([[1894]]–[[1955]]) |- |[[1945]], [[26. jaanuar]]||1945, 7. detsember||'''Rahvusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Zsedényi]]|| |- |||||[[Béla Miklós de Dálnok]]||([[1890]]–[[1948]]) |- |||||[[Ernö Gerö]]|| |- |||||[[József Révai]]||([[1898]]–[[1959]]) |- |||||[[Mátyás Rákosi]]|| |- |[[1945]], [[7. detsember]]||1946, 2. veebruar||'''Rahvuslik ülemnõukogu'''|| |- |||||[[Ferenc Nagy (peaminister)|Ferenc Nagy]]||([[1903]]–[[1979]]) |- |||||[[Zoltán Tildy]]||([[1889]]–[[1961]]) |- |||||[[László Rajk]]||([[1909]]–[[1949]]) |- |||||[[Béla Varga]]||([[1903]]–[[1995]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1946]], [[2. veebruar]]||1948, 2. august||[[Zoltán Tildy]]|| |- |[[1948]], [[2. august]]||1949, 23. august||[[Árpád Szákasits]]||([[1888]]–[[1965]]) |- |'''Ungari Rahvavabariigi Presiidiumi esimehed''' |- |[[1949]], [[23. august]]||1950, 26. aprill||[[Árpád Szákasits]]|| |- |[[1950]], [[26. aprill]]||1952, 14. august||[[Sándor Rónai]]||([[1892]]–[[1965]]) |- |[[1952]], [[14. august]]||1967, 13. aprill||[[István Dobi]]||([[1898]]–[[1968]]) |- |[[1967]], [[13. aprill]]||1987, 25. juuni||[[Pál Losonczi]]||([[1919]]–[[2005]]) |- |[[1987]], [[25. juuni]]||1988, 29. juuni||[[Károly Németh]]||([[1922]]–[[2008]]) |- |[[1988]], [[29. juuni]]||1989, 23. oktoober||[[Brunó Ferenc Straub]]||([[1914]]–[[1996]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1989]], [[23. oktoober]]||1990, 2. mai||[[Mátyás Szürös]] ''ajutine''||([[1933]]–) |- |[[1990]], [[2. mai]]||2000, 4. august||[[Árpád Göncz]]||([[1922]]–[[2015]]) |- |[[2000]], [[4. august]]||2005, 5. august||[[Ferenc Mádl]]||([[1931]]–[[2011]]) |- |[[2005]], [[5. august]]||2010, 6. august||[[László Sólyom]]||([[1942]]–[[2023]]) |- |[[2010]], [[6. august]]||2012, 2. aprill||[[Pál Schmitt]]||([[1942]]–) |- |[[2012]], [[2. aprill]]||2012, 10. mai||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2012]], [[10. mai]]||2022, 10. mai||[[János Áder]]||([[1959]]–) |- |[[2022]], [[10. mai]]||2024, 10. veebruar||[[Katalin Novák]]||([[1977]]–) |- |[[2024]], [[10. veebruar]]||2024, 5. märts||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2024]], [[5. märts]]||[[2026]],|| [[Tamas Sulyok]]|| ([[1956]]–) |- |[[2026]], [[19. august]]||||[[András Baka]]|| |- |} ==Ungari Kommunistliku Partei esimehed== {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |[[1945]], veebruar||1956, 18. juuli||[[Mátyás Rákosi]]||([[1892]]–[[1971]]) |- |[[1956]], [[18. juuli]]||1956, 25. oktoober||[[Ernö Gerö]]||([[1898]]–[[1980]]) |- |[[1956]], [[25. oktoober]]||1988, 22. mai||[[János Kádár]]||([[1912]]–[[1989]]) |- |[[1988]], [[22. mai]]||1989, 7. oktoober||[[Károly Grósz]]||([[1930]]–[[1996]]) |} [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Ungari loendid]] ob70zwxn5ihhjtp6s4cjnlpu57pywz9 7212430 7212428 2026-08-11T20:12:48Z Juhan242 213253 /* */ 7212430 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} '''[[Ungari]] riigipeade loend''' loetleb Ungari [[riigipea]]d pärast [[Austria]]st eraldumist [[1918]]. aastal. Ungari monarhid on toodud [[Ungari valitsejate loend]]is. [[Personaalunioon]]i [[1526]]–[[1867]] ja [[Austria-Ungari]] [[kaksikmonarhia]] (alates aastast [[1867]]) monarhid on toodud [[Austria-Ungari riigipeade loend]]is. {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |'''Rahvusnõukogu esimees''' |- |[[1918]], [[13. november]]||1918, 16. november||[[János Hock]]||([[1859]]–[[1936]]) |- |'''Ajutine president''' |- |[[1918]], [[16. november]]||1919, 21. märts||[[Mihály, krahv Károlyi de Nagykároly]]||([[1875]]–[[1955]]) |- |'''Ajutise valitsuskomitee esimees''' |- |[[1919]], [[21. märts]]||1919, 1. august||[[Sándor Garbai]]||([[1879]]–[[1947]]) |- |[[1919]], [[5. mai]]||[[1919]], [[12. august]]||'''Valitsusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Fülöp]]|| |- |||||[[Gyula Gömbös]] de Jákfa||([[1886]]–[[1936]]) |- |||||[[Károly Hencz]]|| |- |||||[[Lajos Varjassy]]|| |- |'''Riigipea kohusetäitja''' |- |[[1919]], [[1. august]]||1919, 6. august||[[Gyula Peidl]]||([[1873]]–[[1943]]) |- |'''Kuberner''' (regent) |- |[[1919]], [[6. august]]||1919, 23. august||[[József]], Ertshertsog ja Kuninglik hertsog||([[1872]]–[[1962]]) |- |'''Ajutised riigipead''' |- |[[1919]], [[23. august]]||1919, 24. november||[[István Friedrich]]||([[1883]]–[[1951]]) |- |[[1919]], [[24. november]]||1920, 1. märts||[[Károly Huszár]]||([[1882]]–[[1941]]) |- |'''Kuberner''' (alati kasutas tiitlit ''regent'') |- |[[1920]], [[1. märts]]||1944, 3. november||[[Miklós Horthy de Nagybánya]]||([[1868]]–[[1957]]) |- |[[1944]], [[4. november]]||1945, 28. märts||'''Regendinõukogu'''|| |- |||||[[Károly Beregffy]]||([[1878]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Rajniss]]||([[1893]]–[[1946]]) |- |||||[[Sándor Csia]]||([[1894]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Szálasi]]||([[1897]]–[[1946]]) |- |'''Ajutise rahvuskogu esimehed''' |- |[[1944]], [[21. detsember]]||||[[István Vásáry]] ''ajutine''||([[1887]]–[[1955]]) |- |1944, 21. detsember||1945, 26. jaanuar||[[Béla Zsedényi]]||([[1894]]–[[1955]]) |- |[[1945]], [[26. jaanuar]]||1945, 7. detsember||'''Rahvusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Zsedényi]]|| |- |||||[[Béla Miklós de Dálnok]]||([[1890]]–[[1948]]) |- |||||[[Ernö Gerö]]|| |- |||||[[József Révai]]||([[1898]]–[[1959]]) |- |||||[[Mátyás Rákosi]]|| |- |[[1945]], [[7. detsember]]||1946, 2. veebruar||'''Rahvuslik ülemnõukogu'''|| |- |||||[[Ferenc Nagy (peaminister)|Ferenc Nagy]]||([[1903]]–[[1979]]) |- |||||[[Zoltán Tildy]]||([[1889]]–[[1961]]) |- |||||[[László Rajk]]||([[1909]]–[[1949]]) |- |||||[[Béla Varga]]||([[1903]]–[[1995]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1946]], [[2. veebruar]]||1948, 2. august||[[Zoltán Tildy]]|| |- |[[1948]], [[2. august]]||1949, 23. august||[[Árpád Szákasits]]||([[1888]]–[[1965]]) |- |'''Ungari Rahvavabariigi Presiidiumi esimehed''' |- |[[1949]], [[23. august]]||1950, 26. aprill||[[Árpád Szákasits]]|| |- |[[1950]], [[26. aprill]]||1952, 14. august||[[Sándor Rónai]]||([[1892]]–[[1965]]) |- |[[1952]], [[14. august]]||1967, 13. aprill||[[István Dobi]]||([[1898]]–[[1968]]) |- |[[1967]], [[13. aprill]]||1987, 25. juuni||[[Pál Losonczi]]||([[1919]]–[[2005]]) |- |[[1987]], [[25. juuni]]||1988, 29. juuni||[[Károly Németh]]||([[1922]]–[[2008]]) |- |[[1988]], [[29. juuni]]||1989, 23. oktoober||[[Brunó Ferenc Straub]]||([[1914]]–[[1996]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1989]], [[23. oktoober]]||1990, 2. mai||[[Mátyás Szürös]] ''ajutine''||([[1933]]–) |- |[[1990]], [[2. mai]]||2000, 4. august||[[Árpád Göncz]]||([[1922]]–[[2015]]) |- |[[2000]], [[4. august]]||2005, 5. august||[[Ferenc Mádl]]||([[1931]]–[[2011]]) |- |[[2005]], [[5. august]]||2010, 6. august||[[László Sólyom]]||([[1942]]–[[2023]]) |- |[[2010]], [[6. august]]||2012, 2. aprill||[[Pál Schmitt]]||([[1942]]–) |- |[[2012]], [[2. aprill]]||2012, 10. mai||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2012]], [[10. mai]]||2022, 10. mai||[[János Áder]]||([[1959]]–) |- |[[2022]], [[10. mai]]||2024, 10. veebruar||[[Katalin Novák]]||([[1977]]–) |- |[[2024]], [[10. veebruar]]||2024, 5. märts||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2024]], [[5. märts]]||[[2026]], [[20. juuli]]|| [[Tamas Sulyok]] || ([[1956]]–) |- |[[2026]], [[19. august]]||||[[András Baka]]|| |- |} ==Ungari Kommunistliku Partei esimehed== {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |[[1945]], veebruar||1956, 18. juuli||[[Mátyás Rákosi]]||([[1892]]–[[1971]]) |- |[[1956]], [[18. juuli]]||1956, 25. oktoober||[[Ernö Gerö]]||([[1898]]–[[1980]]) |- |[[1956]], [[25. oktoober]]||1988, 22. mai||[[János Kádár]]||([[1912]]–[[1989]]) |- |[[1988]], [[22. mai]]||1989, 7. oktoober||[[Károly Grósz]]||([[1930]]–[[1996]]) |} [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Ungari loendid]] h9jmm0w4o2aepq4u0l4fp78er89a9qq 7212436 7212430 2026-08-11T20:25:15Z Juhan242 213253 /* */ 7212436 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} '''[[Ungari]] riigipeade loend''' loetleb Ungari [[riigipea]]d pärast [[Austria]]st eraldumist [[1918]]. aastal. Ungari monarhid on toodud [[Ungari valitsejate loend]]is. [[Personaalunioon]]i [[1526]]–[[1867]] ja [[Austria-Ungari]] [[kaksikmonarhia]] (alates aastast [[1867]]) monarhid on toodud [[Austria-Ungari riigipeade loend]]is. {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |'''Rahvusnõukogu esimees''' |- |[[1918]], [[13. november]]||1918, 16. november||[[János Hock]]||([[1859]]–[[1936]]) |- |'''Ajutine president''' |- |[[1918]], [[16. november]]||1919, 21. märts||[[Mihály, krahv Károlyi de Nagykároly]]||([[1875]]–[[1955]]) |- |'''Ajutise valitsuskomitee esimees''' |- |[[1919]], [[21. märts]]||1919, 1. august||[[Sándor Garbai]]||([[1879]]–[[1947]]) |- |[[1919]], [[5. mai]]||[[1919]], [[12. august]]||'''Valitsusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Fülöp]]|| |- |||||[[Gyula Gömbös]] de Jákfa||([[1886]]–[[1936]]) |- |||||[[Károly Hencz]]|| |- |||||[[Lajos Varjassy]]|| |- |'''Riigipea kohusetäitja''' |- |[[1919]], [[1. august]]||1919, 6. august||[[Gyula Peidl]]||([[1873]]–[[1943]]) |- |'''Kuberner''' (regent) |- |[[1919]], [[6. august]]||1919, 23. august||[[József]], Ertshertsog ja Kuninglik hertsog||([[1872]]–[[1962]]) |- |'''Ajutised riigipead''' |- |[[1919]], [[23. august]]||1919, 24. november||[[István Friedrich]]||([[1883]]–[[1951]]) |- |[[1919]], [[24. november]]||1920, 1. märts||[[Károly Huszár]]||([[1882]]–[[1941]]) |- |'''Kuberner''' (alati kasutas tiitlit ''regent'') |- |[[1920]], [[1. märts]]||1944, 3. november||[[Miklós Horthy de Nagybánya]]||([[1868]]–[[1957]]) |- |[[1944]], [[4. november]]||1945, 28. märts||'''Regendinõukogu'''|| |- |||||[[Károly Beregffy]]||([[1878]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Rajniss]]||([[1893]]–[[1946]]) |- |||||[[Sándor Csia]]||([[1894]]–[[1946]]) |- |||||[[Ferenc Szálasi]]||([[1897]]–[[1946]]) |- |'''Ajutise rahvuskogu esimehed''' |- |[[1944]], [[21. detsember]]||||[[István Vásáry]] ''ajutine''||([[1887]]–[[1955]]) |- |1944, 21. detsember||1945, 26. jaanuar||[[Béla Zsedényi]]||([[1894]]–[[1955]]) |- |[[1945]], [[26. jaanuar]]||1945, 7. detsember||'''Rahvusnõukogu'''|| |- |||||[[Béla Zsedényi]]|| |- |||||[[Béla Miklós de Dálnok]]||([[1890]]–[[1948]]) |- |||||[[Ernö Gerö]]|| |- |||||[[József Révai]]||([[1898]]–[[1959]]) |- |||||[[Mátyás Rákosi]]|| |- |[[1945]], [[7. detsember]]||1946, 2. veebruar||'''Rahvuslik ülemnõukogu'''|| |- |||||[[Ferenc Nagy (peaminister)|Ferenc Nagy]]||([[1903]]–[[1979]]) |- |||||[[Zoltán Tildy]]||([[1889]]–[[1961]]) |- |||||[[László Rajk]]||([[1909]]–[[1949]]) |- |||||[[Béla Varga]]||([[1903]]–[[1995]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1946]], [[2. veebruar]]||1948, 2. august||[[Zoltán Tildy]]|| |- |[[1948]], [[2. august]]||1949, 23. august||[[Árpád Szákasits]]||([[1888]]–[[1965]]) |- |'''Ungari Rahvavabariigi Presiidiumi esimehed''' |- |[[1949]], [[23. august]]||1950, 26. aprill||[[Árpád Szákasits]]|| |- |[[1950]], [[26. aprill]]||1952, 14. august||[[Sándor Rónai]]||([[1892]]–[[1965]]) |- |[[1952]], [[14. august]]||1967, 13. aprill||[[István Dobi]]||([[1898]]–[[1968]]) |- |[[1967]], [[13. aprill]]||1987, 25. juuni||[[Pál Losonczi]]||([[1919]]–[[2005]]) |- |[[1987]], [[25. juuni]]||1988, 29. juuni||[[Károly Németh]]||([[1922]]–[[2008]]) |- |[[1988]], [[29. juuni]]||1989, 23. oktoober||[[Brunó Ferenc Straub]]||([[1914]]–[[1996]]) |- |'''Presidendid''' |- |[[1989]], [[23. oktoober]]||1990, 2. mai||[[Mátyás Szürös]] ''ajutine''||([[1933]]–) |- |[[1990]], [[2. mai]]||2000, 4. august||[[Árpád Göncz]]||([[1922]]–[[2015]]) |- |[[2000]], [[4. august]]||2005, 5. august||[[Ferenc Mádl]]||([[1931]]–[[2011]]) |- |[[2005]], [[5. august]]||2010, 6. august||[[László Sólyom]]||([[1942]]–[[2023]]) |- |[[2010]], [[6. august]]||2012, 2. aprill||[[Pál Schmitt]]||([[1942]]–) |- |[[2012]], [[2. aprill]]||2012, 10. mai||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2012]], [[10. mai]]||2022, 10. mai||[[János Áder]]||([[1959]]–) |- |[[2022]], [[10. mai]]||2024, 10. veebruar||[[Katalin Novák]]||([[1977]]–) |- |[[2024]], [[10. veebruar]]||2024, 5. märts||[[László Kövér]] (kohusetäitja)||([[1959]]–) |- |[[2024]], [[5. märts]]||[[2026]], [[20. juuli]]|| [[Tamás Sulyok]] || ([[1956]]–) |- |[[2026]], [[19. august]]||||[[András Baka]]|| |- |} ==Ungari Kommunistliku Partei esimehed== {|class=wikitable ! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad |- |[[1945]], veebruar||1956, 18. juuli||[[Mátyás Rákosi]]||([[1892]]–[[1971]]) |- |[[1956]], [[18. juuli]]||1956, 25. oktoober||[[Ernö Gerö]]||([[1898]]–[[1980]]) |- |[[1956]], [[25. oktoober]]||1988, 22. mai||[[János Kádár]]||([[1912]]–[[1989]]) |- |[[1988]], [[22. mai]]||1989, 7. oktoober||[[Károly Grósz]]||([[1930]]–[[1996]]) |} [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Ungari loendid]] 69ey0ceuper6pk9vsmfrbief1pfhnth 0 5738 7212587 6983505 2026-08-12T07:30:49Z Ojassaar 206682 7212587 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jääkoskel | värvus = linnud | pilt = Common merganser small.jpg | pildi_laius = 240px | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Mergus merganser | ID = 22680492 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Koskel]] ''Mergus'' | liik = '''Jääkoskel''' | binaarne = ''Mergus merganser'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|Linné]], 1758) | levikukaart = Mergus merganser distr.png | levikukaardi_laius = 260px | levikukaardi_seletus = Jääkoskla levila<br>Kollane = suviti, sinine = talviti, roheline = aasta läbi }} '''Jääkoskel''' (''Mergus merganser'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[koskel|koskla]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv suur [[sukelpart]]. Tema rahvapärased nimetused on '''kostal, kosklane, koskus, korskla, korslane, kosel, kosar, kostel, kivihani''' ja '''prakkhani'''.<ref name="bio2" /> Esimesena kirjeldas jääkosklat teaduslikult [[Carl von Linné]] [[1758]]. Jääkoskla liiginimi ''merganser'' tuleneb tema perekonnanimest ''mergus'' 'koskel' ja sõnast ''anser'' '[[hani]]', sest ta on teistest kosklatest rohkem hane moodi. ==Välimus== Jääkoskel on suur ja ebapardilikult sale lind.<ref name="rekordid" /> Tal on pikk ja peenike nokk ning pikk kael.<ref name="Loomade elu" /><ref name="bio" /> Tema pikkus on umbes 60 sentimeetrit ning kaal 1,1–2 kg,<ref name="Loomade elu" /> keskmiselt 1,8 kg.<ref name="bio" /> [[Tiib|Tiiva]] pikkus on 23,5–29 cm.<ref name="bio2" /> Jääkosklat on kerge ära tunda [[sulestik]]u iseloomuliku värvuse järgi.<ref name="Loomade elu" /> Isaslinnu [[pea]] ja [[kael]]a ülaosa on [[must]]ad metalse läikega, aga kaela alaosa, küljed, [[pugu]] ja alakeha on valged.<ref name="Loomade elu" /><ref name="bio" /> Eesselg on samuti must.<ref name="bio" /> Lendaval linnul, kui teda ülalt vaadata, on tiivad silmatorkavalt [[valge]]d.<ref name="Loomade elu" /> [[Nokk]] ja [[jalg|jalad]] on ere[[punane|punased]].<ref name="bio" /> Emasel on [[ruske]] pea, mille taga on kaheharuline [[tutt]].<ref name="Loomade elu" /><ref name="bio" /> Pulmasulestikus isaslind on [[lõheroosa]] kõhualuse, [[Hall (värvus)|halli]] selja, must-valgete tiivapaaride ja [[rohekasmust]]a peaga. Emaslinnu ja puhkesulestikus isaslinnu pea on pruun ning sulestik [[tuhkhall]]. Kuklasuled on üsna pikad ning sageli puhmasjalt turris, emaslinnul eristub tutt selgemini. ==Levik== Jääkoskla pesitsusalaks on [[Euraasia]] ja [[Põhja-Ameerika]] [[metsavöönd]].<ref name="bio" /><ref name="bio2" /> Ta pesitseb ka [[Kesk-Aasia]], [[Tiibet]]i ja [[Himaalaja]] mägedes.<ref name="bio" /><ref name="bio2" /> Ainult mägedes on ta tavaline, mujal levilas vähearvuline lind.<ref name="Loomade elu" /> [[Eesti]]s on ta läänerannikul ja saartel tavaline, [[Põhja-Eesti]] rannikul ja suurtel järvedel väikesearvuline haudelind.<ref name="Loomade elu" /> Suuremas osas oma levilast on ta [[rändlind]]. Tema peamised talvitumispaigad on [[Atlandi ookean|Atlandi]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhjaosas, [[Must meri|Mustal]] ja [[Vahemeri|Vahemerel]]. Ta talvitub ka [[Kaspia meri|Kaspia mere]] lõunaosas ning paljudes [[Aasia]] lõunapiirkondades, sealhulgas Kagu-[[Hiina]]s.<ref name="Loomade elu" /> Jääkoskel elab kalarikastel [[järv]]edel ning kiire voolu ja selge veega [[jõgi|jõgedel]].<ref name="Loomade elu" /> [[Eesti]] sisemaal võib näha jääkosklat märtsist novembrini,<ref name="bio2" /> merel talvitub ta jäävabadel aladel. [[Fail:Jääkosklad Kõrvemaal (2025. a kevad).jpg|pisi|Jääkosklad Kõrvemaal (2025. a kevad)]] Jääkoskla pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1500–2000 paarile, talvist arvukust 4000–8000 isendile.<ref name="G8yB1" /> Aastas rändab Eestist läbi kuni 50 000 isendit.<ref name="bio2" /> Viimastel aastakümnetel on jääkoskla arvukus vähenenud.<ref name="rekordid" /> == Toitumine == [[Pilt:Mergus Merganser Pair.jpg|pisi|Kosklapaar]] [[Pilt:Isokoskelo lento-wiki.jpg|pisi|Kosklapaar tõuseb lendu]] [[Pilt:Mergus merganser MHNT.ZOO.2010.11.30.2.jpg|thumb|Jääkoskla munad]] Jääkoskel on eranditult loomtoiduline. Peamiselt toitub ta [[kalad]]est,<ref name="bio2" /> isegi 18 cm pikkustest. Teda on nähtud söömas ka vee[[putukad|putukaid]] ja [[limus]]eid, aga [[selgrootud|selgrootutel]] on siiski tema toidus tähtsusetu osa.<ref name="Loomade elu" /> Sügisel, kui kosklad valmistuvad lõunasse rändama ja kogunevad suurtesse [[parv (bioloogia)|parvedesse]], saab näha nende kollektiivset [[kalapüük]]i. Parv hajub pikka ahelikku ja ujub kiiresti kindlas suunas. Sealjuures seiravad linnud kalu, nokk ja osa peast vette pistetud, ning sukelduvad tihti saagi järele. Mahajäänud linnud lendavad parvele järele ja sukelduvad selle esiritta. Tavaliselt saadavad niimoodi jahti pidavate kosklate parve [[kajakas|kajakad]] ja haaravad neid kalakesi, keda kosklad on pinnale heidutanud.<ref name="Loomade elu" /> Kalu püüdes suudab jääkoskel sukelduda kuni 4 m sügavusele.<ref name="bio2" /> == Eluviis == Pesapaikadele saabuvad jääkosklad varakult, juba esimeste sulalaikude tekkimisel veekogudele. Põhiline saabumine ja läbiränne jääb [[jääminek]]u ajale. Levila lõunaosas kestab saabumine [[märts]]i teisest poolest [[mai]] lõpuni, põhjaosas [[juuni]] alguseni.<ref name="Loomade elu" /> Jääkoskel saabub pesapaikadele juba paaridena, aga sellegipoolest tekib isastel omavahel emaste pärast kokkupõrkeid. [[Pulmamäng]]u ajal kergitavad isased tiibu ja [[saba]], teevad peaga imelikke liigutusi, [[sukeldumine|sukelduvad]] ja peksavad tiibadega vett, tõusevad vees püsti ja pritsivad jalgadega veejugasid õhku. Kui salk isaseid koos mängib, on nende karedat häälitsemist ja veesolinat kaugele kuulda.<ref name="Loomade elu" /> Jääkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi asulatesse.<ref name="bio" /> Jääkoskel rajab [[pesa]] tavaliselt veekogude ligiduses olevate vanade puude õõnsustesse 1–18 m kõrgusele maapinnast.<ref name="Loomade elu" /> Mõnikord teeb ta pesa ka ehitistesse, [[vare]]metesse või lihtsalt [[põõsas|põõsa]] alla maapinnale.<ref name="Loomade elu" /><ref name="bio" /> Ta võib kasutada [[suur-kirjurähn]]i vanu pesi.<ref name="Loomade elu" /> Koskel kasutab meeleldi [[pesakast]]e, aga tema jaoks peavad olema tavalisest suuremad ja suurema avaga pesakastid, muidu ei mahu ta neisse sisse.<ref name="bio2" /> [[Vaika looduskaitseala]]l on kosklatele juba ammu paigaldatud mitmekordseid pesamaju.<ref name="bio" /> Pesa on ohtralt vooderdatud heledate [[udusulg]]edega.<ref name="Loomade elu" /> Jääkoskla [[täiskurn]]as on 8–15 [[muna]]. Munad on valged või kreemikad, 55–74 mm pikad ja 37–50 mm laiad. Emaslind asub [[haudumine|hauduma]] pärast viimase muna munemist ja istub pesal 32 päeva.<ref name="Loomade elu" /> On juhtunud, et mitu emaslindu muneb samasse pessa ja siis on seal üle 40 muna, mida hauduma ei hakka keegi (iga lind tahab ikka eelkõige oma mune haududa, sellises suures kuhjas aga pole võimalik omi võõrastest eristada).<ref name="bio" /> [[19. mai]]l [[1975]] leiti [[Matsalu laht|Matsalu lahes]] [[Kolmenasva saar]]el jääkoskla pesa 81 munaga,<ref name="rekordid" /> sinna oli munenud vähemalt 4 emaslindu.<ref name="rekordid" /> Pesast ei koorunud ühtegi poega.<ref name="rekordid" /> Isaslind ei osale mingil moel pesa ehitamises ega haudumises. Ta viibib üksnes mõnda aega lähikonnas. Kui emased on hauduma hakanud, hülgavad isaslinnud pesapaiga sootuks, kogunevad salkadesse ja lendavad [[sulgimine|sulgima]] suurtele avaveelistele järvedele või [[meri|merele]]. Kuid pole siiski ime, kui isaslind jääb sulgima pesakonna lähedusse üksikuna. Algul vahetuvad neil [[hoosulg|hoosuled]], [[juuli]] teisel poolel või [[august]]i algul langevad välja [[kontuursulg|kontuursuled]]. Tavaliselt lennuvõimestuvad isased uuesti augusti lõpuks.<ref name="Loomade elu" /> Emaslinnud hakkavad sulgima hiljem kui isased. Suvine ja sügistalvine sulgimine sulavad neil kokku, mistõttu paljudel kehaosadel vahetub sulestik neil ainult ühe, mitte kaks korda.<ref name="Loomade elu" /> [[Pilt:Mergus merganser with young.JPG|pisi|Emakoskel tibuga]] [[Pilt:Haubentaucher mit Familie Lago 0509 Cut.jpg|pisi|Emakoskel 10 tibuga]] See, millal pojad kooruvad, sõltub sellest, millal emaslind on hauduma hakanud. Poegade koorumise aeg võib ulatuda mai teisest poolest juuli teise pooleni. Koorunud pojad viibivad pesas 1–2 päeva ja hülgavad siis selle. Nad kargavad pesaõõnest välja ema kutsumise peale. Jutud, et emaslind kannab neid vette noka vahel, on vähetõepärased.<ref name="Loomade elu" /> Kosklapojad ujuvad hästi ja saavad mägijõgede kiires voolus hästi hakkama. Siiski puhkavad [[udusulestik|udusulis]] pojad tihti ema seljal. Seevastu sukelduvad kosklapojad kehvasti. Selle oskuse omandavad nad alles nädalavanuselt. Hädaohtu sattunud pojad jooksevad tiivakestega vehkides mööda veepinda. Pojad kasvavad aeglaselt ja lennuvõimestuvad alles 60–70 päeva vanuselt.<ref name="Loomade elu" /> Kui kosklatibude ema hukkub, siis ühinevad tibud teise pesakonnaga. Üldse on mitme pesakonna ühinemine sage nähtus. Mõnikord võib ühe emase juures olla 30–40 poega.<ref name="Loomade elu" /> Mägijõgedel ei püsi pesakonnad tavaliselt ühes paigas, vaid laskuvad aegamööda allavoolu.<ref name="Loomade elu" /> Jääkosklad lahkuvad lõunamaale suhteliselt hilja, veidi aega enne veekogude kinnikülmumist, [[oktoober|oktoobris]]-[[november|novembris]].<ref name="Loomade elu" /> == Tähtsus == Jääkoskel ei ole jahilind. See tuleb ühest küljest tema väikesest arvukusest ja teisest küljest sellest, et mõnel aastaajal tema [[liha]] haiseb.<ref name="Loomade elu" /> See on kaladest toitumise tagajärg.<ref name="bio2" /> Kosklaid kütitakse üksnes juhuslikult teiste [[part]]ide jahil.<ref name="Loomade elu" /> Eestis lastakse aastas poolsada kosklat.<ref name="bio" /><ref name="bio2" /> Koskla nahka kasutatakse pärast [[sulg]]ede väljakitkumist ja töötlemist laste[[müts]]ide valmistamiseks ja [[kasukas|kasukate]] kaunistamiseks.<ref name="Loomade elu" /> Kuigi koskel on kalatoiduline, ei tekita ta kalamajandusele kahju, sest kosklate põhimass elab mägijõgedel, kus töönduslikku kalapüüki ei ole.<ref name="Loomade elu" /> Seal, kus kosklaid on palju, võivad nad levitada kalade haigust [[liguloos]]i.<ref name="Loomade elu" /> Jääkoskel ei kuulu looduskaitse alla.<ref name="bio" /> Teda ohustavad kõige rohkem veekogude saastumine ning häirimine sulgimise ja rändepeatuste ajal.<ref name="bio2" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bio2">[http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MERMER.htm Jääkoskel] leheküljel bio.edu.ee</ref> <ref name="rekordid">[[Heino Kees]]. "Eesti rekordid 5". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2004]], lk. 52</ref> <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 115–116, tahvel 5, joon. 73</ref> <ref name="bio">[http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MERMER2.htm Jääkoskel] bio.edu.ee</ref> <ref name="G8yB1">[https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008] "[[Hirundo]]" 1/[[2009]]. Eesti Ornitoloogiaühing</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{Commons|Mergus merganser}} [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] auqvutus08qwrsqm09xjtoh4n4c3kfx 0 5758 7212359 7212189 2026-08-11T15:29:16Z Andres 5 /* Kirjandus */ 7212359 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maast; koori kohta vaata artiklit [[Segakoor Hellas]]; Soome ettevõtte kohta artiklit [[Hellas (ettevõte)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} '''Vana-Kreeka''' ehk '''Antiik-Kreeka''' ehk '''Hellas''' ([[vanakreeka keel]]es ῾Ελλάς) oli [[vanaaeg|vanaaja]] maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk [[hellenid]]. See paiknes [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas ja sellest ida poole jäävas [[Egeuse saarestik]]uga, kus elasid vanakreeka hõimud. Selle territoorium langeb põhiliselt kokku tänapäeva [[Kreeka]] territooriumiga. '''Vana-Kreeka''' ajalugu hõlmab ajavahemikku [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande keskpaigast]] kuni [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhande]] lõpuni eKr. '''Vana-Kreeka''' mõiste alla arvatakse ka alad, kuhu muinaskreeklased asusid elama 1. aastatuhande eKr esimesel poolel toimunud [[Kreeka kolonisatsioon]]i ajal: [[Väike-Aasia]] läänerannik, osa [[Küprose saar]]est, [[Musta mere väinad]]e piirkond ning [[Must meri|Musta]] ja Aasovi mere rannikualad; lõunas [[Aafrika]] kirdeosa ([[Kürenaika]], tänapäeva [[Liibüa]]) ning läänes [[Itaalia]] lõunarannik ja [[Sitsiilia]] idaosa. [[Euroopa]] aladel kuulusid nende hulka ka [[Gallia]] lõunaosa (tänapäeva Prantsusmaa) ja [[Hispaania]] kirderannik. [[Vanakreeka kultuur]]il oli suur mõju [[Rooma riik|Rooma riigile]] ja selle kaudu kogu [[läänemaailm|lääne kultuuri]] arengule. {{commonskat|Category:Regions of ancient Greece|Vana-Kreeka ajaloolised piirkonnad}} <gallery> Ancient Greek Northern regions.png|[[Põhja-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Regions Central Greece.png|[[Kesk-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Greek southern regions.png|[[Lõuna-Kreeka]] ajaloolised maakonnad </gallery> == Ajalugu == {{Vaata|Vana-Kreeka ajalugu}} Vana-Kreeka ajaloos eristatakse tavaliselt viit perioodi: *[[Kreeta-Mükeene periood]] (umbes 2500 eKr – 1150 eKr) – esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ja arengu aeg Kreetal ning seejärel ka Balkani-Kreekas. *[[Tume ajajärk]] ehk [[Homerose ajajärk]] (umbes 1150 eKr – 800 eKr) – hõimude järjekordsest ümberasumisest põhjustatud ajutise taandarengu periood. *[[Arhailine ajajärk]] ehk tsivilisatsiooni uus tõus (800 eKr – 500 eKr) – tsivilisatsiooni taastumise ja linnriikide ehk [[polis]]te kujunemise periood. *[[Kreeka klassikaline ajajärk|Klassikaline ajajärk]] (500 eKr – [[336 eKr]]) – Kreeka linnriikide, eeskätt [[Ateena]] õitsengu periood. *[[Hellenism]]iperiood ([[336 eKr]] – [[30 eKr]]) – Kreeka-Makedoonia idaekspansiooni periood ning hellenistlike riikide kujunemise ja arengu aeg kuni nende allutamiseni [[Vana-Rooma|Roomale]]. === Varaseim inimasustus=== Varaseimad tõendid inimasustusest [[Balkani poolsaar]]el on leitud [[Petrálona koobas|Petrálona koopast]] Põhja-Kreekast ning on dateeritud aega umbes 270 000 aastat eKr<ref name="Borza" />. [[Kiviaeg|Kiviaja]] kõik kolm perioodi ([[paleoliitikum]], [[mesoliitikum]], [[neoliitikum]]) on Kreekas esindatud. [[Fránchthi koobas]] on parimaid kiviaegse asustuse näiteid, kuna see oli kasutusel kõigi eespool mainitud perioodide jooksul<ref name="Douka" />. === Neoliitikum === [[Pilt:Thessalia in Greece.svg|pisi|vasakul|[[Tessaalia]] Põhja-Kreekas]] [[Neoliitikum]]i asulakohad Kreekas, mis pärinevad [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandest eKr]] on Euroopa vanimad ja edestavad järgmisi mitme sajandiga. Selle põhjuseks on asjaolu, et Kreeka jäi sellele teele, mida mööda põlluharimine levis [[Lähis-Ida]] [[Viljakas Poolkuu|Viljaka Poolkuu]] aladest Euroopasse<ref name="Perles" />. Peamised põlluharimispiirkonnad Kreekas olid esialgu [[Tessaalia]] (Põhja-Kreeka) ja sellest omakorda põhja poole jääv [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]], mõlemad põluharimiseks sobivate ulatuslike tasandikega alad. [[Pilt:Location map of Macedonia (Greece).svg|pisi|vasakul|[[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] Kirde-Kreekas]] [[Tessaalia]]s olid [[neoliitikum]]i suuremate asulatena [[Sesklo]] ja [[Dimini]]. Sesklos oli küllalt suur, tõenäoliselt paari tuhande elanikuga ristkülikukujuliste või ümaraplaaniliste kivihoonetega ja keskse kindlustatud [[akropol]]i ümber koondunud asula. Diminis paiknes kesksel kohal [[megaron]]ilaadne ovaalsest kaitsemüürist piiratud hoone, mida võib pidada pealiku residentsiks. Kogu asula koondus kontsentriliselt pealiku maja ja selle eesõue ümber. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] tõusis Tessaalias esikohale Dimini, Sesklost paarkümmend kilomeetrit lõuna pool. [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] aladel asus [[Nea Nikomedea]] asula. Kreekast on leitud [[6. aastatuhat eKr|6. aastatuhandest eKr]] pärinev sümbolitega märgistatud [[Dispilió tahvel]]. === Pronksiaeg === [[Pilt:Cyclades.svg|pisi|[[Küklaadid]]e saarestik]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] levis üha enam vasekasutus ja [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandet eKr]] loetakse [[Egeuse saared|Egeus]]el, nii nagu [[Ees-Aasia]]ski, juba varaseks [[Pronksiaeg|pronksia]]jaks. Selle perioodi ([[3. aastatuhat eKr]]) Kreeka mandri elanike [[Etnoloogia|etn]]iline kuuluvus on seniajani vaieldav. "Kreeklased, Kreeka" – on rooma poolne nimetamine, kreeklased ise nimetasid end tavaliselt [[Hellenid|hellen]]iteks. [[Illüürlased]] nimetasid algul kreeklasteks Kreeka loodeosa [[Epeiros]]e asukaid doorlasi. [[Itaalikud]] kandsid selle nimetuse üle kõigile Kreeka asukaile. Varasel pronksiajal tõusis Põhja-Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja [[Egeuse saared|Egeuse saarte]] ([[Küklaadid]]e saarte) jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. [[Mandri-Kreeka]]s leidus mitmeid kindlustatud asulaid kesksete hoonetega, nende seas [[Lõuna-Kreeka]]s, tulevase [[Mükeene]] lähedal silmapaistvaim kahekordne kivikatusega [[Lerna]] residents. Samal ajal tekkis ka [[Anatoolia]] rannikul [[Trooja]] tugeva kivimüüriga kaitstud pealikuresidents. 3. aastatuhande eKr teisel poolel ([[23. sajand eKr|23.]]–[[22. sajand eKr|22. sajandil eKr]]) tekkis Kreeka mõnes rannaäärses maakonnas asulaid, mis olid mitte üksnes põllunduslikud, vaid ka [[käsitöö]]nduslikud keskused ja ühtlasi kindlustatud punktid, linnad tänavatega. Üheks varaseks "kuningriigiks" oli väike valdus [[Lerna]]s, [[Argolise laht|Argolise lah]]e läänekaldal [[Peloponnesos]]el. [[Küklaadid]]e saarestiku asulatest kindlustatud ülikukodasid leitud pole ja sealsed asulad jätavad [[Egalitaarne|egalitaar]]se üldmulje. Saarte elanikud tihedates sidemetes nii Mandri-Kreeka kui ka [[Kreeta]]ga. Omapärane lihvitud marmorist skematiseeritud inimkujude (nn iidolite) traditsioon annab tunnistust kunstkäsitöö kõrgest tasemest saarestikul. [[Kreeta]]l tekkisid samal ajastul suuremad asulad, nende seas jätkuvalt üks tähtsamaid [[Knossos]]. Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele [[Süüria]]-[[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ranniku ja [[Egiptuse ajalugu|Egiptus]]ega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid. Pealikuresidentse pole Kreetal tuvastatud, selle asemel koondusid asulad [[agoraa|kesksete platside]] ümber. {{Vaata|Kreeta ajalugu}} ====Kreeta-Mükeene periood==== {{Vaata|Egeuse kultuur|Küklaadide tsivilisatsioon}} [[Pilt:Agamemnon mask NAMA Athens Greece.jpg|pisi|Mükeenest leitud [[Agamemnoni kuldmask]] on üks [[Mükeene kultuur]]i tuntumaid esemeid]] Kreeka oli koduks esimestele arenenud [[tsivilisatsioon]]idele Euroopas ja seda peetakse Lääne kultuuri sünnipaigaks<ref name="Slomp" />. [[Vana-Kreeka kultuur]] sai alguse [[Egeuse kultuur]]ist, mis hõlmas kolme Egeuse tsivilisatsiooni – [[Küklaadide tsivilisatsioon]]i [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saartel (alates [[32. sajand eKr|3200. aastast eKr]])<ref name="Sansone" />, [[Minose tsivilisatsioon]]i [[Kreeta]]l ([[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr) ja [[Mükeene kultuur|Mükeene tsivilisatsiooni]] ([[Pylos]], [[Tiryns]], [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], [[Gla]], [[Delfi oraakel]]) maismaal, [[Peloponnesose poolsaar]]el ([[19. sajand eKr|1900]]–[[11. sajand eKr|1100]] aastat eKr)<ref name="World" />. [[23. sajand eKr|23.]]–[[21. sajand eKr|21. sajandil]] katkestas arengu [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saari, Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus. Kultuurikatkestus ei puudutanud kuigi palju [[Kreeta ajalugu|Kreeta saart]], kus katkematu areng viis [[Minose tsivilisatsioon]]i tekkeni. Kultuurikatkestust on traditsiooniliselt seletatud [[Indoeurooplased|indoeurooplaste]], täpsemalt [[Kreeklased|kreeklaste]] esivanemate sissetungiga. Kreeka hõimud ei olnud Balkani poolsaare algsed elanikud. Nad ilmusid sinna [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguses ja liikusid järk-järgult põhjast lõuna poole. Suurimad neist olid [[joonlased]] ja [[ahhailased]]. 2. aastatuhande eKr keskpaigaks olid nad hõivanud peaaegu kogu Balkani poolsaare lõunaosa, hävitades, assimileerides või välja tõrjudes vanemaid kohalikke hõime, sealhulgas [[pelasgid|pelasge]], [[lelegid|lelegeid]] ja [[kaarlased|kaarlasi]] ja teisi. Umbes samal ajal hakkasid kreeklased asuma elama Egeuse saartele ja rajasid oma esimesed asulad Väike-Aasia rannikul. Kreeka elanikud nimetasid end [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] mitmeti: [[ahhailased|ahhailasteks]], [[danaoslased|danaoslasteks]] ja [[pelasgid]]eks. Kõige rohkem oli levinud esimene nimetus, sellepärast nimetatakse Kreeka ajalugu alates [[21. sajand eKr|21.]]–[[20. sajand eKr|20. sajandist eKr]] kuni doorlaste sissetungimiseni [[11. sajand eKr|11. sajandil eKr]] ka [[Ahhaia ajajärk|Ahhaia ajajärguks]]. [[Arthur Evans]]i Kreeta muinasaja kultuuri jaoks välja töötatud kronoloogia eeskujul koostati hiljem kronoloogia ka Balkani-Kreeka kohta. Selle vanim ajajärk jagati samuti kolmeks perioodiks: [[varajane Hellase periood]] (2500–1900 eKr), [[keskmine Hellase periood]] (1900–1550 eKr) ja [[hiline Hellase periood]] (1550–1150 eKr). Kreeka enda ajalugu algab varase ja keskmise Hellase perioodi piiril ehk umbes 2. aastatuhande eKr alguses. [[Pilt:Aegean Sea with island groups labeled.gif|pisi|Egeuse meres asuvate saarerühmade ([[Sporaadid]], [[Euboia]], [[Saroni saared]], [[Küklaadid]], [[Dodekaneesid]], [[Kreeta]]) kaart]] =====Minose tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Minose tsivilisatsioon|Kreeta ajalugu|Eteokreetalased}} [[Minose kultuur]] kitsamas tähenduses, st selle paleedega seotud pronksiaegne õitseaeg, jääb ajavahemikku [[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr ning kujunes eeskätt [[Kreeta]]l, kust selle mõju levis ka teistele [[Egeuse saared|Egeuse saartele]]. Laiemas tähenduses, arvestades ka varasemaid eelpaleelisi arengujärke Kreetal ja kultuuri hilisemat mõjuulatust kuni Mükeene võimu kehtestamiseni Knossoses, ulatub selle levikuperiood hinnanguliselt vahemikku [[36. sajand eKr|3650]]–[[14. sajand eKr|1400]] eKr. Minose kultuur on osa laiemast [[Egeuse kultuur]]ist. Vana-Kreeka tsivilisatsiooni esimeseks keskuseks kujunes [[Kreeta]] saar, mille kultuur ja ajalugu said tänu inglise arheoloogi [[Arthur Evans]]i väljakaevamistele alates 1900. aastast süstemaatilise arheoloogilise uurimise objektiks. Ta uuris nii vanemaid, [[halkoliitikum]]i ehk [[eneoliitikum]]i traditsioone jätkanud asulaid kui ka arenenumaid, [[pronksiaeg]]a kuuluvaid asulaid. Mõned neist asulatest kujunesid suurteks hoonete kompleksideks, mida tinglikult nimetatakse paleedeks. Seda tüüpi asulatest suurim avastati [[Knossos]]e juures ja seda hakati legendaarse Kreeta valitseja [[Minos]]e järgi nimetama [[Minose palee]]ks. Sellest lähtus ka Evansi nimetus kogu Kreeta muinasaja kultuurile – [[Minose kultuur]]. Evans töötas välja selle kultuuri kronoloogia, jagades selle kolmeks perioodiks: [[varajane Minose periood]] (2400–2000 eKr), [[keskmine Minose periood]] (2000–1550 eKr) ja [[hiline Minose periood]] (1550–1150 eKr). Evansi süsteemi kõrval kasutatakse tänapäeval sageli ka 1958. aastal Nikolaos Platoni pakutud terminoloogiat, mis rühmitab perioodid paleede arengu järgi: eelpaleeline (''Prepalatial''), vanade paleede (''Protopalatial''), uute paleede (''Neopalatial'') ja paleedejärgne (''Postpalatial'') ajastu. Kuigi Evansi ja Platoni suhteline järjestus on üldtunnustatud, on absoluutdateeringud siiani teadusliku vaidluse all — eriti seoses [[Thera vulkaan|Thera vulkaanipurske]] dateerimisega, mida radiosüsinikuanalüüsid nihutavad mõnevõrra varasemaks kui traditsiooniline Egiptuse allikatega sünkroniseerimisel põhinev arheoloogiline dateering. [[3. aastatuhat eKr|3.]]–[[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] vahetusel, mida loetakse üleminekuks [[varajane pronksiaeg|varajaselt]] [[keskmine pronksiaeg|keskmisele pronksiajale]], arenesid Kreeta suuremad asulad [[palee]]keskusi ümbritsevateks linnadeks. Kolm tähtsamat linna Kreetal olid [[Knossos]], [[Phaistos]] ja [[Mallia]]. Varajasel Minose perioodil oli muistsete põllumajanduslike asulate arengutase üsna algeline. Need olid väikesed suguvõsakülad, mille elamuteks olid poolenisti maasse süvendatud elamud või väikesed hurtsikud. Tööriistade valmistamisel kasutati nii kivi kui ka pronksi ja anumate valmistamisel ei kasutatud [[potikeder|potiketra]]. Keskmisel Minose perioodil tekkisid esimesed paleekompleksid, millest tähtsamad asusid Knossoses ja [[Phaistos]]es. Pronks tõrjus kivi üha enam välja ja anumaid hakati valmistama potikedra abil. Kujunesid paleekeskse haldus- ja majanduskorraldusega ühiskonnad, mille seas saavutas juhtpositsiooni Knossos. Paleed olid kaupade kogumise, säilitamise ja ümberjaotamise keskused ning nendega olid seotud käsitöö, kaubandus ja tõenäoliselt ka religioossed toimingud. Paleede ümber kujunenud asulates paiknesid elamud ja töökojad ning paleed olid ühtlasi piirkondliku võimu keskused. Nimetus "Minose kultuur" tuleneb mütoloogilise kuninga [[Minos]]e nimest. Minost seostati [[Kreeka mütoloogia]]s [[Minotauros]]e ja labürindiga, mida seostati suurima Minose kultuuri asulakohaga [[Knossos]]es. Minose kultuuri iseloomustasid rikkalik [[fresko]]kunst, keraamika, pitsatid, kullassepatöö ja keeruline paleearhitektuur. Paleede ja teiste suuremate hoonete seinu kaunistati sageli inimeste, loomade, taimede ja mereelustiku kujutistega. Kunstis on iseloomulik looduslähedane ja liikuvate vormidega kujutamisviis. Minose kultuuri usundi kohta saadakse teavet eelkõige arheoloogilistest leidudest. Olulised olid mäetipupühamud ja koopapühapaigad ning tõenäoliselt olid tähtsal kohal viljakuse ja loodusega seotud kultused. Härjaga seotud rituaalidel oli nähtavasti oluline koht, kuid Minose usundi täpne ülesehitus ei ole teada. Egeuse mere piirkonna linnalisteks keskusteks kujunesid [[Trooja]] ja [[Beycesultan]] [[Väike-Aasia]]s, [[Phylacop]]i [[Melos]]el ja Knossos Kreetal. Umbes 1700 eKr hävisid vanad paleed tõenäoliselt peamiselt looduskatastroofide, sealhulgas maavärinate tagajärjel, kuigi nende hävimise täpsed asjaolud ei ole kõigis keskustes ühesugused. Vanade paleede varemetest avastas Arthur Evans tundmatute märkidega kirjutatud savitahvleid. Seda muistset kirja hakati nimetama [[lineaarkiri|lineaarkirjaks]]. Mõne aja pärast paleekompleksid taastati ja algas nn uute paleede periood, kuid hilise Minose perioodi teisel poolel, umbes 1400 eKr, tabas neid uus katastroof. Nn uute paleede varemetest leiti samuti lineaarkirjaga kaetud tahvleid, kuid kiri oli mõnevõrra teistsugune. Vanemat tahvlirühma hakati nimetama [[lineaarkiri A|lineaarkirjaks A]] ja hilisemat [[lineaarkiri B|lineaarkirjaks B]]. Lineaarkirja A tahvleid on leitud mõnisada, lineaarkirja B tahvleid aga mitu tuhat. Viimaseid ei ole leitud mitte ainult Kreetalt, vaid ka Balkani-Kreekast, sealhulgas [[Pylos]]est ja [[Mükeene]]st. Lineaarkiri A ei ole tänini dešifreeritud; lineaarkirja B dešifreeris 1952. aastal Briti arhitekt ja krüptograaf [[Michael Ventris]], kellega peagi liitus Cambridge'i filoloog [[John Chadwick]] — koos avaldasid nad oma tulemused 1953. aastal ajakirjas [[Journal of Hellenic Studies]]. Lineaarkirja B tahvlite keel osutus kreeka keele vanimaks teadaolevaks kujuks. Lineaarkiri B kujunes tõenäoliselt lineaarkirja A eeskujul, kuid selle süsteem kohandati kreeka keele kirjapanekuks. Lineaarkiri A ise võis selle tunnuseid ja hilisemat saatust arvestades olla kohaliku ehk autohtoonse elanikkonna, nn [[eteokreetalased|eteokreetalaste]], leiutis. Seda ei ole siiski võimalik kindlalt tõendada, sest lineaarkirja A keel on tänini dešifreerimata ja eteokreetalaste seost pronksiaegse Lineaarkirja A kasutajatega ei ole võimalik kindlalt kindlaks teha. Samuti ei ole kindlalt teada, kes hävitasid vanad paleed. Varasemates käsitlustes on seda seostatud põhjast saabunud kreeka hõimudega, sealhulgas [[joonlased|joonlastega]], kuid tänapäeval peetakse selliseid oletusi ebakindlaks. Kreeta kultuuris toimusid sellel ajal muutused, mille käigus tugevnesid Mandri-Kreekast pärit kultuurilised ja poliitilised mõjud. Nn uute paleede hävimine võis olla seotud uue kreeka ümberasujate lainega, tõenäoliselt [[ahhailased|ahhailastega]], kuid ka seda ei saa kindlalt tõestada. Kreeka võimu kehtestamise ajaga Kreetal võib tõenäoliselt seostada pärimust Knossose kuningast Minosest ja tema riigist, kreeklaste kolonisatsioonist Egeuse mere saartel ja rannikul ning nende ajutisest [[Atika]] vallutamisest. [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguseks oli Küklaadidel arenenud omapärane ja rikas [[Küklaadide kultuur]]. Küklaadlased õppisid kasutama oma maa peamist rikkust [[obsidiaan]]i ja hiljem [[marmor]]it, millest nad valmistasid väljendusrikkaid [[skulptuur]]e ja [[väikefiguur]]e. Nad valmistasid esmaklassilist [[keraamika]]t. Palju hilisemal, ajaloolisel ajal, alles pärast [[dooria ränne]]t umbes 1100 eKr, elasid Küklaadidel [[joonlased]], lõunapoolsetel saartel [[Melos]]el, [[Thera]]l ja [[Astypalaia]]l [[doorlased]]. Pronksiaegse Küklaadide kultuuri kandjate etniline ja keeleline päritolu on teadmata ega ole nende hõimunimetustega seostatav. Sellele juba väljakujunenud kohalikule kultuurile lisandus [[18. sajand eKr|18.]]–[[17. sajand eKr|17. sajandil eKr]] üha tugevam Minose mõju: kreetalaste mõju Küklaadidel tugevnes ning mõned saared sattusid tõenäoliselt Knossose kontrolli või tugeva mõju alla. Kohalik kultuur ei kadunud täielikult, vaid Kreeta ja kohalikud traditsioonid sulandusid, mistõttu räägitakse selle perioodi puhul ka Küklaadide "minoiseerumisest". Küklaadid asuvad [[Atika]]st ja [[Euboia]] saarest kagus ning paiknevad ringina ümber vana [[kultus]]ekeskuse [[Deelos]]e (Deelosel oli ülekreekalise tähtsusega [[Apolloni tempel]]). Küklaadide saared on [[Kéa saar|Kéa]], [[Kýthnos]], [[Sérifos]] jne. Tähtsamad saared on [[Náxose saar|Náxos]], [[Páros]], [[Andros]] ja [[Tínos]], neil elasid ajaloolisel ajal [[joonlased]]. Nende suhteliselt väikeste saarte allutamine suurendas tublisti [[Kreeta]] jõudu. Minose kultuuri esindajad olid valdavalt kaupmehed, kes kauplesid meretaguste maadega. Et nad olid kaupmehed ja kunstnikud, siis ulatus nende kultuuri mõju kaugele väljapoole Kreetat, üle [[Küklaadid]]e Egiptuse [[Vana riik|Vanasse riiki]], [[vask]]e tootvale [[Küpros]]e saarele, selle taga asuvasse [[Kaanan]]isse ja [[Levant]]i ning [[Anatoolia]] aladele. Meresõitjad transportisid Kreeka ja Kreeta sadamaisse Küprose metalli, viisid ehituspuitu kõrvalistele saartele ning eksportisid oma kodusaarte [[obsidiaan]]i, [[marmor]]it, [[vein]]i ja ehteid kuni [[Sitsiilia]] ja [[Dalmaatsia]]ni. [[Santorini]] saarel asuv ja [[Thera vulkaan]]i purske tagajärjel hävinud [[Akrotiri (Minose kultuur)|Akrotiri]] linn on üks selle kultuuri rikkalikumaid leiupaiku. Akrotiri hästi säilinud hooned, freskod, keraamika ja muud leiud annavad olulist teavet Egeuse pronksiaja elu kohta. Thera suur purse avaldas Egeuse piirkonnale tugevat mõju, kuid selle otsest rolli Minose tsivilisatsioonile lõpu tegijana ei saa pidada kindlalt tõendatuks. [[Pilt:Cyclades map-fr.svg|pisi|[[Küklaadid]]]] Kreetalased võtsid järjest enam oma kätesse merekaubanduse, millele olid aluse pannud Küklaadide elanikud, kaubitsedes Küprose, Egiptuse ja Sitsiiliaga. Kreetalased vahetasid põllu- ja aiasaadusi ja oma kõrge tehnilise tasemega töökodade valmiskaupu hinnaliste toorainete, nagu kulla, vase, marmori, elevandiluu ja kalliskivide vastu. Teine tähtis jõukuse allikas oli ilmselt vahenduskaubandus, millest Küklaadid üha enam kõrvale tõrjuti. Eriti elav oli kaubitsemine Egiptusega. [[Vana riik|Vana riigi]] majanduslik tõus oli ilmselt tihedas seoses Kreeta kasvava jõukusega. Kreeta merekaubandus oli tihedates suhetes [[Enkom]]i linnaga Küprosel ning Süüria sadamalinnade [[Ugarit]]i ja [[Byblos]]ega, kust on leitud terved Kreeta kaubalaod. Kreeta keraamikat eksporditi eriti rohkelt Egiptusesse. [[Pilt:Carte Ionie.png|pisi|[[Joonia]] Väike-Aasias]] Traditsiooniline, 20. sajandi keskpaiga käsitlus kirjeldab, et põhjast tulnud kreeka hõimud ([[ahhailased]], [[aioollased]], [[joonlased]]) allutasid umbes 1900. aastal eKr Mandri-Kreeka asukad või tõrjusid nad välja, misjärel vana rahvastik ([[lelegid]], [[drüoobid]], [[pelasgid]], [[kaarlased]]) osalt tapeti, osalt assimileerus. Tänapäeva teadlased suhtuvad sellisesse ühekordse sissetungi mudelisse ettevaatlikumalt. "Kreeklaste tuleku" täpne aeg ja iseloom on siiani vaidluse all. Osa uurijaid seob protsessi juba varajase Hellase perioodi II–III üleminekuga, teised hilise Hellase I perioodiga. Tänapäeval nähakse seda pigem pikema, mitmeetapilise ja piirkonniti erineva kultuurilise ja keelelise kihistumise protsessina kui ühe dramaatilise sõjalise vallutusena. Ajaloolisel ajal elasid ahhailased [[Tessaalia]] kaguosas ja [[Peloponnesos]]e mägisel põhjarannikul, mida esialgu olid asustanud joonlased. Joonlasi peetakse esimesena Kreekasse rännanud kreeka hõimuks. Nad asustasid algselt [[Atika]]t, [[Euboia]]t ning [[Väike-Aasia]] rannikul [[Phokaia]]t, [[Smyrna]]t ja [[Mileetost]]. Doorlaste sisserännu ajal, 2. aastatuhandel eKr ja pärast seda, jäi osa joonlasi Mandri-Kreekasse, ülejäänud rändasid saarte kaudu Väike-Aasia lääne- ja lõunarannikule. Väike-Aasias säilitasid nad tugeva majandusliku ja vaimse ühtekuuluvuse ning ühinesid poliitiliselt [[Joonia]] kaheteistkümne [[linnriik|linnriigi]] liiduks ([[Joonia linnade liit]]). Aioollased asustasid varasel ajajärgul hajusalt kogu Kreekat, eriti [[Tessaalia]]t ja [[Boiootia]]t, hiljem aga kaheteistkümne linna liidus Väike-Aasias [[Aiolis]]es. Aiolis hõlmas Egeuse mere kaldalt [[Troas]]e, [[Müüsia]] ja [[Lüüdia]] ning rannikulähedased saared [[Lesbos]]e ja [[Tenedos]]e. =====Mükeene tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Mükeene tsivilisatsioon}} [[Pilt:Mycenaean World en.png|pisi|Kreeka alad Mükeene tsivilisatsiooni ajastul]] [[Pilt:14 century BC Eastern Mediterranean and the Middle East.png|pisi|Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Lähis-Ida]], [[Assüüria]], [[Eelam]] ja Egiptuse [[Uus riik|Uue riigi]] alad 14. sajandil eKr]] Mükeene kultuur kujunes Egeuse mere piirkonnas kreekakeelse elanikkonna seas 1600. aasta paiku eKr. Kultuur on nime saanud [[Mükeene]] linna järgi, mis asus [[Peloponnesose poolsaar]]el [[Argolis]]e maakonna kirdeosas ja oli Mükeene kultuuri keskus. Teised tähtsamad Argolise linnad ja Mükeene kultuuri keskused olid [[Tiryns]], [[Argos]] ja [[Pylos]]. Mükeene kultuur ulatus kaugelt väljapoole üht maakonda – Mükeene kultuuri pärane kindlustus oli ka [[Ateena]]s. Sellele perioodile on iseloomulik [[Minose kultuur]]i ehk [[Kreeta]] kultuuri mõju [[Mandri-Kreeka]]le. [[Pilt:AlterOrient2.png|pisi|[[Hetiitide riik]] (umbes 1600 eKr – umbes 1178 eKr) Anatoolias ja [[Lähis-Ida]] alad]] [[Pilt:Dominios minoicos.PNG|pisi|Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal]] [[Pilt:Mycenaean Palace States.svg|pisi|vasakul|Mükeene tsivilisatsiooni aegsed (umbes 1400–1250 eKr) Kreeka paleeriigid]] Kreeka enda aladel tekkis arvukalt kreeklaste kindlustatud asulaid, millest mõned kujunesid suurteks keskusteks, mida Kreeta paleede eeskujul nimetatakse samuti paleedeks. Erinevalt Kreeta paleedest olid vanimad Kreeka keskused, mis tekkisid vallutuse tingimustes, kindlustatud tsitadellid, mille keskmes paiknesid suured paleehooned. Selliseid kindlusi on leitud Kreeka maailma eri piirkondades: [[Iolkos]] Tessaalias, [[Orchomenos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] Boiootias, [[Ateena]] Atikas ning [[Pylos]], [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] Peloponnesosel. Eriti hästi on uuritud Pylost ja Mükeenet. Mükeenes tegi alates 1876. aastast väljakaevamisi [[Heinrich Schliemann]]. Mükeene akropolilt avastati vanimad nn [[šahtkalme]]d, millest mõnest leiti luustikke ja rikkalikke hauapanuseid: surnute näojooni edasiandvaid kuldmaske, rohkesti kuldse ornamendiga pronksrelvi, ehteid ja muud. Akropoli jalamilt leiti hilisemaid [[kuppelkalme]]id. Šahtkalmete algus dateeritakse umbes 1600. aastasse, kuppelkalmete algus 1500. aastasse ja paleede rajamise algus 1400. aastasse eKr. Seda pronksiaegset Kreeka kultuuri nimetatakse [[Mükeene kultuur]]iks. Selle kujunemine toimus märksa vanema Kreeta kultuuri mõjul ja selle õitseaeg langeb hilise Hellase perioodi lõppu. Kreeta Minose tsivilisatsiooni mõju jätkus ka [[15. sajand eKr|15. sajandil eKr]], kui kreeklased saavutasid [[Knossos]]e üle kontrolli. Tõenäoliselt kujundasid Minose kultuuri mõjud ka Kreekas kujunenud riikluse tüüpi. [[14. sajand eKr|14. sajandist eKr]] alates Mandri-Kreekas esile kerkinud, sageli kindlustatud paleed olid bürokraatlikult korraldatud majandusega väikeriikide keskused, nagu varasemad Kreeta paleedki. Kõige silmapaistvamad, hiiglaslikest kiviplokkidest laotud nn [[kükloopiline müür|kükloopilistest müüridest]] ümbritsetud paleed – [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] – rajati [[Peloponnesose poolsaar]]ele (Lõuna-Kreekasse). Sarnaseid paleesid ja kindlusi oli mujalgi: [[Pylos]]es Peloponnesose lääneosas, [[Ateena akropol]]il (kus sellest hilisema ehitustegevuse tõttu suurt midagi pole säilinud), [[Teeba (Kreeka)|Teeba]]s (kus loss jääb tänapäeva linnakeskuse alla), [[Orchomenos]]es ja tõenäoliselt [[Iolkos]]es (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Arheoloogilised uurimused, kirjalikud allikad, eelkõige arvukad [[lineaarkiri B|lineaarkirjaga B]] savitahvlid ja Homerose eepostes säilinud muistsed pärimuselemendid võimaldavad rekonstrueerida Mükeene keskuste ühiskondlikku ja poliitilist korraldust. Need olid väikesed riigid, mille sotsiaalne ja poliitiline hierarhia oli küllaltki arenenud. Ühiskondliku püramiidi tipus seisid kuningas ehk ''[[wanax]]'' ja tema sõjalis-bürokraatlik kaaskond: väejuht ehk ''[[lawagetas]]'', madalama astme ametnikud ehk ''[[telestai]]'' ja [[basileus]]ed ning teised. Neile järgnesid vabad kogukonnaliikmed, kellele kuulusid maatükid ja kes olid kohustatud teenima sõjaväes. Selle keskkihi privilegeeritud osa moodustasid palee juures elavad käsitöölised, sepad ja relvameistrid. Püramiidi aluse moodustasid arvukad orjad, keda kasutati mitmesugustes tootmisvaldkondades ja teenijatena. Lineaarkirjaga B savitahvlid näitavad, et paleekeskuste majandus oli ulatuslikult administratiivselt korraldatud. Tahvlitel peeti arvestust muu hulgas põllumajandustoodangu, kariloomade, tööjõu, käsitööliste ja mitmesuguste kaupade üle. Paleed koondasid ja jaotasid ressursse ning korraldasid tootmist ja käsitööd. Nende muistsete Ahhaia riikide korralduses põimusid monarhia ja kogukondliku elu elemendid. Viimane väljendus muu hulgas savitahvlitel esinevates viidetes "[[damos]]ele" ehk rahvale, mille all võis mõista kas eraldi maakogukonda või kogu vaba elanikkonda. Seetõttu on tänapäeva uurijatel Mükeene riikluse hindamisel lahkarvamusi: ühed võrdlevad seda Lähis-Ida riikidega, nagu [[Akkadi riik]], [[Babüloonia]] ja [[Assüüria]] (Vene ajalookirjutuses [[Jakov Lentsman]]), teised aga hilisema antiikaja riiklusega ([[Aleksandr Tjumenov]], [[Sergei Lurje]]). Küsimus on jäänud lahtiseks. Egeuse kreeklased suhtlesid tihedalt Süüria-Palestiina rannikulinnade ja Uue riigi aegse Egiptusega. [[Egiptuse vaarao]] [[Amenhotep III]] lähetas [[14. sajand eKr|14. sajandi eKr]] esimesel poolel Kreekasse tõenäoliselt koguni oma saatkonna, mis külastas muu hulgas [[Knossos]]t ja [[Mükeene]]t. Kreeklaste kontaktid ulatusid ka Vahemere lääneossa, kust tõenäoliselt hangiti eeskätt metalle, [[Anatoolia]]s puutusid kreeklased kokku [[hetiitide riik|hetiitide riigiga]]. Hilise Hellase perioodi lõppu kuulub ka Trooja traditsioon, mille ajalooliseks taustaks võivad olla hilispronksiaegsed konfliktid Väike-Aasia loodeosas [[Trooja]] ehk Ilioni piirkonnas. Hilisem kreeka pärimus kujundas neist sündmustest [[Trooja sõda|Trooja sõja]] loo, millele on traditsiooniliselt pakutud ka kronoloogiat 1193–1183 eKr. [[Pilt:Invasions, destructions and possible population movements during the Bronze Age Collapse, ca. 1200 BC.png|pisi|[[Mererahvaste sissetung]]i ajastu invasioonid]] [[Egeuse tsivilisatsioon]]i langus on osa [[12. sajand eKr|12. sajandi eKr]] paiku alanud ja kogu Vahemere idaosa tabanud vapustuste ahelast, mida ajalookirjanduses nimetatakse [[mererahvaste sissetung]]iks. See nimetus tuleneb Egiptuse vaarao [[Ramses III]] tekstides ründajate kohta kasutatud nimetusest. Mererahvaste päritolu pole selge. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, seejärel ka Anatoolia sisealadel ja Vahemere idarannikul, tuues kaasa [[Hetiitide riik|hetiitide riigi]] languse ja purustusi Süüria rannikulinnades, kuni [[Ramses III]] väed purustasid rüüstajad Egiptuse piiridel. Kreeka ja kogu Vahemere idaosa tabanud kriiside tagajärjel algas Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemine. Selle põhjuseid ei saa seostada üheainsa sündmuse või rahvastikurändega. Olulist rolli osa võisid etendada sõjalised konfliktid, paleeriikide majandus- ja haldussüsteemide kriisid, rahvastikuliikumised ning laiemad muutused Vahemere idaosas. Egiptuse dokumentides nimetatakse mõningaid sel ajal liikunud ja rünnanud rühmi [[mererahvad|mererahvasteks]]. Selle perioodiga seostatakse ka uute kreeka hõimude, eriti [[doorlased|doorlaste]], liikumist Balkani poolsaarel. Vanemas ajalookirjutuses nimetati seda [[dooria ümberasumine|dooria ümberasumiseks]] või [[dooria vallutus]]eks ning doorlastele omistati suure osa Mükeene keskuste hävitamine. Tänapäeva uurimuses suhtutakse sellesse seletusse ettevaatlikumalt, sest arheoloogilised tõendid ei võimalda Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemist seletada üksnes doorlaste sissetungiga. Osa varasematest joonia ja ahhaia ülikutest hävitati, osa võis sulanduda uutesse ühiskondadesse ning osa siirdus väljapoole Balkani-Kreekat itta, Väike-Aasia rannikule ja mujale, isegi kaugele Küprosele. Doorlaste ja teiste kreeka rühmade liikumine muutis Kreeka asustus- ja kultuuripilti. Vanemas käsitluses peeti neid varem Balkani poolsaare lõunaossa elama asunud joonlastest ja ahhailastest arengult algelisemaks ning dooria vallutuse arvele pandi kultuuri allakäik ja muistse lineaarkirja unustamine. Tänapäeval käsitatakse neid muutusi pigem pikaajalise ühiskondliku ja kultuurilise ümberkujunemise osana. Kreekat tabanud purustuste järel jäeti osa paleesid, sealhulgas [[Pylos]] ja [[Teeba]], maha. Mükeenes ja Tirynsis aga püsis küllalt jõukas asustus veel mõnda aega. Kuigi Mükeenes, Tirynsis ja mõnes muuski Kreeka piirkonnas ei toonud purustused kaasa tsivilisatsiooni kohest lõplikku langust, saabus lõplik allakäik [[11. sajand eKr|1100.–1050. eKr]], mil ka [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] järjekordsete purustuste järel maha jäeti ja nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langesid drastiliselt. Mükeene kultuuri kokkuvarisemise järel kadus kasutusest ka [[lineaarkiri B]]. Varajase Kreeka [[12. sajand eKr|1200]]–[[10. sajand eKr|1000 eKr]] peamiseks tehnoloogiliseks saavutuseks kujunes [[raud|raua]] laiahaardeline kasutuselevõtt ([[rauaaeg]]). Rauaajal muutus raua töötlemine valdavaks ja raud asendas esemete, tööriistade ja relvade baasmaterjalina [[pronks]]i. ===Tume ajajärk ehk Homerose ajajärk=== [[Pilt:GR_Evia.png|pisi|[[Euboia]] saar]] [[Pronksiaja kollaps]]i murrangulistele sündmustele järgnes [[varajane rauaaeg]] ehk [[tume ajajärk]], mida dateeritakse aega umbes [[12. sajand eKr|1150]]–[[8. sajand eKr|800 eKr]]. Sellest perioodist on säilinud väga vähe kirjalikke allikaid,<ref name="Drews" /> mistõttu teadmised selle ajajärgu kohta põhinevad peamiselt [[Arheoloogia|arheoloogilistel]] leidudel. Seda perioodi käsitlevas ajalookirjutuses kasutatav kahekordne nimetus on tingitud nii allikate seisust kui ka tänapäeva teadlaste suhtumisest neisse. Ühed märgivad õigustatult, et kreeklaste ajaloolises traditsioonis on sellest ajast säilinud väga vähe teateid mingitest vähegi olulistest sündmustest, välja arvatud üksikud teated uute asulate rajamisest [[Väike-Aasia]] rannikul. Sellest tulenebki osa tänapäeva ajaloolaste kasutatav nimetus "tume ajajärk". Seejuures keskenduvad teadlased sageli mitte eriti rikkalikele arheoloogilistele leidudele, peamiselt keraamikale. Teised leiavad, et selle periood kreeklaste ühiskondliku elu rekonstrueerimisel saab kasutada [[Homeros]]e eeposte andmeid, mistõttu on kasutusele tulnud termin "Homerose ajajärk". Termin pärineb varasemast historiograafilisest traditsioonist, milles Homerose eepostes kujutatud ühiskonda peeti otseselt Kreeka varase rauaaja ühiskonna peegelduseks. [[12. sajand eKr|12.]]–11. sajandi katastroofilaine Kreeka aladel tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: keskused-paleed jäeti maha, [[lineaarkiri B]] kadus Mükeene maailmas täielikult käibelt (Küprosel jäi kasutusele [[Küprose-Minose kiri]], hiljem [[Küprose silpkiri]]), rahvaarv vähenes paljudes piirkondades järsult ja varasemad tihedad kontaktid idamaadega nõrgenesid. Koos paleesüsteemi kokkuvarisemisega kadus ka senine keskne halduskorraldus ja muutusid varasemad ühiskondlikud struktuurid. Hiljem hakkasid rahvastik ja asustus taas kasvama ning järk-järgult kujunesid välja uued kohalikud võimukeskused ja eliidirühmad. [[Euboia]] oli varajasel rauaajal üks Kreeka olulisemaid piirkondi. Selle asulate kaudu toimusid tihedad kontaktid Egeuse mere idaosa ja Lähis-Idaga. Oluline keskus oli [[Lefkantí]], mis kujunes 10.–9. sajandil eKr jõukaks ja mõjukaks asulaks. See oli Euboia asula, mis saavutas õitsengu 10.–9. sajandil eKr. Arheoloogilised leiud, sealhulgas [[Küpros]]elt ja [[Lähis-Ida]]st pärit importesemed, näitavad selle tihedaid kaubandus- ja kultuurisidemeid Egeuse mere idaosa ja Vahemere idapoolsete piirkondadega. Lefkantí on oluline näide sellest, et pärast [[Mükeene tsivilisatsioon]]i kokkuvarisemist ei katkenud Kreeka piirkondade väliskontaktid täielikult, vaid mõnes keskuses arenesid need edasi. Ka [[Argose tasandik]] jäi oluliseks asustuspiirkonnaks, kus paiknesid [[Mükeene]] ja [[Tiryns]]i endised keskused. Mõlemas piirkonnas annavad arheoloogilised leiud tunnistust kohalike eliidirühmade jõukusest ja väliskontaktide jätkumisest pärast Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemist. Pärast Mükeene paleekeskuste hävimist kujunesid Kreeka ühiskonna oluliseks korraldusvormiks kohalikud maakogukonnad. Paleesüsteemi kadumisega vähenes keskse võimu ja halduse roll ning suurema tähtsuse omandasid kohalikud eliidirühmad, kelle võim põhines muu hulgas maaomandil, jõukusel, päritolul ja isiklikel sidemetel. Homerose eepostes nimetatakse kogukondade juhtivaid mehi [[basileus]]teks, kuid nende täpne ühiskondlik ja poliitiline positsioon ei olnud kogu Kreekas ühesugune. Kogukondade ühiskondlikus elus oli eliidil suurem majanduslik ja poliitiline mõju kui lihtliikmetel. Vabad talupojad moodustasid suure osa rahvastikust, kuid nende mõju kogukonna otsustele oli tõenäoliselt piiratum. Järk-järgult kujunesid jõukamad maaomanikud. Nende kõrval oli inimesi, kellel oli vähe maad või kes olid sellest ilma jäänud. Vaesemad vabad inimesed võisid elatist teenida teiste juures töötades; Homerose eepostes nimetatakse selliseid inimesi [[teedid|teetideks]]. Nende kõrval mainitakse kerjuseid ja orje: kerjused olid vabad inimesed, orjad aga isiklikus sõltuvuses ning nende õiguslik seisund erines vabade inimeste omast põhimõtteliselt. [[Temenos]]e ja [[kleeros]]e mõiste on seotud maa jaotamise ja valdamisega, kuid nende tähendust erineb vastavalt ajastute. Temenos oli eraldatud maa-ala, mis võis olla seotud näiteks valitseja või jumalusega, kleeros aga kellelegi eraldatud maatükk. Neid ei saa käsitleda lihtsalt vastavalt ülikute ja kogukonna tavaliikmete maatükkidena. Homerose eepostes esinevad arvukad viited erineva varandusliku ja sotsiaalse seisundiga inimestele ning need osutavad ühiskonna kihistumisele, kuid selle ulatust ja täpset struktuuri ei saa eeposte põhjal üheselt määratleda. Stagnatsiooniperiood oli suhteliselt lühike. Pärast esialgset rahvastiku ja asustuse vähenemist stabiliseerus olukord järk-järgult. Säilisid peamised tehnoloogilised oskused – maaharimise, puidu ja metalli töötlemise ning keraamika valmistamise oskus – ja jätkusid mitmed varasemad kultuuritraditsioonid, sealhulgas religioossed ettekujutused ja mütoloogilised pärimused. Eriti [[Atika]]s ja Väike-Aasias on täheldatud varasemate ühiskondlike ja kultuuriliste traditsioonide jätkumist, kuigi nende kandjaid ja järjepidevuse ulatust on raske täpselt kindlaks teha. Paleekeskuste hävimine muutis kultuuri: kadusid paleedega seotud kirjakultuur ja keskne halduskorraldus ning vähenes monumentaalne ehitustegevus. Samal ajal säilisid paljud varasemad tehnoloogilised oskused ja kultuuritraditsioonid ning kohalikes kogukondades kujunesid järk-järgult uued ühiskondlikud ja kultuurilised vormid. Sel ajajärgul kujunesid järk-järgult välja piirkondlikud kreeka identiteedid ja keelelised rühmad ning kreekakeelne asustus laienes Egeuse saartele ja Väike-Aasia rannikule. Hilisemad kreeka traditsioonid seostasid neid muutusi erinevate hõimurühmade, sealhulgas [[ahhailased|ahhailaste]], [[aioollased|aioollaste]], [[joonlased|joonlaste]] ja [[doorlased|doorialaste]] ümberasumisega. Arheoloogilised ja keeleajaloolised andmed ei võimalda siiski 12.–11. sajandi sündmusi täpselt rekonstrueerida ega kinnitada traditsioonilist käsitlust ühtsest [[doorlaste sissetung]]ist. Hilisemal ajal paiknesid nimetatud rühmade asustus- ja keelealad üldjoontes järgmiselt: [[aioolia murre|aioolia]] murdeala hõlmas Tessaaliat, osa Kesk-Kreekast, Egeuse mere põhjaosa saari ja Väike-Aasia looderannikut; [[joonia murre|joonia]] murdeala hõlmas Atikat, Euboia saart, Egeuse mere keskosa saari ning Väike-Aasia läänerannikut; [[dooria murre|dooria]] murret kõneldi paljudes Peloponnesose piirkondades, Egeuse mere lõunapoolsetel saartel ja Kreetal. [[Ahhailased|Ahhailasi]] seostati hilisemas traditsioonis eelkõige Peloponnesosega, kuid nende täpset asustusala varasel rauaajal ei ole võimalik kindlalt määratleda. [[Pilt:Western Asia Minor Greek Colonization.svg|pisi|Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] läänerannikule [[11. sajand eKr|11.]]–[[8. sajand eKr|8. sajandini eKr]]]] Kreeka keele piirkondlikud murded kujunesid välja pikaajalise keelelise arengu tulemusel. Nende levik ei langenud täielikult kokku hilisemate hõimurühmade asustus- ega identiteedipiiridega. Peamised murded olid [[aioolia murre|aioolia]], [[joonia murre|joonia]] ja [[dooria murre|dooria]] murre ning [[Arkaadia-Küprose murre]], millele lisandus hiljem eraldi kujunenud [[Atika-Joonia murre]]. Murded olid omavahel suguluses, kuid nende erinevused suurenesid piirkondliku arengu käigus. Ühist kreeka kirjakeelt ei olnud veel kujunenud. [[Koinee]]t levis laiemalt alles [[hellenism]]i ajal. Järk-järgult levis Kreekas raua kasutamine ning rauatöötlemise oskused kujunesid välja pronksiaja lõpu ja varajase rauaaja tehnoloogiliste muutuste käigus. Raua kasutuselevõtu täpne päritolu ja levikutee Egeuse mere piirkonnas ei ole päris selge. Seda ei saa taandada tehnika laenamisele Väike-Aasiast. 11.–10. sajandil eKr (piirkonniti erinevalt) suurenes rauast valmistatud esemete kasutamine ning rauast tööriistad ja relvad hakkasid järk-järgult täiendama ja asendama pronksist valmistatuid. See uuendus andis tõuke tehnoloogilisele ja majanduslikule arengule. Kuigi peamiseks tegevusalaks jäi põllumajandus, kujunesid eraldi tegevusaladeks käsitöö ja kaubandus. Vahetuskaubanduses kasutati väärtuse arvestamisel mitmesuguseid kaupu ja kaalupõhiseid ühikuid. Väärtuse mõõtmisel võisid olla olulised näiteks veised, metallid ja muud väärtuslikud esemed; [[talent]] oli seejuures eelkõige suur massi- ja arvestusühik, mitte konkreetne kullakang ega mündi eelkäija. Müntide kasutamine tekkis Kreeka maailmas alles hiljem, 7. sajandil eKr. 8. sajandi eel eKr ja eriti selle sajandi jooksul hakkasid mõnes Kreeka piirkonnas suuremad asulad kujunema linnalisteks keskusteks, kuhu koondusid käsitöö, kaubandus, religioossed tegevused ja poliitiline võim. Eriti olulised olid rannikul ja mereteede ääres paiknenud asulad, mille väliskontakte näitavad arheoloogilised leiud. Varajase linnastumise oluliste näidetena võib nimetada [[Lefkantí]]d Euboial ja [[Smürna]]t Väike-Aasia läänerannikul. Homerose eepostes kujutatakse linnu juba mitmesuguste majanduslike ja ühiskondlike funktsioonidega keskustena. "[[Ilias]]es" (23. laul) kirjeldatakse linna, kust põlluharija või karjane võib hankida tööriistade valmistamiseks vajalikku rauda, "[[Odüsseia]]" 6.–8. laulus aga muinasjutuliste meresõitjate [[faiaagid|faiaakide]] linna, millel on sadamad ja laevavarustuse hoidlat. Need kirjeldused annavad teavet eepostes kujutatud ühiskonna kohta, kuid neid ei saa võtta otseste tõenditena selle kohta, missugused olid Kreeka linnad varajasel rauaajal. Selle perioodi lõpuks arenesid kiiresti kaubandussuhted kreeklaste kujunevate uute linnade ning [[Lüüdia]] ja [[Foiniikia]] linnade vahel. Idamaade kultuur avaldas kreeklastele tugevat mõju. Valdava teadusliku seisukoha järgi võtsid kreeklased foiniiklastelt üle [[tähtkiri|tähtkirja]] 8. sajandi alguses eKr või vahetult enne seda, tõenäoliselt Küprosel või Euboial toimunud kaubanduskontaktide kaudu, ning kohandasid selle oma keele vajadustele. Varaseimad säilinud kreeka tähtkirjalised raidkirjad dateeritakse aastatesse 770–750 eKr. Tähestiku ülevõtmise täpne aeg on siiski vaieldav ning mõned uurijad on pakkunud selle toimumisajaks isegi 11. sajandit eKr. Ka Homerose eeposte kirjaliku fikseerimise dateering sõltub osaliselt sellest, millal ja kuidas tähestik kreeklaste seas kasutusele võeti. Ühe seisukoha järgi levis tähestikuline kiri kreeklaste seas järk-järgult ning Homerose eeposed pandi kirja alles hiljem. =====Homerose eeposed ja nende kasutamine ajalooallikana===== [[Homerose probleem]] ehk kahe [[Trooja sõda|Trooja sõjaga]] seotud eepose, "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" päritolu ja koostise küsimus ei ole lihtne. Vaidlusi peetakse nii nende eeposte legendaarse looja [[Homeros]]e isiku, teoste žanri kui ka neis esitatud andmete usaldusväärsuse üle. Siiski võib väita, et "Ilias" ja "Odüsseia" loodi 8. sajandi lõpus või 7. sajandi alguses eKr, kusjuures Ilias valmis tõenäoliselt mõnikümmend aastat varem kui Odüsseia. Täpne dateering on siiski endiselt vaieldav. Mõne uurija arvates said eeposed lõpliku kirjaliku kuju alles 6. sajandisl. Need käsitlevad Mükeene kreeklaste kõige varasemat suurt ettevõtmist – Trooja sõda. Osa olmedetailidest on autor või autorid laenanud hilisemast ajast. Eeposte andmeid saab tumeda ajajärgu kreeklaste ühiskondliku korra rekonstrueerimisel kasutada ainult teatava ettevaatusega. Homerose ajastu andmete ühendamisel arheoloogia andmetega kujuneb siiski küllaltki usaldusväärne pilt tolle ajastu kreeklaste elust ja olustikust. === Arhailine ajajärk === [[Pilt:Shepherd-c-005.jpg|pisi|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], Egiptuse ja [[Uus-Assüüria]] alad, 750–625 eKr]] Arhailine ajajärk (800–500 eKr) algas pärast [[tume ajajärk|tumeda ajajärgu]] lõppu. Tumeda ajajärgu lõpuks peetakse traditsiooniliselt 776. aastat eKr, mil peeti esimesed [[antiikolümpiamängud]].<ref name="Short" /> Arheoloogilised leiud näitavad rahvastiku kiiret kasvu [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]]. Mitmel pool kujunesid väiksema linna mõõtu asulad. Nende seas olid olulisemad [[Smyrna]] ja [[Mileetos]] [[Väike-Aasia]] rannikul, [[Knossos]] Kreetal, [[Chalkis]] ja [[Eretreia]] [[Euboia]] saarel ning [[Ateena]], [[Korintos]], [[Argos]] ja [[Megara]] Kreeka mandriosas. 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr kiirenes Kreekas majanduslik ja ühiskondlik areng, mille tähtsaimaks ilminguks oli [[linn]]a kui käsitöö ja kaubanduse keskuse lõplik väljakujunemine. Eriti hoogsalt arenesid [[Joonia]] linnad Väike-Aasia läänerannikul, kus Kreeka ja Lähis-Ida tsivilisatsioonid teineteist mõjutamine. Idamaade kultuuri mõju avaldus nii materiaalses kui ka vaimses sfääris: linnade kujunemisega kaasnes kreeklastel uute arhitektuurivormide areng ning uuendused kujutavas kunstis, teaduses ja filosoofias. Majanduslik areng väljendus käsitöö täiustumises, mis tugines uuele tehnoloogilisele alusele – [[raud|rauale]] –, samuti sise- ja linnadevahelise kaubanduse arengus. See tõi kaasa edusammud meresõidus ja laevaehituses ([[ankur|ankru]] leiutamine, sõja- ja kaubalaevade tüüpide spetsialiseerumine jms), samuti täpsete mahu- ja kaaluühikute väljatöötamise ning – seegi mitte ilma idamaise mõjuta – vermitud [[münt]]ide kasutuselevõtu. Antiikpärimuse järgi hakkasid esimesena münte vermima [[Lüüdia]] valitsejad Väike-Aasias. 7. sajandil võtsid nende naabrid, Joonia kreeklased, neilt müntide vermimise üle ja sealt levis see tava ka Kreeka teistesse majanduslikult arenenud keskustesse, nagu [[Aigina]], [[Korintos]] ja [[Ateena]]. [[Homeros]]ele omistatud lääne kirjanduse alustekstid "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" arvatakse olevat kirja pandud või kujunenud [[8. sajand eKr|8.]] või [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]]. Rajati esimesed tagasihoidlikud [[mudatellis]]test ja puidust templid, millest silmapaistvaim oli [[Hera tempel]] [[Samos]]el. Samal ajal tõusid esile ülekreekalise tähtsusega pühamud [[Olümpia]] ja [[Delfi]], kuhu rajati monumentaalsemaid templeid hiljem. Spordipidustused, eeskätt [[antiikolümpiamängud|olümpiamängud]], kujunesid arhailise ajajärgu jooksul kogu [[Hellas]]t ühendavateks suurüritusteks. [[Pilt:AntikeGriechen1.jpg|pisi|300px|Vana-Kreeka ja [[Foiniikia]] kolooniad umbes [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandini eKr]]]] [[Foiniiklased]] rajasid Vahemere rannikualadele arvukalt [[koloonia]]id ja kaubapunkte. Nende tegevus ulatus [[Küpros]]elt ja [[Levant|Levandist]] järk-järgult Vahemere maadelääneossa, sealhulgas tänapäeva Lääne-[[Liibüa]], [[Tuneesia]], [[Alžeeria]], [[Maroko]] ja Lõuna-[[Hispaania]] rannikule, [[Baleaarid]]ele, [[Sardiinia]]sse ja Lääne-[[Sitsiilia]]sse. Foiniiklaste tegevus Vahemere maade lääneosas hoogustus eriti 9.–8. sajandil eKr. [[Kartaago]] traditsiooniliseks rajamisajaks peetakse umbes 814. aastat eKr. Sellest kujunes hiljem üks Vahemere maade lääneosa tähtsamaid keskusi. Foiniiklaste ja kreeklaste tihe kokkupuude tõi Kreekasse tugevaid ida kultuurimõjusid. Üks olulisemaid näiteid oli [[foiniikia kiri|foiniikia kirja]] kohandatud kasutuselevõtt. Kreeklased ei võtnud foiniikia tähestikku muutmata kujul üle, vaid kohandasid seda kreeka keele vajadustele, kasutades osa konsonandimärke [[vokaal]]ide tähistamiseks ja lisades uusi tähti. Nii kujunes [[kreeka tähestik]], mille klassikalises vormis oli 24 tähte. Kreeka tähestik võimaldas kreeka keele häälikuid täpsemalt edasi anda. Kunstis asendus senine [[geomeetriline stiil]] [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] järk-järgult [[orientaalstiil]]iga, milles kasutati rohkesti idamaise päritoluga loomafiguure ja ornamente. Hiljem lisandus üha enam inimkujutisi ja suurenes realistliku kujutamise taotlus. Sel nn orientaalperioodil sai alguse ka Kreeka [[monumentaalskulptuur]], mille arengut mõjutasid muu hulgas Egiptuse skulptuuritraditsioonid. ==== Ühiskondlikud muutused ja polise kujunemine ==== Majanduslik edenemine tõi esialgu kaasa ühiskondlikke muutusi ja raskusi laiadele rahvakihtidele. Kaubandus ja raha õõnestasid traditsioonilist põllumajanduslikku majapidamist ja viisid väga tugeva varandusliku kihistumiseni. [[Hesiodos]]e poeemi "[[Tööd ja päevad]]" (8. ja 7. sajandi vahetus eKr) teksti põhjal võib järeldada, et Kreeka külas toimus kiire kihistumine: kujunesid välja jõukad majapidamised, kuid paljud inimesed laostusid ja vaesusid. Talurahvas kannatas üha suureneva maapuuduse, võlgade ja võlaorjuse all. Kõik see teravdas ühiskondlikke suhteid igas kogukonnas. Kreeka ühiskonna muutudes tekkis linnades üha rohkem inimesi, kes ei kuulunud vanasse sugukondadel põhinevasse ühiskonnakorraldusse. Et poliitiline võim oli endiselt peamiselt ülikusuguvõsade käes, jäid need inimesed poliitikast kõrvale. Nende rahulolematus ühines talurahva rahulolematusega ja aitas kaasa demokraatliku liikumise tekkimisele. Rahvas ehk [[deemos]] astus vastu sugukonnaülikute poliitilisele ülemvõimule, nõudes radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Selle ühiskondliku käärimise tulemusel kujunes välja ulatuslik demokraatlik liikumine, mida kirjanduses nimetatakse sageli [[arhailine revolutsioon|arhailiseks revolutsiooniks]]. Selle liikumise peamised ilmingud olid nii varajasel kui ka hilisel etapil seadusandlikud reformid. Varajasel etapil viisid neid sageli läbi erilised ühiskondlikud vahendajad – [[aisümneet|aisümneedid]] –, kellele kogukond andis erakorralised volitused. Selline oli näiteks [[Pittakos]] [[Mytilene]]s [[Lesbos]]e saarel, samuti sisuliselt kõik varajased seadusandjad – [[Zaleukos]] [[Lokroi Epizephyrioi]]s Lõuna-Itaalias, [[Charondas]] [[Katane]]s Sitsiilias ning [[Drakon (seadusandja)|Drakon]] ja [[Solon]] Ateenas. Esimesed reformid seisnesid kirjalike seaduste koostamises, kohtumenetluse korrastamises, isikuvabaduse tagatiste kehtestamises ja sellega seoses võlgnike olukorra kergendamises ning lõpuks poliitilise korra ümberkorraldamises. Nende eesmärk oli piirata sugukonnaaadli poliitilist rolli ja anda tähtsamaid volitusi kujuneva kodanikukogukonna institutsioonidele – rahvakoosolekule, nõukogule ja rahvakohtule. Selle küllaltki pika protsessi lõpp-punktiks olid reformid, mille tulemusel sai lõpliku kuju uut tüüpi sotsiaal-poliitiline organisatsioon – kodanikukogukond ehk linnriik, [[polis]]. Sõna "polis" võib järjest tähistada hõimu varjupaigaks olnud algelist kindlustatud asulat, arenenumat [[protolinn]]a ning käsitöö ja kaubanduse keskusena toimivat linna, selles elavate kodanike kogukonda ja lõpuks selle kogukonna moodustatud riiki. Polise tunnusteks olid esiteks selle piirkonna vabade kodanike korporatiivne ühtsus, samuti selge õiguslik eristus nende ja võõramaalaste vahel: viimased olid kas piiratud õigustega ümberasujad või hoopis õigusteta, kuid üha arvukamaks muutuvad orjad. Teiseks oli polis linnast ja sellega külgnevast maapiirkonnast koosnev juba maastikust tingitud elementaarüksus; neid sidus vastastikku kasulik toodete vahetus ning see tagas kogukonna [[autarkia|autarkse]] eksistentsi. Kolmandaks iseloomustas polist sellise moodustise poliitiline sõltumatus ehk iseseisva riigi staatus. Neljandaks oli kodanikele iseloomulik ideoloogiline ühtsus, mis kinnistas nende vastandumist ülejäänud elanikele: kodanikupatriotism, armastus isamaa ja kodumaa vastu, kodukolde ja esivanemate haudade austamine ning kodanike seas kultiveeritud võrdsus seaduse ees ehk [[isonoomia]] ja võrdne õigus poliitilisele aktiivsusele ja esinemisele ehk [[isegooria]]. Nende omaduste kogum andis Kreeka polisele erakordse elujõu ja püsivuse, nii et see võis ka pärast poliitilise sõltumatuse kaotamist eksisteerida suure territoriaalse riigi – hellenistliku monarhia või Rooma riigi – autonoomse üksusena. Ajalooliselt eristatakse kaht tüüpi polist – demokraatlikku ja oligarhilist. Esimese klassikaline näide oli Ateena, teise oma [[Sparta]]. Nende kujunemise erinevuse määras algselt olukord, mis oli seotud doorlaste vallutusega. Atikas, millest doorlased mööda läksid, kulges riigi kujunemine sisemise arengu tulemusena, Spartas aga etendas olulist osa just vallutus. ==== Ateena ==== {{Vaata|Ateena riik}} Pärast Atika muistse poliitilise kogukonna ajutist allakäiku ja detsentraliseerumist jätkus seal järkjärguline poliitiline areng, mille aluseks sai uue linna – Ateena – tekkimine muistse kindluse lähedusse. [[Atika]] maade alanud ühendamine kajastub pärimuses muistse [[sünoikism]]i nime all: see on osa elanike, eeskätt suursuguste perekondade, ümberasumine ühte keskusesse ja kogu Atikat hõlmavate võimuorganite tekkimine. Osa antiikpärimusest ([[Thukydides]], [[Aristoteles]], [[Plutarchos]]) seostas [[sünoikism]]i Atika legendaarse kangelase ja kuninga [[Theseus]]e algatusega. Üldine mütoloogiline ja kronograafiline pärimus paigutab Theseuse siiski juba Mükeene aega, kõige sagedamini 13. sajandisse eKr, mistõttu ei saa selle kangelase seost hilisema sünoikismiga ajalooliselt usaldusväärseks pidada. Samaaegselt linna arenguga kujunesid esialgsed seisused: põlluharijad ([[geomoorid]]), käsitöölised ([[demiurgid]]) ja ülikkond ([[eupatriidid]]). Maakogukondade lagunemine ning võlgade ja maapuuduse all kannatanud talurahva vaesumine viisid Ateenas, nagu mujalgi Kreekas arhailisel ajajärgul, sotsiaalse olukorra teravnemiseni ja demokraatliku liikumise alguseni. Selle ettekuulutajateks said vastuolud aristokraatia enda hulgas (nn [[Kyloni mäss]], umbes 630 eKr) ning esimene kirjaliku seadusandluse kogemus – arhont [[Drakoni seadused]] (621 eKr). Ateena demokraatliku polise kujunemise põhietappideks said [[Soloni reformid]] (594–593 eKr), [[Peisistratos]]e ja tema poegade türannia (560–510 eKr) ning [[Kleisthenese reformid]] (508 eKr). Atika vabade elanike põhiosa moodustanud deemos kaitses oma vabadust ja kujundas kodanikkonna, mis oli selgelt eraldatud võõramaalastest – ümberasujatest ehk [[metoikud|metoikutest]] – ja orjadest. ==== Sparta ==== {{Vaata|Sparta riik}} Spartas oli olukord teistsugune. Doorlaste vallutus [[Lakoonika]]s viis kohalike [[ahhailased|ahhailastest]] elanike allutamiseni. Sparta ühiskondliku ja poliitilise korra kujunemist seostatakse antiikpärimuses legendaarse seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega, kelle elu paigutati 9. ja 8. sajandi vahetusse eKr. Talle omistati Sparta korra põhjalik ümberkujundamine: maa jagamine valitsevale [[spartiaadid|spartiaatide]] seisusele ning isiklikult vabale, kuid piiratud õigustega [[perioigid|perioikide]] kihile; kohalike põlluharijate kinnistamine spartiaatidele antud maatükkide külge; spartiaatidele omamoodi meesteühenduste ehk [[süssiitia]]te asutamine; lõpuks ka valitsemissüsteemi kujundamine, millesse kuulusid rahvakoosolek ehk [[apella]], vanemate nõukogu ehk [[geruusia]], kaks kuningat, kes täitsid ülempreestrite ja väejuhtide ülesandeid, ning viiest [[efoor]]ist koosnev kontrolliv kolleegium. Tänapäeval ei peeta siiski kõiki neid muudatusi ühe seadusandja ühekordse reformi tulemuseks, vaid Sparta korra kujunemist peetakse pikaajaliseks protsessiks. Doorlaste vallutuspoliitika jätkumine Lakoonikas viis 8.–7. sajandil eKr naabruses asuva [[Messeenia]] alistamiseni. Messeneia maa jagati spartiaatide vahel ja suur osa kohalikest põlluharijatest muudeti [[heloodid|helootideks]] ja kinnistati spartiaatidele antud maatükkide külge. Spartiaatidele kinnistati need maatükid päriliku kasutusõigusena koos nende külge seotud põlluharijate – heloodid|helootidega, kes olid pooleldi pärisorja, pooleldi orja seisundis. Spartiaatide privilegeeritud staatust rõhutas asjaolu, et nad ei pidanud tegelema ei põlluharimise ega käsitööga – nende ainus tegevusala oli sõjapidamine. Sparta polise põhimõtteline erinevus Ateena polisest seisnes selles, et Sparta kodanikukorporatsiooni kuulusid üksnes doorlastest vallutajad, kohalikud elanikud aga, keda oli palju rohkem ja kes tegelesid tootva tööga, olid taandatud allutatud seisundisse (heloodid) või sõltuva kihi seisundisse (perioigid) ja jäid sellest korporatsioonist välja. Sellest tulenes Sparta korporatiivse korra eriline jäikus. Kodanikkond oli seal sisuliselt sõjaväelaagrit, mis oli alati valmis maha suruma mis tahes demokraatlikku liikumist, eelkõige helootide ülestõuse. Sellest tulenes ka Sparta sihipärane välispoliitika, mis oli suunatud sõbralike riikide bloki loomisele. Selle liikmed olid ühtviisi huvitatud konservatiivsete ühiskondlik-poliitiliste traditsioonide säilitamisest. 6. sajandi lõpuks eKr oli see eesmärk saavutatud [[Peloponnesose liit|Peloponnesose liidu]] loomisega. ==== Suur kolonisatsioon ==== {{Vaata ka|Suur kolonisatsioon}} Olulised kaasnevad nähtused olid koloniseerimine ja [[türannia]]. Paljudes kogukondades asusid liigsed põlluharijad enam-vähem organiseeritult meretagustesse kolooniatesse. Koloniseerimise arengut mõjutasid ka kaubanduse ja käsitöö huvid ning juhtivate linnaringkondade huvi seada sisse kaubavahetus äärealade rahvastega. Veel üks põhjus olid poliitilised tülid, eeskätt nooremate aristokraatlike suguvõsade või üksikute ülikuvõsude rahulolematus oma seisundiga ja soov seda parandada meretagustes seiklustes osalemisega. Kreeklaste [[koloonia]]te rajamine 8.–6. sajandil saavutas sellise ulatuse, et hõlmas kõiki Vahemere ja Musta mere äärseid piirkondi. [[Kolonisatsioon]]i lähtekohad paiknesid peamiselt Kreeka mandriosas, Egeuse saartel ja Väike-Aasia rannikul. Kreeka asustus levis Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse, Väike-Aasiasse, [[Traakia]] rannikule, [[Must meri|Musta mere]] äärde, [[Kürenaika]]sse, Vahemere maade lääneossa ja [[Pürenee poolsaar]]ele. [[Suur kolonisatsioon|Suure kolonisatsiooni]] ajal ([[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]) rajasid Kreeka linnriikide elanikud Vahemere ja Musta mere rannikualadele arvukalt uusi asulaid ja linnriike. Kolooniad olid emamaast üldjuhul poliitiliselt sõltumatud ning neile kuulusid ümbruskonna maavaldused. Paljud neist kujunesid kiiresti iseseisvateks linnriikideks ja mõned ületasid hiljem suuruse või tähtsuse poolest oma emalinnu. Kolooniatel olid emalinnaga sageli tihedad usulised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed ning ühised kombed ja [[kultus]]ed. Emalinna ja koloonia vahel võisid säilida ka erilised poliitilised või kodakondsuslikud suhted, kuid nende korraldus erines kolooniati. Kolooniate elanikud tegelesid [[kaubandus]]e, käsitöö, põlluharimise ja karjakasvatusega. Kohalike rahvastega kaubeldi vilja, kariloomade, nahkade, soolakala ja orjadega ning Kreeka aladelt toodi kolooniatesse muu hulgas veini, oliiviõli, metalltooteid, marmorit, savinõusid ja kangaid. Kaubavahetuse sisu sõltus piirkonna loodusvaradest ja kohalike rahvaste majandusest. ===== Suur-Kreeka ===== [[Pilt:Greek Colonization Archaic Period.svg|pisi|Kreeka alad ja kolooniad [[Arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] (750–550 eKr)]] Esialgu said Kreeka kolonisatsiooni peamisteks sihtkohtadeks Itaalia ja Sitsiilia ning teerajajad olid [[euboialased]]. [[8. sajand eKr|8. sajandi]] esimesel poolel eKr rajasid Euboia saarelt pärit asunikud [[Ischia saar]]el (toona [[Pithekussai]]) asula ning hiljem [[Kyme]] linna Itaalia maismaal. Euboialased rajasid esimese Kreeka koloonia Sitsiilias, umbes 734 eKr asutatud [[Naxos (Sitsiilia)|Naxose]] [[Etna]] jalamil. Hiljem rajasid nad ka [[Rhegion]]i Itaalia edelatipus ning [[Katane]], [[Messana]] ja teisi kolooniaid Sitsiilias. Sel ajajärgul hoogustusid kreeklaste, eriti [[Euboia]] elanike mereretked lääne suunas Itaaliasse. Üheks tõmbeteguriks olid [[Etruuria]] ja [[Elba saar]]e metallileiukohad. Euboialased sõlmisid [[etruskid|etruski]] ülikusuguvõsadega suhteid, mis hõlbustasid kaubandust ja tagasid ligipääsu metallile. Suurima Sitsiilia kreeka linna [[Sürakuusa]] rajasid umbes 733 eKr väljarändajad [[Korintos]]est. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka [[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]. [[Gela]] rajasid umbes 688 eKr asunikud [[Kreeta]]lt ja [[Rhodos]]elt.<ref>E.Zuppardo, S. Piccolo (2005), ''Terra Mater: Sulle sponde del Gela greco'', Betania ed., Caltanissetta; ('''en''') [https://www.ancient.eu/Gela/. Piccolo, Salvatore. ''Gela.'' Ancient History Encyclopedia. December 20, 2017.]</ref> Sitsiilia lõunarannikul asuva [[Akragas]]e asutasid [[Rhodos]]e ja [[Kreeta]] elanikud umbes 580 eKr. Sitsiilia lääneosas kindlustusid [[foiniiklased]] ning saare sisealad jäid veel sajanditeks põliselanike [[sikulid|sikulite]], [[sikaanid]]e ja [[elümid|elümite]] võimu alla. [[Messana]] elanikud rajasid samuti rea väiksemaid kolooniaid ja kaubapunkte. Itaalia mandriosa lõunaranniku kolonisatsioon algas juba [[8. sajand eKr|8. sajandi]] lõpus eKr. [[Ahhaia|ahhailased]] rajasid [[Kroton]]i ja [[Sybaris]]e ning [[Sparta]]lased [[Taras]]i (praegune [[Taranto]]). [[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|300px|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]] alad ja [[Uus-Assüüria|Uus-]][[Assüüria]] suurriigi laienemine, [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr]]]] Kreeka asustus Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias aitas kujundada piirkonda, mida hakati nimetama [[Suur-Kreeka]]ks ehk Magna Graeciaks, ning laiendas kreeka keele, kultuuri ja majanduslike sidemete levikut Vahemere keskosas. ===== Kreeka kolonisatsioon Musta mere ja Vahemere piirkonnas ===== [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] ja eriti selle teisel poolel laienes Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] [[Mileetos]]e linnast [[Egeuse meri|Egeuse mere]] põhjarannikule, [[Traakia]] rannikule ja [[Must meri|Musta mere]] piirkonda. Mileetoslased rajasid Musta mere rannikul muu hulgas [[Olbia]] [[Dnestr]]i suudme lähedal ja [[Sinope]] [[Anatoolia]] põhjarannikul. [[Pantikapaion]]i rajasid Mileetose kolonistid [[Krimm]]is [[Kertši poolsaar]]el umbes 600 eKr. Kesk-Kreeka [[Megara]] elanikud rajasid [[Chalkedon]]i umbes 7. sajandi keskpaiku eKr ja [[Byzantion]]i umbes 660 eKr. Byzantion asus strateegiliselt tähtsas paigas [[Bosporus]]e ääres ning kujunes hiljem üheks Kreeka maailma tähtsamaks linnaks. Kreeka kolooniaid rajati läänes Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning veel kaugemale Lõuna-Galliasse, Rhône'i jõe suudmesse ([[Massalia]]); lõunas Põhja-Aafrikasse ([[Küreene]]); kirdes väinade piirkonda ([[Chalkedon]], [[Byzantion]]) ning kogu Musta mere rannikule ([[Istros]], [[Olbia]], [[Tauria Chersonesos]], [[Pantikapaion]], [[Phanagoria]], [[Dioskuriada]], [[Sinope]], [[Herakleia Pontike]]). Umbes 631 eKr asutasid [[Thera]] saare elanikud Põhja-Aafrikas [[Kürenaika]]s [[Küreene]] linna. [[Vana-Egiptus|Egiptuses]] kujunes [[Niiluse delta]]s [[Naukratis]] kreeklaste oluliseks kaubandus- ja asulakeskuseks. Naukratis ei olnud Küreenega samal viisil kreeka koloonia, vaid Egiptuse võimude lubatud rahvusvaheline kaubanduskeskus, kus elasid ja tegutsesid mitme Kreeka linnriigi kaupmehed. Vahemere põhjarannikul kujunes [[Provence#Kreeklased Provence'is|Provence]]'is [[Massalia]] üks olulisemaid Kreeka kaubanduskeskusi. Selle rajasid [[Phokaia]] elanikud umbes 600 eKr. Massalia kaupmehed osalesid kaubavahetuses Gallia sisemaaga ning nende mõjusfäär ulatus [[Rhône]]'i ja [[Durance]]'i jõe kaudu kaugele sisemaale. Massalia kaudu liikusid Vahemere ja Gallia vahel muu hulgas vein, metallid, soolatud toiduained ning mitmesugused käsitöö- ja luksuskaubad. Musta mere piirkonna olulisemate Kreeka kolooniate ja linnade hulka kuulusid [[Olbia]] ([[Lõuna-Bug]]i suudme lähedal), [[Tyras]] (nüüdne [[Bilhorod-Dnistrovskõi]]), [[Tanais]] (nüüdne [[Nedvigovka]]), [[Hersonesos]] (nüüdse [[Sevastopol]]i lääneservas), [[Theodosia]] (nüüdne [[Feodossia]]), [[Pantikapaion]] (nüüdne [[Kertš]]), [[Dioskurias]] (nüüdne [[Suhhumi]]) ja [[Phasis]] (nüüdne [[Poti]]). [[Pantikapaion]] kujunes Kertši väina piirkonna tähtsaimaks keskuseks ning selle ümber kujunes [[Bosporose riik]], mis hõlmas Kertši ja [[Tamani poolsaar]]e ning nendega seotud alasid. Musta mere äärsete Kreeka linnade tähtsus suurenes eriti klassikalisel ja hellenistlikul ajajärgul. Hiljem mõjutasid nende arengut piirkonna kohalike rahvaste, sealhulgas [[sküüdid|sküütide]] ja [[sarmaadid|sarmaatide]] tugevnemine. Mõned linnad säilisid antiikaja lõpuni, kuigi nende elanikkond ja kultuuriline koosseis muutusid ning kreeka rahvastiku kõrval suurenes mittekreeklaste osatähtsus. ====Türannia==== Kui aga oma olukorraga rahulolematud inimesed keeldusid kodumaalt lahkumast ja olukord teravnes, tekkisid tingimused tugeva isiksuse – auahne demagoogi – esilekerkimiseks. Ta tõmbas mitmesuguste lubadustega kaasa suure hulga rahulolematuid ja haaras nende toetusel võimu. Nii tekkis varajane Kreeka [[türannia]]. Sõna "türann" ise oli kreeklastele ilmselt laenatud idapoolsetelt naabritelt, Lüüdia või [[Früügia]] elanikelt ja tähistas ebatraditsioonilise monarhivõimu kandjat. Türannirežiime tuntakse paljudes Balkani-Kreeka linnades: Korintoses [[Kypselos]]e ja tema järeltulijate valitsus, [[Sikyon]]is [[Orthagoras]]e ja tema järglaste võim, [[Megara]]s [[Theagenes]]e võim ning Ateenas Peisistratose ja tema poegade valitsus. Kreeka idapoolses osas jätsid traditsiooni jälje [[Thrasybulos]]e valitsemine Mileetoses ja [[Polykrates]]e valitsemine Samose saarel; Kreeka lääneosas Sitsiilias aga [[Phalaris (Akragas)|Phalaris]]e jõhker türannia Akragases ning Gela ja Sürakuusa [[Deinomeniidid]]e suguvõsa valitsejate [[Gelon]]i, [[Hieron I]] ja Thrasybulose ajal. Türannid pärinesid reeglina aristokraatlikust keskkonnast, kuid ülejäänud ülikkonna vastupanu ületamiseks rakendasid nad selle vastu repressioone. Nende poliitika viis vana aristokraatia kihi vähenemiseni ja selle poliitilise rolli languseni. Selles seisneski varajase Kreeka türannia ajalooline tähtsus: omal moel valmistas see ette demokraatia tulevast võidulepääsu, kuigi demokraatia lõplik kehtestumine eeldas türannia enda eelnevat kõrvaldamist. ==== Pärsia ja Väike-Aasia kreeka linnad ==== [[Pilt:Median Empire.jpg|pisi|Aasia impeeriumid umbes 600 eKr: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], Pärsia]] [[Pilt:Perserreich 500 v.Chr.jpg|pisi|Kreeka alad ja Pärsia suurriik 500 eKr]] [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] kujunes Lähis-Idas uus suurriik – [[Ahhemeniidide riik]] ([[Pärsia]]), mis laienes kiiresti mitmes suunas. Pärsia jõudis [[Väike-Aasia]]sse ja pärast [[Lüüdia]] vallutamist [[Kyros II]] poolt aastatel 547–546 eKr sattusid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad, mis olid seni allunud Lüüdia kuningatele, Pärsia ülemvõimu alla. Pärslased seadsid mitmes linnas võimule kohaliku päritoluga [[türann]]e, kes sõltusid Pärsia võimust ja [[satraap]]idest. [[Anatoolia]] ranniku lähedased [[Egeuse mere saared]] jäid esialgu Pärsia võimu alt välja, kuid Pärsia mõju laienes neile järk-järgult. [[Sámos]]e türann [[Polykrates]] (umbes 540–522 eKr) kujunes üheks oma aja võimsamaks Kreeka valitsejaks ja arendas Sámosel ulatuslikku ehitustegevust. Tema ajal rajati või täiustati muu hulgas sadamat varjav [[muul]], linna veega varustav tunnel ja [[Hera tempel|Hera templi]] rajatisi. Polykratesel oli tugev laevastik, mis võimaldas tal saavutada mõju [[Egeuse meri|Egeuse merel]]. Polykrates toetas Pärsia kuningat [[Kambyses II]], kui too 525. aastal eKr Egiptust ründas, ja saatis talle appi oma laevastiku. Hiljem sattus Polykrates ise Pärsia võimu alla ja hukati. Pärsia kontroll laienes seejärel ka teistele Väike-Aasia ranniku lähedastele saartele. ==== Kreeka–Pärsia sõjad ==== [[Pilt:Ionian Revolt Campaign Map-en.svg|pisi|[[Joonia ülestõus]]u (499–493 eKr) sõjategevusalad]] {{Vaata|Kreeka-Pärsia sõjad|Xerxes I|Dareios I}} [[6. sajand eKr|6. sajandi]] lõpuks kontrollis [[Ahhemeniidide riik]] tohutut territooriumi, mis ulatus Iraanist Väike-Aasia ja Kagu-Euroopani. Pärsia võimu laienemine ohustas ka Kreeka linnriikide iseseisvust. Pärslaste sõjaretk [[Náxose saar|Naxose]] vastu 499 eKr tõi kaasa Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu. [[Mileetos]]e asevalitseja [[Aristagoras]]e õhutusel kukutasid mitmed linnad Pärsiast sõltuvad türannid ja ühinesid Mileetose juhtimisel võitluseks Pärsia võimu vastu. Kreeklased ründasid [[Ephesos]]e juurest [[Sardis]]t ja põletasid osa linnast. Ülestõus levis ka [[Küpros]]ele, kus kreeka linnad tõusid Pärsia vastu, kuid Pärsia väed surusid vastuhaku maha. Pärast joonlaste laevastiku lüüasaamist [[Lade merelahing]]us 494 eKr vallutasid pärslased [[Mileetos]]e ning linn langes pärast piiramist ja hävitati osaliselt. Aastaks 493 eKr oli [[Joonia ülestõus]] lõplikult maha surutud ja Väike-Aasia kreeka linnad sattusid taas Pärsia võimu alla. [[Pärsia esimene sissetung Kreekasse|Pärsia esimese sissetungi]] ajal 492. aastal eKr jõudis Pärsia sõjaretk [[Traakia]]sse ja Makedooniasse, kuid Pärsia laevastik sai Athose poolsaare juures tormi tõttu suuri kaotusi ja sõjaretk katkes. 490. aastal eKr tungis Pärsia vägi uuesti Kreeka aladele ja [[Maratoni lahing]]us said pärslased Ateena väelt lüüa ning taandusid. 480. aastal eKr [[Pärsia teine sissetung Kreekasse|tungisid Pärsia väed uuesti Kreekasse]]. [[Lakedaimon]]i [[Sparta kuningas|Sparta kuninga]] [[Leonidas I]] juhtimisel pidasid spartalased ja nende liitlased [[Termopüülide lahing]]us pärslastele vastu, kuid pidid lõpuks taanduma ning pärslased vallutasid ja hävitasid [[Ateena]]. Kreeka laevastik saavutas samal aastal otsustava võidu [[Salamise lahing]]us. 479. aastal eKr said kreeklased Pärsia vägedest võitu [[Plataia lahing]]us ning Kreeka laevastik alistas pärslaste ja nende liitlaste väe [[Mykale lahing]]us. Pärsia väed sunniti Kreeka mandriosast taanduma. Arhailise ajajärgu lõppu tähistasid Kreeka–Pärsia sõdade esimesed etapid. Joonia ülestõus (499–493 eKr), Pärsia esimene sissetung Kreekasse (492–490 eKr) ja Maratoni lahing (490 eKr) toimusid veel arhailisel ajajärgul. Pärsia teine sissetung Kreekasse 480–479 eKr jääb aga arhailise ja klassikalise ajajärgu piirialale. ===Klassikaline ajajärk=== {{Vaata|Kreeka klassikaline ajajärk}} Klassikaline ajajärk (500–336 eKr). Kreeka linnriikide kujunemine jõudis põhijoontes lõpule 6. sajandi lõpuks. Peaaegu kohe sattusid need äsja kujunenud riigid raskesse olukorda. Juba 6. sajandi keskpaigas tekkis Kreeka maailma idapiiridel vaenulik jõud – Pärsia ehk [[Ahhemeniidide riik]]. Selle kuningad ei allutanud endale mitte üksnes Lähis-Ida maid ja Egiptust, vaid alustasid ka pealetungi Kreeka linnade vastu. [[Kyros II]] ajal allutati Väike-Aasia rannikul asunud Kreeka linnad (546), [[Dareios I]] ajal vallutasid pärslased [[Samos]]e saare (522) ja [[Dareios I]] alustas pealetungi Balkani-Kreekasse. Tema sküütide-retk (512) ei saavutanud küll oma otsest eesmärki – Musta mere äärsete [[sküüdid|sküütide]] hõimuliidu purustamist –, kuid selle tagajärjel kindlustasid pärslased oma positsiooni [[Musta mere väinad]]e piirkonnas ning allutasid [[Traakia]] ja [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Seda olukorda kasutasid ära kreeklaste ammused kaubanduslikud konkurendid foiniiklased, kelle laevad hakkasid liiklema Egeuse merel. Kkaubandustegevuse piiramine ja poliitiline surve, eriti pärslaste toetatud sõltuvate türannirežiimide kehtestamise tõttu, kutsusid esile Väike-Aasia kreeklaste vastuhaku ([[Joonia ülestõus]], 500–494 eKr). See sündmus avas pika [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdade]] perioodi (500–449 eKr). Pool sajandit kestnud sõjad kinnitasid Kreeka uue tsivilisatsiooni elujõulisust ja tagasid sellele maailmaajaloos olulise positsiooni. Võitluses pärslastega näitas Kreeka linnriikide maailm kõrget poliitilise organiseerituse taset. Selle üheks väljenduseks oli ülekreekalise liidu loomine 481. aastal. Kerkis esile rida väljapaistvaid sõjalis-poliitilisi juhte, nende seas ateenlased [[Miltiades]], [[Themistokles]], [[Aristides]] ja [[Kimon]] ning spartalased [[Leonidas]] ja [[Pausanias]]. Eriti suur oli Ateena roll. Esialgu juhtis võitlust võõrvallutajate vastu Ateena koos Spartaga, hiljem asus ta iseseisvalt juhtima kreeklaste pealetungi pärslaste Aasia valdustes. Kreeklaste võidukas vastupanu pärslaste sissetungidele Balkani poolsaarele – võidud [[Maratoni lahing]]us 490. aastal, [[Salamise merelahing]]us 480. aastal ning [[Plataia lahing]]us ja [[Mykale lahing]]us 479. aastal – ei taganud mitte ainult kreeklastele endile, vaid ka hilisematele Euroopa riikidele võimaluse vabaks ja iseseisvaks arenguks. Samal ajal kujundas see pikaajalise eraldusjoone Euroopa ja Aasia vahele, millel oli paljude sajandite vältel negatiivne mõju Ida ja Lääne tsivilisatsioonide vastastikusele läbikäimisele ja lähenemisele. Pärslaste väljatõrjumisele järgnenud aega (479–431 eKr) loetakse klassikalise Kreeka hiilgeajaks. Kreeklaste võit pärslaste üle suurendas nende eneseteadvust ja kujunes välja [[hellenid|hellenite]] ja [[Barbarid|barbarite]] vastandus. Sõna "barbar" ei viidanud algselt teiste rahvaste madalale arengutasemele, vaid tähendas kreeklaste jaoks lihtsalt võõrkeelseid inimesi, kelle kõne kõlas arusaamatu "bar-barina". Kõige olulisemateks barbariteks peeti [[pärslased|pärslasi]] ja neile alluvaid idamaa rahvaid. Kreeka-Pärsia sõdade võidul olid Kreeka poliste arengule olulised sotsiaal-majanduslikud ja poliitilised tagajärjed. Kreeka majandus põhines suuresti [[orjandus]]el. Suurmajapidamistes kasutati valdavalt orjatööd, kuid orje pidasid ka keskmise jõukusega ja vaesemad vabad inimesed. Edukate sõdade tulemusel tugevnes Kreeka linnade majandus, mis liikus nüüd lõplikult antiiksele arenguteele, tuginedes muu hulgas sõjavangidena orjastatud võõramaalaste massilisele kasutamisele. Sõja käigus vangistatud orjade rohkus tõi kaasa orjatöö ulatusliku leviku ühiskonna eri valdkondades: kaevandustööstuses, sealhulgas kaevandustes ja kivimurdudes, mitmesugustes käsitööharudes, kus 5. sajandi lõpuks kujunes välja orjatööl põhineva suure töökoja eriliik [[ergasteerion]], ning isegi krediidi- ja finantstehingutes. Viimastes tegutsesid peale kutseliste [[rahavahetaja]]te ja [[liigkasuvõtja]]te ehk [[trapesiit]]ide ka nende usaldusagendid, kes võisid olla orjad. Rikaste inimeste majapidamistes suurenes orjadest teenijate arv; nende hulka kuulusid teenijannad, kokad, flöödimängijad ja teised. Ka riigiasjades kasutati ulatuslikult orjatööd, näiteks kantseleiametnikena ja Ateenas ka korrakaitsjatena. Sellisteks korrakaitsjateks olid Ateena riigi poolt Musta mere piirkonnast umbes 476. aastal ostetud 300 sküüdi orja, kelle arv kasvas hiljem tuhandeni. Nad elasid eraldi kasarmutes, kandsid traditsioonilist riietust – kirjusid pükse, kaftanit ja [[paslik]]ut – ja säilitasid oma tavapärase relvastuse, vibu ja väikese mõõga. Nende peamine ülesanne oli korra hoidmine avalikes kohtades. Selleks olid nad varustatud ka [[piits]]aga. Orjandus kujunes üheks aluseks, millel rajanes antiikne kodanikuühiskond. Orjatöö võimaldas märkimisväärsel osal Kreeka linnade vabadel inimestel elada ilma füüsilise tootliku töö koormata. Materiaalselt kindlustatud vaba aja olemasolu lõi tingimused kõrgetasemelise humanitaarkultuuri arenguks ning kunstnike, kirjanike ja teadlaste loomingulise tegevuse õitsenguks. Aristotelese käsitluses sai vaba inimese ja kodaniku üheks iseloomulikuks tunnuseks piisava vaba aja ehk ''[[scholē]]'' olemasolu. Sõna ''scholē'' hakkas tähistama ka kultuurielu nähtusi: õpetatud vestlusi, filosoofi õpetlikku loengut, teaduslikku traktaati ning lõpuks ka ruumi, kus tegeleti intellektuaalse tegevusega. Ladina keele vahendusel kujunes sellest sõnast (''schola'') uusajal haridusasutuse (kooli) nimetus. Edu Pärsia-vastastes sõdades oli seotud ka teise olulise nähtusega Vana-Kreeka ühiskonnas – [[demokraatia]] arenguga majanduslikult arenenumates polistes. Eriti oluline oli demokraatia areng Ateenas. Seal kujunes demokraatlikule korrale iseloomulik poliitiline süsteem, mis tugines [[rahva suveräänsus]]e põhimõttele ja vastavatele institutsioonidele: [[rahvakoosolek]]ule, riiginõukogule ehk [[viiesaja nõukogu]]le ja rahvakohtule ehk [[heliaia]]le. Kodanikele ei tagatud mitte ainult poliitilist võrdsust, vaid ka tegelik võimalus osaleda ühiskondlikus ja poliitilises elus. Seda toetas ulatuslik sotsiaalpoliitika, mille hulka kuulus ametikohustuste täitmise eest tasu maksmine, raha eraldamine nn teatrifondist (''[[theōrikon]]'') teatrietendustel osalemiseks, ehitustööde korraldamine, liigse põllumajandusliku elanikkonna suunamine sõjalis-põllumajanduslikesse kolooniatesse ehk [[kleruuhia]]tesse ning rikaste kodanike kaasamine rahva heaks kantavate avalike kohustuste ehk [[liturgiad|liturgiate]] täitmisse. Selle sotsiaalprogrammi korraldamisel ja elluviimisel oli oluline roll Ateena demokraatia juhil [[Perikles]]el, kelle tegevus langeb ajavahemikku umbes 460–430 eKr. Tema ajal kujunesid lõplikult välja nii Ateena demokraatlik riigikord kui ka selle oluline välispoliitiline ühendus Delose liit ehk hilisem [[Ateena mereliit]]. Pärast [[Delos]]e vabanemist pärslaste võimu alt kujunes Delosest 478/477 eKr asutatud [[Delose liit|Delose liidu]] keskus. Liidu peamine korraldaja oli [[Aristeides]]. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Riigid, kes ei suutnud või ei soovinud anda laevu ühisesse laevastikku, pidid maksma andamit ehk ''[[phoros]]''{{'}}t. Liidukassa paiknes Delose saarel [[Apollon]]ile ja [[Artemis]]ele pühendatud joonlaste ühispühamus. Deloses käis koos ka liitlaslinnade esindajate kogu. Hiljem muutus Delose liit Ateena juhitud [[Ateena mereliit|Ateena mereliiduks]]. Ateena mereliidu kassa viidi 454 eKr Deloselt Ateenasse [[Ateena akropol]]ile. Ateenlased said selle vahendeid kasutada oma äranägemise järgi. See suurendas Ateena kontrolli liitlaste üle. Ateena mereliidus kehtis Ateena raha ning ühtne kaalu- ja mõõdusüsteem. Ateenlased rajasid mõnede liitlaste territooriumile oma kodanike asulaid ehk [[kleruuhia]]id. Suurem osa liitlasi oli loobunud laevade saatmisest liidulaevastikku ning piirdus ''phoros''{{'}}e maksmisega. See võimaldas Ateenal tugevdada oma laevastikku liitlaste arvel. Samas hõlbustas mereliidu ühtne raha- ja kaalusüsteem kaubandust. Ateenlased tagasid mereteede turvalisuse ning toetasid liitlasriikide sisetülides sageli demokraatlikke, mitte oligarhilisi rühmitusi. Ateena kontroll oma liitlaste üle muutus siiski üha tugevamaks ja mereliit hakkas omandama Ateena juhitud suurriigi ehk impeeriumi iseloomu. Kreeka linnriikide ([[Balkan]]il ja [[Väike-Aasia]]s) omavahelistes suhetes tõusid esile kaks suurvõimu: [[Peloponnesose liit]] eesotsas [[Sparta]]ga ja [[Ateena mereliit]] eesotsas Ateenaga. Kreeka-Pärsia sõdade ajal olid Ateena ja Sparta tegutsenud pärslaste vastu liitlastena, sõdade järel aga kujunes nende vahel pingeline vastasseis. ====Ateena ja Sparta==== [[Pilt:Sparta Peloponnes.png|pisi|vasakul|[[Sparta]] [[Peloponnesos]]e poolsaare kaguosas, [[Taygetos]]e ja [[Parnon]]i mäeaheliku vahel]] [[Pilt.svg|pisi|[[Sparta]] territoorium ning [[Sparta]] ja [[Argos]]e linn Vana-Kreekas]] {{Vaata|Lakedaimon|Sparta}} [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdades]] etendasid juhtivat osa [[Ateena]] ja [[Sparta]]. Kreeka poliitiline killustatus ja linnriikide omavahelised huvide konfliktid põhjustasid sageli sõdu ka kreeklaste endi vahel. Ateena poliitilised taotlused tekitasid vastuseisu teises tugevas riigis – Spartas. Sparta jälgis murelikult Ateena tugevnemist, kartes demokraatlike suundumuste levikut tema kaitse all olevates Peloponnesose linnades. Sparta poole hakkasid pöörduma need Kreeka kogukonnad, kes kartsid Ateena sekkumist oma iseseisvusse. Kreeka poliste maailmas kujunes vastasseis: arenenumad merelinnriigid, eeskätt joonia linnad, kaldusid Ateena poole ja jäid mõneks ajaks selle mõjuvälja, konservatiivsemad kogukonnad aga, sealhulgas doorlaste ja aioollaste omad, pooldasid Sparta oligarhilist korda ja ootasid Spartalt kaitset. Poliitilisele lõhele lisandus Ateena majanduslik konkurents Peloponnesose liidu kaubanduskeskuste [[Korintos]]e ja [[Megara]]ga ning ideoloogiline vastasseis Ateena demokraatia ja Sparta oligarhia vahel. ====Ateena hiilgeaeg==== [[Pilt:Athenian empire atheight 450 shepherd1923.png|pisi|Ateena alad oma suurimas ulatuses, umbes 450 eKr]] [[Pilt:Attica 06-13 Athens 50 View from Philopappos - Acropolis Hill.jpg|pisi|Vaade [[Ateena akropol]]ile]] [[Pilt:Athen Erechtheum BW 2017-10-09 13-47-38.jpg|pisi|[[Erechtheion]], vaade lõunast]] [[Pilt of Athens.jpg|pisi|[[Ateena]] linn ja [[Pireus]]e sadam]] 5. sajandi keskpaiku eKr saavutas Ateena oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju. [[Ateena demokraatia]] oli selle arengu üks alustalasid. Pärslaste sissetungi ajal 480 eKr hävinud vanema, 6. sajandist eKr pärinenud [[Athena tempel|Athena templi]] varemete kohale rajati jumalanna [[Athena]]le pühendatud [[dooria stiil]]is [[marmor]]ist [[Parthenon]]. Parthenon valmis aastatel 447–438 eKr. [[Erechtheion]]i tempel rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastatel 421–406 eKr. ====Kreeka kultuuri Atika ajajärk==== [[Pilt:Map of Attika.png|pisi|[[Atika]] ajalooline piirkond]] Kreeka ühiskond elas 5. sajandil eKr läbi suure õitsengu. Kreeka kunsti ja hiljem ka filosoofia keskuseks kujunes [[Ateena]], mille kultuurilise mõju all arenes suur osa Kreeka maailmast. Vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi nimetatakse [[Atika ajajärk|Atika ajajärguks]] [[Atika]] maakonna järgi, mille pealinn oli Ateena. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjandusliigiks [[draama]]. [[Atika draama]] arenes välja viljakusjumal [[Dionysos]]ele pühendatud pidustustest ehk [[dionüüsiad|dionüüsiatest]], millega kaasnesid rongkäigud, ohvrid, muusika, laul ja pidustused. Draamas asendus sündmustest jutustamine nende näitliku esitamisega, milles osalesid nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulust kujunesid aja jooksul välja [[tragöödia]] ja [[komöödia]], millest said Atika ajajärgu kirjanduse peamised draamažanrid. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad olid [[Aischylos]], [[Sophokles]] ja [[Euripides]]. Atika ajajärgu komöödia tähtsaim esindaja oli [[Aristophanes]]. Proosakirjanduses õitsesid [[ajalookirjandus]] ja [[retoorika]]. Tähtsamad ajalookirjanikud olid [[Herodotos]], [[Thukydides]] ja [[Xenophon]]. Kümnest traditsiooniliselt nimetatud suurest kõnemehest olid tuntumad [[Isokrates]], [[Demosthenes]] ja [[Aischines]]. Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e teostes. Klassikalisel perioodil sai alguse mineviku süstemaatiline uurimine. [[Herodotos]] [[Halikarnassos]]est (umbes 484–425 eKr) käsitles oma teoses "[[Historia]]" peamiselt [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdu]], kuid esitas ulatuslikult ka nendele eelnenud sündmusi ning [[Lüüdia]] ja [[Pärsia]] tõusu. Herodotose töö põhines muu hulgas suulisel [[pärimus]]el ja tema enda kogutud teadetel, mille usaldusväärsust ta mõnikord kahtluse alla seadis. Ateenlane [[Thukydides]] (umbes 460–400 eKr) kirjutas [[Peloponnesose sõda|Peloponnesose sõja]] ajaloo. Ta suhtus allikatesse kriitiliselt ning püüdis eristada kontrollitavaid sündmusi kuulujuttudest ja ebatäpsetest teadetest. ====Esimene Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Esimene Peloponnesose sõda}} [[Pilt:Map Peloponnesian War 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad esimeses Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Esimene Peloponnesose sõda puhkes 5. sajandi keskpaigas eKr Ateena ja Sparta juhitud liitude vastasseisu tulemusena. Ateena saavutas algul edu. [[Megara]] liitumine Ateenaga andis talle kontrolli [[Korintose maakitsus]]e üle ja ateenlased vallutasid [[Aigina]]. Sparta väed tungisid Kesk-Kreekasse ja võitsid ateenlasi [[Tanagra lahing]]us umbes 457 eKr, kuid samal aastal saavutasid ateenlased [[Boiootia]]s võidu ja kehtestasid seal Ateena-meelse korra. Samal ajal jätkus sõda Pärsiaga. Egiptus oli Pärsia võimu vastu üles tõusnud ja ateenlased saatsid ülestõusnute toetuseks suure laevastiku. Ateenlased vallutasid suure osa [[Niiluse delta]]st ja jõudsid [[Memphis (Egiptus)|Memphise]] piirkonda, kuid Pärsia vastupealetung sundis nad taanduma. Umbes 454 eKr hävitati ateenlaste vägi ja hukkus tuhandeid ateenlasi. Hiljem korraldasid ateenlased sõjakäigu [[Küpros]]ele. See oli edukam kui Egiptuse-retk ja sellele järgnenud läbirääkimiste tulemusel sõjategevus Pärsiaga vaibus. Esimeses Peloponnesose sõjas tabas Ateenat mitu tagasilööki. 446 eKr lõid boiootlased Ateenast lahku ja purustasid ateenlaste väe. Ülestõus puhkes ka [[Euboia]]l, [[Megara]] lahkus Ateena poolelt ja Peloponnesose vägi ähvardas Atikat.[[Perikles]] suutis Euboia taas Ateena võimu alla tuua ning vältida Peloponnesose vägede sissetungi ja rüüstamist [[Atika]]l, kuid [[Boiootia]] ja [[Megara]] jäid Ateenast sõltumatuks. 445 eKr sõlmitud [[Kolmekümneaastane rahu]] taastas suures osas sõjaeelse olukorra ja fikseeris jõudude tasakaalu Ateena ja Sparta vahel. Kreeka maailm jagunes suures osas kaheks leeriks: Peloponnesose liiduks ja Ateena mereliiduks. Esimene toetas üldjuhul aristokraatlikumaid ja teine demokraatlikumaid riigikordi. ====Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Peloponnesose sõda}} Kõige suuremat hävingut toonud Kreeka-sisene konflikt oli [[Peloponnesose sõda]], mille võitis Sparta. Sõda lõpetas Ateena domineeriva positsiooni, kuid ka Sparta hegemoonia jäi lühiajaliseks. Hiljem tõusid Kreeka juhtivaks jõuks [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ning lõpuks [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Selle rivaliteedi tulemuseks oli Kreeka-sisene Peloponnesose sõda (431–404 eKr). See polnud üksnes kahe Kreeka juhtiva polise, Ateena ja Sparta kokkupõrge ega kahe riikidebloki – Ateena ja Peloponnesose liidu – vastasseis, vaid ka kahe erineva ajaloolise suundumuse konflikt: kaubanduslik-demokraatliku ja agraar-konservatiivse suuna vahel. =====Archidamose sõda===== {{Vaata ka|Archidamose sõda}} [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-en.svg|pisi|Delose ehk [[Ateena Mereliit]] enne Archidamose sõda 431 eKr]] [[Pilt:Isthmus of Corinth in ancient Greece.svg|pisi|[[Korintose maakitsus]] Vana-Kreekas]] [[Pilt:Peloponnesian war alliances 431 BC.png|pisi]] 445 eKr sõlmitud rahu ei kõrvaldanud Ateena ja Sparta vastasseisu. 431 eKr puhkes nende vahel [[Peloponnesose sõda]] ehk [[teine Peloponnesose sõda]]. Sõja otseseks ajendiks olid konfliktid, millesse olid kaasatud [[Korintos]], [[Korkyra]] ja Ateena. Peloponnesose liit süüdistas Ateenat varasemate kokkulepete rikkumises. Pärast pikki läbirääkimisi kuulutas Sparta Ateenale sõja. [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Peloponnesose liidul oli arvukam ja tugevam maavägi, Ateenal aga ülekaal merel. [[Perikles]]e strateegia kohaselt loobusid ateenlased [[Atika]] maapiirkondade otsesest kaitsmisest ning tõmbusid [[Ateena]] ja [[Pireus]]e vaheliste [[Pikad müürid|Pikkade müüride]] varju. Samal ajal ründasid Ateena laevad Peloponnesose rannikut. Sparta kuninga [[Archidamos II]] juhtimisel tungis Peloponnesose liiduvägi sõja esimestel aastatel igal suvel Atikasse ja rüüstas maapiirkondi. 430 eKr puhkes ülerahvastatud Ateenas epideemia, mis tappis suure hulga elanikke ja nõrgestas linna. Ka [[Perikles]] suri 429 eKr. 425 eKr hõivasid ateenlased [[Pylose neem]]e [[Messeenia]] ranniku ja [[Pylose lahing]]u järel vangistasid [[Sphakteria]] saarel mitusada spartalast, nende hulgas 120 [[spartiaadid|spartiaati]]. Spartiaadid moodustasid [[Lakedaimon]]i täieõiguslike kodanike eliidi. Pylosest sai varjupaik Messeeniast põgenevatele [[heloodid|helootidele]] ja spartalased pidid seetõttu loobuma iga-aastastest rüüsteretkedest Atikasse, sest ateenlased ähvardasid spartiaatidest vangid hukata. 424 eKr lõppes Ateena rünnak [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] vastu [[Delioni lahing]]us lüüasaamisega. Sparta väepealik [[Brasidas]] viis sõjategevuse Egeuse mere põhjaossa ja veenis mitmeid Ateena liitlasi Ateenast lahku lööma. [[Kleon]] langes [[Amphipolise lahing]]us 422 eKr ja samas lahingus hukkus ka Brasidas. Nende surm hõlbustas rahu sõlmimist ja 421 eKr sõlmiti [[Nikiase rahu]]. Rahu ei püsinud. [[Alkibiades]] püüdis organiseerida Sparta-vastast liitu Peloponnesosel, kuid liit sai [[Mantineia lahing]]us 418 eKr lüüa. Sparta võit viis selle liidu lagunemiseni ja tugevdas Sparta positsiooni Peloponnesosel. [[Pilt:Pelop war en.png|pisi|vasakul|Sõjategevus [[Archidamose sõda|Archidamose sõjas]] (431–421 eKr) ja [[Dekeleia sõda|Dekeleia sõjas]] (413–404 eKr), Kreekas ja [[Sitsiilia]]s ning [[Magna Graecia]] aladel Itaalias]] 415 eKr alustas Ateena [[Sitsiilia ekspeditsioon|Sitsiilia retke]], toetades [[Egesta]] ja [[Leontinoi]] palvet aidata neid [[Sürakuusa]] vastu. Ateenlased piirasid Sürakuusat ja olid algul edukad, kuid Sparta saadetud väepealiku ja Sürakuusa liitlaste vastupanu muutis sõja käiku. Ateenlased saatsid Sitsiiliasse täiendava laevastiku, kuid said otsustavalt lüüa. 413 eKr sunniti Ateena väed sisemaale taanduma. Seal piirati need ümber ja sunniti alistuma. [[Nikias]] hukati. =====Dekeleia sõda===== {{Vaata ka|Dekeleia sõda}} [[Pilt:Dekeleia.png|pisi|Dekeleia piirkond]] 413 eKr hõivasid spartalased [[Dekeleia]] tugipunkti [[Atika]] põhjaosas. Sparta sõlmis samal ajal liidu [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] ja lubas vastutasuks Pärsia toetuse eest tunnustada Pärsia võimu Väike-Aasia kreeka linnade üle. Pärsia rahaga ehitati Spartale tugev laevastik. Sparta laevastik õhutas mitmeid Ateena liitlasi [[Väike-Aasia]] rannikul ja selle naabersaartel Ateenast lahku lööma. Lahkusid muu hulgas [[Chios]], [[Mileetos]] ja [[Rhodos]]. See vähendas Ateena tulusid ''[[phoros]]''{{'}}e laekumise kaudu ja sundis ateenlasi oma viimaseid reserve kasutades uue laevastiku looma. 411 eKr kukutati Ateenas demokraatlik riigikord ja võim läks [[400 oligarhi]] kätte. Nende eesmärk oli piirata poliitiliste õigustega kodanike ringi 5000 jõukama meheni. Ateena laevastik [[Samos]]el jäi aga demokraatlikuks, mistõttu tekkis olukord, kus Ateena linnas valitses oligarhia, laevastikus aga demokraatlik kord. 410 eKr demokraatia taastati. Ateena laevastik saavutas seejärel mitu võitu. [[Kyzikose lahing]]us 410 eKr purustasid ateenlased Sparta laevastiku ja kindlustasid oma positsiooni [[Musta mere väinad]]es. 406 eKr võitsid ateenlased raske merelahingu [[Arginusai]] saarte juures [[Lesbose saar]]e lähedal. 405 eKr kandus sõjategevus taas Musta mere väinadesse. Sparta väepealik [[Lysandros]] kasutas ateenlaste hooletust ära ja hävitas suure osa nende laevastikust [[Aigospotamoi lahing]]us. Laevastikuta jäänud Ateena piirati sisse ja linn alistus 404 eKr. Ateena mereliit saadeti laiali, [[Pikad müürid]] lõhuti, sõjalaevastiku riismed tuli loovutada ja Ateena sõlmis Spartaga liidulepingu. Selles konfliktis jäi peale teine pool. Peloponnesose liit suutis kurnata Ateena, kes oli liigselt toetunud oma rahalisele ja mereväelisele võimsusele, ja viis selle lõpuks täieliku sõjalise lüüasaamiseni. Ateena sissetung Sitsiiliasse (415–413 eKr) lõppes katastroofiga ja tõi ateenlastele tohutuid, praktiliselt korvamatuid kaotusi. Kümme aastat hiljem purustasid spartalased Ateena laevastiku lõplikult [[Aigospotamoi lahing]]us [[Hellespontos]]el (405). Ateena lüüasaamise üheks peamiseks põhjuseks oli tema loodud riikliku ühenduse – Ateena mereliidu – ebakindlus. Liit lagunes peagi pärast Sitsiilia-retke ebaõnnestumist. Oma osa etendasid ka Ateena sõjajuhtimise ebaühtlus ja ebajärjekindlus. Sõja lõppjärgus suutis andekale, kuid ebajärjekindlale Ateena väejuhile ja poliitikule Alkibiadesele edukalt vastu seista kindlameelne Sparta laevastikujuht Lysandros, kes saavutas võidu Aigospotamois. Oluline oli ka Pärsia sekkumine Kreeka asjadesse. Sõja lõpus rahastasid pärslased Sparta laevastiku ehitamist, tänu millele saavutas Sparta otsustava ülekaalu. 404. aastal sõlmitud rahu kohaselt pidi Ateena nõustuma praktiliselt täieliku desarmeerimisega ning loobuma igasugustest juhtimis- ja hegemooniataotlustest Kreeka maailmas. 404 eKr moodustati Ateenas 30-liikmeline komisjon [[Kritias]]e juhtimisel. Nn [[kolmkümmend türanni]] hakkasid kõrvaldama demokraatlikke riigimehi ning muutsid oma võimu peagi hirmuvalitsuseks. Nad lasksid hukata arvukalt vastaseid ja konfiskeerisid muu hulgas rikaste [[metoikud|metoikute]] varandust. Oma positsiooni kindlustamiseks kutsusid nad [[Ateena akropol]]ile Sparta garnisoni. Tagakiusatud ateenlased põgenesid naabermaakondadesse ja koondasid seal vägesid. Pagulased tungisid Atikasse ja vallutasid [[Pireus]]e. Pireuse ja Ateena vahelises kokkupõrkes langes Kritias. Oligarhid kaotasid ka Sparta toetuse ja 403 eKr sõlmiti Sparta kuninga vahendusel kokkulepe, millega Ateenas taastati demokraatlik riigikord ja kuulutati välja üldine amnestia, millest jäeti välja Kolmekümne türanni juhid ja nende lähemad käsilased. ====Kreeka kriis pärast Peloponnesose sõda==== Sparta võit Peloponnesose sõjas ei loonud Kreekas põhimõtteliselt uut poliitilist süsteemi. Paljude Ateena mereliitu kuulunud merelinnriikide jaoks tähendas Sparta võit üksnes hegemooni vahetumist: Ateena asemel sai hegemooniks Sparta. Sõjast kurnatud Kreeka linnad sattusid pikaajalisse ja teravasse sotsiaal-poliitilisse kriisi. Selle eeldused olid kujunenud juba varasema majandusliku arengu käigus. Suuremahulise orjapidamismajanduse kasv viis väikeste vabade tootjate – talupoegade ja käsitööliste – laostumiseni. Pikaajaline Peloponnesose sõda süvendas seda protsessi, soodustades spekulatsiooni ja suurte varanduste kasvu ning väikemajapidamiste laostumist. Varanduslik kihistumine soodustas ühiskondlikku lõhenemist. Platoni sõnul tekkis igas Kreeka polises kaks teineteisele vastanduvat leeri – vaesed ja rikkad, kes olid valmis teineteist hävitama. Sotsiaalset kriisi süvendas poliitiline kriis. Vaesunud kodanikkond nõudis poliselt toetust, loomulik üleminek rahvaväelt palgasõjaväele tekitas aga riigikassale täiendavaid kulutusi. Palgasõdurite kasutamisega kaasnes oht polislikule riigile, sest nende lojaalsus oli sageli ebakindel. Rahandus- ja sõjalise korralduse allakäiguga kaasnes suveräänsete võimuorganite nõrgenemine. Rahvakoosolekud ja kohtud muutusid sotsiaalsete arvete klaarimise areeniks ja printsipiaalsete poliitiliste liidrite asemel omandasid rahvakoosolekutel üha suurema mõju oratoorsete võimetega demagoogid. Sellele lisandus traditsioonilise polisliku ideoloogia kriis. Ajastu iseloomulikuks nähtuseks kujunes massiline apoliitilisus ehk kodanike ükskõiksus oma polise saatuse suhtes. Lihtsa rahva seas levisid utoopilised unistused üldise võrdsuse ja külluse ühiskonnast. Need meeleolud kajastusid ilmekalt Ateena komöödiakirjaniku [[Aristophanes]]e näidendites "[[Naised rahvakoosolekul]]" ja "[[Plutos]]". Polislik eliit seevastu unistas tugevast ainuvõimust, kes suudaks lõpetada sisemised rahutused ja ühendada Kreeka vallutusretkeks itta. Nende ideede väljendajaks sai eelkõige Ateena väljapaistvaim reetor ja publitsist [[Isokrates]]. Monarhistlikke ja panhellenistlikke taotlusi toetas ka ebastabiilne välispoliitiline olukord. 5. sajandi lõpul asendus Ateena ja Sparta kahesus Sparta ainuvõimuga. Konservatiivne ja täielikult militariseeritud Sparta riik ei olnud aga võimeline asendama Ateenat kaubalinnade juhina ega ammugi saama kogu Kreeka juhiks. Merelinnriigid, mis olid traditsiooniliselt kaldunud demokraatia poole, ning mitmed mandri-Kreeka kogukonnad, sealhulgas Peloponnesose linnad, hakkasid Sparta diktaadile vastu seisma ja astusid lõpuks Sparta vastu välja. Selle tulemuseks oli nn [[Korintose sõda]] (395–387 eKr). Sparta hegemoonia hävitati, kuid kreeklaste ette kerkis uus probleem – Pärsia üha kasvav sekkumine Kreeka asjadesse. ====Korintose sõda==== {{Vaata ka|Korintose sõda}} [[Pilt:362BCThebanHegemony.png|pisi|Korinthose sõja eelne Teeba hegemoonia Kreeka aladel, 362 eKr]] [[Pilt:Korintin sodan osapuolet.png|pisi|Kórinthose sõja osapooled]] Aastatel 395–387 eKr toimunud [[Korintose sõda|Korintose sõjas]] püüdsid [[Ateena]], [[Argos]], [[Korintos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] liidus [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] piirata pärast Peloponnesose sõda Kreeka suurvõimuks tõusnud [[Sparta]] mõju. Peloponnesose sõjas Spartat toetanud Pärsia asus hiljem selle Kreeka vastaste poolele. Kui Kreekas sõdivad pooled olid teineteist kurnanud, sekkus Pärsia kuningas [[Artaxerxes II]] otsustavalt Kreeka konflikti ja dikteeris nn [[Antalkidase rahu|Antalkidase]] ehk kuningliku rahu tingimused, millega Korintose sõda lõpetati. Seejärel hakkas Pärsia taas toetama nõrgenenud Spartat vastukaaluna teistele Kreeka riikidele, eelkõige Boiootia Teebale ja Ateenale. Mõlemad polised taotlesid samuti Kreekas juhtpositsiooni. ====Teeba hegemoonia==== Sparta hegemoonia hakkas nõrgenema pärast Teeba tugevnemist. 379 eKr alustasid [[Teeba (Kreeka)|teebalased]] Sparta ülemvõimu vastu ülestõusu. Boiootia liidu etteotsa tõusnud Teeba saavutas Sparta üle rea võite, millest tähtsaim oli [[Leuktra lahing]] 371. aastal. See aitas kaasa Peloponnesose liidu lagunemisele ja Sparta riigi piiramisele Lakoonika territooriumiga. 371 eKr puhkes uus konflikt ning Sparta kuninga [[Kleombrotos I]] juhitud väed tungisid [[Boiootia]]sse. Teeba väed [[Epameinondas]]e juhtimisel võitsid spartalasi [[Leuktra lahing]]us ning Sparta hegemoonia Kreekas murdus. Kui Ateenaga liitunud Teeba sattus aga vastastega võideldes üha suuremate raskuste ette, kaotas [[Boiootia liit]] pärast Mantineia lahingut 362. aastal oma juhtiva suurriigi positsiooni. Samuti ebaõnnestus Ateena katse taastada oma positsioon Kreeka juhina. Ateenlastel õnnestus 378. aastal taastada oma mereliit, kuid kui nad püüdsid taas üle minna hegemooniapoliitikale, tõusid liitlased nende vastu üles. Selle tulemuseks oli [[liitlasriikide sõda]] (357–355). [[Teine Ateena mereliit]] lagunes praktiliselt ja sellega lõppesid Ateena hegemooniataotlused. ====Püha sõda==== [[Pilt:Nomos Viotias.png|pisi|[[Boiootia]] alad Kreekas]] Pärast Ateena II mereliidu nõrgenemist püüdis [[Boiootia]] [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] laiendada oma mõjuvõimu [[Kesk-Kreeka]]s. Teebalased kasutasid selleks ka [[Delfi]] [[amfiktüoonia]]t, kus neil oli suur mõju. Teebalased süüdistasid [[Fookis]]t selles, et fookislased olid üles kündnud [[Delfi tempel|Delfi templile]] kuuluva püha maa. Fookislastelt nõuti maa tagastamist ja trahvi tasumist. Kuna neil puudus võimalus trahvi tasuda, konfiskeerisid fookislased Delfi templi varanduse, palkasid suure sõjaväe ja astusid Teeba vastu välja. Fookislasi toetasid algul diplomaatiliselt [[Sparta]] ja Ateena, kes kartsid Teeba liigset tugevnemist, ning hiljem osalesid nad ka sõjategevuses. Fookislaste juhtideks olid [[Philomelos]] ja [[Onomarchos]]. Teeba kuulutas Fookisele "püha sõja" ning Teeba poolel astusid sõtta ka tessaallased. Sõda kestis vahelduva eduga ligi kümme aastat. ====Makedoonia riigi võimu tõus==== 350ndateks eKr oli Kreeka maailm poliitilises kaoses. Seda olukorda kasutas ära Kreeka maailma põhjaosas kujunenud uus jõud – Makedoonia. [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] asetses [[Tessaalia]]st ja [[Chalkidike poolsaar]]est põhjas. Läänes piirnes see [[Illüüria]] ja idas [[Traakia]]ga. Makedoonia jagunes looduslikult kaheks ebavõrdseks piirkonnaks: [[Ülem-Makedoonia]] mägiseks sisemaaks, kus elas suur osa makedoonlastest, ja [[Alam-Makedoonia]]ks, mis hõlmas Egeuse mere rannikul asuvat tasandikku [[Haliakmoni jõgi|Haliakmoni]] ja [[Axiose jõgi|Axiose]] alamjooksu piirkonnas. Vana-Makedoonia ajalooline areng erines Kreeka linnriikide omast. Kreeka kultuurikeskustest eemal asunud Makedoonia säilitas kaua patriarhaalse eluviisi traditsioone. Seal säilis kuningavõim, mida tugevdasid ka naaberrahvaste – traaklaste ja illüürlaste – korduvad sissetungid. Nende tõrjumine nõudis kogu rahva koondatud jõupingutusi. Riigi arvukas põllumajanduslik elanikkond moodustas tugeva maakaitseväe loomuliku aluse. See polnud üksnes riigi sõjaline jõud, vaid ka suveräänne võimuorgan: vägi kinnitas uue kuninga ning täitis riigireetmisega seotud kohtuasjades kõrgeima kohtu rolli. Makedoonlaste etniline ja keeleline kuuluvus on tänapäevani vaieldav. Nad olid tihedalt seotud Balkani põhjaosa rahvastega ning nende suhted kreeklastega olid mitmetahulised. Kreeklaste suhtumine makedoonlastesse ei olnud ühesugune: neid peeti mõnikord helleniteks, mõnikord barbariteks. Makedoonia ühiskond ja poliitiline korraldus erinesid oluliselt Lõuna-Kreeka linnriikide omast ning põhinesid tugeval kuningavõimul ja aristokraatial. Järk-järgult lähenes Makedoonia hellenistlikule maailmale. Selles oli eriti oluline kuningate [[Alexandros I]] (umbes 495 – umbes 455 eKr), [[Archelaos]]e (413–399 eKr) ja [[Philippos II]] (359–336 eKr) valitsemisaeg. Viimase nimega on seotud mitu olulist ümberkorraldust ja reformi: tugeva alalise armee lõplik kujundamine, [[bimetallism]]i kasutuselevõtt rahanduses ehk lisaks tavapärastele hõbemüntidele ka kuldmüntide vermimine ja riigi tsentraliseerimise lõpuleviimine, mis väljendus muu hulgas ülikuklannide omavoli piiramises. Makedoonia kuningas [[Philippos II]] (359–336 eKr) muutis Makedoonia üheks Kreeka maailma võimsamaks riigiks. Ta piiras aastatel 355–354 eKr [[Methone]]t ja vallutas linna 354 eKr. 353 eKr sekkus ta [[Tessaalia]] asjadesse ning võit [[Crocuse Välja lahing]]us suurendas tema mõju Põhja-Kreekas. Philippos II tõstis Makedoonia Kreeka juhtivate riikide hulka ning saavutas lõpuks Makedoonia ülemvõimu Kreekas. Ta laiendas Makedoonia valdusi, vallutades [[Amphipolis]]e Strymoni jõe suudmes (357) ja annekteerides [[Chalkidike]] (348). Ta ühendas Makedooniaga personaaluniooni kaudu Tessaalia (353), purustas Fookise ning saavutas 346. aastal eesistumise kreeklaste olulises usulis-poliitilises ühenduses [[Delfi amfiktüoonia]]s. Philippos laiendas oma võimu Traakia rannikul kuni väinadeni ja jätkas Kreeka linnade alistamist. 349 eKr alustas ta [[Olynthus]]e piiramist ja vallutas linna 348 eKr. 342 eKr korraldas ta sõjakäigu Traakiasse ja vallutas muu hulgas [[Eumolpia]], mille nimetas enda järgi [[Philippopolis]]eks. 340–339 eKr piiras ta [[Perinthus]]t, kuid ei suutnud linna vallutada. 338 eKr võitis Philippos II [[Chaironeia lahing]]us Ateena ja Teeba juhitud Kreeka liitlasväge. Järgnevatel aastatel allutas ta suurema osa Kreeka linnriikidest oma ülemvõimule. [[Sparta]] jäi Makedoonia otsese kontrolli alt välja. Philippos II poliitilise tegevuse viimaseks oluliseks sammuks oli Kreeka linnade esindajate kongress Korintoses 338/337. aastal. Kongressil võeti Philippose algatusel vastu otsused, millega kujundati uus poliitiline süsteem – Kreeka ja Makedoonia riiklik ühendus. 338–337 eKr toimunud [[Korintose kongress]]il moodustati [[Korintose liit]], millega ühines suurem osa Kreeka linnriike. Liidu hegemooniks tunnistati Makedoonia kuningas Philippos II. Liidu eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ja valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. Kongressi esimesel istungil 338. aasta sügisel kuulutati välja kodaniku- ja ülekreekaline rahu, loodi kreeklaste ja Makedoonia kuninga sõjaline liit, asutati liidu nõukogu ehk sünedrion ja Makedoonia kuningas kuulutati liidu hegemooniks. Teisel istungil 337. aasta kevadel otsustati alustada sõda Pärsia vastu ja nimetati Philippos II eelseisva sõja ülemjuhatajaks erakorraliste volitustega strateeg-autokraadina. Neid otsuseid toetas osa Kreeka ühiskonnast, sealhulgas maaomanikest aadel, jõukad kaupmehed ja mõned intellektuaalse eliidi esindajad, kuid tervikuna oli see süsteem Kreeka maailmale peale surutud tugevama poole – Makedoonia monarhia – poolt. Seetõttu jäi süsteem lühiajaliseks ning püsis üksnes Philippos II ja tema poja Aleksandri valitsemise ajal. [[Pilt:ExpansionOfMacedon.jpg|pisi|Makedoonia alad 431 eKr ja alade laienemine pärast Philippos II surma 336 eKr]] Philippos valmistus Pärsia-vastast sõda alustama, kuid enneaegne surm, mille põhjustas õukondlik vandenõu, ei võimaldanud tal seda kavatsust ise ellu viia. 336 eKr, kui Philippose sõjaplaanid Pärsia vastu olid veel pooleli, tapeti ta. Pärast Philippose surma kuulutas Makedoonia armee kuningaks tema poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]]. Mitmed Kreeka linnad, sealhulgas [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ja Ateena, nägid võimuvahetuses võimalust Makedoonia ülemvõimust vabaneda. Aleksander tegutses kiiresti. Teeba oli tema vastu kõige aktiivsem ning 335 eKr vallutas Makedoonia vägi linna. Teeba hävitati, selle territoorium jagati teiste Boiootia linnade vahel ning suur osa elanikest müüdi orjadeks. Teeba hävitamine sundis ka Ateenat Makedoonia ülemvõimu tunnustama. Sellega oli Makedoonia kindlustanud oma võimu Kreeka üle ning Aleksander sai alustada ettevalmistusi sõjaks Pärsia vastu. ===Hellenismiperiood=== {{Vaata|Vana-Makedoonia|Hellenism}} [[Vana-Makedoonia]] kuninga [[Philippos II]] juhtimisel loodi [[Korintose Liiga]], mis ühendas suurema osa tollasest Kreeka maailmast. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tunnistas enamik Kreeka linnriike Philippose ülemvõimu. [[Korintose kongress]]il 338–337 eKr moodustati [[Korintose liit]], mille eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ning valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. [[Pilt:Alexander and Bucephalus - Battle of Issus mosaic - Museo Archeologico Nazionale - Naples.jpg|pisi|[[Aleksander Suur]]; detail [[Aleksandri mosaiik|Aleksandri mosaiigist]]]] Philippos II tapeti 336. aastal eKr ja tema poeg [[Aleksander Suur|Alexandros III]] võttis Korintose Liidu hegemooni rolli üle. Aleksander alustas 334. aastal eKr sõjakäiku Pärsia vastu, mille eesmärk oli algselt Pärsia võimu purustamine Väike-Aasias ja kättemaksusõda Kreeka-Pärsia sõdade jätkuks. Kreeka ja Makedoonia väed saavutasid võidu [[Granikose lahing]]us 334. aastal eKr, [[Issose lahing]]us 333. aastal eKr ja [[Gaugamela lahing]]us 331. aastal eKr. Seejärel vallutas Aleksander Pärsia riigi kesk- ja lääneosad ning jõudis [[Susa]] ja Pärsia tseremoniaalse pealinna [[Persepolis]]eni. Aleksandri [[Aleksander Suure sõjakäigud|idaretke]] käigus allutati Kreeka-Makedoonia võimule alad Väike-Aasiast, Foiniikiast ja Egiptusest kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Aleksander Suure loodud riik hõlmas suuremat osa tollal kreeklastele tuntud [[oikumeen]]ist ehk asustatud maailmast. Tema vallutused tähendasid Kreeka poliitilise mõju enneolematut laienemist idamaadesse ja panid aluse [[hellenism]]iajastule. Aleksander püüdis oma riigis ühendada Makedoonia ja Pärsia eliiti. Ta võttis osa Pärsia õukonna tavadest, nimetas pärslasi kõrgetele ametikohtadele ja värbas Pärsia noormehi Makedoonia sõjaväkke. 324. aastal eKr korraldati [[Susa pulmad]], kus Aleksander ja tema väepealikud abiellusid Pärsia ja teiste idamaade ülikute perekondadest pärit naistega. Samal ajal rajati vallutatud aladele arvukalt uusi kreeka või kreeka-makedoonia asustusega linnu, millest tuntuim oli [[Aleksandria]]. Need linnad olid olulised haldus-, kaubandus- ja kultuurikeskused ja Makedoonia võimu tugipunktid. [[Pilt:MacedonEmpire.jpg|pisi|300px|Aleksander Suure impeeriumi piirid [[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]]] Aleksander kavatses jätkata vallutusi Araabias, kuid suri 323. aastal eKr [[Babülon]]is. Tema surm põhjustas võimuvõitluse tema väejuhtide ja järglaste vahel. Neid hakati nimetama [[diadohhid]]eks (kreeka ''diadochos'' 'järglane'). [[Diadohhide sõjad]] kestsid vahelduva intensiivsusega aastakümneid ja Aleksandri riigi poliitiline ühtsus lagunes. ====Diadohhide sõjad ja hellenistlike riikide kujunemine==== Pärast Aleksandri surma püüdsid mõned tema väejuhid, nende seas [[Perdikkas]] ja [[Antigonos I Monopthalmos]], säilitada riigi ühtsust ja saavutada ülemvõimu kogu selle territooriumil. Teised eelistasid rajada enda võimule tuginevaid riike kindlamalt kontrollitavatel aladel. Selle tulemusel kujunesid välja mitmed hellenistlikud monarhiad. Tähtsamad neist olid [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses, [[Seleukiidide riik]] Süürias ja Mesopotaamias, [[Antigoniidide Makedoonia]] ja [[Attaliidid]]e riik [[Pergamon]]is Väike-Aasias. Lisaks tekkis Väike-Aasias [[Pontose kuningriik]], mida valitses [[Mithridatiidide dünastia]]. Aleksandri vallutuste tulemusel kujunesid hiljem Kesk- ja Lõuna-Aasias ka [[Kreeka-Baktria kuningriik]] ja [[Kreeka-India kuningriik]]. Antigonos I Monopthalmos, Aleksandri väepealik ja Früügia asehaldur, püüdis koos poja [[Demetrios Poliorketes]]ega taastada Aleksandri riigi ühtsust. Antigonos laiendas oma võimu Väike-Aasias ning sai 316. aastaks eKr kontrolli alla suure osa Aleksandri riigi Aasia-aladest. 306. aastal eKr kuulutasid Antigonos ja Demetrios end kuningateks. 301. aastal eKr said nad [[Ipsóse lahing]]us lüüa [[Lysimachos]]elt ja [[Seleukos I]]-lt ning Antigonos langes lahingus. [[Kassandros]], üks diadohhidest, haaras 317. aastal eKr võimu Makedoonias ja kindlustas oma positsiooni ka Kreekas. Tema valitsusaega seostatakse muu hulgas [[Thessaloníki]] asutamisega. Kassandros suri 298. või 297. aastal eKr ja pärast tema surma jätkus võimuvõitlus Makedoonia pärast. Antigonos I poeg [[Demetrios Poliorketes]] haaras 294. aastal eKr Makedoonia trooni. 288. aastal eKr tõrjusid [[Lysimachos]] ja [[Pyrrhos]] ta Makedooniast välja. Demetrios põgenes Väike-Aasiasse, kus pidas sõda [[Seleukos I]] vastu, kuid sai lüüa ja langes vangi. Ta suri 283. aastal eKr. [[Epeiros]]e kuningas [[Pyrrhos]] võistles Demetrios Poliorketese ja teiste Makedoonia valitsejatega Makedoonia trooni pärast. 280. aastal eKr suundus ta [[Taras]]e linna kutsel Itaaliasse, et toetada sealseid kreeklasi võitluses [[Rooma riik|Rooma]] vastu. Tema sõjakäikudest tuleneb mõiste "[[Pyrrhose võit]]". Aleksandri vallutustele järgnenud riike iseloomustasid suur territoorium, mitmekesine rahvastik, monarhistlik valitsemisviis, palgatud kreeka-makedoonia sõjavägi ja suurte kreeka linnade võrgustik. Kreeka keel kujunes paljudes piirkondades halduse, hariduse, teaduse ja rahvusvahelise suhtluse tähtsaks keeleks. Kreeka linnad olid hellenistlike monarhiate olulised haldus-, majandus- ja kultuurikeskused. 3. sajandil eKr saavutasid hellenistlikud riigid suure majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Nende valitsejad püüdsid tagada riikide stabiilsust, arendada kaubandust ja põllumajandust ning toetada linnade arengut. Hellenistlik maailm kujunes suureks kultuuriruumiks, kus kreeka kultuur ja keel põimusid kohalike traditsioonidega. [[Pilt:Celtic Expansion.svg|pisi|300px|Keltide ekspansioon Euroopas [[6. sajand eKr]]–[[3. sajand eKr]]]] [[5. sajand eKr|5. sajandi]] lõpupoole ja eriti [[4. sajand eKr|4.–3. sajandil eKr]] laienesid [[Keldid|keltide]] asualad Gallias, Britannias, Iirimaal ja Põhja-Itaalias ning keldid tungisid [[Balkani poolsaar]]e kaudu Väike-Aasiasse. Galaatide kolm hõimu tungisid Balkanilt Väike-Aasiasse 278.–277. aastal eKr ning asusid seal elama piirkonda, mida hakati nimetama [[Galaatia]]ks. Nad ründasid korduvalt Väike-Aasia riike, kuni [[Pergamon]]i kuningas [[Attalos I]] saavutas nende üle 3. sajandi algupoolel mitu võitu ja sundis nad peamiselt Väike-Aasia sisemaale. ====Hellenistlik Kreeka ja polised==== Teistsugune oli olukord Kreeka emamaal, kus säilisid vanad linnriigid ehk [[polis]]ed. Hellenismiajastul jätkus seal varasemast klassikalisest ajastust pärinev poliitiline ja majanduslik kriis. Suur osa Balkani-Kreeka linnadest nõrgenes ja nii [[Ateena]] kui ka [[Sparta]] kaotasid varasema juhtiva positsiooni. Kreeka linnriigid sattusid sageli hellenistlike kuningriikide võimuvõitluste keskmesse. Nende territooriumil toimusid sõjakäigud ning linnad pidid korduvalt kohanema Makedoonia ja teiste hellenistlike valitsejate poliitikaga. Samas kujunesid hellenismiajastul Kreekas välja uued föderatiivsed poliitilised ühendused, eeskätt [[Ahhaia liit]] ja [[Aitoolia liit]]. Need ühendasid mitmeid linnriike ja piirkondi ning võimaldasid neil Makedoonia ja teiste suurriikide vastu tõhusamalt tegutseda. ====Antigoniidide Makedoonia==== [[Pilt:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemere ümbruse alad 218. aastal eKr]] Demetrios Poliorketese poeg [[Antigonos II Gonatas]] haaras 277. aastal eKr võimu [[Makedoonia kuningas|Makedoonia kuningana]] ja [[Antigoniidide dünastia]] valitses Makedooniat kuni Rooma vallutuseni 2. sajandi keskel eKr. Makedoonia jäi Kreeka maailma üheks olulisemaks suurvõimuks. Enamik Kreeka linnriike tunnistas vähemalt ajutiselt Makedoonia ülemvõimu. Makedoonlastel olid garnisonid Kreeka strateegilistes punktides, muu hulgas [[Demetrias]]es [[Tessaalia]]s, [[Chalkis]]es [[Euboia]]l ja [[Akrokorintos]]es [[Korintose maakitsus]]el. Makedoonia-vastast poliitikat ajasid eeskätt [[Aitoolia liit]], [[Ahhaia liit]] ja [[Sparta]]. Kreeklastega asustatud [[Rhodos]]e saar jäi Makedooniast sõltumatuks ning kujunes üheks Vahemere olulisemaks kaubandus- ja mereriigiks. Rhodos oli tihedates suhetes [[Ptolemaioste kuningriik|Ptolemaioste Egiptusega]] ja konkureeris Makedoonia mõjuga Egeuse merel. ====Ahhaia liit==== {{Vaata|Ahhaia liit}} [[280 eKr]] taastatud [[Ahhaia liit]] kujunes koos [[Aitoolia liit|Aitoolia liiduga]] üheks tähtsamaks Makedoonia-vastaseks poliitiliseks ja sõjaliseks jõuks Kreekas. Ahhaia liit tugevnes järsult 3. sajandi keskpaigas. 251. aastal eKr ühines sellega [[Sikyon]] ja 243. aastal eKr [[Korintos]]. Samal aastal võeti Makedoonia garnisonilt [[Akrokorintos]]. [[Pilt:Karte Makedoniens 200 vC-de.svg|300px|pisi|[[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] (oranž) aastal 200 eKr ja [[Aitoolia liit|Aitoolia liidu]] ning [[Ahhaia liit|Ahhaia liidu]] alad [[Balkani poolsaar]]el, [[Pergamon]]i kuningriik ja [[Seleukiidide riik]] [[Väike-Aasia]]s]] Ahhaia liidu üheks silmapaistvamaks juhiks kujunes [[Aratos Sikyonist]], kes püüdis vähendada Makedoonia mõju Peloponnesosel ja sealseid linnriike ühendada. ====Aitoolia liit==== {{Vaata|Aitoolia liit}} [[Aitoolia liit]] oli algselt Lääne-Kreeka peamiselt agraarsete piirkondade föderatiivne ühendus. Liit kasvas ja tugevnes võitluses Makedoonia ning teiste hellenistlike valitsejatega. Umbes 290. aastal eKr omandas Aitoolia liit domineeriva mõju [[Delfi]]s ja 279. aastal eKr osales otsustavalt [[galaadid|galaatide]] sissetungi tagasitõrjumises ja Delfi pühamu kaitsmises. 3. sajandi teisel poolel eKr hõlmas Aitoolia liit peale [[Aitoolia]] mitmeid Kesk-Kreeka piirkondi, sealhulgas [[Fookis]]t ja [[Lokris]]t, ning eri aegadel ka osa [[Boiootia]] ja [[Tessaalia]]st. Selle mõju ulatus mõnele [[Peloponnesos]]e linnale, näiteks [[Tegea]]le, [[Mantineia]]le ja [[Orchomenos]]ele. 4. sajandi lõpuks eKr oli Aitoolia liit oluline Makedoonia-vastane jõud. Makedoonia-vastastes sõdades otsis ta sageli tuge Roomalt, kuid sattus samal ajal vastuollu ka [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Aitoolia liit toetas [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] valitsejat [[Antiochos III]] sõjas Rooma vastu 192–188 eKr. Liitlased said lüüa ning 189. aastal eKr alistus Aitoolia liit Roomale ja kaotas suure osa oma poliitilisest mõjust. ====Sparta==== {{Vaata|Sparta}} 3. sajandi teisel poolel eKr püüdis Sparta kuningas [[Agis IV]] (245–241 eKr) lõpetada spartiaatide arvu ja majandusliku seisundi halvenemist ja taastada [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seostatud vana Sparta korraldust. Ta kavatses tühistada võlad ja jagada maa ümber, kuid tema reformid põrkusid mõjuvõimsate maaomanike vastuseisule. Agis hukati ning tema reformid tühistati. Reforme jätkas kuningas [[Kleomenes III]] (235–222 eKr), kes saavutas võimu tugevdamise järel reformide elluviimise: ta tühistas võlad, jagas maad ümber, suurendas kodanike ringi ja korraldas ümber Sparta sõjalise jõu. Kleomenes III püüdis samal ajal kehtestada Sparta hegemooniat Peloponnesosel ja sattus konflikti [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Ahhaia liit pöördus [[Aratos Sikyonist|Aratose]] juhtimisel abi saamiseks Makedoonia poole ja nõustus vastutasuks taastama Makedoonia kontrolli [[Akrokorintos]]e üle. 222. aastal eKr sai Kleomenes III [[Sellasia lahing]]us Lakoonikas Makedoonia ja Ahhaia ühendatud vägedelt lüüa ning põgenes Egiptusse. Tema reformid tühistati ja Sparta sattus Makedoonia mõju alla. ====Epeiros==== {{Vaata|Epeiros}} [[Epeiros]] jäi hellenistlikul ajajärgul üheks Kreeka maailma läänepoolseks riigiks. Selle tuntuim valitseja oli [[Pyrrhos]], kes püüdis laiendada oma võimu nii Kreekas kui ka Lõuna-Itaalias. Tema sõjad Roomaga aastatel 280–275 eKr näitasid, et Kreeka lääneosa oli üha tihedamalt seotud Itaalia ja Rooma poliitilise arenguga. ====Hellenistliku maailma langus ja Rooma tõus==== Pärast 3. sajandi eKr suhteliselt jõukat perioodi muutus hellenistlike riikide olukord raskemaks. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli välispoliitilise olukorra muutumine. Hellenistliku maailma piiridele kerkisid kaks võimsat naabrit: idas [[Partia]] ja läänes [[Vana-Rooma|Rooma]]. Partia riigi tugevnemine nõrgendas Seleukiidide riiki ja viis järk-järgult kreeka-makedoonia mõju vähenemiseni Iraani ja Mesopotaamia aladel. Samal ajal laiendas Rooma oma mõju Balkani poolsaarel, Kreekas ja Väike-Aasias. Rooma sekkumine Kreeka asjadesse ei toimunud ühe sõjakäiguna, vaid järk-järgult. Roomlased sekkusid algul Kreeka linnriikide ja Makedoonia vahelistesse konfliktidesse ning esitlesid end sageli Kreeka linnade autonoomia kaitsjatena. Seejärel muutus Rooma mõju üha otsesemaks. Makedoonia sai Roomalt lüüa [[Teine Makedoonia sõda|Teises Makedoonia sõjas]] ja [[Kynoskephalai lahing]]us 197. aastal eKr. 168. aastal eKr sai Makedoonia kuningas [[Perseus]] [[Pydna lahing]]us otsustavalt lüüa. Makedoonia kuningriik lõpetati ja selle territoorium jaotati algul neljaks vabariigiks. 148. aastal eKr muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. Pärast Makedoonia kuningriigi langemist suurenes Rooma mõju ülejäänud Balkani-Kreekas. [[Ahhaia liit]] sattus Roomaga konflikti ja 146. aastal eKr purustasid roomlased liidu. Samal aastal hävitati [[Korintos]], mis oli olnud üks Kreeka maailma tähtsamaid linnu. Suur osa Kreeka mandriosast liideti Rooma [[Ahhaia provints]]iks. Hellenistlikus maailmas toimusid samal ajal muutused ka Väike-Aasias. Pergamoni kuningas [[Attalos III]] pärandas 133. aastal eKr oma riigi Roomale ja Pergamoni kuningriigi aladest moodustati hiljem Rooma [[Aasia provints]]. Rooma laiendas oma võimu ka Väike-Aasia idaosades. [[Bitüünia]] pärandati Roomale 74. aastal eKr ja [[Pontose kuningriik]] alistati lõplikult Rooma sõdades [[Mithridates VI]] vastu. 63. aastal eKr allutas Rooma Seleukiidide riigi peamise tuumiku [[Süüria]] ning muutis selle Rooma provintsiks. Seleukiidide riik oli selleks ajaks suuresti oma varasemad valdused kaotanud ja muutunud piirkondlikuks jõuks. Viimaseks suureks hellenistlikuks kuningriigiks jäi [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses. Selle viimane valitseja [[Kleopatra VII]] püüdis säilitada Egiptuse iseseisvust Rooma kasvava mõju tingimustes. Pärast Kleopatra ja [[Marcus Antonius]]e lüüasaamist [[Aktioni lahing]]us 31. aastal eKr vallutas [[Octavianus]] Egiptuse. 30. aastal eKr annekteeriti Ptolemaioste kuningriik Rooma riiki. Sellega lõppes hellenistlike kuningriikide iseseisev poliitiline ajajärk ja tavapärase periodiseeringu järgi ka [[hellenism]]iperiood. Kreeka maailm ei kadunud siiski Rooma võimu kehtestamisega. Kreeka linnad jäid olulisteks ühiskondliku ja kultuurielu keskuseks ning kreeka keel ja kultuur säilitasid Vahemere maade idaosas väga suure mõju. Hellenismiperioodi oluliseks pärandiks oli kreeka keele ja kultuuri levik ulatuslikul alal Vahemere idaosast kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Kreeka kultuur põimus kohalike kultuuridega ning kujunes välja uus kosmopoliitne kultuuriruum. Hellenistlikud linnad, eelkõige [[Aleksandria]], [[Antiookia]] ja [[Seleukeia]], kujunesid teaduse, kirjanduse, filosoofia, kunsti ja kaubanduse keskusteks. Hellenistliku maailma kultuuriline mõju kestis Rooma ajal edasi. Kreeka keel jäi Rooma impeeriumi idaosas tähtsaks kirjandus-, teadus- ja halduskeeleks ja kreeka kultuurist sai oluline osa hilisema Rooma maailma ja [[Bütsants]]i kultuuripärandist. ===Rooma vallutus=== Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam [[Rooma vabariik#Kreeka ja Makedoonia|Rooma vabariik]], kes sõdis korduvalt Makedooniaga<ref name="Flower" />. [[216 eKr]] tungis Makedoonia [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]] [[Illüüria]]sse, millest sai alguse Makedoonia sõjad Roomaga. Illüüria sõdadega ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad]]e allutamist. [[Pilt:Roman provinces of Illyricum, Macedonia, Dacia, Moesia, Pannonia and Thracia.jpg|pisi|[[Rooma provintsid]] [[Balkani poolsaar]]el: [[Noricum]], [[Pannonia (Rooma provints)|Pannoonia]], [[Dalmaatsia (Rooma provints)|Dalmaatsia]], [[Möösia]], [[Daakia (Rooma provints)|Daakia]], [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia]], [[Traakia (Rooma provints)|Traakia]]]] Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti Makedoonia Rooma poolt. [[197 eKr]] võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), [[Kynoskephalai lahing]]us Makedoonia kuninga Philippos V väge. 196 eKr kuulutasid roomlased Isthmia mängudel välja kõigi kreeklaste vabaduse, mis tähistas Makedoonia ülemvõimu lõppu Kreekas. Makedoonlaste lüüasaamine [[Pydna lahing]]us ([[168 eKr]]) märkis [[Antigoniidid]]e võimu lõppu Kreekas ja Makedoonia muudeti 148 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provints]]iks. Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) ning Korintose hävitamist allutati Vana-[[Kreeka linnriigid]]. [[Pilt:La Liga aquea en 150 aC.jpg|pisi|Ahhaia liidu alad u 150 eKr]] [[Lõuna-Kreeka]]s tekkis Roomal konflikt [[Peloponnesos]]e [[linnriik]]ide [[Ahhaia liit|Ahhaia lii]]duga. Kui [[ahhaialased|ahhailased]] Rooma heakskiitu ära ootamata [[Sparta]] vastu sõtta läksid, käskis Spartat soosinud Rooma ahhailastel loovutada mitu linna, nende seas [[Korintos]]e. Vallandunud Ahhaia liidu ja mõnede muude Kreeka linnriikide ülestõusu surus konsul [[Lucius Mummius]] suurema vaevata maha. Karistuseks ja hirmutuseks hävitasid tema väed 146 eKr [[Rooma senat]]i korraldusel Korintose, mille elanikkond oli ahhailaste ülestõusuga kaasa läinud. Kuigi enamik Kreeka riike säilitas nimeliselt sõltumatuse ja oli Roomaga ainult liiduvahekorras, andis Korintose häving soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma vabariigi ülemvõimule ja see oli Kreeka poliitilise [[iseseisvus]]e lõpp. Ahhaia läks [[Rooma riik|Rooma]] Makedoonia provintsi haldusse. {{Vaata|Vana-Makedoonia#Makedoonia sõjad}} 146. aastaks eKr, pärast [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist Makedoonia oli juba Rooma provints ja ülejäänud Kreekast sai Rooma [[protektoraat]]<ref name="Flower" /><ref name="Ward" />. Kreeka anastamine viidi lõpule aastal 27 eKr, mil keiser [[Augustus]] annekteeris ülejäänud Kreeka ja muutis selle [[Ahhaia senatiprovints]]iks. Oma sõjalisest üleolekust hoolimata imetlesid roomlased [[Kreeka kultuur]]i ja võtsid üle selle saavutusi. == Haridus ja pedagoogika == {{Vaata|Vana-Kreeka haridus}} [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] Haridus oli Vana-Kreekas oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ja muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veelgi olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumis]] saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist ning kultuurilist haritust.<ref>Paul Woodruff. Education (Paideia). – ''The Oxford Handbook of Plato'', 2006, ISBN 978-0-19-530454-1, lk 191–210</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref> Glenn Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, kd 52, nr 8, lk 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Joseph Sienkewicz. |first=''Ancient Greece'', Salem Press, Inc. 2007, ptk: Daily Life and Customs.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education'', Wiley-Blackwell 2016, ISBN 978-1-118-99741-3, lk 305.</ref> === Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon === Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homerose]] eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. === Ateena süsteem === ==== Klassikaline Ateena ==== Klassikalise [[Ateena]] hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics'', Princeton University Press: Princeton 2008. lk 200–208, ISBN 9781400830398.</ref><ref> |John Patrick Lynch. ''Aristotle's School'', University of California Press 1972, lk 33–87.</ref> ''Gymnastikē'' oli kehaline kasvatus, mille ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas, algul eraõpetaja ehk [[paidotriib]]i juhendamisel ning hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is ruumides.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref><ref>Plutarch. ''Moralia'', Loeb Classical Library 1927, lk 7.</ref> ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'', Methuen & CO LTD, London 1964, lk 201–202.</ref> Poisid alustasid haridusteed umbes seitsmeaastaselt. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ning [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori, kes saatis poissi päeva jooksul ja juhendas tema käitumist. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, kettaheidet ja odaviset.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece'', Thalamus 2003, ISBN 1-904668-16-X, lk 94–95.</ref> Õpilased kirjutasid kirjutuspulgaga vahaga kaetud tahvlitele. Lugemaõppimisel anti neile sageli luuletusi päheõppimiseks ja esitamiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ning nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education'', Russell & Russell: New York 1970, lk 11–304.</ref> Ateena varasem kooliharidus oli suhteliselt vähe formaliseeritud ja piirdus suurestualgtasemega. Kooliharidus ei moodustanud tänapäevases mõttes ühtset ja rangelt struktureeritud süsteemi. Formaalne haridus võis noorukieas lõppeda. Haridust omandati olulisel määral ka väljaspool kooli, igapäevase ühiskondliku ja praktilise kogemuse kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. ==== Kõrghariduse kujunemine ==== Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes [[420 eKr|420. aasta paiku eKr]]. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus jaa mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele kõrghariduse vormile. Kõrgharidus laiendas formaalset haridust ja Ateena ühiskonnas hakati intellektuaalseid võimeid järjest enam väärtustama.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t, mis eeldas muu hulgas mütoloogia, ajaloo ja seadusandluse tundmist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Sofistide õpetus oli sageli tasuline ja seetõttu sõltus kõrghariduse kättesaadavus suurel määral perekonna jõukusest.<ref>Downey 1957, lk 339–340</ref> [[Isokrates]] pidas kunste ja teisi teadusi retoorikaga võrreldes vähem oluliseks ja leidis, et [[retoorika]] on vooruse ja kodanikukompetentsuse kujundamise keskne vahend. Tema arvates pidi haridus kujundama kodaniku võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda ning andma talle poliitilise juhtimise jaoks vajaliku kõneoskuse.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr avas Isokrates Ateenas [[retoorikakool]]i. Tema kool erines [[Platoni Akadeemia]]st selle poolest, et keskendus eelkõige kõnekunstile ja kodanikueluks vajalikule haridusele, Akadeemias aga olid kesksemad teadused, filosoofia ja dialektika.<ref>Beck 1964: 293.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] vastandus end [[sofistid]]e õpetuse mõnele küljele ning rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, isenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetusele [[moraalinorm]]ide suhtelisust ([[relativism]]) mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Sokrates rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]] rajas umbes 387. aastal eKr [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemias arendas ta oma haridusteooriat, mida ta käsitles põhjalikumalt teoses "[[Politeia]]". Platon käsitas haridust vahendina selliste kodanike kujundamiseks, kes suudaksid ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Ta leidis, et inimene omandab teadmisi ka kogukonna liikmena elamise kogemuse kaudu, kuid rõhutas samal ajal sihipärase õppimise ja kõrgema hariduse tähtsust kodanikuvooruse kujundamisel.<ref>Beck 1964: 200–202, 240.</ref> Platoni Akadeemiat nimetatakse sageli esimeseks ülikooliks.<ref>Beck 1964: 240.</ref> "Politeias" kirjeldab Platon ranget haridusteed, mille eesmärk oli viia õppija tõelise vooruse saavutamise ja tegelikkuse olemuse mõistmiseni. See hõlmas muusika, luule ja kehalise kasvatuse algõpetust, sellele järgnevat kahe- kuni kolmeaastast sõjalist väljaõpet, kümmet aastat matemaatiliste teaduste õppimist, viit aastat dialektikaõpet ning viitteist aastat praktilist tegevust poliitikas. Vaid vähesed, kes sellise haridustee lõpuni läbisid, pidid saama Platoni ideaalriigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni haridusteooria üks keskseid ideid oli seega hariduse tihe seos poliitilise korraga: hea riigi püsimine sõltus selle kodanike, eriti tulevaste juhtide õigesti korraldatud kasvatamisest. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] rajas Ateenas 335. või 334. aastal eKr oma kooli [[Lykeion]]i.<ref>Georgios Anagnostopoulos. ''A Companion to Aristotle'', Wiley-Blackwell 2013, lk 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ning leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==== Teised filosoofiakoolid ==== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Koos Platoni Akadeemia ja Lykeioniga kujunesid hiljem Ateenas olulisteks hariduskeskusteks ka [[Epikuros]]e filosoofiakool ehk "Aed" ja [[stoikud|stoikute]] kool. Ateena muutus seega oluliseks haridus- ja kasvatusekeskuseks ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints|pedagoogiliseks provintsiks]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. ==== Pythagoras ja teaduslik haridus ==== [[Pythagoras]]e rajas oma filosoofiakooil tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Pythagorase õpetuses eristati väidetavalt eksoteerilist ja esoteerilist õpetust. Õpetuse keskmes olid muu eetika, filosoofia ja matemaatika. 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid üle-kreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. ==== Meeste ja poiste suhted kasvatuse kontekstis ==== Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''{{'}}e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. === Sparta süsteem === [[Sparta]] oli Vana-Kreeka hariduses kõige selgem erand, sest seal allutati laste kasvatamine ulatuslikult riiklikule kontrollile. Sparta ühiskonna eesmärk oli kujundada meessoost kodanikest vastupidavad ja sõjaliselt võimekad sõdurid, kes oleksid valmis kaitsma oma [[polis]]t ja tegutsema [[Sparta faalanks]]i liikmetena. ==== ''Agōgē'' ==== Sparta kasvatuse ehk ''[[agōgē]]'' keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File: New York 2005, lk 104–105.</ref> Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Umbes 20-aastased ''eirēn''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ning saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad läbima spetsiaalseid kehalisi harjutusi.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. Noormehi õpetati tegutsema [[faalanks]]is ühtse üksusena. Selleks kasutati ka tantsu ja muusikat, mis aitasid arendada koordineeritud liikumist.<ref> |Adkins, Adkins 2005: 105, 275.</ref> 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005: 104–105.</ref> ==== Sparta naiste haridus ==== Sparta naised said erinevalt paljude teiste Kreeka linnriikide naistest riiklikult korraldatud formaalharidust. Suur osa sellest keskendus kehalisele kasvatusele. Tüdrukud õppisid jooksmist, maadlust, kettaheidet ja odaviset ning nende oskusi kontrolliti regulaarselt võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press 2002, lk 13–14, 24.</ref> Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu.<ref>Pomeroy 2002: 5–12</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Pomeroy 2002: 4.</ref> Sparta kasvatussüsteem oli 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes mõjukas. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem ka Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. [[Plutarchos]] kirjeldab, et Sparta vastsündinuid kontrollis vanematekogu ning nõrgaks või väärarenguga peetud laps võidi hüljata. Seda kirjeldust on hilisemates käsitlustes sageli tõlgendatud tõendina nõrkade laste süstemaatilise tapmise kohta, kuid sellise tava ulatus ja tegelik rakendamine on tänapäeva uurimustes vaieldavad ning kindlad tõendid süstemaatilise vastsündinute tapmise kohta puuduvad. === Hellenismiajastu haridus === Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Grammatikakoolis õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ning harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". === Haridus Rooma võimu ajal === Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics: London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. === Hariduse areng ja hilisem mõju === Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. ==Vaata ka== *[[Homoseksuaalsus Vana-Kreekas]] *[[Vanakreeka rahasüsteem]] *[[Vanakreeka põllumajandus]] *[[Euroopa häll]] *[[Vana-Kreeka kunst]] *[[Vana-Kreeka teater]] *[[Vanakreeka keraamika]] *[[Vanakreeka muusika]] *[[Vanakreeka keraamika]] *[[Vanakreeka mütoloogia]] *[[Vanakreeka kirjanike loend]] *[[Vanakreeka kirjandus]] *[[Vanakreeka keel]] *[[Vanakreeka rahasüsteem]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="Borza">[http://books.google.fr/books?id=614pd07OtfQC&pg=PA58&dq=petralona+cave+oldest&hl=en&sa=X&ei=xAzmT-DRNNKXhQeSu8DdCQ&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=petralona%20cave%20oldest&f=false Eugene N. Borza "In the Shadow of Olympus: The Emergence of Macedon". Princeton University Press, 1992, lk 58]</ref> <ref name="Douka">[http://www.academia.edu/1129937/Douka_K._Perles_C._Valladas_H._Vanhaeren_M._Hedges_R.E.M._2011._Franchthi_Cave_revisited_the_age_of_the_Aurignacian_in_south-eastern_Europe._Antiquity_85_1131-1150 K. Douka, C. Perles, H. Valladas, M. Vanhaeren, R.E.M Hedges "Franchthi Cave revisited: the age of the Aurignacian in south-eastern Europe". Antiquity Magazine, 2011, lk 1133]</ref> <ref name="Perles">[http://books.google.fr/books?id=LQQ3tx5_t7QC&printsec=frontcover&dq=perles+greece+farming+europe+neolithic&hl=en&sa=X&ei=6SrmT4rlDq620QXms7WACQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=sesklo&f=false Catherine Perlès "The Early Neolithic in Greece: The First Farming Communities in Europe". Cambridge University Press, 2001]</ref> <ref name="Slomp">[http://books.google.com/books?id=LmfAPmwE6YYC&pg=PA50 Hans Slomp "Europe, A Political ProPilt: An American Companion to European Politics: An American Companion to European Politics". ABC-CLIO, 2001, lk 50]</ref> <ref name="Sansone">[http://books.google.com/books?id=YJONdN0dNYQC&pg=PT27&dq=cycladic+civilization&hl=en&sa=X&ei=6i_qT77vBYOe0QXUmZhc&redir_esc=y#v=onepage&q=cycladic%20civilization&f=false "World and Its Peoples". Marshall Cavendish, 2009, lk 1458]</ref> <ref name="World">[http://books.google.com/books?id=b5vHRWp8yqEC&pg=PA1458 David Sansone "Ancient Greek civilization". Wiley, 2011, lk 5]</ref> <ref name="Short">[http://books.google.com/books?id=uGE9AAAAIAAJ&pg=PA10&dq=greek+dark+ages+776+BC&hl=en&sa=X&ei=nTfmT_uSIOek0QXhtOzoCA&sqi=2&ved=0CFIQ6AEwBg#v=onepage&q=greek%20dark%20ages%20776%20BC&f=false John R. Short "An Introduction to Urban Geography". Routledge, 1987]</ref> <ref name="Flower">Toimetaja Harriet Flower "The Cambridge Companion to the Roman Republic". Cambridge University Press, 2004, lk 258</ref> <ref name="Ward">Allen Mason Ward, Fritz Moritz Heichelheim, Cedric A. Yeo "A history of the Roman people". Prentice Hall, 2003, lk 276</ref> }} == Kirjandus == *''[[Kreeka kirjanduse antoloogia]]'', Tallinn 1964. *''Vana- Kreeka ajalugu'', Tallinn 1965. *[[Richard Kleis]]. ''Antiikkirjanduse ajalugu'', Tallinn 1980. *''[[Antiigileksikon]]'', Tallinn 1985. *''Vanakreeka kirjanduse antoloogia'', Varrak 2006. *[http://www.elu24.ee/?id=83404 Kuidas vanad kreeklased valisid templite asukohti?] – Elu24, 17. veebruar 2009. ==Välislingid== {{Commons|Category:Ancient Greece}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.kodu.ee/~eva/Vanakreeka.doc Vana-Kreeka kultuur] (DOC-fail) * [[Pärtel Bauman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=371 "Kreeka kultuuri universalism"] [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1 / [[1922]] [[Kategooria:Vana-Kreeka| ]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Kreeka ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]] kzagpfh8c5d7xw54cqztzhxrgsijcfe 7212421 7212359 2026-08-11T19:44:10Z Kruusamägi 1530 7212421 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maast; koori kohta vaata artiklit [[Segakoor Hellas]]; Soome ettevõtte kohta artiklit [[Hellas (ettevõte)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} {{Kreeka ajalugu}} '''Vana-Kreeka''' ehk '''Antiik-Kreeka''' ehk '''Hellas''' ([[vanakreeka keel]]es ῾Ελλάς) oli [[vanaaeg|vanaaja]] maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk [[hellenid]]. See paiknes [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas ja sellest ida poole jäävas [[Egeuse saarestik]]uga, kus elasid vanakreeka hõimud. Selle territoorium langeb põhiliselt kokku tänapäeva [[Kreeka]] territooriumiga. Vana-Kreeka ajalugu hõlmab ajavahemikku [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande keskpaigast]] kuni [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhande]] lõpuni eKr. Vana-Kreeka mõiste alla arvatakse ka alad, kuhu muinaskreeklased asusid elama 1. aastatuhande eKr esimesel poolel toimunud [[Kreeka kolonisatsioon]]i ajal: [[Väike-Aasia]] läänerannik, osa [[Küprose saar]]est, [[Musta mere väinad]]e piirkond ning [[Must meri|Musta]] ja Aasovi mere rannikualad; lõunas [[Aafrika]] kirdeosa ([[Kürenaika]], tänapäeva [[Liibüa]]) ning läänes [[Itaalia]] lõunarannik ja [[Sitsiilia]] idaosa. [[Euroopa]] aladel kuulusid nende hulka ka [[Gallia]] lõunaosa (tänapäeva Prantsusmaa) ja [[Hispaania]] kirderannik. [[Vanakreeka kultuur]]il oli suur mõju [[Rooma riik|Rooma riigile]] ja selle kaudu kogu [[läänemaailm|lääne kultuuri]] arengule. <gallery> Ancient Greek Northern regions.png|[[Põhja-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Regions Central Greece.png|[[Kesk-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Greek southern regions.png|[[Lõuna-Kreeka]] ajaloolised maakonnad </gallery> == Ajalugu == {{Vaata|Vana-Kreeka ajalugu}} Vana-Kreeka ajaloos eristatakse tavaliselt viit perioodi: *[[Kreeta-Mükeene periood]] (umbes 2500 eKr – 1150 eKr) – esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ja arengu aeg Kreetal ning seejärel ka Balkani-Kreekas. *[[Tume ajajärk]] ehk [[Homerose ajajärk]] (umbes 1150 eKr – 800 eKr) – hõimude järjekordsest ümberasumisest põhjustatud ajutise taandarengu periood. *[[Arhailine ajajärk]] ehk tsivilisatsiooni uus tõus (800 eKr – 500 eKr) – tsivilisatsiooni taastumise ja linnriikide ehk [[polis]]te kujunemise periood. *[[Kreeka klassikaline ajajärk|Klassikaline ajajärk]] (500 eKr – [[336 eKr]]) – Kreeka linnriikide, eeskätt [[Ateena]] õitsengu periood. *[[Hellenism]]iperiood ([[336 eKr]] – [[30 eKr]]) – Kreeka-Makedoonia idaekspansiooni periood ning hellenistlike riikide kujunemise ja arengu aeg kuni nende allutamiseni [[Vana-Rooma|Roomale]]. === Varaseim inimasustus=== Varaseimad tõendid inimasustusest [[Balkani poolsaar]]el on leitud [[Petrálona koobas|Petrálona koopast]] Põhja-Kreekast ning on dateeritud aega umbes 270 000 aastat eKr<ref name="Borza" />. [[Kiviaeg|Kiviaja]] kõik kolm perioodi ([[paleoliitikum]], [[mesoliitikum]], [[neoliitikum]]) on Kreekas esindatud. [[Fránchthi koobas]] on parimaid kiviaegse asustuse näiteid, kuna see oli kasutusel kõigi eespool mainitud perioodide jooksul<ref name="Douka" />. === Neoliitikum === [[Pilt:Thessalia in Greece.svg|pisi|vasakul|[[Tessaalia]] Põhja-Kreekas]] [[Neoliitikum]]i asulakohad Kreekas, mis pärinevad [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandest eKr]] on Euroopa vanimad ja edestavad järgmisi mitme sajandiga. Selle põhjuseks on asjaolu, et Kreeka jäi sellele teele, mida mööda põlluharimine levis [[Lähis-Ida]] [[Viljakas Poolkuu|Viljaka Poolkuu]] aladest Euroopasse<ref name="Perles" />. Peamised põlluharimispiirkonnad Kreekas olid esialgu [[Tessaalia]] (Põhja-Kreeka) ja sellest omakorda põhja poole jääv [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]], mõlemad põluharimiseks sobivate ulatuslike tasandikega alad. [[Pilt:Location map of Macedonia (Greece).svg|pisi|vasakul|[[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] Kirde-Kreekas]] [[Tessaalia]]s olid [[neoliitikum]]i suuremate asulatena [[Sesklo]] ja [[Dimini]]. Sesklos oli küllalt suur, tõenäoliselt paari tuhande elanikuga ristkülikukujuliste või ümaraplaaniliste kivihoonetega ja keskse kindlustatud [[akropol]]i ümber koondunud asula. Diminis paiknes kesksel kohal [[megaron]]ilaadne ovaalsest kaitsemüürist piiratud hoone, mida võib pidada pealiku residentsiks. Kogu asula koondus kontsentriliselt pealiku maja ja selle eesõue ümber. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] tõusis Tessaalias esikohale Dimini, Sesklost paarkümmend kilomeetrit lõuna pool. [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] aladel asus [[Nea Nikomedea]] asula. Kreekast on leitud [[6. aastatuhat eKr|6. aastatuhandest eKr]] pärinev sümbolitega märgistatud [[Dispilió tahvel]]. === Pronksiaeg === [[Pilt:Cyclades.svg|pisi|[[Küklaadid]]e saarestik]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] levis üha enam vasekasutus ja [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandet eKr]] loetakse [[Egeuse saared|Egeus]]el, nii nagu [[Ees-Aasia]]ski, juba varaseks [[Pronksiaeg|pronksia]]jaks. Selle perioodi ([[3. aastatuhat eKr]]) Kreeka mandri elanike [[Etnoloogia|etn]]iline kuuluvus on seniajani vaieldav. "Kreeklased, Kreeka" – on rooma poolne nimetamine, kreeklased ise nimetasid end tavaliselt [[Hellenid|hellen]]iteks. [[Illüürlased]] nimetasid algul kreeklasteks Kreeka loodeosa [[Epeiros]]e asukaid doorlasi. [[Itaalikud]] kandsid selle nimetuse üle kõigile Kreeka asukaile. Varasel pronksiajal tõusis Põhja-Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja [[Egeuse saared|Egeuse saarte]] ([[Küklaadid]]e saarte) jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. [[Mandri-Kreeka]]s leidus mitmeid kindlustatud asulaid kesksete hoonetega, nende seas [[Lõuna-Kreeka]]s, tulevase [[Mükeene]] lähedal silmapaistvaim kahekordne kivikatusega [[Lerna]] residents. Samal ajal tekkis ka [[Anatoolia]] rannikul [[Trooja]] tugeva kivimüüriga kaitstud pealikuresidents. 3. aastatuhande eKr teisel poolel ([[23. sajand eKr|23.]]–[[22. sajand eKr|22. sajandil eKr]]) tekkis Kreeka mõnes rannaäärses maakonnas asulaid, mis olid mitte üksnes põllunduslikud, vaid ka [[käsitöö]]nduslikud keskused ja ühtlasi kindlustatud punktid, linnad tänavatega. Üheks varaseks "kuningriigiks" oli väike valdus [[Lerna]]s, [[Argolise laht|Argolise lah]]e läänekaldal [[Peloponnesos]]el. [[Küklaadid]]e saarestiku asulatest kindlustatud ülikukodasid leitud pole ja sealsed asulad jätavad [[Egalitaarne|egalitaar]]se üldmulje. Saarte elanikud tihedates sidemetes nii Mandri-Kreeka kui ka [[Kreeta]]ga. Omapärane lihvitud marmorist skematiseeritud inimkujude (nn iidolite) traditsioon annab tunnistust kunstkäsitöö kõrgest tasemest saarestikul. [[Kreeta]]l tekkisid samal ajastul suuremad asulad, nende seas jätkuvalt üks tähtsamaid [[Knossos]]. Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele [[Süüria]]-[[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ranniku ja [[Egiptuse ajalugu|Egiptus]]ega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid. Pealikuresidentse pole Kreetal tuvastatud, selle asemel koondusid asulad [[agoraa|kesksete platside]] ümber. {{Vaata|Kreeta ajalugu}} ====Kreeta-Mükeene periood==== {{Vaata|Egeuse kultuur|Küklaadide tsivilisatsioon}} [[Pilt:Agamemnon mask NAMA Athens Greece.jpg|pisi|Mükeenest leitud [[Agamemnoni kuldmask]] on üks [[Mükeene kultuur]]i tuntumaid esemeid]] Kreeka oli koduks esimestele arenenud [[tsivilisatsioon]]idele Euroopas ja seda peetakse Lääne kultuuri sünnipaigaks<ref name="Slomp" />. [[Vana-Kreeka kultuur]] sai alguse [[Egeuse kultuur]]ist, mis hõlmas kolme Egeuse tsivilisatsiooni – [[Küklaadide tsivilisatsioon]]i [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saartel (alates [[32. sajand eKr|3200. aastast eKr]])<ref name="Sansone" />, [[Minose tsivilisatsioon]]i [[Kreeta]]l ([[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr) ja [[Mükeene kultuur|Mükeene tsivilisatsiooni]] ([[Pylos]], [[Tiryns]], [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], [[Gla]], [[Delfi oraakel]]) maismaal, [[Peloponnesose poolsaar]]el ([[19. sajand eKr|1900]]–[[11. sajand eKr|1100]] aastat eKr)<ref name="World" />. [[23. sajand eKr|23.]]–[[21. sajand eKr|21. sajandil]] katkestas arengu [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saari, Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus. Kultuurikatkestus ei puudutanud kuigi palju [[Kreeta ajalugu|Kreeta saart]], kus katkematu areng viis [[Minose tsivilisatsioon]]i tekkeni. Kultuurikatkestust on traditsiooniliselt seletatud [[Indoeurooplased|indoeurooplaste]], täpsemalt [[Kreeklased|kreeklaste]] esivanemate sissetungiga. Kreeka hõimud ei olnud Balkani poolsaare algsed elanikud. Nad ilmusid sinna [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguses ja liikusid järk-järgult põhjast lõuna poole. Suurimad neist olid [[joonlased]] ja [[ahhailased]]. 2. aastatuhande eKr keskpaigaks olid nad hõivanud peaaegu kogu Balkani poolsaare lõunaosa, hävitades, assimileerides või välja tõrjudes vanemaid kohalikke hõime, sealhulgas [[pelasgid|pelasge]], [[lelegid|lelegeid]] ja [[kaarlased|kaarlasi]] ja teisi. Umbes samal ajal hakkasid kreeklased asuma elama Egeuse saartele ja rajasid oma esimesed asulad Väike-Aasia rannikul. Kreeka elanikud nimetasid end [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] mitmeti: [[ahhailased|ahhailasteks]], [[danaoslased|danaoslasteks]] ja [[pelasgid]]eks. Kõige rohkem oli levinud esimene nimetus, sellepärast nimetatakse Kreeka ajalugu alates [[21. sajand eKr|21.]]–[[20. sajand eKr|20. sajandist eKr]] kuni doorlaste sissetungimiseni [[11. sajand eKr|11. sajandil eKr]] ka [[Ahhaia ajajärk|Ahhaia ajajärguks]]. [[Arthur Evans]]i Kreeta muinasaja kultuuri jaoks välja töötatud kronoloogia eeskujul koostati hiljem kronoloogia ka Balkani-Kreeka kohta. Selle vanim ajajärk jagati samuti kolmeks perioodiks: [[varajane Hellase periood]] (2500–1900 eKr), [[keskmine Hellase periood]] (1900–1550 eKr) ja [[hiline Hellase periood]] (1550–1150 eKr). Kreeka enda ajalugu algab varase ja keskmise Hellase perioodi piiril ehk umbes 2. aastatuhande eKr alguses. [[Pilt:Aegean Sea with island groups labeled.gif|pisi|Egeuse meres asuvate saarerühmade ([[Sporaadid]], [[Euboia]], [[Saroni saared]], [[Küklaadid]], [[Dodekaneesid]], [[Kreeta]]) kaart]] =====Minose tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Minose tsivilisatsioon|Kreeta ajalugu|Eteokreetalased}} [[Minose kultuur]] kitsamas tähenduses, st selle paleedega seotud pronksiaegne õitseaeg, jääb ajavahemikku [[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr ning kujunes eeskätt [[Kreeta]]l, kust selle mõju levis ka teistele [[Egeuse saared|Egeuse saartele]]. Laiemas tähenduses, arvestades ka varasemaid eelpaleelisi arengujärke Kreetal ja kultuuri hilisemat mõjuulatust kuni Mükeene võimu kehtestamiseni Knossoses, ulatub selle levikuperiood hinnanguliselt vahemikku [[36. sajand eKr|3650]]–[[14. sajand eKr|1400]] eKr. Minose kultuur on osa laiemast [[Egeuse kultuur]]ist. Vana-Kreeka tsivilisatsiooni esimeseks keskuseks kujunes [[Kreeta]] saar, mille kultuur ja ajalugu said tänu inglise arheoloogi [[Arthur Evans]]i väljakaevamistele alates 1900. aastast süstemaatilise arheoloogilise uurimise objektiks. Ta uuris nii vanemaid, [[halkoliitikum]]i ehk [[eneoliitikum]]i traditsioone jätkanud asulaid kui ka arenenumaid, [[pronksiaeg]]a kuuluvaid asulaid. Mõned neist asulatest kujunesid suurteks hoonete kompleksideks, mida tinglikult nimetatakse paleedeks. Seda tüüpi asulatest suurim avastati [[Knossos]]e juures ja seda hakati legendaarse Kreeta valitseja [[Minos]]e järgi nimetama [[Minose palee]]ks. Sellest lähtus ka Evansi nimetus kogu Kreeta muinasaja kultuurile – [[Minose kultuur]]. Evans töötas välja selle kultuuri kronoloogia, jagades selle kolmeks perioodiks: [[varajane Minose periood]] (2400–2000 eKr), [[keskmine Minose periood]] (2000–1550 eKr) ja [[hiline Minose periood]] (1550–1150 eKr). Evansi süsteemi kõrval kasutatakse tänapäeval sageli ka 1958. aastal Nikolaos Platoni pakutud terminoloogiat, mis rühmitab perioodid paleede arengu järgi: eelpaleeline (''Prepalatial''), vanade paleede (''Protopalatial''), uute paleede (''Neopalatial'') ja paleedejärgne (''Postpalatial'') ajastu. Kuigi Evansi ja Platoni suhteline järjestus on üldtunnustatud, on absoluutdateeringud siiani teadusliku vaidluse all — eriti seoses [[Thera vulkaan|Thera vulkaanipurske]] dateerimisega, mida radiosüsinikuanalüüsid nihutavad mõnevõrra varasemaks kui traditsiooniline Egiptuse allikatega sünkroniseerimisel põhinev arheoloogiline dateering. [[3. aastatuhat eKr|3.]]–[[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] vahetusel, mida loetakse üleminekuks [[varajane pronksiaeg|varajaselt]] [[keskmine pronksiaeg|keskmisele pronksiajale]], arenesid Kreeta suuremad asulad [[palee]]keskusi ümbritsevateks linnadeks. Kolm tähtsamat linna Kreetal olid [[Knossos]], [[Phaistos]] ja [[Mallia]]. Varajasel Minose perioodil oli muistsete põllumajanduslike asulate arengutase üsna algeline. Need olid väikesed suguvõsakülad, mille elamuteks olid poolenisti maasse süvendatud elamud või väikesed hurtsikud. Tööriistade valmistamisel kasutati nii kivi kui ka pronksi ja anumate valmistamisel ei kasutatud [[potikeder|potiketra]]. Keskmisel Minose perioodil tekkisid esimesed paleekompleksid, millest tähtsamad asusid Knossoses ja [[Phaistos]]es. Pronks tõrjus kivi üha enam välja ja anumaid hakati valmistama potikedra abil. Kujunesid paleekeskse haldus- ja majanduskorraldusega ühiskonnad, mille seas saavutas juhtpositsiooni Knossos. Paleed olid kaupade kogumise, säilitamise ja ümberjaotamise keskused ning nendega olid seotud käsitöö, kaubandus ja tõenäoliselt ka religioossed toimingud. Paleede ümber kujunenud asulates paiknesid elamud ja töökojad ning paleed olid ühtlasi piirkondliku võimu keskused. Nimetus "Minose kultuur" tuleneb mütoloogilise kuninga [[Minos]]e nimest. Minost seostati [[Kreeka mütoloogia]]s [[Minotauros]]e ja labürindiga, mida seostati suurima Minose kultuuri asulakohaga [[Knossos]]es. Minose kultuuri iseloomustasid rikkalik [[fresko]]kunst, keraamika, pitsatid, kullassepatöö ja keeruline paleearhitektuur. Paleede ja teiste suuremate hoonete seinu kaunistati sageli inimeste, loomade, taimede ja mereelustiku kujutistega. Kunstis on iseloomulik looduslähedane ja liikuvate vormidega kujutamisviis. Minose kultuuri usundi kohta saadakse teavet eelkõige arheoloogilistest leidudest. Olulised olid mäetipupühamud ja koopapühapaigad ning tõenäoliselt olid tähtsal kohal viljakuse ja loodusega seotud kultused. Härjaga seotud rituaalidel oli nähtavasti oluline koht, kuid Minose usundi täpne ülesehitus ei ole teada. Egeuse mere piirkonna linnalisteks keskusteks kujunesid [[Trooja]] ja [[Beycesultan]] [[Väike-Aasia]]s, [[Phylacop]]i [[Melos]]el ja Knossos Kreetal. Umbes 1700 eKr hävisid vanad paleed tõenäoliselt peamiselt looduskatastroofide, sealhulgas maavärinate tagajärjel, kuigi nende hävimise täpsed asjaolud ei ole kõigis keskustes ühesugused. Vanade paleede varemetest avastas Arthur Evans tundmatute märkidega kirjutatud savitahvleid. Seda muistset kirja hakati nimetama [[lineaarkiri|lineaarkirjaks]]. Mõne aja pärast paleekompleksid taastati ja algas nn uute paleede periood, kuid hilise Minose perioodi teisel poolel, umbes 1400 eKr, tabas neid uus katastroof. Nn uute paleede varemetest leiti samuti lineaarkirjaga kaetud tahvleid, kuid kiri oli mõnevõrra teistsugune. Vanemat tahvlirühma hakati nimetama [[lineaarkiri A|lineaarkirjaks A]] ja hilisemat [[lineaarkiri B|lineaarkirjaks B]]. Lineaarkirja A tahvleid on leitud mõnisada, lineaarkirja B tahvleid aga mitu tuhat. Viimaseid ei ole leitud mitte ainult Kreetalt, vaid ka Balkani-Kreekast, sealhulgas [[Pylos]]est ja [[Mükeene]]st. Lineaarkiri A ei ole tänini dešifreeritud; lineaarkirja B dešifreeris 1952. aastal Briti arhitekt ja krüptograaf [[Michael Ventris]], kellega peagi liitus Cambridge'i filoloog [[John Chadwick]] — koos avaldasid nad oma tulemused 1953. aastal ajakirjas [[Journal of Hellenic Studies]]. Lineaarkirja B tahvlite keel osutus kreeka keele vanimaks teadaolevaks kujuks. Lineaarkiri B kujunes tõenäoliselt lineaarkirja A eeskujul, kuid selle süsteem kohandati kreeka keele kirjapanekuks. Lineaarkiri A ise võis selle tunnuseid ja hilisemat saatust arvestades olla kohaliku ehk autohtoonse elanikkonna, nn [[eteokreetalased|eteokreetalaste]], leiutis. Seda ei ole siiski võimalik kindlalt tõendada, sest lineaarkirja A keel on tänini dešifreerimata ja eteokreetalaste seost pronksiaegse Lineaarkirja A kasutajatega ei ole võimalik kindlalt kindlaks teha. Samuti ei ole kindlalt teada, kes hävitasid vanad paleed. Varasemates käsitlustes on seda seostatud põhjast saabunud kreeka hõimudega, sealhulgas [[joonlased|joonlastega]], kuid tänapäeval peetakse selliseid oletusi ebakindlaks. Kreeta kultuuris toimusid sellel ajal muutused, mille käigus tugevnesid Mandri-Kreekast pärit kultuurilised ja poliitilised mõjud. Nn uute paleede hävimine võis olla seotud uue kreeka ümberasujate lainega, tõenäoliselt [[ahhailased|ahhailastega]], kuid ka seda ei saa kindlalt tõestada. Kreeka võimu kehtestamise ajaga Kreetal võib tõenäoliselt seostada pärimust Knossose kuningast Minosest ja tema riigist, kreeklaste kolonisatsioonist Egeuse mere saartel ja rannikul ning nende ajutisest [[Atika]] vallutamisest. [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguseks oli Küklaadidel arenenud omapärane ja rikas [[Küklaadide kultuur]]. Küklaadlased õppisid kasutama oma maa peamist rikkust [[obsidiaan]]i ja hiljem [[marmor]]it, millest nad valmistasid väljendusrikkaid [[skulptuur]]e ja [[väikefiguur]]e. Nad valmistasid esmaklassilist [[keraamika]]t. Palju hilisemal, ajaloolisel ajal, alles pärast [[dooria ränne]]t umbes 1100 eKr, elasid Küklaadidel [[joonlased]], lõunapoolsetel saartel [[Melos]]el, [[Thera]]l ja [[Astypalaia]]l [[doorlased]]. Pronksiaegse Küklaadide kultuuri kandjate etniline ja keeleline päritolu on teadmata ega ole nende hõimunimetustega seostatav. Sellele juba väljakujunenud kohalikule kultuurile lisandus [[18. sajand eKr|18.]]–[[17. sajand eKr|17. sajandil eKr]] üha tugevam Minose mõju: kreetalaste mõju Küklaadidel tugevnes ning mõned saared sattusid tõenäoliselt Knossose kontrolli või tugeva mõju alla. Kohalik kultuur ei kadunud täielikult, vaid Kreeta ja kohalikud traditsioonid sulandusid, mistõttu räägitakse selle perioodi puhul ka Küklaadide "minoiseerumisest". Küklaadid asuvad [[Atika]]st ja [[Euboia]] saarest kagus ning paiknevad ringina ümber vana [[kultus]]ekeskuse [[Deelos]]e (Deelosel oli ülekreekalise tähtsusega [[Apolloni tempel]]). Küklaadide saared on [[Kéa saar|Kéa]], [[Kýthnos]], [[Sérifos]] jne. Tähtsamad saared on [[Náxose saar|Náxos]], [[Páros]], [[Andros]] ja [[Tínos]], neil elasid ajaloolisel ajal [[joonlased]]. Nende suhteliselt väikeste saarte allutamine suurendas tublisti [[Kreeta]] jõudu. Minose kultuuri esindajad olid valdavalt kaupmehed, kes kauplesid meretaguste maadega. Et nad olid kaupmehed ja kunstnikud, siis ulatus nende kultuuri mõju kaugele väljapoole Kreetat, üle [[Küklaadid]]e Egiptuse [[Vana riik|Vanasse riiki]], [[vask]]e tootvale [[Küpros]]e saarele, selle taga asuvasse [[Kaanan]]isse ja [[Levant]]i ning [[Anatoolia]] aladele. Meresõitjad transportisid Kreeka ja Kreeta sadamaisse Küprose metalli, viisid ehituspuitu kõrvalistele saartele ning eksportisid oma kodusaarte [[obsidiaan]]i, [[marmor]]it, [[vein]]i ja ehteid kuni [[Sitsiilia]] ja [[Dalmaatsia]]ni. [[Santorini]] saarel asuv ja [[Thera vulkaan]]i purske tagajärjel hävinud [[Akrotiri (Minose kultuur)|Akrotiri]] linn on üks selle kultuuri rikkalikumaid leiupaiku. Akrotiri hästi säilinud hooned, freskod, keraamika ja muud leiud annavad olulist teavet Egeuse pronksiaja elu kohta. Thera suur purse avaldas Egeuse piirkonnale tugevat mõju, kuid selle otsest rolli Minose tsivilisatsioonile lõpu tegijana ei saa pidada kindlalt tõendatuks. [[Pilt:Cyclades map-fr.svg|pisi|[[Küklaadid]]]] Kreetalased võtsid järjest enam oma kätesse merekaubanduse, millele olid aluse pannud Küklaadide elanikud, kaubitsedes Küprose, Egiptuse ja Sitsiiliaga. Kreetalased vahetasid põllu- ja aiasaadusi ja oma kõrge tehnilise tasemega töökodade valmiskaupu hinnaliste toorainete, nagu kulla, vase, marmori, elevandiluu ja kalliskivide vastu. Teine tähtis jõukuse allikas oli ilmselt vahenduskaubandus, millest Küklaadid üha enam kõrvale tõrjuti. Eriti elav oli kaubitsemine Egiptusega. [[Vana riik|Vana riigi]] majanduslik tõus oli ilmselt tihedas seoses Kreeta kasvava jõukusega. Kreeta merekaubandus oli tihedates suhetes [[Enkom]]i linnaga Küprosel ning Süüria sadamalinnade [[Ugarit]]i ja [[Byblos]]ega, kust on leitud terved Kreeta kaubalaod. Kreeta keraamikat eksporditi eriti rohkelt Egiptusesse. [[Pilt:Carte Ionie.png|pisi|[[Joonia]] Väike-Aasias]] Traditsiooniline, 20. sajandi keskpaiga käsitlus kirjeldab, et põhjast tulnud kreeka hõimud ([[ahhailased]], [[aioollased]], [[joonlased]]) allutasid umbes 1900. aastal eKr Mandri-Kreeka asukad või tõrjusid nad välja, misjärel vana rahvastik ([[lelegid]], [[drüoobid]], [[pelasgid]], [[kaarlased]]) osalt tapeti, osalt assimileerus. Tänapäeva teadlased suhtuvad sellisesse ühekordse sissetungi mudelisse ettevaatlikumalt. "Kreeklaste tuleku" täpne aeg ja iseloom on siiani vaidluse all. Osa uurijaid seob protsessi juba varajase Hellase perioodi II–III üleminekuga, teised hilise Hellase I perioodiga. Tänapäeval nähakse seda pigem pikema, mitmeetapilise ja piirkonniti erineva kultuurilise ja keelelise kihistumise protsessina kui ühe dramaatilise sõjalise vallutusena. Ajaloolisel ajal elasid ahhailased [[Tessaalia]] kaguosas ja [[Peloponnesos]]e mägisel põhjarannikul, mida esialgu olid asustanud joonlased. Joonlasi peetakse esimesena Kreekasse rännanud kreeka hõimuks. Nad asustasid algselt [[Atika]]t, [[Euboia]]t ning [[Väike-Aasia]] rannikul [[Phokaia]]t, [[Smyrna]]t ja [[Mileetost]]. Doorlaste sisserännu ajal, 2. aastatuhandel eKr ja pärast seda, jäi osa joonlasi Mandri-Kreekasse, ülejäänud rändasid saarte kaudu Väike-Aasia lääne- ja lõunarannikule. Väike-Aasias säilitasid nad tugeva majandusliku ja vaimse ühtekuuluvuse ning ühinesid poliitiliselt [[Joonia]] kaheteistkümne [[linnriik|linnriigi]] liiduks ([[Joonia linnade liit]]). Aioollased asustasid varasel ajajärgul hajusalt kogu Kreekat, eriti [[Tessaalia]]t ja [[Boiootia]]t, hiljem aga kaheteistkümne linna liidus Väike-Aasias [[Aiolis]]es. Aiolis hõlmas Egeuse mere kaldalt [[Troas]]e, [[Müüsia]] ja [[Lüüdia]] ning rannikulähedased saared [[Lesbos]]e ja [[Tenedos]]e. =====Mükeene tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Mükeene tsivilisatsioon}} [[Pilt:Mycenaean World en.png|pisi|Kreeka alad Mükeene tsivilisatsiooni ajastul]] [[Pilt:14 century BC Eastern Mediterranean and the Middle East.png|pisi|Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Lähis-Ida]], [[Assüüria]], [[Eelam]] ja Egiptuse [[Uus riik|Uue riigi]] alad 14. sajandil eKr]] Mükeene kultuur kujunes Egeuse mere piirkonnas kreekakeelse elanikkonna seas 1600. aasta paiku eKr. Kultuur on nime saanud [[Mükeene]] linna järgi, mis asus [[Peloponnesose poolsaar]]el [[Argolis]]e maakonna kirdeosas ja oli Mükeene kultuuri keskus. Teised tähtsamad Argolise linnad ja Mükeene kultuuri keskused olid [[Tiryns]], [[Argos]] ja [[Pylos]]. Mükeene kultuur ulatus kaugelt väljapoole üht maakonda – Mükeene kultuuri pärane kindlustus oli ka [[Ateena]]s. Sellele perioodile on iseloomulik [[Minose kultuur]]i ehk [[Kreeta]] kultuuri mõju [[Mandri-Kreeka]]le. [[Pilt:AlterOrient2.png|pisi|[[Hetiitide riik]] (umbes 1600 eKr – umbes 1178 eKr) Anatoolias ja [[Lähis-Ida]] alad]] [[Pilt:Dominios minoicos.PNG|pisi|Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal]] [[Pilt:Mycenaean Palace States.svg|pisi|vasakul|Mükeene tsivilisatsiooni aegsed (umbes 1400–1250 eKr) Kreeka paleeriigid]] Kreeka enda aladel tekkis arvukalt kreeklaste kindlustatud asulaid, millest mõned kujunesid suurteks keskusteks, mida Kreeta paleede eeskujul nimetatakse samuti paleedeks. Erinevalt Kreeta paleedest olid vanimad Kreeka keskused, mis tekkisid vallutuse tingimustes, kindlustatud tsitadellid, mille keskmes paiknesid suured paleehooned. Selliseid kindlusi on leitud Kreeka maailma eri piirkondades: [[Iolkos]] Tessaalias, [[Orchomenos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] Boiootias, [[Ateena]] Atikas ning [[Pylos]], [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] Peloponnesosel. Eriti hästi on uuritud Pylost ja Mükeenet. Mükeenes tegi alates 1876. aastast väljakaevamisi [[Heinrich Schliemann]]. Mükeene akropolilt avastati vanimad nn [[šahtkalme]]d, millest mõnest leiti luustikke ja rikkalikke hauapanuseid: surnute näojooni edasiandvaid kuldmaske, rohkesti kuldse ornamendiga pronksrelvi, ehteid ja muud. Akropoli jalamilt leiti hilisemaid [[kuppelkalme]]id. Šahtkalmete algus dateeritakse umbes 1600. aastasse, kuppelkalmete algus 1500. aastasse ja paleede rajamise algus 1400. aastasse eKr. Seda pronksiaegset Kreeka kultuuri nimetatakse [[Mükeene kultuur]]iks. Selle kujunemine toimus märksa vanema Kreeta kultuuri mõjul ja selle õitseaeg langeb hilise Hellase perioodi lõppu. Kreeta Minose tsivilisatsiooni mõju jätkus ka [[15. sajand eKr|15. sajandil eKr]], kui kreeklased saavutasid [[Knossos]]e üle kontrolli. Tõenäoliselt kujundasid Minose kultuuri mõjud ka Kreekas kujunenud riikluse tüüpi. [[14. sajand eKr|14. sajandist eKr]] alates Mandri-Kreekas esile kerkinud, sageli kindlustatud paleed olid bürokraatlikult korraldatud majandusega väikeriikide keskused, nagu varasemad Kreeta paleedki. Kõige silmapaistvamad, hiiglaslikest kiviplokkidest laotud nn [[kükloopiline müür|kükloopilistest müüridest]] ümbritsetud paleed – [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] – rajati [[Peloponnesose poolsaar]]ele (Lõuna-Kreekasse). Sarnaseid paleesid ja kindlusi oli mujalgi: [[Pylos]]es Peloponnesose lääneosas, [[Ateena akropol]]il (kus sellest hilisema ehitustegevuse tõttu suurt midagi pole säilinud), [[Teeba (Kreeka)|Teeba]]s (kus loss jääb tänapäeva linnakeskuse alla), [[Orchomenos]]es ja tõenäoliselt [[Iolkos]]es (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Arheoloogilised uurimused, kirjalikud allikad, eelkõige arvukad [[lineaarkiri B|lineaarkirjaga B]] savitahvlid ja Homerose eepostes säilinud muistsed pärimuselemendid võimaldavad rekonstrueerida Mükeene keskuste ühiskondlikku ja poliitilist korraldust. Need olid väikesed riigid, mille sotsiaalne ja poliitiline hierarhia oli küllaltki arenenud. Ühiskondliku püramiidi tipus seisid kuningas ehk ''[[wanax]]'' ja tema sõjalis-bürokraatlik kaaskond: väejuht ehk ''[[lawagetas]]'', madalama astme ametnikud ehk ''[[telestai]]'' ja [[basileus]]ed ning teised. Neile järgnesid vabad kogukonnaliikmed, kellele kuulusid maatükid ja kes olid kohustatud teenima sõjaväes. Selle keskkihi privilegeeritud osa moodustasid palee juures elavad käsitöölised, sepad ja relvameistrid. Püramiidi aluse moodustasid arvukad orjad, keda kasutati mitmesugustes tootmisvaldkondades ja teenijatena. Lineaarkirjaga B savitahvlid näitavad, et paleekeskuste majandus oli ulatuslikult administratiivselt korraldatud. Tahvlitel peeti arvestust muu hulgas põllumajandustoodangu, kariloomade, tööjõu, käsitööliste ja mitmesuguste kaupade üle. Paleed koondasid ja jaotasid ressursse ning korraldasid tootmist ja käsitööd. Nende muistsete Ahhaia riikide korralduses põimusid monarhia ja kogukondliku elu elemendid. Viimane väljendus muu hulgas savitahvlitel esinevates viidetes "[[damos]]ele" ehk rahvale, mille all võis mõista kas eraldi maakogukonda või kogu vaba elanikkonda. Seetõttu on tänapäeva uurijatel Mükeene riikluse hindamisel lahkarvamusi: ühed võrdlevad seda Lähis-Ida riikidega, nagu [[Akkadi riik]], [[Babüloonia]] ja [[Assüüria]] (Vene ajalookirjutuses [[Jakov Lentsman]]), teised aga hilisema antiikaja riiklusega ([[Aleksandr Tjumenov]], [[Sergei Lurje]]). Küsimus on jäänud lahtiseks. Egeuse kreeklased suhtlesid tihedalt Süüria-Palestiina rannikulinnade ja Uue riigi aegse Egiptusega. [[Egiptuse vaarao]] [[Amenhotep III]] lähetas [[14. sajand eKr|14. sajandi eKr]] esimesel poolel Kreekasse tõenäoliselt koguni oma saatkonna, mis külastas muu hulgas [[Knossos]]t ja [[Mükeene]]t. Kreeklaste kontaktid ulatusid ka Vahemere lääneossa, kust tõenäoliselt hangiti eeskätt metalle, [[Anatoolia]]s puutusid kreeklased kokku [[hetiitide riik|hetiitide riigiga]]. Hilise Hellase perioodi lõppu kuulub ka Trooja traditsioon, mille ajalooliseks taustaks võivad olla hilispronksiaegsed konfliktid Väike-Aasia loodeosas [[Trooja]] ehk Ilioni piirkonnas. Hilisem kreeka pärimus kujundas neist sündmustest [[Trooja sõda|Trooja sõja]] loo, millele on traditsiooniliselt pakutud ka kronoloogiat 1193–1183 eKr. [[Pilt:Invasions, destructions and possible population movements during the Bronze Age Collapse, ca. 1200 BC.png|pisi|[[Mererahvaste sissetung]]i ajastu invasioonid]] [[Egeuse tsivilisatsioon]]i langus on osa [[12. sajand eKr|12. sajandi eKr]] paiku alanud ja kogu Vahemere idaosa tabanud vapustuste ahelast, mida ajalookirjanduses nimetatakse [[mererahvaste sissetung]]iks. See nimetus tuleneb Egiptuse vaarao [[Ramses III]] tekstides ründajate kohta kasutatud nimetusest. Mererahvaste päritolu pole selge. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, seejärel ka Anatoolia sisealadel ja Vahemere idarannikul, tuues kaasa [[Hetiitide riik|hetiitide riigi]] languse ja purustusi Süüria rannikulinnades, kuni [[Ramses III]] väed purustasid rüüstajad Egiptuse piiridel. Kreeka ja kogu Vahemere idaosa tabanud kriiside tagajärjel algas Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemine. Selle põhjuseid ei saa seostada üheainsa sündmuse või rahvastikurändega. Olulist rolli osa võisid etendada sõjalised konfliktid, paleeriikide majandus- ja haldussüsteemide kriisid, rahvastikuliikumised ning laiemad muutused Vahemere idaosas. Egiptuse dokumentides nimetatakse mõningaid sel ajal liikunud ja rünnanud rühmi [[mererahvad|mererahvasteks]]. Selle perioodiga seostatakse ka uute kreeka hõimude, eriti [[doorlased|doorlaste]], liikumist Balkani poolsaarel. Vanemas ajalookirjutuses nimetati seda [[dooria ümberasumine|dooria ümberasumiseks]] või [[dooria vallutus]]eks ning doorlastele omistati suure osa Mükeene keskuste hävitamine. Tänapäeva uurimuses suhtutakse sellesse seletusse ettevaatlikumalt, sest arheoloogilised tõendid ei võimalda Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemist seletada üksnes doorlaste sissetungiga. Osa varasematest joonia ja ahhaia ülikutest hävitati, osa võis sulanduda uutesse ühiskondadesse ning osa siirdus väljapoole Balkani-Kreekat itta, Väike-Aasia rannikule ja mujale, isegi kaugele Küprosele. Doorlaste ja teiste kreeka rühmade liikumine muutis Kreeka asustus- ja kultuuripilti. Vanemas käsitluses peeti neid varem Balkani poolsaare lõunaossa elama asunud joonlastest ja ahhailastest arengult algelisemaks ning dooria vallutuse arvele pandi kultuuri allakäik ja muistse lineaarkirja unustamine. Tänapäeval käsitatakse neid muutusi pigem pikaajalise ühiskondliku ja kultuurilise ümberkujunemise osana. Kreekat tabanud purustuste järel jäeti osa paleesid, sealhulgas [[Pylos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], maha. Mükeenes ja Tirynsis aga püsis küllalt jõukas asustus veel mõnda aega. Kuigi Mükeenes, Tirynsis ja mõnes muuski Kreeka piirkonnas ei toonud purustused kaasa tsivilisatsiooni kohest lõplikku langust, saabus lõplik allakäik [[11. sajand eKr|1100.–1050. eKr]], mil ka [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] järjekordsete purustuste järel maha jäeti ja nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langesid drastiliselt. Mükeene kultuuri kokkuvarisemise järel kadus kasutusest ka [[lineaarkiri B]]. Varajase Kreeka [[12. sajand eKr|1200]]–[[10. sajand eKr|1000 eKr]] peamiseks tehnoloogiliseks saavutuseks kujunes [[raud|raua]] laiahaardeline kasutuselevõtt ([[rauaaeg]]). Rauaajal muutus raua töötlemine valdavaks ja raud asendas esemete, tööriistade ja relvade baasmaterjalina [[pronks]]i. ===Tume ajajärk ehk Homerose ajajärk=== [[Pilt:GR_Evia.png|pisi|[[Euboia]] saar]] [[Pronksiaja kollaps]]i murrangulistele sündmustele järgnes [[varajane rauaaeg]] ehk [[tume ajajärk]], mida dateeritakse aega umbes [[12. sajand eKr|1150]]–[[8. sajand eKr|800 eKr]]. Sellest perioodist on säilinud väga vähe kirjalikke allikaid,<ref name="Drews" /> mistõttu teadmised selle ajajärgu kohta põhinevad peamiselt [[Arheoloogia|arheoloogilistel]] leidudel. Seda perioodi käsitlevas ajalookirjutuses kasutatav kahekordne nimetus on tingitud nii allikate seisust kui ka tänapäeva teadlaste suhtumisest neisse. Ühed märgivad õigustatult, et kreeklaste ajaloolises traditsioonis on sellest ajast säilinud väga vähe teateid mingitest vähegi olulistest sündmustest, välja arvatud üksikud teated uute asulate rajamisest [[Väike-Aasia]] rannikul. Sellest tulenebki osa tänapäeva ajaloolaste kasutatav nimetus "tume ajajärk". Seejuures keskenduvad teadlased sageli mitte eriti rikkalikele arheoloogilistele leidudele, peamiselt keraamikale. Teised leiavad, et selle periood kreeklaste ühiskondliku elu rekonstrueerimisel saab kasutada [[Homeros]]e eeposte andmeid, mistõttu on kasutusele tulnud termin "Homerose ajajärk". Termin pärineb varasemast historiograafilisest traditsioonist, milles Homerose eepostes kujutatud ühiskonda peeti otseselt Kreeka varase rauaaja ühiskonna peegelduseks. [[12. sajand eKr|12.]]–11. sajandi katastroofilaine Kreeka aladel tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: keskused-paleed jäeti maha, [[lineaarkiri B]] kadus Mükeene maailmas täielikult käibelt (Küprosel jäi kasutusele [[Küprose-Minose kiri]], hiljem [[Küprose silpkiri]]), rahvaarv vähenes paljudes piirkondades järsult ja varasemad tihedad kontaktid idamaadega nõrgenesid. Koos paleesüsteemi kokkuvarisemisega kadus ka senine keskne halduskorraldus ja muutusid varasemad ühiskondlikud struktuurid. Hiljem hakkasid rahvastik ja asustus taas kasvama ning järk-järgult kujunesid välja uued kohalikud võimukeskused ja eliidirühmad. [[Euboia]] oli varajasel rauaajal üks Kreeka olulisemaid piirkondi. Selle asulate kaudu toimusid tihedad kontaktid Egeuse mere idaosa ja Lähis-Idaga. Oluline keskus oli [[Lefkantí]], mis kujunes 10.–9. sajandil eKr jõukaks ja mõjukaks asulaks. See oli Euboia asula, mis saavutas õitsengu 10.–9. sajandil eKr. Arheoloogilised leiud, sealhulgas [[Küpros]]elt ja [[Lähis-Ida]]st pärit importesemed, näitavad selle tihedaid kaubandus- ja kultuurisidemeid Egeuse mere idaosa ja Vahemere idapoolsete piirkondadega. Lefkantí on oluline näide sellest, et pärast [[Mükeene tsivilisatsioon]]i kokkuvarisemist ei katkenud Kreeka piirkondade väliskontaktid täielikult, vaid mõnes keskuses arenesid need edasi. Ka [[Argose tasandik]] jäi oluliseks asustuspiirkonnaks, kus paiknesid [[Mükeene]] ja [[Tiryns]]i endised keskused. Mõlemas piirkonnas annavad arheoloogilised leiud tunnistust kohalike eliidirühmade jõukusest ja väliskontaktide jätkumisest pärast Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemist. Pärast Mükeene paleekeskuste hävimist kujunesid Kreeka ühiskonna oluliseks korraldusvormiks kohalikud maakogukonnad. Paleesüsteemi kadumisega vähenes keskse võimu ja halduse roll ning suurema tähtsuse omandasid kohalikud eliidirühmad, kelle võim põhines muu hulgas maaomandil, jõukusel, päritolul ja isiklikel sidemetel. Homerose eepostes nimetatakse kogukondade juhtivaid mehi [[basileus]]teks, kuid nende täpne ühiskondlik ja poliitiline positsioon ei olnud kogu Kreekas ühesugune. Kogukondade ühiskondlikus elus oli eliidil suurem majanduslik ja poliitiline mõju kui lihtliikmetel. Vabad talupojad moodustasid suure osa rahvastikust, kuid nende mõju kogukonna otsustele oli tõenäoliselt piiratum. Järk-järgult kujunesid jõukamad maaomanikud. Nende kõrval oli inimesi, kellel oli vähe maad või kes olid sellest ilma jäänud. Vaesemad vabad inimesed võisid elatist teenida teiste juures töötades; Homerose eepostes nimetatakse selliseid inimesi [[teedid|teetideks]]. Nende kõrval mainitakse kerjuseid ja orje: kerjused olid vabad inimesed, orjad aga isiklikus sõltuvuses ning nende õiguslik seisund erines vabade inimeste omast põhimõtteliselt. [[Temenos]]e ja [[kleeros]]e mõiste on seotud maa jaotamise ja valdamisega, kuid nende tähendust erineb vastavalt ajastute. Temenos oli eraldatud maa-ala, mis võis olla seotud näiteks valitseja või jumalusega, kleeros aga kellelegi eraldatud maatükk. Neid ei saa käsitleda lihtsalt vastavalt ülikute ja kogukonna tavaliikmete maatükkidena. Homerose eepostes esinevad arvukad viited erineva varandusliku ja sotsiaalse seisundiga inimestele ning need osutavad ühiskonna kihistumisele, kuid selle ulatust ja täpset struktuuri ei saa eeposte põhjal üheselt määratleda. Stagnatsiooniperiood oli suhteliselt lühike. Pärast esialgset rahvastiku ja asustuse vähenemist stabiliseerus olukord järk-järgult. Säilisid peamised tehnoloogilised oskused – maaharimise, puidu ja metalli töötlemise ning keraamika valmistamise oskus – ja jätkusid mitmed varasemad kultuuritraditsioonid, sealhulgas religioossed ettekujutused ja mütoloogilised pärimused. Eriti [[Atika]]s ja Väike-Aasias on täheldatud varasemate ühiskondlike ja kultuuriliste traditsioonide jätkumist, kuigi nende kandjaid ja järjepidevuse ulatust on raske täpselt kindlaks teha. Paleekeskuste hävimine muutis kultuuri: kadusid paleedega seotud kirjakultuur ja keskne halduskorraldus ning vähenes monumentaalne ehitustegevus. Samal ajal säilisid paljud varasemad tehnoloogilised oskused ja kultuuritraditsioonid ning kohalikes kogukondades kujunesid järk-järgult uued ühiskondlikud ja kultuurilised vormid. Sel ajajärgul kujunesid järk-järgult välja piirkondlikud kreeka identiteedid ja keelelised rühmad ning kreekakeelne asustus laienes Egeuse saartele ja Väike-Aasia rannikule. Hilisemad kreeka traditsioonid seostasid neid muutusi erinevate hõimurühmade, sealhulgas [[ahhailased|ahhailaste]], [[aioollased|aioollaste]], [[joonlased|joonlaste]] ja [[doorlased|doorialaste]] ümberasumisega. Arheoloogilised ja keeleajaloolised andmed ei võimalda siiski 12.–11. sajandi sündmusi täpselt rekonstrueerida ega kinnitada traditsioonilist käsitlust ühtsest [[doorlaste sissetung]]ist. Hilisemal ajal paiknesid nimetatud rühmade asustus- ja keelealad üldjoontes järgmiselt: [[aioolia murre|aioolia]] murdeala hõlmas Tessaaliat, osa Kesk-Kreekast, Egeuse mere põhjaosa saari ja Väike-Aasia looderannikut; [[joonia murre|joonia]] murdeala hõlmas Atikat, Euboia saart, Egeuse mere keskosa saari ning Väike-Aasia läänerannikut; [[dooria murre|dooria]] murret kõneldi paljudes Peloponnesose piirkondades, Egeuse mere lõunapoolsetel saartel ja Kreetal. [[Ahhailased|Ahhailasi]] seostati hilisemas traditsioonis eelkõige Peloponnesosega, kuid nende täpset asustusala varasel rauaajal ei ole võimalik kindlalt määratleda. [[Pilt:Western Asia Minor Greek Colonization.svg|pisi|Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] läänerannikule [[11. sajand eKr|11.]]–[[8. sajand eKr|8. sajandini eKr]]]] Kreeka keele piirkondlikud murded kujunesid välja pikaajalise keelelise arengu tulemusel. Nende levik ei langenud täielikult kokku hilisemate hõimurühmade asustus- ega identiteedipiiridega. Peamised murded olid [[aioolia murre|aioolia]], [[joonia murre|joonia]] ja [[dooria murre|dooria]] murre ning [[Arkaadia-Küprose murre]], millele lisandus hiljem eraldi kujunenud [[Atika-Joonia murre]]. Murded olid omavahel suguluses, kuid nende erinevused suurenesid piirkondliku arengu käigus. Ühist kreeka kirjakeelt ei olnud veel kujunenud. [[Koinee]]t levis laiemalt alles [[hellenism]]i ajal. Järk-järgult levis Kreekas raua kasutamine ning rauatöötlemise oskused kujunesid välja pronksiaja lõpu ja varajase rauaaja tehnoloogiliste muutuste käigus. Raua kasutuselevõtu täpne päritolu ja levikutee Egeuse mere piirkonnas ei ole päris selge. Seda ei saa taandada tehnika laenamisele Väike-Aasiast. 11.–10. sajandil eKr (piirkonniti erinevalt) suurenes rauast valmistatud esemete kasutamine ning rauast tööriistad ja relvad hakkasid järk-järgult täiendama ja asendama pronksist valmistatuid. See uuendus andis tõuke tehnoloogilisele ja majanduslikule arengule. Kuigi peamiseks tegevusalaks jäi põllumajandus, kujunesid eraldi tegevusaladeks käsitöö ja kaubandus. Vahetuskaubanduses kasutati väärtuse arvestamisel mitmesuguseid kaupu ja kaalupõhiseid ühikuid. Väärtuse mõõtmisel võisid olla olulised näiteks veised, metallid ja muud väärtuslikud esemed; [[talent]] oli seejuures eelkõige suur massi- ja arvestusühik, mitte konkreetne kullakang ega mündi eelkäija. Müntide kasutamine tekkis Kreeka maailmas alles hiljem, 7. sajandil eKr. 8. sajandi eel eKr ja eriti selle sajandi jooksul hakkasid mõnes Kreeka piirkonnas suuremad asulad kujunema linnalisteks keskusteks, kuhu koondusid käsitöö, kaubandus, religioossed tegevused ja poliitiline võim. Eriti olulised olid rannikul ja mereteede ääres paiknenud asulad, mille väliskontakte näitavad arheoloogilised leiud. Varajase linnastumise oluliste näidetena võib nimetada [[Lefkantí]]d Euboial ja [[Smürna]]t Väike-Aasia läänerannikul. Homerose eepostes kujutatakse linnu juba mitmesuguste majanduslike ja ühiskondlike funktsioonidega keskustena. "[[Ilias]]es" (23. laul) kirjeldatakse linna, kust põlluharija või karjane võib hankida tööriistade valmistamiseks vajalikku rauda, "[[Odüsseia]]" 6.–8. laulus aga muinasjutuliste meresõitjate [[faiaagid|faiaakide]] linna, millel on sadamad ja laevavarustuse hoidlat. Need kirjeldused annavad teavet eepostes kujutatud ühiskonna kohta, kuid neid ei saa võtta otseste tõenditena selle kohta, missugused olid Kreeka linnad varajasel rauaajal. Selle perioodi lõpuks arenesid kiiresti kaubandussuhted kreeklaste kujunevate uute linnade ning [[Lüüdia]] ja [[Foiniikia]] linnade vahel. Idamaade kultuur avaldas kreeklastele tugevat mõju. Valdava teadusliku seisukoha järgi võtsid kreeklased foiniiklastelt üle [[tähtkiri|tähtkirja]] 8. sajandi alguses eKr või vahetult enne seda, tõenäoliselt Küprosel või Euboial toimunud kaubanduskontaktide kaudu, ning kohandasid selle oma keele vajadustele. Varaseimad säilinud kreeka tähtkirjalised raidkirjad dateeritakse aastatesse 770–750 eKr. Tähestiku ülevõtmise täpne aeg on siiski vaieldav ning mõned uurijad on pakkunud selle toimumisajaks isegi 11. sajandit eKr. Ka Homerose eeposte kirjaliku fikseerimise dateering sõltub osaliselt sellest, millal ja kuidas tähestik kreeklaste seas kasutusele võeti. Ühe seisukoha järgi levis tähestikuline kiri kreeklaste seas järk-järgult ning Homerose eeposed pandi kirja alles hiljem. =====Homerose eeposed ja nende kasutamine ajalooallikana===== [[Homerose probleem]] ehk kahe [[Trooja sõda|Trooja sõjaga]] seotud eepose, "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" päritolu ja koostise küsimus ei ole lihtne. Vaidlusi peetakse nii nende eeposte legendaarse looja [[Homeros]]e isiku, teoste žanri kui ka neis esitatud andmete usaldusväärsuse üle. Siiski võib väita, et "Ilias" ja "Odüsseia" loodi 8. sajandi lõpus või 7. sajandi alguses eKr, kusjuures Ilias valmis tõenäoliselt mõnikümmend aastat varem kui Odüsseia. Täpne dateering on siiski endiselt vaieldav. Mõne uurija arvates said eeposed lõpliku kirjaliku kuju alles 6. sajandisl. Need käsitlevad Mükeene kreeklaste kõige varasemat suurt ettevõtmist – Trooja sõda. Osa olmedetailidest on autor või autorid laenanud hilisemast ajast. Eeposte andmeid saab tumeda ajajärgu kreeklaste ühiskondliku korra rekonstrueerimisel kasutada ainult teatava ettevaatusega. Homerose ajastu andmete ühendamisel arheoloogia andmetega kujuneb siiski küllaltki usaldusväärne pilt tolle ajastu kreeklaste elust ja olustikust. === Arhailine ajajärk === [[Pilt:Shepherd-c-005.jpg|pisi|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], Egiptuse ja [[Uus-Assüüria]] alad, 750–625 eKr]] Arhailine ajajärk (800–500 eKr) algas pärast [[tume ajajärk|tumeda ajajärgu]] lõppu. Tumeda ajajärgu lõpuks peetakse traditsiooniliselt 776. aastat eKr, mil peeti esimesed [[antiikolümpiamängud]].<ref name="Short" /> Arheoloogilised leiud näitavad rahvastiku kiiret kasvu [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]]. Mitmel pool kujunesid väiksema linna mõõtu asulad. Nende seas olid olulisemad [[Smyrna]] ja [[Mileetos]] [[Väike-Aasia]] rannikul, [[Knossos]] Kreetal, [[Chalkis]] ja [[Eretreia]] [[Euboia]] saarel ning [[Ateena]], [[Korintos]], [[Argos]] ja [[Megara]] Kreeka mandriosas. 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr kiirenes Kreekas majanduslik ja ühiskondlik areng, mille tähtsaimaks ilminguks oli [[linn]]a kui käsitöö ja kaubanduse keskuse lõplik väljakujunemine. Eriti hoogsalt arenesid [[Joonia]] linnad Väike-Aasia läänerannikul, kus Kreeka ja Lähis-Ida tsivilisatsioonid teineteist mõjutamine. Idamaade kultuuri mõju avaldus nii materiaalses kui ka vaimses sfääris: linnade kujunemisega kaasnes kreeklastel uute arhitektuurivormide areng ning uuendused kujutavas kunstis, teaduses ja filosoofias. Majanduslik areng väljendus käsitöö täiustumises, mis tugines uuele tehnoloogilisele alusele – [[raud|rauale]] –, samuti sise- ja linnadevahelise kaubanduse arengus. See tõi kaasa edusammud meresõidus ja laevaehituses ([[ankur|ankru]] leiutamine, sõja- ja kaubalaevade tüüpide spetsialiseerumine jms), samuti täpsete mahu- ja kaaluühikute väljatöötamise ning – seegi mitte ilma idamaise mõjuta – vermitud [[münt]]ide kasutuselevõtu. Antiikpärimuse järgi hakkasid esimesena münte vermima [[Lüüdia]] valitsejad Väike-Aasias. 7. sajandil võtsid nende naabrid, Joonia kreeklased, neilt müntide vermimise üle ja sealt levis see tava ka Kreeka teistesse majanduslikult arenenud keskustesse, nagu [[Aigina]], [[Korintos]] ja [[Ateena]]. [[Homeros]]ele omistatud lääne kirjanduse alustekstid "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" arvatakse olevat kirja pandud või kujunenud [[8. sajand eKr|8.]] või [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]]. Rajati esimesed tagasihoidlikud [[mudatellis]]test ja puidust templid, millest silmapaistvaim oli [[Hera tempel]] [[Samos]]el. Samal ajal tõusid esile ülekreekalise tähtsusega pühamud [[Olümpia]] ja [[Delfi]], kuhu rajati monumentaalsemaid templeid hiljem. Spordipidustused, eeskätt [[antiikolümpiamängud|olümpiamängud]], kujunesid arhailise ajajärgu jooksul kogu [[Hellas]]t ühendavateks suurüritusteks. [[Pilt:AntikeGriechen1.jpg|pisi|300px|Vana-Kreeka ja [[Foiniikia]] kolooniad umbes [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandini eKr]]]] [[Foiniiklased]] rajasid Vahemere rannikualadele arvukalt [[koloonia]]id ja kaubapunkte. Nende tegevus ulatus [[Küpros]]elt ja [[Levant|Levandist]] järk-järgult Vahemere maadelääneossa, sealhulgas tänapäeva Lääne-[[Liibüa]], [[Tuneesia]], [[Alžeeria]], [[Maroko]] ja Lõuna-[[Hispaania]] rannikule, [[Baleaarid]]ele, [[Sardiinia]]sse ja Lääne-[[Sitsiilia]]sse. Foiniiklaste tegevus Vahemere maade lääneosas hoogustus eriti 9.–8. sajandil eKr. [[Kartaago]] traditsiooniliseks rajamisajaks peetakse umbes 814. aastat eKr. Sellest kujunes hiljem üks Vahemere maade lääneosa tähtsamaid keskusi. Foiniiklaste ja kreeklaste tihe kokkupuude tõi Kreekasse tugevaid ida kultuurimõjusid. Üks olulisemaid näiteid oli [[foiniikia kiri|foiniikia kirja]] kohandatud kasutuselevõtt. Kreeklased ei võtnud foiniikia tähestikku muutmata kujul üle, vaid kohandasid seda kreeka keele vajadustele, kasutades osa konsonandimärke [[vokaal]]ide tähistamiseks ja lisades uusi tähti. Nii kujunes [[kreeka tähestik]], mille klassikalises vormis oli 24 tähte. Kreeka tähestik võimaldas kreeka keele häälikuid täpsemalt edasi anda. Kunstis asendus senine [[geomeetriline stiil]] [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] järk-järgult [[orientaalstiil]]iga, milles kasutati rohkesti idamaise päritoluga loomafiguure ja ornamente. Hiljem lisandus üha enam inimkujutisi ja suurenes realistliku kujutamise taotlus. Sel nn orientaalperioodil sai alguse ka Kreeka [[monumentaalskulptuur]], mille arengut mõjutasid muu hulgas Egiptuse skulptuuritraditsioonid. ==== Ühiskondlikud muutused ja polise kujunemine ==== Majanduslik edenemine tõi esialgu kaasa ühiskondlikke muutusi ja raskusi laiadele rahvakihtidele. Kaubandus ja raha õõnestasid traditsioonilist põllumajanduslikku majapidamist ja viisid väga tugeva varandusliku kihistumiseni. [[Hesiodos]]e poeemi "[[Tööd ja päevad]]" (8. ja 7. sajandi vahetus eKr) teksti põhjal võib järeldada, et Kreeka külas toimus kiire kihistumine: kujunesid välja jõukad majapidamised, kuid paljud inimesed laostusid ja vaesusid. Talurahvas kannatas üha suureneva maapuuduse, võlgade ja võlaorjuse all. Kõik see teravdas ühiskondlikke suhteid igas kogukonnas. Kreeka ühiskonna muutudes tekkis linnades üha rohkem inimesi, kes ei kuulunud vanasse sugukondadel põhinevasse ühiskonnakorraldusse. Et poliitiline võim oli endiselt peamiselt ülikusuguvõsade käes, jäid need inimesed poliitikast kõrvale. Nende rahulolematus ühines talurahva rahulolematusega ja aitas kaasa demokraatliku liikumise tekkimisele. Rahvas ehk [[deemos]] astus vastu sugukonnaülikute poliitilisele ülemvõimule, nõudes radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Selle ühiskondliku käärimise tulemusel kujunes välja ulatuslik demokraatlik liikumine, mida kirjanduses nimetatakse sageli [[arhailine revolutsioon|arhailiseks revolutsiooniks]]. Selle liikumise peamised ilmingud olid nii varajasel kui ka hilisel etapil seadusandlikud reformid. Varajasel etapil viisid neid sageli läbi erilised ühiskondlikud vahendajad – [[aisümneet|aisümneedid]] –, kellele kogukond andis erakorralised volitused. Selline oli näiteks [[Pittakos]] [[Mytilene]]s [[Lesbos]]e saarel, samuti sisuliselt kõik varajased seadusandjad – [[Zaleukos]] [[Lokroi Epizephyrioi]]s Lõuna-Itaalias, [[Charondas]] [[Katane]]s Sitsiilias ning [[Drakon (seadusandja)|Drakon]] ja [[Solon]] Ateenas. Esimesed reformid seisnesid kirjalike seaduste koostamises, kohtumenetluse korrastamises, isikuvabaduse tagatiste kehtestamises ja sellega seoses võlgnike olukorra kergendamises ning lõpuks poliitilise korra ümberkorraldamises. Nende eesmärk oli piirata sugukonnaaadli poliitilist rolli ja anda tähtsamaid volitusi kujuneva kodanikukogukonna institutsioonidele – rahvakoosolekule, nõukogule ja rahvakohtule. Selle küllaltki pika protsessi lõpp-punktiks olid reformid, mille tulemusel sai lõpliku kuju uut tüüpi sotsiaal-poliitiline organisatsioon – kodanikukogukond ehk linnriik, [[polis]]. Sõna "polis" võib järjest tähistada hõimu varjupaigaks olnud algelist kindlustatud asulat, arenenumat [[protolinn]]a ning käsitöö ja kaubanduse keskusena toimivat linna, selles elavate kodanike kogukonda ja lõpuks selle kogukonna moodustatud riiki. Polise tunnusteks olid esiteks selle piirkonna vabade kodanike korporatiivne ühtsus, samuti selge õiguslik eristus nende ja võõramaalaste vahel: viimased olid kas piiratud õigustega ümberasujad või hoopis õigusteta, kuid üha arvukamaks muutuvad orjad. Teiseks oli polis linnast ja sellega külgnevast maapiirkonnast koosnev juba maastikust tingitud elementaarüksus; neid sidus vastastikku kasulik toodete vahetus ning see tagas kogukonna [[autarkia|autarkse]] eksistentsi. Kolmandaks iseloomustas polist sellise moodustise poliitiline sõltumatus ehk iseseisva riigi staatus. Neljandaks oli kodanikele iseloomulik ideoloogiline ühtsus, mis kinnistas nende vastandumist ülejäänud elanikele: kodanikupatriotism, armastus isamaa ja kodumaa vastu, kodukolde ja esivanemate haudade austamine ning kodanike seas kultiveeritud võrdsus seaduse ees ehk [[isonoomia]] ja võrdne õigus poliitilisele aktiivsusele ja esinemisele ehk [[isegooria]]. Nende omaduste kogum andis Kreeka polisele erakordse elujõu ja püsivuse, nii et see võis ka pärast poliitilise sõltumatuse kaotamist eksisteerida suure territoriaalse riigi – hellenistliku monarhia või Rooma riigi – autonoomse üksusena. Ajalooliselt eristatakse kaht tüüpi polist – demokraatlikku ja oligarhilist. Esimese klassikaline näide oli Ateena, teise oma [[Sparta]]. Nende kujunemise erinevuse määras algselt olukord, mis oli seotud doorlaste vallutusega. Atikas, millest doorlased mööda läksid, kulges riigi kujunemine sisemise arengu tulemusena, Spartas aga etendas olulist osa just vallutus. ==== Ateena ==== {{Vaata|Ateena riik}} Pärast Atika muistse poliitilise kogukonna ajutist allakäiku ja detsentraliseerumist jätkus seal järkjärguline poliitiline areng, mille aluseks sai uue linna – Ateena – tekkimine muistse kindluse lähedusse. [[Atika]] maade alanud ühendamine kajastub pärimuses muistse [[sünoikism]]i nime all: see on osa elanike, eeskätt suursuguste perekondade, ümberasumine ühte keskusesse ja kogu Atikat hõlmavate võimuorganite tekkimine. Osa antiikpärimusest ([[Thukydides]], [[Aristoteles]], [[Plutarchos]]) seostas [[sünoikism]]i Atika legendaarse kangelase ja kuninga [[Theseus]]e algatusega. Üldine mütoloogiline ja kronograafiline pärimus paigutab Theseuse siiski juba Mükeene aega, kõige sagedamini 13. sajandisse eKr, mistõttu ei saa selle kangelase seost hilisema sünoikismiga ajalooliselt usaldusväärseks pidada. Samaaegselt linna arenguga kujunesid esialgsed seisused: põlluharijad ([[geomoorid]]), käsitöölised ([[demiurgid]]) ja ülikkond ([[eupatriidid]]). Maakogukondade lagunemine ning võlgade ja maapuuduse all kannatanud talurahva vaesumine viisid Ateenas, nagu mujalgi Kreekas arhailisel ajajärgul, sotsiaalse olukorra teravnemiseni ja demokraatliku liikumise alguseni. Selle ettekuulutajateks said vastuolud aristokraatia enda hulgas (nn [[Kyloni mäss]], umbes 630 eKr) ning esimene kirjaliku seadusandluse kogemus – arhont [[Drakoni seadused]] (621 eKr). Ateena demokraatliku polise kujunemise põhietappideks said [[Soloni reformid]] (594–593 eKr), [[Peisistratos]]e ja tema poegade türannia (560–510 eKr) ning [[Kleisthenese reformid]] (508 eKr). Atika vabade elanike põhiosa moodustanud deemos kaitses oma vabadust ja kujundas kodanikkonna, mis oli selgelt eraldatud võõramaalastest – ümberasujatest ehk [[metoikud|metoikutest]] – ja orjadest. ==== Sparta ==== {{Vaata|Sparta riik}} Spartas oli olukord teistsugune. Doorlaste vallutus [[Lakoonika]]s viis kohalike [[ahhailased|ahhailastest]] elanike allutamiseni. Sparta ühiskondliku ja poliitilise korra kujunemist seostatakse antiikpärimuses legendaarse seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega, kelle elu paigutati 9. ja 8. sajandi vahetusse eKr. Talle omistati Sparta korra põhjalik ümberkujundamine: maa jagamine valitsevale [[spartiaadid|spartiaatide]] seisusele ning isiklikult vabale, kuid piiratud õigustega [[perioigid|perioikide]] kihile; kohalike põlluharijate kinnistamine spartiaatidele antud maatükkide külge; spartiaatidele omamoodi meesteühenduste ehk [[süssiitia]]te asutamine; lõpuks ka valitsemissüsteemi kujundamine, millesse kuulusid rahvakoosolek ehk [[apella]], vanemate nõukogu ehk [[geruusia]], kaks kuningat, kes täitsid ülempreestrite ja väejuhtide ülesandeid, ning viiest [[efoor]]ist koosnev kontrolliv kolleegium. Tänapäeval ei peeta siiski kõiki neid muudatusi ühe seadusandja ühekordse reformi tulemuseks, vaid Sparta korra kujunemist peetakse pikaajaliseks protsessiks. Doorlaste vallutuspoliitika jätkumine Lakoonikas viis 8.–7. sajandil eKr naabruses asuva [[Messeenia]] alistamiseni. Messeneia maa jagati spartiaatide vahel ja suur osa kohalikest põlluharijatest muudeti [[heloodid|helootideks]] ja kinnistati spartiaatidele antud maatükkide külge. Spartiaatidele kinnistati need maatükid päriliku kasutusõigusena koos nende külge seotud põlluharijate – heloodid|helootidega, kes olid pooleldi pärisorja, pooleldi orja seisundis. Spartiaatide privilegeeritud staatust rõhutas asjaolu, et nad ei pidanud tegelema ei põlluharimise ega käsitööga – nende ainus tegevusala oli sõjapidamine. Sparta polise põhimõtteline erinevus Ateena polisest seisnes selles, et Sparta kodanikukorporatsiooni kuulusid üksnes doorlastest vallutajad, kohalikud elanikud aga, keda oli palju rohkem ja kes tegelesid tootva tööga, olid taandatud allutatud seisundisse (heloodid) või sõltuva kihi seisundisse (perioigid) ja jäid sellest korporatsioonist välja. Sellest tulenes Sparta korporatiivse korra eriline jäikus. Kodanikkond oli seal sisuliselt sõjaväelaagrit, mis oli alati valmis maha suruma mis tahes demokraatlikku liikumist, eelkõige helootide ülestõuse. Sellest tulenes ka Sparta sihipärane välispoliitika, mis oli suunatud sõbralike riikide bloki loomisele. Selle liikmed olid ühtviisi huvitatud konservatiivsete ühiskondlik-poliitiliste traditsioonide säilitamisest. 6. sajandi lõpuks eKr oli see eesmärk saavutatud [[Peloponnesose liit|Peloponnesose liidu]] loomisega. ==== Suur kolonisatsioon ==== {{Vaata ka|Suur kolonisatsioon}} Olulised kaasnevad nähtused olid koloniseerimine ja [[türannia]]. Paljudes kogukondades asusid liigsed põlluharijad enam-vähem organiseeritult meretagustesse kolooniatesse. Koloniseerimise arengut mõjutasid ka kaubanduse ja käsitöö huvid ning juhtivate linnaringkondade huvi seada sisse kaubavahetus äärealade rahvastega. Veel üks põhjus olid poliitilised tülid, eeskätt nooremate aristokraatlike suguvõsade või üksikute ülikuvõsude rahulolematus oma seisundiga ja soov seda parandada meretagustes seiklustes osalemisega. Kreeklaste [[koloonia]]te rajamine 8.–6. sajandil saavutas sellise ulatuse, et hõlmas kõiki Vahemere ja Musta mere äärseid piirkondi. [[Kolonisatsioon]]i lähtekohad paiknesid peamiselt Kreeka mandriosas, Egeuse saartel ja Väike-Aasia rannikul. Kreeka asustus levis Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse, Väike-Aasiasse, [[Traakia]] rannikule, [[Must meri|Musta mere]] äärde, [[Kürenaika]]sse, Vahemere maade lääneossa ja [[Pürenee poolsaar]]ele. [[Suur kolonisatsioon|Suure kolonisatsiooni]] ajal ([[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]) rajasid Kreeka linnriikide elanikud Vahemere ja Musta mere rannikualadele arvukalt uusi asulaid ja linnriike. Kolooniad olid emamaast üldjuhul poliitiliselt sõltumatud ning neile kuulusid ümbruskonna maavaldused. Paljud neist kujunesid kiiresti iseseisvateks linnriikideks ja mõned ületasid hiljem suuruse või tähtsuse poolest oma emalinnu. Kolooniatel olid emalinnaga sageli tihedad usulised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed ning ühised kombed ja [[kultus]]ed. Emalinna ja koloonia vahel võisid säilida ka erilised poliitilised või kodakondsuslikud suhted, kuid nende korraldus erines kolooniati. Kolooniate elanikud tegelesid [[kaubandus]]e, käsitöö, põlluharimise ja karjakasvatusega. Kohalike rahvastega kaubeldi vilja, kariloomade, nahkade, soolakala ja orjadega ning Kreeka aladelt toodi kolooniatesse muu hulgas veini, oliiviõli, metalltooteid, marmorit, savinõusid ja kangaid. Kaubavahetuse sisu sõltus piirkonna loodusvaradest ja kohalike rahvaste majandusest. ===== Suur-Kreeka ===== [[Pilt:Greek Colonization Archaic Period.svg|pisi|Kreeka alad ja kolooniad [[Arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] (750–550 eKr)]] Esialgu said Kreeka kolonisatsiooni peamisteks sihtkohtadeks Itaalia ja Sitsiilia ning teerajajad olid [[euboialased]]. [[8. sajand eKr|8. sajandi]] esimesel poolel eKr rajasid Euboia saarelt pärit asunikud [[Ischia saar]]el (toona [[Pithekussai]]) asula ning hiljem [[Kyme]] linna Itaalia maismaal. Euboialased rajasid esimese Kreeka koloonia Sitsiilias, umbes 734 eKr asutatud [[Naxos (Sitsiilia)|Naxose]] [[Etna]] jalamil. Hiljem rajasid nad ka [[Rhegion]]i Itaalia edelatipus ning [[Katane]], [[Messana]] ja teisi kolooniaid Sitsiilias. Sel ajajärgul hoogustusid kreeklaste, eriti [[Euboia]] elanike mereretked lääne suunas Itaaliasse. Üheks tõmbeteguriks olid [[Etruuria]] ja [[Elba saar]]e metallileiukohad. Euboialased sõlmisid [[etruskid|etruski]] ülikusuguvõsadega suhteid, mis hõlbustasid kaubandust ja tagasid ligipääsu metallile. Suurima Sitsiilia kreeka linna [[Sürakuusa]] rajasid umbes 733 eKr väljarändajad [[Korintos]]est. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka [[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]. [[Gela]] rajasid umbes 688 eKr asunikud [[Kreeta]]lt ja [[Rhodos]]elt.<ref>E.Zuppardo, S. Piccolo (2005), ''Terra Mater: Sulle sponde del Gela greco'', Betania ed., Caltanissetta; ('''en''') [https://www.ancient.eu/Gela/. Piccolo, Salvatore. ''Gela.'' Ancient History Encyclopedia. December 20, 2017.]</ref> Sitsiilia lõunarannikul asuva [[Akragas]]e asutasid [[Rhodos]]e ja [[Kreeta]] elanikud umbes 580 eKr. Sitsiilia lääneosas kindlustusid [[foiniiklased]] ning saare sisealad jäid veel sajanditeks põliselanike [[sikulid|sikulite]], [[sikaanid]]e ja [[elümid|elümite]] võimu alla. [[Messana]] elanikud rajasid samuti rea väiksemaid kolooniaid ja kaubapunkte. Itaalia mandriosa lõunaranniku kolonisatsioon algas juba [[8. sajand eKr|8. sajandi]] lõpus eKr. [[Ahhaia|ahhailased]] rajasid [[Kroton]]i ja [[Sybaris]]e ning [[Sparta]]lased [[Taras]]i (praegune [[Taranto]]). [[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|300px|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]] alad ja [[Uus-Assüüria|Uus-]][[Assüüria]] suurriigi laienemine, [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr]]]] Kreeka asustus Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias aitas kujundada piirkonda, mida hakati nimetama [[Suur-Kreeka]]ks ehk Magna Graeciaks, ning laiendas kreeka keele, kultuuri ja majanduslike sidemete levikut Vahemere keskosas. ===== Kreeka kolonisatsioon Musta mere ja Vahemere piirkonnas ===== [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] ja eriti selle teisel poolel laienes Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] [[Mileetos]]e linnast [[Egeuse meri|Egeuse mere]] põhjarannikule, [[Traakia]] rannikule ja [[Must meri|Musta mere]] piirkonda. Mileetoslased rajasid Musta mere rannikul muu hulgas [[Olbia]] [[Dnestr]]i suudme lähedal ja [[Sinope]] [[Anatoolia]] põhjarannikul. [[Pantikapaion]]i rajasid Mileetose kolonistid [[Krimm]]is [[Kertši poolsaar]]el umbes 600 eKr. Kesk-Kreeka [[Megara]] elanikud rajasid [[Chalkedon]]i umbes 7. sajandi keskpaiku eKr ja [[Byzantion]]i umbes 660 eKr. Byzantion asus strateegiliselt tähtsas paigas [[Bosporus]]e ääres ning kujunes hiljem üheks Kreeka maailma tähtsamaks linnaks. Kreeka kolooniaid rajati läänes Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning veel kaugemale Lõuna-Galliasse, Rhône'i jõe suudmesse ([[Massalia]]); lõunas Põhja-Aafrikasse ([[Küreene]]); kirdes väinade piirkonda ([[Chalkedon]], [[Byzantion]]) ning kogu Musta mere rannikule ([[Istros]], [[Olbia]], [[Tauria Chersonesos]], [[Pantikapaion]], [[Phanagoria]], [[Dioskuriada]], [[Sinope]], [[Herakleia Pontike]]). Umbes 631 eKr asutasid [[Thera]] saare elanikud Põhja-Aafrikas [[Kürenaika]]s [[Küreene]] linna. [[Vana-Egiptus|Egiptuses]] kujunes [[Niiluse delta]]s [[Naukratis]] kreeklaste oluliseks kaubandus- ja asulakeskuseks. Naukratis ei olnud Küreenega samal viisil kreeka koloonia, vaid Egiptuse võimude lubatud rahvusvaheline kaubanduskeskus, kus elasid ja tegutsesid mitme Kreeka linnriigi kaupmehed. Vahemere põhjarannikul kujunes [[Provence#Kreeklased Provence'is|Provence]]'is [[Massalia]] üks olulisemaid Kreeka kaubanduskeskusi. Selle rajasid [[Phokaia]] elanikud umbes 600 eKr. Massalia kaupmehed osalesid kaubavahetuses Gallia sisemaaga ning nende mõjusfäär ulatus [[Rhône]]'i ja [[Durance]]'i jõe kaudu kaugele sisemaale. Massalia kaudu liikusid Vahemere ja Gallia vahel muu hulgas vein, metallid, soolatud toiduained ning mitmesugused käsitöö- ja luksuskaubad. Musta mere piirkonna olulisemate Kreeka kolooniate ja linnade hulka kuulusid [[Olbia]] ([[Lõuna-Bug]]i suudme lähedal), [[Tyras]] (nüüdne [[Bilhorod-Dnistrovskõi]]), [[Tanais]] (nüüdne [[Nedvigovka]]), [[Hersonesos]] (nüüdse [[Sevastopol]]i lääneservas), [[Theodosia]] (nüüdne [[Feodossia]]), [[Pantikapaion]] (nüüdne [[Kertš]]), [[Dioskurias]] (nüüdne [[Suhhumi]]) ja [[Phasis]] (nüüdne [[Poti]]). [[Pantikapaion]] kujunes Kertši väina piirkonna tähtsaimaks keskuseks ning selle ümber kujunes [[Bosporose riik]], mis hõlmas Kertši ja [[Tamani poolsaar]]e ning nendega seotud alasid. Musta mere äärsete Kreeka linnade tähtsus suurenes eriti klassikalisel ja hellenistlikul ajajärgul. Hiljem mõjutasid nende arengut piirkonna kohalike rahvaste, sealhulgas [[sküüdid|sküütide]] ja [[sarmaadid|sarmaatide]] tugevnemine. Mõned linnad säilisid antiikaja lõpuni, kuigi nende elanikkond ja kultuuriline koosseis muutusid ning kreeka rahvastiku kõrval suurenes mittekreeklaste osatähtsus. ====Türannia==== Kui aga oma olukorraga rahulolematud inimesed keeldusid kodumaalt lahkumast ja olukord teravnes, tekkisid tingimused tugeva isiksuse – auahne demagoogi – esilekerkimiseks. Ta tõmbas mitmesuguste lubadustega kaasa suure hulga rahulolematuid ja haaras nende toetusel võimu. Nii tekkis varajane Kreeka [[türannia]]. Sõna "türann" ise oli kreeklastele ilmselt laenatud idapoolsetelt naabritelt, Lüüdia või [[Früügia]] elanikelt ja tähistas ebatraditsioonilise monarhivõimu kandjat. Türannirežiime tuntakse paljudes Balkani-Kreeka linnades: Korintoses [[Kypselos]]e ja tema järeltulijate valitsus, [[Sikyon]]is [[Orthagoras]]e ja tema järglaste võim, [[Megara]]s [[Theagenes]]e võim ning Ateenas Peisistratose ja tema poegade valitsus. Kreeka idapoolses osas jätsid traditsiooni jälje [[Thrasybulos]]e valitsemine Mileetoses ja [[Polykrates]]e valitsemine Samose saarel; Kreeka lääneosas Sitsiilias aga [[Phalaris (Akragas)|Phalaris]]e jõhker türannia Akragases ning Gela ja Sürakuusa [[Deinomeniidid]]e suguvõsa valitsejate [[Gelon]]i, [[Hieron I]] ja Thrasybulose ajal. Türannid pärinesid reeglina aristokraatlikust keskkonnast, kuid ülejäänud ülikkonna vastupanu ületamiseks rakendasid nad selle vastu repressioone. Nende poliitika viis vana aristokraatia kihi vähenemiseni ja selle poliitilise rolli languseni. Selles seisneski varajase Kreeka türannia ajalooline tähtsus: omal moel valmistas see ette demokraatia tulevast võidulepääsu, kuigi demokraatia lõplik kehtestumine eeldas türannia enda eelnevat kõrvaldamist. ==== Pärsia ja Väike-Aasia kreeka linnad ==== [[Pilt:Median Empire.jpg|pisi|Aasia impeeriumid umbes 600 eKr: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], Pärsia]] [[Pilt:Perserreich 500 v.Chr.jpg|pisi|Kreeka alad ja Pärsia suurriik 500 eKr]] [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] kujunes Lähis-Idas uus suurriik – [[Ahhemeniidide riik]] ([[Pärsia]]), mis laienes kiiresti mitmes suunas. Pärsia jõudis [[Väike-Aasia]]sse ja pärast [[Lüüdia]] vallutamist [[Kyros II]] poolt aastatel 547–546 eKr sattusid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad, mis olid seni allunud Lüüdia kuningatele, Pärsia ülemvõimu alla. Pärslased seadsid mitmes linnas võimule kohaliku päritoluga [[türann]]e, kes sõltusid Pärsia võimust ja [[satraap]]idest. [[Anatoolia]] ranniku lähedased [[Egeuse mere saared]] jäid esialgu Pärsia võimu alt välja, kuid Pärsia mõju laienes neile järk-järgult. [[Sámos]]e türann [[Polykrates]] (umbes 540–522 eKr) kujunes üheks oma aja võimsamaks Kreeka valitsejaks ja arendas Sámosel ulatuslikku ehitustegevust. Tema ajal rajati või täiustati muu hulgas sadamat varjav [[muul]], linna veega varustav tunnel ja [[Hera tempel|Hera templi]] rajatisi. Polykratesel oli tugev laevastik, mis võimaldas tal saavutada mõju [[Egeuse meri|Egeuse merel]]. Polykrates toetas Pärsia kuningat [[Kambyses II]], kui too 525. aastal eKr Egiptust ründas, ja saatis talle appi oma laevastiku. Hiljem sattus Polykrates ise Pärsia võimu alla ja hukati. Pärsia kontroll laienes seejärel ka teistele Väike-Aasia ranniku lähedastele saartele. ==== Kreeka–Pärsia sõjad ==== [[Pilt:Ionian Revolt Campaign Map-en.svg|pisi|[[Joonia ülestõus]]u (499–493 eKr) sõjategevusalad]] {{Vaata|Kreeka-Pärsia sõjad|Xerxes I|Dareios I}} [[6. sajand eKr|6. sajandi]] lõpuks kontrollis [[Ahhemeniidide riik]] tohutut territooriumi, mis ulatus Iraanist Väike-Aasia ja Kagu-Euroopani. Pärsia võimu laienemine ohustas ka Kreeka linnriikide iseseisvust. Pärslaste sõjaretk [[Náxose saar|Naxose]] vastu 499 eKr tõi kaasa Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu. [[Mileetos]]e asevalitseja [[Aristagoras]]e õhutusel kukutasid mitmed linnad Pärsiast sõltuvad türannid ja ühinesid Mileetose juhtimisel võitluseks Pärsia võimu vastu. Kreeklased ründasid [[Ephesos]]e juurest [[Sardis]]t ja põletasid osa linnast. Ülestõus levis ka [[Küpros]]ele, kus kreeka linnad tõusid Pärsia vastu, kuid Pärsia väed surusid vastuhaku maha. Pärast joonlaste laevastiku lüüasaamist [[Lade merelahing]]us 494 eKr vallutasid pärslased [[Mileetos]]e ning linn langes pärast piiramist ja hävitati osaliselt. Aastaks 493 eKr oli [[Joonia ülestõus]] lõplikult maha surutud ja Väike-Aasia kreeka linnad sattusid taas Pärsia võimu alla. [[Pärsia esimene sissetung Kreekasse|Pärsia esimese sissetungi]] ajal 492. aastal eKr jõudis Pärsia sõjaretk [[Traakia]]sse ja Makedooniasse, kuid Pärsia laevastik sai Athose poolsaare juures tormi tõttu suuri kaotusi ja sõjaretk katkes. 490. aastal eKr tungis Pärsia vägi uuesti Kreeka aladele ja [[Maratoni lahing]]us said pärslased Ateena väelt lüüa ning taandusid. 480. aastal eKr [[Pärsia teine sissetung Kreekasse|tungisid Pärsia väed uuesti Kreekasse]]. [[Lakedaimon]]i [[Sparta kuningas|Sparta kuninga]] [[Leonidas I]] juhtimisel pidasid spartalased ja nende liitlased [[Termopüülide lahing]]us pärslastele vastu, kuid pidid lõpuks taanduma ning pärslased vallutasid ja hävitasid [[Ateena]]. Kreeka laevastik saavutas samal aastal otsustava võidu [[Salamise lahing]]us. 479. aastal eKr said kreeklased Pärsia vägedest võitu [[Plataia lahing]]us ning Kreeka laevastik alistas pärslaste ja nende liitlaste väe [[Mykale lahing]]us. Pärsia väed sunniti Kreeka mandriosast taanduma. Arhailise ajajärgu lõppu tähistasid Kreeka–Pärsia sõdade esimesed etapid. Joonia ülestõus (499–493 eKr), Pärsia esimene sissetung Kreekasse (492–490 eKr) ja Maratoni lahing (490 eKr) toimusid veel arhailisel ajajärgul. Pärsia teine sissetung Kreekasse 480–479 eKr jääb aga arhailise ja klassikalise ajajärgu piirialale. ===Klassikaline ajajärk=== {{Vaata|Kreeka klassikaline ajajärk}} Klassikaline ajajärk (500–336 eKr). Kreeka linnriikide kujunemine jõudis põhijoontes lõpule 6. sajandi lõpuks. Peaaegu kohe sattusid need äsja kujunenud riigid raskesse olukorda. Juba 6. sajandi keskpaigas tekkis Kreeka maailma idapiiridel vaenulik jõud – Pärsia ehk [[Ahhemeniidide riik]]. Selle kuningad ei allutanud endale mitte üksnes Lähis-Ida maid ja Egiptust, vaid alustasid ka pealetungi Kreeka linnade vastu. [[Kyros II]] ajal allutati Väike-Aasia rannikul asunud Kreeka linnad (546), [[Dareios I]] ajal vallutasid pärslased [[Samos]]e saare (522) ja [[Dareios I]] alustas pealetungi Balkani-Kreekasse. Tema sküütide-retk (512) ei saavutanud küll oma otsest eesmärki – Musta mere äärsete [[sküüdid|sküütide]] hõimuliidu purustamist –, kuid selle tagajärjel kindlustasid pärslased oma positsiooni [[Musta mere väinad]]e piirkonnas ning allutasid [[Traakia]] ja [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Seda olukorda kasutasid ära kreeklaste ammused kaubanduslikud konkurendid foiniiklased, kelle laevad hakkasid liiklema Egeuse merel. Kkaubandustegevuse piiramine ja poliitiline surve, eriti pärslaste toetatud sõltuvate türannirežiimide kehtestamise tõttu, kutsusid esile Väike-Aasia kreeklaste vastuhaku ([[Joonia ülestõus]], 500–494 eKr). See sündmus avas pika [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdade]] perioodi (500–449 eKr). Pool sajandit kestnud sõjad kinnitasid Kreeka uue tsivilisatsiooni elujõulisust ja tagasid sellele maailmaajaloos olulise positsiooni. Võitluses pärslastega näitas Kreeka linnriikide maailm kõrget poliitilise organiseerituse taset. Selle üheks väljenduseks oli ülekreekalise liidu loomine 481. aastal. Kerkis esile rida väljapaistvaid sõjalis-poliitilisi juhte, nende seas ateenlased [[Miltiades]], [[Themistokles]], [[Aristides]] ja [[Kimon]] ning spartalased [[Leonidas]] ja [[Pausanias]]. Eriti suur oli Ateena roll. Esialgu juhtis võitlust võõrvallutajate vastu Ateena koos Spartaga, hiljem asus ta iseseisvalt juhtima kreeklaste pealetungi pärslaste Aasia valdustes. Kreeklaste võidukas vastupanu pärslaste sissetungidele Balkani poolsaarele – võidud [[Maratoni lahing]]us 490. aastal, [[Salamise merelahing]]us 480. aastal ning [[Plataia lahing]]us ja [[Mykale lahing]]us 479. aastal – ei taganud mitte ainult kreeklastele endile, vaid ka hilisematele Euroopa riikidele võimaluse vabaks ja iseseisvaks arenguks. Samal ajal kujundas see pikaajalise eraldusjoone Euroopa ja Aasia vahele, millel oli paljude sajandite vältel negatiivne mõju Ida ja Lääne tsivilisatsioonide vastastikusele läbikäimisele ja lähenemisele. Pärslaste väljatõrjumisele järgnenud aega (479–431 eKr) loetakse klassikalise Kreeka hiilgeajaks. Kreeklaste võit pärslaste üle suurendas nende eneseteadvust ja kujunes välja [[hellenid|hellenite]] ja [[Barbarid|barbarite]] vastandus. Sõna "barbar" ei viidanud algselt teiste rahvaste madalale arengutasemele, vaid tähendas kreeklaste jaoks lihtsalt võõrkeelseid inimesi, kelle kõne kõlas arusaamatu "bar-barina". Kõige olulisemateks barbariteks peeti [[pärslased|pärslasi]] ja neile alluvaid idamaa rahvaid. Kreeka-Pärsia sõdade võidul olid Kreeka poliste arengule olulised sotsiaal-majanduslikud ja poliitilised tagajärjed. Kreeka majandus põhines suuresti [[orjandus]]el. Suurmajapidamistes kasutati valdavalt orjatööd, kuid orje pidasid ka keskmise jõukusega ja vaesemad vabad inimesed. Edukate sõdade tulemusel tugevnes Kreeka linnade majandus, mis liikus nüüd lõplikult antiiksele arenguteele, tuginedes muu hulgas sõjavangidena orjastatud võõramaalaste massilisele kasutamisele. Sõja käigus vangistatud orjade rohkus tõi kaasa orjatöö ulatusliku leviku ühiskonna eri valdkondades: kaevandustööstuses, sealhulgas kaevandustes ja kivimurdudes, mitmesugustes käsitööharudes, kus 5. sajandi lõpuks kujunes välja orjatööl põhineva suure töökoja eriliik [[ergasteerion]], ning isegi krediidi- ja finantstehingutes. Viimastes tegutsesid peale kutseliste [[rahavahetaja]]te ja [[liigkasuvõtja]]te ehk [[trapesiit]]ide ka nende usaldusagendid, kes võisid olla orjad. Rikaste inimeste majapidamistes suurenes orjadest teenijate arv; nende hulka kuulusid teenijannad, kokad, flöödimängijad ja teised. Ka riigiasjades kasutati ulatuslikult orjatööd, näiteks kantseleiametnikena ja Ateenas ka korrakaitsjatena. Sellisteks korrakaitsjateks olid Ateena riigi poolt Musta mere piirkonnast umbes 476. aastal ostetud 300 sküüdi orja, kelle arv kasvas hiljem tuhandeni. Nad elasid eraldi kasarmutes, kandsid traditsioonilist riietust – kirjusid pükse, kaftanit ja [[paslik]]ut – ja säilitasid oma tavapärase relvastuse, vibu ja väikese mõõga. Nende peamine ülesanne oli korra hoidmine avalikes kohtades. Selleks olid nad varustatud ka [[piits]]aga. Orjandus kujunes üheks aluseks, millel rajanes antiikne kodanikuühiskond. Orjatöö võimaldas märkimisväärsel osal Kreeka linnade vabadel inimestel elada ilma füüsilise tootliku töö koormata. Materiaalselt kindlustatud vaba aja olemasolu lõi tingimused kõrgetasemelise humanitaarkultuuri arenguks ning kunstnike, kirjanike ja teadlaste loomingulise tegevuse õitsenguks. Aristotelese käsitluses sai vaba inimese ja kodaniku üheks iseloomulikuks tunnuseks piisava vaba aja ehk ''[[scholē]]'' olemasolu. Sõna ''scholē'' hakkas tähistama ka kultuurielu nähtusi: õpetatud vestlusi, filosoofi õpetlikku loengut, teaduslikku traktaati ning lõpuks ka ruumi, kus tegeleti intellektuaalse tegevusega. Ladina keele vahendusel kujunes sellest sõnast (''schola'') uusajal haridusasutuse (kooli) nimetus. Edu Pärsia-vastastes sõdades oli seotud ka teise olulise nähtusega Vana-Kreeka ühiskonnas – [[demokraatia]] arenguga majanduslikult arenenumates polistes. Eriti oluline oli demokraatia areng Ateenas. Seal kujunes demokraatlikule korrale iseloomulik poliitiline süsteem, mis tugines [[rahva suveräänsus]]e põhimõttele ja vastavatele institutsioonidele: [[rahvakoosolek]]ule, riiginõukogule ehk [[viiesaja nõukogu]]le ja rahvakohtule ehk [[heliaia]]le. Kodanikele ei tagatud mitte ainult poliitilist võrdsust, vaid ka tegelik võimalus osaleda ühiskondlikus ja poliitilises elus. Seda toetas ulatuslik sotsiaalpoliitika, mille hulka kuulus ametikohustuste täitmise eest tasu maksmine, raha eraldamine nn teatrifondist (''[[theōrikon]]'') teatrietendustel osalemiseks, ehitustööde korraldamine, liigse põllumajandusliku elanikkonna suunamine sõjalis-põllumajanduslikesse kolooniatesse ehk [[kleruuhia]]tesse ning rikaste kodanike kaasamine rahva heaks kantavate avalike kohustuste ehk [[liturgiad|liturgiate]] täitmisse. Selle sotsiaalprogrammi korraldamisel ja elluviimisel oli oluline roll Ateena demokraatia juhil [[Perikles]]el, kelle tegevus langeb ajavahemikku umbes 460–430 eKr. Tema ajal kujunesid lõplikult välja nii Ateena demokraatlik riigikord kui ka selle oluline välispoliitiline ühendus Delose liit ehk hilisem [[Ateena mereliit]]. Pärast [[Delos]]e vabanemist pärslaste võimu alt kujunes Delosest 478/477 eKr asutatud [[Delose liit|Delose liidu]] keskus. Liidu peamine korraldaja oli [[Aristeides]]. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Riigid, kes ei suutnud või ei soovinud anda laevu ühisesse laevastikku, pidid maksma andamit ehk ''[[phoros]]''{{'}}t. Liidukassa paiknes Delose saarel [[Apollon]]ile ja [[Artemis]]ele pühendatud joonlaste ühispühamus. Deloses käis koos ka liitlaslinnade esindajate kogu. Hiljem muutus Delose liit Ateena juhitud [[Ateena mereliit|Ateena mereliiduks]]. Ateena mereliidu kassa viidi 454 eKr Deloselt Ateenasse [[Ateena akropol]]ile. Ateenlased said selle vahendeid kasutada oma äranägemise järgi. See suurendas Ateena kontrolli liitlaste üle. Ateena mereliidus kehtis Ateena raha ning ühtne kaalu- ja mõõdusüsteem. Ateenlased rajasid mõnede liitlaste territooriumile oma kodanike asulaid ehk [[kleruuhia]]id. Suurem osa liitlasi oli loobunud laevade saatmisest liidulaevastikku ning piirdus ''phoros''{{'}}e maksmisega. See võimaldas Ateenal tugevdada oma laevastikku liitlaste arvel. Samas hõlbustas mereliidu ühtne raha- ja kaalusüsteem kaubandust. Ateenlased tagasid mereteede turvalisuse ning toetasid liitlasriikide sisetülides sageli demokraatlikke, mitte oligarhilisi rühmitusi. Ateena kontroll oma liitlaste üle muutus siiski üha tugevamaks ja mereliit hakkas omandama Ateena juhitud suurriigi ehk impeeriumi iseloomu. Kreeka linnriikide ([[Balkan]]il ja [[Väike-Aasia]]s) omavahelistes suhetes tõusid esile kaks suurvõimu: [[Peloponnesose liit]] eesotsas [[Sparta]]ga ja [[Ateena mereliit]] eesotsas Ateenaga. Kreeka-Pärsia sõdade ajal olid Ateena ja Sparta tegutsenud pärslaste vastu liitlastena, sõdade järel aga kujunes nende vahel pingeline vastasseis. ====Ateena ja Sparta==== [[Pilt:Sparta Peloponnes.png|pisi|vasakul|[[Sparta]] [[Peloponnesos]]e poolsaare kaguosas, [[Taygetos]]e ja [[Parnon]]i mäeaheliku vahel]] [[Pilt.svg|pisi|[[Sparta]] territoorium ning [[Sparta]] ja [[Argos]]e linn Vana-Kreekas]] {{Vaata|Lakedaimon|Sparta}} [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdades]] etendasid juhtivat osa [[Ateena]] ja [[Sparta]]. Kreeka poliitiline killustatus ja linnriikide omavahelised huvide konfliktid põhjustasid sageli sõdu ka kreeklaste endi vahel. Ateena poliitilised taotlused tekitasid vastuseisu teises tugevas riigis – Spartas. Sparta jälgis murelikult Ateena tugevnemist, kartes demokraatlike suundumuste levikut tema kaitse all olevates Peloponnesose linnades. Sparta poole hakkasid pöörduma need Kreeka kogukonnad, kes kartsid Ateena sekkumist oma iseseisvusse. Kreeka poliste maailmas kujunes vastasseis: arenenumad merelinnriigid, eeskätt joonia linnad, kaldusid Ateena poole ja jäid mõneks ajaks selle mõjuvälja, konservatiivsemad kogukonnad aga, sealhulgas doorlaste ja aioollaste omad, pooldasid Sparta oligarhilist korda ja ootasid Spartalt kaitset. Poliitilisele lõhele lisandus Ateena majanduslik konkurents Peloponnesose liidu kaubanduskeskuste [[Korintos]]e ja [[Megara]]ga ning ideoloogiline vastasseis Ateena demokraatia ja Sparta oligarhia vahel. ====Ateena hiilgeaeg==== [[Pilt:Athenian empire atheight 450 shepherd1923.png|pisi|Ateena alad oma suurimas ulatuses, umbes 450 eKr]] [[Pilt:Attica 06-13 Athens 50 View from Philopappos - Acropolis Hill.jpg|pisi|Vaade [[Ateena akropol]]ile]] [[Pilt:Athen Erechtheum BW 2017-10-09 13-47-38.jpg|pisi|[[Erechtheion]], vaade lõunast]] [[Pilt of Athens.jpg|pisi|[[Ateena]] linn ja [[Pireus]]e sadam]] 5. sajandi keskpaiku eKr saavutas Ateena oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju. [[Ateena demokraatia]] oli selle arengu üks alustalasid. Pärslaste sissetungi ajal 480 eKr hävinud vanema, 6. sajandist eKr pärinenud [[Athena tempel|Athena templi]] varemete kohale rajati jumalanna [[Athena]]le pühendatud [[dooria stiil]]is [[marmor]]ist [[Parthenon]]. Parthenon valmis aastatel 447–438 eKr. [[Erechtheion]]i tempel rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastatel 421–406 eKr. ====Kreeka kultuuri Atika ajajärk==== [[Pilt:Map of Attika.png|pisi|[[Atika]] ajalooline piirkond]] Kreeka ühiskond elas 5. sajandil eKr läbi suure õitsengu. Kreeka kunsti ja hiljem ka filosoofia keskuseks kujunes [[Ateena]], mille kultuurilise mõju all arenes suur osa Kreeka maailmast. Vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi nimetatakse [[Atika ajajärk|Atika ajajärguks]] [[Atika]] maakonna järgi, mille pealinn oli Ateena. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjandusliigiks [[draama]]. [[Atika draama]] arenes välja viljakusjumal [[Dionysos]]ele pühendatud pidustustest ehk [[dionüüsiad|dionüüsiatest]], millega kaasnesid rongkäigud, ohvrid, muusika, laul ja pidustused. Draamas asendus sündmustest jutustamine nende näitliku esitamisega, milles osalesid nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulust kujunesid aja jooksul välja [[tragöödia]] ja [[komöödia]], millest said Atika ajajärgu kirjanduse peamised draamažanrid. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad olid [[Aischylos]], [[Sophokles]] ja [[Euripides]]. Atika ajajärgu komöödia tähtsaim esindaja oli [[Aristophanes]]. Proosakirjanduses õitsesid [[ajalookirjandus]] ja [[retoorika]]. Tähtsamad ajalookirjanikud olid [[Herodotos]], [[Thukydides]] ja [[Xenophon]]. Kümnest traditsiooniliselt nimetatud suurest kõnemehest olid tuntumad [[Isokrates]], [[Demosthenes]] ja [[Aischines]]. Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e teostes. Klassikalisel perioodil sai alguse mineviku süstemaatiline uurimine. [[Herodotos]] [[Halikarnassos]]est (umbes 484–425 eKr) käsitles oma teoses "[[Historia]]" peamiselt [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdu]], kuid esitas ulatuslikult ka nendele eelnenud sündmusi ning [[Lüüdia]] ja [[Pärsia]] tõusu. Herodotose töö põhines muu hulgas suulisel [[pärimus]]el ja tema enda kogutud teadetel, mille usaldusväärsust ta mõnikord kahtluse alla seadis. Ateenlane [[Thukydides]] (umbes 460–400 eKr) kirjutas [[Peloponnesose sõda|Peloponnesose sõja]] ajaloo. Ta suhtus allikatesse kriitiliselt ning püüdis eristada kontrollitavaid sündmusi kuulujuttudest ja ebatäpsetest teadetest. ====Esimene Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Esimene Peloponnesose sõda}} [[Pilt:Map Peloponnesian War 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad esimeses Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Esimene Peloponnesose sõda puhkes 5. sajandi keskpaigas eKr Ateena ja Sparta juhitud liitude vastasseisu tulemusena. Ateena saavutas algul edu. [[Megara]] liitumine Ateenaga andis talle kontrolli [[Korintose maakitsus]]e üle ja ateenlased vallutasid [[Aigina]]. Sparta väed tungisid Kesk-Kreekasse ja võitsid ateenlasi [[Tanagra lahing]]us umbes 457 eKr, kuid samal aastal saavutasid ateenlased [[Boiootia]]s võidu ja kehtestasid seal Ateena-meelse korra. Samal ajal jätkus sõda Pärsiaga. Egiptus oli Pärsia võimu vastu üles tõusnud ja ateenlased saatsid ülestõusnute toetuseks suure laevastiku. Ateenlased vallutasid suure osa [[Niiluse delta]]st ja jõudsid [[Memphis (Egiptus)|Memphise]] piirkonda, kuid Pärsia vastupealetung sundis nad taanduma. Umbes 454 eKr hävitati ateenlaste vägi ja hukkus tuhandeid ateenlasi. Hiljem korraldasid ateenlased sõjakäigu [[Küpros]]ele. See oli edukam kui Egiptuse-retk ja sellele järgnenud läbirääkimiste tulemusel sõjategevus Pärsiaga vaibus. Esimeses Peloponnesose sõjas tabas Ateenat mitu tagasilööki. 446 eKr lõid boiootlased Ateenast lahku ja purustasid ateenlaste väe. Ülestõus puhkes ka [[Euboia]]l, [[Megara]] lahkus Ateena poolelt ja Peloponnesose vägi ähvardas Atikat.[[Perikles]] suutis Euboia taas Ateena võimu alla tuua ning vältida Peloponnesose vägede sissetungi ja rüüstamist [[Atika]]l, kuid [[Boiootia]] ja [[Megara]] jäid Ateenast sõltumatuks. 445 eKr sõlmitud [[Kolmekümneaastane rahu]] taastas suures osas sõjaeelse olukorra ja fikseeris jõudude tasakaalu Ateena ja Sparta vahel. Kreeka maailm jagunes suures osas kaheks leeriks: Peloponnesose liiduks ja Ateena mereliiduks. Esimene toetas üldjuhul aristokraatlikumaid ja teine demokraatlikumaid riigikordi. ====Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Peloponnesose sõda}} Kõige suuremat hävingut toonud Kreeka-sisene konflikt oli [[Peloponnesose sõda]], mille võitis Sparta. Sõda lõpetas Ateena domineeriva positsiooni, kuid ka Sparta hegemoonia jäi lühiajaliseks. Hiljem tõusid Kreeka juhtivaks jõuks [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ning lõpuks [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Selle rivaliteedi tulemuseks oli Kreeka-sisene Peloponnesose sõda (431–404 eKr). See polnud üksnes kahe Kreeka juhtiva polise, Ateena ja Sparta kokkupõrge ega kahe riikidebloki – Ateena ja Peloponnesose liidu – vastasseis, vaid ka kahe erineva ajaloolise suundumuse konflikt: kaubanduslik-demokraatliku ja agraar-konservatiivse suuna vahel. =====Archidamose sõda===== {{Vaata ka|Archidamose sõda}} [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-en.svg|pisi|Delose ehk [[Ateena Mereliit]] enne Archidamose sõda 431 eKr]] [[Pilt:Isthmus of Corinth in ancient Greece.svg|pisi|[[Korintose maakitsus]] Vana-Kreekas]] [[Pilt:Peloponnesian war alliances 431 BC.png|pisi]] 445 eKr sõlmitud rahu ei kõrvaldanud Ateena ja Sparta vastasseisu. 431 eKr puhkes nende vahel [[Peloponnesose sõda]] ehk [[teine Peloponnesose sõda]]. Sõja otseseks ajendiks olid konfliktid, millesse olid kaasatud [[Korintos]], [[Korkyra]] ja Ateena. Peloponnesose liit süüdistas Ateenat varasemate kokkulepete rikkumises. Pärast pikki läbirääkimisi kuulutas Sparta Ateenale sõja. [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Peloponnesose liidul oli arvukam ja tugevam maavägi, Ateenal aga ülekaal merel. [[Perikles]]e strateegia kohaselt loobusid ateenlased [[Atika]] maapiirkondade otsesest kaitsmisest ning tõmbusid [[Ateena]] ja [[Pireus]]e vaheliste [[Pikad müürid|Pikkade müüride]] varju. Samal ajal ründasid Ateena laevad Peloponnesose rannikut. Sparta kuninga [[Archidamos II]] juhtimisel tungis Peloponnesose liiduvägi sõja esimestel aastatel igal suvel Atikasse ja rüüstas maapiirkondi. 430 eKr puhkes ülerahvastatud Ateenas epideemia, mis tappis suure hulga elanikke ja nõrgestas linna. Ka [[Perikles]] suri 429 eKr. 425 eKr hõivasid ateenlased [[Pylose neem]]e [[Messeenia]] ranniku ja [[Pylose lahing]]u järel vangistasid [[Sphakteria]] saarel mitusada spartalast, nende hulgas 120 [[spartiaadid|spartiaati]]. Spartiaadid moodustasid [[Lakedaimon]]i täieõiguslike kodanike eliidi. Pylosest sai varjupaik Messeeniast põgenevatele [[heloodid|helootidele]] ja spartalased pidid seetõttu loobuma iga-aastastest rüüsteretkedest Atikasse, sest ateenlased ähvardasid spartiaatidest vangid hukata. 424 eKr lõppes Ateena rünnak [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] vastu [[Delioni lahing]]us lüüasaamisega. Sparta väepealik [[Brasidas]] viis sõjategevuse Egeuse mere põhjaossa ja veenis mitmeid Ateena liitlasi Ateenast lahku lööma. [[Kleon]] langes [[Amphipolise lahing]]us 422 eKr ja samas lahingus hukkus ka Brasidas. Nende surm hõlbustas rahu sõlmimist ja 421 eKr sõlmiti [[Nikiase rahu]]. Rahu ei püsinud. [[Alkibiades]] püüdis organiseerida Sparta-vastast liitu Peloponnesosel, kuid liit sai [[Mantineia lahing]]us 418 eKr lüüa. Sparta võit viis selle liidu lagunemiseni ja tugevdas Sparta positsiooni Peloponnesosel. [[Pilt:Pelop war en.png|pisi|vasakul|Sõjategevus [[Archidamose sõda|Archidamose sõjas]] (431–421 eKr) ja [[Dekeleia sõda|Dekeleia sõjas]] (413–404 eKr), Kreekas ja [[Sitsiilia]]s ning [[Magna Graecia]] aladel Itaalias]] 415 eKr alustas Ateena [[Sitsiilia ekspeditsioon|Sitsiilia retke]], toetades [[Egesta]] ja [[Leontinoi]] palvet aidata neid [[Sürakuusa]] vastu. Ateenlased piirasid Sürakuusat ja olid algul edukad, kuid Sparta saadetud väepealiku ja Sürakuusa liitlaste vastupanu muutis sõja käiku. Ateenlased saatsid Sitsiiliasse täiendava laevastiku, kuid said otsustavalt lüüa. 413 eKr sunniti Ateena väed sisemaale taanduma. Seal piirati need ümber ja sunniti alistuma. [[Nikias]] hukati. =====Dekeleia sõda===== {{Vaata ka|Dekeleia sõda}} [[Pilt:Dekeleia.png|pisi|Dekeleia piirkond]] 413 eKr hõivasid spartalased [[Dekeleia]] tugipunkti [[Atika]] põhjaosas. Sparta sõlmis samal ajal liidu [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] ja lubas vastutasuks Pärsia toetuse eest tunnustada Pärsia võimu Väike-Aasia kreeka linnade üle. Pärsia rahaga ehitati Spartale tugev laevastik. Sparta laevastik õhutas mitmeid Ateena liitlasi [[Väike-Aasia]] rannikul ja selle naabersaartel Ateenast lahku lööma. Lahkusid muu hulgas [[Chios]], [[Mileetos]] ja [[Rhodos]]. See vähendas Ateena tulusid ''[[phoros]]''{{'}}e laekumise kaudu ja sundis ateenlasi oma viimaseid reserve kasutades uue laevastiku looma. 411 eKr kukutati Ateenas demokraatlik riigikord ja võim läks [[400 oligarhi]] kätte. Nende eesmärk oli piirata poliitiliste õigustega kodanike ringi 5000 jõukama meheni. Ateena laevastik [[Samos]]el jäi aga demokraatlikuks, mistõttu tekkis olukord, kus Ateena linnas valitses oligarhia, laevastikus aga demokraatlik kord. 410 eKr demokraatia taastati. Ateena laevastik saavutas seejärel mitu võitu. [[Kyzikose lahing]]us 410 eKr purustasid ateenlased Sparta laevastiku ja kindlustasid oma positsiooni [[Musta mere väinad]]es. 406 eKr võitsid ateenlased raske merelahingu [[Arginusai]] saarte juures [[Lesbose saar]]e lähedal. 405 eKr kandus sõjategevus taas Musta mere väinadesse. Sparta väepealik [[Lysandros]] kasutas ateenlaste hooletust ära ja hävitas suure osa nende laevastikust [[Aigospotamoi lahing]]us. Laevastikuta jäänud Ateena piirati sisse ja linn alistus 404 eKr. Ateena mereliit saadeti laiali, [[Pikad müürid]] lõhuti, sõjalaevastiku riismed tuli loovutada ja Ateena sõlmis Spartaga liidulepingu. Selles konfliktis jäi peale teine pool. Peloponnesose liit suutis kurnata Ateena, kes oli liigselt toetunud oma rahalisele ja mereväelisele võimsusele, ja viis selle lõpuks täieliku sõjalise lüüasaamiseni. Ateena sissetung Sitsiiliasse (415–413 eKr) lõppes katastroofiga ja tõi ateenlastele tohutuid, praktiliselt korvamatuid kaotusi. Kümme aastat hiljem purustasid spartalased Ateena laevastiku lõplikult [[Aigospotamoi lahing]]us [[Hellespontos]]el (405). Ateena lüüasaamise üheks peamiseks põhjuseks oli tema loodud riikliku ühenduse – Ateena mereliidu – ebakindlus. Liit lagunes peagi pärast Sitsiilia-retke ebaõnnestumist. Oma osa etendasid ka Ateena sõjajuhtimise ebaühtlus ja ebajärjekindlus. Sõja lõppjärgus suutis andekale, kuid ebajärjekindlale Ateena väejuhile ja poliitikule Alkibiadesele edukalt vastu seista kindlameelne Sparta laevastikujuht Lysandros, kes saavutas võidu Aigospotamois. Oluline oli ka Pärsia sekkumine Kreeka asjadesse. Sõja lõpus rahastasid pärslased Sparta laevastiku ehitamist, tänu millele saavutas Sparta otsustava ülekaalu. 404. aastal sõlmitud rahu kohaselt pidi Ateena nõustuma praktiliselt täieliku desarmeerimisega ning loobuma igasugustest juhtimis- ja hegemooniataotlustest Kreeka maailmas. 404 eKr moodustati Ateenas 30-liikmeline komisjon [[Kritias]]e juhtimisel. Nn [[kolmkümmend türanni]] hakkasid kõrvaldama demokraatlikke riigimehi ning muutsid oma võimu peagi hirmuvalitsuseks. Nad lasksid hukata arvukalt vastaseid ja konfiskeerisid muu hulgas rikaste [[metoikud|metoikute]] varandust. Oma positsiooni kindlustamiseks kutsusid nad [[Ateena akropol]]ile Sparta garnisoni. Tagakiusatud ateenlased põgenesid naabermaakondadesse ja koondasid seal vägesid. Pagulased tungisid Atikasse ja vallutasid [[Pireus]]e. Pireuse ja Ateena vahelises kokkupõrkes langes Kritias. Oligarhid kaotasid ka Sparta toetuse ja 403 eKr sõlmiti Sparta kuninga vahendusel kokkulepe, millega Ateenas taastati demokraatlik riigikord ja kuulutati välja üldine amnestia, millest jäeti välja Kolmekümne türanni juhid ja nende lähemad käsilased. ====Kreeka kriis pärast Peloponnesose sõda==== Sparta võit Peloponnesose sõjas ei loonud Kreekas põhimõtteliselt uut poliitilist süsteemi. Paljude Ateena mereliitu kuulunud merelinnriikide jaoks tähendas Sparta võit üksnes hegemooni vahetumist: Ateena asemel sai hegemooniks Sparta. Sõjast kurnatud Kreeka linnad sattusid pikaajalisse ja teravasse sotsiaal-poliitilisse kriisi. Selle eeldused olid kujunenud juba varasema majandusliku arengu käigus. Suuremahulise orjapidamismajanduse kasv viis väikeste vabade tootjate – talupoegade ja käsitööliste – laostumiseni. Pikaajaline Peloponnesose sõda süvendas seda protsessi, soodustades spekulatsiooni ja suurte varanduste kasvu ning väikemajapidamiste laostumist. Varanduslik kihistumine soodustas ühiskondlikku lõhenemist. Platoni sõnul tekkis igas Kreeka polises kaks teineteisele vastanduvat leeri – vaesed ja rikkad, kes olid valmis teineteist hävitama. Sotsiaalset kriisi süvendas poliitiline kriis. Vaesunud kodanikkond nõudis poliselt toetust, loomulik üleminek rahvaväelt palgasõjaväele tekitas aga riigikassale täiendavaid kulutusi. Palgasõdurite kasutamisega kaasnes oht polislikule riigile, sest nende lojaalsus oli sageli ebakindel. Rahandus- ja sõjalise korralduse allakäiguga kaasnes suveräänsete võimuorganite nõrgenemine. Rahvakoosolekud ja kohtud muutusid sotsiaalsete arvete klaarimise areeniks ja printsipiaalsete poliitiliste liidrite asemel omandasid rahvakoosolekutel üha suurema mõju oratoorsete võimetega demagoogid. Sellele lisandus traditsioonilise polisliku ideoloogia kriis. Ajastu iseloomulikuks nähtuseks kujunes massiline apoliitilisus ehk kodanike ükskõiksus oma polise saatuse suhtes. Lihtsa rahva seas levisid utoopilised unistused üldise võrdsuse ja külluse ühiskonnast. Need meeleolud kajastusid ilmekalt Ateena komöödiakirjaniku [[Aristophanes]]e näidendites "[[Naised rahvakoosolekul]]" ja "[[Plutos]]". Polislik eliit seevastu unistas tugevast ainuvõimust, kes suudaks lõpetada sisemised rahutused ja ühendada Kreeka vallutusretkeks itta. Nende ideede väljendajaks sai eelkõige Ateena väljapaistvaim reetor ja publitsist [[Isokrates]]. Monarhistlikke ja panhellenistlikke taotlusi toetas ka ebastabiilne välispoliitiline olukord. 5. sajandi lõpul asendus Ateena ja Sparta kahesus Sparta ainuvõimuga. Konservatiivne ja täielikult militariseeritud Sparta riik ei olnud aga võimeline asendama Ateenat kaubalinnade juhina ega ammugi saama kogu Kreeka juhiks. Merelinnriigid, mis olid traditsiooniliselt kaldunud demokraatia poole, ning mitmed mandri-Kreeka kogukonnad, sealhulgas Peloponnesose linnad, hakkasid Sparta diktaadile vastu seisma ja astusid lõpuks Sparta vastu välja. Selle tulemuseks oli nn [[Korintose sõda]] (395–387 eKr). Sparta hegemoonia hävitati, kuid kreeklaste ette kerkis uus probleem – Pärsia üha kasvav sekkumine Kreeka asjadesse. ====Korintose sõda==== {{Vaata ka|Korintose sõda}} [[Pilt:362BCThebanHegemony.png|pisi|Korinthose sõja eelne Teeba hegemoonia Kreeka aladel, 362 eKr]] [[Pilt:Korintin sodan osapuolet.png|pisi|Kórinthose sõja osapooled]] Aastatel 395–387 eKr toimunud [[Korintose sõda|Korintose sõjas]] püüdsid [[Ateena]], [[Argos]], [[Korintos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] liidus [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] piirata pärast Peloponnesose sõda Kreeka suurvõimuks tõusnud [[Sparta]] mõju. Peloponnesose sõjas Spartat toetanud Pärsia asus hiljem selle Kreeka vastaste poolele. Kui Kreekas sõdivad pooled olid teineteist kurnanud, sekkus Pärsia kuningas [[Artaxerxes II]] otsustavalt Kreeka konflikti ja dikteeris nn [[Antalkidase rahu|Antalkidase]] ehk kuningliku rahu tingimused, millega Korintose sõda lõpetati. Seejärel hakkas Pärsia taas toetama nõrgenenud Spartat vastukaaluna teistele Kreeka riikidele, eelkõige Boiootia Teebale ja Ateenale. Mõlemad polised taotlesid samuti Kreekas juhtpositsiooni. ====Teeba hegemoonia==== Sparta hegemoonia hakkas nõrgenema pärast Teeba tugevnemist. 379 eKr alustasid [[Teeba (Kreeka)|teebalased]] Sparta ülemvõimu vastu ülestõusu. Boiootia liidu etteotsa tõusnud Teeba saavutas Sparta üle rea võite, millest tähtsaim oli [[Leuktra lahing]] 371. aastal. See aitas kaasa Peloponnesose liidu lagunemisele ja Sparta riigi piiramisele Lakoonika territooriumiga. 371 eKr puhkes uus konflikt ning Sparta kuninga [[Kleombrotos I]] juhitud väed tungisid [[Boiootia]]sse. Teeba väed [[Epameinondas]]e juhtimisel võitsid spartalasi [[Leuktra lahing]]us ning Sparta hegemoonia Kreekas murdus. Kui Ateenaga liitunud Teeba sattus aga vastastega võideldes üha suuremate raskuste ette, kaotas [[Boiootia liit]] pärast Mantineia lahingut 362. aastal oma juhtiva suurriigi positsiooni. Samuti ebaõnnestus Ateena katse taastada oma positsioon Kreeka juhina. Ateenlastel õnnestus 378. aastal taastada oma mereliit, kuid kui nad püüdsid taas üle minna hegemooniapoliitikale, tõusid liitlased nende vastu üles. Selle tulemuseks oli [[liitlasriikide sõda]] (357–355). [[Teine Ateena mereliit]] lagunes praktiliselt ja sellega lõppesid Ateena hegemooniataotlused. ====Püha sõda==== [[Pilt:Nomos Viotias.png|pisi|[[Boiootia]] alad Kreekas]] Pärast Ateena II mereliidu nõrgenemist püüdis [[Boiootia]] [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] laiendada oma mõjuvõimu [[Kesk-Kreeka]]s. Teebalased kasutasid selleks ka [[Delfi]] [[amfiktüoonia]]t, kus neil oli suur mõju. Teebalased süüdistasid [[Fookis]]t selles, et fookislased olid üles kündnud [[Delfi tempel|Delfi templile]] kuuluva püha maa. Fookislastelt nõuti maa tagastamist ja trahvi tasumist. Kuna neil puudus võimalus trahvi tasuda, konfiskeerisid fookislased Delfi templi varanduse, palkasid suure sõjaväe ja astusid Teeba vastu välja. Fookislasi toetasid algul diplomaatiliselt [[Sparta]] ja Ateena, kes kartsid Teeba liigset tugevnemist, ning hiljem osalesid nad ka sõjategevuses. Fookislaste juhtideks olid [[Philomelos]] ja [[Onomarchos]]. Teeba kuulutas Fookisele "püha sõja" ning Teeba poolel astusid sõtta ka tessaallased. Sõda kestis vahelduva eduga ligi kümme aastat. ====Makedoonia riigi võimu tõus==== 350ndateks eKr oli Kreeka maailm poliitilises kaoses. Seda olukorda kasutas ära Kreeka maailma põhjaosas kujunenud uus jõud – Makedoonia. [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] asetses [[Tessaalia]]st ja [[Chalkidike poolsaar]]est põhjas. Läänes piirnes see [[Illüüria]] ja idas [[Traakia]]ga. Makedoonia jagunes looduslikult kaheks ebavõrdseks piirkonnaks: [[Ülem-Makedoonia]] mägiseks sisemaaks, kus elas suur osa makedoonlastest, ja [[Alam-Makedoonia]]ks, mis hõlmas Egeuse mere rannikul asuvat tasandikku [[Haliakmoni jõgi|Haliakmoni]] ja [[Axiose jõgi|Axiose]] alamjooksu piirkonnas. Vana-Makedoonia ajalooline areng erines Kreeka linnriikide omast. Kreeka kultuurikeskustest eemal asunud Makedoonia säilitas kaua patriarhaalse eluviisi traditsioone. Seal säilis kuningavõim, mida tugevdasid ka naaberrahvaste – traaklaste ja illüürlaste – korduvad sissetungid. Nende tõrjumine nõudis kogu rahva koondatud jõupingutusi. Riigi arvukas põllumajanduslik elanikkond moodustas tugeva maakaitseväe loomuliku aluse. See polnud üksnes riigi sõjaline jõud, vaid ka suveräänne võimuorgan: vägi kinnitas uue kuninga ning täitis riigireetmisega seotud kohtuasjades kõrgeima kohtu rolli. Makedoonlaste etniline ja keeleline kuuluvus on tänapäevani vaieldav. Nad olid tihedalt seotud Balkani põhjaosa rahvastega ning nende suhted kreeklastega olid mitmetahulised. Kreeklaste suhtumine makedoonlastesse ei olnud ühesugune: neid peeti mõnikord helleniteks, mõnikord barbariteks. Makedoonia ühiskond ja poliitiline korraldus erinesid oluliselt Lõuna-Kreeka linnriikide omast ning põhinesid tugeval kuningavõimul ja aristokraatial. Järk-järgult lähenes Makedoonia hellenistlikule maailmale. Selles oli eriti oluline kuningate [[Alexandros I]] (umbes 495 – umbes 455 eKr), [[Archelaos]]e (413–399 eKr) ja [[Philippos II]] (359–336 eKr) valitsemisaeg. Viimase nimega on seotud mitu olulist ümberkorraldust ja reformi: tugeva alalise armee lõplik kujundamine, [[bimetallism]]i kasutuselevõtt rahanduses ehk lisaks tavapärastele hõbemüntidele ka kuldmüntide vermimine ja riigi tsentraliseerimise lõpuleviimine, mis väljendus muu hulgas ülikuklannide omavoli piiramises. Makedoonia kuningas [[Philippos II]] (359–336 eKr) muutis Makedoonia üheks Kreeka maailma võimsamaks riigiks. Ta piiras aastatel 355–354 eKr [[Methone]]t ja vallutas linna 354 eKr. 353 eKr sekkus ta [[Tessaalia]] asjadesse ning võit [[Crocuse Välja lahing]]us suurendas tema mõju Põhja-Kreekas. Philippos II tõstis Makedoonia Kreeka juhtivate riikide hulka ning saavutas lõpuks Makedoonia ülemvõimu Kreekas. Ta laiendas Makedoonia valdusi, vallutades [[Amphipolis]]e Strymoni jõe suudmes (357) ja annekteerides [[Chalkidike]] (348). Ta ühendas Makedooniaga personaaluniooni kaudu Tessaalia (353), purustas Fookise ning saavutas 346. aastal eesistumise kreeklaste olulises usulis-poliitilises ühenduses [[Delfi amfiktüoonia]]s. Philippos laiendas oma võimu Traakia rannikul kuni väinadeni ja jätkas Kreeka linnade alistamist. 349 eKr alustas ta [[Olynthus]]e piiramist ja vallutas linna 348 eKr. 342 eKr korraldas ta sõjakäigu Traakiasse ja vallutas muu hulgas [[Eumolpia]], mille nimetas enda järgi [[Philippopolis]]eks. 340–339 eKr piiras ta [[Perinthus]]t, kuid ei suutnud linna vallutada. 338 eKr võitis Philippos II [[Chaironeia lahing]]us Ateena ja Teeba juhitud Kreeka liitlasväge. Järgnevatel aastatel allutas ta suurema osa Kreeka linnriikidest oma ülemvõimule. [[Sparta]] jäi Makedoonia otsese kontrolli alt välja. Philippos II poliitilise tegevuse viimaseks oluliseks sammuks oli Kreeka linnade esindajate kongress Korintoses 338/337. aastal. Kongressil võeti Philippose algatusel vastu otsused, millega kujundati uus poliitiline süsteem – Kreeka ja Makedoonia riiklik ühendus. 338–337 eKr toimunud [[Korintose kongress]]il moodustati [[Korintose liit]], millega ühines suurem osa Kreeka linnriike. Liidu hegemooniks tunnistati Makedoonia kuningas Philippos II. Liidu eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ja valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. Kongressi esimesel istungil 338. aasta sügisel kuulutati välja kodaniku- ja ülekreekaline rahu, loodi kreeklaste ja Makedoonia kuninga sõjaline liit, asutati liidu nõukogu ehk sünedrion ja Makedoonia kuningas kuulutati liidu hegemooniks. Teisel istungil 337. aasta kevadel otsustati alustada sõda Pärsia vastu ja nimetati Philippos II eelseisva sõja ülemjuhatajaks erakorraliste volitustega strateeg-autokraadina. Neid otsuseid toetas osa Kreeka ühiskonnast, sealhulgas maaomanikest aadel, jõukad kaupmehed ja mõned intellektuaalse eliidi esindajad, kuid tervikuna oli see süsteem Kreeka maailmale peale surutud tugevama poole – Makedoonia monarhia – poolt. Seetõttu jäi süsteem lühiajaliseks ning püsis üksnes Philippos II ja tema poja Aleksandri valitsemise ajal. [[Pilt:ExpansionOfMacedon.jpg|pisi|Makedoonia alad 431 eKr ja alade laienemine pärast Philippos II surma 336 eKr]] Philippos valmistus Pärsia-vastast sõda alustama, kuid enneaegne surm, mille põhjustas õukondlik vandenõu, ei võimaldanud tal seda kavatsust ise ellu viia. 336 eKr, kui Philippose sõjaplaanid Pärsia vastu olid veel pooleli, tapeti ta. Pärast Philippose surma kuulutas Makedoonia armee kuningaks tema poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]]. Mitmed Kreeka linnad, sealhulgas [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ja Ateena, nägid võimuvahetuses võimalust Makedoonia ülemvõimust vabaneda. Aleksander tegutses kiiresti. Teeba oli tema vastu kõige aktiivsem ning 335 eKr vallutas Makedoonia vägi linna. Teeba hävitati, selle territoorium jagati teiste Boiootia linnade vahel ning suur osa elanikest müüdi orjadeks. Teeba hävitamine sundis ka Ateenat Makedoonia ülemvõimu tunnustama. Sellega oli Makedoonia kindlustanud oma võimu Kreeka üle ning Aleksander sai alustada ettevalmistusi sõjaks Pärsia vastu. ===Hellenismiperiood=== {{Vaata|Vana-Makedoonia|Hellenism}} [[Vana-Makedoonia]] kuninga [[Philippos II]] juhtimisel loodi [[Korintose Liiga]], mis ühendas suurema osa tollasest Kreeka maailmast. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tunnistas enamik Kreeka linnriike Philippose ülemvõimu. [[Korintose kongress]]il 338–337 eKr moodustati [[Korintose liit]], mille eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ning valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. [[Pilt:Alexander and Bucephalus - Battle of Issus mosaic - Museo Archeologico Nazionale - Naples.jpg|pisi|[[Aleksander Suur]]; detail [[Aleksandri mosaiik|Aleksandri mosaiigist]]]] Philippos II tapeti 336. aastal eKr ja tema poeg [[Aleksander Suur|Alexandros III]] võttis Korintose Liidu hegemooni rolli üle. Aleksander alustas 334. aastal eKr sõjakäiku Pärsia vastu, mille eesmärk oli algselt Pärsia võimu purustamine Väike-Aasias ja kättemaksusõda Kreeka-Pärsia sõdade jätkuks. Kreeka ja Makedoonia väed saavutasid võidu [[Granikose lahing]]us 334. aastal eKr, [[Issose lahing]]us 333. aastal eKr ja [[Gaugamela lahing]]us 331. aastal eKr. Seejärel vallutas Aleksander Pärsia riigi kesk- ja lääneosad ning jõudis [[Susa]] ja Pärsia tseremoniaalse pealinna [[Persepolis]]eni. Aleksandri [[Aleksander Suure sõjakäigud|idaretke]] käigus allutati Kreeka-Makedoonia võimule alad Väike-Aasiast, Foiniikiast ja Egiptusest kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Aleksander Suure loodud riik hõlmas suuremat osa tollal kreeklastele tuntud [[oikumeen]]ist ehk asustatud maailmast. Tema vallutused tähendasid Kreeka poliitilise mõju enneolematut laienemist idamaadesse ja panid aluse [[hellenism]]iajastule. Aleksander püüdis oma riigis ühendada Makedoonia ja Pärsia eliiti. Ta võttis osa Pärsia õukonna tavadest, nimetas pärslasi kõrgetele ametikohtadele ja värbas Pärsia noormehi Makedoonia sõjaväkke. 324. aastal eKr korraldati [[Susa pulmad]], kus Aleksander ja tema väepealikud abiellusid Pärsia ja teiste idamaade ülikute perekondadest pärit naistega. Samal ajal rajati vallutatud aladele arvukalt uusi kreeka või kreeka-makedoonia asustusega linnu, millest tuntuim oli [[Aleksandria]]. Need linnad olid olulised haldus-, kaubandus- ja kultuurikeskused ja Makedoonia võimu tugipunktid. [[Pilt:MacedonEmpire.jpg|pisi|300px|Aleksander Suure impeeriumi piirid [[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]]] Aleksander kavatses jätkata vallutusi Araabias, kuid suri 323. aastal eKr [[Babülon]]is. Tema surm põhjustas võimuvõitluse tema väejuhtide ja järglaste vahel. Neid hakati nimetama [[diadohhid]]eks (kreeka ''diadochos'' 'järglane'). [[Diadohhide sõjad]] kestsid vahelduva intensiivsusega aastakümneid ja Aleksandri riigi poliitiline ühtsus lagunes. ====Diadohhide sõjad ja hellenistlike riikide kujunemine==== Pärast Aleksandri surma püüdsid mõned tema väejuhid, nende seas [[Perdikkas]] ja [[Antigonos I Monopthalmos]], säilitada riigi ühtsust ja saavutada ülemvõimu kogu selle territooriumil. Teised eelistasid rajada enda võimule tuginevaid riike kindlamalt kontrollitavatel aladel. Selle tulemusel kujunesid välja mitmed hellenistlikud monarhiad. Tähtsamad neist olid [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses, [[Seleukiidide riik]] Süürias ja Mesopotaamias, [[Antigoniidide Makedoonia]] ja [[Attaliidid]]e riik [[Pergamon]]is Väike-Aasias. Lisaks tekkis Väike-Aasias [[Pontose kuningriik]], mida valitses [[Mithridatiidide dünastia]]. Aleksandri vallutuste tulemusel kujunesid hiljem Kesk- ja Lõuna-Aasias ka [[Kreeka-Baktria kuningriik]] ja [[Kreeka-India kuningriik]]. Antigonos I Monopthalmos, Aleksandri väepealik ja Früügia asehaldur, püüdis koos poja [[Demetrios Poliorketes]]ega taastada Aleksandri riigi ühtsust. Antigonos laiendas oma võimu Väike-Aasias ning sai 316. aastaks eKr kontrolli alla suure osa Aleksandri riigi Aasia-aladest. 306. aastal eKr kuulutasid Antigonos ja Demetrios end kuningateks. 301. aastal eKr said nad [[Ipsóse lahing]]us lüüa [[Lysimachos]]elt ja [[Seleukos I]]-lt ning Antigonos langes lahingus. [[Kassandros]], üks diadohhidest, haaras 317. aastal eKr võimu Makedoonias ja kindlustas oma positsiooni ka Kreekas. Tema valitsusaega seostatakse muu hulgas [[Thessaloníki]] asutamisega. Kassandros suri 298. või 297. aastal eKr ja pärast tema surma jätkus võimuvõitlus Makedoonia pärast. Antigonos I poeg [[Demetrios Poliorketes]] haaras 294. aastal eKr Makedoonia trooni. 288. aastal eKr tõrjusid [[Lysimachos]] ja [[Pyrrhos]] ta Makedooniast välja. Demetrios põgenes Väike-Aasiasse, kus pidas sõda [[Seleukos I]] vastu, kuid sai lüüa ja langes vangi. Ta suri 283. aastal eKr. [[Epeiros]]e kuningas [[Pyrrhos]] võistles Demetrios Poliorketese ja teiste Makedoonia valitsejatega Makedoonia trooni pärast. 280. aastal eKr suundus ta [[Taras]]e linna kutsel Itaaliasse, et toetada sealseid kreeklasi võitluses [[Rooma riik|Rooma]] vastu. Tema sõjakäikudest tuleneb mõiste "[[Pyrrhose võit]]". Aleksandri vallutustele järgnenud riike iseloomustasid suur territoorium, mitmekesine rahvastik, monarhistlik valitsemisviis, palgatud kreeka-makedoonia sõjavägi ja suurte kreeka linnade võrgustik. Kreeka keel kujunes paljudes piirkondades halduse, hariduse, teaduse ja rahvusvahelise suhtluse tähtsaks keeleks. Kreeka linnad olid hellenistlike monarhiate olulised haldus-, majandus- ja kultuurikeskused. 3. sajandil eKr saavutasid hellenistlikud riigid suure majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Nende valitsejad püüdsid tagada riikide stabiilsust, arendada kaubandust ja põllumajandust ning toetada linnade arengut. Hellenistlik maailm kujunes suureks kultuuriruumiks, kus kreeka kultuur ja keel põimusid kohalike traditsioonidega. [[Pilt:Celtic Expansion.svg|pisi|300px|Keltide ekspansioon Euroopas [[6. sajand eKr]]–[[3. sajand eKr]]]] [[5. sajand eKr|5. sajandi]] lõpupoole ja eriti [[4. sajand eKr|4.–3. sajandil eKr]] laienesid [[Keldid|keltide]] asualad Gallias, Britannias, Iirimaal ja Põhja-Itaalias ning keldid tungisid [[Balkani poolsaar]]e kaudu Väike-Aasiasse. Galaatide kolm hõimu tungisid Balkanilt Väike-Aasiasse 278.–277. aastal eKr ning asusid seal elama piirkonda, mida hakati nimetama [[Galaatia]]ks. Nad ründasid korduvalt Väike-Aasia riike, kuni [[Pergamon]]i kuningas [[Attalos I]] saavutas nende üle 3. sajandi algupoolel mitu võitu ja sundis nad peamiselt Väike-Aasia sisemaale. ====Hellenistlik Kreeka ja polised==== Teistsugune oli olukord Kreeka emamaal, kus säilisid vanad linnriigid ehk [[polis]]ed. Hellenismiajastul jätkus seal varasemast klassikalisest ajastust pärinev poliitiline ja majanduslik kriis. Suur osa Balkani-Kreeka linnadest nõrgenes ja nii [[Ateena]] kui ka [[Sparta]] kaotasid varasema juhtiva positsiooni. Kreeka linnriigid sattusid sageli hellenistlike kuningriikide võimuvõitluste keskmesse. Nende territooriumil toimusid sõjakäigud ning linnad pidid korduvalt kohanema Makedoonia ja teiste hellenistlike valitsejate poliitikaga. Samas kujunesid hellenismiajastul Kreekas välja uued föderatiivsed poliitilised ühendused, eeskätt [[Ahhaia liit]] ja [[Aitoolia liit]]. Need ühendasid mitmeid linnriike ja piirkondi ning võimaldasid neil Makedoonia ja teiste suurriikide vastu tõhusamalt tegutseda. ====Antigoniidide Makedoonia==== [[Pilt:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemere ümbruse alad 218. aastal eKr]] Demetrios Poliorketese poeg [[Antigonos II Gonatas]] haaras 277. aastal eKr võimu [[Makedoonia kuningas|Makedoonia kuningana]] ja [[Antigoniidide dünastia]] valitses Makedooniat kuni Rooma vallutuseni 2. sajandi keskel eKr. Makedoonia jäi Kreeka maailma üheks olulisemaks suurvõimuks. Enamik Kreeka linnriike tunnistas vähemalt ajutiselt Makedoonia ülemvõimu. Makedoonlastel olid garnisonid Kreeka strateegilistes punktides, muu hulgas [[Demetrias]]es [[Tessaalia]]s, [[Chalkis]]es [[Euboia]]l ja [[Akrokorintos]]es [[Korintose maakitsus]]el. Makedoonia-vastast poliitikat ajasid eeskätt [[Aitoolia liit]], [[Ahhaia liit]] ja [[Sparta]]. Kreeklastega asustatud [[Rhodos]]e saar jäi Makedooniast sõltumatuks ning kujunes üheks Vahemere olulisemaks kaubandus- ja mereriigiks. Rhodos oli tihedates suhetes [[Ptolemaioste kuningriik|Ptolemaioste Egiptusega]] ja konkureeris Makedoonia mõjuga Egeuse merel. ====Ahhaia liit==== {{Vaata|Ahhaia liit}} [[280 eKr]] taastatud [[Ahhaia liit]] kujunes koos [[Aitoolia liit|Aitoolia liiduga]] üheks tähtsamaks Makedoonia-vastaseks poliitiliseks ja sõjaliseks jõuks Kreekas. Ahhaia liit tugevnes järsult 3. sajandi keskpaigas. 251. aastal eKr ühines sellega [[Sikyon]] ja 243. aastal eKr [[Korintos]]. Samal aastal võeti Makedoonia garnisonilt [[Akrokorintos]]. [[Pilt:Karte Makedoniens 200 vC-de.svg|300px|pisi|[[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] (oranž) aastal 200 eKr ja [[Aitoolia liit|Aitoolia liidu]] ning [[Ahhaia liit|Ahhaia liidu]] alad [[Balkani poolsaar]]el, [[Pergamon]]i kuningriik ja [[Seleukiidide riik]] [[Väike-Aasia]]s]] Ahhaia liidu üheks silmapaistvamaks juhiks kujunes [[Aratos Sikyonist]], kes püüdis vähendada Makedoonia mõju Peloponnesosel ja sealseid linnriike ühendada. ====Aitoolia liit==== {{Vaata|Aitoolia liit}} [[Aitoolia liit]] oli algselt Lääne-Kreeka peamiselt agraarsete piirkondade föderatiivne ühendus. Liit kasvas ja tugevnes võitluses Makedoonia ning teiste hellenistlike valitsejatega. Umbes 290. aastal eKr omandas Aitoolia liit domineeriva mõju [[Delfi]]s ja 279. aastal eKr osales otsustavalt [[galaadid|galaatide]] sissetungi tagasitõrjumises ja Delfi pühamu kaitsmises. 3. sajandi teisel poolel eKr hõlmas Aitoolia liit peale [[Aitoolia]] mitmeid Kesk-Kreeka piirkondi, sealhulgas [[Fookis]]t ja [[Lokris]]t, ning eri aegadel ka osa [[Boiootia]] ja [[Tessaalia]]st. Selle mõju ulatus mõnele [[Peloponnesos]]e linnale, näiteks [[Tegea]]le, [[Mantineia]]le ja [[Orchomenos]]ele. 4. sajandi lõpuks eKr oli Aitoolia liit oluline Makedoonia-vastane jõud. Makedoonia-vastastes sõdades otsis ta sageli tuge Roomalt, kuid sattus samal ajal vastuollu ka [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Aitoolia liit toetas [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] valitsejat [[Antiochos III]] sõjas Rooma vastu 192–188 eKr. Liitlased said lüüa ning 189. aastal eKr alistus Aitoolia liit Roomale ja kaotas suure osa oma poliitilisest mõjust. ====Sparta==== {{Vaata|Sparta}} 3. sajandi teisel poolel eKr püüdis Sparta kuningas [[Agis IV]] (245–241 eKr) lõpetada spartiaatide arvu ja majandusliku seisundi halvenemist ja taastada [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seostatud vana Sparta korraldust. Ta kavatses tühistada võlad ja jagada maa ümber, kuid tema reformid põrkusid mõjuvõimsate maaomanike vastuseisule. Agis hukati ning tema reformid tühistati. Reforme jätkas kuningas [[Kleomenes III]] (235–222 eKr), kes saavutas võimu tugevdamise järel reformide elluviimise: ta tühistas võlad, jagas maad ümber, suurendas kodanike ringi ja korraldas ümber Sparta sõjalise jõu. Kleomenes III püüdis samal ajal kehtestada Sparta hegemooniat Peloponnesosel ja sattus konflikti [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Ahhaia liit pöördus [[Aratos Sikyonist|Aratose]] juhtimisel abi saamiseks Makedoonia poole ja nõustus vastutasuks taastama Makedoonia kontrolli [[Akrokorintos]]e üle. 222. aastal eKr sai Kleomenes III [[Sellasia lahing]]us Lakoonikas Makedoonia ja Ahhaia ühendatud vägedelt lüüa ning põgenes Egiptusse. Tema reformid tühistati ja Sparta sattus Makedoonia mõju alla. ====Epeiros==== {{Vaata|Epeiros}} [[Epeiros]] jäi hellenistlikul ajajärgul üheks Kreeka maailma läänepoolseks riigiks. Selle tuntuim valitseja oli [[Pyrrhos]], kes püüdis laiendada oma võimu nii Kreekas kui ka Lõuna-Itaalias. Tema sõjad Roomaga aastatel 280–275 eKr näitasid, et Kreeka lääneosa oli üha tihedamalt seotud Itaalia ja Rooma poliitilise arenguga. ====Hellenistliku maailma langus ja Rooma tõus==== Pärast 3. sajandi eKr suhteliselt jõukat perioodi muutus hellenistlike riikide olukord raskemaks. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli välispoliitilise olukorra muutumine. Hellenistliku maailma piiridele kerkisid kaks võimsat naabrit: idas [[Partia]] ja läänes [[Vana-Rooma|Rooma]]. Partia riigi tugevnemine nõrgendas Seleukiidide riiki ja viis järk-järgult kreeka-makedoonia mõju vähenemiseni Iraani ja Mesopotaamia aladel. Samal ajal laiendas Rooma oma mõju Balkani poolsaarel, Kreekas ja Väike-Aasias. Rooma sekkumine Kreeka asjadesse ei toimunud ühe sõjakäiguna, vaid järk-järgult. Roomlased sekkusid algul Kreeka linnriikide ja Makedoonia vahelistesse konfliktidesse ning esitlesid end sageli Kreeka linnade autonoomia kaitsjatena. Seejärel muutus Rooma mõju üha otsesemaks. Makedoonia sai Roomalt lüüa [[Teine Makedoonia sõda|Teises Makedoonia sõjas]] ja [[Kynoskephalai lahing]]us 197. aastal eKr. 168. aastal eKr sai Makedoonia kuningas [[Perseus]] [[Pydna lahing]]us otsustavalt lüüa. Makedoonia kuningriik lõpetati ja selle territoorium jaotati algul neljaks vabariigiks. 148. aastal eKr muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. Pärast Makedoonia kuningriigi langemist suurenes Rooma mõju ülejäänud Balkani-Kreekas. [[Ahhaia liit]] sattus Roomaga konflikti ja 146. aastal eKr purustasid roomlased liidu. Samal aastal hävitati [[Korintos]], mis oli olnud üks Kreeka maailma tähtsamaid linnu. Suur osa Kreeka mandriosast liideti Rooma [[Ahhaia provints]]iks. Hellenistlikus maailmas toimusid samal ajal muutused ka Väike-Aasias. Pergamoni kuningas [[Attalos III]] pärandas 133. aastal eKr oma riigi Roomale ja Pergamoni kuningriigi aladest moodustati hiljem Rooma [[Aasia provints]]. Rooma laiendas oma võimu ka Väike-Aasia idaosades. [[Bitüünia]] pärandati Roomale 74. aastal eKr ja [[Pontose kuningriik]] alistati lõplikult Rooma sõdades [[Mithridates VI]] vastu. 63. aastal eKr allutas Rooma Seleukiidide riigi peamise tuumiku [[Süüria]] ning muutis selle Rooma provintsiks. Seleukiidide riik oli selleks ajaks suuresti oma varasemad valdused kaotanud ja muutunud piirkondlikuks jõuks. Viimaseks suureks hellenistlikuks kuningriigiks jäi [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses. Selle viimane valitseja [[Kleopatra VII]] püüdis säilitada Egiptuse iseseisvust Rooma kasvava mõju tingimustes. Pärast Kleopatra ja [[Marcus Antonius]]e lüüasaamist [[Aktioni lahing]]us 31. aastal eKr vallutas [[Octavianus]] Egiptuse. 30. aastal eKr annekteeriti Ptolemaioste kuningriik Rooma riiki. Sellega lõppes hellenistlike kuningriikide iseseisev poliitiline ajajärk ja tavapärase periodiseeringu järgi ka [[hellenism]]iperiood. Kreeka maailm ei kadunud siiski Rooma võimu kehtestamisega. Kreeka linnad jäid olulisteks ühiskondliku ja kultuurielu keskuseks ning kreeka keel ja kultuur säilitasid Vahemere maade idaosas väga suure mõju. Hellenismiperioodi oluliseks pärandiks oli kreeka keele ja kultuuri levik ulatuslikul alal Vahemere idaosast kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Kreeka kultuur põimus kohalike kultuuridega ning kujunes välja uus kosmopoliitne kultuuriruum. Hellenistlikud linnad, eelkõige [[Aleksandria]], [[Antiookia]] ja [[Seleukeia]], kujunesid teaduse, kirjanduse, filosoofia, kunsti ja kaubanduse keskusteks. Hellenistliku maailma kultuuriline mõju kestis Rooma ajal edasi. Kreeka keel jäi Rooma impeeriumi idaosas tähtsaks kirjandus-, teadus- ja halduskeeleks ja kreeka kultuurist sai oluline osa hilisema Rooma maailma ja [[Bütsants]]i kultuuripärandist. ===Rooma vallutus=== Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam [[Rooma vabariik#Kreeka ja Makedoonia|Rooma vabariik]], kes sõdis korduvalt Makedooniaga<ref name="Flower" />. [[216 eKr]] tungis Makedoonia [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]] [[Illüüria]]sse, millest sai alguse Makedoonia sõjad Roomaga. Illüüria sõdadega ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad]]e allutamist. [[Pilt:Roman provinces of Illyricum, Macedonia, Dacia, Moesia, Pannonia and Thracia.jpg|pisi|[[Rooma provintsid]] [[Balkani poolsaar]]el: [[Noricum]], [[Pannonia (Rooma provints)|Pannoonia]], [[Dalmaatsia (Rooma provints)|Dalmaatsia]], [[Möösia]], [[Daakia (Rooma provints)|Daakia]], [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia]], [[Traakia (Rooma provints)|Traakia]]]] Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti Makedoonia Rooma poolt. [[197 eKr]] võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), [[Kynoskephalai lahing]]us Makedoonia kuninga Philippos V väge. 196 eKr kuulutasid roomlased Isthmia mängudel välja kõigi kreeklaste vabaduse, mis tähistas Makedoonia ülemvõimu lõppu Kreekas. Makedoonlaste lüüasaamine [[Pydna lahing]]us ([[168 eKr]]) märkis [[Antigoniidid]]e võimu lõppu Kreekas ja Makedoonia muudeti 148 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provints]]iks. Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) ning Korintose hävitamist allutati Vana-[[Kreeka linnriigid]]. [[Pilt:La Liga aquea en 150 aC.jpg|pisi|Ahhaia liidu alad u 150 eKr]] [[Lõuna-Kreeka]]s tekkis Roomal konflikt [[Peloponnesos]]e [[linnriik]]ide [[Ahhaia liit|Ahhaia lii]]duga. Kui [[ahhaialased|ahhailased]] Rooma heakskiitu ära ootamata [[Sparta]] vastu sõtta läksid, käskis Spartat soosinud Rooma ahhailastel loovutada mitu linna, nende seas [[Korintos]]e. Vallandunud Ahhaia liidu ja mõnede muude Kreeka linnriikide ülestõusu surus konsul [[Lucius Mummius]] suurema vaevata maha. Karistuseks ja hirmutuseks hävitasid tema väed 146 eKr [[Rooma senat]]i korraldusel Korintose, mille elanikkond oli ahhailaste ülestõusuga kaasa läinud. Kuigi enamik Kreeka riike säilitas nimeliselt sõltumatuse ja oli Roomaga ainult liiduvahekorras, andis Korintose häving soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma vabariigi ülemvõimule ja see oli Kreeka poliitilise [[iseseisvus]]e lõpp. Ahhaia läks [[Rooma riik|Rooma]] Makedoonia provintsi haldusse. {{Vaata|Vana-Makedoonia#Makedoonia sõjad}} 146. aastaks eKr, pärast [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist Makedoonia oli juba Rooma provints ja ülejäänud Kreekast sai Rooma [[protektoraat]]<ref name="Flower" /><ref name="Ward" />. Kreeka anastamine viidi lõpule aastal 27 eKr, mil keiser [[Augustus]] annekteeris ülejäänud Kreeka ja muutis selle [[Ahhaia senatiprovints]]iks. Oma sõjalisest üleolekust hoolimata imetlesid roomlased [[Kreeka kultuur]]i ja võtsid üle selle saavutusi. == Haridus ja pedagoogika == {{Vaata|Vana-Kreeka haridus}} [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] Haridus oli Vana-Kreekas oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ja muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veelgi olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumis]] saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist ning kultuurilist haritust.<ref>Paul Woodruff. Education (Paideia). – ''The Oxford Handbook of Plato'', 2006, ISBN 978-0-19-530454-1, lk 191–210</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Glenn Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, kd 52, nr 8, lk 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Joseph Sienkewicz. ''Ancient Greece'', Salem Press, Inc. 2007, ptk: Daily Life and Customs.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education'', Wiley-Blackwell 2016, ISBN 978-1-118-99741-3, lk 305.</ref> === Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon === Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homerose]] eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. === Ateena süsteem === ==== Klassikaline Ateena ==== Klassikalise [[Ateena]] hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics'', Princeton University Press: Princeton 2008. lk 200–208, ISBN 9781400830398.</ref><ref>John Patrick Lynch. ''Aristotle's School'', University of California Press 1972, lk 33–87.</ref> ''Gymnastikē'' oli kehaline kasvatus, mille ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas, algul eraõpetaja ehk [[paidotriib]]i juhendamisel ning hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is ruumides.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref><ref>Plutarch. ''Moralia'', Loeb Classical Library 1927, lk 7.</ref> ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'', Methuen & CO LTD, London 1964, lk 201–202.</ref> Poisid alustasid haridusteed umbes seitsmeaastaselt. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ning [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori, kes saatis poissi päeva jooksul ja juhendas tema käitumist. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, kettaheidet ja odaviset.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece'', Thalamus 2003, ISBN 1-904668-16-X, lk 94–95.</ref> Õpilased kirjutasid kirjutuspulgaga vahaga kaetud tahvlitele. Lugemaõppimisel anti neile sageli luuletusi päheõppimiseks ja esitamiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ning nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education'', Russell & Russell: New York 1970, lk 11–304.</ref> Ateena varasem kooliharidus oli suhteliselt vähe formaliseeritud ja piirdus suurestualgtasemega. Kooliharidus ei moodustanud tänapäevases mõttes ühtset ja rangelt struktureeritud süsteemi. Formaalne haridus võis noorukieas lõppeda. Haridust omandati olulisel määral ka väljaspool kooli, igapäevase ühiskondliku ja praktilise kogemuse kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. ==== Kõrghariduse kujunemine ==== Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes [[420 eKr|420. aasta paiku eKr]]. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus jaa mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele kõrghariduse vormile. Kõrgharidus laiendas formaalset haridust ja Ateena ühiskonnas hakati intellektuaalseid võimeid järjest enam väärtustama.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t, mis eeldas muu hulgas mütoloogia, ajaloo ja seadusandluse tundmist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Sofistide õpetus oli sageli tasuline ja seetõttu sõltus kõrghariduse kättesaadavus suurel määral perekonna jõukusest.<ref>Downey 1957, lk 339–340</ref> [[Isokrates]] pidas kunste ja teisi teadusi retoorikaga võrreldes vähem oluliseks ja leidis, et [[retoorika]] on vooruse ja kodanikukompetentsuse kujundamise keskne vahend. Tema arvates pidi haridus kujundama kodaniku võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda ning andma talle poliitilise juhtimise jaoks vajaliku kõneoskuse.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr avas Isokrates Ateenas [[retoorikakool]]i. Tema kool erines [[Platoni Akadeemia]]st selle poolest, et keskendus eelkõige kõnekunstile ja kodanikueluks vajalikule haridusele, Akadeemias aga olid kesksemad teadused, filosoofia ja dialektika.<ref>Beck 1964: 293.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] vastandus end [[sofistid]]e õpetuse mõnele küljele ning rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, isenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetusele [[moraalinorm]]ide suhtelisust ([[relativism]]) mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Sokrates rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]] rajas umbes 387. aastal eKr [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemias arendas ta oma haridusteooriat, mida ta käsitles põhjalikumalt teoses "[[Politeia]]". Platon käsitas haridust vahendina selliste kodanike kujundamiseks, kes suudaksid ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Ta leidis, et inimene omandab teadmisi ka kogukonna liikmena elamise kogemuse kaudu, kuid rõhutas samal ajal sihipärase õppimise ja kõrgema hariduse tähtsust kodanikuvooruse kujundamisel.<ref>Beck 1964: 200–202, 240.</ref> Platoni Akadeemiat nimetatakse sageli esimeseks ülikooliks.<ref>Beck 1964: 240.</ref> "Politeias" kirjeldab Platon ranget haridusteed, mille eesmärk oli viia õppija tõelise vooruse saavutamise ja tegelikkuse olemuse mõistmiseni. See hõlmas muusika, luule ja kehalise kasvatuse algõpetust, sellele järgnevat kahe- kuni kolmeaastast sõjalist väljaõpet, kümmet aastat matemaatiliste teaduste õppimist, viit aastat dialektikaõpet ning viitteist aastat praktilist tegevust poliitikas. Vaid vähesed, kes sellise haridustee lõpuni läbisid, pidid saama Platoni ideaalriigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni haridusteooria üks keskseid ideid oli seega hariduse tihe seos poliitilise korraga: hea riigi püsimine sõltus selle kodanike, eriti tulevaste juhtide õigesti korraldatud kasvatamisest. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] rajas Ateenas 335. või 334. aastal eKr oma kooli [[Lykeion]]i.<ref>Georgios Anagnostopoulos. ''A Companion to Aristotle'', Wiley-Blackwell 2013, lk 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ning leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==== Teised filosoofiakoolid ==== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Koos Platoni Akadeemia ja Lykeioniga kujunesid hiljem Ateenas olulisteks hariduskeskusteks ka [[Epikuros]]e filosoofiakool ehk "Aed" ja [[stoikud|stoikute]] kool. Ateena muutus seega oluliseks haridus- ja kasvatusekeskuseks ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints|pedagoogiliseks provintsiks]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. ==== Pythagoras ja teaduslik haridus ==== [[Pythagoras]]e rajas oma filosoofiakooil tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Pythagorase õpetuses eristati väidetavalt eksoteerilist ja esoteerilist õpetust. Õpetuse keskmes olid muu eetika, filosoofia ja matemaatika. 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid üle-kreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. ==== Meeste ja poiste suhted kasvatuse kontekstis ==== Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''{{'}}e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. === Sparta süsteem === [[Sparta]] oli Vana-Kreeka hariduses kõige selgem erand, sest seal allutati laste kasvatamine ulatuslikult riiklikule kontrollile. Sparta ühiskonna eesmärk oli kujundada meessoost kodanikest vastupidavad ja sõjaliselt võimekad sõdurid, kes oleksid valmis kaitsma oma [[polis]]t ja tegutsema [[Sparta faalanks]]i liikmetena. ==== ''Agōgē'' ==== Sparta kasvatuse ehk ''[[agōgē]]'' keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File: New York 2005, lk 104–105.</ref> Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Umbes 20-aastased ''eirēn''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ning saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad läbima spetsiaalseid kehalisi harjutusi.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. Noormehi õpetati tegutsema [[faalanks]]is ühtse üksusena. Selleks kasutati ka tantsu ja muusikat, mis aitasid arendada koordineeritud liikumist.<ref>Adkins, Adkins 2005: 105, 275.</ref> 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005: 104–105.</ref> ==== Sparta naiste haridus ==== Sparta naised said erinevalt paljude teiste Kreeka linnriikide naistest riiklikult korraldatud formaalharidust. Suur osa sellest keskendus kehalisele kasvatusele. Tüdrukud õppisid jooksmist, maadlust, kettaheidet ja odaviset ning nende oskusi kontrolliti regulaarselt võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press 2002, lk 13–14, 24.</ref> Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu.<ref>Pomeroy 2002: 5–12</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Pomeroy 2002: 4.</ref> Sparta kasvatussüsteem oli 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes mõjukas. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem ka Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. [[Plutarchos]] kirjeldab, et Sparta vastsündinuid kontrollis vanematekogu ning nõrgaks või väärarenguga peetud laps võidi hüljata. Seda kirjeldust on hilisemates käsitlustes sageli tõlgendatud tõendina nõrkade laste süstemaatilise tapmise kohta, kuid sellise tava ulatus ja tegelik rakendamine on tänapäeva uurimustes vaieldavad ning kindlad tõendid süstemaatilise vastsündinute tapmise kohta puuduvad. === Hellenismiajastu haridus === Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Grammatikakoolis õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ning harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". === Haridus Rooma võimu ajal === Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics: London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. === Hariduse areng ja hilisem mõju === Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. ==Vaata ka== *[[Homoseksuaalsus Vana-Kreekas]] *[[Vanakreeka rahasüsteem]] *[[Vanakreeka põllumajandus]] *[[Euroopa häll]] *[[Vana-Kreeka kunst]] *[[Vana-Kreeka teater]] *[[Vanakreeka keraamika]] *[[Vanakreeka muusika]] *[[Vanakreeka keraamika]] *[[Vanakreeka mütoloogia]] *[[Vanakreeka kirjanike loend]] *[[Vanakreeka kirjandus]] *[[Vanakreeka keel]] *[[Vanakreeka rahasüsteem]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="Borza">[http://books.google.fr/books?id=614pd07OtfQC&pg=PA58&dq=petralona+cave+oldest&hl=en&sa=X&ei=xAzmT-DRNNKXhQeSu8DdCQ&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=petralona%20cave%20oldest&f=false Eugene N. Borza "In the Shadow of Olympus: The Emergence of Macedon". Princeton University Press, 1992, lk 58]</ref> <ref name="Douka">[http://www.academia.edu/1129937/Douka_K._Perles_C._Valladas_H._Vanhaeren_M._Hedges_R.E.M._2011._Franchthi_Cave_revisited_the_age_of_the_Aurignacian_in_south-eastern_Europe._Antiquity_85_1131-1150 K. Douka, C. Perles, H. Valladas, M. Vanhaeren, R.E.M Hedges "Franchthi Cave revisited: the age of the Aurignacian in south-eastern Europe". Antiquity Magazine, 2011, lk 1133]</ref> <ref name="Perles">[http://books.google.fr/books?id=LQQ3tx5_t7QC&printsec=frontcover&dq=perles+greece+farming+europe+neolithic&hl=en&sa=X&ei=6SrmT4rlDq620QXms7WACQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=sesklo&f=false Catherine Perlès "The Early Neolithic in Greece: The First Farming Communities in Europe". Cambridge University Press, 2001]</ref> <ref name="Slomp">[http://books.google.com/books?id=LmfAPmwE6YYC&pg=PA50 Hans Slomp "Europe, A Political ProPilt: An American Companion to European Politics: An American Companion to European Politics". ABC-CLIO, 2001, lk 50]</ref> <ref name="Sansone">[http://books.google.com/books?id=YJONdN0dNYQC&pg=PT27&dq=cycladic+civilization&hl=en&sa=X&ei=6i_qT77vBYOe0QXUmZhc&redir_esc=y#v=onepage&q=cycladic%20civilization&f=false "World and Its Peoples". Marshall Cavendish, 2009, lk 1458]</ref> <ref name="World">[http://books.google.com/books?id=b5vHRWp8yqEC&pg=PA1458 David Sansone "Ancient Greek civilization". Wiley, 2011, lk 5]</ref> <ref name="Short">[http://books.google.com/books?id=uGE9AAAAIAAJ&pg=PA10&dq=greek+dark+ages+776+BC&hl=en&sa=X&ei=nTfmT_uSIOek0QXhtOzoCA&sqi=2&ved=0CFIQ6AEwBg#v=onepage&q=greek%20dark%20ages%20776%20BC&f=false John R. Short "An Introduction to Urban Geography". Routledge, 1987]</ref> <ref name="Flower">Toimetaja Harriet Flower "The Cambridge Companion to the Roman Republic". Cambridge University Press, 2004, lk 258</ref> <ref name="Ward">Allen Mason Ward, Fritz Moritz Heichelheim, Cedric A. Yeo "A history of the Roman people". Prentice Hall, 2003, lk 276</ref> }} == Kirjandus == *''[[Kreeka kirjanduse antoloogia]]'', Tallinn 1964. *''Vana- Kreeka ajalugu'', Tallinn 1965. *[[Richard Kleis]]. ''Antiikkirjanduse ajalugu'', Tallinn 1980. *''[[Antiigileksikon]]'', Tallinn 1985. *''Vanakreeka kirjanduse antoloogia'', Varrak 2006. *[http://www.elu24.ee/?id=83404 Kuidas vanad kreeklased valisid templite asukohti?] – Elu24, 17. veebruar 2009. ==Välislingid== {{Commons|Category:Ancient Greece}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.kodu.ee/~eva/Vanakreeka.doc Vana-Kreeka kultuur] (DOC-fail) * [[Pärtel Bauman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=371 "Kreeka kultuuri universalism"] [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1 / [[1922]] [[Kategooria:Vana-Kreeka| ]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Kreeka ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]] s6ij3vzn660jbtnxkrq62lb1xpiykcw 0 6326 7212540 7158634 2026-08-12T06:45:36Z Kuriuss 38125 7212540 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Infokast president | pilt = Hitler portrait crop.jpg | amet = [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[füürer]] | ametiajaalgus = 2. august 1934 | ametiajalõpp = 30. aprill 1945 | eelmine = [[Paul von Hindenburg]] <small>([[Saksamaa president (1919–1945)|presidendina]])</small> | järgmine = [[Karl Dönitz]] <small>([[Saksamaa president (1919–1945)|presidendina]])</small> | amet2 = [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Saksamaa kantsler|kantsler]] | ametiajaalgus2 = 30. jaanuar 1933 | ametiajalõpp2 = 30. aprill 1945 | eelmine2 = [[Kurt von Schleicher]] | järgmine2 = [[Joseph Goebbels]] | amet3 = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] juht | ametiajaalgus3 = 29. juuni 1921 | ametiajalõpp3 = 30. aprill 1945 | eelmine3 = [[Anton Drexler]] <small>(esimehena)</small> | järgmine3 = [[Martin Bormann]] <small>(parteiministrina)</small> | sünninimi = | sünniaeg = 20. aprill 1889 | sünnikoht = [[Braunau Inni ääres]], [[Austria-Ungari]] <small>(tänapäeva [[Austria]])</small> | surmaaeg = 30. aprill 1945 <small>(56-aastaselt)</small> | surmakoht = [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] | rahvus = '''Kodakondsus:''' <br/> Austria <small>(1889–1925)</small> <br/> Saksa <small>(1932–1945)</small> | partei = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] <small>(1921–1945)</small> | abikaasa = [[Eva Braun]] <small>(1945)</small> | vanemad = [[Alois Hitler]] <br/> [[Klara Hitler]] | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | autasud = | allkiri = Signatur Adolf Hitler.svg | moodul = {{Sõjaväelane |manusta=jah | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Saksa keisririik]] | Teenistused = '''[[Baieri armee]]:''' <br/> 16. Baieri reservrügement <br/> ''[[Reichswehr]]i'' luure | Teenistusaeg = 1914–1920 | Auaste = ''[[Kapral|Gefreiter]]'' <br/> ''Verbindungsmann'' | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] | Autasud = [[Raudrist|I klassi raudrist]] <br/> [[Raudrist|II klassi raudrist]] <br/> [[Haavatu märk]] | Abikaasa(d) = | Allkiri = }}}} '''Adolf Hitler''' ([[20. aprill]] [[1889]] [[Braunau Inni ääres]], [[Austria-Ungari]] – [[30. aprill]] [[1945]] [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Kolmas Reich]]) oli [[Austria]]st pärit [[Saksamaa]] poliitik ja [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP)]] juht ([[1921]]–1945). Aastatel [[1934]]–1945 oli ta [[Saksamaa kantsler]] ([[1933]]–1945) ja [[riigipea]] ("[[füürer]] ja [[riigikantsler]]"; [[1934]]–1945). Hitlerit süüdistatakse [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid [[Euroopa]] [[juudid]], [[mustlased]], [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsed inimesed]] ja [[puuetega inimesed]] ning laskis nad mõrvata. Sõja ja küüditamiste tagajärjel kaotasid elu miljonid inimesed. Niinimetatud [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] diktaatorina laskis ta kõik [[opositsioon]]i[[partei]]d keelustada ning saata oma poliitilised oponendid [[koonduslaager|koonduslaagrisse]] või tappa. Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda [[Esimene maailmasõda|esimesele maailmasõjale]] järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Adolf Hitler oli karismaatiline kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse.<ref name="4TqIG" /><ref name="AJpsm" /><ref name="3DcqU" /><ref name="W3JUG" /><ref name="7Pape" /> Samas väitsid mitmed temaga isiklikult kohtunud inimesed, et eraviisiliselt ei olnud ta nõnda muljetavaldav.<ref name="iB9l8" /><ref name="dxj2k" /> Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler [[Berliin]]is ''[[Führerbunker]]'''is enesetapu. ==Elulugu== [[Sebastian Haffner]] osutas raamatus "Märkused Hitleri kohta" ("Anmerkungen zu Hitler") "seletamatule kuristikule" diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: "Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb kogu maailmapoliitika." Selle seletamise teeb nii keeruliseks teine tohutu kuristik – nimelt Hitleri paremal juhul ühekülgsete annete ja tema tohutu (olgugi et hävitava) mõju vahel. Filosoof [[Karl Jaspers]] on natsionaalsotsialismi ajalugu nimetanud "hoiatuseks": "Oli võimalik, et see juhtus, ja see jääb alati võimalikuks". Jaspersi hinnangul sai Hitleriga toimunu võimalikuks muuhulgas sellepärast, et banaalse iseloomuga, kuid segastest poliitilistest veendumustest fanaatiliselt haaratud inimene sai võimaluse tegelikkust oma ettekujutustele kohandada. === Lapsepõlv ja noorpõlv === Oma päritolust ja elust enne poliitikasse tulekut pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] tegi Hitler alati saladuse. "Nad ei tohi teada," ütles ta [[1930]]. aastaö oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad [[Austria]] [[Waldviertel]]i piirkonnas laskis ta suvel [[1938]], kohe pärast [[anšluss]]i evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväe[[polügoon]]. Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja hämarat päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus "[[Mein Kampf]]" ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt [[omamüüt|omamüüdi]] kujundamiseks ega ole seetõttu usaldusväärne. ====Päritolu ja lapsepõlv==== [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-1989-0322-506, Adolf Hitler, Kinderbild.jpg|pisi|Adolf Hitler lapsena 1889–1892?]] Adolf Hitler sündis [[20. aprill]]il [[1889]] kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern [[Ülem-Austria]] väikelinnas [[Braunau Inni ääres|Braunaus]] Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis [[tolliametnik]] [[Alois Schicklgruber|Alois Hitler]]i ([[1837]]–[[1903]]) ja tema abikaasa [[Klara Hitler|Klara]] (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde [[Paula Hitler|Paula]]. Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldvierteli piirkonnast Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili [[Viin]]ist kirdes. Tema vanemad olid väidetavalt omavahel sugulased. Isa tõi ta ema Klara majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud [[katoliku kirik]]ult eriluba oodanud. Oli ka viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase. Alois Hitleri töö tõttu vahetas pere sageli elukohta: nad kolisid Braunaust [[Passau]]sse, [[Lambach]]i ja [[Leonding]]i [[Linz]]i lähedal. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud, kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus "[[Mein Kampf]]" äkilise [[türann]]ina. Tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. Hitler hindas isa juures seda, et [[taluteenija]] Anna Maria Schicklgruberi vallaspoeg, kes seni oli kandnud ema perekonnanime, võttis [[1876]]. aastal võõrasisa järgi perekonnanimeks Hitler (võõrasisa nime kirjutati küll "Hiedler"), lastes end pärast tema surma kiriklikult tema pojaks tunnistada. Pole kindlaid tõendeid, kas Aloisi ema hilisem abikaasa oli Adolf Hitleri vanaisa. Igatahes ei ole möldrisell Johann Georg Hiedler oma isadust kunagi tunnistanud. Sellel on tähtsust ainult sellepärast, et Hitler polnud elu lõpuni oma päritolus kindel ning omaenese [[rass]]ikriteeriumide järgi poleks tal olnud võimalik [[Sturmabteilung|SA]] ega [[SS]]-i liikmeks saada. Hitleri oponendid on väitnud, et Hitleri asemel pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf 11-aastaselt 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor [[Leopold Poetsch]]i [[antisemitism|antisemiitlikud]] ja [[pangermanism|pangermanistlikud]] loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. ==== Noorpõlv ==== [[Fail:Adolf Hitler - Selbstporträt.jpg|pisi|Kunstniku autoportree 1926. aastast]] [[Pilt:HitlerMaryWithJesus.jpg|pisi|Maarja Jeesuslapsega, õlimaal, 1913]] Alates [[1903]]. aastast hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates [[1905]]. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut [[boheemlane|boheemlase]]elu. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg [[August Kubizek]]. Koos käidi teatris ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus [[Richard Wagner]]i ooperite vastu. Mais ja juunis 1906 külastas Hitler Viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna ehitiste toredusest, kunstigaleriidest ja ooperitest. Tema uueks ambitsiooniks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Septembris 1907 sõitis ta Viini ning osales koos veel 112 kandidaadiga Allgemeine Malerschule sisseastumiseksamil. Oma kaasatoodud töödemapiga kvalifitseerus ta koos veel 33 kandidaadiga teise vooru, mis kujutas endast proovijoonistamist ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja [[Robin Christian Andersen]]i, vastu ei võetud. See oli mõru hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. oktoobril teatas perearst, et Hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jäänud. Adolf naasis Linzi; ema suri [[21. detsember|21. detsembril]] [[1907]] [[rinnavähk]]i. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest. Tal oli õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna hästi ära. Tal oli teatav kunstianne; nii teenis ta lisa illustreerijana, maalis sageli müügiks majadest pilte ja [[postkaart]]e ja 1908. aastal ka [[akvarell]]e<ref name="gGD1J" />. Nõnda oli tema sissetulek suurem kui algaja õpetaja palk. Hoolimata ühe naistuttava soovituskirjast mainekale lavakunstnikule [[Alfred Roller]]ile, kes teatas, et on valmis Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel katsel kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele. Seejärel loobus Hitler katsetest kunstnikuks õppida. Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta [[Meidling]]isse [[kodutute varjupaik]]a ning 1910. aasta alguses [[Männerwohnheim Meldemannstraße]]sse. Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Et ta ise oli uje, hakkas tema pilte müüma majakaaslane [[Reinhold Hanisch]]. Et Hitler tundis end Hanischi ühe äri juures petetuna, usaldas ta piltide müügi nüüd juudist majakaaslasele Siegfried Löffnerile. Augustis 1910 esitas Löffner Hanische peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. 1912. aastal kaebas anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta<ref name="g8J3q" />. Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Viini perioodil on Hitler maalinud arvatavasti postkaardi järgi ka [[Tartu kivisild]]a.<ref name="u6hBI" /> [[Werner Maser]] ja [[Joachim Fest]] arvavad, et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal [[1938]] vahistada (või leidis ta pärast Saksa vägede sissemarssi Austriasse juba vahistatuna eest), et teda siis [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldi koonduslaagris]] mõrvata lasta<ref name="cqXYZ" />. Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4. veebruaril 1937 Viini inkvisiitide hospidalis südamerabandusse. [[Brigitte Hamann]]il õnnestus peale kohtuarsti aruande leida ka kiri Hitleri emissarilt Viinis Franz Feilerilt, kes 11. mail 1938 teatas oma usaldusmehele NSDAP peaarhiivis Ernst Schulte-Strathausis, et Hanisch on "1,5 aasta eest surnud."<ref name="SHD3t" /> "Raske kopsuhaigus" päästis teda nii reaalkoolist kui 1908. aastal sõjaväeteenistusest, mil noormees Hitler Linzist [[Viin]]i "kadus".(Neumann ja Eberle, 96:2013) 1913. aastal siirdus ta Viinist Münchenisse ja asus [[kodakondsuseta isik]]una elama rätsepmeister Josef Poppi juurde. Jaanuaris 1914 puutus kodakondsuseta Hitler kokku kriminaalpoliseinikuga, kes esitas talle tagaotsimisorderi ja järgmisel päeval (19. jaanuaril) anti Austria-Ungari sõjaväekohuslane üle Müncheni konsulaadile. Siin kirjutas Hitler palvekirja kus teatas, et põeb "rasket kroonilist kopsuhaigust". Salzburgi sõjaväekomisjoni ette sattus desertöör 5. veebruaril 1914. Komisjoni otsuseks sai: "Adolf Hitler on rivi-ja abiteenistuseks kõlbmatu, liiga nõrk relva kandma." (Neumann ja Eberle, 96:2013) Aeg-ajalt sai Hitler rahalist abi oma Linzis elavalt tädilt Johanna Pölzilt. Tädi suri märtsis [[1911]], kuid tõenäoliselt jäi Hitlerile mingi pärandus. Samal ajal lõppes tal toitja kaotanud orvu pension, kuid Hitler vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru. Hitler ise ütleb, et tema Viinis elatud aastad [[1909]]–[[1913]] olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda ka tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks. Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge. Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute – "ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud," kirjutab Hitler "Mein Kampfis". Viinis oli suur [[juudid|juudi]] kogukond, sealhulgas paljud [[Ida-Euroopa]]st pärit [[ortodoksne judaism|ortodokssed juudid]]. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist [[Lanz von Liebenfels|Jörg Lanz von Liebenfels]], kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud [[Karl Lueger]] (Viini linnapea) ja [[Georg von Schönerer]], kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "[[aarja rass]]i" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. "Kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust, eriti kultuuri valdkonnas, milles vähemalt ühe juudi käsi mängus ei ole olnud?" Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "aarjalaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi [[Saksamaa]] majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus "Mein Kampf", ei saanud tema antisemitism sel ajal olla kuigi kaugele arenenud, sest oma piltide müümisel kasutas ta vahendajatena juudi kaupmehi. Peale Siegfried Löffleri olid nende seas Ungarist pärit majakaaslane Josef Neumann ning kaupmehed [[Jakob Altenberg]] ja [[Samuel Morgenstern]]. Hitleri tollase sõbra [[August Kubizek]]i sõnul huvitasid [[ooper]]id, eriti [[Richard Wagner]]i omad, teda rohkem kui poliitika. Kui mais [[1913]] maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist [[München]]isse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi [[arhitektuur]]i vastu ning ta luges [[Houston Stewart Chamberlain]]i ja [[Dietrich Eckart]]i. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus [[Austria-Ungari]] paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. "Mein Kampfis" kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud "saksa linna" järele. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19. jaanuaril 1914 konsulaati ning 5. veebruaril 1914 sõitis ta arstlikuks läbivaatuseks [[Salzburg]]i. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna. Hitler maalis ka Münchenis akvarelle ning mõnikord õlimaale, enamasti arhitektuurilisi huviväärsusi fotode järgi. Ta müüs oma töid põhiliselt Stuffle kunstikaupluses Maximiliansplatzil. ====Esimeses maailmasõjas==== Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust kui niisugust, seda näitas asjaolu, et pärast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemist (augustis [[1914]]) astus ta vabatahtlikuna [[Baieri]] sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi "list" jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli [[Prantsusmaa]]l ja [[Belgia]]s sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas [[kaevik]]u asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi [[Raudrist]]i (august [[1918]]). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte [[allohvitser]]iks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles [[1932]]). [[Fail:Hitler WWI.jpg|vasakul|pisi|Hitler I maailmasõjas]]Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes, ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest. [[Konrad Heiden]] kirjutab oma raamatus "Der Führer": "Me kõik kirusime teda ja leidsime, et ta on talumatu. Ta oli valge vares meie hulgas ja ei löönud kaasa, kui me sõda needsime." [[1918]]. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast [[gaasirünnak]]ut [[Vorpommern]]i linna [[Pasewalk]]i. Ajutise nägemiskaotuse, mille tõttu teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele [[sinepigaas]]ist. Uuemad uurimused, mis toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem tekkinud [[hüsteeria|hüsteerilise]] reaktsiooniga Saksamaa kaotusele. Igatahes ravis Hitlerit sõjaväe[[psühhiaater]], kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist [[psühhopaatia|psühhopaadiga]], kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu. Igatahes oli võitmatuks peetud Saksa armee kaotus Hitlerile suur löök, mis traumeeris teda hingepõhjani. Hiljem väitis ta, et sõja kaotusest tingitud nördimuse ja "[[novembrikurjategijad|novembrikurjategijate]] reeturlikkuse" tõttu küpses temas otsus hakata poliitikuks. Hitleri meeleheide oli kindlasti seotud sellega, et ainus etapp tema elus, kus ta koges elu mõtestatust ja tunnustust, jõudis lõpule ning peaaegu 30-aastaselt oli ta elus jälle perspektiivi kaotanud. ===Võimule saamine=== ====Poliitilise tegevuse algus==== [[Fail:Hubert Lanzinger Der Bannerträger (The Standard bearer) 1934-36 Adolf Hitler Postkarte Ansichtskarte Photo-Hoffmann München Card no. 428 NSDAP Propaganda Knight in armour Nazi postcard Swastika flag No known copyright restrictions.jpg|200px|raamita|paremal|1933–1934]] Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida. Ta läks tagasi oma rügemendi [[kasarm]]usse [[München]]is ning taotles esialgu ainult seda, et teda ei demobiliseeritaks. Ta laskis end mitu korda valida üheks oma rügemendi usaldusisikutest ning oli omamoodi sidemees [[Baieri]] [[sotsialism|sotsialistliku]] peaministri [[Kurt Eisner]]i revolutsioonilise [[Baieri Nõukogude Vabariik|nõukogude valitsusega]]. Pärast Eisneri mõrvamist tekkinud segaduse ajal ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka [[Vabakorpus]]e poolele. Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste (tol ajal tekkis neid nagu seeni pärast vihma) üritustel. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. [[12. september|12. septembril]] [[1919]] käis ta esimest korda lukksepp [[Anton Drexler]]i asutatud [[Saksa Töölispartei]] (''Deutsche Arbeiterpartei''; DAP) koosolekul. See partei propageeris [[ksenofoobia|ksenofoobseid]], antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid. Hitler võttis kohe debattidest osa ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Esimest korda avastasid tema ise ja tema kaaslased temas ande kuulajaid köita ja emotsioone tekitada. Tal oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal [[demagoogia|demagoogilisel]] moel. Drexler värbas ta samal päeval, ning oma ülemuste (kelle hulka kuulus hilisem [[Sturmabteilung|SA]] juht [[Ernst Röhm]]) ülesandel astus Hitler [[19. oktoober|19. oktoobril]] 55. liikmena DAP-sse (mitte seitsmenda liikmena, nagu ta hiljem alati väitis). Tema liikmenumber 555 tuli sellest, et too väike poliitikaklubi alustas oma liikmete nummerdamist 501-st, et suuremana näida. Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel [[1920]] DAP [[25-punktine programm|25-punktise programmi]] väljatöötamisel. Tema pealekäimisel nimetati partei ümber [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks]] (NSDAP). Kui ta [[31. märts]]il [[1920]] lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis [[1921]] vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas [[ultimaatum]]i abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool [[Baieri]]t ajas pigem naerma kui hirmu nahka. ====Õllekeldriputš==== {{Vaata|õllekeldriputš}} Pärast [[Baieri Nõukogude Vabariik|Baieri Nõukogude Vabariigi]] lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar [[Gustav von Kahr]], kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister [[Erich Ludendorff]], kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile [[Benito Mussolini]] eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel ([[1923]] võttis Prantsusmaa Ruhri tagatiseks, et kindlustada Saksamaa reparatsiooni tasumist), tohutu [[inflatsioon]]i tõttu ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust. Hitleri putš (tegelikult Müncheni putš ja ka õllekeldriputš) oli [[riigipööre|riigipöörde]]katse [[1923]]. aasta 8. novembri õhtust 9. novembri ennelõunani, kui [[NSDAP|Saksa Natsionaalsotsialistliku Partei]] juht Adolf Hitler, [[kindralkortermeister]] Erich Ludendorff ja teised [[Kampfbund]]i liikmed püüdsid haarata võimu [[München]]is ja [[Saksamaa]]l. Putši eelõhtul, [[neljapäev]]al, 8. novembril [[1923]] kogunesid asjaosalised Müncheni [[Bürgerbräu õllekelder|Bürgerbräu õllekeldrisse]]. Nad murdsid keldrisse sisse. "Karja" relvastatud SA-laste etteotsa astunud pikas mustas nahkpalitus fanaatiline Hitler. Adolf Hitler karanud [[tool]]i otsa, tulistanud püstolist õhku ja hüüdnud: "Münchenis on puhkenud [[rahvuslik revolutsioon]] (Eberle ja Uhl, 36:2006.<ref>[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", [[Saksa keel|saksa keelest]] tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka '''Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a"'''</ref>). Saali ümbritseb 600 relvakandjat." (Tegelikult polnud see muidugi tõde, Delaforce, 25:2010). Edasi võtnud Hitler [[Baieri riigikomissar]]i [[Gustav von Kahr]]i, [[Baieri armee]] komandöri [[Otto von Lossow]]i ja [[Baieri riigipolitsei]] juhi [[ooberst]]i [[Hans Ritter von Seisser]]i (9. detsember 1874 – 14. aprill 1973) vangi. (Delaforce, 34:2010) Järgmisel päeval viinud Hitler, Ludendorff, [[Ernst Julius Günther Röhm|Röhm]] ja Göring 2000 putši toetajat Müncheni [[Odeonsplatz]]ile. Seal astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid. [[Fail:Feldherrnhalle Munich.jpg|pisi|vasakul|Odeonsplatzil asuv memoriaal "[[Feldherrnhalle]]", mille ees valitsusüksused 9. novembril 1923 putšistid laiali ajasid]] Tapluses sai [[Hermann Göring]] kõhupiirkonda haavata ja Hitler nihestas kukkudes [[õlanihestus|õlga]].<ref>"[[Hitler. Olulisi fakte]]". [[Patrick Delaforce]], 2010. Koolibri, lk 34.</ref> [[26. veebruar]]ist [[1924]] toimus 24 päeva jooksul Müncheni [[Blutenburgstrasse jalaväekool]]i kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpöördekatse "ninamehe" Hitleri ja tema "käsilaste", nende hulgas kindral Ludendorffi, [[Rudolf Hess]]i, [[Wilhelm Frick]]i, [[Hermann Kriebel]]i, [[Emil Maurice]]'i ja [[Ernst Röhm]]i üle.<ref>Delaforce, 36:2010</ref> Hitler vahistati Hanfstaengelite juures [[Uffing]]is [[Staffelsee]] ääres ja mõisteti viieks aastaks vangi.<ref>Ulrike Leutheusser, "[[Hitler ja naised]]", [[Huma kirjastus]], lk 41.</ref> [[Landsbergi vangla]]st vabanes ta teadmata põhjusel ennetähtaegselt.<ref>Leutheusser (2003), lk 42.</ref> === Austerlasest Saksamaa kodanikuks === [[1932]]. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti [[Paul von Hindenburg|Hindenburg]]ile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus [[Hermann Göring]]i kaasabil teenistusse [[Braunschweig]]i liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. [[24. veebruar]]il [[1932]] määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja [[4. märts]]il läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa [[kodakondsus]]e ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. [[Fail:Nikolai Reek and Adolf Hitler.jpg|pisi|300px|[[Kaitsejõudude Peastaap|Eesti Sõjavägede Staabi]] ülem kindralmajor [[Nikolai Reek]] tervitab Saksamaa kantsler Adolf Hitlerit, tema 50. sünnipäeval Berliinis 1939. aastal]] ===1932. aasta Saksamaa presidendivalimised=== 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses voorus senine [[Saksamaa president (1919–1945)|Saksamaa president]] [[Paul von Hindenburg]], NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana [[Ernst Thälmann]] ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana [[Theodor Duesterberg]] (''Deutschnationale Volkspartei, DNVP''). Valimiste esimeses voorus sai Hindenburg 49,6%, Hitler 30,1%, Thälmann 13% ja Duesterberg 7% häältest. Valimiste teises voorus võitis presidendivalimised Hindenburg, kes kogus 53% häältest, teda toetasid ka sotsialistid, protestivaimust Hitleri vastu. {{vaata|1932. aasta Saksamaa presidendivalimised}} [[1937]]. aasta [[19. juuli]]l avas Hitler [[München]]is saksa kunsti maja, et luua [[saksa kunst]]is uus ajastus. Hitleri sõnul lõpetas selle avamine saksa kunsti narrimise.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref>[[Pilt:Hitler-Headquarters-Europe-fr.svg|pisi|II maailmasõja aegsed Hitleri peakorterid]] == Isiklikku == [[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F051673-0059, Adolf Hitler und Eva Braun auf dem Berghof.jpg|pisi|püsti=1.2|[[Eva Braun]] ja Adolf Hitler oma koertega [[Berghof]]i terrassil [[14. juuni]]l [[1942]]]] Adolf Hitleri kauaaegne naistuttav, armuke või elukaaslane ja lühikest aega ka seaduslik abikaasa oli [[Eva Braun]]. Hitler tutvus Evaga, kes oli tol ajal Hoffmanni assistent, [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Hoffmanni]] [[Müncheni fotostuudio]]s [[1929]]. aastal. Hitler ei [[joomine|tarvitanud]] [[alkohol]]i ega [[suitsetamine|suitsetanud]]. Hitleri lemmikhelilooja oli [[Richard Wagner]]. Hitler oli filmihuviline ja tavaliselt soovinud ta igal õhtul vaadata kaht [[film]]i. Filmiseansid toimusid [[riigikantselei]] muusikasalongis või [[Berghof]]is. (Delaforce, 71:2010) Adolf Hitleri lemmikfilmid olid "[[Mäss Bountyl (film 1935)|Mäss Bountyl]]" ja "[[Baskerville'ide koer]]", ka armastas ta vaadata [[Miki-Hiir]]e multikaid. Hitleri lemmik[[maalikunstnik]]ud olid [[Franz Stuck]] (1863–1928), [[Eduard Grützner]] (1846–1925), [[Carl Spitzweg]] (1808–1895) ja [[Adolf Ziegler]] (1892–1952).<ref>Delaforce, 131:2010</ref> Hitlerile ei meeldinud [[Modernistlik kunst|modernism]], [[kubism]] ja [[dadaism]]. Hitler pidas mandunud kunstnikeks [[Oskar Kokoschka]]t, [[Vassili Kandinsky]]t, [[Marc Chagall]]i, [[Emil Nolde]]t, [[Otto Dix]]i, [[George Grosz]]i, [[Paul Klee]]d ja [[Max Ernst]]i.<ref name=":0" /> Hitleri puhkekodu Haus Wachenfeld asus Baieris Obersalzbergis. Tal oli seal koer Blondi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hitleri juures külas |url=https://www.imelineajalugu.ee/lood/2025/03/22/hitleri-juures-kulas |vaadatud=2025-05-06 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et}}</ref> ===Hitleri terviseprobleemid=== Neumanni ja Eberle uuringute kohaselt olid Hitleri esimeseks lapse- ja noorpõlvehaiguseks 1897. aasta veebruaris-märtsis põetud [[sarlakid]].<ref>Neumann ja Eberle, 94:2013.</ref><ref>[[Hans-Joachim Neumann]], [[Henrik Eberle]], ''[https://books.google.ee/books?id=3Y6nRQ-ijRkC&pg=PT106&lpg=PT106&dq=penicillin-Hamma&source=bl&ots=VM9qiO7aJS&sig=_d5HqD2jR2Fro1CIvkkEmRCi1VA&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiWvuWG28DWAhXkAJoKHQLjBzEQ6AEIYTAM#v=onepage&q=penicillin-Hamma&f=false "War Hitler krank?: Ein abschließender Befund"]'', Google'i raamatu veebiversioon vaadatud 25. septembril 2017) saksa keeles</ref>) [[1905]]. aasta sügisel diagnoosis Waldvierteli piirkonna arst [[Karl Keiss]] Hitleril, kes oli seal sugulaste juures kosumas, [[kopsutuberkuloos|kopsutiisikuse]].<ref name="Neumann95">Neumann ja Eberle, 95:2013.</ref>. Ajaks, mil Hitlerite [[perearst]]iks [[Linz]]is sai [[Eduard Bloch]], ei olnud Adolfil kopsutuberkuloosist enam jälgegi.<ref name="Neumann95"/> [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1918]] sai Hitler Briti ipriidirünnakus [[Belgia]]s Werviki all raskekujulise silma sidekesta- ja silmalaupõletiku.<ref name="Neumann ja Eberle, 29:2013">Neumann ja Eberle, 29:2013.</ref> [[9. november|9. novembril]] [[1923]] Münchenis toimunud [[õllekeldriputš|marsil]] [[Feldherrnhalle]] juures sai Hitler vigastada, kuid tõenäoliselt püsivaid tervisekahjustusi see vigastus kaasa ei toonud, kuna 8. jaanuaril 1924 kirjutas Lechi-äärse [[Landsbergi vangla]] arst, ülemmeditsiininõunik dr [[Joseph Brinsteiner]]: "[[Patsient]] on sisendava [[oraatorianne|oraatoriandega]], kütkestav [[isiksus]]... Nurjunud putšist tingitud ajutine [[depressioon]] ei anna alust järeldada, nagu esineks tal mingeid patoloogilisi hälbeid."<ref name="Neumann53">Neumann ja Eberle, 53:2013.</ref> 1934. aasta jõulude eel otsinud Hitler [[peavalu]], kahelinägemise, [[peapööritus]]e ja [[kõrvakohin]]a vastu abi Berliini Westendi haigla siseosakonna juhatajalt [[Ernst-Robert Grawitz]]ilt. Grawitz diagnoosis Hitleril [[mürgistus]]nähud ning patsient loobunud seepeale neoballistooli tarvitamisest, et asendada need 1935. aastal Antigasi-tablettidega. Nende manustamist patsiendile jätkanud ka Morell.<ref name="Neumann53"/> 1935. aastaks oli Hitleril korduvalt mure [[häälekähedus]]ega. Hitleri vaatas riigikantselei hoones paiknevas ametikorteris läbi [[Carl Otto von Eicken]], kes märkas Hitleri [[häälekurd|häälekurrul]] sõlmekest. Sealsamas eemaldatud sõlmekese saatis von Eicken professor Robert Rösslele uurimiseks, kes kinnitas, et "patsient Adolf Müllerilt" võetud koematerjal oli healoomuline.<ref name="Neumann98">Neumann ja Eberle, 98:2013.</ref> [[Morelli kalendermärkmik]]u sissekannete kohaselt arenes Hitleril korduvate [[kurgumandlipõletik]]e tulemusel krooniline tonsilliit. Hitleri [[nägemine]] ei olnud korras. Katarakti diagnoosis Hitleril 1944. aasta märtsis Berliini Charité silmakliiniku professor [[Walter Löhlein]]. Hitleri parem silm oli [[kaugelenägevus|kaugnägev]] (u 4,5 dioptrit) ja selle nägemisvõime oli umbes 50 protsenti.<ref>Neumann ja Eberle,117:2013.</ref> 1941. aasta juuli viimasest nädalast augusti keskpaigani oli Hitleri tervis halb. Tema [[düsenteeria]]hoogu saatsid [[soolespasmid]], [[kõhulahtisus]], [[iiveldus]], [[oksendamine]], [[liigesevalud]], kõrge [[palavik]] ja vappekülm.<ref name="Neumann98"/> 1941. aasta 7. augustil märkas Morell, et Hitleri vasak käsi kipub värisema.<ref>Neumann ja Eberle, 99:2013.</ref> Kätevärin muutus aastatega nähtavamaks. 1944. aasta suvest alates raseeris värisevate kätega Hitlerit ihujuuksur [[August Wollenhaupt]].<ref name="Neumann98"/> 20. juuli 1944. aasta atentaadi käigus sai Hitler kuulmise ja kuulmiselundite kahjustusi – parem kõrv kurdistus mõne päevaga ja vasakus esines kuulmishäireid. Oma raadiokõnes kõneles füürer "ettemääratusest" ja olevat tänanud Loojat, kes andis talle võimaluse oma tööd jätkata".<ref>Neumann ja Eberle, 147:2013.</ref> Hitleri südame pärgarterite ateroskleroosi diagnoos pandi talle 1941. aastal. Selle aasta suvel täheldanud Morell füüreri peakorteris Hundikoopas Hitleril vahel [[südametalitlus]]e mõningast puudulikkust ja jalgade tursumist. 14. augustil 1941 tehtud elektrokardiograafilise uuringu käigus saadud [[elektrokardiogramm]]i saatis Morell anonüümselt läbivaatamiseks [[Arthur Weber]]ile. Weber kahtlustas [[südame pärgarterite ateroskleroos]]i.<ref>Neumann ja Eberle, 111:2013.</ref> 2008. aasta veebruaris uuris Hitleri omaaegseid elektrokardiogramme kardioloog doktor Svetlana Möller. Tema hinnangul põdes Hitler südame pärgarterite ateroskleroosi asemel pigem südame isheemia- ehk koronaartõbe.<ref>Neumann ja Eberle, 113:2013.</ref> Detsembris 1942 tuletas Morell Hitlerile meelde, et tema südame pärgarterite lubjastumine võib esile kutsuda rinnaangiini hoogusid ja soovitas kaasas kanda [[nitroglütseriin]]i- ja Esdesan cum Nitro-tablette. Ühtlasi diagnoosis ta füüreril veresoonte spasmid [[pea]]s ja Hitleril olid sagedased raevuhood.<ref>Neumann ja Eberle, 131:2013.</ref> Parkinsoni tõve diagnoos kuulub tänapäeva. Ajal mil Morell Hitleril vasaku käe värinaid märkas (neljapäeval 7. augustil 1941), pidas ta seda võimaliku hüsteerilise neuroosi ilminguks.<ref name="Neumann ja Eberle, 115:2013">Neumann ja Eberle, 115:2013.</ref> Morelli poolt 7. augustil 1941. aastal märgatud värin ei takistanud tal füürerile rohkeid süste tegemast, nii sai Hitler süstla kaudu Vitamultin-Calciumi, Glyconormi ja Septojodi ning suu kaudu kolm lahtistava toimega Yatreni-pilli, 20 tilka valuvaigistit Dolantin ja soovitused öösel sisse võtta kolm tabletti uinutit Phanodorm.<ref>Neumann ja Eberle, 123:2013.</ref> Peagi jõudsid värinad ka füüreri vasakusse jalga. 2. jaanuaril 1945 palunud füürer oma ihuarsti, et too midagi käevärina vastu ette võtaks.<ref>Neumann ja Eberle, 154:2013.</ref> Morelli kalendermärkmikus on Hitleri käe- ja jalavärinat mainitud uuesti alles 15. aprillil viitega võimalikule Parkinsoni tõvele. Nüüd hakkas Hitler saama nahaaluseid Harmini- ja Homburg 680 süste.<ref>Neumann ja Eberle, 160:2013.</ref> Hitleri hammaste tervishoid vajas pidevat arsti järelevalvet ja tööd – ta põdes [[kaaries|kaariest]] ja hambad olid [[juuretipupõletik]]u tagajärjel logisema hakanud. Hugo Blaschke sõnul paigaldati Hitlerile mitu portselan- või sünteetilist [[hambakroon]]i ja [[sildprotees]]i. Samuti uuendati ülalõua kullast sildproteesi.<ref name="Neumann ja Eberle, 115:2013"/> Morell ravis Hitleril [[põletik]]ulist ekseemi, mida esines aeg-ajalt mõlemal jalal.<ref name="Neumann ja Eberle, 29:2013"/> Vahetevahel pani Morell Hitlerile [[apteegikaan]]e, puhastamaks tema verd ja alandamaks [[vererõhk]]u. Sageli aga määras ta Hitlerile [[klistiir]]i. Hitlerile olid [[kompress]]id meeldinud.<ref>Neumann ja Eberle, 60:2013.</ref> Adolf Hitleri ihuarst [[Theodor Morell]] tegi oma patsiendi tervise kohta põhjalikke märkmeid juhuks, kui Hitleriga peaks midagi juhtuma. Uurijate arvates johtus see [[hirm]]ust [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]]e, luure ja vastuluurega tegeleva [[Sicherheitsdienst|SD]] ja [[Gestapo]] ees.<ref>Neumann ja Eberle, 15:2013.</ref> == Surm == [[1945]]. aastal, kui [[Punaarmee]] sõdurid olid jõudnud [[Berliin]]i lähedale, kolis Hitleri ''[[Führerbunker]]'''isse [[Eva Braun]] ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni. [[29. aprill]]il abiellus Hitler Eva Brauniga. Järgmisel päeval mürgitas naine ennast [[tsüaniid]]ampulliga, Hitler lasi endale kuuli pähe. Nende surnukehad tuhastati. ==Teosed== *"[[Mein Kampf]]" ("Minu võitlus") == Hitler kultuuris == *Olev Remsu, München. Hitler ja Dostojevski, Go Group, 2012 [[Monoetendus]] "[[Adolf (näidend)|Adolf]]" näitab, milline võinuks olla Hitleri viimane kõne enne enesetappu. See kuulus paar aastat [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] mängukavva. Samuti etendati seda Tartu [[Püssirohukelder|Püssirohukeldris]] [[Rein Lang]]i 50. sünnipäeval.<ref name="RxjbV" /> * [[Maimu Berg]]. ''Hitler Mustjalas''. Kirjastus Tuum, 2016 == Mälestuse jäädvustamine == Natsi-Saksamaal nimetati Adolf Hitleri järgi paljud tänavad ja väljakud nii tollases Saksa riigis kui ka Teises maailmasõjas okupeeritud aladel. 1933. aasta juulist kehtis Saksa siseministeeriumi määrus "Tänavate nimetamise põhimõtete” kohta, mille kohaselt pidi iga linna tähtsaim tänav või keskväljak kandma Adolf Hitleri nime.<ref>[http://www.saar-nostalgie.de/Strassennamen.htm saar-nostalgie.de] abgerufen am 31. Oktober 2012.</ref> Saksamaal nimetati tänavad ja väljakud uuesti ümber pärast 1945. aastat [[denatsifitseerimine|denatsifitseerimise]] käigus. Paljude teiste hulgas kandsid Adolf Hitleri nime Berliinis [[Theodor Heussi väljak]] (1933–1947), Viinis Raekoja plats (1938–1945), Varssavis [[Piłsudski väljak]] (1939–1944), Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] (1942–1944) ning Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] (1942–1944). Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis Yaphankis oli Adolf Hitleri tänav kuni 1941. aastani.<ref>{{cite web|title=This Former Nazi Neighborhood on Long Island with Adolf Hitler Street Still Exists|url=https://untappedcities.com/2015/04/02/this-former-nazi-town-on-long-island-with-adolf-hitler-street-still-exists/|website=Untapped New York|author=Michelle Young|date=2 April 2015|accessdate=24 April 2020}}</ref> 1937. aastal nimetas Austria mardikakoguja Oskar Scheibel avastatud jooksiklase liigi Adolf Hitleri järgi ''[[Anophthalmus hitleri]]'''ks. ==Vaata ka== *[[Berghof (Obersalzberg)]] *[[Führersonderzug]] *[[Hitler's Cross]] *"[[Hitleri punkris]]" *[[Linzi kollektsioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="4TqIG">Kressel, Neil J. (2002). Mass Hate: The Global Rise Of Genocide And Terror. Boulder: Basic Books. ISBN 978-0-8133-3951-1, p. 121.</ref> <ref name="AJpsm">Trevor-Roper, Hugh (1987) [1947]. The Last Days of Hitler. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 978-0-226-81224-3, p. 116.</ref> <ref name="3DcqU">Kershaw, Ian (2008). Hitler: A Biography. New York: W. W. Norton & Company. ISBN 978-0-393-06757-6, pp. 105–106.</ref> <ref name="W3JUG">Bullock, Alan (1999) [1952]. Hitler: A Study in Tyranny. New York: Konecky & Konecky. ISBN 978-1-56852-036-0, p. 377.</ref> <ref name="7Pape">Heck, Alfons (2001) [1985]. A Child of Hitler: Germany In The Days When God Wore A Swastika. Phoenix, AZ: Renaissance House. ISBN 978-0-939650-44-6, p. 23.</ref> <ref name="iB9l8">Larson, Erik (2011). In the Garden of Beasts: Love, Terror, and an American Family in Hitler's Berlin. New York, NY: Random House/Crown Publishing Group. ISBN 978-0-307-40884-6, p. 157.</ref> <ref name="dxj2k">Kershaw, Ian (1999) [1998]. Hitler: 1889–1936: Hubris. New York: W. W. Norton & Company. ISBN 978-0-393-04671-7, p. 367.</ref> <ref name="gGD1J">[https://web.archive.org/web/20110320082605/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/fotod-hitleri-varajased-akvarellid-pannakse-oksjonile.d?id=33444867 Hitleri varajased akvarellid pannakse oksjonile], www.DELFI.ee, 28. september 2010</ref> <ref name="g8J3q">Brigitte Hamann: ''Hitler's Vienna. A Dictator's Apprenticeship'', 1999, lk 173.</ref> <ref name="u6hBI">http://ekspress.delfi.ee/kuum/hitler-joonistas-tartu-kivisilda?id=27681935</ref> <ref name="cqXYZ">Joachim Fest: ''Hitler. Eine Biographie'', Ullstein, Berlin 2004 (2003. aasta uusväljaande 2. trükk), lk 42: "seinen einstigen Kumpan aus Männerheimtagen, Reinhold Hanisch, ließ er umbringen". lk 83: "Reinhold Hanisch […], den er, als er seiner 1938 habhaft werden konnte, denn auch ermorden ließ."</ref> <ref name="SHD3t">Brigitte Hamann: ''Hitlers Wien'', 1998, lk 270–271.</ref> <ref name="RxjbV">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 192–193</ref> }} == Kirjandus == * [[Hans-Joachim Neumann]], [[Henrik Eberle]], "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", [[saksa keel]]est tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], Tammerraamat, 2013, ISBN 978 9949 482 97 9 * Vanessa Thorpe, [http://www.theguardian.com/world/2013/oct/27/hitler-lived-1962-argentina-plagiarism Hitler lived until 1962? That's my story, claims Argentinian writer], [[The Guardian]], 27. oktoober 2013 == Välislingid == {{vikitsitaat}} {{Commons}} *[http://docs.google.com/View?docid=dgt33ndf_7hbn3nt Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega. Leon Degrelle] *[http://www.postimees.ee/?id=199810 KGB käskis Hitleri jäänused ära põletada] Postimees, 11. detsember 2009 *[http://www.elu24.ee/?id=99332 Hitleri varased šedöövrid pannakse oksjonile] Elu24.ee, 26. märts 2009 * Julian Robinson. [http://www.dailymail.co.uk/news/article-4001200/The-best-day-life-Hitler-shot-Never-seen-photographs-Adolf-attending-wedding-brother-law-EXECUTED-year-later.html?ito=social-twitter_mailonline And you thought YOUR in-laws were bad! Never before seen photographs show Hitler attending wedding of 'brother-in-law' he had EXECUTED a year later], [[Daily Mail]], 5. detsember 2016. * [https://www.bbc.com/reel/video/p0frs3m6/the-home-movies-showing-hitler-s-private-life The home movies showing Hitler’s private life]. [Kodufilmid Hitleri eraelu kohta]. BBC Reel, 1. juuni 2023 <small>(video, 03:34)</small> ;Tervise ja raviandmed *[[David Irving]], ''[http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf "The Secret Diaries of Hitler's Doctor"]'' (1983) ISBN 0-02-558250-X {{Hitleri valitsus}} {{DEFAULTSORT:Hitler, Adolf}} [[Kategooria:Adolf Hitler| ]] [[Kategooria:Austria inimesed]] [[Kategooria:Baieri sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Adolf Hitleri suguvõsa]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialism]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Raudristi kavalerid]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1945]] sjv6obok2y2gpy8ii6a2s07zj21ocqp 0 6658 7212665 7176430 2026-08-12T08:49:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212665 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib keemilisest elemendist, perekonnanime kohta vaata artiklit [[Hõbe (perekonnanimi)]]}} {{KeemElem|47|Hõbe|Ag|107,87|keMetall|2|8|18|18|1||}} [[Pilt:Silver crystal.jpg|pisi|[[Elektrolüüs]]i teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall]] '''Hõbe''' ([[ladina keel]]es ''argentum'') on keemiline element sümboliga '''Ag''' ja [[järjenumber|järjenumbriga]] 47. See asub [[keemiline element|keemiliste elementide]] perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku [[läige|läikega]], suurima [[peegeldumine|peegeldusvõime]], [[elektrijuhtivus|elektri]]- ja [[soojusjuhtivus]]ega [[plastsus|plastne]] ja pehme [[metall]]. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski [[vesiniksulfiid]]iga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning [[lämmastikhape|lämmastikhappega]] ja kuumutamisel ka kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappega]] ja teiste [[oksüdeerija]]tega, moodustab paljude metallidega [[sulam]]eid. Ühendites on hõbeda [[oksüdatsiooniaste]] peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad [[kompleksühend]]id. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes [[maak]]ides [[kuld|kulla]] ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse [[vask|vase]], kulla, [[tina]] ja [[tsink|tsingi]] rafineerimise kõrvalsaadusena. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas.<ref name="YPddT" /> Hõbedat on juba kaua kasutatud [[väärismetallid|väärismetallina]], sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti peeglite valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina. Hõbeda ühendeid kasutatakse fotofilmis, desinfektsioonivahendites ja biotsiidides. ==Omadused== [[Fail:Ag_micromirrors_BSE.jpg|pisi|Hõbedast mikropeeglid, pilt tehtud tagasihajundud elektronidega elektronmikroskoobis. Vaatevälja suurus 105 um ja kasutatud elektronide pinge 30 kV. Need kristalsed mikropeeglid on tähtsad mudelsüsteemid, mida kasutatakse mikro- ja nanooptika teadustöös]] Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask. Suurima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima [[takistus]]ega metall. Metallide seas on hõbedal samuti suurim soojusjuhtivus ja üks suuremaid peegeldustegureid ([[Elektromagnetlainete spekter|spektri]] nähtavas osas on [[alumiinium]]il veidike parem peegeldustegur, hõbe peegeldab kehvasti [[ultraviolettkiirgus]]t). Hõbeda säravvalge läike põhjustab [[elektronkonfiguratsioon]], mille tulemusena peegelduvad kõik elektromagnetlained, mille lainepikkus on üle 300 [[nanomeeter|nanomeetri]]. Seetõttu peegeldub tagasi kogu nähtav valguse spekter, mis moodustabki valge värvuse. Hõbeda aatomil on tahkkesendatud kuupvõre (fcc). Hõbe [[sulamistemperatuur|sulab]] temperatuuril 962&nbsp;°C. Selle [[tihedus]] on 10,49 g/cm³ – on tegu kergeima väärismetalliga.<ref name="Luts" /> Hõbe on puhtas õhus ja vees stabiilne, kuid tuhmub kokkupuutel õhu ja veega, mis sisaldav [[osoon]]i või vesiniksulfiidi, millest viimase toimel moodustub must hõbesulfiidi kiht, mida saab eemaldada lahjendatud [[soolhape|soolhappega]] (HCl). Hõbeda levinuim oksüdatsiooniaste on +1 (näiteks hõbenitraat AgNO₃), vähem levinud on +2 (näiteks hõbe(II)fluoriid AgF₂), +3 (näiteks kaaliumtetrafluoroargentaat KAgF₄ ) ja +4 (näiteks kaaliumheksafluoroargentaat(IV) K₂AgF₆). Hõbedal on tugev [[antibakteriaalsus|antibakteriaalne]] toime. Näiteks on seetõttu tehtud hõbedast jooginõusid, mis hävitavad baktereid.<ref name="N0OiY" /> ==Isotoobid== Looduslikult esineb hõbe kahe stabiilse [[isotoop|isotoobina]] ¹⁰⁷Ag ja ¹⁰⁹Ag. Need on levinud peaaegu võrdselt, mis on keemiliste elementide puhul väga haruldane. Hõbeda suhteline [[aatommass]] on 107,8682(2) amü. Tuvastatud on 28 [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivset isotoopi]], nendest kõige stabiilsem on ¹⁰⁵Ag [[poolestusaeg|poolestusajaga]] 41,29 päeva, järgnevad ¹¹¹Ag poolestusajaga 7,45 päeva ja ¹¹²Ag poolestusajaga 3,13 tundi. Ülejäänud radioaktiivsete isotoopide poolestusajad on alla tunni, enamikul alla kolme minuti. Hõbeda isotoopide suhteline aatommass jääb 93,943 amü (⁹⁴Ag) ja 126,936 amü (¹²⁷Ag) vahemikku.<ref name="FtXn6" /><ref name="GwmrN" /> ==Ühendid== Hõbe reageerib hästi lämmastikhappega (HNO₃), moodustub tähtsaim hõbedasool [[hõbenitraat]] (AgNO₃). Hõbenitraat on läbipaistev ja valgustundlik kristalne tahke aine, mida kasutatakse lähteainena paljude teiste hõbeda ühendite sünteesil. 3 Ag + 4 HNO₃ → 3 AgNO₃ + NO₂ + H₂O Hõbe reageerib kergesti [[väävel|väävli]] või vesiniksulfiidiga (H₂S), moodustub tume hõbesulfiid, mis tuhmistab hõbedast esemeid. 4 Ag + O2 + 2 H₂S → 2 Ag₂S + 2 H₂O [[Hõbekloriid]]i (AgCl) sadestatakse hõbenitraadi lahustest kloriidiooni juuresolekul. Hõbekloriidi kasutatakse klaas[[elektrood]]ides pH määramisel ja potentsiomeetrilistel mõõtmistel. AgNO₃ + Cl^- → AgCl + NO₃^- Hõbeoksiidi, mida saadakse hõbenitraadi ja leelise vahelisel reaktsioonil, kasutatakse positiivse elektroodina ([[anood]]) patareides. Hõbedasoolade [[leelis]]ega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb hõbeoksiidiks. AgNO₃ + NaOH → AgOH + 2 NaNO₃ 2AgOH → Ag₂O↓ + H₂O Hõbekarbonaati, mida kasutatakse [[reagent|reagendina]] orgaanilises sünteesis, saadakse hõbenitraadi ja naatriumkarbonaadi vahelisel reaktsioonil, kus hõbekarbonaat sadeneb. 2 AgNO₃ + Na₂CO₃ → Ag₂CO₃↓ + 2 NaNO₃ <ref name="siL5h" /> ==Rakendused== Hõbedal on palju tuntud kasutusalasid, millest suur osa põhineb selle väärismetalliomadustel, sealhulgas [[raha]], dekoratiivesemed ja peeglid. Hõbeda soolasid on kasutatud juba [[keskaeg|keskajast]] saati, et värvida klaasi kollastesse või oranžidesse toonidesse. ===Hõbe kui valuuta=== [[hõbemünt|Hõbemündid]] ([[elektron (sulam)|elektron]]i kujul) võeti kasutusele [[Lüüdia]]s juba 700 eKr. Hiljem hõbe rafineeriti ning münte toodeti puhtast hõbedast. Paljud rahvad kasutasid seda oma rahasüsteemi baasväärtusena. Näiteks Suurbritannia naelsterling vihjab oma nimes ühele Toweri [[nael (massiühik)|naelale]] hõbedale (''sterling silver''). Sanskriti, hispaania, prantsuse ja heebrea keeles tähendab sõna "hõbe" nii hõbedat kui ka raha. Küll aga liikusid paljud riigid hõbedastandardilt [[kullastandard]]ile, sest 19. sajandil avastati Ameerikas väga suured hõbedavarud ning kardeti, et seetõttu hõbeda väärtus langeb tunduvalt. 20. sajand tõi endaga kaasa ka kullastandardist loobumise. Tõuke selleks andis [[Richard Nixon]], kes 1971. aastal eemaldas USA dollarilt kullatagatise ning lasi kursi ujuvaks. Viimane kullastandardiga valuuta oli Šveitsi frank, riik loobus sellest 2000. aastal.<ref name="ap5gh" /> ===Ehte- ja lauahõbe=== Ehte- ja lauahõbe valmistatakse tavaliselt hõbedasulamist, kus on 92,5% hõbedat ja 7,5% vaske. USAs ei tohi reklaamida materjali hõbedana, kui seal sees ei ole hõbeda osakaal vähemalt 90%. Tavaliselt märgitakse väärismetallidele [[Proov (väärismetall)|proov]] kolmekohalise numbrina, mis väljendab väärismetalli sisaldust konkreetses esemes. Näiteks proov 925 tähistab, et hõbeda sisaldus on 92,5%.<ref name="8GdAf" /> ===Fotograafia=== Kogu 1998. aastal tarbitud hõbedakogusest kulus fototööstusele 30,98%. Tänu [[digitaalfotograafia]] tohutule arengule vähenes see näitaja oluliselt. 2001. aastal moodustas fototööstuse osa 23,47%, 2007. aastal 13% ja 2012. aastal kõigest 5,5% kogu tarbitavast hõbedakogusest. Fototööstus kasutab peamiselt hõbehaliide ja hõbenitraati, et toota fotofilmi.<ref name="k3ic7" /> ===[[Riietus]]=== Hõbe pärsib [[bakterid|bakterite]] ja seente levikut riietel, näiteks sokkidel, seega lisavad mõned riidetootjad seda oma riietele, et vähendada ebameeldivad aroome ning bakterite või seente [[infektsioon]]i. Hõbe kantakse lõngale õhukese [[nanoosake]]ste kihina ning sellest lõngast valmistatakse hiljem riie. Teadmata on see, kuivõrd hästi hõbeda nanoosakesed riides püsivad ja kas sellel on mingi mõju inimese tervisele. Samuti ei osata öelda, missugust mõju see keskkonnale tekitab.<ref name="W4mEY" /><ref name="AkNPG" /> ===Toidus=== Hõbedat kasutatakse [[toiduvärvid|toiduvärvina]]. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on hõbeda kasutamine toitudes kiidetud heaks ning talle on omistatud [[Toidulisaained|E-aine]] kood E 174.<ref name="xi99g" /> Hõbedat kasutatakse peamiselt saiakeste, kookide, tortide ja muude magustoitude kaunistusena.<ref name="2ooML" /> ==Hõbeda kaevandamine ja tootmine== Puhtal kujul hõbedat leidub looduses väga vähe, enamjaolt on ta kombineeritud [[väävel|väävli]], [[arseen]]i, [[antimon]]i või [[kloor]]iga erinevates maakides. Seega tuleb puhta hõbeda saamiseks maaki töödelda. Tänapäeval saadakse puhast hõbedat enamjaolt sulatamise teel, levinud on Parkesi protsess, mis on pürometallurgiline meetod hõbeda eemaldamiseks [[plii]]maagist. Parkesi protsess põhineb vedelik-vedelik ekstraktsioonil. See kasutab ära vedelal kujul oleva tsingi omadusi. Esiteks seda, et [[tsink]] ei segune pliiga ja teiseks, hõbe lahustub tsingis 3000 korda rohkem kui plii. Seega kui tsinki lisatakse vedelale pliile, mis sisaldab ka hõbedat, siis hõbe läheb üle tsingi kihti. Aga kuna tsink ja plii üksteises ei lahustu, siis on tsingi kiht lihtsasti eemaldatav. Seejärel tsingi-hõbeda segu kuumutatakse, kuni tsink aurustub, alles jääb puhas hõbe. Selle protsessi patenteeris 1850. aastal Alexander Parkes.<ref name="EOOAC" /><ref name="1jk9G" /><ref name="e2oc2" /><ref name="X4Gpd" /> Ülemaailmne hõbedatoodang kasvas 2012. aastal 787 miljoni untsini (u 22 300 tonni), peamiselt tina-/tsingitööstuse kõrvaltoormena. 2012 oli suurim hõbeda tootja Mehhiko (4500 tonni), talle järgnes Hiina (3300 tonni), Peruu (3100 tonni) ja Austraalia (1600 tonni). Hõbeda nimekaim Argentina (hõbe – ''argentum'') oli alles 10. kohal 683 tonniga.<ref name="4i1qs" /> ==Ajalugu== Hõbe avastati pärast kulda ja vaske umbes 5000 eKr. Esialgu tehti sellest ehteid ja teda kasutati vahetuskaubana. Kuna hõbedat looduses eriti puhtal kujul ei leidu, läks palju aega mööda, enne kui alustati maagi sulatamist ja sealt hõbeda kättesaamist. Üks tuntumaid iidseid kaevandusi asus Kreekas. Seda kaevandust kasutati aastatel 500–100 eKr. Ka Hispaania kaevandused olid suured hõbedaallikad. 16. sajandiks olid Hispaania [[konkistadoorid]] avastanud suured hõbedamaardlad Lõuna- ja Kesk-Ameerikast. Kiiresti arendati välja meetodid hõbedamaagist puhta metalli saamiseks tänapäeva Mehhiko, Boliivia ja Peruu aladel. Nende Uue Maailma kaevanduste tulemusena sai Lõuna- ja Kesk-Ameerikast suurim hõbedatootja maailmas. Et puhast hõbedat kätte saada, rakendati nn Mehhiko protsessi. Selle käigus hõbedamaak jahvatati ja seejärel segati soola, vasemaagi ja elavhõbedaga. Seda segu segasid loomad, kes olid seotud suure lihviposti külge ja käisid ringiratast ümber segukasti. Aegamööda muutus hõbe maagist puhtaks peeneks metalliks, see omakorda lahustus elavhõbedas. Aeg-ajalt elavhõbe eemaldati ja destilleeriti. Ühe ühiku hõbeda saamiseks kulus umbes kaks ühikut elavhõbedat. 19. sajandi keskel avastati suur kogus hõbedat USA-s Nevada osariigis, see tegi USAst maailma suurima hõbedatootja kuni 20. sajandini, mil möödusid Mehhiko ja Peruu. 21. sajandi alguseks on suurimateks hõbedatootjateks saanud Mehhiko, Hiina, Peruu, Austraalia ja Venemaa.<ref name="Luts" /><ref name="myYfD" /> Eestist leiti hõbedat esimest korda [[Jõhvi vald|Jõhvi]] magnetilise anomaalia piirkonnast võetud puursüdamikust. Veel leidub seda [[Uljaste (Lüganuse)|Uljaste]] puuraugust võetud puursüdamikus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pulver |eesnimi=Andres |kuupäev=2023-04-05 |pealkiri=Millal fosforiidikopp maasse lüüakse? |url=https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2023/04/05/millal-fosforiidikopp-maasse-luuakse |vaadatud=2023-04-08 |väljaanne=www.laanevirumaauudised.ee |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== *[[Hõbevalge (etnograafia)]] * [[Hõbevalge (värvus)]] * [[Hõbehall]] * [[Hõbe (heraldika)]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="YPddT">Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3, Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1988</ref> <ref name="Luts">{{netiviide | URL = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/544891/silver-processing | Pealkiri = Silver processing – Encyclopedia Britannica | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> <ref name="N0OiY">{{Netiviide |url=http://www.v2rskeaju.eu/2014/01/antibakteriaalsed-sokid-ehk-mida-voiks-teada-hobedast-ja-tema-nanoosakestest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-03-26 |arhiivimisaeg=2014-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140130052033/http://www.v2rskeaju.eu/2014/01/antibakteriaalsed-sokid-ehk-mida-voiks-teada-hobedast-ja-tema-nanoosakestest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FtXn6">{{netiviide | URL = http://physics.nist.gov/cgi-bin/Compositions/stand_alone.pl?ele=Ag&ascii=html&isotype=all | Pealkiri = Atomic Weights and Isotopic Compositions for Silver (NIST) | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> <ref name="GwmrN">{{netiviide | URL = http://www.webelements.com/silver/isotopes.html | Pealkiri = WebElements » Chemistry » Periodic Table » Silver » Naturally occurring isotopes data | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel = | arhiivimisaeg = 2013-10-10 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131010045838/http://www.webelements.com/silver/isotopes.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="siL5h">{{netiviide | URL = http://www.pilgaard.info/Elements/Silver/Reactions.htm | Pealkiri = Silver: Chemical Reactions | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel = | arhiivimisaeg = 2014-05-01 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140501130802/http://www.pilgaard.info/Elements/Silver/Reactions.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="ap5gh">{{netiviide | URL = http://economics.about.com/cs/money/a/gold_standard.htm | Pealkiri = What Was the Gold Standard? | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel = | arhiivimisaeg = 2013-10-31 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131031003752/http://economics.about.com/cs/money/a/gold_standard.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="8GdAf">Hammond, C. R. (2000). The Elements, in Handbook of Chemistry and Physics 81st edition. CRC press. ISBN 0-8493-0481-4.</ref> <ref name="k3ic7">{{netiviide | URL = http://www.silverinstitute.org/supply_demand.php | Pealkiri = Silver Supply & Demand | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel = | arhiivimisaeg = 2011-12-04 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111204211844/http://www.silverinstitute.org/supply_demand.php | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="W4mEY">{{netiviide | URL = http://books.google.com/books?id=QxtLm7MgQhYC&pg=PA159 | Pealkiri = Silver in Healthcare: Its Antimicrobial Efficacy and Safety in Use | Autor = Lansdown, Alan B.G | Failitüüp = | Täpsustus = ISBN 1-84973-006-7 | Väljaanne = | Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Royal Society of Chemistry | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> <ref name="AkNPG">{{netiviide | URL = http://books.google.com/books?id=HEgZENiPqW8C&pg=PA26 | Pealkiri = Multifunctional barriers for flexible structure: textile, leather, and paper | Autor = Duquesne, Sophie ''et al'' | Failitüüp = | Täpsustus = ISBN 3-540-71917-2 | Väljaanne = | Aeg = 2007| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> <ref name="xi99g">{{netiviide | URL =http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/e-ained/14228/ | Pealkiri = Toidutare – E174 – Hõbe | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> <ref name="2ooML">{{netiviide | URL =http://articles.latimes.com/2005/dec/18/magazine/tm-dragee51 | Pealkiri = A Tempest on a Tea Cart | Autor = Andy Meisler | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = The Los Angeles Times | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> <ref name="EOOAC">Pauling, Linus General Chemistry W.H.Freeman 1947 ed.</ref> <ref name="1jk9G">{{netiviide | URL = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/444136/Parkes-process | Pealkiri = Parkes process – Encyclopedia Britannica | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> <ref name="e2oc2">{{netiviide | URL = http://books.google.de/books?id=4ZdTAAAAMAAJ | Pealkiri = A history of metallurgy | Autor = Tylecote, R. F | Failitüüp = | Täpsustus = ISBN 9780901462886 | Väljaanne = | Aeg = 1992 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> <ref name="X4Gpd">{{netiviide | URL = http://books.google.de/books?id=MvbwKEufLpgC&pg=PA177 | Pealkiri = Patents for inventions. | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 1861 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> <ref name="4i1qs">{{netiviide | URL = https://www.silverinstitute.org/site/supply-demand/silver-production/ | Pealkiri = Silver Production. The Silver Institute | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel = | arhiivimisaeg = 2011-12-20 | arhiivimisurl = https://wayback.archive-it.org/all/20111220084408/http://www.silverinstitute.org//site//supply-demand//silver-production// | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="myYfD">{{netiviide | URL = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/446513/patio-process | Pealkiri = Mexican process – Encyclopedia Britannica | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 8. oktoobril 2013 | Keel =}}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://www.youtube.com/watch?v=1sVnLcKRi-4&index=24&list=PLsLmmrdahd7PO_3-McU3XWG3m5bczq6mP Hõbedast nanovarraste sünteesi kirjeldav õppevideo] * [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/hobe_annab_antibiootikumidele_vage_juurde/ "Hõbe annab antibiootikumidele väge juurde"] Novaator, 20. juuni 2013 {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Mineraalid]] [[Kategooria:Maavarad]] [[Kategooria:Metallid]] [[Kategooria:Hõbe| ]] ntnak5kywc8qvzdzpf3akw92d1j6x50 0 7662 7212424 6553646 2026-08-11T19:46:27Z Kruusamägi 1530 7212424 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Teeba | hääldus = | nimi1_keel = kreeka | nimi1 = Θήβα | nimi1_latin = Thíva | nimi2_keel = vanakreeka | nimi2 = Θῆβαι | nimi2_latin = Theba | pilt = Vue_Nord_Ville_-_Thèbes_(GR03)_-_2022-03-21_-_3.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 22 400 (2007) }} '''Teeba''' on linn [[Kreeka]]s [[Kesk-Kreeka piirkond|Kesk-Kreeka piirkonnas]] [[Boiootia]] maakonnas. Teeba linna olevat rajanud Tyrose ([[Foiniikia]]) kuningas Agenori poeg [[Kadmos]]. Linn rajati [[Kithairónas]]e mäe ([[Vana-Kreeka]] kontekstis 'Kithaironi mägi') jalamile. Et eristada linna [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es asuvast Teebast, hüüti seda ka '''Seitsmeväravaseks Teebaks'''. Linna olevat rajanud [[Teeba kuningas]] [[Kadmos]], kelle järgi on nimetatud ka Teeba [[tsitadell]] Kadmeia. ==Vaata ka== *[[Teeba kuningas]] *[[Mükeene]], [[Mükeene Kreeka]] *[[Peloponnesose sõda]] (431–404 eKr) Teeba, [[Sparta]] ning [[Ateena]] vahel [[Kategooria:Kreeka linnad]] [[Kategooria:Vana-Kreeka linnad]] [[Kategooria:Kesk-Kreeka piirkond]] 96op5ee9aw88plxg9pzmw5mq3xdxsl3 0 8663 7212533 6960543 2026-08-12T06:26:41Z Ojassaar 206682 7212533 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tuttvart | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Aythya fuligula | ID = 22680391 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2025 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | pilt = Хохлатая чернеть (селезень), Царицыно.jpg | pildi_seletus = Isaslind | pildi_laius = 250px | pilt2 = Tufted Duck 09 05 2025 01.jpg | pildi2_seletus = Emaslind | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Vart]] ''Aythya'' | liik = '''Tuttvart''' | binaarne = ''Aythya fuligula'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Anas fuligula'' | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} [[Fail:Tufted Duck.ogg|pisi]] [[File:Grote groep kuifeenden-4961779.webm|thumb|Tuttvart]] [[File:Aythya fuligula MHNT.ZOO.2010.11.20.3.jpg|thumb|Tuttvardi munad]] '''Tuttvart''' (''Aythya fuligula'') on keskmise suurusega [[sukelpardid|sukelpart]]. ==Välimus== [[Hundsulestik]]us isaslinnul on pea ja kael mustad ja metalliläikelised. Peas on madal tutt, mille järgi lind ongi nimetuse saanud. Tutt liibub isasel aga tihti nii tihedalt vastu kukalt, et seda pole võimalik eristada. Isaslinnud sulgivad juulis. Emased on partidele tüüpiliselt tumepruunid. ==Levik== Tuttvart on levinud [[Euraasia]] põhja- ja [[parasvööde|parasvöötmelises]] osas. [[Põhja-Ameerika]]s võib teda kohata suhteliselt harva. [[Eesti]]s on tuttvardi [[areaal|levilaks]] [[Lääne-Eesti]] saared, [[Põhja-Eesti]] rannik ja [[Emajõe jõgikond]]. Tuttvart on Eesti arvukamaid sukelparte. Lisaks paiksetele lindudele, kes viibivad siin aprillist novembrini, on palju ka läbirändajaid. Vaid üksikud tuttvardid veedavad Eestis talve. Tuttvardi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 4000–6000 paarile, talvist arvukust 200–2000 isendile.<ref name="hirundo" /> [[Pilt:Tuttvardipaar.jpg|thumb|Tuttvardipaar Muhu põhjarannikul]] ==Toitumine== Madalas vees otsivad tuttvardid põhjamudast [[selgrootud|selgrootuid]]. Nad söövad ka veekogu põhjas kasvavaid taimi, eriti nende hapramaid osi. ==Pesitsemine== Tuttvart teeb [[pesa]] maapinnale [[kõrrelised|kõrreliste]] puhmastest. Selle vooderdab ta kuivanud kulu ja udusulgedega. Pessa muneb emane tavaliselt 7–11 [[muna]]. Mõnikord muneb mitu tuttvarti samasse pessa. Munad on valkjas-oliivipruunid ning rohekas-sinakamad kui [[rohukoskel|rohukoskla]] omad. Tuttvardid pesitsevad harilikult tihedate kogumikena, sest nii on iga üksiku isendi võimalus röövlooma või -linnu ohvriks langeda väiksem. Pesa tegemisel otsitakse [[naerukajakas|naerukajakate]] kaitset, et pääseda suuremate kajakate rüüstetegevuse eest. Isased seltsivad sulgimise ajal juulis [[punapea-vart]]idega. Pojad hakkavad kooruma juuni lõpus, lahkudes enamasti merele. Tuttvardipojad muutuvad lennuvõimeliseks alles augustis. ==Kaitse== Tuttvart ei kuulu [[looduskaitse]] alla. Talle peetakse augustist novembrini [[Jahipidamine|jahti]]. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Haide-Ene Rebassoo]]. Laidude raamat. [[Tallinn]] [[1972]], lk 61. ==Välislingid== {{Commons|Category:Aythya fuligula}} * {{Elurikkus}} *[http://www.sunsite.ee/loomad/Linnud/AYTFUL2.htm Liigikirjeldus] *[https://www.youtube.com/watch?v=GJg63ZlrwQs Tuttvart YouTube'is] *[https://www.xeno-canto.org/species/Aythya-fuligula Tuttvardi häälitsustega helifail] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] siseyw18cf5d26c7h6zlligy4vnw1k3 0 9804 7212731 7212109 2026-08-12T11:45:10Z Avjoska 1538 /* S */ 7212731 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. {{tähed}} ==A== [[Hans Aabech]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Kim Aabech]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Carlos Aalbers]] - [[Mika Aaltonen]] - [[Gert Aandewiel]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Max Aarons]] - [[Kees Aarts]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Liel Abada]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Besart Abdurahimi]] - [[Éric Abidal]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Aleksandrs Abramenko]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Alberto Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Ché Adams]] - [[Tyler Adams]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Karim Adeyemi]] - [[Simon Adingra]] - [[Dominic Adiyiah]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Sergio Agüero]] - [[Ernest Agyiri]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Kassim Aidara]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[David Alaba]] - [[Richard Aland]] - [[Oswaldo Alanís]] - [[Lucas Alario]] - [[Jordi Alba]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Raúl Albiol]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] – [[Toby Alderweireld]] - [[Uota Ale]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]] - [[Pavel Aleksejev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Rejal Alijev]] - [[Rene Aljas]] - [[Teet Allas]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Joe Allen]] - [[Martin Allik]] - [[Rauno Alliku]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] - [[Manuel Almunia]] - [[Kevin Aloe]] - [[Viktor Alonen]] - [[Júnior Alonso]] - [[Marcos Alonso]] - [[Xabier Alonso]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Guido Alvarenga]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Sammy Ameobi]] - [[Shola Ameobi]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Sofyan Amrabat]] - [[Carlo Ancelotti]] - [[Joachim Andersen]] - [[Peter Ankersen]] - [[Chris Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[Benjamin André]] - [[Kirill Andrejev]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Robert Andrich]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Wilker Ángel]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Tambet Anso]] - [[Michail Antonio]] - [[Ilja Antonov]] - [[Houssem Aouar]] - [[Alberto Aquilani]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Eduardo Aranda]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Néstor Araujo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Francisco Arce]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Joe Aribo]] - [[Anton Aristov]] - [[Franco Armani]] - [[Ionel Armean]] - [[Pablo Armero]] - [[Marko Arnautović]] - [[Graham Arnold]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Alan Arruda]] - [[Axel Rodrigues de Arruda]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Artjom Artjunin]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Taavi Azarov]] - [[Márcio Azevedo]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Charlie Austin]] - [[Alen Avdić]] - [[Vlada Avramov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Luke Ayling]] ==B== [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Ryan Babel]] - [[Srđan Babić]] - [[Boban Babunski]] - [[Carlos Bacca]] - [[Irfan Bachdim]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Daniel Bachmann]] - [[Hans Backe]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Richart Báez]] - [[Roberto Baggio]] - [[Karim Bagheri]] - [[Alexander Bah]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Tiémoué Bakayoko]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Michael Ballack]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Abudramae Bamba]] - [[Jonathan Bamba]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Patrick Bamford]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nikita Baranov]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Danilo Barbosa]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Keidi Bare]] - [[Franco Baresi]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Bismarck Barreto Faria]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marco van Basten]] - [[Alessandro Bastoni]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Gabriel Batistuta]] – [[Michy Batshuayi]] - [[Ivans Baturins]] - [[Frank Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Éric Bauthéac]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Patrick Beach]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Alisson Becker]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Zakaria Beglarišvili]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Uwe Bein]] - [[Younès Belhanda]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Jude Bellingham]] - [[Andrea Belotti]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Hatem Ben Arfa]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Wissam Ben Yedder]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Medhi Benatia]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[Darío Benedetto]] - [[László Bénes]] - [[Pierre Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Henning Berg]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Jo Inge Berget]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Giuseppe Bergomi]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Ryan Bertrand]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Jordan Beyer]] - [[Claudio Biaggio]] - [[Marco Bianchi]] - [[Giulian Biancone]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Slaven Bilić]] - [[Philip Billing]] - [[Matthew Bingley]] - [[Dragiša Binić]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[David Bisconti]] - [[Leonardo Bittencourt]] – [[Birkir Bjarnason]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Álex Blanco]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Miha Blažič]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Daley Blind]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Eduard Blossfeldt]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Bobô]] - [[Frank de Boer]] - [[Niels Bohr]] - [[Dmitri Boiko]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Dante Bonfim Costa Santos]] - [[Zbigniew Boniek]] - [[Giampiero Boniperti]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Dmitrijs Borisovs]] - [[Andrei Borissov]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Rafael Santos Borré]] - [[Marco Borriello]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Mauro Boselli]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Jay Bothroyd]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Mark Bowen]] - [[Dedryck Boyata]] - [[Lucas Boyé]] - [[Jakub Brabec]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Robbie Brady]] - [[Sergei Bragin]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Julian Brandt]] - [[Berle Brant]] - [[David Braz]] - [[Elton Brauer]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Paul Breitner]] - [[Filipp Breitveit]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Jimmy Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Miguel Britos]] - [[Brian Brobbey]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Carl Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Karlo Bručić]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Joe Bryan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Ante Budimir]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Andrei Burcă]] - [[Dan Burn]] - [[Nathan Burns]] - [[Igor Burzanović]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Hans-Jörg Butt]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Daniel Van Buyten]] - [[‎Alo Bärengrub]] ==C== [[Roberto Cabañas]] - [[Willy Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Arthur Cabral]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Jens Cajuste]] - [[Davide Calabria]] - [[Riccardo Calafiori]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Alessandro Cambalhota]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Mauro Camoranesi]] - [[Sol Campbell]] - [[Djalma Campos]] - [[Emre Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Éric Cantona]] - [[Todd Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[Joan Capdevila]] - [[Fabio Capello]] - [[John Carew]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Jamie Carragher]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Santi Cazorla]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Emanuel Cecchini]] - [[Alvin Ceccoli]] - [[Petr Čech]] - [[Yankuba Ceesay]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Pavel Černý]] - [[Murilo Cerqueira]] - [[Franco Cervi]] - [[Nacer Chadli]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Yimmi Chará]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Bobby Charlton]] - [[Edvaldo Oliveira Chaves]] - [[Mateo Chávez]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Ben Chilwell]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Andreas Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Anders Christiansen]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Alexandru Cicâldău]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Viktor Claesson]] - [[Ciaran Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Conor Coady]] - [[Phillip Cocu]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Maxime Colin]] - [[Omar Colley]] - [[Nathan Collins]] - [[Fabricio Coloccini]] – [[Kingsley Coman]] – [[Sérgio Conceição]] - [[Kévin Constant]] - [[Antonio Conte]] - [[Diego Contento]] - [[Lewis Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Jonathan Copete]] - [[Francis Coquelin]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Jesús Manuel Corona]] - [[Ángel Correa]] - [[Joaquín Correa]] - [[Christian Corrêa Dionisio]] - [[Bruno Cortez]] - [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] - [[Nuno da Costa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Manuel Rui Costa]] – [[Benoît Costil]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] – [[Vladimír Coufal]] – [[Lassana Coulibaly]] - [[Thibaut Courtois]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Alessio Cragno]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Peter Crouch]] - [[Johan Cruijff]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Eray Cömert]] ==D== [[Damien Da Silva]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Mats Møller Dæhli]] - [[Johan Dahlin]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Stuart Dallas]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Leandro Damião]] - [[Claude Dambury]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Kevin Danso]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Vladimír Darida]] - [[Matteo Darmian]] - [[David Luiz]] - [[Jonathan David]] - [[Promise David]] - [[Edgar Davids]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Steven Davis]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Michael Dawson]] - [[Kevin De Bruyne]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Ciprian Deac]] - [[Deco]] (Anderson Luis De Souza) - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Andy Delort]] - [[Casiano Delvalle]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Diego Demme]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Marcel Desailly]] - [[Didier Deschamps]] - [[Kiril Despodov]] - [[Ranko Despotović]] - [[Sergiño Dest]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Ángel Di María]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Abdou Diallo]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Brahim Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Ramón Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Dida]] – [[Lucas Digne]] - [[Kevin Diks]] - [[Federico Dimarco]] – [[Stole Dimitrievski]] – [[Arley Dinas]] – [[Ousmane Diomande]] – [[Yan Diomande]] - [[Issa Diop]] - [[Mame Biram Diouf]] - [[Axel Disasi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Landon Donovan]] - [[Allan Dorbek]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Bas Dost]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Guéla Doué]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Julian Draxler]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Royston Drenthe]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Anto Drobnjak]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Balázs Dzsudzsák]] - [[Edin Džeko]] - [[Georgi Džikija]] - [[Du Wei]] - [[Deroy Duarte]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Léo Dubois]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Kevin Dubrovski]] - [[Marvin Ducksch]] – [[Ondrej Duda]] - [[Igor Dudarev]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Mitchell Duke]] - [[Denzel Dumfries]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Richard Dunne]] - [[‎Alo Dupikov]] - [[Jhon Durán]] - [[Filip Đuričić]] - [[Pavel Dõmov]] - [[Paulo Dybala]] ==E== [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Richard Eckersley]] - [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Mark Edur]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Johannes Eggestein]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Albin Ekdal]] - [[Verner Eklöf]] - [[Emmanuel Mbia Ekobena]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Trevor Elhi]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Lauri Ellram]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Irié Bi Séhi Elysée]] - [[Breel Embolo]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Orlando Engelaar]] - [[Stanislav Engovatov]] - [[Robert Enke]] - [[Tomislav Erceg]] - [[Roman Eremenko]] - [[Christian Eriksen]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Fabian Ernst]] - [[Sergio Escudero]] - [[Triinu Esken]] - [[Michael Essien]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Abde Ezzalzouli]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Tengiz Eteria]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Evair]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Jonny Evans]] - [[Patrice Évra]] ==F== [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Giacinto Facchetti]] - [[Emerse Faé]] - [[Collins Fai]] - [[Fayçal Fajr]] - [[Radamel Falcao]] - [[Jefferson Farfán]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Ansu Fati]] - [[Adam Federici]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Miklós Fehér]] - [[Nabil Fekir]] - [[Felipe Felicio]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Gatito Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Victor Ferreyra]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Luís Figo]] - [[Roberto Firmino]] - [[Junior Firpo]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Vladislav Fjodorov]] - [[Mathieu Flamini]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Edison Flores]] - [[Franco Foda]] - [[Phil Foden]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Daniil Fomin]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[Just Fontaine]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Pablo Fornals]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Vegard Forren]] - [[Emil Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Ben Foster]] - [[Dimitri Foulquier]] - [[Robbie Fowler]] - [[Hayden Foxe]] - [[França]] - [[Enzo Francescoli]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Ryan Fraser]] - [[Fred]] - [[Alex Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Marlon Freitas]] - [[Remo Freuler]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Andre Frolov]] - [[Ray Fränkel]] - [[Christian Fuchs]] - [[Argel Fucks]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Ramiro Funes Mori]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] ==G== [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Fernando Gago]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Conor Gallagher]] - [[Jesús Gallardo]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Kevin Gameiro]] - [[Luke Garbutt]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Raúl García]] - [[Rudi Garcia]] - [[Rubén García]] - [[Garrincha]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Johannes Geis]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Vladimir Gerassimov]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Gervinho]] - [[Rudy Gestede]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Ben Gibson]] - [[Ryan Giggs]] – [[André-Pierre Gignac]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Hans Gillhaus]] - [[Matthias Ginter]] – [[Olivier Giroud]] - [[Shay Given]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Kamil Glik]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Diego Godín]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Stanislav Goldberg]] - [[Connor Goldson]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Gustavo Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Papu Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[Nico González]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Robin Gosens]] - [[Dan Gosling]] - [[Amine Gouiri]] - [[Lewis Grabban]] - [[Jevgeni Grafski]] - [[Esteban Granero]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Mason Greenwood]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Clément Grenier]] – [[Antoine Griezmann]] - [[Joel Griffiths]] - [[Erik Grigorjev]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Pascal Groß]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Josep Guardiola]] - [[Fredy Guarín]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Raphaël Guerreiro]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Mihkel Gull]] - [[Ruud Gullit]] - [[Aleksandr Gultjajev]] - [[Angus Gunn]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Malo Gusto]] - [[Nahuel Guzmán]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Teófilo Gutiérrez]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Şenol Güneş]] - [[Emre Güngör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] ==H== [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Gheorghe Hagi]] - [[Ianis Hagi]] - [[Amadou Haidara]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Erling Braut Håland]] - [[Lewis Hall]] - [[Ben Halloran]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Mia Hamm]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Henri Hang]] - [[Grant Hanley]] - [[André Hansen]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Martin Harnik]] - [[Joe Hart]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Jimmy Floyd Hasselbaink]] - [[Eden Hazard]] - [[Thorgan Hazard]] - [[Hans Hateboer]] - [[Ando Hausenberg]] - [[Kai Havertz]] - [[Isaac Hayden]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Marek Heinz]] - [[Gabriel Heinze]] - [[John Heitinga]] - [[Filip Helander]] - [[Tomer Hemed]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Jürgen Henn]] - [[Markus Henriksen]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Thierry Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Mads Hermansen]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Geir André Herrem]] - [[Ander Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Guus Hiddink]] - [[Josef Rudolf Hiden]] - [[Fernando Hierro]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Piero Hincapié]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[George Hirst]] - [[Marwin Hitz]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Aliaksandr Hleb]] - [[Adam Hložek]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Junior Hoilett]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rob Holding]] - [[José Holebas]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Markus Holst]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Timo Horn]] - [[Ricardo Horta]] - [[Pavel Horváth]] - [[Majīd Ḩoseynī]] - [[Gérard Houllier]] - [[Even Hovland]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Pieter Huistra]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Mats Hummels]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Hwang Ui-jo]] - [[Oskar Hõim]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Renato Ibarra]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Matvei Igonen]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Baže Ilijoski]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Andre Ilves]] - [[Indrek Ilves]] - [[Ciro Immobile]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Jackson Irvine]] - [[Alexander Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Mauricio Isla]] - [[Juan Iturbe]] - [[Georgi Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Odd Iversen]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Alex Iwobi]] ==J== [[Aleksei Jablotškin]] - [[Ryan Jack]] - [[Phil Jagielka]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Michael Jakobsen]] - [[Joan Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Christophe Jallet]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Jakub Jankto]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Lev Jašin]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Aleksandr Jelisejenok]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Ignat Jepifanov]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jorge Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Ott Joala]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Frode Johnsen]] - [[Adam Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Phil Jones]] - [[Luuk de Jong]] – [[Nigel de Jong]] – [[Siem de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Joan Jordán]] - [[Mathias Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Diogo Jota]] - [[Luka Jović]] - [[Jakub Jugas]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Erkki Junolainen]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] - [[Deniss Jõgiste]] - [[Endrik Jäger]] - [[Stefan Järv]] - [[Andre Järva]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Oliver Jürgens]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Janno Jürisson]] ==K== [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Kaarel Kaarlimäe]] - [[Harald Kaarman]] - [[Rene Kaas]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Elbasan Kabashi]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Oliver Kahn]] - [[Kahraba]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Florian Kainz]] - [[Carlos Kaiser]] - [[Kaká]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Rauno Kald]] - [[Janek Kalda]] - [[Sten Kaldma]] - [[Sören Kaldma]] - [[Toomas Kaldma]] - [[Kaspar Kaldoja]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Julius Kaljo]] - [[Elmar Kaljot]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Salomon Kalou]] - [[Michael Kaltenhauser]] - [[Samuel Kalu]] - [[Pierre Kalulu]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Harry Kane]] – [[N'Golo Kanté]] – [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Amir Karić]] - [[Ali Karimi]] - [[Ramiz Karitšev]] - [[Loris Karius]] - [[Jesper Karlström]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Edmund Karp]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Aleksandr Karpõtšev]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Martin Kase]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Sergei Kazakov]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Tõnis Kaukvere]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Kevin Keegan]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Naby Keïta]] - [[Seydou Keita]] - [[Jaan Kekišev]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Olivier Kemen]] - [[Mario Kempes]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Andy Keogh]] - [[Milos Kerkez]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Vladimir Kessarev]] - [[Franck Kessié]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Kaarel Kiidron]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Janek Kiisman]] - [[Volodõmõr Kilikevitš]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Presnel Kimpembe]] - [[Arawa Kimura]] - [[Andy King]] - [[Joshua King]] - [[Tarmo Kink]] - [[Helmuth Kippar]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Urmas Kirs]] - [[Robert Kirss]] - [[Filip Kiss]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Sami-Sander Kivi]] - [[Kaur Kivila]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Simon Kjær]] - [[Davy Klaassen]] - [[Elmar Klaos]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Bert Klemmer]] - [[Mateusz Klich]] - [[Jan Kliment]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Vladimir Klotškov]] - [[Märt Kluge]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Anthony Knockaert]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Sergei Kobjakov]] - [[Robin Koch]] - [[Ronald Koeman]] - [[Hervé Koffi]] - [[Nikita Koger]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Jan Kokla]] - [[Aleksandar Kolarov]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Jan Koller]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Vincent Kompany]] - [[Ibrahima Konaté]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Terence Kongolo]] - [[Otto Konrad]] - [[Emmelie Konradsson]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Raymond Kopa]] - [[Kaido Koppel]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Igor Koroljov]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Sergei Korsunov]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Tristan Koskor]] - [[Kopel Koslovski]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Filip Kostić]] - [[Artur Kotenko]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Kalidou Koulibaly]] - [[Jules Koundé]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[Mateo Kovačić]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Arvo Kraam]] - [[Emil Krafth]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Dario Krešić]] - [[Rene Krhin]] - [[Eron Krillo]] - [[Roy Krishna]] - [[Marko Kristal]] - [[Rasmus Kristensen]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Bojan Krkić]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[‎Dmitri Kruglov]] - [[Tim Krul]] - [[Rade Krunić]] - [[Robbie Kruse]] - [[Toomas Krõm]] - [[Maksim Krõtšanov]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Juraj Kucka]] - [[Masato Kudō]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Andre Kukk]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Aleksandr Kulikov]] - [[Aleksandr Kulinitš]] - [[Sergei Kulitšenko]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Pierre Kunde]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Ats Kutter]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Timo Kuus]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Ervin Kõll]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Risto Kägo]] - [[Kristen Kähr]] - [[Mattias Käit]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[Martin Käos]] - [[Siim Kärson]] - [[Greger Könninge]] - [[Karel Kübar]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Karli Kütt]] ==L== [[Reio Laabus]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Mikk Laas]] - [[Arnold Laasner]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Stefan Lainer]] - [[Tauno Laja]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Adam Lallana]] - [[Thomas Lam]] - [[Rickie Lambert]] - [[Daniela Mona Lambin]] - [[Érik Lamela]] - [[Frank Lampard]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Kristen Lapa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Andrei Lapuškin]] - [[Cyle Larin]] - [[Glen Atle Larsen]] - [[Jørgen Strand Larsen]] - [[Henrik Larsson]] - [[Sam Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Jamaal Lascelles]] - [[August Lass]] - [[Darko Lazović]] - [[Brian Laudrup]] - [[Michael Laudrup]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Rafael Leão]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Mathew Leckie]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Liivo Leetma]] - [[Adam Legzdins]] - [[Jens Lehmann]] - [[Richard Leht]] - [[Jaan Leimann]] - [[Fabiano Leismann]] - [[Vitali Leitan]] - [[Moritz Leitner]] - [[Lucas Leiva]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Mario Lemina]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Sergei Leontovitš]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Jefferson Lerma]] - [[Artem Levizi]] - [[Joleon Lescott]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Philipp Lienhart]] - [[Frank Liivak]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Robin Limberg]] - [[Nikolai Linberg]] - [[Andreas Linde]] - [[Anders Lindegaard]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gary Lineker]] - [[Karol Linetty]] - [[Jesse Lingard]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Marko Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Érik Lira]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Adem Ljajić]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Hugo Lloris]] - [[Ivan Lobai]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Tom Lockyer]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Timo Lomp]] - [[Pavel Londak]] - [[Shane Long]] - [[Sean Longstaff]] - [[Katrin Loo]] - [[Ademola Lookman]] - [[Alexandre Lopes]] - [[Anthony Lopes]] - [[Diego López]] - [[Javi López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Imran Louza]] - [[Vágner Love]] - [[Dejan Lovren]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Lúcio]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Ľubomír Luhový]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrus Lukjanov]] - [[Marco Lukka]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Adam Lundqvist]] - [[Massimo Luongo]] - [[Siim Luts]] - [[Amor Luup]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Silver Lätt]] - [[Jonas Lössl]] - [[Joachim Löw]] - [[Chris Löwe]] ==M== [[Awer Mabil]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Kōki Machida]] - [[Jamie Maclaren]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[James Maddison]] - [[Reimo Madissoo]] - [[Noni Madueke]] - [[Daizen Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Darius Magdišauskas]] - [[Josh Magennis]] - [[Christian Maggio]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Thiago Maia]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Sepp Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Josh Maja]] - [[Róbert Mak]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Paolo Maldini]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Vladimir Malinin]] - [[Vladimir Malkov]] - [[Hugo Mallo]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Rameš Mamedov]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] – [[Steve Mandanda]] – [[Aïssa Mandi]] - [[Mario Mandžukić]] – [[Eliaquim Mangala]] - [[Orel Mangala]] - [[Maniche]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[İlhan Mansız]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Carlos Marchena]] - [[Fernando Marçal]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Emiliano Marcondes]] - [[Moussa Marega]] - [[Pablo Marí]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Tomislav Marić]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Reno Mark]] - [[Eero Markkanen]] - [[Andri Markovitš]] - [[Kristian Marmor]] - [[Rafael Márquez]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Roger Martí]] – [[Anthony Martial]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Jackson Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Osvaldo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[André Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Josef Masopust]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Arthur Masuaku]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Nikolai Mašitšev]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Walter Mazzarri‎]] - [[Andrei Mazurkevitš]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Joël Matip]] - [[Léo Matos]] - [[Alessandro Matri]] - [[Aleksei Matrossov]] - [[Juho Matsalu]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Borja Mayoral]] - [[Emmanuel Mayuka]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Patrick M'Boma]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Oliver McBurnie]] - [[Alex McCarthy]] - [[Sean McDermott]] - [[Josh McEachran]] - [[Aiden McGeady]] - [[John McGinn]] - [[Niall McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Weston McKennie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Kenny McLean]] - [[Paddy McNair]] - [[Dwight McNeil]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Dmitrijs Medeckis]] - [[Gary Medel]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Ben Mee]] - [[Marko Meerits]] - [[Rihard Meesit]] - [[Janek Meet]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Meelis Meisalu]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Birger Meling]] - [[Olof Mellberg]] - [[Felipe Melo]] - [[Tanel Melts]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Gideon Mensah]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Alex Meret]] - [[Mikel Merino]] - [[Dries Mertens]] - [[Per Mertesacker]] - [[Illan Meslier]] - [[Lionel Messi]] - [[Junior Messias]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mikk Metsa]] - [[Christoph Metzelder]] - [[Thomas Meunier]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Erik Midtgarden]] - [[Fredrik Midtsjø]] - [[Simon Mignolet]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Mairo Miil]] - [[Markus Miiter]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Evald Mikson]] - [[Nikola Milenković]] - [[Arkadiusz Milik]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Željko Milinovič]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Liam Millar]] - [[Martin Miller]] - [[Mark Milligan]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Ignasi Miquel]] - [[Mirandinha]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Hiroyuki Mitsuyama]] - [[Andrus Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Atsuhiro Miura]] - [[Johan Mjällby]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Nacho Monreal]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Martín Montoya]] - [[Bobby Moore]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Baltazar Maria de Morais Júnior]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Jonathan Moreira]] - [[Alberto Moreno]] - [[Álex Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Fernando Morientes]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Sam Morsy]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Victor Moses]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Thiago Motta]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Lucas Moura]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Youssef Msakni]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[Deniss Muhametdinov]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Álex Mula]] - [[Iker Muniain]] - [[Rasmus Munskind]] - [[Luis Muriel]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Jamal Musiala]] - [[Juan Musso]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Momodu Mutairu]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Roman Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]] - [[Andre Mägi]] - [[Valter Mäng]] - [[Karl Mööl]] - [[Mert Müldür]] - [[Gerd Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Thomas Müller]] - [[Marten Mütt]] ==N== [[Andrew Nabbout]] - [[Antônio Naelson]] - [[Akihiro Nagashima]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Akira Narahashi]] - [[Armand Naris]] - [[Gilberto Carlos Nascimento]] - [[Samir Nasri]] - [[Matija Nastasić]] - [[Atsushi Natori]] - [[Kyle Naughton]] - [[Aleksei Naumov]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Mike Trésor Ndayishimiye]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Dan Ndoye]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Tarmo Neemelo]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Lucas Neill]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[David Neres]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Pedro Neto]] - [[Igor Netto]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Oliver Neuville]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]] - [[Håvard Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Mart-Mattis Niinepuu]] - [[Henry Niinlaub]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Antonis Nikopolidis]] - [[Johannes Niks]] - [[Alexander Nimo]] - [[Daigo Nishi]] - [[Akihiro Nishimura]] - [[Akira Nishino]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Florin Niță]] - [[Daiki Niwa]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Christopher Nkunku]] - [[Christian Noboa]] - [[Craig Noone]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Håvard Nordtveit]] - [[Martin Normann]] - [[Jade North]] - [[Oliver Norwood]] - [[Akira Nozawa]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Olivier Ntcham]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Ott Nõmm]] - [[Mait Nõmme]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Alexander Nübel]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Allan Nyom]] ==O== [[Gabriel Obertan]] - [[John Mikel Obi]] - [[Michael Obiku]] - [[Jan Oblak]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Massimo Oddo]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Timur Odinajev]] - [[Denis Odoi]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Janne Oinas]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Noah Okafor]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Daisuke Oku]] - [[Maaren Olander]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Michael Olise]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Sérgio Oliveira]] - [[John Sidney Oliver]] - [[Mathías Olivera]] - [[Ervin Ollik]] - [[Robin Olsen]] - [[Kristoffer Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Amadou Onana]] - [[André Onana]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Håkon Opdal]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Jerome Opoku]] - [[Willi Orbán]] - [[Frank Ordenewitz]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[‎Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Andrei Ornat]] - [[Karl Orren]] - [[Lale Orta]] - [[Mislav Oršić]] - [[José Ortigoza]] - [[Ángel Ortiz]] - [[Celso Ortiz]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[John O'Shea]] - [[Victor Osimhen]] - [[Yordan Osorio]] - [[David Ospina]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Leo Østigård]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Ott Ottis]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Marc Overmars]] - [[Bryan Oviedo]] - [[Igor Ovsjannikov]] - [[Michael Owen]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Ander Paabut]] - [[Heinrich Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Sergio Padt]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Connor Pain]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Maido Pakk]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Karl Palatu]] - [[João Palhinha]] - [[Siim-Sten Palm]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Emerson Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Kevor Palumets]] - [[Andrej Panadić]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Antonín Panenka]] - [[Marko Pantelić]] – [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Avraám Papadópoulos]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Jean-Pierre Papin]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Egon Parbo]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Scott Parker]] - [[Petri Pasanen]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Maksim Paskotši]] - [[Gérald Passi]] - [[Javier Pastore]] - [[Mario Pašalić]] - [[Alexandre Pato]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Anete Paulus]] - [[Benjamin Pavard]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] – [[Dimitri Payet]] - [[Andero Pebre]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Tore Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Albin Pelak]] - [[Pelé]] – [[Graziano Pellè]] – [[Lorenzo Pellegrini]] – [[Facundo Pellistri]] – [[Sergio Peña]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Michel Pensée]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Oribe Peralta]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Andrejs Perepļotkins]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Hernán Pérez]] - [[Rubén Pérez]] - [[Mattia Perin]] - [[Ivan Perišić]] - [[Romain Perraud]] - [[Simone Perrotta]] - [[Robin van Persie]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Nils Petersen]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Vladimir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Martin Petrov]] - [[Vladimir Pettai]] - [[Matt Phillips]] - [[Jordan Pickford]] - [[Fernando Picún]] - [[Erik Pieters]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Kristofer Piht]] - [[Uno Piir]] - [[Raio Piiroja]] - [[Artur Pikk]] - [[Priit Pikker]] - [[Václav Pilař]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Javier Pinola]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Robert Pirès]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Andri Pjatov]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Gintas Podelis]] - [[Maksim Podholjuzin]] - [[Lukas Podolski]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Pelle Pohlak]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Tony Popovic]] - [[Alexandra Popp]] - [[Pedro Porro]] - [[Francisco Portillo]] - [[Portu]] - [[Stefan Posch]] - [[‎Sander Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Danijel Pranjić]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Aivar Priidel]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Alex Pritchard]] - [[Quincy Promes]] - [[Albert Prosa]] - [[Dado Pršo]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Grischa Prömel]] - [[Davy Pröpper]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Rene Puhke]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Christian Pulisic]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Kristofer Põldme]] ==Q== [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] ==R== [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Lukas Raeder]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Rafinha]] - [[Rafinha (sündinud 1993)]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Jukka Raitala]] - [[Lembit Rajala]] - [[Margus Rajaver]] - [[Predrag Rajković]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Benito Raman]] – [[Adil Rami]] - [[Ramires]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Krister-Kaspar Rannamaa]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Marcus Rashford]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Svajūnas Rauckis]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[David Raya]] - [[Rayan]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ante Rebić]] - [[Harry Redknapp]] - [[Nathan Redmond]] - [[Darius Regelskis]] - [[Walid Regragui]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Martin Reim]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Raido Reinsalu]] - [[Eerik Reinsoo]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Michael Reiziger]] - [[Karim Rekik]] - [[Loïc Rémy]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Giovanni Reyna]] - [[Chadi Riad]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Declan Rice]] - [[Chris Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Herol Riiberg]] - [[John Arne Riise]] - [[Boris Riisik]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Arjen Robben]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Joel Robles]] - [[Bobby Robson]] - [[Hal Robson-Kanu]] - [[Marcos Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Sebastian Rode]] - [[Joe Rodon]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Mads Roerslev]] - [[Morgan Rogers]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Simon Rolfes]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Romário]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Wayne Rooney]] - [[Roberto Rosales]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Serhi Rožok]] - [[Alessandro Rottoli]] - [[James Michael Rowe]] - [[Emerson Royal]] - [[Mark Rudan]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Karl-Heinz Rummenigge]] - [[Lukas Rupp]] - [[Miguel Ángel Russo]] - [[Sander Rõivassepp]] - [[Artur Rättel]] - [[Kevin Rääbis]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Mathew Ryan]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Julian Ryerson]] ==S== [[Kaimar Saag]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Youssouf Sabaly]] – [[Simão Sabrosa]] – [[Armando Sadiku]] – [[Michal Sadílek]] – [[Alexis Saelemaekers]] – [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Ismael Saibari]] - [[Trent Sainsbury]] - [[Allan Saint-Maximin]] - [[Romain Saïss]] - [[Bukayo Saka]] - [[Daisuke Sakata]] - [[Janno Saks]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Anton Salétros]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[Brice Samba]] - [[Albert Sambi Lokonga]] - [[César Sampaio]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Alex Sandro]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Federico Santander]] - [[Andrey Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Josh Sargent]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Aljona Sasova]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Maarja Saulep]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Aleksei Savitski]] - [[Daniil Savitski]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Gianluca Scamacca]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Louis Schaub]] - [[Patrik Schick]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Christopher Schindler]] - [[Alexander Schlager]] - [[Nico Schlotterbeck]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Romano Schmid]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]] - [[Morgan Schneiderlin]] - [[Paul Scholes]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Nico Schulz]] - [[Stefan Schwab]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Luiz Felipe Scolari]] - [[Goce Sedloski]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Sander Seeman]] - [[Haris Seferović]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Marcos Senna]] - [[Stefano Sensi]] - [[Markkus Seppik]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Salva Sevilla]] - [[Lawrence Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Luke Shaw]] - [[Alan Shearer]] - [[Rocco Robert Shein]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Donald-Olivier Sié]] - [[Viktor Sieger]] - [[Kolbeinn Sigþórsson]] - [[Georg Siimenson]] - [[Paulo Silas]] - [[August Martin Silber]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Joonas Sild]] - [[Kaspar Sillamaa]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Fernandes da Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Gilberto Silva]] - [[Lucas Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Mohamed Simakan]] - [[René Simões]] - [[Matt Simon]] - [[Moses Simon]] - [[Xavi Simons]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Dmitri Skiperski]] - [[Robert Skov]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Naïm Sliti]] - [[Chris Smalling]] - [[Valeri Smelkov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Roman Smiško]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[Evald Smitt]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Cédric Soares]] - [[Everton Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Sócrates]] - [[Roberto Soldado]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Ole Gunnar Solskjær]] - [[Yann Sommer]] - [[Alex Song]] - [[Erik Sorga]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Alexander Sørloth]] - [[Vadim Sorokin]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Yeferson Soteldo]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Gary Speed]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Matthew Spiranovic]] - [[Stefan Spirovski]] - [[Ron Springett]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[Darijo Srna]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Jack Stacey]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Nicolae Stanciu]] – [[Bogdan Stancu]] – [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Carl Starfelt]] - [[Niklas Stark]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Renato Steffen]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Alen Stepanjan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Jack Stephens]] - [[Raheem Sterling]] - [[Enda Stevens]] - [[Lars Stindl]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Modestas Stonys]] - [[Ilian Stoyanov]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Sander van de Streek]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Ivan Strinić]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Edwin Stüf]] - [[Ervin Stüf]] - [[Damián Suárez]] - [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Igor Subbotin]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Daisuke Suzuki]] - [[Kristjan Suurjärv]] - [[Maarek Suursaar]] - [[Mattias Svanberg]] - [[Jonas Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Karol Świderski]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Issiaga Sylla]] ==Š== [[Bojan Šaranov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Ilja Šesterkov]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Roman Širokov]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[German Šlein]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Michael Špaček]] - [[Marek Špilár]] - [[Andraž Šporar]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Davor Šuker]] - [[Pavel Šulc]] - [[Anton Šunin]] - [[Josip Šutalo]] - [[Mark Švets]] ==Z== [[Pablo Zabaleta]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Mário Zagallo]] - [[Antônio Carlos Zago]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Miha Zajc]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Iván Zamorano]] - [[Javier Zanetti]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Gustavo Zapata]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Mauro Zárate]] - [[Zé Roberto]] - [[Zeca]] - [[Ned Zelić]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Roman Zobnin]] - [[Dino Zoff]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Marcin Zomerski]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Konstantin Zõrjanov]] ==Ž== [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Aleksandar Živković]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] ==T== [[Albert Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Josip Tadič]] - [[Adam Taggart]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Jonathan Tah]] - [[Teemu Tainio]] - [[Taie Taiwo]] - [[Taye Taiwo]] - [[Daiki Takamatsu]] - [[Hideaki Takeda]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Alex Matthias Tamm]] - [[Heiko Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Annika Tammela]] - [[Lisette Tammik]] - [[Ao Tanaka]] - [[Renato Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Martin Taska]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Greg Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Ryan Taylor]] - [[‎Ingemar Teever]] - [[Sten Teino]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Vitali Teleš]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Siim Tenno]] - [[Simo Tenno]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Simon Terodde]] - [[John Terry]] - [[Robert Tesche]] - [[William Tesillo]] - [[Tetê]] - [[Kenny Tete]] - [[Benjamin Tetteh]] - [[Alexander Tettey]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Igor Thiago]] - [[Malick Thiaw]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Kieran Tierney]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Tiit Tikenberg]] - [[Annika Tikk]] - [[Guus Til]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Deniss Tjapkin]] - [[Ziad Tlemçani]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Ola Toivonen]] - [[Stanislav Tokarev]] - [[Rafael Tolói]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Rasmus Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Ivan Toney]] - [[Luca Toni]] - [[Mait Toom]] - [[Janar Toomet]] - [[Jens Toornstra]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Kaarel Torop]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Roberto Torres]] - [[Cenk Tosun]] - [[Francesco Totti]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Aleksandar Trajkovski]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Taavi Trasberg]] - [[Gernot Trauner]] - [[Emma Treiberg]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[Marius Trésor]] - [[David Trézéguet]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Martin Tšegodajev]] - [[Igor Tšeminava]] - [[Marek Tšernjavski]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Anton Tšuikov]] - [[Georgi Tšutšelov]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Carl Tubarik]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Sven Tumba]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Evald Tupits]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Almir Turković]] - [[Ross Turnbull]] - [[Matt Turner]] - [[Rauno Tutk]] - [[Anatoli Tõmoštšuk]] - [[Erko Jonne Tõugjas]] - [[Raiko Tähhe]] - [[Rain Tölpus]] - [[Janar Tükk]] - [[Przemysław Tytoń]] ==U== [[Atsuto Uchida]] - [[Masao Uchino]] - [[Atsushi Uchiyama]] - [[Destiny Udogie]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] – [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] – [[Dayot Upamecano]] – [[Kacper Urbański]] – [[Marco Ureña]] - [[Mateus Uribe]] – [[Jere Uronen]] - [[Martin Ustaal]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Anatoli Ušanov]] - [[Peter Utaka]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Rauno Uusküla]] ==V== [[Rafael van der Vaart]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Andreas Vaher]] - [[Reelika Vaher]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Georg Vain]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Victor Valdes]] - [[Bruno Valdez]] - [[Nelson Haedo Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Virgo Vallik]] - [[Karl Andre Vallner]] - [[Elari Valmas]] - [[Oleg Valov]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Hans Vanaken]] - [[André Vandeweyer]] - [[Gerald Vanenburg]] - [[Andris Vaņins]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Nikola Vasilj]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Jan Važinski]] - [[Rudi Vata]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Jaanus Veensalu]] - [[Robert Veering]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Andrei Veis]] - [[Carlos Vela]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Micky van de Ven]] - [[Stylianós Venetídis]] - [[Alan Ventsel]] - [[Fausto Vera]] - [[Bart Verbruggen]] - [[Jordan Veretout]] - [[Lucas Veríssimo]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Gabriel Veron]] - [[Juan Sebastián Verón]] - [[Māris Verpakovskis]] - [[Marco Verratti]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Martin Vetkal]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Aurelio Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Christian Vieri]] - [[Luciano Vietto]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Taavi Viikna]] - [[Sander Viira]] - [[Tito Vilanova]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Anett Vilipuu]] - [[David Villa]] - [[Mathias Villota]] - [[Matías Viña]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Kevin Vogt]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Karel Voolaid]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Michel Vorm]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Denis Vnukov]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Martin Vunk]] - [[Tanel Võtti]] - [[Leo Väisänen]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Rudi Völler]] ==W== [[Hidetoshi Wakui]] - [[Theo Walcott]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Kyle Walker]] - [[Jonathan Walters]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Paul Wanner]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Adílson Warken]] - [[Daniel Wass]] - [[Ronald Waterreus]] - [[George Weah]] - [[Wout Weghorst]] - [[Julian Weigl]] - [[Patrick Weihrauch]] - [[Mitchell Weiser]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]] - [[Danny Welbeck]] - [[Nahki Wells]] - [[Wendell]] - [[Timo Werner]] - [[Sander Westerveld]] - [[Sean Tremaine Whalen]] - [[Connor Wickham]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[Alex Wilkinson]] - [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Callum Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Axel Witsel]] - [[Marius Wolf]] - [[Joe Worrall]] – [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Christian Wörns]] ==Õ== [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Kethy Õunpuu]] ==Ä== [[Mika Ääritalo]] ==Ö== [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] ==Ü== [[Enes Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Oskar Üpraus]] ==X== [[Granit Xhaka]] ==Y== [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]] == Vaata ka == *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] [[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] 6s4jz11gfojbhxidc9pfiy8883awv31 0 12609 7212450 7136328 2026-08-11T20:48:29Z Kuuskinen 33651 /* Vaata ka */ 7212450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Egiptuse pealinnast; kunstniku kohta vaata artiklit [[Kairo (Tartu tänavakunstnik)]]; mehenime kohta vaata [[Kairo (eesnimi)]]}} {{linn | nimi = Kairo | hääldus = | nimi1_keel = araabia | nimi1 = القاهرة | nimi1_latin = Al-Qāhirah | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Towers on the Nile.jpg | foto2a = مسجد_أحمد_ابن_طولون1.jpg | foto2b = Muizz Street - Egypt.jpg | foto3a = CairoTalaatHarbToEast.jpg | foto3b = Qalaa from Azhar Park.jpg | foto3c = Baron Palace.jpg | foto4a = قلعة صلاح الدين الأيوبي 37.jpg | suurus= 260 | spacing = 1 | color = transparent | border = 0}} | pildiallkiri=Ülalt alates vasakult paremale: vaade [[Niilus]]ele, [[Ibn Tuluni mošee]], [[Muizzi tänav]], [[Talaat Harbi tänav|Talaat Harb]], [[Azhari park]], [[parun Empaini palee|Empaini palee]], [[Kairo tsitadell]] | lipp = Flag of Cairo.svg | lipu_link = [[Kairo lipp]] | vapp = | vapi_link = [[Kairo vapp]] | pindala = | elanikke = }} [[Pilt:Kairo 001.jpg|pisi|Kairo kesklinn]] '''Kairo''' ([[araabia keel]]es القاهرة ''Al-Qāhirah'' 'tugev' või 'vallutaja') on [[Egiptus]]e pealinn ja [[Aafrika]] suurim linn. Elanike arv linnastus on ligi 30 miljonit. [[Kairo vanalinn]] kuulub 1979. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Kairo asub [[Niilus]]e [[alamjooks]]ul jõe mõlemal kaldal, veidi lõuna pool sellest kohast, kus Niilus hargneb ja moodustab [[Niiluse delta|delta]]. Vanalinn paikneb jõe paremal ehk idakaldal, ent [[19. sajand]]il laienes ta eeskätt lääne poole ning linna euroopalikumad linnaosad on Niiluse vasakul ehk läänekaldal. Kairo läheduses asub tänapäeval palju teisigi suuri linnu: edelas [[Giza]], põhjas [[Shubrā al-Khaymah]] ja [[Qaljūb]] ning lõunas [[Al-Ḩawāmidīyah]] ja [[Al-Badrashayn]].<ref>[[Suur maailma atlas]], lk. 104</ref> Üle Niiluse on rajatud palju [[sild]]u, mis ühendavad kaldaid nii omavahel kui ka jõesaartega. Linna varustamiseks veega on rajatud hulgaliselt [[kanal]]eid. == Ajalugu == Antiikajal ei voolanud Niilus päris tänapäevases sängis ja Kairo jäi jõest eemale, mistõttu polnud võimalik sinna linna rajada. Kairost 19&nbsp;km lõunas asus [[Vana-Egiptus]]e üks pealinnu [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]. [[4. sajand]]i alguses hakkas Memphise tähtsus vähenema. [[Rooma riik]] rajas Niiluse idakaldale [[kindlus]]e, mille ümber kasvas asula. Seda kindlust nimetatakse [[Babüloni kindlus]]eks ja see on tänapäeva Kairo vanim ehitis. See asub ühtlasi [[koptid]]e kultuuriline keskus – koptid on 4. sajandil [[kristlus]]est lahknenud usuvoolu järgijad. Kindluse müüride vahel asuvad paljud Kairo kopti kirikud, näiteks [[Rippuv kirik]]. 641. aastal vallutasid [[islam|moslemid]] Egiptuse. Samal aastal laskis [[Kalifaat|Kalifaadi]] väejuht [['Amr ibn al-'As]] rajada Egiptuse jaoks uue pealinna, mille nimeks sai Al-Fusţāţ ([[Vana-Kairo]]). Al-Fusţāţ asus üsna Kairo lähedal ja on tänapäeval Kairo linnaosa. Seni oli Egiptuse pealinn olnud [[Aleksandria]]. Al-Fusţāţ sai ka islami keskuseks Egiptuses ja sinna rajati [['Amr ibn al-'Asi mošee]], mis oli Egiptuse esimene [[mošee]]. Sellest ajast peale on Kairos olnud ja on tänapäevani sellenimeline mošee, kuigi see on korduvalt hävinud või hävitatud ja korduvalt ümber ehitatud. 750. aastal vallutasid Egiptuse [[abassiidid]] ja viisid pealinna Al-Fusţāţist pisut põhja pool olevasse [[Al-Askar]]isse. Tänapäevaks on see linn Al-Fusţāţiga kokku kasvanud ja kuulub samuti Kairo territooriumile. 868. aastal hõivasid Egiptuse [[tuluniidid]] ja viisid Egiptuse pealinna samal aastal veel kaugemale põhja [[Al-Qatta'i]]sse, kuid ka see asub tänapäeva Kairo maa-alal. 905. aastal võtsid Abassiidid Egiptuse tagasi, hävitasid kogu Al-Qatta'i (välja arvatud selle mošee) ja viisid pealinna Al-Askarisse tagasi. Aastal 969 vallutasid linna [[Tuneesia]]st pärit [[fatimiidid]] ja hakkasid tänapäeva Kairo kohale uut linna rajama. 973. aastal tõid nad sinna üle riigi pealinna. Samal aastal nimetasid nad rajatava linna Kairoks [[Marss|Marsi]] järgi, mis sel ajal olevat [[seniit|seniidis]] olnud. Nad asutasid Kairosse [[Al-Azhari ülikool]]i, mille tõttu Kairo kujunes Egiptuse [[haridus]]- ja [[filosoofia]]keskuseks. [[12. sajand]]i keskel vallutasid linna [[seldžukid]]. [[Saladin]], kes määrati 1169 Egiptuse [[vesiir]]iks, ja tema järeltulijad laiendasid linna ja rajasid ka [[Kairo kindlus]]e. 1171 kukutas Saladin fatimiidid ja asutas [[aijubiidid]]e dünastia, mille keskus oli samuti Kairo. Saladin ise sai esimeseks [[Egiptuse sultan]]iks. 1250 tulid Egiptuses võimule [[mamelukid]]. Veelgi suurendas Kairo tähtsust [[Bagdad]]i rüüstamine 1258. Järgmise 250 aasta jooksul oli Kairo [[Lähis-Ida]], aga võib-olla kogu maailma [[teadus]]- ja [[kunst]]ikeskus. Seal õitses ka [[vürts]]idega kauplemine. Arvatavasti oli Kairo aastail 1315–1348 maailma suurim linn väljaspool Hiinat.<ref>Kevin Shillington. "''Encyclopedia of African History''". [[New York]]: Taylor & Francis 2005. ISBN 1579584535, lk. 199</ref> Sel ajal elas Kairos ligi pool miljonit inimest. [[Must surm]] laastas Kairot rängalt. Ajavahemikul 1348–1517 esines rohkem kui 50 katkupuhangut. Neist esimene oli kõige rängem ja selles hukkus 40% linlastest, 200 000 poolest miljonist. Linna staatust vähendas ka [[Vasco da Gama]] avastatud meretee [[India]]sse ümber [[Hea Lootuse neem]]e, mis võimaldas vürtsidega kaubelda ilma araablastele tollimaksu maksmata. Siiski läbisid linna endiselt teed, mille kaudu kaubeldi [[kohv]]iga, samuti läbisid igal aastal Kairot paljud [[palverändur]]id, kes olid teel [[Meka]]sse või sealt tagasi pöördumas. 1517. aastal vallutas [[Osmanite impeerium]] [[Selim I]] juhtimisel Kairo. Kairo lakkas olemast iseseisva riigi pealinn, ta oli üksnes [[İstanbul]]ile alluva provintsi keskus. [[17. sajand]]il taastasid mamelukid sisuliselt iseseisvuse, ehkki jäid nominaalselt Osmanite vasallideks. [[Napoleon]] vallutas Egiptuse 1798 ja Kairo alistus lahinguta. 1800. aastal tapeti asevalitseja [[Jean Baptiste Kléber]] ja Prantsuse [[okupatsioon]] lõppes sellega. Egiptusesse ei jäänud sellest suuri mõjusid. 1805. aastal sai Egiptuse asekuningaks [[albaanlased|albaanlane]] [[Muhammad Ali]], kes oli sellel ametikohal kuni elu lõpuni 1848. aastal. 1851. aastal sai linn [[raudtee]]ühenduse Aleksandriaga. Suuresti aitasid Egiptuse arengut 1869. aastal avatud [[Suessi kanal]] ja selle riigistamine 1956. Asekuningate tehtud suured võlad suurendasid Egiptuse kontrolli selle piirkonna üle ja see lõppes Egiptuse koloniseerimisega [[Suurbritannia]] poolt 1882. 1914 kuulutati Egiptus Suurbritannia [[protektoraat|protektoraadiks]]. Kuigi Egiptus sai 1922 iseseisvaks, jäid Briti väed Egiptusse kuni 1956. aastani. 26. jaanuaril 1952 puhkes Kairo kesklinnas tohutu [[tulekahju]]. Selle põhjustamise eest ei suudetud kedagi vahistada. Maha põles peaaegu 700 [[kauplus]]t, [[kino]], [[kasiino]]t ja [[hotell]]i. Kuid linn taastati ja tema kasv ei peatunud. 12. oktoobril 1992 toimus Kairos [[maavärin]], milles hukkus 545 inimest ja ligikaudu 50 000 inimest jäi kodutuks. == Vaata ka == * [[Taḩrīri väljak]] * [[Kairo rahvusvaheline lennujaam]] * [[Kairo metroo]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{vikisõnastik-tekstina}} [[Kategooria:Egiptuse linnad]] [[Kategooria:Kairo| ]] sfjwgk2kvl0quml43rwis5on9oghmp5 0 13956 7212351 7207489 2026-08-11T15:08:03Z Andres 5 /* R */ 7212351 wikitext text/x-wiki {{liita|Tallinna koolide loend}} ''Siin on loetletud praegusi ja endisi Eesti üldhariduskoole. ''[[Kutsekool]]e loetletakse [[Eesti kutseõppeasutuste loend]]is ja kõrgkoole [[Eesti kõrgkoolide loend]]is. ---- {{TähestikTOC| algusesse=| align=center| numbrid=| }} ==A== *[[Aa algkool]] (endine) *[[Aakre Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Abja Gümnaasium]] *Abruka Algkool, [[Abruka küla]] *[[Adavere Põhikool]] (endine) *[[Adiste Algkool]] (endine) *[[Aegviidu Kool]] *[[Ahja Kool]] (endine) *[[Ahtme Kool]] *[[Ala Põhikool]] *[[Alatskivi Kool]] *[[Alavere Lasteaed-Põhikool]] *[[Albu Põhikool]] (endine) *[[Albu vaeslastekool]] (endine) *[[Alfred Grassi tütarlastekool]] (endine) *[[Eesti Aleksandri Põllutöö Keskkool]] (endine) *[[Alu Kool]] *[[Ambla-Aravete Kool]] (endine) *[[Andres Kamseni kaubanduskool]] (endine) *[[Antsla Gümnaasium]] *[[Ardu Kool]] *[[Are Kool]] *Arkna Põllutöökool (endine), Rakvere, [[Arkna]] *[[Aru kool]] (endine) *[[Aruküla Põhikool]] *[[Aruküla Vaba Waldorfkool]], erakool *[[Aseri Kool]] *Sillamäe [[Astangu Kool]] *[[Aste Põhikool]] *[[Audentese Erakool]] *[[Audru Kool]] *[[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium]] *[[Avatud Kool]] *[[Avanduse Põllutöökool]] (endine) *[[Avinurme Gümnaasium]] ==B== ==C== ==E== *[[Eesti Aleksandri Linnakool]] (endine) *[[Eesti Mereakadeemia Merekool]] *[[Eesti Spordigümnaasium]] (endine) *[[Eidapere Kool]] *[[Elva Gümnaasium]] * [[Elva internaatkool]] (endine) *[[Emili Kool]] *[[Emmaste Põhikool]] *[[Erakool Intellekt]], erakool *[[Eurogümnaasium]], erakool ==F== *[[Fürbergi elementaarkool]] (1875–) ==G== *[[Gustav Blumbergi erakool]] (endine) ==H== *[[Haabneeme Kool]] *[[Haanja Kool]] *[[Haapsalu Linna Algkool]] *[[Haapsalu Gümnaasium]] (endine) *Haapsalu Linna gümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Rootsi Eragümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Linna progümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *[[Haapsalu Nikolai Kool]] *[[Haapsalu Põhikool]] *[[Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Haapsalu Vene Gümnaasium]] *[[Haapsalu Viigi Kool]] *[[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]] (HWG; endine) *Haeska Algkool, [[Haeska küla]] (endine) *[[Hagudi Põhikool]] *[[Haljala Kool]] *[[Halliste Põhikool]] *[[Hargla Kool]] *Harjumaa progümnaasium (endine), [[Rapla]] [[Rapla vald]] *[[Harku kool]] *[[Harmi Põhikool]] (endine) *[[Harkujärve Põhikool]] *[[Heimtali Põhikool]] *[[Heinrich Krümmeri erakool]] (endine) *[[Hellamaa Algkool]], [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa küla]] (endine) *Helme Põllutöökool (endine), [[Tõrva]] [[Helme vald]] *[[Helme Sanatoorne Internaatkool]] *[[Hiiu Kool]] *[[Hiiumaa Gümnaasium]] *[[Hiiumaa Vabakool]] *[[Hilariuse Kool]], erakool *[[Himmaste Algkool]] (endine) *[[Holstre Kool]] *[[Hummuli Põhikool]] *[[Häädemeeste Keskkool]] ==I== *[[Iisaku Põhikool]] *[[Illuka Kool]] *[[Ilmatsalu Põhikool]] *[[Ilpla kool]] *[[Imavere Kool]] ==J== *[[Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal]] *[[Joosu kool]] (endine) *[[Juurikaru Põhikool]] *[[Juuru Eduard Vilde Kool]] *[[Jõgevamaa Gümnaasium]] *[[Jõgeva Põhikool]] *[[Jõgeva Täiskasvanute Keskkool]] *[[Jõhvi Gümnaasium]] *Jõhvi progümnaasium (endine), Jõhvi alev *[[Jõhvi Põhikool]] *[[Jõhvi Vene Põhikool]] *[[Jõõpre Kool]] *[[Jäneda Kool]] *[[Jäneda Põllutöökeskkool]] (endine), [[Jäneda]] *[[Järva-Jaani Gümnaasium]] *[[Järvakandi Gümnaasium]] *[[Järvakandi ministeeriumikool]] (endine) *[[Jüri Gümnaasium]] ==K== *[[Kaagvere Kool]] *[[Kaali Kool]] *[[Kaarli Kool]] *[[Kaarma Kool]] (endine) *[[Kabala Lasteaed-Põhikool]] *[[Kabala Kool-Lasteaed]] (endine) *[[Kadrina Keskkool]] *[[Kaelase Kool]] *[[Kahtla Lasteaed-Põhikool]] *[[Kaiu Kool]] *[[Kallaste Keskkool]] *[[Kallavere Keskkool]] *[[Kalmetu Kool]] *[[Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool]] *[[Kammeri Kool]] *[[Kanepi Gümnaasium]] *Sillamäe [[Kannuka Kool]] *[[Karepa algkool]] (endine) *[[Kasari Kool]] (endine) *[[Kasti kool]] *[[Kauksi Põhikool]] (endine) *[[Keeni Põhikool]] *[[Kehila kool]] *[[Kehra Gümnaasium]] *[[Kehra Põllutöökeskkool]] (endine), [[Kehra]] [[Anija vald]] *[[Kehtna Põhikool]] *[[Keila Kool]], erakool *[[Keila Ühisgümnaasium]] *[[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] *[[Kernu Põhikool]] *[[Kihelkonna Kool]]/Kihelkonna 9-kl. Kool-Lastepäevakodu, [[Kihelkonna]] alevik *[[Kihnu Kool]] *[[Kiigemetsa Kool]] *[[Kiili Gümnaasium]] *[[Kildu Põhikool]] (endine) *[[Kilingi-Nõmme Gümnaasium]] *[[Kiltsi Mõisakool]] *[[Kirivere Kool]] *[[Kivi-Vigala Põhikool]] *[[Kiviõli I Keskkool]] *[[Kiviõli Vene Gümnaasium]] *[[Klooga Kool]] (endine) *[[Kodila Põhikool]] (endine) *[[Koeru Keskkool]] *[[Koeru saksa erakool]] (endine) *[[Kohila Gümnaasium]] *[[Kohila Mõisakool]] *[[Kohtla-Järve Ahtme Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Gümnaasium]] *[[Kohtla-Järve Iidla Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Järve Kool]] *[[Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Maleva Põhikool]] (endine) *[[kohtla-Järve Slaavi Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Tammiku Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Kohtla-Nõmme Kool]] *[[Koigi Kool]] *[[Koila Kool]] *[[Kolepi kool]] (endine) *[[Kolga Keskkool]] *[[Kolga-Jaani Kool]] *[[Kolkja Põhikool]] *[[Koonga Kool]] *[[Koovi kool]] (endine) *[[Kose Gümnaasium]] *[[Kosejõe Kool]] (endine) *[[Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkool]] *[[Kostivere Kool]] *[[Krabi Kool]] (endine) *[[Krabi Põhikool]] (endine) *[[Krootuse Põhikool]] *[[Kuigatsi Eriinternaatkool]] *[[Kukulinna kool]] *[[Kullamaa Keskkool]] *[[Kuldre Kool]] *[[Kunda Ühisgümnaasium]] *Kuremaa Karjakontrollassistentide kool (endine), [[Kuremaa]] [[Palamuse vald]] *[[Kurenurme Algkool]] (endine) *[[Kuressaare Hariduse Kool]] *[[Kuressaare Nooruse Kool]] *[[Kuressaare linnakool]] (endine, 1890–1915), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *Kuressaare Linna gümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Linna progümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Saksa erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 26 *[[Kuressaare Eramerekool]] (endine), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *[[Kuressaare Põhikool]] (endine) *[[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Garnisoni tänav]] 16 *[[Kuressaare Vanalinna Kool]], [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31, Kuressaare *[[Kurtna Kool]] *[[Kuusalu Keskkool]] *Kuusiku Karjakontrollassistentide kool (endine), Rapla [[Kuusiku]] *[[Kuuste Kool]] *Kõljala Põllutöökool (endine) *[[Kõmsi Lasteaed-Algkool]] *[[Kõpu Internaatkool]] *[[Kõpu Põhikool]] *[[Kõrveküla Põhikool]] *[[Käesla Algkool]] (endine) *[[Käina Gümnaasium]] *[[Käo Põhikool]], erakool *[[Kärdla Põhikool]] *Kärdla reaalkool (endine), [[Kärdla]] *[[Kärla Põhikool]]/Kärla 9-kl. Kool, [[Kärla alevik]] *[[Kärstna Kool]] (endine) *[[Käru Põhikool]] *[[Käsmu merekool]] (endine) *[[Kääpa Põhikool]] ==L== *[[Laadjala kool]] (endine) *[[Laagri Kool]], erakool *[[Laekvere Põhikool]] *[[Laeva Põhikool]] *[[Lagedi Põhikool]] *[[Lahu Algkool]] *[[Laiuse Põhikool]] *[[Lasila Põhikool]] *[[Lauka Põhikool]] *[[Laulasmaa Kool]] *[[Laupa Põhikool]] *[[Leedimäe kool]] (endine) *[[Leevi Algkool]] *[[Lehola Kool]] (endine) *[[Lehtse Kool]] *[[Leie Põhikool]] (endine) *[[Leisi Kool]] *[[Leiutajate külakool]] *[[Lepistu Põhikool]] (endine) *[[Lihula Gümnaasium]] *[[Liivimaa Maagümnaasium]] (endine) *[[Lilleoru Põhikool]] *[[Lindi Algkool]] *[[Lodivere Kool]] *[[Lohusuu Kool]] *[[Loksa Gümnaasium]] *[[Loksa Vene Gümnaasium]] (endine) *[[Loo Keskkool]] *[[Luce Kool]] ([[Luce kool]]) *[[Luhamaa Algkool]] (endine) *[[Lustivere Põhikool]] (endine) *[[Luunja Keskkool]] *[[Lõpe Põhikool]] *[[Lähte Ühisgümnaasium]] *[[Läänemaa Ühisgümnaasium]] *[[Lüganuse Keskkool]] *[[Lüllemäe Põhikool]] *[[Lümanda Põhikool]] ==M== *[[Maardu algkool]] (endine) *[[Maardu Põhikool]] *[[J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool]] *[[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla Algkool]] (endine) *[[Maidla Kool]] *[[Martna Põhikool]] *[[Mehikoorma Põhikool]] *[[Melliste Kool]] *[[Meremäe Kool]] *[[Metsapoole Põhikool]] *Metsküla Algkool, [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla küla]] (endine) *[[Mihkli Kool]], erakool *[[Mikitamäe Kool]] *[[Misso Kool]] (endine) *[[Mooste Põhikool]] *[[Muhu Põhikool]]/Muhu 9-kl. Kool, [[Liiva (Muhu)|Liiva küla]] *[[Mustjala Lasteaed-Põhikool]] *[[Mustvee Gümnaasium]] *Mustvee reaalkool (endine), [[Mustvee]] *[[Mustvee Vene Gümnaasium]] *[[Muuga Põhikool]] *[[Mõisaküla Kool-Lasteaed]] *[[Mõniste Kool]] *[[Mõntu algkool]] (endine) *[[Mädapea Algkool]] *[[Mäetaguse Põhikool]] *[[Märjamaa Gümnaasium]] ==N== *[[Naha Algkool]] (endine) *[[Narva Eesti Gümnaasium]] *[[Narva Eesti Põhikool]] *[[Narva Erakaubanduskool]] (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva Gümnaasium]] * [[Narva internaatkool]] (endine) *[[Narva Keeltelütseum]] (endine Narva Humanitaargümnaasium, vene õppekeelega) *[[Narva Joala Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Juhkentali Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kadastiku Kool]] (vene õppekeelega, endine) *Narva Kaubanduse kool/[[Narva Kaubanduskool]] (endine) *[[Narva 6. Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kesklinna Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Kreenholmi Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva linnakool]] (endine) *[[Narva triviaalkool]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool#Ajalugu|Narva I Gümnaasium]], I progümnaasium (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva linna vene gümnaasium|Narva II Gümnaasium]], II progümnaasium (endine), [[Sepa tänav (Narva)|Sepa tänav]] 24/26 Narva *[[Narva Meesgümnaasium]] (endine) *[[Narva Paju Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Paplimäe Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Peetri Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Poeglaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Pähklimäe Kool]] (vene õppekeelega) *Narva Saksa erareaalkool (endine), [[Helsingi tänav (Narva)|Helsingi tänav]] 9 Narva *[[Narva Soldino Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Täiskasvanute Kool]] *[[Narva Tütarlaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool]] *[[Narva Õigeusu Humanitaarkool]], erakool *[[Narva Ühisgümnaasium]] (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva-Jõesuu Kool]] *[[Nissi Põhikool]] *[[Noarootsi Gümnaasium]] *[[Noarootsi Kool]] *[https://nissikool.ee/wp-content/uploads/2016/10/Nissi-ajatelg.pdf Nurme algkool] *[[Nõmme Erakool]], erakool *[[Nõo Põhikool]] *[[Nõo Reaalgümnaasium]] *[[Nõva Põhikool]] ==O== *[[Orava Põhikool]] *[[Orge kool]] *[[Orissaare Gümnaasium]] *[[Orissaare internaatkool]] (endine) *[[Oru Kool]] *[[Oru Põhikool]] *[[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]] *[[Osula Põhikool]] *[[Otepää Gümnaasium]] *Otepää Haridusseltsi eraprogümnaasium (endine), [[Koolitare tänav]] 13, [[Otepää]] *[[Otepää internaatkool]] (endine) ==P== *[[Paadrema algkool]] (endine) *[[Padise Põhikool]] *[[Paide Gümnaasium]] *Paide Linna gümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna progümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *[[Paide Hammerbecki Põhikool]] *[[Paide Hillar Hanssoo Põhikool]] *Paide Saksa Erakaubanduskool (endine), [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänav]] 53 Paide *[[Paide Slaavi Gümnaasium]] (endine) *[[Paide Täiskasvanute Keskkool]] *[[Paikuse Põhikool]] *[[Paistu kihelkonnakool]] (endine) *[[Paistu Kool]] *[[Anna Haava nimeline Pala Kool]] *[[Palade Põhikool]] *[[Palivere Põhikool]] *[[Palupera Põhikool]] *[[Paldiski Gümnaasium]] *[[Paldiski Vene Gümnaasium]] *Pamma Algkool, [[Pamma|Pamma küla]] (endine) *[[Parasmaa algkool]] (''endine'') *[[Parksepa Keskkool]] *[[Peetri Põhikool (Kareda vald)|Peetri Põhikool]] *[[Peetri Lasteaed-Põhikool]] *[[Pelgulinna Gümnaasium]] *[[Pelguranna Gümnaasium]] (endine) *[[Pelguranna Põhikool]] *Penijõe Põllutöökool (endine), [[Lihula]] [[Penijõe]] *[[Peru kool]] (endine) *[[Petseri Gümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri progümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Eragümnaasium]] (endine), [[Jaan Poska tänav (Petseri)|Jaan Poska tänav]] 30, [[Petseri]] *[[Petseri erareaalkool]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Põllutöökool]] (endine), Petseri Lasarevo *[[Pihtla Kool]] *[[Piiri 8-klassiline Kool]] (endine) *[[Piirissaare kool]] (endine) *[[Piirsalu Algkool]] (endine) *[[Pikakannu Põhikool]] *[[Pikavere Mõisakool]] *[[Pirita Majandusgümnaasium]] *[[Pisisaare Algkool]] *Polli Aiamajanduskool (endine), Nuia Polli *Polli Põllutöökool (endine), Nuia Polli *[[Porkuni Kool]] *[[Pragi kool]] (endine) *[[Prangli Põhikool]] *[[Prohhorovi kool]] (1888–) *[[Prümli vallakool]] (endine) *[[Puhja Kool]] *[[Puiatu Erikool]] *[[Puiga Põhikool]] *[[Puka Kool]] *[[Pumbioja kool]] *[[Purdi Põhikool]] *[[Purila Karjatalitajate kool]] (endine), [[Hageri]] [[Juuru vald]] *[[Puski kool]] (endine) *[[Puurmani Mõisakool]] *Putkaste Põllutöökool (endine), Hiiumaa-Käina Putkaste *[[Põhja-Järva Kool]] *Põltsamaa progümnaasium (endine), [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 9 Põltsamaa *[[Põltsamaa puu- ja rauatööstuskool]] *[[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] *[[Põlula Kool]] *[[Põlva Gümnaasium]] *[[Põlva Põhikool]] (endine) *[[Põlva kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Kool]] *[[Põlva Roosi Kool]] *[[Põlva õigeusu kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Ühisgümnaasium]] (endine) *[[Päinurme Internaatkool]] *[[Pärnjõe Kool]] *[[Pärnu Hansagümnaasium]] (endine) *[[Pärnu internaatkool]] (endine) *[[Pärnu Koidula Gümnaasium]] *[[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]] *[[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool]] (endine) *Pärnu Linna I Gümnaasium (poegl) (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II Gümnaasium (tütarl) (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna I progümnaasium (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II progümnaasium (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Rüütli plats|Vabaduse väli]] 1, Pärnu *[[Pärnu Mai Kool]] *[[Pärnu Päikese Kool]] *[[Pärnu Raeküla Gümnaasium]] (endine) *[[Pärnu Raeküla Kool]] *[[Pärnu Linna I Reaalkool]] (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *[[Pärnu Linna II Reaalkool]] (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *[[Pärnu Rääma Põhikool]] *[[Pärnu Saksa Gümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Saksa progümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]], erakool *[[Pärnu Tammsaare Kool]] *[[Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Pärnu Vabakool]], erakool *[[Pärnu Vanalinna Põhikool]] *[[Pärnu Väike Vabakool]] *[[Pärnu Ühisgümnaasium]] *[[Pärnu Ühiskaubanduskool]] *[[Pärnu Ülejõe Algkool]] (endine) *[[Pärnu Ülejõe Põhikool]] *[[Pärnu-Jaagupi Põhikool]] *[[Püha Johannese Kool]] *[[Püha Miikaeli Kool]] *[[Pühajärve Põhikool]] *[[Püünsi Kool]] ==R== *[[Raadi Põhikool]] *[[Raasiku Põhikool]] *[[Rae Gümnaasium]] *[[Raikküla Kool]] *[[Raikküla Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Rakke Gümnaasium]] *Rakvere I 7-klassine kool (endine), [[Tööstuse tänav (Rakvere)|J. Barbaruse tänav]] 12, Rakvere *Rakvere II 7-klassine kool (endine), [[Tartu tänav (Rakvere)|Tartu t]]n. 4, Rakvere *Rakvere I keskkool (endine), [[Vabaduse tänav (Rakvere)|V. Kingissepa t]]n. 13, Rakvere * [[Rakvere internaatkool]] (endine) *[[Rakvere elementaarkool]] (endine) *[[Rakvere Eragümnaasium]], erakool *[[Rakvere Erareaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *[[Rakvere kreiskool]] (endine) *[[Rakvere Linna Algkool]] (endine) *[[Rakvere Linna progümnaasium]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *[[Rakvere Linna Kaubanduskeskkool]] (endine) *[[Rakvere Põhikool]] *[[Rakvere Reaalgümnaasium]] *[[Rakvere Reaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *Rakvere Saksa Erareaalkool (endine), [[Jüri Vilmsi tänav (Rakvere)|Jüri Vilmsi tänav]] 1 Rakvere *[[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rakvere Vabaduse Kool]] *[[Rakvere Vanalinna Kool]] *[[Rakvere Vene Gümnaasium]] (endine) *Rakvere [[Adam Gottliebi Zeeh|Zeehi]] Asutise [[Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium|Gümnaasium]] (tütarl) (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *[[Randvere Algkool]] (endine) *[[Randvere Kool]] *[[Ranna kool (Harjumaa)]] *[[Rannu Kool]] *[[Rapla Vesiroosi Gümnaasium]] *[[Rapla Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rapla Ühisgümnaasium]] *[[Rasina Põhikool]] (endine) *[[Ravila Aianduskool]] (endine), [[Kose]] [[Ravila]] *[[Retla-Kabala Kool]] *[[Ridala Põhikool]] *[[Riidaja Põhikool]] *[[Riisipere internaatkool]] (endine) *[[Risti Põhikool]] (Lõuna 4 Risti alevik Risti vald Lääne maakond) *[[Risti Kool]] (Harju-Risti küla Padise vald Harju maakond) *[[Roela Põhikool]] *[[Roosna-Alliku Põhikool]] *[[Rothi elementaarkool]] (endine) *[[Ruhnu Põhikool]] *[[Ruila Põhikool]] *[[Ruusa Põhikool]] *[[Rõngu Keskkool]] *[[Rõuge Põhikool]] *[[Räpina Aianduskool]] (endine), [[Räpina vald]] *[[Räpina Ühisgümnaasium]] ==S== *[[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus|Saaremäe Toetava Hariduse Keskus]] *[[Saarepeedi Põhikool]] *[[Sadala Põhikool]] *[[Saku Gümnaasium]] *[[Salme Põhikool]]/Salme Algkool, [[Salme alevik]] *[[Saue Kool]] *[[Sauga Põhikool]] *[[Saverna Põhikool]] *[[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]] (endine) *[[Sillamäe Eesti Põhikool]] *[[Sillamäe Gümnaasium]] *[[Sillamäe Vanalinna Kool]] *[[Sillaotsa Kool]] *[[Simuna Kool]] *[[Sindi Gümnaasium]] *[[Sinimäe Põhikool]] *[[Sipe kool]] (endine) *[[Sonda Kool]] *[[Soosaare algkool]] (endine) *[[Suislepa Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Surju Põhikool]] *[[Suure-Jaani Gümnaasium]] *[[Suuremõisa Põhikool]] *[[Sõmerpalu Põhikool]] *[[Sõmeru Põhikool]] *[[Sürgavere Põhikool]] ==T== *[[Tabasalu Ühisgümnaasium]] *[[Tabivere Gümnaasium]] *[[Taebla Gümnaasium]] *[[Taevaskoja Algkool]] *[[Tali Põhikool]] *''Vt'' ''[[Tallinna koolide loend]]'' *[[Tallinna merekool]] *[[Tamsalu Gümnaasium]] *[[Tapa erikool]] *[[Tapa Gümnaasium]] *[[Tapa Reaalkool]] (endine) *[[Tapa Keelekümbluskool]] (endine) *''Vt'' [[Tartu koolide loend|''Tartu koolide loend'']] *[[Tarvastu Gümnaasium]] *[[Tihemetsa Põhikool]] (endine) *[[Tiirimetsa Kool]] (endine) *[[Tilsi Põhikool]] *[[Toila Gümnaasium]] *Tooma Sookultuuri ja Maaparanduskool (endine), [[Vägeva]] [[Rakke vald]] *[[Tootsi Põhikool]] *Torgu Algkool internaadiga, [[Torgu (Saaremaa)|Torgu küla]] *[[Tori Põhikool]] *[[Torma Põhikool]] *[[Tornimäe Põhikool]]/Tornimäe 9-kl. Kool, [[Tornimäe (Pöide)|Tornimäe küla]] *[[Tsirguliina Keskkool]] *[[Tsäpsi Algkool]] *[[Tudu Põhikool]] *[[Tudulinna põhikool]] (endine) *[[Turba Kool]] *[[Tõrva Gümnaasium]] *Tõrva Linna Gümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna progümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna erareaalkool (tütarl) (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *[[Tõstamaa Keskkool]] *[[Tääksi Põhikool]] *(Türi) Aianduskeskkool (endine), Türi *[[Türi Gümnaasium]] (endine, kandis enne [[II maailmasõda|II ms]] ka Türi Majandusgümnaasiumi nime; hiljem Türi 1. Keskkool) *Türi Linna progümnaasium (endine), Türi *Türi Linna erareaalkool (endine), Türi *[[Türi Majandusgümnaasium]] (endine [[Türi 2. Keskkool]], suleti 2011<ref>{{netiviide |Pealkiri=Õppeasutuse üldandmed |Väljaanne=[[Eesti Hariduse Infosüsteem]] (EHIS) |Väljaandja=[[Haridus- ja Teadusministeerium]] |Aeg=2011-09-11 |URL= https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=255 |online=2016-01-24}}</ref>) *[[Türi Põhikool]] *[[Türi Ühisgümnaasium]] ==U== *[[Uderna Algkool]] (endine) *[[Uhtna Põhikool]] *[[Ulila Keskkool]] *[[Ulvi kool]] (endine) *[[Unipiha Algkool]] *[[Urvaste Algkool]] *[[Urvaste Kool]] *[[Uulu Põhikool]] *[[Ungru kool]] (endine) ==V== *[[Vadi kool]] (endine) *[[Vaeküla internaatkool]] (endine) *[[Vaeküla Põllutöökool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Karjatalitajatekool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Kool]] *[[Vahi Aiamajanduskool]] (endine), Tartu *[[Vahi Põllutöökool]] (endine), Tartu *[[Vaida Kool]] *[[Vaimastvere Kool]] *Vaivara Algkool, [[Vaivere|Vaivere küla]] (endine) *[[Vajangu Põhikool]] (endine) *(Valga) Erakaubanduskeskkool (endine), *[[Valga Gümnaasium]] *[[Valga Jaanikese Kool]] *[[Valga Kaugõppegümnaasium]] *[[Valga Linna progümnaasium]] (endine), [[J. Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]] 10, Valga *[[Valga Linna Reaalkool]] (endine), [[J. Kuperjanovi tänav (Valga)|J. Kuperjanovi tänav]], 10 Valga *[[Valga Läti erareaalkool]] (endine), [[Uus tänav (Valga)|Uus tänav]] 27, Valga *[[Valga Priimetsa Kool]] *[[Valga Põhikool]] *[[Valgjärve Põhikool]] *[[Valgu Põhikool]] *[[Valjala Põhikool]] *[[Valtu Põhikool]] *[[Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium]] (Vana-Kalamaja tänav) 13 *[[Vana-Koiola kool]] (endine) *[[Vana-Vigala Põhikool]] *[[Vara Põhikool]] *[[Varbla Kool]] *[[Varstu Keskkool]] *[[Vasalemma Põhikool]] *[[Vasta Kool]] *[[Vastse-Kuuste Kool]] *[[Vastse-Roosa Algkool]] (endine) *[[Vastseliina Internaatkool]] (endine) *[[Vastseliina Gümnaasium]] *[[Vedu Algkool]] *[[Veeriku kool]] *[[Veltsi Lasteaed-Algkool]] *[[Vene-Balti laevatehase algkool]], [[Kopli]]s (1921) (Eesti ja Vene õppekeelega) *[[Vene Eragümnaasium]] (endine) *[[Vidruka Kool]] *Vigala Põllutöökool (endine), [[Vigala]] [[Vigala vald]] *[[Vihasoo Lasteaed-Algkool]] *[[Viira Kool]] *[[Viimsi Kool]] *[[Viiratsi Kool]] *[[Viljandi Eesti Haridusseltsi eraprogümnaasium]] (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Gümnaasium]] *[[Viljandi Jakobsoni Kool]] *[[Viljandi Kaare Kool]] *[[Viljandi Kesklinna Kool]] *[[Viljandi Kreiskool]] (endine) *[[Viljandi Paalalinna Kool]] *[[Viljandi Linna Kaubanduskeskkool]] (endine), [[Uueveski tee]] 1, Viljandi *[[Viljandi Linna Gümnaasium ]](endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *[[Viljandi Linna progümnaasium]] (endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *[[Viljandi Eesti Haridusseltsi eragümnaasium]] (tütarl) (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Saksa erareaalkool]] (endine), [[Väike tänav (Viljandi)|Väike tänav]] 12 Viljandi *[[Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Viljandi Tütarlaste Kaubanduskool]] (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Vaba Waldorfkool]] *[[Viljandi Valuoja Põhikool]] (endine) *[[Viljandi Vene Gümnaasium]] *[[Viluste Põhikool]] *[[Vinni-Pajusti Gümnaasium]] *[[Virtsu Põhikool]] *[[Vladimir Kornijenko Eragümnaasium]] (endine) *[[Vodja Põllutöökeskkool]] (endine), [[Vodja]], [[Esna vald]] *[[Vohnja Lasteaed-Algkool]] *[[Volveti Metsakool]] (endine), Volveti, Volveti vald *[[Voore Põhikool]] *[[Vormsi Lasteaed-Põhikool]] *[[Võhma Gümnaasium]] *[[Võhma Kool]] *[[Võnnu Keskkool]] *[[Võru Gümnaasium]] *[[Võru Järve Kool]] *[[Võru internaatkool]] (endine) *[[Võru Kesklinna Kool]] *[[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium]] (endine) *[[Võru Kreutzwaldi Kool]] *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi gümnaasium]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi progümnaasium]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusseltsi erareaalkool]] (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võru Täiskasvanute Gümnaasium]] (endine) *[[Võsu Põhikool]] *[[Väike-Lähtru Kool]] (endine) *[[Väike-Maarja Gümnaasium]] *[[Väike-Maarja gümnaasium]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja progümnaasium]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja erareaalkool]] (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja kihelkonnakool]] (endine) *[[Väimela Põllutöökool]] (endine), [[Väimela]] *[[Väimela Karjatalitajatekool]] (endine), [[Väimela]] *[[Vändra Gümnaasium]] *[[Vändra progümnaasium]] (endine), [[Vana-Vändra vald]] *[[Vändra erareaalkool]] (endine), [[Vana-Vändra vald]] *[[Värska Gümnaasium]] *[[Väätsa Põhikool]] == Õ == *[[Õisu Piimanduskool]] (endine), [[Õisu]] [[Õisu vald]] *[[Õru Lasteaed-Algkool]] == Ä == *[[Ämari Põhikool]] ==Ü== *[[Ülenurme Gümnaasium]] ==Vaata ka== *[[Eesti põhikoolide loend]] *[[Eesti erikoolide loend]] *[[välismaa eesti koolide loend]] *[[Eesti kõrgkoolide loend]] *[[Eesti muusikakoolide loend]] *[[Eesti kunstikoolide loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti koolid| Eesti koolide loend]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid]] 5zbvk6uvivv1t40sr7ppk6naqshyaeo 0 15053 7212702 7212104 2026-08-12T10:11:33Z Dewdrop14 215311 7212702 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kõneleb eesti kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[Oskar Lutz]].}} {{Persoon | nimi = Oskar Luts | Taustavärv = | pilt = Oskar Luts.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1887|01|7}} | sünnikoht = [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1953|03|23|1887|01|7}} | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | a1 = Elukutse | a2 = kirjanik, farmatseut | b1 = Alma mater | b2 = [[Tartu Ülikool]] | c1 = Tuntumad teosed | c2 = "[[Kevade]]"<br>"[[Suvi (Luts)|Suvi]]"<br>"[[Sügis (Luts)|Sügis]]" | d1 = Abikaasa | d2 = Valentina Luts (1892–1982) | e1 = Lapsed | e2 = [[Georg Luts]] (1918–2004) | f1 = | f2 = | g1 = | g2 = }} '''Oskar Luts''' ([[7. jaanuar]] [[1887]] <small>([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 26. detsember 1886)</small> [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] – [[23. märts]] [[1953]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik ja [[farmatseut]]. Luts on tuntud eelkõige rahvaliku [[Realism (kirjandus)|realistliku]] proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase [[Heino Puhvel]]i sõnul on Lutsu stiilile omased "[[huumor]] ja [[sentimentalism|sentimentaalne]] pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."<ref name="Puhvel144" /> Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka [[Charles Dickens]]iga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.<ref name="estinst" /> Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988), samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, kuigi mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles [[kihelkonnakool]]is. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020). [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus (1928)]] Samas ilmus Lutsult ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutunud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Tänini loetakse [[Oskar Lutsu mälestused|Lutsu mälestuste sarja]], lastejuttudest populaarseim on aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks [[Ernst Peterson-Särgava]]st ja [[Juhan Sütiste]]st), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse.<ref name="Eesti kirjanduslugu" /> Kirjandusringkondade üleolevat suhtumist Lutsu on kajastanud ka [[Mihkel Mutt]] romaanis "[[Elu allikad]]". == Elukäik == [[File:Oskar Luts 1914.jpg|thumb|Vene tsaariarmee sanitaar-alamleitnant Oskar Luts 1917. aastal farmatseudina Esimeses maailmasõjas]] * [[1894]] Õppis [[Änkküla]] külakoolis. * [[1895]]–[[1899]] [[Palamuse]] kihelkonnakool. * [[1899]]–[[1902]] [[Tartu Reaalkool]]. * [[1903]]. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja [[Narva]]s. * [[1907]] omandas apteekriabilise kutse. * [[1908]]. aastast töötas apteekriabilisena [[Tallinn]]as ja [[Peterburi]]s. * [[1909]]–[[1911]] ajateenistus Peterburis. * [[1911]]–[[1914]] õppis [[Tartu Ülikool]]is rohuteadust, algul [[vabakuulaja]]na. * [[1914]]–[[1918]] võttis [[Farmatseut|farmatseudina]] osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] [[Pihkva]]s, [[Varssavi]]s, [[Dvinsk]]is, [[Vilnius]]es ja [[Vitebsk]]is, samal perioodil ka abiellus. * [[1919]]–[[1920]] töötas Tartu ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. * [[1922]]. aastast oli kutseline kirjanik Tartus. * [[1941]] sai temast Eesti NSV esimene [[personaalpension]]är. * 1941–1944 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus" ja "[[Kevade]]"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta).<ref name="Signe Pärt" /> * [[1945]] anti talle [[Eesti NSV]] esimene [[Eesti NSV rahvakirjanik]]u aunimetus. * [[1946]] pälvis ta [[Tööpunalipu orden]]i. Oskar Luts on maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le.<ref name="E1vAY" /> ==Perekond== [[File:Oskar Luts abikaasa ja pojaga Vitebskis.jpg|thumb|Oskar Luts abikaasa ja pojaga 1918. aastal Vitebskis]] Oskar Luts oli Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps. Ta sündis 26. detsembril 1886. aastal (u.k.j 7. jaanuar 1887) Posti talu saunas [[Järvepera]] külas [[Palamuse]] kihelkonnas Tartumaal.<ref name="nUgMe" /> Tema noorim vend oli hilisem filmioperaator ja filmilavastaja [[Theodor Luts]]. Lutsu abikaasa Valentina Luts (1892–1982), neiupõlvenimega Krivitskaja, sündis 12. veebruaril 1892 [[Minsk|Minskis]]. Ta oli pärit [[Viciebski kubermang]]ust. Valentina isa Simeon oli rahvuselt [[valgevenelased|valgevenelane]], kes töötas [[Vitebsk]]i politseipristavina, ning ema Anna oli rahvuselt [[poolakad|poolatar]].<ref name="Lõhmus" /><ref name="Kull" /> Kui Valentina oli viie aastane, siis suri ta isa. Emal jäi järele viis alaealist last. Raske majandusliku olukorra tõttu pidi Valentina hakkama noorelt töötama ja sellepärast jäi tal ka keskkool lõpetamata. Ta töötas [[Viciebsk]]i linnas raudteede valitsuses kontoriametnikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Meeli Väljaots|url=http://elu24.postimees.ee/7569939/elu25-naine-klassiku-korval-oskar-lutsu-valgevene-prouast-valentinast|pealkiri=ELU25 ⟩ Naine klassiku kõrval: Oskar Lutsu valgevene prouast Valentinast|väljaanne=Postimees|aeg=22. juuli 2022}}</ref> Oskar ja Valentina abiellusid 2. juulil ([[vkj]]) 1917 Viciebskis ning nende poeg [[Georg Luts]] sündis 11. aprillil 1918 veel seal.<ref name="Kull" /> Perekond tuli varasügisel 1918 Eestisse. == Looming == [[File:Oskar Luts 1910.jpg|thumb|Oskar Luts 1910. aastal]] ===Varane looming=== Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui [[1907]]. aastal ilmus [[Postimees|Postimehes]] tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Algul avaldas Luts oma teosed pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.<ref name="Roos" /> Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis [[Päevaleht (1905)|Päevalehele]] saksa kirjaniku [[Georg Hartwig]]i romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 1909–1911, mida võib põhjendada [[ajateenistus]]ega sõjaväes [[Peterburi]]s. 1911. aastal taas Eestis olles ja [[Tartu Ülikool]]i rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "[[Paunvere]]", mis ilmus küll alles 1913.<ref name="Roos" /> ===Tootsi-lood=== Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "[[Kevade]]" ilmus kahes osas aastatel [[1912]]–[[1913]] ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" I–II, [[1918]]–1919; "[[Tootsi pulm]]", [[1921]]; "[[Argipäev]]", [[1924]]; "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", [[1938]], II osa [[1988]]. Sarja tegevus toimub [[Paunvere]] alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava [[Palamuse]]ga. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "[[Kevade]]s": [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Aadniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], aga samuti kohaliku kiriku kellamees [[Lible]] ja köster [[Julk-Jüri]] ning kooliõpetaja [[õpetaja Laur|Laur]] on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991). ===="Kevade"==== {{vaata|Kevade}} [[File:Oskar Luts 1912.jpg|thumb|Oskar Luts 1912. aastal]] Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris lavastatud näidend "Paunvere".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-27 |pealkiri=Kultuuri kodu {{!}} Hiilgavalt alustanud Oskar Lutsu lõpp oli nukker |url=http://kultuur.err.ee/1609615925/kultuuri-kodu-hiilgavalt-alustanud-oskar-lutsu-lopp-oli-nukker |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas [[Noor-Eesti Kirjastus]] ja [[Postimees]], lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Esimesed arvustused [[Anton Jürgenstein]]i ja [[A. H. Tammsaare]] sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees [[Theodor Luts]] töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid teoseid.<ref name="Eerik Teder" /> Kuigi Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.<ref name="Rapid development" /> Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele:<ref name="Rapid development" /> 1937. aastal lavastas selle esimesena [[Andres Särev]],<ref name="Raimu Hanson" /> sõjajärgseil aastail [[Voldemar Panso]] jt.<ref name="Eerik Teder" /> Lutsu enda näidend "Tootsi lood" valmis 1929 ja lavastati Pärnu Endlas 1936. Esimest korda kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.–1927. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmistuudio Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi ("Joosep Toots"). Tookord filmist siiski asja ei saanud,<ref name="Raimu Hanson" /> "Kevade" ainetel valmis [[Kevade (film)|samanimeline film]] alles 1969. aastal režissöör [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] käe all. See kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots – [[Aare Laanemets]], Tõnisson – [[Ain Lutsepp]], Lible – [[Kaljo Kiisk]]).<ref name="Rapid development" /> "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "[[Kevad südames]]" (peaosas sopran [[Toomas Uibo]]).<ref name="yFruV" /> "Kevade" põhjal on loodud ka ballett.<ref name="Rapid development" /> "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde.<ref name="zsVbZ" /> ===="Uusi pildikesi "Kevadest""==== Neli täiendavat juttu "Kevadele", ilmunud Postimehes ajalehe joonealusena aastail 1942–1943, eraldi raamatuna alles 1995. Kuigi tegevusaja järgnevuses "Kevade" ja "Suve" vahel, valmis Lutsul viimasena kõigist Tootsi-lugudest. ===="Suvi"==== {{vaata|Suvi (Luts)}} "Kevade" lugejamenu ajel jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. aastal ilmus "Suve" esimene osa, 1919. aastal teine. Tegevustik neis toimub 6–7 aastat "Kevade" lõpust hiljem, ajaloolises plaanis millalgi enne Vabadussõda. Ilmselt toimub tegevust siiski hiljem, aastal 1910 ning edasi. Pakutud on ka aastaid 1912-13. Tuttavad tegelased on jõudnud mehelemineku- või naisevõtuikka. Teose keskmes on [[Joosep Toots]], kes on töötanud Venemaal mõisavalitsejana, saabub sealt tagasi kodutallu Ülesoole ning hakkab mahajäänud talu üles ehitama. Toots konkureerib endise kooliõe [[Raja Teele]] sümpaatia pärast rätsep [[Jorh Aadniel Kiir|Jorh Adniel Kiirega]]. Teele nõudmisel on Kiir valmis isegi senisest elukutsest loobuma ja põllumeheks hakkama. Asjast ei tule aga midagi välja ning pärast vastastikuseid vingerpusse jääb peale ikkagi Toots. "Suve" ja "Tootsi pulma" põhjal valmis 1976. aastal [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] film, mis kannab samuti pealkirja "[[Suvi (film)|Suvi]]". ===="Tootsi pulm"==== {{vaata|Tootsi pulm}} Nagu pealkirigi ütleb, keskendub raamat [[Joosep Toots]]i ja [[Raja Teele]] pulmale. ===="Argipäev"==== {{vaata|Argipäev (Luts)}} "Argipäevas" (algse pealkirjaga "Äripäev") on fookus [[Jorh Aadniel Kiir|Kiirel]], kes on endiselt vallaline mees ning peab langetama valiku kahe ootamatult [[Paunvere|Paunverre]] saabunud õmbleja [[Juuli Kiir|Juuli]] ja Maali vahel. [[Jorh Aadniel Kiir|Kiir]] abiellub Juuliga, ent viskab silma ka Maalile. Ühtaegu kirjeldatakse teoses [[Raja Teele]] ja [[Joosep Toots]]i abieluprobleeme, mis viivad ajutise lahkukolimiseni. ===="Sügis"==== {{vaata|Sügis (Luts)}} "Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem, 1988. Aasta varem, Lutsu juubeliks ilmus “Sügis 2” ajakirjas Looming 1/87. Osa sellest avaldas Luts küll juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aegsetes ajalehtedes järjejutuna. Raamat käsitleb tegelaste keskiga [[Vabadussõda|Vabadussõja]]-järgsetel aastatel, ilmselt 1923-24. Peamine süžeeliin keskendub rätsepmeister [[Jorh Aadniel Kiir|Kiire]] suhetele õmblejannade [[Juuli Kiir|Juuli]] ja [[Maali]]ga ning tema talupidamispüüdlustele. "Sügise" põhjal tehtud [[Sügis (film)|samanimeline film]] (1990) jäi ka Arvo Kruusemendi filmisarjas viimaseks. ===="Talve"==== {{vaata|Talve}} Juba 1939. aasta 10. märtsi [[Uudisleht|Uudislehes]] lubas Luts lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talve". Raamat siiski ei ilmunud. 1994. aastal avaldas Tartu kirjastus Ilmamaa Oskar Lutsu teose pealkirjaga "Talve", mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline [[Arnold Felix Karu]]. Raamatu autorsuse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon. Kirjanduskriitik [[Maie Kalda]] hinnangul oli avaldatud teose 228 lehekülje pikkusest tekstist puhast Lutsu 4, moonutatud, ehkki võimalikku Lutsu 115, [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] otsest omaloomingut 94 ning raskesti määratletavat materjali 15 lehekülge.<ref name="Signe Pärt" /> Oskar Lutsu majamuuseumi töötaja Liivi Rosenvald<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-02-28 |pealkiri=Kus on meie aja Oskar Luts? |url=https://tartu.postimees.ee/6534418/kus-on-meie-aja-oskar-luts |vaadatud=2023-01-19 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> seletab "Talve" kahe autori võimalikku segunemist sellega, et [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] suur igatsus oli oma lemmikkirjaniku lugu lõpule viia. "Talves" see ka toimub – peategelane Arno tuleb kodumaale ja sureb oma kodutalus. Nii jõuab Arno lugu lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2013-04-29 |pealkiri=Arutelud Lutsu "Talve" ümber ei jõua kunagi lahenduseni |url=https://menu.err.ee/262517/arutelud-lutsu-talve-umber-ei-joua-kunagi-lahenduseni |vaadatud=2023-01-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2019. aastal valmis teose ainetel film [[Talve (film)|"Talve"]], mille lavastas [[Ergo Kuld]]. ===Näidendid=== Menukaks osutusid Lutsu realistlikud lühikomöödiad ("[[Paunvere]]", "[[Kapsapea]]", "Ärimehed"), mis ilmusid kõik 1913. aastal. Vahelduv edu saatis tema romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). Oma esimeses näidendis "Paunvere" kirjeldas Luts 1910. aastal valminud Palamuse seltsimaja ehitust.<ref name="UsvXk" /> Lutsu populaarseim draamateos on "[[Kapsapea]]", mida kirjandusloolane [[Ants Järv]] iseloomustab nii: "... "Kapsapää" (1912) on eesti näitekirjanduse parim ühevaatuseline komöödia."<ref name="EKL150" /> ===Jutustused=== Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "[[Soo (raamat)|Soo]]"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Lutsu [[proosa]]loomes leidub ka sentimentaal-[[Naturalism|naturalistlikku]] linnaainest: süžee ja tüübistik on lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustustes noorukeist ("Andrese elukäik", [[1923]]; "Õpilane Valter", [[1927]]; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", [[1935]]), melodramaatika ühendab Lutsu [[moraal]]i- ja [[karskus|karskusteemalisi]] jutustusi ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", [[1926]]; "Udu", [[1928]]; "Pankrot", [[1929]]) ning tragikoomika ja [[grotesk]] agulielust kõnelevaid jutustusi ("[[Tagahoovis]]", [[1933]]; "Vaikne nurgake", [[1934]]). ===Mälestused=== {{vaata|Oskar Lutsu mälestused}} Aastatel [[1930]]–[[1941]] ilmus ka Oskar Lutsu "Mälestuste" sari, milles oli kokku 13 köidet (sh "Vanad teerajad" 1930, "Talvised teed" ning "Läbi tuule ja vee" [[1931]], "Vaadeldes rändavaid pilvi", [[1932]]). Parimaiks neist peetakse viit esimest köidet, mis käsitlevad huumori ja nostalgiaga tema lapsepõlve ja kooliaastaid.<ref name="estinst" /> Lutsu mälestused elasid üle uue populaarsuslaine 1980. aastatel, mil neist hakkasid ilmuma kordustrükid: "Mälestusi" 1982, "Vaadeldes rändavaid pilvi" 1984 jt. 2010. aastal ilmusid "Eesti mälu" raamatusarjas uuesti "Ladina köök. Mälestusi VI" (1934) ja "Kuningakübar. Mälestusi VII" (1935). Esimene neist kajastab aastaid 1902–1905 Tartus, teine aga sõjaväeteenistuse ajal Peterburis farmatseudina töötamist aastatel 1909–1911. <ref>{{Raamatuviide|autor=Oskar Luts|pealkiri=Ladina köök. Kuningakübar|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti Päevalehe AS|lehekülg=}}</ref> ===Vested, lastekirjandus, tõlked=== Lutsu sulest ilmus rohkesti [[följeton]]e ja [[veste]]id (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", [[1927]]; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte ("[[Nukitsamees]]" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jutustuse "Jüri Pügal" ([[1945]]), följetone ja tõlkeid [[vene keel]]est. Üks Lutsu esimesi tõlkeid oli [[Nikolai Gogol]]i "[[Revident (Gogol)|Revident]]" pealkirjaga "Rewisor" 1916. aastal (kaastõlkija [[Ants Simm]]); pärast sõda tõlkis ta muuhulgas [[Aleksander Kuprini]] teoseid.<ref name="Kg8Ec" /> Samas ilmus Lutsult ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Lastejuttudest populaarseim aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. ==Mõju Eesti kultuuris== Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" /> Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid – "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" – "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." – "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." – kui ka fraasid nagu "[[Damaskuse teras|Tamasseri raud]]" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. ===Mati Undi Lutsu-lavastused=== Lutsu teoste põhjal on sündinud terve rida raamatuid, näidendeid ja filme, nende sündmustikule ja tegelastele on Eesti kultuuris ohtralt viiteid. Nende kõrval on loodud Lutsu-mõjulisi teoseid ka laiemalt kui ühe tema teose tõlgendamise piires. Selliste hulka kuuluvad [[Mati Unt|Mati Undi]] lavastused "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" ([[Eesti Draamateater]], 1998; avaldatud kogumikus "Huntluts"), "Kapsapea ja Kalevi kojutulek" ([[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], 1983), "Raha!" (aluseks lühinäidendid "Pärijad" ja "Onu paremad päevad") ning "Inimesed saunalaval" ([[Von Krahli Teater]], 1999; samuti kogumikus "Huntluts"). Neist viimase ainetel omakorda on [[Andres Maimik]] teinud samanimelise filmi.<ref name="eoWir" /><ref name="kdi9C" /> "Need teosed on nn Vooremaa eksistentsialism – katse näha inimolu [[sisyphos]]likku kulgu [[vooremaa]]laste, eeskätt Oskar Lutsu tegelaste, aga ka iseenda kaudu," on Undi Lutsu-lavastusi iseloomustanud kriitik [[Kalev Kesküla]]. "Unt tajus Lutsu kosmoses olemise põhja ja see põhi oli temale – kah vooremaalasele – tuttav. /---/ Nii et olles maailmamees, on Unt paratamatult ka vooremaalane ning oma Lutsu ja Tammsaare lavastamise hulluses ka rahvuskirjanik. Luts ja Tammsaare on minu rahvuse asi, on ta öelnud. Ja et neil on Lutsuga ühine saladus – rahvus."<ref name="sDIEn" /> Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistas Vanemuise teater Undi "Täna õhta kell kuus viskame Lutsu" uuslavastusega "Huntlutsu", mille lavastas [[Ingo Normet]].<ref name="1IjrW" /> "Kiire ja Tootsi aastakümnetepikkune võitlus ja võistlus küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet – [[Andres Paas|Andrese]] ja [[Oru Pearu|Pearu]] maadejagamist," võrdles [[Ingo Normet]] Lutsu ja [[A. H. Tammsaare|Tammsaaret]]. "Unt on kirjutanud: "Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis." Ja Mati Undis ka."<ref name="06Z1L" /> == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Lutsu sammas Tartus apr 2010.jpg|pisi|[[Oskar Lutsu ausammas|Oskar Lutsu mälestussammas Tartus]]]] * Oskar Lutsule on püstitatud [[mälestusmärk]]e, neist esimene 1954. aastal [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonumendina]] (autorid [[Martin Saks]] ja [[Endel Taniloo]]). 1987. aastal püstitati talle Tartusse [[Emajõgi|Emajõe]]-äärsesse [[Vabaduse puiestik]]ku [[Oskar Lutsu ausammas|mälestussammas]] (autor [[Aulin Rimm]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]). Mälestuskivi paigaldati ka Lutsu sünnikohta [[Järvepera]] külas Posti talus (tollal [[Palamuse kihelkond]], nüüd [[Jõgeva vald]]). * Oskar Lutsu järgi on nimetatud [[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]], [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]] (1987. aastast, varem Nikolai Gogoli nimeline) ja [[Oskar Lutsu tänav (Palamuse)|Oskar Lutsu tänav]] Palamusel. Aastail 1958–1987 kandis (Oskar) Lutsu tänava nime Tartus ka varasem ja hilisem [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänav]]. (Tartu kesklinnas praegu asuv [[Lutsu tänav]] ei ole Oskar Lutsu järgi nimetatud.) * 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas [[Riia tänav]]al [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[1987]], aastast aga [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum|O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]] [[Palamuse]]l. * 1987. aastast antakse Palamusel välja [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]t. Selle esimene laureaat oli [[Priit Aimla]]. * Korduvalt on toimunud Oskar Lutsule pühendatud [[kirjandusteadus]]likke konverentse, näiteks 1977. aastal tema 90. ja 2012. aastal 125. sünniaastapäeva puhul. * 7. jaanuaril 2012 tähistas [[Google]] oma eestikeelsel veebilehel Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva "Kevade"-teemalise [[Google'i logo|Google'i erilogoga]].<ref name="CHmih" /> == Tunnustus == * [[1941]] [[personaalpension]]är * [[1945]] [[Eesti NSV rahvakirjanik]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] == Vaata ka == * [[Oskar Lutsu teoste loend]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="2PDY0">[http://www.estonica.org/en/Culture/Literature/Seeking_the_contours_of_a_%E2%80%98truly%E2%80%99_Estonian_literature/ "Seeking the contours of a ‘truly’ Estonian literature"], 2002–09 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel144">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 144</ref> <ref name="estinst">[http://old.estinst.ee/historic/literary/autumn98/07luts.htm Oskar Luts]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] kodulehel (inglise keeles) (vaadatud 8. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel145">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 145</ref> <ref name="Eesti kirjanduslugu">[[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Signe Pärt">Signe Pärt [https://static-pdf.aripaev.ee/a0FeQs80CE0GV47ZftTPpM6CZ8M.pdf "Oskar viskas Lutsu"] Äripäeva lisa "Visoon", lk 42, 30.11.2004 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="E1vAY">[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/46E8FC8B44060AA4422568D200382CC5 Oskar Lutsu (1887–1953) haud] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="nUgMe">[https://web.archive.org/web/20160324143424/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/oskar_luts Oskar Luts] kirjanikemuuseumid.ee</ref> <ref name="Lõhmus">[[Alo Lõhmus]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/oskar-lutsu-jareltulijad-on-truud-apteegiteadusele-ning-kirjandusele?id=63668830 "Oskar Lutsu järeltulijad on truud apteegiteadusele ning kirjandusele."] ''[[Maaleht]]'' 22. detsember 2011.3.</ref> <ref name="Kull">Aivar Kull. [http://www.postimees.ee/1431693/georg-lutsu-nahtamatu-elulugu "Georg Lutsu nähtamatu elulugu."] ''[[Postimees]]'' 3. september 2004.</ref> <ref name="Roos">[[Jaan Roos]] [https://web.archive.org/web/20110820021518/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Eerik Teder">Eerik Teder [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=3320 "Oskar Lutsu "Kevade" sai 90-aastaseks"], 7. jaanuar 2003 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Rapid development">Krista Kumberg [https://web.archive.org/web/20160304030706/http://www.estonica.org/en/Estonian_children%E2%80%99s_literature/Rapid_development_of_children%E2%80%99s_literature/ "Rapid development of children's literature"] Estonica, 2006–2009 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Raimu Hanson">Raimu Hanson, [http://www.tartupostimees.ee/693768/oskar-lutsu-kuulus-lause-kadus-kui-tina-tuhka/ "Oskar Lutsu kuulus lause kadus kui tina tuhka"] Postimees, 06.01.2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="yFruV">[http://www.imdb.com/title/tt0475633/plotsummary "Kevad südames"] IMDB-s (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="zsVbZ">[https://web.archive.org/web/20231030184045/https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=231:oskar-luts-looming&catid=51:virtuaalnaeitused&Itemid=120 "oskar luts. looming"] Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="UsvXk">[http://www.palmuseum.ee/index.php/page_id/5 "Tutvustus"]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="EKL150">Ants Järv "Näitekirjandus. Kutselise teatri rajamine" – Rmt: [[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Kg8Ec">[http://tartu.ester.ee/record=b1535668~S1*est Elektronkataloog ESTER] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="eoWir">[https://archive.today/20120903235909/http://www.lavastajateliit.ee/liige.php?member=22 "Mati Unt"] Eesti Lavastajate Liidu kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="kdi9C">Margus Kasterpalu [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/10/16/kultuur.htmXteine "Lutsuviskamine ja higistamine saunalaval"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 16. oktoober 1999 (intervjuu Mati Undiga) (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="sDIEn">Kalev Kesküla [http://www.vanemuine.ee/vooremaa-eksistentsialist "Vooremaa ­eksistentsialist"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Ekspress, 30. august 2007 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="1IjrW">[https://web.archive.org/web/20120117223735/http://www.vanemuine.ee/vanemuine-tahistab-oskar-lutsu-sunniaastapaeva-huntlutsu-etendusega "Vanemuine tähistab Oskar Lutsu sünniaastapäeva "Huntlutsu" etendusega"] Vanemuise pressiteade, 5. jaanuar 2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="06Z1L">[http://www.vanemuine.ee/huntluts "Huntluts"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vanemuise kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="CHmih">[http://www.google.com/doodles/oskar-luts-125th-birthday Oskar Luts' 125th Birthday] Google Doodles</ref> }} == Kirjandus == * [[Ene Seppa]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30652/seppa_ene_2013.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Oskar Lutsu bibliograafia" (PDF-failina; ei sisalda filmide ja teatriga seotud materjali; lisatud veebiväljaannete lingid)]. [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] lõputöö, [[Viljandi]] [[2013]], 206 lk * [[Ilmar Reiman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=26 "Oskar Luts"] Eesti Kirjandus, 1927, nr 6 ja 7 (loetav Kirjandusarhiivi aadressil) * [[Oskar Urgart]], [[Paul Viiding]], [[Karl August Hindrey]], "Oskar Luts: kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul" Tartu: [[Eesti Kirjanikkude Liit]], 1937 * [[Karl Mihkla]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=640 "Oskar Lutsu elust ja loomingust"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * "Mälestusi Oskar Lutsust" Koostanud [[Meelik Kahu]] ja [[Eerik Teder]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1966]], 468 lk *[[Juhan Karma]], [[Eerik Teder]] "Palamuse ja Oskar Luts" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1968 (kordustrükid 1970 ja 1975) * "Oskar Luts ja teater" Koostanud [[Heivi Pullerits]]. Tallinn: [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]], 1969 * "Oskar Luts". Kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. Koostanud [[Külliki Tohver]], Tallinn, [[1986]], 144 lk * [[Aivar Kull]] [https://archive.today/20130106133105/http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/03/30/tartu/kultuur.htm%23esimene "Kaks suurt tartlast: Luts ja Jürgenstein"] Tartu Postimees, 30. märts 1998 * Aivar Kull "Oskar Luts ja kõmuajakirjandus" Sirp, 9. aprill 1999 * Aivar Kull "Oskar Luts ja nõukogude tsensuur" Sirp, 28. aprill 2000 * [[Külliki Kuusk]], [[Liivi Rosenvald]] "Tartu kirjanik Oskar Luts" [[Tartu]]: [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[2005]], 32 lk; ISBN 9949108306 * [[Aivar Kull]] "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest" Sari [[Eesti kirjanikke]], Tartu: [[Ilmamaa]], [[2007]], 488 lk; ISBN 9789985772010; teine, parandatud trükk samal aastal, ISBN 9789985772508 * [[Jaan Undusk]].Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake". Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2009 * Jaan Undusk. Eesti Mälu: Oskar Luts "Ladina köök", "Kuningakübar". Eesti Päevaleht, 27. august 2010 == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:Oskar Luts}} {{vikitsitaadid}} {{Commonskat}} {{teemalehed}} * {{ISIK|1956}} * Aivar Kull [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&table=Persons "Oskar Luts (1886–1953)"] Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises veebis "Kreutzwaldi sajand" * Video: telelavastus, Oskar Lutsu "Soo", 1992,[http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-1 1. osa]; [http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-2 2. osa] ERR arhiiv, instseneerinud [[Priit Pedajas]], lavastaja [[Ain Prosa]] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-luts Знаменитые люди Эстонии (Оскар Лутс), 24. 11. 2009] ETV arhiiv (vene ja osalt eesti keeles, 15 minutit) * [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&page_start=2&table=Persons 147 fotot Kirjandusmuuseum] Kirjandusmuuseum * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=29812 Ohvitseride andmekogu] {{B-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Luts, Oskar}} [[Kategooria:Oskar Luts| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti farmatseudid]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Raamatukaubandus]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1953]] [[Kategooria:B-klassi artiklid]] 7k8uhhl0q173mcpl67rmvj567e2stds 0 16059 7212290 7210320 2026-08-11T13:08:24Z Koidutar 212587 7212290 wikitext text/x-wiki [[Pilt:South Estonian today.PNG|pisi|300px|Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega]] '''Setu keel''' ehk '''seto keel''' (setu ja [[võru keel]]es ''seto kiil´'') on Eesti põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oskas Eestis (peamiselt [[Kagu-Eesti]]s, [[Setumaa]]l) setu keelt 12 549<ref>[[Statistikaamet]] 2011 [https://web.archive.org/web/20200703015213/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2]</ref> või 12 532<ref>[[Kutt Kommel]]. [http://www.stat.ee/dokumendid/71338 Eesti murded rahvaloenduse andmetel], kogumikus "Pilte rahvaloendusest", ''Eesti Statistika'', Tallinn 2013</ref> inimest. Setu keel on üks [[lõunaeesti keel]]test ja sarnaneb väga [[võru keel]]ega, kuid kuna [[setud]]el on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev [[identiteet]], siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Teiste käsitluste järgi on setude keel [[eesti keel|eesti]], lõunaeesti või võru keele [[murre]], [[murrak]] või murrakurühm.{{Lisa viide}} Setu keel (koos võru keelega) on [[UNESCO]] ohustatud keelte nimekirjas.<ref>[http://www.unesco.org/languages-atlas/index.php UNESCO Atlas of the World's Languages in Danger]</ref> Sügisest 2021 töötab Värska lasteaias setukeelne rühm.<ref>[[Leevi Lillemäe]], [https://www.err.ee/1608151390/varskas-alustab-sugisel-setukeelne-lasteaiaruhm Värskas alustab sügisel setukeelne lasteaiarühm], ERR, 22. märts 2021</ref> == Murded == [[Pilt:Seto valdo kaupa.jpg|pisi|262x262px|Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel]]Setu keelel on kolm peamist murrakut: Lõunasetu, Põhjasetu ja Idasetu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jõgi |eesnimi=Sigrit |pealkiri=Seto ja Lutsi sõnavara võrdlus |kirjastus=[[Tartu ülikool]] |aasta=2016 |lehekülg=4 |keel=eesti}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=11-12 |keel=eesti|eesnimi2=Paul|perekonnanimi2=Hagu}}</ref> '''Lõunasetu''' (ka läänesetu) murrakut kõneldakse [[Meremäe vald|Meremäe]] ja [[Luhamaa]] ümbruses. Lõunasetu murrak on kõige levinum ja konservatiivsem setu murre. Enamus kirjandust (sh ka ''"Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium"'') on ilmunud lõunasetu murdes. Selle artikli kirjeldus setu grammatikast ja fonoloogiast põhineb lõunasetu murdel. '''Põhjasetu''' murret räägitakse [[Mikitamäe]] ja [[Värska]] ümbruses. [[Anne Vabarna|Anna Vabarna]] setu eepos "[[Peko (eepos)|''Peko'']]" on kirjutatud põhjasetu murrakus. Põhjasetu murret on näha ka 1920ndatel ilmunud [[Paulopriit Voolaine|Paulopriit Voolaise]] setu lugemikes. '''Idasetu''' murre on levinuim [[Petseri|Petserist]] ida- ja kagupool asuvates setu külades. Kirjanduses esineb idasetu murrakut vähe, kuid rahvalauludes seevastu palju hulgalisemalt. Idasetu murrak on teiste murretega võrreldes kõige mõjutatuim [[Vene keel|vene keelest]].<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |+Murrete võrdlus<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jõgi |eesnimi=Sigrit |pealkiri=Seto ja lutsi sõnavara võrdlus |kirjastus=[[Tartu Ülikool]] |aasta=2016 |koht=[[Tartu]] |lehekülg=49-57 |keel=eesti}}</ref> !Eesti keel |'''aeglasemalt''' |'''ametnik''' |'''ihnur''' |'''kaugele''' |'''kelm''' |'''nuga''' |'''palved''' |'''sünnipäev''' |'''tuba''' |'''väiksem''' |- !Põhjasetu |aiguppa |amõtnik |ihnõh |kavvõndahe |vikur |väits |palvuseq |sünnüpäiv |tarõ |vähäp |- !Lõunasetu |aiguppa |kirämiis |ihneh |kavvõntahe |ullikanõ |väits |lugõmisõq |sündünpäiv |tarõ |vähämb |- !Idasetu |tasabahõ |panat |kogihaja |kavvõliistõ |aasanõ |turask |moltvaq |sündüsspäiv |koomot |vähnäb |} == Fonoloogia == ==== Täishäälikud ==== Setu keeles esineb 10 täishäälikut. Neid võib näha järgmises tabelis.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=13 |keel=eesti}}</ref> {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" | ! colspan="2" |Eesvokaalid ! colspan="2" |Tagavokaalid |- |Ümardamata |Ümar |Ümardamata |Ümar |- !Kõrge | style="text-align: center;" |/[[Ümardamata kõrge eesvokaal|i]]/ (i) | style="text-align: center;" |/[[Ümardatud kõrge eesvokaal|y]]/ (ü) | style="text-align: center;" |/[[Ümardamata kõrge tagavokaal|ɯ]]/ (õ) | style="text-align: center;" |/[[Ümardatud kõrge tagavokaal|u]]/ (u) |- !Keskkõrge | style="text-align: center;" |/[[Ümardamata keskkõrge eesvokaal|e]]/ (e) | style="text-align: center;" |/[[Ümardatud keskkõrge eesvokaal|ø]]/ (ö) | style="text-align: center;" |/[[Ümardamata keskkõrge tagavokaal|ɤ]]/ (õ) | style="text-align: center;" |/[[Ümardatud keskkõrge tagavokaal|o]]/ (o) |- !Madal | style="text-align: center;" |/[[Ümardamata vaegmadal eesvokaal|æ]]/ (ä) | | style="text-align: center;" |/[[Ümardamata madal tagavokaal|ɑ]]/ (a) | |} ==== Vokaalharmoonia ja diftongid ==== Setu keele [[Diftong|täishäälikuühendi-]] ja [[Hääldus|hääldusreeglid]] lähtuvad [[Vokaalharmoonia|vokaalharmooniast]]. Vokaalharmoonias on kaks täishäälikutüüpi: ees- ja tagavokaalid. Liigitust võib näha täishääliku tabelis. Ühes sõnas saavad esineda kas tagavokaalid: a, u, õ (ja o, kõrge õ /[[Ümardamata kõrge tagavokaal|ɯ]]/) või eesvokaalid ä, ö, ü (ja e). 'I' tähte võib nii ees-, kui ka tagavokaalidega sõnas kasutada. 'E' ja 'O' tähti võib ka kõikide tähtedega kasutada, tingitud, et E on esisilbis ja et O-le järgnevad ainult tagavokaalid. Samamoodi käituvad ka setu keeles esinevad täishääliku ühendid, mis ilmuvad peamiselt rõhulistes silpides. Näiteid setukeelsetest diftongidest võib näha allpool.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=14-16 |keel=eesti}}</ref><ref>Department of Linguistics, Stanford University https://cims.nyu.edu/~sbowman/setolsaposter.pdf</ref> * I saab kõikide täishäälikutega diftonge moodustada ''(ai, ei, oi, ui, äi, üi, öi, õi, (kõrge õ-ga) õi);'' * U saab kõikide teiste tagavokaalide- ja i-ga diftonge moodustada (au, iu, ou, õu, eu); * Ü saab ainult eesvokaalidega ühendeid moodustada (eü, iü, äü, öü, üi); ==== Kaashäälikud ==== Setu keeles on 13 kaashäälikut, kui välja arvata [[Palatalisatsioon|peenendatud]] (e palataliseeritud) kaashäälikud. Peaaegu kõiki setu kaashäälikuid võib ka peenendada. F ja tugev (venepärane) H ilmnevad ainult laensõnades.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=16 |keel=eesti}}</ref> {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" | ! colspan="2" |[[Huulhäälik|Bilabiaal]] ! colspan="2" |[[Labio-dentaal]] ! colspan="2" |[[Hambasombuhäälik|Alveolaar]] ! colspan="2" |[[Velaar]] ! colspan="2" |[[Kõrihäälik]] ! rowspan="2" |[[Palataal]] |- !<small>Tavaline</small> !<small>[[Palatalisatsioon|Peenend.]]</small> !<small>Tavaline</small> !<small>[[Palatalisatsioon|Peenend.]]</small> !<small>Tavaline</small> ![[Palatalisatsioon|<small>Peenend.</small>]] !<small>Tavaline</small> !<small>[[Palatalisatsioon|Peenend.]]</small> !<small>Tavaline</small> !<small>[[Palatalisatsioon|Peenend.]]</small> |- ![[Ninahäälik|Nasaal]] |style="text-align: center;" |[[Bilabiaalne nasaal|m]] |style="text-align: center;" |[[Bilabiaalne nasaal|m]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | | |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne nasaal|n]] |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne nasaal|n]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | | | | | |- ![[Sulghäälik]] |style="text-align: center;" |[[Helitu bilabiaalne sulghäälik|p]] ([[Heliline bilabiaalne sulghäälik|b]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu bilabiaalne sulghäälik|p]][[Palatalisatsioon|ʲ]] ([[Heliline bilabiaalne sulghäälik|b]][[Palatalisatsioon|ʲ]]) | | |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne klusiil|t]] ([[Heliline alveolaarne klusiil|d]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne klusiil|t]][[Palatalisatsioon|ʲ]] ([[Heliline alveolaarne klusiil|d]][[Palatalisatsioon|ʲ]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu velaarne klusiil|k]] ([[Heliline velaarne klusiil|g]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu velaarne klusiil|k]][[Palatalisatsioon|ʲ]] ([[Heliline velaarne klusiil|ɡ]][[Palatalisatsioon|ʲ]]) |style="text-align: center;" |[[Kõrisulghäälik|ʔ]] | | |- ![[Tremulant]] | | | | |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne tremulant|r]] |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne tremulant|r]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | | | | | |- ![[Ahtushäälik|Frikatiiv]] | | |style="text-align: center;" |([[Helitu labiodentaalne frikatiiv|f]]) [[Heliline labiodentaalne frikatiiv|v]] |style="text-align: center;" |[[Heliline labiodentaalne frikatiiv|v]][[Palatalisatsioon|ʲ]] |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne sibilant|s]] |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne sibilant|s]][[Palatalisatsioon|ʲ]] |style="text-align: center;" |([[Helitu velaarne frikatiiv|x]]) | |style="text-align: center;" |[[Glotaalne helitu frikatiiv|h]] |style="text-align: center;" |[[Glotaalne helitu frikatiiv|h]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | |- ![[Afrikaat]] | | | | |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne afrikaat|t͡s]] ([[Heiline alveolaarne afrikaat|d͡z]]) |style="text-align: center;" |[[Helitu alveolaarne afrikaat|t͡s]][[Palatalisatsioon|ʲ]] ([[Heiline alveolaarne afrikaat|d͡z]][[Palatalisatsioon|ʲ]]) | | | | | |- ![[Lateraal]] | | | | |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne lateraal|l]] |style="text-align: center;" |[[Heliline alveolaarne lateraal|l]][[Palatalisatsioon|ʲ]] | | | | | |- ![[Poolvokaal]] | | | | | | | | | | |style="text-align: center;" |[[Heliline palataalne poolvokaal|j]] |} == Grammatika == ===== Mitmus ===== Setu keele mitmuse tunnuseks nimetavas käändes on [[Kõrisulghäälik|''ʔ'']].<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=20-22 |keel=eesti}}</ref> * käsi (ainsus) - käe’ (mitmus) * hüä (''hea'' - ainsus) - hüa’ (''head'' - mitmus) * aastak (''aasta'' - ainsus) - aastaga’ (''aastad'' - mitmus) Omastavas (ja ka muudes) käänetes kasutatakse sageli -i lõppu.<ref name=":2" /> * keele’ (mitmus - nimetav) - kiili (mitmus - omastav/osastav) * hüa’ (mitmus - nimetav) - hüvvi (mitmus - omastav/osastav) ==== Käänded ==== Setu keeles on 13 käänet. Olev kääne langeb tänapäeval kokku seesütleva käändega. Vana oleva käände liidet (-na/-nä) on näha vaid mõnes määrsõnas, nt: ''olõ tervehnä'' (ole tervena).<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=19 |keel=eesti|eesnimi2=Paul|perekonnanimi2=Hagu}}</ref> {| class="wikitable" |+Käänamistabel (lõunasetu murrakus)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=20-21 |keel=eesti|perekonnanimi2=Hagu|eesnimi2=Paul}}</ref><ref name=":0" /> !# !Käände nimi !Liide (üldiselt) !Nimisõna (ains.) !Omadussõna (ains.) !Nimisõna (mitm.) !Omadussõna (mitm.) |- |'''''1.''''' |'''Nimetav''' |''∅'' |tüü ''(eesti k. 'töö')'' |rikas ''(eesti k. 'rikas')'' |tüü-’ |rikka-’ |- |'''''2.''''' |'''Omastav''' |''∅'' |tüü |rikka |töie |rikkidõ |- |'''''3.''''' |'''Osastav''' |''∅'' '', -d, -t, -da, -dä'' |tüü-d |rikas-t |töi-d |rikki-t |- |'''''4.''''' |'''Sisseütlev''' |''∅'' '','' -he |tüü-hhü |rikka-he |töi-hhe |rikki-he |- |'''''5.''''' |'''Seesütlev''' | -h |tüü-h |rikka-h |töi-h / töie-h |rikki-h |- |'''''6.''''' |'''Seestütlev''' | -st |tüü-st |rikka-st |töi-st |rikki-st |- |'''''7.''''' |'''Alaleütlev''' | -le, -lõ |tüü-le |rikka-lõ |töi-le / töie-le |rikki-lõ |- |'''''8.''''' |'''Alalütlev''' | -l |tüü-l |rikka-l |töi-l / töie-l |rikki-l |- |'''''9.''''' |'''Alaltütlev''' | -lt |tüü-lt |rikka-lt |töi-lt / töie-lt |rikki-lt |- |'''''10.''''' |'''Saav''' | -s, -st |tüü-st |rikka-st |töi-st |rikki-st |- |'''''11.''''' |'''Rajav''' | -ni’ |tüü-ni’ |rikka-ni’ |töie-ni’ |rikki-ni’ |- |'''''12.''''' |'''Ilmaütlev''' | -lda’, -ldä’ |tüü-ldä’ |rikka-lda’ |töie-ldä’ / töi-ldä |rikki-lda’ |- |'''''13.''''' |'''Kaasaütlev''' | -ga’ |tüü-ga’ |rikka-ga’ |töie-ga’ |rikkidõ-ga’ |- | colspan="7" |''<small>NB: Selles tabelis pole kõik setukeelsed käändtüübid esindatud.</small>'' |} == Sõnavara == ==== Asesõnad ==== Setu keeles (nagu eesti keeleski) pole [[Grammatiline sugu|grammatilist sugu]]. Seega on kõik asesõnad (ja ka nimi- omadus- ja tegusõnad) soota. All võib näha isikulisi asesõnu nimetavas ja osastavas käändes.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=24 |keel=eesti}}</ref> ''Nimetav'' # Pööre - ainsus: mina / ma’ ''(mina / ma) ||'' Mitmus: mi(’) ''(meie / me);'' # Pööre - ainsus: sina / sa’ ''(sina / sa) ||'' Mitmus: ti(’) ''(teie / te);'' # Pööre - ainsus: timä / tä ''(tema / ta)'' || Mitmus: nimä’ / nä(’) ''(nemad / nad);'' ''Osastav'' # Pööre - ainsus: minno (mind) || Mitmus: meid (meid); # Pööre - ainsus: sinno (sind) || Mitmus: teid (teid); # Pööre - ainsus: timmä (teda) || Mitmus: näid (neid); ==== Arvsõnad ==== {| class="wikitable" |+arvsõnad nimetavas käändes<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pajusalu |eesnimi=Karl |pealkiri=Seto keele teejuht |perekonnanimi2=Hagu |eesnimi2=Paul |kirjastus=[[Seto Instituut]] |aasta=2021 |lehekülg=22-23 |keel=eesti}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Seto sõnastik |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/setosonastik/index.cgi?Q=neli&F=M&C06=et |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=arhiiv.eki.ee}}</ref> !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 |- | style="text-align: center;" |üt́s/ütś | style="text-align: center;" |kat́s/katś | style="text-align: center;" |kol^ʔ/kolm | style="text-align: center;" |neĺli/nelli | style="text-align: center;" |viis/viiś | style="text-align: center;" |kuuś | style="text-align: center;" |säidse | style="text-align: center;" |katõsa | style="text-align: center;" |ütesä | style="text-align: center;" |kümme |- ! colspan="2" |11 ! colspan="2" |12 ! colspan="2" |13 ! colspan="2" |14 ! colspan="2" |15 |- | colspan="2" |üt́stõiśskümme(nd) | colspan="2" |kat́stõiśskümme(nd) | colspan="2" |kolmtõiśskümme(nd) | colspan="2" |neĺlitõiśskümme(nd) | colspan="2" |viiśtõiśskümme(nd) |- ! colspan="2" |20 ! colspan="2" |25 ! colspan="2" |50 !100 !1000 !2000 !1 000 000 |- | colspan="2" |katśkümme(nd) | colspan="2" |kat́skümme(nd) viiś | colspan="2" |viiśkümme(nd) | style="text-align: center;" |sada | style="text-align: center;" |tuhat | style="text-align: center;" |katś tuhat | style="text-align: center;" |miljon |} == Võrdlus == * '''Setu keel''' Kõik inemiseq sünnüseq vapost ja ütesugumaidsist uma avvo ja õiguisi poolõst. Näile om annõt mudsu ja süämetun'stus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi kjauma. * '''[[Võru keel]]''' Kõik inemiseq sünnüseq vapos ja ütesugumaidsis uma avvo ja õiguisi poolõst. Näile om annõt mudsu ja süämetunnistus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi käümä. * '''[[Eesti keel]]''' Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. * '''[[Liivi keel]]''' Amād rovzt attõ sindõnd brīd ja īdlizt eņtš vǟrtitõks ja õigiztõks. Näntõn um andtõd mūoštõks ja sidāmtundimi ja näntõn um īdtuoisõ tuoimõmõst veļkub vaimsõ. * '''[[Soome keel]]''' Kaikki ihmiset syntyvät vapaina ja tasavertaisina arvoltaan ja oikeuksiltaan. Heille on annettu järki ja omatunto, ja heidän on toimittava toisiaan kohtaan veljeyden hengessä. ''Eelnev oli [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|inimõiguste ülddeklaratsiooni]] 1. artikkel.''<ref>{{Netiviide |pealkiri={{!}} OHCHR |url=https://www.ohchr.org/en/search?more_languages=TRUE |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241007150829/https://www.ohchr.org/en/search?more_languages=TRUE |arhiivimisaeg=2024-10-07 |vaadatud=2026-08-06 |väljaanne=OHCHR |keel=en |url-olek=töötab }}</ref>[[File:Lõunaeesti keelepuu.pdf|thumb|Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav [[keelepuu]] ([[Petri Kallio]] järgi)|256x256px]] == Vaata ka == * [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium]] * [[Lõunaeesti keel]] * [[Võru keel]] * [[Tartu keel]] * [[Mulgi keel]] * [[Eesti keel]] == Välislingid == * [http://www.estblul.ee/EST/Keeled/seto.html Setu keel: ülevaade Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu kodulehel] * [http://uudised.err.ee/index.php?06174830 Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust] (ERR, 22. august 2009) * [https://arhiiv.eki.ee/dict/setosonastik/setosonastik.html Seto sõnastik] == Viited == {{viited}} {{Uurali keeled}} [[Kategooria:Lõunaeesti keeled]] [[Kategooria:Setumaa]] ofzd5h4hr1laggxia3g9tdpzafcmlzr 0 19869 7212283 6927502 2026-08-11T13:00:08Z ~2026-43993-36 235237 eemaldasin "eesti koomiks" välislingi, kuna viitas valele lehele. 7212283 wikitext text/x-wiki [[Pilt:The Thimble Theater (Segar), 1920.gif|pisi|350px|Mustvalge koomiks (1920)]] '''Koomiks''' on lühikese tekstiga [[joonistus]]te sari, mis moodustab seotud [[narratiiv]]i. Tekst võib esineda [[jutumull|jutu]]- ja mõttemullidena või pildipealkirjadena. Kõige sagedasemad koomiksitüübid on ajalehekoomiks, koomiksiajakiri ja koomiksiraamat. Ajalehekoomiks koosneb enamasti kolmest-neljast pildist, see on sagedasti mustvalge ja joonistusstiililt lihtne. Mitmed ajalehekoomiksid põhinevad lühikesel naljakal sündmusel, kuid need võivad kujutada ka pikka järjejuttu. Koomiksiajakirjad sisaldavad mitut paari lehekülje pikkust lugu. Koomiksiraamatud jutustavad tavaliselt ühe pika loo. Koomikseid avaldatakse ka [[veeb]]is. Pikemaid, teemalt tõsisemaid ja keerulisema joonistusstiiliga koomikseid on nimetatud ka [[graafiline romaan|graafilisteks romaanideks]] ehk koomiksromaanideks. == Ajalugu == Koomiksilaadse narratiivikujutamise sündi on raske ajaliselt kindlaks määrata. Keskajast pärineval [[Bayeux' vaip|Bayeux' vaibal]] on ajaloosündmusi esitatud piltjutustustena. Ka jutumulli tunti juba keskajal, nii et koomiksi jutustusvõtted on mingil kujul olnud olemas juba ammu. Koomiksialgeid võib leida ka [[religioosne kirjandus|religioossest kirjandusest]]. Nimelt hakati juba [[17. sajand]]il kujutama [[Piibel|Piibli]]-stseene piltjuttudena. 19. sajandi Euroopa piltjutustusi, millest tuntuim näide on ilmselt sakslase [[Wilhelm Busch]]i aastal 1865 avaldatud "Max ja Moritz", võib pidada praeguste koomiksite otsesteks eelkäijateks. Nendes jutustatakse lugu järjestikuste piltidega, mida toetab sageli [[riim]]iline tekst. [[Pilt:YellowKid.jpeg|pisi|left|"The Yellow Kid"]] Koomiks oma praegusel kujul, mille tunnusteks on muu hulgas järjepidevus ja püsivad tegelased, sündis siiski alles 1890. aastatel Ameerika ajakirjanduses. Selle esimeseks esindajaks peetakse [[Richard Felton Outcault]]i joonistatud koomiksit "The Yellow Kid", mis ilmus esimest korda 1895. aastal. Sarja peategelane oli kiilaspäine poiss kollase öösärgiga, kuhu poisi repliike kirjutati. Varaseimad kõige kauem ilmunud ajalehekoomiksid olid muu hulgas "The Katzenjammer Kids" (1897, jätkub tänapäevani), mis oli koomiksi "Max ja Moritz" imitatsioon, ning "Mutt and Jeff" (1907–1982). Aastal 1929 alustasid kangelaskarakterid [[Buck Rogers]] ja [[Tarzan]]. See tähendas murrangut koomiksiajaloos. Seniajani olid koomiksid peaaegu eranditult olnud [[koomika|koomilised]] [[karikatuur]]id, uued sangarilood püüdsid koomika asemel rõhuda põnevusele ja realistlikumale joonistusviisile. [[Superman]] aastal 1938, [[Batman]] aastal 1939, [[Wonder Woman]] aastal 1941, [[Hulk (koomiks)|Hulk]] aastal 1962 ja [[Ämblikmees]] aastal 1962. [[Teine maailmasõda]] suurendas koomiksite edu: see oli populaarne ajaviide Ameerika sõdurite seas. Pärast Teist maailmasõda arenes [[Jaapan]]is Ameerika mõjutusel [[manga]]. USA-s kogusid populaarsust kriminaal-, ulme- ja õuduskoomiksid. Eriti viimased põhjustasid 1950. aastate Ameerika Ühendriikides muret, et koomiksid avaldavad halba mõju lastele ja noortele. Mingis mõttes koomiksirevolutsioon toimus 1960. aastate Ameerikas ''[[underground]]''-liikumise kaudu. Rohkem hakati käsitlema sotsiaalseid tabusid ning vähem kergeid ja meelelahutuslikke teemasid. See viis koomiksi eemale "laste meelelahutusest", tehes sellest eraldi kunstistiili traditsioonilisemate kõrvale. Euroopa koomiks oli pikka aega Ameerika varjus, kuid hakkas esile tõusma pärast sõda. Euroopa koomiksid olid vabad Ameerikas välja kujunenud tavast hoida huumor ja põnevus eraldi ja kasutada naljakates koomiksites peamiselt minimalistlikku väljendusviisi. Eesti koomiksile pani aluse [[Karl August Hindrey]] oma piltvärsslugudega ("Jaunart Jauram", "Seene Mikk", "Piripilli-Liisu") 20. sajandi algul. Olulisemad eesti koomiksikunstnikud on [[Olimar Kallas]], [[Edgar Valter]], [[Romulus Tiitus]], [[Madis Ots]] jt. == Vaata ka == * [[Koomiksiautorite loend]] * [[Koomiksite loend]] * [[Koomiksitegelaste loend]] * [[Veebikoomiks]] == Kirjandus == * [[Mari Laaniste]], "Koomiksi väärtustamisest kunstina" – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 1999, nr 10, lk 65–85 * Mari Laaniste, "Lühiülevaade eesti koomiksi ajaloost" – Vikerkaar 2001, nr 1, lk 77–85; nr 4, lk 75–85 ja nr 7, lk 83–91 [[Kategooria:Koomiks| ]] 7lsni4vdsph560rmihy861ofybrura2 0 22607 7212418 7172340 2026-08-11T19:42:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212418 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fergana Valley map-de.svg|pisi|Fergana oru kaart]] [[Pilt:Ferghana Valley UZB.JPG|pisi|Põllud Fergana orus]] '''Fergana org''' ([[usbeki keel|usbeki]] ''Farg‘ona vodiysi'', [[kirgiisi keel|kirgiisi]] ''Фергана өрөөнү'', [[tadžiki keel|tadžiki]] ''водии Фарғона'') on kõrgmägedest ([[Tian Shan]], [[Alai ahelik]]) ümbritsetud edelasse avatud org [[Usbekistan]]i, [[Kõrgõzstan]]i ja [[Tadžikistan]]i territooriumil [[Kesk-Aasia]]s. Ulatus idast läände ~300&nbsp;km, põhjast lõunasse ~70&nbsp;km. Orupõhja kõrgus merepinnast: 900–1000&nbsp;m idas kuni 300–400&nbsp;m läänes. Mägedest lähtuvad jõed koonduvad orus [[Sõrdarja]] jõeks. Viljakate muldadega org on tihedalt asustatud, olles kõige suurema asustustihedusega maa-ala Kesk-Aasias. Elanike arvuks hinnatakse miljon inimest. Peamiseks tegevusalaks on niisutuspõllundus. Orgu on rajatud niisutuskanalite süsteem. Kasvatatakse puuvilla, riisi, puuvilju, viinamarju. Piirkonnas on esindatud ka mäendus, kerge- ja rasketööstus. Orul on kirev etniline ajalugu. Praegu elavad seal [[usbekid]], [[kirgiisid]], [[tadžikid]] ja mitmed vähemused. Etniline kirevus on kuni tänapäevani kaasa toonud ohvriterohkeid konflikte (vt [[Andijoni veresaun]]). Fergana org on varem alati olnud riiklikult üks tervik ning alles 1920. aastatel jagati see kohalike rahvuste järgi [[Usbeki NSV|usbekkide]], [[Kirgiisi ANSV (1926–1936)|kirgiiside]] ja [[Tadžiki ANSV|tadžikkide]] vahel ära. Halduslikult jaguneb org riikide vahel järgmiselt: :Usbekistan: [[Andijoni vilajett]], [[Fergana vilajett]], [[Namangani vilajett]] :Kõrgõzstan: [[Batkeni oblast]], [[Džalalabati oblast]], [[Oši oblast]] :Tadžikistan: [[Sugdi vilajett]] ==Ajalugu== [[18. sajand|18.]]–[[19. sajand]]il asus seal [[Kokandi khaaniriik]]. Pärast viimase vallutamist venelaste poolt [[1876]]. aastal liideti org [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] (Fergana oblast) ning see oli Venemaa ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus aastani [[1991]]. == Enklaavid == Fergana oru [[enklaav]]id moodustati [[NSV Liit|NSV Liidu]] perioodil. Org jagati 1920. aastate keskel Usbeki NSV, Kirgiisi ANSV ja Tadžiki ANSV vahel. Kokku on Fergana orus 8 enklaavi, millest 6 asuvad Kõrgõzstani territooriumil (nendest neli Usbeki ja kaks Tadžiki eksklaavi). Suurim on 352&nbsp;km² suurune Usbeki [[eksklaav]] [[So‘x]], kus elab peaaegu 60 000 inimest, kellest 99% on tegelikult tadžikid.<ref name="fondsk"/> Kõrgõzstani eksklaav [[Barak]], mis asub Usbekistani territooriumil, moodustus 1955. aastal, kui Vorošilovi nimelise kolhoosi maad anti üle [[Usbeki NSV]]-le. Selle tulemusena jäi Baraki küla [[Kirgiisi NSV]] territooriumist äralõigatuks. 230 [[hektar|ha]] suurusel enklaavil elas varem ligi 1000 inimest.<ref name="fondsk"/> Range piirirežiimi kehtestamisega 1999. aasta augustis <ref name="al24">{{Netiviide |pealkiri=Tеория анклавов |url=http://www.al24.ru/wp-content/uploads/2013/12/%D1%82%D0%B5%D0%BE_1.pdf |vaadatud=2018-11-19 |arhiivimisaeg=2018-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181222183153/http://www.al24.ru/wp-content/uploads/2013/12/%D1%82%D0%B5%D0%BE_1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> tekkisid enklaavis elavatel inimestel suured raskused, mistõttu hakati sealt lahkuma. Kui 2008. aastal oli Barakis veel 625 elanikku, siis 2014. aastaks oli see vähenenud 20-ni.<ref name="fondsk">{{Netiviide |url=https://www.fondsk.ru/news/2018/08/21/ferganskaja-dolina-problema-anklavov-ujdet-v-proshloe-46644.html |pealkiri=Ферганская долина – проблема анклавов уйдёт в прошлое? |vaadatud=2018-11-19 |arhiivimisaeg=2018-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180821022052/https://www.fondsk.ru/news/2018/08/21/ferganskaja-dolina-problema-anklavov-ujdet-v-proshloe-46644.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Vaata ka== *[[Kokandi khaaniriik]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.bbc.co.uk/search/news/?q=fergana%20valley Fergana org BBC uudistes] www.bbc.co.uk (inglise keeles) *[http://www.ferghana.ru/ Международное агентство новостей «Фергана»] www.ferghana.ru (vene keeles) {{koord |type=landmark |region=TJ/UZ/KG |dim=300000}} [[Kategooria:Usbekistani geograafia]] [[Kategooria:Kõrgõzstani geograafia]] [[Kategooria:Tadžikistani geograafia]] gtazx1mh8v5qost2ik4xpoctfmujl8y 0 22856 7212349 7207490 2026-08-11T15:06:06Z Andres 5 /* R */ 7212349 wikitext text/x-wiki ''Siin loetletakse Eesti praegusi ja endisi [[põhikool]]e. {{tähed}} ==A== *[[Aaspere Põhikool]] (endine) *[[Adavere Põhikool]] (endine) *[[Aegviidu Kool]] *[[Ala Põhikool]] *[[Alavere Lasteaed-Põhikool]] *[[Albu Põhikool]] (endine) *[[Alu Kool]] *[[Ambla-Aravete Kool]] (endine) *[[Ardu Kool]] *[[Are Kool]] *[[Aruküla Põhikool]] *[[Aruküla Vaba Waldorfkool]] *[[Aseri Kool]] *[[Aste Põhikool]] *[[Audru Kool]] ==E== *[[Eidapere Kool]] *[[Emmaste Põhikool]] ==H== *[[Haabneeme Kool]] *[[Haanja Kool]] *[[Haapsalu Põhikool]] *[[Hagudi Põhikool]] *[[Haljala Kool]] *[[Halliste Põhikool]] *[[Hargla Kool]] *[[Harmi Põhikool]] (endine) *[[Heimtali Põhikool]] *[[Hiiu Kool]] *[[Hilariuse Kool]] *[[Holstre Kool]] *[[Hummuli Põhikool]] ==I== *[[Iisaku Põhikool]] *[[Illuka Kool]] *[[Ilmatsalu Põhikool]] *[[Imavere Kool]] *[[Erakool Intellekt]] ==J== *[[Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal]] *[[Jõgeva Põhikool]] *[[Jõhvi Põhikool]] *[[Jõhvi Vene Põhikool]] *[[Jõõpre Kool]] *[[Jäneda Kool]] ==K== *[[Kaarma Kool]] (endine) *[[Kabala Lasteaed-Põhikool]] *[[Kahtla Lasteaed-Põhikool]] *[[Kaiu Kool]] *[[Kalmetu Kool]] *[[Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool]] *[[Karjamaa Põhikool]] *[[Kauksi Põhikool]] (endine) *[[Keeni Põhikool]] *[[Kehtna Põhikool]] *[[Kernu Põhikool]] *[[Kildu Põhikool]] (endine) *[[Kiltsi Mõisakool]] *[[Kirivere Kool]] *[[Kivi-Vigala Põhikool]] *[[Kodila Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Ahtme Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Iidla Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Järve Kool]] *[[Kohtla-Järve Maleva Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Järve Tammiku Põhikool]] (endine) *[[Kohtla-Nõmme Kool]] *[[Koigi Kool]] *[[Kolga-Jaani Kool]] *[[Koonga Kool]] *[[Kostivere Kool]] *[[Krabi Kool]] (endine) *[[Krabi Põhikool]] (endine) *[[Krootuse Põhikool]] *[[Kuldre Kool]] *[[Kuressaare Hariduse Kool]] *[[Kuressaare Põhikool]] (endine) *[[Kuressaare Vanalinna Kool]] *[[Kurtna kool]] *[[Kuuste Kool]] *[[Kõpu Põhikool]] *[[Kõrveküla Põhikool]] *[[Kärla Põhikool]] *[[Kärstna Kool]] (endine) *[[Käru Põhikool]] *[[Kääpa Põhikool]] ==L== *[[Laekvere Põhikool]] *[[Laeva Põhikool]] *[[Lagedi Põhikool]] *[[Laiuse Põhikool]] *[[Lasila Põhikool]] *[[Lasnamäe Põhikool]] *[[Lauka Põhikool]] *[[Laulasmaa Kool]] *[[Laupa Põhikool]] *[[Lehmja Põhikool]] *[[Leie Põhikool]] (endine) *[[Leisi Kool]] *[[Lepistu Põhikool]] (endine) *[[Lilleoru Põhikool]] *[[Lodivere Kool]] *[[Luhamaa Põhikool]] (endine) *[[Lustivere Põhikool]] (endine) *[[Lüllemäe Põhikool]] *[[Lümanda Põhikool]] ==M== *[[J. V. Veski nimeline Maarja-Magdaleena Põhikool]] *[[Maidla Kool]] *[[Martna Põhikool]] *[[Mehikoorma Põhikool]] *[[Meremäe Kool]] *[[Meremäe-Obinitsa Põhikool]] *[[Mikitamäe Kool]] *[[Mooste Põhikool]] *[[Muhu Põhikool]] *[[Mustjala Lasteaed-Põhikool]] *[[Muuga Põhikool]] *[[Mõniste Põhikool]] *[[Mäetaguse Põhikool]] ==N== *[[Narva Eesti Põhikool]] *[[Narva Joala Kool]] (endine, vene õppekeelega) *[[Narva Kadastiku Kool]] (endine, vene õppekeelega) *[[Narva 6. Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kadastiku Kool]] (endine, vene õppekeelega) *[[Narva Kesklinna Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Kreenholmi Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Paju Kool]] *[[Narva Peetri Kool]] (endine, vene õppekeelega) *[[Narva Pähklimäe Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Soldino Kool]] (vene õppekeelega) *[[Nissi Põhikool]] *[[Noarootsi Kool]] *[[Nõo Põhikool]] *[[Nõva Põhikool]] ==O== *[[Olustvere Põhikool]] *[[Orava Põhikool]] *[[Oru Põhikool]] *[[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]] *[[Osula Põhikool]] ==P== *[[Padise Põhikool]] *[[Paikuse Põhikool]] *[[Paistu Põhikool]] *[[Anna Haava nimeline Pala Kool]] *[[Palade Põhikool]] *[[Palupera Põhikool]] *[[Peetri Põhikool]] *[[Pikakannu Põhikool]] *[[Pikavere Põhikool]] (endine) *[[Prangli Põhikool]] *[[Puiga Põhikool]] *[[Puurmani Mõisakool]] *[[Põhja-Järva Kool]] *[[Põlgaste Põhikool]] *[[Põlula Kool]] *[[Põlva Põhikool]] *[[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]] *[[Pärnu Rääma Põhikool]] *[[Pärnu Vabakool]] *[[Pärnu Vanalinna Põhikool]] *[[Pärnu Ülejõe Põhikool]] *[[Pühajärve Põhikool]] *[[Püünsi Kool]] ==R== *[[Raadi Põhikool]] *[[Raasiku Põhikool]] *[[Rakvere Põhikool]] *[[Rakvere Vabaduse Kool]] *[[Randvere Kool]] *[[Rannu Kool]] *[[Rasina Põhikool]] (endine) *[[Retla-Kabala Kool]] *[[Ridala Põhikool]] *[[Riidaja Põhikool]] *[[Risti Kool]] *[[Risti Põhikool]] *[[Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Põhikool]] *[[Roosna-Alliku Põhikool]] *[[Ruhnu Põhikool]] *[[Ruila Põhikool]] *[[Ruusa Põhikool]] *[[Rõuge Põhikool]] ==S== *[[Saarepeedi Põhikool]] *[[Saatse Põhikool]] *[[Sadala Põhikool]] *[[Saduküla Põhikool]] *[[Salme Põhikool]] *[[Sargvere Põhikool]] *[[Saue Kool]] *[[Saverna Põhikool]] *[[Sillamäe Eesti Põhikool]] *[[Sillaotsa Põhikool]] *[[Sinimäe Põhikool]] *[[Sonda Kool]] (endine) *[[Surju Põhikool]] *[[Suuremõisa Põhikool]] *[[Sõle Põhikool]] (endine) *[[Sõmerpalu Põhikool]] *[[Sõmeru Põhikool]] *[[Sürgavere Põhikool]] ==T== *[[Taali Põhikool]] *[[Tali Põhikool]] *[[Tallinna Hiiu Põhikool]] *[[Tallinna Kalamaja Põhikool]] *[[Tallinna Katleri Põhikool]] *[[Tallinna Kivimäe Põhikool]] *[[Tallinna Mahtra Põhikool]] *[[Tallinna Merivälja Põhikool]] *[[Tallinna Nõmme Erakool]] *[[Tallinna Nõmme Põhikool]] *[[Tallinna Rahumäe Põhikool]] *[[Tallinna Ristiku Põhikool]] *[[Tapa Keelekümbluskool]] (endine) *[[Tartu Hansa Kool]] *[[Tartu Jogentaga Kool]] *[[Tartu Karlova Kool]] *[[Tartu Katoliku Kool]] *[[Tartu Kesklinna Kool]] *[[Tartu Kivilinna Kool]] *[[Tartu Raatuse Kool]] *[[Tartu Variku Kool]] *[[Tartu Veeriku Kool]] *[[Tihemetsa Põhikool]] (endine) *[[Tilsi Põhikool]] *[[Torgu Põhikool]] *[[Tori Põhikool]] *[[Torma Põhikool]] *[[Tornimäe Põhikool]] *[[Tudu Põhikool]] *[[Tääksi Põhikool]] *[[Türi Põhikool]] *[[Tootsi Põhikool]] ==U== *[[Uhtna Põhikool]] *[[Ulila 8-klassiline Kool]] ==V== *[[Vaida Põhikool]] *[[Vaimastvere Põhikool]] *[[Vajangu Põhikool]] (endine) *[[Valga Priimetsa Kool]] *[[Valga Põhikool]] *[[Valgjärve Põhikool]] *[[Valgu Põhikool]] *[[Valjala Põhikool]] *[[Valtu Põhikool]] *[[Vana-Koiola Kool]] *[[Vana-Vigala Põhikool]] *[[Vara Põhikool]] *[[Varbla Kool]] *[[Varbola Põhikool]] *[[Vasalemma Põhikool]] *[[Vastse-Kuuste Kool]] *[[Viimsi Kool]] *[[Viira Kool]] *[[Viljandi Kesklinna Kool]] *[[Viljandi Valuoja Põhikool]] (endine) *[[Viluste Põhikool]] *[[Voore Põhikool]] *[[Võru I Põhikool]] *[[Võru Kreutzwaldi Kool]] *[[Võsu Põhikool]] *[[Väätsa Põhikool]] [[Kategooria:Eesti koolid| Eesti põhikoolide loend]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid]] geaalijkz6e4a4to049zj85yek8l96j 0 35686 7212337 6714566 2026-08-11T14:20:59Z Avjoska 1538 /* Mai */ 7212337 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1926]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1926}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Kalju Leht]], eesti kirjandusteadlane *[[5. jaanuar]] – [[Erkki Melakoski]], soome helilooja *[[8. jaanuar]] – [[Aksel Pajupuu]], eesti koorijuht *[[15. jaanuar]] – [[Endel Tennov]], eesti kirjanik *[[19. jaanuar]] – [[Jüri Linnus]], eesti etnoloog *[[29. jaanuar]] – [[Abdus Salam]], Pakistani füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1979 ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Valéry Giscard d'Estaing]], Prantsusmaa poliitik * 2. veebruar – [[Arno Köörna]], eesti majandusteadlane *[[3. veebruar]] – [[Gunnar Pedraudse]], eesti helilooja *[[7. veebruar]] – [[Mark Taimanov]], vene maletaja *[[8. veebruar]] – [[Arvo Mõttus]], eesti maadleja ja treener *[[10. veebruar]] – [[Arvi Parbo]], ettevõtja *[[11. veebruar]] – [[Heljo Mänd]], eesti kirjanik * 11. veebruar – [[Ott Ojamaa]], eesti tõlkija *[[15. veebruar]] – [[Karl Robert Kurm]], eesti loomakasvatusteadlane *[[17. veebruar]] – [[Lia Laats]], eesti näitleja *[[19. veebruar]] – [[Ross Thomas]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * 19. veebruar – [[György Kurtág]], ungari helilooja ja pianist * 19. veebruar – [[Guido Rajalo]], eesti keemiainsener *[[26. veebruar]] – [[Elmar Vasar]], eesti füsioloog * 26. veebruar – [[Rudolf Sisask]], Eesti NSV operatiivvolinik * 26. veebruar – [[Henry Molaison]], USA mäluhäirega patsient *[[27. veebruar]] – [[Raimond Alango]], eesti laulja *[[28. veebruar]] – [[Svetlana Allilujeva]], Stalini tütar ==Märts== *[[16. märts]] – [[Margarita Miglau]], vene ooperilaulja *[[17. märts]] – [[Karin Aasma]], Rootsis elanud eesti kunstiajaloolane *17. märts – [[Siegfried Lenz]], saksa kirjanik *[[25. märts]] – [[László Papp]], ungari poksija * 25. märts – [[Riz Ortolani]], itaalia helilooja *[[30. märts]] – [[Larissa Volpert]], Eesti maletaja, kirjandusteadlane, vene filoloog *[[31. märts]] – [[John Fowles]], inglise kirjanik ==Aprill== *[[9. aprill]] – [[Hugh Hefner]], USA ajakirjaväljaandja *[[21. aprill]] – [[Elizabeth II]], Suurbritannia kuninganna *[[23. aprill]] – [[Éva Janikovszky]], ungari lastekirjanik *[[24. aprill]] – [[Thorbjörn Fälldin]], Rootsi poliitik *[[29. aprill]] – [[Paula Padrik]], eesti ooperilaulja *[[30. aprill]] – [[Cloris Leachman]], USA näitleja ==Mai== *[[8. mai]] – [[David Attenborough]], inglise looduseuurija *[[9. mai]] – [[Helju Rammo]], eesti lastekirjanik *[[11. mai]] – [[Teddy Scholten]], hollandi laulja *[[16. mai]] – [[Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski]], saksakeelse saarluse alalhoidja ja edendaja *[[19. mai]] – [[Harald Lepik]], eesti tõlkija, kes vahendas eesti keelde soome- ja venekeelset kirjandust *[[26. mai]] – [[Miles Davis]], USA muusik *[[28. mai]] – [[Jaan Terasmäe]], eesti päritolu Kanada geoloog ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Marilyn Monroe]], USA näitleja, laulja ja modell *1. juuni – [[Andy Griffith]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[2. juuni]] – [[Arnold Soobel]], eesti metsavend *[[4. juuni]] – [[Ain Kaalep]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[28. juuni]] – [[Mel Brooks]], Ameerika näitleja ==Juuli== *[[11. juuli]] – [[Guido Arro]], Eesti arst *[[16. juuli]] – [[Irwin Rose]], USA bioloog *[[18. juuli]] – [[Ernst Larsen]], norra kergejõustiklane *[[24. juuli]] – [[Margreth Weivers]], rootsi filminäitleja *[[30. juuli]] – [[Svetlana Järvi]], tantsija, tantsuõpetaja, ballettmeister *[[31. juuli]] – [[Endel Risthein]], eesti tehnikateadlane ==August== *[[3. august]] – [[Tony Bennett]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[5. august]] – [[Per Wahlöö]], rootsi kirjanik *[[10. august]] – [[Harald Männik]], eesti põllumajandusjuht ja Eesti NSV riigitegelane *[[12. august]] – [[George Dickie]], Ameerika Ühendriikide kunstifilosoof ja esteetik *[[13. august]] – [[Fidel Castro]], Kuuba poliitik *[[15. august]] – [[Kostís Stefanópoulos]], Kreeka poliitik * 15. august – [[Kalju Saareke]], eesti balletitantsija ja pedagoog * 15. august – [[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater *[[17. august]] – [[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja * 17. august – [[Jiang Zemin]], Hiina kommunistlik poliitik *[[20. august]] – [[Inna Taarna]], eesti näitleja ja teatripedagoog *[[23. august]] – [[Leo Leandros]], Kreeka helilooja ==September== *[[1. september]] – [[Lembe Hiedel]], eesti toimetaja ja tõlkija *[[2. september]] – [[Erich Niinepuu]], eesti põllumajandusteadlane * 2. september – [[Jevgeni Leonov]], vene näitleja *[[11. september]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami päritoluga zen-budistlik munk * 11. september – [[Oliver Masing]], eesti keemik ja õpetaja-metoodik * 11. september – [[Arda-Maria Kirsel]], eesti raamatukogundustegelane *[[12. september]] – [[Ellen Plotnik]], eesti ajaloolane *[[26. september]] – [[Enn Koort]], eesti vabakunstnik *[[28. september]] – [[Günther Patzig]], saksa filosoof ==Oktoober== *[[3. oktoober]] – [[Alfred Pisuke (viiuldaja)|Alfred Pisuke]], väliseesti viiuldaja *[[15. oktoober]] – [[Michel Foucault]], prantsuse filosoof *15. oktoober – [[Jean Peters]], USA filminäitleja *[[20. oktoober]] – [[Lea Valter]], eesti tekstiilikunstnik *[[27. oktoober]] – [[Erik Linnaks]], eesti majandusteadlane ==November== *[[3. november]] – [[Valdas Adamkus]], Leedu poliitik *[[11. november]] – [[Maria Teresa de Filippis]], itaalia võidusõitja *[[16. november]] – [[Aleksei Suetin]], Venemaa maletaja * 16. november – [[Jevgeni Tamm]], Venemaa füüsik ja alpinist *[[21. november]] – [[Gertrud Fridh]], Rootsi näitleja * 21. november – [[Matti Ranin]], Soome teatrilavastaja ja näitleja *[[25. november]] – [[Poul Anderson]], ameerika ulmekirjanik ==Detsember== *[[14. detsember]] – [[Eduard Rozovski]], vene filmioperaator *[[16. detsember]] – [[Arno-Toomas Pihlak]], eesti mäeinsener ja tehnikateadlane *[[19. detsember]] – [[Maimu Krinal]], eesti laulja (metsosopran) ja näitleja *[[27. detsember]] – [[Rodrigo Carazo Odio]], Costa Rica poliitik [[Kategooria:1926]] mw8zli6mpz1shwayhx5iuip3wbgctl0 0 36753 7212476 6738496 2026-08-11T22:41:19Z Juhan242 213253 /* */ 7212476 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viswanathan Anand (2016) (cropped).jpeg|pisi|Viswanathan Anand (2016)]] '''Viswanathan Anand''' ([[tamili keel]]es விசுவநாதன் ஆனந்த்; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1969]]) on India [[male]]taja, [[rahvusvaheline suurmeister]], [[FIDE maailmameister]] [[2000]]–[[2002]], maailmameister 2002–2013. Aastast 2026 [[FIDE]] president. Tema hüüdnimi on '''Madrase tiiger'''. Anand õppis malet mängima kuueaastaselt. Aastal [[1987]] tuli ta noorte maailmameistriks. Aastal [[2007]] tuli Anand maailmameistriks kaheksa osalejaga turniiril. Ta kaitses tiitlit ka [[2008]]. aastal, võites matši [[Vladimir Kramnik]]u vastu tulemusega 6½:4½. 2013. aastal tuli maailmameistriks [[Magnus Carlsen]], kes võitis Anandi. Oktoobris [[2008]] oli ta [[ELO reiting]]uga 2783 maailmas viiendal kohal. Viswanathan Anandi [[Morphy arv]] on 5. ==Tunnustus== *[[Male-Oscar]] 1997, 1998, 2003, 2004, 2007, 2008 ==Välislingid== *[[Oliver Lomp]]: [http://www.postimees.ee/?id=44718 Malekuninga Anandi esimesed käigud õpetas talle ema], Postimees, 30. oktoober 2008 {{JÄRJESTA:Anand, Viswanathan}} [[Kategooria:India maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 99slv7b8ystq9fo4dwehuy67cr8thko 0 37196 7212664 7179231 2026-08-12T08:49:42Z Robert Treufeldt 9117 7212664 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Welterbe.svg|180px|pisi|Maailmapärandi komitee logo]] '''UNESCO maailmapärandi nimistu''' ([[inglise keel]]es ''World Heritage List'') on [[UNESCO]] koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja looduspärandist, mille [[UNESCO maailmapärandi komitee]] on leidnud olevat kogu inimkonna pärandi seisukohalt üliolulised. Maailmapärandi nimistu koostamine sai alguse [[UNESCO maailmapärandi kaitse konventsioon|ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist]], mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil [[Pariis]]is 16–23. novembril [[1972]]. Konventsiooni on seisuga august 2026 ratifitseerinud 192 liikmesriiki ja 4 muud riiki.<ref>https://whc.unesco.org/en/tentativelists/</ref> Nimistut haldab maailmapärandi komitee, kuhu kuuluvad 21 liikmesriigi esindajad. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. [[2009]]. aasta [[oktoober|oktoobris]] valiti viieks aastaks komitee liikmeks ka [[Eesti]]. Seisuga 12. august 2026 kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1273 objekti, sealhulgas 991 kultuuri-, 240 loodus- ja 42 segaobjekti 173 liikmesriigis.<ref>[http://whc.unesco.org/en/list UNESCO World Heritage List]. Inglise keeles, vaadatud 12. augustil 2026</ref> Kõige rohkem objekte on [[UNESCO maailmapärand Itaalias|Itaalias]] (62), [[UNESCO maailmapärand Hiinas|Hiina RV-s]] (61) ja [[UNESCO maailmapärand Saksamaal|Saksamaal]] (55). Ühtegi UNESCO maailmapärandi nimistu objekti pole 26 konventsiooni ratifitseeritund riigis. {{pooleli}} __NOTOC__{{tähed}} ==A== [[Afganistan]] * [[Jāmi minarett]] ja arheoloogilised mälestised (2002) * [[Bāmīāni org|Bāmīāni oru]] kultuurmaastik ja arheoloogilised mälestised (2003) [[Albaania]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Albaanias}} [[Alžeeria]] * [[Qal'a Beni Hammad]] (1980) * [[Djémila]] (1982) * [[M'Zabi org]] (1982) * [[Tassili n'Ajjer]] (1982) * [[Timgad]] (1982) * [[Tipasa]] (1982) * [[Casbah]]' linnaosa [[Alžiir]]is (1992) [[Ameerika Ühendriigid]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Ameerika Ühendriikides}} [[Andorra]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Andorras}} [[Antigua ja Barbuda]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Antiguas ja Barbudas}} [[Argentina]] * [[Los Glaciarese rahvuspark]] (1981) * Jesuiitide misjonikeskused [[Guaraní]]s: [[San Ignacio Mini]], [[Santa Ana]], [[Nuestra Señora de Loreto]] ja [[Santa Maria Mayor]] (Argentina), [[Sao Miguel das Missoes]] varemed (Brasiilia) (1983, 1984) * Riikidevaheline mälestis koos Brasiiliaga * [[Iguazú rahvuspark]] (1984) * [[Cueva de las Manos]], [[Río Pinturas]] (1999) * [[Valdési poolsaar]] (1999) * [[Ischigualasto]] / [[Talampaya]] looduspargid (2000) * [[Jesuiidid|Jesuiitide]] kvartal [[Córdoba (Argentina)|Córdobas]] ja maavaldused (2000) * [[Quebrada de Humahuaca]] (2003) [[Armeenia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Armeenias}} [[Aserbaidžaan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Aserbaidžaanis}} [[Austraalia]] * [[Fraseri saar]] (1992) * [[Kakadu rahvuspark]] (1981, 1987, 1992) * [[Willandra]] järvede piirkond (1981) * Shark Bay, Lääne-Austraalia (1991) * [[Macquarie saar]] (1997) * [[Purnululu rahvuspark]] (2003) [[Austria]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Austrias}} ==B== [[Bahrein]] *[[Qal'ah al-Baḩrayn]] (2005) [[Bangladesh]] *[[Bāgherhāt]]i ajalooline eeslinn [[Khalifatabad]] (1985) [[Belgia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Belgias}} [[Benin]] *[[Abomey]] kuningapaleed (1985) [[Bermuda]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Bermudal}} [[Boliivia]] * [[Potosí]] kaevanduslinn (1987) * [[Chiquitos]]e jesuiitide misjonikeskus (1990) * [[Sucre]] vanalinn (1991) [[Botswana]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Botswanas}} [[Brasiilia]] * [[Poro Prêto]] vanalinn (1980) * [[Olinda]] vanalinn (1982) * Jesuiitide misjonikeskused [[Guarani]]s: [[San Ignacio Mini]], [[Santa Ana]], [[Nuestra Señora de Loreto]] ja [[Santa Maria Mayor]] (Argentina), [[Sao Miguel das Missoes]] varemed (Brasiilia) (1983, 1984) * Riikidevaheline mälestis Argentinaga * [[Salvador da Bahia]] vanalinn (1985) * [[Bom Jesus de Matosinhos'e kirik]] [[Conghonas do Campo]]s (1985) * [[Brasília]] (1987) * [[São Luis do Maranhão]] vanalinn (1997) * [[Diamantina]] vanalinn (1999) * [[Goiáse]] vanalinn (2001) [[Bulgaaria]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Bulgaarias}} [[Burkina Faso]] *[[Loropéni varemed]] (2009) ==C== [[Colombia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Colombias}} [[Curaçao]] * [[Willemstadi ajalooline ala, kesklinn ja sadam]] ==E== [[Ecuador]] {{Vaata| UNESCO maailmapärand Ecuadoris}} [[Eesti]] {{Vaata| UNESCO maailmapärand Eestis}} [[Egiptus]] *[[Abu Mena]] (1979) *[[Kairo]] vanalinn (1979) *Vanaaegne [[Teeba (Egiptus)|Teeba]] koos oma [[Teeba nekropol|nekropoliga]] (1979) *[[Memphis (Egiptus)|Memphis]] ja tema [[Giza|nekropol]] (1979) *[[Nuubia]] mälestised [[Abū Sunbul]]ist [[Philae]]ni (1979) *[[Püha Katariina klooster (Siinai)|Püha Katariina klooster]] (2002) *[[Al-Hitani vadi]] (''Whale Valley'') (2005) [[Elevandiluurannik]] *[[Nimba Stricti mäe looduskaitseala]] (koos [[Guinea]]ga) (1981) *[[Taï rahvuspark]] (1982) *[[Comoé rahvuspark]] (1983) [[Etioopia]] *[[Lalibela]] kaljukirikud (1978) *[[Sim&#275;ni rahvuspark]] (1978) *[[Fasil Ghebbi]] [[Amhara piirkond|Amhara piirkonnas]] [[Gondar]]i juures (1979) *[[Aksum]] (1980) *[[Tiya]] (1980) *[[Awashi jõgi|Awashi jõe]] alamjooksu jõeorg (1980) *[[Omo jõgi|Omo jõe]] alamjooksu jõeorg (1980) *[[Harer]]i ajalooline kindluslinn (2006) ==F== [[Filipiinid]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Filipiinidel}} ==G== [[Gabon]] *[[Lope-Okanda]] (2007) [[Gambia]] *[[Jamesi saar (Gambia)|Jamesi saar]] ja ümbruskond (2003) *[[Senegambia kiviringid]] (koos [[Senegal]]iga) (2006) [[Ghana]] *[[Ghana kindlused ja lossid]] (1979) *[[Ashanti]] ehitised [[Kumasi]] lähedal (1980) [[Gibraltar]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Gibraltaris}} [[Gruusia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Gruusias}} [[Gröönimaa]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Gröönimaal}} [[Guatemala]] *[[Antigua Guatemala]] (1979) *[[Tikali rahvuspark]] (1979) *[[Quiriguá]] varemed ja arheoloogiline park (1981) [[Guinea]] *[[Nimba mäe looduskaitseala]] (koos [[Elevandiluurannik]]uga) (1982) ==H== [[Haiti]] *[[Haiti rahvuslik ajaloopark]] (1982) [[Hiina]] * [[Mingi dünastia|Mingi]] ja [[Qingi dünastia]] keisrilossid [[Peking]]is ja [[Senyang]]is (1987, 2004) * [[Mogao koopad]] (1987) * [[Taishani mägi]] (1987) * [[Suur Hiina müür]] (1987) * [[Huangshani mägi]] (1990) * [[Potala palee]] ajalooline ansambel [[Lhasa]]s (1994) * [[Chengde]] mägikuurort ja templid (1994) * [[Kong Fuzi tempel]], Kongi perekonna häärber ja kalmistu [[Qufu]]s (1994) * [[Lushani rahvuspark]] (1996) * [[Ping Yao]] (1997) * [[Suzhou aiad]] (1997, 2000) * [[Lijiang]]i vanalinn (1997) * [[Pingyao]] linn (1997) * [[Suveloss ja keisriaed]] [[Peking]]is (1998) * [[Siiditee]] * Taevatempel ja keiserlik ohvrialtar Pekingis (1998) * [[Wuyi mägi]] (1999) * Ajaloolised külad [[Anhui-Xidi|Anhui-Xidis]] ja [[Hongcun]]is (2000) * [[Leshani Buddha kuju]] * [[Wutai mägi]] (2009) [[Hispaania]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Hispaanias}} * [[Altamira]] koopamaalingud (1985) * [[Ávila]] vanalinn (1985) * Arhitekt [[Antoni Gaudí]] looming [[Barcelona]]s (1984, 2005) * [[Burgose katedraal]] (1984) * [[Cácerese vanalinn]] (1986) * [[Córdoba ajalooline keskus]] (1984, 1994) * [[Cuenca kindlustatud vanalinn]] (1996) * [[Doñana rahvuspark]] (1994, 2005) * [[Eivissa, elurikkus ja kultuur]] (1999) * [[Escoriali klooster]] [[Madrid]]is (1984) * [[Garajonay rahvuspark]] (1986) * [[Mérida]] (1993) * [[Oviedo ja Astuuria kuningriigi mälestised]] (1985, 1998) * [[Pobleti klooster]] (1991) * [[Salamanca]] vanalinn (1988) * [[Santiago de Compostela]] vanalinn (1985) * [[Segovia]] vanalinn ja [[Segovia akvedukt]] (1985) * [[Serra de Tramuntana kultuurmaastik]] (2011) * [[Sevilla katedraal]], [[Reales Alcázares]] ja [[Archivo General de Indias]] (1987) * [[Toledo]] ajalooline linn (1986) * [[Teide rahvuspark]] (2007) [[Holland]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Hollandis}} [[Honduras]] *[[Copán]]i maajade asula (1980) *[[Río Plátano biosfäärikaitseala]] (1982) [[Horvaatia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Horvaatias}} ==I== [[Iirimaa]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Iirimaal}} [[Iisrael]] *[[Masada]] kindlus (2001) *[[Valge linn]] Tel Avivis (2003) *[[Negev]]i kõrbelinnad (2005) *[[Haifa]] pühapaigad Baha ja Lääne-Galilee (2008) *[[Carmel]]i mägi – inimarengu häll (2012) [[India]] * [[Agra]] [[Punane Fort]] ({{kas|[[Punane kindlus]]}}) (1983) * [[Tadž Mahal]] (1983) * [[Konaraki tempel]] (1984) * [[Goa]] kirikud ja kloostrid (1986) * [[Fatehpur Sikri]] linna varemed (1986) * [[Qutb Minar]] [[Delhi]]s (1993) * [[Darjeelingi-Himaalaja raudtee]] (1999) [[Indoneesia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Indoneesias}} [[Iraan]] *[[Assur]]i linn (2003) [[Island]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Islandil}} [[Itaalia]] * [[Valcamonica]] koopamaalingud (1979) * [[Santa Maria delle Grazie]] dominiiklaste klooster ja kirik koos [[Leonardo da Vinci]] freskoga [[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|"Püha õhtusöömaaeg"]] (1980) * [[Firenze]] vanalinn (1982) * [[Piazza del Duomo (Pisa)|Piazza del Duomo]], [[Pisa]] (1987) * [[Veneetsia]] ja [[Veneetsia laguun]] (1987) * [[San Gimignano]] vanalinn (1990) * [[I Sassi di Matera]] (1993) * [[Vicenza]] linn ja [[Andrea Palladio]] villad [[Veneto]]s (1994) * [[Napoli]] ajalooline kesklinn (1995) * [[Siena]] ajalooline kesklinn (1995) * [[Crespi d'Adda]] (1995) * [[Ferrara]] renessansslinn ja [[Po]] delta (1995, 1999) * [[Castel del Monte]] (1996) * [[Alborobello]] elamud (1996) * [[Ravenna]] varakristlikud mälestised ja mosaiigid (1996) * [[Pienza]] vanalinn (1996) * [[Caserta kuningapalee]] ja park. [[Vanvitelli akvedukt]] ja [[San Leucio siidivabrikud]] (1997) * [[Padova]] [[Padova botaanikaaed|Orto Botanico]] (1997) * [[Modena toomkirik]], [[Torre Civica (Modena)|Torre Civica]] ja [[Piazza Grande (Modena)|Piazza Grande]] (1997) * [[Costiera Amalfitana]] (1997) * [[Cinque Terre]] (1997) * [[Urbino]] ajalooline kesklinn (1998) * [[Villa Adriana]] ([[Tivoli]]) (1999) * [[Assisi]] [[San Francesco d'Assisi kirik]] ja teised [[frantsiskaanid]]ega seotud ehitised (2000) * [[Verona]] (2000) * [[Isole Eolie]] ([[Aioolia saared]]) – [[Lipari saared]](2000) * [[Villa dû Casali]] – [[Villa Romana del Casale]], [[Piazza Armerina]], [[Sitsiilia]] — 1997 * [[Villa d'Este (Tivoli)|Villa d'Este]], Tivoli (2001) * [[Cerveteri]] ja [[Tarquinia]] etruski nekropolid (2004) * [[Val d'Orcia]] (2004) * [[Sürakuusa Nekroopolis]] (2005) * [[Dolomiidid]] (2009) * [[Langobardide Itaalia valitsemiskeskused aastaist 568–774]] (2011) ==J== [[Jaapan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Jaapanis}} [[Jordaania]] *[[Petra]] (1985) *[[Qaşr ‘Amrah]] (1985) *Umm ar-Rasas (Kastrom Mefa'a) (2004) ==K== [[Kambodža]] * [[Ângkôr]] (1992) * [[Preăh Vĭhéari tempel]] (2008) [[Kamerun]] * [[Dja Fauna Reservaat]] (1987) [[Kanada]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Kanadas}} [[Kasahstan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Kasahstanis}} [[Katar]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Kataris}} [[Keenia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Keenias}} [[Kesk-Aafrika Vabariik]] * [[Manovo-Gounda St. Florise rahvuspark]] (1988) [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] * [[Virunga rahvuspark]] (1979) * [[Garamba rahvuspark]] (1980) * [[Kahuzi-Biega rahvuspark]] (1980) * [[Salonga rahvuspark]] (1984) * [[Okapi rahvuspark]] (1992) [[Kreeka]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Kreekas}} [[Kuuba]] * [[Havanna]] vanalinn ja kindlustused (1982) * [[Trinidad (Kuuba)|Trinidad]] ja [[Valley de los Ingenios]] (1988) * [[San Pedro de la Roca kindlus]] [[Santiago de Cuba]]s (1997) * [[Desembarco del Granma rahvuspark]] (1999) * [[Viñalesi org]] (1999) * [[Alexander von Humboldti rahvuspark]] (2001) [[Küpros]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Küprosel}} ==L== [[Laos]] * [[Luang Prabang]] (1995) * [[Vat Phou]] ja sellega seotud [[Champasak]]i kultuurmaastiku asundused (2001) [[Leedu]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Leedus}} [[Liibanon]] * [[Anjar]] (1984) * [[Ba‘labakk]] (1984) * [[Byblos]] (1984) * [[Şūr]] (1984) * [[Ouadi Qadisha]] ja [[Horsh Arz el-Rab]] (1998) [[Liibüa]] * [[Kyrene]] (1982) * [[Leptis Magna]] (1982) * [[Sabratha]] (1982) * [[Ghadames]]i vanalinn (1986) * [[Tadrart Acacus]]i [[Kaljujoonis|kaljujoonised]] (1985) [[Läti]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Lätis}} ==M== [[Madagaskar]] *[[Atsinanana vihmametsad]] (2007) [[Malaisia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Malaisias}} [[Malawi]] *[[Malawi järve rahvuspark]] (1984) [[Mali]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Malis}} [[Malta]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Maltal}} [[Maroko]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Marokos}} [[Mauritius]] *[[Aapravasi Ghat]] (2006) [[Mehhiko]] * [[Puebla]] vanalinn ([[1987]]) * [[México]] ajalooline keskus ja [[Xochimilco]] ([[1987]]) * [[Oaxaca de Juárez|Oaxaca de Juáreze]] ajalooline keskus ja [[Monte Albán]] ([[1987]]) * [[Guanajuato]] vanalinn ja kaevandused ([[1988]]) * [[Morelia]] ajalooline keskus ([[1991]]) * [[El Tajín]], Kolumbuse-eelne linn ([[1992]]) * [[Zacatecas]]e vanalinn ([[1993]]) * [[Popocatépetli kloostrid]] ([[1994]]) * [[Santiago de Querétaro]] vanalinn ([[1996]]) * [[Paquimé]] varemed Casas Grandeses ([[1998]]) * [[Xochicalco]] arhitektuurimälestised ([[1999]]) * [[Campeche]] kindluslinn ([[1999]]) * [[Calakmul]], maajade linn ([[2002]]) * [[Frantsisklased|Frantsisklaste]] misjonihooned [[Querétaro]]s ([[2003]]) * [[Tequila (Jalisco)|Tequila]] agaavipõllud ja ajaloolised tööstusrajatised ([[2006]]) [[Moldova]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Moldovas}} [[Montenegro]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Montenegros}} [[Mosambiik]] *[[Ilha de Moçambique|Moçambique'i saar]] (1991) ==N== [[Nepal]] *[[Katmandu org]] (1979) *[[Sagarmāthā rahvuspark]] (1979) [[Nicaragua]] *[[León Viejo]] varemed (2000) [[Niger]] *[[Agadez]]i vanalinn (2013) [[Norra]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Norras}} ==O== [[Omaan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Omaanis}} ==P== [[Paapua Uus-Guinea]] *[[Kuk Swamp]] (2008) [[Pakistan]] * [[Mohenjo Daro|Mohenjo-daro varemed]] (1980) * [[Taxila]] (1980) * [[Takht-i-Bahi budistlikud ehitismälestised]] ja muistised [[Sahr-i-Bahlol]]is (1980) * [[Makli nekropol]] ja [[Thatta]] ehitismälestised (1981) * [[Lahore'i fort]] ja [[Shalamari aiad]] Lahore'is (1981) * [[Rohtase kindlus]] (1997) [[Panama]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Panamas}} [[Peruu]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Peruus}} [[Poola]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Poolas}} [[Portugal]] {{Vaata| UNESCO maailmapärand Portugalis}} [[Prantsusmaa]] *[[Amiens'i katedraal]] (1981) *[[Avignon]]i vanalinn (1995) *[[Bourges'i katedraal]] (1992) *[[Chartres'i katedraal]] (1979) *[[Fontainebleau loss]] ja park (1981) *[[Lascaux' koopamaalid]] (1979) *[[Le Havre]] (2005) *[[Loire]]'i org [[Sully-sur-Loire]]'i ja [[Chalonnes]]'i vahel (2000) *[[Mont-Saint-Michel]] ja selle laht (1979) *[[Nice]] (2021) *[[Pont du Gard]] (1985) *[[Seine]]'i kaldapealsed [[Pariis]]is (1991) *[[Versailles' loss]] ja park (1979) [[Põhja-Makedoonia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Põhja-Makedoonias}} ==R== [[Roheneemesaared]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Roheneemesaartel}} [[Rootsi]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Rootsis}} [[Rumeenia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Rumeenias}} ==S== [[Saksamaa]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Saksamaal}} [[Seišellid]] * [[Vallée de Mai rahvuspark]] (1983) [[Senegal]] * [[Gorée saar]] (1978) * [[Niokolo-Koba rahvuspark]] (1981) * [[Saint-Louis saar]] (2000) [[Slovakkia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Slovakkias}} [[Sloveenia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Sloveenias}} [[Soome]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Soomes}} [[Sri Lanka]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Sri Lankal}} [[Suurbritannia]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Suurbritannias}} [[Süüria]] * [[Damaskus]]e vanalinn (1979) * [[Bosra]] vanalinn (1980) * [[Palmyra]] (1980) * [[Ḩalab]]i (Aleppo) vanalinn (1986) * [[Krak des Chevaliers]] ja Saladini kindlus (Qal’at Salah El-Din) (2006) * [[Põhja-Süüria muistsed asulad]] (2011) ==Š== [[Šveits]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Šveitsis}} == Z == [[Zimbabwe]] * [[Suur Zimbabwe|Suure Zimbabwe]] varemed ==T== [[Taani]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Taanis}} [[Tai]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Tais}} [[Tansaania]] * [[Sansibar]]i linn (2000) * [[Kondoa kaljujoonised]] (2006) [[Tšehhi]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Tšehhis}} [[Tšiili]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Tšiilis}} [[Tuneesia]] * [[El Jem]]<nowiki/>i [[amfiteater]] (1979) * [[Kartaago]] varemed (1979) * [[Tunis]]e vanalinn (1979) * [[Ichkeuli rahvuspark]] (1980) * [[Kerkuane]] puunia linn ja matmiskoht (1980) * [[Al-Qayrawān]] (1988) * [[Sūsah]]i vanalinn (1988) * [[Dougga]]/[[Thugga]] (1997) [[Türgi]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Türgis}} ==U== [[Uganda]] *[[Bwindi rahvuspark]] (1994) *[[Rwenzori mägede rahvuspark]] (1994) *[[Buganda kuningate hauad Kasubis]] (2001) [[Ukraina]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Ukrainas}} [[Ungari]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Ungaris}} [[Usbekistan]] *[[Ichan Qa'la]] (1990) *[[Buhhaara vanalinn]] (1993) *[[Shahrisabz]]i vanalinn (2000) *[[Samarqand]] (2001) [[Uus-Meremaa]] * [[Te Wahipounamu]] (1990) * [[Tongariro rahvuspark]] (1990) * [[Uus-Meremaa subarktilised saared]] ([[Snaresi saared]], [[Bounty saared]], [[Antipoodid (saared)|Antipoodid]], [[Aucklandi saared]] ja [[Campbelli saar]]) (1998) ==V== [[Valgevene]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Valgevenes}} [[Vatikan]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Vatikanis}} [[Venemaa]] {{vaata|UNESCO maailmapärand Venemaal}} [[Venezuela]] *[[Coro]] ja sealne sadam (1993) *[[Canaima rahvuspark]] (1994) *[[Ciudad Universitaria de Caracas]] (2000) [[Vietnam]] *[[Hạ Longi laht]] (1994) *[[Phong Nha-Kẻ Bàngi rahvuspark]] (2003) *[[Hồ dünastia kindlus]] (2011) *[[Hội Ani vanalinn]] (1999) ==Vaata ka== *[[UNESCO maailma mälu register]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://whc.unesco.org/en/list ''World Heritage List'']. Inglise keeles, vaadatud 1. detsembril 2025 [[Kategooria:UNESCO maailmapärand| ]] lwtjff23vh38agqkkdqwz2v0pja6u1l 0 38033 7212539 7141350 2026-08-12T06:44:35Z Estopedist1 278 liita 7212539 wikitext text/x-wiki {{Liita|Tapa valla lipp}} [[Pilt:Tapa valla lipp (2005–2017).jpg|pisi|Tapa valla lipp (2005-2017)]] '''Tapa valla lipp''' oli [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Tapa vald (2005)|Tapa valla]] [[lipp]] aastail 2005–2017. [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[2005]] kinnitasid lipu ühinenud ([[Saksi vald]], [[Lehtse vald]] ja [[Tapa]] linn) [[omavalitsus]]te ühiskomisjon. [[29. detsember|29. detsembril]] 2005 toimus Lääne-Viru Maavalitsuse [[lipuväljak]]ul ühinenud kohalike omavalitsusüksuste lippude langetamise ning uue Tapa valla lipu heiskamise tseremoonia. Tapa valla lipu kujundajaks oli [[Tapa]] linnakunstnik Liina Kald. == Lipu kirjeldus == Tapa valla lipul on ühendatud ühinenud valdade ja Tapa linna sümbolid. Kangas on jaotatud diagonaalselt kolme ossa. Vardapoolne ülemine osa on punane, lehvipoolne alumine osa on must ja nende vahel on diagonaalne laineline valge joon. Punase ala sees on kujutatud [[Triskele|triskelet]] ehk kolmjalga. Alumise musta ala peal on kolm valget tähte. ==Põhjendus== Vardapoolne ülemine punane osa viitab [[Tapa vapp|Tapa linna vapile]] ning sümboliseerib arvatavaid kunagisi lahinguid Tapa aladel. Lehvipoolne alumine must osa sümboliseerib Lehtse turbaalasid ja viitab Lehtse valla endisele vapile. Diagonaalne laineline valge joon tähistab [[Valgejõgi|Valgejõge]] ning viitab Saksi valla endisele vapile. [[Triskele|Kolmjalga]] on tuntud kui hea õnne sümbol, tähistades katkematu ringina uuenemist, liikumist ja elu järjepidevust. Sümboli liikumine kolme eri suunda näitab teede hargnemist Tapalt. Kolm valget tähte tähistavad kolme ühinenud omavalitsust. Valge on valguse ja puhtuse värv, punane nooruslikkuse ja elujõu värv, must sümboliseerib maalähedust. == Lipu kasutamise kord == Tapa valla lippu võib heisata Tapa valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel, selle heiskamise otsustab vallavalitsus. Heisatav ja väljapandav lipp peab olema puhas ja terve. Lipu ja [[vapp|vapi]] näidised asuvad vallakantseleis. == Tapa valla sümboolikakonkurss == 2005. aasta juunis välja kuulutatud Tapa valla sümboolikakonkursi lõppes [[25. september|25. septembril]] 2005. Konkursile laekus 24 kavandit. Hindamiskomisjoni esimesel koosolekul valiti välja viis tööd. Kuna komisjoni koosseisus oli ka [[Riigikantselei]] sümboolikaosakonna nõunik [[Ivo Manfred Rebane]] (hiljem asendas teda osakonnajuhataja [[Kalev Uustalu]]), siis pidas komisjon ühe istungi [[Toompea]]l [[Stenbocki maja]]s. Pärast analüüsi võeti ühendust kahe sarnase kavandi autoriga, kelleks osutus Tapa linnakunstnik Liina Kald, et ta muudaks oma töid vastavalt komisjoni ettepanekutele. Pärast kavandite täiendamist otsustas komisjon üksmeelselt Tapa valla sümboolikakonkursi võitjaks tunnistada Liina Kaldi esitatud vapi ja lipu kavandid. Lõpliku valiku tegemisel kuulusid komisjoni koosseisus peale K. Uustalu ka Heiki Vuntus (Tapa Arenduskoda), Andres Mandre, Marju Bugri (mõlemad Saksi vald), Vjatšeslav Suvorov (Tapa linn), Leelo Jürimaa (Lehtse vald) ja Janne Maal (disainer). == Vaata ka == *[[Tapa valla lipp]] *[[Tapa valla vapp]] *[[Tapa lipp]] *[[Saksi valla lipp]] *[[Lehtse valla lipp]] *[[Lääne-Viru maakond]] [[Kategooria:Eesti endiste valdade lipud]] [[Kategooria:Tapa vald]] p6r1vueb8b4tapgxdnv6yrv1oz1m4z0 0 40174 7212686 6987764 2026-08-12T09:23:50Z Kuriuss 38125 7212686 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Jalgpallivõistlus | nimi = UEFA Superkarikas | pilt = [[Pilt:UEFA Supercup logo.png|200px]] | pildiallkiri = logo | asutatud = 1972<br />(ametlikult 1973) | lõpetatud = | regioon = [[Euroopa]] ([[UEFA]]) | süsteem = | meeskondade arv = 2 | praegune meister = {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Chelsea FC|Chelsea]] | edukaim klubi = {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]]<br />{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[AC Milan|Milan]]<br />(mõlemad 5 tiitlit) | edukaim meeskond = | tvülekandjad = | moto = | koduleht = | praegune hooaeg = }} '''UEFA Superkarikas''' ([[inglise keel]]es '''''UEFA Super Cup''''') on iga-aastane [[jalgpall]]i karikavõistlus, mida korraldab [[UEFA]] ning mille peale võistlevad kahe suurima Euroopa klubijalgpalli võistluse, [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] valitsevad meistrid. Kohtumine peetakse klubihooaja alguses, tavaliselt teisipäeval. Aastatel 1972–1999 võistlesid Euroopa Superkarikale Euroopa meistrite karikavõistluste / UEFA Meistrite Liiga ja [[Euroopa karikavõitjate karikavõistlused|Euroopa karikavõitjate karika]] võitjad. Pärast karikavõitjate karikavõistluste ja UEFA karikavõistluste ühendamist olid osalejateks UEFA Meistrite Liiga ja UEFA karika võitjad, ning alates 2009. aastast Meistrite liiga ja Euroopa Liiga võitjad. Praegune valitsev meister on Inglismaa jalgpalliklubi [[Manchester City FC]]. Läbi aegade edukaimad on [[FC Barcelona]] ja [[AC Milan]], kes on võitnud karika viiel korral. ==Ajalugu== Euroopa Superkarika asutas Hollandi ajakirja [[De Telegraaf]] reporter ja hilisem sporditoimetaja Anton Witkamp. See idee tuli talle ajal, mil Hollandi "[[totaalne jalgpall]]" oli Euroopa parim ja Hollandi jalgpalliklubide (eriti [[Amsterdami Ajax]]i) kuldajastul. Witkamp otsis midagi uut, mis otsustaks Euroopa parima klubi selgemalt ja paneks Ajaxi legendaarset meeskonda, eesotsas staarmängija [[Johan Cruyff]]iga, rohkem proovile. Seejärel pakuti esimest korda, et [[UEFA Meistrite Liiga|Euroopa Karika]] võitjad mängiks [[UEFA Karikavõitjate Karikas|Euroopa Karikavõitjate Karika]] võitjatega. Kõik eeldused uue võistluse sünniks olid olemas, kuid kui Witkamp proovis selle võistluse jaoks ametlikku kinnitust saada, lükkas UEFA president selle tagasi. [[Euroopa Superkarikas 1972|1972. aasta finaal]] Amsterdami Ajaxi ja Šotimaa klubi [[Rangers FC|Rangers]]i vahel loetakse UEFA poolt mitteametlikuks,<ref name="History" /> kuna Rangersile oli fännide käitumise pärast [[UEFA Karikavõitjate Karikafinaal 1972|1972. aasta UEFA Karikavõitjate Karikafinaalis]] Euroopa võistlustel osalemine keelatud. Seetõttu keeldus UEFA võistlust ametlikult kinnitama kuni järgmise hooajani.<ref name="BEJVF" /> Võitja selgitati kahe mängu kokkuvõttes ning oli rahastatud ''De Telegraaf''i poolt. Ajax alistas Rangersi kokkuvõttes tulemusega 6 : 3 ja võitis esimese (kuigi mitteametliku) Euroopa Superkarika. [[Euroopa Superkarikas 1973|1973. aasta finaal]], kus Ajax alistas [[AC Milan]]i kokkuvõttes tulemusega 6 : 1, oli esimene Superkarikas mida UEFA ametlikult tunnustas ja toetas. Karikavõitja selgitati kahe mängu kokkuvõttes kuni [[UEFA Superkarikas 1997|1997. aastani]], kuid ajalise või poliitilise probleemi tõttu selgitati Superkarika võitjad ühe mänguga aastatel [[Euroopa Superkarikas 1984|1984]], [[Euroopa Superkarikas 1986|1986]] ja [[Euroopa Superkarikas 1991|1991]]. Superkarikamängu ei peetud aastatel 1974, 1981 ja 1985. Hooajal 1992/93 muudeti Euroopa Karika nimeks UEFA Meistrite Liiga, mille võitjad mängisid UEFA Superkarikafinaalis, Karikavõitjate Karika võitjatega. Hooajal 1994/95 muudeti Euroopa Karikavõitjate Karika nimi UEFA Karikavõitjate Karikaks. Pärast 1998/99 hooaega lõpetati UEFA Karikavõitjate Karika korraldamine. [[UEFA Superkarikas 1999|Superkarikas 1999]] oli viimane kord kui osalejateks olid Karikavõitjate Karika' võitjad. [[UEFA Karikavõitjate Karikas 1998/99|Karikavõitjate Karikas]]' võitja [[SS Lazio]] alistas [[UEFA Meistrite Liiga 1998/99]] võitja [[Manchester United FC|Manchester United]]i tulemusega 1 : 0. Sealt alates on UEFA Superkarika osalejateks olnud UEFA Meistrite Liiga ja [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Karika]] võitjad. [[UEFA Superkarikas 2000|2000 Superkarikas]] oli esimene kord kui osavõtjaks oli UEFA Karika võitja. [[UEFA Karikas 1999/2000]] võitja [[Galatasaray SK|Galatasaray]] alistas [[UEFA Meistrite Liiga 1999/2000]] võitja [[Real Madrid CF|Real Madrid]]i tulemusega 2 : 1. Hooajal 2009/10 muudeti UEFA Karika uueks nimeks UEFA Euroopa Liiga ja selle võistluse võitjad jätkasid võitlust Meistrite Liiga võitjatega UEFA Superkarika peale. Praeguse seisuga on Chelsea FC ainuke klubi, kes on pääsenud Superkarikale kõigi kolme UEFA võistluse, Karikavõitjate Karika ([[UEFA Superkarikas 1998|1998]]), Meistrite Liiga ([[UEFA Superkarikas 2012|2012]]) ja Euroopa Liiga ([[UEFA Superkarikas 2013|2013]]) valitseva meistrina. Pärast 15 järjestikust Monaco staadionil [[Stade Louis II]] peetud Superkarikat aastatel [[UEFA Superkarikas 1998|1998]]–[[UEFA Superkarikas 2012|2012]], hakati Superkarika mängu pidama erinevatel staadionitel (sarnaselt Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga korraldusega), alustades 2013/2013. aasta UEFA Superkarikaga, mis mängiti [[Synot Tip Arena|Edeni staadionil]] [[Praha]]s.<ref name="rs1Yl" /> Seoses FIFA rahvusvaheliste mängude kalendris tehtud muudatustega, muudeti ka alates 2014. aasta UEFA Superkarika võistluse toimumise aeg augustilõpu reedelt, augusti keskpaiga teisipäevale.<ref name="decision" /> ==Mängupaigad== Võistlus toimus algselt kahemängu süsteemil, kus mõlemad mängud peeti osalejate kodustaadionitel, välja arvatud erandjuhtudel; näiteks [[Euroopa Superkarikas 1991|1991]]. aastal toimus ainult [[Manchester United F.C.|Manchester United]]i kodumäng, kuna [[Belgradi FK Crvena Zvezda|Belgradi Crvena Zvezda]]l ei lubatud [[Jugoslaavia sõda|Jugoslaavia sõja]] tõttu kodustaadionil mängida. Alates 1998. aastast toimub Superkarikas ainult üks mäng, ning need toimuvad neutraalsel väljakul.<ref name="format" /> Aastatel 1998–2012 toimus Superkarikafinaal [[Stade Louis II]]l [[Monaco]]s. Alates 2013 mängitakse erinevatel staadionitel. ===Mängupaigad alates 1998. aastast=== *[[UEFA Superkarikas 1998|1998]]–[[UEFA Superkarikas 2012|2012]]: [[Stade Louis II]], [[Monaco]] *[[UEFA Superkarikas 2014|2013]]: [[Eden Arena]], [[Praha]], [[Tšehhi]]<ref name="j3a1T" /> *[[UEFA Superkarikas 2014|2014]]: [[Cardiff City Stadium]], [[Cardiff]], [[Wales]]<ref name="decision" /> *[[UEFA Superkarikas 2015|2015]]: [[Boris Paichadze Dinamo Arena]], [[Thbilisi]], [[Gruusia]]<ref name="decision" /><ref name="0DGMx" /> *[[UEFA Superkarikas 2016|2016]]: [[Lerkendal Stadion]], [[Trondheim]], [[Norra]]<ref name="WhbQS" /> *[[UEFA Superkarikas 2017|2017]]: [[Philip II Arena]], [[Skopje]], [[Põhja-Makedoonia]]<ref name="o0f6m" /> *[[UEFA Superkarikas 2018|2018]]: [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]], [[Eesti]]<ref name="AZByp" /> *2019: [[Vodafone Park]], [[Istanbul]], [[Türgi]]. ==Auhind== UEFA Superkarikavõistluse auhind – täpsemalt selle originaal – on kogu aeg UEFA valduses. Võitnud meeskonnale antakse selle täissuuruses koopia. Võitnud meeskond saab nelikümmend kuldmedalit ja teine koht saab nelikümmend hõbemedalit.<ref name="regulations" /> UEFA Superkarika auhind on aega jooksul läbinud mitmeid muutusi. Esimene auhind, mille võitis Ajax aastatel 1973 ja 1974, oli tohutu suur, isegi suurem kui Euroopa Karikas. See asendati tahvel auhinnaga, millel oli kuldne UEFA embleem. Järgmine karikas oli väiksem ja kergem kui teised Euroopa klubi auhinnad, kaalus 5&nbsp;kg ja oli 42,5&nbsp;cm pikk ([[UEFA Meistrite Liiga]] auhind kaalub 8&nbsp;kg ja [[UEFA Euroopa Liiga]] auhind 15&nbsp;kg). Uus mudel kaalub 12,2&nbsp;kg ja on 42,5&nbsp;cm pikk.<ref name="T65fd" /> Kuni 2008. aastani sai meeskond, kes võitis 3 korda järjest või oli võitnud 5 korda kokku, auhinnaks originaalse koopia ja tunnustuseks erimärgi. Ainult [[AC Milan]] on selle tunnustuse saanud, võites karika 5 korda. Sellest ajast peale on originaalne auhind olnud ainuüksi Euroopa jalgpalli katusorganisatsiooni valduses. == Auhinnaraha == Alates 2012. aastast autasustab UEFA teise koha meeskonda 2,2 miljoni ja võitjaid 3 miljoni euroga.<ref name="5dlXT" /> ==Reeglid== Praegu on UEFA Superkarika reeglid samad mis ülejäänud UEFA klubivõistlustel. See on ühemänguline finaal ning toimub neutraalsel väljakul. Mäng sisaldab kahte 45-minutilist perioodi, tuntud kui poolajad. Kui tulemus on pärast 90 minuti lõppemist viigiline, siis mängitakse lisaks kaks 15-minutilist [[Lisaaeg|lisaaja]] perioodi. Kui teise lisaaja perioodi lõpuks pole võitjat selgunud, siis otsustab võitja [[Penaltiseeria (jalgpall)|penaltiseeria]]. Kumbki meeskond esitab 18 mängijat, kellest 11 alustavad mängu. Ülejäänud 7 mängijast võib terve mängu jooksul maksimaalselt kolme kasutada vahetusmängijana. Kumbki meeskond võib kasutada oma esimese valiku [[Riietus (jalgpall)|riietust]], kui need ühtivad vastasega, siis peab eelmise aasta [[UEFA Euroopa Liiga|Euroopa Liiga]] võitja kandma alternatiivset värvi. Kui klubi keeldub mängimast või ei ole selleks võimeline, siis asendatakse nad teise finalistiga antud võistlusest, mille kaudu nad kvalifitseerusid. Kui väljak on kehva ilma tõttu mängukõlbmatu, siis peab mäng toimuma järgmisel päeval.<ref name="regulations" /> ==Sponsorid== UEFA Superkarika sponsorid on samad sponsorid kes on UEFA Meistrite Liigal. Turniiri praegused peasponsorid on <ref name="iNqVv" /> *[[Gazprom]] *[[Heineken]]<ref name="Uptcp" /> *[[Mastercard|MasterCard]]<ref name="mI2nY" /> *[[Nissan Motor Company|Nissan]]<ref name="U6sTQ" /> *[[PepsiCo]]<ref name="Y5FPF" /> **[[Pepsi]] / [[Pepsi Max]],<ref name="SqfRm" /> [[Gatorade]] ja [[Lay's]]/[[Walkers (kiirtoidud)|Walkers]] on reklaamtooted. *[[Sony]]<ref name="LNg1v" /> **[[PlayStation]] ja [[Sony Xperia|Xperia]] on reklaamtooted. *[[UniCredit]]<ref name="VYoXD" /> [[Adidas]] on teisene sponsor ja varustab ametliku mängupalli ja kohtunike riietuse, nagu nad teevad ka kõikidele teistele UEFA võistlustele. [[Konami]] ''[[Pro Evolution Soccer (seeriad)|Pro Evolution Soccer]]'' on samuti teisene sponsor kui ametlik Superkarika videomäng. Individuaalsed klubid võivad kanda reklaamiga särke, isegi kui antud sponsorid on vastuolus Euroopa Liiga sponsoritega, aga särkidele on lubatud ainult üks sponsorlus (lisaks särgitootjale). Erandeid tehakse mittetulundusühingutele, mis võivad olla särgi esimesel poolel lisaks peasponsorile või tagapool, kas särginumbri all või mängija nime ja kaeluse vahel. ==Meedia== {{pikemalt|UEFA Superkarika ülekandjate loend}} UEFA pakendab UEFA Superkarika mängu koos UEFA Meistrite Liigaga, seega on UEFA Superkarika ametlikud ülekandijad samad kes UEFA Meistrite Liigal. ==Piletid== 60% staadioni mahutavusest broneeritakse külalismeeskondadele. Ülejäänud istekohtadele müüb UEFA pileteid internetioksjonil. Piletite jaoks antakse välja piiramatu arv taotlusvorme. Iga taotleja maksab 5 eurot haldustasu ja iga isik võib teha piiramatu arvu taotlusi.<ref name="zGNmK" /> ==Võitjad== {{pikemalt|UEFA Superkarika mängude loend}} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; |- !Klubi !Võitja !Teine ! class="unsortable"|Võidu aastad ! class="unsortable"|Teise koha aastad |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]]||align=center|5||align=center|4||[[Euroopa Superkarikas 1992|1992]], [[UEFA Superkarikas 1997|1997]], [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]]||[[European Superkarikas 1979|1979]], [[European Superkarikas 1982|1982]], [[Euroopa Superkarikas 1989|1989]], [[UEFA Superkarikas 2006|2006]] |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[AC Milan|Milan]]||align=center|5||align=center|2||[[Euroopa Superkarikas 1989|1989]], [[Euroopa Superkarikas 1990|1990]], [[Euroopa Superkarikas 1994|1994]], [[UEFA Superkarikas 2003|2003]], [[UEFA Superkarikas 2007|2007]]||[[Euroopa Superkarikas 1973|1973]], [[Euroopa Superkarikas 1993|1993]] |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Real Madrid CF|Real Madrid]]||align=center|4||align=center|3||[[UEFA Superkarikas 2002|2002]], [[UEFA Superkarikas 2014|2014]], [[UEFA Superkarikas 2016|2016]], [[UEFA Superkarikas 2017|2017]]||[[UEFA Superkarikas 1998|1998]], [[UEFA Superkarikas 2000|2000]], 2018 |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Liverpool FC|Liverpool]]||align=center|4||align=center|2||[[Euroopa Superkarikas 1977|1977]], [[UEFA Superkarikas 2001|2001]], [[UEFA Superkarikas 2005|2005]], 2019||[[Euroopa Superkarikas 1978|1978]], [[Euroopa Superkarikas 1984|1984]] |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Atlético]]||align=center|3||align=center|0||[[UEFA Superkarikas 2010|2010]], [[UEFA Superkarikas 2012|2012]], 2018|| |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Müncheni FC Bayern|Müncheni Bayern]]||align=center|2||align=center|3||[[UEFA Superkarikas 2013|2013]], 2020||[[Euroopa Superkarikas 1975|1975]], [[Euroopa Superkarikas 1976|1976]], [[UEFA Superkarikas 2001|2001]] |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Chelsea FC|Chelsea]]||align=center|2||align=center|3||[[UEFA Superkarikas 1998|1998]], 2021||[[UEFA Superkarikas 2012|2012]], [[UEFA Superkarikas 2013|2013]], 2019 |- |{{Riigi ikoon|Holland}} [[AFC Ajax|Ajax]]||align=center|2^{[[#notes1|*]]}||align=center|1||[[Euroopa Superkarikas 1973|1973]], [[UEFA Superkarikas 1995|1995]]||[[Euroopa Superkarikas 1987|1987]] |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[RSC Anderlecht|Anderlecht]]||align=center|2||align=center|0||[[Euroopa Superkarikas 1976|1976]], [[Euroopa Superkarikas 1978|1978]]||– |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia CF|Valencia]]||align=center|2||align=center|0||[[Euroopa Superkarikas 1980|1980]], [[UEFA Superkarikas 2004|2004]]||– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Juventus FC|Juventus]]||align=center|2||align=center|0||[[Euroopa Superkarikas 1984|1984]], [[UEFA Superkarikas 1996|1996]]||–– |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla FC|Sevilla]]||align=center|1||align=center|5||[[UEFA Superkarikas 2006|2006]]||[[UEFA Superkarikas 2007|2007]], [[UEFA Superkarikas 2014|2014]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]], [[UEFA Superkarikas 2016|2016]], 2020 |- |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[FC Porto|Porto]]||align=center|1||align=center|3||[[Euroopa Superkarikas 1987|1987]]||[[UEFA Superkarikas 2003|2003]], [[UEFA Superkarikas 2004|2004]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]] |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Manchester United FC|Manchester United]]||align=center|1||align=center|3||[[Euroopa Superkarikas 1991|1991]]||[[UEFA Superkarikas 1999|1999]], [[UEFA Superkarikas 2008|2008]], [[UEFA Superkarikas 2017|2017]] |- |{{Riigi ikoon|Nõukogude Liit}} [[Kiievi FC Dünamo|Kiievi Dünamo]]||align=center|1||align=center|1||[[Euroopa Superkarikas 1975|1975]]||[[Euroopa Superkarikas 1986|1986]] |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Nottingham Forest FC|Nottingham Forest]]||align=center|1||align=center|1||[[Euroopa Superkarikas 1979|1979]]||[[Euroopa Superkarikas 1980|1980]] |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Aston Villa FC|Aston Villa]]||align=center|1||align=center|0||[[Euroopa Superkarikas 1982|1982]]||– |- |{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Aberdeen FC|Aberdeen]]||align=center|1||align=center|0||[[Euroopa Superkarikas 1983|1983]]||– |- |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Bukaresti FC Steaua|Bukaresti Steaua]]||align=center|1||align=center|0||[[Euroopa Superkarikas 1986|1986]]||– |- |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[KV Mechelen|Mechelen]]||align=center|1||align=center|0||[[Euroopa Superkarikas 1988|1988]]||– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Parma FC|Parma]]||align=center|1||align=center|0||[[Euroopa Superkarikas 1993|1993]]||– |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[SS Lazio|Lazio]]||align=center|1||align=center|0||[[UEFA Superkarikas 1999|1999]]||– |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Galatasaray SK|Galatasaray]]||align=center|1||align=center|0||[[UEFA Superkarikas 2000|2000]]||– |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peterburi FC Zenit|Peterburi Zenit]]||align=center|1||align=center|0||[[UEFA Superkarikas 2008|2008]]||– |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Hamburger SV|Hamburg]]||align=center|0||align=center|2||–||[[Euroopa Superkarikas 1977|1977]], [[Euroopa Superkarikas 1983|1983]] |- |{{Riigi ikoon|Holland}} [[PSV Eindhoven]]||align=center|0||align=center|1||–||[[Euroopa Superkarikas 1988|1988]] |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[UC Sampdoria|Sampdoria]]||align=center|0||align=center|1||–||[[Euroopa Superkarikas 1990|1990]] |- |{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Belgradi Crvena zvezda]]||align=center|0||align=center|1||–||[[Euroopa Superkarikas 1991|1991]] |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[SV Werder Bremen|Werder Bremen]]||align=center|0||align=center|1||–||[[Euroopa Superkarikas 1992|1992]] |- |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Arsenal FC|Arsenal]]||align=center|0||align=center|1||–||[[Euroopa Superkarikas 1994|1994]] |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Real Zaragoza]]||align=center|0||align=center|1||–||[[UEFA Superkarikas 1995|1995]] |- |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]]||align=center|0||align=center|1||–||[[UEFA Superkarikas 1996|1996]] |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Dortmundi Borussia]]||align=center|0||align=center|1||–||[[UEFA Superkarikas 1997|1997]] |- |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Feyenoord]]||align=center|0||align=center|1||–||[[UEFA Superkarikas 2002|2002]] |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva PFC CSKA|Moskva CSKA]]||align=center|0||align=center|1||–||[[UEFA Superkarikas 2005|2005]] |- |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Donetski FC Šahtar|Donetski Šahtar]]||align=center|0||align=center|1||–||[[UEFA Superkarikas 2009|2009]] |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Inter Milan|Internazionale]]||align=center|0||align=center|1||–||[[UEFA Superkarikas 2010|2010]] |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Villarreal CF|Villarreal]]||align=center|0||align=center|1||–||2021 |} ;Märkused *{{ankur|notes1}}^* UEFA ei tunnusta 1972. aasta finaali võitmist ametliku tiitlina.<ref name="History" /> ==Individuaalsed rekordid== * Enim võitnud mängija: [[Paolo Maldini]] ja [[Daniel Alves]] (mõlemal 4 võitu)<ref name="d6UZJ" /> * Enim võitnud treener: [[Pep Guardiola]] ja [[Carlo Ancelotti]] (mõlemal 3 võitu) * Ainus mängija, kes on löönud ühes finaalis kübaratriki, on [[Madridi Atlético]] pallur [[Radamel Falcao]] (2012 mängus [[Chelsea FC|Chelsea]]ga) ==Läbi aegade parimad väravakütid== * [[Arie Haan]], [[Oleg Blokhin]], [[Gerd Müller]], [[Rob Rensenbrink]], [[François Van Der Elst]], [[Terry McDermott]], [[Radamel Falcao]] ja [[Lionel Messi]] (kõik on 3 väravat löönud).<ref name="VtSZ2" /><ref name="7JAb1" /> ==Vaata ka== *[[UEFA Superkarika võitnud peatreenerite loend]] *[[UEFA klubivõistluste rekordid ja statistika]] *[[Superkarikas]] ==Viited== {{viited|2|allikad= <ref name="History">{{Cite web|url=http://www.uefa.com/competitions/supercup/history/index.html|title=UEFA Super Cup – History|publisher=[[UEFA]]|date=13. juuli 2005}}</ref> <ref name="BEJVF">{{Cite web|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/scotland/1603449.stm|title=Dynamo bring happy memories|publisher=[[BBC Sport]]|date=16. oktoober 2001}}</ref> <ref name="rs1Yl">[http://www.uefa.com/uefasupercup/news/newsid=1644318.html Prague celebrates 2013 Super Cup honour]</ref> <ref name="decision">{{cite web|url=http://www.uefa.org/about-uefa/executive-committee/news/newsid=1836837.html|title=UEFA EURO 2020, UEFA Super Cup decisions|website=UEFA.org|publisher=Union of European Football Associations|date=30. juuni 2012}}</ref> <ref name="format">{{cite web|url=http://www.uefa.com/competitions/supercup/format/newsid=316985.html|title=UEFA Super Cup: Competition format|date=31. august 2007|publisher=[[UEFA]]|accessdate=23. detsember 2016}}</ref> <ref name="j3a1T">{{cite web|url=http://www.uefa.org/about-uefa/executive-committee/news/newsid=1644074.html|title=Wembley, Amsterdam ArenA, Prague get 2013 finals|publisher=UEFA.org|date=16. juuni 2011}}</ref> <ref name="0DGMx">{{cite web|url=http://agenda.ge/news/9927/eng|title=Georgia’s Dinamo Arena embraces UEFA Super Cup 2015|publisher=Agenda.ge|date=5. märts 2014|access-date=2016-12-23|archive-date=2014-12-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20141213022838/http://agenda.ge/news/9927/eng|url-status=dead}}</ref> <ref name="WhbQS">{{cite web|url=http://www.uefa.org/about-uefa/executive-committee/news/newsid=2149868.html|title=Milan to host 2016 UEFA Champions League final|publisher=UEFA.org|date=18. september 2014}}</ref> <ref name="o0f6m">{{cite web|url=http://www.uefa.com/uefasupercup/news/newsid=2262118.html|title=FYR Macedonia to host 2017 UEFA Super Cup|publisher=UEFA.com|date=30. juuni 2015}}</ref> <ref name="AZByp">[http://www.uefa.com/uefasupercup/news/newsid=2398008.html Tallinn to stage 2018 UEFA Super Cup]</ref> <ref name="regulations">{{cite web|url=http://www.uefa.com/MultimediaFiles/Download/Regulations/uefaorg/Regulations/02/24/06/02/2240602_DOWNLOAD.pdf|title=Regulations of the UEFA Super Cup 2015–18 Cycle|date=märts 2015|publisher=[[UEFA]]|accessdate=23. detsember 2016}}</ref> <ref name="T65fd">{{cite web|url=http://www.uefa.com/competitions/supercup/news/kind=128/newsid=445803.html|title=The trophy|publisher=UEFA|accessdate=23. detsember 2016}}</ref> <ref name="iNqVv">{{cite web|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/index.html|title=UEFA Champions League - UEFA.com|publisher=UEFA.com|accessdate=2. juuli 2015}}</ref> <ref name="Uptcp">{{cite web|url=http://www.sportspromedia.com/news/heineken_extends_as_champions_league_sponsor|title=Heineken extends as Champions League sponsor|publisher=SportsPro|date=30. oktoober 2013|accessdate=30. juuni 2015|archive-date=2017-08-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20170809224524/http://www.sportspromedia.com/news/heineken_extends_as_champions_league_sponsor|url-status=dead}}</ref> <ref name="mI2nY">{{cite news|title=MasterCard renews its UEFA Champions League sponsorship|url=http://www.uefa.org/mediaservices/newsid=2262834.html|accessdate=18.07.2015|agency=UEFA.org|publisher=UEFA|date=2. juuli 2015|archive-date=22.07.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150722013837/http://www.uefa.org/mediaservices/newsid=2262834.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="U6sTQ">{{cite web|url=http://www.bbc.co.uk/news/business-26909719|title=Champions League: Uefa signs Nissan as new sponsor|work=BBC News|accessdate=14. september 2014}}</ref> <ref name="Y5FPF">{{cite web|url=http://www.sportspromedia.com/news/pepsico_partners_with_champions_league|title=PepsiCo partners with Champions League|publisher=SportsProMedia.com|date=9. juuni 2015|accessdate=9. juuni 2015|archive-date=2017-08-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20170823032924/http://www.sportspromedia.com/news/pepsico_partners_with_champions_league|url-status=dead}}</ref> <ref name="SqfRm">http://www.sportsbusinessdaily.com/Global/Issues/2015/06/10/Marketing-and-Sponsorship/Pepsi-Champions-League.aspx</ref> <ref name="LNg1v">{{cite news|title=Sony Computer Entertainment Europe extends UEFA Champions League sponsorship|url=http://www.uefa.org/mediaservices/mediareleases/newsid=2249286.html|accessdate=30.05.2015|agency=UEFA.com|publisher=UEFA|date=21.05.2015|archive-date=1.07.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170701011513/http://www.uefa.org/mediaservices/mediareleases/newsid=2249286.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="VYoXD">{{cite web|url=http://www.uefa.org/mediaservices/mediareleases/newsid=2253798.html|title=UniCredit renews its UEFA Champions League sponsorship and becomes a new partner of the UEFA Europa League|publisher=UEFA.org|date=5. juuni 2015|accessdate=30. juuni 2015|archive-date=2017-07-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20170701003238/http://www.uefa.org/mediaservices/mediareleases/newsid=2253798.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="5dlXT">{{cite web|title=UEFA Champions League revenue distribution|url=http://www.uefa.com/uefa/management/finance/news/newsid=1845591.html|work=uefa.com|publisher=[[UEFA]]|accessdate=10. august 2012}}</ref> <ref name="zGNmK">http://www.uefa.com/MultimediaFiles/Download/Competitions/SuperCup_/83/96/59/839659_DOWNLOAD.pdf</ref> <ref name="d6UZJ">[http://www.fcbarcelona.com/football/first-team/detail/article/dani-alves-equals-paolo-maldini-with-four-uefa-super-cups]</ref> <ref name="VtSZ2">[http://www.fcbarcelona.com/football/first-team/detail/article/lionel-messi-man-of-the-match-in-2015-uefa-super-cup]</ref> <ref name="7JAb1">[http://www.uefa.com/uefasupercup/news/newsid=2271025.html]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.uefa.com/competitions/supercup/index.html Koduleht] {{UEFA Superkarikas}} {{Rahvusvaheline klubijalgpall}} [[Kategooria:UEFA Superkarikas| ]] [[Kategooria:Jalgpalliklubide rahvusvahelised tiitlivõistlused]] [[Kategooria:UEFA]] jd5iasvsm4rfe1wbgdhjnmfjdjwj8bm 0 41592 7212356 6448081 2026-08-11T15:12:26Z ~2026-44110-56 235246 Pilt 7212356 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Doha | hääldus = | nimi1_keel = araabia | nimi1 = الدوحة | nimi1_latin = Ad-Dawḩah | pilt = Doha Skyline Nacht night.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 132 | elanikke = 1 351 000 (2016)<br/>eeslinnadega 1 500 000 | asendikaart = Katar }} '''Doha''' ([[araabia keel]]es الدوحة‎ ehk ''ad-Dawḥa'' või ''ad-Dōḥa'') on [[Katar]]i pealinn ja on ühtlasi ka riigi suurim linn. Dohas elab 1 351 000 inimest ja Doha suurlinna aladel kokku peaaegu 1,5 miljonit inimest. Doha asub [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ranniku ääres Ida-Kataris. Doha on väga kiire arenguga linn, kus elab rohkem kui pool kogu riigi elanikest, linn on ka Katari majanduslik keskus. Doha linn rajati 1820. aastatel Al Bidda lähedal, mis on praeguseks Doha äärelinn. Linn kuulutati 1971. aastal ametlikult Katari pealinnaks, siis kui Katar vabanes Suurbritannia võimu alt. Linn on Katari kaubanduslik pealinn ja Doha on ka arenev Lähis-Ida finantskeskus. == Transport == Dohas asub [[Hamadi rahvusvaheline lennujaam]], kust saab lennata maailma igasse [[Maailmajagu|maailmajakku]] peale [[Antarktika]]. ==Haridus== [[Pilt:HEC Paris, Doha.png|pisi|[[HEC Paris|HEC Paris, Doha]]]] Doha põhjaosas asub [[Katari Ülikool]]. Linnas on ka [[HEC Paris|HEC Paris in Qatar]]. ==Sport== * Linnas asub Doha purjetamisklubi, mis asutati [[1956]]. aastal.<ref>{{Netiviide |url=http://qmsf.com/ |pealkiri=Doha Sailing Club |vaadatud=2012-05-23 |arhiivimisaeg=2012-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120120015329/http://www.qmsf.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * Linnas asub [[Khalīfah' staadion]], mis on spordikompleksi [[Aspire Zone]] osa. See on [[Katari jalgpallikoondis]]e kodustaadion.{{lisa viide}} * [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] toimusid Dohas. == Sõpruslinnad == {| class="wikitable" |+Doha sõpruslinnad |Tirana, Albaania (alates 2012) |Banjul, Gambia (alates 2011) |Ankara, Türgi (alates 2016) |- |Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina (alates 2018) |Thbilisi, Gruusia (alates 2012) |Los Angeles, Ameerika Ühendriigid (alates 2016) |- |Brasilia, Brasiilia (alates 2014) |Astana, Kasahstan (alates 2011) |Miami, Ameerika Ühendriigid (alates 2016) |- |Sofia, Bulgaaria (alates 2012) |Biškek, Kõrgõzstan (alates 2018) |Libertador, Venezuela (alates 2015) |- |Peking, Hiina (alates 2008) |Port Louis, Mauritius (alates 2007) |Beit Sahour, Palestiina (alates 2009) |- |San Salvador, El Salvador (alates 2018) |Mogadishu, Somaalia (alates 2014) |Tunis, Tuneesia (alates 1994) |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Katari linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Doha| ]] r5ujk2eo1qf9mq6jsug5r856wggdzqr 0 42687 7212743 7205506 2026-08-12T11:54:34Z Avjoska 1538 /* F */ 7212743 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[majandusteadlane|majandusteadlasi]] ja [[majandusteadus]]e eelkäijaid. {{tähed}} ==A== [[Lembit Aader]] - [[Hans Aage]] - [[Leonid Abalkin]] - [[George Ainslie]] - [[George Akerlof]] - [[Maurice Allais]] - [[Lehte Alver]] - [[Richard Antons]] - [[Aristoteles]] - [[Kenneth Arrow]] - [[Olgred Aule]] - [[Cabdiweli Shiikh Axmed]] ==B== [[Gary Becker]] - [[Alexander van der Bellen]] - [[Ben Bernanke]] - [[Mihhail Bernatski]] - [[William Beveridge]] - [[Pierre Boisguillebert]] - [[Kaspars Briškens]] - [[Mihhail Bronštein]] - [[John Broome]] - [[James Buchanan]] - [[Nikolai Buzulukov]] - [[Eugen von Böhm-Bawerk]] ==C== [[Aimo Kaarlo Cajander]] - [[Cabdiweli Maxamed Cali]] - [[Richard Cantillon]] - [[Cornelius Castoriadis]] - [[Chung Un-chan]] - [[Tansu Çiller]] - [[Ronald Coase]] - [[Antoine Augustin Cournot]] ==D== [[Gerard Debreu]] - [[Peter Diamond]] - [[Heinrich Dietzel]] - [[Thomas DiLorenzo]] - [[Andrzej Domański]] - [[Rudi Dornsbuch]] ==E== [[Raul Eamets]] - [[Francis Edgeworth]] - [[Diana Eerma]] - [[Üllas Ehrlich]] - [[Ülo Ennuste]] - [[Voldemar Ernesaks]] ==F== [[Henri Fayol]] - [[Jan Fischer]] - [[Irving Fisher]] - [[Robert Fogel]] - [[Ágnes Forsthoffer]] - [[Milton Friedman]] - [[Ragnar Frisch]] ==G== [[Henry George]] - [[Cháris Georgiádis]] - [[Kostel Gerndorf]] - [[Silvio Gesell]] - [[Tatjana Golikova]] - [[Arancha González]] - [[Jevgeni Gontmahher]] ==H== [[Trygve Haavelmo]] - [[Raimund Hagelberg]] - [[Toomas Haldma]] - [[Ardo Hansson]] - [[John Harsanyi]] - [[Jelena Hartšenko]] - [[Ruslan Hasbulatov]] - [[Aaro Hazak]] - [[Mihhail Hazin]] - [[Friedrich Hayek]] - [[James Heckman]] - [[Eli Heckscher]] - [[Ludwig Herpel]] - [[Henn Elmet]] - [[John Hicks]] - [[Olli-Pekka Hilmola]] - [[Albert Hirschman]] - [[Kaire Holts]] - [[Arvo Horm]] - [[Danuta Hübner]] ==I== [[Andrei Illarionov]] - [[Karl Inno]] ==J== [[Krista Jaakson]] - [[Rudolf Jalakas]] - [[William Stanley Jevons]] - [[Marje Josing]] - [[Bertrand de Jouvenel]] - [[Ksenija Judajeva]] ==K== [[Donald Kaberuka]] - [[Ilja Kaganovitš]] - [[Hans Kaju]] - [[Jüri Kahn]] - [[Angelika Kallakmaa-Kapsta]] - [[Kaido Kallas]] - [[Edgar Kant]] - [[Leonid Kantorovich]] - [[Mark Kantšukov]] - [[Endel Kareda]] - [[Fred Karlson]] - [[Jaak Karu]] - [[Kaie Kerem]] - [[John Maynard Keynes]] - [[Kaarel Kilvits]] - [[Eneli Kindsiko]] - [[Ants Kippar]] - [[Valve Kirsipuu]] - [[Arno Kirt]] - [[Kurmet Kivipõld]] - [[Lawrence Klein]] - [[Nikola Kljusev]] - [[Leopold Kohr]] - [[Endel-Jakob Kolde]] - [[Nikolai Kondratjev]] - [[Tjalling Koopmans]] - [[Mari Kooskora]] - [[Vladimir Koslov]] - [[Valner Krinal]] - [[Peeter Kross]] - [[Paul Krugman]] - [[Arvo Kuddo]] - [[Juhan Kukk]] - [[Eduard Kull]] - [[Kaupo Kumm]] - [[Mihhail Kurtšinski]] - [[Simon Kuznets]] - [[Leev Kuum]] - [[Andres Kuusik]] - [[Arno Köörna]] - [[Nikolai Köstner]] - [[Finn Kydland]] ==L== [[Étienne Laspeyres]] - [[Richard Layard]] - [[Lasse Lehis]] - [[Jaak Leimann]] - [[Mihhail Lemešev]] - [[Enno Lend]] - [[Wassily Leontief]] - [[Vassili Leontjev]] - [[Heino Levald]] - [[Arthur Lewis]] - [[Wilhelm Lexis]] - [[Roode Liias]] - [[Kristjan Liivamägi]] - [[Erik Linnaks]] - [[Friedrich List]] - [[Enn Listra]] - [[Robert Lucas]] - [[Olev Lugus]] - [[Peeter Luksep]] - [[Oumar Tatam Ly]] ==M== [[Tiit Made]] - [[Ülo Mallene]] - [[Friedrich Malm]] - [[Thomas Malthus]] - [[Bernard Maris]] – [[Reinhold Mark]] - [[Harry Markowitz]] - [[Alfred Marshall]] - [[Karl Marx]] - [[Jaan Masso]] - [[Daniel McFadden]] - [[James Meade]] - [[Heldur Meerits]] - [[Carl Menger]] - [[Tomás de Mercado]] - [[Asta Meressoo]] - [[Uno Mereste]] - [[Robert Merton]] - [[Herbert Metsa]] - [[Mait Miljan]] - [[James Mill]] - [[John Stuart Mill]] - [[Merton Miller]] - [[James Mirrlees]] - [[Ludwig von Mises]] - [[Theodor Carl Mithoff]] - [[Franco Modigliani]] - [[Mario Monti]] - [[Oskar Morgernstern]] - [[Dale Mortensen]] - [[Robert Mundell]] - [[Meeta Murd]] - [[Kadri Männasoo]] - [[Karl Müller]] - [[Roger Myerson]] - [[Gunnar Myrdal]] ==N== [[Hugo Narusberg]] - [[Anu Narusk]] - [[John Forbes Nash]] - [[Danuše Nerudová]] - [[Vallot Neumann]] - [[Adam Niedzielski]] - [[Katrin Nittim]] - [[Douglas North]] - [[Harald Martin Nurk]] - [[Aivo Nurkse]] - [[Ragnar Nurkse]] - [[Maire Nurmet]] - [[Tiina Nuuter]] ==O== [[Fred Oelßner]] - [[Sinan Oğan]] - [[Bertil Ohlin]] - [[Tiiu Ohvril]] - [[Kaspar Oja]] - [[Elve Ojavere]] - [[Udo-Rein Okk]] - [[Anita Orbán]] - [[Avo Org]] - [[Elinor Ostrom]] - [[Aavo Otsar]] - [[Rein Otsepp]] - [[Svea Otsmaa]] - [[Alassane Ouattara]] ==P== [[Agu Paal]] - [[Tiiu Paas]] - [[Harry Paalberg]] - [[Hillar Padu]] - [[Hardo Pajula]] - [[Eerik-August Pakosta]] - [[Tibor Palánkai]] - [[Lembit Palm]] - [[Thomas Palm]] - [[Voldemar Palm]] - [[Dimítris Papadákis]] - [[Vilfredo Pareto]] - [[Ludvig Parkas]] - [[Reeta Parmo]] - [[Viia Parts]] - [[Kalju Parvel]] - [[Tiiu Paulus]] - [[Hermann Pauts]] - [[Henno Pavelson]] - [[Lembit Pedak]] - [[Priit Peets]] - [[Elen Peetsmann]] - [[Elsa Pelmas]] - [[Kaia Philips]] - [[Harri Piho]] - [[Katrin Pihor]] - [[Jaan Pikk]] - [[Valentin Pikner]] - [[Valter Pilv]] - [[Dragoș Pîslaru]] - [[Christopher Pissarides]] - [[Enn Plaan]] - [[Platon]] - [[Karl Polanyi]] - [[Michael Polanyi]] - [[Eduard Poom]] - [[Gunnar Klaus Prause]] - [[Raúl Prebisch]] - [[Kazimira Prunskienė]] - [[Samuel Pufendorf]] - [[Eda-Tiia Pungar]] - [[Alari Purju]] - [[Endel Purju]] - [[Tõnu Puu]] - [[Tatjana Põlajeva]] - [[Boris Pärl]] - [[Ülle Pärl]] - [[Evi Pärnits]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Robert Päsok]] - [[Tiia Püss]] ==Q== [[François Quesnay]] ==R== [[Ivar Raig]] - [[Raivo Rajamäe]] - [[Väino Rajangu]] - [[Rein Rajasalu]] - [[Olev Raju]] - [[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]] - [[Arkadi Rannes]] - [[Johannes Raudava]] - [[Matti Raudjärv]] - [[Ringa Raudla]] - [[Mervi Raudsaar]] - [[Vambola Raudsepp]] - [[Mare Rebane]] - [[Robert Reich]] - [[Janno Reiljan]] - [[Aivo Reiner]] - [[Erik Reinert]] - [[Anne Reino]] - [[Vello Rekkaro]] - [[Georg Rekker]] - [[Konstantin Remtšugov]] - [[Aare Renzer]] - [[David Ricardo]] - [[Marko Rillo]] - [[Andrus Ristkok]] - [[Lionel Robbins]] - [[Joan Robinson]] - [[Erik Ronimois]] - [[Tõnu Roolaht]] - [[Ülo Rooma]] - [[Andro Roos]] - [[Neeme Roose]] - [[Ilmar Roostal]] - [[Signe Rosenberg]] - [[Vladimir Roslavlev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Siarhiej Rumas]] - [[Ain Ruuvet]] ==S== [[Maksim Saat]] - [[Mari Saat]] - [[Aleksander Sagim]] - [[Teo Saimre]] - [[José Luis Sampedro]] - [[Paul Samuelson]] - [[Moshe Sanbar]] - [[Jacques Sapir]] - [[Thomas Sargent]] - [[Jevgeni Satanovski]] - [[Jean-Baptiste Say]] - [[Robert J. Shiller]] - [[Myron Scholes]] - [[Theodore Schultz]] - [[Ernst Schumacher]] - [[Joseph Schumpeter]] - [[Johann Ludwig Schwerin von Krosigk]] - [[Reinhard Selten]] - [[Amartya Sen]] - [[Jüri Sepp]] - [[William Sharpe]] - [[Johanna Sild-Rebane]] - [[Juhan Sillaste]] - [[Herbert Simon]] - [[Christopher Sims]] - [[Mindaugas Sinkevičius]] - [[Robert Skidelsky]] - [[Adam Smith]] - [[Robert Solow]] - [[Varri Soo]] - [[Ivar Soone]] - [[Urmas Sepp]] - [[Hernando de Soto]] - [[Michael Spence]] - [[Karsten Staehr]] - [[George Stigler]] - [[Joseph Stiglitz]] - [[Theodor Stolojan]] - [[Richard Stone]] - [[Arno Susi]] - [[Jüri Sutt]] - [[Toomas Sõmera]] - [[Aleksander Henn Schipai]] ==Š== [[Dmitri Šepilov]] - [[Andrej Šircelj]] - [[Nikola Špirić]] ==T== [[Villem Tamm (majandusteadlane)|Villem Tamm]] - [[Paul Tammert]] - [[Hendrik Tanner]] - [[Olev Tauts]] - [[Frederick Taylor]] - [[Juhan Teder]] - [[Milvi Tepp]] - [[Erik Terk]] - [[Richard Thaler]] - [[Jan Tinbergen]] - [[James Tobin]] - [[Juhan Toomaspoeg]] - [[Henn Tosso]] - [[Maia Tskhitišvili]] - [[Jakov Tšadajev]] - [[Anne Robert Jacques Turgot]] - [[Oleksandr Turtšõnov]] - [[Kulno Türk]] - [[Vambola Türk]] ==U== [[Kadri Ukrainski]] - [[Aleksei Uljukajev]] - [[Enn Uusen]] ==V== [[Maaja Vadi]] - [[Urmas Varblane]] - [[Priit Vahter]] - [[Karl Varju]] - [[Thorstein Veblen]] - [[Arnold Veimer]] - [[Vello Vensel]] - [[William Vickrey]] - [[Jacob Viner]] - [[Endel Vint]] - [[Tiia Vissak]] - [[Heido Vitsur]] - [[Ernst Volke]] - [[Rein Volt (majandusteadlane)|Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Dušan Vujović]] - [[Juhani Väljataga]] ==W== [[Adolph Wagner]] - [[Jude Wanniski]] - [[Carl Adolf Theodor Walcker]] - [[Léon Walras]] - [[Barbara Ward]] - [[Alfred Weber]] - [[Max Weber]] - [[Knut Wicksell]] ==Ü== [[Raoul Üksvärav]] ==Y== [[Janet Yellen]] - [[Muhammad Yunus]] [[Kategooria:Majandusteadlased| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Majandusteadus]] dwvxsdfevlw35ov78p95e1jk1wq0urw 0 44544 7212668 5940713 2026-08-12T08:53:47Z Kuriuss 38125 7212668 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=august}} [[File:Baldock Hoard3.jpg|thumb|Votiivsed lehetahvlid]] '''Senua''' oli roomlaste vähetuntud jumalanna. Teda kujutati krunnis juustega sireda naisena. Arvatavasti oli ta [[keldi]] päritolu ning paistab, et roomlased on teda samastanud oma [[Minerva]]ga. Ta on üks nendest jumalatest, kelle kohta on tänapäeval väga vähe teada. Teada on, et üks tema pühamu asus Inglismaal. Seegi avastati alles [[2002]]. aastal. Tema poole kummardati peaaegu igas olukorras, nagu enamiku "ülevõetud" jumalate puhul. [[Kategooria:Rooma jumalad]] [[Kategooria:Vanarooma mütoloogia]] 0as3icz6ahl9rn1yogbwohpmtpx04p7 0 46035 7212437 6984097 2026-08-11T20:32:21Z Andres 5 7212437 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Idioma griego antiguo.png|pisi|Vanakreeka keele maksimaalne leviala]] '''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) ''hē Hellēnikē (glōtta)''<ref>Sõna γλῶττα 'keel' kasutati [[Atika murre|Atika murdes]], teistes murretes on selle sõna kuju γλῶσσα (''glṓssa'')</ref> 'kreeka keel') kreeka keele vanim ajalooline [[keeleaste]]. Seda kasutati [[Vana-Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal. See arvatakse koos hilisemate [[keelekuju]]dega [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] seas eraldi [[keelerühm]]a (oletatavasti on ta lähemas [[keelesugulus]]es teiste [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]]). Keele leviala hõlmas [[Balkani-Kreeka]]t, [[Egeuse saared|Egeuse saari]], [[Väike-Aasia]] lääneosa ja mitmeid teisi Vahemere rannikualasid ningblaienes hellenismiajastul ja Rooma keisririigi ajal veelgi. Vanakreeka keele alla kuuluvad kreeka keele ajaloolised [[keelekuju|kujud]] ja [[murre|murded]] alates [[mükeene kreeka keel]]est kuni antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 pKr). Kirjalikes allikates on vanakreeka keele vanim vorm [[mükeene kreeka keel]], mida kirjutati [[lineaarkiri B|lineaarkirjas B]] [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]]. Klassikalise ajajärgu kirjakeele kõige olulisemaks eeskujuks peetakse 5. ja 4. sajandi eKr Atika kirjakeelt (kirjanduslikku [[Atika murre]]t), mida esindavad muu hulgas [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Umbes 7. sajandist kuni 1453. aastani ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt) kujunenud kreeka keele ajaloolist järku nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk [[Bütsantsi kreeka keel]]eks. Vanakreeka keelel on olnud oluline mõju Euroopa ja laiemalt lääne kultuurile. Kreeka keel oli antiikajal oluline [[kultuurkeel]] ka Rooma maailmas. Vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu on selle mõju kandunud tänapäeva. [[Koinee]] ehk [[hellenistlik kreeka keel]], milles on kirjutatud [[Uus Testament]], on olnud oluline [[kristlus]]e ja [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kujunemisel. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes. Vana- ja keskkreeka keel]e (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on '''grc'''. ==Keelenäide== :[[Pilt:Altgriechisch2.ogg|Keelenäide etteloetuna]] {| class="wikitable" |(1) ''Originaal:'' |πεπεισμένος |δὲ |πειρῶμαι |καὶ |τοὺς |ἄλλους |πείθειν |ὅτι |τούτου |τοῦ |κτήματος |- |(2) ''Transkriptsioon:'' |pepeismenos |de |peirōmai |kai |tous |allous |peithein |hoti |toutou |tou |ktēmatos |- |(3) ''[[IPA]]:'' |pepeːzménos |dè |peːrɔ̂ːmai |kaì |tòːs |álːoːs |péːtʰeːn |hóti |tóːtoː |tôː |ktɛː́matos |- |(4) ''Reaalune:'' |veendununa |aga |püüan |ka | |teisi |veenda |et |selle | |vara |} {| class="wikitable" |(1) |τῇ |ἀνθρωπείᾳ |φύσει |συνεργὸν |ἀμείνω |Ἔρωτος |οὐκ |ἄν τις |ῥᾳδίως |λάβοι. |- |(2) |tē |anthrōpeia |physei |synergon |ameinō |Erōtos |ouk |an tis |rhadiōs |laboi. |- |(3) |tɛ̂ː(i̯) |antʰrɔːpéːaː(i̯) |pʰýseː |synergòn |améːnɔː |érɔːtos |oːk |án tis |rʰaː(i̯)díɔːs |láboi} |- |(4) | |inim- |loomusele |abimeest |paremat |Erosest |ei |keegi |vaevata |võib saada |} ''Tõlge:'' "Ise veendununa püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref> ==Keelesugulus ja substraat== Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb kõigist teistest indoeuroopa [[keelkond|keelkonna]] keeltest häälikuliselt ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a ning räägitakse "kreekaeelsete" keeleastmete [[substraat (lingvistika)|substraadi]] tugevast mõjust kreeka keelekujudele.<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim), ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([https://web.archive.org/web/20070927003812/http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref> Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos [[früügia keel]]e ja [[armeenia keel]]ega (mõnikord ka [[albaania keel]]ega) [[paleobalkani keeled|paleobalkani keelte]] hulka, millel oletatakse kunagist [[keeleühtsus]]t. Täheldatud on, et kreeka keelel on kõige rohkem ühist armeenia keelega, nii et on välja pakutud kreeka-armeenia hüpotees (st nendel keeltel on olnud ühine eellane). Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Kreekaeelset elanikkonda nimetati Vana-Kreekas [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (Pelasgoi)).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" /> [[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref> ==Keeleastmed== Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. ==Murded== Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. ==Vaata ka== *[[kreeka keel]] *[[keskkreeka keel]] *[[puhaskreeka keel]] *[[rahvakreeka keel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Kreeka keel]] m64ohtyktybqfztyubwb83f7hg6nbkq 7212440 7212437 2026-08-11T20:35:28Z Andres 5 7212440 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Idioma griego antiguo.png|pisi|Vanakreeka keele maksimaalne leviala]] '''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) ''hē Hellēnikē (glōtta)''<ref>Sõna γλῶττα 'keel' kasutati [[Atika murre|Atika murdes]], teistes murretes on selle sõna kuju γλῶσσα (''glṓssa'')</ref> 'kreeka keel') kreeka keele vanim ajalooline [[keeleaste]]. Seda kasutati [[Vana-Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal. See arvatakse koos hilisemate [[keelekuju]]dega [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] seas eraldi [[keelerühm]]a (oletatavasti on ta lähemas [[keelesugulus]]es teiste [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]]). Keele leviala hõlmas [[Balkani-Kreeka]]t, [[Egeuse saared|Egeuse saari]], [[Väike-Aasia]] lääneosa ja mitmeid teisi Vahemere rannikualasid ning laienes hellenismiajastul ja Rooma keisririigi ajal veelgi. Vanakreeka keele alla kuuluvad kreeka keele ajaloolised [[keelekuju|kujud]] ja [[murre|murded]] alates [[mükeene kreeka keel]]est kuni antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 pKr). Kirjalikes allikates on vanakreeka keele vanim vorm [[mükeene kreeka keel]], mida kirjutati [[lineaarkiri B|lineaarkirjas B]] [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]]. Klassikalise ajajärgu kirjakeele kõige olulisemaks eeskujuks peetakse 5. ja 4. sajandi eKr Atika kirjakeelt (kirjanduslikku [[Atika murre]]t), mida esindavad muu hulgas [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Umbes 7. sajandist kuni 1453. aastani ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt) kujunenud kreeka keele ajaloolist järku nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk [[Bütsantsi kreeka keel]]eks. Vanakreeka keelel on olnud oluline mõju Euroopa ja laiemalt lääne kultuurile. Kreeka keel oli antiikajal oluline [[kultuurkeel]] ka Rooma maailmas. Vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu on selle mõju kandunud tänapäeva. [[Koinee]] ehk [[hellenistlik kreeka keel]], milles on kirjutatud [[Uus Testament]], on olnud oluline [[kristlus]]e ja [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kujunemisel. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes. Vana- ja keskkreeka keel]e (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on '''grc'''. ==Keelenäide== :[[Pilt:Altgriechisch2.ogg|Keelenäide etteloetuna]] {| class="wikitable" |(1) ''Originaal:'' |πεπεισμένος |δὲ |πειρῶμαι |καὶ |τοὺς |ἄλλους |πείθειν |ὅτι |τούτου |τοῦ |κτήματος |- |(2) ''Transkriptsioon:'' |pepeismenos |de |peirōmai |kai |tous |allous |peithein |hoti |toutou |tou |ktēmatos |- |(3) ''[[IPA]]:'' |pepeːzménos |dè |peːrɔ̂ːmai |kaì |tòːs |álːoːs |péːtʰeːn |hóti |tóːtoː |tôː |ktɛː́matos |- |(4) ''Reaalune:'' |veendununa |aga |püüan |ka | |teisi |veenda |et |selle | |vara |} {| class="wikitable" |(1) |τῇ |ἀνθρωπείᾳ |φύσει |συνεργὸν |ἀμείνω |Ἔρωτος |οὐκ |ἄν τις |ῥᾳδίως |λάβοι. |- |(2) |tē |anthrōpeia |physei |synergon |ameinō |Erōtos |ouk |an tis |rhadiōs |laboi. |- |(3) |tɛ̂ː(i̯) |antʰrɔːpéːaː(i̯) |pʰýseː |synergòn |améːnɔː |érɔːtos |oːk |án tis |rʰaː(i̯)díɔːs |láboi} |- |(4) | |inim- |loomusele |abimeest |paremat |Erosest |ei |keegi |vaevata |võib saada |} ''Tõlge:'' "Ise veendununa püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref> ==Keelesugulus ja substraat== Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb kõigist teistest indoeuroopa [[keelkond|keelkonna]] keeltest häälikuliselt ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a ning räägitakse "kreekaeelsete" keeleastmete [[substraat (lingvistika)|substraadi]] tugevast mõjust kreeka keelekujudele.<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim), ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([https://web.archive.org/web/20070927003812/http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref> Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos [[früügia keel]]e ja [[armeenia keel]]ega (mõnikord ka [[albaania keel]]ega) [[paleobalkani keeled|paleobalkani keelte]] hulka, millel oletatakse kunagist [[keeleühtsus]]t. Täheldatud on, et kreeka keelel on kõige rohkem ühist armeenia keelega, nii et on välja pakutud kreeka-armeenia hüpotees (st nendel keeltel on olnud ühine eellane). Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Kreekaeelset elanikkonda nimetati Vana-Kreekas [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (Pelasgoi)).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" /> [[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref> ==Keeleastmed== Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. ==Murded== Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. ==Vaata ka== *[[kreeka keel]] *[[keskkreeka keel]] *[[puhaskreeka keel]] *[[rahvakreeka keel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Kreeka keel]] rex9ycduy5pxfgnkd499wrzvuxagi3b 7212442 7212440 2026-08-11T20:37:31Z Andres 5 7212442 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Idioma griego antiguo.png|pisi|Vanakreeka keele maksimaalne leviala]] '''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) ''hē Hellēnikē (glōtta)''<ref>Sõna γλῶττα 'keel' kasutati [[Atika murre|Atika murdes]], teistes murretes on selle sõna kuju γλῶσσα (''glṓssa'')</ref> 'kreeka keel') kreeka keele vanim ajalooline [[keeleaste]]. Seda kasutati [[Vana-Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal. See arvatakse koos hilisemate [[keelekuju]]dega [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] seas eraldi [[keelerühm]]a (oletatavasti on ta lähemas [[keelesugulus]]es teiste [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]]). Keele leviala hõlmas [[Balkani-Kreeka]]t, [[Egeuse saared|Egeuse saari]], [[Väike-Aasia]] lääneosa ja mitmeid teisi Vahemere rannikualasid ning laienes hellenismiajastul ja Rooma keisririigi ajal veelgi. Vanakreeka keele alla kuuluvad kreeka keele ajaloolised [[keelekuju|kujud]] ja [[murre|murded]] alates [[mükeene kreeka keel]]est kuni antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 pKr). Kirjalikes allikates on vanakreeka keele vanim vorm [[mükeene kreeka keel]], mida kirjutati [[lineaarkiri B|lineaarkirjas B]] [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]]. Klassikalise ajajärgu kirjakeele kõige olulisemaks eeskujuks peetakse 5. ja 4. sajandi eKr Atika kirjakeelt (kirjanduslikku [[Atika murre]]t), mida esindavad muu hulgas [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Umbes 7. sajandist kuni 1453. aastani ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt) kujunenud kreeka keele ajaloolist järku nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk [[Bütsantsi kreeka keel]]eks. Vanakreeka keelel on olnud oluline mõju Euroopa ja laiemalt lääne kultuurile. Kreeka keel oli antiikajal oluline [[kultuurkeel]] ka Rooma maailmas. Vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu on selle mõju kandunud tänapäeva. [[Koinee]] ehk [[hellenistlik kreeka keel]], milles on kirjutatud [[Uus Testament]], on olnud oluline [[kristlus]]e ja [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kujunemisel. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes. Vana- ja keskkreeka keel]e (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on '''grc'''. ==Keelenäide== :[[Pilt:Altgriechisch2.ogg|Keelenäide etteloetuna]] {| class="wikitable" |(1) ''Originaal:'' |πεπεισμένος |δὲ |πειρῶμαι |καὶ |τοὺς |ἄλλους |πείθειν |ὅτι |τούτου |τοῦ |κτήματος |- |(2) ''Transkriptsioon:'' |pepeismenos |de |peirōmai |kai |tous |allous |peithein |hoti |toutou |tou |ktēmatos |- |(3) ''[[IPA]]:'' |pepeːzménos |dè |peːrɔ̂ːmai |kaì |tòːs |álːoːs |péːtʰeːn |hóti |tóːtoː |tôː |ktɛː́matos |- |(4) ''Reaalune:'' |veendununa |aga |püüan |ka | |teisi |veenda |et |selle | |vara |} {| class="wikitable" |(1) |τῇ |ἀνθρωπείᾳ |φύσει |συνεργὸν |ἀμείνω |Ἔρωτος |οὐκ |ἄν τις |ῥᾳδίως |λάβοι. |- |(2) |tē |anthrōpeia |physei |synergon |ameinō |Erōtos |ouk |an tis |rhadiōs |laboi. |- |(3) |tɛ̂ː(i̯) |antʰrɔːpéːaː(i̯) |pʰýseː |synergòn |améːnɔː |érɔːtos |oːk |án tis |rʰaː(i̯)díɔːs |láboi} |- |(4) | |inim- |loomusele |abimeest |paremat |Erosest |ei |keegi |vaevata |võib saada |} ''Tõlge:'' "Olles ise veendunud, püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref> ==Keelesugulus ja substraat== Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb kõigist teistest indoeuroopa [[keelkond|keelkonna]] keeltest häälikuliselt ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a ning räägitakse "kreekaeelsete" keeleastmete [[substraat (lingvistika)|substraadi]] tugevast mõjust kreeka keelekujudele.<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim), ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([https://web.archive.org/web/20070927003812/http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref> Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos [[früügia keel]]e ja [[armeenia keel]]ega (mõnikord ka [[albaania keel]]ega) [[paleobalkani keeled|paleobalkani keelte]] hulka, millel oletatakse kunagist [[keeleühtsus]]t. Täheldatud on, et kreeka keelel on kõige rohkem ühist armeenia keelega, nii et on välja pakutud kreeka-armeenia hüpotees (st nendel keeltel on olnud ühine eellane). Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Kreekaeelset elanikkonda nimetati Vana-Kreekas [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (Pelasgoi)).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" /> [[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref> ==Keeleastmed== Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. ==Murded== Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. ==Vaata ka== *[[kreeka keel]] *[[keskkreeka keel]] *[[puhaskreeka keel]] *[[rahvakreeka keel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Kreeka keel]] 66m44e3g89fy44m40c6xximbvtp3ty1 7212482 7212442 2026-08-11T23:14:52Z Andres 5 /* Keelesugulus ja substraat */ 7212482 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Idioma griego antiguo.png|pisi|Vanakreeka keele maksimaalne leviala]] '''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) ''hē Hellēnikē (glōtta)''<ref>Sõna γλῶττα 'keel' kasutati [[Atika murre|Atika murdes]], teistes murretes on selle sõna kuju γλῶσσα (''glṓssa'')</ref> 'kreeka keel') kreeka keele vanim ajalooline [[keeleaste]]. Seda kasutati [[Vana-Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal. See arvatakse koos hilisemate [[keelekuju]]dega [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] seas eraldi [[keelerühm]]a (oletatavasti on ta lähemas [[keelesugulus]]es teiste [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]]). Keele leviala hõlmas [[Balkani-Kreeka]]t, [[Egeuse saared|Egeuse saari]], [[Väike-Aasia]] lääneosa ja mitmeid teisi Vahemere rannikualasid ning laienes hellenismiajastul ja Rooma keisririigi ajal veelgi. Vanakreeka keele alla kuuluvad kreeka keele ajaloolised [[keelekuju|kujud]] ja [[murre|murded]] alates [[mükeene kreeka keel]]est kuni antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 pKr). Kirjalikes allikates on vanakreeka keele vanim vorm [[mükeene kreeka keel]], mida kirjutati [[lineaarkiri B|lineaarkirjas B]] [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]]. Klassikalise ajajärgu kirjakeele kõige olulisemaks eeskujuks peetakse 5. ja 4. sajandi eKr Atika kirjakeelt (kirjanduslikku [[Atika murre]]t), mida esindavad muu hulgas [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Umbes 7. sajandist kuni 1453. aastani ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt) kujunenud kreeka keele ajaloolist järku nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk [[Bütsantsi kreeka keel]]eks. Vanakreeka keelel on olnud oluline mõju Euroopa ja laiemalt lääne kultuurile. Kreeka keel oli antiikajal oluline [[kultuurkeel]] ka Rooma maailmas. Vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu on selle mõju kandunud tänapäeva. [[Koinee]] ehk [[hellenistlik kreeka keel]], milles on kirjutatud [[Uus Testament]], on olnud oluline [[kristlus]]e ja [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kujunemisel. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes. Vana- ja keskkreeka keel]e (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on '''grc'''. ==Keelenäide== :[[Pilt:Altgriechisch2.ogg|Keelenäide etteloetuna]] {| class="wikitable" |(1) ''Originaal:'' |πεπεισμένος |δὲ |πειρῶμαι |καὶ |τοὺς |ἄλλους |πείθειν |ὅτι |τούτου |τοῦ |κτήματος |- |(2) ''Transkriptsioon:'' |pepeismenos |de |peirōmai |kai |tous |allous |peithein |hoti |toutou |tou |ktēmatos |- |(3) ''[[IPA]]:'' |pepeːzménos |dè |peːrɔ̂ːmai |kaì |tòːs |álːoːs |péːtʰeːn |hóti |tóːtoː |tôː |ktɛː́matos |- |(4) ''Reaalune:'' |veendununa |aga |püüan |ka | |teisi |veenda |et |selle | |vara |} {| class="wikitable" |(1) |τῇ |ἀνθρωπείᾳ |φύσει |συνεργὸν |ἀμείνω |Ἔρωτος |οὐκ |ἄν τις |ῥᾳδίως |λάβοι. |- |(2) |tē |anthrōpeia |physei |synergon |ameinō |Erōtos |ouk |an tis |rhadiōs |laboi. |- |(3) |tɛ̂ː(i̯) |antʰrɔːpéːaː(i̯) |pʰýseː |synergòn |améːnɔː |érɔːtos |oːk |án tis |rʰaː(i̯)díɔːs |láboi} |- |(4) | |inim- |loomusele |abimeest |paremat |Erosest |ei |keegi |vaevata |võib saada |} ''Tõlge:'' "Olles ise veendunud, püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref> ==Keelesugulus ja substraat== Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb teistest indoeuroopa keeltest häälikusüsteemi ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a. Kreeka keele kujunemist mõjutasid ka enne kreeka keele levikut Egeuse piirkonnas kõneldud keeled. Nende mõju nimetatakse kreeka keele kreekaeelseks [[substraat (lingvistika)|substraadiks]].<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim). ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([https://web.archive.org/web/20070927003812/http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref> Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos [[früügia keel]]e ja [[armeenia keel]]ega ning mõnede käsitluste järgi ka [[albaania keel]]ega [[paleobalkani keeled|paleobalkani keelte]] hulka. Paleobalkani keelte all mõistetakse Balkani piirkonna vanu indoeuroopa keeli, mis oletatavalt lahknesid üksteisest hiljem kui teistest teadaolevatest keeltest, nii et need on lähemad sugulaskeeled. On esitatud ka [[kreeka-armeenia hüpotees]], mille kohaselt on kreeka ja armeenia keel teineteise lähimad sugulaskeeled. See seisukoht ei ole üldtunnustatud. Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Kreekaeelset elanikkonda nimetati Vana-Kreekas [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (Pelasgoi)).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" /> [[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref> ==Keeleastmed== Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. ==Murded== Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. ==Vaata ka== *[[kreeka keel]] *[[keskkreeka keel]] *[[puhaskreeka keel]] *[[rahvakreeka keel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Kreeka keel]] gholb7xq1tf69xpps92pqkob8ooodc5 7212517 7212482 2026-08-12T04:47:34Z Andres 5 /* Keelesugulus ja substraat */ 7212517 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Idioma griego antiguo.png|pisi|Vanakreeka keele maksimaalne leviala]] '''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) ''hē Hellēnikē (glōtta)''<ref>Sõna γλῶττα 'keel' kasutati [[Atika murre|Atika murdes]], teistes murretes on selle sõna kuju γλῶσσα (''glṓssa'')</ref> 'kreeka keel') kreeka keele vanim ajalooline [[keeleaste]]. Seda kasutati [[Vana-Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal. See arvatakse koos hilisemate [[keelekuju]]dega [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] seas eraldi [[keelerühm]]a (oletatavasti on ta lähemas [[keelesugulus]]es teiste [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]]). Keele leviala hõlmas [[Balkani-Kreeka]]t, [[Egeuse saared|Egeuse saari]], [[Väike-Aasia]] lääneosa ja mitmeid teisi Vahemere rannikualasid ning laienes hellenismiajastul ja Rooma keisririigi ajal veelgi. Vanakreeka keele alla kuuluvad kreeka keele ajaloolised [[keelekuju|kujud]] ja [[murre|murded]] alates [[mükeene kreeka keel]]est kuni antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 pKr). Kirjalikes allikates on vanakreeka keele vanim vorm [[mükeene kreeka keel]], mida kirjutati [[lineaarkiri B|lineaarkirjas B]] [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]]. Klassikalise ajajärgu kirjakeele kõige olulisemaks eeskujuks peetakse 5. ja 4. sajandi eKr Atika kirjakeelt (kirjanduslikku [[Atika murre]]t), mida esindavad muu hulgas [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Umbes 7. sajandist kuni 1453. aastani ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt) kujunenud kreeka keele ajaloolist järku nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk [[Bütsantsi kreeka keel]]eks. Vanakreeka keelel on olnud oluline mõju Euroopa ja laiemalt lääne kultuurile. Kreeka keel oli antiikajal oluline [[kultuurkeel]] ka Rooma maailmas. Vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu on selle mõju kandunud tänapäeva. [[Koinee]] ehk [[hellenistlik kreeka keel]], milles on kirjutatud [[Uus Testament]], on olnud oluline [[kristlus]]e ja [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kujunemisel. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes. Vana- ja keskkreeka keel]e (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on '''grc'''. ==Keelenäide== :[[Pilt:Altgriechisch2.ogg|Keelenäide etteloetuna]] {| class="wikitable" |(1) ''Originaal:'' |πεπεισμένος |δὲ |πειρῶμαι |καὶ |τοὺς |ἄλλους |πείθειν |ὅτι |τούτου |τοῦ |κτήματος |- |(2) ''Transkriptsioon:'' |pepeismenos |de |peirōmai |kai |tous |allous |peithein |hoti |toutou |tou |ktēmatos |- |(3) ''[[IPA]]:'' |pepeːzménos |dè |peːrɔ̂ːmai |kaì |tòːs |álːoːs |péːtʰeːn |hóti |tóːtoː |tôː |ktɛː́matos |- |(4) ''Reaalune:'' |veendununa |aga |püüan |ka | |teisi |veenda |et |selle | |vara |} {| class="wikitable" |(1) |τῇ |ἀνθρωπείᾳ |φύσει |συνεργὸν |ἀμείνω |Ἔρωτος |οὐκ |ἄν τις |ῥᾳδίως |λάβοι. |- |(2) |tē |anthrōpeia |physei |synergon |ameinō |Erōtos |ouk |an tis |rhadiōs |laboi. |- |(3) |tɛ̂ː(i̯) |antʰrɔːpéːaː(i̯) |pʰýseː |synergòn |améːnɔː |érɔːtos |oːk |án tis |rʰaː(i̯)díɔːs |láboi} |- |(4) | |inim- |loomusele |abimeest |paremat |Erosest |ei |keegi |vaevata |võib saada |} ''Tõlge:'' "Olles ise veendunud, püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref> ==Keelesugulus ja substraat== Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb teistest indoeuroopa keeltest häälikusüsteemi ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a. Kreeka keele kujunemist mõjutasid ka enne kreeka keele levikut Egeuse piirkonnas kõneldud keeled. Nende mõju nimetatakse kreeka keele kreekaeelseks [[substraat (lingvistika)|substraadiks]].<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim). ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([https://web.archive.org/web/20070927003812/http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref> Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos [[früügia keel]]e ja [[armeenia keel]]ega ning mõnede käsitluste järgi ka [[albaania keel]]ega [[paleobalkani keeled|paleobalkani keelte]] hulka. Paleobalkani keelte all mõistetakse Balkani piirkonna vanu indoeuroopa keeli, mis oletatavalt lahknesid üksteisest hiljem kui teistest teadaolevatest keeltest, nii et need on lähemad sugulaskeeled. On esitatud ka [[kreeka-armeenia hüpotees]], mille kohaselt on kreeka ja armeenia keel teineteise lähimad sugulaskeeled. See seisukoht ei ole üldtunnustatud. Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Mitmesuguseid Kreeka-eelseteks või kreeklaste-eelseteks peetud rahvarühmi nimetasid Vana-Kreeka autorid [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (''Pelasgoi'')).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Nende täpne ajalooline ja keeleline identiteet on ebaselge. Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" /> [[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref> ==Keeleastmed== Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. ==Murded== Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. ==Vaata ka== *[[kreeka keel]] *[[keskkreeka keel]] *[[puhaskreeka keel]] *[[rahvakreeka keel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Kreeka keel]] drpct7i18d8ep3ue80fp4ar2n34orfv 7212518 7212517 2026-08-12T04:55:52Z Andres 5 /* Keeleastmed */ 7212518 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Idioma griego antiguo.png|pisi|Vanakreeka keele maksimaalne leviala]] '''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) ''hē Hellēnikē (glōtta)''<ref>Sõna γλῶττα 'keel' kasutati [[Atika murre|Atika murdes]], teistes murretes on selle sõna kuju γλῶσσα (''glṓssa'')</ref> 'kreeka keel') kreeka keele vanim ajalooline [[keeleaste]]. Seda kasutati [[Vana-Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal. See arvatakse koos hilisemate [[keelekuju]]dega [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] seas eraldi [[keelerühm]]a (oletatavasti on ta lähemas [[keelesugulus]]es teiste [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]]). Keele leviala hõlmas [[Balkani-Kreeka]]t, [[Egeuse saared|Egeuse saari]], [[Väike-Aasia]] lääneosa ja mitmeid teisi Vahemere rannikualasid ning laienes hellenismiajastul ja Rooma keisririigi ajal veelgi. Vanakreeka keele alla kuuluvad kreeka keele ajaloolised [[keelekuju|kujud]] ja [[murre|murded]] alates [[mükeene kreeka keel]]est kuni antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 pKr). Kirjalikes allikates on vanakreeka keele vanim vorm [[mükeene kreeka keel]], mida kirjutati [[lineaarkiri B|lineaarkirjas B]] [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]]. Klassikalise ajajärgu kirjakeele kõige olulisemaks eeskujuks peetakse 5. ja 4. sajandi eKr Atika kirjakeelt (kirjanduslikku [[Atika murre]]t), mida esindavad muu hulgas [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Umbes 7. sajandist kuni 1453. aastani ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt) kujunenud kreeka keele ajaloolist järku nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk [[Bütsantsi kreeka keel]]eks. Vanakreeka keelel on olnud oluline mõju Euroopa ja laiemalt lääne kultuurile. Kreeka keel oli antiikajal oluline [[kultuurkeel]] ka Rooma maailmas. Vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu on selle mõju kandunud tänapäeva. [[Koinee]] ehk [[hellenistlik kreeka keel]], milles on kirjutatud [[Uus Testament]], on olnud oluline [[kristlus]]e ja [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kujunemisel. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes. Vana- ja keskkreeka keel]e (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on '''grc'''. ==Keelenäide== :[[Pilt:Altgriechisch2.ogg|Keelenäide etteloetuna]] {| class="wikitable" |(1) ''Originaal:'' |πεπεισμένος |δὲ |πειρῶμαι |καὶ |τοὺς |ἄλλους |πείθειν |ὅτι |τούτου |τοῦ |κτήματος |- |(2) ''Transkriptsioon:'' |pepeismenos |de |peirōmai |kai |tous |allous |peithein |hoti |toutou |tou |ktēmatos |- |(3) ''[[IPA]]:'' |pepeːzménos |dè |peːrɔ̂ːmai |kaì |tòːs |álːoːs |péːtʰeːn |hóti |tóːtoː |tôː |ktɛː́matos |- |(4) ''Reaalune:'' |veendununa |aga |püüan |ka | |teisi |veenda |et |selle | |vara |} {| class="wikitable" |(1) |τῇ |ἀνθρωπείᾳ |φύσει |συνεργὸν |ἀμείνω |Ἔρωτος |οὐκ |ἄν τις |ῥᾳδίως |λάβοι. |- |(2) |tē |anthrōpeia |physei |synergon |ameinō |Erōtos |ouk |an tis |rhadiōs |laboi. |- |(3) |tɛ̂ː(i̯) |antʰrɔːpéːaː(i̯) |pʰýseː |synergòn |améːnɔː |érɔːtos |oːk |án tis |rʰaː(i̯)díɔːs |láboi} |- |(4) | |inim- |loomusele |abimeest |paremat |Erosest |ei |keegi |vaevata |võib saada |} ''Tõlge:'' "Olles ise veendunud, püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref> ==Keelesugulus ja substraat== Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb teistest indoeuroopa keeltest häälikusüsteemi ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a. Kreeka keele kujunemist mõjutasid ka enne kreeka keele levikut Egeuse piirkonnas kõneldud keeled. Nende mõju nimetatakse kreeka keele kreekaeelseks [[substraat (lingvistika)|substraadiks]].<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim). ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([https://web.archive.org/web/20070927003812/http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref> Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos [[früügia keel]]e ja [[armeenia keel]]ega ning mõnede käsitluste järgi ka [[albaania keel]]ega [[paleobalkani keeled|paleobalkani keelte]] hulka. Paleobalkani keelte all mõistetakse Balkani piirkonna vanu indoeuroopa keeli, mis oletatavalt lahknesid üksteisest hiljem kui teistest teadaolevatest keeltest, nii et need on lähemad sugulaskeeled. On esitatud ka [[kreeka-armeenia hüpotees]], mille kohaselt on kreeka ja armeenia keel teineteise lähimad sugulaskeeled. See seisukoht ei ole üldtunnustatud. Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Mitmesuguseid Kreeka-eelseteks või kreeklaste-eelseteks peetud rahvarühmi nimetasid Vana-Kreeka autorid [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (''Pelasgoi'')).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Nende täpne ajalooline ja keeleline identiteet on ebaselge. Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" /> [[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref> ==Keeleastmed== Vanakreeka keele arengus eristatakse tavaliselt järgmisi keeleastmeid: * [[mükeene kreeka keel]] * [[arhailine kreeka keel]] * [[klassikaline kreeka keel]] * [[hellenistlik kreeka keel]] ehk [[koinee]] * [[hilisantiigi kreeka keel]]. ==Murded== Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. ==Vaata ka== *[[kreeka keel]] *[[keskkreeka keel]] *[[puhaskreeka keel]] *[[rahvakreeka keel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Kreeka keel]] nwbwljhi250cxd9wxgsogl2de2m8ld3 7212521 7212518 2026-08-12T05:01:49Z Andres 5 /* Murded */ 7212521 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Pilt:Idioma griego antiguo.png|pisi|Vanakreeka keele maksimaalne leviala]] '''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) ''hē Hellēnikē (glōtta)''<ref>Sõna γλῶττα 'keel' kasutati [[Atika murre|Atika murdes]], teistes murretes on selle sõna kuju γλῶσσα (''glṓssa'')</ref> 'kreeka keel') kreeka keele vanim ajalooline [[keeleaste]]. Seda kasutati [[Vana-Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal. See arvatakse koos hilisemate [[keelekuju]]dega [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] seas eraldi [[keelerühm]]a (oletatavasti on ta lähemas [[keelesugulus]]es teiste [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]]). Keele leviala hõlmas [[Balkani-Kreeka]]t, [[Egeuse saared|Egeuse saari]], [[Väike-Aasia]] lääneosa ja mitmeid teisi Vahemere rannikualasid ning laienes hellenismiajastul ja Rooma keisririigi ajal veelgi. Vanakreeka keele alla kuuluvad kreeka keele ajaloolised [[keelekuju|kujud]] ja [[murre|murded]] alates [[mükeene kreeka keel]]est kuni antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 pKr). Kirjalikes allikates on vanakreeka keele vanim vorm [[mükeene kreeka keel]], mida kirjutati [[lineaarkiri B|lineaarkirjas B]] [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]]. Klassikalise ajajärgu kirjakeele kõige olulisemaks eeskujuks peetakse 5. ja 4. sajandi eKr Atika kirjakeelt (kirjanduslikku [[Atika murre]]t), mida esindavad muu hulgas [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Umbes 7. sajandist kuni 1453. aastani ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt) kujunenud kreeka keele ajaloolist järku nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk [[Bütsantsi kreeka keel]]eks. Vanakreeka keelel on olnud oluline mõju Euroopa ja laiemalt lääne kultuurile. Kreeka keel oli antiikajal oluline [[kultuurkeel]] ka Rooma maailmas. Vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu on selle mõju kandunud tänapäeva. [[Koinee]] ehk [[hellenistlik kreeka keel]], milles on kirjutatud [[Uus Testament]], on olnud oluline [[kristlus]]e ja [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kujunemisel. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes. Vana- ja keskkreeka keel]e (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on '''grc'''. ==Keelenäide== :[[Pilt:Altgriechisch2.ogg|Keelenäide etteloetuna]] {| class="wikitable" |(1) ''Originaal:'' |πεπεισμένος |δὲ |πειρῶμαι |καὶ |τοὺς |ἄλλους |πείθειν |ὅτι |τούτου |τοῦ |κτήματος |- |(2) ''Transkriptsioon:'' |pepeismenos |de |peirōmai |kai |tous |allous |peithein |hoti |toutou |tou |ktēmatos |- |(3) ''[[IPA]]:'' |pepeːzménos |dè |peːrɔ̂ːmai |kaì |tòːs |álːoːs |péːtʰeːn |hóti |tóːtoː |tôː |ktɛː́matos |- |(4) ''Reaalune:'' |veendununa |aga |püüan |ka | |teisi |veenda |et |selle | |vara |} {| class="wikitable" |(1) |τῇ |ἀνθρωπείᾳ |φύσει |συνεργὸν |ἀμείνω |Ἔρωτος |οὐκ |ἄν τις |ῥᾳδίως |λάβοι. |- |(2) |tē |anthrōpeia |physei |synergon |ameinō |Erōtos |ouk |an tis |rhadiōs |laboi. |- |(3) |tɛ̂ː(i̯) |antʰrɔːpéːaː(i̯) |pʰýseː |synergòn |améːnɔː |érɔːtos |oːk |án tis |rʰaː(i̯)díɔːs |láboi} |- |(4) | |inim- |loomusele |abimeest |paremat |Erosest |ei |keegi |vaevata |võib saada |} ''Tõlge:'' "Olles ise veendunud, püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref> ==Keelesugulus ja substraat== Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb teistest indoeuroopa keeltest häälikusüsteemi ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a. Kreeka keele kujunemist mõjutasid ka enne kreeka keele levikut Egeuse piirkonnas kõneldud keeled. Nende mõju nimetatakse kreeka keele kreekaeelseks [[substraat (lingvistika)|substraadiks]].<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim). ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([https://web.archive.org/web/20070927003812/http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref> Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos [[früügia keel]]e ja [[armeenia keel]]ega ning mõnede käsitluste järgi ka [[albaania keel]]ega [[paleobalkani keeled|paleobalkani keelte]] hulka. Paleobalkani keelte all mõistetakse Balkani piirkonna vanu indoeuroopa keeli, mis oletatavalt lahknesid üksteisest hiljem kui teistest teadaolevatest keeltest, nii et need on lähemad sugulaskeeled. On esitatud ka [[kreeka-armeenia hüpotees]], mille kohaselt on kreeka ja armeenia keel teineteise lähimad sugulaskeeled. See seisukoht ei ole üldtunnustatud. Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Mitmesuguseid Kreeka-eelseteks või kreeklaste-eelseteks peetud rahvarühmi nimetasid Vana-Kreeka autorid [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (''Pelasgoi'')).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Nende täpne ajalooline ja keeleline identiteet on ebaselge. Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" /> [[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref> ==Keeleastmed== Vanakreeka keele arengus eristatakse tavaliselt järgmisi keeleastmeid: * [[mükeene kreeka keel]] * [[arhailine kreeka keel]] * [[klassikaline kreeka keel]] * [[hellenistlik kreeka keel]] ehk [[koinee]] * [[hilisantiigi kreeka keel]]. ==Murded== Peamised vanakreeka [[murderühm]]ad olid: *[[Joonia-Atika murderühm]] *[[Arkaadia-Küprose murre]] * [[Loode-Kreeka murded]] *[[Aioolia murre]] * [[Dooria murre]]. ==Vaata ka== *[[kreeka keel]] *[[keskkreeka keel]] *[[puhaskreeka keel]] *[[rahvakreeka keel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Kreeka keel]] dpscrb91aqg7yeu19b0htow2vevpf5b 7212522 7212521 2026-08-12T05:14:58Z Andres 5 7212522 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Idioma griego antiguo.png|pisi|Vanakreeka keele maksimaalne leviala]] '''Vanakreeka keel''' (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) ''hē Hellēnikē (glōtta)''<ref>Sõna γλῶττα 'keel' kasutati [[Atika murre|Atika murdes]], teistes murretes on selle sõna kuju γλῶσσα (''glṓssa'')</ref> 'kreeka keel') kreeka keele vanim ajalooline [[keeleaste]]. Seda kasutati [[Vana-Kreeka]]s ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal. See arvatakse koos hilisemate [[keelekuju]]dega [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] seas eraldi [[keelerühm]]a (oletatavasti on ta lähemas [[keelesugulus]]es teiste [[paleobalkani keeled|paleobalkani keeltega]]). Keele leviala hõlmas [[Balkani-Kreeka]]t, [[Egeuse saared|Egeuse saari]], [[Väike-Aasia]] lääneosa ja mitmeid teisi Vahemere rannikualasid ning laienes hellenismiajastul ja Rooma keisririigi ajal veelgi. Vanakreeka keele alla kuuluvad kreeka keele ajaloolised [[keelekuju|kujud]] ja [[murre|murded]] alates [[mükeene kreeka keel]]est kuni [[antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 pKr). Kirjalikes allikates on vanakreeka keele vanim vorm [[mükeene kreeka keel]], mida kirjutati [[lineaarkiri B|lineaarkirjas B]] [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]]. Klassikalise ajajärgu kirjakeele kõige olulisemaks eeskujuks peetakse 5. ja 4. sajandi eKr Atika kirjakeelt (kirjanduslikku [[Atika murre]]t), mida esindavad muu hulgas [[Sophokles]]e, [[Platon]]i ja [[Demosthenes]]e keelt. Umbes 7. sajandist kuni 1453. aastani ([[Konstantinoopoli vallutamine]] [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] poolt) kujunenud kreeka keele ajaloolist järku nimetatakse [[keskkreeka keel]]eks ehk [[Bütsantsi kreeka keel]]eks. Vanakreeka keelel on olnud oluline mõju Euroopa ja laiemalt lääne kultuurile. Kreeka keel oli antiikajal oluline [[kultuurkeel]] ka Rooma maailmas. Vanakreekakeelse [[ilukirjandus]]e, [[historiograafia]], [[filosoofia]] ja [[teadus]]e kaudu on selle mõju kandunud tänapäeva. [[Koinee]] ehk [[hellenistlik kreeka keel]], milles on kirjutatud [[Uus Testament]], on olnud oluline [[kristlus]]e ja [[kristlik teoloogia|kristliku teoloogia]] kujunemisel. Tänapäeva keeltes, eriti Euroopa keeltes, on arvukalt otseselt või kaudselt vanakreeka keelest pärinevaid [[võõrsõna|võõrsõnu]], [[laensõna|laensõnu]] ja [[tõlkelaen]]e, mida kasutatakse eriti [[oskuskeel]]tes. Vana- ja keskkreeka keele (kuni 1453. aastani) [[ISO 639]] [[keelekood]] on '''grc'''. ==Keelenäide== :[[Pilt:Altgriechisch2.ogg|Keelenäide etteloetuna]] {| class="wikitable" |(1) ''Originaal:'' |πεπεισμένος |δὲ |πειρῶμαι |καὶ |τοὺς |ἄλλους |πείθειν |ὅτι |τούτου |τοῦ |κτήματος |- |(2) ''Transkriptsioon:'' |pepeismenos |de |peirōmai |kai |tous |allous |peithein |hoti |toutou |tou |ktēmatos |- |(3) ''[[IPA]]:'' |pepeːzménos |dè |peːrɔ̂ːmai |kaì |tòːs |álːoːs |péːtʰeːn |hóti |tóːtoː |tôː |ktɛː́matos |- |(4) ''Reaalune:'' |veendununa |aga |püüan |ka | |teisi |veenda |et |selle | |vara |} {| class="wikitable" |(1) |τῇ |ἀνθρωπείᾳ |φύσει |συνεργὸν |ἀμείνω |Ἔρωτος |οὐκ |ἄν τις |ῥᾳδίως |λάβοι. |- |(2) |tē |anthrōpeia |physei |synergon |ameinō |Erōtos |ouk |an tis |rhadiōs |laboi. |- |(3) |tɛ̂ː(i̯) |antʰrɔːpéːaː(i̯) |pʰýseː |synergòn |améːnɔː |érɔːtos |oːk |án tis |rʰaː(i̯)díɔːs |láboi |- |(4) | |inim- |loomusele |abimeest |paremat |Erosest |ei |keegi |vaevata |võib saada |} ''Tõlge:'' "Olles ise veendunud, püüan ma ka teisi veenda, et selle vara saamiseks võib vaevalt leida inimloomusele paremat abimeest kui Eros." ([[Platon]], ''[[Pidusöök (Platon)|Pidusöök]]'')<ref name="Wendt">[[Heinz F. Wendt]]. ''Das Fischer Lexikon – Sprachen'', Frankfurt am Main 1987, ISBN 3-596-24561-3.</ref> ==Keelesugulus ja substraat== Vanakreeka keel kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] hulka ning pärineb seega [[indoeuroopa algkeel]]est, mis tõenäoliselt [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]] hargnes praegu tuntud harudeks. Vanakreeka keel (koos hilisemate keeleastmetega) erineb teistest indoeuroopa keeltest häälikusüsteemi ja sõnavara poolest nii märgatavalt, et see paigutatakse eraldi [[keelerühm]]a. Kreeka keele kujunemist mõjutasid ka enne kreeka keele levikut Egeuse piirkonnas kõneldud keeled. Nende mõju nimetatakse kreeka keele kreekaeelseks [[substraat (lingvistika)|substraadiks]].<ref name="Karvounis">[[Christos Karvounis]]. Griechisch. – [[Miloš Okuka]] (toim). ''Lexikon der Sprachen des europäischen Ostens'', Klagenfurt 2002 ([https://web.archive.org/web/20070927003812/http://www.uni-klu.ac.at/eeo/Griechisch.pdf PDF; 977&nbsp;KB]).</ref> Kreeka keel paigutatakse mõnikord koos [[früügia keel]]e ja [[armeenia keel]]ega ning mõnede käsitluste järgi ka [[albaania keel]]ega [[paleobalkani keeled|paleobalkani keelte]] hulka. Paleobalkani keelte all mõistetakse Balkani piirkonna vanu indoeuroopa keeli, mis oletatavalt lahknesid üksteisest hiljem kui teistest teadaolevatest keeltest, nii et need on lähemad sugulaskeeled. On esitatud ka [[kreeka-armeenia hüpotees]], mille kohaselt on kreeka ja armeenia keel teineteise lähimad sugulaskeeled. See seisukoht ei ole üldtunnustatud. Uurijad oletavad, et paljud kreeka keele mitteindoeuroopa sõnad (näiteks θάλασσα (''thalassa''; 'meri') ja νῆσος (''nēsos''; 'saar') pärinevad keelest või keeltest, mida kõnelesid Kreeka elanikud enne [[indoeurooplased|indoeuroopa rahvaste]] saabumist umbes 2000 eKr; neid keeli nimetatakse ka [[Egeuse keeled|Egeuse keelteks]]. Mitmesuguseid Kreeka-eelseteks või kreeklaste-eelseteks peetud rahvarühmi nimetasid Vana-Kreeka autorid [[pelasgid]]eks (Πελασγοί (''Pelasgoi'')).<ref>[[Fritz Schachermeyer]]. Die vorgriechischen Sprachreste. – ''[[Pauly-Wissowa|Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'', kd XII, 1494jj.</ref><ref>F. Lochner-Hüttenbach. ''Die Pelasger'', Arbeiten aus dem Institut für vergleichende Sprachwissenschaft in Graz, Wien 1960.</ref> Nende täpne ajalooline ja keeleline identiteet on ebaselge. Kindlasti mõjutasid varajast kreeka keelt ka [[Kreeta]]l varem kõneldud [[minose keel]] ja [[eteokreeta keel]].<ref name="Wendt" /> [[Martin Bernal]] pooldas vaieldavat teesi, et paljud ebaselge või mitteindoeuroopa päritoluga kreeka sõnad on [[semi keeled|semi]] päritolu.<ref>Martin Bernal. ''Black Athena. The Linguistic Evidence,'' Rutgers University Press 2006.</ref> Klassikalised filoloogid ja indoeuropeistid on leidnud, et selle teesi põhjendus on metodoloogiliselt nõrk, ja selle tagasi lükanud. ==Keeleastmed== Vanakreeka keele arengus eristatakse tavaliselt järgmisi keeleastmeid: * [[mükeene kreeka keel]] * [[arhailine kreeka keel]] * [[klassikaline kreeka keel]] * [[hellenistlik kreeka keel]] ehk [[koinee]] * [[hilisantiigi kreeka keel]]. ==Murded== Peamised vanakreeka [[murderühm]]ad olid: *[[Joonia-Atika murderühm]] *[[Arkaadia-Küprose murre]] * [[Loode-Kreeka murded]] *[[Aioolia murre]] * [[Dooria murre]]. ==Vaata ka== *[[kreeka keel]] *[[keskkreeka keel]] *[[puhaskreeka keel]] *[[rahvakreeka keel]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Kreeka keel]] s797j1dn9319gcciefaaojjugm6ofku 0 47953 7212604 7210155 2026-08-12T07:47:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212604 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Homeros MFA Munich 272.jpg|pisi|Homerose pea ("[[Epimenidese tüüp]]"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. [[Müncheni glüptoteek]]]] [[Pilt:Homer British Museum.jpg|pisi|Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb [[Baiae]]st Itaalias. [[Briti Muuseum]]. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada [[Pergamoni altar]]i figuuridega. Tüübi originaal on võib-olla loodud Pergamoni suure raamatukogu jaoks]] [[Pilt:Homeros_Caetani_Louvre_Ma440_n2.jpg|pisi|Homerose büst ([[herm]]). 2. sajand eKr. Marmor. [[Louvre]]]] '''Homeros''' ([[vanakreeka keel]]es 'Ὅμηρος ''Hómēros''; täpne eluaeg teadmata) oli antiikpärimuse järgi legendaarne [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[luuletaja]] ja [[aoid]], kellele omistatakse eeposed "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]". Neid peetakse Euroopa kirjanduse vanimateks säilinud eeposteks ning Homerosest on saanud õhtumaise kirjandustraditsiooni sümbolkuju ja varaseim teadaolev lääne luuletaja.<ref>Vidal-Naquet 2000, lk 19.</ref> Pole kindlaid tõendeid selle kohta, et Homeros oli ajalooline isik. Samuti on vaieldav, kas ta oli "Iliase" ja "Odüsseia" autor või kujunesid need eeposed pikaajalise [[suuline pärimus|suulise pärimuse]] käigus mitme lauliku ühise loominguna. Tänapäeval on see vaidlus tuntud [[Homerose küsimus]]ena. Homerose eluaeg ja päritolu on teadmata. [[Herodotos]] arvas, et ta elas umbes 400 aastat enne teda, mis paigutaks ta [[8. sajand eKr|8. sajandisse eKr]]. Mõned antiikautorid, näiteks [[Eratosthenes]], paigutasid ta hoopis [[Trooja sõda|Trooja sõja]] aega.<ref>[[Diodoros]] 7,1.</ref> Tänapäeva uurijad dateerivad Homerose – kui ta tõepoolest elas – enamasti 8. sajandi teise poolde või 7. sajandi esimesse poolde eKr, ehkki mõnikord on pakutud ka 9. sajandit eKr. Eeposte keel on murretest kunstlikult kujundatud segu, nii et nende päritolu ei saa siduda ühegi piirkonnaga. Arvatakse, et Homeros oli [[aoid]], st kutseline eepiliste laulude esitaja. Ligikaudu pool kõigist leitud vanakreekakeelsetest kirjanduslikest [[papüürus]]test sisaldab katkendeid tema teostest<ref>Moses I. Finley. ''The World of Odysseus''. New York 2002, lk 11–12.</ref>. [[Platon]] nimetas teda hellenite esimeseks kasvatajaks. Antiikajal omistati Homerosele ka [[Homerose hümnid|Homerose hümnide]] ja mitu muud teost, sealhulgas koomilised poeemid "[[Batrachomyomachia]]" ("Hiirte ja konnade sõda") ja "[[Margites]]". Kõik antiikaegsed teated Homerose kohta on ebamäärased. Tema sünnikohaks pidasid end mitmed Kreeka linnad. Hilisantiikaegsed elulood (näiteks Pseudo-Plutarchose "Homerose elust ja luulest", 2. sajand pKr) sisaldavad kas täiesti väljamõeldud teateid või traditsioonilisi mütopoeetilisi ettekujutusi suurest laulikust. Osalt on need võetud Homerose teostest. Traditsioon kujutas Homerost (targa prohveti stereotüübi järgi) pimedana. Selles suhtes sarnaneb Homeros "Odüsseias" kujutatud lauliku [[Demodokos]]ega ja vastab ühtlasi Homerose hümnis Apollonile esinevale "autobiograafilisele portreele" (pime vanamees Chioselt). Antiikajal omistati selle hümni autorlus ka luuletajale [[Kinethos]]ele (6. sajand eKr). Koos [[Hesiodos]]ega peeti Homerost antiikajal kreeklaste esimeseks õpetajaks. Peeti vaidlusi selle üle, kumb neist elas varem. Neist rääkis luuleteos "Homerose ja Hesiodose võistlus" (4. sajand eKr). [[Rapsood]]id nimetasid end homeriidideks ("Homerose poegadeks"). Homerosele rajati pühamuid ([[homereion]]eid) [[Chios]]el, [[Smyrna]]s ja mujal (ka [[Archilochos]] ja Hesiodos olid kultusobjektid). [[Aleksandria]]s rajas talle pühamu kuningas [[Ptolemaios IV Philopator]]. Hellenismiajal kujunes Homerosest kogu kreeka kirjanduse kehastus, mida ilmekalt väljendab [[Archelaos Prienest|Priene Archelaose]] reljeef "[[Homerose apoteoos]]" (2. sajand eKr, [[Briti Muuseum]]). Sellel on Homeros ikonograafiliselt võrdsustatud [[Zeus]]iga, keda ümbritsevad [[muusad]] ja [[Apollon]]. Talle avaldavad austust allegoorilised Ajalugu, Luule, Tragöödia ja Komöödia, mis sümboliseerivad kogu antiikkirjandust. Teda pärgavad [[Kronos]] ja [[Oikumene]] (teises tõlgenduses [[Ptolemaios IV Philopator]]ist ja tema abikaasa [[Arsinoe]]). Uusajal muutus Homerose ajalooline olemasolu seoses [[Homerose küsimus]]ega üha vaieldavamaks. Ühe autori teooria pooldajad peavad Homerost tavaliselt "Iliase" ja "Odüsseia" autoriks ning paigutavad tema elu 8.–7. sajandisse eKr. Nende käsitluses peetakse "Odüsseiat" üldiselt hilisemaks teoseks kui "Iliast", mille Homeros olevat loonud juba vanemas eas ja suurema elukogemusega. Suulise pärimuse teooria pooldajad käsitlevad Homerost pigem müütilis-poeetilise traditsiooni kehastusena nagu legendaarseid India poeete [[Vjāsa]]t ja [[Vālmīki]]t, kellele pärimus omistab vastavalt "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]" loomise. Siiski püütakse ka selle käsitluse puhul sageli säilitada Homerose individuaalsust: uurijad peavad teda kas sajanditepikkuses suulise eepose esitamise traditsioonis kõige silmapaistvamaks laulikuks või üheks viimaseks selle traditsiooni esindajaks, kelle esituse järgi pandi eeposed esimest korda kirja. ==Nimi== Homerose nime mainis esimest korda lüüriline laulik [[Kallinos|Kallinos Ephesosest]] (7. sajand eKr), kes nimetas Homerost "[[Thebais]]e" autoriks. Arvati, et algselt kandis Homeros teist nime (näiteks Meles, Melesigenes). Nime Homeros tähendust püüti selgitada juba antiikajal. Antiikajal seostati Homerose nime tema väidetava pimesuse tõttu fraasiga ὁ μὴ ὁρῶν ''ho mē horōn'' 'mittenägija' (näiteks ajaloolane [[Ephoros]] 4. sajandil eKr). See on [[rahvaetümoloogia]]. Teise etümoloogia ([[Hesychios]]) järgi tähendas nimi 'pantvangi'. Kas Homeros ise või tema isa olevat viibinud Idamaades vangistuses. Pakuti ka tähendust 'järgmine' ([[Aristoteles]]).<ref>P. Chantraine. ''Dictionnaire étymologique de la langue grecque'', Klincksieck: Paris 1968, kd. 2 (3–4), lk 797, ''ad loc.''</ref> <ref>H. G. Liddell, R. Scott. ''A Greek-English Lexicon'', Sir Henry Stuart-Jonesi ümbertöötatud trükk, Clarendon Press: Oxfor, 1968, ''ad loc.''</ref><ref>Pseudo-Herodotos. ''Vita Homeri'' 1.3. – Thomas W. Allen. ''Homeri Opera'', kd V, [1912] 1946, lk 194.</ref> <ref>Vrd [[Lykophron]]. ''Alexandra'', värss 422.</ref> ([[Ephoros Kymest]]). Tänapäeva uurijate arvates tähendab nimi 'laulude koostajat', lihtsalt 'jutustajat, laulikut' ([[Gregory Nagy]]) või '(rahvakoosolekul) lauljat' ([[Marcello Durante]], [[Martin L. West]]). "Kuid kõik need variandid on sama ebaveenvad nagu tänapäevased ettepanekud omistada sellele tähendus 'luuletaja' või 'saatja'. ... Antud sõna oma joonia kujul Ομηρος on peaaegu kindlasti reaalne isikunimi."<ref>Боура С. М. Героическая поэзия, lk 547.</ref> [[Pilt:William-Adolphe Bouguereau (1825-1905) - Homer and his Guide (1874).jpg|pisi|[[William-Adolphe Bouguereau]]. Lüürat seljas kandvat pimedat Homerost talutatakse. Õli lõuendil, 1874. [[Milwaukee Kunstimuuseum]]]] ==Elukäik== Homerose isiku ja päritolu üle vaieldi juba antiikajal. Nii [[Smyrna]], [[Ateena]], [[Ithaka]], [[Pylos]], [[Kolophon]], [[Argos]] kui ka [[Chíose saar|Chios]] on pretendeerinud tema sünnikohaks olemisele. Ühe legendi järgi sündis ta [[Melese jõgi|Melese jõe]] ääres ning tema algne nimi oli '''Melesigenes''' ('Melesest sündinu'). Arvatavasti suri ta [[Ios]]e saarel, kust [[Pausanias]]e teatel oli pärit tema ema Klymene.<ref name="Paus10242">Pausanias 10,24,2.</ref> Erinevate allikate järgi peeti Homerose vanemateks [[muusa]]sid ja [[Apollon]]it või ka [[Odysseus]]e poega [[Telemachos]]t. Homerose isa kohta ei ole midagi teada, aga paljude allikate järgi oli tema ema nimi Kreitheis.<ref>''[[Certamen Homeri et Hesiodi]]'', fragment 1 ([https://www.theoi.com/Nymphe/NympheKretheis.html ingliskeelne tõlge]); [[Flavius Philostratos]], ''Imagines'' 2,8 ([https://www.theoi.com/Text/PhilostratusElder2A.html#8 ingliskeelne tõlge]).</ref> Pausaniase järgi aga oli Homerose ema nimi Klymene.<ref name="Paus10242" /> Antiikajal kujutati Homerost sageli [[pimesus|pimeda]] ja vaese raugana. Selline kuvand on muu hulgas seotud [[Apollon]]i-[[hümn]]i autoriga, kelleks on peetud Homerost. Sellisele iseloomustusele räägivad osaliselt vastu tema loomingu eelduseks olevad täpsed teadmised [[aristokraatia]] ülemkihtidest. Selliseid teadmisi ei oleks vaesel [[rändlaulik]]ul tõenäoliselt saanud olla. Et aga [[eepos]]eid suuliselt ettekandvad [[aoid]]id elasid mõnikord pikalt aristokraatide [[oikos]]tes ehk majapidamistes ja lahutasid sealsete elanike meelt, on mõeldav, et ka Homeros oli nende elulaadiga tuttav. Mõned uurijad oletavad, et Homerose eepostes on autobiograafilisi elemente. [[Pilt:Martynov Dacha Stroganova Homer Tomb 1812.jpg|pisi|"Homerose haud" [[Stroganovi suvila]] aias [[Peterburi]]s. [[Andrei Martõnov]]. 1813]] Homerose elust ja isikust ei ole midagi usaldusväärselt teada.<ref> Siiski on kindel, et "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" loodi märksa hiljem, kui toimusid neis kirjeldatud sündmused, kuid enne [[6. sajand eKr|6. sajandit eKr]], mil nende olemasolu on juba kindlalt tõendatud. Tänapäeva teaduses paigutatakse Homerose oletatav eluaeg ligikaudu [[8. sajand eKr|8. sajandisse eKr]]. Mõned antiikallikad paigutasid ta aga [[Trooja sõda|Trooja sõja]] aega.<ref>Graziosi 2002: 98–101.</ref> Mõned tänapäeva uurijad, näiteks [[Martin Litchfield West]], on pakkunud hilisemat dateeringut, paigutades Homerose tegevusaja 8. sajandi lõpust 7. sajandi algusse eKr. Homerose sünnikoht on teadmata. Antiikpärimuses vaidlesid tema kodulinna au pärast [[Aulius Gellius]]e epigrammi järgi seitse linna: [[Smyrna]], [[Chios]], [[Kolophon]], [[Salamis]], [[Rhodos]], [[Argos]] ja [[Ateena]]. Selle epigrammi variandid lisavad veel [[Kyme]], [[Pylos]]e ja [[Ithaka]].<ref> Анпеткова-Шарова Г. Г., Дуров В. С. Часть I. Греция. – Античная литература, kd I, СПб.: Филологический факультет СПбГУ 2004, ISBN 5-8465-0191-5.</ref> Pseudo-Herodotose "Homerose elus" ja [[Pausanias]]e "[[Kreeka kirjeldus]]es" väidetakse, et Homeros suri [[Ios]]e saarel [[Küklaadid]]e saarestikus (praegune [[Íose vald]], [[Thíra piirkonnaüksus]]). Tõenäoliselt kujunesid "Ilias" ja "Odüsseia" [[Väike-Aasia]] kreeklaste asualal, kus elasid [[joonlased]], või selle lähedastel saartel. Homerose eeposte keel ei võimalda siiski täpselt määrata tema päritolu, sest Homerose keel on kunstlik segu [[Joonia murre|Joonia]] ja [[Aioolia murre|Aioolia]] murdejoontest. Ühe hüpoteesi järgi on see pika aja jooksul enne Homerose eluaega kujunenud poeetiline ühiskeel, mitte ühe piirkonna kõnekeel. [[Andrei Pustogarov]] arvab, et "Iliase" kirjutas troojalane. Tema käsitluse järgi kirjeldab eepos Trooja troonipärija [[Hektor]]i lahinguid ja surma. Teos algab Hektori osalusel toimuva lahingu ettevalmistamisega ja lõpeb tema surma ja matustega. Ahhailaste kirjeldus on sageli irooniline, troojalasi aga kujutatakse õilsate kangelastena. Kõik teised Trooja sõja süžeeliinid jäävad lõpetamata.<ref>Андрей Пустогаров. [https://www.peremeny.ru/blog/25632 «Илиаду» написал троянец, или Краткая история греков], peremeny.ru, 26.20.2020.</ref> Traditsiooniliselt kujutatakse Homerost [[pimesus|pimedana]]. Tõenäoliselt ei põhine see tegelikel eluloolistel andmetel, vaid antiikaja elulookirjutuse tavadel. Nime Homeros on mõnikord seletatud tähendusega 'mittenägija' (ὁ μὴ ὁρῶν), sest antiikajal seostati ettenägemis- ja luuleannet sageli pimesusega. Et paljud silmapaistvad legendaarsed ennustajad ja laulikud näiteks [[Teiresias]]) olid pimedad, siis antiikse mõtteloogika järgi, mis seostas prohvetliku ja poeetilise ande omavahel, tundus oletus Homerose pimesusest igati usutav. Ka "Odüsseias" esinev sünnist saati pime laulik [[Demodokos]] võis mõjutada sellise kujutluse tekkimist, sest seda võidi tõlgendada autobiograafiliselt.<ref>''[[Odüsseia]]'' VIII, 63–65.</ref> Pärimuse järgi aset leidnud Homerose ja [[Hesiodos]]e poeetilisest võistlusest jutustab teos "Homerose ja Hesiodose võistlus", mis pärineb tõenäoliselt hiljemalt 3. sajandist eKr, {{kas|kuid on paljude .}}<ref>Тронский И. М. История античной литературы, М. 1983, lk 66.</ref> Pärimuse järgi kohtusid poeedid [[Euboia]]l, hukkunud Amphidemose auks peetud mängudel ja lugesid oma parimaid värsse. Võistluse kohtunik kuningas [[Paneides]] kuulutas võitjaks Hesiodose, kes ülistas põlluharimist ja rahu, mitte sõda. Kuulajaskonna sümpaatia oli Homerose poolel. Peale "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" on Homerosele omistatud veel rida teoseid, mis on kaheldamatult loodud hiljem: [[Homerose hümnid]] (7.–5. sajand eKr; neid peetakse koos Homerose teostega kreeka luule vanimateks näideteks), koomiline poeem "Margites" ja teised teosed. Bütsantslased omistasid Homerosele umbes kahekümne poeemi (sealhulgas [[Küklos|kükliliste]]) autorsuse, nagu võib järeldada näiteks [[Konstantinos Hermoniakos]]e "[[Ilias]]e" luuletöötlusest.<ref>Constantin Hermoniacos. ''La guerre de Troie'', toim Émile Legrand, Paris: J. Maisonneuve 1890.</ref> "Homerose haua" tõi Peterburi Vene laevastiku ohvitser M. Domašnev, kes leidis selle 1770. aastal ühelt Egeuse mere saarelt [[Esimene Arhipelaagi-ekspeditsioon|esimese Arhipelaagi-ekspeditsiooni]] ajal, mida juhtis krahv [[Aleksei Orlov-Tšesmenski]], [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja]] ajal aastatel 1768–1774. Sarkofaag sai krahv [[Aleksandr Stroganov|Aleksandr Sergejevitš Stroganovi]] omandiks ja paigutati [[Stroganovi suvila|Stroganovi suvila]] parki. Hiljem lõbustas krahvi väga see, et Peterburis hakkas levima legend Homerose hauast.<ref>[https://web.archive.org/web/20250119114056/https://www.ntv.ru/novosti/122128/ Петербургские мифы о саркофаге Гомера], ntv.ru.</ref> Tänapäeval kuulub see [[Ermitaaž|Riikliku Ermitaaži]] kogusse. Stroganovi sarkofaagi esikülje kujutised langevad peaaegu täielikult kokku [[Myrmekioni sarkofaag|Myrmekioni sarkofaagi]] esikülje reljeefi säilinud osadega. ==Looming== === Eeposed === [[Pilt:Beginning Iliad.svg|pisi|"[[Ilias|Iliase]]" algus]] [[Pilt:Beginning Odyssey.svg|pisi|"[[Odüsseia]]" algus]] Homeros on saanud kuulsaks [[maailmakirjandus]]e kõige vanemate [[eepos]]te "Ilias" ja "Odüsseia" autorina. "Ilias" ja "Odüsseia" on Vana-Kreeka ajaloo esimesed suured kirjalikud mälestised. Üldlevinud käsitluse järgi saab nendest alguse Euroopa kultuuri- ja vaimulugu. Homerose autorsus on siiski vaieldav. ==== Keelelist ==== "Ilias" ja "Odüsseia" on enamasti kirjutatud varase [[arhailine ajajärk|arhailise ajajärgu]] [[joonia murre|Joonia murdes]], kuid esineb ka [[aioolia murre|Aioolia murde]] sugemeid. Joonia murre arvatakse viitavat [[Väike-Aasia]] rannikult päritolule. Aioolia murde elemendid tulevad ilmselt vanemast pärimusest. Et eepost kanti algul ette peast ([[suuline luule]]), siis korratakse näiteks [[epiteet]]e ja terveid värsse [[vormelvärss]]e). [[Hellenism|Hellenismiajal]] tehti toimetuslikke muudatusi. Esimesed katsed teksti kanoniseerida ulatuvad tagasi Ateena türanni [[Peisistratos]]e aega. Tänapäevane sõnastus ja lauludeks jaotus pärineb [[Aristarchos Samothrakest|Samothrake Aristarchose]] (suri 144 eKr) redaktsioonist. ==== Eeposte dateerimine ==== Enamik uurijaid peab eeposte tekkeajaks 8. sajandit eKr, teised, eesotsas [[Martin Litchfield West]]i (alates 1966. aastast) ja [[Walter Burkert]]iga, 7. sajandit.<ref>Lühiülevaade sellest vaidlusest on raamatus: [[Robin Lane Fox]]. ''Reisende Helden. Die Anfänge der griechischen Kultur im Homerischen Zeitalter'', Stuttgart 2011, lk 431–433.</ref> Homerose eeposte ajaliseks järjestamiseks kasutatakse erinevaid lähenemisi.<ref>[[Peter Kuhlmann]]. Zeitrechnung III. – ''[[Der Neue Pauly]]'' (DNP), kd 15/3, Metzler, Stuttgart 2003, ISBN 3-476-01489-4, vg 1176–1185, siin: 1178.</ref> Homerose eeposte keeruline kompositsioon viitab sellele, et need olid kirjalikult talletatud. Et [[tähtkiri|tähtkirja]] kasutuselevõtt Kreekas dateeritakse enamasti 800. aasta paiku eKr, ei ole need arvatavasti loodud enne seda aega. "Iliase" stseenide kõige varasemad kujutised ilmuvad alles umbes 625. aastal eKr [[geomeetriline stiil|geomeetrilises stiilis]] vaasidel. Peale selle mainitakse "Iliases" [[Teeba (Egiptus)|sajaväravalist Teebat]] Egiptuses, <ref>Hom. Il. 9.381–384</ref> mis saab käia ainult linna õitseaja kohta [[Nuubia]] ([[Kuši riik|Kuši riigi]]) võimu all [[25. dünastia]] (715–663 eKr) ajal, sest [[Assüüria]] riigi väed hävitasid linna, kui nad nuublased Egiptusest välja ajasid. Ühelt poolt peeti Homerost antiikajal [[Hesiodos]]e kaasaegseks (tänapäeval paigutatakse Hesiodos 7. sajandisse eKr), teisalt paistab, et [[Ischia Nestori karikas]] (umbes 740–720 eKr)<ref>Robin Lane Fox. ''Reisende Helden. Die Anfänge der griechischen Kultur im Homerischen Zeitalter'', Stuttgart 2011, lk 188; Klaus Rüter, Kjeld Matthiessen. Zum Nestorbecher von Pithekussai. – ''[[Zeitschrift für Papyrologie und Epigraphik]]'', kd 2, Bonn 1968, lk 235.</ref> vihjab "Iliasele", ja olustik viitab 8. sajandile eKr, sest alates 7. sajandist eKr oli kujutatud vaidlustamatu aadlikultuur kadunud.<ref>Sissejuhatuse "Homerose ajajärku" annab näiteks Barbara Patzek: ''Homer und die frühen Griechen'', Berlin, Boston 2017.</ref> Kuigi ka Hesiodose eluaeg ei ole kindlalt dateeritud ja antiikpärimus võib olla ka [[anakronism|anakronistlik]], räägivad tõendid selle kasuks, et Homerose eeposed pärinevad 8. sajandi teisest poolest või 7. sajandi esimesest poolest eKr. ==== Autorsus: Homerose küsimus ==== {{vaata|Homerose küsimus}} [[Kirjandusteadus]]likku kahtlust, et Homeros ei olnud "Iliase" ja "Odüsseia" autor, nimetatakse [[Homerose küsimus]]eks. Peamiselt arutatakse seda, kas Homeros oli üldse mõlema eepose autor või on Homerose nime all kokku võetud mitu luuletajat, kes panid vanemad suuliselt edasiantud saagad kirjalikku vormi. Laiemalt mõistetakse Homerose küsimuse all nende eeposte tekkimist ja üleskirjutamise-eelset saatust puudutavate probleemide kogumit.<ref>Анпектова-Шарова, Дуров 2004: 64.</ref>. Homerose küsimuse diskursuse alla kuulub ka mõlema eepose dateering: kas tunduvalt noorem "Odüsseia" sai üldse veel olla kirjutatud "Iliase" autori eluajal? "Iliast" võib siiski pidada Homerose noorpõlveteoseks ja "Odüsseiat" vanaduspõlveteoseks. Stiilianalüüsid kalduvad mõlema eepose meisterliku kompositsiooni ning ühtlaselt hea keelekasutuse tõttu järeldusele, et need pärinevad tõenäoliselt ühelt autorilt. See küsimus tekkis juba antiikajal, näiteks väideti tollal, et Homeros lõi oma eepose Trooja sõja ajal elanud naisluuletaja [[Phantasia]] poeemide põhjal. ===== "Analüütikud" ja "unitaarlased" ===== Kuni [[18. sajand]]i lõpuni valitses Euroopa teaduses seisukoht, et "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" autor on Homeros ja et need on säilinud ligikaudu sellisel kujul, nagu ta need lõi. (Juba ''abbé'' [[François Hédelin d'Aubignac]] oli siiski 1664. aastal oma teoses "[[Conjectures académiques]]" väitnud, et "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" koosnevad hulgast iseseisvatest lauludest, mille [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]] olevat [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] Spartas ühtseks tervikuks koondanud.) 1788. aastal avaldas J. B. Villoison [[skoolion]]id "[[Ilias]]e" käsikirjast Venetus A. Need ületasid mahult oluliselt poeemi enda ja sisaldasid sadu antiikaja filoloogidele kuulunud tekstivariante, peamiselt [[Zenodotos Ephesosest|Ephesose Zenodotos]]elt, [[Aristophanes Byzantionist|Byzantioni Aristophaneselt]] ja [[Aristarchos Samothrakest|Samothrake Aristarchoselt]]. Selle väljaande järel sai selgeks, et [[Aleksandria]] filoloogid pidasid sadu Homerose poeemide värsse kahtlaseks või isegi mitteautentseks. Nad ei kustutanud neid käsikirjadest, vaid märkisid need erimärgiga. Skoolionide lugemine viis ka järeldusele, et meieni jõudnud Homerose tekst pärineb [[hellenism]]iajast, mitte poeedi oletatavast eluajast. Nendest faktidest ja muudest kaalutlustest lähtudes esitas [[Friedrich August Wolf]] raamatus "[[Prolegomena ad Homerum]]" (Halle 1795) hüpoteesi, et mõlemad poeemid muutusid oma leviku jooksul väga oluliselt ja radikaalselt. Wolf leidis muu hulgas, et Homerose ajastul ei olnud kirja ja sellepärast ei saanud poeet luua nii pikka poeemi. Tema arvates ei saa seega väita, et "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" kuuluvad ühele autorile. Wolf dateeris "[[Ilias]]e" teksti kujunemise selle enam-vähem tänapäevasel kujul 6. sajandisse eKr. Tõepoolest, mitme antiikautori, sealhulgas [[Cicero]] teatel koguti ja kirjutati Homerose poeemid esimest korda ühtseks tervikuks Ateena türanni [[Peisistratos]]e või tema poja [[Hipparchos]]e korraldusel. Seda nn [[Peisistratose redaktsioon]]i oli tarvis "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" [[panatenaiad]]del esitamise korrastamiseks. Analüütilise lähenemise kasuks rääkisid poeemide tekstides leiduvad vastuolud, eri aegadest pärinevate kihistuste olemasolu ja pikad kõrvalepõiked põhiloost. Selle kohta, kuidas täpselt Homerose poeemid kujunesid, esitasid analüütikud erinevaid oletusi. [[Karl Lachmann]] leidis, et "[[Ilias]]" loodi mitmest väiksemast laulust (nn [[väikeste laulude teooria]]). [[Gottfried Hermann]] aga leidis, et kumbki poeem tekkis väikese laulu järkjärgulise laiendamise teel: sellele lisati üha uut materjali (nn [[algtuuma teooria]]). Wolfi vastased (nn unitaarlased) esitasid mitu vastuväidet. Esiteks seati kahtluse alla Peisistratose redaktsiooni versioon, sest kõik teated selle kohta on küllaltki hilised. See legend võis tekkida hellenismiajal analoogia põhjal tolleaegsete monarhide tegevusega, kes hoolitsesid mitmesuguste käsikirjade omandamise eest (vt [[Aleksandria raamatukogu]]). Teiseks ei tõenda vastuolud ja kõrvalepõiked mitme autori olemasolu, sest neid esineb suurtes teostes paratamatult. Unitaarlased põhjendasid kummagi poeemi autori ühtsust, rõhutades "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" kavatsuse terviklikkust ning kompositsiooni ilu ja sümmeetriat. ===== "Suuline teooria" ja "neoanalüütikud" ===== Oletus, et Homerose poeemid anti edasi suuliselt, sest autor elas kirjata ajal, esitati juba antiikajal. Selle seisukoha üheks aluseks olid teated, et 6. sajandil eKr andis Ateena türann [[Peisistratos]] ülesande koostada Homerose poeemidest ametlik tekst. 1930ndatel korraldas ameerika professor [[Milman Parry]] kaks ekspeditsiooni lõunaslaavi eepose uurimiseks, et võrrelda seda traditsiooni Homerose tekstidega. Selle ulatusliku uurimistöö tulemusel sõnastati "[[suuline teooria]]", mida nimetatakse ka [[Parry-Lordi teooria]] ([[Albert Lord]] oli vara surnud Parry töö jätkaja). Suulise teooria kohaselt leidub Homerose poeemides vaieldamatuid suulise eepilise jutustamise tunnuseid, millest tähtsaim on poeetiliste vormelite süsteem. Suuline jutustaja loob laulu iga kord uuesti, kuid peab ennast üksnes esitajaks. Kaks sama süžeega laulu, isegi kui need pikkuse ja sõnastuse poolest teineteisest oluliselt erinevad, on jutustaja seisukohast üks ja seesama laul, mida on lihtsalt erinevalt "esitatud". Jutustajad on kirjaoskamatud, sest ettekujutus fikseeritud tekstist oleks improvisatsioonitehnikale hävitav. Seega tuleneb suulisest teooriast, et "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" tekst omandas fikseeritud kuju nende suure autori või autorite (see tähendab Homerose) eluajal. Suulise teooria klassikaline variant eeldab nende poeemide üleskirjutamist dikteerimise järgi, sest improvisatsioonilises traditsioonis suulise edasiandmise korral oleks nende tekst juba järgmisel esitamisel radikaalselt muutunud. On siiski ka teisi seletusi. Teooria ei selgita, kas mõlemad poeemid lõi sama autor või eri autor. Peale selle kinnitab suuline teooria antiikaja ettekujutusi, et "enne Homerost oli palju poeete". Tõepoolest, suulise eepilise jutustamise tehnika on pika, ilmselt sajandeid kestnud arengu tulemus ega kajasta poeemide autori individuaalseid jooni. Neoanalüütikud ei ole analütismi tänapäevases esindajad. Neoanalüüs on [[homeroloogia]]s suund, mis tegeleb nende varasemate poeetiliste kihistuste väljaselgitamisega, mida kummagi poeemi autor kasutas. "[[Ilias]]t" ja [[Odüsseia]]t võrreldakse [[Küklos|kükliliste]] poeemidega, mis on meie ajani säilinud ümberjutustuste ja fragmentidena. Seega ei ole neoanalüütiline lähenemine vastuolus valitseva suulise teooriaga. Tänapäeva neoanalüütikutest on üks silmapaistvamaid saksa uurija [[Wolfgang Kullmann]], kes on kirjutanud monograafia "Die Quellen der Ilias" (Wiesbaden 1960). ==== Kunstilised eripärad ==== [[Pilt:Homeros MFA Munich 272.jpg|pisi|Homerose skulptuurpea (umbes 460 eKr)]] "Iliase"üks olulisemaid kompositsioonilisi eripärasid on [[Tadeusz Zieliński]] sõnastatud "[[kronoloogilise ühitamatuse seadus]]". See seisneb selles, et "Homerosel ei pöördu jutustus kunagi tagasi lähtepunkti. Sellest järeldub, et paralleelseid tegevusi Homerosel kujutada ei saa; Homerose poeetiline tehnika tunneb ainult lihtsat, lineaarset, mitte kahekordset, ruudukujulist mõõdet"<ref>Ф. Ф. Зелинский. Закон хронологической несовместимости и композиция Илиады. – Χαριστήρια, Peterburi 1897, lk 106.</ref>. Sellepärast kujutatakse mõnikord paralleelseid sündmusi järjestikustena, mõnikord mainitakse üht neist vaid põgusalt või jäetakse see isegi mainimata. See seletab mõningaid näilisi vastuolusid poeemi tekstis. Uurijad märgivad teoste [[teksti sidusus|sidusust]], tegevuse järjestikust arengut ja peategelaste terviklikke kujusid. Võrreldes Homerose sõnakunsti tolle ajastu kujutava kunstiga räägitakse sageli poeemide geomeetrilisest stiilist.<ref>Vt nt Lossev 1960: 130–132.</ref> "Iliase" ja "Odüsseia" kompositsiooni ühtsuse kohta on siiski esitatud ka vastupidiseid, analütismi vaimus seisukohti.<ref>Vt nt [[Lev Klein|Клейн Л. С.]] Анатомия «Илиады», Peterburi 1998, lk 10.</ref>. Mõlema poeemi stiili võib iseloomustada kui vormelilisena. Vormeli all ei mõisteta seejuures [[klišee]]de kogumit, vaid kindla värsikohaga seotud paindlike (muudetavate) väljendite süsteemi. Seega võib vormelist rääkida ka siis, kui mõni sõnaühend esineb tekstis ainult üks kord, kuid on võimalik näidata, et see kuulus sellesse süsteemi. Lisaks vormelitele esineb mitmest värsireast koosnevaid korduvaid tekstilõike. Näiteks võib ühe tegelase poolt teise tegelase kõne ümberjutustamisel tekst korduda uuesti täielikult või peaaegu sõna-sõnalt. Homerosele on iseloomulikud liitsõnalised epiteedid ("kiirejalgne", "roosisõrmedega", "pikselööja"). Nende ja teiste epiteetide tähendust ei tule vaadelda mitte konkreetses olukorras, vaid traditsioonilise vormelisüsteemi raames. Nii on ahhailased "uhkete säärekaitsetega" ka siis, kui neid kirjeldatakse ilma soomusrüüta, ja Achilleus "kiirejalgne" ka puhkuse ajal. Keskaegsete ja tänapäevaste, näiteks Kesk-Aasia jutustajate poeetikat uurivad tänapäeva keeleteadlased märgivad mõningaid tunnuseid, mis on iseloomulikud mahukatele eepilistele suulistele jutustustele, mille katkematuks lauldes ettekandmiseks kulub kümneid tunde. Nii loetlevad jutustajad vägede koosseisu linnade või hõimude kaupa ega eksi neis loendites kunagi, mis on iseloomulik ka Homerose "Iliasele", kus on loetletud kümneid linnu koos Trooja alla saadetud laevade arvuga ja nende laevastike juhtide nimetamisega. Selline on suulise rahvapärimuse mälu eripära. Muutumatuks jäävad kangelaste koosseis ning nende lahingute või vägitegude loetelu ja järjestus, mis on iseloomulik ka „Iliasele". Kindla süžee olemasolu ja peategelaste elulugude ähmane iseloom on seevastu iseloomulik juba olemasoleva materjali kirjanduslikule töötlusele, tõenäoliselt 6. sajandil eKr [[Peisistratos]]e ajal. Samal ajal iseloomustab süžeelt muinasjutulisemat ja arhailisemat "Odüsseiat", milles esinevad müütilised koletised ja nõid [[Kirke]], [[kükloobid]] ja hiiglaslikud [[laistrügoonid]] ning isegi tuultejumal [[Aiolos]]e raudlaev, kaastunne orjade ja lihtrahva vastu, mis "Iliases" täielikult puudub. Mõne uurija arvates viitab see "Odüsseia" teistsugusele autorsusele või teistsugusele ühiskonnakihile, milles "Odüsseia" levis. Selle poeemi vanemale päritolule võis professor G. A. Bokštšanini arvates viidata isegi Penelope kosilaste üleastumine ja Odysseuse arveteõienduse iseloom, millel on juhi arhailise-eelse hõimuõiguse tunnuseid. "Iliases" aga ei ole vihjetki maagilistele imedele ega muinasjututegelastele, kuid selles esineb [[arhailine ajajärk|arhailisele ajajärgule]] iseloomulik kuningate ja väejuhtide sõjalise vapruse ülistamine. ==== Homerose poeemide ajalooline alus ==== 19. sajandi keskel valitses teaduses seisukoht, et „Ilias“ ja „Odüsseia“ ei ole ajaloolised. [[Heinrich Schliemann]]i väljakaevamised [[Hisarlık]]i künkal ja [[Mükeene]]s näitasid siiski, et see ei vasta tõele. Hiljem avastati [[hetiidid|heti]] ja Egiptuse dokumente, milles leidub paralleele legendaarse Trooja sõja sündmustega. Mükeene silpkirja ([[lineaarkiri B]]) dešifreerimine andis palju teavet elu kohta ajastul, mil toimus "Iliase" ja "Odüsseia" tegevus, ehkki ei ole leitud ühtegi selles kirjas kirjanduslikku fragmenti. Sellest hoolimata suhestuvad Homerose poeemide andmed olemasolevate arheoloogiliste ja dokumentaalsete allikatega keeruliselt ning neid ei saa kasutada kriitikavabalt: "suulise teooria" järgi peavad seda laadi pärimustes tekkima väga suured ajaloolise tõe moonutused. Praeguseks on kujunenud seisukoht, et Homerose poeemide maailm annab realistliku pildi Vana-Kreeka [[tume ajajärk|tumeda ajajärgu]] viimase perioodi elust.<ref>Феномен полиса в современной зарубежной историографии: Реф. сб. – РАН. ИНИОН. Центр социал. науч.-информ. исслед. Отд. истории; Отв. ред. Медовичев А. Е., М. 2011.</ref>. === Homerose hümnid === Antiikaegsed poolmütoloogilised Homerose elulood käsitlevad ka talle omistatud teoseid. Tegu on nähtavasti [[pseudoepigraaf]]idega, millest on peale fragmentide säilinud ainult [[travestia]] "[[Batrachomyomachia]]", mille autor tõenäoliselt ei olnud Homeros. Vaieldav on samuti Homerose seos nn [[Homerose hümnid]]ega (kiidulaulud kreeka jumalatele). Nende stiil on mõlema eepose stiili sarnane, kuid faktuaalsed tõendid Homerose autorluse kohta on puudulikud. [[Rapsood]]idel oli kombeks neid ette kanda sissejuhatusena oma retsitatsioonidele. Kõige kuulsamad neist on hümn [[Apollon]]ile ja hümn [[Aphrodite]]le. == Retseptsioon == [[Pilt:Homer, Iliad, Papyrus Hawara 24-28.jpg|pisi|Värsid ''Ilias'' II 757–775, Oxford, [[Bodleian Library]], papüürus Hawara 24–28 (2. sajand)]] [[Pilt:AmbrosianIliadPict47Achilles.jpg|pisi|Keskaegne "Iliase" illustratsioon]] [[Pilt:Sir Lawrence Alma-Tadema, English (born Netherlands) - A Reading from Homer - Google Art Project.jpg|pisi|[[Lawrence Alma-Tadema]]. Homerose lugemine. 1885]] === Antiikaeg === Homerose kõikjalolekust kreeka kultuuris räägib [[Thomas Alexander Szlezák]]. See ilmneb nii kujutavas kunstis kui ka filosoofias ja kirjanduses. Kuigi Homerose keel mõjus juba toona arhailise ja raskesti arusaadavana, olid retsitatsioonid tema teostest populaarsed. "Temast arusaamisest sai aja jooksul hariduse, ''[[paideia]]'' ülesanne."<ref>Thomas Alexander Szlezák. ''Was Europa den Griechen verdankt. Von den Grundlagen unserer Kultur in der griechischen Antike'', Tübingen 2010, lk 13.</ref> Homerose eeposed aitasid killustunud Vana-Kreekas luua ühist kreeklase identiteeti. Mitme sajandi vältel vermiti tema kujutisega münte. [[Pilt:Homer Kolophon.JPG|pisi|Homeros mündil [[Kolophon]]ist, umbes 50–30 eKr]] Roomlased võtsid Homerose au sees pidamise kombe kreeklastelt üle. [[Livius Andronicus]]e [[vanaladina keel|vanaladinakeelne]] "Odüsseia" tõlge "[[Odusia]]" oli üks esimesi ladinakeelseid kirjalikke mälestisi ning ka [[Rooma vabariik|vabariigi]] ajal levinud lugemisvara aadlikoolides. Samuti võib [[Vergilius]]e eepost "[[Aeneis]]" pidada katseks anda roomlastele Homerose eepostega samaväärne päritolumüüt. Homerose poeemide "Ilias" ja "Odüsseia" mõju muinaskreeklastele on võrreldud [[Toora]] mõjuga [[juudid|juutidele]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160214223159/http://scibook.net/filosofiya-nauki-knigi/formyi-grecheskoy-jizni-podgotovivshie-18898.html 2. ФОРМЫ ГРЕЧЕСКОЙ ЖИЗНИ, ПОДГОТОВИВШИЕ РОЖДЕНИЕ ФИЛОСОФИИ 2.1. Поэмы], scibook.net.</ref> Vana-Kreekas kujunes klassikalise ajajärgu lõpuks haridussüsteem, mis põhines Homerose poeemide õppimisel. Neid õpiti osaliselt või isegi täielikult pähe, nende teemadel korraldati deklamatsioone jne. Selle süsteemi võttis üle [[Vana-Rooma|Rooma]], kus alates [[1. sajand|1. sajandist pKr]] asendas Homerose [[Vergilius]]. Nagu märgib [[Margalit Finkelberg]], lükkasid roomlased, kes pidasid end lüüasaanud [[troojalased|troojalaste]] järeltulijateks, Homerose poeemid tagasi. Selle tagajärjel säilitasid need kreekakeelses idas kanoonilise staatuse, kuid ladinakeelse lääne jaoks olid need kuni renessansiajastuni kadunud.<ref>[http://magazines.gorky.media/nlo/2008/93/te41.html Т. Ф. ТЕПЕРИК, В. БУЯКОВА, АЛИНА БОДРОВА — Гаспаровские чтения 2008], magazines.gorky.media.</ref> Klassikajärgsel ajastul loodi Homerose murdes suuri heksameetris poeeme "Iliase" ja "Odüsseia" jäljendamiseks või nendega [[agoon|võistlemiseks]]. Nende hulka kuuluvad [[Apollonios Rhodoselt|Rhodose eApolloniose]] "[[Argonautika]]", [[Quintus Smyrnast|Smyrna Quintuse]] "[[Posthomerica]]" ja [[Nonnos Panopolisesest|Nonnos Panopolise]] "[[Dionysiaka]]". Teised hellenistlikud poeedid, kes tunnustasid Homerose saavutusi, hoidusid suurest eepilisest vormist, leides, et "suurtes jõgedes on sogane vesi" ([[Kallimachos Kyrenest|Kallimachos]]<ref>Hümn 2, 108–109.</ref>) – et laitmatu täiuslikkuseni saab jõuda ainult väikeses teoses. "Odüsseia" tõlge, mille tegi kreeklane [[Livius Andronicus]], on [[rooma kirjandus]]e esimene (ehkki fragmentaarselt) säilinud teos. Rooma kirjanduse tähtteos "[[Aeneis]]", [[Vergilius]]e kangelaseepos, on "Odüsseia" (esimesed kuus laulu) ja "Iliase" (viimased kuus laulu) eeskujul loodud. Homerose poeemide mõju võib märgata peaaegu kõigis [[antiikkirjandus]]e teostes. === Keskaeg ja renessanss=== [[Keskaeg|Keskajal]] vähenes lääne õpetlaste seas kreeka keele oskus (välja arvatud varakristlikul [[Iirimaa]]l), sellest tulenevalt jäi ka Homeros mõneks ajaks unustusse. Toona olid [[Vergilius]] ja [[Lucanus]] eepikutena palju tuntumad. Ka araabia maailmas eelistati ja tõlgiti rohkem meditsiinilisi, loodusteaduslikke, matemaatilisi ja filosoofilisi kreeka allikaid. Lääne keskaeg ei tundnud Homerost peaaegu üldse, sest kokkupuuteid Bütsantsiga oli liiga vähe ja vanakreeka keelt ei tuntud, kuid heksameetris kangelaseepos säilitas kultuuris [[Vergilius]]e vahendusel suure tähtsuse. [[Bütsants]]is oli Homeros hästi tuntud ja teda uuriti põhjalikult. Tänapäevani on säilinud kümneid Homerose poeemide täielikke Bütsantsi käsikirju, mis on antiikkirjanduse teoste kohta pretsedenditu. Lisaks kirjutasid Bütsantsi õpetlased Homerose tekste ümber, koostasid neist kogumikke ning lõid tema teostele [[skoolionid|skoolione]] ja kommentaare. Peapiiskop [[Eustathios Thessalonikest|Eustathiose]] kommentaar "Iliasele" ja "Odüsseiale" hõlmab tänapäevases kriitilises väljaandes seitse köidet. Alles umbes 1360 tõlkis [[Leontius Pilatus]] [[Petrarca]] ärgitusel "Iliase" ja "Odüsseia" ladina keelde.<ref>Donatella Coppini. Leonzio Pilato. – ''Lexikon des Mittelalters (LexMA)'', kd 5, Artemis & Winkler; München/Zürich 1991, ISBN 3-7608-8905-0, vg 1898.</ref> Juba [[Dante Alighieri]] nimetab Homerost esimeseks jumalike poeetide seas ning tema poolt väga austatud Vergiliuse eeskujuks. Ta paigutab Homerose [[põrgu]] esimesse ringi voorusliku mittekristlasena. Tema peateos "[[Jumalik komöödia]]" mõjutas tervet kirjanike ajajärku, eriti 20. sajandi [[modernism]]i. Bütsantsi viimastel perioodidel ja pärast selle [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|langemist]] jõudsid kreekakeelsed käsikirjad ja õpetlased läände. [[Renessanss]] avastas Homerose ja üldse kreeka kirjanduse uuesti. See avaldas renessansile tugevat mõju. Homerose esimese trükiväljaande (''[[editio princeps]]'') valmistas 15. sajandil ette [[Demetrios Chalkondyles]].<ref>[[Gerhard Baader]]. Die Antikerezeption in der Entwicklung der medizinischen Wissenschaft während der Renaissance. – [[Rudolf Schmitz]], Gundolf Keil (toim).''Humanismus und Medizin'', Acta humaniora, Weinheim 1984 (= ''Deutsche Forschungsgemeinschaft: Mitteilungen der Kommission für Humanismusforschung'', kd 11), ISBN 3-527-17011-1, lk 51–66, siin lk 58.</ref> ===Uusaeg=== [[Johann Heinrich Voß]]i Homerose-tõlgetest lähtuvalt said hoogu juurde saksa klassitsism ja romantism, sest "Iliases" ja "Odüsseias" nähti tõestust arusaamale, et rahval on oma autentne hääl (vrd [[rahvalaul]]). Sellesse konteksti kuulus ka Homerose küsimuse püstitamine, sest kui otsustati Homerose autorsuse kahjuks, siis olid eeposed järelikult tekkinud anonüümselt, nagu näiteks "[[Nibelungide laul]]", ja nii sai rahvast pidada autoriks. Sellega vaidles juba [[Friedrich Schiller]] sõnadega "Und die Sonne Homers, siehe, sie lächelt auch uns" ("Ja Homerose päike, vaata, see naeratab ka meile" ("[[Elegie]]")). Selle Homerosest sütitatud kreeklastearmastuse (Johann Wolfgang Goethe: "[…] das Land der Griechen mit der Seele suchend" ("kreeklaste maad hingega otsides"); "[[Iphigeneia Taurises]]") tõttu vürstide- ja kirikuvastase intelligentsi seas alates [[Göttingeni Hiis|Göttingeni Hiiest]] saigi [[Wilhelm von Humboldt]]i algatusel kreeka keelest ladina keele kõrval [[uushumanism|humanistliku]] gümnaasiumi hariduse üks tuumaine. 1858. aastal ilmus [[Leopold Schefer]]i [[heksameeter|heksameetris]] eepos Homerosest "[[Homers Apotheose]]", mida oli inspireerinud tema reis [[Troas]]esse 1819. aastal. Homerose pärand on leitav nii Euroopa kirjanduses kui ka [[kujutav kunst|kujutavas kunstis]]. Paljud kõrgkeeles kasutatavad väljendid ja [[lendsõna]]d pärinevad Homerose teostest; ka sõna "lendsõna" (vanakreeka ἔπεα πτερόεντα ''épea pteróenta'' 'tiivulised sõnad') on seotud Homerose väljendikasutusega. Tänapäevaseid töötlusi on loonud näiteks [[Wolfgang Hildesheimer]] ("[[Das Opfer Helena]]"), [[Derek Walcott]] ("[[Omeros]]") ja [[Botho Strauß]] ("Ithaka"). Asteroid [[5700 Homerus]] kannab tema nime. ===Venemaa=== Venemaale jõudis üks "Iliase" täielikumaid käsikirju tõenäoliselt juba [[Ivan III]] abikaasa [[Zoe Palaiologina]] raamatukoguga 15. sajandil. Seda "akadeemilist käsikirja", millel oli klassikalise Bütsantsi rulli kujul, tõlkis [[Mihhail Lomonossov]]. Rulli teise poole lõikas tõenäoliselt hiljem Peterburis töötanud [[August Ludwig von Schlözer|August Ludwig Schlözer]]poolt barbaarselt ära ja see müüdi 18. sajandil Saksamaale, kus see hiljem avastati. Esimene mahukas värsstõlge vene keelde (kuus "Iliase" laulu [[Aleksandria värss|Aleksandria värsis]]) kuulub [[Jermil Kostrov]]ile (1787). 1829. aastal viis [[Nikolai Gneditš]] lõpule "Iliase" tõlke. [[Vissarion Belinski]] hinnangul oli tõlge tehtud erilise hoolikuse ja suure andekusega. [[Aleksandr Puškin]] avaldas Homerose-tõlke kohta kaks korda arvamust: märkuses "Илиада Гомерова, переведённая Гнедичем…" (Литературная газета, 1830, nr 2; vt kd 6) ja kahevärsilises luuletuses "На перевод Илиады" (""Iliase" tõlke puhul"): "Слышу умолкнувший звук божественной эллинской речи;/ Старца великого тень чую смущенной душой." ("Kuulen jumaliku helleni kõne vaikinud heli; suure vanakese varju aiman segaduses hingega.") Kuu aega enne seda luuletust austas Puškin looduse huumorit ja kirjutas epigrammi "К переводу Илиады" (""Iliase" tõlke puhuks"), mille põhjustas sõnamänguline asjaolude kokkusattumus (Homeros oli pime, Gneditš aga kõver): "Крив был Гнедич поэт, преложитель слепого Гомера,/ Боком одним с образцом схож и его перевод." ("Kõver oli poeet Gneditš, pimeda Homerose ümberpanija,/ ühe küljega sarnane eeskujuga on ka tema tõlge.") Puškin tõmbas epigrammile käsikirjas hoolikalt kriipsu peale. Samuti tõlkisid Homerost [[Vassili Žukovski]], [[Vikenti Veressajev]] ja [[Pavel Šuiski]] ("Odüsseia", 1948, Uurali ülikooli kirjastus, tiraaž 900 eksemplari). Maailma ajaloo suurimaks Homerose täielikuks väljaandeks võib pidada Nõukogude Liidus ilmunud kaheköitelist "Iliase" ja "Odüsseia" kõvade surutrükiga kaantega väljaannet, kirjastus [[Moskovski Rabotši]], 1982, tiraaž 150 000 eksemplari. 21. sajandil jätkatakse Homerose tõlkimist: [[Maksim Amelin]]<ref>Гомер. [https://web.archive.org/web/20130829050517/http://magazines.russ.ru/novyi_mi/2013/2/g9.html Одиссея. Песнь первая], magazines.gorky.media. Tõlge ja eessõna, [[Novõi Mir|Новый мир]], 2013, nr 2.</ref> on tõlkinud "Odüsseia" esimese laulu (2013); [[Aleksandr Salnikov]] on tõlkinud tänapäeva vene keelde "Iliase" (2011) ja "Odüsseia" (2014–2015). ==Teosed== *"[[Ilias]]" (Ἰλιάς) *"[[Odüsseia]]" (Ὀδύσσεια) ==Vaata ka== *[[Vanakreeka kirjandus]] *[[Antiikkirjandus]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Manu Leumann]]. ''Homerische Wörter'', Basel 1950. Faksiimile: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, Darmstadt 1993, ISBN 3-534-12003-5. * Geoffrey S. Kirk. ''The songs of Homer'', Cambridge University Press: Cambridge 1962. * [[Wolfgang Schadewaldt]]. ''Von Homers Welt und Werk. Aufsätze und Auslegungen zur Homerischen Frage'', Koehler: Stuttgart 1965. *[[Albin Lesky]]. Homeros. – ''[[Paulys Realencyclopädie der classischen Altertumswissenschaft]]'' (RE), Supplementband XI, Stuttgart 1968, vg 687–846. *[[Ernst Risch]]. ''Wortbildung der homerischen Sprache'', De Gruyter: Berlin 1973, ISBN 3-11-003799-8. * [[Alfred Heubeck]]. ''Die homerische Frage'' (= ''Erträge der Forschung'', kd 27), Wissenschaftliche Buchgesellschaft: Darmstadt 1974, ISBN 3-534-03864-9. * Joachim Latacz (toim). ''Homer. Tradition und Neuerung'' (= ''[[Wege der Forschung]]'', kd 463), Wissenschaftliche Buchgesellschaft: Darmstadt 1979, ISBN 3-534-06833-5. * [[Milman Parry]]. ''The Making of Homeric Verse. The collected papers of Milman Parry'', Oxford University Press: Oxford jt 1987, ISBN 0-19-520560-X. * Joachim Latacz (toim). ''Homer. Die Dichtung und ihre Deutung'' (= ''Wege der Forschung'', kd, 634), Wissenschaftliche Buchgesellschaft: Darmstadt 1991, ISBN 3-534-09217-1. * Joachim Latacz (toim). ''Zweihundert Jahre Homer-Forschung. Rückblick und Ausblick'' (= ''Colloquium Rauricum'', kd 2), Teubner: Stuttgart/Leipzig 1991, ISBN 3-519-07412-5. * [[Peter Kuhlmann]]. Homer und Homerica. – Peter Kuhlmann. ''Die Giessener literarischen Papyri und die Caracalla-Erlasse. Edition, Übersetzung und Kommentar'' (= ''Berichte und Arbeiten aus der Universitätsbibliothek und dem Universitätsarchiv Giessen'', kd 46), Universitätsbibliothek Gießen: Gießen 1994, lk 23–25. [https://jlupub.ub.uni-giessen.de/items/7aa4cc9a-1368-4f46-bb31-6f85df29a6c0 Allalaadimine]. *Jane B. Carter, Sarah P. Morris (toim). ''The Ages of Homer'', University of Texas Press: Austin 1995, ISBN=0-292-71169-7. *[[Aleksei Lossev|Лосев А. Ф.]] Гомер, 2. trükk, М. 1996. *Гиндин Л. А., Цымбурский В. А. Гомер и история Восточного Средиземноморья, М. 1996. *R. Rutherford. ''Homer'', Oxford 1996. * Louis Bardollet. ''Les mythes, les dieux et l’homme. Essai sur la poésie homérique'', Belles Lettres: Paris 1997, ISBN 2-251-32426-7. *''A new companion to Homer'', Leiden 1997. * Pierre Carlier. ''Homère'', Fayard: Paris 1999, ISBN 2-213-60381-2. *[[Pierre Vidal-Naquet]]. ''Le monde d’Homère'', Perrin: Paris 2000, ISBN 2-262-01181-8. *Зайцев А. И. Культурный переворот в Древней Греции VIII–V вв. до н. э., 2. trükk, СПб. 2001. *Barbara Graziosi. ''Inventing Homer: the early reception of epic'', Cambridge 2002. * Joachim Latacz. ''Homer. Der erste Dichter des Abendlands'', 4. trükk, Artemis & Winkler, Düsseldorf/Zürich 2003. *[[Robert Louis Fowler]] (toim). ''The Cambridge Companion to Homer'', Cambridge 2004, ISBN 978-0-521-01246-1. * [[Herbert Bannert]]. ''Homer. Mit Selbstzeugnissen und Bilddokumenten'', 8. trükk, Rowohlt: Reinbek bei Hamburg 2005, ISBN 3-499-50272-0. * Joachim Latacz. ''Troia und Homer'', 5. trükk, Koehler & Amelang, Leipzig/Berlin 2005, ISBN 3-7338-0332-9. *Herbert Bannert. ''Homer lesen'' (= ''Legenda'', kd 6), Frommann-Holzboog: Stuttgart-Bad Cannstatt 2005, ISBN 978-3-7728-2370-1. * [[Joachim Latacz]], Thierry Greub, Peter Blome, Alfried Wieczorek. ''Homer. Der Mythos von Troia in Dichtung und Kunst'', Hirmer: München 2008, ISBN 978-3-7774-3965-5. * [[Raoul Schrott]]. ''Homers Heimat. Der Kampf um Troja und seine realen Hintergründe'', Hanser: München 2008, ISBN 978-3-446-23023-1. [https://www.deutschlandfunk.de/troja-und-homer-kilikien-und-ilias-100.html Intervjuu.] * Barry Strauss. ''Der Trojanische Krieg. Mythos und Wahrheit'', Theiss: Stuttgart 2008, ISBN 978-3-8062-2154-1. * [[Gregory Nagy]]: ''Homer the Classic''. (''Hellenic Studies'', 36). Cambridge MA and Washington DC 2009, ISBN 0-674-03326-4. *[[Andreas Bagordo]]. Homer (Homeros). – Christine Walde (toim). ''Die Rezeption der antiken Literatur. Kulturhistorisches Werklexikon'' (= ''[[Der Neue Pauly]]''. Supplemente. Band 7), Metzler: Stuttgart/Weimar 2010, ISBN 978-3-476-02034-5, vg 323–372. * Ian Morris, Barry Powell (toim). ''A New Companion to Homer'', Brill: Leiden, New York 2011. *[[Antonios Rengakos]], [[Bernhard Zimmermann]] (toim). ''Homer-Handbuch. Leben – Werk – Wirkung'', Verlag J.B. Metzler: Stuttgart 2011, ISBN 978-3-476-02252-3. * [[Thomas A. Szlezák]]. ''Homer oder Die Geburtsstunde der abendländischen Dichtung'', C. H. Beck: München 2012, ISBN 978-3-406-63729-2. *Mario Baier. ''Neun Leben des Homer. Eine Übersetzung und Erläuterung der antiken Biographien'', Verlag Dr. Kovač: Hamburg 2013, ISBN 978-3-8300-7150-1. * Mario Baier: ''Neun Leben des Homer. Eine Übersetzung und Erläuterung der antiken Biographien.'' Verlag Dr. Kovač, Hamburg 2013, ISBN 978-3-8300-7150-1. *[[Achim Hölter]], Eva Hölter. Homer. – [[Peter von Möllendorff]], Annette Simonis, Linda Simonis (toim). ''Historische Gestalten der Antike. Rezeption in Literatur, Kunst und Musik'' (= ''[[Der Neue Pauly]]''. Supplemente. Band 8). Metzler: Stuttgart/Weimar 2013, ISBN 978-3-476-02468-8, vg 499–514. * [[Pierre Chantraine]]. ''Grammaire homérique'', läbi vaadanud ja korrigeerinud Michel Casewitz, 2 köidet, Klincksieck: Paris 2015. * Barbara Graziosi. ''Homer'', Oxford University Press: Oxford 2016.<br /> *Lars Hübner. ''Homer im kulturellen Gedächtnis. Eine intentionale Geschichte archaischer Homerrezeption bis zur Perserkriegszeit'' (= ''Hamburger Studien zu Gesellschaften und Kulturen der Vormoderne''. Band 5), Steiner: Stuttgart 2019, ISBN 978-3-515-12349-5. [https://www.sehepunkte.de/2020/07/33755.html Retsensioon.] *[[Melanie Möller]]. ''Homer. 100 Seiten'', Reclam: Stuttgart 2022, ISBN 978-3-15-020590-7. *Christina-Panagiota Manolea (toim). ''Brill’s Companion to the Reception of Homer from the Hellenistic Age to Late Antiquity'' (= ''Brill’s Companions to Classical Reception''. Band 22), Brill: Leiden/Boston 2022, ISBN 978-90-04-24343-9. *William P. Weaver. ''Homer in Wittenberg: rhetoric, scholarship, prayer''. (''Classical presences''), Oxford University Press: Oxford / New York 2022, ISBN 9780192864154. [https://bmcr.brynmawr.edu/2024/2024.11.43/ Retsensioon]. *Isabella Nova. ''I poemi omerici nella cultura greca. Dalla pittura su vaso alle rappresentazioni teatrali (secoli VII-V a.C.)'', Carocci editore: Roma 2024. *Christina-Panagiota Manolea, François Renaud, [[Harold Tarrant]] (toim). ''Reassessing Homer in the Platonic tradition'' (= ''Beiträge zur Altertumskunde''. Band 426), De Gruyter: Berlin 2025, ISBN 9783111673097. *Christina-Panagiota Manolea, François Renaud (toim). ''Brill’s Companion to the Reception of Homer from Byzantium to the Enlightenment'' (= ''Brill's Companions to Classical Reception''. Band 29), Brill: Leiden/Boston 2026, ISBN 978-90-04-74908-5. ==Välislingid== {{commonskat|Homer}} *[https://el.wikisource.org/wiki/%CE%A3%CF%85%CE%B3%CE%B3%CF%81%CE%B1%CF%86%CE%AD%CE%B1%CF%82:%CE%8C%CE%BC%CE%B7%CF%81%CE%BF%CF%82 Kreeka vikitekstid] {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Vanakreeka luuletajad]] oj4124ztqmfox4tnolc5mt3l6m3hssd 0 49630 7212716 7026826 2026-08-12T11:14:39Z Morel 26171 7212716 wikitext text/x-wiki '''"Antiigileksikon"''' on [[1983]]. aastal [[kirjastus]]es [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] ilmunud entsüklopeediline teatmeteos, mis käsitleb [[antiikaeg]]a. [[Eesti keel]]es on see ilmunud nii kahe- kui ka üheköitelisena (vastavalt 1983 ja 1985). "Antiigileksikon" on tõlgitud [[saksa keel]]est. Originaal ilmus [[1979]]. aastal [[Leipzig]]is ("Lexikon der Antike", VEB Bibliographisches Institut). Saksakeelne esmatrükk anti välja 1971, 10. trükk 1990. Venekeelne tõlge 9. trüki alusel (1987) ilmus 1989, 2. trükk 1992, 3. trükk 1993 (kõik Moskva kirjastuses Progress). Eesti keelde tõlkisid "Antiigileksikoni" [[Lalla Gross]], [[Marje Jõeste]], [[Astrid Kurismaa]], [[Anne Lill]], [[Jüri Maadla]], [[Tiiu Mikenberg]], [[Maila Nemsitsveridze]], [[Kaja Noodla]], [[Mari-Ann Palm]], [[Lembit Roots]], [[Epp Tamm]], [[Enn Tarvel]], [[Helme Tõevere]], [[Koidu Uustalu]] ja [[Rutt Veskimeister]]. [[Ladina keel|Ladinakeelsed]] tekstinäited on tõlkinud [[Jaan Unt]]. Tõlke eritoimetaja oli [[Richard Kleis]]. "Antiigileksikon" annab antiikajast objektiivse ülevaate, pöörates siiski rohkem tähelepanu [[Saksamaa]] tähtsusele antiikkultuuri uurimisel ja säilitamisel. Mainitud on saksa kunstnikke, keda on antiikkultuur inspireerinud, ja saksa [[muuseum]]e, kus asuvad muistised, ent vähemalt sama olulised mittesaksa kunstnikud ja muuseumid on sageli mainimata jäetud. Tõlget on täiendatud artiklite lõpus eestikeelse kirjanduse loeteluga ja viidetega antiikautorite tõlkeile eesti keelde; kohati on mainitud ka eesti kunstnikke, kes on mingit teemat käsitlenud. Eesti tõlke kaheköitelise väljaande kujundas [[Ants Säde (graafik)|Ants Säde]], üheköitelise [[Heiki Puzanov]]. [[Kategooria:Eesti teatmeteosed]] [[Kategooria:Antiik]] 792ada88rq7kirztc2ge21mucf9buj7 1 49639 7212360 7026905 2026-08-11T15:34:29Z Andres 5 7212360 wikitext text/x-wiki ''[[Saksamaa]] tähtsust antiikkultuuri uurimisel ja säilitamisel on mõnevõrra ülehinnatud : Arvan, et saksakeelse teose kohta on selline hinnang ülekohtune. Loomulik, et sakslasi tõstetakse esile. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. juuni 2006, kell 19.44 (UTC) ::Nõus. Ma ei tea, kuidas sõnastama peaks. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 22. juuni 2006, kell 11.03 (UTC) : Mis puutub objektiivsusesse, siis peaks nähtavasti mainima, et lähtutud on marksistlikust vaatekohast. : Raamatu tõlge on eriti tähtis selle poolest, et ta on eeskujuks nimede kirjutamisel ja terminoloogias. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. juuni 2006, kell 19.44 (UTC) Kuna praegune artikkel on otseselt võttes eesti tõlkest, sel teisi keeleversioone pole. Aga vene artikkel räägib samuti nii vene (ja eesti) tõlkest kui ka saksa algupärandist ning on WDs ühendatud saksa artikliga. Eesti oma võiks ka nondega siduda. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 26. november 2025, kell 21:55 (EET) :Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. november 2025, kell 23:53 (EET) :Mul ei õnnestunud ühendada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2026, kell 18:34 (EEST) rsr9xxt2qqz6ces9k76rioz99l8gfg2 1 51752 7212220 7212136 2026-08-11T12:04:11Z Andres 5 /* */ Vastus 7212220 wikitext text/x-wiki Ma olen kuulnud ainult seda, et ta noorelt suri. Rohkem tema eluloost ei tea. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. juuli 2006, kell 08.18 (UTC) :Sünni- ja surmaaasta: http://tallinn.ester.ee/search*est/a?SEARCH=Saar%2C+J%C3%BCri&searchscope=1&SUBMIT=OTSI --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 14. detsember 2012, kell 19:16 (EET) ::Surmakuupäeva sain Haudist. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 28. veebruar 2025, kell 21:56 (EET) :::Sünniandmed sain Eesti pereregistrist, toeks geni.com [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 24. aprill 2026, kell 19:56 (EEST) ---- Kas tema eluloost siis mitte midagi teada ei ole? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. veebruar 2025, kell 22:11 (EET) : Kordan küsimust. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. august 2026, kell 13:56 (EEST) ::https://www.eesti.ca/juri-saar-vastupanuvoitleja-pedagoog-ja-filosoof/article60890 [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:04 (EEST) tsokafwx14u0j3kzd9qjntwrslzbtv1 0 52921 7212416 6895072 2026-08-11T19:29:05Z Estopedist1 278 liita 7212416 wikitext text/x-wiki {{Liita|Kohtla-Nõmme valla vapp}} [[Pilt:Kohtla-Nõmme valla vapp.gif|pisi|[[Kohtla-Nõmme vald|Kohtla-Nõmme valla]] vapp]] '''Kohtla-Nõmme valla vapp''' on [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] asunud endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Kohtla-Nõmme vald|Kohtla-Nõmme valla]] [[vapp]]. Vapp kinnitati [[16. aprill]]il [[1997]]. Valla vapi kavandi autor on Viktor Roosipuu. == Vapi kirjeldus == Püstiselt poolitatud kuldsel-rohelisel [[kilp (heraldika)|vapikilbil]] on vastandvärvides [[tamme]]lehed ja langetatud vastandvärvides lainelõikeline [[varras (heraldika)|varras]]. ==Põhjendus== Vapikilbi kuldne väli sümboliseerib Kohtla-Nõmme liivast pinda ja [[põlevkivi]]. Roheline tammeleht kuldsel väljal sümboliseerib Kohtla-Nõmme parki. Vapikilbi roheline väli sümboliseerib rohelust ja kuldne tammeleht iidset tamme. Lainelõikeline varras sümboliseerib [[Kohtla jõgi|Kohtla jõge]]. == Vaata ka == *[[Kohtla-Nõmme lipp]] == Välislingid == *[http://www.kohtlanomme.ee/?go=symbol Kohtla-Nõmme valla sümboolika valla kodulehel] *[http://valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste-symbolid/omavalitsuste-symbolid Kohtla-Nõmme valla sümboolika Riigikantselei kodulehel] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vapid]] [[Kategooria:Kohtla-Nõmme|Vapp]] [[Kategooria:Eesti endiste valdade vapid]] bb6gbyttneohd8jxajjaf2ys3g60hdc 0 54332 7212353 7212052 2026-08-11T15:10:49Z Kruusamägi 1530 7212353 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Iisaku | pilt = Iisaku 2009.jpg | pildiallkiri = Vaade Iisakule [[Tärivere mägi|Tärivere mäe]] vaatetornist | pindala = 3,02 | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Iisaku''' on [[alevik]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas, [[Alutaguse vald|Alutaguse valla]] keskus. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli alevik [[Iisaku vald|samanimelise valla]] [[halduskeskus]]. Iisakus saab omandada haridust [[Iisaku Põhikool]]is. Iisakus on [[Alutaguse metskond|Alutaguse metskonna]] keskus. == Rahvastik == 1. jaanuaril 2006 oli elanikke 905. 2009. aastal oli elanike arv 847. 2020. aasta alguse seisuga elas Iisakus 666 inimest. == Tuntud inimesed == Iisakus on sündinud Eesti Vabariigi kaitseminister [[Hanno Pevkur]]. Sealt on pärit laulja ning näitleja [[Helend Peep]] ning jooksja [[Enn Sellik]]. ==Vaatamisväärsusi== *[[Iisaku kirik]] (ehitati [[1894]]. aastal) *[[Iisaku mõis]] (rajati [[19. sajand]]i alguses) *[[Iisaku Muuseum]] *[[Iisaku park]] *[[Iisaku seltsimaja]] (kultuurimälestis) <gallery> Iisaku talvel.JPG|Talvine vaade Iisakule Jõhvi–Tartu maanteelt Iisaku kirik 09.JPG|Iisaku kirik Iisaku kalmistu 07.JPG|Mälestusmärk [[Iisaku kalmistu]]l </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Iisaku}} {{Alutaguse vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Iisaku| ]] [[Kategooria:Alutaguse vald]] m4oxjg3ko38mk4bkiqq722oe2cs8oe8 0 56266 7212473 7198950 2026-08-11T22:38:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212473 wikitext text/x-wiki {{Liita|Gammalsvenskby rootslased}} [[Pilt:Gammalsvenskby.png|pisi|Gammalsvenskby asukoht]] [[Pilt:Minnesmärke över de nyanlända Svenskarna.jpg|pisi|Mälestusrist 18. sajandil Gammalsvenskbysse ümber asunud hiiurootslastele (2011. aasta foto)]] [[File:Minnesmärke.jpg|pisi|Mälestusmärk Gammalsvenskbys 16 mehele ja ühele naisele, kes hukkusid või kadusid [[Jossif Stalin]]i režiimi terroriohvritena aastatel 1937–1938.<ref>{{cite web|title=Inför kungabesöket|language=sv|trans-title=Before the royal visit|last=Svedberg|first=Göran|date=2008|website=Gammalsvenskby.se|url=http://www.gammalsvenskby.se/Aktuellt20081.htm|access-date=17 March 2021|archive-date=29 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211129223042/http://www.gammalsvenskby.se/Aktuellt20081.htm|url-status=live}}</ref>]] [[Pilt:Kyrkan_i_Gammalsvenskby.jpg|pisi|Kunagine Gammalsvenskby rootslaste [[luterlus|luteri]] kirik, mis ehitati ümber [[sibulkuppel|sibulkupliga]] [[õigeusk|õigeusu]] kirikuks (2005. aasta foto; kirik hävitati Vene sõjaväe [[droon]]irünnakus 2024. aastal).<ref name="vg5wd4">Rysk attack mot kyrka i svenskby: ”Allt är utbränt”|url=https://omni.se/rysk-attack-mot-kyrka-i-svenskby-allt-ar-utbrant/a/vg5wd4 (Omni) 2024-06-19 Nordlund, Felicia (rootsi keeles)</ref>]] '''Gammalsvenskby''' (tõlkes 'vana Rootsiküla'; [[ukraina keel]]es ''Старошведське''; [[saksa keel|saksakeelne]] ajalooline nimi ''Altschwedendorf'') on endine [[hiiurootslased|hiiurootslaste]] küla [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Berõslavi rajoon]]is [[Dnepr]]i jõe läänekaldal, praegu moodustab osa [[Zmijivka]] (ukraina keeles ''Зміївка'') külast. Küla asutas 1782. aastal<ref name="CHWB">{{Netiviide |url=https://chwbsweden.org/en/projects-and-collaborations/gammalsvenskby-en/ |pealkiri=Gammalsvenskby |väljaandja=CHwB Sweden |kasutatud=9. jaanuar 2026 |keel=inglise |arhiivimisaeg=2025-12-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251206142515/https://chwbsweden.org/en/projects-and-collaborations/gammalsvenskby-en/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ligi 500{{lisa viide}} hiiurootslast, kes lahkusid 20. augustil 1781 Reigi (rootsi k ''Rickull,'' saksa k ''Kirchspiel Roicks'') rootsi küladest Kõrgessaare mõisa (saksa k ''Hohenholm'') aladelt, Hiiumaalt ja asusid elama [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] vastvallutatud territooriumil moodustatud [[Novorossija]] kubermangu. [[1929]]. aastal said Gammalsvenskby rootslased võimaluse asuda ümber [[Rootsi]]. Osa Rootsi lahkunutest läks hiljem [[Nõukogude Liit]]u tagasi. 21. sajandi teisel kümnendil elas külas ligi 200 rootslast, kellest [[rootsi keel]]e kõnelejaid on umbes 20{{lisa viide}}. Gammalsvenskby on jäänud ajalukku kui ainulaadne [[Eestirootslased|eestirootslaste]] [[diasporaa]] näide Ukrainas. Kogukonnal on tänaseni tugevad sidemed ja suhted Rootsiga. Enne Venemaa täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal oli külas 2300–2500 elanikku, kuid 2024. aasta juuniks oli seal alles vaid umbes 70 inimest. 2025. aasta oktoobris oli Gammalsvenskbyst pärast jätkuvat Vene pommitamist alles vaid rusuhunnik ja sel ajal elas seal veel vaid kolm inimest.<ref name="varlden">Bara tre kvar i Gammalsvenskby: ”En grushög”|url=https://www.dn.se/varlden/bara-tre-kvar-i-gammalsvenskby-en-grushog/ [[Dagens Nyheter]]| 2025-10-09 (rootsi keeles)</ref> == Ajalugu == === Hiiurootslaste ümberasumine (1780–1782) === Aastatel 1780–1782 toimus sunnitud ümberasumine Reigi kihelkonna rootsi talupoegade seas, peamiselt [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare mõisa]] talupoegadest, kes kuulusid [[Stenbock|Stenbockide suguvõsale]]. Tollal oli mõisa valduses [[Jakob Pontus Stenbock]] (1750–1824), kes koostöös Vene keisrinna [[Katariina II]] koloniseerimispoliitikaga korraldas rootslaste ümberasumise. Ümberasustamise eest vastutajaks määras keisrinna vürst [[Grigori Potjomkin]]i, kellel oli ukaasi väljaandmisel käsi mängus ja selle loomise idee sai ta Stenbockilt.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Keel ja Kirjandus ; 5 1982-05 {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193596/142818/page/22 |vaadatud=2026-01-04 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> Umbes 1000 rootslast lahkus augustis 1781 Hiiumaalt ja asus teekonnale Ukraina suunas. Reigi rootslastega liitus ka vabatahtlikke: kaasatulijaid Kärdla rootslaste hulgast ja isegi väljastpoolt Hiiumaad, 1200 võib olla väljarändajate tegelik hulk küll. Umbes 1782. aasta kevadeks jõudis 535 neist määratud asukohale ning rajas Gammalsvenskby (eesti k Vana-Rootsi küla) 1. mail 1782<ref name=":0" />. Kuigi tsaarivõimu esindajad lubasid ümberasujatele maksusoodustusi ja paremaid elutingimusi, oli tegemist sunnitud kolonisatsiooniga, kuna talupoegadel polnud tegelikult oma elu korraldamiseks teisi valikuvõimalusi. Peamised põhjused ümberasumiseks olid: # Vene riigi strateegiline ja majanduslik huvi: hõredalt asustatud lõunapiiride täitmine ja põllumajanduse arendamine. # Mõisniku huvid: Stenbockide suguvõsa soov vabaneda rootsi talupoegadest, kelle eriõiguslik seisund ja kohalikud pinged raskendasid mõisa majandamist. Teekond ja esimesed asustusaastad Ukrainas olid rängad, esines märkimisväärset suremust; 1794. aastal oli kogukonna suurus 227 inimest. Ukraina eesti-rootslased on ajalooliselt olnud tihti sunnitud põgenema ning neid on korduvalt ümber asustatud konfliktide ja näljahädade tõttu. === Vene-Ukraina sõda === Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] 24. veebruaril 2022 okupeerisid [[Venemaa]] relvajõud ajavahemikus aprillist kuni novembrini 2022 Gammalsvenskby ning ka pärast vabastamist Ukraina vägede poolt on küla jäänud endiselt rindejoone lähedusse. 13. aprillil 2023 pommitas Venemaa Gammalsvenskby koolihoonet õhust; mais 2023 hävitasid Vene vägede [[liugpomm]]id kooli ja tervisekeskuse pärast Gammalsvenskby pikaajalist pommitamist. 2023 juuli alguses oli küla [[Hiiu Leht|Hiiu Lehe]] teatel täielikult hävitatud. Purustustest oli siis puutumata jäänud vaid külas asuv kirik ning viimased külaelanikud olid parasjagu põgenemise ootel, varjudes oma keldrites.<ref>{{Netiviide |url=https://hiiuleht.ee/hiiu-rannarootslaste-kula-gammalsvenskby-on-havinud/ |pealkiri=Hiiu rannarootslaste küla Gammalsvenskby on hävinud |aeg=9. juuli 2023 |autor=Piret Eesmaa |väljaanne=[[Hiiu Leht]] |kasutatud=9. jaanuar 2025}}</ref> Enamik külaelanikke oli põgenenud teistesse naaberküladesse, mis olid väljaspool suurtükkide laskeulatust.<ref name="CHWB" /> Vene väed on järjepideva pommitamise käigus tulistanud küla pihta ka [[valge fosfor|fosforpomme]], mida on kirjeldatud kui "terroripommitamist", mille eesmärk on hirmutada küla tsiviilelanikkonda.<ref>Gammalsvenskby utsatt för hård rysk beskjutning|url=https://www.msn.com/sv-se/nyheter/utrikes/gammalsvenskby-utsatt-f%C3%B6r-h%C3%A5rd-rysk-beskjutning/ TT Nyhetsbyrå 2023-04-11 tidning=Nyheter24 (rootsi keeles)}}</ref> 14. juunil 2024 hävitati Gammalsvenskby kirik droonirünnakus.<ref name="vg5wd4" /> Rünnakud Gammalsvenskbyle on toimunud vaatamata asjaolule, et külas ei ole enam ei sõjalisi sihtmärke ega toimu enam sõjalist tegevust. Enne Venemaa sissetungi oli külas 2300–2500 elanikku, kuid 2024. aasta juuniks oli seal alles vaid umbes 70 inimest. Vene rünnakutes küla vastu on hukkunud vähemalt 11 inimest. 2025. aasta oktoobris oli Gammalsvenskbyst pärast jätkuvat Vene pommitamist alles vaid rusuhunnik ja sel ajal elas seal veel vaid kolm inimest.<ref name="varlden" /> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Marje Joalaid]], [[Evi Juhkam]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193596/142818/page/18 Reigi rootslaste järeltulijad Ukrainas.] – [[Keel ja Kirjandus]] 1982, nr 5, lk 240–245. {{commonskat|Gammalsvenskby}} {{Coordinate |NS=46.874675 |EW=33.587664 |type=city |region=UA-65}} [[Kategooria:Hersoni oblasti külad]] [[Kategooria:Rootsi ajalugu]] [[Kategooria:Rannarootslased]] [[Kategooria:1782]] 2dva74ve2q7eih11wifrmjv978jib08 0 59195 7212505 6935079 2026-08-12T01:51:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212505 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Guanajuato osariik | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Estado Libre y Soberano de Guanajuato | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat of arms of Guanajuato.svg | vapi_link = [[Guanajuato osariigi vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Guanajuato]] | asendikaardi_pilt = Guanajuato in Mexico (location map scheme).svg }} '''Guanajuato''', ametlikult '''Guanajuato vaba ja suveräänne osariik''' (''Estado Libre y Soberano de Guanajuato''), on osariik [[Mehhiko]] keskosas. Osariigi pealinn on [[Guanajuato]].<ref name="Edcities" /> Guanajuato asub Kesk-Mehhikos ning piirneb läänes [[Jalisco osariik|Jalisco]], loodes [[Zacatecase osariik|Zacatecase]], põhjas [[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí]], idas [[Querétaro osariik|Querétaro]] ja lõunas [[Michoacáni osariik|Michoacáni osariigiga]]. Osariigi pindala on 30 608 km². Guanajuatos asub mitmeid ajalooliselt olulisi linnu. Esimene hispaanlaste asutatud asula osariigis oli [[Acámbaro]], esimene linna staatuse saanud asula oli [[Salvatierra]]. Hispaanlased asustasid piirkonna 1520. aastatel pärast rikkalike maavarade avastamist Guanajuato linna ümbruses. Ajalooliselt olid kaevandamine ja põllumajandus Guanajuato peamised majandusharud, kuid tänapäeval on need taandunud tööstussektori kasvu ees. 2024. aasta andmetel oli Guanajuato Mehhiko vägivaldseim osariik, kus registreeriti 10,5% (3151) kogu riigi mõrvadest.<ref name="Bodies" /> == Haldusjaotus == Guanajuato osariik on jagatud 46 kohalikuks omavalitsusüksuseks. == Majandus == Osariigis kaevandatakse [[hõbe]]dat, [[kuld]]a, tina- ja vasemaaki. == Tuntud guanajuatolasi == Hilisem Mehhiko president [[Vicente Fox]] on olnud Guanajuato kuberneri kohusetäitja. Guanajuatost on pärit ka kunstnik [[Diego Rivera]]. == Vaata ka == * [[Guanajuato osariigi lipp]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Edcities">{{netiviide |pealkiri=Guanajuato |väljaanne=International Association of Educating Cities |url=https://www.edcities.org/en/city/guanajuato/ |vaadatud=2025-07-21 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Bodies">{{netiviide |pealkiri=17 bodies found in house during missing persons investigation in Mexican state plagued by cartel violence |väljaanne=CBS News |url=https://www.cbsnews.com/news/17-bodies-house-missing-persons-search-mexico-guanajuato/ |vaadatud=2025-07-21}}</ref> }} == Välislingid == * [https://guanajuato.gob.mx/ Guanajuato osariigi koduleht] {{MEX}} {{koord |type=adm1st |region=MX-GUA}} [[Kategooria:Mehhiko osariigid]] [[Kategooria:Guanajuato osariik| ]] dajir06uhyjpo8ham5ctxkxm1zb3hlo 0 59783 7212728 6885515 2026-08-12T11:43:58Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7212728 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Pada | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Pada''' küla asub [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Padajõgi|Padajõe]] ääres. Küla on esmamainitud [[Taani hindamisraamat]]us 1241. Jõeorus on [[Padaoru maastikukaitseala]], [[Padaoru paisjärv]] ja kaks linnamäge ([[Pada linnamäed]]; [[Pada I linnus]], [[Pada II linnus]]). Külas kasvab [[Padaoru mänd]]. ==Vaata ka== *[[Pada asulakoht]] *[[Pada I asula]] *[[Pada kivikalme]] *[[Pada linnus]] *[[Pada II linnus]] *[[Pada mõis]] ==Viited== {{viited}} {{Viru-Nigula vald}} [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] gnuunql842mmcsv3rgufh3dx62ni7la 0 61748 7212648 6597490 2026-08-12T08:32:41Z JoosepJ 235292 Lisasin ühe pildi 7212648 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib alevikust Tartu vallas; samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge [[Kõrveküla (täpsustus)]]}} {{EestiAsula | nimi = Kõrveküla | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Kõrveküla''' on alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] keskus. Kõrveküla asub 5 km [[Tartu|Tartust]] põhja pool. Kõrvekülas on [[Kõrveküla põhikool]], lasteaed, [[Kõrveküla raamatukogu]] ja [[Härma raamatukogu]]. Vana koolimaja hoone, mis on eravalduses, on helilooja ja koorijuhi [[Miina Härma]] sünnikodu. Vanas koolimajas {{kas|on}} ka Miina Härma elukäiku tutvustav muuseum ([[Miina Härma nimeline klass-muuseum]]). Samuti paikneb alevikus kultuurimälestis [[Kõrveküla asulakoht]], mille vanus on kultuurimälestiste registrile teadmata<ref name="kultmäl">{{Kultuurimälestis|12988}}</ref>. Alevikust 2 km loodes on [[Vasula järv]] ja 3 km kagus endine [[Raadi sõjaväelennuväli]]. 2 km [[Narva]] suunda jääb kruusakarjääri tõttu osaliselt hävinud [[Inglimägi]] (86 m). Kõrveküla nime on mainitud ürikuis aastast 1582 (''Korwa'' nime all), alevik aastast [[1977]]. <gallery> Fail:Kõrveküla asulakoht.JPG|[[Kõrveküla asulakoht]] Fail:Kõrveküla raamatukogu.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Tartu vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Tartu vald]] 9cj2la2xoisk7b5o2bakjy0hdzplkbr 0 62417 7212395 7204526 2026-08-11T18:34:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212395 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Evely Pihela | sünninimi = Evely Ventsli | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|8|5}} | rahvus = eestlane | tegevusala = [[telesaatejuht]], [[modell]], [[pokker]]imängija | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] }} '''Evely Pihela''' (sünninimega '''Evely Ventsli'''; sündinud [[5. august]]il [[1985]]) on [[eesti]] endine [[telesaatejuht]] ja [[modell]] ning [[pokker]]imängija. Ventsli on olnud noortesaate ''[[ZTV (telesaade)|ZTV]]'' saatejuht. 2006. aastal juhtis ta [[TV3]] tõsielusarja ''[[Kaunitar ja geenius]]'', mis viis kaheks nädalaks [[Kalvi mõis]]a seitse naist ja seitse meest ning põhines võistluslikel ülesannetel.<ref name="4D2022">{{Netiviide |url=https://4dimensioon.org/2022/01/29/nullindatest-tanapaevani-ulevaade-eesti-reality-meelelahutuse-tipust/ |pealkiri=Nullindatest tänapäevani: ülevaade Eesti reality-meelelahutuse tipust |väljaanne=4dimensioon |aeg=29. jaanuar 2022 |vaadatud=15. juuni 2026}}</ref> Modellitööd alustas ta 13-aastaselt. Hiljem on ta tegutsenud reklaami- ja kommunikatsioonivaldkonnas.<ref name="Buduaar2011">{{Netiviide |url=https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/valismaa-uudised/evely-ventsli-varske-magistrikraadi-omanik/ |pealkiri=Evely Ventsli – värske magistrikraadi omanik! |autor=Getter Lukjanov |väljaanne=Buduaar |aeg=5. juuli 2011 |vaadatud=15. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2024-12-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241225172557/https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/valismaa-uudised/evely-ventsli-varske-magistrikraadi-omanik/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Haridus == Evely Ventsli lõpetas [[Tallinna Ülikool]]is reklaami ja imagoloogia eriala. 2011. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti Filmi- ja Meediakooli]] magistriõppe kommunikatsioonijuhtimise erialal.<ref name="Buduaar2007">{{Netiviide |url=https://buduaar.tv3.ee/persoon/kusi-saatekulaliselt-evely-ventsli-1/ |pealkiri=Küsi saatekülaliselt: Evely Ventsli |autor=Helena-Reet Ennet |väljaanne=Buduaar |aeg=3. oktoober 2007 |vaadatud=15. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2024-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241226155308/https://buduaar.tv3.ee/persoon/kusi-saatekulaliselt-evely-ventsli-1/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="Buduaar2011" /> == Pokker == Pihela alustas pokkeriga 2009. aastal pärast '''Maria Pokeri''' sisenemist Eesti turule. Ta alustas pokkerikarjääri '''Unibeti blogijana''' ning tegutses seejärel '''Maria Pokeri''' turunduskampaaniates ja reklaamnäona Eestis. Hiljem kuulus ta '''Olympic Casino Elite Team''' koosseisu, esindades Olympic Casinot pokkeriturniiridel ja üritustel. Pärast profimeeskonnas tegutsemist on Pihela jätkanud pokkeriga hobimängijana, osaledes regulaarselt Eesti ja rahvusvahelistel live-turniiridel. 2021. aastal tutvustas Buduaar teda pokkerimängijana, kelle kasutajanimi oli FKVE.<ref name="Buduaar2021">{{Netiviide |url=https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/eesti-elu/evely-ventsli-peab-voiduvoimalusi-heaks-iga-turniiri-tuleb-voitma-minna/ |pealkiri=Evely Ventsli peab võiduvõimalusi heaks: „Iga turniiri tuleb võitma minna!” |väljaanne=Buduaar |aeg=24. märts 2021 |vaadatud=15. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2024-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241226030606/https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/eesti-elu/evely-ventsli-peab-voiduvoimalusi-heaks-iga-turniiri-tuleb-voitma-minna/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2024. aastal saavutas ta Tallinnas toimunud naiste pokkerifestivali [[Queens of Tallinn]] põhiturniiril kolmanda koha ja oli parima tulemuse saanud eestlane.<ref name="Jokker2024">{{Netiviide |url=https://jokker.ee/artikkel/queens-of-tallinn-pohiturniiri-voitis-soomlanna-evely-pihela-oli-kolmas-2550 |pealkiri=Queens of Tallinn põhiturniiri võitis soomlanna, Evely Pihela oli kolmas |väljaanne=Jokker.ee |aeg=1. detsember 2024 |vaadatud=15. juuni 2026}}</ref> '''2023. aastal''', esimesel Eestis toimunud '''WSOP Circuit Tallinn''' festivalil, jõudis Evely Pihela '''€350 No-Limit Hold’em Ring Eventi''' finaallauda. Turniiril osales '''383 mängijat''' ning Pihela lõpetas '''9. kohal''', olles '''ainus naine''', kes jõudis selle WSOP Circuiti ring event’i finaallauda Eestis. Olulisemad tulemused * '''2024''' – '''3. koht''' Queens of Tallinn 2024 Main Event, €2,320. * '''2023''' – '''9. koht''' WSOP Circuit Tallinn Ring Event #3 (€315+35 NLH), €2,400. Tegemist oli esimese Eestis toimunud WSOP Circuit festivaliga ning Pihela oli selle turniiri '''ainus naine finaallauas'''. * '''2023''' – '''3. koht''' Queens of Tallinn Ladies Event, €1,655. * '''2023''' – '''3. koht''' Queens of Tallinn Ladies Event, €700. * '''2024''' – '''3. koht''' Queens of Tallinn Main Event, mis on Pihela kõrgeim koht rahvusvaheliselt tunnustatud põhiturniiril. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Ilona Talumets. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=15648 Evely Ventsli punub oma pesa]. ''Kroonika'', 13. jaanuar 2009. {{JÄRJESTA:Pihela, Evely}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti pokkerimängijad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] h79zscuqezkp67bhrv03gjp5yr1vdst 0 69503 7212334 6731037 2026-08-11T14:19:06Z Morel 26171 7212334 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ansamblist; Lady Gaga laulu kohta vaata artiklit [[The Cure (Lady Gaga laul)]].}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = The Cure | pilt = The Cure Live in Singapore 2-_1st_August 2007.jpg | pildiallkiri = [[Singapur]], 2007 | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Suurbritannia]] | stiil = {{flatlist| * ''[[gothic rock]]'' * ''[[post-punk]]'' * [[alternatiivrokk]] * ''[[New wave music|new wave]]''}} | tegev = 1976– | plaadifirma = {{flatlist| * [[Fiction Records|Fiction]] * [[Suretone Records|Suretone]] * [[Geffen Records|Geffen]] * [[Polydor Records|Polydor]] * [[Elektra Records|Elektra]] * [[Asylum Records|Asylum]] * [[Sire Records|Sire]]| * [[Warner Music Group|Warner]]}} | seotud_esitajad = {{flatlist| * [[Malice (British band)|Malice]] * [[Easy Cure]] * [[Siouxsie and the Banshees]] * [[The Glove]]}} | URL = [http://thecure.com thecure.com] | koosseis = [[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]]<br/>[[Porl Thompson]]<br/>[[Simon Gallup]]<br/>[[Jason Cooper]] | endised_liikmed = }} '''The Cure''' on [[Suurbritannia]] [[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis asutati aastal [[1976]]. Bändi on keeruline ühe kindla [[muusikastiil]]i alla liigitada, kuid kõige tihedamini seostatakse neid ''[[gothic rock]]''<nowiki/>'iga. Ainuke järjepidev bändiliige on olnud Robert Smith. ==Liikmed== [[Pilt:Robertsmith.jpg|pisi|Robert Smith]] *[[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]] *[[Reeves Gabrels]] *[[Roger O'Donnell]] *[[Simon Gallup]] *[[Jason Cooper]] ==[[Album]]id== *1979 – "[[Three Imaginary Boys]]" *1980 – "[[Seventeen Seconds]]" *1981 – "[[Faith]]" *1982 – "[[Pornography]]" *1984 – "[[The Top]]" *1985 – "[[The Head on the Door]]" *1987 – "[[Kiss Me Kiss Me Kiss Me]]" *1989 – "[[Disintegration]]" *1992 – "[[Wish]]" *1996 – "[[Wild Mood Swings]]" *2000 – "[[Bloodflowers]]" *2004 – "[[The Cure (album)|The Cure]]" *2008 – "[[4:13 Dream]]" *2024 – "[[Songs of a Lost World]]" Eestis on The Cure esinenud ühel korral: 9. augustil 2026 [[Tallinn]]as [[Unibet Arena]] kvartalis. [[Kategooria:Suurbritannia ansamblid|Cure]] c9z6vhipc58jkt2tn0kond9rq8597ii 0 73504 7212454 7202181 2026-08-11T20:59:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212454 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Sir Francis Galton | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Francis_Galton_1850s.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Sir Francis Galton | sünninimi = | sünniaeg = 16. veebruar 1822 | sünnikoht = [[Birmingham]], [[Inglismaa]] | surmaaeg = 17. jaanuar 1911 | surmakoht = [[Surrey]], [[Inglismaa]] | rahvus = inglane }} '''Sir Francis Galton''' ([[16. veebruar]] [[1822]] – [[17. jaanuar]] [[1911]]) oli inglise [[Viktoriaanlik ajastu|viktoriaanlik]] [[psühholoogia|psühholoog]], [[polühistor]], [[antropoloogia|antropoloog]], [[eugeenika|eugeenik]], maadeavastaja, [[geograaf]], [[Leiutamine|leiutaja]], [[meteoroloogia|meteoroloog]], [[geneetika|geneetik]], [[psühhometrist]] ja [[statistika|statistik]]. Ta löödi rüütliks 1909. aastal. Galton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja [[korrelatsioon]]i mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas ([[keskmisele taandumise reegel]]). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid inimestevaheliste erinevuste ja [[intelligentsus]]e pärilikkuse uurimiseks. Lisaks võttis ta kasutusele küsimustikud ja statistilised vaatlused, et koguda andmeid erinevate inimühiskondade kohta. Galton oli üks [[eugeenika]] teerajajatest, olles ka antud termini looja.<ref name="T6GT8" /> Tema raamat "Sünnipärane geenius" (1869) oli esimene sotsiaalteaduslik katse uurida geniaalsust.<ref name="HereditaryGenius" /> Psühholoogias rajas Galton mitu uut uurimisvaldkonda, näiteks vaimsete võimete mõõtmise ehk [[psühhomeetria]], [[diferentsiaalpsühholoogia]] ja [[isiksus]]e leksikaalse hüpoteesi. Lisaks leiutas ta sõrmejälgede klassifitseerimise viisi. Samas uuris Galton teaduslikul viisil ka palvetamise tõhusust ning leidis kokkuvõtvalt, et need, kelle eest palvetati, ei olnud teistest pikema elueaga.<ref name="xUyNf" /> [[Meteoroloogia]] valdkonnas töötas ta välja esimese [[ilmakaart|ilmakaardi]], postuleeris [[antitsüklon]]ite teooria ning oli esimene, kes koostas täieliku kogumi lühiajalistest ilmavaatlustest kogu Euroopa mastaabis.<ref name="v5AfT" /> Galton oli teise inglise suurkuju, [[Charles Darwin]]i poolnõbu. ==Uuendused statistikas ja psühholoogias== ===Leksikaalne hüpotees=== Galton oli esimene, kes dokumenteeris nähtust, mida tänapäeval tuntakse leksikaalse hüpoteesi nime all.<ref name="personality determinants" /> Hüpotees seisneb selles, et inimeste jaoks kõige olulisemad iseloomuomadused sulanduvad alati lõpuks kasutatavasse keelde. Seega on võimalik keelt analüüsides jõuda ka inimeste iseloomujoonte põhjaliku taksonoomiani. ===Küsimustikud=== Galton tegeles palju inimeste subjektiivsete tajuelamuste kogumisega. Et selletaolisi andmeid paremini talletada, juurutas ta küsimustike kasutamist.<ref name="Clauser" /> ===Dispersioon ja standardhälve=== Statistikas on eeldatud, et erinevad mõõtmised varieeruvad. Mõõdetaval tunnusel on mingi keskväärtus ning teatav hajuvus ümber selle väärtuse, ehk hajuvus (dispersioon). Galton tuletas mõõdiku, millega kvantifitseerida normaalset hajuvust, ning nimetas selle standardhälbeks.<ref name="54sOR" /> 1906. aastal külastas Galton üht laata, kus tema tähelepanu köitis härja kaalu arvamise võistlus. Ligi 800 inimest tegid kirjalikult oma pakkumise, kuid keegi ei arvanud ära õiget kaalu, milleks oli 543,4 kilogrammi. Galton eeldas, et inimesed pakuvad härja kaaluks kas rohkem või vähem ning ''rahva hääl'' selgub kõikide pakkumiste keskmistamisest.<ref name="L097I" />. Pakkumiste aritmeetiline keskmine oli 543 kilogrammi.<ref name="ykIrK" /><ref name="4qxGi" /> ===Korrelatsioon ja regressioon=== [[Pilt:Galton's correlation diagram 1875.jpg|pisi|Galtoni korrelatsioonidiagramm aastast 1875]] Aastal 1846 töötas prantsuse füüsik [[Auguste Bravais]] (1811–1863) välja esimese korrelatsioonikoefitsiendi.<ref name="aAbpD" /> Galton jõudis iseseisvalt samadele järeldustele 1888.<ref name="1u09Y" /> Galton võttis esimesena kasutusele regressioonijoone ning selgitas esimesena levinud nähtust, kuidas vaatlustulemused regresseeruvad valimi keskmise suunas. Tema kinnistas korrelatsioonikoefitsiendi tähistamiseks sümboli ''r'' kasutamise.<ref name="Clauser" /> ===Tajuteooriad=== Galton pakkus välja varajase teooria kuulmisulatusest ning kogus oma Antropomeetrilise Laboratooriumi vahendusel üldsuselt suures koguses vaatlusandmeid.<ref name="Gilham" /> ===Diferentsiaalpsühholoogia=== Galtoni formuleeris oma uuringute tulemusena esimesed vaimse võimekuse testid. Ta soovis mõõta inimesi igal võimalikul moel, sealhulgas nende reaktsiooniaega ja võimet eristada sensoorseid signaale. Galton arvas, et sensoorsed võimed on seotud intellektuaalse võimekusega.<ref name="BDnrh" /> ==Tunnustus== *1908 – [[Darwini-Wallace'i medal]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="HereditaryGenius">Galton, F. (1869). [http://galton.org/books/hereditary-genius/ ''Hereditary Genius'']. London: Macmillan.</ref> <ref name="personality determinants">{{Raamatuviide|pealkiri=Personality: Determinants, Dynamics, and Potentials |url=https://archive.org/details/personalitydeter0000capr | kirjastus=Cambridge University Press | autor=Caprara, G. V., & Cervone, D. | aasta=2000 | koht=New York | lehekülg=[https://archive.org/details/personalitydeter0000capr/page/68 68] | isbn=0-521-58310-1}}</ref> <ref name="Clauser">Clauser, Brian E. (2007). ''The Life and Labors of Francis Galton: A review of Four Recent Books About the Father of Behavioral Statistics''. 32(4), p. 440-444.</ref> <ref name="Gilham">Gillham, Nicholas Wright (2001). A Life of Sir Francis Galton: From African Exploration to the Birth of Eugenics, Oxford University Press. ISBN 0-19-514365-5.</ref> <ref name="T6GT8">Francis Galton, ''Inquiries Into Human Faculty and Its Development'' (London, England: Macmillan and Co., 1883), pp. 24–25.</ref> <ref name="xUyNf">{{Netiviide|Autor=Xavier |URL=http://www.abelard.org/galton/galton.htm |Pealkiri=Francis Galton : Statistical Inquiries into the Efficacy of Prayer, written in 1872; with notes on his other work |Väljaandja=Abelard.org |Aeg=17.01.1911 |Kasutatud=22.04.2013}}</ref> <ref name="v5AfT">[http://scienceworld.wolfram.com/biography/Galton.html Francis Galton (1822–1911)&nbsp;– from Eric Weisstein's World of Scientific Biography<!-- Bot generated title -->]</ref> <ref name="54sOR">{{Netiviide|Autor=Chad Denby |URL=http://www.sciencetimeline.net/1866.htm |Pealkiri=Science Timeline |Väljaandja=Science Timeline |Aeg= |Kasutatud=22.04.2013}}</ref> <ref name="L097I">Galton, F., "[http://galton.org/essays/1900-1911/galton-1907-vox-populi.pdf Vox Populi]", ''Nature'', March 7, 1907, accessed 25.07.2012</ref> <ref name="ykIrK">{{Netiviide |url=http://adamsmithlives.blogs.com/thoughts/2007/10/experts-and-inf.html |pealkiri=adamsmithlives.blogs.com posting |vaadatud=2014-04-19 |arhiivimisaeg=2014-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140420014939/http://adamsmithlives.blogs.com/thoughts/2007/10/experts-and-inf.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="4qxGi">{{Raamatuviide|autor= Schell, Barbara A Boyt |pealkiri= Clinical And Professional Reasoning In Occupational Therapy |url= https://archive.org/details/clinicalprofessi0000unse | kirjastus = Lippincott Williams & Wilkins | aasta = 2007 | lehekülg = [https://archive.org/details/clinicalprofessi0000unse/page/372 372] | isbn = 0-7817-5914-5}}</ref> <ref name="aAbpD">Bravais A. (1846) [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k5516293p/f261.image "Analyse mathématique sur les probabilités des erreurs de situation d’un point"] (Mathematical analysis of the probabilities of errors in a point's location), ''Mémoires presents par divers savants à l’Académie des Sciences de l’Institut de France. Sciences Mathématiques et Physiques'', '''9''' : 255–332.</ref> <ref name="1u09Y">Francis Galton (1888) [http://books.google.co.tz/books?id=ki0nL-JWNGsC&pg=PA135#v=onepage&q&f=false "Co-relations and their measurement, chiefly from anthropometric data,"] ''Proceedings of the Royal Society of London'', '''45''' : 135–145.</ref> <ref name="BDnrh">{{cite journal|last=Jensen|first=Arthur R.|title=GALTON’S LEGACY TO RESEARCH ON INTELLIGENCE|journal=Journal of Biosocial Science|date=aprill 2002|series=34 (2)|pages=145–172|url=http://journals2.scholarsportal.info.myaccess.library.utoronto.ca/tmp/2802204478791895184.pdf}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} {{JÄRJESTA:Galton, Francis}} [[Kategooria:Inglise teadlased]] [[Kategooria:Eugeenikud]] [[Kategooria:Antropoloogid]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1822]] [[Kategooria:Surnud 1911]] glohkxi2ojtochf92uu0eyplyce1hsz 0 77100 7212523 7199005 2026-08-12T05:21:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212523 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Hele Kõrve | pilt = Hele Kõrve, 2008 (cropped).jpg | pildi suurus = 250px | pildi allkiri = Hele Kõrve (2008). Foto: Jaan Künnap | sünninimi = Hele Kõre | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1980|1|7}} | sünnikoht = [[Jõgeva]] | surmaaeg = | surmakoht = | teise nimega = | amet = näitleja | tegev = [[2002]]– | abikaasa = [[Alo Kõrve]] }} [[Pilt:Hele Kõre 102.jpg|pisi|Hele Kõre telesaate "[[Eurolaul 2007]]" salvestusel]] [[Pilt:Korve, Hele.IMG 0126.JPG|pisi|Hele Kõrve Tallinna Linnateatri 48. hooaja avamisel (2012)]] '''Hele Kõrve''' (2009. aastani '''Hele Kõre'''; sündinud [[7. jaanuar]]il [[1980]] [[Jõgeva]]l) on [[eestlased|eesti]] [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 1998. aastal [[Jõgeva Gümnaasium]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=50. lend, 1998. aasta |url=http://www.joggym.edu.ee/?main_ID=23&kl=133#x |vaadatud=2011-10-17 |arhiivimisaeg=2008-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080305071433/http://www.joggym.edu.ee/?main_ID=23&kl=133#x |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 2002. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (20. lennus).<ref name="korve-hele">{{Netiviide |pealkiri=Kõrve, Hele - Eesti Entsüklopeedia |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/k%C3%B5rve_hele1 |vaadatud=2025-02-16 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> Samast aastast töötab näitlejana [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]].<ref name="korve-hele" /> == Teatrirollid == * Rebane Alice – [[Aleksei Tolstoi]] / [[Elmo Nüganen|E. Nüganen]] "Burattino", diplomilavastus 2000 * Salme Pedak, kirjanik Kõrend – [[Eduard Vilde|E. Vilde]] "Tabamata ime", diplomilavastus 2001 * Printsess Charlotte – [[Alexandre Dumas vanem|A. Dumas]] / E. Nüganen "Musketärid – kakskümmend aastat hiljem", 2001 * Hele – [[Jane Martin]] "TSHEHHOV & show-bisnis", diplomilavastus 2001 * Rosalie Schrattenbach, astub üles Bastienne'ina – [[Wolfgang Amadeus Mozart]] / [[Friedrich Wilhelm Weiskern]] "Bastien ja Bastienne", diplomilavastus 2001 * Katerina Sergejevna Odintsova – [[Ivan Turgenev]] "Isad ja pojad", 2002 * Liisa – [[Anton Tšehhov]] "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", 2002 * Claire, Ewbanki tütar – [[David Storey]] "Pühapäev", 2002 * Claire – D. Storey "Pühapäev", 2002 * Marie, kenake bretoonlanna – [[Claude Magnier]] "Vaene kunstnik!", 2003 * Eva – [[Jaan Tätte]] "Kaotajad", 2003 * Marmeladov, Anna – [[Viktor Pelevin]] "Tšapajev ja Pustota", 2003 * Eugenie Loyer – [[Nicholas Wright]] "Vincent", 2004 * Julia Flyte – [[Evelyn Waugh]] / [[Triin Sinissaar]] "Sebastian", 2004 * Molli – [[Anton Hansen Tammsaare|A. H. Tammsaare]] / E. Nüganen "Tõde ja õigus. Teine osa", 2005 * Sirli – J. Tätte "Meeletu", 2005 * Esitaja – Eesti teatri laulud, 2005 * Karin – A. H. Tammsaare / E. Nüganen "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.", 2006 * Dina – [[Luigi Pirandello]] "Nii see on (kui teile nii näib)", 2006 * Tüdruk – J. A. Jónasson, "Murdlainetus", 2008 * Margaret – R. Brautigan / M.-L. Liivak, "Arbuusisuhkrus", 2008 * Osatäitja – "Tallinna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu", 2010 * Seta Tomasian – R. Kalinoski, "Koletis kuu peal", 2011 * Amy Thomas – D. Hare, "Amy seisukoht", 2011 * Kaelkirjak – T. Rodrigues, "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus", 2015 * Hippolyta – W. Shakespeare "Suveöö unenägu", 2016 * Leedi Macbeth – W. Shakespeare / A. Mikkola, "Macbeth", 2017 * Džiina – D. Masłowska, "Kaks vaest rumeenlast", 2017 * Nastja – [[Maksim Gorki|M. Gorki]] "Põhjas", 2018 * Johanne Louise Heiberg "Vihmausside elust", 2019 * Anna – T. Vinterberg, M. Rukov "Kommuun", 2019 * Osatäitja – "Osnap", 2020 * Tädi Madeleine – Siegfried von Vegesack / [[Kertu Moppel|Kertu Moppe]]<nowiki/>l / [[Karl Laumets]], "Balti tragöödia", 2021 * Åse Vinding – K. Bjørnstad / [[Diana Leesalu|D. Leesalu]], "Muusikale", 2021 * Helle Hummus – [[Uku Uusberg]] "Kalaranna 28", 2022 * Liza / Zverkovi sõber/ Ettekandja / Yin – [[Fjodor Dostojevski|F. Dostojevski]] / [[Rainer Sarnet|R. Sarnet]] "Ülestähendusi põranda alt", 2023 * Esitaja – "Seitsmemagajapäev", 2023 * Rahel – N. Raine "Nõusolek", 2023 * Esitaja – "Õhtu rannal. Valter Ojakäär 100", 2023 * Judith – Marius von Mayenburg "Nachtland", 2024 * Audrey, talutüdruk – [[William Shakespeare]] "Nagu teile meeldib", 2024 * Philaminte, ema – [[Molière]] "Õpetatud naised", 2024 * Esitaja – Riina Roose ja Paavo Piik "Alguses oli laul", 2025 * Klytaimnestra – Tiago Rodrigues "Iphigeneia, Agamemnon. Elektra.", 2025 ==Rollid mujal== {{ajakohasta|alajaotus}} * Liesl – [[Richard Rodgers]] / [[Oscar Hammerstein II]] "Helisev muusika", 2003 * Alice – [[Jaak Urmet]] "[[Buratino tegutseb jälle]]", ETV, 2003–2005 * Rita – [[Urmas Lennuk]] "Boob teab", Raadioteater, 2004 * Elo – [[Triin Sinissaar]] "Soolaev", Pärimusteater "Loomine", 2005 * Julia – [[William Shakespeare]] / [[Andres Dvinjaninov]] / [[Elmar Liitmaa]] / [[Jaagup Kreem]] "Romeo ja Julia", Eesti Nuku- ja Noorsooteater, 2006 * Merilin Kadak / Merilin Karjus – "Õnne 13" ETV, 2007–2017 * Eliza – [[Frederick Loewe]] "Minu veetlev leedi", Rahvusooper Estonia, 2008 * Proua Lovett – Patrick Quentin / Stephen Sondheim "Sweeney Todd" 2018 * [[Andra Teede]] / [[Maria Peterson]], dokumentaallavastus "Südames sündinud". Lavastus oli osa Tervise Arengu Instituudi (TAI) perepõhise asendushoolduse teavituskampaaniast (sügis 2018 – kevad 2019), mida toetas Euroopa Sotsiaalfond * Merida – Walt Disney "Vaprake" (Brave), 2012 * Anna – Walt Disney täispikk joonisfilm "Lumekuninganna ja igavene talv" (Frozen 1), 2014 ja "Lumekuninganna II, (Frozen 2), 2020 ==Filmirolle== * Marta – "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]" ([[Taska Film]]), 2002 * Anneli – "[[August 1991 (film)|August 1991]]" ([[Eesti Televisioon]]), 2005 * Renita – "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" (Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy) 2008 *Veera – "[[Mustad lesed]]" (Soome formaadil põhinev teleseriaal), režissöör Andres Puustusmaa, 2015 *Tütar – "[[Rohelised kassid]]" (Leo Production) 2017 *Edith Parik – "[[O2]]" (Eesti-Läti-Leedu-Soome ajalooline spioonipõnevik, Nafta Films ja Taska Films) 2020 *Else – "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" (Taska Film, Nafta Films, Apollo Film Productions, HansaFilm) 2022 == Muu == * 2007 – laulis koos [[Kristjan Kasearu]]ga Eesti "[[Eurolaul 2007]]" finaalis laulu "[[Romeo ja Julia (laul)|Romeo ja Julia]]"<ref>[[YouTube]], [https://www.youtube.com/watch?v=TkkvRe-iyIY Hele Kõre ja Kristjan Kasearu Romeo ja Julia]</ref>; laul sai üle 35 000 hääle ja teise koha. * 2015 – avaldas Tallinna Linnateatriga koostöös oma esimese albumi "Eluhõiked", lugude autor [[Maian Kärmas]], arranžeerija [[Rasmus Puur]]. Plaadil musitseerivad džässtrio koosseisus [[Kirke Karja]] (klaver), [[Heikko Remmel]] (kontrabass) ja [[Reigo Ahven]] (trummid). Lisaks Noorteorkestri Reaalmažoor keelpillikooseisus, 2015.{{lisa viide}} * 2017 – osales [[TV3]] 6. hooaja saadetes "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ja sai finaalis teise koha.<ref>[https://web.archive.org/web/20171107034531/https://tv3play.tv3.ee/sisu/su-nagu-kolab-tuttavalt/887041?autostart=true SNKT5: Valter Soosalu ja Hele...], veebiversioon (vaadatud 30. oktoobril 2017).</ref> ===Saates "Su nägu kõlab tuttavalt" esitatud lood=== * Hele Kõrve – Elina Born – "In or Out" * Hele Kõrve – Alice Cooper – "Poison" * Hele Kõrve – Kristiina Ehin (Naised Köögis) – "Aasta ema" * Hele Kõrve – Montserrat Caballé – "O mio babbino caro" * Valter Soosalu ja Hele Kõrve – Laura Põldvere ja Koit Toome – "Verona" * Hele Kõrve – Koit Toome – "Nädalalõpp" * Hele Kõrve – Jennifer Lopez – "Let’s Get Loud" * Hele Kõrve – Minnie Riperton – "Loving You" * Hele Kõrve – Europe – "The Final Countdown" {{vaata|Su nägu kõlab tuttavalt#6. hooaeg (sügis 2017)}} == Tunnustus == * 2004 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale * 2004 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia * 2005 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2006 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2007 [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] * 2007 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Karini roll lavastuses “Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.”) * 2007 Espaki näitlejapreemia * 2007 Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale * 2012 [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2012 Eesti Päevalehe preemia * 2012 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Seta Tomasiani rolli eest lavastuses „Koletis kuu peal“ ja Amy Thomase rolli eest lavastuses „Amy seisukoht“) * 2016 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisosatäitjale (Kaelkirjaku roll lavastuses “Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus”) * 2018 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (leedi Macbethi roll lavastuses “Macbeth” ja Džiina roll lavastuses “Kaks vaest rumeenlast”) * 2019 [[Leida Rammo Linnateatri fondi stipendium]] * 2020 Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ita Everi fondi stipendium * 2020 Tallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja preemia * 2020 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale (Anna rolli eest lavastuses „Kommuun“ ja Johanne Luise Heibergi rolli eest lavastuses „Vihmausside elust“) * 2021 ABC Motorsi näitlejapreemia{{lisa viide}} == Isiklikku == 7. juunil 2009 abiellus ta[[Tallinna Linnateater | Tallinna Linnateatri]] [[näitleja]] ja [[lavastaja]] [[Alo Kõrve|Alo Kõrvega]].<ref>{{cite web|url=http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=24868&ref=Ajakiri%20Naised|title=Hele ja Alo sajandi pulmad!|publisher=Kroonika|accessdate=02.04.2010|archive-date=4.05.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140504224815/http://naistemaailm.ee/artikkel.php?id=24868&ref=Ajakiri%20Naised|url-status=dead}}</ref> Neil on tütred Roosi ([[2009]])<ref>{{cite web|url=http://buduaar.ee/Article/article/8903|title=Hele Kõre ja Evelin Pange lapsed said eestimaised nimed|publisher=Buduaar.eeaccessdate=02.04.2010|access-date=2.04.2010|archive-date=5.09.2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090905003752/http://buduaar.ee/Article/article/8903|url-status=dead}}</ref> ja Kirsi ([[2012]]). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Madis Jürgen]], [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/FDA35B374CF560EBC22572500062324A "Hele Kõre on täiskasvanuks saanud"], Eesti Ekspress, 28. detsember 2006 * [http://www.kroonika.ee/index.php?id=15379 "Evelin Pang ja Hele Kõre saavad emaks"], Kroonika * {{imdb nimi|1272270}} {{eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Kõrve, Hele}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] endg6rknre2t07qik3z0q858b6o04j1 0 78337 7212658 7005288 2026-08-12T08:42:46Z Kuriuss 38125 7212658 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Itaalia-Kreeka sõda | osa = [[Balkani kampaania (Teine maailmasõda)|Teise maailmasõja Balkani kampaaniast]] | pilt = Greek artilery Morava Nov 1940.JPG | pildiallkiri = Kreeka suurtükimeeskond pommitamas Morava kõrgustikku 1940. aasta novembris | aeg = 28. oktoober 1940 – 23. aprill 1941<br>(5 kuud, 3 nädalat ja 5 päeva) | koht = [[Balkani poolsaar]]e lõunaosa | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = * Kreeka taktikaline võit * Natsi-Saksamaa [[Lahing Kreeka pärast|ründab 6. aprillil Kreekat]] | seis = | osaline1 = [[Fail:Flag of Italy (1861-1946).svg|23px]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] * [[Pilt:Flag of Albania (1939-1943).svg|23px]] [[Albaania kuningriik (1939–1943)|Albaania]] | osaline2 = [[Pilt:State Flag of Greece (1863-1924 and 1935-1970).svg|23px]] [[Kreeka kuningriik|Kreeka]] * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Briti impeerium]]i õhutoetus | osaline3 = | väejuht1 = {{Lihtloend| * [[Fail:Flag of Italy (1861-1946).svg|23px]] [[Benito Mussolini]] * [[Fail:Flag of Italy (1861-1946).svg|23px]] [[Sebastiano Visconti Prasca]] * [[Fail:Flag of Italy (1861-1946).svg|23px]] [[Ubaldo Soddu]] * [[Fail:Flag of Italy (1861-1946).svg|23px]] [[Ugo Cavallero]] }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[Pilt:State Flag of Greece (1863-1924 and 1935-1970).svg|23px]] [[Ioannis Metaxas]] * [[Pilt:State Flag of Greece (1863-1924 and 1935-1970).svg|23px]] [[Aléxandros Papágos]] * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[John D'Albiac]] }} | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = u 565 000 sõdurit | jõud2 = u 300 000 sõdurit | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * 13 755 langenut * 50 874 haavatut * 3914 teadmata kadunut * 21 153 vangilangenut }} | kaotused2 = {{Lihtloend| * 13 325 langenut * 42 485 haavatut * 1237 teadmata kadunut * 1531 vangilangenut }} | kaotused3 = | märkused = }} '''Itaalia-Kreeka sõda''' oli [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] ja [[Kreeka kuningriik|Kreeka]] vaheline sõda [[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[1940]] kuni [[23. aprill]]ini [[1941]]. See oli [[Balkani kampaania]] algus. 6. aprillil ründas Kreekat ka [[Saksamaa]] ning seetõttu nimetatakse sõjategevust pärast 6. aprilli [[Lahing Kreeka pärast|lahinguks Kreeka pärast]]. ==Eellugu== [[Itaalia peaminister]] [[Benito Mussolini]] oli kade [[Hitler]]i võitude peale ning soovis tõestada oma liitlasele, et Itaalia suudab olla sõjaliselt edukas ning taastada muistse [[Rooma impeerium]]i. Mussolini oli juba 1939. aastal okupeerinud [[Albaania kuningriik (1939–1943)|Albaania]] ning mitmeid brittide tugipunkte Põhja-[[Aafrika]]s, kuid see kahvatus [[Saksamaa]] võitude kõrval. [[1940]]. aasta juulis alustas Itaalia ajakirjandus Kreeka ründamist, süüdistades teda brittide toetamises. Samuti üritati provotseerida Kreeka armeed. Näiteks uputati torpeedorünnakuga [[15. august]]il [[1940]] Kreeka [[Tínos]]e sadamas seisnud kergeristleja Elli. Samuti lendasid Itaalia lennukid pidevalt Kreeka õhuruumis. Kuid kuna Kreeka ei allunud manipuleerimisele, tehti [[Rooma]]s toimunud konverentsil [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1941]] lõplik otsus sõja kasuks. Seal olid poliitikud ja sõjaväelased üksmeelselt optimistlikult veendunud eelseisva kampaania edukuses. Ainult kindralstaabi ülem Marssal [[Pietro Badoglio]] suhtus sõjakäiku negatiivselt, arvates, et ründavad jõud on liiga väikesed, ning tegi ettepaneku viia Albaaniasse veel 20 diviisi. Selle mõtte laitis maha kohalik ülemus Albaanias, kindral [[Sebastiano Visconti Prasca]], kelle arvates olid jõud sissetungiks täiesti piisavad. Kindral Prasca arvas, et mõttekas on lisada kolm diviisi sõjaväge alles pärast esimese faasi lõppu, kui vallutatud on [[Ípeiros]]. ==Itaalia ultimaatum ja sõjategevus 28. oktoobrist 14. novembrini== [[Pilt:1ere Offens Italie Grèce es.svg|pisi|]] Niisiis esitas 28. oktoobri esimestel tundidel Itaalia suursaadik [[Ateena]]s Kreeka diktaator Ioannis Metaxasele ultimaatumi, mis tähendanuks sisuliselt riigi okupeerimist ning lükati seetõttu tagasi, mis sai tuntuks kui [[Ei-päev]]. Juba mõne tunni pärast samal päeval algas sõjategevus. Itaalia vägede koosseisu kuulus 565 000 meest, millele Kreekal oli vastu panna 300 000 sõdurit. Itaalia suurtükid hakkasid pommitama kreeklaste positsioone, millele peagi järgnes rünnak, mis löödi aga tagasi. Itaalia jätkas aga kampaaniat, kuigi ebaõnnestunult, ning neil õnnestus vallutada vaid [[Konitsa]] linn. [[Pilt:Albania Greek occupation.png|pisi|vasakul|Albaania alade okupatsioon Kreeka poolt]] ==Kreeka vasturünnak ja patiseis 14. novembrist 1940 8. märtsini 1941== [[Pilt:2eme Offens Italie Grèce es.svg|pisi|]] Kreeklased alustasid edukat vasturünnakut ning aasta lõpuks okupeerisid neljandiku Albaaniast. See oli liitlasvägede esimene suurem võit [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Alates [[1941]]. aasta jaanuarist valitses aga patiseis. Kumbki pool ei suutnud haarata initsiatiivi. ==Itaalia ja Saksamaa rünnak 9. märtsist 23. aprillini 1941== Hitler nägi, et Itaalia vajab Kreeka alistamiseks abi. Samal ajal, kui Saksamaa valmistus Kreekat ründama liitlase Bulgaaria kaudu, tugevdas Itaalia oma jõude Albaanias ning asus 9. märtsil üldpealetungile, mille eesmärgiks oli kanda sõjategevus üle Kreeka territooriumile. Üldpealetung kestis 20. märtsini ning Itaalia saavutas selles vähest edu, kuid rindejoon oli endiselt Albaanias. Alles Saksa vägede rünnak [[6. aprill]]il [[1941]] tõi sõjategevusse pöörde. Kahe suure vastasega ei suutnud Kreeka sõdida ning [[23. aprill]]il [[1941]] kirjutas Kreeka sõjaväejuht [[Georgios Tsolakoglou]] [[Thessaloniki]]s alla kapitulatsiooniaktile, mille võttis Saksamaa poolt vastu kindral [[Alfred Jodl]] ja Itaalia poolt kindral Ferrero. ==Sõjategevuse kronoloogia== [[Pilt:Campagna italiana di Grecia - Invasione italiana.svg|pisi|]] [[Pilt:Campagna italiana di Grecia - Offensiva greca.svg|pisi|]] '''1940''' :*28. oktoober. Kell 5.30 hommikul ületasid [[Itaalia]] väed [[Albaania]] piiri ja sisenesid [[Kreeka]]sse. Kell 6.00 andis Itaalia saadik Kreekas üle ultimaatumi, mis sisuliselt tähendab maa okupeerimist. Kreeklased lükkasid ultimaatumi tagasi. :*1. november. Itaalia väed jõudsid Kalamase jõeni. Itaalia lennukid pommitasid [[Thessaloniki]]t, [[Korfu]]t ja [[Kreeta]]t. Surma sai üle 300 tsiviilisiku. :*2. november. [[Türgi]] kuulutas ennast neutraalseks sõjas Itaalia ja Kreeka vahel, kuid viis 37 diviisi [[Bulgaaria]] ning Kreeka piiri lähedale ja hoiatas Bulgaariat sekkumast. :*3. november. Vouvousa küla lähedal piirasid Kreeka rügemendid ümber Itaalia III Alpini diviisi ja võtsid 5000 vangi. :*4. november. Algas kreeklaste vasturünnak. Päeva lõpuks jõuti Korçë-Peratia teeni. :*5. november. Itaalia pommitajad pommitasid Pireust. :*10. november. Itaalia kindral Soddu vahetas välja kindral Prasca. :*16. november. Kuni 3500 Briti sõjaväelast on toimetatud Pireusesse Aleksandriast Egiptusest. :*18. november. [[Benito Mussolini|Mussolini]] teatas, et oli sunnitud ründama Kreekat, kuna viimane oli oma mereväebaasid ja lennuväljad liitlaste käsutusse andnud. :*19. november. Kreeklased vallutasid [[Ersekë]], strateegiliselt tähtsa sõlmpunkti Albaanias, ja jätkavad kiiret edasitungi [[Korçë]] suunas. :*22. november. Korçë langes kreeklaste kätte. Itaallased on Kreekast välja löödud. Võeti 2000 vangi ning saagiks saadi 135 välisuurtükki ja 600 kuulipildujat. :*30. november. Kreeka väed jätkasid ägedate lahingutega edasiliikumist Albaanias. Kreeka III korpuse väed sisenesid [[Pogradec]]i linna. :*3. detsember. Kreeklased vallutasid [[Sarandë]] linna Albaanias. :*13. detsember. Vastukaaluks võimalikele Briti lennuväebaasidele Kreekas, mis võiksid teoreetiliselt ohustada Polesti õliväljasid Rumeenias, andis [[Adolf Hitler|Hitler]] välja direktiivi nr. 20 Kreeka okupeerimiseks Saksa vägede poolt. :*23. detsember. [[Joonia meri|Joonia mere]] rannikul jõudsid Kreeka väed välja [[Himarra]] linnani. '''1941''' [[Pilt:Greek Offensive 1940 41 in Northern Epirus-2.svg|pisi|]] :*1. jaanuar. Algas kolm päeva kestnud Itaalia vasturünnak. :*3. jaanuar. Esimesed Saksa lennuväeüksused saabusid Albaaniasse itaallastele abiks. :*6. jaanuar. [[Winston Churchill]] lubab, et sakslaste invasiooni korral tuleb [[Suurbritannia]] kreeklastele appi. :*8. jaanuar. Kreeklased alustasid rünnakuid [[Klisura]]le oma jätkuva pealetungi käigus. :*10. jaanuar. Klisura langes Kreeka vägede kätte pärast seda, kui neli Itaalia diviisi taganesid sellest piirkonnast. :*14. jaanuar. Briti kindral [[Archibald Wavell]] saabus [[Ateena]]sse, et kohtuda seal Kreeka väejuhatusega. Kreeklased nõudsid lisaks oma 13 diviisile itaallaste vastas ja neljale [[Bulgaaria]] piiri ääres üheksat Briti diviisi ja tugevaid õhujõude. Wavell suudab pakkuda vaid murdosa sellest. :*19. jaanuar. [[Benito Mussolini]] kohtus Berchtesgardenis [[Saksamaa]]l [[Adolf Hitler]]iga. Viimane lubas itaallastele Albaaniasse abiks saata kahe ja poole diviisi tugevuse armeekorpuse. Hinnaks sellele oli Mussolini täielik allumine Hitlerile militaarsetes küsimustes. :*26. jaanuar – 17. veebruar. Trebeshina lahing. :*29. jaanuar. Kell 5.30 hommikul sureb Metaxas oma villas Ateena äärelinnas Kifissias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-08-22 |pealkiri=Death of Metaxas {{!}} Metaxas Project |url=https://metaxas-project.com/death-of-metaxas/ |vaadatud=2025-10-27 |keel=en-GB}}</ref> Kreeka uueks peaministriks saab Kreeka Rahvuspanga kuberner Aleksandros Koryzis. :*17. veebruar. Türgi ja Bulgaaria sõlmisid [[Sofia]]s sõpruslepingu. Saksamaa surve tõttu nõustub Türgi Saksa vägede kohalolekuga Bulgaarias. Ühtlasi blokeerib leping potentsiaalse Briti-Türgi liidu. ::Kreeklased lõpetavad edasitungimise Albaanias ning kaevuvad. :*23. veebruar. Kreeka valitsus otsustas vastu võtta brittide poolt pakutava abi. Plaanitud väekontingendi suuruseks oli 100 000 meest koos vastava suurtükiväe ja tankide toetusega. :*4. märts. Ateenasse saabus Briti kindral Wilson, et võtta enda peale liitlaste maavägede üldjuhtimine. Algas operatsioon Lustre: liitlasvägede ja materjalide transport Põhja-Aafrikast Kreekasse. :*9. märts. 11 Itaalia jalaväediviisi pluss soomusdiviis ründasid pärast tugevat suurtükiväe ja lennuväe pommirünnakut kreeklaste positsioone Albaanias. Hästi kaevunud ja eelnenud propagandast hoiatatud Kreeka väed löövad rünnakud tagasi. :*16. märts. Suutmata kreeklaste kaitset murda, lõpetati rünnakud. Itaallased kaotasid 12 000 meest langenute ja haavatutena, kreeklased 5600. :*6. aprill. Saksa väed tungisid Bulgaariast Kreekasse. :*18. aprill. Saksa väed lähenevad Ateenale, kehtestatud on komandanditund. Koryzis teeb enesetapu, lastes end maha, massipaanika vältimiseks teatatakse, et ta suri südameinfarkti.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-02-26 |pealkiri=Alexandros Koryzis {{!}} Metaxas Project |url=https://metaxas-project.com/alexandros-koryzis/ |vaadatud=2025-10-27 |keel=en-GB}}</ref> :*20. aprill. Kreeka uueks peaministriks nimetatakse endine Kreeka Panga kuberner Emmanouil Tsouderos. Vältimaks armee langemist itaallastele, alistub kindralleitnant Georgios Tsolakoglou ''SS-Obergruppenführer'' Sepp Dietrichile. :*23. aprill. Kreeka valitsus lahkub Ateenast Kreetale. Tsolakoglou, Saksamaa kindral Alfred Jodl ja Itaalia kindral Alberto Ferrero kirjutavad alla alistumisaktile. :*27. aprill. Ateena langes Saksa vägede kätte. Kuu lõpuks oli peaaegu kogu Kreeka Teljeriikide okupatsiooni all, peale Kreeta. :*20. mai. Kell 8 hommikul alustavad Saksa väed õhudessanti Kreetale, kannavad suuri kaotusi. :*21. mai. Saksa vägedel õnnestub vallutada Maleme lennuväli Kreeta lääneosas. :*24. mai. Kuningas Georgios II ja Tsouderose valitsus evakueeruvad Kairosse. :*1. juuni. Kreeta langeb täielikult Saksa vägedele. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Itaalia Teises maailmasõjas‎]] [[Kategooria:Kreeka Teises maailmasõjas‎]] [[Kategooria:Saksamaa Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Albaania ajalugu]] 4zckllsk9jlon0unwakregyqm0skkbu 0 79234 7212680 7054940 2026-08-12T09:12:52Z ~2026-44121-46 235294 7212680 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib 1940 ilmuma hakanud lehest; teiste tähenduste kohta vaata [[Rahva Hääl (täpsustus)]]}} {{Ajaleht | nimi = Rahva Hääl | logo = LogoRahvaHaal.svg | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = [[päevaleht]] | formaat = | omanik = | väljaandja = [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee]] häälekandja | toimetaja = | peatoimetaja =[[Jaak Ottender]] (1941–1942)<br> [[Anton Vaarandi]] (1942–1944)<br> Maks Laosson [[Leo Aisenstadt]] (1947–1948)<br> [[August Saaremägi]] (1955–1981)<br> [[Henno Toming]] (1.02.1986 – )<br>[[Toomas Leito]] (1987–1994) | kaastoimetaja = | uudistetoimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | kujunduse toimetaja = | koosseis = | asutamine = [[1940]], ümbernimetatud [[1995]] | keel = [[eesti keel|Eesti]] | toimetuse asukoht = [[Pikk tänav]] 58, [[Tallinn]]<br>[[Ajakirjandusmaja]] [[Pärnu maantee]] 67A, Tallinn | trükiarv = | sõsarajalehed = | ISSN = }} '''Rahva Hääl''' oli aastatel [[1940]]–[[1995]] Eestis välja antud [[ajaleht]]. Algselt oli ajaleht Rahva Hääl [[EKP Keskkomitee|Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee]] häälekandja. ==Ajalehe asutamine== [[21. juuni]]l 1940 sai [[Joosep Saat]] [[EKP Keskkomitee]] liikmelt [[Hendrik Allik]]ult käsu koos [[Anatoli Männik]]u ja [[Paul Baumann]]iga üle võtta Tallinnas [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] asunud [[Uus Eesti]] toimetus ja hakata „reaktsioonilise“ lehe asemel välja andma „demokraatlikku“ Rahva Häält<ref>[[Meelis Saueauk]], [https://web.archive.org/web/20151007030724/http://www.mnemosyne.ee/wordpress/wp-content/uploads/2011/02/Meelis_Saueauk_-_Noukogude_anneksioon.pdf NÕUKOGUDE ANNEKSIOON 1940. AASTA EESTI AJAKIRJANDUSE KÕVERPEEGLIS]</ref>. Viimane Uue Eesti number ilmus 21. juunil 1940. Rahva Hääle esiknumbri panid uute [[toimetaja]]te juhtimisel kokku vanad tegijad ja leht ilmuski 22. juunil 1940.<ref>Olaf Esna, [http://www.parnupostimees.ee/?id=90032 Okupatsiooni ajal Pärnus ilmunud lehed], Pärnu Postimees, 05.03.2009</ref> Vastutav (pea)toimetaja 22. juunist (numbrid 1 ja 2) 6. juulini (nrd 14 ja 15) oli [[Anatoli Männik]] (1912–1941). 8. juulist (nr 16) 30. augustini (69) Arnold Veimer, 31. augustist [[Jaak Ottender]] (1893–1972). [[Juminda miinilahing|Nõukogude vägede ja aktiivi evakueerimise järel]] 1941. aasta sügisel tegutses Rahva Hääl Leningradis, [[Jaak Ottender]] toimetajana, [[August Lukin]] (1888–1942) sekretärina, toimetuses [[Enn Kippel]] (1901–1942), [[Karl Taev]], [[Armin Saan]] ja [[Anton Vaarandi]]<ref>[[Anton Vaarandi]], „Rahva Hääl" blokeeritud Leningradis. Keel ja Kirjandus, 1962, nr 5, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193315/142659/page/50 lk 304]-308</ref>. 1942. aasta mais nimetati Leningradi rinde poliitvalitsuse otsusega lehe nimetus, uus nimi oli "[[Nõukogude Eesti eest!]]", kus töötasid ka A. Uibo, [[Lembit Remmelgas]], [[Max Laosson]] ja E. Goldschmidt.na Moskvas. 30. detsembril 1942 hakkas [[EKP Keskkomitee]] häälekandja "Rahva Hääl" taas ilmuma Moskvas nädalalehena. ==Ajalehe likvideerimine== [[30. juuni]]l [[1994]] müüs [[Erastamisagentuur|erastamisagentuur]] ajalehe Rahva Hääl AS Maagile alghinnaga 3,3 miljonit krooni. Rahva Hääle töötajate firma AS RH jäi erastamiskonkursil kaotajaks ja hakkas välja andma uut ajalehte [[Eesti Sõnumid]]. [[5. juuni]]l 1995 ühinesid [[Hommikuleht]], Päevaleht (endine [[Noorte Hääl]]) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai [[Eesti Päevaleht]]. [[29. september|29. septembril]] 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid. Eesti Sõnumite töötajad asutasid ajalehe [[Sõnumileht]]. ==Viited== {{viited}} {{Commonskat|}} [[Kategooria:Eesti ajalehed]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistlik Partei]] [[Kategooria:Eesti NSV oblastite ajalehed]] [[Kategooria:Tallinna oblast]] m85g1jzifj6d380ac6jqasr8tira3rk 0 82302 7212350 7170645 2026-08-11T15:06:34Z Kruusamägi 1530 7212350 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Estonia teater - 100 0999 .jpg|pisi|Estonia teatri hoone]] [[Pilt:Estoniatheater.jpg|thumb|Estonia teatrisaal]] '''Rahvusooper Estonia''' on [[Tallinn]]as asuv ooperi- ja balletiteater ning ainus oma seaduse alusel tegutsev etendusasutus Eestis. 1906. aastal asutatud teater kannab praegust nime alates 1998. aastast. Rahvusooperi hooaeg vältab augusti lõpust jaanipäevani. Ühe hooaja jooksul tuuakse lavale viis suure saali uuslavastust, lisaks mitmeid kontserte ja haridusprojekte. Repertuaaris on nii klassikalisi [[ooper]]eid, [[operett|operette]] ja [[ballett|ballette]] kui ka kaasaegseid teoseid, sealhulgas [[muusikal]]e, ning eesti heliloojate loomingut. Teater tegutseb [[1913]]. aastal valminud 840-kohalises [[Estonia teatrisaal]]is, kus etendatakse sageli ka külalisteatrite lavastusi ning korraldatakse nii riikliku tähtsusega kui ka muid kultuuriüritusi ja -pidustusi. Näiteks toimuvad enamasti seal vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtud. Teatri loominguline juht ja peadirigent on [[2019]]. aastast [[Arvo Volmer]] ning teatri peadirektor on 2021. aastast [[Ott Maaten]]. Eesti Rahvusballeti kunstiline juht on 2019. aastast [[Linnar Looris]]. Rahvusooperis on 20 ooperisolisti, balletitrupis 46 tantsijat, ooperikooris 44 lauljat, sümfooniaorkestris 85 orkestranti. == Ajalugu == [[Fail:Kirsipuu -- Estonia teater 100 (2006).jpg|pisi|[[Tiiu Kirsipuu]] loodud Estonia teatri 100. aastapäeva mälestusmärk Tallinnas (2006)]] Estonia teater sai alguse [[1865]]. aastal asutatud [[Estonia (selts)|Estonia Seltsi]] tegevusest. [[19. sajand]]il esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Estoniast sai kutseline teater [[1906]]. aastal. Esimene operett ([[Hervé]] "Mamzelle Nitouche") etendati [[1907]]. aastal, [[ooper]] ([[Conradin Kreutzer]]i "Öömaja Granadas") 1908. aastal, eesti operett ([[Adalbert Wirkhaus]]i "Jaaniöö") 1911. aastal, ballett ([[Léo Delibes]]'i "Coppèlia")<ref>{{netiviide |autor=Tiit Tuumalu |aeg=1. november 2008 |pealkiri=Estonia ballett – juba 90 aastat vana |url=http://www.postimees.ee/?id=45405 |vaadatud=13.06.2009 |väljaanne=Postimees}}</ref> 1922. aastal, eesti ooper ([[Evald Aav]]a "[[Vikerlased]]") 1928. aastal, eesti ballett ([[Eduard Tubin]]a "[[Kratt (ballett)|Kratt]]") 1944. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20130927002606/http://www.opera.ee/estonia-teater/ Rahvusooperi ajaloost]. Rahvusooper Estonia. {{väiksem|Kasutatud 13.06.2009}}</ref> 1912. aastal asutati teatri juurde Estonia Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte, ja Muusikaosakonna [[segakoor]]. 24. augustil 1913 valmis [[Estonia teatrihoone|Estonia teatri juugendstiilis hoone]], mille projekteerisid soome arhitektid [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]].<ref>Estonia teatrimaja 25-aastane juubel, Muusikaleht, 10; 29. oktoober 1938, [http://tallinn.ester.ee/record=b1181311~S1*est lk. 210–212]</ref> Üks ehitajaid oli [[Ivar Kreuger]]i ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas. [[Ants Lauter]] oli aastatel 1918–1926 ja 1927–1944 draamajuht, 1944–1949 peanäitejuht. Oopereid lavastati püsivalt 1918/1919. hooajast. 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamisel]] hävis [[Estonia teatri hoone]]. [[13. juuli]]l [[1946]] avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis [[EK(b)P]] KK sekretär [[Eduard Päll]]: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!"<ref>([[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]], 21. juuli 1946, nr 29, lk 3).</ref> Maja taastati [[Alar Kotli]] projekti järgi 1947. aastal. 1949. aastal draamatrupp likvideeriti, 1950. aastast kandis teater nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia.<ref>EE 12. kd, lk 122.</ref> 1998. aastast kannab asutus nime Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt [[rahvusooperi seadus]]ele. Teatri peadirigendi või muusikajuhina on töötanud * [[Otto Hermann]] (1906–1908), * [[Adalbert Wirkhaus]] (1908–1912), * [[Raimund Kull]] (peadirigent 1912–1920, dirigent 1920. aastast, muusikajuht 1930–1942), * [[Juhan Aavik]] (1925–1933), * [[Verner Nerep]] (peadirigent 1942–1944, dirigent 1933–1944), * [[Priit Nigula]] (1944–1951, dirigent 1942–1962), * [[Kirill Raudsepp]] (1951–1963), * [[Neeme Järvi]] (1963–1975), * [[Eri Klas]] (1975–1994), * [[Paul Mägi]] (1995–2002, loominguline juht 1998–2002), * [[Jüri Alperten]] (2002–2004), * [[Arvo Volmer]] (2004–2012 ja alates 2019. aastast), * [[Vello Pähn]] (2012–2019). Oopereid on lavastanud * [[Hanno Kompus]] (1920–1944 vaheaegadega), * [[Eino Uuli]] (1937–1951 vaheajaga), * [[Paul Mägi (lavastaja)|Paul Mägi]] (1954–1961, aastast 1958 peanäitejuht), * [[Udo Väljaots]] (1961–1979, peanäitejuht aastast 1977), * [[Arne Mikk]] (aastast 1970, peanäitejuht 1978–1994, loominguline juht 2002–2004), * [[Neeme Kuningas]] (lavastaja 1984–1994, pealavastaja 1994–2002 ja 2006). Operette lavastas [[Agu Lüüdik]] (1927–1946). Ballettmeistrid on olnud * [[Rahel Olbrei]] (1925–1944), * [[Anna Ekston]] (1944–1951), * [[Viktor Päri]] (1956–1964), * [[Enn Suve]] (1966–1973, peaballettmeister aastast 1969), * [[Mai Murdmaa]] (1964–2001, peaballettmeister 1974–2001), * [[Tiit Härm]] (balleti kunstiline juht 2001–2009), * [[Toomas Edur]] (balletitrupi kunstiline juht 2009–2019), * [[Linnar Looris]] ([[Eesti Rahvusballett|Eesti Rahvusballeti]] kunstiline juht 2019. aastast). Direktorid on olnud * [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] (1944–1947, 1951–1953), * [[Jaan Kääramees]] (1954–1958), * Ants Lauter (1958–1959), * [[René Hammer]] (1959–1973), * [[Ants Sõber]] (1973–1988), * [[Jaak Viller]] (1988–1994), * [[Paul Himma]] (1994–2009), * [[Aivar Mäe]] (2009–2020), * [[Ott Maaten]] (2021. aastast). ====Eesti Rahvusballett==== {{vaata|Eesti Rahvusballett}} [[Eesti Rahvusballett]] on Eesti juhtiv balletitrupp, kuuludes omaette institutsioonina Rahvusooper Estonia koosseisu. Alates 2010. aastast kannab Estonia balletitrupp nime Eesti Rahvusballett. == Riiklik toetus == Rahvusooper Estonia on enim riigiabi saav teater Eestis. Näiteks 2025. aastal sai rahvusooper riigilt tegevustoetuseks 11 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1610107393/ulevaade-mullusest-riigiabist-enim-toetust-sai-rahvusooper-estonia "Ülevaade mullusest riigiabist: enim toetust sai rahvusooper Estonia"] ERR, 11. august 2026</ref> == Viited == {{viited| <ref name="SV,1946">Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu skulptorite brigaad RT "Estonia" sisereljeefide kujundamisel, Sirp ja Vasar, 05.10.1946.</ref> <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 384.</ref>}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.opera.ee/ Rahvusooperi Estonia koduleht] * [http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php?id=estonia:5_sojajargne Estonia tantsu- ja muusikateatri areng] * [http://uudised.err.ee/index.php?06146592 "Rahvusooperis Estonia näeb tulevikus rohkem uuslavastusi"] ERR Uudised, 3. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/kultuur/453934 "Rahvusooper teenis lõppenud aastal rekordilise piletitulu"] Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2009 [[Kategooria:Tallinna teatrid]] [[Kategooria:Ooperiteatrid]] [[Kategooria:Rahvusooper Estonia| ]] [[Kategooria:Eesti ooper]] 62rw866g4v25uho0heif8o2carw5k4h 0 85173 7212695 5798187 2026-08-12T09:43:24Z ~2026-44299-52 235299 Kirjutasin põhjalikuma trimmerite artikkli lõputöö raames 7212695 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Tööriistad]] '''Trimmer''' ehk '''murutrimmer''' on mootoriga käeshoitav [[aiatööriist]], mida kasutatakse [[muru]], rohttaimede ja muu kergema taimestiku lõikamiseks. Trimmerit kasutatakse peamiselt kohtades, kuhu [[Muruniiduk|muruniidukiga]] on raske ligi pääseda, näiteks muruservades, puude ja postide ümbruses, piirdeaedade ääres ning ebatasasel pinnal.[https://www.husqvarna.com/nz/learn-and-discover/whats-the-difference-between-a-grass-trimmer-and-a-brushcutter/ What's the difference between a Grass Trimmer and a Brushcutter?]. Husqvarna. Vaadatud 12. augustil 2026. Trimmeri lõikeorganiks on tavaliselt kiiresti pöörlev [[jõhv]], kuid sõltuvalt seadme konstruktsioonist ja kasutusotstarbest võidakse kasutada ka muid lõikeelemente. Tugevama taimestiku ja võsa lõikamiseks kasutatakse üldjuhul võimsamat [[Võsalõikur|võsalõikurit]].[https://www.husqvarna.com/nz/learn-and-discover/whats-the-difference-between-a-grass-trimmer-and-a-brushcutter/ What's the difference between a Grass Trimmer and a Brushcutter?]. Husqvarna. Vaadatud 12. augustil 2026. == Ehitus ja tööpõhimõte == Trimmer koosneb üldjuhul jõuallikast, võllist, käepidemest, lõikepeast ja kaitsekattest. Jõuallikas paneb võlli kaudu pöörlema seadme alumises osas paikneva lõikepea. Lõikepeasse paigaldatud jõhv pöörleb suurel kiirusel ning lõikab kokkupuutel rohtu ja muud taimestikku. Paljudel trimmeripeadel saab kulunud jõhvi töö käigus järk-järgult ette anda.[https://www.stihlusa.com/en/ap/autocut-c-4-2-easyspool-line-heads-1027165 AutoCut line heads]. STIHL. Vaadatud 12. augustil 2026. Lõikepea kohal paiknev kaitsekate aitab vähendada lõikamisel lenduva prahi sattumist kasutaja suunas ning võib piirata ka lõikejõhvi maksimaalset pikkust.[https://www.stihlusa.com/en/p/brushcutters-grass-trimmers-clearing-saws-fs-70-gasoline-grass-trimmer-1027348 FS 70 Gasoline Grass Trimmer]. STIHL. Vaadatud 12. augustil 2026. Trimmeri võll võib olla sirge või kaardus. Mõnel mudelil on teleskoop- või mitmeosaline võll, mis võimaldab muuta tööasendit või lihtsustab seadme transportimist ja hoiustamist.[https://www.husqvarna.com/uk/learn-and-discover/buying-a-grass-trimmer/ Buying guide to choose the right grass trimmer]. Husqvarna. Vaadatud 12. augustil 2026. == Trimmerite tüübid == Jõuallika järgi võib trimmerid jagada peamiselt aku-, võrgutoitega elektri- ja sisepõlemismootoriga trimmeriteks. === Akutrimmer === '''Akutrimmer''' saab elektrienergia laetavast [[Aku|akust]]. Elektrikaabli puudumise tõttu ei sõltu selle tööulatus elektrivõrgu ühenduspunkti asukohast. Akutrimmeri ühe laadimisega saavutatav tööaeg sõltub muu hulgas aku mahutavusest, kasutatavast seadmest ja töökoormusest.[https://www.stihl.com/en/service/battery-life-charging-times STIHL batteries: Run times, charging times and compatibilities]. STIHL. Vaadatud 12. augustil 2026. Väiksemaid akutrimmereid kasutatakse sageli muruservade ja väiksemate haljasalade hooldamiseks.[https://www.stihlusa.com/en/p/brushcutters-grass-trimmers-clearing-saws-fsa-57-ak-system-1027511 FSA 57 Battery Powered Grass Trimmer]. STIHL. Vaadatud 12. augustil 2026. === Elektritrimmer === '''Elektritrimmer''' kasutab jõuallikana [[Elektrivõrk|elektrivõrku]] ning ühendatakse elektrivõrku toitekaabli abil. Selle eeliseks on see, et eraldi akut või vedelkütust ei ole vaja, kuid seadme tööulatust piiravad elektriühenduse asukoht ja kasutatava kaabli pikkus. Elektritrimmerid on enamasti mõeldud koduseks kasutamiseks ja väiksemate haljasalade hooldamiseks. === Bensiinimootoriga trimmer === '''Bensiinimootoriga trimmer''' kasutab jõuallikana [[Sisepõlemismootor|sisepõlemismootorit]]. Paljudes sellistes seadmetes kasutatakse väikest bensiinimootorit ning osa trimmereid töötab bensiini ja mootoriõli seguga.[https://www.stihl.com/starting-shown-with-the-fs-90.aspx How to start your STIHL grass trimmer]. STIHL. Vaadatud 12. augustil 2026. Bensiinimootoriga trimmereid kasutatakse muu hulgas kohtades, kus elektriühendust ei ole või kus töö kestus ja ulatus muudavad juhtmega elektriseadme kasutamise ebapraktiliseks. Võimsamad ja tugevama lõikemehhanismiga seadmed liigitatakse sageli [[Võsalõikur|võsalõikuriteks]]. == Lõikepea ja lõikejõhv == Trimmeri üks levinumaid lõikeelemente on sünteetilisest materjalist lõikejõhv, mis paikneb pöörlevas trimmeripeas. Jõhv kulub töö käigus ning seda tuleb perioodiliselt pikendada või vahetada. Mitme trimmeripea puhul saab jõhvi ette anda lõikepea vastu maapinda vajutades.[https://www.stihlusa.com/en/ap/autocut-c-4-2-easyspool-line-heads-1027165 AutoCut line heads]. STIHL. Vaadatud 12. augustil 2026. Lõikejõhvi kasutatakse eelkõige rohu, muruservade ja kergema taimestiku lõikamiseks. Tugevama ja tihedama taimestiku puhul kasutatakse vastava konstruktsiooniga seadmetel ka jäigemaid lõikeelemente.[https://us-support.husqvarna.com/en/petrol-powered-trimmer/KA-70172 How to switch from a trimmer line to a grass blade on a brushcutter]. Husqvarna. Vaadatud 12. augustil 2026. Lõikeelement peab sobima konkreetse seadme konstruktsiooniga. Tootja poolt heaks kiitmata lõikepead ja muud lisaseadmed võivad suurendada vigastuste ohtu. Ühendkuningriigi tööohutusamet on näiteks hoiatanud mitmeosaliste metallist kettlõikepeade kasutamise eest käsivõsalõikuritel, kuna purunevad osad võivad suurel kiirusel eemale paiskuda.[https://www.hse.gov.uk/safetybulletins/brush-cutters.htm Use of chain flail/non standard cutting attachments on brush cutters]. Health and Safety Executive. Vaadatud 12. augustil 2026. == Kasutusalad == Trimmerit kasutatakse peamiselt aladel, mida suurema niidukiga on raske või ebamugav hooldada. Tüüpilised kasutuskohad on: muruservad; piirdeaedade ja seinte ääred; puude ja põõsaste ümbrus; postide ja muude takistuste ümbrus; kraaviservad ja ebatasane maastik; väiksemad kõrge rohu või umbrohuga alad. Jõhviga trimmer sobib eelkõige kergemateks hooldustöödeks, samas kui tiheda taimestiku, jämedamate taimede ja võsa eemaldamiseks kasutatakse tavaliselt võsalõikurit.[https://www.husqvarna.com/nz/learn-and-discover/whats-the-difference-between-a-grass-trimmer-and-a-brushcutter/ What's the difference between a Grass Trimmer and a Brushcutter?]. Husqvarna. Vaadatud 12. augustil 2026. == Trimmer ja võsalõikur == Trimmeri ja [[Võsalõikur|võsalõikuri]] kasutusotstarve kattub osaliselt ning nimetusi võidakse eri tootjate ja riikide terminoloogias kasutada mõnevõrra erinevalt. Murutrimmer on üldjuhul mõeldud muru ja kergema taimestiku hooldamiseks ning selle tüüpiline lõikeelement on jõhv. Võsalõikurid on tavaliselt suurema jõudlusega ning mõeldud tihedama rohu, umbrohu ja muu tugevama taimestiku eemaldamiseks. Võsalõikuritel kasutatakse sagedamini ka jäiku lõiketerasid.[https://www.husqvarna.com/nz/learn-and-discover/whats-the-difference-between-a-grass-trimmer-and-a-brushcutter/ What's the difference between a Grass Trimmer and a Brushcutter?]. Husqvarna. Vaadatud 12. augustil 2026. Mõne seadme konstruktsioon võimaldab kasutada vahetatavaid lõikepäid või muid lisaseadmeid, mistõttu ei ole trimmeri ja võsalõikuri vahe alati üheselt määratav. == Ohutus == Trimmeri lõikepea pöörleb suurel kiirusel ja võib paisata eemale kive, puutükke ning muid maapinnal olevaid esemeid. Seetõttu tuleb enne töö alustamist tööala kontrollida ja eemaldada sealt võimalusel esemed, mis võivad lõikepeaga kokku puutuda. Trimmeriga töötades kasutatakse tavaliselt silmakaitset ja sobivaid jalanõusid. Sõltuvalt seadme müratasemest ja töö iseloomust kasutatakse ka kuulmiskaitset, näokaitset, kindaid ning muid isikukaitsevahendeid.[https://www.stihlusa.com/en/guides-projects/product-tutorials/using-a-brushcutter Using a Brushcutter]. STIHL. Vaadatud 12. augustil 2026. Töötava seadme lähedusse ei tohiks lubada kõrvalisi inimesi, sest lõikepea võib paisata esemeid märkimisväärse vahemaa taha. Tootja kasutusjuhendis määratud ohutusvahemaad tuleb järgida.[https://cdnassets.stihlusa.com/1693597448-stihl-fs-251r-trimmer-owners-instruction-manual.pdf STIHL FS 251 R Trimmer Owners Instruction Manual]. STIHL. Vaadatud 12. augustil 2026. Samuti tuleb kasutada ainult seadme tootja poolt konkreetsele mudelile ette nähtud või heaks kiidetud lõikeelemente.[https://www.hse.gov.uk/safetybulletins/brush-cutters.htm Use of chain flail/non standard cutting attachments on brush cutters]. Health and Safety Executive. Vaadatud 12. augustil 2026. == Hooldus == Trimmeri hooldus sõltub selle jõuallikast ja konstruktsioonist. Tavapäraste hooldustoimingute hulka kuuluvad lõikepea ja kaitsekatte puhastamine, lõikejõhvi seisukorra kontrollimine ning kulunud osade vahetamine. Akutrimmerite puhul tuleb hooldada ja säilitada akut vastavalt tootja juhistele. Sisepõlemismootoriga trimmeritel lisanduvad mootori ja kütusesüsteemiga seotud hooldustoimingud. Enne lõikepea või muu lõikeelemendi vahetamist tuleb seade välja lülitada ning vältida selle juhuslikku käivitumist. Akuseadme puhul eemaldatakse vajaduse korral aku ning sisepõlemismootoriga seadme puhul järgitakse tootja kasutusjuhendis kirjeldatud ohutusvõtteid.[https://us-support.husqvarna.com/en/petrol-powered-trimmer/KA-70172 How to switch from a trimmer line to a grass blade on a brushcutter]. Husqvarna. Vaadatud 12. augustil 2026. == Vaata ka == [[Võsalõikur]] [[Muruniiduk]] [[Hekilõikur]] [[Mootorsaag]] [[Aiandus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://trimmer.ee/ Trimmer.ee - eestikeelne trimmerite teemaline veebikeskkond] {{Commonscat|String trimmers}} e6y294nban0mfg9nt7vymvah6a0f2p4 0 86315 7212340 7182846 2026-08-11T14:23:42Z Kruusamägi 1530 7212340 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Tallinna Metsakalmistust; üldmõiste kohta vaata [[Metsakalmistu (üldmõiste)]]; teiste Metsakalmistute kohta vaata [[Metsakalmistu (täpsustus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}{{keeletoimeta}}{{viita}} {{Park | pilt = Tallinna Metsakalmistu.jpg | pildiallkiri = | asukoht = | pindala = 48,3 ha | pindala_viide = | tüüp = | staatus = | avati = | arhitekt = | omanik = | kaart = pind }} '''Metsakalmistu''' on surnuaed [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Kloostrimets]]a asumis [[Kloostrimetsa tee]] 36. Algul oli kalmistu pindala 24,2 [[Hektar|ha]], praegu on see kasvanud 48,3 hektarini. Metsakalmistu ei ole seotud [[kogudus]]tega, seda majandab [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsus]]. Metsakalmistule on hauaplatsid reserveeritud Eesti [[Eesti Teatriliit|Teatri]], Spordi, [[Eesti Heliloojate Liit|Heliloojate]], [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike]], [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike]], [[Eesti Ajakirjanike Liit|Ajakirjanike]], Arstide, [[Eesti Arhitektide Liit|Arhitektide Liidu]] liikmetele, [[Memento]] liikmetele, [[soomepoisid|soomepoistele]], [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteranidele, teadlastele, parlamendiliikmetele ning teistele avalikus elus tuntud isikuile. == Ajalugu == Metsakalmistu kavandati avalikuks linna [[keskkalmistu]]ks. Esimesena maeti Metsakalmistule 1933. aasta detsembris [[Eduard Vilde]]. Teisena maeti 9. jaanuaril 1934 kolm päeva varem surnud haridustegelane, endine parlamendiliige [[Johann Kana]] (1882–1934). [[Tallinna Metsakalmistu kabel]] ehitati 1936. Metsakalmistu avati ametlikult [[1939]]. aastal. Samal aastal maeti kalmistule 15 inimest.<ref>"Tallinnas abiellumisi rohkem kui sünde". Rahvaleht, 12. jaanuar 1940, nr 10, lk 8</ref> 1939. aastal rajati Metsakalmistu lähedal ka [[Kloostrimetsa talu kalmistu]], mis praeguseks on jäänud Metsakalmistu laienenud ala sisse. Seal on [[Konstantin Päts]]i perekonna rahula. 2006. aastal rajati Metsakalmistule [[kolumbaarium]]. == Kabel == {{Vaata|Tallinna Metsakalmistu kabel}} Metsakalmistu [[paekivi|paest]] [[kabel]] ehitati [[1936]]. aastal, selle arhitekt oli [[Herbert Johanson]]. Korra on kabel vandaalide poolt süüdatud, kuid [[1996]]. aastal see taastati [[Tallinna Linnavalitsus]]e toetusel. == Kujundus == Algul poldud kalmistu üldiste kujundusnõuete suhtes üksmeelsed, kuid domineerima jäi ikkagi loodusliku [[mets]]a ilme. Esialgu keelati ka ristide, piirdeaedade, rantide paigutus, kalmukivi suurimad mõõdud olid 80×50 cm. Hiljem on taotletud ja rakendatud looduslike piirete, nagu murupiirded, samblavaibaga kate ning lilledega ääristuse kasutamist. Kalmistule ei soovitata monumentaalseid hauasambaid, kuid vähesel määral neid ikkagi esineb. Praegu on samba lubatud maksimaalkõrgus 1,5 m. ==Kalmistule maetud tuntud isikuid== {{div col|laius=15em}} * Juhan Aare *[[Tõnu Aare]] *[[Evald Aav]] *[[Ervin Abel]] *[[Mait Agu]] *[[Urmas Alender]] ([[kenotaaf]]) *[[August Alle]] *[[Hendrik Allik]] *[[Ants Antson]] *[[Aleksander Arder]] *[[Rein Aren]] *[[Karl Aru]] *[[Lydia Auster]] *[[Eino Baskin]] *[[Eduard Bornhöhe]] *[[Ferdinand Eisen]] *[[Heino Eller]] *[[Gustav Ernesaks]] *[[Ants Eskola]] *[[Ita Ever]] *[[August Gailit]] *[[Viktor Gurjev]] *[[Illar Hallaste]] *[[Arved Haug]] * [[Voldemar Herkel]] *[[Karl-August Hindrey]] *[[Viktor Hion]] *[[Alo Hoidre]] * Tiit Härm *[[Jaan Jaago]] *[[August Jakobson]] *[[Jaak Joala]] *[[Harri Jänes]] *[[Kärt Jänes-Kapp]] *[[Uno Järvela]] *[[Jüri Järvet]] *[[Heino Kaljuste]] *[[Karl Kalkun]] * [[Jüri Kalve]] *[[Eugen Kapp]] *[[Nikolai Karotamm]] *[[Raimond Kaugver]] *[[Paul Keres]] *[[Urmas Kibuspuu]] *[[Kaljo Kiisk]] *[[Gunnar Kilgas]] *[[Kaarel Kilvet]] *[[Albert Kivikas]] *[[Meta Kodanipork]] *[[Lydia Koidula]] *[[Konstantin Konik]] *[[Einari Koppel]] *[[Johannes Kotkas]] * [[Evald Kree]] *[[Jüri Krjukov]] *[[Hendrik Krumm]] *[[Ilmar Kullam]] *[[Raimund Kull]] *[[Boriss Kumm]] *[[Kalev Kurg]] *[[Lembitu Kuuse]] *[[Tiit Kuusik]] *[[Betty Kuuskemaa]] *[[Boris Kõrver]] *[[Johannes Käbin]] *[[Aksel Küngas]] * [[Lia Laats]] *[[Henry Laks]] *[[Venno Laul]] * Lembit Lauri *[[Olga Lauristin]] *[[Ants Lauter]] *[[Hans Leberecht]] *[[Roland Leit]] *[[Artur Lemba]] *[[Harald Lepik]] *[[Robert Lepikson]] *[[Heino Lipp]] *[[Endel Lippmaa]] *[[Verner Loo]] *[[Viljar Loor]] *[[Sulev Luik]] *[[Bruno Lukk]] *[[Olga Lund]] *[[Ada Lundver]] *[[Heli Lääts]] *[[Elsa Maasik]] *[[Heino Mandri]] *[[Alo Mattiisen]] *[[Roman Matsov]] *[[Helle Meri]] *[[Hindrek Meri]] *[[Lennart Meri]] *[[Alfred Mering]] *[[Mai Mering]] *[[August Michelson]] (August Mihklisoo) *[[Mikk Mikiver]] *[[Tõnu Mikiver]] *[[Lepo Mikko]] *[[Voldemar Miller]] *[[Felix Moor]] *[[Gustav Naan]] *[[Uno Naissoo]] *[[Veera Nelus]] *[[Alfred Neuland]] *[[Mati Nuude]] *[[Rudolf Nuude]] *[[Sulev Nõmmik]] *[[Arne Oit]] *[[Bruno Oja]] *[[Olev Oja]] *[[Valter Ojakäär]] *[[Evald Okas]] *[[Aksel Orav]] *[[Illart Orav]] *[[Vello Orumets]] *[[Karl Orviku]] *[[Georg Ots]] *[[Karl Ots]] *[[Rein Otsason]] *[[Hillar Palamets]] *[[Mati Palm]] *[[Kristjan Palusalu]] *[[Uno Palu]] *[[Valdo Pant]] * Aino Pervik *[[Tarmo Pihlap]] * Jüri Pihl *[[Paul Pinna]] *[[Gennadi Podelski]] *[[Endel Puusepp]] *[[Priit Põldroos]] *[[Konstantin Päts]] *[[Matti Päts]] *[[Riho Päts]] * [[Heino Rannap]] *[[Arvo Ratassepp]] *[[Kirill Raudsepp]] *[[Ott Raukas]] *[[Alfons Rebane]] *[[Salme Reek]] *[[August Rei]] *[[Eldor Renter]] *[[Artur Rinne]] * Rein Ristlaan *[[Richard Roht]] * [[Jaan Rääts]] *[[Arnold Rüütel]] * Olivia Saar *[[Henn Saari]] *[[Ago Saller]] *[[Vello Salo]] *[[Linda Saul]] *[[Peeter Saul]] *[[Konstantin Savi]] *[[Johannes Semper]] *[[Riho Sibul]] *[[Jenny Siimon]] *[[Enna Sikk]] *[[Maido Sikk]] * [[Arvo Sirel]] *[[Juhan Smuul]] *[[Uwe Soodla]] *[[Ülo Sooster]] * Arnu Sork * Nikolai Stepulov *[[Lepo Sumera]] *[[Arnold Suurorg]] *[[Juhan Sütiste]] *[[Abi Zeider]] *[[Georg Taleš]] *[[Aino Talvi]] *[[Mati Talvik]] *[[Väino Tamm]] *[[Anton Hansen Tammsaare]] *[[Ilmar Tammur]] *[[Mari Tarand]] *[[Jüri Tarmak]] *[[Ruut Tarmo]] *[[Andres Taul]] *[[Leo Tauts]] *[[Erika Tetzky]] (Erika Mihkelson)<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=eqmgwZv6La0G Erika Mihkelson] Haudi</ref> *[[Otto Tief]] *[[Hardi Tiidus]] *[[Romulus Tiitus]] *[[Märt Tiru]] *[[Helmi Tohvelman]] * [[Roman Toi]] *[[Richard Tomberg]] *[[Ullo Toomi]] *[[Eduard Tubin]] *[[Friedebert Tuglas]] *[[Konstantin Türnpu]] *[[Lembit Ulfsak]] *[[Mati Unt]] *[[Artur Vader]] *[[Imbi Valgemäe]] *[[Raimond Valgre]] *[[Edgar Valter]] *[[Johannes Vares-Barbarus]] *[[Jüri Variste]] *[[Harri Vasar]] *[[Arnold Veimer]] *[[Tuudur Vettik]] * Andres Vihalem *[[Asta Vihandi]] *[[Juhan Viiding]] *[[Eve Viilup]] *[[Heli Viisimaa]] *[[Vello Viisimaa]] *[[Karl Viitol]] *[[Eduard Vilde]] *[[Henrik Visnapuu]] *[[Silvi Vrait]] *[[Enn Võrk]] *[[Vaino Väljas]] {{div col end}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.kalmistud.ee/plan/25 Metsakalmistu plaan] *[http://www.kalmistud.ee/g60/haudi?action=maetud&filter_maetud_kalmistu=25 Maetute otsing] * {{kultuurimälestis}} [[Kategooria:Metsakalmistu| ]] [[Kategooria:Pirita linnaosa kalmistud]] fizi3de34vgnv7rc3z666d6n1zxdn9t 0 87922 7212605 6501288 2026-08-12T07:48:11Z Kuriuss 38125 7212605 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{linn | nimi = Rohrau | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt = | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT Rohrau COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/4/0/N | pikkus = 16/51/31/E | asendikaardi_pilt = Rohrau im Bezirk Bruck an der Leitha.svg | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Bruck an der Leitha ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Rohrau''' (saksa: ''Marktgemeinde Rohrau'') on [[küla]] [[Alam-Austria]] liidumaal. Nimi tuleb kahest [[Saksa keel|saksakeelsest]] sõnast: ''Rohr'' (roog) ja ''Au'' ([[lammimets]]). Külast lõuna pool on lammimets ja pillirooga kaetud soo. Rohrau asub [[Alam-Austria]]s [[Industrieviertel]]i piirkonnas. Selle pindala on 20,5 km², millest 8,38% on kaetud metsaga. Seal on lasteaed ja põhikool (''Volksschule''). See on helilooja [[Joseph Haydn]]i sünnikoht, kes sündis seal 31. märtsil 1732. {|class=wikitable |+Rahvaarvu muutus !Aasta!!Elanikke |- |1971||1341 |- |1981||1258 |- |1991||1224 |- |2001||1455 |- |2011||1544 |- |2014||1569 |} == Ajalugu == Rooma-eelsel ajal kuulus piirkond keltide [[Noricum]]i kuningriiki. [[Rooma riik|Rooma ajal]] oli piirkond Rooma provintsi ''[[Pannonia Superior]]'' osa; Rohrau asub [[Carnuntum]]i lähedal, mis on kunagine [[Castrum|Rooma armee laager]] [[Petronell-Carnuntum]]i küla lähedal. Rohrau kasvas piki vana maanteed [[Leitha]] jõe kõrval, mis ühendas Carnuntumi jõge ületava sillaga [[Bruck an der Leitha]]s, praeguses ringkonnakeskuses. [[Pilt:Rohrau - Schloss Harrach (2).JPG|thumb|[[Rohrau loss]]]] Keskajal ehitati linnus, mida ümbritses vallikraav; hiljem muudeti see lossiks. Selle tänane fassaad on "josefiini stiilis", mis on hiline ja väga haruldane barokkstiil, mida kasutati vaid keiser [[Joseph II]] valitsemisajal 18. sajandi lõpus. Loss on kuulunud [[Harrach]]i krahvidele ja nende järglastele alates 1524. aastast ning see sisaldab suurimat hollandi õlimaalide erakogu Austrias. 16. sajandil anti Rohraule turuõigus ''(Marktgemeinde)''. 18. sajandi alguses kimbutasid linna [[Kurutsid|kurutsite]] rünnakud, mida Geiringer kirjeldas kui "[[Habsburgid]]e-vastase Ungari partei talupoegade armeed". 1704. aastal rüüstasid nad linna ja põletasid maju ning naasid 1706. aastal sama tegema; 1707. aastal toimus järgmine rünnak. Elanik, kes kaotas oma maja leekides nii 1704. kui ka 1706. aastal, oli Lorenz Koller (* 1675), kes oli linna ''Marktrichter'' (umbes linnapea) ja [[Joseph Haydn]]i emapoolne vanaisa. === Rohrau kui endine piirilinn === Rohrau asub naaberliidumaa [[Burgenland]]i, mis oli 1921. aastani Ungari osa, vahetus läheduses. Rohraul oli kunagi piiripunkt silla juures, mis ületas jõge tollase [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] Ungari ossa. See kontrollpunkt, mis praegu on talumaja, oli vaid sisepiiripunkt ja kohalik aadliperekond Harrach omas maad tegelikult mõlemal pool. === Rohrau ja Haydn === [[Pilt:Haydngeburtshaus.jpg|thumb|Haydni sünnikodu Rohraus, nüüd muuseum]] Helilooja [[Joseph Haydn]] sündis Rohraus 1732. aastal. Tema isa [[Mathias Haydn|Mathias]] oli tõllasepameister, kes töötas küla ''Marktrichterina''; midagi linnapea sarnast. Tema ema oli varem Harrachi majapidamises kokana töötanud. Haydn elas Rohraus vaid kuni umbes 1738. aastani, mil ta saadeti lähedalasuvasse [[Hainburg an der Donau|Hainburgi]] internaatkooli. [[Haydni sünnikoht|Helilooja sünnikodu]], mis on ka tema venna [[Michael Haydn]]i sünnikodu, on tänapäeval muuseum; see peegeldab ainult osaliselt oma algset kuju, kuna seda on pärast tulekahjusid ja üleujutusi korduvalt taastatud. Samuti on seda laiendatud, et täita tema eesmärki muuseumina. [[Pilt:Joseph Haydn-Denkmal 11657 in A-2471 Rohrau.jpg|thumb|Haydni monument Rohrau keskel]] Haydni monument püstitati krahv Karl Leonhard Harrachi poolt 1793. aastal, helilooja eluajal; seega on see vanim kõigist Haydni monumentidest. Algselt paigutati see Harrachi lossi parki, selleks loodud tehissaarele ("Haydn-Insel") Leitha jões. Hiljem viidi monument üle küla keskele, kus see praegu seisab. Kui Haydn 1795. aastal Londonist naasis, külastas ta mälestusmärki emotsionaalse tagasipöördumise ajal oma kodulinna. == Majandus == 2011. aasta seisuga oli 47 põllumajanduse ja metsandusega seotud ettevõtet ning 89 mittepõllumajanduslikku töökohta. Elukohas töötas 791 inimest. Töötuks jäi 43 inimest. Kohalikud põllumajandustooted: suhkrupeet, nisu, mais, kartul, lammas, vein. == Kirik == [[Pilt:Kirche 11655 in A-2471 Rohrau.jpg|thumb|Püha Vituse kirik Rohraus]] Rohrau kuulub roomakatoliku kiriku Viini peapiiskopkonda. == Vaatamisväärsusi == * [[Rohrau loss]]imuuseum - Harrachi krahvide kunstikogu * ''[[Haydni sünnikoht|Haydn-Geburtshaus Museum]]'' (Joseph ja Michael Haydni sünnikoht) * ''Pfarrkirche St. Vitus'' (Püha Vituse kirik), seal on ajalooline kirikuorel "Haydn-Orgel", samuti asub kirikuaias Haydni vanemate barokne haud ja kiriku ees on kabel * Joseph Haydni monument vallamaja ees == Tuntud inimesi == * (Franz) [[Joseph Haydn]] (1732–1809), [[helilooja]] * (Johann) [[Michael Haydn]] (1737–1806), helilooja ja Joseph Haydni vend * [[Karl von Harrach]] (1570–1628), keiser Ferdinand II konsultant * [[Johann Herbsthofer]] (1866–1932), Austria poliitik * [[Andrew Molles]] (1907-6 Jan. 1975), Ameerika maalikunstnik ([[Informalism|informalist]]), elas Rohraus ja suri seal. == Viited == {{viited}} {{Bruck an der Leitha ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] el7iospzzguz0jxpyslq1um0fxetf1w 0 93224 7212691 7165186 2026-08-12T09:32:29Z Kuriuss 38125 7212691 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ettevõttest; automargi kohta vaata artiklit [[Audi (automark)]]}} {{toimeta}} {{ettevõte | nimi = Audi AG | logo = Audi-Logo 2016.svg | tüüp = [[aktsiaselts]] (Volkswagen AG 100% tütarettevõte) | asutamisaeg = [[1910]] (Audi Automobilwerke GmbH) | asutajad = [[August Horch]] | peakorter = [[Ingolstadt]], [[Saksamaa]] | võtmeisikud = Gernot Döllner (tegevjuht) | valdkonnad = [[autotööstus]] | piirkond = üle maailma | tooted = luksussõidukid | käive = 69,9 mld € (2023) | puhaskasum = 6,3 mld € (2023) | töötajaid = u 87 000 (2024) | emafirma = [[Volkswagen AG]] | tütarfirmad = [[Audi Sport GmbH]], [[Bentley]], [[Ducati]], [[Lamborghini]] | võrguleht = [https://www.audi.com www.audi.com] }} '''Audi AG''' on [[Saksamaa]] autotootja, mille peakorter asub [[Ingolstadt]]is [[Baieri]] liidumaal. Alates 2020. aastast kuulub Audi täielikult kontsernile [[Volkswagen AG]] (pärast vähemusaktsionäride väljaostmist ehk ''squeeze-out'' protsessi).<ref name="squeezeout">{{Netiviide |url=https://www.audi-mediacenter.com/en/press-releases/volkswagen-ag-completes-squeeze-out-at-audi-ag-13353 |pealkiri=Volkswagen AG completes squeeze-out at AUDI AG |väljaandja=Audi MediaCenter |aeg=2020-11-16 |vaadatud=2026-03-19 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Audi on tuntud oma nelja rõngaga logo poolest, mis sümboliseerib nelja autotootja ([[Audi]], [[Horch]], [[DKW]] ja [[Wanderer]]) liitumist kontserniks '''[[Auto Union]]'''. == Ajalugu == Firma asutas [[August Horch]] (1868–1951), insener [[Karl Benz]]i autotehases. 1899. aastal lahkus ta sealt ning asutas [[Köln]]is omanimelise autotehase August Horch & Cie. Oma uues tehases sai August Horch töötada vaid kümme aastat. 1909. aastal tekkisid probleemid juhtkonnaga ning Horch oli sunnitud enda asutatud ettevõttest lahkuma. Samal aastal asutas ta Horch Automobil-Werke GmbH, kuid tema vanal firmal oli aga seaduslik õigus tema perekonnanime kasutamiseks, ning seetõttu oli Horch sunnitud leidma oma firmale uue nime. Horchi tuttava Franz Fikentscheri poeg tuli seepeale mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab [[ladina keel]]es sama mis Horch [[saksa keel]]es.<ref>"Enzyklopädie des Automobils. Marken.Modelle-Technik", Bechtermünz Verlag, lk 39, 1999, ISBN 3 8289 5356 4</ref> Audi esimene mudel oli 2,6-liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk, millele järgnesid juba suuremate mootoritega autod. Audi mudelid esinesid edukalt ka võidusõitudel. [[Audi Typ C]], hüüdnimega "Alpensieger" (saksa k. 'Alpide vallutaja'), saavutas mitmeid võite rahvusvahelisel Austria Alpi võidusõidul aastail 1912–1914. 1928. aastal omandas mootorrattavalmistaja DKW Audi. 1931. aastal toodi välja mudel [[DKW F1]], mis oli maailma esimesi esiveolisi autosid. Auto oli väike ja mootorrattamootoriga, ning sellest kujunes sõjaeelse Saksamaa populaarseim auto. 29. juuni 1932 ühinesid Horch, DKW ja Wanderer ning moodustasid Auto Union AG. Firma logoks said neli rõngast, mis kujutasid firmasid, mis moodustasid Auto Unioni. Seda märki kasutati siiski vaid võidusõiduautodel, kuna iga mark jätkas mudelite turustamist seniste nimede all. Firma peakorteriks sai Chemnitz ning Auto Unionist sai üsna pea Saksamaa suuruselt teine autotootja. Auto Unioni oli esimene saksa autoettevõte, mis alustas autode õnnetustestide läbiviimist. Ettevõte saavutas suurt edu ka võidusõidus. [[Ferdinand Porsche]] konstrueeris ka Auto-Union Typ D, millel oli voolujooneline kere ja 550-hobujõuline V16-turbomootor. Sellest kujunes üks edukamaid sõjaeelseid võidusõiduautosid. Tuntumad Auto-Unioni sõitjad olid [[Hans Stuck]] ja [[Bernd Rosemeyer]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tootis Auto Union ka selliseid armeesõidukeid nagu soomusauto Sd-Kfz 222 ja kergtranspordisõiduk KFZ 11. 1944. ja 1945. aastal said kõik Auto Unioni tehased pommitamistes kannatada. Tehastes lõpetati tootmine ning 6. mail 1945 tühistati kõigi järelejäänud töötajate töölepingud. Kõik firma varad riigistati. 1949. aastal kolis firma oma peakorteri ja tegevuse [[Ingolstadt]]i ning DKW nime all hakati uuesti tootma autosid ja mootorrattaid. Esimene sõjajärgne Auto Unioni sõjajärgne auto oli kaubik F 89 L. 1950. alguseks oli Auto Union juba piisavalt kosunud, firmas oli üle 4000 töötaja, ning tegu oli Saksamaa suurima mootorsõidukitootjaga. 1950. tootis firma 24 000 mootorratast ja 6800 kaubikut. Umbes samal ajal toodi turule ka väga populaarne [[motoroller]] NSU Lambretta. 1953 esitleti autot DKW 3=6 ehk ''Sonderklasse''. Auto oli kahetaktilise kolmesilindrilise mootoriga ning see oli üsna menukas: kui mudeli tootmine 1959. aastal lõpetati, oli seda müüdud 330 000 eksemplari. 1950. aastatel saavutati edu ka mootorispordis. 1. jaanuaril 1958 ostis [[Daimler-Benz]] 88% Auto Unioni aktsiatest. Selle firma omandisse jäi Auto Union aastani 1964. Selle ajajärgu populaarseim mudel oli 1958. aastal esitletud [[DKW Junior]]. Tegu oli kahetaktilise mootoriga väikeautoga, mis saavutas nii meedia kui tarbijate üldise heakskiidu. [[Düsseldorf]]is asuv tehas ei suutnud kõiki ettemüüdud Juniore õigeks ajaks kohale toimetada. 1964 ostis [[Volkswagen]] 50,3% Auto Unionist ja ülejäänu aastal 1966. 1965. aastal esitleti uut neljataktilise mootoriga sõiduautot, mille nimeks oli lihtsalt Audi (hiljem küll Audi 72). Uut autot toodeti esimesel aastal 15 700 ja järgmisel aastal juba 63 500 eksemplari. 1968. aasta novembris esitleti uut mudelit [[Audi 100]] ja avati ka uus tehasehoone. 10. märtsil 1969 sõlmisid Auto Union GmbH, SNU Motorenwerke AG ja Volkswagenwerke AG lepingu, mille tulemusel Audi ja [[NSU Motorenwerke|NSU]] liideti firmaks Audi NSU Auto Union. Firma suuromanikuks sai 59,9%-ga Volkswagen, peakorter jäi Ingolstadti. 1972. aastal esitleti mudelit [[Audi 80]]. Müügiarvud olid väga suured, ainuüksi 1973. aastal müüdi 234 000 Audi 80. 1975. aastal ühendati naftakriisist tulenenud tagasilöökide tõttu Heilbronni ja Neckarsulmi tehased, Neuensteini ära (?). 1976. aastal esitleti ajakirjandusele täielikult uuendatud Audi 100. 1978 alustas Audi ka [[Volkswagen Iltis]]e tootmist, mida valmistati Ingolstadti tehases Saksa armee tarvis. 1979 esitleti mudeleid [[Audi 200]] ja [[Audi Quattro]]. 1985. aastal muudeti firma nime ja sellega sündis Audi AG, kellele allusid Quattro GmbH ja Audi Sport iseseisvate ettevõtetena, keskendudes erimudelite toodangule ja autospordile. 1986 võeti Audi mudelitel kasutusele tsingitud kere, mis muutis autod tunduvalt vastupidavamaks korrosioonile. 1988 esitleti [[Audi V8]]-t. == Audi mudelid == === Praegused === {{veergude loend| * [[Audi A1]] * [[Audi A3]] * [[Audi A4]] * [[Audi A5]] * [[Audi A6]] * [[Audi A7]] * [[Audi A8]] * [[Audi Q2]] * [[Audi Q3]] * Audi Q4 e-tron * [[Audi Q5]] * [[Audi Q7]] * [[Audi Q8]] * [[Audi RS3]] * [[Audi RS4]] * [[Audi RS5]] * [[Audi RS6]] * [[Audi RS7]] * [[Audi R8]] * [[Audi S3]] * [[Audi S4]] * [[Audi S5]] * [[Audi S6]] * [[Audi S7]] * [[Audi S8]] * [[Audi SQ2]] * [[Audi SQ5]] * [[Audi SQ7]] * [[Audi SQ8]] * [[Audi TT]] * [[Audi TT S]] * [[Audi TT RS]] }} === Endised === {{veergude loend| * [[Audi A2]] * [[Audi Alpensieger]] (1914) * [[Audi Front]] (1935) * [[Audi Front UW 2 Liter]] (1933–1934) * [[Audi Front UW 225 Spezial-Cabrio]] (1935–1938) * [[Audi 50]] * [[Audi 60 L]] (1968–1972) * [[Audi 80]] * [[Audi 100]] * [[Audi 100 GL]] (1971–1974) * [[Audi 100 Coupé]] (1970–1976) * [[Audi 100 Coupé S]] * [[Audi 920]] (1938–1940) * [[Audi Quattro coupe]] * [[Audi V8]] * [[Audi RS2]] * [[Audi S1]] * [[Audi S2]] * [[Audi Q8 e-tron]] }} == Auto Union (1940–1960) == * [[Auto Union 1000 S Coupé]] * [[Auto Union 1000 Universal]] * [[Auto Union 1000 Sp Cabrio]] * [[Auto Union 1000 Sp Coupé]] * [[Auto Union Monza]] == Viited == {{viited}} {{koord |NS=48.783328 |EW=11.418035 |type=landmark |region=DE-BY}} [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] [[Kategooria:Autotootjad]] [[Kategooria:Automargid]] [[Kategooria:Baieri]] [[Kategooria:Audi| ]] h2vwd5nni7ep38ni4uxdyt44djf2k0q 0 94746 7212565 6902753 2026-08-12T07:18:53Z Kuriuss 38125 7212565 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Sankt Pölten | hääldus = zaŋkt ˈpœltn̩ | nimi1_keel = saksa | nimi1 = St. Pölten | nimi1_latin = | nimi2_keel = keskbaieri | nimi2 = St. Pödn | nimi2_latin = | pilt = Sankt Poelten.jpg | pildiallkiri = Vaade Sankt Pöltenile 2005. aastal | pildilaius = | vapp = AUT Sankt Poelten COA.svg | vapi_link = Vapp | lipp = Banner Sankt Poelten.svg | lipu_link = Lipp | pindala = | elanikke = | laius = 48/12/00/N | pikkus = 15/37/00/E | asendikaardi_pilt = Karte A Noe P.svg | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Alam-Austria liidumaal | asendikaart = Austria }} '''Sankt Pölten''' ([[Kesk-Baieri murre|keskbaieri]]: ''St. Pödn''), enamasti lühendatud ametlikuks nimeks '''St. Pölten''', on [[Alam-Austria]] [[Liidumaa (Austria)|liidumaa]] pealinn ja suurim linn Kirde-Austrias. Sankt Pölten on linn, millel on oma põhikiri (ehk ''[[Statuudiga linn (Austria)|Statutarstadt]]'') ja seetõttu on see [[Mostviertel]]i piirkonnas nii vald kui ka ringkond. Linn asub [[Traiseni jõgi|Traiseni jõe]] ääres ning paikneb Alpidest põhja pool ja [[Wachau]]st lõunas. See on osa Mostviertelist, mis on Alam-Austria edelapiirkond. See on [[Austria]] suuruselt üheksas linn, mis asub 66,4 km kaugusel [[Viin]]i keskusest [[Innere Stadt]]ist. === Linnajaod === Sankt Pölten jaguneb järgmisteks linnajagudeks: Altmannsdorf, Dörfl Ochsenburgiss, Eggendorf, Ganzendorf, Hafing, Harland, Hart, Kreisberg, Matzersdorf, Mühlgang, Nadelbach, Oberradlberg, Oberwagram, Oberzwischenbrunn, Ochsenburg, Pengersdorf, Pottenbrunn, Pummersdorf, Ragelsdorf, Ratzersdorf Traiseni ääres, Reitzersdorf, Schwadorf, Spratzern, Sankt Georgen Steinfeldes, Sankt Pölten, Stattersdorf, Steinfeld, Teufelhof, Unterradlberg, Unterwagram, Unterzwischenbrunn, Viehofen, Völtendorf, Waitzendorf, Wasserburg, Weitern, Wetzersdorf, Windpassing, Witzendorf, Wolfenberg, Wörth ja Zwerndorf. === Transport === Linna pearaudteejaam [[St. Pölten Hauptbahnhof]] asub otse [[ÖBB]] [[Westbahn (Austria)|Lääneraudtee]] ääres ning on ka Leobersdorfi raudtee, [[Mariazellerbahn]]i, Tullni viiva regionaalraudtee ja [[Krems an der Donau|Kremsi]] suunduva regionaalraudtee lõpp-peatus. See asub [[Westautobahn]]i A1 ja Kremsi kiirtee S33 ristumiskohas ning seda läbib Viini maantee B1. Sankt Pölten on Wieselbusi bussiliinide liiklussõlm, mis tagab radiaalühenduse pealinna ja Alam-Austria erinevate piirkondade vahel. ==== Linnas ==== Aastatel 1911–1976 töötas Sankt Pöltenis [[tramm]]iliin. Tänapäeval töötab linnas regulaarsete ajavahemike järel 11 bussiliinist koosnev võrk. Igal suvel ühendab tasuta turismirong kesklinnas iidseid linnaosi valitsuspiirkonnaga. == Ajalugu == [[Pilt:St. Pölten 1830.png|pisi|St. Pölteni ümbruskond 19. sajandi keskel]] [[Pilt:St. Pölten - Dom.JPG|thumb|left|Barokne toomkirik]] Linna vanim osa on ehitatud iidse [[Rooma keisririik|Rooma]] linna Ælium Cetiumi kohale, mis eksisteeris 2.-4. sajandil. 799. aastal, [[Karolingide impeerium|Karolingide ajal]] kandis see nime ''Treisma''. Sankt Pölten sai linnaks alles 1050. aastal ja ametlikult 1169. aastal. Kuni 1494. aastani kuulus Sankt Pölten [[Passau diötsees]]i ja läks seejärel riigi omandisse. [[Benediktlased|Benediktlaste]] klooster asutati 791. aastal. See [[klooster]] oli pühitsetud [[Hippolytus (vastupaavst)|pühale Hippolytusele]]. 1081. aastal võõrustas paik [[Augustiinlased|augustiinlaste]] ''Chorherrenit'' ja 1784. aastal suleti nende ''[[Kardinal|Kollegiatsstift]]''. Alates 1785. aastast on selles hoones asunud Sankt Pölteni toomkirik. 19. sajandi kolmandal veerandil ühendati [[Viin]] raudteedega. Sankt Pöltenit läbis näitena [[Idaekspress]]i liin, mis kulges läbi [[Baierimaa]] läänes [[Pariis]]ini. Linn asendas [[Viin]]i Alam-Austria pealinnana Alam-Austria parlamendi resolutsiooniga 10. juulist 1986. Alam-Austria valitsus asub Sankt Pöltenis 1997. aastast. Nimi Sankt Pölten on tuletatud [[Hippolytus (vastupaavst)|Rooma Hippolytuse]] nimest. Linn nimetati ümber Sankt Hippolytiks, seejärel Sankt Polytiks ja lõpuks Sankt Pölteniks. [[Pilt:Stpoelten rathaus.jpg|thumb|Raekoda]] [[Pilt:Seal of Sankt Pölten.png|thumb|120px|Linna pitser]] == Majandus == 2001. aasta 15. mai seisuga töötas linna 2711 ettevõttes 40 041 inimest. Nendest ettevõtetest 23 on suurettevõtted, millest igaühes töötab üle 200 töötaja. === Meedia === Mitmed meediaettevõtted asuvad Sankt Pöltenis. Need on kirjandus- ja kultuuriajakiri @cetera; linna kultuuriüritusi reklaamiv ja tutvustav veebiajakiri City-Flyer, mis ilmub paberkandjal kord kuus; Campus Radio, rakenduskõrgkooli raadiojaam; Alam-Austrias leviv raadiojaam HiT FM; LetHereBeRock, noorte veebiajakiri alternatiivroki valdkonnast; [[Niederösterreichische Nachrichten|NÖN]], Alam-Austria ajaleht; [[Österreichischer Rundfunk|Austria Rahvusringhääling]] Alam-Austriale; ja kohalik telekanal P3tv. === Suurettevõtted === Suurimad Sankt Pöltenis asuvad ettevõtted on mööblitootja Leiner, paberitootja Salzer ja pereettevõte [[Voith]]. == Avalikud rajatised == === Haridusasutused === * ''Bundesgymnasium'' ja ''Bundesrealgymnasium'' Sankt Pölten (rahva[[gümnaasium]]) * Lasteaia pedagoogika ja sotsiaalpedagoogika avalik haridusasutus * Avalik majanduskool ja majandusakadeemia * ''[[Realschule|Bundesreal]]- und Bundesoberstufenrealgymnasium'' (BORG) Schulring (avalik kõrgetasemeline gümnaasium) * [[Sankt Pölteni rakenduskõrgkool]] (valdkonnad: arvutisimulatsioon, meediahaldus, sotsiaaltöö, telekommunikatsioon ja meedia) * Riiklik kõrgharidusasutus majanduse erialadele ja kool sotsiaalvaldkonna kutsealadele * Avalik tehnikakõrgkool ja laboratoorium koos rakenduskõrgkooliga masinaehituseks (valdkonnad: EDP ja korraldus, elektroonika, elektrotehnika, masinaehitus, majandustehnika) * Uus Disaini Ülikool (sisearhitektuur ja graafiline disain) * Alam-Austria liidumaa akadeemia * Filosoofilis-teoloogiline ülikool * [[Rahvaülikool]] * Alam-Austria majandusarengu instituut (''WIFI'') === Vaba aja veetmise ja sportimispaigad === [[Pilt:St. Pölten Luftbild.jpg|thumb|Aerofoto]] Ujuda saab Aquacitys (sise[[Ujumisbassein|ujula]]), Sankt Pölteni väliujulas ja Ratzersdorfi järves (suplustiik, kus on [[Naturism|nudistide]] rand, [[rannavõrkpall]] ja [[minigolf]]). Treeninguteks on ''City-Treff - Pueblo'', ''Lifeline'', ''Reebok ''ja ''Seepark''. Lisaks on linnas * [[Ameerika jalgpall]]iklubi Sankt Pölten Invaders * [[Sulgpall]]iklubi * Golfiklubi Sankt Pölten * [[Keegel]] vabaajapargis Megafun * [[Minigolf]] Tennis-Allroundi keskuses * [[Mudellennuk]]ite lennujaam ''BSV VOITH'' * [[Ratsutamine|Ratsaklubi]] Sankt Pölten-Wagram * ''Schützenkompagnie'' era[[lasketiir]] * [[Rulapark]] * [[Purilend|Purilennu]]klubi Sankt Pölten Sankt Pöltenis asub Alam-Austria riikliku spordikooli põhibaas. ==== Tennis ==== Iga aasta maikuu kolmandal nädalal toimub Sankt Pöltenis [[Association of Tennis Professionals|ATP]] turniir. Seal on mitu kohalikku tennisestaadionit, sealhulgas Arena im Aufeld, tennisekeskus Allround, kohaliku jääspordiliidu 1872 tenniseväljakud, Sankt Georgeni väljakud, Ratzersdorfi tiigi väljakud, Alam-Austria riikliku spordikooli väljakud ja vabaajapargi Megafun väljakud. == Sõpruslinnad == [[Pilt:St. Poelten - Mitten in Europa.svg|pisi|Linna logo]] * {{riigi ikoon|USA}} [[Altoona (Pennsylvania)|Altoona]], [[Ameerika Ühendriigid]] * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Brno]], [[Tšehhi]] * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Clichy]], [[Prantsusmaa]] * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Heidenheim]], [[Saksamaa]] * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Kurashiki]], [[Jaapan]] * {{riigi ikoon|Ungari}} [[Nyíregyháza]], [[Ungari]] * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Wuhan]], [[Hiina]] == Kultuur ja huviobjektid == [[Pilt:13-04-13-st-poelten-domplatz-315a.jpg|thumb|[[Sankt Pölteni toomkirik]]]] [[Pilt:13-04-13-st-poelten-landhausviertel-574.jpg|thumb|Liidumaa haldushoone]] [[Pilt:13-04-13-st-poelten-landhausviertel-516.jpg|thumb|Teater]] [[Pilt:13-04-13-st-poelten-landhausviertel-510.jpg|thumb|Liidumaa muuseum]] [[Pilt:13-04-13-st-poelten-landhausviertel-526.jpg|thumb|upright|Klangturm]] [[Pilt:13-04-13-st-poelten-landhausviertel-548.jpg|thumb|upright|Liidumaa raamatukogu]] === Teatrid === * Alam-Austria liidumaa teater * Bühne im Hof * [[Festspielhaus St. Pölten]] === Muuseumid === * Sankt Pölteni diötseesi muuseum * Museum im Hof * Alam-Austria liidumaa muuseum * Alam-Austria kaasaegse kunsti dokumentatsiooniinstituut * Eramuuseum "Wilhelmsburgi kaunistused ja nõud" * Sankt Pölteni linnamuuseum === Muud === * Repertuaariteater Cinema Paradiso * Endine [[sünagoog]] * ''Klangturm'' (torn), linna maamärk * ''Stadtsäle'' (avalik ürituste saal) * Noorte kultuurisaal ''frei.raum'' * VAZ (''Veranstaltungszentrum'', ürituste keskus) * ''Drunter & Drüber'' (≈"vussis"; "higgledy-piggledy"; "topsy-turvy"), pubi kesklinnas * [[Tonkünstleri orkester]] * Alam-Austria ärikeskus * ''Apotheke zum goldenen Löwen'' (apteek 1545. aastast), linna vanim pood, kuulus [[barokk]]fassaad === Regulaarsed üritused === * ATP tenniseturniir * Kino toomkirikus (''Film am Dom'') * Pealinna festival * Rahvusvaheline kultuuri- ja filmifestival * Parlamendifestival * Sankt Pölteni festivalinädalad "''Klangweile''" * Sankt Pölteni ''Höfefest'' * [[FM4 Frequency Festival]] * ''Pro Golf Touri'' turniir == Tuntud inimesi == * Martin Fiala, helilooja * [[Jörg Demus]], (1928–2019), pianist * [[Walter Graf (muusikateadlane)|Walter Graf]] (1903–1982), muusikateadlane * [[Alfred Gusenbauer]], (* 1960), poliitik ja endine Austria kantsler * Andreas Lattner, arvutiteadlane * [[Erwin Leder]], (* 1951), näitleja ("[[Das Boot (film)|Das Boot]]", "[[Teispoolsus (film)|Teispoolsus]]") * [[Karl Österreicher]] (1923–1995), dirigent, muusikapedagoog * [[Julius Raab]], (1891–1964), konservatiivne poliitik, Austria kantsler 1953–1961 * Mario Ranieri, DJ ja produtsent * [[Bernhard Wicki]], näitleja ja lavastaja * [[Lolita (Austria laulja)|Lolita]], laulja ja näitleja * ''Dom'' Manuel, Portugali infant, kuningas João V noorem vend, elas 1730. aastatel mõnda aega Sankt Pöltenis * [[Oliver Stummvoll]], modell * [[The Clairvoyants]], mustkunstnik-mentalist duo * [[Heinrich Maier]] (väga oluline vastupanuvõitleja Natsi-Saksamaa vastu), käis seal gümnaasiumis ==Vaata ka== * [[Sankt Pölteni piiskopkond]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|St. Pölten}} * [http://www.st-poelten.gv.at Linna koduleht] [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] lotetm6uy1v8opuwjlh29srbdrnwpno 0 94767 7212537 6848923 2026-08-12T06:41:29Z Kuriuss 38125 7212537 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Krems an der Donau | hääldus = ˈkʁɛms ʔan deːɐ̯ ˈdoːnaʊ̯ | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Krems an der Donau - Ortsansicht.jpg | pildiallkiri = Vaade Kremsile | pildilaius = | vapp = AUT Krems an der Donau COA.svg | vapi_link = Vapp | lipp = Flag_black_yellow_5x3.svg | lipu_link = Lipp | pindala = | elanikke = | laius = 48/25//N | pikkus = 15/37//E | asendikaardi_pilt = Karte A Noe KS 2017.svg | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Alam-Austria liidumaal | asendikaart = Austria }} '''Krems an der Donau''' on linn Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal. See on Alam-Austria suuruselt viies linn ja asub [[Viin]]ist umbes 70 km läänes. Krems on oma põhikirjaga linn (ehk ''[[Statuudiga linn (Austria)|Statutarstadt]]'') ja seetõttu on see nii vald kui ka ringkond. Krems asub [[Krems (Alam-Austria)|Kremsi]] ja [[Doonau]] jõe ühinemiskohas [[Wachau]] oru idaservas [[Waldviertel]]i piirkonna lõunaosas. == Ajalugu == [[Pilt:Topographia Austriacarum (Merian) 030.jpg|thumb|Vaade Kremsile 1679. aastal]] [[Pilt:Krems an der Donau 1900.jpg|thumb|Vaade Kremsile 1900. aastal]] [[Pilt:Krems 2004.jpg|thumb|]] [[Pilt:Krems and mautern from ferdinandswarte.jpg|thumb|Vaade Kremsile 2006. aastal]] [[Pilt:Stein adD.JPG|thumb|[[Doonau]] Kremsis, taamal sadam]] Kremsi on esmamainitud 995. aastal [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] tunnistuses, kuid asustus ilmnes juba enne seda. Näiteks leiti siit üle 27 000 aasta vanune lapse haud. See on vanim Austriast leitud haud. 11. ja 12. sajandil oli Chremis, nagu seda tollal nimetati, peaaegu sama suur kui Viin. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] lõpus vallutasid Rootsi väed 1645. aastal Kremsi, kui nad Alam-Austriasse tungisid. Keiserlikud väed vallutasid Hans Christoph von Puchheimi ja [[Johann Wilhelm von Hunolstein]]i juhtimisel 5. mail 1646 linna tagasi. Krems on aprikoosibrändi [[Marillenschnaps]] peamine tootja. See on ka Austria hilis[[Barokk|baroki]] juhtiva [[maalikunst]]niku, [[Joonistamine|joonistaja]] ja [[Ofort|söövitaja]] [[Martin Johann Schmidt]]i, keda kutsutakse "Kremserschmidtiks", kodulinn. === Linnaosad === * Innenstadt (''siselinn'') * Weinzierl * Mitterau * Stein * Egelsee * Rehberg * Am Steindl * Gneixendorf * Lerchenfeld * Krems-Süd ''(Lõuna-Krems)'' == Vaatamisväärsused == [[Pilt:Mohrenapotheke Krems.JPG|thumb|Kremsi vanalinn]] [[Pilt:Krems - Steinertor (1).JPG|thumb|[[Steiner Tor]] Kremsis]] [[Pilt:Piaristenkirche070812.jpg|thumb|Kihelkonnakirik]] [[Pilt:Dreifaltigkeitssäule Krems 2.JPG|thumb|Dreifaltigkeitssäule]] [[Pilt:Krems danube001 2004.jpg|thumb|Vaade Stein an der Donaule, kvartalile linna lääneservas]] [[Pilt:Stein a d Donau Panorama.jpg|thumb|Vaade Steinile (vasakult paremale: Frauenbergkirche, Pfarrkirche Hl. Nikolaus, Minoritenkirche)]] === Vanalinn === * Bürgerspitalkirche * Dominikanerkirche * Dreifaltigkeitssäule * Göglhaus * Gozzoburg * Großes Sgraffitohaus * Pfarrkirche St. Veit * Piaristenkirche * Pulverturm * Rathaus * Simandlbrunnen * Steiner Tor: 1480. aastal rajatud värav on teine säilinud keskaegne värav === Väljaspool vanalinna === * Frauenbergkirche * Göttweigerhofkapelle * Großer Passauerhof * Karikaturmuseum Krems * Kloster Und * Kremser Tor * Kunsthalle Krems * Forum Frohner * Landesgalerie Niederösterreich * Linzer Tor * Mauthaus * Minoritenkirche * Pfarrkirche Hl. Nikolaus * Salzstadl * Kremsi ülikool == Transport == [[Pilt:Krems-Bf-05.jpg|thumb|Kremsi pearaudteejaam]] [[Pilt:S5 Landersdorf.JPG|thumb|Kiirtee [[Viin]]i Kremsi tööstuspiirkonnas]] Linna pearaudteejaam on ristmikul Franz-Josefi raudteest Viini, Kremser raudteest Sankt Pöltenisse, Donauuferi raudteest Spitzi ja regionaalsest raudteest Horni. See asub Stockeraueri kiirtee S5 ja Kremseri kiirtee S33 ristumiskohas ning seda läbivad Doonau tee B3, Retzeri tee B35, Kremseri tee B37 ja Langenloiseri tee B218. Krems on Wieselbusi bussiliinide ristmik, mis pakub radiaalset ühendust Sankt Pölteni ja Alam-Austria erinevate piirkondade vahel. '''Peamised maanteed''' * Stockerauer Schnellstraße (S5) Kremsist [[Viin]]i * Kremser Schnellstraße (S33) Kremsist [[Sankt Pölten]]isse * Donau Straße (B3) Kremsist [[Linz]]i * Aggsteiner Straße (B33) Kremsist [[Melk]]i ** Aggsteiner Straße (B33a) Kremsist [[Mautern an der Donau]]sse * Retzer Straße (B35) Kremsist [[Retz]]i * Kremser Straße (B37) Kremsist [[Rastenfeld]]i ** Kremser Straße (B37a) Kremsist [[Traismauer]]isse * Langenloiser Straße (B218) Kremsist [[Langenlois]]i '''Raudtee''' * [[Keiser Franz Josephi Raudtee|Franz-Josefs-Bahn]] Kremsist [[Viin]]i * Kremser Bahn Kremsist [[Sankt Pölten]]isse * Donauuferbahn Kremsist [[Spitz]]i * Kamptalbahn Kremsist [[Sigmundsherberg]]i '''Õhuliiklus''' * [[Krems-Langenloisi lennujaam|Gneixendorfi lennujaam]] on väike üldlennunduse lennujaam. === Linnas === Linnasiseselt töötab regulaarsete ajavahemike järel neljast bussiliinist koosnev võrk. Igal suvel ühendab turismirong iidseid linnaosi muuseumide, pearaudteejaama ja Kremsi reisilaevaterminaliga. == Avalikud rajatised == === Haridusasutused === [[Pilt:Ringstraßengymnasium Krems.JPG|thumb|Bundesrealgymnasium Krems Ringstraße]] [[Pilt:Campuskrems vonoben.jpg|thumb|Doonau Kremsi ülikool]] * BHAK/BHAS Krems * Bundesgymnasium Piaristen * Bundesgymnasium Rechte Kremszeile * Bundesreal- und Bundesoberstufenrealgymnasium (BORG) Krems Heinemannstraße * Bundesrealgymnasium Krems Ringstraße * [[Doonau Eraülikool]] * [[Doonau Kremsi ülikool]] * [[Täiskasvanuharidus|Täiskasvanute hariduskeskus]] * HLA/HLW Krems * HLF Krems * HTBL Krems * [[IMC Fachhochschule Krems]] (rakendusteaduste ülikool) * [[Karl Landsteiner Privatuniversität für Gesundheitswissenschaften]] * Oberstufenrealgymnasium Englische Fräulein * Hariduskool === Vangla === * [[Justizanstalt Stein]] on vangla, kus hoitakse Austria kõige hullemaid õigusrikkujaid. === Vaba aja veetmise ja sportimiskohad === Ujuda saab Kremser Strandbadis (sise[[Ujumisbassein|ujula]]) ja väljas. * [[Jalgpall]] – Kremser SC * [[Jäähoki]] – KEV Eagles * [[Minigolf]] * Ragbiklubi Krems * [[Rulapark]] * [[Käsipall]] – Union Handballklub Krems * Union Badminton Krems == Krems an der Donauga seotud inimesed == [[Pilt:WilhelmMiklas37840v.jpg|thumb|150px|Wilhelm Miklas, 3. [[Austria president]]]] * [[Matthias Abele]] (1616–1677), 17. sajandi raeametnik ja kirjanik * Josef Bayer (1882–1931), [[Viini loodusmuuseum]]i direktor, üks [[Willendorfi Venus]]e avastajaid * [[Josef Maria Eder]] (1855–1944), fotokeemik ja [[Pilt|pildi]]pioneer * [[Julius Fučík (helilooja)|Julius Ernest Wilhelm Fučík]] (1872–1916), helilooja ja dirigent; 1891-1894 sõjaväemuusik Kremsis * [[Wilhelm Gause]] (1853–1916), maalikunstnik * [[Gregor Hradetzky]], (1909–1984), kanuusõitja ja oreliehitaja * Wolfgang Kummer (1935–2007), füüsik * Maria Anna Laager (1788–1866), helilooja ja pianisti [[Ferenc Liszt]]i ema * [[Ulrike Lunacek]] (* 1957), ajakirjanik ja poliitik * [[Margarete Babenbergist]] (1204–1266), Böömimaa kuninganna ja Austria hertsoginna, Heinrich VII ja [[Otakar II]] abikaasa, elas Kremsis * Jakob Oswald Mayreckist (1669–1745), ärimees ja linnapea * Josef Meller (1874–1963), ülikooli oftalmoloogiaprofessor * Eduard Melly (* 1814), numismaatik [[Pilt:Franz Cölestin Schneider Litho.jpg|thumb|150px|Franz Cölestin Schneider 1854]] * [[Wilhelm Miklas]] (1872–1956), poliitik ja 1. vabariigi kolmas president * [[Vinzenz Eduard Milde]] (1777–1853), Kremsi dekaan ja Viini peapiiskop, Kremsi pastor ja filosoofilise õppeasutuse juht * [[Peter B. Neubauer]] (1913–2008), lastepsühhiaater ja psühhoanalüütik * [[Johann Nordmann]] (1820–1887), ajakirjanik ja luuletaja * [[Rudolf Redlinghofer]] (1900–1940), natside ohver, 11. jaanuaril 1940 raiuti Berlin-Plötzensees pea maha * [[Ludwig Ritter von Köchel]] (1800–1877), muusikateadlane, kirjanik ja helilooja * [[Johann Georg Schmidt (maalikunstnik)|Johann Georg Schmidt (Wiener Schmidt)]] (1685–1748), maalikunstnik, suri Kremsis * [[Martin Johann Schmidt]] (1718–1801), keda kutsutakse "Kremser Schmidtiks", oli Austria [[rokokoo]] silmapaistvamaid maalijaid * [[Franz Schneider (keemik)|Franz Schneider]] (1812–1897), arst ja keemik * [[Marko Stankovic]], (* 1986), jalgpallur * [[Robert Streibel]], (* 1959), ajaloolane * [[Michael Wutky]] (1739–1822), maalikunstnik * Cameron Ugbodu (* 2000), kujutav kunstnik == Sõpruslinnad == * [[Ribe]], Taani, aastast 1971 * [[Böblingen]], [[Baden-Württemberg]], Saksamaa, aastast 1971 * [[Beaune]], [[Côte-d'Ori departemang]], [[Burgundia-Franche-Comté]], Prantsusmaa, aastast 1973 * [[Passau]], [[Baieri]], Saksamaa, aastast 1974 * [[Kroměříž]], [[Tšehhi]], aastast 1994 * [[Grapevine (Texas)|Grapevine]], [[Texas]], Ameerika Ühendriigid, aastast 1999 == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] t6w37vdunh400lliq8oyrgxfm2qtf4y 0 99445 7212608 7202937 2026-08-12T07:54:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212608 wikitext text/x-wiki {{LGBT}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2007}} '''Homofoobia''' hõlmab negatiivseid [[Hoiak (psühholoogia)|hoiakuid]] ja tundeid, mis on suunatud [[homoseksuaalsus]]e või inimeste vastu, kes määratlevad end või keda nähakse [[lesbi]]na, [[gei]]na, [[Biseksuaalsus|biseksuaalsena]] või [[Transsoolisus|transsoolisena]] ([[LGBT|LGBTQ+]]).<ref name="Adams" /><ref name="Renzetti" /><ref name="Schuiling" /> Seda on defineeritud kui [[põlgus]]t, [[eelarvamus]]t, tülgastust, [[viha]] või vastumeelsust, mis võib põhineda irratsionaalsel [[hirm]]ul. Sageli on see seotud religioossete [[uskumus]]tega.<ref name="Homophobia bundle" /><ref name="bPPBF" /> [[Mitteheteroseksuaalsus|Mitteheteroseksuaalsete]] inimeste vastu suunatud arvustavas ja vaenulikus käitumuses (näiteks [[Diskrimineerimine|diskrimineerimises]] ja [[Vägivald LGBT-inimeste vastu|vägivallas]]) on sageli näha homofoobiat.<ref name="Adams" /><ref name="Renzetti" /> Homfoobia vormideks peetakse ''institutsionaliseeritud'' homofoobiat (näiteks religioosne homofoobia või riigi poolt toetatud homofoobia), ''sisemist'' homofoobiat (kogetud samasoolisi külgetõmbeid tundva inimese poolt olenemata sellest, kuidas ta end määratleb) ja ''sotsiaalset'' homofoobiat. Konkreetsete LGBTQ+ -gruppide vastu suunatud negatiivsed suhtumised omavad homofoobiaga sarnaseid nimetusi: [[lesbofoobia]] on [[Intersektsionaalsus|kokkupuutepunkt]] homofoobia ja [[seksism]]i vahel, mis on suunatud lesbide vastu; [[bifoobia]] märklauaks on biseksuaalsus ja biseksuaalsed inimesed; [[transfoobia]] sihtmärgiks on [[Transsoolisus|transsoolised]], [[Transseksuaalsus|transseksuaalsed]] ning ühiskondlikult oodatud sugude või soorollidega mittevastavuses olevad inimesed.<ref name="Adams" /><ref name="Schuiling" /><ref name="Spijkerboer" /> 2010. aastal Ameerika Ühendriikide [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalse Juurdlusbüroo]] poolt välja antud vihakuritegude statistika järgi oli 19,3% vihakuritegudest "motiveeritud [[Seksuaalne sättumus|seksuaalse sättumusega]] seotud eelarvamustest."<ref name="VdI7c" /> Samal aastal välja antud teise raporti järgi olid LGBTQ+ -inimesed teistest [[vähemusgrupp]]idest suurema tõenäosusega vihakuritegude ohvrid.<ref name="QnFeb" /> Mõistet "homofoobia" ja selle kasutust on kritiseeritud. Välja on toodud, et mõiste annab liialt hinnanguid ning on liiga üldine. == Liigitus == Homofoobia avaldub eri vormides. Eristatud on mitmesuguseid homofoobiatüüpe: institutsionaalne homofoobia, omaks võetud homofoobia, sotsiaalne homofoobia, emotsionaalne homofoobia, ratsionaliseeritud homofoobia. Samuti on välja käidud idee liigitada homofoobia koos rassismi ja seksismiga ''sallimatu [[Isiksushäired|isiksuse häireks]]''.<ref name="B5JYs" /> === Institutsionaalne homofoobia === Institutsionaalne homofoobia viitab juhtumitele, kui homofoobsed või homoseksuaalsete inimeste vastased ideoloogiad on põimitud ühiskonnas sotsiaalsetesse ja kultuurilistesse institutsioonidesse. Homofoobsete ideoloogiate edastamise eest on kritiseeritud religioone, valitsusi ning haridussüsteeme. Näiteks mõistavad mitmed religioossed õpetused homoseksuaalsuse hukka, paljud valitsused on homoseksuaalsuse kriminaliseerinud ning haridussüsteemid sageli vaikivad LGBTQ+ -inimeste eksisteerimisest.<ref name=":35" /> ==== Religioossed hoiakud ==== Mitmed maailma [[religioon]]id sisaldavad homoseksuaalsuse vastaseid õpetusi. Samas teised kätkevad eri määral ambivalentsust või neutraalsust. Osad õpetused peavad homoseksuaalsust [[Kolmas sugu|kolmandaks sooks]]. Isegi religioonides, mis üldiselt laidavad homoseksuaalsust, leidub praktiseerijaid, kes näevad homoseksuaalsust positiivselt. Osad usulahud õnnistavad või viivad läbi [[samasooliste abielu]]sid. Eksisteerib ka nii nimetatud ''Queer'' religioone, mis keskenduvad LGBTQ + -inimeste spirituaalsete vajaduste teenimisele. [[Queer-teooria|''Queer-''teooria]] otsib vastukaalu religioossele homofoobiale.<ref name="fLu5d" /> ===== Kristlus ja Piibel ===== [[Fail:Protestors_at_a_pride_parade_in_Jerusalem_with_sign_that_reads,_"Homo_sex_is_immoral_(Lev._18-22)".jpg|link=Fail:Protestors_at_a_pride_parade_in_Jerusalem_with_sign_that_reads,_%22Homo_sex_is_immoral_(Lev._18-22)%22.jpg|pisi|Religioossed protesteerijad [[geiparaad]]il. Sildil on kirjas: "Homo seks on ebamoraalne ([[Kolmas Moosese raamat|3. Mo]] 18:22)." Samasooliste seksuaalvahekorra seostamist [[patt|patu]] või ebamoraalsusega on nähtud homofoobia avaldusena]] [[Piibel]], eriti [[Vana Testament]], sisaldab lõike, mida on tõlgendatud homoseksuaalsuse või samasooliste seksuaalsete suhete hukka mõistmisena. Näiteks [[Kolmas Moosese raamat]] 18:22 ütleb: "Ära maga meesterahva juures, nagu magatakse naise juures: see on jäledus!"<ref name="sTWCd" /> Sageli nähakse [[Soodom ja Gomorra|Soodoma ja Gomorra]] hävingus homoseksuaalsuse hukkamõistu. Homoseksuaalsuse vastu olevad kristlased ja juudid viitavad sageli neile ja teistele lõikudele Piiblis. Nende lõikude ajalooline kontekst ja tõlgendamine on aga keerulisem. Teaduses toimunud arutelud keskenduvad nende lõikude korrektsesse ajaloolisse konteksti panemisele. Näiteks on välja toodud, et Soodoma patte ei ole ajalooliselt tõlgendatud homoseksuaalsusena. Samuti on kahtluse alla seatud mõnes [[Homoseksuaalsus Uues Testamendis|Uue Testamendi]] lõigus kasutatud haruldaste ja tavatute sõnade tõlked. Candace Chellew-Hodge väidab, et sageli LGBTQ+ -inimeste hukkamõistmiseks kasutatud lõigud viitavad tegelikult "seksi kuritarvitamisele". Tema järgi ei mõista Piibel hukka armastavate ja truude geide ja lesbide suhteid ning [[Jeesus]] vaikis selles küsimuses.<ref name="mEEsi" /> On ka kogudusi, mis on veendunud, et Jeesus selles küsimuses ei vaikinud, vaid kiitis suhted heaks.<ref>[http://www.wouldjesusdiscriminate.org/biblical_evidence/born_gay.html Would Jesus discriminate?]</ref> [[Katoliku kirik]]u ametliku õpetuse järgi ei tohi samasoolist seksuaalset käitumist väljendada. [[Katoliku Kiriku Katekismus]] ütleb, et "homoseksuaalsed teod on oma seesmise loomu poolest korravastased.... Nad rikuvad loomuseadust.... Neid ei tohi mingil juhul heaks kiita."<ref name="3V7Xp" /> ===== Islam ja šariaat ===== Osadel juhtudel on raske eristada religioosset homofoobiat riiklikult toetatud homofoobiast. Oluliseks näiteks on islamistliku võimu all olevad territooriumid. Kõik peamised [[Islam|islami sektid]] keelavad homoseksuaalsuse, mis on [[Šariaat|šariaadi seaduste]] järgi kuritegu. Enamikus [[Muslim|moslemiriikides]] käsitletakse homoseksuaalsust kuriteona.<ref name="religionfacts.com" /> 2016. aastal avaldas [[Rahvusvaheline Lesbide, Geide, Biseksuaalsete, Trans- ja Intersooliste Inimeste Ühendus|Rahvusvaheline Lesbide, Geide, Biseksuaalsete, Trans- ja Intersooliste Inimeste Ühendus (ILGA)]] raporti "Riiklikult toetatud homofoobia 2016".<ref name=":33" /> Seisuga oktoober 2016 karistatakse kolmeteistkümnes Aasia ja Aafrika riigis samast soost inimestega seksuaalsete aktide eest surmanuhtlusega: * Lähtudes šariaadist kohaldatakse [[surmanuhtlus]]t neljas riigis: [[Sudaan]]is, [[Iraan]]is, [[Saudi Araabia]]s ja [[Jeemen]]is.<ref name=":33" /> Alates [[Iraani revolutsioon|1979. aasta revolutsioonist]] on Iraani valitsus hukanud üle 4000 inimese, keda on süüdistatud homoseksuaalsetes aktides.<ref name="BBC20050728" /><ref name="Moore" /> Saudi Araabias on maksimaalne karistus homoseksuaalsuse eest avalik hukkamine. Harilikult kasutab valitsus alternatiivina teistsuguseid karistusi, nagu trahvid, vangistus, piitsutamine ning isegi sunniviisiline soovahetus. Samas kui valitsus tunneb, homoseksuaalsetes aktides osalevad inimesed seavad [[LGBT-liikumine|LGBTQ+ -liikumises]] osalemisega kahtluse alla riigi võimu, võidakse rakendada ka surmanuhtlust.<ref name="Whitaker2005" /> * Kahes riigis viiakse surmanuhtlust läbi piirkondlikult. Nendeks on [[Nigeeria]] (islami usku põhjaosariikides) ja [[Somaalia]].<ref name=":33" /> * Viies riigis on küll lähtudes šariaadist samasooline seksuaalne käitumine karistatav surmanuhtlusega, aga ei ole teada, et seda karistust rakendataks ainult samasoolise käitumise eest. Nendeks riikideks on [[Mauritaania]], [[Afganistan]], [[Pakistan]], [[Katar]] ja [[Araabia Ühendemiraadid]].<ref name=":33" /> * Valitsusväliste osaliste või omakaitseväelaste poolt karistatakse samasoolise käitumise eest [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] kontrolli all olevatel aladel [[Iraak|Iraagis]] ja [[Süüria]]s.<ref name=":33" /> ==== Riiklikult toetatud homofoobia ==== Riiklikult toetatud homofoobia hõlmab homoseksuaalsuse kriminaliseerimist ja karistamist, vaenu õhutamist valitsuse liikmete poolt ning teisi LGBTQ+ -inimeste diskrimineerimise, vägivalla ja tagakiusamise vorme.<ref name="5s7wj" /> ===== Endised valitsused ===== [[Pilt:Pink triangle up.svg|pisi|Alates 1970. aastatest kasutatud [[LGBT uhkus]]e ja [[LGBT õigused riigiti|LGBT õiguste]] sümbol [[roosa kolmnurk]]. Algselt kasutati allapoole osutavat roosat kolmnurka [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] [[Koonduslaager|koonduslaagrites]], et eristada homoseksuaalseid mehi]] [[Keskaeg]]ses Euroopas peeti homoseksuaalset käitumist [[sodoomia]]ks, mis oli karistatav surmaga. Homoseksuaalsete inimeste tagakiusamine saavutas tipu keskaegse [[inkvisitsioon]]i käigus, kui mitmeid usuliikumisi süüdistati [[satanism]]i kõrval ka hooramises ja sodoomias. Süüdistused sodoomias ja samasoolises käitumises olid olulised punktid 1307. aastal toimunud [[Templiordu|Templirüütlite ordu]] kohtuprotsessil.<ref name=":6" /> [[Teoloog]] [[Aquino Thomas]]e teosed olid mõjukad sidumaks homoseksuaalsuse hukkamõistu ideega [[loomuõigus]]est. Ta väitis, et teatud patud on looduse vastased. Näiteks need, mis on vastuolus loomadele loomuliku isaste ja emaste vahelise vahekorraga. Seepärast kvalifitseerivad tema hinnangul sellised pahed eriti ebaloomulikuks.<ref name=":6" /> [[Vana-Hiina]]s oli biseksuaalsus omaks võetud tavalise inimliku käitumisena.<ref name="civ" /> [[Qingi dünastia]] ja [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariigi]] perioodidel juurdus vastasmõju tõttu kristliku Läänega Hiinas homofoobia.<ref name="6gLMA" /> Homoseksuaalne käitumine kuulutati ebaseaduslikuks 1740. aastal.<ref name="ChinaBehavior" /> Pärast [[Mao Zedong]]i võimule tulekut pidas Hiina valitsus homoseksuaalsust "sotsiaalseks teotuseks või vaimuhaiguse vormiks", [[Kultuurirevolutsioon]]i (1966–1976) loetakse Hiina ajaloos perioodiks, kus homoseksuaalsed inimesed seisid vastamisi kõige ulatuslikuma tagakiusamisega. Hiina Rahvavabariigis puudusid seadused, mis oleksid otseselt karistanud samasoolist käitumist. Selle asemel kasutati homoseksuaalsete inimeste tagakiusamiseks teisi seadusi. Näiteks karistati neid huligaansuse või avaliku korra rikkumise eest.<ref name="4NM7j" /> 1922. aastal seadustas [[Nõukogude Liit]] homoseksuaalsuse tunduvalt varem kui enamik teisi Euroopa riike. [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] tühistas [[Vladimir Lenin]]i eestvedamisel kõik [[Venemaa Keisririik|keisririigi]] seadused. Selle tulemusena seadustati riigis homoseksuaalsus, aga ka näiteks abort. Esialgne Nõukogude kriminaalkoodeks säilitas eelpool mainitud liberaalsed seksuaalsed poliitikad.<ref name="Hmovp" /> Kümnendi hiljem kriminaliseeris [[Jossif Stalin]] homoseksuaalsuse, mis jäi kriminaalkoodeksi artikli nr 121 all ebaseaduslikuks [[Boriss Jeltsin]]i ajani. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] ja sellega kaasatöötajate poolt läbi viidud [[holokaust]]i käigus mõrvati juutide kõrval ka palju teisi gruppe. Teiste seas ka homoseksuaalseid inimesi. Perioodil 1933–1945 arreteeriti hinnanguliselt 100 000 meest, keda kahtlustati homoseksuaalsuses. Neist 50 000 karistati ametlikult.<ref name=":32" /><ref name="USHM" /> Enamik homoseksuaalsuses süüdi mõistetutest kandis karistust tavalistes vanglates. Hinnanguliselt 5000 – 15 000 inimest saadeti [[Koonduslaager|koonduslaagrisse]], kus neid märgistati [[Roosa kolmnurk|roosade kolmnurkadega]].<ref name="USHM" /> Puuduvad andmed, kui paljud koonduslaagritesse saadetutest seal surid. Küsimust uurinud teadlane Rüdiger Lautmann usub, et homoseksuaalsete inimeste suremuse määr koonduslaagris võis olla kuni 60%. Ta seletab väga suurt suremust sellega, et homoseksuaalsuse eest laagrisse saadetuid koheldi seal vangistajate poolt ebaharilikult julmalt.<ref name="PvBfV" /> Homoseksuaalsuses süüdi mõistetuid kuritarvitati, piinati, kasutati meditsiinilistes katsetes ja tapeti.<ref name=":32" /> Sajad inimesed [[Kastratsioon|kastreeriti]]: osa sunniviisiliselt, teised vabatahtlikult lootuses, et sellega välditakse kriminaalkaristust.<ref name="xZHY0" /> ===== Praegused valitsused ===== [[Fail:World_laws_pertaining_to_homosexual_relationships_and_expression.svg|pisi|Samasoolised seksuaalvahekorrad on keelatud ja karistatavad:{{legend|#800000|[[Surmanuhtlus]]ega}}{{legend|#e73e21|Kuni eluaegse vanglakaristusega}}{{legend|#ec8028|Vangistusega}}{{legend|#f9dc36|Karistusi ei rakendada}}]] Seisuga oktoober 2016 on homoseksuaalsus ebaseaduslik 72 riigis. See moodustab 37% kõikidest [[ÜRO liikmesriikide loend|ÜRO liikmesriikidest]]. 13 riigis või nende osades karistatakse samast soost inimestega seksi surmanuhtlusega. 17 riiki piiravad seksuaalse sättumuse või [[Sooidentiteet|sooidentiteediga]] seotud väljendusvabadust mitmesuguste propaganda, edendamise või "moraalsuse" seaduste abil. Mitmete islamiriikide kõrval kehtivad sellised piirangud ka [[Venemaa]]l ja [[Leedu]]s. Venemaa stiilis propagandaseaduste vastuvõtmiseks on tehtud ettepanekud [[Ukraina]]s, [[Valgevene]]s, [[Bulgaaria]]s, [[Läti]]s, [[Kasahstan]]is ja [[Kõrgõzstan]]is.<ref name=":33" /> [[Zimbabwe]] president [[Robert Mugabe]] on läbi viinud LGBTQ+ -inimeste vastase kampaania väites, et enne [[Kolonialism|koloniseerimist]] ei osalenud zimbabwelased homoseksuaalsetes aktides.<ref name="HOMO" /> Tema esimene märkimisväärne avalik homoseksuaalsuse hukkamõistmine toimus 1995. aastal. Ta pöördus oma publiku poole järgmiselt: "Kui te näete inimesi, kes kiitlevad sellega, et nad on geid või lesbid, siis arreteerige nad ja andke üle politseile!"<ref name="ZIB" /><ref name="2Avdq" /> Zimbabwe parlament võttis 2006. aastal vastu kriminaalseaduse muudatuse, millega muuhulgas keelatakse igasugune füüsiline kontakt kahe nõusoleku andnud mehe vahel, mida võiks pidada "ebasündsaks aktiks".<ref name=":33" /> === Sotsiaalne homofoobia === Sotsiaalne homofoobia kirjeldab homofoobia avaldumist. Näiteks võidakse inimest alandada ja panna ta põlu alla seetõttu, et ta ei ole heteroseksuaalne või piisavalt heteroseksuaalne. Homofoobia võib väljenduda ka vältimises, kõrvale jätmises ja isolatsioonis.<ref name=":35" /> Sotsiaalse homofoobia vormiks on hirm, et subjekti peetakse homoseksuaalseks. Teoreetikud nagu [[Calvin Thomas]] ja feministlik autor [[Judith Butler]] on välja käinud mõtte, et homofoobia saab tagasi viia sellele hirmule. Teoreetikute järgi ei anna homofoobseid mõtteid ja tundeid väljendav isik edasi vaid enda suhtumist LGBTQ+ -inimestesse. Homofoobia väljendamisega kaugenevad nad LGBTQ+ -inimestest ja nende sotsiaalsest staatusest. Eemaldudes LGBTQ+ -inimestest, kinnitavad nad enda rolli [[Heteroseksuaalsus|heteroseksuaalsete]] inimestena [[Heteronormatiivsus|heteronormatiivses]] kultuuris. Tegemist on katsega vältida enda sildistamist ja käsitlemist homoseksuaalse inimesena. Selline tõlgendamine vihjab, et vägivaldne vastasus endast erinevaga võib olla vahend, millega luuakse enda [[identiteet]]i ühiskonna enamuse osana ning seeläbi suurendatakse enda sotsiaalset väärtust.<ref name="WVWk2" /> Meeste puhul on teadlased avastanud korrelatsiooni homofoobia ja ebakindluse isiku enda [[maskuliinsus]]e vahel.<ref name=":35" /><ref name="ctBWP" /><ref name="8nVMs" /> Nancy J. Chodorowi järgi võib ühe homofoobia põhjusena näha meeste vajadust kaitsta enda maskuliinsust.<ref name="NfGBC" /> Sotsiaalset homofoobiat on näiteks seostatud meestevaheliste platooniliste puudutuste vähenemisega 20. sajandi jooksul.<ref name="rLAdu" /><ref name="rdV8p" /> Kirjeldades Ameerika Ühendriikide ühiskonda, väidab autor [[Mark Greene]], et homofoobia on jätnud heteroseksuaalsed mehed ilma füüsilise puudutuseta. Tema järgi on üles kasvanud generatsioon mehi, kes enam ei saa üksteisega kallistada, teineteise käest kinni hoida ega üksteise lähedal istuda ilma pidevalt kohal oleva homofoobiata.<ref name="O7s4Q" /> === Sisemine homofoobia === Sisemine homofoobia viitab samasoolist külgetõmmet kogeva isiku negatiivsetele stereotüüpidele, uskumustele, häbimärgistusele ja eelarvamustele homoseksuaalsuse ja LGBTQ+ -inimeste kohta. Seda olenemata sellest, kas inimene ise end määratleb LGBTQ+ -inimesena või mitte.<ref name="Herek1998" /><ref name="Iain" /><ref name=":3" /> Mil määral isik on nendest ideedest mõjutatud sõltub sellest, millisel hulgal ja milliseid ideid on ta teadlikult või [[Alateadvus|alateadlikult]] endale sisendanud.<ref name="Gonsiorek" /> Neid negatiivseid uskumusi on võimalik leevendada hariduse, elukogemuse ja gei-positiivse teraapiaga.<ref name="Iain" /><ref name="X6twm" /><ref name="EraFC" /> Sisemist homofoobiat on võimalik kohaldada teadlikule või alateadlikule käitumisele, millega isik tunneb vajadust edendada või muganduda kultuuriliselt oodatud [[Heteronormatiivsus|heteronormatiivuse]] või [[heteroseksism]]iga. See võib hõlmata samasoolise külgetõmbe äärmuslikku mahasurumist või eitamist koos pealesunnitud heteronormatiivse käitumise demonstreerimisega. Sellise käitumise eesmärgiks on paista või proovida tunda end "normaalse" või "aktsepteerituna". Sisemise homofoobia väljendamine võib olla ka vaevu hoomatav.<ref name=":3" /> Osad uurijad rakendavad mõistet ka LGBTQ+ -inimestele, kes toetavad "kompromissi" poliitikaid. Näiteks neile, kes leiavad, et [[tsiviilpartnerlus]] on vastuvõetav alternatiiv [[samasooliste abielu]]le.<ref name="Uuq9Y" /> Mõnikord kasutatakse sisemise homofoobia asemel väljendit "sisemine seksuaalne stigma".<ref name="S6Z6c" /> Sisemine stigma tekib, kui inimene usub enda kohta negatiivseid stereotüüpe. Sisemine homofoobia võib põhjustada ebamugavust seoses enda seksuaalse sättumusega ning selle hukkamõistmist. Kui inimese seksuaalne sättumus või seksuaalsed külgetõmbed on vastuolus inimese idealiseeritud minapildiga, võib tekkida vaimne häire. See võib põhjustada [[ärevus]]t ning soovi muuta oma sättumust või püüda sellega harjuda. Selline olukord võib põhjustada homoseksuaalse iha äärmuslikku mahasurumist.<ref name="Adams96" /> Teadlik sisemine võitlus võib kesta pikka aega. Sageli põrkuvad omavahel inimese sügavad religioossed või sotsiaalsed hoiakud ning tugevad seksuaalsed ja emotsionaalsed ihad. Selline ebakõla võib põhjustada [[Depressioon|kliinilist depressiooni]]. Sellele fenomenile on omistatud ka seda, miks LGBTQ+ noorte seas on [[LGBT-noorte enesetapp|enesetapumäär]] tunduvalt kõrgem kui heteroseksuaalsete noorte seas. Hinnanguliselt 5–10% LGBTQ+ noortest on teinud enesetapukatse, mis on 1,5–3 korda suurem näitaja kui heteroseksuaalsetel noortel.<ref name="Gonsiorek" /><ref name="QeTNk" /> Sisemist konflikti võib aidata lahendada gei-positiivne teraapia ning [[seksuaalvähemus]]i toetavates gruppides osalemine.<ref name="bj0Xq" /> Isegi mitteformaalne teraapia, mis suhtub mitteheteroseksuaalsesse sättumusse arusaamise ja tunnustusega, võib osutuda tõhusaks vahendiks.<ref name="Gonsiorek" /> Osa teaduslikest uurimustest on näidanud, et homofoobilistel inimestel on suurema tõenäosusega allasurutud homoseksuaalsed ihad. [[1996]]. aastal viidi 64 end heteroseksuaalsena määratlenud mehe seas läbi kontrollgrupiga uuring. Homofoobia indeksi abil liigitati pooled vabatahtlikest homofoobseteks. Homofoobsed vastajad kogesid mittehomofoobsetest meestest suurema tõenäosusega erektilist vastust neile näidatud homoerootilistele piltidele.<ref name="Adams96" /> [[2012]]. aastal [[kolledž]]i õpilaste seas läbi viidud uuring jõudis sarnasele tulemusele. Uuringu järgi oli homofoobia levinum inimeste seas, kellel olid endale teadvustamata samasoolised külgetõmbed või ranged vanemad, kes keelasid sellised ihad. Need end heteroseksuaalsena määratlenud inimesed, kes näitasid erinevates psühholoogilistes testides tugevat külgetõmmet enda soo vastu, võisid uurijate hinnangul tunda end geidest ja lesbidest ohustatult. Seda seetõttu, kuna homoseksuaalsed inimesed tuletasid neile meelde neis endis olevaid sarnaseid tundeid. Uurijate järgi "olid paljudel juhtudel need inimesed iseendaga sõjas, mille nad olid suunanud endast väljapoole". Uurijate sõnul aitab avastatud seos seletada näiteks seda, et miks paljudel homoseksuaalsuse hukka mõistnud avaliku elu tegelastel avastatakse hiljem salajased samasoolised suhted.<ref name="Pxg6L" /><ref name="Ukhad" /><ref name="Z0rj0" /> [[2016]]. aastal korraldatud uuringus hinnati end heteroseksuaalsena määratlenud meessoost osalejate suhtumist homoseksuaalsusse. Seejärel näidati osalejatele homoseksuaalseid inimesi kujutavaid pilte. Kui osalejates tekitas homoseksuaalsus tugeva impulsiivse reaktsiooni, siis vaatasid nad teistest osalejatest märkimisväärselt kauem homoseksuaalset pildimaterjali.<ref name="61H49" /> == Homofoobia Eestis == 2006. aasta [[geiparaad]]il ründasid osavõtjaid neonatsid, loopides neid munade ja kividega. Rünnaku tulemusena vajasid mitmed inimesed meditsiinilist abi.{{lisa viide}} 2007. aasta geiparaadil viibisid samuti kohal neonatsid ning toimus ka [[Eesti Kristlikud Demokraadid|Eesti Kristlike Demokraatide]] vastudemonstratsioon, kuid mõlemad väiksemas koosseisus kui paraad ise. Vägivaldseid konflikte ei olnud.{{lisa viide}} {| class="wikitable" style="float:right;" |+ Homoseksuaalsuse vastuvõetavus vastaja jaoks<ref name=":0" /> !Aasta !Vastuvõetav !Vastuvõetamatu !Ei oska öelda |- |2012 |38% |57% |5% |- |2014 |34% |59% |7% |- |2017 |41% |52% |7% |} [[Turu-uuringute AS]] viis 2012, 2014 ja 2017 [[Eesti Inimõiguste Keskus]]e tellimusel läbi kolm avaliku arvamuse uuringut [[LGBT]] teemal. Kõigil kolmel aastal pidas enamus vastajaid homoseksuaalsust vastuvõetamatuks. Kõige rohkem vastajaid arvas seda 2014. aastal (59%), kõige vähem 2017. aastal (52%).<ref name=":0" /> 2015. aastal uuringufirma [[Saar Poll]] korraldatud küsitluse järgi leidis 50% eestimaalastest, et homoseksuaalsus ei tohiks kindlasti olla lubatud, samasooliste kooselu registreerimisele oli "kindlasti vastu" 53% inimestest.<ref name="Binx9" /> Poliitilistest erakondadest on Eestis homofoobsete seisukohtadega esinenud peamiselt [[EKRE]], kuid ka mitmed teiste erakondade tipp-poliitikud.{{lisa viide}} Homofoobsete seisukohtadega paistab silma ka SA [[Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]]. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Rahvusvaheline homo-, bi- ja transfoobia vastane päev|Rahvusvaheline homo-, bi- ja transfoobiavastane päev]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Adams">{{cite book|last=|first=|year=2007|title=Teaching for Diversity and Social Justice|publisher=Routledge|location=|isbn=1135928509|pages=198–199|url=https://books.google.com/books?id=zgGUAgAAQBAJ&pg=PA198|quote=Kuna sooidentiteedi, soorollide ja seksuaalse identiteedi vahel on keerulised vastastikused suhted, eeldatakse sageli, et transsoolised inimesed on lesbid või geid. [...] Kuna transsooline identiteet seab kahtluse alla binaarse käsitluse seksuaalsusest ja soost, peavad õpetajad selgitama enda arusaamist neist käsitlustest. [...] Abistajad peavad aitama osalistel aru saada seksismi, heteroseksismi, transsooliste allasurumise ja soorollide alalhoidmise vahelistest seostest. Osaliselt kasutades selle illustreerimiseks homofoobiat.|via=|authors=Maurianne Adams, Lee Anne Bell, Pat Griffin|accessdate=20. juunil 2017}}</ref> <ref name="Renzetti">{{cite book|last=|first=|year=2008|title=Encyclopedia of Interpersonal Violence|publisher=SAGE Publications|location=|isbn=1452265917|page=338|pages=|url=https://books.google.com/books?id=lP1yAwAAQBAJ&pg=PT372|quote=Homofoobses kultuuris (irratsionaalne hirm geide, lesbide, biseksuaalsete ja transsooliste [GLBT] ees), GLBT inimesed seisavad sageli silmitsi kõrgendatud vägivalla riskiga, mis on suunatud nende seksuaalse identiteedi vastu.|via=|authors=Claire M. Renzetti, Jeffrey L. Edleson|accessdate=20. juunil 2017}}</ref> <ref name="Schuiling">{{cite book|last=|first=|year=2011|title=Women's Gynecologic Health|publisher=Jones & Bartlett Publishers|location=|isbn=0763756377|pages=187–188|url=https://books.google.com/books?id=pj_ourS3PBMC&pg=PA186|quote=Homofoobia on isiku irratsionaalne hirm või viha, mis on suunatud homoseksuaalsete inimeste vastu. See võib hõlmata biseksuaalseid või transsoolisi inimesi. Mõnikord kasutatakse nende jaoks eraldi mõisteid bifoobia ja transfoobia.|via=|authors=Kerri Durnell Schuiling, Frances E. Likis|accessdate=20. juunil 2017}}</ref> <ref name="Homophobia bundle">* {{cite web|last=|first=|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/homophobia|title=homophobia|publisher=Merriam-Webster|website=|date=|year=2008|accessdate=20. juunil 2017}} * {{cite web|last=|first=|url=http://dictionary.reference.com/browse/homophobia|title=homophobia|publisher=Dictionary.com|date=|year=2008|work=Dictionary.com|accessdate=20. juunil 2017}} * {{cite web|last=|first=|url=http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P6-TA-2006-0018&format=XML&language=EN|title=European Parliament resolution on homophobia in Europe|publisher=European parliament|date=18. jaanuar 2006|year=|work=|accessdate=20. juunil 2017}} * {{cite book|last=|first=|date=juuni 2012|title=Oxford English Dictionary|url=https://archive.org/details/oxfordlatindicti0011unse|publisher=Oxford University Press|location=|isbn=|pages=|chapter=homophobia, n.2|quote=Fear or hatred of homosexuals and homosexuality.|via=}} * {{cite news|last=Dowd|first=Mark|url=https://www.theguardian.com/commentisfree/2013/feb/26/anti-gay-rhetoric-of-religious-leaders|title=What lies behind religious homophobia|work=The Guardian|date=26. veebruar 2013|location=London|via=|accessdate=20. juunil 2017}} * {{cite book|first=|date=23. mai 2013|title=The Declining Significance of Homophobia|publisher=Oxford University Press|location=|isbn=978-0-19-999094-8|page=35|pages=|url=https://books.google.com/books?id=aQZFW3DrKSYC&pg=PA35|quote=|via=|author=Mark McCormack|accessdate=20. juunil 2017}}</ref> <ref name="Spijkerboer">{{cite book|first=|year=2013|title=Fleeing Homophobia: Sexual Orientation, Gender Identity and Asylum|publisher=Routledge|location=|isbn=1134098359|page=122|pages=|url=https://books.google.com/books?id=oOxBtViD0KcC&pg=PA122|quote=Vägivalla ohvritest transsoolised inimesed teatavad sageli, et transfoobset vägivalda väljendatakse homofoobsetes terminites. Kalduvus tõlkida homofoobiaks vägivalda transsooliste inimeste vastu väljendab sotsiaalse soo rolli homoseksuaalsuse omistamisel. Samuti seda, et homoseksuaalsusega ühendatud vaenulikkus on sageli seotud kurjategija eelarvamusega konkreetsetest soolistest praktikatest ja nende nähtavusest ühiskonnas.|via=|author=Thomas Spijkerboer|accessdate=20. juunil 2017}}</ref> <ref name=":35">{{Raamatuviide|autor=Goldberg, Abbie E|pealkiri=The SAGE Encyclopedia of LGBTQ Studies|aasta=2016|koht=|kirjastus=Sage Publications|lehekülg=545-546|url=https://books.google.ee/books?id=736zDAAAQBAJ&pg=PA546&dq=%22Social+homophobia%22&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwi9sbCfybXVAhUELlAKHVwiBEgQ6AEIJDAA#v=onepage&q=%22Social%20homophobia%22&f=false}}</ref> <ref name="religionfacts.com">{{cite web|url=http://www.religionfacts.com/homosexuality/islam.htm|title=Homosexuality and Islam&nbsp;– ReligionFacts}}</ref> <ref name=":33">{{Raamatuviide|autor=Aengus Carroll|pealkiri=State-sponsored Homophobia. A World Survey of Sexual Orientation Laws: Criminalisation, Protection and Recognition|aasta=2016|koht=Genfi|kirjastus=ILGA|lehekülg=36, 37, 40, 93|url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf|vaadatud=2017-07-23|arhiivimisaeg=2017-09-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="BBC20050728">{{cite news|first=Steven|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/middle_east/4725959.stm|title=Iran ’must stop youth executions’|date=28. juuli 2005|access-date=22. juulil 2017|quote=Human Rights Watch calls on Iran to end juvenile executions, after claims that two boys were executed for being gay.|via=|author=Eke|newspaper=BBC News}}</ref> <ref name="Moore">{{cite book|first=|date=31. jaanuar 2006|title=Murder and Hypocrisy|publisher=The Advocate|location=|isbn=|pages=37|url=https://books.google.com/books?id=PWUEAAAAMBAJ&pg=PA36&dq=Since+the+1979+Islamic+revolution+in+Iran,+the+Iranian+government+has+executed+more+than+4,000+people+charged+with+homosexual+acts.&hl=en&sa=X&ei=yRLDUo2NFsbK2wX7qIHYBQ&ved=0CC8Q6AEwAA#v=onepage&q&f=false|quote=Homan, eksiilis asuv Iraani LGBT organisaiooon, hindab, et alates 1979. aasta Islamirevolutsioonist on riigis hukatud üle 4000 gei.|via=|accessdate=22. juulil 2017|author=Moore, Patrick}}</ref> <ref name="Whitaker2005">{{cite news|last=Whitaker|first=Brian|url=https://www.theguardian.com/world/2005/mar/18/saudiarabia.gayrights|title=Arrests at Saudi ’gay wedding’|date=18. märts 2005|access-date=22. juulil 2017|quote=Saudide surmanuhtlustest ei teatata süstemaatiliselt. Ametnikud eitavad, et surmanuhtlust rakendatakse samasoolisele seksuaalsele tegevusele üksinda|location=London|via=|newspaper=The Observer}}</ref> <ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=G. Legman|pealkiri=The Guilt of the Templars|aasta=1996|koht=New York|kirjastus=Basic Books|lehekülg=11, 187}}</ref> <ref name="civ">Crompton, Louis, ''Homosexuality and Civilization'', Harvard University, 2003</ref> <ref name="ChinaBehavior">{{cite book|last=Francoeur|first=Robert T.|year=2004|title=The Continuum complete international encyclopedia of sexuality|publisher=The Continuum International Publishing Group, Inc|isbn=0-8264-1488-5|url=https://books.google.com/books?id=dciuj1-F3fYC&pg=PA1350&lpg=PA1350&dq=when+was+homosexuality+outlawed+in+china+1740&source=bl&ots=NrzEUy_fRP&sig=xj0-1lD8Jo7xJuXpECDDotYTx98&hl=en&ei=kc_aTuXaL-rV0QGl8rD5DQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=5&ved=0CDUQ6AEwBA#v=onepage&q&f=false|last2=Noonan|first2=Raymond J.}}</ref> <ref name=":32">{{Raamatuviide|autor=Harran, Marilyn J|pealkiri=The Holocaust Chronicle|url=https://archive.org/details/holocaustchronic00harr|aasta=200|koht=Lincolnwood|kirjastus=IL: Publications International|lehekülg=[https://archive.org/details/holocaustchronic00harr/page/110 108]}}</ref> <ref name="USHM">{{cite web|last=|first=|url=https://www.ushmm.org/wlc/en/article.php?ModuleId=10005261|title=Persecution of Homosexuals in the Third Reich|publisher=United States Holocaust Memorial Museum|website=|date=|access-date=24. juulil 2017}}</ref> <ref name="HOMO">{{cite book|last=Ember|first=Carol R|year=2004|title=Encyclopedia of sex and gender : men and women in the world's cultures|publisher=Kluwer Academic/Plenum Publishers|isbn=978-0-306-47770-6|page=213|url=http://www.worldcat.org/oclc/54914021|last2=Ember|first2=Melvin}}</ref> <ref name="ZIB">{{cite book|last=Epprecht|first=Marc|year=2004|title=Hungochani : the history of a dissident sexuality in southern Africa|publisher=Montreal|isbn=978-0-7735-2751-5|page=180|url=http://www.worldcat.org/oclc/54905608}}</ref> <ref name="Herek1998">{{cite book|last=Herek|first=G M|year=1998|title=Correlates of Internalized Homophobia in a Community Sample of Lesbians and Gay Men|publisher=|location=|isbn=|pages=17–26|volume=2|url=http://psychology.ucdavis.edu/rainbow/html/JGLMApre.pdf|last2=Cogan|first2=J C|last3=Gillis|first3=J R|last4=Glunt|first4=E K|issn=1090-7173|oclc=206392016|quote=|via=|issue=1|journal=J Gay Lesbian Med Assoc|archive-date=2012-08-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20120806024619/http://psychology.ucdavis.edu/rainbow/html/JGLMApre.pdf}}</ref> <ref name="Iain">{{Cite journal|last=Williamson|first=Iain R.|url=http://her.oxfordjournals.org/content/15/1/97.full|title=Internalized homophobia and health issues affecting lesbians and gay men|journal=Health Education Research|volume=15|issue=1|pages=97–107|date=1. veebruar 2000|language=en|doi=10.1093/her/15.1.97|issn=0268-1153|pmid=10788206|via=}}</ref> <ref name=":3">Herek, Gregory M. (Aprill 2004). [https://web.archive.org/web/20180827081720/http://psychology.ucdavis.edu/rainbow/html/Herek_2004_SRSP.pdf "Beyond 'Homophobia': Thinking About Sexual Prejudice and Stigma in the Twenty-First Century"] (PDF). ''Sexuality Research and Policy: Journal of NSRC''. '''1''' (2): 6–24.</ref> <ref name="Gonsiorek">John C. Gonsiorek (Märts 1988). ''Mental health issues of gay and lesbian adolescents''. Journal of Adolescent Health Care. Volume 9, Issue 2. Lk 114–122.</ref> <ref name="Adams96">{{cite journal|last=Adams|first=Henry E.|url=http://content.apa.org/journals/abn/105/3/440|title=Is homophobia associated with homosexual arousal?|journal=J Abnorm Psychol|volume=105|issue=3|pages=440–5|date=august 1996|last2=Wright, Jr|first2=Lester W.|last3=Lohr|first3=Bethany A.|doi=10.1037/0021-843X.105.3.440|pmid=8772014|via=|vauthors=Adams HE, Wright LW, Lohr BA |issn = 0021-843X }}Kokkuvõtte Ameerika Psühhiaatrite Ühingu pressiteates: {{cite web|last=|first=|url=http://www.apa.org/releases/homophob.html|title=New Study Links Homophobia with Homosexual Arousal|publisher=|website=|date=|accessdate=29. juulil 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20040202035152/http://www.apa.org/releases/homophob.html|archivedate=2. veebruar 2004|df=}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Eesti Inimõiguste Keskus|url=https://humanrights.ee/teemad/vordne-kohtlemine/eesti-elanike-hoiakud-lgbt-teemadel/|pealkiri=Eesti elanike hoiakud LGBT teemadel|väljaanne=Eesti Inimõiguste Keskuse koduleht|aeg=2017|vaadatud=20.10.2018}}</ref> <ref name="bPPBF">{{Cite web|last=Newport|first=Frank|url=http://www.gallup.com/opinion/polling-matters/182300/religion-sex-relationships-politics-indiana-arkansas.aspx|title=Religion, Same-Sex Relationships and Politics in Indiana and Arkansas|publisher=Gallup|website=|date=3. aprill 2015|access-date=20. juunil 2017|archive-date=2017-08-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20170805015127/http://www.gallup.com/opinion/polling-matters/182300/religion-sex-relationships-politics-indiana-arkansas.aspx|url-status=dead}}</ref> <ref name="VdI7c">{{Netiviide|autor=The Federal Bureau of Investigation|url=https://archives.fbi.gov/archives/news/pressrel/press-releases/fbi-releases-2010-hate-crime-statistics|pealkiri=FBI Releases 2010 Hate Crime Statistics|väljaanne=|aeg=14. november 2011|vaadatud=20. juunil 2017}}</ref> <ref name="QnFeb">Intelligence Report, Winter 2010, Issue Number: 140, Anti-Gay Hate Crimes: Doing the Math by Mark Potok, Senior Fellow [https://web.archive.org/web/20150716043109/http://www.splcenter.org/get-informed/intelligence-report/browse-all-issues/2010/winter/anti-gay-hate-crimes-doing-the-math <nowiki>[1]</nowiki>]</ref> <ref name="B5JYs">{{cite journal|last=|first=|url=http://content.apa.org/journals/ort/73/2/167|title=Intolerance and Psychopathology: Toward a General Diagnosis for Racism, Sexism, and Homophobia|journal=Am J Orthopsychiatry|volume=73|issue=2|pages=167–76|date=aprill 2003|doi=10.1037/0002-9432.73.2.167|pmid=12769238|via=|vauthors=Guindon MH, Green AG, Hanna FJ}}</ref> <ref name="fLu5d">{{cite web|last=|first=|url=http://www.mccchurch.org/AM/Template.cfm?Section=Resources&Template=/CM/HTMLDisplay.cfm&ContentID=614#queerspirit|title=Queer Spirituality|publisher=|website=|date=|access-date=1. augustil 2017|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070927011751/http://www.mccchurch.org/AM/Template.cfm?Section=Resources&Template=%2FCM%2FHTMLDisplay.cfm&ContentID=614|archivedate=27. september 2007|url-status=dead|df=}}</ref> <ref name="sTWCd">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Piibel. Vana ja Uus Testament|aasta=1989|koht=|kirjastus=Piibliselts|lehekülg=118}}</ref> <ref name="mEEsi">{{cite web|last=Chellew-Hodge|first=Candance|url=http://www.religiondispatches.org/blog/sexandgender/802/the_%22gay%22_princess_di_bible/|title=The "Gay" Princess Di Bible|publisher=USC Annenberg|website=|date=2. detsember 2008|access-date=20. juulil 2017|archive-date=2012-09-07|archive-url=https://archive.today/20120907195917/http://www.religiondispatches.org/blog/sexandgender/802/the_%22gay%22_princess_di_bible/|url-status=dead}}</ref> <ref name="3V7Xp">{{Netiviide|autor=|url=http://www.katoliku.ee/index.php/et/etutvustus/74-katehhees/kateksimus/410-322-armasta-oma-ligimest-?showall=1&limitstart=|pealkiri=3.2.2. Armasta oma ligimest ... Katoliku Kiriku Katekismus|väljaanne=Rooma-Katoliku Kirik. Eesti Apostellik Administratuur|aeg=7. november 2014|vaadatud=20. juulil 2017}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="5s7wj">{{cite web|url=http://old.ilga.org/Statehomophobia/ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2011.pdf|title=State-sponsored Homophobia|publisher=|date=mai 2011|last2=Itaborahy|first2=Lucas Paoli|work=ilga.org|first1=Eddie|last1=Bruce-Jones|accessdate=23. juulil 2017|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20111219180335/http://old.ilga.org/Statehomophobia/ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2011.pdf|archivedate=19. detsember 2011|df=}}</ref> <ref name="6gLMA">{{Raamatuviide|autor=Kang, Wenqing|pealkiri=Obsession: male same-sex relations in China, 1900–1950|url=https://archive.org/details/obsessionmalesam0000kang|aasta=2009|koht=|kirjastus=Hong Kong University Press|lehekülg=[https://archive.org/details/obsessionmalesam0000kang/page/3 3]}}</ref> <ref name="4NM7j">{{cite news|last=|first=|url=http://www.chinadaily.com.cn/english/doc/2004-04/01/content_319807.htm|title=History of Chinese homosexuality|work=Shanghai Star|date=1. aprill 2004|via=|accessdate=24. juulil 2017}}</ref> <ref name="Hmovp">{{cite book|last=Hazard|first=John N|year=1965|title=Unity and diversity in socialist law|publisher=[New York] Russian Institute, School of International Affairs, Columbia University|oclc=80991633|author2=Columbia University. Russian Institute}}</ref> <ref name="PvBfV">{{cite web|last=Lautmann|first=Rüdiger|url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/Holocaust/gaycomp.html|title=Gay Prisoners in Concentration Camps as Compared with Jehovah's Witnesses and Political Prisoners|publisher=|website=|date=|access-date=25. juulil 2017}}</ref> <ref name="xZHY0">Giles, Geoffrey J. (1992). "The Most Unkindest Cut of All: Castration, Homosexuality and Nazi Justice". ''Journal of Contemporary History''. '''27''' (1): 45–47.</ref> <ref name="2Avdq">{{Netiviide|autor=Kai Wright|url=http://www.kaiwright.com/new_more.php?id=291_0_30_0_M|pealkiri=Under African skies, part 1|väljaanne=|aeg=28. aprill 2000|vaadatud=25. juulil 2017|arhiivimisaeg=2011-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110822081747/http://www.kaiwright.com/new_more.php?id=291_0_30_0_M}}</ref> <ref name="WVWk2">Calvin Thomas (2000). Straight with a Twist –''[https://books.google.ee/books/about/Straight_with_a_twist.html?id=gDDuAAAAMAAJ&redir_esc=y Straight with a Twist: Queer Theory and the Subject of Heterosexuality]''. University of Illinois Press. Lk 27.</ref> <ref name="ctBWP">{{Netiviide|autor=Dan Aloi|url=http://news.cornell.edu/stories/2005/08/men-overcompensate-when-masculinity-threatened|pealkiri=Men overcompensate when their masculinity is threatened, Cornell study shows|väljaanne=Cornell Chronicle|aeg=2. august 2005|vaadatud=31. juulil 2017}}</ref> <ref name="8nVMs">{{Netiviide|autor=|url=https://www.livescience.com/358-masculinity-challenged-men-prefer-war-suvs.html|pealkiri=Masculinity Challenged, Men Prefer War and SUVs|väljaanne=Live Science|aeg=2. august 2005|vaadatud=31. juulil 2017}}</ref> <ref name="NfGBC">{{Netiviide|autor=Nancy J. Chodorow|url=http://www.cyberpsych.org/homophobia/chodorow.htm|pealkiri=Statement in a public forum on homophobia|väljaanne=The American Psychoanalytic Foundation|aeg=1999|vaadatud=31. juulil 2017}}</ref> <ref name="rLAdu">{{Netiviide|autor=Brett McKay|url=http://www.artofmanliness.com/2012/07/29/bosom-buddies-a-photo-history-of-male-affection/|pealkiri=Bosom Buddies: A Photo History of Male Affection|väljaanne=The Art of Manliness|aeg=29. juuli 2012|vaadatud=31. juulil 2017}}</ref> <ref name="rdV8p">{{Raamatuviide|autor=John Ibson|pealkiri=Picturing Men: A Century of Male Relationships in Everyday American Photography|aasta=2006|koht=|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=|url=https://books.google.ee/books/about/Picturing_Men.html?id=1IoXAAAACAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="O7s4Q">{{Netiviide|autor=Mark Greene|url=https://goodmenproject.com/featured-content/megasahd-touch-isolation-how-homophobia-has-robbed-men-of-touch/|pealkiri=Touch Isolation: How Homophobia Has Robbed All Men Of Touch|väljaanne=The Good Man Project|aeg=11. november 2013|vaadatud=31. juulil 2017}}</ref> <ref name="X6twm">Martino, William (2000). ''Policing Masculinities: Investigating the Role of Homophobia and Heteronormativity in the Lives of Adolescent School Boys''. Journal of Men's Studies 8 (2). Lk 213–236.</ref> <ref name="EraFC">Y. Dreyer (2007). ''Hegemony and the Internalisation of Homophobia Caused by Heteronormativity''. HTS Theological Studies/Teologiese Studies. Vol 63, No 1.</ref> <ref name="Uuq9Y">Rostosky, Sharon Scales; Riggle, Ellen D. B.; Horne, Sharon G.; Miller, Angela D. (Jaanuar 2009). ''Marriage amendments and psychological distress in lesbian, gay, and bisexual (LGB) adults.'' Journal of Counseling Psychology. Vol 56(1). Lk 56-66.</ref> <ref name="S6Z6c">{{Netiviide|autor=|url=http://www.apa.org/pi/lgbt/resources/therapeutic-response.pdf|pealkiri=Report of the American Psychological Association Task Force on Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation|väljaanne=American Psychological Association|aeg=2009|vaadatud=30. juulil 2017}}</ref> <ref name="QeTNk">[https://web.archive.org/web/20170730145611/http://www.sprc.org/sites/default/files/migrate/library/SPRC_LGBT_Youth.pdf Suicide Prevention Resource Center]. (2008). Suicide risk and prevention for lesbian, gay, bisexual, and transgender youth. Newton, MA: Education Development Center, Inc. Vaadatud 30. juuli 2017.</ref> <ref name="bj0Xq">American Psychological Association, Task Force on Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation. (2009). [http://www.apa.org/pi/lgbt/resources/therapeutic-response.pdf Report of the American Psychological Association Task Force on Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation]. Vaadatud 30. juuli 2017.</ref> <ref name="Pxg6L">{{Netiviide|autor=Weinstein, N., Ryan, W. S., DeHaan, C. R., Przybylski, A. K., Legate, N., & Ryan, R. M|url=http://psycnet.apa.org/record/2012-02599-001|pealkiri=Parental autonomy support and discrepancies between implicit and explicit sexual identities: Dynamics of self-acceptance and defense.|väljaanne=Journal of Personality and Social Psychology|aeg=2012|vaadatud=29. juulil 2017}}</ref> <ref name="Ukhad">{{Netiviide|autor=Jeanna Bryner|url=https://www.livescience.com/19563-homophobia-hidden-homosexuals.html|pealkiri=Study: Homophobes May Be Hidden Homosexuals|väljaanne=Live Science|aeg=9. aprill 2012|vaadatud=29. juulil 2017}}</ref> <ref name="Z0rj0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.rochester.edu/news/show.php?id=4040|pealkiri=Is Some Homophobia Self-phobia?|väljaanne=University of Rochester|aeg=5. aprill 2012|vaadatud=29. juulil 2017}}</ref> <ref name="61H49">{{Cite journal|last=Cheval|first=Boris|url=http://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1743609516003192|title=Homophobia: An Impulsive Attraction to the Same Sex? Evidence From Eye-Tracking Data in a Picture-Viewing Task|journal=The Journal of Sexual Medicine|volume=13|issue=5|pages=825–834|last2=Radel|first2=Remi|last3=Grob|first3=Emmanuelle|last4=Ghisletta|first4=Paolo|last5=Bianchi-Demicheli|first5=Francesco|last6=Chanal|first6=Julien|doi=10.1016/j.jsxm.2016.02.165}}</ref> <ref name="Binx9">[http://uudised.err.ee/v/eesti/14fd8eea-3f71-40ad-95ad-396b4d681025 Pooled eestimaalased leiavad, et homoseksualism ei tohiks olla lubatud] ERR 15. juuni 2015</ref> }} {{vikisõnastikus|homofoobia}} [[Kategooria:Foobiad]] [[Kategooria:Homoseksuaalsus]] [[Kategooria:Homofoobia| ]] 9dof2z1q236ye513rv0c91ttqiryak0 4 101354 7212228 7212212 2026-08-11T12:25:55Z ~2026-43922-71 235225 /* Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? */ 7212228 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} :Tsitaat: "Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata". Ma küll pole sellisest reeglist kuulnud. "Punane peakapsas", "paks raamat", "lummava ilu tegija", "Jõgeva maakond" jne peaks siis kõik koma sisaldama. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 05:07 (EEST) Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) == Palve vaadata läbi mustand: Rankfor.AI == Tere! Lõin mustandi artiklile Rankfor.AI lehel [[Mustand:Rankfor.AI]]. Olen tasustatud / huvide konfliktiga toimetaja (nagu on märgitud ka minu kasutajalehel), mistõttu palun, et mõni sõltumatu toimetaja selle üle vaataks. Kui tekst vastab eestikeelse Vikipeedia nõuetele, kas keegi saaks selle palun põhinimeruumi teisaldada? [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 15:29 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) q9hekcpcic5nv9oi5d64kyfg0y7yjw4 7212343 7212228 2026-08-11T14:33:11Z Kruusamägi 1530 /* Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? */ 7212343 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} :Tsitaat: "Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata". Ma küll pole sellisest reeglist kuulnud. "Punane peakapsas", "paks raamat", "lummava ilu tegija", "Jõgeva maakond" jne peaks siis kõik koma sisaldama. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 05:07 (EEST) Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) == Palve vaadata läbi mustand: Rankfor.AI == Tere! Lõin mustandi artiklile Rankfor.AI lehel [[Mustand:Rankfor.AI]]. Olen tasustatud / huvide konfliktiga toimetaja (nagu on märgitud ka minu kasutajalehel), mistõttu palun, et mõni sõltumatu toimetaja selle üle vaataks. Kui tekst vastab eestikeelse Vikipeedia nõuetele, kas keegi saaks selle palun põhinimeruumi teisaldada? [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 15:29 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) :Siis on nähtavasti silmas peetud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harald_Lepik&diff=next&oldid=7212194 seda muudatust]. Pöörasin selle tagasi. Lühidalt kokku võttes paistab põhjuseks olevat lihtne inimlik viga. Praktikas on reklaamlinkide lisamine mõneti levinud ja seega on ka ilmne vajadus neid muudatusi tühistada. Vahel võib selle käigus aga eksitusi ette tulla. Muudatuste tegemine kasutajakonto alt on üldiselt ka usaldusväärsem, sest suur osa vandalismist laekub ilma kontota muutjatelt, kuigi muudatuste koguarvust on kasutajakontota tehtud muudatusi üsna vähe. Seepärast võib kergesti juhtuda mõningast ülereageerimist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:32 (EEST) 9mzlwakj6c0zi3m9i90lc108tm3964i 7212344 7212343 2026-08-11T14:39:14Z Kruusamägi 1530 /* Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks */ 7212344 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} :Tsitaat: "Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata". Ma küll pole sellisest reeglist kuulnud. "Punane peakapsas", "paks raamat", "lummava ilu tegija", "Jõgeva maakond" jne peaks siis kõik koma sisaldama. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 05:07 (EEST) Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) == Palve vaadata läbi mustand: Rankfor.AI == Tere! Lõin mustandi artiklile Rankfor.AI lehel [[Mustand:Rankfor.AI]]. Olen tasustatud / huvide konfliktiga toimetaja (nagu on märgitud ka minu kasutajalehel), mistõttu palun, et mõni sõltumatu toimetaja selle üle vaataks. Kui tekst vastab eestikeelse Vikipeedia nõuetele, kas keegi saaks selle palun põhinimeruumi teisaldada? [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 15:29 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) :Küllap on on WMF muutnud kuskil mingeid serveriseadeid. Wikimedia serverid on juba pikemalt üsna suure surve all tulenevalt AI päringute suuremast hulgast, millest tulenevalt on sagenenud häired serverite töös ning erinevaid asju on kinni keeratud (nt API päringute limiite piiratud), et süsteemi toimimas hoida. :Võib-olla teab küll [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] mõnda kohta, kus ka teised selle üle kaevanud, sest vaevalt on eestikeelne Vikipeedia sel juhul ainus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:38 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) :Siis on nähtavasti silmas peetud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harald_Lepik&diff=next&oldid=7212194 seda muudatust]. Pöörasin selle tagasi. Lühidalt kokku võttes paistab põhjuseks olevat lihtne inimlik viga. Praktikas on reklaamlinkide lisamine mõneti levinud ja seega on ka ilmne vajadus neid muudatusi tühistada. Vahel võib selle käigus aga eksitusi ette tulla. Muudatuste tegemine kasutajakonto alt on üldiselt ka usaldusväärsem, sest suur osa vandalismist laekub ilma kontota muutjatelt, kuigi muudatuste koguarvust on kasutajakontota tehtud muudatusi üsna vähe. Seepärast võib kergesti juhtuda mõningast ülereageerimist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:32 (EEST) cejs11ggfngdm35gutd1uy4atrtfl05 0 101434 7212456 7209041 2026-08-11T21:11:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212456 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jääkaru Franz.jpg|alt=|pisi|Jääkaru Franz]] [[Fail:FranzJääkaru2005.jpg|pisi|Franz 2005. aastal]] '''Franz''' (täisnimega '''Franz Joosep'''; surnud [[8. september|8. septembril]] [[2007]]) oli [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] isane [[jääkaru]]. Franz toodi Tallinna kolmekuusena [[Franz Josephi maa]]lt 1988. aastal.<ref>[[Hanneli Rudi]]: [https://web.archive.org/web/20070921144538/http://www.postimees.ee/080907/esileht/siseuudised/281880.php "Tallinna loomaaia jääkaru Franz suri uimastava süsti tõttu"] ''Postimees'', 8. september 2007</ref> Mõne allika järgi sündis ta 1987. aasta detsembris.<ref>[https://web.archive.org/web/20050319125742/http://www.postimees.ee/241204/esileht/siseuudised/tallinn/152606.php "Tallinna Loomaaed ootab jääkarubeebi sündi"] ''Postimees'', 14. detsember 2004</ref> Tallinna loomaaias moodustas Franz paari emase jääkaru [[Vaida (jääkaru)|Vaidaga]] (sündinud 21. novembril 1984 [[Kaasan]]i looma- ja botaanikaaias). Neil sündis neli poega. Jasper (1995–2013; surmati eutanaasia abil) viidi [[Kaunase loomaaed|Kaunase loomaaeda]], Marta (1996) ja Mart (1998) viidi [[Hiina]]sse ning Friida (2002) jäi Tallinna loomaaeda. 2013. aastal sündis Friidal ja isakaru [[Nord (jääkaru)|Nordil]] esimene järglane Nora. 2016. aastal sündis nende poeg Aron.<ref>{{Netiviide|url=http://polaarium.tallinnzoo.ee/lood-meie-jaakarust/|pealkiri=Jääkarud Tallinna Loomaaias}}</ref> Nora viidi [[Viini Schönbrunni loomaaed|Schönbrunni loomaaeda]] Viinis.<ref>{{Netiviide|url=http://tallinnzoo.ee/jaakaru-nora-kolis-schonbrunni-loomaaeda/|pealkiri=Jääkaru Nora kolis Schönbrunni loomaaeda|vaadatud=2018-10-30|arhiivimisaeg=2018-10-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181030132741/http://tallinnzoo.ee/jaakaru-nora-kolis-schonbrunni-loomaaeda/|url-olek=ei tööta}}</ref> Friida, Nord ja Aron elasid 2017. aastal valminud nüüdisaegses polaariumis.<ref>{{Netiviide|autor=Greete Palmiste|url=https://novaator.err.ee/633758/virtuaaltuur-tallinna-loomaaia-jaakarud-said-viimaks-uue-kodu|pealkiri=Virtuaaltuur: Tallinna Loomaaia jääkarud said viimaks uue kodu|väljaanne=ERR Novaator}}</ref> Ööl vastu [[22. juuli]]t [[2004]] pakkus purjus 31-aastane Janek Franzile läbi puurivarbade küpsist. Jääkaru haaras mehe käest kinni. Kui mees püüdis kätt vabastada ja lõi looma, hammustas Franz tal labakäe otsast. See oli teine kord, mil Franz inimest hammustas.<ref name="Aasmäe 2004">Anneli Aasmäe: [https://web.archive.org/web/20050218072401/http://www.postimees.ee/230704/esileht/140012.php "Jääkaru ampsas küpsisepakkujalt käe"] ''Postimees'', 23. juuli 2004</ref> Franz kaalus veidi üle 500 kg.<ref>Gunnar Press: [http://www.ohtuleht.ee/245256/franz-oli-vaarikas-loom-persoon "Franz oli väärikas loom, persoon"], ''Õhtuleht'', 10. september 2007</ref> 8. septembril 2007 jättis talitaja kogemata puuriukse lahti ning Franz pääses puuride ja barjääride vahelisele alale. Külastajad evakueeriti. Et loom puuri tagasi saada, viidi ta [[narkoos]]i alla. Franz uinus ning teda hakati tagasi puuri toimetama, kuid ta suri enne puuri jõudmist. Surma põhjuseks peeti narkoosiga seotud tüsistusi. Taksidermist [[Elton Vogt]] valmistas Franzist topise, mis jõudis [[Eesti Loodusmuuseum]]i 2007. aasta detsembris.<ref>[http://www.postimees.ee/140907/esileht/siseuudised/282931.php "Armastatud jääkaru Franz saab Rakveres topiseks"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ''Postimees'', 14. september 2007</ref><ref>[http://www.postimees.ee/161207/esileht/siseuudised/tallinn/301834.php "Loodusmuuseumis saab näha jääkaru Franzi topist"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ''Postimees'', 16. detsember 2007</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[[Kalev Lilleorg]]: [http://www.ohtuleht.ee/inc/image.aspx?id=76015 Foto jääkaru Franzist Õhtulehes] *[[Küllike Rooväli]]: [http://www.postimees.ee/foto/5/9/11629546e2b8ee403af_2.jpg Foto jääkaru Franzist Postimehes] *Video: [http://www.postimees.ee/090907/esileht/siseuudised/281896.php "Kanal 2: loomaaia külastajad pääsesid ehmatusega"] *Video: [http://www.epl.ee/artikkel/399308 "Loomaaias puurist põgenenud jääkaru suri"] Eesti Päevaleht, 8. september 2007 [[Kategooria:Tuntud jääkarud]] [[Kategooria:Tallinna Loomaaed]] [[Kategooria:Surnud 2007]] mh5o3sre3pclslf4to17bdgnk6k7ivd 0 103643 7212401 7029917 2026-08-11T18:53:20Z Juhan242 213253 /* */ 7212401 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Sirgala | pindala = 0,85 | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Sirgala''' on küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli Sirgala [[asum]] [[Kohtla-Järve]] linnaosa [[Viivikonna]] haldusalas. Küla asub [[Järve linnaosa]]st 40 km ida pool. Sirgalast lõunas asub 14 km² suurune [[Sirgala karjäär|Sirgala põlevkivikarjäär]]. Ajalooliselt kuulus Sirgala küla [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonda]]. Kuni [[1962]]. aastani kuulusid Sirgala asula ja Sirgala karjääri territoorium [[Vaivara külanõukogu]] koosseisu. Aastal 1962 läks Sirgala asula ja karjäär {{kas|[[Viivikonna külanõukogu]]}} alluvusse. [[1987]]. aastal elas Sirgalas 850 inimest, 2002. aastal oli jäänud vaid 323 inimest. 2021. aasta rahvaloenduse järgi elas seal vaid 30 inimest – 14 meest ja 16 naist. Narva-Jõesuu linna värskes arengukavas öeldakse Sirgala kohta, et seal on lagunevaid maju, milles ei ole enam elamiseks sobivaid tingimusi, mis viitab sellele, et tegelik püsielanikkond võib olla veelgi väiksem. == Vaata ka == * [[Sirgala lahing]] * [[Sirgala Põhikool]] * [[Sirgala harjutusväli]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-lood-sirgala-sudamed Eesti lood: 10 | Sirgala südamed] // [[ERR]], 16. märts 2018 * [https://reporter.kanal2.ee/3491275/ida-virumaa-inimtuhi-asula-kasvab-metsa Reporter.ee: Ida-Virumaal seisab asula inimtühjana], 29. september 2008 * [http://www.dzd.ee/344984/akcent-sirgala-poselok-kotorogo-kak-by-net/ Акцент. Сиргала – поселок, которого как бы нет] // [[Den za Dnjom]], 22. november 2010 (''vene keeles'') * [https://www.delfi.ee/artikkel/63683374 FOTOD: Õitsvatest tööstuslinnakutest on saanud lagunevad kolkad] // [[Delfi (portaal)|Delfi]], 25. detsember 2011 {{Narva-Jõesuu linn}} [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] 6raxlbl0yjmf2aeel87f29l7ofrswm1 7212410 7212401 2026-08-11T19:16:41Z ~2026-40402-33 233726 7212410 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Sirgala | pindala = 0,85 | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Sirgala''' on küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli Sirgala [[asum]] [[Kohtla-Järve]] linnaosa [[Viivikonna]] haldusalas. Küla asub [[Järve linnaosa]]st 40 km ida pool. Sirgalast lõunas asub 14 km² suurune [[Sirgala karjäär|Sirgala põlevkivikarjäär]]. Küla (Cirpæ) on mainitud Taani hindamisraamatus. Ajalooliselt kuulus Sirgala küla [[Vaivara mõis]]ale ja [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonda]]. Kuni [[1962]]. aastani kuulusid Sirgala asula ja Sirgala karjääri territoorium [[Vaivara külanõukogu]] koosseisu. Aastal 1962 läks Sirgala asula ja karjäär {{kas|[[Viivikonna külanõukogu]]}} alluvusse. [[1987]]. aastal elas Sirgalas 850 inimest, 2002. aastal oli jäänud vaid 323 inimest. 2021. aasta rahvaloenduse järgi elas seal vaid 30 inimest – 14 meest ja 16 naist. Narva-Jõesuu linna värskes arengukavas öeldakse Sirgala kohta, et seal on lagunevaid maju, milles ei ole enam elamiseks sobivaid tingimusi, mis viitab sellele, et tegelik püsielanikkond võib olla veelgi väiksem. == Vaata ka == * [[Sirgala lahing]] * [[Sirgala Põhikool]] * [[Sirgala harjutusväli]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-lood-sirgala-sudamed Eesti lood: 10 | Sirgala südamed] // [[ERR]], 16. märts 2018 * [https://reporter.kanal2.ee/3491275/ida-virumaa-inimtuhi-asula-kasvab-metsa Reporter.ee: Ida-Virumaal seisab asula inimtühjana], 29. september 2008 * [http://www.dzd.ee/344984/akcent-sirgala-poselok-kotorogo-kak-by-net/ Акцент. Сиргала – поселок, которого как бы нет] // [[Den za Dnjom]], 22. november 2010 (''vene keeles'') * [https://www.delfi.ee/artikkel/63683374 FOTOD: Õitsvatest tööstuslinnakutest on saanud lagunevad kolkad] // [[Delfi (portaal)|Delfi]], 25. detsember 2011 {{Narva-Jõesuu linn}} [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] daq573413pfzdj0ynrilfe8vhohql3n 0 103784 7212403 7059159 2026-08-11T18:58:01Z Juhan242 213253 /* Ajalugu */ 7212403 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Viivikonna | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Viivikonna''' on küla Ida-Viru maakonnas [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. Enne [[2017. aasta haldusreform]]i oli Viivikonna [[Kohtla-Järve]] linnaosa, mille koosseisu kuulus ka [[Sirgala]] asum. Linnaosa pindala oli 2,45 km² ning see asus Kohtla-Järve keskusest umbes 25 km idas. == Ajalugu == Viivikonna küla on mainitud [[Ludwig August Mellin]]i [[Liivimaa atlas]]es, mis ilmus 1798–1810. Aastatel 1935–1936 rajati külast edelasse [[Viivikonna karjäär|põlevkivikaevandus]]. Aastal 1950 nimetati Viivikonna aleviks, mis aastatel 1950–1960 oli [[Narva]] linna halduses, 1960 liideti Kohtla-Järvega. 1987. aastal elas Viivikonnas 750 inimest ja linnaosas 1600. 2006. aastaks oli linnaosa elanike arv vähenenud 312-ni<ref>{{Netiviide| url = http://www.ida-virumaa.ee/topMenu/maakond/areng/valladeAreng/2.doc| pealkiri = Kohtla-Järve linna arengukava| failitüüp = doc| aeg = 2006| online = 30.09.2007| keel = eesti| arhiivimisaeg = 10.06.2007| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070610155951/http://www.ida-virumaa.ee/topMenu/maakond/areng/valladeAreng/2.doc| url-olek = ei tööta}}</ref> 2010. aasta alguse seisuga oli linnaosa elanike arv 208.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohtla-Järve linna arengukava |url=http://www.kohtla-jarve.ee/uploads/documents/keskkonnakaitse/arengukava.pdf |vaadatud=2010-11-13 |arhiivimisaeg=2012-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120319204552/http://www.kohtla-jarve.ee/uploads/documents/keskkonnakaitse/arengukava.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Viivikonnas 99 inimest. [[eestlased|Eestlasi]] oli neist 24 (24,2%).<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-03-02 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> 31. augustil 2023 oli Viivikonna külas registreeritud 40 inimest. Viivikonna järgi on nime saanud Kukruse lademe [[Viivikonna kihistu]]. ==Pildigalerii== <gallery> Kotka skulptuur Viivikonnas.jpg|Kotka skulptuur Viivikonnas Skulptuur Viivikonnas.jpg|Skulptuur Viivikonnas Skulptuurid Viivikonnas.jpg|Skulptuurid Viivikonnas Mänguväljak Viivikonnas.jpg|Mänguväljak Viivikonnas Rahu tänava algus Viivikonnas.jpg|Rahu tänava algus Viivikonnas Kaevurite tn 10, Viivikonna.jpg|Kaevurite tn 10 Torni tn, Viivikonna.jpg|Torni tänav Rahu tn 11, Viivikonna.jpg|Rahu tn 11 Rahu tn 11, Viivikonna 2.jpg|Rahu tn 11 Viivikonna veetorn.jpg|Viivikonna veetorn Sillamäe tee 17, Viivikonna.jpg|Sillamäe tee 17 Rahu tänava silt.jpg|Tänavasilt Rahu tn 1 seinal Rahu tn 1.jpg|Rahu tn 1 Rahu tn 2a, Viivikonna.jpg|Rahu tn 2a Rahu tn 3, Viivikonna.jpg|Rahu tn 3 Rahu tn 5.jpg|Rahu tn 5 Rahu tn 7, Viivikonna.jpg|Rahu tn 7 Rahu tn 8, Viivikonna.jpg|Rahu tn 8 </gallery> == Viited == {{viited}} {{Narva-Jõesuu linn}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] ezt51651c7hkv9e8ywxxcg9qagkxrsc 7212407 7212403 2026-08-11T19:04:07Z ~2026-40402-33 233726 /* Ajalugu */ 7212407 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Viivikonna | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Viivikonna''' on küla Ida-Viru maakonnas [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. Enne [[2017. aasta haldusreform]]i oli Viivikonna [[Kohtla-Järve]] linnaosa, mille koosseisu kuulus ka [[Sirgala]] asum. Linnaosa pindala oli 2,45 km² ning see asus Kohtla-Järve keskusest umbes 25 km idas. == Ajalugu == [[Türsamäe mõis]]a Viivikonna (Wiwikond) küla on mainitud [[Ludwig August Mellin]]i [[Liivimaa atlas]]es 1796. aastal. Aastatel 1935–1936 rajati külast edelasse [[Viivikonna karjäär|põlevkivikaevandus]]. Aastal 1950 nimetati Viivikonna aleviks, mis aastatel 1950–1960 oli [[Narva]] linna halduses, 1960 liideti Kohtla-Järvega. 1987. aastal elas Viivikonnas 750 inimest ja linnaosas 1600. 2006. aastaks oli linnaosa elanike arv vähenenud 312-ni<ref>{{Netiviide| url = http://www.ida-virumaa.ee/topMenu/maakond/areng/valladeAreng/2.doc| pealkiri = Kohtla-Järve linna arengukava| failitüüp = doc| aeg = 2006| online = 30.09.2007| keel = eesti| arhiivimisaeg = 10.06.2007| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070610155951/http://www.ida-virumaa.ee/topMenu/maakond/areng/valladeAreng/2.doc| url-olek = ei tööta}}</ref> 2010. aasta alguse seisuga oli linnaosa elanike arv 208.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohtla-Järve linna arengukava |url=http://www.kohtla-jarve.ee/uploads/documents/keskkonnakaitse/arengukava.pdf |vaadatud=2010-11-13 |arhiivimisaeg=2012-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120319204552/http://www.kohtla-jarve.ee/uploads/documents/keskkonnakaitse/arengukava.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Viivikonnas 99 inimest. [[eestlased|Eestlasi]] oli neist 24 (24,2%).<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-03-02 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> 31. augustil 2023 oli Viivikonna külas registreeritud 40 inimest. Viivikonna järgi on nime saanud Kukruse lademe [[Viivikonna kihistu]]. ==Pildigalerii== <gallery> Kotka skulptuur Viivikonnas.jpg|Kotka skulptuur Viivikonnas Skulptuur Viivikonnas.jpg|Skulptuur Viivikonnas Skulptuurid Viivikonnas.jpg|Skulptuurid Viivikonnas Mänguväljak Viivikonnas.jpg|Mänguväljak Viivikonnas Rahu tänava algus Viivikonnas.jpg|Rahu tänava algus Viivikonnas Kaevurite tn 10, Viivikonna.jpg|Kaevurite tn 10 Torni tn, Viivikonna.jpg|Torni tänav Rahu tn 11, Viivikonna.jpg|Rahu tn 11 Rahu tn 11, Viivikonna 2.jpg|Rahu tn 11 Viivikonna veetorn.jpg|Viivikonna veetorn Sillamäe tee 17, Viivikonna.jpg|Sillamäe tee 17 Rahu tänava silt.jpg|Tänavasilt Rahu tn 1 seinal Rahu tn 1.jpg|Rahu tn 1 Rahu tn 2a, Viivikonna.jpg|Rahu tn 2a Rahu tn 3, Viivikonna.jpg|Rahu tn 3 Rahu tn 5.jpg|Rahu tn 5 Rahu tn 7, Viivikonna.jpg|Rahu tn 7 Rahu tn 8, Viivikonna.jpg|Rahu tn 8 </gallery> == Viited == {{viited}} {{Narva-Jõesuu linn}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] 7ojjzrk38wa2f65tvusbqskcrw2pl8d 7212411 7212407 2026-08-11T19:17:39Z ~2026-40402-33 233726 7212411 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Viivikonna | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Viivikonna''' on küla Ida-Viru maakonnas [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. Enne [[2017. aasta haldusreform]]i oli Viivikonna [[Kohtla-Järve]] linnaosa, mille koosseisu kuulus ka [[Sirgala]] asum. Linnaosa pindala oli 2,45 km² ning see asus Kohtla-Järve keskusest umbes 25 km idas. == Ajalugu == [[Türsamäe mõis]]a Viivikonna (Wiwikond) küla on kujutatud [[Ludwig August Mellin]]i [[Liivimaa atlas]]es 1796. aastal. Aastatel 1935–1936 rajati külast edelasse [[Viivikonna karjäär|põlevkivikaevandus]]. Aastal 1950 nimetati Viivikonna aleviks, mis aastatel 1950–1960 oli [[Narva]] linna halduses, 1960 liideti Kohtla-Järvega. 1987. aastal elas Viivikonnas 750 inimest ja linnaosas 1600. 2006. aastaks oli linnaosa elanike arv vähenenud 312-ni<ref>{{Netiviide| url = http://www.ida-virumaa.ee/topMenu/maakond/areng/valladeAreng/2.doc| pealkiri = Kohtla-Järve linna arengukava| failitüüp = doc| aeg = 2006| online = 30.09.2007| keel = eesti| arhiivimisaeg = 10.06.2007| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070610155951/http://www.ida-virumaa.ee/topMenu/maakond/areng/valladeAreng/2.doc| url-olek = ei tööta}}</ref> 2010. aasta alguse seisuga oli linnaosa elanike arv 208.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohtla-Järve linna arengukava |url=http://www.kohtla-jarve.ee/uploads/documents/keskkonnakaitse/arengukava.pdf |vaadatud=2010-11-13 |arhiivimisaeg=2012-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120319204552/http://www.kohtla-jarve.ee/uploads/documents/keskkonnakaitse/arengukava.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Viivikonnas 99 inimest. [[eestlased|Eestlasi]] oli neist 24 (24,2%).<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-03-02 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> 31. augustil 2023 oli Viivikonna külas registreeritud 40 inimest. Viivikonna järgi on nime saanud Kukruse lademe [[Viivikonna kihistu]]. ==Pildigalerii== <gallery> Kotka skulptuur Viivikonnas.jpg|Kotka skulptuur Viivikonnas Skulptuur Viivikonnas.jpg|Skulptuur Viivikonnas Skulptuurid Viivikonnas.jpg|Skulptuurid Viivikonnas Mänguväljak Viivikonnas.jpg|Mänguväljak Viivikonnas Rahu tänava algus Viivikonnas.jpg|Rahu tänava algus Viivikonnas Kaevurite tn 10, Viivikonna.jpg|Kaevurite tn 10 Torni tn, Viivikonna.jpg|Torni tänav Rahu tn 11, Viivikonna.jpg|Rahu tn 11 Rahu tn 11, Viivikonna 2.jpg|Rahu tn 11 Viivikonna veetorn.jpg|Viivikonna veetorn Sillamäe tee 17, Viivikonna.jpg|Sillamäe tee 17 Rahu tänava silt.jpg|Tänavasilt Rahu tn 1 seinal Rahu tn 1.jpg|Rahu tn 1 Rahu tn 2a, Viivikonna.jpg|Rahu tn 2a Rahu tn 3, Viivikonna.jpg|Rahu tn 3 Rahu tn 5.jpg|Rahu tn 5 Rahu tn 7, Viivikonna.jpg|Rahu tn 7 Rahu tn 8, Viivikonna.jpg|Rahu tn 8 </gallery> == Viited == {{viited}} {{Narva-Jõesuu linn}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] obv09v0ffgs29kzn2xwwodci25kactj 0 105534 7212373 7204692 2026-08-11T16:53:53Z Amherst99 15496 /* */ 7212373 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Bibliotheca Universitatis Tartuensis.jpg|pisi|Raamatukogu fassaad]] [[Fail:Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul.jpg|pisi|Tartu Ülikooli raamatukogu 2017. aasta augustiõhtul.]] [[Pilt:Juri Lotmani büst TÜ raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips).jpg|pisi|[[Juri Lotman]]i büst ülikooli raamatukogus ([[Lev Razumovski]], 1981, kips)]] 23. (11. [[vkj]]) juunil 1802 asutatud '''[https://ut.ee/et Tartu Ülikooli] raamatukogu''' (TÜR) on Eesti vanim ja suurim  järjepidevalt tegutsev raamatukogu.   Raamatukogu ülesandeks on: * Toetada ja edendada õppe-, teadus-, arendus- ja loometööd, tagades Eesti ja maailma teabe- ja kultuurivara kasutamise ülikooli ja ühiskonna arengu huvides * Edendada teadus-, loome- ja arendustegevust kultuuri-, teadusloo, [[Raamatukoguteadus|raamatukoguteaduse]] ja [[Infoteadus|infoteaduse]] vallas * Luua võimalikult täielik [[Rahvusteavik|rahvusteavikute]] kogu * Koguda ja teha kättesaadavaks teadus- ja kultuuriloolise väärtusega arhivaale * Osaleda rahvusliku teabevara loomisel * Ostuada avalikke raamatukoguteenuseid == Ajalugu == [[Tartu Ülikooli ajalugu#Rootsi aeg Tartu Ülikoolis|'''Rootsi ajal 1632 asutatud Tartu Ülikooli''']] (Academia Gustaviana (AG; 1632-1665), Academia Gustavo-Carolina (AGC;1690-1710)) eelarves oli raamatute ostmiseks ette nähtud raha, mida sageli kasutati muul eesmärgil. Vaatamata sellele, et kuningliku resolutsiooniga augustist 1638 määrati raamatukogu täiendamiseks 150 hõbetaalrit aastas, täienes raamatukogu peamiselt annetustena. 1647. a  saadi pärandusena Riia juristi Ludwing Hintelmanni 267-köiteline raamatukogu. Raamatute arvu kasvades nimetati 1648. a ametisse esimene raamatukoguhoidja – õigusteaduse, retoorika ja poeetika professor [[Lorenz Luden|Lorenz Luden.]]  Pärast ülikooli taasavamist 1690. aastal tööd jätkanud ülikooli raamatukogule kinkis kuningas Karl XI oma lähimalt abiliselt, teenekalt riigiametnikult ja diplomaadilt [[Nils Gyldenstolpe|Nils Gyldenstolpelt]] ostetud 2701-köitelise raamatukogu. Kuninga otsusega 167. aastast määrati raamatukogu täiendamiseks 200 hõbetaalrit. Raamatukogu asus Jaani kiriku vastas (Jaani t 8) asuva ülikoolimaja teisel korrusel. 1699. a kolis ülikool Pärnusse. Läheneva sõja hirmus otsustati 3300-köiteline raamatukogu sisse pakkida ning varjule viia. Juulis 1710 viidi raamatuikogu koos muude ülikooli varadega Stockholmi ning liideti Kuningliku raamatukoguga, mõned teosed müüdi ka oksjonil.  Ainsaks sidemeks Rootsi-aegse ning 1802. a  taasavatud keiserliku Tartu ülikooli raamatukoguga on kantsler [[Johan Skytte]] 1633. a annetatud ning 1935. a Soome diplomaadi Martti Ingmanni kingitusena TÜR-i tagasi jõudnud kirikuisa Aurelius Augustinuse Baselis 1528-1529 ilmunud teoste 9. köide.   === [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Keiserliku Tartu ülikooli raamatukogu 1802-1918]] === Keiser [[Paul I]] 4. mail 1799 kinnitatud “Tartu protestantliku ülikooli plaani” järgi oli raamatukogu, loodusloo ja teiste kabinettide ning matemaatiliste instrumentide jm kogude tarbeks ette nähtud 3000 rubla. Ülikooli taasavamist ette valmistava kuratooriumi esimesel koosolekul 24. (vkj 12.) juulil oli arutusel raamatukogu rajamine. Raamatukogu kogudele pani aluse juuli lõpus 1800 Tartusse jõudnud Liivimaalt pärit krahvinna Maria Aurora von Lestocqi raamatuannetus (üle 350 köite 18. sajandi saksakeelset ilukirjandust, vaimulikke ning ajaloo- ja maateaduslikke teoseid).  23. (vkj 11.) juunil 1802 alustas raamatukogu riiginõunik Magnus Johann von Bockilt renditud majas  (Ülikooli t 16) lugejate teenindamist.   Raamatukoguhoidja (juhataja, direktor) ning klassikalise filoloogia, kõnekunsti, esteetika ning kunstiajaloo professori ametikohale kutsuti Danzigi (Gdańsk) akadeemilise gümnaasiumi Atheneumi professor [[Karl Morgenstern|Johann Karl Simon Morgenstern]] (28. august 1770 Magdeburg – 15. september 1852 Tartu). Tema võttis raamatukogu arendamisel eeskujuks teadusmaailmas kõrgelt hinnatud Göttingeni ülikooli raamatukogu. Ülikooli 1803. a põhikiri kindlustas raamatukogule stabiilse riigipoolse eelarve, koostöös professoritega kujunesid välja kogude täiendamise põhimõtted. Arvestades saksa teaduse kõrget taset ning seda, et õppetöö toimus saksa keeles, oli esikohal saksakeelne kirjandus. 1819. aastal sai TÜ raamatukogust Saksamaa ülikoolide vahetusühingu (Tauschverein der deutschen Universitätsschrift en) liige. Sajandi keskpaigaks oli vahetussuhted laienenud üle Euroopa ning lõpuks ka Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Teaduse arengu seisukohast olulisi vanemaid teoseid, maakaarte ja käsikirju lisandus oksjonitelt jm ostetud eraraamatukogudest või saadi annetusena. Suuremaid, rohkesti haruldusi sisaldavaid erakogusid säilitatakse memoriaalkogudena: suurvürst Konstantini vallaspoja Pavel Aleksandrovi (1832; 2900 kd), keemiaprofessor [[Ferdinand Giese]] (1821; 1100 kd), pastor [[Gustav von Bergmann (1749–1814)|Gustav von Bergmann]] (1837; 7690 kd), kirjaniku ja ülikooli kuraatori [[Friedrich Maximilian von Klinger]] (1844; 5500 kd), Karl Morgensterni (1852; 11 800 kd), tiibadjutant Georg von Igelströmi (1891; 570 kd), bibliofiili ja bibliograafi Aleksandr Neustrojevi (1904; 3200 kd) kogud.   1806. a sai raamatukogu asupaigaks endise [[Tartu toomkirik|Tartu toomkiriku]] varemete kooriosasse ülikooli arhitekti [[Johann Wilhelm Krause]] kavandi järgi rajatud hoone. 1850. aastate keskel võttis raamatukoguhoidja Emil Alexander lorenz Anders kasutusele tähestikulise sedelkataloogi. 1873. aastast oli lugejate käsutuses uus süstemaatiline kataloog, mille liigitusskeem pärines Tartu teadlastelt. 1890. aastatel alustas raamatukoguhoidja [[Wolfgang Heinrich Julius Schlüter|Wolfgang Schlüter]] mitmete erikataloogide (manuskriptid, [[Inkunaabel|inkunaablid]], keelatud trükised, ajakirjad) koostamist. I Maailmasõja ajal viidi raamatukogu jm ülikooli varad kolmes etapis 1915.-1917. a Venemaale  Nižni Novgorodi, Permi ja Voroneži. Tartu Landesuniversität’i ([[Landesuniversität Dorpat|Landesuniversität Dorpat)]] raamatukogu 1918 Keiserlik Tartu (1893. aastast Jurjevi) ülikool lõpetas ametlikult tegevuse 31. mail 1918. Landesuniversität’i organiseerijatel tuli hankida õppe- ja teadustööks hädavajalikud vahendid, eriti kurdeti taga raamatukogu ning loodeti see Venemaalt tagasi saada. Üleskutsele annetada raamatuid vastasid paljud ülikooli õppejõud jt isikud. Suurimaks annetuseks 1918. a oli ülikooli endise ajalooprofessori ja raamatukogu direktori [[Richard Hausmann|Richard Hausmanni]] 4288-köiteline Baltica-aineline kogu. === [[Tartu Ülikooli ajalugu|Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli]] raamatukogu 1919–1940 === Raamatukogu direktori ametikohale valiti 1919. a klassikalise filoloogi haridusega [[Friedrich Puksoo]] (1890–1969, aastani 1935 Puksov). 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud [[Tartu rahu|Tartu rahulepingu]] artikli XII p 4 kohaselt kohustus Venemaa tagastama Tartu ülikoolile tema varad, sh raamatukogu.  Venemaale jäi Vene ajaloo ja kultuuri seisukohast olulisi raamatuid, 304 autograafi, 48 käsikirja, gravüüre ja joonistusi ning kaks [[Aleksandr Puškin|Aleksandr Puškini]] surimaski, koguväärtuses 10 165 kuldrubla. Raamatukogu sisemise organisatsiooni aluseks sai kogude jaotamine rahvuslikkust rõhutaval keelelis-territoriaalsel põhimõttel – Eesti osakond ja välismaa osakond, mis hiljem nimetati üldosakonnaks. Eesti trükitoodangu saamise kindlustas õigus [[Inkunaabel|sundeksemplarile]]. Kataloogisüsteemi korraldamisel toetuti anglo-ameerika eeskujudele. Mitmed olulised raamatukogunduslikud algatused Eestis 1920.–1930. aastatel lähtusid Tartu ülikooli raamatukogust: [https://eru.lib.ee/ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu] asutamine,  kataloogimisreeglid, raamatukogunduslik oskussõnavara. Praktilisest vajadusest õpetada lugejaid kasutama raamatukogu katalooge ning teatmeteoseid sai 1927. a. alguse kõrgema raamatukogundushariduse andmine Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikooli raamatukogust kujunes rahvuslik infokeskus, siin koostati 1924.– 1939. a jooksvat rahvus[[Riigibibliograafia|bliograafiat]] „Eesti raamatute üldnimestik“.   === Nõukogude ja Saksa okupatsioonide aeg 1940-1944 === Pärast Eesti annekteerimist NL-i koosseisu 6. augustil 1940 oli raamatukogu jaoks suurimaks muudatuseks sundorientatsioon nõukogude kirjanduse komplekteerimiseks. Hävitustööst Eesti raamatukogude ja raamatu kallal jäid TÜR-i varad puutumata, küll aga tuli raamatukogul hakata 1940. a augustist vastu võtma likvideeritud teadusasutuste ja seltside, üliõpilasorganisatsioonide ning avalikest ja kooliraamatukogudest kõrvaldamisele kuuluvat raamatuvara. Jaanuaris 1944 alustati väärtuslikumate varade pakkimist ning märtsis evakueerimist Viljandi- ja Läänemaale. Suvel viibis raamatukogus Ida-alade riigikomissari volinik major Dietrich Bruns, kes kataloogide põhjal koostas nimekirju varadest, mida taheti viia Saksamaale. Sõjaväevõimude korraldusi eirates pakkisid raamatukogu töötajad Friedrich Puksoo juhise järgi Saksamaale viimiseks väljavalitud varade asemel kastidesse makulatuuri. === [[Tartu Ülikooli ajalugu#Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] teaduslik raamatukogu 1944–1990 === Ülikooli viimisega üleliidulise kõrghariduse ministeeriumi otsealluvusse rahastati raamatukogu õpperaamatukogu tasemel. Nõukogude raamatukogundusele lõivu makstes kujundati 1950. aastatel ümber kogud ja kataloogisüsteem. Nõukogude tsensuurieeskirjade kohaselt eraldati spetsfondi ehk erihoiusoakonda valitseva ideoloogiaga vastuolus olev, pseudoteaduslikuks arvatud või eestlaste rahvusmälu seisukohast oluline kirjandus.   Üliõpilaste vajadusi silmas pidades pikendati raamatukogu lahtiolekuaegu, seati sisse teatmeteenistus, hakati korraldama uudiskirjanduse näitusi, raamatukogututvustusi ning lugejakonverentse. Üha süveneva ruumikitsikuse leevendamiseks ehitati raamatukogu tarbeks ümber endine [[Tartu Ülikooli kirik|ülikooli kirik]], kus avati 1956. a õpperaamatukogu. 1958. a lõpul rahuldas NSVL Kõrghariduse Ministeerium ülikooli taotluse raamatukogu nimetamiseks teadusraamatukoguks. 1962. Aastal sai raamatukogu direktoriks [https://raamatukoguyhing.wixsite.com/sajandirkhoidjad/laine-peep Laine Peep] (1932–2001; direktor 1962–1990), kelle juhtimisel saavutas raamatukogu innovaatilise töökorraldusega teadusraamatukogu maine. Töötajate arvu suurenemine võimaldas asuda 1960. aastatel sisulisemalt tegelema haruldaste raamatute, käsikirjade ning kunstikoguga, läbi töötama reservkogu vanema kirjanduse lünkade täitmiseks ning vahetuseks; üliõpilastele hakati korraldama infoallikate tundumiseks bibliograafiaõppusi; kümnendi lõpul tõusis tähelepanu keskmesse infotöö. Detsembris 1980 valmis [[Tartu Ülikooli raamatukogu hoone|raamatukogu uus hoone W. Struve t 1]], mis avati lugejatele 22. veebruaril 1982.   === Tänapäev === 1990. aastatel algas kiire infotehnoloogiline areng. 1991. aastal said lugejad esmakordselt kasutada andmebaase, 1994. aastal töötati raamatukogus välja raamatukogus Eesti esimene elektronkataloog INGRID. 1996. aastal liitus raamatukogu ühise infosüsteemi rakendamiseks ning andmebaaside loomiseks Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga (ELNET Konsortsium). 1999. aastal loodi Tartu Ülikooli raamatukoguvõrk, kuhu praegu kuulub 26 erialaraamatukogu erinevates õppehoonetes Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Viljandis.   Viimasel paaril aastakümnel on kogud olulisel määral täienenud ning seda eelkõige elektrooniliste materjalidega. Samuti digiteeritakse teadus- ja kultuuriloolisi kogusid, et kõigil oleks neile veebis juurdepääs. Ülikooli teadustöö tulemuste avaldamiseks ja arhiveerimiseks on loodud erinevad e-keskkonnad: TÜ digiarhiiv ADA, ajakirjade publitseerimiskeskkond OJS avatud juurdepääsuga teadusajakirjadele ning DataCite Eesti teadustöö käigus kogutud andmetele. Paremaks e-ressursside kasutamiseks pakub raamatukogu veebipõhiseid infopädevuse kursusi. 2003. aastal koostöös ülikooli üliõpilasesindusega alguse saanud ööraamatukogu traditsioon võimaldab talvisel ja kevadisel eksamisessioonil mitme nädala jooksul kasutada raamatukogu südaööni. Õpikeskkonna arendamisel on loodud mugavad rühmatööruumid ja avahoidla koos iseteeninduse võimalustega ning laiendatud avakogusid.  2006. aastal alustati raamatukogus infopädevuse koolituste korraldamisega. Nendele on lisandunud tudengitele ja doktorantidele toimuvad kursused erialainfootsingu, avatud teaduse ning teadusandmete haldamise alal. 2009. aastast on ülikooli raamatukogu olnud avatud teaduse põhimõtete rakendamise eestvedajaks. Raamatukogu nõustab teadlasi teadusandmete haldamise, säilitamise ja publitseerimise osas ning haldab teadusandmete repositooriumit DataDOI.   Aastail 2016'''–'''2017 renoveeriti raamatukogu hoonet ning uuenesid nii fuajee, teise korruse suur saal kui kolmanda korruse 1. lugemissaal koos muusikasaaliga. Põhjaliku remondi läbisid ka maa-aluste hoidlate ruumid ning renoveeriti konverentsikeskuse ala, lisaks vahetati välja veetorustik ja elektriseadmed ning ruumidesse lisandusid kliimaseadmed.   2017. aastal kuulutati Tartu ülikooli raamatukogu hoone riiklikuks kultuurimälestiseks.   === Tartu Ülikooli raamatukogu e-pood === Raamatukogul on e-pood, kus müüakse kasutatud raamatuid. Muu hulgas saab sealt osta raamatuid, mida TÜ raamatukogus on vajalikust rohkem. Raamatuid on eri keeltes ja nende hulgas on õpikud, teaduskirjandus, ilukirjandus, teatmeteosed. Ostetud raamatud saadetakse postiga või antakse kätte raamatukogus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tartu Ülikooli raamatukogu e-raamatupood |pealkiri=Meist |url=https://raamatupood.utlib.ee/et/content/4-meist |vaadatud=8. veebruaril 2023}}</ref> == Juhtumid == * 2022. aasta aprillis varastasid kaks kurjategijat raamatukogust haruldasi raamatuid ja käsikirju, tekitades kahju 158 000 eurot. Kaks meest käisid kümne päeva jooksul raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna lugemissaalis väidetavalt uurimistööd tegemas. Vargus avastati sama aasta augustis, kurjategijad olid teosed koopiate vastu vahetanud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-12-21 |pealkiri=Vargad viisid Tartu Ülikooli raamatukogust 76 000 euro eest raamatuid |url=https://www.err.ee/1608827233/vargad-viisid-tartu-ulikooli-raamatukogust-76-000-euro-eest-raamatuid |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Samad kurjategijad tekitasid [[Läti Rahvusraamatukogu|Läti rahvusraamatukogus]] veel suurema kahju.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sajandi varguse Tartu ülikooli raamatukogus toime pannud mehe vangistus jõustus |url=https://www.ohtuleht.ee/1108195/sajandi-varguse-tartu-ulikooli-raamatukogus-toime-pannud-mehe-vangistus-joustus |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Kätte saadi üks kurjategijatest, Beqa Tsirekidze, kellele määrati karistuseks kaks aastat vangistust, tekitatud kahju hüvitamise ja [[Menetluskulud|menetluskulude]] kandmise kohustuse, saadeti riigist välja ja kehtestati viieaastane [[sissesõidukeeld]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nutikas raamatuvaras läheb vangi, tema kaasosaline endiselt prii! |url=https://www.ohtuleht.ee/1100287/nutikas-raamatuvaras-laheb-vangi-tema-kaasosaline-endiselt-prii |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Maakohus mõistis väärtuslikud raamatud varastanud mehele kaks aastat vangistust |url=https://ringfm.treraadio.ee/uudised/39196/tartu-maakohus-moistis-vaartuslikud-raamatud-varastanud-mehele-kaks-aastat-vangistust |vaadatud=2025-01-20 |väljaanne=RingFM - Tartu- ja Jõgevamaa, Võru- ja Põlvamaa |keel=et}}</ref> == Raamatukogu ajaloos olulised inimesed == [[Pilt:Area Morgensterniana 1.JPG|pisi|Raamatukogu esimese direktori [[Karl Morgenstern]]i auks püstitatud [[Johann Karl Simon Morgensterni monument|mälestusmärk]] Toomemäel]] Raamatukogu esimene direktor oli [[kõnekunst]]i, klassikalise [[filosoofia]], kirjandus- ja kunstiajaloo professor [[Johann Karl Simon Morgenstern]], kes oma 37 tegevusaasta jooksul komplekteeris rikkaliku fondi. Morgensterni isikliku raamatukogu, mis oli tol ajal suurim erakogu Tartus, pärandas Morgenstern oma [[1851]]. aastal koostatud testamendi järgi ülikooli raamatukogule, kuhu lesk Minna Morgenstern selle [[1852]]. aasta detsembris üle andis.<ref name="Njm1G" /> Morgensterni raamatukogu säilitatakse ülikooli raamatukogus tema memoriaalkoguna (tähis Mrg). Ülikooli raamatukogus säilitatakse ka Morgensterni isiklikku käsikirjakogu, mis sisaldab teiste seas umbes 3000 kirja ligi 700 isikult. Kirjade korrespondentideks on eri alade inimesed, teiste hulgas [[Preisimaa kuningas]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]], erilist uhkust tundis Morgenstern kirjade üle, mille olid talle saatnud [[Friedrich von Schiller]], [[Johann Wolfgang von Goethe]] ja [[Immanuel Kant]]. [[1919]]. aastal valiti [[Friedrich Puksoo]] raamatukogu juhataja kandidaadiks ja [[1920]]. aasta algul juhatajaks, kellena ta töötas 25 aastat järjest. Kvalifikatsiooni tõstmiseks sooritas ta rohkesti õppe- ja uurimusreise [[Euroopa]] maadesse: [[1919]]. aastal [[Soome]], kus ta töötas kõigis [[Helsingi ülikooli raamatukogu]] osakondades, [[1920]]. aastal tutvus ta [[Petrograd]]i ja [[Moskva]] raamatukogudega, [[1922]]. aastal käis [[Saksamaa]]l ja [[Austria]]s, [[1924]]. aastal [[Poola]]s, Saksamaal, [[Prantsusmaa]]l ja [[Belgia]]s, [[1925]] ja [[1931]] [[Taani]]s ja [[Rootsi]]s, korduvalt käis ta [[Läti]]s ja Soomes. === Tartu Ülikooli raamatukogu direktoreid === * [[Kaja Noodla]] (1949–1951), * [[Aimi Hiir]] (1951–1962), * [[Laine Peep]] (1962–1990), * [[Malle Ermel]] (1990–1995, direktori kohusetäitja 2010–2012), * [[Peeter Olesk]] (1995–1999), * [[Toomas Liivamägi]] (1999–2004), * [[Martin Hallik]] (2005–2010 ja 2016–2018), * [[Liisi Lembinen]] (direktori kohusetäitja 2013–2016), * [[Krista Aru]] ([[2019]]–[[2024]]), * [[Jaanika Anderson]] (2024–). == Liikmesus erialaorganisatsioonides == Tartu Ülikooli Raamatukogu (või ka ametlikult Tartu Ülikool) on järgmiste koostöö- ja erialaorganisatsioonide liige<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tartu Ülikooli raamatukogu |pealkiri=Meist |url=https://utlib.ut.ee/meist |vaadatud=8. veebruaril 2023 |arhiivimisaeg=2023-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230208120251/https://utlib.ut.ee/meist |url-olek=ei tööta }}</ref>: * [[ELNET Konsortsium|Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ELNET]] * [[Eesti Muusikakogude Ühendus]] * [[The European Information Association]] (EIA) * [[European Association for Health Information and Library Association]] * [[Bibliotheca Baltica]] * [[International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres]] (IAML) * [[Ligue des Bibliothèques Européennes de Recherche]] (LIBER) * [[International Association of Law Libraries]] (IALL) * [https://datacite.ee/ DataCite Eesti konsortsium] == Vaata ka == * [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]] == Viited == {{viited|allikad=<ref name="ecSeJ">[https://utlib.ut.ee Tartu Ülikooli raamatukogu koduleht]</ref> <ref name="YDadP">Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslik Raamatukogu : teatmik / koost. A. Kirsel. Tartu, 1966.</ref> <ref name="yH0Mh">Trükisõna ja selle saladusi. Uurimusi ja artikleid. / koost. A. Palm. Tallinn, Eesti Raamat, 1983.</ref> <ref name="UETtg">Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 2000. Tartu, 2000</ref> <ref name="mv9KD">[https://sisu.ut.ee/euroinfo/avaleht/ Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskus]</ref> <ref name="dMf6G">{{Netiviide |url=http://utlib.ee/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-07-29 |arhiivimisaeg=1996-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/19961218174559/http://utlib.ee/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="kOxKM">{{Netiviide |url=http://slidegur.com/doc/5384580/%E2%80%9Ceesti-m%C3%A4rks%C3%B5nastiku%E2%80%9D-loomislugu |pealkiri=S. Nilbe. Eesti märksõnastiku loomislugu. |vaadatud=2016-02-12 |arhiivimisaeg=2016-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160216101209/http://slidegur.com/doc/5384580/%E2%80%9Ceesti-m%C3%A4rks%C3%B5nastiku%E2%80%9D-loomislugu |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="llT6v">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/teod-sirje-nilbe/ Teod. Sirje Nilbe. "Sirp", 20.11.2009 *]</ref> <ref name="kr0Z4">{{Netiviide |url=http://www.heateenindus.ee/ |pealkiri=Heateenindus.ee |vaadatud=2007-11-20 |arhiivimisaeg=2007-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071126100910/http://www.heateenindus.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dbyev">Raamatukogu 3 / 2007.</ref> <ref name="Njm1G">{{Netiviide |url=http://www.utlib.ee/index.php?e_id=12&p_id2=212 |pealkiri=Tartu Ülikooli raamatukogu memoriaal- ja erikogud |vaadatud=2014-05-13 |arhiivimisaeg=2014-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140410080554/http://www.utlib.ee/index.php?e_id=12&p_id2=212 |url-olek=ei tööta }}</ref>}} == Kirjandus == * [[Friedrich Puksoo]], "[[Oskar Luts]] Tartu Ülikooli Raamatukogu töötajana" – kogumikus "Mälestusi Oskar Lutsust", koostanud [[Eerik Teder]] ja [[Meelik Kahu]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1966]], lk 204–209 * [[Laine Peep]], "Katus pea kohal" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1982]], nr 9, lk 484–488 * "Trükiväljaandest digitaalseni. Tartu Ülikooli Raamatukogu 200: ettekanded [konverentsil, 13.–14.10.2002, Tartu] = ''From printed book to digital. Tartu University Library 200: proceedings''". Trükiks ette valmistanud [[Malle Ermel]], [[Marika Liivamägi]], [[Rein Saukas]]. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu [[2002]], 194 lk; ISBN 9985874161 * "Puudutus" (jutud, katkend poeemist ja näidend). Koostaja [[Kristina Pai]]; järelsõna: [[Toomas Raudam]]. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu 2002, 182 lk; ISBN 998587417X == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://utlib.ut.ee Tartu Ülikooli raamatukogu koduleht] {{koord}} {{Tartu Ülikool}} [[Kategooria:Tartu raamatukogud]] [[Kategooria:Tartu Ülikool|Raamatukogu]] fviste5a8iafer02cgi7ey8roo7jup7 0 107411 7212217 7212216 2026-08-11T12:00:00Z Andreas003 7485 7212217 wikitext text/x-wiki {{Täienda|kuu=august|aasta=2026}}{{Viitamata|kuu=august|aasta=2026}} {{See artikkel|räägib tunnustamata Abhaasia haldusüksusest. Gruusia haldusüksuse kohta vaata [[Gudauta omavalitsus]].}}{{Provints | nimi = Gudauta rajoon | nimi1_keel = abhaasi | nimi1 = Гәдоуҭа араион | nimi1_latin = ( Gudoutha araion ) | nimi2_keel = vene | nimi2 = Гудаутский район | nimi2_latin = ( Gudautski raion ) | nimi3_keel = gruusia | nimi3 = გუდაუთის რაიონი | nimi3_latin = ( Gudauthis raioni ) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1640 | elanikke = 38650 | elanikke_seis = 2020 | keskuse_nimi = [[Gudauta]] | asendikaardi_pilt = Gudauta.png }} '''Gudauta rajoon''' on [[Gruusia]] keskvõimust sõltumatu [[Abhaasia]] Vabariigi [[1. järgu haldusüksus]]. [[Kategooria:Gruusia rajoonid]] [[Kategooria:Abhaasia]] efwo143ljktbwx4hvwofabrhfkbx2pa 0 107423 7212218 6476081 2026-08-11T12:00:46Z Andreas003 7485 7212218 wikitext text/x-wiki {{Täienda|kuu=august|aasta=2026}}{{Viitamata|kuu=august|aasta=2026}} {{See artikkel|räägib tunnustamata Abhaasia haldusüksusest. Gruusia haldusüksuse kohta vaata [[Gagra omavalitsus]].}}{{Provints | nimi = Gagra rajoon | nimi1_keel = abhaasi | nimi1 = Гагра араион | nimi1_latin = ( Gagra araion ) | nimi2_keel = vene | nimi2 = Гагрский район | nimi2_latin = ( Gagrski raion ) | nimi3_keel = gruusia | nimi3 = გაგრის რაიონი | nimi3_latin = ( Gagris raioni ) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 772 | elanikke = 39279 | elanikke_seis = 2020 | keskuse_nimi = [[Gagra]] | asendikaardi_pilt = Abkhazia Gagra map.svg }} '''Gagra rajoon''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Gruusia]] keskvõimust sõltumatus [[Abhaasia|Abhaasia Vabariigis]]. Hõlmab endise [[Gagra]] linnanõukogule allunud territooriumi. Suuremad asulad on [[Gagra]], [[Pitsunda]], [[Tšigripš]] ja [[Leselidze]]. Gagra rajoonis asuvad [[Salme küla|Salme]] ja [[Sulevi]] küla. Rajoonis asub [[Ritsa järv]]. [[Kategooria:Gruusia rajoonid]] [[Kategooria:Abhaasia]] jps9syb8aysxwvuvjpl3ijba0b09yfk 0 114189 7212363 6897871 2026-08-11T16:25:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212363 wikitext text/x-wiki '''Erik Tohvri''' (kodanikunimega '''Hans-Erik Laansalu'''; [[22. märts]] [[1933]] [[Rakvere]] – [[12. juuni]] [[2020]]) oli eesti kirjanik, hariduselt elektritehnik. Hans-Erik Laansalu sündis Rakveres sõjaväelase pojana. Kolm aastat pärast poja sündi lahutasid vanemad abielu, Erik jäi vanavanemate kasvatada ja sai vanavanemate perekonnanime.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/162170/erik-tohvri-minu-raamatutel-peaks-olema-hoiatus-ainult-ule-50aastastele Pino, Jüri. Erik Tohvri: minu raamatutel peaks olema hoiatus: ainult üle 60aastastele!] Õhtuleht, 3. september 2004.</ref> Tema vanaisa oli eluaegne kooliõpetaja [[Alfred Liigmann]] (alates 1935. aastast Alfred Laansalu).<ref>[https://www.tlu.ee/sites/default/files/Eesti%20Pedagoogika%20Arhiivmuuseum/harju-jaani/liigmann_alfred.html Alfred Liigmann. Pedagoogika Arhiivmuuseum. Tallinna Ülikool.]</ref><ref>[https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/10482757/12.2016+Jõelähtme+vallaleht+detsember.pdf/e0898ff4-1f02-4edc-a2d0-3304bd60e3db?version=1.0 Tohvri, Erik. Vana Jägala-Joa – ''in memoriam''...?]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Jõelähtme Vallaleht, nr 234, detsember 2016.</ref> Ta õppis [[Rakvere 3. Algkool]]is, [[Jägala-Joa Algkool]]is ja [[Kodasoo kool]]is [[Harju maakond|Harjumaal]], lõpetas [[Tallinna Elektromehaanika Tehnikum]]i [[elektrotehnika]] erialal. Töötas [[ETKVL]]-is energeetikuna, [[Tallinna Elektrivõrk|Tallinna Elektrivõrgus]] valvedispetšerina, ettevõttes [[Harju Elekter]] juhtiva konstruktorina ja ettevõttes ABB HE tegevdirektorina. ==Looming== Kirjanduskatsetusi alustas ta koolipõlves. Ta on kirjutanud 12 [[kuuldemäng]]u, [[novell]]e, [[humoresk]]e, filmi[[stsenaarium]]i ("Pihlakaväravad"). Pärast pensionile jäämist kirjutas ta põhiliselt [[romaan]]e. ===Teosed=== <table><tr valign=top><td> * "Majad jõe ääres" (2001) * "Kollaste lehtede aegu" (2002) * "Lummetallatud rada" (2003) * "Tants läbi rukki" (2003) * "Kaksikelu" (2003) * "Kasevälja" (2003) * "Kodumaja" (2004) * "Elutöö" (2004) * "Lepavere mõis" (2004) * "Kaldaliiva" (2005) * "Äravalitu" (2005) * "Äravalitu 2" (2005) * "Pilvehaldjad: Lugu lasteaia "Vikerkaar" sünnist" (2005) <td> * Triloogia 1. osa "Sügisvalgus" (2005) * Triloogia 2. osa "Tuisune talv" (2006) * Triloogia 3. osa "Arglik kevad" (2006) * "Peeglikillud: meenutusi elust ja kirjutatust 1933–2006" (2006) * "Arglik kevad" (Varrak 2006) ISBN 9985312465 * "Mürgiliblikas" (2007) * "Rannal õitseb kibuvits" (2008) * "Kodutute küla" 1. raamat "Ümberasujad" (2008) ISBN 9789985316856 * "Kodutute küla" 2. raamat "Sulasest sai peremees" (2008) ISBN 9789985317969 * "Kodutute küla" 3. raamat "Pilvine taevas" (2009) ISBN 9789985318980 * "Kodutute küla" 4. raamat "Läänetuul, taeva luud" (2009) ISBN 9789985319734 * "Laenatud rõõmud" (2010) * "Naabrid" (2011) <td> * "E-armastus" (2011) * "Mere taga" (2012) * "Kaamos" (2013) * "Veel on aega" (2014) * "Ühe katuse all" (2014) * "Hingevõlg" (2015) * "Äri ja armastus" (2016) * "Irdabielu" (2016) * "Sõbrad ja hallikirju koerake" (2017) * "Laanekuru saaga" (2018) * "Elupõletajad" (2019) </table> ==Tsitaat== {{Tsitaat2| Selleks et võimul püsida, pannakse kõik mängu või müüki. Sisuliselt on tegemist ikkagi häälte ostmise oksjoniga. Kõik võib kätte saada, asi on ainult hinnas. | [[Erik Tohvri]] <ref>[[Peeter Ernits]]. [http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=27459485 "Menukite autor Erik Tohvri: Mina olen parandamatu realist"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. [[Maaleht]], 12. detsember 2009. Lk 30–31</ref>}} ==Tunnustus== *2006 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Kaldaliiva") ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/?id=43808 "Erik Tohvri: jant Vabadussõjast"] [[Postimees]], 27. oktoober 2008 *[[Peeter Ernits]]. [http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=27459485 "Menukite autor Erik Tohvri: Mina olen parandamatu realist"] [[Maaleht]], 12. detsember 2009. Lk 30–31 *[[Mari Peegel]]. [http://www.epl.ee/artikkel/579483 "Laenutusedetabeli tipus troonib Erik Tohvri"] Eesti Päevaleht, 2. juuli 2010 *[http://arvamus.postimees.ee/815014/ "Erik Tohvri: demokraatia varjuküljed ehk millal diktatuur Tallinnas ületab rahva taluvuspiiri?"] Postimees.ee, 20. aprill 2012 {{JÄRJESTA:Tohvri, Erik}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Karjaküla kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 8drri84knfuc2ei0p9ll7jjo0lglfql 0 117786 7212646 7092687 2026-08-12T08:26:57Z Kuriuss 38125 7212646 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib jõelestast; kalade perekonna kohta vaata artiklit [[Lest (perekond)]], parasiitide kohta artiklit [[Lestalised]].}} {{Taksonitabel | nimi = Lest | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Munroe, T.A.|nimi=Platichthys flesus|aasta=2009|ID=135717|IUCN_aasta=2011}}</ref> | pilt = Platichthys flesus Vääna-Jõesuu in Estonia.jpg | pildi_seletus = [[Vääna-Jõesuu]] rannikumere lest | pildi_laius = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | ülemselts = | selts = [[Lestalised (kalad)|Lestalised]] ''Pleuronectiformes'' | sugukond = [[Lestlased]] ''Pleuronectidae'' | alamsugukond = | perekond = [[Lest (perekond)|Lest]] ''Platichthys'' | liik = '''Lest''' | binaarne = ''Platichthys flesus'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Lest''' ehk '''jõelest''' ehk '''euroopa lest''' (''Platichthys flesus'') on [[lestlased|lestlaste]] sugukonda [[lest (perekond)|lesta]] perekonda kuuluv [[kalad|kala]]. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. 2018. aastal leiti, et jõelesta peaks eristama [[läänemere lest]]ast (''Platichthys solemdali''), mis tuleks arvata eraldi liigiks. Kuigi välimuselt on kaks liiki peaaegu eristamatud, on erinevused kalade käitumises, [[DNA|DNA-]]s ja sugurakkudes.<ref>[https://novaator.err.ee/846068/soomlased-kirjeldasid-esimest-ainult-laanemeres-elavat-kalaliiki "Soomlased kirjeldasid esimest ainult Läänemeres elavat kalaliiki"] ERR Novaator, 12. juuli 2018.</ref> 2026. aasta on lest Eestis [[aasta kala]]. == Kirjeldus == Lesta, nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks.<ref name=lk429>"[[Loomade elu]]", 4. kd, lk 429.</ref> Moonde läbinud isenditel on mõlemad [[silm]]ad samal kehapoolel.<ref name=lk429/> Alumist poolt nimetatakse ka pimedaks pooleks,<ref name=lk429/> pealmist poolt silmapooleks.<ref name=lk435>"Loomade elu", 4. kd, lk 435.</ref> Kuigi lestalised on tavaliselt parempoolsed ehk nende silmad on paremal pool,<ref name=lk429/> on lesta perekonnas palju vasakpoolseid isendeid, olenevalt asurkonnast 40–58%.<ref name=lk435/> Lesta keha on lapik. Selja- ja [[pärakuuim]] katavad peaaegu kogu külge. [[Kõhuuim]]ed paiknevad eespool [[rinnauim]]i.<ref name=lk429/> Piki selja- ja pärakuuime alust ning [[küljejoon]]t on tal kühmud või luuplaadid.<ref name=lk435/> Küljejoon on tal sirge või rinnauimede kohal väga vähe kooldunud.<ref name=lk435/> Lesta pime külg on valge, harvem pruunide tähnidega, silmapool värvunud halliks, pruunikashalliks või punakaspruuniks.<ref name=lk435/> Pealmise poole värvust suudab lest muuta ning see oleneb põhja värvusest ja mustrist.<ref name=lk430>"Loomade elu", 4. kd, lk 430.</ref> See omadus on seotud [[nägemine|nägemisvõimega]], sest pimedaks tehtud lest ei suuda enam värvust muuta.<ref name=lk430/> Ta matkib oma kehaga keskkonna värvust nii hästi, et muutub peaaegu märkamatuks.<ref name=lk430/> == Eluviis == Lest kaevub väga kiiresti. Põhjal lamades ajab ta lainjate liigutustega põhjaainese üles, laskub tekkinud süvendisse ja lõikub keha servadega põhjaainesesse. Ülespaisatud materjal langeb alla tagasi ja katab kala..<ref name=lk430/> Lest liigub vähe ja ta on halb ujuja. Harilikult ujub ta lapiti, pime külg allpool, tehes selja- ja pärakuuimega lainelisi liigutusi. Seevastu hädaohus pöördub ta serviti, seljapool ülespoole, ja sööstab minema, seejärel pöördub jälle pimeda poolega põhja poole.<ref name=lk430/> == Levila ja elupaigad == [[Fail:Kajakas lestaga 2008.jpg|pisi|Kajakas lestaga]] Lest moodustab mitu [[alamliik]]i: lõunapoolse [[Must meri|Mustas]] ja [[Aasovi meri|Aasovi meres]], läänepoolse [[Läänemeri|Läänemeres]] ja [[Põhjameri|Põhjameres]], loodepoolse [[Murmani rannik]]ul ja kirdepoolse [[Valge meri|Valges meres]].<ref name=lk435/> Kala kehapikkus oleneb asurkonnast. Põhjapoolsed on suuremad. Levila lõunaosas on nende kehapikkus kuni 23&nbsp;cm, Murmani rannikul kuni 33&nbsp;cm, [[Tšoši laht|Tšoši lahes]] kuni 40&nbsp;cm.<ref name=lk435/> Kaal on kuni 3,5&nbsp;kg. Lestad elavad madalas meres, sealhulgas jõe[[suue|suudme]] lähedal olevates tugevasti magestunud kohtades. Riimveelises Läänemeres leidub teda kõikjal. Mõnikord läheb ta jõkke ja isegi võib seda mööda vastuvoolu tõusta, näiteks mööda [[Põhja-Dvinaa]]d [[Arhangelsk]]istki ülesvoolu ja [[Thames]]i mööda kuni [[London]]ini.<ref name=lk435/> == Paljunemine == Lest [[kudemine|koeb]] alati meres.<ref name=lk435/> Tema [[marjatera]]s ei ole õlitilka.<ref name=lk432>"Loomade elu", 4. kd, lk 432.</ref> Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv.<ref name=lk432/> [[Vastne|Vastsed]] on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka [[Moone (bioloogia)|moonde]], mille käigus sümmeetria kaob. Üks kehapool kasvab kiiremini kui teine, mistõttu selle poole silm nihkub algul pea servale ja seejärel teisele kehapoolele. Keha lameneb külgede suunas ja muutub kõrgemaks. Seljauim nihkub ettepoole, pealaele. Mõned teisedki elundid ja koed kasvavad ebaühtlaselt, mille tulemusena moonduvad koljuluud ja [[suu]] kõverdub. Ka [[lõpused|lõpuseaparaat]] muutub ebasümmeetriliseks. Pimeda poole värvus kaob.<ref name=lk430/> [[Pilt:Nõva vald, Peraküla rand.JPG|pisi|Sügisene lestapüük [[Nõva vald|Nõva vallas]] [[Peraküla (Lääne-Nigula)|Peraküla]] rannas]] == Töönduslik tähtsus == Lest on [[töönduskala]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Platichthys flesus}} * {{Elurikkus}} * [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/PLAFLE2.htm Lest] bio.edu.ee [[Kategooria:Eesti kalad]] [[Kategooria:Lestlased]] qiysvm28q6me5h21z5q11v9evci41u3 1 117794 7212652 929242 2026-08-12T08:34:43Z Kuriuss 38125 7212652 wikitext text/x-wiki Ilmselt on sõnal ka teisi arvestatavaid tähendusi --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 13. veebruar 2008, kell 16:54 (UTC) : Jah, artiklkist [[Vagellest]] suunab siia valesti. Peale selle on veel need lestad, millega ujutakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. veebruar 2008, kell 18:38 (UTC) Nimetus "Aasta kala" ei kuulu Vikipeedia artiklis jaotisse "Tunnustus", sest see ei tähenda, et kala on valitud aasta parimaks (ilusamaks, saagikamaks, südamlikumaks vms) kalaks. Aasta kala valimine ja propageerimine on lihtsalt turundus- ehk propagandavõte, mille abil tutvustatakse mingit liiki aasta jooksul teistest liikidest põhjalikumalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. august 2026, kell 11:34 (EEST) shbptief0e7dkd3nz6qsyjult7egp0y 0 118317 7212710 7190082 2026-08-12T10:49:02Z ~2026-44322-14 235302 /* Töö teatris */ 7212710 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hellelaas.jpg|pisi|Helle Laas (2010)]] '''Helle Laas''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1941]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjanik. ==Haridus== Ta on õppinud [[Viktor Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool|Viktor Kingissepa nimelises Kuressaare Keskkoolis]] ja [[Tallinna 27. 7-klassiline kool|Tallinna 27. 7-klassilises Koolis]] ning lõpetanud 1961. aastal [[Tallinna 7. Keskkool|Tallinna 7. Keskkooli]]. Aastatel 1962–1965 õppis ta Eesti Teatriühingu Nukuteatri õppestuudios näitlemist. == Töö teatris == Esimese suurema rolli mängis Helle Laas [[Paul Pinna nimeline Rahvateater|Paul Pinna nimelises Rahvateatris]], kus ta kehastas [[Leida Rammo]] lavastuses nimitegelast [[Vilhelmine Klementi]]t. Helle Laasil soovitati osaleda lavakunstikateedri vastuvõtukatsetel, mis aga ebaõnnestusid. Aastatel 1962–1965 õppis ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Eesti Riikliku Nukuteatri]] õppestuudios. 1965. aastal kutsus Ugala peanäitejuht [[Aleksander Sats]] kutsus ta [[Ugala]] õppestuudiosse. [[Ugala]]sse jäi Helle Laas aastateks 1965–1968. Helle Laasi koduteater on siiski [[NUKU teater]], kus ta töötas aastatel 1968–1982 ja taas aastast 1986. Vahepealsed neli hooaega oli Laas rahvateatri [[Käpik (teater)|Käpik]] peanäitejuht. Tema elutöö on teatrikunst väikelastele. Oma autorilavastusi on ta ise nimetanud hällitavalt "titetükkideks"; sest need on mõeldud mudilastele alates teisest eluaastast. Neid lavastusi (nt "Kiki ja Miki", "Tsuhh-tsuhh-tsuhh", "Hanel oli auto", "Käed ja kindad" jmt) iseloomustab korduvelementide kasutamine, vähene tekst rohke tegevusega, samuti vähesed, ent selged karakterid ning lastele hõlpsalt haaratav värviline [[stsenograafia]]. Etendus kestab umbes 30–35 minutit ja lastel on võimalus pärast etendust nukkudega tutvuda ning sirmi taha piiluda. Laas on pidanud tähtsaks, et laps hakkaks mõistma piiri mängu ja reaalsuse vahel. Helle Laas on olnud viljakas mononäitleja. Tema enda dramatiseeritud ja lavastatud menukad pärimuslood (nt "Vepsa muinasjutud", "Setu muinasjutud", "Saami muinasjutud", "Komi muinasjutud", "Islandi lood" jm) on hõlmanud osalusteatri, [[improvisatsioon]]i ja ka [[estraad]]i elemente. Laas jutustas, laulis ja mängis, kuid haaras etenduse arenedes kaasa ka publiku: soovijaile anti võimalus laval nukke liigutada. Monolavastustest menukaim, puunukkudega mängitud "Vepsa muinasjutud" on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel teatrifestivalidel ning on toonud Helle Laasile mitu auhinda<ref>{{Netiviide|Autor=Kulli, Jaanus|URL=https://www.ohtuleht.ee/347339/helle-laas-hinnati-omski-festivalil-parimaks-nukunaitlejaks|Pealkiri=Helle Laas hinnati Omski festivalil parimaks nukunäitlejaks|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=23. september 2009|Kasutatud=11.02.2019}}</ref>. Aastatel 2015–2018 mängis ta Noorsooteatris täiskasvanutele mõeldud autobiograafiliste sugemetega monolavastust "Ajarefrään" (autor ja lavastaja [[Jaanika Juhanson]]). 1980. aastate lõpus on Helle Laas [[Pirgu mõis]]as ka estraadi viljelenud. Ta on esinenud teatri- ja kirjandusteemalistes tele- ja raadiosaadetes. === Rollid Nukuteatris === *Kassipoeg – Sapgir/Tsõferovi "Tahan olla suur", 1968 *Rebane – Uno Leiese "Naljakas pomm", 1969 *Tembu, Turumammi – Uno Leiese "Vembu ja Tembu", 197 *Tüdruk – Oskar Liigandi "Lugu sepast", 1970 *Inimene, Turris – Oskar Liigandi "Pikse pasun", 1971 *tädi Marie – Tšepovetski "Piuks, Mäuks ja tädi Marie", 1972 *Vanamoor, Kikk-kυrv – Juhan Kangilaski "Kalevipoja võitlus Sarvikuga", 1973 *Jänes – Kim Meškovi "Elas kord Jänku", 1974 *Lapiline karu – Kim Meškovi "Rõõm rohelisest laulust", 1974 *poni Gümnastika, Õpetaja – Druoni/Saare "Roheliste sõrmedega poiss", 1979 *proua Wilhelmine – Moseri "Aastapidu", 1990 *põrsas Põssa-Põssa – Heljo Männi "Roosa muinasjutt", 1994 *Frosch, Marta, Nõid jt – Goethe "Faustike", 1995 *Kuninganna – vendade Grimmide / Eero Spriidi "Lumivalgeke", 1996 *Kalmunõid, Sõdur – Leelo Tungla "Luiged, mu vennad", 1997 *Prints jt – P. Tšaikovski "Luikede järv", 1998 *Näitleja – J. Ch. Harrise "Onu Remuse lood", 1998 *Härra Benjamin – Hilli Ranna "Trollipere talveuni ehk Ettevaatust, jõul!", 1998 *Toateenija – M. G. Schmidti "Viplala", 1999 *Hunt jt – Uno Leiese "Kiki ja Miki", 2001 *Politseinik – A. Dvinjaninovi / E. Liitmaa / J. Kreemi "Risk", 2001 *Mandariin, Sidrun – G. Rodari / E. Spriidi "Cipollino", 2003 *Jutustaja – Anne Türnpu "Põdra lotendav kasukas", 2003 *Karabas-Barabas – A. Tolstoi / A. Šapiro "Buratino", 1995 *Metsamoor – O. Lutsu / A. Dvinjaninovi "Nukitsamees", 2004 *Põrsas – Helle Laasi "Ise, ise ka!" (lav. H. Laas), 2005 *Erinevad rollid – Helle Laasi "Tsuhh, tsuhh, tsuhh..." (lav. H. Laas), 2006 *Erinevad rollid – Helle Laasi "Metsakülad" (lav. H. Laas), 2007 *Esitaja – [[Jaanika Juhanson]]i "Ajarefrään" (lav. J. Juhanson), 2015 *Esitaja - Helle Laas, [[Kaja Kann]] "Ikaaria mängud" (2019) === Rollid Ugala teatris === 1965–1966 *"Kasuema" (Liki) *"Kõik oleneb meist" (kolonist; tüdruk) *"Rops aitab kõiki" (Toits) 1966–1967 *"Puhu, tuul!" (Ciepa) *"Püsti, kohus tuleb!" (tunnistaja) *"Mees on mees" (Mag Singh) 1967–1968 *"Tubakatee" (vanaema) *"Hulkur Rasmus" (Gunnar; proua) *"Vajatakse valetajat" (teenijatüdruk Kula) ==Kirjanduslik tegevus== Helle Laas on kirjutanud nukunäidendeid („Vaenelaps ja kurat”, 1981; „Tere, tere! Head uut aastat!”, 1987), oma nukulavastuste stsenaariume ning lasteraamatuid. === Raamatud === *"Unistame ümber", 1980 *"Kes on narr?", 1981 *"Väikeste lindude laul", 1983 *"Oi vabandage! Lepatriinu", 1986 *"Nad olid. Meie oleme. Nemad tulevad", 1989 *"Piia mängib", 1990 *"Ajarefrään", 1990 *"Ämbliku pesupäev", 2007 *"Emma ema, Emma emme", 2009 ==Tunnustus== * 2012 – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * 2013 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18801}}</ref> * 2016 – tunnustusauhinna "Lastega ja lastele" elutööpreemia * 2017 – [[Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus]]e [[Hea Teatri Auhind]] * 2024 – [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] == Isiklikku == Helle Laas sündis Tallinnas, kuid pärast isa [[Osvald Laas]]i mobiliseerimist [[Punaarmee]]sse evakueeriti Helle koos ema Jevgeniaga Saaremaale, kust viimane oli pärit. Elama asuti [[Kaali]] lähedale [[Masa]] külla. Isa naasis sõjast 1945. aasta sügisel ja asus tööle kohalikus külanõukogus kultuurharidusinstruktorina. Ta õpetas lastele pillimängu. Metsavend [[Elmar Ilp]] (tegelikult Harald Alpeuse rühm) tappis Osvald Laasi maikuus 1946 abikaasa ja tütre silme all. Pärast abikaasa surma kolis ema koos tütrega Kuressaarde, kus 1946. aastal sündis Helle õde Evi. Pärast seda, kui Helle Laas oli lõpetanud kolmanda klassi, kolis pere tagasi Tallinna. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://nuku.nukuteater.ee/articles.php?article_id=138 Sirje Tohver, "Helle Laasil on olnud huvitav elu". Õpetajate Leht] *[http://www.ohtuleht.ee/450746/helle-laas Helle Laas, Õhtuleht] *[http://eestinaine.ee/elud,_inimesed/9963/ Liis Auväärt, "Naerukuljustega narr Helle Laas", Eesti Naine] *[http://www.postimees.ee/240506/esileht/kultuur/202877.php Kristen Simmo, "Andke lapsele ta mõttemaailm!", Postimees] {{JÄRJESTA:Laas, Helle}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] 2u6tdsu1xoen5mafqf89kv8g1q80hrr 7212711 7212710 2026-08-12T10:49:31Z ~2026-44322-14 235302 /* Töö teatris */ 7212711 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hellelaas.jpg|pisi|Helle Laas (2010)]] '''Helle Laas''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1941]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjanik. ==Haridus== Ta on õppinud [[Viktor Kingissepa nimeline Kuressaare Keskkool|Viktor Kingissepa nimelises Kuressaare Keskkoolis]] ja [[Tallinna 27. 7-klassiline kool|Tallinna 27. 7-klassilises Koolis]] ning lõpetanud 1961. aastal [[Tallinna 7. Keskkool|Tallinna 7. Keskkooli]]. Aastatel 1962–1965 õppis ta Eesti Teatriühingu Nukuteatri õppestuudios näitlemist. == Töö teatris == Esimese suurema rolli mängis Helle Laas [[Paul Pinna nimeline Rahvateater|Paul Pinna nimelises Rahvateatris]], kus ta kehastas [[Leida Rammo]] lavastuses nimitegelast [[Vilhelmine Klementi]]t. Helle Laasil soovitati osaleda lavakunstikateedri vastuvõtukatsetel, mis aga ebaõnnestusid. Aastatel 1962–1965 õppis ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Eesti Riikliku Nukuteatri]] õppestuudios. 1965. aastal kutsus Ugala peanäitejuht [[Aleksander Sats]] kutsus ta [[Ugala]] õppestuudiosse. [[Ugala]]sse jäi Helle Laas aastateks 1965–1968. Helle Laasi koduteater on siiski [[NUKU teater]], kus ta töötas aastatel 1968–1982 ja taas aastast 1986. Vahepealsed neli hooaega oli Laas rahvateatri [[Käpik (teater)|Käpik]] peanäitejuht. Tema elutöö on teatrikunst väikelastele. Oma autorilavastusi on ta ise nimetanud hällitavalt "titetükkideks"; sest need on mõeldud mudilastele alates teisest eluaastast. Neid lavastusi (nt "Kiki ja Miki", "Tsuhh-tsuhh-tsuhh", "Hanel oli auto", "Käed ja kindad" jmt) iseloomustab korduvelementide kasutamine, vähene tekst rohke tegevusega, samuti vähesed, ent selged karakterid ning lastele hõlpsalt haaratav värviline [[stsenograafia]]. Etendus kestab umbes 30–35 minutit ja lastel on võimalus pärast etendust nukkudega tutvuda ning sirmi taha piiluda. Laas on pidanud tähtsaks, et laps hakkaks mõistma piiri mängu ja reaalsuse vahel. Helle Laas on olnud viljakas mononäitleja. Tema enda dramatiseeritud ja lavastatud menukad pärimuslood (nt "Vepsa muinasjutud", "Setu muinasjutud", "Saami muinasjutud", "Komi muinasjutud", "Islandi lood" jm) on hõlmanud osalusteatri, [[improvisatsioon]]i, püstjalakomöödia ja [[estraad]]i elemente. Laas jutustas, laulis ja mängis, kuid haaras etenduse arenedes kaasa ka publiku: soovijaile anti võimalus laval nukke liigutada. Monolavastustest menukaim, puunukkudega mängitud "Vepsa muinasjutud" on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel teatrifestivalidel ning on toonud Helle Laasile mitu auhinda<ref>{{Netiviide|Autor=Kulli, Jaanus|URL=https://www.ohtuleht.ee/347339/helle-laas-hinnati-omski-festivalil-parimaks-nukunaitlejaks|Pealkiri=Helle Laas hinnati Omski festivalil parimaks nukunäitlejaks|Väljaanne=Õhtuleht|Aeg=23. september 2009|Kasutatud=11.02.2019}}</ref>. Aastatel 2015–2018 mängis ta Noorsooteatris täiskasvanutele mõeldud autobiograafiliste sugemetega monolavastust "Ajarefrään" (autor ja lavastaja [[Jaanika Juhanson]]). 1980. aastate lõpus on Helle Laas [[Pirgu mõis]]as ka estraadi viljelenud. Ta on esinenud teatri- ja kirjandusteemalistes tele- ja raadiosaadetes. === Rollid Nukuteatris === *Kassipoeg – Sapgir/Tsõferovi "Tahan olla suur", 1968 *Rebane – Uno Leiese "Naljakas pomm", 1969 *Tembu, Turumammi – Uno Leiese "Vembu ja Tembu", 197 *Tüdruk – Oskar Liigandi "Lugu sepast", 1970 *Inimene, Turris – Oskar Liigandi "Pikse pasun", 1971 *tädi Marie – Tšepovetski "Piuks, Mäuks ja tädi Marie", 1972 *Vanamoor, Kikk-kυrv – Juhan Kangilaski "Kalevipoja võitlus Sarvikuga", 1973 *Jänes – Kim Meškovi "Elas kord Jänku", 1974 *Lapiline karu – Kim Meškovi "Rõõm rohelisest laulust", 1974 *poni Gümnastika, Õpetaja – Druoni/Saare "Roheliste sõrmedega poiss", 1979 *proua Wilhelmine – Moseri "Aastapidu", 1990 *põrsas Põssa-Põssa – Heljo Männi "Roosa muinasjutt", 1994 *Frosch, Marta, Nõid jt – Goethe "Faustike", 1995 *Kuninganna – vendade Grimmide / Eero Spriidi "Lumivalgeke", 1996 *Kalmunõid, Sõdur – Leelo Tungla "Luiged, mu vennad", 1997 *Prints jt – P. Tšaikovski "Luikede järv", 1998 *Näitleja – J. Ch. Harrise "Onu Remuse lood", 1998 *Härra Benjamin – Hilli Ranna "Trollipere talveuni ehk Ettevaatust, jõul!", 1998 *Toateenija – M. G. Schmidti "Viplala", 1999 *Hunt jt – Uno Leiese "Kiki ja Miki", 2001 *Politseinik – A. Dvinjaninovi / E. Liitmaa / J. Kreemi "Risk", 2001 *Mandariin, Sidrun – G. Rodari / E. Spriidi "Cipollino", 2003 *Jutustaja – Anne Türnpu "Põdra lotendav kasukas", 2003 *Karabas-Barabas – A. Tolstoi / A. Šapiro "Buratino", 1995 *Metsamoor – O. Lutsu / A. Dvinjaninovi "Nukitsamees", 2004 *Põrsas – Helle Laasi "Ise, ise ka!" (lav. H. Laas), 2005 *Erinevad rollid – Helle Laasi "Tsuhh, tsuhh, tsuhh..." (lav. H. Laas), 2006 *Erinevad rollid – Helle Laasi "Metsakülad" (lav. H. Laas), 2007 *Esitaja – [[Jaanika Juhanson]]i "Ajarefrään" (lav. J. Juhanson), 2015 *Esitaja - Helle Laas, [[Kaja Kann]] "Ikaaria mängud" (2019) === Rollid Ugala teatris === 1965–1966 *"Kasuema" (Liki) *"Kõik oleneb meist" (kolonist; tüdruk) *"Rops aitab kõiki" (Toits) 1966–1967 *"Puhu, tuul!" (Ciepa) *"Püsti, kohus tuleb!" (tunnistaja) *"Mees on mees" (Mag Singh) 1967–1968 *"Tubakatee" (vanaema) *"Hulkur Rasmus" (Gunnar; proua) *"Vajatakse valetajat" (teenijatüdruk Kula) ==Kirjanduslik tegevus== Helle Laas on kirjutanud nukunäidendeid („Vaenelaps ja kurat”, 1981; „Tere, tere! Head uut aastat!”, 1987), oma nukulavastuste stsenaariume ning lasteraamatuid. === Raamatud === *"Unistame ümber", 1980 *"Kes on narr?", 1981 *"Väikeste lindude laul", 1983 *"Oi vabandage! Lepatriinu", 1986 *"Nad olid. Meie oleme. Nemad tulevad", 1989 *"Piia mängib", 1990 *"Ajarefrään", 1990 *"Ämbliku pesupäev", 2007 *"Emma ema, Emma emme", 2009 ==Tunnustus== * 2012 – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * 2013 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18801}}</ref> * 2016 – tunnustusauhinna "Lastega ja lastele" elutööpreemia * 2017 – [[Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus]]e [[Hea Teatri Auhind]] * 2024 – [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] == Isiklikku == Helle Laas sündis Tallinnas, kuid pärast isa [[Osvald Laas]]i mobiliseerimist [[Punaarmee]]sse evakueeriti Helle koos ema Jevgeniaga Saaremaale, kust viimane oli pärit. Elama asuti [[Kaali]] lähedale [[Masa]] külla. Isa naasis sõjast 1945. aasta sügisel ja asus tööle kohalikus külanõukogus kultuurharidusinstruktorina. Ta õpetas lastele pillimängu. Metsavend [[Elmar Ilp]] (tegelikult Harald Alpeuse rühm) tappis Osvald Laasi maikuus 1946 abikaasa ja tütre silme all. Pärast abikaasa surma kolis ema koos tütrega Kuressaarde, kus 1946. aastal sündis Helle õde Evi. Pärast seda, kui Helle Laas oli lõpetanud kolmanda klassi, kolis pere tagasi Tallinna. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://nuku.nukuteater.ee/articles.php?article_id=138 Sirje Tohver, "Helle Laasil on olnud huvitav elu". Õpetajate Leht] *[http://www.ohtuleht.ee/450746/helle-laas Helle Laas, Õhtuleht] *[http://eestinaine.ee/elud,_inimesed/9963/ Liis Auväärt, "Naerukuljustega narr Helle Laas", Eesti Naine] *[http://www.postimees.ee/240506/esileht/kultuur/202877.php Kristen Simmo, "Andke lapsele ta mõttemaailm!", Postimees] {{JÄRJESTA:Laas, Helle}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] 02tovnvpaasqe40pmwn4khphsmsk9n8 0 118632 7212506 7151808 2026-08-12T02:06:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212506 wikitext text/x-wiki [[File:GustavHeinrichvonWetterRosenthal.jpg|pisi|Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal]] '''Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal''' (inglispäraselt: '''Gustavus Henry Johann Baron de Rosenthal'''; [[12. jaanuar]] ([[vkj|<small>vkj</small>]] 1. jaanuar) [[1753]] [[Vaimõisa mõis]] – [[8. juuli]] (<small>vkj</small> 26. juuni) [[1829]] [[Velise]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõjaväelane ja baltisaksa poliitik<ref>{{BBLD|GND1180316509}}</ref>. == Elukäik == Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal sündis [[Orgita mõis|Orgita]], [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]], [[Päädeva mõis|Päädeva]], [[Palivere mõis|Palivere]], [[Aaspere mõis|Aaspere]] ja [[Jõgisoo mõis]]a omaniku [[Johann Adolf von Wetter-Rosenthal]]i ja Ulrike von Funckeni pojana. [[1775]]. aastal [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] alguses eksiilis elades astus ta John Rose'i nime all [[Põhja-Ameerika]] sõjaväkke, kus temast sai [[brigaadikindral]] William Irvine'i [[adjutant]] (''aide-de-camp'') [[major]]i auastmes. Ta oli ainus Vene keisririigi alam ja Baltimaades pärit ohvitser, kes osales USA Iseseisvussõjas. Sõjas osalemise eest sai ta maavalduse Ohio osariigis ja Cincinnatuse ordeni rüütliks [[Pennsylvania]]s (Pennsylvania State Society of the Cincinnati).<ref>{{Cite web |url=http://pasocietyofthecincinnati.org/Cinnweb/SOC/1-1-1main.asp |title=The Society of the Cincinnati - Inception of General Society |access-date=15. detsember 2009 |archive-date=4. aprill 2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100404042802/http://www.pasocietyofthecincinnati.org/Cinnweb/SOC/1-1-1main.asp |url-status=dead }}</ref><ref>Decennial Register of the Pennsylvania Society of [[:en:Sons of the Revolution|Sons of the Revolution]], 1888-1898, [https://web.archive.org/web/20090704082619/http://files.usgwarchives.net/pa/1pa/military/revwar/sorrolln-z.txt USGWArchives.org]</ref><ref>[[Wetter-Rosenthal]]id raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=986 lk.216]</ref> Aastail [[1803]]–[[1806]] oli ta [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] peamees, kellena omab suuri teeneid [[Eestimaa talurahvaseadused|1805. aastal Eestimaal jõustunud talurahvaseaduse]] väljatöötamises ja vastu võtmises. Pärast Rüütelkonna peamehe ametit tõmbus tagasi oma [[Velise mõis]]a. Suri 1829. aastal ning maeti [[Velise mõisa Wetter-Rosenthalide kalmistu|Wetter-Rosenthalide kabelisse]] Velise mõisa pargis. ==Isiklikku== Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal abiellus Katharine Juliane von Uexkülliga (1764–1808), kes oli [[Gotthard Wilhelm von Uexküll]]i (1735–1778) ja Ida-Preisimaalt pärit Johanna Juliana Austini (1741–1816) tütar, hilisema rüütelkonna peamehe [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]]i (1762–1827) õde.<ref>[[Uexküll]]id raamatus: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=504 lk. 487]</ref> Abielust sündisid: *Margarethe Ulrike Juliane (1787–1808), abiellus [[Bernhard von Mohrenschildt]]iga *Gustav Adolph (1788-1800) *Carl Gotthard (1789-1813) *Catherina Gustava (1791-1798) *Eleonore Juliane Elisabeth (1793–1828), abiellus oma õe lese Bernhard von Mohrenschildtiga ===Sugupuu=== {{Sugupuu3 |pealkiri=Gustav Heinrich Wetter von Rosenthali esivanemad |nimi=Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal<br>(1753–1829) |isa= [[Johann Adolf von Wetter-Rosenthal]] |isaisa= [[Karl Heinrich von Wetter-Rosenthal]] |isaisaisa=[[Adolf Friedrich von Wetter-Rosenthal]] |isaisaisaisa=[[Bernhard Friedrich Wetter]] |isaisaisaema=Margaretha Elisabeth Schulz |isaisaema=Margaretha Elisabeth von Rosenbach |isaisaemaisa=[[Bernhard von Rosenbach]] |isaisaemaema=Anna Derenthal |isaema= Hedwig Eleonore Clodt von Jürgensburg<br>(1704–1783) |isaemaisa= [[Johann Adolf Clodt von Jürgensburg]] |isaemaisaisa=[[Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg]] |isaemaisaema= Brita Stuart<br>(1628–1668) |isaemaema= Vabapreili<br>Anna Margaretha von Lieven<br>(1753–1829) |isaemaemaisa= Vabahärra<br>[[Bernhard von Lieven]] |isaemaemaema= Elisabeth Gertrud von Wrangell |ema= Ulrike von Funcken |emaisa= [[Gustav Heinrich von Funcken]]<br>(1681–1761) |emaisaisa= [[Rembert von Funcken (1646–1709)|Rembert von Funcken]]<br>(1646–1709) |emaisaisaisa= [[Rembert von Funcken (1597–1654)|Rembert von Funcken]]<br>(1597–1654) |emaisaisaema= Sara Helena Selius |emaisaema= Vabapreili<br>Helene von Uexküll-Gyllenband |emaisaemaisa= Vabahärra<br>[[Reinhold Johann von Uexküll-Gyllenband]] |emaisaemaema= Margaretha von Nieroth |emaema= Ulrika Katharina Clodt von Jürgensburg |emaemaisa= ... |emaemaisaisa= ... |emaemaisaema= ... |emaemaema= ... |emaemaemaisa= ... |emaemaemaema= ... }} ==Teoseid== *"Journal of a Volunteer Expedition to Sandusky, From May 24 to June 13, 1782." Contributed by Baron [[George Pilar von Pilchau]], St. Petersburg, Russia. The Pennsylvania Magazine of History and Biography, Vol.18 ( No. 2 pp.&nbsp;129–157; No. 3 pp.&nbsp;293–328), 1894, (New York: Ayer Publishing, 1969, ISBN 0405011776 [http://books.google.ee/books?id=9pyiQYuLiZAC&lpg=PA119&hl=en&pg=PA129#v=onepage&q=&f=false Google Books]) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Consul Willshire Butterfield]]: "An historical account of the expedition against Sandusky under Col. William Crawford in 1782 : with biographical sketches, personal reminiscences, and descriptions of interesting localities; including, also, details of the disastrous retreat, the barbarities of the savages, and the awful death of Crawford by torture", [[Cincinnati]]: Robert Clark & Co 1873, [http://www.archive.org/details/historicalaccoun00inbutt Digitaalselt] *[[Mardee de Wetter]]. "Incognito. An Affair of Honor", [[Las Cruses (New Mexico)|Las Cruses, New Mexico]]: Yucca Tree Press 2006. *[[Jaanus Kiili]]. "Vaimõisa Ameeriklane - Gustav von Rosenthal", [[Nädaline: Mõeldes tagasi]]: 14. veebr. 2009 [http://dea.digar.ee/page/nadaline/2009/02/14/9 lk. 9] , 21. märts 2009. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=nadaline20090321.1.8 lk.8-9] *Jaanus Kiili. "Kaardilt kadunud: Märjamaal asus indiaanisõja mälestuseks nime saanud paik", [[Nädaline: Mõeldes tagasi]]: 09. november 2013. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67045026 Digitaalselt] *Jaanus Kiili. "Velise Rosenthalide kadunud maailm", [[Raplamaa Sõnumid]], nr. 23, 10 juuni 2015 . [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20150610.2.13.3 lk.17-18] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jakob Georg von Berg]] | nimi=[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] | aeg=[[1803]]-[[1806]] | järgnev=[[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Wetter-Rosenthal, Gustav Heinrich von}} [[Kategooria:Eestimaa rüütelkonna peamehed]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1753]] [[Kategooria:Surnud 1829]] e0puk9mbx44unk3e3gkelo0pdsztllp 0 119917 7212660 6898736 2026-08-12T08:44:49Z Kuriuss 38125 7212660 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} == Humanistlik haridus == Keskaegse kultuuri järelõitsenguga samal ajal said feodaalses [[Ungari]]s alguse [[renessanss]] ja humanism. Ungari humanistlik intelligents sai hariduse välismaal. Ungaris ülikooli ei olnud, János Vitézi 1468. aastal asutatud studium generale Pozsonyis osutus elujõuetuks ja hääbus juba väljaarendamise staadiumis. Eesrindlikku humanistlikku haridust sai 15. sajandil nii ehk naa ainult kaugetes kulukates Itaalia koolides ja ülikoolides, kus itaalia ülikute ja kodanlaste poegade kõrval Euroopa igast nurgast kokku voolanud üliõpilased ei imenud endasse mitte ainult õpetust, vaid said innustust ka kirjanduse harrastamiseks, ilusate raamatute kogumiseks, peenekoelisemaks maitseks, kodanlikuks eluviisiks ja muuks. 1440. aastatest alates hakkasid ungarlased – tõsi küll, mitte suurel hulgal – külastama neid Põhja-Itaalia koole, mis koolitasid ajastu kõige parema ettevalmistusega, humanistliku haridusega diplomaate ja haritlasi. Ungari üliõpilased said humanistlikku õpetust alati parasjagu kõige moodsamate meistrite juures. Itaalia koolid andsid kõige kaasaegsemat haridust ja kõik, kes Buda kantseleisse sattusid või sattuda tahtsid, õppisid kuni Mohácsi lahinguni Itaalias. 15. sajandi vahetusel uuenesid aga ka Viini ja Krakówi ülikool, moderniseerusid Põhja-Itaalia eeskujul, ning kuna need olid Ungarile lähemal ja odavamad, said neist Itaalia koolide konkurendid. == Renessanss kuningas Mátyási õukonnas == Renessansskultuuri esimeseks, ka Itaalia mastaabis oluliseks keskuseks Ungaris oli kuningas Mátyási Buda õukond. Enne seda oli väiksema kultuurilise keskuse loonud vaid János Vitez Váradis ja Esztergomis. Sellest kulukast kultuurist huvitas teda eelkõige kirjandus, seda ta harrastas ja toetas. Muudes valdkondades oli tema maitse mahajäänum, ilusate raamatute armastuse kõrval ta Itaalia arengu ja tulemustega sammu ei pidanud. Mitmepalgelise ja rikkaliku renessansskultuuri juurdumise aeglast tempot näitab see, et Mátyási õukondki, mis Beatrixi saabumiseni jäi pooliti keskaegseks, olemuselt patriarhaalseks, muutus tõepoolest tõupuhtaks renessanssvalitseja õukonnaks alles 1470. aastatel. Mátyási teine abikaasa Beatrix (1457–1508) oli Napoli kuninga Ferrante I tütar, kes tõi Napoli õukonnast endaga kaasa ilusa elu, elurõõmude, valguse ja hiilguse armastuse, soovi laiendada renessansskultuuri kõigisse valdkondadesse. Beatrix kujundas temaga koos ja tema kutsel saabunud itaallastest sellise kuninganna õukonna, mis määras ka kuninga õukonna arengu. Elavnesid Itaalia-Ungari kultuurikontaktid, suunaandvaks said peamiselt Firenze ja Lorenzo de Medici renessanssõukonnad. Budasse voolasid itaalia kunstnikud, humanistid ja meistrid; ka osa juhtivaid ametikohti hõivasid itaallased. Muutus Buda õukonnaelu, varasemate lihtsamate kommete ja eluolu asemele tuli uuemoeline "itaalia moraal". Kõik muutus ilusamaks, ka jumalateenistus: kuningliku kabeli jaoks koguti laulud kokku tervelt Prantsus- ja Saksamaalt. Mátyási surmaga pudenes Buda särav õukond laiali. Jagelloonide ajal ei suutnud see enam varasema tasemega renessansskultuuri keskpunktiks tõusta. Mátyási kultuurilisi algatusi jätkasid ja viisid vastavalt ainelistele võimalustele edasi tema õukonnas sellest innustunud ja eeskuju saanud humanistlikud prelaadid. Vararenessansi keskuste, peamiselt Mátyási õukonnaga seondub renessanssarhitektuuri, kujutava ja tarbekunsti kodustamine, Itaalia vormide ja stiili siirdamine Ungarisse. Zsigmondi-aegne Masolini külalisesinemine Ungaris oli erandnähtus, János Vitéz ja ka Mátyás ise ehitasid kuni 1576. aastani veel gooti stiilis. Pärast Beatrixiga abiellumist algas Buda palee edasine ehitamine renessanss-stiilis, Visegrádi Doonau-äärse palee täielik ümberehitus ja selle arendamine Ungari renessanssarhitektuuri kõige kaunimaks ehitiseks koos selle kõrvale ehitatud kuninganna paleega. Mátyási Buda palee annab tunnistust Itaalia renessansi ja Ungari keskaegsete traditsioonide edukast sulandumisest: selles oli veel suur roll Ida-Euroopas levinud puitehitusel (Buda töid juhtiv itaalia arhitekt oli ka ise puusepp), ja hiljem ehitatud renessansstiib sobitus harmooniliselt mänguliste puittornide, rõdude ja treppidega rikkalikult liigendatud keskaegsete hooneosade ansamblisse. Buda ja Visegrádi paleede sisekaunistuste kallal töötas terve armee dalmaatsia ja itaalia – peamiselt Firenze – meistreid. Osalt töötasid nad seal isiklikult, osalt saatsid Mátyási poolt tellitud töid. Kuninga tellimusel ühe Firenzes valmistatud, praeguseni säilinud suurejoonelise missarüü tarvis tegi joonised Botticelli, kes tõenäoliselt kavandas ka Mátyási troonikatte. Mátyás ei rahuldunud ainult parimate itaalia kunstnike rakendamisega, vaid üritas luua ka kodumaist baasi, asutada ateljeesid. Kiviraiumistöökoja kõrval lasi ta Budas püstitada ka puutöökoja, panna aluse majoolikatootmisele, lisandusid tema raamatukogu jaoks vajalikud raamatumaalimis- ja raamatuköitekoda. Need itaallaste juhtimisel kujunenud töökojad rakendasid ühe enam ungarlasi, kes õppisid ära meistrite tehnika ja stiili ning seda kodumaistele nõuetele kohandades vahel ka originaalsel moel edasi arendasid. Näiteks esimese majoolikatöökoja etteotsa Alpidest põhja pool asus peagi ungari meister, kes kasutas itaalia maalitud majoolikat esmakordselt ahjukivina, selle huvides tõsiseid tehnoloogilisi probleeme lahendades. Ka itaalia meistrid juhindusid Ungari annetest, näiteks Giovanni Fiorentino kasutas renessansshauakividel sageli Pannoonia Rooma-aegsete hauakivide iseloomulikke motiive. == Bibliotheca Corvina == Teatud mõttes võib renessansskunsti teosteks lugeda ka 15. sajandi humanistlikud käsikirjalised raamatud, koodeksid. Ungari esimene humanistlik bibliofiil ja raamatukoguja oli János Vitéz, kes kogus kokku juba oma kaasajal kuulsaks saanud raamatukogu. Tema raamatuist on tänapäevaks meile teada vaid 26. Vitézi raamatud sattusid pärast tema surma Mátyási raamatukokku. Mátyási raamatukogu, maailmakuulsaks saanud Bibliotheca Corvina võistles oma esialgses hiilguses suurimate renessanssraamatukogudega, esindades väärikalt suure valitseja kultuuriarmastust. Corvini raamatukogu koosnes enam kui tuhandest köitest, mis sisaldas ligi 3000 teost: peaaegu kogu seda teadusainest, mida humanistid pidasid oluliseks tunda ja lugeda. Eriti täielikult hõlmas see uusplatonistlikke töid, kuid oli kuulus ka klassikaliste ladina ja kreeka tekstide poolest. Mátyás arendas Bibliotheca Corvinat kogu oma valitsusaja. Suur osa koodekseid oli Firenze töökodade töö, muuhulgas nimekaima kaasaegse raamatuillustraatori, Attavante Attavanti kaunistatud. Kopeerimis-, raamatumaalimis- ja köitmistöökoja püstitas Mátyás ka Budas. Selles valmisid tema koodeksite Corvini vapiga rikkalikult kaunistatud kuulsad nahk- ja siidköited. Ta lasi oma palees raamatute jaoks eraldi raamatukogusaali ehitada ning usaldas Bibliotheka hooldamise ja raamatute hankimise suunamise välismaistele humanistidele. Mátyási raamatukogu arenduse mõõtmeid näitab see, et tema surres oli Firenzes reisivalmis enam kui sada koodeksit, kuid neid ei saadetud enam teele, sest polnud enam, kes nende eest maksnud oleks. Jagelloonide ajal raamatukogu enam ei arenenud, kosumise asemel algas aeglane häving. Kallid koodeksid vedelesid kunagises ehitud biblioteegis tolmus-põrmus ja seal käinud välismaised saadikud ja nendega seltsis saabunud humanistid küsisid ja said raamatuid kingiks või omandasid need muul moel. Nõnda rändas üha enam Corvini koodekseid riigist välja, kasvatades suure kuninga kuulsust, ent vaesestades Ungari õukonna renessansskultuuri. Ungarisse jäänud koodekseid tabas aga veel halvem saatus: pärast Mohácsi lahingut Budat laastav türklane tuulas ja põletas raamatukogu ning vaid osa koodekseid sattus sõjasaagina Konstantinoopolisse, kust 35 köidet 19. sajandil Türgi sultani kingitusena tagasi Ungarisse jõudsid. Maailmakuulsast raamatukogust jäid järele vaid riismed, arvuliselt umbes 160–170 koodeksit, kuid needki on maailma eri paigus raamatukogudes laiali pillutud. Ungaris on vaid umbes 30 Corvinat. == Välislingid == *[http://mek.oszk.hu/02200/02228/html/01/141.html] (ungari keeles) [[Kategooria:Ungari kuningriik]] [[Kategooria:Renessanss]] ss31qwkplnug9v0zht1okwrgl83bhb7 0 122720 7212481 7211703 2026-08-11T23:10:44Z MorsMe 217455 7212481 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla – Viru – Viimsi (Krillimäe)), ~53,58 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 85 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress ühendati liiniga 1 1.08.2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |Kopli |Trammiliini asendusbussiliin, suleti septembril 2015 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[A. Laikmaa bussipeatus|A. Laikmaa]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |A. Laikmaa |Trammiliini asendusbussiliin, suleti augustil 2014 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |[[Kopli]] – [[Mere puiestee]] |TLT |Kopli | Trolliliini või Trammiliini asenbusbussiliin, suleti 18. augustil 2024 |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse 1. septembril |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsuut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]], aga natuke muu |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} === Planeeritud trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Priisle]] |Pärast tavapärase trollibussiliikluse taastamist sai sellest liinist uus sihtmärk trollibussiliikluse taastamiseks ning akutrollid võidakse siin käivitada aastatel 2028–2030<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinn to buy another 30 battery trolleys, planning Lasnamäe trolley link |url=https://news.err.ee/1609763313/tallinn-to-buy-another-30-battery-trolleys-planning-lasnamae-trolley-link |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref>. |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == : {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|R11]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|R12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|R13]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Kloogaranna raudteepeatus|Kloogaranna]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14E]] |[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] — [[Balti jaam|Tallinn]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R15]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R16]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R17]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|R31]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] | |} : ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] 8inrsikzz901iro69j8nj0f52dd4idb 7212483 7212481 2026-08-11T23:24:02Z MorsMe 217455 7212483 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla – Viru – Viimsi (Krillimäe)), ~53,58 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 85 |- |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |Muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress ühendati liiniga 1 1.08.2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |Kopli |Trammiliini asendusbussiliin, suleti septembril 2015 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[A. Laikmaa bussipeatus|A. Laikmaa]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |A. Laikmaa |Trammiliini asendusbussiliin, suleti augustil 2014 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |[[Kopli]] – [[Mere puiestee]] |TLT |Kopli | Trolliliini või Trammiliini asenbusbussiliin, suleti 18. augustil 2024 |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse 1. septembril |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsuut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]], aga natuke muu |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} === Planeeritud trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Rahu tee|Lasnamäe]] |Pärast tavapärase trollibussiliikluse taastamist sai sellest liinist uus sihtmärk trollibussiliikluse taastamiseks ning akutrollid võidakse siin käivitada aastatel 2028–2030 uue lõpp-peatusega laiendatud [[Rahu tee|Rahu teel]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinn to buy another 30 battery trolleys, planning Lasnamäe trolley link |url=https://news.err.ee/1609763313/tallinn-to-buy-another-30-battery-trolleys-planning-lasnamae-trolley-link |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rahu tee - tee |keel=et |url=https://citify.eu/et/rahu-tee/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref>. |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == : {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|R11]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|R12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|R13]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Kloogaranna raudteepeatus|Kloogaranna]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14E]] |[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] — [[Balti jaam|Tallinn]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R15]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R16]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R17]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|R31]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] | |} : ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] asjw53in1i7bz40xu5nolrw7qz5a709 0 131951 7212740 7208784 2026-08-12T11:53:22Z Avjoska 1538 /* Märts */ 7212740 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1980]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1980}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Elin Nordegren]], rootsi modell * 1. jaanuar – [[Daniil Sapljošin]], Eesti kikkpoksija *[[3. jaanuar]] – [[Bryan Clay]], USA kümnevõistleja *[[5. jaanuar]] – [[Kadri Tiisel]], eesti laulja ja raadioajakirjanik *[[7. jaanuar]] – [[Hele Kõrve]], eesti näitleja *[[10. jaanuar]] – [[Tatjana Mannima]], Eesti suusataja *[[11. jaanuar]] – [[Timo Tarve]], eesti ajakirjanik *[[17. jaanuar]] – [[Zooey Deschanel]], USA näitleja ja muusik *[[18. jaanuar]] – [[Kert Haavistu]], eesti jalgpallur *18. jaanuar – [[Jason Segel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[19. jaanuar]] – [[Jenson Button]], inglise [[Vormel 1|vormelisõitja]] * 19. jaanuar – [[Johan Olsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[20. jaanuar]] – [[Triinu Meres]], eesti kirjanik ja toimetaja * 20. jaanuar – [[Janne Alavere]], Eesti riigiametnik *[[21. jaanuar]] – [[Alexander Os]], Norra laskesuusataja *[[23. jaanuar]] – [[Mari Uusküla]], eesti keeleteadlane *[[24. jaanuar]] – [[Joonas Sildre]], eesti illustraator, tarbegraafik, karikaturist ja koomiksikunstnik *[[25. jaanuar]] – [[Christian Olsson]], rootsi kolmikhüppaja *25. jaanuar – [[Xavier Hernández]], Hispaania jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Marat Safin]], tatarlasest Venemaa tennisist *[[28. jaanuar]] – [[Nick Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[29. jaanuar]] – [[Ivan Klasnić]], Horvaatia jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Jesper Parve]], eneseabikirjanik *[[4. veebruar]] – [[Gary Kikaya]], Kongo DV kergejõustiklane * 4. veebruar – [[Kristo Käo]], eesti kitarrist ja kitarripedagoog * 4. veebruar – [[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur *[[9. veebruar]] – [[Ángelos Charistéas]], kreeka jalgpallur * 9. veebruar – [[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane ja ajakirjanik *9. veebruar – [[Margarita Levieva]], USA filminäitleja *[[11. veebruar]] – [[Rael Artel]], eesti kunstiteadlane, kuraator ja galerist *[[12. veebruar]] – [[Christina Ricci]], ameerika näitleja *[[13. veebruar]] – [[Sebastian Kehl]], saksa jalgpallur * [[14. veebruar]] – [[Anu Aun]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[15. veebruar]] – [[Tambet Seling]], eesti näitleja *[[17. veebruar]] – [[Linor Abargil]], Iisraeli modell *[[18. veebruar]] – [[Aivar Anniste]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 18. veebruar – [[Regina Spektor]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist * 18. veebruar – [[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja * 18. veebruar – [[Cezar Ouatu]], Rumeenia ooperilaulja ja pianist *[[22. veebruar]] – [[Ruslan Stepanov]], Eesti tantsija ja koreograaf *[[24. veebruar]] – [[Stig Rästa]], eesti muusik *[[26. veebruar]] – [[Fjodor Vinokurov]], kirjandusteadlane ja slaavi filoloog * 26. veebruar – [[Marina Malova]], Eesti näitleja *[[27. veebruar]] – [[Chelsea Clinton]], Bill Clintoni ja Hillary Clintoni tütar *[[27. veebruar]] – [[Anu Mõistlik]], eesti ajakirjanik *[[28. veebruar]] – [[Peeter Pihel]], eesti kokk *[[29. veebruar]] – [[John Anders Gaustad]], Norra murdmaasuusataja * 29. veebruar – [[Virgo Tulit]], eesti laulja ==Märts== *[[2. märts]] – [[Marko Torm]], Eesti poliitik, koolitaja ja sporditegelane * 2. märts – [[Rebel Wilson]], Austraalia filminäitleja ja koomik *[[3. märts]] – [[Voldemar Kuldvere]], Eesti sõjaväelane * 3. märts – [[Anmary]], Läti laulja * 3. märts – [[İlham Zəkiyev]], aserbaidžaani pime judoka *[[6. märts]] – [[Georgi Balakšin]], jakuudi rahvusest Sahha poliitik ja endine poksija *[[7. märts]] – [[Mart Toome]], eesti näitleja * 7. märts – [[Laura Prepon]], USA filminäitleja * 7. märts – [[Aleksandr Apolinsky]], Eesti venekeelne munitsipaalpoliitik *[[8. märts]] – [[Heikki Mägi]], eesti ettevõtja, treener *[[9. märts]] – [[Matthew Gray Gubler]], USA näitleja * 9. märts – [[Chingy]], USA räppar *[[10. märts]] – [[Sami Osala]], soome trummar * 10. märts – [[Evar Anvelt]], eesti filmitegija ja muusik *[[11. märts]] – [[Tiina Kilkson]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja psühholoog * 11. märts – [[Maili Liinev]], eesti eripedagoog *[[12. märts]] – [[Kevin Lyde]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[17. märts]] – [[Roland Theis]], Saksa poliitik *[[20. märts]] – [[Mats Larsson]], rootsi murdmaasuusataja * 20. märts – [[Mikk Murdvee]], eesti dirigent ja viiuldaja * 20. märts – [[Jamal Crawford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[21. märts]] – [[Marit Bjørgen]], norra murdmaasuusataja * 21. märts – [[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik * 21. märts – [[Ronaldinho]], Brasiilia jalgpallur *[[22. märts]] – [[Kullar Viimne]], eesti dokumentalist *[[24. märts]] – [[Ágnes Forsthoffer]], Ungari riigitegelane ja poliitik *[[26. märts]] – [[Sérgio Paulinho]], portugali jalgrattur *[[29. märts]] – [[Amy Mathews]], Austraalia näitleja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Sandra Hansson]], rootsi-norra murdmaasuusataja *[[3. aprill]] – [[Liina Kersna]], Eesti ajakirjanik ja poliitik * [[6. aprill]] – [[Tommi Evilä]], soome kaugushüppaja *6. aprill – [[Tanja Poutiainen]], soome mäesuusataja *6. aprill – [[Margarita Simonjan]], armeenia päritolu Venemaa ajakirjanik *[[12. aprill]] – [[Argo Aadli]], eesti näitleja * [[13. aprill]] - [[Ville Sorvali]], soome muusik *[[14. aprill]] – [[Steven Holcomb]], Ameerika Ühendriikide bobisõitja *[[17. aprill]] – [[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane * 17. aprill – [[Tambet Pikkor]], eesti kahevõistleja * 17. aprill – [[Juhan Sarv]], Eesti jurist *[[18. aprill]] – [[Priit Võigemast]], eesti näitleja * 18. aprill – [[Margus Sööt]], eesti maletaja *[[19. aprill]] – [[Märt Agu]], eesti koreograaf *[[20. aprill]] – [[Vibeke Skofterud]], norra murdmaasuusataja *[[22. aprill]] – [[Courtney Friel]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik *[[24. aprill]] – [[Klaus Kröll]], austria mäesuusataja * 24. aprill – [[Elena Băsescu]], Rumeenia poliitik *[[25. aprill]] – [[Irfaan Ali]], Guyana poliitik *[[26. aprill]] – [[Channing Tatum]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent, tantsija ja endine modell * 26. aprill – [[Joonas Tartu]], eesti teatritegelane * 26. aprill – [[Marlon King]], Jamaica jalgpallur *[[27. aprill]] – [[Riina Kivirüüt]], eesti maalikunstnik *[[28. aprill]] – [[Marko Siilak]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent * 28. aprill – [[Karolina Gočeva]], makedoonia laulja *[[29. aprill]] – [[Ulla Preeden]], eesti geoloog ja Põlva maavanem * 29. aprill – [[Kaisa Kirikal]], eesti vaimulik *[[30. aprill]] – [[Astrid Böning-Nõlvak]], eesti rahvamuusik ja rahvamuusikaõpetaja *30. aprill – [[Martin Saar]], New Yorgis tegutsev eesti kunstnik ==Mai== *[[1. mai]] – [[Eero Milonoff]], soome näitleja * 1. mai – [[Juri Jurkevitš]], Eestis tegutsev Valgevene ühiskonnategelane * [[1. mai]] – [[Liisa Past]] Eesti ametnik, poliitika-, kommunikatsiooni- ja küberturbeekspert *[[5. mai]] – [[Yossi Benayoun]], iisraeli jalgpallur *[[6. mai]] – [[Arno Suislep]], eesti laulja *[[7. mai]] – [[Kristiina Alliksaar]], eesti kultuurikorraldaja ja teatrijuht * 7. mai – [[Moonika Siimets]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[9. mai]] – [[Carolin Kebekus]], saksa näitleja, laulja ja koomik * 9. mai – [[Grant Hackett]], Austraalia endine ujuja *9. mai – [[Anti Saar]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[11. mai]] – [[Nevio Passaro]], itaalia-saksa päritolu laulja *[[12. mai]] – [[Rishi Sunak]], Suurbritannia poliitik *[[13. mai]] – [[Kristjan Luhamets]], eesti vaimulik *[[14. mai]] – [[Pavel Londak]], Eesti jalgpallur *[[15. mai]] – [[Kairit Tuhkanen]], eesti laulja *[[19. mai]] – [[Laura Nõlvak]], eesti näitleja *[[22. mai]] – [[Evelin Võigemast]], eesti näitleja * 22. mai – [[Alekhsandre Dohturišvili]], gruusia rahvusest Usbekistani maadleja *[[25. mai]] – [[Dedeh Erawati]], Indoneesia naiskergejõustiklane *[[26. mai]] – [[Jolene Anderson]], Austraalia näitleja * 26. mai – [[Mõkola Palas]], UKraina sõjaväelane *[[27. mai]] – [[Marianne Kõrver]], eesti režissöör *[[28. mai]] – [[Dave Lepard]], rootsi laulja ja kitarrist *[[29. mai]] – [[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja *[[30. mai]] – [[Ave Mets]], eesti filosoof *[[30. mai]] – [[Steven Gerrard]], inglise jalgpallur * 30. mai – [[Jenna Lee]], USA ajakirjanik *[[31. mai]] – [[Tanel Jonas]], eesti draamanäitleja ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Abby Wambach]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]], alates 25. juunist 2013 Katari emiir *[[8. juuni]] – [[Andero Uusberg]], eesti psühholoog * [[9. juuni]] – [[Arto Aas]], Eesti poliitik *9. juuni – [[Andre Maaker]], eesti kitarrist *9. juuni – [[Nikolai Novosjolov]], Eesti vehkleja ja treener * 9. juuni – [[Kevin Owens]], korvpallur *[[13. juuni]] – [[Darius Vassell]], inglise jalgpallur * 13. juuni – [[Florent Malouda]], prantsuse jalgpallur * 13. juuni – [[Darja Saar]], Eesti iluvõimleja, sporditegelane ja ajakirjanik *[[16. juuni]] – [[Elmo Tempel]], eesti astrofüüsik *[[17. juuni]] – [[Venus Williams]], USA tennisist * 17. juuni – [[Oleg Kašin]], Venemaa ajakirjanik * 17. juuni – [[Taavi Einaste]], eesti ettevõtja *[[18. juuni]] – [[Sergei Kirdjapkin]], Venemaa kergejõustiklane * 18. juuni – [[Imre Tiitsu]], eesti kelguhokimängija *[[22. juuni]] – [[Risto Joost]], eesti dirigent ja laulja *[[23. juuni]] – [[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur * 23. juuni – [[Francesca Schiavone]], Itaalia tennisist * 23. juuni – [[Melissa Rauch]], ameerika näitleja *[[27. juuni]] – [[Maija Doveika]], läti näitleja * 27. juuni – [[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer *[[28. juuni]] – [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]], eesti jalgpallur * [[29. august]] – [[David Desrosiers]], kitarrist ja taustalaulja bändis [[Simple Plan]] *[[30. juuni]] – [[Jaak Tomberg]], eesti kirjandusteadlane * 30. juuni – [[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja ja poliitik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Ott Aardam]], eesti näitleja * 1. juuli – [[Aslanbek Huštov]], Venemaa Kreeka-Rooma maadleja * [[3. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja *[[4. juuli]] – [[Ivan Babikov]], Venemaa ja Kanada murdmaasuusataja *[[5. juuli]] – [[Evelyn Kaldoja]], eesti ajakirjanik *5. juuli – [[Hannes Reichelt]], Austria mäesuusataja *[[6. juuli]] – [[Pau Gasol]], hispaania korvpallur *6. juuli – [[Eva Green]], Prantsuse näitleja ja modell. *[[8. juuli]] – [[Piret Aava]], eesti modell * 8. juuli – [[Robbie Keane]], Iirimaa jalgpallur * 8. juuli – [[Riikka Pulkkinen]], soome kirjanik *[[10. juuli]] – [[Jessica Simpson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 10. juuli – [[Claudia Leitte]], Brasiilia laulja *[[12. juuli]] – [[Irina Embrich]], Eesti epeevehkleja *[[13. juuli]] – [[Juan Carlos Navarro]], hispaanlasest korvpallur *[[14. juuli]] – [[Ivan Stapovič]], Leedu poksija *[[15. juuli]] – [[Rivo Vesik]], eesti rannavõrkpallur * 15. juuli – [[Jasper Pääkkönen]], soome näitleja *[[16. juuli]] – [[Alo Kurvits]], eesti näitleja *[[17. juuli]] – [[Rashīd Ramzī]], Bahreini kergejõustiklane * 17. juuli – [[Triin Hertmann]], eesti ettevõtja ja investor * [[18. juuli]] – [[Kristen Bell]], ameerika näitleja *[[19. juuli]] – [[Robert Kõrvits]], eesti muusik ja saatejuht *[[20. juuli]] – [[Gisele Bündchen]], Brasiilia modell ja näitleja *[[24. juuli]] – [[Hanna Hellquist]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik *[[25. juuli]] – [[Neeme Lopp]], eesti kirjandusteadlane *[[26. juuli]] – [[Jacinda Ardern]], Uus-Meremaa poliitik *[[30. juuli]] – [[Mart Viisitamm]], Eesti poliitik *[[31. juuli]] – [[Mikko Hirvonen]], soome rallisõitja ==August== *[[1. august]] – [[Romain Barras]], Prantsusmaa kergejõustiklane *[[3. august]] – [[Dominic Moore]], Kanada jäähokimängija * 3. august – [[Brandan Schieppati]], ameerika laulja * 3. august – [[Kristo Käärmann]], üks TransferWise'i loojaid * 3. august – [[Mihhail Korb]], Eesti poliitik *[[4. august]] – [[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane * 4. august – [[Pāvels Rebenoks]], Läti jurist ja poliitik * 5. august – [[Piret Jaaks]], eesti kirjanik ja stsenarist *[[6. august]] – [[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik *[[7. august]] – [[Jarosław Jakszto]], Leedu poksija *[[8. august]] – [[Anneli Porri]], eesti kunstiteadlane ja -kriitik *[[11. august]] – [[Sébastien Squillaci]], Prantsusmaa jalgpallur * 11. august – [[Monika Pyrek]], poola teivashüppaja * 11. august – [[Lee Suggs]], USA jalgpallur * 11. august – [[Natalja Dõmtšenko]], Eesti näitleja *[[16. august]] – [[Parviz Zeidvand]], Iraani maadleja * 16. august – [[Jamieson Greer]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja endine sõjaväelane * 16. august – [[Martin Plaser]], eesti maadlustreener *[[18. august]] – [[Esteban Cambiasso]], argentina jalgpallur *[[23. august]] – [[Bronwyn Eagles]], Austraalia vasaraheitja *[[26. august]] – [[Macaulay Culkin]], USA filminäitleja *[[26. august]] – [[Chris Pine]], USA filminäitleja ==September== *[[4. september]] – [[David Garrett]], saksa viiuldaja *[[7. september]] – [[Emre Belözoğlu]], türgi jalgpallur *[[8. september]] – [[Kadri Kõusaar]], eesti kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör * 8. september – [[Mbulaeni Tongai Mulaudzi]], LAV-i kergejõustiklane * 8. september – [[Oleh Holtvjanskõi]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik *[[9. september]] – [[Michelle Williams]], USA filminäitleja * 9. september – [[Václav Drobný]], tšehhi jalgpallur *[[10. september]] – [[Mikey Way]], basskitarrist * 10. september – [[Tahar Tamsamani]], Maroko poksija *[[11. september]] – [[Antonio Pizzonia]], Brasiilia [[Vormel 1]] sõitja *[[13. september]] – [[Keith Andrews]], Iirimaa jalgpallur *13. september – [[Varro Vooglaid]], Eesti ühiskonnategelane ja poliitik *[[15. september]] – [[Mari-Liis Lille]], eesti mänguasjadisainer *[[17. september]] – [[Rasmus Lahtvee]], Eesti poliitik *[[20. september]] – [[Remo Holsmer]], eesti poliitik * 20. september – [[Francesco Orsi]], Itaalia päritolu Eesti filosoof *[[21. september]] – [[Kareena Kapoor]], India näitleja *[[22. september]] – [[Marlon Parmer]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[24. september]] – [[Petri Pasanen]], soome jalgpallur *[[25. september]] – [[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur * 25. september – [[T.I.]], USA räppar *[[26. september]] – [[Patrick Friesacher]], Austria [[Vormel 1]] sõitja *[[28. september]] – [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]], eesti jalgpallur * 28. september – [[Maurice Smith]], Jamaica kümnevõistleja *[[29. september]] – [[Sven Začek]], eesti loodusfotograaf *[[30. september]] – [[Martina Hingis]], Slovaki päritolu Šveitsi tennisist * 30. september – [[Christian Cantwell]], USA kergejõustiklane ==Oktoober== *[[4. oktoober]] – [[Tomáš Rosický]], tšehhi jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Oksana Jakovleva]], Ukraina laskesuusataja *[[7. oktoober]] – [[Jean Marc Gaillard]], Prantsusmaa murdmaasuusataja * 7. oktoober – [[Siniva Marsters]], Cooki saarte kergejõustiklane *[[9. oktoober]] – [[Kristjan Puusild]], eesti korvpallur ja jooksja *[[10. oktoober]] – [[Fernanda Machado]], Brasiilia näitleja *[[13. oktoober]] – [[Scott Parker]], Inglise jalgpallur *[[14. oktoober]] – [[Kris Freeman]], USA meesmurdmaasuusataja *[[15. oktoober]] – [[Tom Boonen]], Belgia jalgrattur * 15. oktoober – [[Dennis Mims]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[16. oktoober]] – [[Liina Suurvarik]], eesti tennisist * 16. oktoober – [[Margus Toomla]], eesti tantsujuht, koreograaf *[[21. oktoober]] – [[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja *[[23. oktoober]] – [[Vassili Rotšev]], vene murdmaasuusataja *[[25. oktoober]] – [[David Haye]], Suurbritannia poksija *[[27. oktoober]] – [[Tanel Padar]], eesti laulja *[[28. oktoober]] – [[Agnes Obel]], Taani muusik ja laulukirjutaja ==November== *[[4. november]] – [[Dmitri Kirilov]], Eesti jalgpallur *[[5. november]] – [[Andrei Korobeinik]], Eesti programmeerija, ettevõtja ja poliitik *[[8. november]] – [[Luís Fabiano]], Brasiilia jalgpallur (ründaja) *[[12. november]] – [[Ryan Gosling]], Kanada filminäitleja ja -lavastaja *[[18. november]] – [[François Duval]], Belgia rallisõitja * 18. november – [[Ivan Tšerezov]], Venemaa laskesuusataja *[[19. november]] – [[Yipsi Moreno]], Kuuba kergejõustiklane, vasaraheitja *[[21. november]] – [[Leonardo González Arce]], Costa Rica jalgpallur * 21. november – [[Mario Peterson]], eesti arvutiekspert *[[22. november]] – [[Jaroslav Rõbakov]], Venemaa kergejõustiklane *[[23. november]] – [[Ranet Lepik]], eesti mängiv jalgpallitreener *[[24. november]] – [[Johnny Spillane]], Ameerika Ühendriikide kahevõistleja * 24. november – [[Kätlin Kink]], Guinnessi rekordi omanik kiikingus * 24. november – [[Dieudonné Disi]], Rwanda jooksja *[[27. november]] – [[Veronika Portsmuth]], eesti dirigent ja laulja * 27. november – [[Evi Sachenbacher-Stehle]], saksa murdmaasuusataja * 27. november – [[Ragne Pekarev]], eesti näitleja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Tanel Rander]], eesti kunstnik, kirjanik ja kriitik *[[2. detsember]] – [[Bartosz Koziak]], poola tšellist *2. detsember – [[Adam Kreek]], eesti päritolu Kanada sõudja * 2. detsember – [[Olga Sõtnik]], Eesti poliitik * [[5. detsember]] – [[Aija Sakova]], eesti kirjandusteadlane *[[6. detsember]] – [[Sulo Tintse]], eesti laulja *[[7. detsember]] – [[John Terry]], inglise jalgpallur *7. detsember – [[Clemens Fritz]], Saksamaa jalgpallur *[[9. detsember]] – [[Simon Helberg]], USA näitleja, koomik ja muusik *[[12. detsember]] – [[Neeme Näripä]], eesti klassikaline filoloog *[[13. detsember]] – [[Emanuele Di Gregorio]], Itaalia sprinter *13. detsember – [[Varro Vooglaid]], Eesti ühiskonnategelane ja poliitik *[[17. detsember]] – [[Sebastián Beccacece]], Argentina jalgpallitreener *[[18. detsember]] – [[Christina Aguilera]], USA laulja *18. detsember – [[Indrek Vainu]], eesti keskkonnaaktivist *[[19. detsember]] – [[Jake Gyllenhaal]], ameerika näitleja *[[20. detsember]] – [[Ashley Cole]], inglise jalgpallur *[[21. detsember]] – [[John Moffitt]], USA kergejõustiklane *[[22. detsember]] – [[Ruslan Tarahhovski]], jakuudi näitleja ja lavastaja *[[24. detsember]] – [[Maarja-Liis Ilus]], eesti laulja * 24. detsember – [[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja * 24. detsember – [[Jaanus Uudmäe]], eesti kolmik- ja kaugushüppaja *[[25. detsember]] – [[Reika Hashimoto]], jaapani modell ja näitleja * 25. detsember – [[Aleksandr Rubel]], Eesti sarimõrvar *[[26. detsember]] – [[Ardo Ärmpalu]], eesti korvpallur *[[27. detsember]] – [[Marii Karell]], eesti ajakirjanik * 27. detsember – [[Meelis Kompus]], eesti ajakirjanik *[[30. detsember]] – [[Eliza Dushku]], [[USA|ameerika]] näitleja hrlt3x35r1qfszqxhwaf67l261mzhha 0 132842 7212738 7210368 2026-08-12T11:51:56Z ~2026-44245-86 235305 7212738 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Teele Viira | pilt = | pildiallkiri = Teele Viira vabaajamessil "No vaata!" 31. augustil 2013 | pildi_suurus = 300px | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = [[29. juuli]] 1988 | surmaaeg = | päritolu = [[Lümanda]], [[Saaremaa]], [[Eesti]] | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = [[laulja]] | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[POP Maniacs]], [[Söörömöö]], [[Sounds of September]] | URL = }} '''Teele Viira''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1988]]) on [[eestlased|eesti]] [[laulja|poplaulja]]. Ta sai tuntuks 2011. aasta kevadhooaja meelelahutussaatesarjas "[[Eesti otsib superstaari]]", kus saavutas viienda koha. ==Haridus== Viira on pärit Saaremaalt ning lõpetanud [[Lümanda Põhikool]]i<ref>Urve Vakker. [https://saartehaal.postimees.ee/6625078/lumanda-kooli-sunnipaev-koos-teele-viiraga Lümanda kooli sünnipäev koos Teele Viiraga.] Postimees / Saarte Hääl, 12.01.2012.</ref> ja 2007. aastal [[Kuressaare Gümnaasium]]i<ref name="NooruseMeridiaan">[https://nooruse.edu.ee/meridiaan/?s=2214 Elu pärast KGd: Teele Viira 29. lennust] Nooruse Meridiaan, 25.02.2015.</ref>. Gümnaasiumiõpilasena mängis ta [[FC Kuressaare]] naiskonnas [[jalgpall]]i.<ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/player/18550/team/1131 Teele Viira] Eesti Jalgpalliliidu kodulehel. Vaadatud 26.01.2026.</ref> Abituriendina jõudis ta [[2007]]. aastal [[Eesti Koolimiss]]i lõppvõistlusele.<ref>{{Netiviide |url=http://www.miss.ee/sisu.php?id=20&menuID=3&aasta=2007 |pealkiri=Eesti Koolimiss 2007 |vaadatud=2011-03-28 |arhiivimisaeg=2007-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071117063434/http://www.miss.ee/sisu.php?id=20&menuID=3&aasta=2007 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 2007–2011 õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] pop- ja [[džäss]]laulu.<ref>Ene Kallas. [http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1459%3Asaarlanna-osaleb-muusikalis-qnii-on-meil-moesq&catid=52%3Auudised&Itemid=460&lang=et Saarlanna osaleb muusikalis "Nii on meil moes".] Portaal Saaremaa, 20.11.2008.</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/44775581/teele-viira-ei-kavatsegi-o-tahte-selgeks-oppida Teele Viira ei kavatsegi õ-tähte selgeks õppida] Kroonika/Delfi, 26.04.2011.</ref> == Muusika == Laulmist hakkas Viira õppima 16-aastaselt [[Laine Lehto]] juhendamisel huvikoolis [[Inspira]]. [[2005]]. aastal osales [[Eesti Televisioon]]i laulusaates "[[Kaks takti ette]]" ja 2008. aastal [[NUKU teater ja muuseum|Nuku- ja Noorsooteatri]] segakoori lauljana "[[Laululahing]]us".<ref name="teele-viir">Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/452640/teele-viira-ma-sain-aru-et-ukskoik-mida-ma-tahan-seda-ma-ka-saan- Teele Viira: "Ma sain aru, et üksköik, mida ma tahan, seda ma ka saan."] Õhtuleht.ee, 19.11.2011.</ref> Konkursil "[[Eesti Laul 2011|Eesti laul 2011]]" astus ta üles [[Getter Jaani]] esitatud ja võistluse võitnud loo "[[Rockefeller Street]]" taustalauljana. [[Düsseldorf]]i [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisioonile]] minekust loobus ta aga "Superstaari" saates edasipääsemise tõttu.<ref>Evely Aavik. [https://saartehaal.postimees.ee/6619892/superstaariks-purgiv-teele-viira-raske-valiku-ees Superstaariks pürgiv Teele Viira raske valiku ees] Postimees / Saarte Hääl, 16.93.2011.</ref> Enne "Superstaari" saadet laulis ja mängis ta ka tüdrukutebändis BLiSS, lisaks tegutses selle mänedžerina.<ref name="teele-viir" /> Aastatel 2013–2014 laulis ta ansamblis [[Sounds of September]].<ref>[http://www.elu24.ee/1215822/teele-viira-hakkab-laulma-sounds-of-septemberis/ Teele Viira hakkab laulma Sounds of Septemberis], Postimees.ee / Elu24, 26.04.2013.</ref><ref>[https://elu24.postimees.ee/2773516/teele-viira-lahkus-ansamblist-sounds-of-september Teele Viira lahkus ansamblist Sounds of September] Postimees.ee / Elu24, 25.04.2014.</ref> Aastatel 2014–2015 töötas ta Tallinnas restoranis-džässiklubis Clazz programmijuhina.<ref name="NooruseMeridiaan"/> 2016. aastast musitseeris Viira koos [[Eero Järviste]]ga elektroonilise muusika projektis White Girl Wanted. Muu hulgas sündis seal muusikavideo "Not Getting Older".<ref>[https://eeter.err.ee/292854/teele-viira-uuel-muusikal-piire-pole-olen-nuud-omamoodi-siiralt-hull Teele Viira uuel muusikal piire pole: olen nüüd omamoodi siiralt hull] ERR Eeter, 28.10.2016.</ref> Ehkki kammerliku [[bluus]]i- ja [[Soul (muusikastiil)|soul]]ilauljana teati Viirat varemgi, hakkas ta umbes 2018. aastast neid žanre viljelema varasemast rohkem tähelepanu tõmmates, suurematel lavadel ning koostöös selliste juba end tõestanud ansamblitega nagu Raul Ukareda Band ja Raul Vaigla Band ning jämmides koos [[Jan Uuspõld|Jan Uuspõllu]], [[Tanel Padar]]i, [[Emil Rutiku]] ja teiste armastatud solistidega. Sestpeale on ta korduvalt esinenud nii Haapsalu bluusifestivali [[Augustibluus]] kui ka džässifestivali [[Jazzkaar]] kontsertidel.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82327891/galerii-augustibluus-2018-sai-avaloogi Galerii: Augustibluus 2018 sai avalöögi] Kroonika/Delfi, 24.03.2018.</ref> Ta on laulusolistina esinenud [[Tallink]]i Rootsi liini kruiisilaevade meelelahutuskavades.<ref>[https://www.tallink.com/et/laevareisid/kruiis/esinejad-kruiisil Artistid pardal] Tallinki koduleht. Vaadatud 23.01.2026.</ref> === "Eesti otsib superstaari" === Viira osales 2011. aastal telesaates [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] ja saavutas 5. koha. Teele Viira jõudis superstaari lõppvõistlusele [[Tallinn]]as toimunud eelvooru kaudu. Kohtunikud saatsid Teele Viira finaali [[27. märts]]il [[2011]] "tütarlaste nädala" 1. stuudiovoorus, kus ta esitas [[Kings of Leon]]i laulu "Sex on Fire"<ref>[http://www.elu24.ee/?id=409002 Sel pühapäeval selgub kolm esimest finalisti.] Elu24, 26. märts 2011.</ref><ref>[http://www.elu24.ee/?id=409434 Staarisaate finaali pääsesid Triin, Rosanna ja Teele] Postimees / Elu24, 27.03.2011.</ref>. ==== Saates "Eesti otsib superstaari" esitatud laulud ==== {| class="wikitable" !Kuupäev !Voor !Pealkiri !Originaalesitaja !Tulemus |- |[[27. aprill|27.03.2011]] || [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Esimene stuudiovoor|I stuudiovoor]] || "Sex on Fire" || [[Kings of Leon]] || style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[17. aprill|17.04.2011]]|| [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 10|I finaal]] || "Tainted Love" || esmaesitaja [[Gloria Jones]]; maailmakuulsaks tegi laulu [[Soft Cell]]i | style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[24. aprill|24.04.2011]]|| [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 9|II finaal]] || "Armastan vaid sind" || [[Ivo Linna]] || style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[1. mai|01.05.2011]]|| [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 8|III finaal]] || "You Spin Me Round (Like a Record)" || [[Dead or Alive]] || style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[8. mai|08.05.2011]]|| [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 7|IV finaal]] || "Papa Don't Preach" || [[Madonna (laulja)|Madonna]] || style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[15. mai|15.05.2011]] || [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 6|V finaal]] ||"(They Long to Be) Close to You" || esmaesitaja [[Richard Chamberlain]]; tuntuks saanud [[The Carpenters]]i esituses | style="background: lightgreen" | edasipääs |- | rowspan="2" | [[22. mai|22.05.2011]] || rowspan="2" | [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 5|VI finaal]] ||"Sweet Child o' Mine" || [[Guns N' Roses]]|| rowspan="2" style="background: red" |<span style="color:white;">väljahääletus</span> |- | "Tango" || [[Ruja]] |} ===Muusikalavastused=== Märtsis 2010 esietendunud [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatri]] noortemuusikalis "[[Keskkoolimuusikal (muusikal)|Keskkoolimuusikal]]" (lavastaja [[Andres Dvinjaninov]]) mängis Teele Viira kandvat rolli, mustanahalist Taylor McKessiet.<ref>Rita Loel. [https://saartehaal.postimees.ee/6613532/teele-viiral-kandev-roll-keskkoolimuusikalis Teele Viiral kandev roll "Keskkoolimuusikalis".] Postimees / Saarte Hääl, 12.03.2010.</ref> 2011. aasta augustis mängis ta sama lavastaja käe all Viimsi Suveteatri muusikalises lastelavastuses "[[Limpa ja mereröövlid]]".<ref>[https://suveteater.ee/lavastused/limpa-ja-mereroovlid Limpa ja mereröövlid.] Emajõe Suveteater. Vaadatud 25.01.2026.</ref> [[Pilt:Teele Viira 20120412 by Ahsoous.jpg|pisi|Teele Viira akustilise kavaga esinemas (2012)]] 2019. aasta lõpus esines ta revüütähena koos [[Mart Sander]]i ja [[Bel-Etage Swingorkester|Bel-Etage Swingorkestriga]] Utopia Entertainmenti tantsulavastuses "Sõnum pudelis".<ref>[https://www.kultuurikava.ee/event/mart-sander-teele-viira-utopia-entertainment-etendus-ohtusook-sonum-pudelis-jatkusundmus-disco-tallinn-lennusadamas Mart Sander, Teele Viira & Utopia Entertainment etendus-õhtusöök "Sõnum pudelis"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kultuurikava. Vaadatud 30.05.2026.</ref> === Singlid === * "[[City Nights]]" (detsember 2011) * "[[Osta mind ära]]" [koos Kuri Kaamosega] (mai 2012) * "[[Ring the alarm]]" [koos Tuuli & Ulaga] (detsember 2012) * "[[Life is a Journey]]" [Sounds of September] (mai 2013) ==Muu töö ja meelelahutus== Teele Viira on olnud telesaadete "[[Laulupealinn]]" (2011), "[[Tantsi tagumik trimmi]]" (2012), "[[Eesti asi]]" (2013) ja "[[Reisijaht]]" (2013–2014) saatejuht ning juhtinud ka avalikke meelelahutusüritusi (Reebok Fitness Festival, 2016; teemapäev "Targa tuleviku tuleproov", 2023; kübervõistlus "Kübernaaskel 2023" jms)<ref>[https://www.err.ee/1609117271/otse-puhapaeval-kell-11-30-targa-tuleviku-tuleproov-ja-kubernaaskel-2023 Otse pühapäeval kell 11.30: Targa Tuleviku Tuleproov ja Kübernaaskel 2023] ERR Uudised, 29.09.2023.</ref>. 21. märtsil 2012 osales ta [[Swissôtel Tallinn]]a elujõu päeva raames ekstreemspordiüritusel ning laskus 117 meetri kõrguselt Swissôteli hoone katuselt köie abil maapinnale.<ref>Leemet Prits. [https://www.ohtuleht.ee/melu/469754/teele-viira-ara-tegin Teele Viira: "Ära tegin!"] Õhtuleht.ee, 22.03.2012.</ref> Aeg-ajalt astub ta üles rõivamodellina. 2014. aasta [[Tallinn Fashion Week]]il tõmbas ta moelooja Taavi Turki rõivaid esitledes tähelepanu kinnikleebitud suuga, moelavadel on ta demonstreerinud ka Perit Muuga ja teiste kohalike disainerite rõivaid.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70022021/fotod-teele-viira-jalutas-suu-kinni-kleebitud-tallinn-fashion-weeki-moelaval Fotod: Teele Viira jalutas, suu kinni kleebitud, Tallinn Fashion Weeki moelaval] Kroonika, 26.10.2014.</ref> 2016. aastal aitas ta reklaamida noore moedisaineri Gita Siimpoja moekollektsiooni,<ref>[https://elu24.postimees.ee/3633895/pilk-peale-teele-viira-esitleb-agedatel-fotodel-uue-andeka-disaineri-roivaid Pilk peale! Teele Viira esitleb ägedatel fotodel uue andeka disaineri rõivaid], Postimees.ee / Elu24, 28.03.2016.</ref> 2017. aastal oli ta brändi &ME modell ja reklaamis ujumisrõivaid.<ref>[https://elu24.postimees.ee/4084783/puhas-silmailu-teele-viiral-uus-kuum-ja-populaarne-amet Puhas silmailu! Teele Viiral uus kuum ja populaarne amet?] Postimees.ee / Elu24, 19.04.2017.</ref> Ajakiri [[Pere ja Kodu]] valis ta tema lapseootuse ajal 2021. aastal oma erinumbri 9 Kuud esikaanemodelliks, fotomodellina on ta esinenud ka ajakirjades Kroonika ning Anne & Stiil.<ref>[https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/92189709/teele-viira-soovin-sunnitada-kodus-aga-mind-hoiavad-tagasi-teiste-inimeste-hirmud Teele Viira: soovin sünnitada kodus, aga mind hoiavad tagasi teiste inimeste hirmud] Pere ja Kodu, 13.02.2021.</ref> Tartu Kaubamaja moeüritusel Moekuulutaja (2015) tuli tal lisaks päevajuhi rollile olla ka moesuundade esitleja ja modell.<ref>[https://elu24.postimees.ee/3120143/mart-muurisepp-ja-teele-viira-ootavad-koiki-moekuulutajale Mart Müürisepp ja Teele Viira ootavad kõiki Moekuulutajale] Postimees.ee / Elu24, 12.03.2015.</ref> Ilusalongide fotomodellina on ta reklaaminud fantaasiameiki ja soenguid, disainireklaamides aga käsitööehteid ja muid disaintooteid. Juunist 2026 töötab ta raadiojaamas [[Sky Plus]] hommikuprogrammi saatejuhina.<ref name="ReferenceA">Kerli Kivistu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120585980/teele-viira-alustab-ullataval-ametikohal-ja-naudib-uut-etappi-eraelus-sobrad-utlesid-mulle-et-nuta-oma-nutud-ara Teele Viira läheb tööle raadiosse ja naudib uut etappi eraelus. „Sõbrad ütlesid mulle, et nutaksin oma nutud ära“] Kroonika/Delfi, 29.05.2026.</ref> ===Pokker=== Alates 2010. aastast on Viira mänginud pokkerit ja olnud edukas turniiripokkeris. 2012. aastal tuli ta koos Raigo Vakraga segapaarismängus Eesti meistriks.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/466682/eesti-pokkerimeistriks-tulnud-teele-viira-tulin-nagin-ja-voitsin Eesti pokkerimeistriks tulnud Teele Viira: tulin, nägin ja võitsin!] Õhtuleht.ee, 29.02.2012.</ref> 2021. aastal võitis ta individuaalselt OlyBetis toimunud turniirisarja ETPF Online Poker Series 2021 avavõistluse.<ref>Alver Kivi. [https://saaremaasport.ee/teele-viira-voitis-pokkeriturniiri/ Teele Viira võitis pokkeriturniiri] Saaremaa Sport, 03.02.2021.</ref> 2022. aastal osales ta heategevuslikus pokkerisarjas "Double Grind Green Road to the Kings of Tallinn".<ref>[https://web.archive.org/web/20241225121224/https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/teele-viira-pokkerist-mulle-meeldib-adrenaliin-ja-selle-mangu-mitmekulgsus/ Teele Viira pokkerist: "Mulle meeldib adrenaliin ja selle mängu mitmekülgsus!"] Buduaar.ee, 14.01.2022.</ref> 2023. aasta mais võitis ta Olympic Park Casino pokkerisaalis toimunud "Tähtede turniiri", kus osales 15 avaliku elu tegelast ja tema finaalivastane oli [[Jüri Butšakov]].<ref>[https://m.olympic-poker.com/uudised/tahtede-pokkeriturniiri-voitis-teele-viira-n2096 Tähtede pokkeriturniiri võitis Teele Viira!] Olympic Poker Club, 19.05.2023.</ref> Alates 2023. aastast töötab Teele Viira [[Olympic Casino Eesti|Olympic Casino]] pokkerifestivalide meediatiimis, kus tema ülesandeks on festivalipäevadest kokkuvõtete tegemine ning mängijate ja töötajate intervjueerimine.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1115583/teele-viira-naudib-pokkerifestivalidel-tootamist-mangijate-taust-ning-nende-lood-on-alati-vaga-ponevad Teele Viira naudib pokkerifestivalidel töötamist: „Mängijate taust ning nende lood on alati väga põnevad!”] Õhtuleht.ee, 01.10.2024.</ref> ==Isiklikku== Tal on poeg Charlie (sündinud 2018) ja tütar Adeele Savanna (sündinud 2021).<ref name="fotod-mehe">[https://web.archive.org/web/20241225085457/https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/fotod-mehest-lahku-lainud-teele-viira-sarab-uues-teravas-rollis/ Fotod: Mehest lahku läinud Teele Viira särab uues teravas rollis] Buduaar.ee, 18.11.2024.</ref> Peale jalgpalli on ta harrastanud [[fitness]]i rühmatreeninguid, [[jooga]]t ja suviti rannatennist. Lühikest aega on ta tegelnud [[vehklemine|vehklemisega]]<ref name="fotod-mehe" />, lisaks huvitub ta konstallatsiooniteraapiast.<ref>Anu Saagim. [https://elu.ohtuleht.ee/1053380/ol-video-teele-viira-kui-oled-vanematega-rahu-teinud-paraneb-ka-su-enda-paarisuhe Teele Viira: kui oled vanematega rahu teinud, paraneb ka su enda paarisuhe] Õhtuleht.ee, 16.01.2022.</ref> 2026. aastal käib ta [[Roman Fosti]] jooksutreeningutel, et osaleda Lõuna-Eesti järvede vahel toimuval maastikujooksuüritusel "Leigo trail".<ref name="ReferenceA" /> == Viited == {{viited}} {{Eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Viira, Teele}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] m1ebppyikhmfy32btmcbfu11f2cd4bj 7212748 7212738 2026-08-12T11:56:24Z ~2026-44245-86 235305 7212748 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Teele Viira | pilt = | pildiallkiri = Teele Viira vabaajamessil "No vaata!" 31. augustil 2013 | pildi_suurus = 300px | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = [[29. juuli]] 1988 | surmaaeg = | päritolu = [[Lümanda]], [[Saaremaa]], [[Eesti]] | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = [[laulja]] | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[POP Maniacs]], [[Söörömöö]], [[Sounds of September]] | URL = }} '''Teele Viira''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1988]]) on [[eestlased|eesti]] [[laulja|poplaulja]]. Ta sai tuntuks 2011. aasta kevadhooaja meelelahutussaatesarjas "[[Eesti otsib superstaari]]", kus saavutas viienda koha. ==Haridus== Viira on pärit Saaremaalt ning lõpetanud [[Lümanda Põhikool]]i<ref>Urve Vakker. [https://saartehaal.postimees.ee/6625078/lumanda-kooli-sunnipaev-koos-teele-viiraga Lümanda kooli sünnipäev koos Teele Viiraga.] Postimees / Saarte Hääl, 12.01.2012.</ref> ja 2007. aastal [[Kuressaare Gümnaasium]]i<ref name="NooruseMeridiaan">[https://nooruse.edu.ee/meridiaan/?s=2214 Elu pärast KGd: Teele Viira 29. lennust] Nooruse Meridiaan, 25.02.2015.</ref>. Gümnaasiumiõpilasena mängis ta [[FC Kuressaare]] naiskonnas [[jalgpall]]i.<ref>[https://jalgpall.ee/voistlused/player/18550/team/1131 Teele Viira] Eesti Jalgpalliliidu kodulehel. Vaadatud 26.01.2026.</ref> Abituriendina jõudis ta [[2007]]. aastal [[Eesti Koolimiss]]i lõppvõistlusele.<ref>{{Netiviide |url=http://www.miss.ee/sisu.php?id=20&menuID=3&aasta=2007 |pealkiri=Eesti Koolimiss 2007 |vaadatud=2011-03-28 |arhiivimisaeg=2007-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071117063434/http://www.miss.ee/sisu.php?id=20&menuID=3&aasta=2007 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 2007–2011 õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] pop- ja [[džäss]]laulu.<ref>Ene Kallas. [http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1459%3Asaarlanna-osaleb-muusikalis-qnii-on-meil-moesq&catid=52%3Auudised&Itemid=460&lang=et Saarlanna osaleb muusikalis "Nii on meil moes".] Portaal Saaremaa, 20.11.2008.</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/44775581/teele-viira-ei-kavatsegi-o-tahte-selgeks-oppida Teele Viira ei kavatsegi õ-tähte selgeks õppida] Kroonika/Delfi, 26.04.2011.</ref> == Muusika == Laulmist hakkas Viira õppima 16-aastaselt [[Laine Lehto]] juhendamisel huvikoolis [[Inspira]]. [[2005]]. aastal osales [[Eesti Televisioon]]i laulusaates "[[Kaks takti ette]]" ja 2008. aastal [[NUKU teater ja muuseum|Nuku- ja Noorsooteatri]] segakoori lauljana "[[Laululahing]]us".<ref name="teele-viir">Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/452640/teele-viira-ma-sain-aru-et-ukskoik-mida-ma-tahan-seda-ma-ka-saan- Teele Viira: "Ma sain aru, et üksköik, mida ma tahan, seda ma ka saan."] Õhtuleht.ee, 19.11.2011.</ref> Konkursil "[[Eesti Laul 2011|Eesti laul 2011]]" astus ta üles [[Getter Jaani]] esitatud ja võistluse võitnud loo "[[Rockefeller Street]]" taustalauljana. [[Düsseldorf]]i [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisioonile]] minekust loobus ta aga "Superstaari" saates edasipääsemise tõttu.<ref>Evely Aavik. [https://saartehaal.postimees.ee/6619892/superstaariks-purgiv-teele-viira-raske-valiku-ees Superstaariks pürgiv Teele Viira raske valiku ees] Postimees / Saarte Hääl, 16.93.2011.</ref> Enne "Superstaari" saadet laulis ja mängis ta ka tüdrukutebändis BLiSS, lisaks tegutses selle mänedžerina.<ref name="teele-viir" /> Aastatel 2013–2014 laulis ta ansamblis [[Sounds of September]].<ref>[http://www.elu24.ee/1215822/teele-viira-hakkab-laulma-sounds-of-septemberis/ Teele Viira hakkab laulma Sounds of Septemberis], Postimees.ee / Elu24, 26.04.2013.</ref><ref>[https://elu24.postimees.ee/2773516/teele-viira-lahkus-ansamblist-sounds-of-september Teele Viira lahkus ansamblist Sounds of September] Postimees.ee / Elu24, 25.04.2014.</ref> Aastatel 2014–2015 töötas ta Tallinnas restoranis-džässiklubis Clazz programmijuhina.<ref name="NooruseMeridiaan"/> 2016. aastast musitseeris Viira koos [[Eero Järviste]]ga elektroonilise muusika projektis White Girl Wanted. Muu hulgas sündis seal muusikavideo "Not Getting Older".<ref>[https://eeter.err.ee/292854/teele-viira-uuel-muusikal-piire-pole-olen-nuud-omamoodi-siiralt-hull Teele Viira uuel muusikal piire pole: olen nüüd omamoodi siiralt hull] ERR Eeter, 28.10.2016.</ref> Ehkki kammerliku [[bluus]]i- ja [[Soul (muusikastiil)|soul]]ilauljana teati Viirat varemgi, hakkas ta umbes 2018. aastast neid žanre viljelema varasemast rohkem tähelepanu tõmmates, suurematel lavadel ning koostöös selliste juba end tõestanud ansamblitega nagu Raul Ukareda Band ja Raul Vaigla Band ning jämmides koos [[Jan Uuspõld|Jan Uuspõllu]], [[Tanel Padar]]i, [[Emil Rutiku]] ja teiste armastatud solistidega. Sestpeale on ta korduvalt esinenud nii Haapsalu bluusifestivali [[Augustibluus]] kui ka džässifestivali [[Jazzkaar]] kontsertidel.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82327891/galerii-augustibluus-2018-sai-avaloogi Galerii: Augustibluus 2018 sai avalöögi] Kroonika/Delfi, 24.03.2018.</ref> Ta on laulusolistina esinenud [[Tallink]]i Rootsi liini kruiisilaevade meelelahutuskavades.<ref>[https://www.tallink.com/et/laevareisid/kruiis/esinejad-kruiisil Artistid pardal] Tallinki koduleht. Vaadatud 23.01.2026.</ref> === "Eesti otsib superstaari" === Viira osales 2011. aastal telesaates [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] ja saavutas 5. koha. Teele Viira jõudis superstaari lõppvõistlusele [[Tallinn]]as toimunud eelvooru kaudu. Kohtunikud saatsid Teele Viira finaali [[27. märts]]il [[2011]] "tütarlaste nädala" 1. stuudiovoorus, kus ta esitas [[Kings of Leon]]i laulu "Sex on Fire"<ref>[http://www.elu24.ee/?id=409002 Sel pühapäeval selgub kolm esimest finalisti.] Elu24, 26. märts 2011.</ref><ref>[http://www.elu24.ee/?id=409434 Staarisaate finaali pääsesid Triin, Rosanna ja Teele] Postimees / Elu24, 27.03.2011.</ref>. ==== Saates "Eesti otsib superstaari" esitatud laulud ==== {| class="wikitable" !Kuupäev !Voor !Pealkiri !Originaalesitaja !Tulemus |- |[[27. aprill|27.03.2011]] || [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Esimene stuudiovoor|I stuudiovoor]] || "Sex on Fire" || [[Kings of Leon]] || style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[17. aprill|17.04.2011]]|| [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 10|I finaal]] || "Tainted Love" || esmaesitaja [[Gloria Jones]]; maailmakuulsaks tegi laulu [[Soft Cell]]i | style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[24. aprill|24.04.2011]]|| [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 9|II finaal]] || "Armastan vaid sind" || [[Ivo Linna]] || style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[1. mai|01.05.2011]]|| [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 8|III finaal]] || "You Spin Me Round (Like a Record)" || [[Dead or Alive]] || style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[8. mai|08.05.2011]]|| [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 7|IV finaal]] || "Papa Don't Preach" || [[Madonna (laulja)|Madonna]] || style="background: lightgreen" | edasipääs |- |[[15. mai|15.05.2011]] || [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 6|V finaal]] ||"(They Long to Be) Close to You" || esmaesitaja [[Richard Chamberlain]]; tuntuks saanud [[The Carpenters]]i esituses | style="background: lightgreen" | edasipääs |- | rowspan="2" | [[22. mai|22.05.2011]] || rowspan="2" | [[Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)#Top 5|VI finaal]] ||"Sweet Child o' Mine" || [[Guns N' Roses]]|| rowspan="2" style="background: red" |<span style="color:white;">väljahääletus</span> |- | "Tango" || [[Ruja]] |} ===Muusikalavastused=== Märtsis 2010 esietendunud [[Eesti Nukuteater|Eesti Nukuteatri]] noortemuusikalis "[[Keskkoolimuusikal (muusikal)|Keskkoolimuusikal]]" (lavastaja [[Andres Dvinjaninov]]) mängis Teele Viira kandvat rolli, mustanahalist Taylor McKessiet.<ref>Rita Loel. [https://saartehaal.postimees.ee/6613532/teele-viiral-kandev-roll-keskkoolimuusikalis Teele Viiral kandev roll "Keskkoolimuusikalis".] Postimees / Saarte Hääl, 12.03.2010.</ref> 2011. aasta augustis mängis ta sama lavastaja käe all Viimsi Suveteatri muusikalises lastelavastuses "[[Limpa ja mereröövlid]]".<ref>[https://suveteater.ee/lavastused/limpa-ja-mereroovlid Limpa ja mereröövlid.] Emajõe Suveteater. Vaadatud 25.01.2026.</ref> [[Pilt:Teele Viira 20120412 by Ahsoous.jpg|pisi|Teele Viira akustilise kavaga esinemas (2012)]] 2019. aasta lõpus esines ta revüütähena koos [[Mart Sander]]i ja [[Bel-Etage Swingorkester|Bel-Etage Swingorkestriga]] Utopia Entertainmenti tantsulavastuses "Sõnum pudelis".<ref>[https://www.kultuurikava.ee/event/mart-sander-teele-viira-utopia-entertainment-etendus-ohtusook-sonum-pudelis-jatkusundmus-disco-tallinn-lennusadamas Mart Sander, Teele Viira & Utopia Entertainment etendus-õhtusöök "Sõnum pudelis"]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kultuurikava. Vaadatud 30.05.2026.</ref> === Singlid === * "[[City Nights]]" (detsember 2011) * "[[Osta mind ära]]" [koos Kuri Kaamosega] (mai 2012) * "[[Ring the alarm]]" [koos Tuuli & Ulaga] (detsember 2012) * "[[Life is a Journey]]" [Sounds of September] (mai 2013) * ”Suhkur” [Genka, J.O.C, Ott Lepland] (2011) * “Vaadi Hele” [Kermo Murel] (2026) * “Bakkushan” [Genka ja Paul Oja] (2014) ==Muu töö ja meelelahutus== Teele Viira on olnud telesaadete "[[Laulupealinn]]" (2011), "[[Tantsi tagumik trimmi]]" (2012), "[[Eesti asi]]" (2013) ja "[[Reisijaht]]" (2013–2014) saatejuht ning juhtinud ka avalikke meelelahutusüritusi (Reebok Fitness Festival, 2016; teemapäev "Targa tuleviku tuleproov", 2023; kübervõistlus "Kübernaaskel 2023" jms)<ref>[https://www.err.ee/1609117271/otse-puhapaeval-kell-11-30-targa-tuleviku-tuleproov-ja-kubernaaskel-2023 Otse pühapäeval kell 11.30: Targa Tuleviku Tuleproov ja Kübernaaskel 2023] ERR Uudised, 29.09.2023.</ref>. 21. märtsil 2012 osales ta [[Swissôtel Tallinn]]a elujõu päeva raames ekstreemspordiüritusel ning laskus 117 meetri kõrguselt Swissôteli hoone katuselt köie abil maapinnale.<ref>Leemet Prits. [https://www.ohtuleht.ee/melu/469754/teele-viira-ara-tegin Teele Viira: "Ära tegin!"] Õhtuleht.ee, 22.03.2012.</ref> Aeg-ajalt astub ta üles rõivamodellina. 2014. aasta [[Tallinn Fashion Week]]il tõmbas ta moelooja Taavi Turki rõivaid esitledes tähelepanu kinnikleebitud suuga, moelavadel on ta demonstreerinud ka Perit Muuga ja teiste kohalike disainerite rõivaid.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70022021/fotod-teele-viira-jalutas-suu-kinni-kleebitud-tallinn-fashion-weeki-moelaval Fotod: Teele Viira jalutas, suu kinni kleebitud, Tallinn Fashion Weeki moelaval] Kroonika, 26.10.2014.</ref> 2016. aastal aitas ta reklaamida noore moedisaineri Gita Siimpoja moekollektsiooni,<ref>[https://elu24.postimees.ee/3633895/pilk-peale-teele-viira-esitleb-agedatel-fotodel-uue-andeka-disaineri-roivaid Pilk peale! Teele Viira esitleb ägedatel fotodel uue andeka disaineri rõivaid], Postimees.ee / Elu24, 28.03.2016.</ref> 2017. aastal oli ta brändi &ME modell ja reklaamis ujumisrõivaid.<ref>[https://elu24.postimees.ee/4084783/puhas-silmailu-teele-viiral-uus-kuum-ja-populaarne-amet Puhas silmailu! Teele Viiral uus kuum ja populaarne amet?] Postimees.ee / Elu24, 19.04.2017.</ref> Ajakiri [[Pere ja Kodu]] valis ta tema lapseootuse ajal 2021. aastal oma erinumbri 9 Kuud esikaanemodelliks, fotomodellina on ta esinenud ka ajakirjades Kroonika ning Anne & Stiil.<ref>[https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/92189709/teele-viira-soovin-sunnitada-kodus-aga-mind-hoiavad-tagasi-teiste-inimeste-hirmud Teele Viira: soovin sünnitada kodus, aga mind hoiavad tagasi teiste inimeste hirmud] Pere ja Kodu, 13.02.2021.</ref> Tartu Kaubamaja moeüritusel Moekuulutaja (2015) tuli tal lisaks päevajuhi rollile olla ka moesuundade esitleja ja modell.<ref>[https://elu24.postimees.ee/3120143/mart-muurisepp-ja-teele-viira-ootavad-koiki-moekuulutajale Mart Müürisepp ja Teele Viira ootavad kõiki Moekuulutajale] Postimees.ee / Elu24, 12.03.2015.</ref> Ilusalongide fotomodellina on ta reklaaminud fantaasiameiki ja soenguid, disainireklaamides aga käsitööehteid ja muid disaintooteid. Juunist 2026 töötab ta raadiojaamas [[Sky Plus]] hommikuprogrammi saatejuhina.<ref name="ReferenceA">Kerli Kivistu. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120585980/teele-viira-alustab-ullataval-ametikohal-ja-naudib-uut-etappi-eraelus-sobrad-utlesid-mulle-et-nuta-oma-nutud-ara Teele Viira läheb tööle raadiosse ja naudib uut etappi eraelus. „Sõbrad ütlesid mulle, et nutaksin oma nutud ära“] Kroonika/Delfi, 29.05.2026.</ref> ===Pokker=== Alates 2010. aastast on Viira mänginud pokkerit ja olnud edukas turniiripokkeris. 2012. aastal tuli ta koos Raigo Vakraga segapaarismängus Eesti meistriks.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/466682/eesti-pokkerimeistriks-tulnud-teele-viira-tulin-nagin-ja-voitsin Eesti pokkerimeistriks tulnud Teele Viira: tulin, nägin ja võitsin!] Õhtuleht.ee, 29.02.2012.</ref> 2021. aastal võitis ta individuaalselt OlyBetis toimunud turniirisarja ETPF Online Poker Series 2021 avavõistluse.<ref>Alver Kivi. [https://saaremaasport.ee/teele-viira-voitis-pokkeriturniiri/ Teele Viira võitis pokkeriturniiri] Saaremaa Sport, 03.02.2021.</ref> 2022. aastal osales ta heategevuslikus pokkerisarjas "Double Grind Green Road to the Kings of Tallinn".<ref>[https://web.archive.org/web/20241225121224/https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/teele-viira-pokkerist-mulle-meeldib-adrenaliin-ja-selle-mangu-mitmekulgsus/ Teele Viira pokkerist: "Mulle meeldib adrenaliin ja selle mängu mitmekülgsus!"] Buduaar.ee, 14.01.2022.</ref> 2023. aasta mais võitis ta Olympic Park Casino pokkerisaalis toimunud "Tähtede turniiri", kus osales 15 avaliku elu tegelast ja tema finaalivastane oli [[Jüri Butšakov]].<ref>[https://m.olympic-poker.com/uudised/tahtede-pokkeriturniiri-voitis-teele-viira-n2096 Tähtede pokkeriturniiri võitis Teele Viira!] Olympic Poker Club, 19.05.2023.</ref> Alates 2023. aastast töötab Teele Viira [[Olympic Casino Eesti|Olympic Casino]] pokkerifestivalide meediatiimis, kus tema ülesandeks on festivalipäevadest kokkuvõtete tegemine ning mängijate ja töötajate intervjueerimine.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1115583/teele-viira-naudib-pokkerifestivalidel-tootamist-mangijate-taust-ning-nende-lood-on-alati-vaga-ponevad Teele Viira naudib pokkerifestivalidel töötamist: „Mängijate taust ning nende lood on alati väga põnevad!”] Õhtuleht.ee, 01.10.2024.</ref> ==Isiklikku== Tal on poeg Charlie (sündinud 2018) ja tütar Adeele Savanna (sündinud 2021).<ref name="fotod-mehe">[https://web.archive.org/web/20241225085457/https://buduaar.tv3.ee/seltskonnauudised/fotod-mehest-lahku-lainud-teele-viira-sarab-uues-teravas-rollis/ Fotod: Mehest lahku läinud Teele Viira särab uues teravas rollis] Buduaar.ee, 18.11.2024.</ref> Peale jalgpalli on ta harrastanud [[fitness]]i rühmatreeninguid, [[jooga]]t ja suviti rannatennist. Lühikest aega on ta tegelnud [[vehklemine|vehklemisega]]<ref name="fotod-mehe" />, lisaks huvitub ta konstallatsiooniteraapiast.<ref>Anu Saagim. [https://elu.ohtuleht.ee/1053380/ol-video-teele-viira-kui-oled-vanematega-rahu-teinud-paraneb-ka-su-enda-paarisuhe Teele Viira: kui oled vanematega rahu teinud, paraneb ka su enda paarisuhe] Õhtuleht.ee, 16.01.2022.</ref> 2026. aastal käib ta [[Roman Fosti]] jooksutreeningutel, et osaleda Lõuna-Eesti järvede vahel toimuval maastikujooksuüritusel "Leigo trail".<ref name="ReferenceA" /> == Viited == {{viited}} {{Eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Viira, Teele}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti otsib superstaari]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 3qqszy8svos1brb7812qr2rdc4lf7v1 0 153753 7212284 7210953 2026-08-11T13:00:55Z Avjoska 1538 7212284 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2018|kuu=jaanuar}} {{Liin |uuendus = 2. mai 2017 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 9 |bgcolor = #0000ff |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = Solaris trolleybuses in Tallinn.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = asendatud bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |avati = [[18. detsember]] [[1987]] |suletakse =[[2. mai]]<nowiki> []2017]]</nowiki> <ref>{{Netiviide |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |pealkiri=TLT:Tollid |vaadatud=2016-04-07 |arhiivimisaeg=2017-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-olek=ei tööta }}</ref> |suleti =[[2. mai]] [[2017]] |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]] |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Keskuse |läbi = |lõpppeatus = Kopli |pikkus = 20 km |peatusi = 19/22 |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/9/a-b] |kaart_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/9/a-b/02901-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 8 |eelmine = 8 (Tallinna trolliliin) |järgmine liin =72 |järgmine =72 (Tallinna trolliliin) |märked = }} '''9. trolliliin''' oli [[Tallinn]]a [[trollibuss|trolliliin]], mis liikus marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]a lõppjaam – [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]a lõppjaam. Liin avati [[1987]]. aastal. Enne liini sulgemist olid lõpp-peatused [[Mustamäe linnaosa]]s Keskuse tänaval ([[Männipark|Männipargi]] naabruses) ja [[Põhja-Tallinn|Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänaval]], asudes [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i hoone naabruses. Liin suleti 2. mail 2017 seoses Kopli trammitaristu rekonstrueerimisega, selle asemel hakkas liini teenindama [[72 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 72]].<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/3477019/jargmisel-aastal-kaob-tallinnast-uheksas-trolliliin "Järgmisel aastal kaob Tallinnast üheksas trolliliin"] Postimees, 21. jaanuar 2016</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977 |pealkiri=Pealinn:Trolliliin number 9 suletakse alates maist |vaadatud=2017-03-30 |arhiivimisaeg=2020-11-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201102124847/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/trolliliin-number-9-suletakse-alates-maist-n189977 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Marsruut== Liin läbis järgmisi linnaosi: [[Põhja-Tallinn]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]. Marsruut kulges mööda järgmisi tänavaid: [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Tulika tänav (Tallinn)|Tulika tänav]], [[Sõle tänav]], [[Pelguranna tänav]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]. ==Peatused== [[Pilt:Tallinna_ühistranspordi_lõppjaam_Koplis.jpg|thumb|Tallinna ühistranspordi lõppjaam Koplis. Taamal Tallinna Tehnikaülikooli hoone.]] [[Pilt:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|pisi|Keskuse suunas]] ===Keskuse–Kopli=== Keskuse, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Ülase, Sõle, Ädala, Kolde puiestee, Nisu, Ehte, Madala, Lõime, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa, Kopli ===Kopli–Keskuse === Kopli, Sepa, Marati, Sirbi, Maleva, Lõime, Madala, Ehte, Nisu, Kolde puiestee, Ädala, Ülase, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Männi, Keskuse ==Trolliliini ajalugu== [[Fail:Tram 139 and Trolleybus 306 at Kopli Stop Kopli Tallinn 1 July 2013.jpg|pisi|Kopli peatuses]] Koos [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]a uue lõppjaamaga sai [[1987]]. aastal valmis (avati [[18. detsember|18. detsembril]]) ka [[trollibuss|trolliliin]] mööda K. Marxi puiesteed (tänapäeval [[Sõle tänav]]) [[Kopli]]sse.<ref>Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008, lk. 110</ref> ==Trolliliini ajaloolised marsruudid == [[1987]]–[[1992]] sõitis liinil Keskuse–[[Kopli]] [[trollibuss|troll]] marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Tulika tänav (Tallinn)|Tulika tänav]], K. Marxi puiestee (tänapäeval [[Sõle tänav]]), Kalinini tänav (tänapäeval [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Kuni [[1992]]. aastani sisenesid [[trollibuss|trollid]] uude lõppjaama Keskuse tänaval [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]]lt pärast Liivaku peatust. Alates [[28. november|28. novembrist]] [[1992]] kulgeb liin ümber [[Männipark|Männi pargi]] mööda [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate teed]] ja Keskuse tänavat.<ref>Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk. 172</ref><ref>[http://www.tttk.ee/index.php?page=74& TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Vaata ka== *[[Trolliliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[72 (Tallinna bussiliin)]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * Aare Olander. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008 ==Välislingid== * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/map,tallinna-linn,trol,9 Liini 9 marsruut koos peatustega] * Urmas Tooming. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=238136 Kopli trolliliin lüheneb.] Tallinna Postimees, 17. märts 2010 {{tallinna trolliliinid}}[[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] 3by90gkxs8dqxo07yby7o2qfcm2z1a8 0 155064 7212223 7183845 2026-08-11T12:16:39Z Avjoska 1538 7212223 wikitext text/x-wiki {{sündinud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[22. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1440]] – [[Ivan III]], Moskva suurvürst *[[1572]] – [[John Donne]], inglise luuletaja, jurist ja vaimulik *[[1592]] – [[Pierre Gassendi]], prantsuse filosoof, matemaatik ja astronoom/astroloog *[[1729]] – [[Gotthold Ephraim Lessing]], saksa kirjanik, filosoof ja publitsist *[[1788]] – [[George Gordon Byron]], inglise luuletaja *[[1849]] – [[August Strindberg]], rootsi kirjanik *[[1850]] – [[Karl Litzmann]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik *[[1852]] – [[Joshua Willis Alexander]], Ameerika Ühendriikide majandusminister (1919–1921) *[[1854]] – [[Pjotr Pavlovitš Pustoroslev]], vene õigusteadlane *[[1871]] – [[Leon Jessel]], poola-juudi päritolu Saksa helilooja ja dirigent *[[1877]] – [[Aleksander Doilov]], Eesti arst * 1877 – [[Hjalmar Schacht]], Saksa poliitik, majandustegelane ja pankur *[[1879]] – [[Francis Picabia]], prantsuse kirjanik ja kunstnik *[[1880]] – [[Frigyes Riesz]], ungari matemaatik *[[1884]] – [[Hugo Reimann]], eesti advokaat *[[1885]] – [[Hartius Möller]], eesti näitleja *[[1888]] – [[Paul Öpik]], eesti majandustegelane *[[1889]] – [[Paul Lestal]], eesti kindlustustegelane *[[1890]] – [[Juhan Ehatamm]], Eesti politseiametnik *[[1891]] – [[Antonio Gramsci]], Itaalia poliitik ja filosoof *[[1892]] – [[Marie Ilves]], eesti näitleja *[[1894]] – [[Heinz Heck]], saksa zooloog *[[1896]] – [[Engelbert Strauch]], Eesti ja Nõukogude poliitik *[[1898]] – [[Sergei Eisenstein]], vene filmirežissöör ja -teoreetik *1898 – [[Maksim Unt]], eesti poliitik *[[1899]] – [[Justas Paleckis]], leedu ajakirjanik ja Leedu NSV riigitegelane *[[1900]] – [[Eduard Tiro]], Eesti konsul *[[1904]] – [[Sigurd Anderson]], Lõuna-Dakota kuberner (1951–1955) *1904 – [[Arkadi Gaidar]], vene kirjanik *[[1905]] – [[Ernst Bauming]], Eesti sõjaväelane *[[1906]] – [[Robert E. Howard]], USA kirjanik *[[1907]] – [[Henno Rahamägi]], eesti ajakirjanik * 1907 – [[Richard Toomre]], eesti põllumajandusteadlane *[[1908]] – [[Lev Landau]], füüsik *[[1909]] – [[Ernst Õunapuu]], Eesti sõjaväelane *[[1911]] – [[Johannes Precht]], Eesti metsateadlane ja metsandusajaloolane * 1911 – [[Bruno Kreisky]], Austria poliitik *[[1915]] – [[Abner Uustal]], eesti õigusteadlane *[[1921]] – [[Arno Babadžanjan]], armeenia helilooja ja pianist *[[1922]] – [[Jaan Novek]], eesti rahvusest Rootsi röntgenoloog *[[1924]] – [[Evald Rajavee]], eesti kiirguskeemiateadlane *[[1925]] – [[Claude Jean Charbonniaud]], Uus-Kaledoonia kuberner * 1925 – [[Lembit Jaanits]], eesti arheoloog *[[1928]] – [[Heino Liimets]], eesti kasvatusteadlane *[[1930]] – [[Jean Marie Coussirou]], Mayotte'i prefekt (1976–1978) * 1930 – [[Uno Liiv]], eesti ehitusteadlane <ref>{{Netiviide |url=http://teadus.err.ee/artikkel?id=6926&cat=1&pg=41 |pealkiri=30. aprill 2012, Milline oli eestlaste panus Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi? |vaadatud=2013-02-05 |arhiivimisaeg=2012-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120521135624/http://teadus.err.ee/artikkel?id=6926&cat=1&pg=41 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[1931]] – [[Rauno Mäkinen]], soome Kreeka-Rooma maadleja * 1931 – [[Eduard Tüür]], eesti karikaturist ja graafik *[[1933]] – [[Juri Tšesnokov]], vene võrkpallur ja treener *[[1936]] – [[Enn Tietenberg]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide sõjaväelane * 1936 – [[Linda Metsaorg]], eesti looduspedagoog *[[1939]] – [[Alfredo Palacio]], Ecuadori poliitik *[[1940]] – [[John Hurt]], Briti filminäitleja *[[1941]] – [[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija * 1941 – [[Silvi Liiva]], eesti graafik * 1941 – [[Jüri Pirso]], eesti tehnikateadlane *[[1942]] – [[Märt Mägi]], eesti keemik * 1942 – [[Haldur Õim]], eesti keeleteadlane, akadeemik * 1942 – [[Olavi Kärner]], eesti atmosfäärifüüsik *[[1945]] – [[Vibeke Løkkeberg]], norra näitleja ja režissöör *[[1951]] – [[Ondrej Nepela]], slovaki päritolu Tšehhoslovakkia iluuisutaja * 1951 – [[Reet Allikvere]], eesti jurist, endine kohtunik *[[1953]] – [[Jim Jarmusch]], USA filmirežissöör ja stsenarist * 1953 – [[Aleksander Jakovlev]], Eesti arhitekt, sisearhitekt, disainer, kunstnik ja kunstiteadlane *[[1954]] – [[Tiit Talpsep]], eesti bioloog *[[1958]] – [[Bruno Rodríguez Parrilla]], Kuuba diplomaat ja poliitik *[[1959]] – [[Merle Morrisson]], eesti sõudja * 1959 – [[Kristi Kõiv]], eesti kasvatusteadlane *[[1960]] – [[Márkos Kyprianoú]], Küprose poliitik * 1960 – [[Andrus Aavik]], eesti tehnikateadlane * 1960 – [[Michael Hutchence]], Austraalia laulja *[[1962]] – [[Dajan Ahmet]], Eesti näitleja ja lavastaja * 1962 – [[Mizan Zainal Abidin]], Malaisia kuningas 2006. aastast *[[1963]] – [[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik * 1963 – [[Ene Tannberg]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[1965]] – [[Mart Viljus]], eesti installatsioonikunstnik *[[1967]] – [[Erki Meister]], eesti helilooja, koorijuht, dirigent, kunstnik *[[1968]] – [[Attila Bartis]], Ungari kirjanik ja fotograaf * 1968 – [[Franka Dietzsch]], Saksamaa kettaheitja *[[1970]] – [[Ainārs Šlesers]], Läti poliitik * 1970 – [[Andy Bolton]], Suurbritannia jõutõstja * 1970 – [[Mark Sherwin]], Cooki saarte kergejõustiklane *[[1971]] – [[Jan Kaus]], eesti kirjanik *[[1972]] – [[Aissen Nikolajev]], Sahha riigitegelane *[[1973]] – [[Külli Pirksaar]] (Kaljus), eesti orienteeruja *[[1973]] – [[Rogério Ceni]], Brasiilia jalgpallur (väravavaht) *[[1974]] – [[Joseph Muscat]], Malta poliitik *[[1975]] – [[Jana Mälk]], eesti juurtega Venemaa näitleja * 1975 – [[Alar Rosentau]], eesti geoloog *[[1977]] – [[Kadri Simson]], Eesti poliitik * 1977 – [[Tõnis Kimmel]], eesti arhitekt * 1977 – [[Hidetoshi Nakata]], Jaapani jalgpallur (poolkaitsja) *[[1978]] – [[Veiko Ratas]], eesti võistlustantsija *[[1980]] – [[Juris Pūce]], Läti ökonomist, jurist ja poliitik *[[1981]] – [[Beverley Mitchell]], USA näitleja ja laulja * 1981 – [[Arko Olesk]], eesti teadusajakirjanik * 1981 – [[Emilija Manninen]], Eesti kergejõustiklane *[[1982]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja * 1982 – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog *[[1983]] – [[Georg Gross]], eesti rallisõitja *[[1985]] – [[Orianthi]], Austraalia muusik * 1985 – [[Brian Mariano]], Hollandi jooksja * 1985 – [[Jaanus Koort]], eesti teleajakirjanik ja ettevõtja *[[1987]] – [[Astrid Jacobsen]], norra murdmaasuusataja * 1987 – [[Shane Long]], iiri jalgpallur *[[1989]] – [[Oscar Möller]], rootsi jäähokimängija *[[1990]] – [[Anatoli Jakovlev]], Eesti jäähokimängija *[[1992]] – [[Vincent Aboubakar]], Kameruni jalgpallur *[[1993]] – [[Netta Barzilai]], Iisraeli laulja *[[1996]] – [[Robby Fabbri]], Kanada jäähokimängija * 1996 – [[Pierce LePage]], Kanada kümnevõistleja * 1996 – [[Angus Gunn]], šoti jalgpallur *[[1998]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[2007]] – [[Pau Cubarsí]], Hispaania jalgpallur == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 22.]] 1jr8c646ye4txrz04bwzj374rszgiks 0 155118 7212326 7181836 2026-08-11T14:14:03Z Avjoska 1538 7212326 wikitext text/x-wiki {{sündinud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[7. veebruar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1606]] – [[Nicolas Mignard]], prantsuse maalikunstnik *[[1626]] – [[Fabian von Fersen]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane *[[1644]] – [[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]], Rootsi väejuht, diplomaat ja riigimees *[[1655]] – [[Jean-François Regnard]], prantsuse näitekirjanik *[[1693]] – [[Anna Ivanovna]], Venemaa keisrinna *[[1803]] – [[Johann Heinrich Neukirch]], eesti filoloog *[[1812]] – [[Charles Dickens]], inglise kirjanik *[[1843]] – [[Adam Aint]], eesti ajakirjanik *[[1846]] – [[Vladimir Makovski]], vene maalikunstnik *[[1848]] – [[Adolf Weil]], arstiteadlane *[[1857]] – [[Peeter Hellat]], eesti arstiteadlane *[[1867]] – [[Laura Ingalls Wilder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik *[[1869]] – [[Rudolf Hansson]], eesti ajakirjanik ja luuletaja *[[1870]] – [[Alfred Adler]], psühhoanalüütik *[[1875]] – [[Erkki Melartin]], soome helilooja *[[1877]] – [[Paula Brehm-Jürgenson]], eesti laulja *[[1888]] – [[Felikss Cielēns]], Läti diplomaat ja välisminister *[[1892]] – [[Jakob Tabur]], Eesti sõjaväelane * 1892 – [[Karel Opočenský]], tšehhi maletaja, malekohtunik ja maleliteraat *[[1896]] – [[Herbert Haljaspõld]], eesti keeleteadlane ja ajakirjanik *[[1899]] – [[Hugo Osvald Pärtelpoeg]], Eesti poliitik *[[1902]] – [[Valter Hiie]], eesti arstiteadlane *[[1903]] – [[Jaan Romulus Aavakivi]], eesti majandustegelane *[[1906]] – [[Pu Yi]], Hiina keiser, Mandžukuo president ja keiser *[[1910]] – [[Andrei Sokolov (tõlkija)|Andrei Sokolov]], eesti tõlkija *[[1911]] – [[Voldemar Miller]], eesti raamatuteadlane ja kirjanik *[[1912]] – [[Valeria Erendi]], eesti muusikaloolane *[[1914]] – [[Erm Lund]], eesti tõstja *[[1922]] – [[Meinhard Pille]], eesti agrotehnikateadlane *[[1923]] – [[Ernst Matrov]], eesti ajaloolane *[[1925]] – [[Erhard Kivisaar]], eesti agronoom *[[1927]] – [[Juliette Gréco]], prantsuse laulja ja näitleja * 1927 – [[Vladimir Kuts]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane * 1927 – [[Raimund Hagelberg]], eesti majandustealdane ja akadeemik *[[1928]] – [[Hillar Lauri]], eesti merenduspedagoog *[[1930]] – [[Hans Kaju]], eesti majandusteadlane *[[1931]] – [[Jaak Palmse]], eesti filmikunstnik *[[1932]] – [[Alfred Worden]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, insener ja NASA astronaut *[[1933]] – [[Arved-Ervin Sapar]], eesti astrofüüsik ja kosmoloog * 1933 – [[Harri Lumi]], eesti ettevõtja *[[1934]] – [[Edward Fenech Adami]], Malta poliitik *[[1936]] – [[Ivalo Randalu]], eesti muusikaajakirjanik ja -uurija * 1936 – [[Ants Tuulmets]], eesti keemik *[[1938]] – [[Tõivu Pedokand]], eesti tehnikateadlane *[[1939]] – [[Priskilla Mändmets]], eesti prohvet * 1939 – [[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja *[[1940]] – [[Tony Tan Keng Yam]], Singapuri matemaatik ja poliitik *[[1942]] – [[Tiit Kivistik]], eesti tennisetreener *[[1943]] – [[Kurti Vool]], eesti karikaturist *[[1945]] – [[Nelli Privalova]], Eesti poliitik ja ajakirjanik *1945 – [[Ene-Mall Vernik-Tuubel]], eesti koolijuht *[[1946]] – [[Pete Postlethwaite]], Briti teatri- ja filminäitleja *1946 – [[Tiina Linna]], eesti arhitekt *[[1947]] – [[Andres Allikmäe]], eesti tööstusjuht * 1947 – [[Flemming Jørgensen]], taani laulja ja näitleja * 1947 – [[Ere Raag]], eesti raamatukogundustegelane * 1947 – [[Tatjana Tšernigovskaja]], vene kognitiivteadlane *[[1951]] – [[Patrick Allen]], Jamaica kindralkuberner *1951 – [[Helle Hein]], eesti matemaatik * 1951 – [[Sirje Männik]], eesti sisearhitekt *[[1952]] – [[Tiit Kivistik]], eesti tennisetreener *[[1953]] – [[Liivi Künnapu]], eesti arhitekt * 1953 – [[John Attard-Montalto]], Malta poliitik *[[1954]] – [[Dieter Bohlen]], saksa helilooja ja poplaulja *[[1955]] – [[Vardan Oskanjan]], Armeenia poliitik *1955 – [[Miguel Ferrer]], USA näitleja *[[1956]] – [[Riina Kermik]], eesti nahakunstnik *[[1957]] – [[Andres Allikmäe]], eesti tііstusjuht *[[1957]] – [[Ivo Kolts]], eesti arstiteadlane *[[1958]] – [[Toomas Siitan]], eesti muusikateadlane, dirigent ja pedagoog *[[1959]] – [[Tõnis Joarand]], eesti sporditegelane *[[1960]] – [[James Spader]], USA filminäitleja *[[1961]] – [[Peeter Talve]], eesti pillimeister *[[1962]] – [[Garth Brooks]], USA laulja * 1962 – [[Anatol Șalaru]], Moldova poliitik *[[1963]] – [[Heidemarie Stefanyshyn-Piper]], Ameerika Ühendriikide astronaut *[[1966]] – [[Kristin Otto]], Saksa DV ujuja *[[1967]] – [[Nicolae Ciucă]], Rumeenia sõjaväelane ja poliitik *[[1969]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * 1969 – [[Tõnu Ojala]], eesti ajakirjanik * 1969 – [[Petri Kallio]], Soome keeleteadlane, fennist ja indoeuropeist * 1969 – [[Renata Dancewicz]], Poola näitleja * 1969 – [[Kaspars Gerhards]], Läti ökonomist ja poliitik * 1969 – [[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog *[[1971]] – [[Priit Tender]], eesti režissöör * 1971 – [[Stanislav Belkovski]], Venemaa politoloog, poliittehnoloog ja publitsist * 1971 – [[Nicolai Wammen]], Taani poliitik *[[1972]] – [[Andres Panksepp]], eesti raadioajakirjanik * 1972 – [[Essence Atkins]], USA tele- ja filminäitlejatar *[[1973]] – [[Irina Björklund]], soome näitleja *[[1974]] – [[J Dilla]], USA muusikaprodutsent ja räppar *[[1976]] – [[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut *[[1977]] – [[Mārtiņš Freimanis]], läti laulja * 1977 – [[Joe Schittino]], itaalia helilooja, muusik ja kirjanik *[[1978]] – [[Ashton Kutcher]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine modell * 1978 – [[Pjotr Fradkov]], vene ettevõtja *[[1979]] – [[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane *[[1983]] – [[Christian Klien]], austria vormelisõitja * 1983 – [[Elina Purde]], eesti näitleja *[[1984]] – [[Trey Hardee]], USA kümnevõistleja * 1984 – [[Jeremy Meeks]], Ameerika Ühendriikide kurjategija ja modell *[[1985]] – [[Elerin Velling]], eesti laulja * 1985 – [[Artjom Fjodorov]], Eesti poksija *[[1986]] – [[Lauri Malsroos]], eesti orienteeruja *[[1987]] – [[Kerli Kõiv]], eesti laulja *[[1988]] – [[Irene Kivaste]], eesti mustkunstnik ja näitleja *[[1989]] – [[Artjom Suvorov]], Eesti poliitik *[[1990]] – [[Anna Abreu]], Soome laulja * 1990 – [[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija * 1990 – [[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur * 1990 – [[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija * 1990 – [[Dalilah Muhammad]], USA kergejõustiklane *[[1991]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur * 1991 – [[Ryan O'Reilly]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Robert Loigom]], eesti trummar *[[1994]] – [[Alessandro Schöpf]], austria jalgpallur *[[1996]] – [[Pierre Gasly]], Prantsuse vormelisõitja * 1996 – [[Topi Raitanen]], soome jooksja ja orienteeruja * 1996 – [[Aaron Ekblad]], Kanada jäähokimängija *[[1999]] – [[Jonas Wind]], taani jalgpallur *[[2000]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[2004]] – [[Nathan Saliba]], Kanada jalgpallur *[[2005]] – [[Mattia Furlani]], Itaalia kergejõustiklane [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 07.]] mamlinklsm4j5lrqbphd59y8ohqzd3d 0 155128 7212225 7204227 2026-08-11T12:19:41Z Avjoska 1538 7212225 wikitext text/x-wiki {{sündinud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[18. veebruar|18. veebruaril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1516]] – [[Mary I Tudor]], Inglismaa kuninganna *[[1602]] – [[Per Brahe]], Rootsi ja Soome riigitegelane ning sõjaväelane *[[1632]] – [[Giovanni Battista Vitali]], itaalia helilooja ja viiulikunstnik *[[1691]] – [[Heinrich Christopher Wrede]], Eesti baltisaksa vaimulik *[[1745]] – [[Alessandro Volta]], itaalia füüsik *[[1797]] – [[John Bell]], [[USA]] poliitik ja sõjaminister [[1841]] *[[1825]] – [[Mór Jókai]], ungari kirjanik *[[1834]] – [[Ramakrishna]], India filosoof *[[1838]] – [[Ernst Mach]], austria füüsik ja filosoof *[[1849]] – [[Karl Nieberg]], eesti jurist * 1849 – [[Alexander Kielland]], norra kirjanik *[[1855]] – [[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees *[[1860]] – [[Anders Zorn]], rootsi kunstnik *[[1880]] – [[Eino Kuusi]], soome sotsiaalpoliitika teadlane ja riigiametnik *[[1883]] – [[Nikos Kazantzakis]], kreeka kirjanik *[[1888]] – [[Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik *[[1889]] – [[Vasso Silla]], eesti postiteenija, meremees ja ajaloolane *[[1893]] – [[Augusts Lietavietis]], läti päritolu Nõukogude Liidu töötervishoiuteadlane ja alpinist * 1896 – [[Eduard Metstak]], Eesti sõjaväelane *[[1897]] – [[Voldemar Post]], Eesti sõjaväelane *[[1898]] – [[Enzo Ferrari]], Ferrari ja Scuderia Ferrari asutaja * 1898 – [[Alice Lambakahar]], eesti õpetaja *[[1901]] – [[Artur Terras]], Eesti poliitik * 1901 – [[Greta Wieselgren]], rootsi filoloog ja ajaloolane * 1901 – [[Rudolf Nilsen]], norra luuletaja *[[1902]] – [[Gustav Ränk]], eesti etnoloog *[[1903]] – [[Nikolai Podgornõi]], [[NSV Liit|NSV Liidu]] Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[1965]]–[[1977]] * 1903 – [[Leo Soonpää]], eesti kunstiajaloolane, kunsti- ja teatrikriitik ning kunstipedagoog * 1903 – [[Hans Soosaar]], eesti pressifotograaf ja kujundaja *[[1906]] – [[Hamazasp Babadžanjan]], Nõukogude sõjaväelane *[[1908]] – [[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil *[[1909]] – [[Matti Järvinen]], soome odaviskaja, olümpiavõitja [[1932]] * 1909 – [[Pantelís Prevelákis]], kreeka romaanikirjanik, luuletaja, esseist ja näitekirjanik *[[1910]] – [[Alexander Frick]], Liechtensteini poliitik *[[1913]] – [[Artur Axmann]], saksa riigiametnik, [[Hitlerjugend]]i juht [[1940]]–[[1945]] * 1913 – [[Linda Karin Ruus]], eesti näitleja *1913 – [[Milorad Zorić]], Jugoslaavia poliitik ja justiitsminister *[[1914]] – [[Kārlis Sebris]], läti näitleja * 1914 – [[Jaan Ojalo]], eesti esperantist *[[1917]] – [[Tuulikki Pietilä]], soome graafika ja professor *[[1919]] – [[Tiina Võti]], eesti etnograaf *[[1921]] – [[Ilo Käbin]], eesti arstiteadlane ja kultuuriloolane * 1921 – [[Oskar Feltsman]], vene helilooja *[[1922]] – [[Juhan Smuul]], eesti kirjanik *[[1924]] – [[Evald Iljenkov]], vene filosoof * 1924 – [[Silvia Urb]], eesti laulja *[[1925]] – [[George Kennedy]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1928]] – [[Harry Ling]], eesti zooloog * 1928 – [[Kalju-Hillar Suur]], eesti fotograaf * 1928 – [[Tatjana Hallap]], eesti tõlkija *[[1929]] – [[Samuel Freiman]], rootsi poksija *[[1930]] – [[Kalju Soo]], eesti põlevkiviuurija *[[1931]] – [[Toni Morrison]], afroameerika kirjanik * 1931 – [[Margarete Müller]], endine Saksa DV riigitegelane *[[1932]] – [[Miloš Forman]], tšehhi-USA filmirežissöör ja stsenarist * 1932 – [[Sven Onno]], eesti ornitoloog * 1932 – [[Toivo Orav]], eesti geneetik * 1932 – [[Endel Põldvere]], eesti arstiteadlane ja morfoloog *[[1933]] – [[Olev Avaste]], eesti geofüüsik * 1933 – [[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik * 1933 – [[Yoko Ono]], jaapani päritolu USA kunstnik ja laulja, [[John Lennon]]i abikaasa *[[1934]] – [[Audre Lorde]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, romaanikirjanik, feminist ja aktivist *[[1935]] – [[Enno Kross]], eesti arst, karskusliikumise tegelane ja terviseedendaja * 1935 – [[Michel Aoun]], Liibanoni sõjaväelane ja poliitik *[[1936]] – [[Ian Hacking]], Kanada filosoof *[[1937]] – [[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujumistreener ja endine ujuja *1937 – [[Damir Jadgarov]], Usbekistani ja Karakalpaki poliitik *[[1938]] – [[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija * 1938 – [[István Szabó]], ungari filmirežissöör *[[1939]] – [[Ella Summatavet]], eesti nahakunstnik *[[1941]] – [[Mati Nuude]], eesti tõstja ja laulja * 1941 – [[Aivo Nurkse]], eesti majandusteadlane *[[1942]] – [[Külvi Pruuli]], eesti keeleteadlane * 1942 – [[Aleksandr Šaronov]], ersa fennougrist ja kirjanik *[[1943]] – [[Juhan Sillaste]], eesti majandusteadlane *[[1946]] – [[Angéla Németh]], Ungari odaviskaja *[[1947]] – [[Aarne Männik]], eesti helilooja * 1947 – [[Mart Humal]], eesti muusikateadlane * 1947 – [[Nikolai Samohvalov]], Eesti laulja * 1947 – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik * 1947 – [[Tytti Isohookana-Asunmaa]], Soome poliitik *[[1950]] – [[Ene Pajula]], eesti ajakirjanik *[[1951]] – [[Komal Rājya Lakṣmī Devī]], Nepali kuninganna *[[1952]] – [[Māra Zālīte]], läti luuletaja, näitekirjanik ja ühiskonnategelane * 1952 – [[Efva Attling]], rootsi disainer ning endine fotomodell, tantsija ja laulja * 1952 – [[Aleksandr Barõkin]], vene rokkmuusik, laulja ja helilooja *[[1953]] – [[Mihkel Mutt]], eesti kirjanik, kriitik, toimetaja ning publitsist *[[1954]] – [[John Travolta]], USA laulja ja filminäitleja * 1954 – [[Vladimir Iljaševitš]], vene literaat Eestis *[[1956]] – [[Bidzina Ivanišvili]], Gruusia ettevõtja, oligarh ja poliitik *[[1957]] – [[Marita Koch]], saksa kergejõustiklane *[[1958]] – [[Tarmo Loodus]], Eesti poliitik *[[1960]] – [[Gazebo (muusik)|Gazebo]], itaalia laulja ja helilooja *[[1961]] – [[Asko Tamme]], eesti raamatukogundustegelane * 1961 – [[Armin Laschet]], Saksamaa poliitik * 1961 – [[Jaan Janno]], eesti matemaatik *[[1962]] – [[Tapani Kinnunen]], soome luuletaja ja kirjanik *[[1963]] – [[Grzegorz Schetyna]], Poola poliitik *[[1964]] – [[Agur Kruusing]], eesti maalikunstnik * 1964 – [[Matt Dillon]], USA filminäitleja *[[1965]] – [[Dr. Dre]], USA räppar *[[1967]] – [[Colin Jackson]], Suurbritannia kergejõustiklane * 1967 – [[Abdul Turay]], Eesti vabakutseline ajakirjanik * 1967 – [[Barrie Kosky]], austraalia lavastaja *[[1968]] – [[Molly Ringwald]], USA filminäitleja * 1968 – [[Paulo Rangel]], Portugali poliitik *[[1971]] – [[Magnus Ingesson]], rootsi murdmaasuusataja *[[1972]] – [[Fabian Picardo]], Gibraltari poliitik *[[1973]] – [[Kalle Niinikangas]], soome luuletaja *[[1974]] – [[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist *[[1975]] – [[Gary Neville]], inglise jalgpallur * 1975 – [[Igor Dodon]], Moldova poliitik *[[1976]] – [[Tytti Tuppurainen]], Soome poliitik *[[1977]] – [[Ike Barinholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1977 – [[László Nemes]], ungari filmirežissöör ja stsenarist *[[1978]] – [[Myriam El Khomri]], Prantsusmaa poliitik *[[1980]] – [[Aivar Anniste]], eesti jalgpallur * 1980 – [[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja * 1980 – [[Cezar Ouatu]], Rumeenia ooperilaulja ja pianist * 1980 – [[Regina Spektor]], vene päritolu USA laulja, laulukirjutaja ja pianist *[[1982]] – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 1982 – [[Marno Allika]], eesti vehkleja * 1982 – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik * 1982 – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja *[[1984]] – [[Rebecca Kontus]], eesti laulja * 1984 – [[Jasmin Hamid]], tatari päritolu Soome näitleja ja poliitik *[[1986]] – [[Omid Haji Noroozi]], Iraani Kreeka-Rooma maadleja * 1986 – [[Rene Aljas]], eesti jalgpallur *[[1989]] – [[Aleksei Ionov]], vene jalgpallur *[[1991]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur *[[1992]] – [[Jovana Rapport]], serbia maletaja * 1992 – [[Martin Marinčin]], slovaki jäähokimängija * 1992 – [[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija *[[1993]] – [[Cristian Borja]], Colombia jalgpallur *[[1995]] – [[Nathan Aké]], hollandi jalgpallur *[[1997]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], saksa jooksja *[[1998]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[2000]] – [[Giacomo Raspadori]], itaalia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 18.]] 2ym9y3ab1yp4u687wga3jb6ho88f6c2 0 155170 7212739 7187903 2026-08-12T11:52:57Z Avjoska 1538 7212739 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[24. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1494]] – [[Georgius Agricola]], saksa arst ja loodusteadlane *[[1820]] – [[Alexandre-Edmond Becquerel]], prantsuse füüsik *[[1839]] – [[Paul Schneider (arst)|Paul Schneider]], Pärnu arst ja raehärra *[[1843]] – [[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik *[[1853]] – [[Bradford L. Gilbert]], Ameerika Ühendriiide arhitekt *[[1855]] – [[Andrew Mellon]], USA pankur, tööstur ja filantroop *[[1859]] – [[Reinhold Seeberg]], baltisaksa usuteadlane *[[1873]] – [[Elmar Rosenthal]], Eesti meteoroloog ja seismoloog *[[1874]] – [[Harry Houdini]], Ungari juudi päritolu USA mustkunstnik *[[1876]] – [[Johan Unt]], Eesti sõjaväelane *[[1887]] – [[Roscoe Arbuckle]], USA filminäitleja, -režissöör ja -stsenarist *[[1888]] – [[Viktor Kingissepp]], eesti kommunist *[[1889]] – [[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik ja ajakirjanik *[[1891]] – [[Sergei Vavilov]], vene füüsik * 1891 – [[Anni Varma]], eesti õpetaja *[[1895]] – [[Eugen Krooni]], Eesti arst ja sõjaväelane *[[1897]] – [[Wilhelm Reich]], austria psühholoog ja psühhiaater *[[1900]] – [[Johannes Tark]], eesti pikaealine, Vabadussõja veteran *[[1911]] – [[Edgar Arro]], eesti helilooja * 1911 – [[Joseph Barbera]], USA animaator * 1911 – [[Voldemar Rumessen]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja laulja (tenor) * 1911 – [[Jane Drew]], inglise arhitekt ja linnaplaneerija *[[1912]] – [[Sidney Fox]], USA biokeemik *[[1918]] – [[Eero Kolehmainen]], soome murdmaasuusataja *[[1920]] – [[Uno Veenre]], eesti helilooja *[[1921]] – [[Vassili Smõslov]], vene maletaja *[[1922]] – [[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog *[[1924]] – [[Edith Paris]], eesti graafik * 1924 – [[Helmut Piir]], eesti vaimulik * 1924 – [[Lajos Czinege]], Ungari sõjaväelane ja kommunistlik riigitegelane *[[1926]] – [[Dario Fo]], itaalia kirjanik, lavastaja, lavakujundaja, näitleja ja helilooja *[[1928]] – [[Gábor Bereczki]], ungari fennougrist ja tõlkija *[[1929]] – [[Johannes Chemnitzer]], endine Saksa DV partei- ja riigitegelane *[[1930]] – [[David Dacko]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] poliitik * 1930 – [[Steve McQueen]], USA filminäitleja *[[1931]] – [[Hardi-Erik Roosve]], eesti loomakasvatusteadlane *[[1933]] – [[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik *[[1935]] – [[Naima Uustalu]], eesti keraamik * 1935 – [[Milvi Vainik]], eesti arhitekt *[[1936]] – [[Ilmo Liive]], eesti arhitekt *[[1937]] – [[Tiiu Keskpaik]], eesti bioloog *[[1938]] – [[David Irving]], Briti ajaloolane *[[1939]] – [[Ott Kurs]], eesti geograaf * 1939 – [[Wiktor Wysoczański]], Poola Katoliku Kiriku piiskop *[[1940]] – [[Vello Naaber]], eesti ajaloolane ja arhivaar *[[1942]] – [[Robert Gutman]], eesti näitleja * 1942 – [[Lembi-Merike Raado]], eesti tehnikateadlane *[[1943]] – [[Peggy Sue]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja *[[1944]] – [[R. Lee Ermey]], USA filminäitleja * 1944 – [[Vojislav Koštunica]], Serbia poliitik *[[1945]] – [[Roman Ubakivi]], eesti jalgpallitreener *[[1946]] – [[Voldemar Krimm]], eesti poksija *[[1947]] – [[Arnold Kimber]], Eesti poliitik * 1947 – [[Alan Weisman]], USA publitsist ja ajakirjanik * 1947 – [[Aurora Lacasa]], hispaania päritolu Saksa laulja *[[1948]] – [[Anatoli Krikun]], Eesti korvpallur ja korvpallitreener * 1948 – [[Rein Sillar]], Eesti NSV julgeolekuametnik *[[1949]] – [[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk *1949 – [[Ranil Wickremesinghe]], Sri Lanka poliitik *1949 – [[Olev Saluveer]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[1950]] – [[Ando Keskküla]], eesti kunstnik *[[1951]] – [[Tommy Hilfiger]], USA moedisainer * 1951 – [[Aleksander Serov]], vene ja ukraina laulja, helilooja ja dirigent *[[1953]] – [[Heiki Ernits]], eesti filmikunstnik * 1953 – [[Enel Sander]], eesti botaanik-lihhenoloog *[[1954]] – [[Robert Carradine]], USA filminäitleja * 1954 – [[Herbert Murd]], eesti muusikategelane * 1954 – [[Jacques Sapir]], prantsuse majandusteadlane *[[1955]] – [[Aleksandr Buinov]], vene laulja * 1955 – [[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane * 1955 – [[Maere Reidla]], eesti bioloog ja geneetik *[[1956]] – [[Steve Ballmer]], USA ärimees * 1956 – [[Jaan Willem Sibul]], eesti laulja * 1956 – [[Tamás Sulyok]], Ungari jurist ja poliitik *[[1957]] – [[Imre Siil]], Eesti riigiametnik, diplomaat ja kirjanik *[[1959]] – [[Kalju Valdmann]], Eesti poliitik *[[1960]] – [[Nena]], saksa lauljatar * 1960 – [[Yasser Seirawan]], süüria päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja, maletreener, maleliteraat ja malekommentaator *[[1961]] – [[Tarmu Tammerk]], eesti ajakirjanik * 1961 – [[Märt Sults]], eesti õpetaja ja Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor * 1961 – [[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik *[[1962]] – [[Ago Pajur]], eesti ajaloolane * 1962 – [[Marina Sillaste]], eesti lavastaja ja teatripedagoog *[[1963]] – [[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja *[[1964]] – [[Jaan Tätte]], eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja * 1964 – [[Marek Kamiński]], Poola rännumees * 1964 – [[Laive Poska]], eesti sporditegelane *[[1965]] – [[The Undertaker]], Ameerika Ühendriikide elukutseline maadleja *[[1966]] – [[Erling Jevne]], norra murdmaasuusataja *[[1967]] – [[Aivar Ruukel]], Eesti loodusturismiettevõtja ja poliitik *[[1969]] – [[Ryszard Wolny]], Poola maadleja * 1969 – [[Stephan Eberharter]], Austria mäesuusataja * 1969 – [[Ilir Meta]], Albaania poliitik *[[1970]] – [[Lara Flynn Boyle]], USA näitleja * 1970 – [[Sharon Corr]], iiri muusik * 1970 – [[Imbi-Camille Rätsep]], eesti muusik *[[1971]] – [[Victoria Prentis]], Suurbritannia poliitik *[[1973]] – [[Siiri Ottender]], eesti teleajakirjanik * 1973 – [[Jim Parsons]], USA näitleja *[[1974]] – [[Alyson Hannigan]], ameerika näitleja * 1974 – [[Reet Hiiemäe]], eesti folklorist *[[1975]] – [[Albin Kurti]], Kosovo poliitik *[[1976]] – [[Aliou Cissé]], Senegali jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1977]] – [[Ivar Sild]], eesti luuletaja ja ajakirjanik * 1977 – [[Ditmir Bushati]], Albaania poliitik * 1977 – [[Jessica Chastain]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent *[[1978]] – [[Monika Soćko]], poola maletaja *[[1979]] – [[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane * 1979 – [[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist *[[1980]] – [[Ágnes Forsthoffer]], Ungari riigitegelane ja poliitik *[[1981]] – [[Markus Luik]], eesti näitleja *[[1982]] – [[Erik Dorbek]], eesti korvpallur *[[1984]] – [[Chris Bosh]], USA korvpallur * 1984 – [[Benoît Assou-Ekotto]], Prantsusmaal sündinud Kameruni jalgpallur *[[1985]] – [[Gabriel Achilier]], Ecuadori jalgpallur *[[1986]] – [[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja näitleja * 1986 – [[Anxhela Peristeri]], albaania lauljatar * 1986 – [[Krisli Melesk]], eesti alpinist *[[1987]] – [[Ramires]], Brasiilia jalgpallur *[[1988]] – [[Kardo Ploomipuu]], eesti ujuja, paraolümpia võitja * 1988 – [[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1989]] – [[Oliver Lauridsen]], taani jäähokimängija *[[1990]] – [[Benedikt Doll]], saksa laskesuusataja * 1990 – [[Silja Uhs]], eesti koorijuht *[[1991]] – [[Kenny Kivikas]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane *[[1993]] – [[Sander van de Streek]], Hollandi jalgpallur * 1993 – [[Gustavo Henrique]], Brasiilia jalgpallur * 1993 – [[Guillermo Varela]], Uruguay jalgpallur *[[1996]] – [[Orbelín Pineda]], Mehhiko jalgpallur *[[1997]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[2001]] – [[William Saliba]], Prantsusmaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 24.]] swmhzdjofo8uu8m32a8ab7xlwvuzmqd 0 155715 7212293 7190516 2026-08-11T13:16:00Z Avjoska 1538 7212293 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[23. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1707]] – [[Carl von Linné]], Rootsi loodusteadlane ja arst *[[1734]] – [[Franz Mesmer]], saksa astroloog ja arst *[[1790]] – [[Jules Dumont d'Urville]], prantsuse maadeavastaja, okeanograaf ja mereväelane *[[1822]] – [[Peter Carl Ludwig Schwarz]], astronoom *[[1848]] – [[Otto Lilienthal]], saksa purilendur *[[1851]] – [[Adolf Pilar von Pilchau]], baltisaksa aadlik ja poliitik *[[1863]] – [[Władysław Horodecki]], poola arhitekt *[[1865]] – [[Epitácio da Silva Pessoa]], Brasiilia poliitik *[[1882]] – [[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik *[[1883]] – [[Douglas Fairbanks]], ameerika näitleja, [[United Artists]]i asutaja *[[1887]] – [[Nikolai Vekšin]], Eesti purjetaja *[[1891]] – [[Pär Lagerkvist]], rootsi kirjanik *[[1892]] – [[Viktor Koern]], Eesti sõjaväelane * 1892 – [[Hendrik Elisson]], Eesti poliitik *[[1895]] – [[Friedrich Strobel]], Eesti sõjaväelane *[[1896]] – [[Felix Steiner]], Saksamaa sõjaväelane *[[1898]] – [[Josef Terboven]], Saksa riigitegelane *[[1900]] – [[Hugo Schüts]] (Schütz), viiuldaja * 1900 – [[Eduard Seren]] (Saarepere), Eesti laskur * 1900 – [[Hans Frank]], saksa poliitik ja jurist *[[1902]] – [[Rudolf Sepp]], eesti kunstnik *[[1912]] – [[Artur Ranne]], eesti muusik *[[1913]] – [[Toivo Õunap]], Eesti kergejõustiklane *[[1914]] – [[Barbara Ward]], Briti majandusteadlane *[[1920]] – [[Henrik Villemson]], Eesti kergejõustikukohtunik *[[1922]] – [[Vambola Remmel]], Eesti sporditegelane * 1922 – [[Johannes Tuul]], Eesti füüsik *[[1923]] – [[Malev Margus]], eesti metsateadlane *[[1924]] – [[Hugo Murre]], eesti teatridirektor *[[1928]] – [[Inge Malin]], eesti nahakunstnik *[[1929]] – [[Kalju Põldvere]], Eesti arstiteadlane * 1929 – [[Ulla Jacobsson]], rootsi näitleja *[[1930]] – [[Ines Rannap]], eesti viiuldaja * 1930 – [[Helmut Sinisaar]], Eesti sporditegelane * 1930 – [[Vitali Vulf]], Venemaa ajaloolane *[[1931]] – [[Gunārs Cilinskis]], läti näitleja, filmilavastaja ja stsenarist *[[1932]] – [[Mai Lumiste]], eesti kunstiteadlane *[[1933]] – [[Joan Collins]], Briti näitleja * 1933 – [[Ivi Kaseoja]] (Eller), Eesti ujuja ja treener * 1933 – [[Arnold Reitsakas]], eesti küberneetik *[[1934]] – [[Lennart-Hans Jürgenson]], eesti näitleja * 1934 – [[Remida Prangel]] (Kosteltseva), Vene NFSV / Eesti ujuja ja treener * 1934 – [[Robert Moog]], Ameerika Ühendriikide elektroonilise muusika pioneer *[[1935]] – [[Kaarel Tetsmann]], eesti dirigent ja muusikaõpetaja *[[1939]] – [[Anne Keek]], eesti keraamik * 1939 – [[Junko Tabei]], Jaapani alpinist *[[1940]] – [[Lone Dybkjær]], Taani poliitik *[[1941]] – [[Ristomatti Ratia]], soome disainer * 1941 – [[Reet Mändmets]], eesti näitleja * 1941 – [[Oleg Toompuu]], eesti geneetik *[[1943]] – [[John Newcombe]], Austraalia tennisist *[[1944]] – [[Lena Nyman]], rootsi teatri- ja filminäitleja * 1944 – [[Taivo Sapas]], Eesti auto- ja motosportlane * 1944 – [[John Newcombe]], Austraalia endine elukutseline tennisist * 1944 – [[Michael Nyman]], Briti helilooja, pianist, libretist, fotograaf ja muusikateadlane *[[1946]] – [[Gregorius XVII]], vastupaavst (1946–2005) *[[1949]] – [[Karin Alev]], Eesti sporditeadlane * 1949 – [[Alan García Pérez]], Peruu poliitik * 1949 – [[Malle Krunks]] (Kuller), Eesti vehkleja ja keemik *[[1950]] – [[Alari Tamm]], laulja, muusik ja muusikapedagoog * 1950 – [[Linda Thompson]], USA näitleja ja laulukirjutaja * 1950 – [[William Barr]], USA jurist ja kahekordne justiitsminister *[[1951]] – [[Anatoli Karpov]], vene maletaja *[[1952]] – [[Anne-Marie David]], prantsuse laulja * 1952 – [[Rein Pedaja]], Eesti laskesuusataja ja treener * 1952 – [[Ülle Must]], eesti infotöötaja ja ametnik *[[1953]] – [[Villu Reiljan]], eesti poliitik, metsandus- ja sporditegelane * 1953 – [[Agathe Uwilingiyimana]], hutu päritolu Rwanda poliitik *[[1954]] – [[Hakubun Shimomura]], Jaapani poliitik *[[1955]] – [[Sirje Nilbe]], eesti raamatukoguhoidja ja toimetaja * 1955 – [[Rita Peetso]], eesti arstiteadlane ja epidemioloog *[[1957]] – [[Maido Saar]], eesti koreograaf *[[1958]] – [[Mari Käbin]], eesti metallikunstnik *[[1959]] – [[Karmen Braun]], Eesti ujuja * 1959 – [[Oleg Logvin]], Valgevene jalgrattur *[[1960]] – [[Tiina Jantson]], Eesti modellinduse edendaja * 1960 – [[Vjatšeslav Zaitsev]], Eesti allveesportlane *[[1963]] – [[Katrin Gross-Paju]], Eesti neuroloog *[[1965]] – [[Nancy Himma-Mantsik]] (Nancy Rink) (Nancy), eesti laulja * 1965 – [[Priit Otti]], Eesti ujuja * 1965 – [[Aivar Aleksejev]], Eesti munitsipaalpoliitik ja pikaaegne omavalitsusjuht * 1965 – [[Liina Tennosaar]], eesti näitleja *[[1966]] – [[Tõnis Lepp]], eesti piloot ja lendamisõpetaja * 1966 – [[Heidi Rohi]], eesti vehkleja *[[1967]] – [[Kaia Sisask]], eesti tõlkija, toimetaja ja õppejõud * 1967 – [[Valdo Rüütelmaa]], eesti dirigent ja metsasarvemängija *[[1971]] – [[Katri Ots]], eesti metsateadlane *[[1972]] – [[Rubens Barrichello]], Brasiilia autovõidusõitja *[[1974]] – [[Jewel Kilcher]] (Jewel), ameerika laulja *[[1976]] – [[Antônio Naelson]] (Zinha), Mehhiko jalgpallur * 1976 – [[Tambet Tuisk]], eesti näitleja * 1976 – [[Christian Hirte]], Saksamaa poliitik *[[1977]] – [[Eka Tkešelašvili]], Gruusia poliitik *[[1978]] – [[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja * 1978 – [[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]], Islandi jurist ja poliitik *[[1979]] – [[Tarmo Paju]], Eesti ajakirjanik * 1979 – [[Raido Lilleberg]], eesti trummar *[[1980]] – [[Theofánis Gkékas]], kreeka jalgpallur *[[1981]] – [[Martin Viilep]], eesti ujuja *[[1983]] – [[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja * 1983 – [[Josh Pace]], USA korvpallur *[[1984]] – [[Hannu Patronen]], soome jalgpallur *[[1985]] – [[Jaan Laos]], Eesti sõudja * 1985 – [[Sander Vaher]], Eesti orienteeruja *[[1986]] – [[Natalja Matvejeva]], Venemaa murdmaasuusataja * 1986 – [[Hendrik Rikand]], Eesti ''indiaca''-mängija ja treener *[[1987]] – [[Krzysztof Mączyński]], poola jalgpallur *[[1988]] – [[Angelo Ogbonna]], Itaalia jalgpallur * 1988 – [[Karin Maandi]], eesti DJ ja produtsent *[[1989]] – [[Mario Vrančić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur * 1989 – [[Ingel Õunmaa]], Eesti paraujuja *[[1990]] – [[Oliver Venno]], Eesti võrkpallur *[[1991]] – [[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja *[[1992]] – [[Maarit Mälgi]], eesti graafik, skulptor ja keraamik * 1992 – [[Siiri Jüris]], eesti maalikunstnik *[[1994]] – [[Esa Lindell]], soome jäähokimängija *[[1996]] – [[Çağlar Söyüncü]], türgi jalgpallur * 1996 – [[Răzvan Marin]], rumeenia jalgpallur *[[1998]] – [[Salwa Eid Naser]], Nigeeria päritolu Bahreini kergejõustiklane *[[2000]] – [[Israel Reyes]], Mehhiko jalgpallur *[[2001]] – [[Aleksandr Selevko]], Eesti iluuisutaja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 23.]] iccaqehj64i8yv9q5s4oile86kbksvq 0 155836 7212725 7181726 2026-08-12T11:42:42Z Avjoska 1538 7212725 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin loetletakse [[31. august]]il sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}{{tühik}}[[12]] – [[Caligula]], Vana-Rooma keiser *{{tühik}}[[161]] – [[Commodus]], Vana-Rooma keiser *[[1743]] – [[Friedrich Magnus I]], Solms-Wildenfelsi krahv *[[1749]] – [[Aleksandr Radištšev]], vene kirjanik *[[1821]] – [[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], saksa arst, füsioloog ja füüsik *[[1834]] – [[Amilcare Ponchielli]], itaalia helilooja *[[1865]] – [[Heinrich Pudor]], saksa nudist *[[1870]] – [[Maria Montessori]], itaalia arst ja pedagoog *[[1874]] – [[Vjatšeslav Menžinski]], nõukogude riigitegelane ja julgeolekutöötaja *[[1878]] – [[Frank Jarvis]], USA kergejõustiklane *[[1880]] – [[Wilhelmina]], Madalmaade kuninganna *[[1882]] – [[Harry Porter]], USA kõrgushüppaja *[[1890]] – [[August Alle]], eesti kirjanik * 1890 – [[Jaan Kõue]], Eesti sõjaväelane *[[1893]] – [[Emil Kursk]], Eesti sõjaväelane *[[1899]] – [[Aleksander Antson]], eesti kirjanik * 1899 – [[Lev Narets]], Eesti mehaanikateadlane *[[1900]] – [[Nikolai Oll]], eesti tehnikateadlane *[[1906]] – [[Ilmar Vooremaa]], eesti arst *[[1907]] – [[Altiero Spinelli]], itaalia poliitteoreetik ja euroopa föderalist *[[1909]] – [[Ladislav Hecht]], slovaki tennisist *[[1910]] – [[Vassili Riis]], Nõukogude julgeolekuasuste töötaja, riigiametnik ning inimsusvastaste kuritegude teostaja Saaremaal * 1910 – [[Leopold Neeme]], eesti poksija *[[1914]] – [[Roman Nõvandi]], eesti spordipedagoog ja -teadlane *[[1916]] – [[Alfred Röding]], eesti poksija *[[1920]] – [[Abi Zeider]], Eesti trompetist * 1920 – [[Leida Sibul]], eesti laulja * 1920 – [[Elmar Ojaste]], eesti filatelist ja ajaloolane *[[1921]] – [[Raymond Williams]], Walesist pärit akadeemik, kirjanik ja kriitik *[[1922]] – [[Raimond Turja]], eesti poksija ja poksitreener * 1922 – [[Erich Raidvee]], eesti poksija *[[1927]] – [[Olav Sammal]], eesti tehnikateadlane *[[1928]] – [[James Coburn]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1928 – [[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja *[[1929]] – [[Ardi Liives]], eesti kirjanik *[[1930]] – [[Heino Stumbur]], eesti geoloog ja paleontoloog *[[1931]] – [[Hugo-Herbert Artma]], eesti sõudja, sõudetreener ja sporditegelane *[[1933]] – [[Ildike Jaagosild]], eesti etnoloog *[[1936]] – [[Venno Paalmäe]], eesti maaparandusteadlane *[[1938]] – [[Kiira-Marianne Kadarik]], eesti nahakunstnik *[[1939]] – [[Cleveland Eaton]], USA džässmuusik ja kontrabassimängija *[[1940]] – [[Toomas Varrak]], eesti politoloog *[[1941]] – [[Mati Niin]], eesti geoloog *[[1943]] – [[Krista Kajar]], eesti kirjanik *[[1945]] – [[Leonid Popov]], ukraina kosmonaut * 1945 – [[Van Morrison]], iiri muusik *[[1946]] – [[Jānis Jurkāns]], Läti poliitik *[[1947]] – [[Somchai Wongsawat]], Tai poliitik ja jurist *[[1948]] – [[Rudolf Schenker]], saksa kitarrist ([[The Scorpions|Scorpions]]) *[[1949]] – [[Hugh David Politzer]], USA füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind]] [[2004]] * 1949 – [[Richard Gere]], USA filminäitleja *[[1951]] – [[Sirje Tamul]], eesti ajaloolane *[[1954]] – [[Robert Khotšharjan]], Armeenia poliitik *[[1955]] – [[Edwin Moses]], USA kergejõustiklane *[[1956]] – [[Tsai Ing-wen]], Hiina Vabariigi poliitik *[[1961]] – [[Magnus Ilmjärv]], eesti ajaloolane * 1961 – [[Tonino Picula]], Horvaatia poliitik *[[1962]] – [[Tiina Jõgeda]], eesti ajakirjanik *[[1964]] – [[Kai Lass]], eesti korvpallur * 1964 – [[Raivo Laast]], eesti käsipallur *[[1965]] – [[Evelin Lill]], eesti moekunstnik * 1965 – [[Kurmo Konsa]], eesti ajaloolane ja bioloog *[[1969]] – [[Signe Lomp]], eesti lavastuskunstnik *[[1970]] – [[Rāniyā al-‘Abd Allāh]], Jordaania kuninganna * 1970 – [[Nikola Gruevski]], Makedoonia poliitik * 1970 – [[Debbie Gibson]], Ameerika Ühendriikide laulja * 1970 – [[Tiina Pappel]], eesti jurist ja kohtunik *[[1974]] – [[Andrei Medvedev]], Ukraina tennisist *[[1975]] – [[Sara Ramírez]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 1975 – [[Janno Bergmann]], eesti kunstnik *[[1976]] – [[Sivan Beskin]], Leedust pärit Iisraeli luuletaja ja tõlkija * 1976 – [[Helen Laupa]], eesti endine tennisist ja ettevõtja *[[1977]] – [[Anni Mäger]], eesti kunstnik * 1977 – [[Kaupo Rosin]], Eesti sõjaväelane *[[1978]] – [[Michiru Nagatsu]], Jaapani päritolu Eesti teadusfilosoof * 1978 – [[Mirel Püss]], eesti keeletoimetaja *[[1979]] – [[Kaire Nurk]], eesti muusik *[[1982]] – [[José Manuel Reina]], Hispaania jalgpallur *[[1984]] – [[Ted Ligety]], USA mäesuusataja * 1984 – [[Đorđe Radulović]], Montenegro diplomaat, politoloog ja poliitik *[[1986]] – [[Martti Himma]], eesti suusataja *[[1988]] – [[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur *[[1992]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellomängija * 1992 – [[Nicolás Tagliafico]], Argentina jalgpallur *[[1993]] – [[Pablo Marí]], hispaania jalgpallur *[[1995]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur *[[1999]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 31.]] 076pwxa99k66dj8qlf0fxm11k6j8tj0 100 156667 7212726 4392372 2026-08-12T11:43:33Z Avjoska 1538 7212726 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[31. august]]''' ;Sündinud *[[1882]] – [[Harry Porter]], USA kõrgushüppaja *[[1910]] – [[Leopold Nielender]] (Neeme), Eesti poksija *[[1916]] – [[Alfred Röding]], eesti poksija *[[1922]] – [[Raimond Turja]], eesti poksija ja poksitreener * 1922 – [[Erich Raidvee]], eesti poksija *[[1931]] – [[Hugo-Herbert Artma]], eesti sõudja, sõudetreener ja sporditegelane *[[1955]] – [[Edwin Moses]], USA kergejõustiklane *[[1964]] – [[Kai Lass]], eesti korvpallur * 1964 – [[Raivo Laast]], eesti käsipallur *[[1974]] – [[Andrei Medvedev]], Ukraina tennisist *[[1982]] – [[José Manuel Reina]], Hispaania jalgpallur *[[1984]] – [[Ted Ligety]], USA mäesuusataja *[[1986]] – [[Martti Himma]], eesti suusataja *[[1988]] – [[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur *[[1992]] – [[Nicolás Tagliafico]], Argentina jalgpallur *[[1993]] – [[Pablo Marí]], hispaania jalgpallur *[[1995]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur *[[1999]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ;Surnud *[[1969]] – [[Rocky Marciano]], Ameerika Ühendriikide poksija *[[1975]] – [[Robert Johnsen]], Taani võimleja *[[1986]] – [[Urho Kekkonen]], Soome poliitik ja kergejõustiklane * 1986 – [[Leonid Sutt]], Eesti spordipedagoog *[[1990]] – [[Sergei Volkov (iluuisutaja)|Sergei Volkov]], NSV Liidu iluuisutaja *[[1999]] – [[Erna Abel]] (Kull), Eesti suusataja ja spordipedagoog *[[2007]] – [[Igor Novikov]], Vene viievõistleja *[[2010]] – [[Laurent Fignon]], prantsuse profijalgrattur *[[2011]] – [[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija ;Sündmused *... <noinclude> [[Kategooria:Päev spordiajaloos|August, 31.]] </noinclude> ay80bssw7z5xdxo5rte08lr4yamdcae 0 163040 7212385 7079525 2026-08-11T18:01:34Z NOSSER 8097 /* Pildid */ 7212385 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Tartu tänavast; Tallinna tänava kohta vaata artiklit [[Võru tänav (Tallinn)]].}} {{teekaart|kõrgus=280}} [[Pilt:Selline kevade algus 2010.jpg|pisi|Võru tänava algus (taamal)]] '''Võru tänav''' on üks [[Tartu]] [[peatänav]]aid, mis on 3,85&nbsp;km pikkune. See kulgeb [[Riia tänav]]ast kuni linna piirini. Üldjoontes kulgeb ta lõunasse. Võru tänav ristub algusest lõpu poole minnes [[Väike-Tähe tänav]]aga (risti), [[Era tänav]]aga (paremalt), [[Koidu tänav (Tartu)|Koidu tänavaga]] (vasakult), [[Lootuse tänav]]aga (vasakult), [[Filosoofi tänav]]aga (paremalt), [[Eha tänav (Tartu)|Eha tänavaga]] (vasakult), [[Õnne tänav]]aga (vasakult), [[Kastani tänav]]aga (paremalt), [[Vaba tänav]]aga (vasakult), [[Sõbra tänav]]aga (vasakult), [[Alevi tänav (Tartu)|Alevi tänavaga]] (vasakult), [[Väike kaar|Väikese kaarega]] (paremalt), [[Side tänav (Tartu)|Side tänav]]aga (vasakult), [[Tehase tänav]]aga (vasakult), [[Teguri tänav]]aga (vasakult), seejärel kulgeb üle raudtee. Edasi ristub ta [[Kabeli tänav]]aga (paremalt), [[Ropka tänav]]aga (vasakult), [[Rahu tänav (Tartu)|Rahu]] tänavaga (vasakult), [[Aardla tänav]]aga (risti), [[Toominga tänav (Tartu)|Toominga tänavaga]] (vasakult), [[Kirsi tänav (Tartu)|Kirsi tänavaga]] (paremalt), [[Ploomi tänav (Tartu)|Ploomi tänavaga]] (paremalt), [[Aianduse tänav]]aga (paremalt), [[Sepa tänav (Tartu)|Sepa tänav]]aga (vasakult), [[Leegi tänav]]aga (vasakult), [[Kopli tänav (Tartu)|Kopli tänavaga]] (paremalt), [[Alasi tänav]]aga (vasakult), [[Heki tänav]]aga (paremalt), [[Sepikoja tänav]]aga (vasakult) ja nii edasi. Võru tänava ääres, tänavast paremal pool Kabeli ja Aardla tänava vahel on [[Ropka-Tamme kalmistu]]. Riia tänavast kuni raudteeülesõidukohani ääristab Võru tänavat [[pooppuu]]de rida. == Hoonestus == *Võru tänav 50/52 asus 1934. aastal tööd alustanud juudi ärimeeste asutatud [[Tartu Alumiiniumivabrik|Tartu Alumiiniumi Vabrik]] «Tav», kus valmistati mitmesuguseid majapidamistarbeid. *Võru tänav 53a asub 1930. aastate lõpul valminud [[Tartu Linna Tapamaja]] tööliste elumaja *Võru tänav 55b asub algne Tartu Linna Tapamaja kontorihoone *Võru tänav 55c asub algne Tartu Linna Tapamaja lahkamise hoone *Võru tänav 55F asuvad 1903. aastal avatud [[Tartu Linna Tapamaja]] hooned<ref>[https://web.archive.org/web/20211204163959/https://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/050C5622252871ED422569A0004E9860 Tartu Linna Tapamaja], info.raad.tartu.ee</ref>. Ettevõtte territooriumile pääses [[Kastani tänav]]a kaudu, 1913. aastal töötas tapamajas 21 inimest. Tapamaja kompleksis oli mitmeid kivi- ja puumaju: säilinud on puust kahekordse rõduga elumaja (Võru tänav 55a), kontorihoone (Võru tänav 55b) ja lahkamise hoone (Võru tänav 55c), Tartu tapamaja valvuri elamu<ref name="KRR_7039">{{kultuurimälestis|7039|end.Tartu tapamaja valvuri elamu, 1901. a}} (vaadatud 04.12.2021)</ref>. Arhitekt [[Reinhold Guleke]] projekti järgi ehitatud tapamaja tegutses<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/06/21/47 Tartu linna tapamaja kaudu 62.000 looma turule], Postimees (1886-1944), nr. 166, 21 juuni 1938</ref> Võru tänavas 1955. aastani, siis ehitati see ümber külmhooneks. 2001. aastal [[Tartu Külmhoone]] lõpetas hoones külmatootmise ja rajas kaubanduskeskuse [[Sõbra Keskus]]<ref>[https://tartu.postimees.ee/1987773/endises-tapamajas-tegutseb-sobra-keskus Endises tapamajas tegutseb Sõbra Keskus], tartu.postimees.ee, 18. detsember 2002</ref>. Teine Tartus asunud tapamaja, [[Tartu Eksporttapamajad]], asus [[Teguri tänav]]al ja ehitati pärast I maailmasõda. *Võru tänav 75a asub Tartu [[Pauluse kalmistu]]. *Võru tänav 148a asub kiirtoidurestorani 12 Tooli hoone. ==Pildid== <gallery> Tartu_tapamaja_värav_01.JPG|Tartu tapamaja värav, Võru [[kinnistu]] T37. Kultuurimälestis nr 7038<ref name="KRR_7038">{{kultuurimälestis|7038|end.Tartu tapamaja värav ja sissesõidutee, 1901. a}} (vaadatud 04.12.2021)</ref>. Endine Tartu tapamaja valvuri elamu, 1901.JPG|Võru 55. Endine Tartu tapamaja valvuri elamu. Kultuurimälestis nr 7039. File:Sõbra Maxima Tartus 2020. aastal.jpg|[[Tartu]] [[Sõbrakeskus]]e Võru tänav 55F Maxima XX Tartu Pauluse kalmistu väravad.JPG|Tartu [[Pauluse kalmistu]] väravad Võru tänava ääres. File:Võru tänav 110, Tartu.jpg|Võru tänav 110 </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Tartu tänavad]] [[Kategooria:Ropka tööstusrajoon]] [[Kategooria:Ropka]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Vaksali]] [[Kategooria:Karlova]] emoonrbykcu7larm8ol38om7xg7xa7n 0 166315 7212501 7212096 2026-08-12T01:43:10Z Amherst99 15496 /* */ 7212501 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Takel''' [[VR II/3]] ([[20. aprill]] (8. [[vkj]]) [[1897]] [[Karksi kihelkond]], [[Pöögle vald]] – [[21. november]] [[1941]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[kapten]], [[1924]]). Ta oli [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] 4. jalaväepolgu luurekomando ülem. Vabariigi Valitsuse otsusega 26. augustist 1921 anti [[Mereväe Ekipaaž]]i leitnandile Aleksander Takelile Vabadusristi II liigi 3. järk nr 2624, {{Tsitaat|“hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingus [[3. august]]il [[1919]] a. [[Killi]] küla ja [[Krasnaja Gorka mõis]]a all”||}} {{JÄRJESTA:Takel, Aleksander}} [[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliitlased]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1897]] [[Kategooria:Surnud 1941]] f3nhqcs5vpqv2uharkrtqfl0tqwso4h 0 168468 7212536 6431245 2026-08-12T06:41:20Z Ojassaar 206682 7212536 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lannuvart | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Aythya collaris | ID = 22680370 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2020}}</ref> | pilt = Aythya-collaris-001.jpg | pildi_seletus = Isaslind | pildi_laius = 250px | pilt2 = Ring-necked_Duck_Female.jpg | pildi2_seletus = Emaslind | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Vart]] ''Aythya'' | liik = '''Lannuvart''' | binaarne = ''Aythya collaris'' | binaarse_autor = ([[Edward Donovan|Donovan]], 1809) | sünonüümid = ''Anas collaris''<br/>''Nyroca collaris'' | levikukaart = Aythya collaris range map.png | levikukaardi_seletus = Lannuvardi levila<br/>{{värviruut|#FF7F27}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#FFF200}} – aasta läbi<br/>{{värviruut|#FFC90E}} – talvitusala }} '''Lannuvart''' (''Aythya collaris'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[vart]]ide [[perekond (bioloogia)|perekond]]a kuuluv [[lind|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]]. ==Välimus== Lannuvardi täiskasvanud isaslind sarnaneb värvuselt [[tuttvart|tuttvardiga]]. Ta erineb viimasest noka ja kehakülgede mustri poolest. Tal on erehall [[nokk]] valge triibuga, tume purpurpunane pea, valge rind, kollased [[silm]]ad ja tumehall selg. Täiskasvanud emasel on kahvatupruun pea ja keha, tumepruun selg, tume nokk, millel olev hele triip on veidi õrnem kui isasel, ja pruunid silmad. Ümber kaela on punakaspruun rõngas, aga seda on harilikult raske eristada. Linnu pikkus on 37–46 cm, tiibade siruulatus 72 cm ja mass 600–1200 g. ==Eluviis== Linnu eestikeelse nimetuse osa "lannu" viitab selle liigi pesitsusaegsele elupaigavalikule, mil ta asustab peamiselt väikejärvi ehk lande metsavööndis [[USA]] põhjaosas ja [[Kanada]]s. Lannuvart rajab pesa avavee lähedale kuiva kohta. Pesa on pallikujuline, koosneb veetaimedest ja on vooderdatud udusulgedega. [[Kurn]]as on 8–10 [[oliivikarva]] muna. Kui tekib vajadus [[järelkurn]]a järele, on see väiksem, koosnedes umbes 7 munast. Mune haub ainult emaslind. Haudumine kestab 25–29 päeva. Emaslind jääb poegade juurde seni, kuni need 49–56 päeva vanuselt lennuvõimestuvad. Lannuvardi toidust moodustavad 80% veetaimed. Ülejäänu hulka kuuluvad [[limused]], vee[[putukad]] ja väikesed [[kala]]d. Toitu otsib ta peamiselt sukeldudes. ==Levik== Lannuvart elab [[Põhja-Ameerika]]s. Neid loendati [[1950. aastad|1950. aastatel]] 334 000 isendit, [[1990. aastad|1990. aastatel]] 923 100 ja [[2002]]. aastal 1,2 miljonit. Uusi sobivaid elupaiku hõivab lannuvart kergesti. Lannuvart pesitseb [[Kanada]]s ja [[USA]] põhjaosas, talvitub peamiselt [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] ümbruse veekogudel ja märgaladel. Vahel satub ta ka lõuna poole kuni [[Costa Rica]] ja [[Panama]]ni. [[Lääne-Euroopa]]sse satub lannuvart harva, kuid regulaarselt. Esimest korda täheldati neid [[Suurbritannia]]s [[1809]], kuid edaspidi järjest sagedamini, ainuüksi [[1980]]. aastal loendati Euroopas 35 isendit, eeskätt Briti saartel, [[Portugal]]is ja [[Island]]il. Eestis on teda nähtud ühel korral.<ref>[[Ulvar Käärt]], [http://www.epl.ee/artikkel/465425 "Ookeani tagant pärit lannuvart tegi Eestisse esmavisiidi"], Eesti Päevaleht 15. aprill 2009.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Aythya collaris}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=j9WMcWsLh2w Lannuvart YouTube'is] *[https://www.xeno-canto.org/explore?query=Aythya+collaris Lindistused lannuvardi häälitsustest] [[Kategooria:Eesti hanelised]] [[Kategooria:Partlased]] 676agsn1ummc4q3igeikkf5asgly6ah 0 169351 7212656 6858927 2026-08-12T08:40:19Z Kuriuss 38125 7212656 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuli}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuli}} '''Aleksander Braun''' ([[29. detsember]] [[1900]] [[Kuremaa vald (Palamuse kihelkond)|Kuremaa vald]], [[Tartumaa]] – [[2. mai]] [[1942]] [[Vjatlag]]i vangilaager, [[Kirovi oblast]]) oli Eesti [[sõjaväelane]] ([[major]]). ==Elukäik== Detsembrist 1918 oli Braun 2. Jalaväepolgu koosseisus vabatahtlikuna [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Ta viibis peaaegu kogu sõja kestel rindel. Sai kahel korral lahingus haavata (16. märtsil ja 9. mail 1919).<ref name="Teenistuskiri"/> Aastatel 1920–1923 õppis ta Sõjaväe Tehnika Koolis, lõpetas selle raadio alal ning asus teenistusse lennuväes, kus tema esimeseks tööülesandeks oli õppejaoskonna äsja sisustatud raadioklassi vastuvõtmine. 11.06.1924 komandeeriti õppejaoskonda lendurite klassi õpilaseks. Õppejaoskonna lõpetamise järel määrati 2. eskadrilli lenduriks, mis 01.04.1927 alates nimetati eskadrilliks nr 1. 1. juunil 1928 viidi ta instruktoriks (õppe) eskadrilli nr. 9. Oktoobris 1928 alustas tööd lennukooli ajutise õppejõuna aeronavigatsiooni, sidetehnika, raadiopraktika, koostöö ja signalisatsiooni ning elektrotehnika alal. 1929. aastal õppis lennukoolis korraldatud kursusel RAF kapten O. E. Worsley käe all [[Suurbritannia]] Kuninglike õhujõudude kasutatavat lendurite väljaõppesüsteemi. Kursuse lõpetamise järel kinnitati A. Braun eskadrilli nr. 9 instruktoriks. Lennuväerügemendi likvideerimisel ja sel puhul toimunud lennukooli ümberformeerimise järel määrati lennukooli lennuinstruktoriks ning määrati selle salka nr.1. 1931. aasta suvel asus A. Braun teenima [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe lennuväljal]] asunud [[3. lennuväedivisjon |Üksikus Lennuväedivisjonis nr. 3]], mis lendas äsjaostetud hävituslennukeil [[Bristol Bulldog]] Mk. II. 1932. aasta suvel lähetati ta teenistuse huvides tagasi Lennukooli lendurite ja aviomotoristide kursuste ajutiseks õppejõuks. Sama aasta detsembris pöördus tagasi ÜLD nr. 3, kus ta määrati I salga, järgmisel sügisel aga IV salga ülemaks. 1934. aastal viidi A. Braun üle [[Tartu]]sse [[2. Lennuväedivisjon |Üksiku Lennuväedivisjoni nr. 2]] tehnikajaoskonna ülema kohusetäitjaks. 1936. aastal saadeti ta ajutiselt tagasi Lennukooli, kus määrati lennuväljaõppe jaoskonna ülema ajutiseks kohusetäitjaks ning 1937. aasta algul Lennukooli aspirantide klassi õppejõuks lennutehnilise väljaõppe, lennuteenistuse ja elektrotehnika alal. 1938. aasta veebruaris naasis Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2. Alates 1938 õppis Aleksander Braun Tallinna Tehnikaülikoolis elektrotehnika erialal. Pärast Nõukogude Liidu organiseeritud [[juunipööre]]t Eestis palus A. Braun ennast 30.07.1940 sõjaväeteenistusest vabastada, tuues ettekäändeks õppepraktika vajadust. Tema soov rahuldati 15. augustil 1940. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] võimuorganid arreteerisid A. Brauni 1940. aasta 25. septembri hilisõhtul, tuues ettekäändeks värskelt kõrvaldatud [[Õppursõdurite monument Tallinnas|Vabadussõjas langenud koolipoiste ja õpetajate ausamba]] alusele küünla paigaldamist. 1941. aasta suvel toimetati A. Braun Patarei vanglast Venemaale Kirovi vanglasse nr. 1, kus tema ja teiste kambris nr. 48 kinnipeetavate – [[kindralmajor]] [[Aleksander Jaakson]]i, kolonel [[Vilhelm Kohal]]i, kolonelleitnant [[Hans Kitvel]]i, arst [[Hans Schotter]]i, elektrimontöör Ralf-Raimond Tohveri, majaomanik Nikolai Vilbergi, ärimeeste Mihhail Bondarenko, [[Joakim Puhk|Joakim]] ja [[Evald Puhk]]i kohta fabritseeriti lisaks täiendav süüasi vanglas nõukogudevastase [[organisatsioon]]i loomise eest, mis ootas [[Wehrmacht|sakslaste]] tulekut ja levitas Nõukogudevastaseid kuulujutte. [[NKVD Erinõupidamine]] määras Aleksander Brauni tagaselja 08.08.1942 surma, A. Braun oli tegelikult juba kolm kuud varem ühes [[Vjatlag]]i [[koonduslaager|vangilaagripunktis]] surnud. ==Auastmed== *Nooremleitnant 25.07.1923 *Leitnant 24.02.1927 *Kapten 24.02.1931 *Major 24.02.1938 ==Tunnustus== *1921 – [[tasuta maa]] normaaltalu suuruses *1922 – [[Vabadussõja mälestusmedal]] lindiga *1924 – [[Priikooli õigus]] kuni ülikooli lõpetamiseni *1929 – Läti Vabariigi iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal *1935 – [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Teenistuskiri">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.1.18:5 Braun, Aleksander Mardi p.], Aleksander Brauni teenistuskiri Riigiarhiivis.</ref>}} ==Kirjandus== *Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Vercamer. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011 ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18395 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Braun, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Lennuväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Lennukooli koosseis]] [[Kategooria:2. Lennuväedivisjoni koosseis]] [[Kategooria:3. Lennuväedivisjoni koosseis]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1942]] sia1nn06uh0sh9k06736pjhay7nvoy9 0 171485 7212232 6544608 2026-08-11T12:29:37Z Neptuunium 58653 viitamata rumalusi välja 7212232 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{Keemiline aine | nimetus = Naatriumvesinikglutamaat | pilt = Monosodium glutamate Structural Formula V1.svg | pildilaius = | pildiallkiri = | valem = C₅H₈NO₄Na | välimus = | mass = | molaarmass = 187,13<ref>https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2017.4910</ref> | sulamistemperatuur = | keemistemperatuur = | tihedus = 322 | lahustuvus = | dhgaas = | dhvedel = | dhtahke = | sgaas = | svedel = | stahke = | suu = | nahk = | silmad = | toksilisus = }} '''Naatriumvesinikglutamaat''' on [[glutamiinhape|glutamiinhappe]] [[naatriumisool]]. Looduslikult esineb seda näiteks [[Vetikad|vetikates]] ja [[Tomatid|tomatites]],<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Raamets |eesnimi=Heli |pealkiri=Enamik heeringatooteid sisaldab kurikuulsat maitsetugevdajat |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120253917/enamik-heeringatooteid-sisaldab-kurikuulsat-maitsetugevdajat |vaadatud=2023-12-21 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> samuti kasutatakse seda [[maitsetugevdaja]]na erinevate toitude [[umami]]-efekti intensiivsemaks muutumiseks. Sageli tähistatakse seda lühendiga '''MSG''', mis tuleneb aine ingliskeelsest nimetusest ''monosodium glutamate'', samuti Euroopa Liidus kehtiva [[toidulisand]]inumbriga '''E621'''. Ehkki Ida-Aasia traditsiooniline köök kasutab juba ammu vetikaekstrakti, millel on kõrge glutamiinhappesisaldus, isoleeris naatriumvesinikglutamaadi alles [[1907]]. aastal [[Kikunae Ikeda]]. [[1909]]. aastal patenteeris aine [[Jaapan]]is [[Ajinomoto Corporation]]. Puhtal kujul on naatriumvesinikglutamaat valge kristalne pulber, mis [[Soolad|sool]]ana laguneb lahustudes [[naatrium]][[katioon]]ideks ja glutamaat[[anioon]]ideks. Algselt valmistati naatriumvesinikglutamaati [[nisu]][[gluteen]]ist, ent tänapäeval peamiselt [[tärklis]]est, [[suhkrupeet|suhkrupeedist]], [[Suhkruroog|suhkruroost]] või [[molass]]ist [[bakte]]riaalse [[fermentatsioon]]i teel, mistõttu seda saavad tarvitada ka [[tsöliaakia]]haiged, kes gluteeni ei talu. == Kasutus == Naatriumvesinikglutamaadi põhiline kasutusala on [[lihatoit|lihatoidud]], [[valmistoit|valmistoidud]], [[puljongikuubikud]], [[salatikaste|salatikastmed]], kuivkastmed ja [[maitsesegu]]d. ==Ohutus== [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] on MSG hinnanud [[Üldiselt ohutuks tunnistatud ained|üldiselt ohutuks tunnistatud ainete]] (GRAS) hulka. Vaatamata laialt levinud arvamusele, et MGS põhjustab peavalu, erinevaid ebameeldivaid sümptomeid ja nn "Hiina restorani sündroom]]i", pole see teaduslikku kinnitust leidnud. Mitmed [[pimeuuringud]] näitavad, et tavapärastes kogudes toitu lisatud MSG selliseid tulemusi ei anna ning suurte koguste puhul on MSG-i mõju ebaselge.<ref name="FDAQnA">{{cite web|title=Questions and Answers on Monosodium glutamate (MSG) |url=https://www.fda.gov/food/ingredientspackaginglabeling/foodadditivesingredients/ucm328728.htm |publisher=U.S. Food and Drug Administration |date=19 November 2012 |access-date =4 February 2014}}{{dead link|date=May 2025|bot=medic}}{{cbignore|bot=medic}}</ref><ref name="Ob2016">{{cite journal|last1=Obayashi|first1=Y|last2=Nagamura|first2=Y|title=Does monosodium glutamate really cause headache?: a systematic review of human studies|journal=[[The Journal of Headache and Pain]]|date=17 May 2016|volume=17|page=54|doi=10.1186/s10194-016-0639-4|pmid=27189588|pmc=4870486|issue=1|doi-access=free}}</ref> Euroopa Liidus on selle kasutamine lubatud teatud toitudes ja kindlaksmääratud piirkoguseid jälgides. Naatriumvesinikglutamaat vallandab [[Dopamiin|dopamiini]] ja [[Serotoniin|serotoniini]], tekitades seda sisaldavat toitude sagedasel tarbimisel sõltuvust.<ref name=":0" /> See lükkab edasi küllastustunnet, soodustades ülesöömist.<ref name=":0" /> Naatriumvesinikglutamaat mõjub hästi seedimisele.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[Glutamaat]] == Viited == [[Kategooria:Toidulisaained]] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] bidc2ebslql14csayi7j9vo1qwx5xjx 0 177748 7212544 7212106 2026-08-12T06:51:09Z Andreas003 7485 7212544 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Javakhetihistorical.svg|thumb|Asend Gruusias|330x330px]] '''Džavahhethi''' ([[gruusia keel|gruusia]]: ჯავახეთი, [[Armeenia keel|armeenia]] Ջաւախք (''Džavahkh'')) on [[ajalooline piirkond]] [[Gruusia]] lõunaosas, [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna territooriumil. Piirkond on 2000 meetri kõrgune mägismaa, mille elanikest enamuse moodustavad [[armeenlased]]. == Nimi == Džavahhethi nime päritolu kohta on mitu erinevat teooriat. Džavahhethi, mida armeenlased nimetavad Džavahkhiks, on levinud teooria järgi pärit [[Urartu]] raidkirjadest. Esmamainimine "Zabakha" või "Zabakhi" nime all pärineb 9. sajandi lõpust eKr. Nimi võib olla kujunenenud Zabakha-Džabahka-Džavahka-Džavahkh. Nimekuju Džavahhethi on sel juhul armeenia nime grusiinistatud versioon.<ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=2009-08-04 |pealkiri=JAVAKHQ: Historical Outline (Part I) |väljaanne=[[The Armenian Weekly]] |url=https://armenianweekly.com/2009/08/04/javakhq-historical-outline-part-i/}}</ref> Gruusia uurijad on käinud välja teooriaid, mille järgi pärineb nimi Gruusia kultuurist. 11. sajandi kirjaniku [[Leonti Mroveli]] järgi pärines piirkonna nimi Gruusia eepilise kangelase [[Mtskhetos]]e pojalt Džavakhoselt, kes päris isalt maa-alad [[Posof Çayı]] jõe ümbruses. Pidades seda teooriat mütoloogiliseks, on hilisemad uurijad toonud välja muid seletusi. Näiteks pidades silmas piirkonna soodsat kliimat odra kasvatamiseks, on Džavahhethi nime päritoluks peetud ka sõna džavi (''ქერი'' ehk [[oder]]). Samuti on arvatud, et nimi võib pärineda grusiini subetnose [[džavahkhid]]e nimest.<ref name=":3" /> == Geograafia == [[Fail:Madatapa.jpg|pisi|[[Madatapa]] järv (2018)]] Džavahhethi on 2600 ruutkilomeetri suurune ala, [[Gruusia]], [[Armeenia]] ja [[Türgi]] piiril. Piirkond asub umbes 50 kilomeetrit Armeeniast põhja pool ja 30 kilomeetrit Türgist idas.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ishkhanyan |eesnimi=Vahan |kuupäev=november 2004 |pealkiri=JAVAKHK: THE "THIRD" ARMENIA |url=https://agbu.org/armenians-georgia/javakhk-third-armenia |ajakiri=[[Armenian General Benevolent Union|AGBU]] Magazine}}</ref> Piirkonna asub pea täielikult tänapäevaste [[Ahhalkhalakhi omavalitsus|Ahhalkhalakhi]] (1235 km²) ja [[Ninotsminda omavalitsus]]te (1353 km²) territooriumil ja moodustab umbes 3,7% riigi territooriumist. Piirkonna suurim linn on [[Ahhalkhalakhi]].<ref name=":5" /> Džavahhethi asub merepinnast 2000 meetri kõrgusel [[mägismaa]]l. Ülejäänud Gruusiast eraldab piirkonda [[Väike-Kaukasus]].<ref name=":6">{{Netiviide |kuupäev=2001-03-15 |pealkiri=OCHA Georgia Briefing Notes on Samtskhe-Javakheti |url=https://www.unocha.org/publications/report/georgia/ocha-georgia-briefing-notes-samtskhe-javakheti |väljaanne=[[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo]]}}</ref> Piirkonnas on mitu [[järv]]e, mis on [[Rändlinnud|rändlindudele]] populaarseks sihtkohaks. Piirkonna [[talv]]ed on pikad ja karmid, [[Suvi|suved]] tänu mägituulele jahedad ja pehmed.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vartanyan |eesnimi=Olesya |kuupäev=2025-09-15 |pealkiri=Javakhk: A Story of What Did Not Happen |väljaanne=[[EVN Report]] |url=https://evnreport.com/columns/javakhk-a-story-of-what-did-not-happen/}}</ref> Aasta keskmine temperatuur on 4 kraadi, talvel langeb temperatuur -25 kraadini. Külma kliima ja eraldatud geograafia tõttu on Džavahhethit nimetatud ka Gruusia [[Siber]]iks.<ref name=":1" /><ref name=":5" /> == Rahvastik == [[Fail:Paravani (14544493737).jpg|pisi|[[Paravani]] järv (taustal [[Phoka]] küla, 2014)|vasakul]] Enamik Džavahhethi elanikest on [[armeenlased]]. 2020. aastatel elab piirkonnas umbes 67&nbsp;000 inimest, neist umbes 2/3 Ahhalkhalakhi omavalitsuses ja 1/3 Ninotsminda omavalitsuses. Mõlemas omavalitsuses on üle 90% elanikest armeenlased, allikast sõltuvalt isegi kuni 97%. Umbes viiendik Ahhalkhalakhi omavalitsuse rahvast elab [[Ahhalkhalakhi]] ja viiendik Ninotsminda omavalitsuse rahvast [[Ninotsminda]] linnas.<ref name=":5" /> Armeenlaste vähemusrahvastik moodustab ka geograafiliselt järjepideva vähemuse ka naaberomavalitsustes, kuigi seal on nende osakaal rahvatikus oluliselt väiksem.<ref name=":1" /> Piirkonna armeenlased on kurtnud diskrimineerimise ja alaesindatuse üle avaliku elu sfäärides ja märkimisväärne osa neist on soovinud piirkonnale [[autonoomia]]t. Seda on võimendanud piirkondlik kõrge tööpuudus ja vähearendatud taristu, mistõttu on paljud piirkonnast lahkunud ja piirkonna elanike arv on viimastel aastatel langenud. Paljud kohalikud on endale muretsenud ka Armeenia või Venemaa kodakondsuse. Suur osa noori õpib armeeniakeelsetes koolides.<ref name=":1" /> 1990. aastatel elas piirkonnas üle 100&nbsp;000 elaniku ja Gruusia iseseisvumisest saadik on elanike arv kukkunud umbes 40&nbsp;000 võrra. Olukord on paranenud viimastel aastatel.<ref name=":0" /> {{Fotomontaaž|foto1a=Phoka village, Javakheti (4).jpg{{!}}Phoka küla|foto2a=Phoka village, Javakheti (1).jpg{{!}}Phoka küla|foto2b=Phoka village, Javakheti (3).jpg{{!}}Phoka küla|suurus=220|asend=right|vahed=3|värv=#FFFFFF|ääris=1|äärise_värv=gray|tekst=[[Phoka]] küla (2006)|teksti_taustavärv=#F8F9FA}} Rahvusvähemustest suurimad kogukonnad moodustavad peamiselt [[grusiinid]] ja [[venelased]]. Venelastest enamuse moodustavad [[duhhoboorid]], kes peamiselt elavad Ninotsminda omavalitsuses. Suur osa venelastest on pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] lahkunud piirkonnast ja asunud Venemaale.<ref name=":1" /> Ajalooliselt elasid piirkonnas ka [[Meshethi türklased]], kes [[Meshethi türklaste küüditamine|küüditati]] Nõukogude võimude poolt sealt 1944. aastal. 1999. aastal lubas Gruusia lahendada Meshethi türklaste repatrieerimise küsimuse, mille järel on mõned Meshethi türklased Džavahhethisse naasnud.<ref name=":6" /><ref name=":4" /> Usu poolest on suurem osa elanikkonnast [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostliku Kiriku]] liikmed, kuigi usuvähemused järgivad ka [[õigeusk]]u, [[Katoliiklus|katoliiklust]] ja [[islam]]it.<ref name=":0" /> Nõukogude võimuperioodi järel oli aga Džavahhethis pidevalt töötavaid armeenia kirikuid alles vaid kolm. Gruusia on üritanud piirkonnas tõsta ka õigeusu rolli, ehitades sinna uusi õigeusu kirikuid.<ref name=":1" /> Džavahhethi rahvastik on ajalooliselt peamiselt tegelenud põllumajandusega, keskendudes kariloomadele, piimatootmisele ja kartulikasvatusele. Piirkond on tuntud oma kartulite ja juustu poolest ning kuivatatud sõnnikust tehtud telliskivide poolest, mida kasutatakse talviti ahju kütmiseks.<ref name=":6" /><ref name=":0" /> == Ajalugu == Esimest korda mainiti Džavahhethit [[785 eKr]] [[Urartu]] kuninga [[Argišti I]] dokumentides Zabakha nime all. Vanaajal kuulus piirkond [[Aršakuni suguvõsa]] juhitud [[Suur-Armeenia]] koosseisu 387. aastani ja moodustas [[Gugarki maakond|Gugarki maakonna]] tuumikala.<ref name=":1" /> Piirkonna keskuseks oli [[Tsurtav]]i, hiljem [[Tsunda]]. Piiriäärse piirkonnana oli Džavahhethi Vardzavuni suguvõsa kontrolli all ja sel oli märkimisväärne autonoomia.<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Khodanian |eesnimi=Dickran |kuupäev=2017-01-18 |pealkiri=Javakhk: Historical Overview, Current Issues |väljaanne=[[The Armenian Weekly]] |url=https://armenianweekly.com/2017/01/18/javakhk-historical-overview-current-issues/}}</ref> Tõenäoliselt oli piirkond juba tollal [[Armeenlased|armeenlastega]] asustatud. Suur-Armeenia lagunemise järel liidentati 428. aastal piirkond [[Kharthli kuningriik (vanaaeg)|Gruusiaga]], mis ise oli kaudse [[Sassaniidide riik|Pärsia]] mõjuvõimu all.<ref name=":1" /> Ka Gruusia riigi koosseisus suutis [[Armeenia kirik]] säilitada piirkonnas oma mõjuvõimu. Islamikalifaadi laienemise ajal, 7. sajandil, vallutasid [[Rashiduni kalifaat|araablased]] Džavahhethi ja piirkond oli kalifaadi mõju all 9. sajandi lõpuni, kuni selle vallutas [[Smbat I]] juhitud [[Bagratiidide Armeenia]].<ref name=":3" /> [[Fail:2025-05-25 Tmogvi Fortress 2.jpg|pisi|[[Tmogvi]] kindluse varemed ([[Tsunda]] kõrval, 2025)]] Piirkond jagati 10. sajandi lõpus ära Armeenia (täpsemalt [[Lori kuningriik|Lori kuningriigi]]) ja [[Bagrationi dünastia|Bagrationi suguvõsa]] juhitud [[Gruusia kuningriik|Gruusia]] vahel: Ülem-Džavahhethi jäi esialgu Armeenia võimu alla, samas kui Gruusia kinnitas võimu järk-järgult Alam-Džavahhethis. [[11. sajand]]i alguses liitis Gruusia endaga ka Ülem-Džavahhethi ja muutis terve piirkonna kindlustatud alaks. Džavahhethisse asusid [[grusiinid]], loodi linnasid ja kindluseid. Sellal loodi [[Ahhalkhalakhi]], (ehk 'uus linn'), millest kujunes uus piirkonna keskus.<ref name=":3" /> 1064. aastal ründas Gruusiat ja Armeeniat [[Seldžukkide riik]]. Riigi valitseja [[Alp Arslan]] vallutas Ahhalkhalakhi ja Džavahhethi ning tappis, küüditas ja orjastas märkimisväärse osa linna elanikest. Terve ülejäänud 11. sajandi oli piirkond konfliktseks piiriialaks Seldžukkide ja Gruusia vahel. [[David Ehitaja]] suutis 12. sajandi alguses Džavahhethi taas Gruusia võimu alla tuua, kuigi riigi võim kindlustus piirkonnas alles sajandi lõpus. Piirkonnas valitses [[Mhargdzeli suguvõsa]], mis haldas piirkonda Gruusia kahe eraldi läänina. Piirkonna keskuseks oli jätkuvalt Ahhalkhalakh. Ka 12.–13. sajandil asusid Põhja-Armeeniasse ja Džavahhethisse elama paljud grusiinid.<ref name=":3" /> ==== Džakelide võimu all ==== [[13. sajand]]i 20. aastatel allutas Džavahhethi [[Ismailiitide riik]], 30. aastatel kannatas piirkond [[Mongolite sissetung Gruusiasse|mongolite sissetungi tõttu]]. Gruusiast sai [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] vasall ja Mhargdzelid suutsid esialgu oma võimu piirkonnas säilitada, kuni Džavahhethi lubati 1245. aastal [[Toreli suguvõsa]]le. Piirkond ei jäänud nende kätte kauaks, sest kui Gruusia mässas mongolite vastu, rajas [[Sargis I Džakeli]] 1266. aastal Lõuna-Gruusia aladel pooleldi iseseisva [[Samtshe-Saatabago]] vürstiriigi, mis hõlmas ka Džavahhethit. Riik maksis 14. sajandini mongolitele [[tribuut]]i, ja tõrjus edukalt [[Timur-Lenki riik|Timuriidide]] ja [[Ak Kojunlu]] sissetunge. See oli majandusliku tõusu periood, mil kultuurielu õitses ja kus ehitati arvukaid arhitektuurimälestisi, millest paljud on säilinud siiani.<ref name=":3" /> [[Fail:Kingdom of Imereti 1535-1545.svg|pisi|[[Kharthli kuningriik|Kharthli]] ja [[Imereti kuningriik|Imereti]] vahel ära jagatud Džavahhethi]] Samtshe-Saatabago valitseja [[Kvarkvare II Džakeli]] algatas 15. sajandil [[Gruusia lagunemine|Gruusia lagunemise]], otsustades uut Gruusia kuningat mitte tunnustada ja kuulutades end 1451. aastal iseseisvaks. Piirkond otsustas ka kirikut vahetada, loobudes [[Gruusia Õigeusu Kirik]]u järgimisest ja allutades end [[Kreeka Õigeusu Kirik|Kreeka]] ja [[Antiookia Õigeusu Kirik|Antiookia]] kirikutele.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ahmadzada |eesnimi=Shujaat |kuupäev=august 2022 |pealkiri=Contested Names: (Re) Naming of Places and Nation-Building in Soviet Georgia |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/a3b33b48-b604-4485-ab70-71197e5fe84a/content |ajakiri=[[Ilia Riiklik Ülikool]] |lehekülg=24-26}}</ref> 15. sajandi lõpus laastas piirkonda [[Safaviidide Iraan|Pärsia]] sõjaretk ja 1535. aastal jagasid [[Kharthli kuningriik|Kharthli]] ja [[Imereti kuningriik|Imereti]] omavahel riigi ära.<ref name=":3" /> Piirkonnast sai peagi [[Osmanite-Pärsia sõjad|Osmanite-Safaviidide sõdade]] lahinguväli. [[Osmanite riik]] okupeeris piirkonna 1547. aastal ja 1555. aasta [[Amasya rahuleping]]uga jagati Samtshe-Saatabago Osmanite ja Pärsia vahel ära. Džavahhethi jäi vaherahuga Pärsia koosseisu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Svanidze |eesnimi=Mikheil |kuupäev=2009 |pealkiri=The Amasya Peace Treaty between the Ottoman Empire and Iran (June 1, 1555) and Georgia |url=http://science.org.ge/old/3-1/Svanidze.pdf |ajakiri=BULLETIN OF THE GEORGIAN NATIONAL ACADEMY OF SCIENCES |aastakäik=3 |üksiknumber=1}}</ref> Kuid 1578. aastal vallutas Osmanite riik piirkonna taas ja see liideti [[Çıldıri vilajett|Çıldıri vilajetiga]]. Piirkonda jäi valitsema islamisse pöördunud [[Džakeli suguvõsa]]. Sõjad kahjustasid piirkonda ja paljud selle elanikud pagesid, põgenedes peamiselt Gruusia sisemaale. Piirkonnast sai 1637. aastal omaette [[sandžakk]], kuid selle peamiselt kristlastest elanikkonnal autonoomia puudus.<ref name=":3" /><ref name=":2" /> Järgnev sajand oli Džavahhethi elanike jaoks suhteliselt rahumeelne. 16. sajandi lõpus koostatud maksumaksjate nimekirja järgi elasid piirkonnas peamiselt [[kristlased]], esines nii armeenia kui ka grusiinide perekonnanimesid. 17. sajandist soosis Osmanite riik kohalike [[usuvahetus]]t ja [[Islamisse pöördumine|islamisse pöördumist]], kohati edukalt. Peamiselt asusid islamisse [[Kalchedoni dogma]]t järginud armeenlased. Islamiseerunud kohalikud sageli [[Türgistamine|türgistusid]] ja koos piirkonda asunud [[Türklased|türklastega]] moodustasid [[Meshethi türklased]].<ref name=":3" /> 18. sajandil koges piirkond taas sõjategevust. 1730. aastatel küüditas Pärsia tuhandeid armeenlasi Osmanite aladelt, sealhulgas ka Džavahhethist, [[Horasan]]i. Sajandi lõpus proovisid Imereti ja [[Kahhethi kuningriik|Kahhethi]] piirkonda tagasi vallutada, kuid edutult. 19. sajandi alguses tegi [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] mitu katset piirkonda vallutada, saavutades sihitu lõpuks 1829. aastal, mil [[Adrianoopoli leping (1829)|Adrianoopoli lepinguga]] liideti piirkond Venemaaga.<ref name=":3" /> ==== Venemaa võimuperiood ==== [[Fail:Armenian migration-Tsutsiev 2015.svg|pisi|Armeenlaste ränded [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] kontrollitud aladele]] Rahulepingule eelnenud [[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|sõjas]] oli Džavahhethi kannatada saanud ja paljud elanikud olid piirkonnast pagenud. Vene võimud soosisid kristlaste naasmist, toetades ka kahjustada saanud külade taas ülesehitamist. Lisaks asus Adrianoopoli lepingu järel Osmanite riigist (peamiselt [[Erzrumi vilajett|Erzrumi vilajetist]]) Venemaale [[Lõuna-Kaukaasia]]sse elama kümneid tuhandeid kristlasi, kokku umbes 120&nbsp;000 armeenlast, [[Kreeklased|kreeklast]] ja [[Assüürlased|assüürlast]]. Peamiselt olid saabujad [[Lääne-Armeenia]] armeenlased, mistõttu muutus piirkonna rahvuslik koosseis peamiselt armeeniapäraseks ja piirkonnas hakkas domineerima [[läänearmeenia keel]].<ref name=":4" /> Lisaks rajasid 1841. ja 1843. aastal [[duhhoboorid]] Džavahhethis oma külad. Paljud, kuigi kaugeltki mitte kõik, Meshethi türklased jätsid samas oma kodumaa ja rändasid Osmanite riiki.<ref name=":3" /><ref name=":2" /> Venelased soosisid kristlaste piirkonda asusmist, lootes, et kristlik rahvas pakub kaitset Osmanite vastu. Suurem osa Džavahhethi praegusest rahvastikust pärineb 19. sajandi sisserännanutest.<ref name=":1" /><ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Guretski |eesnimi=Voitsekh |kuupäev=1998 |pealkiri=The Question of Javakheti |url=https://ciaotest.cc.columbia.edu/olj/crs/crs_1998/crs98_guv01.html |ajakiri=[[Caucasian Regional Studies]] |aastakäik=3 |üksiknumber=1}}</ref> [[Fail:Eshtia with Mt Patara Abuli in background.jpg|vasakul|pisi|[[Eštia]] küla, loodud [[Anatoolia]]st lahkunud katoliiklike armeenlaste poolt pärast 1828–1829 aasta [[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|Vene-Türgi sõda]]]] Džavahhethi liideti 1840. aastal [[Gruusia-Imerethi kubermang]]u koosseisu, selle jagunemise järel 1846. aastal kõigepealt [[Khuthaisi kubermang|Khuthaisi]], seejärel 1865. aastast [[Thbilisi kubermang]]u. Piirkond oli [[Ahhalkhalakhi maakond|Ahhalkhalakhi maakonna]] koosseisus, kus 1886. aastaks elas 63&nbsp;800 elanikku, neist 46&nbsp;386 armeenlast, 6674 venelast (peaaegu kõik duhhoboorid), 3735 grusiini ja 6824 moslemit. Uusasunikud rajasid piirkonda üle 50 küla.<ref name=":1" /> 19. sajandi jooksul avati piirkonnas esimesed kaasaegsed koolid, neist vanim 1830. aastal.<ref name=":3" /> Pärast [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverentsi]] rajasid Džavahhethi armeenlased mitmeid organisatsioone Lääne-Armeenia armeenlaste toetuseks. 1890. aastatel asusid piirkonnas tegutsema ka mitmed armeenlaste poliitilised organisatsioonid nagu [[Dašnaktshuthjun]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Hnčhakjani Partei]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal koges piirkond sõjategevust, kui selle eest võitlesid Venemaa ja Osmanite riik. Pärast [[armeenlaste genotsiid]]i asusid piirkonda tuhandeid [[genotsiid]]i eest pagenud.läänearmeenlasi. [[Brest-Litovski rahuleping]]uga jättis Venemaa Džavahhethi Osmanite riigi mõjusfääri, kuid pärast maailmasõja kaotust kehtestas oma võimu piirkonnas äsjatekkinud [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia vabariik]]. Samaaegselt tekkinud [[Armeenia Vabariik (1918–1920)|Armeenia vabariik]] nõudis Džavahhethit ka endale, kuid piirkonna üle riik kontrolli ei saanud.<ref name=":4" /><ref name=":2" /> [[Fail:Akhalkalaki 12.jpg|pisi|[[Mesrop Maštotsh]]i nimeline [[Ahhalkhalakhi]] keskväljak (2008)]] Pärast seda, kui nii Armeenia kui ka Gruusia langesid Nõukogude võimu alla, tõstatasid armeenlased arutelu piirkonna kuuluvuse üle taas tollases juhtorganis [[Kavbüroo]]s, kuid [[Nõukogude Liit|Nõukogude võim]] otsustas jätta piirkonna [[Gruusia NSV]] koosseisu ilma autonoomiata. Džavahhethi jagunes [[Ahhalkhalakhi rajoon|Ahhalkhalakhi]] ja Bogdanovka rajooni (tänapäevane [[Ninotsminda omavalitsus]]) vahel.<ref name=":2" /> Gruusia NSV võimud jätsid piirkonna tähelepanuta ja ei arendanud Džavahhethit sisuliselt üldse. 1940. aastatel küüditati piirkonnast sisuliselt kõik [[Meshethi türklaste küüditamine|Meshethi türklased]] ja paljud armeenlased. Majanduslik mahajäetus piirkonnas süvenes 1950. aastatest 1970. aastateni ja paljud armeenlased lahkusid piirkonnast. Piirirežiimi tõttu olid keelatud ka Džavahhethi armeenlaste sage läbikäimine [[Armeenia NSV|Armeenia]] armeenlastega, mida kohalikud nägid katsena eraldada piirkonda Armeeniast. Kogu Nõukogude perioodi langes armeenlaste arvukus Gruusias aeglaselt, kuid järjekindlalt.<ref name=":5" /><ref name=":4" /> Nähes [[perestroika]] ajal kerkinud [[Mägi-Karabahhi konflikt|pingeid Mägi-Karabahhis]], rajas Gruusia valitsus 1980. aastate lõpus esimese plaani piirkonna arengu soosimiseks. Mägi-Karabahhi konflikt ajendas ka Džavahhethi armeenlasi tegudele ja mitmed kohalikud osalesid [[Mägi-Karabahhi sõda|Mägi-Karabahhi sõjas]]. Tollal jõudsid piirkonda ka paljud relvad, mis jäid pikaks ajaks kohalike kätte. 1988. aastast tegutses piirkonnas Džavahkhi liikumine, mille sihiks sai kas [[autonoomia]] saavutamine või Armeeniaga liitumine. Armeenlaste [[Separatism|separatistlikku]] liikumist toetas Moskva, mis soovis sellega nõrgestada Gruusiat, kuid Armeenia oli selle vastu, sest kartis rikkuda ära suhteid Gruusiaga. Olukord pingestus, kui Gruusia juht [[Zviad Gamsahhurdia]] nimetas piirkonna juhtideks grusiinid, keda kohalikud ei lasknud valitsushoonetesse. Samuti ei lubanud armeenlased piirkonda [[Gruusia Rahvuskaart|rahvuskaarti]]. Selle asemel haldas piirkonda kohapeal loodud nõukogu, mis arutas ka piirkonna iseseisvumist, kuid selle väljakuulutamiseni ei jõudnud.<ref name=":5" /> ==== Iseseisvas Gruusias ==== Pärast iseseisvuse väljakuulutamist läksid Gamsahhurdia juhitud rahvusliku [[Gruusia]] ja Džavahhethi armeenlaste suhted veelgi pingelisemaks. Gamsahhurdia keelas piirialadel, sealhulgas ka Džavahhethis, majade [[Erastamine|erastamise]] ning uute hoonete ehitamise. Iseseisvumise järel, 1990. aastate algul, oli Gruusia keskvalitsus keskendunud [[Gruusia kodusõda (1991–1993)|kodusõjale]] ja sõdadele [[Abhaasia sõda|Abhaasias]] ning [[1991.–1992. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Lõuna-Osseetias]], mistõttu valitses Džavahhethi end esimesed neli aastat sisuliselt iseseisvalt.<ref name=":0" /> Kuna Abhaasia armeenlased soosisid ka [[Abhaasia]] iseseisvumist, olid grusiinid [[Gruusia armeenlased|kohalike armeenlaste]] vastu sageli negatiivselt meelestatud. [[Venemaa]] soosis ka ülestõusu Džavahhethis, mis korraldati 1993. aasta sügisel, kuid olukord rahunes ilma sõjalise kokkupõrketa. 1994. aastal saatis Gruusia valitsus piirkonda läbi rääkima oma esindaja ja pärast [[1995. aasta Gruusia parlamendivalimised|1995. aasta valimisi]] hakkas olukord piirkonnas rahunema.<ref name=":5" /><ref name=":4" /> [[Fail:Monument to Jivani in Kartsakh 02.jpg|pisi|[[Kartsahhi]] külas [[Dživani (ašuug)|Dživanile]] pühendatud mälestusmärk (2018)]] 1995. aastal liideti (Džavahhethi moodustanud ja üle 90% armeenlastega asustatud) Ahhalkhalakhi ja Ninotsminda rajoonid [[Adigeni rajoon|Adigeni]], [[Ahhaltsihhe rajoon|Ahhaltsihhe]], [[Aspindza rajoon|Aspindza]] ja [[Bordžomi rajoon|Bordžomi rajooniga]] üheks [[Samtshe-Džavahhethi piirkond|Samtshe-Džavahhethi piirkonnaks]]. Nii kohalikud kui ka eksperdid on kahtlustanud, et reformi siht oli hajutada armeenlaste osatähtsust piirkonnas, sest uues piirkonnas oli nende osakaal oluliselt väiksem. Samuti soosis Gruusia armeenlaste gruusiapäraste perekonnanimede võtmist ja [[maalihe]]te poolt laastatud mägipiirkondadest [[grusiinid]]e asumist Džavahhethisse.<ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":0" /><ref name=":4" /> 1990. aastatel oli Džavahhethi olukord keeruline: piirkonnas oli suur tööpuudus, teed olid halvas seisus ja kanalisatsiooni ei olnud. Kuni baasi sulgemiseni 2000. aastal oli piirkonna peamine tööandja Venemaa sõjaväebaas Ahhalkhalakhis, seejärel tööpuudus süvenes. Rahapuuduse tõttu kasutati piirkonnas nii erinevaid [[valuuta]]sid kui ka [[Naturaaltasu|naturaaltasusid]]. Kehvade olude tõttu lahkusid piirkonnast tuhanded armeenlased, paljud neist Venemaale, et leida tööd.<ref name=":1" /> Piirkonna elanike arv kukkus umbes kolmandiku võrra. Usaldus Gruusia keskvõimu vastu jäi piiratuks ja kohalikud armeenlased üldjuhul [[gruusia keel]]t ära ei õppinud.<ref name=":0" /><ref name=":6" /> Džavahhethi olukord hakkas paranema 2000. aastate alguses. Mitmed armeenlaste ja Jerevani algatused toetasid kohalike eluolu paranemist.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> [[Mihheil Saakašvili]] ajal kehtestati programmi, mis lihtsustas kohalikel õpilastel Gruusia tippülikoolidesse saamise. Seetõttu suundub 2010. aastatest enamik keskkooli lõpetajaid [[Thbilisi]]sse, mitte [[Jerevan]]i (nagu oli selle ajani tavaline olnud). Grusiinidega jagatud haridus on piirkonna nooremale generatsioonile kaasa toonud gruusia keele oskuse ja sidemed grusiinidega. Piirkondade eesotsa on saanud armeenlased.<ref name=":1" /> Kohati on Džavahhethi elanike jaoks jätkuvalt raske leida tööd väljaspool piirkonda, kuid 2010. aastatest lähevad nad tööle pigem [[Euroopa Liit|Euroopasse]] kui Venemaale või [[Armeenia]]sse. Samuti on välja ehitatud piirkonna taristu: asfaltteed viivad ka väikestesse küladesse, suurem osa tänavatest on valgustatud tänavalaternatega ja kanalisatsioonisüsteemid, vesi ning gaasitorud on piirkonnas muutunud tavaliseks.<ref name=":0" /> == Tuntud isikuid == * [[Vahan Terjan]] * [[Dživani (ašuug)|Dživani]] * [[Hovhannes Kadžaznuni]] * [[Hamo Ohandžanjan]] * [[Ruben Ter-Minasjan]] * [[Ruben Darbinjan]] * [[Derenik Demirtšjan]] == Vaata ka == * [[Gruusia armeenlased]] * [[Džavahkhid]], grusiini subetnos * [[Bortšalo]], aserbaidžaanlastega asustatud Gruusia piirkond * [[Samtshe]], samuti armeenlastega asustatud ajalooline piirkond Džavahhethi kõrval * [[Ahhaltsihhe maakond]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Gruusia ajaloolised piirkonnad]] 94purb2tjl86vo3f6odoeg9duhcyodd 0 179160 7212709 7199048 2026-08-12T10:46:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212709 wikitext text/x-wiki [[File:Iloni Imdemaa silt.JPG|thumb|Iloni Imedemaa silt (2015)]] [[Pilt:Ilon's Wonderland.IMG 1065.JPG|pisi|Vaade Iloni Imedemaa kööki 2011. aasta [[muuseumiöö]]l]] '''Iloni Imedemaa''' on kunstnik [[Ilon Wikland]]ile pühendatud [[teemakeskus]] [[Haapsalu]]s, [[Kooli tänav (Haapsalu)|Kooli tänav]] 5. Varem oli see osa [[Läänemaa Muuseum|Läänemaa Muuseumist]], nüüd kannab katusorganisatsioon nime SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid on Kultuuriministeeriumi ja Haapsalu Linnavalitsuse poolt 2013. aastal moodustatud asutus, mille koosseisu kuuluvad Ilon Wiklandi pärandit tutvustav galerii ja teemakeskus Iloni Imedemaa, [[Haapsalu piiskopilinnus]], [[Raudtee- ja Sidemuuseum]], ajalooline [[Haapsalu raekoda|Haapsalu Raekoda]] ja [[Ants Laikmaa majamuuseum|Ants Laikmaa muuseum]] ning atraktsioonid huvisõidurong Peetrike ja aurupaat Kallis Mari.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid |url=https://salm.ee/ |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=salm.ee}}</ref> == Ajalugu == 2004. aastal otsustas kunstnik [[Ilon Wikland]] kinkida oma raamatuillustratsioonide originaalid Eesti riigile. Sobiv paik tööde välja panemiseks leiti Haapsalus Läänemaa Muuseumile kuuluvas hoones aadressil Kooli 5.<ref>{{Netiviide |kuupäev=7.12.2007 |pealkiri=Märkmik: Ilon (Pääbo) Wiklandi margid, maailmad ja mõju |url=https://www.eesti.ca/markmik-ilon-paabo-wiklandi-margid-maailmad-ja-moju/article18379 |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=Estonian World Review}}</ref> 2006. aastal avati Ilon Wiklandi galerii.<ref>{{Netiviide |kuupäev=5.06.2006 |pealkiri=Wiklandi imedemaa Haapsalus |url=https://www.postimees.ee/1551575/wiklandi-imedemaa-haapsalus |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> Lisaks kunstigalerii rajamisele tekkis mõte luua Haapsallu võimalikult palju aktiivset tegevust pakkuv ja peredega külastaja jaoks sobiv lastepärane keskus. Astrid Lindgreni raamatutele illustratsioone tehes olid sageli just Haapsalu linnusevaremed, puithooned ja meri Ilon Wiklandile inspiratsiooniallikaks. Nii sündiski just Haapsallu Iloni Imedemaa teemakeskus ning see avati 1. juulil 2009.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. juuni 2009 |pealkiri=Haapsalus avanes Iloni Imedemaa |url=https://elu24.postimees.ee/136716/haapsalus-avanes-iloni-imedemaa |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> 2014. aasta jaanuaris avati kujundaja-kuraator [[Tea Tammelaan|Tea Tammelaane]] käe all täielikult renoveerituna Iloni Imedemaa esimene korrus ja galerii uue näitusega “Olen alati siin. Ilon”. Uuele näitusele pandi välja senisest veelgi rohkem Ilon Wiklandi töid: illustratsioone, pisiplastikat, mälestusesemeid, raamatuid, tarbegraafikat jm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11.01.2014 |pealkiri=Galerii: uuenenud Iloni Imedemaa avas uksed |url=https://www.postimees.ee/2658386/galerii-uuenenud-iloni-imedemaa-avas-uksed |vaadatud=20. veebruaril 2025}}</ref> Näitus pärjati Muuseumiroti auhinnaga 2014. aasta parima püsiekspositsiooni eest.<ref name="iloni-imed">{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Iloni Imedemaa |url=https://salm.ee/iloni-imedemaa/ |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=salm.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Parim püsinäitus on Wiklandi "Olen alati siin. Ilon" |url=https://www.postimees.ee/3074953/parim-pusinaitus-on-wiklandi-olen-alati-siin-ilon |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> == Keskus == Talvehooajal on avatud kolmekorruseline maja, kus on galerii, kino- ja näitustesaal, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad. Vaadata võib Karlssoni tuba ja leida kõikjalt raamatutest tuttavaid tegelasi, mängida otsimismänge, proovida mängutoas erinevaid kostüüme ja joonistada. Suvel on avatud Imedemaa õu Mattiase maja ja Käsitöökojaga, kus saab paberist ja puidust meisterdada. Õues on võimalik külastajail end proovile panna täpsusviskamises, karkudega käimises, kala püüdmises ja liivakastimängudes. Hoovil on avatud Kukli Mukli kiosk jahutava jäätisega.<ref name="iloni-imed" /> Teemakeskuses on näidatud [[Matsalu loodusfilmide festival]]i raames [[loodusfilm]]e.<ref>{{Netiviide|autor=[[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|pealkiri=Uudistaja 13.09.2017|väljaanne=[[Loodusajakiri]]|aeg=13. september 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170915083545/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-09-2017/|arhiivimisaeg=2017-09-15}}</ref> == Välisnäitused == Iloni Imedemaa on korraldanud Ilon Wiklandi pärandi tutvustamiseks välisnäituseid: * 2015 Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus „Über Tisch und Bänke“ Berliinis, Saksamaal. Koostöös Berliini laste- ja noorte lugemiskeskusega LesArt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18.02.2015 |pealkiri=Berliinis avati suur Ilon Wiklandi näitus |url=https://kultuur.err.ee/304732/berliinis-avati-suur-ilon-wiklandi-naitus |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=ERR}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=9.02.2015 |pealkiri=Saksamaal avatakse suur Ilon Wiklandi näitus |url=https://kultuur.postimees.ee/3085137/saksamaal-avatakse-suur-ilon-wiklandi-naitus |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> * 2021Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus „Imedemaa. Ilon Wiklandi illustratsioone.“ Vaasas, Soomes. Näitus valmis Iloni Imedemaa ja Tikanoja kunstimuuseumi koostöös.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11.02.2021 |pealkiri=Soomes avatakse Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus |url=https://salm.ee/2021/02/11/soomes-avatakse-ilon-wiklandi-illustratsioonide-naitus/ |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=salm.ee}}</ref> * 2022 Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus “Haapsalust Bullerbyni” Hannoveris, Saksamaal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=14.11.2022 |pealkiri=Ilon Wiklandi näitus Saksamaal |url=https://salm.ee/2022/11/14/ilon-wiklandi-naitus-saksamaal/ |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=salm.ee}}</ref> * 2023 Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus „Von Bullerbü bis Karlsson vom Dach“, Lõuna-Saksamaal Waiblingenis. <ref>{{Netiviide |kuupäev=18.03.2023 |pealkiri=Ilon Wiklandi näitus Waiblingenis |url=https://kul.ee/ilon-wiklandi-naitus-waiblingenis |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=Kultuuriministeeriumi veebileht}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Ilon Wikland. Von Bullerbü bis Karlsson vom Dach |url=https://www.galerie-stihl-waiblingen.de/ausstellung/rueckblick/2023-Ilon-Wikland |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=Stihli galerii veebileht}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=14.03.2023 |pealkiri=Ein Stück Bullerbü in Waiblingen. Wiedersehen mit Helden der Kindheit |url=https://www.stuttgarter-zeitung.de/inhalt.ein-stueck-bullerbue-in-waiblingen-wiedersehen-mit-helden-der-kindheit.edb34a52-d0c8-474b-b232-051330ae89b8.html |vaadatud=20. veebruaril 2025 |väljaanne=Stuttgarter Zeitung |arhiivimisaeg=20.02.2025 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250220052559/https://www.stuttgarter-zeitung.de/inhalt.ein-stueck-bullerbue-in-waiblingen-wiedersehen-mit-helden-der-kindheit.edb34a52-d0c8-474b-b232-051330ae89b8.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ilon.ee/index.php? Iloni Imedemaa] *[[Ene Pajula]]. [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1888 Ilon Wikland on õnnelik, et saab ilusa lapsepõlve eest midagi tagasi anda] Õpetajate Leht, 14. august 2009 [[Kategooria:Haapsalu muuseumid]] [[Kategooria:Eesti kunstimuuseumid]] [[Kategooria:Lastekultuurikeskused]] [[Kategooria:Lastemuuseumid]] 05qtpafmyurzbflf5m6jjh3dgvyqjp2 0 179757 7212627 6989972 2026-08-12T08:10:13Z Robert Treufeldt 9117 7212627 wikitext text/x-wiki '''Aarne Olavi Neeme''' (sündinud [[19. veebruar]]il [[1945]] [[Gera]]s [[Kolmas Riik|Saksamaal]]) on [[Eestlased|eesti]] päritolu [[Austraalia]] lavastaja. Aarne Neeme vanemad [[Johannes Näkk]] ja Hilja Leitu olid pärit [[Tartu]]st. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal septembris 1944 põgenesid nad [[Tallinn]]ast Saksamaale, kus veebruaris 1945 sündis ka Aarne. Perekond kolis 1948. aastal, kui Aarne oli nelja-aastane, [[Austraalia]]sse [[Melbourne]]’i. ==Tegevus Austraalias== Aarne Neeme lõpetas [[1962]]. aastal [[Melbourne]]’is balletikooli ja [[1965]]. aastal samas teatrikooli ning [[1969]]. aastal [[Sydney]]s [[Sydney ülikool|ülikool]]i ja 1970. aastatel sai temast hinnatud teatrilavastaja. Oma pika karjääri jooksul on tegutsenud ta mitmes Austraalia teatris. Ta oli aastatel 1969–1971 Perthi Octagoni teatri ja aastatel 1971–1972 Sydney Nimrod Streeti teatri direktor. Aastatel 1973–1977 oli ta Perthi National Theatre Company kunstiline juht, aastatel 1980–1982 oli ta Hunter Valley teatri ja aastast 1990 Perthi Hole in the Walli, olles samaaegselt aastatel 1994–1995 Sydney Actor's Centre kunstiline juht. Ta töötas aastatel 1985–1989 Lääne-Austraalia Kunstide Akadeemia draamaosakonna juhatajana ja aastatel 1992–1994 [[Singapuri Riiklik Ülikool|Singapuri Riikliku Ülikooli]] teatriõppejõuna. ==Tegevus Eestis== 1999. aastal tõi ta [[Viljandi]]s [[Ugala (teater)|Ugala teatris]] lavale Austraalia näitemängu «Sõbrad ja raha».<ref>[http://www.elu24.ee/?id=147398 Ekraanile jõuab eestlase lavastatud populaarne Austraalia seebiooper]</ref> ===Lavastused=== *"Sõbrad ja raha", [[David Williamson]]. Tõlkija [[Peeter Tammearu]]. Lavastaja Aarne Neeme (Austraalia) Kunstnik [[Jaak Vaus]] Muusikaline kujundaja [[Peeter Konovalov]]. Peaosades mängisid [[Luule Komissarov]], [[Arvo Raimo]], [[Vilma Luik]] jt. ==Isiklikku== Tema isa oli Eesti ja Austraalia kunstnik [[Johannes Näkk]] (hilisema nimega Gunnar Neeme). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000 *Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased. Lühielulood. Vello Lään. Olion 2011 ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3142 TLÜAR väliseesti isikud] *[http://www.elu24.ee/?id=147398 Ekraanile jõuab eestlase lavastatud populaarne Austraalia seebiooper] 30. juuli 2009 {{JÄRJESTA:Neeme, Aarne}} [[Kategooria:Austraalia lavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sydney Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] 9ysppc6na39aqevtou6qyfn5vhc6fca 0 182478 7212718 7092000 2026-08-12T11:22:55Z Estopedist1 278 liita 7212718 wikitext text/x-wiki {{Liita|Nõmme linnaosa|Sellesse artiklisse teha peatükk "Sümboolika". Unikaalne eraldiseisev artikkel linnaosa lipule}} [[Pilt:Flag of Nõmme district, Tallinn, Estonia.svg|thumb|Nõmme linna ja -linnaosa lipp]] '''Nõmme lipp''' on ajaloolise [[Nõmme linn|Nõmme]] linna ja kaasaegse [[Tallinn]]a [[Nõmme linnaosa]] [[lipp]]. == Ajalugu == [[Nõmme linn|Nõmme]] linnavolikogu kinnitas linna lipu kavandi [[1938]] aasta [[22. märts]]il<ref>Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 240</ref>. Ajalooline lipp võeti uuesti kasutusele [[1988]]. aastal [[Nõmme Heakorra Selts]]i initsiatiivil<ref>[https://web.archive.org/web/20161105001425/http://nhs.ee/seltsist/ (arhiiviversioon) Ajalugu.] Nõmme Heakorra Selts</ref>. [[29. juuni]]l [[1992]] seadustati lipu kasutamine<ref name="Nõmme linnaosa sümboolika">[http://www.rk.ee/symb/nomme.html Nõmme linnaosa sümboolika] Riigikantselei</ref>. == Lipu kirjeldus == Nõmme ristkülikukujuline lipp on jagatud horisontaalselt võrdse laiusega neljaks väljaks, koosnedes kahest valgest ja kahest rohelisest triibust. Ülalt esimene triip on valge, järgneb roheline, mis peale kordub sama kombinatsioon uuesti<ref name="Nõmme linnaosa sümboolika"/>. == Tõlgendus == [[1938]]. aastal vastuvõetud kavandil on lipu värvide sümboolset tähendust kirjeldatud järgmiselt: valge viitab Nõmme tervendavale ja puhtale õhule ning valgusele. Roheline rõhutab Nõmme igavest metsahaljust ja aedlinnalist omapära<ref>Nõmme linna vapi ja lipu kavand. 1938, ERA.40.1.6522; Riigiarhiiv. Lk. 2</ref>. == Vaata ka == *[[Nõmme linnaosa vapp]] == Viited == {{viited}} == Arhiivimaterjalid == * [http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=39090824171413156233&id=110100444257&active=1&query=N%C3%B5mme+linna+lipp&naita_ridu=&sess_id=e575484f55b1a80066d290286159d8ab Nõmme linna vapi ja lipu kavand.] 1938, ERA.40.1.6522; Riigiarhiiv * [http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=3&otsing_id=39090824171413156233&id=124030006773&active=1&query=N%C3%B5mme+linna+lipp&naita_ridu=&sess_id=e575484f55b1a80066d290286159d8ab Nõmme linna vapi ja lipu kavanditest.] Linnavolikogu koosoleku protokolli ärakiri. Kirjavahetus Eesti Linnade Liiduga, Siseministeeriumi Omavalitsuse Osakonnaga jt. 1934-1938, TLA.49.1.158; Tallinna Linnaarhiiv == Välislingid == * [http://www.rk.ee/symb/nomme.html Nõmme linnaosa sümboolika Riigikantselei lehel] {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Harju maakonna lipud]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] fhfckr4xkun5uf00j5vp4jbejarzo2n 0 182568 7212717 7209527 2026-08-12T11:16:53Z ~2026-34651-55 231505 7212717 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Bussijaam|avati=*1954 *1966 *2023 (tänasel kujul)|number=23|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/23/a-b/21213-1/map|eelmine liin=22|järgmine liin=23A|järgmine=23A (Tallinna bussiliin)|eelmine=22 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|suleti=1965|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/23/a-b|uuendus=12. august 2026|pilt=Bus in Tallinn, Scania Omnicity n°1483.jpg}} '''Tallinna bussiliin 23''' sõidab [[Kadaka bussipeatus|Kadaka]] ja [[Tallinna bussijaam|Bussijaama]] peatuse vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-24 minuti tagant{{teekaart}} [[Fail:459TAK.JPG|pisi|Kotka tänaval]] [[Fail:TAK 1471.JPG|pisi|Kaubamaja peatusel]] [[Fail:TLT bus line 23 at Vabaduse väljak.jpg|pisi|Vabaduse väljakul]] ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tallinn - Vääna-Posti - Keila | - | |- | 1961 | (Suur-Karja -) Rocca al Mare - Vääna-Posti (- Keila) | - | Aprillis 1965 muudeti liiniks 113 |- | juuli 1966 | Bussijaam - Estonia - Endla - Kotka - Matrossovi - Energia | - | |- | oktoober 1967 | Bussijaam - Energia - Rahumäe | - | |- | november 1974 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme | - | |- | veebruar 1976 | Bussijaam - Nõmme - Raja - Akadeemia tee - Ehitajate tee - Nõmme | - | |- | november 1976 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme - Raja - Kadaka | - | |- | detsember 1987 | Filtri tee - Bussijaam - Kadaka | - | |- | aprill 1994 | Bussijaam - Kadaka | - | Liin [[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |- | juuni 2009 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | september 2009 | Bussijaam - Kadaka | - | |- | juuni 2010 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2012 | Bussijaam - Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2023 | Bussijaam - Kadaka | - | |- |colspan="7" |''Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk 179 |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+Marsruut alates 4.04.2023 !Kadaka - Bussijaam !Bussijaam - Kadaka |- | ; Kadaka ; Mustamäe ; Raja ; Trummi ; Üliõpilaste tee ; Nõmme ; Kõue ; Rahumäe ; Kalmistu ; Energia ; Tuisu ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Ööbiku ; Kotka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam | ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Lilleküla jaam ; Kotka ; Ööbiku ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Tuisu ; Energia ; Kalmistu ; Rahumäe ; Kõue ; Nõmme ; Üliõpilaste tee ; Trummi ; Raja ; Mustamäe ; Kadaka ; |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 3.04.2023 !Kadaka - Kaubamaja - Bussijaam !Bussijaam - Kaubamaja - Kadaka |- | ; Kadaka ; Mustamäe ; Raja ; Trummi ; Üliõpilaste tee ; Nõmme ; Kõue ; Rahumäe ; Kalmistu ; Energia ; Tuisu ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Ööbiku ; Kotka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam | ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Lilleküla jaam ; Kotka ; Ööbiku ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Tuisu ; Energia ; Kalmistu ; Rahumäe ; Kõue ; Nõmme ; Üliõpilaste tee ; Trummi ; Raja ; Mustamäe ; Kadaka |} {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8c70rtxyorykh0sncbr772a6yddktim 0 182614 7212682 7008398 2026-08-12T09:14:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212682 wikitext text/x-wiki '''Hüpoteek''' (inglise keeles ''mortgage law'') on [[pandiõigus]], mille alusel on [[isik]]ul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud [[nõue|nõude]] rahuldamisele panditud [[kinnisasi|kinnisasja]] arvel. Hüpoteegi seadmise [[asjaõigusleping]] tuleb sõlmida notariaalses vormis. Algne omanikuhüpoteek – kui tagatav nõue puudub, siis on kinnisasja omanikul võimalus seada hüpoteek enda kasuks ja vajadusel seda hiljem tekkiva nõude rahuldamiseks kasutada. Omanik saab esitada notariaalselt kinnitatud avalduse, mille alusel tehakse kanne [[kinnistusraamat]]usse.<ref>Asjaõigusseadus § 328. – RT I, 22.02.2019, 11.</ref> Kui hüpoteek on jagatud osadeks, siis nimetatakse seda osahüpoteegiks. Hüpoteegi osadeks jagamine ning osahüpoteekide omavahelise järjekoha muutmine ei eelda omaniku nõusolekut.<ref>Asjaõigusseadus § 355. – RT I, 22.02.2019, 11.</ref> Omaniku ühishüpoteek – ühe hüpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja. Iga kinnisasi vastutab kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Kinnistusraamatus tuleb märkida iga koormatava kinnisasja teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad.<ref>Asjaõigusseadus § 359. – RT I, 22.02.2019, 11.</ref> == Hüpoteegi seadmine == Hüpoteegi seadmisel ei pea olema tagatavat nõuet. Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud vormis. Sama vorminõue kehtib tagatiskokkuleppele, milles peavad sisalduma hüpoteegiga tagatavad nõuded.<ref name=":0">Iuring Õigusbüroo. [https://web.archive.org/web/20200923104205/https://www.iuring.ee/hupoteek%20kui%20tagatis Hüpoteek kui arvestatav tagatis]. 28.05.2020. (Vaadatud 28.10.2020)</ref> Hüpoteegi seadmise eeldused: * kehtiv ja vormikohane asjaõigusleping õigustatud isikuga; * kinnistusraamatu kanne<ref>Asjaõigusseadus § 64. – RT I, 22.02.2019, 11.</ref>, kuhu tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus ehk hüpoteegisumma.<ref>Asjaõigusseadus § 327. – RT I, 22.02.2019, 11.</ref> ''Näide. Kinnisasja ostmiseks tuleb võtta laenu ehk esmalt sõlmitakse laenuleping pangaga. Järgmisena tehakse notariaalne tehing, et kinnisasja omandada. Samal ajal sõlmitakse panga esindajaga kinnisasja pantimiseks hüpoteegi seadmise leping, millega kaasneb nõusolek kohese sundtäitmise nõudele, s.t kohtutäituril on õigus kinnisasi müüa, kui võla tagastamine ei ole õigeaegne.''<ref>Katrin Kuusmaa – kutseline kinnisvara vanemmaakler Lõuna-Eestis. [https://www.facebook.com/353921115034219/photos/a.353929628366701/858726857886973/?type=3&source=48 Nupunurk!] 13.04.2020. (Vaadatud 28.10.2020)</ref> Hüpoteegil ei pea olema tagatavat nõuet, mis tähendab, et hüpoteegikanne kinnistusraamatus ei tähista kohe kehtivat nõuet. Selle võib jätta kinnistusraamatusse alles ja seda on võimalik kasutada hiljem tekkida võiva nõude tagatiseks.<ref name=":0" /> Vaidluse puhul on võimalik seada kohtulik hüpoteek, mida saab kasutada, kui vaidluse lahendamiseks on vaja kohtu abi. Kohus seab hüpoteegi, et tagada hagi või kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohtulik hüpoteek kitsendab koormatud kinnisasja omandiõigust, mistõttu tuleb omanikul arvestada, et kinnisasi võidakse müüa hüpoteegiga tagatud kohustuse katteks.<ref name=":0" /> Hüpoteek ei takista kinnisasja müümist, sest hüpoteek jääb kehtima. Müügi korral on võimalik sõlmida kokkulepe vana hüpoteegi kustutamiseks, kuid mõistlikum on vahetada hüpoteegipidajat või muuta tingimusi.<ref name=":1">Minuraha. [https://minuraha.ee/et/hupoteek Hüpoteek]. 26.08.2019. (Vaadatud 28.10.2020).</ref> Kui hüpoteek on seatud, on võimalik soovi korral saada hüpoteegipidajalt laenu lisaks. Eeldus on, et osa laenu on tagasi makstud ja uus laen ei ületa kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisummat.<ref name=":1" /> == Hüpoteegi realiseerimine == Pandiõigus on realiseerimisõigus. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta või täidetakse mittekohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda nõude rahuldamist panditud vara müügist saadud rahast.<ref name=":0" /> Pantija ja võlgniku vastutuse erinevus esineb, kui panditud asja omaniku ja võlgniku isik ei lange kokku. Kui pantija on omanik, siis vastutab ta ainult panditud asjaga. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu oma varaga.<ref name=":0" /> == Hüpoteegi lõpetamine == Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek, mis tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolekut ei saa tagasi võtta.<ref>Asjaõigusseadus § 330. – RT I, 22.02.2019, 11.</ref> Hüpoteek ei lõppe automaatselt, kui laen on tagasi makstud. Hüpoteek lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust.<ref name=":1" /> Hüpoteegi saab lõpetada, kustutada või muuta omanikuhüpoteegiks omaniku nõudel, kui: * hüpoteegipidaja elu- või asukoht ei ole teada; * omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta paneb hoiule kogu hüpoteegisumma.<ref name=":2">Cladius Õigusbüroo. [https://web.archive.org/web/20220220061639/https://claudiuslaw.com/et/oigusteenused-asjaoigus#kinnispant%20%E2%80%93%20h%C3%BCpoteek%20ja%20kohtulik%20h%C3%BCpoteek Asjaõigus.] claudiuslaw.com (Vaadatud 28.10.2020)</ref> Omanikuhüpoteegi kustutamist saab hüpoteegipidaja nõuda, kui hüpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab sama isik.<ref name=":2" /> == Hüpoteegi ulatus == Hüpoteek ulatub: * kinnisasja osadele, päraldistele – mis on kinnisasja omaniku omandis – ja viljadele, mis ei ole enne kinnisasja arestimist võõrandatud või kinnisasjalt alatiseks eemaldatud; * koormatud kinnisasja rendi- või üürinõudele, mis tekib kinnisasja arestimisest või võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni. Sama kehtib juhtudel, mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku pankroti väljakuulutmist. Nõuded peavad olema sisse nõudmata; * kindlustushüvitise nõudele.<ref>Asjaõigusseadus §-d 343–345. – RT I, 22.02.2019, 11.</ref> == Nõuete rahuldamine == Hüpoteegiga on tagatud hüpoteegisummas nõue ja [[intress]]id (sh [[viivis]]) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist. Samuti on tagatud kõrvalkulud, näiteks võla sissenõudmise kulutused, täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasud ning hüpoteegipidaja tasutud kindlustusmaksed omaniku eest.<ref>Asjaõigusseadus § 346. – RT I, 22.02.2019, 11.</ref> Hüpoteegipidaja nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras. Pandiga kindlustamata võlausaldajate nõuded täidetakse pärast pandiga kaetud nõuete rahuldamist.<ref name=":0" /> Kui hüpoteegi müügist ei piisa tekkinud nõude rahuldamiseks, siis vormistab laenuandja puuduoleva võlgnevuse kohta uue laenulepingu.<ref name=":1" /> ==Vaata ka== *[[hüpoteeklaen]] *[[pant]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Asjaõigus]] 9q3ju5eix5xi006f519lrzj7iqjssny 0 182868 7212309 7210292 2026-08-11T13:52:36Z MorsMe 217455 7212309 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Viimsi keskus 2|avati=1993|number=1A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/1a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=1|järgmine liin=1PR|järgmine=1PR (Tallinna bussiliin)|eelmine=1 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/1a/a-b|uuendus=28. juuni 2026|suleti=2022|pilt=331TAK.JPG|kaart={{teekaart}}}} [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-026.jpg|pisi|Rotermanni lähedal]] [[Fail:B12MA 8500 TLT 2300 Tallinnassa.jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] [[Fail:1A Viru Keskus.png|pisi|Lauluväljaku peatusel]] '''Tallinna bussiliin 1A''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus kõigil päevadel. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+ ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks [[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+ !Viru keskus - Viimsi keskus !Hobujaama - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Viru keskus |- | ; Viru keskus 5 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Hobujaama ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/16502-1 1. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <references /><br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] nsc3babo108alrsg2yd9xv68t6b0cf2 0 182872 7212233 7211804 2026-08-11T12:30:16Z ~2026-34651-55 231505 7212233 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 11. august 2026 |number = 1 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 1vanapaaskula.jpg |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = <!-- Liini toimimisinfo --> |avati = *1954 *2022 *2026 (tänasel kujul) |suleti = 2005 |eelkäija = 1A (2022) |liinitüüp = Kiirliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = <!-- Teenindatavad linnaosad --> |algpeatus = Vana-Pääsküla |läbi = Viru, Pirita |lõpppeatus = Krillimäe |pikkus = <!-- Pikkus kilomeetrites --> |peatusi = <!-- Peatuste arv --> |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = <!-- Liini pikkus minutites --> |päev = ETKNRLP |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b sõiduplaan] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map kaart] |kaart = {{teekaart}} |järgmine liin = 1A |järgmine = 1A (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:1bussjuuli.jpg|pisi|A. Laikmaa tänaval]] '''Tallinna bussiliin 1''' sõidab [[Vana-Pääsküla]] ja [[Viimsi]] vahel, läbides [[Viru väljak]]ut. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" |+Liin nr 1 ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja | august 2005 | |- | colspan="4" |2005 - 2022 oli liin [[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |- | juuli 2022 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A (Tallinna bussiliin)|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Viru keskus - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Viru - Merivälja - Krillimäe | | Liideti bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1A ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | |- | juuni 2004 | Viru keskus - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks 1 |} {| class="wikitable" |+Liin nr 1PR ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | september 2007 | Hobujaama - Pirita | | |- | veebruar 2008 | Viru keskus - Pirita | jaanuar 2009 | |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+ !Vana-Pääsküla - Viimsi !Viimsi - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Viru !Viru - Vana-Pääsküla !Hobujaama - Viimsi !Viimsi - Hobujaama |- | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Nurme ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Raba ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Raba ; Vikerkaare ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Nurme ; Valdeku ; Risti ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Kalev ; Risti ; Valdeku ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Vikerkaare ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Teelise | ; Hobujaama ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Viimsi vallamaja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Karulaugu ; Krillimäe | ; Krillimäe ; Karulaugu ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Hobujaama |} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 14]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] nwluqeygghr17la7hln3rxp15jz8ita 0 182874 7212274 7209512 2026-08-11T12:55:35Z Avjoska 1538 7212274 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mõigu |peatusi=16 |avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2026 (tänasel kujul) |number=2 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_juhendamisbuss_liinil_2_Mõigu.jpg |pilt_alt=Solaris Urbino IV 12 CNG juhendamisbuss liinil nr 2 suunaga Mõigu, Kaubamaja peatuses. |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2] |eelmine liin=1PR |järgmine liin=3 |järgmine=3 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1PR (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b] |uuendus=2. august 2026 |suleti=*1968 *1978 *1991 }} [[Fail:MRP166.JPG|pisi|Buss nr 2 A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:2buss.jpg|pisi|Buss nr 2 Lennujaama peatuses]] [[Fail: Bus Tallinna transport (2117), MAN Lion's City, Tallinn harbour.jpg|pisi|Buss nr 2 Reisisadamas]] [[Fail:MRP 872.JPG|pisi|Mõigu suunas]] {{teekaart}} '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20–25 minuti tagant. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | |Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+ !Balti jaam - Mõigu !Mõigu - Balti jaam |- | ; Balti jaam ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam ; Sossimägi ; Lindakivi ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} ==Viited== {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] bvs0s36lox1df5mgzxsdgcf25anoqwi 0 190945 7212371 6896713 2026-08-11T16:48:57Z Estopedist1 278 puudub EFISes! 7212371 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Korralikult viitamata. Isegi EFIS pole seda tähelepanuväärseks filmiks pidanud!}} '''"Punapäine päikseloojang"''' on eesti [[harrastusfilm]], mis pälvis 2002. aastal toimunud 37. üleriigilisel amatöörfilmide festivalil esikoha ning samuti parima [[animafilm]]i eriauhinna. Filmi autorid olid varjunime Dan Lead kasutavad Daniel Müntinen ja Christian Kask.<ref>[[Jaak Järvine]]: [http://www.sirp.ee/archive/2002/10.05.02/Film/film1-4.html "Eesti 37. harrastusfilmide festivalil"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp, 10. mai 2002</ref> [[Luksemburg]]is toimunud 54. ülemaailmsel UNICA amatöörfilmide festivalil võitis film 2002. aastal pronksmedali.<ref>Jaak Järvine: [http://www.sirp.ee/archive/2002/06.09.02/Uudis/uudis1-2.html "Eesti filmiamatööridele kaks pronksi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sirp, 6. september 2002</ref><ref>{{Netiviide |url=http://efl.planet.ee/ajalugu.html |pealkiri="Lühiülevaade Eesti filmiamatörismi ajaloost" |vaadatud=2012-08-27 |arhiivimisaeg=2009-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090419145349/http://efl.planet.ee/ajalugu.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti animafilmid]] [[Kategooria:2002. aasta filmid]] 4ayqr0aepvy76e1iwkyiwkco9hzel9a 0 192799 7212674 7138926 2026-08-12T09:05:06Z Kuriuss 38125 7212674 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Córdoba | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Ciudad de Córdoba | lipp = | lipu_link = | vapp = Escudo_ciudad_de_cordoba_argentina.svg | vapi_link = Córdoba vapp | pindala = 576 | elanikke = 1 309 536 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Córdoba''' on linn [[Argentina]]s, [[Córdoba provints (Argentina)|Córdoba provintsi]] keskus. Linn asub riigi keskosas, pealinnast [[Buenos Aires]]est umbes 700 km loodes. Córdoba on Buenos Airese järel rahvaarvult suurim linn Argentinas. Córdoba asutati 6. juulil [[1573]]. Selle asutas [[Hispaania]] [[konkistadoor]] [[Jerónimo Luis de Cabrera]], kes nimetas linna Hispaania [[Córdoba]] järgi. Córdoba linna kujunemist ja haridust on tugevalt mõjutanud [[jesuiidid]]. [[1613]]. aastal rajas [[jesuiitide ordu]] seal [[Córdoba ülikool]]i, mis on üks Lõuna-Ameerika vanemaid ülikoole. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad seal ka jesuiitidega seotud objektid, mis on tuntud kui [[Jesuiitide kvartal ja estanciad]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Jesuit Block and Estancias of C&oacute;rdoba |url=https://whc.unesco.org/en/list/995/ |vaadatud=2026-04-25 |väljaanne=UNESCO World Heritage Centre |keel=en}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Argentina linnad]] 4p5kdxfibxibpdxk8ym6yx027zcgn16 0 205117 7212508 7089005 2026-08-12T02:29:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212508 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=august}} '''HTTPS''' ([[inglise keel|inglise keeles]] ''Hypertext Transfer Protocol Secure'' ehk '''turvaline hüperteksti edastusprotokoll''') on turvaline [[protokoll (andmeside)|protokoll]] [[Autentimine|autenditud]] ja krüpteeritud informatsiooni edastamiseks [[arvutivõrk]]udes. HTTPS protokolli muudab HTTP-ga võrreldes turvalisemaks liikluse edastamine üle [[transpordikihi turbeprotokoll]]i (TLS) või vanema [[Turvasoklite kiht|turvasoklite kihi]] (SSL). Tegemist on HTTP-protokolli laiendusega, mille avaldas [[Netscape|Netscape Communications]] 1995. aastal oma veebibrauseri [[Netscape (veebilehitseja)|Netscape Navigatori]] jaoks.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Matthews |eesnimi=Tim |kuupäev=2019-02-06 |pealkiri=The Origins of Web Security and the Birth of SSL |url=https://www.exabeam.com/information-security/web-security-security-socket-layer-protocol-ssl/ |vaadatud=2024-04-14 |väljaanne=Exabeam |keel=en-US}}</ref> [[Fail:Not secure example.png|pisi|306x306px|Näide HTTP-veebilehest, mille Google Chrome on tuvastanud ebaturvalisena]] HTTPS-i puhul toimub andmevahetus kasutaja ja [[veebiserver]]i vahel kolmanda osapoole jaoks loetamatul kujul ning ühendus on kaitstud [[vahendajarünne]]te eest. HTTPS-ühendusi kasutatakse sageli veebis maksete tegemisel (pankade veebisaitidel) ning tundliku informatsiooni edastamiseks suurfirmade [[infosüsteem]]ides. Mainitud protokollidega puutub kasutaja kokku [[Internetiaadress|URL]]-i aadressireale sisestades. Kui HTTP-aadressid algavad "http://" ja kasutavad vaikimisi [[port]]i 80, siis HTTPS-aadressid algavad "https://" ja kasutavad vaikimisi '''porti 443''' <ref name=":3" />. HTTPS protokolli kasutamisest olenemata on siiski oluline kontrollida URL-i usaldusväärsust ning veenduda, et veebiaadress ühtib otsitava sisuga. Alates 2018. aasta juulist märgistab Google Chrome kõiki veebilehti, mis endiselt kasutavad HTTP protokolli, "''not secure''" sildiga, et julgustada veebiarendajaid HTTPS protokollile üle minema.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=A secure web is here to stay |url=https://blog.chromium.org/2018/02/a-secure-web-is-here-to-stay.html |vaadatud=2024-04-21 |väljaanne=Chromium Blog |keel=en}}</ref> [[Fail:HTTPS icon.png|pisi|Turvalise URL algus kasutades HTTPS protokolli.|268x268px]] == Ülevaade == Erinevalt HTTP protokollist krüpteerib HTTPS informatsiooni, mis brauseri ja veebiserveri vahel toimub. Turvalise andmevahetuse jaoks kasutatakse [[Avaliku võtmega krüptograafia|asümmeetrilist krüpteerimist]], mille käigus kasutavad server ja [[brauser]] oma avalikku ja privaatset võtit, et jagada sessioonivõtit, mida saab kasutada andmete dekrüpteerimiseks.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2015-02-12 |pealkiri=HTTP to HTTPS {{!}} What is a HTTPS Certificate |url=https://www.instantssl.com/ssl-certificate-products/https.html |vaadatud=2024-04-14 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150212105201/https://www.instantssl.com/ssl-certificate-products/https.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Sellise algoritmiga kasutatakse paralleelselt ka [[Digitaalsertifikaat|digitaalsertifikaate]], et serverit autentida ning vältida vahendajaründeid. === TLS/SSL === [[Fail:Secure page.png|pisi|368x368px|Näide usaldusväärsest veebilehest, millel on digisertifikaat]] TLS (''Transport Layer Security''), varem SSL (''Secure Sockets Layer''), on suhtlusprotokoll, mille abil luuakse kahe seadme või rakenduse vahel turvaline ühendus läbi võrgu.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=SSL vs TLS - Difference Between Communication Protocols - AWS |url=https://aws.amazon.com/compare/the-difference-between-ssl-and-tls/ |vaadatud=2024-04-14 |väljaanne=Amazon Web Services, Inc. |keel=en-US}}</ref> Tänu nendele suhtlusprotokollidele on HTTPS märkimisväärselt turvalisem kui HTTP. Turvalise andmevahetuse jaoks peab informatsiooni saatval veebiserveril olema TLS või SSL digitaalsertifikaat, mille on loonud usaldusväärne [[sertimisasutus]] (''Certificate Authority, CA''). Saadud sertifikaat kinnitab, et veebiserveri taga on autentitud ettevõte või isik, mistõttu erinevad brauserid (nt Chrome, Firefox või Safari) saavad seda usaldada ja pidada turvaliseks ning seda vastavalt oma brauseris kuvada.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=What is a CA? Certificate Authorities Explained |url=https://www.digicert.com/blog/what-is-a-certificate-authority |vaadatud=2024-04-14 |väljaanne=www.digicert.com |keel=en-US}}</ref> Järgnevalt on toodud TLS andmevahetuse kulgemine TLS 1.2 näitel.[[Fail:Tcp normal.svg|pisi|282x282px|TCP kätlus (vasakul kujutatud klient, paremal server).|vasakul]] ==== TCP kätlus ==== Pakettide ohutuks saatmiseks üle TCP peavad klient (kasutajaarvuti) ja server läbi viima '''TCP kätluse''' (''TCP [[:en:Handshake_(computing)|Handshake]]''). Selleks saadab klient serverile paketi, milles SYN (''Synchronize'') biti väärtus on 1. Server saadab tagasi paketi, milles ACK (''Acknowledge'') biti väärtus on 1 koos varem saadetud SYN samuti väärtusega 1. Viimaks saadab klient tagasi paketi ACK bitiga. Eduka kätluse korral on serveri ja kliendi vahel loodud ühendus. TCP kätluse kogu eesmärk on luua privaatne ühendus ning selle käigus andmeid veel ei vahetata.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Transmission Control Protocol (TCP) (article) |url=https://www.khanacademy.org/computing/computers-and-internet/xcae6f4a7ff015e7d:the-internet/xcae6f4a7ff015e7d:transporting-packets/a/transmission-control-protocol--tcp |vaadatud=2024-04-21 |väljaanne=Khan Academy |keel=en}}</ref> '''TLS kätlus''' [[Fail:TLS 1.2 Handshake.png|pisi|386x386px|TLS kätlus]] TLS protokolli alustamiseks toimub '''TLS kätlus'''. Selleks annab esmalt klient serverile sõnumi kaudu teada (inglise ''k.'' "''Client Hello message''"), milliseid TLS protokolli parameetreid (sh TLS versioon ning kasutatavate šiffrite detailid) viimane toetab. Klient genereerib suvalistest bittidest koosneva rea "ClientRandom", mida kasutatakse hiljem sessioonivõtme loomiseks. Server saadab vastu TLS digisertifikaadi, et autentida end kui turvalist osapoolt, annab teada, millist TCP versiooni ning šifreid soovib kasutada ning genereerib samuti suvalistest bittidest koosneva rea nimetusega "ServerRandom". Seejärel kontrollib klient, kas serveri esitatud TLS digisertifikaat on ametlikult kinnitatud sertimisasutuse poolt, et kaitsta võimaliku vahendajaründe eest.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=What happens in a TLS handshake? {{!}} SSL handshake |url=https://www.cloudflare.com/learning/ssl/what-happens-in-a-tls-handshake/ |vaadatud=21. aprill 2024 |väljaanne=cloudflare.com}}</ref> ==== Jagatud võtme genereerimine ==== Klient saab TLS digisertifikaadiga ka serveri '''avaliku''' võtme, mida klient kasutab ''pre-master'' võtit sisaldava sõnumi krüpteerimiseks. Seda sõnumit saab server dekrüpteerida ainult oma '''isikliku''' võtmega. Klient loob seejärel ''pre-master'' võtme abil jagatud võtme (''shared key'') ning hoiustab selle lokaalselt.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> ==== Sessioonivõtmete genereerimine ==== Seejärel saavad server ja klient luua iseseisvalt sessioonivõtmed kasutades ClientRandom, ServerRandom ning ''pre-master'' võtmeid. Eduka genereerimise korral loovad nii klient kui ka server identsed võtmed ning saadavad üksteisele sõnumi "''Finished''".<ref name=":1" /> Kuna sessioonivõtmed on ainult serveril ja kliendil, kasutatakse sessiooni lõpuni neid võtmeid turvaliseks andmevahetuseks. === TLS versioonid === Andmed on 2024. aasta aprilli seisuga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. jaanuar 2023 |pealkiri=TLS Versions: What They Are and Which Ones Are Still Supported? |url=https://cheapsslsecurity.com/blog/tls-versions-what-they-are-and-which-ones-are-still-supported/ |vaadatud=24. aprill 2024 |väljaanne=cheapsslsecurity.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=SSL vs TLS - Difference Between Communication Protocols - AWS |url=https://aws.amazon.com/compare/the-difference-between-ssl-and-tls/ |vaadatud=2024-04-24 |väljaanne=Amazon Web Services, Inc. |keel=en-US}}</ref> Aegunud TLS protokollide turvaauke on võimalik rünnete jaoks ära kasutada, mistõttu nende kasutus on rangelt mittesoovituslik. {| class="wikitable sortable" !TLS versioon !Kirjeldus !Kasutus |- |TLS 1.0 | - Avaldatud 1999, põhineb SSL 3.0 peal. - Toetab 33% veebilehtedest. - Kasutab autentimiseks üsna vanu ja aegunud algoritme ning haavatav erinevate vahendajarünnete vastu (nt POODLE ja BEAST)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Inc |eesnimi=GlobalSign, GMO Internet Group |kuupäev=2020-07-02 |pealkiri=POODLE Vulnerability Affects TLS 1.0, TLS 1.1 : |url=https://support.globalsign.com/ssl/general-ssl/poodle-vulnerability-affects-tls-10-tls-11 |vaadatud=2024-04-29 |väljaanne=GlobalSign Support |keel=en}}</ref>. |Aegunud, ei soovitata kasutada |- |TLS 1.1 | - Avaldatud aastal 2006. - Kasutab [[:en:Authenticated_encryption|autentitud krüpteerimise šiffrit]] (''authenticated encryption''). - Kasutab tänaseks aegunud MDA ja SHA-1 algoritme - Toetavad 35,9% veebilehtedest. - Eelnevalt mainitud vahendajarünnetele siiski üsna haavatav. |Aegunud, ei soovitata kasutada |- |TLS 1.2 | - Avaldatud aastal 2008. - Kõige laialdasemalt kasutuses olev TLS protokoll (99% veebilehtedeset toetab). - Valib krüpteerimisalgoritmi, mida toetab nii server kui ka klient. - TLS kätlemised ja sertifikaadid. - Vähem vastuvõtlikum TLS 1.0 ja 1.2 rünnete vastu. |Kasutuses |- |TLS 1.3 | - Avaldatud 2018. - Toetab 59,8% veebilehtedest. - Kasutab lihtsaid, kuid väga turvalisi šiffreid. Rünnata on märkimisväärselt keerulisem, kui varasemate versioonide puhul. - Autentimine ja krüpteerimine toimuvad palju kiiremini. - Eemaldati ligipääs aegunud šiffritele, et vältida võimalust, et protokoll nende peale lülituks. |Kasutuses |} === Pordid === Veebilehed kasutavad porte, et eristada eri liiki võrguliiklust. Portide numbrid annavad serverile informatsiooni protokollide parameetrite kohta. Näiteks port 80 vihjab serverile, et kasutuses on HTTP-protokoll, samas port 443 vastab HTTPS-le <ref name=":6" />. HTTPS-portide näiteid<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=G |eesnimi=Noviantika |kuupäev=2022-09-08 |pealkiri=HTTPS Port: Understanding What It Is and How to Use It |url=https://www.hostinger.com/tutorials/https-port |vaadatud=2024-04-29 |väljaanne=Hostinger Tutorials |keel=en-US}}</ref>: * [https://cheapsslweb.com/blog/port-443-https/ Port 443] * Port 631 (''Internet Printing Protocol'' ''Secure'' (IPPS) jaoks) * Port 664 * Port 832 * Port 1129 * Port 1184 === HSTS === HSTS (inglise k. HTTP ''Strict Transport Security'') on poliitika (inglise k. ''policy''), mida veebiserverid saavad rakendada ühenduse loomisel brauseriga (kliendiga), mis ei luba ühendust luua ühegi teise protokolliga peale HTTPS-i. Veebiserverid annavad brauserile HSTS poliitikast teada kasutades HTTP päisesõnumit (inglise k. HTTP ''header''), mis sisaldab ühenduse loomiseks vajalikke spetsifikatsioone ning parameetreid, sh kui kaua brauser peaks poliitikat meeles hoidma (max-age) ning kas seda rakendatakse ka alamdomeenidele<ref>{{Netiviide |pealkiri=The HTTPS-Only Standard - HTTP Strict Transport Security |url=https://https.cio.gov/hsts/ |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=https.cio.gov |keel=en-US |arhiivimisaeg=2017-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170426214300/https://https.cio.gov/hsts/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-10 |pealkiri=Strict-Transport-Security - HTTP {{!}} MDN |url=https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Web/HTTP/Headers/Strict-Transport-Security |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=developer.mozilla.org |keel=en-US}}</ref>. Saadetava päisesõnumi näide:<syntaxhighlight lang="http"> Strict-Transport-Security: max-age=31536000; </syntaxhighlight> == Puudujäägid == HTTPS-protokoll on haavatav netiliikluse analüüsimise rünnakute suhtes (inglise k. ''[[:en:Traffic_analysis|traffic analysis]] attack''). Sellise rünnaku käigus analüüsitakse veebiliiklust ning proovitakse nii kliendi kui ka veebilehe kommunikatsioonis leida mustreid, mille abil saaks dekrüpteerida liikuvat informatsiooni. Mustrite leidmise muudab võimalikuks asjaolu, et SSL/TLS muudab saadetava info sisu, kuid selle edastamise ajastust ega andmete suurust ei muudeta<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=Shuo |perekonnanimi2=Wang |eesnimi2=Rui |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=XiaoFeng |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Kehuan |kuupäev=2010-05-01 |pealkiri=Side-Channel Leaks in Web Applications: a Reality Today, a Challenge Tomorrow |url=https://www.microsoft.com/en-us/research/publication/side-channel-leaks-in-web-applications-a-reality-today-a-challenge-tomorrow/ |keel=en-US}}</ref>. Vahendajarünnete abil on võimalik kliendi ja serveri kommunikatsiooni vahelist SSL/TLS versiooni alandada (inglise k. ''[[:en:Downgrade_attack|downgrade attack]]'' või ''SSL stripping''). Rünnaku käigus kasutatakse ära kätluse käigus saadetavat "''Client Hello Message''", kliendi poolt toetatud SSL/TLS protokolli versiooni deklaratsiooni, milles vahetatakse soovitud versioon aegunud variandi vastu ning selle käigus alandatakse HTTPS protokoll HTTP peale <ref name=":4" />. == Kasutus == Krüpteeritud ja turvalise andmeedastuse tõttu puutub HTTPS protokolliga kõige enam kokku erinevatesse veebikeskkondadesse sisselogimisel. Oluliste isikuandmete kaitsmiseks on HTTPS eriti vajalik panga- või terviseandmete sisestamisel, et vältida pealtkuulamist ja andmete potentsiaalset varastamist.<ref name=":5" /> Ilma turvalise ühenduseta on igasuguste andmete sisestamine veebilehele väga suur turvarisk. * 2024. aasta andmetel möödub 93,2% Chrome'i kasutajate veebi sirvimise ajast HTTPS-lehtedel. * 2020. aasta andmetel kasutab 79% Alexa top 100 000 populaarsematest veebilehtedest vaikeseadena HTTPS-protokolli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=21 SSL Statistics that Show Why Security Matters so Much |url=http://webtribunal.net/blog/ssl-stats/ |vaadatud=2024-04-21 |väljaanne=WebTribunal |keel=en |arhiivimisaeg=2024-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240421113117/http://webtribunal.net/blog/ssl-stats |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2024. aasta andmetel kasutab 85,6% kõikidest veebilehtedest vaikeseadena HTTPS-protokolli.<ref name=":5" /> ==Vaata ka== * [[Hüperteksti edastusprotokoll|HTTP]] * [[Transpordikihi turbeprotokoll]] * [[Avaliku võtme taristu]] * [[ID-kaart]] * [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur]] * [[Turvasoklite kiht|SSL/TLS]] * [[Vahendajarünne]] * [[:en:HTTP_Strict_Transport_Security|HSTS]] == Viited == {{Viited}} {{Veebitehnoloogiad}} [[Kategooria:Internet]] [[Kategooria:Võrguprotokollid]] deyzdrhwr1x5onhd6aqo9ok3k01go4h 2 208050 7212324 7030614 2026-08-11T14:13:56Z Morel 26171 7212324 wikitext text/x-wiki {{Kasutajaleht}} {{Userboxtop|Morel}} {{Vikipeedias alates|aasta=2010|kuu=4|päev=9}} {{Mall:Kasutaja:Vikipeedia hobi}} {{Mall:Kasutaja:Administraator}} {{Kasutajaartiklid|7}} {{Mall:Kasutaja:Chrome}} {{Mall:Kasutaja:Vanad kultuurid}} {{Mall:Kasutaja:OpenAccess}} {{Kasutajaelukoht|Tartu_coatofarms.png|[[Tartu]]s}} {{babel-9|et|en-3|de-3|la-3|grc-3|fr-2|ru-2|it-2|pt-1|es-1|sv-1|el-1|eo-1}} {{Userboxbottom|right}} Tere! Olen eestikeelses Vikipeedias registreeritud kasutajana alates 9. aprillist 2010, ent tegutsen aktiivsemalt alates 2011. aasta novembrist. Anonüümselt olen kaastööd teinud ka varem (sh aadressilt [[Eri:Kaastöö/90.191.171.71|90.191.171.71]]). Alates 15. jaanuarist 2012 olen [[Vikipeedia:Administraatorid|administraator]]. Minu alustatud artiklid '''[[Kasutaja:Morel/Artiklid|temaatiliselt]]''' (käsitsi uuendatav, seega ei pruugi olla ajakohane) ja '''[http://tools.wmflabs.org/xtools/pages/index.php?name=Morel&lang=et&wiki=wikipedia&namespace=0&redirects=noredirects kronoloogiliselt]''' (automaatne). Eestikeelses Vikipeedias on hetkel {{NUMBEROFARTICLES}} artiklit. '''[[:Mall:Alusta uut artiklit|Alusta uut artiklit]]!''' ==Tegevused== * Loon uusi artikleid, enamasti biograafilisi. Püüan seejuures tagada, et antiikmaailma tegelased saaksid kajastatud, ent vahel teen parema meelega artikleid uuema aja kirjanikest, tõlkijatest, teadlastest jt. * Parandan ja lisan [[vanakreeka keel|vanakreeka]] ja [[ladina keel|ladina]] nimesid ja sõnu. * Tegelen tasapisi ka hääldustega (vähemasti ''in spe''). * Toimetan oma oskuste piires artiklite sisu, keelt ja tehnilist vormistust. * Jälgin [[Eri:Viimased muudatused|viimaseid muudatusi]], eelkõige anonüümseid. ==Vikipõhimõtted== * Minu meelest on [[:Kategooria:Loendid|loendid]] sama olulised kui [[Juhend:Kategooriad|kategooriad]]. Loendites saab esitada materjali ka nende artiklite kohta, mida veel ei ole, samuti saab seda vajadusel teistmoodi struktureerida. * Lühiartiklite tegemises ei ole midagi taunimisväärset, sest kui mõnest artiklist on olemas algeline versioon, on hoopis suurem lootus, et keegi seda kunagi täiendab. Selline lühiartikkel peaks aga olema korrektselt vormistatud, sellele peaks olema lisatud kategooriad, see peaks olema kantud loenditesse. ==Endale jälgimiseks ja täiendamiseks== ===Loendid=== *[[Vanakreeka kirjanike loend]] *[[Vanakreeka mütoloogia tegelaste loend]] *[[Rooma kirjanike loend]] *[[Eesti keelde tõlkijate loend]] *[[Tartu ülikooli audoktorite loend]] *[[Tartu ülikooli rektorite loend]] *[[Eesti kirjanike loend]] *[[Klassikaliste filoloogide loend]] ===Kategooriad=== *[[:Kategooria:Antiik|Antiik]] *[[:Kategooria:Vana-Kreeka|Vana-Kreeka]] *[[:Kategooria:Vana-Rooma|Vana-Rooma]] *[[:Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid|Tähelepanu ootavad artiklid]] ===Artiklid=== *[[Vanakreeka teater]] (kustutatud, ent tuleb uus teha) ===Muud=== *Eestikeelse Vikipeedia [[:Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid|eeskujulikud]] ja [[:Vikipeedia:Head artiklid|head]] artiklid (vaata ka teiste keelte linke, et valida materjali tõlkimiseks) *[[:Eri:Erileheküljed|Erileheküljed]] *[[:Eri:Oodatud leheküljed|Oodatud leheküljed]] *Anonüümne muusika-alane kaastöö aadressidelt [[Eri:Kaastöö/62.65.53.49|62.65.53.49]], [[Eri:Kaastöö/217.159.131.210|217.159.131.210]], [[Eri:Kaastöö/193.40.73.19|193.40.73.19]] ja [[Eri:Kaastöö/193.40.73.76|193.40.73.76]]. *[[Kasutaja:Morel/TÜ|TÜga seotud inimesed ETISe järgi]] (eraldi nimekirjad filosoofiateaduskonna ning sotsiaal- ja haridusteaduskonna kohta seisuga 2. juuni 2012) *[[Kasutaja:Morel/TTÜ|TTÜ professorid]] (seisuga 19. juuli 2012) *[[Kasutaja:Morel/Teenetemärgid|EV teenetemärkide kavalerid, kelle kohta pole Vikipeedias artiklit]] (alates 1995) *[[Kasutaja:Morel/Kolme Tähe ordeni kavalerid|Läti Kolme Tähe ordeni kavalerid, kelle kohta pole Vikipeedias artiklit]] (esialgu ainult eestlased) *Ümmargusi tähtpäevi aastal [[Kasutaja:Mona/Tähtpäevade liivakast|2012]] (Mona), [[Kasutaja:Morel/Tähtpäevad 2015|2015]], [[Kasutaja:Morel/Tähtpäevad 2016|2016]] ==Kasulikke malle== ===Viitamise mallid=== *{{Malli näide|EE}} *{{Malli näide|EKL}} *{{Malli näide|EMBL}} *{{Malli näide|ETBL}} *{{Malli näide|Levitski}} *{{Malli näide|TRÜBB}} ===Välislinkide mallid=== *{{Malli näide|DOAB}} *{{Malli näide|EEVA}} *{{Malli näide|ETIS}} *{{Malli näide|Imdb nimi}} *{{Malli näide|ISIK}} *{{Malli näide|EVkavaler}} ==Tööriistad== * [[tools:~magnus/catnap.php|CatNap]] – artiklite grupeerimine teiste kategooriate järgi * [[tools:~dapete/catgraph|CatGraph]] – ülem- ja alamkategooriate diagramm * [http://toolserver.org/~magnus/missingtopics.php?language=de&project=wikipedia&category= MissingTopics] – puuduvad artiklid kategooriate kaupa ==Varia== *[[:Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia vormistusreeglid]] *[[:Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama|Naljad ja muu kustutatud jama eestikeelses Vikipeedias]] *[[:en:Help:Magic words|Magic words]] *[http://www.eki.ee/knab/knab.htm KNAB] *[http://www.eki.ee/books/ekk09/ Eesti keele käsiraamat] *[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid] *[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid Välisriigi antud au- ja teenetemärgid] *[http://incubator.wikimedia.org/wiki/Wp/grc Vikipeedia vanakreeka keeles] (inkubaatoris) ==SUL information== I own the global account for [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Special%3ACentralAuth&target=Morel Morel] in all Wikimedia projects. ==Tunnustused== {| style="border: 1px solid gray; background-color: #ccffcc" |rowspan="2"| [[Pilt:Barnstar anime manga 4.png|125px]] |<center><big>'''[[Kasutaja:Taivo/Puhta_vikipeedia_auhind|Puhta vikipeedia auhind]]'''</big></center> |- |style="border-top: 1px solid gray" | <center>Suure töö eest vikipeedia artiklite koristamisel. Sa ei ole üksi, aga meil on koos sinuga kergem.</center> |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Image:Barnstar-lightbulb3.png|70px]] |rowspan="2" | |style="padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.5em;" | <big>'''Agara aruka alustaja auhind'''<big> |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Märkamatu sisseelamise ja väärtusliku kaastöö eest. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 9. veebruar 2012, kell 13:59 (EET) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''[[Vikipeedia:Tõlketalgud 2012|Tõlketalgud 2012]]''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Tunnustus talgulisele märkimisväärse panuse eest. [[Kasutaja:Iifar|Iifar]] 28. juuni 2012, kell 18:18 (EEST) |} {| style="border: 1px solid #698B69; background-color: #9BCD9B;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Editor - rhodium star II.jpg|90px|Edu edasiseks!]] |rowspan="2" | |style="font-size: medium; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid #698B69;" | Olulise panuse eest Vikipeedia arendamisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. detsember 2012, kell 03:27 (EET) |} {| style="align=right; border: 1px solid gray; background-color: #ffffbf" |<center><big>'''[[Kasutaja:Taivo/Puhta vikipeedia auhind|Puhta vikipeedia auhind]]'''</big></center> |rowspan=2 | [[Pilt:Barnstar anime manga 6.png|100px]] |- |style="border-top: 1px solid gray" | <center>Tänan usaldusväärse kaastöö eest. <small>[[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 7. veebruar 2013, kell 01:55 (EET)</small></center> |} __NOTOC__ __NOEDITSECTION__ ella954iqi21yukb8a2ab4oxb385gws 0 209200 7212653 7212112 2026-08-12T08:36:12Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7212653 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1939]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{sündinud|1939}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Michèle Mercier]], prantsuse filminäitleja * 1. jaanuar – [[Valeri Sablin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane * 1. jaanuar – [[Anne Juksaar]], eesti õpetaja *[[5. jaanuar]] – [[Karl Karlep]], Eesti eripedagoog *[[14. jaanuar]] – [[Vello Rekkaro]], eesti majandusteadlane *[[16. jaanuar]] – [[Lothar Metz]], Saksa DV maadleja *[[23. jaanuar]] – [[Jaak Perker]], Eesti allveespordikohtunik * 23. jaanuar – [[Valdo Ruttas]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane *[[24. jaanuar]] – [[Renate Boy]], saksa kuulitõukaja *[[30. jaanuar]] – [[Valeri Zelentsov]], Eesti murdmaasuusataja *[[31. jaanuar]] – [[Romualdas Ozolas]], Leedu poliitik, pedagoog ja publitsist * 31. jaanuar – [[Roman Rugin]], handi kirjanik ja ajakirjanik, õppejõud ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Fritjof Capra]], USA füüsik ja filosoof * 1. veebruar – [[Andrzej Towpik]], Poola diplomaat * 1. veebruar – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide aviaator *[[2. veebruar]] – [[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane *[[3. veebruar]] – [[Valdu Suurkask]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik *[[9. veebruar]] – [[Barry Mann]], USA laulukirjutaja ja muusik *[[11. veebruar]] – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Heldur Jakon]], eesti akordionist *[[15. veebruar]] – [[Jüri Garšnek]], eesti filmioperaator *[[27. veebruar]] – [[Valdu Kask]], eesti tõstja ja tõstekohtunik * 27. veebruar – [[Ludmilla Lätt]], Eesti võrkpallur * 27. veebruar – [[Toomas Kerem]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane * 27. veebruar – [[Reet Mallene]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane * 27. veebruar – [[Kenzō Takada]], jaapani päritolu Prantsuse moekunstnik ==Märts== *[[3. märts]] – [[Ariane Mnouchkine]], prantsuse teatrilavastaja *[[7. märts]] – [[Rein Reiska]], eesti tehnikateadlane *[[8. märts]] – [[Lidija Skoblikova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja *[[10. märts]] – [[Peeter Jürgens]], eesti näitleja * 10. märts – [[Hugh Johnson]], Suurbritanniast pärit veiniekspert *[[13. märts]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist *[[15. märts]] – [[Vello Rootsi]], eesti orienteeruja ja sporditegelane * 15. märts – [[Robert Nye]], inglise luuletaja *[[21. märts]] – [[Maie Nuust]], Eesti immunogeneetik *[[23. märts]] – [[Mare Mauer]], eesti bibliograaf ja tõlkija * 23. märts – [[Leili Saarse]], eesti füüsiline geograaf ja geoloog *[[24. märts]] – [[Ott Kurs]], eesti geograaf *24. märts – [[Wiktor Wysoczański]], Poola Katoliku Kiriku piiskop *[[26. märts]] – [[Siiri-Merike Nummert]], eesti tarbekunstnik *[[28. märts]] – [[Ants Wõrk]], eesti küberneetik ja insener *[[31. märts]] – [[Zviad Gamsahhurdia]], teadlane ja kirjanik, [[Gruusia]] Vabariigi esimene president ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Marvin Gaye]], ameerika laulja * 2. aprill – [[Endel Rihvk]], eesti pedagoogikateadlane *[[3. aprill]] – [[Tõnu-Reid Kukk]], Eesti poliitik * 3. aprill – [[Henn Pärn (ökoloog)|Henn Pärn]], eesti metsandusteadlane ja ökoloog * 3. aprill – [[Aili Norberg]], eesti lingvist, bibliograaf-informist *[[4. aprill]] – [[Enn Realo]], eesti füüsik *[[5. aprill]] – [[Albaania]] prints [[Leka (prints)|Leka]] *[[6. aprill]] – [[Ain Saarmann]], eesti ettevõtja ja endine poliitik *[[7. aprill]] – [[Francis Ford Coppola]], ameerika filmilavastaja * 7. aprill – [[Vaçe Zela]], albaania laulja ja laulukirjutaja *[[8. aprill]] – [[Ago-Endrik Kerge]], eesti lavastaja ning näitleja *[[9. aprill]] – [[Ants Nopri]], eesti näitleja *[[10. aprill]] – [[Peeter Hein]], eesti raadio- ja teleajakirjanik *[[14. aprill]] – [[Tiiu Pau]], eesti spordipedagoog *[[16. aprill]] – [[Ülo Jaaksoo]], eesti informaatikateadlane *[[17. aprill]] – [[Paolo Fabbri]], Itaalia semiootik * 17. aprill – [[Jaak Veisserik]], eesti sõudja *[[19. aprill]] – [[Rein Ole]], eesti arstiteadlane ja radioloog *[[20. aprill]] – [[Gro Harlem Brundtland]], Norra poliitik, diplomaat ja füüsik * 20. aprill – [[Wolf-Rüdiger Walburg]], saksa eripedagoog *[[25. aprill]] – [[Robert Skidelsky]], vene juurtega briti majandusajaloolane *[[26. aprill]] – [[Anne Rebane]], eesti keemik * 26. aprill – [[Vladislav Dvoržetski]], vene filminäitleja *[[28. aprill]] – [[Henn Oona]], eesti füüsik *[[29. aprill]] – [[Andres Pallon]], Eesti spordiajakirjanik ==Mai== *[[3. mai]] – [[Leonid Netšajev]], vene filmilavastaja *[[4. mai]] – [[Avo Jans]], eesti korvpallur *[[9. mai]] – [[Ralph Boston]], ameerika kergejõustiklane (kaugushüppaja) * 9. mai – [[Eino Muruste]], pensionär ja endine tantsuõpetaja *[[12. mai]] – [[Kullo Vende]], eesti keeleteadlane ja tõlkija *[[28. mai]] – [[Tõnu Soidla]], eesti bioloog ==Juuni== *[[10. juuni]] – [[Tiina Raitviir]], eesti majandusgeograaf ja sotsioloog *[[13. juuni]] – [[Aarne Vesilind]], eesti tehnikateadlane *[[17. juuni]] – [[Ando Palginõmm]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener *[[23. juuni]] – [[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija *[[30. juuni]] – [[José Emilio Pacheco]], mehhiko luuletaja, esseist ja kirjanik * 30. juuni – [[Jānis Peters]], läti luuletaja, publitsist, ühiskonnategelane ja diplomaat ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja, laulja, stsenarist, filmirežissöör ja filmiprodutsent *[[3. juuli]] – [[László Kovács]], Ungari ja Euroopa Liidu poliitik * 3. juuli – [[Lehti Heapost]], eesti tekstiilikunstnik *[[5. juuli]] – [[Mirjam Peil]], eesti kunstiteadlane ja kriitik *[[6. juuli]] – [[Leiti Kannukene]], eesti brüoloog * 6. juuli – [[Aime Vassila]], eesti veredoonor *[[7. juuli]] – [[Jelena Obraztsova]], vene ooperilaulja, metsosopran *[[8. juuli]] – [[Riina Gerretz]], eesti pianist * 8. juuli – [[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane *[[10. juuli]] – [[Leonhard Puksa]], eesti põllumajandustegelane ning Eesti NSV komsomoli-, partei- ja riigitegelane *[[12. juuli]] – [[Ann Granger]], inglise kirjanik *[[15. juuli]] – [['Alī Khāmene'ī]], Iraani poliitik *[[17. juuli]] – [[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane *[[23. juuli]] – [[Raine Karp]], eesti arhitekt *[[27. juuli]] – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja ja pianist *[[28. juuli]] – [[Gösta Ekman juunior]], rootsi näitleja ==August== *[[5. august]] – [[Andres Kingissepp]], eesti kunstnik *[[6. august]] – [[Koit Joor]], eesti poksija * 6. august – [[Elo Järv]], eesti graafik *[[7. august]] – [[Vello Pällin]], eesti keemik *[[9. august]] – [[Romano Prodi]], Itaalia poliitik *[[10. august]] – [[Kate O'Mara]], inglise näitleja * 10. august – [[Elvy Musikka]], Ameerika Ühendriikide kanepiõiguste aktivist *[[11. august]] – [[Helmar Müller]], saksa jooksja * 11. august – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut * 11. august – [[Franz Frauenlob]], Austria endine poksija * 11. august – [[Jonas Čepulis]], Nõukogude Liidu ja Leedu endine poksija *[[15. august]] – [[Toomas Merila]], eesti kergejõustikutreener *[[17. august]] – [[Josh McDowell]], USA kirjanik, kristluse apologeet ja evangelist *[[26. august]] – [[Todor Kolev]], bulgaaria filmi- ja teatrinäitleja, laulja, koomik *[[27. august]] – [[Meeme Põldme]], eesti keemik *[[28. august]] – [[Vladimir Ivašov]], nõukogude filminäitleja *[[29. august]] – [[Joel Schumacher]], USA filmirežissöör, kirjanik ja produtsent *[[30. august]] – [[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja ==September== *[[6. september]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja *[[14. september]] – [[Ülo Nurges]], eesti tehnikateadlane *[[18. september]] – [[Jorge Sampaio]], Portugali jurist ja poliitik *[[25. september]] – [[Artur Tšilingarov]], Venemaa polaaruurija ja poliitik * 25. september – [[Harald Ringstorff]], Saksamaa poliitik ==Oktoober== *[[4. oktoober]] – [[Heinar Sakkos]], eesti tehnikateadlane * 4. oktoober – [[Vello Vinn]], eesti graafik *[[7. oktoober]] – [[Harold Kroto]], inglise keemik * 7. oktoober – [[Vello Johanson]], eesti vandeadvokaat * 7. oktoober – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[15. oktoober]] – [[Carmelo Bossi]], Itaalia poksija *[[18. oktoober]] – [[Elvīra Ozoliņa]], Läti kergejõustiklane * 18. oktoober – [[Rein Pikver]], eesti füüsik ja keemik * 18. oktoober – [[Salme Poopuu]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane *[[26. oktoober]] – [[Airi Värnik]], eesti psühhiaater ja suitsidoloog *[[29. oktoober]] – [[Toomas Paul]], eesti vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane ==November== *[[2. november]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog * 2. november – [[Jaan Past]], eesti tehnikateadlane * 2. november – [[Svend Åge Madsen]], taani kirjanikz *[[5. november]] – [[Maija Tabaka]], läti kunstnik *[[6. november]] – [[Ell Väärtnõu]], eesti arhitekt *[[7. november]] – [[Barbara Liskov]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane *[[10. november]] – [[Kwame Gyekye]], Ghana filosoof *[[11. november]] – [[Tõnu Raid]], eesti kartograaf *[[16. november]] – [[Tor Åge Bringsværd]], norra kirjanik ja tõlkija * 16. november – [[Tiit Nilson]], eesti atmosfäärifüüsik *[[17. november]] – [[Tiit Saluvere]], eesti füüsik *[[19. november]] – [[Emil Constantinescu]], Rumeenia president 1996–2000 *19. november – [[Paavo Kivine]], Eesti ajakirjanik, spordipublitsist ja endine kergejõustiklane *19. november – [[Enn Piiri]], Eesti ratsutaja ja treener *[[20. november]] – [[Jan Szczepański]], Poola endine poksija *[[22. november]] – [[Erich Udras]], eesti mustkunstnik *[[26. november]] – [[Tina Turner]] (Anna Mae Bullock), ameerika laulja ja näitleja *[[28. november]] – [[Gennadi Volnov]], Nõukogude Liidu korvpallur * 28. november – [[Rein Otson]], eesti keemik ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Malle Koost]], eesti näitleja *[[5. detsember]] – [[Frank Dycus]], USA laulukirjutaja *[[12. detsember]] – [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]], eesti astronoom * 12. detsember – [[Michael Gazzaniga]], Ameerika Ühendriikide psühholoog *[[18. detsember]] – [[Harold Warmus]], USA arst ja mikrobioloog * 18. detsember – [[Michael Moorcock]], inglise ulmekirjanik * 18. detsember – [[Sandro Lopopolo]], itaalia poksija * 18. detsember – [[Tine Bryld]], taani sotsiaaltöötaja ja kirjanik *[[19. detsember]] – [[Lembit Sipelgas]], eesti poksija * 19. detsember – [[Jaan Mikk]], eesti haridusteadlane *[[20. detsember]] – [[Kathryn Joosten]], USA seriaalinäitleja *[[23. detsember]] – [[Enn Rekkor]], eesti filmiteadlane, filmikriitik ja filmitoimetaja *[[25. detsember]] – [[Tiia Paide]], eesti põllumajandusteadlane * 25. detsember – [[Fariza Ongarsõnova]], kasahhi kirjanik ja tõlkija *[[26. detsember]] – [[Phil Spector]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent *[[28. detsember]] – [[Étienne Mourrut]], Prantsusmaa poliitik *[[29. detsember]] – [[Ed Bruce]], USA kantrimuusik auu0zm5rexlp4gikla1c7rwrkszlhvs 0 210000 7212374 4746347 2026-08-11T16:56:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212374 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kuriilide kirdeosa.png|thumb|Esimene Kuriili väin on kirdepoolseim]] [[Pilt:Shumshu.jpg|thumb|Pildil on vasakult paremale [[Paramušir]]i saar, [[Teine Kuriili väin]], [[Šumšu]] saar, Esimene Kuriili väin ja [[Lopatka neem]]]] '''Esimene Kuriili väin''' ehk '''Kuriili väin''' ([[vene keel]]es Первый Курильский пролив, [[jaapani keel]]€s 占守海峡) on [[väin]], mis eraldab [[Kuriilid|Kuriile]] ([[Šumšu]] saart) [[Kamtšatka poolsaar]]est ([[Lopatka neem]]est) ja ühendab kõige põhjapoolsema väinana [[Ohhoota meri|Ohhoota merd]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] põhiosaga.<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 85</ref> Väina [[geograafilised koordinaadid]] on {{Koord dm|50|51|N|156|34|E}}. Väina pikkus on umbes 15 km, minimaalne laius 12 km. Rand on järsk.<ref name=topo>[http://mapm57.narod.ru/map2/index07.html Topograafiline kaart]</ref> Saarest algavad liivaseljakud vähendavad väina laiust 12,4 kilomeetrilt 6,5 kilomeetrini<ref name=kurilstour>{{Netiviide |url=http://www.kurilstour.ru/islands.shtml?shumshu |pealkiri=kurilstour.ru |vaadatud=2010-04-29 |arhiivimisaeg=2020-05-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200515211931/http://www.kurilstour.ru/islands.shtml?shumshu |url-olek=ei tööta }}</ref>. Väina keskmine sügavus on 25–40 m, keskosas liivaseljakute tõttu ainult 5,5 m <ref name=kurilstour/>. Väinast läände jääb [[Atlassovi saar]], millel asub 2339 m kõrgune [[vulkaan]] [[Alaid]]<ref name=SMA/>. Väinas on [[Odinetsi kalju]] ([[kekur]]), [[Vostotšnõi kari]], [[Lopatka kari]] ja [[Kurbatovskaja leede]]. Väina põhjaosas Lopatka kari ja Kamtšatka vahel on [[Kamtšatka väin]]. Väina suubuvad [[Koškini jõgi]], [[Ozernaja jõgi]] ja [[Bolotinka jõgi]]. Lõunarannikul on palju veealuseid ja -pealseid kive.<ref name=topo/> [[Looded|Tõusu]] keskmine kõrgus väina ääres on 1,0 m.<ref name=topo/> Aastatel [[1875]]–[[1945]] kulges mööda väina [[Venemaa]], hiljem [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] piir [[Jaapan]]iga. Väina nimi tuleb sellest, et ta on põhja poolt lugedes esimene väin [[Suur-Kuriilid]]es. Šumšu saarel on väina ääres [[Kurbatovo]] asula, Kamtšatka poolsaarel [[Semjonovka]] küla. Piki väina kulgeb [[Sahhalini oblast]]i ja [[Kamtšatka krai]] piir. ==Vaata ka== *[[Kuriili väinad]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa väinad]] [[Kategooria:Vaikse ookeani väinad]] [[Kategooria:Kuriilid]] ijxshbvkyybwzx7qtp0qq9donfsfhb3 0 213685 7212683 6798786 2026-08-12T09:19:12Z Kuriuss 38125 7212683 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2010}} '''Viking Window AS''' on [[Eesti]] [[ettevõte]], mille põhitoodang on puitaknad ja [[puit|puidust]] välisuksed. Ettevõte asutati 1996. aastal Järvamaal [[Mäo]]s nimega '''Rationel Eesti''', üks asutajaid oli Põhjamaades tuntud puitakende tootja Rationel Vinduer. Nimega '''Viking Window''' tegutsetakse alates 2001. aastast, mil saadi 100% Eesti ettevõtteks. 2000. aasta aprillis sai ettevõte kvaliteedijuhtimise sertifikaadi [[Rahvusvaheline_Standardiorganisatsioon|ISO]] 9001. 2005. aasta suvel sai Viking Window keskkonnajuhtimise sertifikaadi [[Rahvusvaheline_Standardiorganisatsioon|ISO]] 14001. 2005. aasta suvel sai Viking Window keskkonnajuhtimise sertifikaadi [[Rahvusvaheline_Standardiorganisatsioon|ISO]] 14001.<ref name="arhiivikoo" /> ==Tooted== * Väljapoole avatav puitaken (nn Taani aken) * Sissepoole avatav puitaken (nn Saksa aken) * Puitalumiiniumaknad (nii välja- kui ka sissepoole avatavad) * Energiasäästlik aken (kolmekordse klaaspaketiga aknad) ==Tunnustus== * 1999 – üks Eesti kõige peresõbralikumaid ettevõtteid{{lisa viide}} * 2003. aastal nimetati ettevõte [[Eesti]] parimaks eksportööriks.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/263841]</ref> * 2004. aastal tunnistasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] ning Eesti Kvaliteediühing konkursil “Juhtimiskvaliteedi auhind” väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias Viking Window Eesti parimaks ettevõtteks.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/275327]</ref> * 2006 – majandusajaleht [[Äripäev]] Viking Window Järvamaa parimaks ettevõtteks ja 2007. aastal Eesti Ehitusmaterjalide TOP-is 3. koht * 2007 – konkursi “Ettevõtluse auhind 2007” Eesti parim piirkonna edendaja (ning Järva Maavalitsus Järvamaa parim ettevõte suurettevõtete kategoorias) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.viking.ee Viking Window koduleht] * Ketlin Priilinn. [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3706/new_eri_artiklid_370637 "Viking Window kasvab ja investeerib"], Äripäev, 12. september 2007 * [http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=61f34fc0-624d-4f0e-8175-44d7f6f233db "Viking Window: I kvartali majandustulemused"], Äripäev, 27. aprill 2007 [[Kategooria:Eesti ehitusmaterjalitööstus]] jug4ht7e9hne0ei8augweooff3mvf37 0 216228 7212261 6715003 2026-08-11T12:50:21Z ~2026-41056-19 233938 7212261 wikitext text/x-wiki '''Adolf Helmut Kaarme''' (14. jaanuarini 1936 '''Adolf Helmut Krem''';<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376240/323432/page/13</ref> [[9. september]] [[1914]] [[Tallinn]] – [[23. juuli]] [[1986]] [[Rådmansö]]) oli eesti vaimulik. Ta lõpetas [[1933]]. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i. [[1936]]. aastal alustas õpinguid [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas, kuid usuteaduskonna likvideerimise tõttu [[1940]]. aastal jäi tal stuudium pooleli. Ent [[1941]]. aastal avanes usuteaduskonna viimase kursuse [[üliõpilane|üliõpilastel]] võimalus ülikool siiski lõpetada ja ka Adolf Kaarme lõpetas ülikooli [[1942]]. aastal. Prooviaastal oli ta [[Kullamaa Püha Johannese kogudus]]es õpetaja [[Henn Unt]]i juures. Õpetajaks ordineeris ta piiskop [[Johan Kõpp]] [[13. detsember|13. detsembril]] [[1942]]. Kuna Adolf Kaarme avaldas soovi teenida [[Saaremaa]] kogudusi, määrati ta detsembris [[1942]] [[Valjala Martini kogudus]]e vikaarõpetajaks. [[Valjala Martini kogudus]]e hingekarjane oli ta aastatel [[1942]]–[[1944]]. Saaremaal olles hooldas ta aastatel [[1942]]–[[1943]] ka [[Püha Jakobi kogudus]]t. [[1944]]. aastal põgenes ta Rootsi. Peatselt sai ta Stockholmi Katarina koguduse kantseleis töökoha, mille kõrvalt pidas vajaduse korral jumalateenistusi ja ametitalitusi kaasmaalastele. 1947. aastal pakkus talle Rootsi kirikus tööd tolleaegne Luleå piiskop [[Bengt Jonzon]], ilmselt [[Sven Danell]]i soovitusel. Adolf Kaarme teenis siis Rootsi kogudusi abiõpetajana [[Nederkalix]]is, [[Jörn]]is, [[Vilhelmina]]s, [[Stöde]]s, [[Gotland]]il, [[Roslagen]]is ja [[Rådmansö]]l ning koguduseõpetajana [[Frötuna-Rådmansö]] koguduses. Rootsi kirikust emeriteerus ta [[1979]]. aastal. Siis hakkas ta teenima eesti kogudusi, algul vikaarõpetajana. Aastatel [[1982]]–[[1986]] oli ta [[Eskilstuna kogudus]]e õpetaja ja Västeråsi pihtkonna õpetaja. Ühtlasi oli ta aastatel [[1982]]–[[1986]] [[Norrköpingi kogudus]]e hooldajaõpetaja ja [[1984]]–[[1986]] [[Rootsi praostkond|Rootsi praostkonna]] abipraost.<ref>Eesti Kirik nr 3 / 1984</ref><ref>Eesti Kirik nr 3 / 1986</ref><ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988.</ref> == Tunnustus == *[[Põhjatähe orden]] *Patriotiska Sällskapeti kuldmedal *Svenska Pastoratsförbundeti kuldmedal == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kaarme, Adolf}} [[Kategooria:Norrköpingi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Püha Jakobi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Valjala Martini koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1986]] hhbuy52d5e4go972ac21jrh3l7p11i7 7212267 7212261 2026-08-11T12:52:55Z ~2026-41056-19 233938 Album academicumi järgi on ta sündinud Emmaste vallas 7212267 wikitext text/x-wiki '''Adolf Helmut Kaarme''' (14. jaanuarini 1936 '''Adolf Helmut Krem''';<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376240/323432/page/13</ref> [[9. september]] [[1914]] [[Tallinn]] – [[23. juuli]] [[1986]] [[Rådmansö]]) oli eesti vaimulik. Ta lõpetas [[1933]]. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i. [[1936]]. aastal alustas õpinguid [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas, kuid usuteaduskonna likvideerimise tõttu [[1940]]. aastal jäi tal stuudium pooleli. Ent [[1941]]. aastal avanes usuteaduskonna viimase kursuse [[üliõpilane|üliõpilastel]] võimalus ülikool siiski lõpetada ja ka Adolf Kaarme lõpetas ülikooli [[1942]]. aastal. Prooviaastal oli ta [[Kullamaa Püha Johannese kogudus]]es õpetaja [[Henn Unt]]i juures. Õpetajaks ordineeris ta piiskop [[Johan Kõpp]] [[13. detsember|13. detsembril]] [[1942]]. Kuna Adolf Kaarme avaldas soovi teenida [[Saaremaa]] kogudusi, määrati ta detsembris [[1942]] [[Valjala Martini kogudus]]e vikaarõpetajaks. [[Valjala Martini kogudus]]e hingekarjane oli ta aastatel [[1942]]–[[1944]]. Saaremaal olles hooldas ta aastatel [[1942]]–[[1943]] ka [[Püha Jakobi kogudus]]t. [[1944]]. aastal põgenes ta Rootsi. Peatselt sai ta Stockholmi Katarina koguduse kantseleis töökoha, mille kõrvalt pidas vajaduse korral jumalateenistusi ja ametitalitusi kaasmaalastele. 1947. aastal pakkus talle Rootsi kirikus tööd tolleaegne Luleå piiskop [[Bengt Jonzon]], ilmselt [[Sven Danell]]i soovitusel. Adolf Kaarme teenis siis Rootsi kogudusi abiõpetajana [[Nederkalix]]is, [[Jörn]]is, [[Vilhelmina]]s, [[Stöde]]s, [[Gotland]]il, [[Roslagen]]is ja [[Rådmansö]]l ning koguduseõpetajana [[Frötuna-Rådmansö]] koguduses. Rootsi kirikust emeriteerus ta [[1979]]. aastal. Siis hakkas ta teenima eesti kogudusi, algul vikaarõpetajana. Aastatel [[1982]]–[[1986]] oli ta [[Eskilstuna kogudus]]e õpetaja ja Västeråsi pihtkonna õpetaja. Ühtlasi oli ta aastatel [[1982]]–[[1986]] [[Norrköpingi kogudus]]e hooldajaõpetaja ja [[1984]]–[[1986]] [[Rootsi praostkond|Rootsi praostkonna]] abipraost.<ref>Eesti Kirik nr 3 / 1984</ref><ref>Eesti Kirik nr 3 / 1986</ref><ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988.</ref> == Tunnustus == *[[Põhjatähe orden]] *Patriotiska Sällskapeti kuldmedal *Svenska Pastoratsförbundeti kuldmedal == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kaarme, Adolf}} [[Kategooria:Norrköpingi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Püha Jakobi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Valjala Martini koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas liviensise liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1986]] 0r8n95wt3u62weongz178wruox2edam 7212268 7212267 2026-08-11T12:53:05Z ~2026-41056-19 233938 /* Viited */ 7212268 wikitext text/x-wiki '''Adolf Helmut Kaarme''' (14. jaanuarini 1936 '''Adolf Helmut Krem''';<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376240/323432/page/13</ref> [[9. september]] [[1914]] [[Tallinn]] – [[23. juuli]] [[1986]] [[Rådmansö]]) oli eesti vaimulik. Ta lõpetas [[1933]]. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i. [[1936]]. aastal alustas õpinguid [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas, kuid usuteaduskonna likvideerimise tõttu [[1940]]. aastal jäi tal stuudium pooleli. Ent [[1941]]. aastal avanes usuteaduskonna viimase kursuse [[üliõpilane|üliõpilastel]] võimalus ülikool siiski lõpetada ja ka Adolf Kaarme lõpetas ülikooli [[1942]]. aastal. Prooviaastal oli ta [[Kullamaa Püha Johannese kogudus]]es õpetaja [[Henn Unt]]i juures. Õpetajaks ordineeris ta piiskop [[Johan Kõpp]] [[13. detsember|13. detsembril]] [[1942]]. Kuna Adolf Kaarme avaldas soovi teenida [[Saaremaa]] kogudusi, määrati ta detsembris [[1942]] [[Valjala Martini kogudus]]e vikaarõpetajaks. [[Valjala Martini kogudus]]e hingekarjane oli ta aastatel [[1942]]–[[1944]]. Saaremaal olles hooldas ta aastatel [[1942]]–[[1943]] ka [[Püha Jakobi kogudus]]t. [[1944]]. aastal põgenes ta Rootsi. Peatselt sai ta Stockholmi Katarina koguduse kantseleis töökoha, mille kõrvalt pidas vajaduse korral jumalateenistusi ja ametitalitusi kaasmaalastele. 1947. aastal pakkus talle Rootsi kirikus tööd tolleaegne Luleå piiskop [[Bengt Jonzon]], ilmselt [[Sven Danell]]i soovitusel. Adolf Kaarme teenis siis Rootsi kogudusi abiõpetajana [[Nederkalix]]is, [[Jörn]]is, [[Vilhelmina]]s, [[Stöde]]s, [[Gotland]]il, [[Roslagen]]is ja [[Rådmansö]]l ning koguduseõpetajana [[Frötuna-Rådmansö]] koguduses. Rootsi kirikust emeriteerus ta [[1979]]. aastal. Siis hakkas ta teenima eesti kogudusi, algul vikaarõpetajana. Aastatel [[1982]]–[[1986]] oli ta [[Eskilstuna kogudus]]e õpetaja ja Västeråsi pihtkonna õpetaja. Ühtlasi oli ta aastatel [[1982]]–[[1986]] [[Norrköpingi kogudus]]e hooldajaõpetaja ja [[1984]]–[[1986]] [[Rootsi praostkond|Rootsi praostkonna]] abipraost.<ref>Eesti Kirik nr 3 / 1984</ref><ref>Eesti Kirik nr 3 / 1986</ref><ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988.</ref> == Tunnustus == *[[Põhjatähe orden]] *Patriotiska Sällskapeti kuldmedal *Svenska Pastoratsförbundeti kuldmedal == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kaarme, Adolf}} [[Kategooria:Norrköpingi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Püha Jakobi koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Valjala Martini koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1986]] r76xdq9tn2iryt0yvsphym9c1ijm42d 0 216317 7212623 7018145 2026-08-12T08:07:48Z Robert Treufeldt 9117 7212623 wikitext text/x-wiki '''Friedrich Wilhelm Constantin Stockholm''' ([[1. oktoober]] [[1884]] [[Tartu]] – [[26. detsember]] [[1968]] [[Sydney]]) oli eesti vaimulik. Lõpetas [[1905]]. aastal Tartus gümnaasiumi hõbeaurahaga. Õppis [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas aastatel 1905–[[1911]]. Prooviaastal oli ta [[Tarvastu Peetri kogudus|Tarvastu]] ja [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]es. Ordineeriti õpetajaks [[22. jaanuar]]il [[1912]]. Korporatsiooni [[Fraternitas Estica]] asutajaliige ja auvilistlane. Stockholm oli aastatel 1912–[[1914]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e abiõpetaja, 1914–[[1918]] [[Peterburi Jaani kogudus]]e abiõpetaja ja [[1919]]–[[1944]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e II pihtkonna õpetaja. Lisaks kogudusetööle oli tal muidki ameteid. [[Veebruar]]is 1919 loodi [[Johan Laidoner]]i korraldusel [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] juurde sõjaväepastori ametikoht. Sama aasta [[märts]]is kinnitati sellele kohale kaks esimest vaimulikku: [[Jakob Kukk]] ja Friedrich Stockholm. Mõne aja pärast nimetati ta sõjaväeõpetajate juhatajaks (tänapäeval peakaplan) tiitliga "sõjaväeõpetajate seenior". Sõjaväes teenis ta ka pärast [[Vabadussõda]] osalise ajaga kuni aastani [[1940]]. Ta oli tegev ka Punases Ristis – Eesti Punase Risti Peavalitsuse liige ning Eesti Punase Risti hoolekande ja lastevarjupaikade osakonna juhataja. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse liige. Oli usuõpetaja mitmes koolis: lühemat aega [[Tallinna Linna Kommertskool]]is ja [[Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium]]is ning pikemat aega [[Tallinna Poeglaste Gümnaasium]]is. Friedrich Stockholm oli 1942. aastal Venemaa eestlaste usuliseks teenimiseks moodustatud komitee esimees<ref>Eestikeelseid piibleid Venemaale. Eesti Sõna, 22. august 1942, nr. 1ˇ93, lk. 4.</ref>. 1944. aastal suvel põgenes ta koos perega Saksamaale. Aastatel 1944–[[1948]] elas Saksa­maal, hooldades ja teenides põgenikke [[Jena]]s, [[Heiligenstadt]]is, [[Göttingen]]is ja [[Oldenburg]]is. [[november|Novembris]] 1948 jõudis 64-aastane õpetaja Stockholm koos perega Austraaliasse [[Sydney]]sse. [[14. november|14. novembril]] 1948 pidas ta Sydneys esimese teenistuse. [[Sydney Jaani kogudus]]e õpetaja oli ta 1948–[[1960]]. [[1960]]. aastal jäi ta emerituuri. Ta suri [[1968]]. aastal ning on maetud abikaasa ja pastorist poja Uno kõrvale Rookwoodi surnuaiale<ref>Konrad Veem. Eesti Vaba Rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. EVR Stockholm 1988.</ref><ref>Eesti Kirik nr. 1. 1985.</ref>. == Isiklikku == Friedrich Stockholm oli abielus, peres oli kolm poega. [[Uno Stockholm]] oli [[Melbourne'i kogudus]]e õpetaja, Friedrichist sai orelikunstnik. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *Külli Keel. [http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/sulane8.html#STOCK Koguduse ajalugu. Kristus üksi annab jõudu meie tööle ja elule … Koguduse II pihtkonna õpetaja Friedrich Stockholmi 32. surma-aastapäeval]. [[Sulane (ajakiri)|Sulane]] nr 4, jõulukuu 2000 {{JÄRJESTA:Stockholm, Friedrich}} [[Kategooria:Peterburi Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Toompea Kaarli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1968]] ngea3omz37m42zw06gj3b9ugwmx1g8a 0 219833 7212263 7170753 2026-08-11T12:50:58Z ~2026-41056-19 233938 /* Koguduse pastorite nimekiri 1944. aastani */ 7212263 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Noarootsi kirik, 2011, regnr 15547.jpg|pisi|Noarootsi Püha Katariina kogudus tegutseb [[Noarootsi Püha Katariina kirik]]us [[Hosby (Lääne-Nigula)|Hosby külas]].]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Noarootsi Püha Katariina kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]. Kogudus kuulub [[Lääne praostkond]]a, varem kuulus [[Saarte-Lääne praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on Kristo Hüdsi, organist ja juhatuse esimees on [[Tiiu Tulvik]].<ref>{{netiviide|url=https://eelk.ee/kontakt/kogudused/|pealkiri=Kogudused|väljaandja=Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|vaadatud=2026-06-11}}</ref> [[Jumalateenistus]]ed toimuvad kuu 2. ja 4. pühapäeval algusega kell 14.00 [[Noarootsi kirik]]us. == Koguduse pastorite nimekiri 1944. aastani == {{vaata|Noarootsi kihelkond}} {| class="wikitable" !Ametiaastad!! Nimi!!Eluaastad!!Märkused |- | 1500 || Andreas || || |- | 1539–1613 || Johan Duvel || || [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] [[Toomdekaan|toomdekaan]] |- | 1613–1638 || [[Martin Martini Winter|Martin Winter]] || 1580–1638 || eelnevalt [[Tallinna Toomkool]]i rektor<ref>Friedrich Croessmann, [[Christian Eduard Pabst|Eduard Pabst]]. [http://hdl.handle.net/10062/29221 Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der 550jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval 1869], seite 49</ref>, <br> 1627–1638, [[Ranna-Lääne praostkond|Ranna-Lääne]] praost |- | 1638–1682 || [[Isaac Svenonis Hasselblatt]] || 1608–1682 || Saarte-Lääne praost |- | 1653–1659 || Peter Andersson Falck<ref>Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=565 lk. 549]</ref> || −1692 || adjunkt, ka [[Varbla Urbanuse kogudus]]e pastor |- | 1682–1718 || [[Christian Hasselblatt]] || 1653–1718 || 1642–1647 Saarte-Lääne praost |- | −1720 || Krul, Häsing, Jost || || asendajad |- | 1722–1728 || [[Carl Friedrich Hasselblatt]] || 1701–1730 || Saarte-Lääne praostkonna abipraost |- | 1728–1738 || [[Johann Friedrich Becker]] || surn. 1738<ref>Friedrich Croessmann, [[Christian Eduard Pabst|Eduard Pabst]]. [http://hdl.handle.net/10062/29221 Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der 550 jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval 1869], [https://kpbc.umk.pl/Content/246579/PDF/Gromadzenie_POPC_022_13.pdf] seite 54</ref> || [[Gera]]st Voigtlandist |- | 1739–1754 || [[Johann Benedict Walter]] || surn. 1754 || |- | 1752–1753 || [[Christian Heinrich Seelman]](n) || surn. 1759 || adjunkt<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p5361/table Seelman, Christian Heinrich (-1759)], akatemiasampo.fi</ref> |- | 1755–1774 || [[Jonas Laurentii Carlblom]] || 1725–1784 || Ka Saarte-Lääne praost 1769 |- | 1775–1789 || [[Johann Lithander]] || 1742–1789 || Varem [[Reigi Jeesuse kogudus]]e pastor |- | 1789–1814 || [[Gustav Carlblom]] || 1761–1814 || Ka vaimulik Haapsalus |- | 1816–1861 || [[Johannes Carlblom]] || 1793–1861 || Saarte-Lääne praost 1859 |- | 1861–1864 || [[Anton Hermann Haller]] || 1833–1906 || Ka Käina vaimulik |- | 1865–1902 || [[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]] || 1835–1902 || Eestimaa vikaar, Saare-Lääne praost 1872 |- | 1902–1910 || [[Eduard August Maass]] || 1875–1958 || Ka Tallinna Jaani ja Peterburi Anna koguduste õpetaja |- | 1911–1916 || [[Oskar Ferdinand Sevelius]] || 1873–1946 || Vaimulik ka Ruhnus ja Soomes |- | 1916–1918 || [[Gunnar Emanuel Alfred Buhre]] || 1889–1965 || Lahkus 1919 Saksamaale |- | 1919–1933 || [[Eugen Tanner]] || 1892–1960 || 1923–1933 Saarte-Lääne praost |- | 1933–1937 || [[Sven Danell]] || 1903–1981 || Rootsi kodanik, hiljem Rootsis Skara piiskop |- | 1938–1939 || [[Herbert Alexander Rosenstein]] || 1910–1989 || Vikaarõpetaja, lahkus Saksamaale |- | 1941–1944 || [[Konstantin Kütt]] || 1906–1944 || hooldajaõpetaja Haapsalust, hukkus [[Moero]]l |- | 1944–1944 || [[Friedrich Pohlamets]] || 1900–1987 || hooldajaõpetaja Lääne-Nigulast |- | 1944–1965 || [[Martin Terasmaa]] || 1908–1994 || hooldajaõpetaja Harju-Madiselt |- | 1965–1975 || [[Eerik Hiisjärv]] || 1913–1995 || hooldajaõpetaja Haapsalust |- | 1969–1979 ||diakon [[August Viht]] || 1900–1985 || |- | 1975–1979 || [[Tiit Salumäe]] ||sündinud 1948 || hooldajaõpetaja Haapsalust |- || 1979–1983 || [[Ants Leedjärv]] ||sündinud 1948 || hooldajaõpetaja Kullamaalt |- | 1983–2007 || [[Leevi Reinaru]] ||sündinud 1957 || hooldajaõpetaja Lääne-Nigulast |- | 2007–2010 || [[Kaisa Kirikal]] ||sündinud 1980 || hooldajaõpetaja Nõvalt |- | 2010–2015 || [[Tiit Salumäe]] ||sündinud 1948 || hooldajaõpetaja Haapsalust |- | 2015–2022 || [[Leevi Reinaru]] ||sündinud 1957 || hooldajaõpetaja Lääne-Nigulast |- | 2022– || [[Kristo Hüdsi]] ||sündinud 1988 || hooldajaõpetaja Lääne-Nigulast |- |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://noarootsi.planet.ee/wp/koguduse-opetajad/ Koguduse õpetajad], Noarootsi Püha Katariina kogudus, blog (vaadatud 18.12.2025) *[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-noarootsi/ Koguduse lugu: Noarootsi], e-kirik.eelk.ee, 28. september 2023 [[Kategooria:EELK Lääne praostkond]] [[Kategooria:Lääne-Nigula vald]] [[Kategooria:Noarootsi kihelkond]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 8kp6kt4tpdh4ttvgo481t6hkmbwwx5w 0 222096 7212275 7211998 2026-08-11T12:55:38Z ~2026-41056-19 233938 /* Välislingid */ 7212275 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti diplomaadist; muusiku kohta vaata artiklit [[Mati Vaarmann (muusik)]].}} [[File:Ministru prezidents tiekās ar jauno Igaunijas vēstnieku (5011210180).jpg|thumb|Mati Vaarmann tutvumisvisiidil Läti peaminister [[Valdis Dombrovskis]]e juurde.<br>Foto: Aivis Freidenfelds, 21. september 2010]] [[File:Ministru prezidents tiekās ar jauno Igaunijas vēstnieku (5011209692).jpg|thumb|Mati Vaarmann ja Läti peaminister [[Valdis Dombrovskis]].<br>Foto: Aivis Freidenfelds, 21. september 2010]] [[File:Tikšanās ar Igaunijas vēstnieku (5260070783).jpg|thumb|Mati Vaarmann ja [[Seim (Läti)|Saeima]] esimees [[Solvita Āboltiņa]].<br>Foto: Saeima, 14. detsember 2010]] '''Mati Vaarmann''' (sündinud [[14. september|14. septembril]] [[1951]]) on [[Eesti]] majandustegelane ja [[diplomaat]]. ==Haridus== Ta lõpetas 1969. aastal [[Tallinna 42. Keskkool]]i ja [[1973]]. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) majandusteaduskonna tööstuse planeerimise eriala [[ökonomist]]ina. Aastatel 1978–1982 oli ta TPI majandusteaduskonnas aspirantuuris.<ref name="DEC">[https://www.dec.lv/?id=2132 ''Diplomatic Economic Club'']. Inglise keeles, vaadatud 6. augustil 2026</ref> ==Töökäik== *1973–1984 TPI tööstuse juhtimise ja plaanimise kateeder. Insener, vaneminsener, konsultant, assistent, õppejõud *1984–1989 Eesti NSV Agrotööstuskoondis/ Agrotööstuskomitee. Peainspektor<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKsotspollumaj19850225.2.21.2 "Kohalemääramisi"]. [[Sotsialistlik Põllumajandus]] nr 4, 25. veebruar 1985. LK 36. Vaadatud 11. augustil 2026</ref>, ökonomist, osakonnajuhataja *1989–1991 Põllumajandusministeerium, ministri nõunik<ref name="DEC" /> ==Välisteenistuses== Alates jaanuarist 1992 töötas ta [[välisministeerium]]i majandusnõunikuna.<ref name="MFA">[https://www.youtube.com/watch?v=LO9pfM9jEfE "Välisministeeriumi mälusari: Mati Vaarmann"]. estonianmfa, 15. september 2021. Vaadatud 6. augustil 2026</ref> Aastatel 1992–1995 töötas ta majandusnõunikuna Eesti saatkonnas [[Helsingi]]s, seejärel oli 1997. aastani välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. Aastatel 1997–2001 oli ta [[Eesti suursaadik Soomes]]. Seejärel töötas jälle välisministeeriumis, aastatel 2001–2002 siseauditi osakonna peadirektorina, [[2002]]. aastast taas haldusküsimuste asekantslerina. Aastatel [[2006]]–[[2010]] oli ta Eesti suursaadik [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigi]]s Alates [[7. september|7. septembrist]] 2010 kuni [[30. mai]]ni [[2014]] oli ta [[Eesti suursaadik Lätis]]. Tema ametisoleku ajal avati 23. novembril 2013 aukonsulaat [[Daugavpils]]is, mis oli esimene Eesti diplomaatiline esindus väljaspool Riiga.<ref>[https://www.err.ee/322597/eesti-avas-esimese-aukonsulaadi-latis "Eesti avas esimese aukonsulaadi Lätis"]. ERR, 24. november 2013. Vaadatud 6. augustil 2026</ref> Praegu on see aukonsulaat tegevuse lõpetanud.<ref>[https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/eesti-vabariigi-aukonsulid "Eesti Vabariigi aukonsulid"]. Välisministeeriumi koduleht. Vaadatud 11. augustil 2026</ref> Aastatel 2014–2015 oli ta välisministeeriumi poliitikaosakonna poliitika planeerimise büroo direktor. ==Kirjutisi== *[[Peeter Kross]], Mati Vaarmann. "''Johtamistieteen ja -taidon opettamisesta teollisuussuunnittelun linjalla Tallinnan teknillisessä korkeakoulussa''". [[Turku]]: Turun kauppakorkeakoulu, 1985 *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKsotspollumaj19860125.2.4&srpos=3 "Eesti NSV Riiklik Agrotööstuskomitee. Struktuur"]. [[Sotsialistlik Põllumajandus]] nr 2, 25. jaanuar 1986. LK 1–2. Vaadatud 11. augustil 2026 *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKpollumajandus199011.2.13 "Ida-Saksamaa suurmajandid muudetakse osaühistuteks. Talusid tekib vähe". Mati Vaarmanni tähelepanekuid vahendanud Endel Mets]. [[Põllumajandus (ajakiri)|Põllumajandus]] nr 11, november 1990. Lk 21–22. Vaadatud 6. augustil 2026 *"Soome roll Eesti välispoliitistes valikutes – eeskuju, konkurent või partner". [[Audentese Ülikool]]. 2002 *"''Estonská republika/ Republic of Estonia. European Union Member States and their Honours''". // Lucie Whittlichová, Jiří Fidler. ''Krása evropské faleristiky. The Beauty of European Faleristics''. 2009. Lk 16–17. ISBN: 9788020609977 ==Tunnustus== *1995 [[Soome Lõvi orden]]i I klassi komandör *1998 Soome Silla Ehitaja auhind<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1998/12/01/6.10 "Eesti suursaadik sai Soome preemia"]. [[Eesti Päevaleht]] nr 314, 1. detsember 1998. Lk 3. Vaadatud 6. augustil 2026</ref> *2001 [[Soome Lõvi orden]]i komandöri suurrist *2006 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/16103-mati-vaarmann Teenetemärkide kavalerid]. Vaadatud 6. augustil 2026</ref> *2012 [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe III klassi orden]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Mati Vaarmann}} *[https://www.youtube.com/watch?v=LO9pfM9jEfE "Välisministeeriumi mälusari: Mati Vaarmann"]. estonianmfa, 15. september 2021 *[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/en/Publ/Search/Index?RegisterId=2066 Mati Vaarmanni kirjutised]. [[Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu]] andmekogu {{JÄRJESTA:Vaarmann, Mati}} [[Kategooria:Eesti põllumajandustegelased]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Lätis]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Soomes]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Tšehhis]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] ci5shd89gg2qapm4cyqgzl6uuh9ef4v 0 222635 7212502 6912102 2026-08-12T01:48:37Z Amherst99 15496 /* */ 7212502 wikitext text/x-wiki [[Fail:Korporatsiooni "Livonia" liige, pastor Wilhelm Eisenschmidt, portreefoto.png|pisi|432x432px|Korporatsiooni "Livonia" liige, pastor Wilhelm Eisenschmidt ca 1910. aastatel]] '''Wilhelm Gottfried Eisenschmidt''' ([[17. detsember]] ([[vkj]]) / [[29. detsember]] [[1839]] [[Pühajärve]] – [[25. märts]] [[1922]] [[Tartu]]) oli vaimulik ja [[ärkamisaeg|Eesti rahvusliku ärkamisaja]] tegelane. == Elulugu == Õppis aastatel [[1850]]–[[1852]] Laalandi koolis ja aastatel [[1853]]–[[1861]] Tartus gümnaasiumis. Aastatel [[1861]]–[[1862]] oli koduõpetajaks [[Varudi]] mõisas. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas õppis aastatel [[1863]]–[[1867]]. Oli aastatel [[1867]]–[[1868]] koduõpetajaks [[Kanepi]]s pastor [[Georg von Holst]]i juures. Prooviaastal oli ta aastal [[1869]] [[Kanepi Jaani kogudus]]es Georg von Holsti juures. Ordineeriti õpetajaks [[3. mai]]l [[1870]]. Oli aastatel [[1870]]–[[1922]] [[Tartu Peetri kogudus]]e esimene õpetaja. On olnud ajavahemikus [[1885]]–[[1893]] ametist kõrvaldatud segausulistes abieludes laste ristimise pärast<ref>Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885–1919. Böhlau Verlag Köln Wien</ref><ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref><ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>. Võttis osa Eesti üliõpilaste esimestest koondamispüüetest, oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i asutajaliige, kuulus [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i. Ta oli valitud nii [[Aleksandrikooli peakomitee]]sse kui [[Eesti Kirjameeste Selts]]i juhatusse (täites neis kas kassapidaja või kirjatoimetaja ameteid). Aastal [[1881]] astus ta koos [[Jakob Hurt|Jakob Hurdaga]] välja [[Eesti Kirjameeste Selts]]ist, aastal [[1883]] tõrjuti ta ka eemale [[Aleksandrikool]]i asjade ajamisest. Seejärel tõmbus ta rahvuslikust tegevusest tagasi, keskendudes vaid vaimuliku tööle<ref>Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929</ref>. == Isiklikku == Tema poeg [[Johannes Otto Eisenschmidt]] oli [[Kodavere Mihkli kogudus]]e ja [[Paide Saksa Püha Risti kogudus]]e õpetaja. Tema onupoja poeg [[Aleksander Eisenschmidt]] oli eesti põllumajandusteadlane. Tema onupoja poja-poja-poeg [[Jaan Einasto]] on eesti astrofüüsik ja akadeemik. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Palwekiri ristiusu wendadele ja õdedele ligidal ja kaugemal: [Peetri kiriku ehtamise toetamiseks] / [W. Eisenschmidt]. Tartu: 1883 *Tartu Peetri koguduse ajalugu: 1868-1884-1909/ Kiriku pühitsemise 25-aasta mälestuse päevaks kirja pannud W. Eisenschmidt. Tartu: 1909 == Välislingid == * {{ISIK|362}} *{{BBLD|GND1213930391}} * [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/3880/uamf82_146.jpg?sequence=2&isAllowed=y Pilt] {{JÄRJESTA:Eisenschmidt, Wilhelm Gottfried}} [[Kategooria:Tartu Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Livonia liikmed]] [[Kategooria:Peetri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1922]] 9gc20qp801dp3xah7wmf43g0f9h48fn 7212503 7212502 2026-08-12T01:49:32Z Amherst99 15496 /* Elulugu */ 7212503 wikitext text/x-wiki [[Fail:Korporatsiooni "Livonia" liige, pastor Wilhelm Eisenschmidt, portreefoto.png|pisi|432x432px|Korporatsiooni "Livonia" liige, pastor Wilhelm Eisenschmidt ca 1910. aastatel]] '''Wilhelm Gottfried Eisenschmidt''' ([[17. detsember]] ([[vkj]]) / [[29. detsember]] [[1839]] [[Pühajärve]] – [[25. märts]] [[1922]] [[Tartu]]) oli vaimulik ja [[ärkamisaeg|Eesti rahvusliku ärkamisaja]] tegelane. == Elulugu == Õppis aastatel [[1850]]–[[1852]] Laalandi koolis ja aastatel [[1853]]–[[1861]] Tartus gümnaasiumis. Aastatel [[1861]]–[[1862]] oli koduõpetajaks [[Varudi]] mõisas. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas õppis aastatel [[1863]]–[[1867]]. Oli aastatel [[1867]]–[[1868]] koduõpetajaks [[Kanepi]]s pastor [[Georg von Holst]]i juures. Prooviaastal oli ta aastal [[1869]] [[Kanepi Jaani kogudus]]es Georg von Holsti juures. Ordineeriti õpetajaks [[3. mai]]l [[1870]]. Oli aastatel [[1870]]–[[1922]] [[Tartu Peetri kogudus]]e esimene õpetaja. On olnud ajavahemikus [[1885]]–[[1893]] ametist kõrvaldatud segausulistes abieludes laste ristimise pärast<ref>Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885–1919. Böhlau Verlag Köln Wien</ref><ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref><ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>. Võttis osa Eesti üliõpilaste esimestest koondamispüüetest, oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i asutajaliige, kuulus [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i. Ta oli valitud nii [[Aleksandrikooli peakomitee]]sse kui [[Eesti Kirjameeste Selts]]i juhatusse (täites neis kas kassapidaja või kirjatoimetaja ameteid). Aastal [[1881]] astus ta koos [[Jakob Hurt|Jakob Hurdaga]] välja [[Eesti Kirjameeste Selts]]ist, aastal [[1883]] tõrjuti ta ka eemale [[Aleksandrikool]]i asjade ajamisest. Seejärel tõmbus ta rahvuslikust tegevusest tagasi, keskendudes vaid vaimuliku tööle<ref>Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926–1929</ref>. Ta on maetud [[Raadi kalmistu|Tartu Raadi kalmistu]] [[Peetri kalmistu|Peetri koguduse]] kalmistule. == Isiklikku == Tema poeg [[Johannes Otto Eisenschmidt]] oli [[Kodavere Mihkli kogudus]]e ja [[Paide Saksa Püha Risti kogudus]]e õpetaja. Tema onupoja poeg [[Aleksander Eisenschmidt]] oli eesti põllumajandusteadlane. Tema onupoja poja-poja-poeg [[Jaan Einasto]] on eesti astrofüüsik ja akadeemik. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Palwekiri ristiusu wendadele ja õdedele ligidal ja kaugemal: [Peetri kiriku ehtamise toetamiseks] / [W. Eisenschmidt]. Tartu: 1883 *Tartu Peetri koguduse ajalugu: 1868-1884-1909/ Kiriku pühitsemise 25-aasta mälestuse päevaks kirja pannud W. Eisenschmidt. Tartu: 1909 == Välislingid == * {{ISIK|362}} *{{BBLD|GND1213930391}} * [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/3880/uamf82_146.jpg?sequence=2&isAllowed=y Pilt] {{JÄRJESTA:Eisenschmidt, Wilhelm Gottfried}} [[Kategooria:Tartu Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Livonia liikmed]] [[Kategooria:Peetri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1839]] [[Kategooria:Surnud 1922]] qib4xyn893t5u6my54fpllfmybjnmhh 0 225837 7212504 7155238 2026-08-12T01:50:56Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7212504 wikitext text/x-wiki '''Johannes Otto Eisenschmidt''' (ka '''Hans Otto Eisenschmidt'''; [[23. september]] [[1873]] [[Tartu]] – [[18. september]] [[1936]] [[Königsberg]]) oli eesti vaimulik. Õppis Blumbergi elementaarkoolis ja gümnaasiumis Tartus. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas õppis ta aastatel [[1894]]–[[1901]]. Oli seejärel koduõpetajaks Venemaal. Prooviaastal oli [[Palamuse Püha Bartholomeuse kogudus]]es. Ordineeriti [[6. juuni]]l [[1904]] õpetajaks. Oli aastal [[1904]] [[Tartu praostkond|Tartu]] ja [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] vikaarõpetaja, aastatel [[1904]]–[[1905]] [[Järva-Madise Püha Matteuse kogudus]]e vikaarõpetaja, [[1905]]–[[1906]] saksa koguduse vaimulik [[Viipuri]]s, [[1907]]–[[1918]] luterlik õpetaja [[Tver]]i koguduses<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006, pg 62</ref>. Aastatel [[1919]]–[[1926]] oli [[Kodavere Mihkli kogudus]]e õpetaja, [[1926]]–[[1934]] oli ta [[Paide Saksa Püha Risti kogudus]]e õpetaja. [[Paide]]s oli ta veel õpetaja saksa koolis. Lahkus aastal [[1934]] Saksamaale ([[Ida-Preisimaa]]le). Oli aastatel [[1934]]–[[1935]] õpetaja Stallupönenis (praegu [[Nesterov]] [[Kaliningradi oblast]]is. Aastatel [[1935]]–[[1936]] oli õpetaja Neuhofis Ortelsburgi juures (praegu Nowy Dwór Szczytno juures [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] Poolas). Suri aastal [[1936]] [[Königsberg]]is (praegu [[Kaliningrad]])<ref>Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien</ref><ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref><ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref><ref>Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998</ref>. == Isiklikku == Tema isa [[Wilhelm Gottfried Eisenschmidt]] (1839–1922) oli [[Tartu Peetri kogudus]]e õpetaja, tema äi [[Constantin Eduard Valentin Lementy]] oli [[Kihelkonna Mihkli kogudus|Kihelkonna]] ja [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|362}} *{{BBLD|GND1213929717}} {{JÄRJESTA:Eisenschmidt, Johannes Otto}} [[Kategooria:Järva-Madise Püha Matteuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Kodavere Mihkli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Venemaa luteriusu vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1936]] clbca0ndrw71ao5lhqp5yc4upecx529 0 227020 7212673 7203906 2026-08-12T09:04:39Z ~2026-39531-22 233350 /* Raamatud */ 7212673 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jaak Juske | pilt = Juske, Jaak.20180901 125949.jpg | pildiallkiri = Jaak Juske (2018) | amet = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 13. juuni 2019 | ametiajalõpp = 31. märts 2023 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|12|12}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvaerakond]] (1997–1999) <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (1999–) | abikaasa = | vanemad = [[Ants Juske]] ja Mare Väli | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] [[Tartu Teoloogia Akadeemia]] <br/> [[Tartu ülikool]] <br/> [[Tallinna ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[Jaak Juske#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = | moodul = }} '''Jaak Juske''' (sündinud [[12. detsember|12. detsembril]] [[1976]] [[Tartu]]s) on eesti [[poliitik]], [[õpetaja]] ja [[publitsist]]. Ta oli [[XIV Riigikogu]] liige. Alates 1999. aastast on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. Jaak Juske on ka [[Tallinna linnavolikogu]] ja Põhja-Tallinna linnaosakogu (varasem halduskogu) liige.<ref name="OL_23092010" /> Ta on kirjutanud Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu ja Eesti ajaloost ning teinud rohkelt ajaloomatku. Alates 2013. aastast töötab Juske õpetajana [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is. 2018. aastal sai Juske [[Muinsuskaitseamet|muinsuskaitseameti]] tunnustuse "Aasta päranditutvustaja". ==Haridus== *1984–1995 [[Tartu 15. Keskkool]] *1995–2005 usuteadus [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s ja [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] **1999–2000 praktika [[EELK Sangaste kogudus]]es **1999–2003 külalistudeng [[Tartu Ülikool]]is *2008–2009 ajalugu [[Tallinna Ülikool]]is *2021–2022 [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkursus Juske läbis 2019. aastal kõrgemad riigikaitse kursused. Aastast 2000 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. [[Pilt:Juske, Jaak.20180308 182216.jpg|pisi|Jaak Juske [[Kuido Merits]]a raamatu "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" esitlusel [[Solarise keskus]]e Apollos<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik 8. märtsil 2018</small>]] Jaak Juskel on keskharidus.<ref>http://rk2015.vvk.ee/kandidaadid/1/31837/jaak-juske/</ref> ==Töökäik== * 1994 [[Postimees|Postimehe]] reporter * 1997–1998 Parempoolsete Erakonna ja Rahvaerakonna pressiesindaja * 1999 [[Mõõdukad|Mõõdukate]] valimiskampaania juht [[Elva]]s * 1999–2002 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] Rahvaerakonna Mõõdukad fraktsiooni nõunik * 2002–2003 [[Riigikogu]] Mõõdukate fraktsiooni nõunik * 2003–2004 [[NATO ühing]]u projektijuht * 2004–2005 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (SDE) [[pressiesindaja]] ja [[kampaaniajuht]] * 2005–2009 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni nõunik * 2009 SDE [[Tallinna]] valimiskampaania juht * 2004–2010 SDE Tallinna piirkonna esimees * 2009–2011 [[AS Tallinna Tööstuspargid]] [[nõukogu]] liige * november 2009 – oktoober 2013 [[Põhja-Tallinna halduskogu]] [[aseesimees]] ja ettevõtluskomisjoni esimees * november 2009 – oktoober 2013 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] linnavarakomisjoni esimees * september 2010 – oktoober 2013 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] aseesimees, SDE fraktsiooni esimees * november 2013 – november 2017 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni ja keskkonnakomisjoni aseesimees * november 2009 – detsember 2020 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni liige * alates 2009 novembrist Põhja-Tallinna halduskogu (alates 2017 linnaosakogu) liige * alates 2013 augustist [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Gustav Adolfi Gümnaasiumi]] ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning usundiloo õpetaja * alates 2017 märtsist usundilooõpetaja [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] * juuni 2019 – märts 2022 [[Riigikogu riigikaitsekomisjon|Riigikogu riigikaitsekomisjoni]] liige * alates 2020 [[Tallinna Rahvaülikool|Tallinna Rahvaülikooli]] lektor * juuni 2021 – mai 2025, taas alates august 2026 [[Eesti Post|Eesti Posti]] emissioonikomisjoni liige * märts 2022 – märts 2023 [[Riigikogu kultuurikomisjon|Riigikogu kultuurikomisjoni]] liige * mai 2022 – aprill 2023 [[NATO]] parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni liige * juuli 2022 – märts 2023 Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees * alates 2023 märtsist [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni liige * alates 2023 augustist Pelgulinna riigigümnaasiumi ajaloo-, ühiskonnaõpetuse-, usundiloo- ja giidinduse õpetaja * detsember 2023 – detsember 2025 [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] nõukogu liige<ref>https://www.tallinn.ee/et/tallinna-linna-ariuhingud-ja-nende-juhtorganite-koosseisud</ref> * veebruar 2024 – november 2025 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] rahanduskomisjoni esimees == Poliitiline tegevus == ===Erakondlik kuuluvus=== * 1997–1999 [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Erakond Parempoolsed]] (aastast 1998 [[Rahvaerakond]]) * alates 1999. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (aastani 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) ===Kandideerimine valitavatesse kogudesse=== Jaak Juske on kandideerinud [[Elva]] linna volikokku 1996. aastal (sai 25 häält) ja 1999. aastal (8 häält). [[Tallinn|Tallinna]] volikokku on ta kandideerinud järgmistel aastatel: 2002 (12 häält), 2005 (22 häält), 2009 (227 häält), 2013 (458 häält), 2017 (1271 häält), 2021 (712 häält) ja 2025 (1267 häält). Ta on olnud alates 2009. aastast Tallinna linnavolikogu ja Põhja-Tallinna halduskogu/linnaosakogu liige. Jaak Juske on kandideerinud Riigikokku Mõõdukate nimekirjas [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]], kus sai 47 häält, ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]], kus sai 26 häält.<ref name="VVK" /> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas ja sai 124 häält.<ref name="MeC9P" /> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 123 häält.<ref name="WBlkL" /> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 476 häält.<ref name="k1Vcc" /> 2019. aasta märtsivalimistel kogus Juske 672 häält ning sai pärast [[Sven Mikser|Sven Mikseri]] minekut [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamenti]] sama aasta juunis Riigikogu liikmeks. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 814 häält ega osutunud valituks. ===Tegevus Tallinna Linnavolikogus=== Linnavolikogu liikmena on Juske pööranud tähelepanu eelkõige korruptsioonile linnasüsteemis, samuti lasteaedade rahastamise ja linna ajaloopärandi jäädvustamisega seotud küsimustele.{{lisa viide}} [[2009]]. aasta sügiseni oli Jaak Juske üks Tallinna opositsiooni juhte, kes kritiseeris teravalt tollast võimuparteid, [[Keskerakond]]a.<ref name="PM_22122006" /> Kahel korral kaebas linnavõim ja [[Keskerakond]] ta tehtud kriitika pärast kohtusse, Juske mõisteti aga mõlemal korral kohtus õigeks.<ref name="PM_19062009" /><ref name="OL_12052009" /> Jusket on süüdistatud, et pärast koalitsiooni moodustamist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna vahel Tallinnas 2009. aasta novembris, ei pööranud ta enam Keskerakonna juhtimisvigadele tähelepanu senise teravusega.<ref name="DELFI_31102009" /> [[9. september|9. septembril]] 2010 esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna juhatus Jaak Juske [[Tallinna Linnavolikogu]] aseesimehe kandidaadiks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse poolt sellelt ametikohalt tagasi kutsutud<ref name="56KKn" /> [[Katrin Saks]]a asemel.<ref name="MQXgC" /> [[23. september|23. septembril]] [[2010]] valiti Juske [[Tallinna Linnavolikogu]] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimeheks.<ref name="ohtuleht.ee" /> Pressiteates kinnitas Juske, et tema jaoks on jätkuvalt tähtis sotsiaaldemokraatlike väärtuste kaitsmine linnavolikogus. "Fraktsioon alustas mullu oma tööd ettepanekuga muuta volikogu töö avatumaks. Nii kaasati esimest korda volikogu komisjonide töösse aktiivsete kodanikeühenduste esindajad."<ref name="uudised.err.ee" /> Järgnenud volikogu istungil valiti ta ametist lahkunud [[Katrin Saks]]a asemel 41 poolt- ja 10 vastuhäälega<ref name="uudised.err.ee" /> Tallinna Linnavolikogu aseesimeheks.<ref name="tallinnapostimees.ee" /> Tema hüvitise suuruseks sellel ametikohal kinnitati 55 protsenti 23 870-kroonisest palgaastmest <ref name="agNKl" /> (eelkäijal 26 040 krooni<ref name="uudised.err.ee" />, seega vähenes hüvitis eelkäijaga võrreldes 8,3%)<ref name="tallinnapostimees.ee" /> kuus<ref name="P3cFw" />. Pärast ametisse valimist tõi Juske välja linna jaoks lähiaja kõige olulisemad ülesanded: "Täna on aga eriti oluline tagada hätta sattunud inimeste toimetulek, sest töötuid on Tallinnas jätkuvalt üle 20 000. Meie ettepanekul on linn juba rakendanud uusi abimeetmeid lastega perede aitamiseks. Lähikuudel asub linnavolikogu aga arutama uut sotsiaalset abipaketti."<ref name="ohtuleht.ee" /> [[Tallinna Linnavolikogu]] liikmena on Jaak Juske seisnud lasteaedade jätkusuutliku rahastamise eest.<ref name="DELFI_28092010" /> Ta tegi ettepaneku linnavolikogu revisjonikomisjonile uurida võimalikke korruptsioonijuhtumeid.<ref name="DELFI_15102010" /> Juske on pakkunud välja idee taastada Tallinna vanim supelrand [[Russalka (monument)|Russalka]] juures. Tema ettepanekul asutati 2012. aasta lõpus Tallinna kauaaegseima linnapea [[Anton Uesson|Anton Uessoni]] nimeline stipendium. Ka pakkus Juske välja idee anda mõnele tänavale või väljakule Tallinna esimese eestlasest linnapea auks [[Voldemar Lender|Lenderi]] nimi. Linnavalitsus on toetanud Juske plaani paigaldada mälestusmärk Voldemar ja Elfriede Lenderile. Juske on juhtinud linnavolikogus linnavarakomisjoni ja rahanduskomisjoni. ==Looming== ===Raamatud=== *"Viisaastak õpilasmalevas", kaasautor, 2008 * "Lood unustatud Tallinnast", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], Tallinn 2012 * "Lood unustatud Tartust", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], Tallinn 2013 * "Lood unustatud Tallinnast II. Tööstused", Pegasus, Tallinn 2013 * "Imelik nõukaaeg. Isa põnevad jutud ajaloost", [[Randvelt Kirjastus|Randvelt]], Tallinn 2013 * "Tallinna märtsipommitamine 1944", Pegasus, Tallinn 2014 * "Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid. Isa põnevad unejutud ajaloost", Randvelt, Tallinn 2014 * "Lood unustatud Narvast", Pegasus, Tallinn 2014 * "Eesti kuningad, rüütlid ja printsessid", Randvelt, Tallinn 2014 * "Tallinna vanalinna kummitusmajad", Randvelt, Tallinn 2015 * "Lood unustatud Pärnust", Pegasus, Tallinn 2015 * "Salapärase Venemaa lugu", Randvelt, Tallinn 2015 * "Härjapea jõe saladus", [[Hea Lugu|Hea lugu]], Tallinn 2016 * "100 põnevat lugu Tallinnast", Pegasus, Tallinn 2016 * "Pelgulinna aja lugu", Randvelt, Tallinn 2016 * "Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist", Pegasus, Tallinn 2017 * "Islami põnev lugu", Randvelt, Tallinn 2017 * "Kalamaja aja lood", Randvelt, Tallinn 2017 * "Kelmiküla aja lood", Randvelt, Tallinn 2018 * "Eesti kummituslossid", Randvelt, Tallinn 2018 * "Tallinn – erilised hetked", tekstide autor, Tallinn 2019 * "Põnevad lood vanast Tallinnast", Randvelt, Tallinn 2019 * "Kassisaba aja lood", Randvelt, Tallinn 2019 * "Tallinna olulised hävinud ehitised", Hea Lugu, Tallinn 2020 * "800 aastat lugusid Tallinnast", Pegasus, Tallinn 2020 * "Ukraina – palju kannatanud vapper maa", Randvelt, Tallinn 2022 * "Vana Tallinna põnevad lood", Pegasus, Tallinn 2022 * "Tartu olulised hävinud ehitised", Hea Lugu, Tallinn 2022 * "Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood", Pegasus, Tallinn 2023 * "Tallinna vanalinna 50 põnevat detaili", Pegasus, Tallinn 2023 * "Tartu saladuste mägi. Toomemäe põnevad lood", Pegasus, Tallinn 2024 * "Eesti salapärased kummituslossid", Pegasus, Tallinn 2024 * "Eesti põnevad legendid ja pärimused", Pegasus, Tallinn 2025 * "Kroonitud pead Eestit külastamas", Hea Lugu, Tallinn 2026 * "Iidse rahvakalendri uuenev aastaring", Pegasus, Tallinn 2026 Juske on olnud ka mitme ajalooteemalise raamatu toimetajaks. ===Filmid=== Jaak Juske on osalenud ajalookonsultandina järgmistes filmiprojektides: * [[O2 (film)|O2]], 2020 *[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]], 2021 *[[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]], 2023 * "Omariikluse katkematu punane lõng: Välis-Eesti kirjanik Enn Nõu meenutab riigivanem August Reid", jutustaja roll ===Näitused=== *[[1994]] [[Tartu Linnamuuseum|Tartu Linnamuuseumis]] näitus [[1944]]. aasta lahingutest Tartus *[[1995]] [[Tartumaa Muuseum]]is näitus [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] sündmustest [[Elva]]s *[[2019]] fotonäitus Vabaduse väljakul "Laulupeo teekond läbi aja" *[[2021]] Kalamaja muuseumi ekspositsiooni ajalookuraator *[[2023]] näitus Kalamaja tööstusajaloost *[[2023]] näitus Telliskivi tänava ajaloost *[[2025]] näitus "Elektrikappide uus elu" Kalamajas ja Pelgulinnas *[[2026]] näitus "Üks kindel linn ja varjupaik. Pelgulinna aja lugu" Kalamaja muuseumis ===Ooperilibreto ja lavastus=== * 2000. aastal etendus Tallinnas [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Pühavaimu kirikus]] Juske kirjutatud ja lavastatud etendus ristikiriku teisest aastatuhandest *6. novembril 2016 etendus [[Alexela kontserdimaja|Nordea kontserdimajas]] Juske kirjutatud libreto järgi lavastatud rokkooper "Gustav Adolfi kooli saladus" ===Artiklid ja raadiosaated=== Alates 1993. aastast on Jaak Juske avaldanud ajakirjanduses sadu artikleid, andnud intervjuusid ning esinenud raadiosaadetes. *[[1994]]. aastal ilmus Jaak Juskelt [[Tartu Postimees|Tartu Postimehes]] artiklite sari [[Tartu]] linna ajaloost *Aastatel 2000–2020 esines Jaak Juske regulaarselt [[Raadio 7]] kultuuriajaloo saates [["Roosiaed"]]<ref name="yQXbs" /> *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=14734520 Jaak Juske: Rikas riik, veel rikkam poliitik], delfi.ee, 9. jaanuar 2007 *[https://www.delfi.ee/artikkel/35327335 Jaak Juske: Maksude ülelaekumine ei klapi heitunute arvuga], Delfi, 22. november 2010 *[https://www.delfi.ee/artikkel/34206309 Jaak Juske: Streikimine on su põhiseaduslik õigus], DELFI, 25. oktoober 2010 * Alates 2013. aastast on Juske toimetanud Pelgulinna asumilehte *2016–2018 ilmus Jaak Juskelt Delfis artiklite sari Eesti unustatud hoonetest ja paikadest *2020–2023 ilmus Juskelt ajakirjas Eesti Ajalugu vähetuntud Eesti olulisi hooneid tutvustav artiklite sari *[https://kultuur.err.ee/1609822941/ Minu elu muutnud raamat: Wikmani poisid], ERR, 27. oktoober 2025 ==Ühiskondlik tegevus== *Eesti Üliõpilaste Selts *2003. aastast [[Tallinna õpilasmalev]]as komandör *[[Telliskivi Selts]] *[[Pelgulinna Selts]] *[[Kaitseliit]] * Riigivanem August Rei Sihtasutus ==Tunnustus== *2013 Jaak Juske raamat „Lood unustatud Tartust” valiti Tartu aasta teoks *2018 Tallinna aasta linnakodaniku nominent *2018 [[Muinsuskaitseamet]]i tunnustus "Pärandi tutvustaja" *2025 Tallinna aasta linnakodaniku nominent *2023 Rahva Raamatu Aasta lasteraamatu autor *2025 [[Harjumaa teenetemärk]] *2025 Tallinna aasta linnakodaniku nominent ==Isiklikku== Tema isa oli [[kunstiteadlane]] [[Ants Juske]] ja ta ema on [[psühholoog]] Mare Väli.<ref name="lab6D" /> Jaak Juske on abielus [[Kristi Juske]]ga. Neil on neli last: Josef ([[2000]]), Brita ([[2004]]), Emma ([[2007]]) ja Mirtel ([[2015]]). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OL_23092010">[https://www.ohtuleht.ee/395579 Tallinna volikogu sotsiaaldemokraate juhib Jaak Juske] – Õhtuleht, 23. september 2010.</ref> <ref name="yQXbs">http://www.raadio7.ee/saate-arhiiv/roosiaed/</ref> <ref name="VVK">[http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing?id=10577&otsi_ajaloost=Jaak+Juske Vabariigi Valimiskomisjon]</ref> <ref name="MeC9P">http://www.vvk.ee/varasemad/r07/tulemus/1010000.html</ref> <ref name="WBlkL">http://rk2011.vvk.ee/election_result_di_5376.html</ref> <ref name="k1Vcc">http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html</ref> <ref name="6HtnN">http://www.vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0784_7.html</ref> <ref name="PM_22122006">[http://www.postimees.ee/221206/esileht/arvamus/235678.php Jaak Juske: Propaganda rahva raha eest]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – Postimees, 22. detsember 2006.</ref> <ref name="PM_19062009">[https://web.archive.org/web/20090621061441/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=133721 Kohus ei rahuldanud Keskerakonna kaebust Juske vastu] – Postimees, 19. juuni 2009.</ref> <ref name="OL_12052009">[https://www.ohtuleht.ee/328708 Volikogu kaotas vaidluse Juskega] – Õhtuleht, 12. mai 2009.</ref> <ref name="DELFI_31102009">[https://web.archive.org/web/20100101210919/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/rain-kooli-kuidas-sotsialist-jaagust-puudlike-sai.d?id=26604079 Rain Kooli: Kuidas sotsialist Jaagust puudlike sai] – Delfi, 31. oktoober 2010.</ref> <ref name="56KKn">[http://uudised.err.ee/index.php?06214373 Saksa asemel saab volikogu aseesimeheks Juske], err.ee, 9. september 2010</ref> <ref name="MQXgC">[http://www.epl.ee/artikkel/583270 Tallinna volikogu aseesimehe kandidaadiks esitati Jaak Juske], epl.ee, 9. september 2010</ref> <ref name="ohtuleht.ee">[https://www.ohtuleht.ee/395579 Tallinna volikogu sotsiaaldemokraate juhib Jaak Juske], ohtuleht.ee, 23. september 2010</ref> <ref name="uudised.err.ee">[http://uudised.err.ee/index.php?06215635 Tallinna volikogu aseesimeheks valiti Jaak Juske], err.ee, 23. september 2010</ref> <ref name="tallinnapostimees.ee">[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=317189 Jaak Juske sai volikogu aseesimeheks]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, tallinnapostimees.ee, 23. september 2010</ref> <ref name="agNKl">[http://www.ap3.ee/?PublicationId=be286c00-91a3-4e56-966a-26e7137353ee Tallinna volikogu aseesimeheks sai Jaak Juske ]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ap3.ee, 23. september 2010</ref> <ref name="P3cFw">Kuni 1. veebruarini 2010 oli see 3000 krooni kuus. ([http://uudised.err.ee/index.php?06215635 Tallinna volikogu aseesimeheks valiti Jaak Juske], err.ee, 23. september 2010)</ref> <ref name="DELFI_28092010">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juske-sotsid-ei-lase-lasteaedadelt-raha-votta.d?id=33440169 Sotsid ei lase lasteaedadelt raha ära võtta]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – DELFI, 28. september 2009.</ref> <ref name="DELFI_15102010">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juske-tahab-keski-kinnisvaratehingud-luubi-alla-votta.d?id=33926259 Juske tahab Keski kinnisvaratehingud luubi alla võtta]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – DELFI, 15. oktoober 2010.</ref> <ref name="lab6D">[http://jaakjuske.blogspot.com/2007/08/ks-juske-vhem.html Üks Juske vähem: Jaak Juske blogi]</ref> }} ==Välislingid== *[http://jaakjuske.blogspot.com Jaak Juske blogi] *[http://www.facebook.com/people/Jaak-Juske/100000214436981 Jaak Juske Facebookis] *[http://www.ohtuleht.ee/760714/ajaloolane-jaak-juske-tallinna-tegelik-turismimagnet-on-puitasumid] {{JÄRJESTA:Juske, Jaak}} [[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti giidid]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] p0ibfejewb9vkytv38hwedz99lsw8bu 0 230292 7212700 6356596 2026-08-12T09:58:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212700 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | Nimi = "Ihuüksi" | Liigitus = stuudio | Esitaja = [[Merlyn Uusküla]] | Väljaantud = [[22. oktoober]] [[2010]] | Stiil = [[popmuusika]] | Pikkus = 47:55 | Plaadifirma = MU Music | Eelmine album = | See album = | Järgmine album = | Veel = {{Singlid | Nimi = Ihuüksi | Liigitus = stuudio | 1. singel = Ihuüksi | 1. singli kuupäev = | 2. singel = Paradiis | 2. singli kuupäev = | 3. singel = Soovin sulle head | 3. singli kuupäev = | 4. singel = Vabaks lastud lind | 4. singli kuupäev = | 5. singel = Miks alles nüüd? (feat. Cool D) | 5. singli kuupäev = | 6. singel = Nii palju anda! (feat. Rolf Junior) | 6. singli kuupäev = | 7. singel = Secret Night (feat. James Werts) | 7. singli kuupäev = }} }} '''"Ihuüksi"''' on [[Merlyn Uusküla]] [[2010]]. aastal välja antud debüütalbum. Albumi esmaesitluskontserdid toimusid [[2010]]. aasta [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[Tallinn]]as [[Venus Club]]is ja [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[Tartu]]s klubis [[Atlantis (klubi)|Atlantis]]. == Ajalugu == Albumi uued lood valmisid 3–4 kuuga, kuid albumilt võib leida ka Merlyn Uusküla varasemat loomingut. Vanim laul on pärit juba aastast [[2008]]. Laul "Ihuüksi" on Uusküla esimene lugu, mis tuli tema enda nime all. Kaasa teevad [[Cool D]], James Werts ja [[Rolf Junior]]<ref>Tene Sommer. [https://web.archive.org/web/20101106064021/http://buduaar.ee/Article/article/13424 Merlyn Uusküla: "Plaadi väljaandmine pole nali"]. Buduaar, 30.10.2010.</ref>. Merlyni ja Cool D duett "Miks alles nüüd" kogus [[YouTube]]'is [[2010]]. aasta detsembri alguseks üle 220 000 kuulamise. Algselt plaaniti teha lugu armukolmnurgast. Aga siis võeti uus teema, kus Cool D teeb Merlynile üle mitme aasta ühe telefonikõne, uurides, kuidas naine elab<ref>[http://www.elu24.ee/?id=353550 Merlyn Uusküla ja Cool D hitt lööb Youtube'is rekordeid.] Elu24, 07.12.2010.</ref>. == Lugude nimekiri == {| |- ! Nr !! Pealkiri !! Viis/sõnad !! Pikkus |- | 1. || "Ihuüksi"|| Vahur Valgmaa ||3:10 |- | 2. || "Su igatsus" || Avo Aunapuu, Merlyn Uusküla; sõn. Merlyn Uusküla ||2:54 |- | 3. || "Nii palju anda" (feat. Rolf Junior) || Vahur Valgmaa ||3:52 |- | 4. || "Miks alles nüüd" (feat. Cool D) || Merlyn Uusküla; sõn. Cool D, Merlyn Uusküla ||3:35 |- | 5. || "Soovin sulle head" || Merlyn Uusküla; sõn. Merlyn Uusküla, Sten Lillemägi || 3:25 |- | 6. || "Vabaks lastud lind" || Vahur Valgmaa || 3:43 |- | 7. || "Paradiis" || Vahur Valgmaa ||3:47 |- | 8. || "Imeline päev"|| Vahur Valgmaa || 3:08 |- | 9. || "Ootan sind Venuses" || Erik Rüütel, Vahur Valgmaa; sõnad Liis Lass ||3:23 |- | 10. || "Secert night" (feat. James Werts)|| viis ja sõn. Vallo Kikas, Merlyn Uusküla ||2:57 |- | 11. || "Üle reageerin" || Vahur Valgmaa ||3:32 |- | 12. || "Miks alles nüüd" (I.M.T.B Remix Edit)|| Avo Aunapuu, Merlyn Uusküla; sõn. Merlyn Uusküla ||3:32 |- | 13. || "Ihuüksi" (I.M.T.B Remix Edit) || Vahur Valgmaa ||4:01 |- | 14. || "Vabaks lastud lind" (Whirl Remix) || Vahur Valgmaa ||2:40 |} == Esitajad == * [[Merlyn Uusküla]] – laul, taustalaul * [[Rolf Junior]] – laul ("Nii palju anda") * [[Cool D]] – laul ("Miks alles nüüd") * [[Vahur Valgmaa]] – laul ("Paradiis"), taustalaul ("Imeline päev") * [[Taavi Langi]] – kitarr ("Soovin sulle head") * [[Riho Sinisalu]] – kitarr ("Vabaks lastud lind") * Vallo Kikas – kitarr ("Secret night") * [[Tõnis Kivisild]] – bass ("Soovin sulle head") * [[Dagmar Oja]] – taustalaul ("Soovin sulle head") * [[Marilin Kongo]] – taustalaul ("Ihuüksi") * James Werts – taustalaul ("Secret night") == Viited == {{viited}} == Arvustused == * Maria Karumets. [http://www.ohtuleht.ee/399759/merlyn-uuskula-on-ihuuksi-see-on-mu-enda-valik-ma-ei-ole-kurb Merlyn Uusküla on ihuüksi: "See on mu enda valik, ma ei ole kurb!"] Õhtuleht, 25. oktoober 2010 * Maria Karumets. [http://www.ohtuleht.ee/401693/merlyn-uuskula-laulud-sarnanevad-liialt-laane-hittidega Merlyn Uusküla laulud sarnanevad liialt lääne hittidega?] Õhtuleht, 8. november 2010 == Välislingid == * [http://sasslantis.ee/lyrics-merka-ihuuksinda Merlyn Uusküla (Merka) – Ihuüksi lyrics.] Sasslantis * [http://sasslantis.ee/lyrics-merlyn_uuskula_merka_-miks_alles_nuud Merlyn Uusküla (Merka) – Miks alles nüüd lyrics.] Sasslantis * [http://sasslantis.ee/lyrics-merlyn_uuskula_merka_-vabaks_lastud_lind Merlyn Uusküla (Merka) – Vabaks lastud lind lyrics.] Sasslantis [[Kategooria:Eesti albumid]] [[Kategooria:2010. aasta albumid]] [[Kategooria:Debüütalbumid]] 60dqxnye9x6iaz1gjcf1uwbqfut6q9b 0 231420 7212256 7209468 2026-08-11T12:46:27Z Avjoska 1538 7212256 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Supelranna|avati=2023 (tänasel kujul)|number=35|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/35/a-b/21213-1/map|eelmine liin=34A|järgmine liin=36|järgmine=36 (Tallinna bussiliin)|eelmine=34A (Tallinna bussiliin)|läbi=Kristiine|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/35/a-b|uuendus=22. juuli 2026|eelkäija=[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] (Viru keskuse ja Pelguranna vahel)|pilt=Madala street (view from Tuulemaa street), Tallinn.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:white;background:#00c7b8;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 35 |- | colspan=2|{{teekaart}} |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Seli / Supelranna |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Supelranna / Seli |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Käigus alates''' | teadmata |- style="vertical-align:top;" | '''Tänasel kujul alates''' | 2023 |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Liini pikkus''' | 10 km |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Seli suunal 32, Pelguranna suunal 34 |- |} [[Fail:Tallinna bussiliin nr 35.jpg|pisi|Seli suunas]] <noinclude> '''Tallinna bussiliin 35''' sõidab Tallinnas [[Seli asum]]i ja [[Pelguranna]] vahel. Liin on tähtis ühendus kesklinnaga [[Mahtra tänav|Mahtra]], [[Punane tänav|Punase]] ja [[Smuuli tee|Smuuli tänava]] elanike jaoks. Liin on käigus iga päev ja graafiku järgi on kõik väljumised kõikidel nädalapäevadel lõõtsbusside teenindada. Sõiduaeg Selist kesklinna on tipptunnil 28 minutit, kesklinnast Selisse 27 minutit. Väljumised 18–27 minuti tagant. ==Peatused== [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-033.jpg|pisi|Bussiliin 35 Postimajas]] [[Pilt:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Kalevipoja_bus_stop.JPG|pisi|Bussiliin 35 Kalevipoja peatusel]] ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] azu8d83u7iy7lwi59580h4n53r9qn4z 0 232318 7212514 6383949 2026-08-12T04:19:51Z Ojassaar 206682 7212514 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punapea-vart | värvus = linnud | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Aythya ferina | ID = 22680358 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2021 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | pilt = Красноголовый нырок (Aythya ferina, mas), Белое озеро.jpg | pildi_seletus = Isaslind | pildi_laius = 250px | pilt2 = Aythya ferina (female), Krasnodar, Russia.jpg | pildi2_seletus = Emaslind | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Vart]] ''Aythya'' | liik = '''Punapea-vart''' | binaarne = ''Aythya ferina'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]] 1758 | levikukaart = AythyaFerinaIUCNver2018 2.png | levikukaardi_seletus = Punapea-vardi levila<br/>{{värviruut|#00ff00}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#008000}} – aasta läbi<br/>{{värviruut|#007fff}} – talvitusala | sünonüümid = }} [[File:Aythya ferina MHNT.ZOO.2010.11.20.4.jpg|thumb|Munad]] '''Punapea-vart''' (''Aythya ferina'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[vart|vardi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[veelind]]. == Levila == Punapea-vart on levinud Euraasia metsa- ja stepivööndis. Levila ulatub Briti saartest [[Baikal]]ini. Suuremas osas levilast on punapea-vart [[rändlind]]. Ta talvitub Lõuna- ja [[Lääne-Euroopa]]s, [[Vahemere maad|Vahemere maadel]], [[Niilus]]e jõgikonnas, [[Jaapan]]is, [[Korea]]s, [[Lõuna-Aasia]]s ja [[Kesk-Ameerika]]s. Punapea-vart on Eestis harv haudelind, kokku pesitseb neid 1000–1500 paari, talvine arvukus on 10–30 isendit<ref name="hirundo" />. Soomes pesitseb 13 000 – 17 000 paari ja Venemaal 90 000 – 100 000 paari. == Välimus == Punapea-vart on 42–48 cm pikk ja kaalub 700–1100 g. Isaslinnu pea on punakaspruun. Tal on musta tipuga hall nokk. Keha sulestik on helehall. == Eluviis == Pesitseb rohketoiteliste järvede ja merelahtede siseosades. Kurnas on 7–11 muna, harva rohkem. Emaslind haub mais-juunis 22–28 päeva. == Jahilind == Punapea-vart on Eestis [[jahilind]]. Teda lastakse paarsada isendit hooaja jooksul. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hirundo">{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Aythya ferina|Punapea-vart}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=dXz_AahIRkU Punapea-vart YouTube'is] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] ipcur1zw5yk3uxqfo2ztxdhwor1gy1h 0 238501 7212355 7210518 2026-08-11T15:11:48Z Andres 5 /* Elukäik */ 7212355 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kati Murutar on eesti ajakirjanik, kirjanik ja õpetaja (2025).jpg|pisi|Kati Murutar 2025. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Kati Saara Murutar''' (sünninimi '''Kati Vasar'''; 2010. aastani '''Kati Murutar'''; 2010–2011 '''Kati Murdmaa''', 2011–2020 '''Kati Saara Vatmann''', 2020–2022 '''Kati Saara Borodina'''; sündinud [[21. märts]]il [[1967]] [[Tallinn]]as) on eesti [[ajakirjanik]], kirjanik ja õpetaja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kati Murutar jagab tunnis vandenõuteooriaid. Direktor probleemi ei näe, ministeerium midagi teha ei saa |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395795/kati-murutar-jagab-tunnis-vandenouteooriaid-direktor-probleemi-ei-nae-ministeerium-midagi-teha-ei-saa |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>. == Elukäik == Ta on lõpetanud 1985. aastal [[Pärnu 4. Keskkool]]i, [[Pärnu Kunstikool|Pärnu Kunstikooli]] esimeses lennu ja 1990. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajakirjanduse erialal. Ta tantsis 12 aastat [[Aita Indrikson]]i balletistuudios [[Endla (teater)|Pärnu teatri]] juures.<ref name="murutar">[https://aabramihobulausujad.ee/avaleht/kati-saara-vatmannmurutar/ Kati Saara Vatmann/MURUTAR] 29. oktoober 2016</ref> Ta on töötanud [[Emajõe Keeltekool|Emajõe Keeltekoolis]] ning eraõpetajana eesti keelt ja kirjandust, filosoofiat ja kommunikatsiooni. Ta on olnud õpetaja ka [[Tartu Forseliuse Kool]]is, ettevõtluskõrgkoolis [[Mainor]] ja [[Eesti Lennuakadeemia]]s.<ref name="kati" /> Ta töötas pikka aega vabakutselise ajakirjanikuna ning ajakirjanduslikku toodangut müüs ajalehtedele ja ajakirjadele firma OÜ Aabrami Hobulausujad kaudu.<ref name="murutar" /> Ta osales 2004. aastal tõsielusarjas "[[Džunglistaar]]".<ref>[[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/273968 "Džunglistaar" on "Robinsonist" märksa karmim], Ärileht, 13. september 2004</ref> 2020. aastatel juhib Murutar [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] Südamesalus looduslik-loovat kultuurikeskust ja korraldab avatud talude päevi.<ref>[https://avatudtalud.ee/talud/sudamesalu/ Avatud talude päev] Südamesalu</ref> Ta töötas aastatel 2021–2025 [[Raplamaa Rakenduslik Kolledž|Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis]] (varem Kehtna Kutsehariduskeskus), õpetades Kehtnas ja Vana-Vigalas eesti keelt ja kirjandust.<ref>[https://www.rako.edu.ee/et/kontaktid Kati Saara Murutar] Raplamaa Rakenduslik Kolledž</ref> Lisaks õpetas Murutar 2019-2025 eesti keelt keeltekoolides tasemetel: A2,B1, B2,C1. Alates 2025. aastast töötab AS-i Dialoog koolituskeskuses eesti keele täienduskoolitajana.<ref>[https://dialoog.ee/personnel/kati-murutar/ Kati Murutar] </ref> ==Looming== [[Fail:Kati Murutar kirjanik 98.jpg|pisi|Kati Murutar 1998. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Esimene avalik töö oli joonistus "Paraadile!", mis ilmus ajakirja [[Täheke]] 1974. aasta viiendas numbris.<ref>[https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/9575795/kunagised-vaikesed-tahekese-kunstnikud Kunagised väikesed Tähekese kunstnikud] Pere ja Kodu. 19. jaanuar 2005</ref> Temalt on ilmunud 60 raamatut, kümmekond näidendit-lavastust. Aastatel 1995–1996 oli Kati Murutar "[[Õnne 13]]" stsenarist. * "12 Inglit – konveierilt kogemusnõustajaks" (2024) ilukirjanduslik nõuanderaamat * "Viljandi Piia Gambia" (2021) – eluraamat * "Tartu da Vinci – Hando Kruuv" (2020) – eluraamat * "Mina olen" (2017) – näidend (kaasautor)<ref>[https://teater.ee/naitekirjandus/naidendid/mina-olen/ Mina olen] Näidendite andmebaas</ref> * "Sammalsalatarid" (2019) – näidend * "Merehädalised" (2018) – näidend * "Tervist, Aafrika!" (2018) – näidend * "Tervist, mina olen merehädaline!" (2019) – jutukogu * "Südamesalu salavägi" (2017) – näidend ja romaan * "Mustrimuutjad" (2016) – näidend ja romaan * "Täisring" 1.-3. osa (2016) – näidend, romaan ja teose kujunemislugu * "Anita ja UFO" (2014) – romaan * "Tuusik teisele kaldale" (2014) – romaan * Varasemaid raamatuid: "Naisena sündinud", "Kati Jututar", "Mina ise ju!", "Õnne tänava lood" I-III, "Abitu", "Mustlasena sündinud", "Ettevaatust, Emma!", "Igavestel alleedel – [[Barbara von Tiesenhusen]]", [[Isadora Duncan]] ja [[Marlene Dietrich]], Puugid kuubis, Kümme neegrit Katjušaga, Kuhu kuningad kadusid?, Tuudur, prints ja gripp, Džungliseaduste vangid, Viimnekuu, Lagerii, Eedeni aed, Üdini tungimine – luuüdi siiramine 15 aastat Eestis – professor [[Hele Everaus]], Naisena sündinud 20 aastat hiljem, 90 kammi – ESTIKO kontsern 90, Multiresistentne Mamma Bakter – professor [[Marika Mikelsaar]] 70, Õnne hääl, Egiptuse eha – vana tsivilisatsiooni lõpp, Ohtlik lend I-IX, Ja mere ääres väike maja, Vigursaetud puitskulptuurid, Hingake! – professor Mart Kull, Jänkujuss – kevad voolab, Talv Eedenis, Projektilaps Pärnust, Kättemaksukontor I-III, Tuusik teisele kaldale, Anita ja UFO, Röövlirahnu Martin, [[Kodutunne]] – ärge jätke mind üksi<ref name="murutar" /> * Varasemaid näidendeid: Marlene; Tuudur, Plutt ja Magdaleena; Ja siis tuli Prints; Eestlaste neli kuningat; Söödi armastusest ära; Mina, naine!; Kurge oodates. == Tunnustus == * 2005 [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("Pidu!") ==Isiklikku== Tema isa oli laulja [[Harri Vasar]] ja ema [[Ille Vasar]]. Tema vanem vend oli karikaturist [[Aarne Vasar]], noorem vend [[Lauri Vasar]] on ooperilaulja, isapoolne tädipoeg on [[Lauri Saatpalu]] ja onupoeg [[Aivar Mäe]].<ref name="murutar" /> 20 aastat kestnud abielust [[Alo Murutar]]iga on tal viis last.<ref>[https://www.postimees.ee/1553415/kati-murutar-sai-viienda-lapse Kati Murutar sai viienda lapse] Postimees. 12. juuni 2006</ref> Poeg Richard Murutar (telesaate "Ajujaht" võitja)<ref>[https://www.facebook.com/Ajujaht/posts/eelmise-hooaja-v%C3%B5itja-sprayprinteri-tegevjuht-richard-murutar-r%C3%A4%C3%A4gib-eduka-meesk/10153695577896415/ Ajujaht] Facebook</ref>, tütar Margareta, tütar [[Brigita Pruul]] (osales lauljana konkursil [[Eesti Laul 2014]]), poeg Aleksander, tütar Maria Indira (on tiktokker<ref>[https://www.tiktok.com/discover/maria-indira-murutar Maria Indira Murutar] Tik Tok</ref>). 2010. aastal abiellus Kati filmimees [[Peter Murdmaa]]ga, see liit kestis viis kuud (abielu lahutati 2011). 2011. aasta mais abiellus ta Tarmo Arumetsaga, kuid suhe jäi 3,5 kuu pikkuseks. Järgmisel aastal nad ka lahutasid.<ref>[https://elu24.postimees.ee/544772/kati-murutar-termikas-on-nagu-vaike-laps Kati Murutar: Termikas on nagu väike laps!] Elu24. Postimees. 29. august 2011</ref> 2011. aasta augustis tabati Murutar kahel korral autoriroolist alkoholi tarvitanuna, tema sõnul näitas alkomeeter promille südamerohtude tarvitamise tõttu.<ref>[https://elu24.postimees.ee/522306/kati-saara-vatmann-promille-tekitasid-sudamerohud Kati Saara Vatmann: promille tekitasid südamerohud] Elu24. Postimees. 7. august 2011</ref> 7. juulil 2020 abiellus ta perekond Kraftide Altveski vesiveski rentniku Robert Borodiniga.<ref>Greta Kaupmees. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/914728/kati-saara-vatmann-ja-robert-borodin-me-ei-konele-minevikust- Kati Saara Vatmann ja Robert Borodin: Me ei kõnele minevikust.] Õhtuleht. 15. veebruar 2017</ref> See kooselu algas juba 2017. aastal ja kestis kuni 2021. aasta maini, mil Kati kolis koos noorima tütre Maria Indiraga merekonteinerisse.<ref name="kati">Jaanus Hämarsoo. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95829963/kati-saara-murutar-lahkuminekust-robert-borodinist-meie-viis-aastat-kestnud-liit-nagi-valja-igal-aastal-erinev Kati Saara Murutar lahkuminekust Robert Borodinist: meie viis aastat kestnud liit nägi välja igal aastal erinev] Kroonika. 21. märts 2022</ref> Septembrist 2022 on Kati perekonnanimi taas Murutar. Kati Murutarile kuulub Südamesalu kinnistu ja vabaõhu katedraal, mida ümbritseb Pokumaa ning mida hooldavad tema hobused.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95784643/neljanda-abielu-lahutanud-kati-saara-murutar-kolis-tutrega-konteinerisse-moistlik-oli-mehest-lahku-minna Neljanda abielu lahutanud Kati Saara Murutar kolis tütrega konteinerisse: mõistlik oli mehest lahku minna], Kroonika, [[4. veebruar]] [[2022]]</ref> ==Kirjandus== *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395795/kati-murutar-jagab-tunnis-vandenouteooriaid-direktor-probleemi-ei-nae-ministeerium-midagi-teha-ei-saa Kati Murutar jagab tunnis vandenõuteooriaid. Direktor probleemi ei näe, ministeerium midagi teha ei saa], Eesti Ekspress, 13.08.2025. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.aabramihobulausujad.ee Kati Saara Vatmann-Murutari koduleht] *{{ISIK|6945}} *[https://aabramihobulausujad.ee/avaleht/kati-saara-vatmannmurutar/ Kati Saara Vatmann/MURUTAR] Aabrami Hobulausujad. 29. oktoober 2016 *Erkki Sillandi. [https://elu24.postimees.ee/8308445/skandaal-vandenouteooria-skandaali-sattunud-opetaja-kati-murutar-olen-noiajahiga-harjunud Vandenõuteooria skandaali sattunud õpetaja Kati Murutar: olen nõiajahiga harjunud!] Elu24. Postimees. 22. august 2025 {{JÄRJESTA:Vatmann, Kati}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] kbal34sphixp433xnn4gsm4lv2h5byj 7212357 7212355 2026-08-11T15:12:27Z Andres 5 /* Elukäik */ 7212357 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kati Murutar on eesti ajakirjanik, kirjanik ja õpetaja (2025).jpg|pisi|Kati Murutar 2025. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Kati Saara Murutar''' (sünninimi '''Kati Vasar'''; 2010. aastani '''Kati Murutar'''; 2010–2011 '''Kati Murdmaa''', 2011–2020 '''Kati Saara Vatmann''', 2020–2022 '''Kati Saara Borodina'''; sündinud [[21. märts]]il [[1967]] [[Tallinn]]as) on eesti [[ajakirjanik]], kirjanik ja õpetaja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kati Murutar jagab tunnis vandenõuteooriaid. Direktor probleemi ei näe, ministeerium midagi teha ei saa |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395795/kati-murutar-jagab-tunnis-vandenouteooriaid-direktor-probleemi-ei-nae-ministeerium-midagi-teha-ei-saa |vaadatud=2025-08-13 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>. == Elukäik == Ta on lõpetanud 1985. aastal [[Pärnu 4. Keskkool]]i, [[Pärnu Kunstikool|Pärnu Kunstikooli]] esimeses lennu ja 1990. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajakirjanduse erialal. Ta tantsis 12 aastat [[Aita Indrikson]]i balletistuudios [[Endla (teater)|Pärnu teatri]] juures.<ref name="murutar">[https://aabramihobulausujad.ee/avaleht/kati-saara-vatmannmurutar/ Kati Saara Vatmann/MURUTAR] 29. oktoober 2016</ref> Ta on õpetanud [[Emajõe Keeltekool|Emajõe Keeltekoolis]] ning eraõpetajana eesti keelt ja kirjandust, filosoofiat ja kommunikatsiooni. Ta on olnud õpetaja ka [[Tartu Forseliuse Kool]]is, ettevõtluskõrgkoolis [[Mainor]] ja [[Eesti Lennuakadeemia]]s.<ref name="kati" /> Ta töötas pikka aega vabakutselise ajakirjanikuna ning ajakirjanduslikku toodangut müüs ajalehtedele ja ajakirjadele firma OÜ Aabrami Hobulausujad kaudu.<ref name="murutar" /> Ta osales 2004. aastal tõsielusarjas "[[Džunglistaar]]".<ref>[[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/273968 "Džunglistaar" on "Robinsonist" märksa karmim], Ärileht, 13. september 2004</ref> 2020. aastatel juhib Murutar [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] Südamesalus looduslik-loovat kultuurikeskust ja korraldab avatud talude päevi.<ref>[https://avatudtalud.ee/talud/sudamesalu/ Avatud talude päev] Südamesalu</ref> Ta töötas aastatel 2021–2025 [[Raplamaa Rakenduslik Kolledž|Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis]] (varem Kehtna Kutsehariduskeskus), õpetades Kehtnas ja Vana-Vigalas eesti keelt ja kirjandust.<ref>[https://www.rako.edu.ee/et/kontaktid Kati Saara Murutar] Raplamaa Rakenduslik Kolledž</ref> Lisaks õpetas Murutar 2019-2025 eesti keelt keeltekoolides tasemetel: A2,B1, B2,C1. Alates 2025. aastast töötab AS-i Dialoog koolituskeskuses eesti keele täienduskoolitajana.<ref>[https://dialoog.ee/personnel/kati-murutar/ Kati Murutar] </ref> ==Looming== [[Fail:Kati Murutar kirjanik 98.jpg|pisi|Kati Murutar 1998. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Esimene avalik töö oli joonistus "Paraadile!", mis ilmus ajakirja [[Täheke]] 1974. aasta viiendas numbris.<ref>[https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/9575795/kunagised-vaikesed-tahekese-kunstnikud Kunagised väikesed Tähekese kunstnikud] Pere ja Kodu. 19. jaanuar 2005</ref> Temalt on ilmunud 60 raamatut, kümmekond näidendit-lavastust. Aastatel 1995–1996 oli Kati Murutar "[[Õnne 13]]" stsenarist. * "12 Inglit – konveierilt kogemusnõustajaks" (2024) ilukirjanduslik nõuanderaamat * "Viljandi Piia Gambia" (2021) – eluraamat * "Tartu da Vinci – Hando Kruuv" (2020) – eluraamat * "Mina olen" (2017) – näidend (kaasautor)<ref>[https://teater.ee/naitekirjandus/naidendid/mina-olen/ Mina olen] Näidendite andmebaas</ref> * "Sammalsalatarid" (2019) – näidend * "Merehädalised" (2018) – näidend * "Tervist, Aafrika!" (2018) – näidend * "Tervist, mina olen merehädaline!" (2019) – jutukogu * "Südamesalu salavägi" (2017) – näidend ja romaan * "Mustrimuutjad" (2016) – näidend ja romaan * "Täisring" 1.-3. osa (2016) – näidend, romaan ja teose kujunemislugu * "Anita ja UFO" (2014) – romaan * "Tuusik teisele kaldale" (2014) – romaan * Varasemaid raamatuid: "Naisena sündinud", "Kati Jututar", "Mina ise ju!", "Õnne tänava lood" I-III, "Abitu", "Mustlasena sündinud", "Ettevaatust, Emma!", "Igavestel alleedel – [[Barbara von Tiesenhusen]]", [[Isadora Duncan]] ja [[Marlene Dietrich]], Puugid kuubis, Kümme neegrit Katjušaga, Kuhu kuningad kadusid?, Tuudur, prints ja gripp, Džungliseaduste vangid, Viimnekuu, Lagerii, Eedeni aed, Üdini tungimine – luuüdi siiramine 15 aastat Eestis – professor [[Hele Everaus]], Naisena sündinud 20 aastat hiljem, 90 kammi – ESTIKO kontsern 90, Multiresistentne Mamma Bakter – professor [[Marika Mikelsaar]] 70, Õnne hääl, Egiptuse eha – vana tsivilisatsiooni lõpp, Ohtlik lend I-IX, Ja mere ääres väike maja, Vigursaetud puitskulptuurid, Hingake! – professor Mart Kull, Jänkujuss – kevad voolab, Talv Eedenis, Projektilaps Pärnust, Kättemaksukontor I-III, Tuusik teisele kaldale, Anita ja UFO, Röövlirahnu Martin, [[Kodutunne]] – ärge jätke mind üksi<ref name="murutar" /> * Varasemaid näidendeid: Marlene; Tuudur, Plutt ja Magdaleena; Ja siis tuli Prints; Eestlaste neli kuningat; Söödi armastusest ära; Mina, naine!; Kurge oodates. == Tunnustus == * 2005 [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("Pidu!") ==Isiklikku== Tema isa oli laulja [[Harri Vasar]] ja ema [[Ille Vasar]]. Tema vanem vend oli karikaturist [[Aarne Vasar]], noorem vend [[Lauri Vasar]] on ooperilaulja, isapoolne tädipoeg on [[Lauri Saatpalu]] ja onupoeg [[Aivar Mäe]].<ref name="murutar" /> 20 aastat kestnud abielust [[Alo Murutar]]iga on tal viis last.<ref>[https://www.postimees.ee/1553415/kati-murutar-sai-viienda-lapse Kati Murutar sai viienda lapse] Postimees. 12. juuni 2006</ref> Poeg Richard Murutar (telesaate "Ajujaht" võitja)<ref>[https://www.facebook.com/Ajujaht/posts/eelmise-hooaja-v%C3%B5itja-sprayprinteri-tegevjuht-richard-murutar-r%C3%A4%C3%A4gib-eduka-meesk/10153695577896415/ Ajujaht] Facebook</ref>, tütar Margareta, tütar [[Brigita Pruul]] (osales lauljana konkursil [[Eesti Laul 2014]]), poeg Aleksander, tütar Maria Indira (on tiktokker<ref>[https://www.tiktok.com/discover/maria-indira-murutar Maria Indira Murutar] Tik Tok</ref>). 2010. aastal abiellus Kati filmimees [[Peter Murdmaa]]ga, see liit kestis viis kuud (abielu lahutati 2011). 2011. aasta mais abiellus ta Tarmo Arumetsaga, kuid suhe jäi 3,5 kuu pikkuseks. Järgmisel aastal nad ka lahutasid.<ref>[https://elu24.postimees.ee/544772/kati-murutar-termikas-on-nagu-vaike-laps Kati Murutar: Termikas on nagu väike laps!] Elu24. Postimees. 29. august 2011</ref> 2011. aasta augustis tabati Murutar kahel korral autoriroolist alkoholi tarvitanuna, tema sõnul näitas alkomeeter promille südamerohtude tarvitamise tõttu.<ref>[https://elu24.postimees.ee/522306/kati-saara-vatmann-promille-tekitasid-sudamerohud Kati Saara Vatmann: promille tekitasid südamerohud] Elu24. Postimees. 7. august 2011</ref> 7. juulil 2020 abiellus ta perekond Kraftide Altveski vesiveski rentniku Robert Borodiniga.<ref>Greta Kaupmees. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/914728/kati-saara-vatmann-ja-robert-borodin-me-ei-konele-minevikust- Kati Saara Vatmann ja Robert Borodin: Me ei kõnele minevikust.] Õhtuleht. 15. veebruar 2017</ref> See kooselu algas juba 2017. aastal ja kestis kuni 2021. aasta maini, mil Kati kolis koos noorima tütre Maria Indiraga merekonteinerisse.<ref name="kati">Jaanus Hämarsoo. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95829963/kati-saara-murutar-lahkuminekust-robert-borodinist-meie-viis-aastat-kestnud-liit-nagi-valja-igal-aastal-erinev Kati Saara Murutar lahkuminekust Robert Borodinist: meie viis aastat kestnud liit nägi välja igal aastal erinev] Kroonika. 21. märts 2022</ref> Septembrist 2022 on Kati perekonnanimi taas Murutar. Kati Murutarile kuulub Südamesalu kinnistu ja vabaõhu katedraal, mida ümbritseb Pokumaa ning mida hooldavad tema hobused.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95784643/neljanda-abielu-lahutanud-kati-saara-murutar-kolis-tutrega-konteinerisse-moistlik-oli-mehest-lahku-minna Neljanda abielu lahutanud Kati Saara Murutar kolis tütrega konteinerisse: mõistlik oli mehest lahku minna], Kroonika, [[4. veebruar]] [[2022]]</ref> ==Kirjandus== *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395795/kati-murutar-jagab-tunnis-vandenouteooriaid-direktor-probleemi-ei-nae-ministeerium-midagi-teha-ei-saa Kati Murutar jagab tunnis vandenõuteooriaid. Direktor probleemi ei näe, ministeerium midagi teha ei saa], Eesti Ekspress, 13.08.2025. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.aabramihobulausujad.ee Kati Saara Vatmann-Murutari koduleht] *{{ISIK|6945}} *[https://aabramihobulausujad.ee/avaleht/kati-saara-vatmannmurutar/ Kati Saara Vatmann/MURUTAR] Aabrami Hobulausujad. 29. oktoober 2016 *Erkki Sillandi. [https://elu24.postimees.ee/8308445/skandaal-vandenouteooria-skandaali-sattunud-opetaja-kati-murutar-olen-noiajahiga-harjunud Vandenõuteooria skandaali sattunud õpetaja Kati Murutar: olen nõiajahiga harjunud!] Elu24. Postimees. 22. august 2025 {{JÄRJESTA:Vatmann, Kati}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] a80zhcdloaoler7n68j5rajmtgjimd7 0 243257 7212260 7207237 2026-08-11T12:49:31Z Avjoska 1538 7212260 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Bussijaam|avati=*1961 *2009|number=17|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=16|järgmine liin=17A|järgmine=17A (Tallinna bussiliin)|eelmine=16 (Tallinna bussiliin)|läbi=|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=28. juuni 2026|pilt=Bus in Tallinn, MAN Lion's City G n°1494.jpg|suleti=*2006 *2023}} [[Fail:17. bussiliin Sõpruse puiesteel.jpg|pisi|17. bussiliin Sõpruse puiesteel]] [[Pilt:481TAK.JPG|pisi|17. bussillin Hauka peatuses]] [[Fail:Junction of Liivalaia tn and Ants Lauteri tn in Kesklinn Tallinn 19 April 2021.jpg|pisi|17. bussiliin Liivalaia tänaval]] [[Fail:1487 scania omnicity.jpg|pisi|17. bussiliin Bussijaama suunas]] '''Tallinna bussiliin 17''' sõitis Tallinnas J. Sütiste tee ja Bussijaama vahel. Alates esimesest augustist 2023 on marsruut 17 asendatud liiniga 67 Seli - Bussijaam - J.Sütiste. Liin oli tähtis ühendus Kesklinnaga Retke tee ja Nõmme tee elanike jaoks. Liin oli käigus iga päev ning sellel sõitsid peaaegu iga kord lõõtsbussid. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 19. juulini 2012 [[Tallinna Autobussikoondis]]). Sõiduaeg Sütistest Bussijaama oli tipptunnil 36 minutit. Lepistiku Siili Linnu tee Tedre Koskla Taskopark Ülase Ristiku Tehnika Toompark Balti jaam Kalamaja Kungla Volta Erika Karjamaa Tööstuse Sitsi Kari Randla Supelranna Rannapargi Helme Koldepuistee[[ LÕPP PEATUS == Liini ajalugu == Kuni 31. jaanuarini 2006 sõitis liin J. Sütiste teelt kuni Sõjamäeni, pärast seda liin suleti. 2009. aastal bussiliin avati ja bussiliin 17A, mis sõitis tema varasemal marsruudil, hakkas sõitma Juhkentalini. Bussiliin 23, mis käis Juhkentalini, hakkas käima Kaubamajani. 2009 suleti ka bussiliin 23A. {| class="wikitable" |+Liin nr 17 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Mustamäe tee - Linnu tee - Västriku | |- |1964 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1966 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1967 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Laki - Kadaka | |- |1976 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Linnu tee - Mustamäe tee - Sütiste | |- |1977 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |1981 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste - Väike-Õismäe | |- |1982 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V. Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |2006 | - |Liin suleti 1. veebruar 2006 |- | colspan="4" |2006 - 2009 oli liin [[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |- |2009 |Sütiste tee - Tervise - Nõmme tee - Endla - Estonia - Bussijaam | |- |2023 | - |Liin liideti [[67 (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 67]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 17A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1991 |Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Sütiste tee - Keskuse | |- |2009 |Sütiste tee - Nõmme tee - V.Väljak - Bussijaam - Juhkentali | |- |2023 | |Suleti ja liideti [[67 (Tallinna bussiliin)|liiniga 67]] |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 5jwvcg2zt3yt1idea8y7o7z8zmhd1gt 0 246787 7212270 7167478 2026-08-11T12:53:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212270 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Hispaania kunstnikust; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[El Greco (täpsustus)]].}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = El Greco | Pilt = El Greco - Portrait of a Man - WGA10554.jpg | Pildisuurus = 260px | Pildi info = El Greco autoportree | Sünninimi = Doménikos Theotokópoulos | Sünniaeg = [[1541]] | Sünnikoht = [[Kreeta]], [[Veneetsia vabariik]] | Surmaaeg = [[7. aprill]] [[1614]] | Surmakoht = [[Toledo]], [[Hispaania]] | Rahvus = [[kreeklased|kreeklane]] | Tegevusala = [[maal]], [[skulptuur]] ja [[arhitektuur]] | Kunsti õppinud = | Kunstivool = [[manerism]] | Tuntud teoseid = "Kristuse lahtiriietamine", 1577–1579 <br>"Krahv Orgazi haudapanek", u 1586–1588 <br>"Toledo vaade", u 1596–1600<br>"Viienda pitseri avamine", (1608–1614)<br>"Püha Martin ja kerjus", 1597–1599 <br>"Püha perekond", 1595 <br> | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''El Greco''' ([[1541]] [[Kreeta]] – [[7. aprill]] [[1614]] [[Toledo]]) oli [[Hispaania]] [[renessanss|renessansiajastu]] [[maalikunstnik]], [[skulptor]] ja [[arhitekt]]. Teda tunti hüüdnime "El Greco" ('kreeklane')<ref name="RNVOA" /> järgi, mis viitas tema [[Kreeka]] päritolule. Maalidele kirjutas ta oma pärisnime [[kreeka keel]]es (Δομήνικος Θεοτοκόπουλος; Doménikos Theotokópoulos). El Greco sündis [[Kreeta]]l, mis oli sel ajal [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] osa ning ikoonimaalijate "Kreeta koolkonna" keskus. 26-aastaselt [[Veneetsia]]sse elama asudes oli ta juba meister oma erialal.<ref name="kbzI2" /> 1570. aastal kolis ta [[Rooma]], kus avas töökoja. Itaalias viibimise ajal lisandusid El Greco stiili [[manerism]]i ja Itaalia renessansi elemendid. Aastal 1577 asus ta elama Hispaaniasse [[Toledo]]sse, kus elas ja töötas kuni surmani. Toledos valmisid El Greco suuremad tellimustööd ning tuntumad maalid. El Greco dramaatiline ja ekspressionistlik stiil tekitas tema kaasaegsetes nõutust, kuid 20. sajandil hakati tema kunsti kõrgelt hindama. El Greco stiili peetakse nii [[ekspressionism]]i kui ka [[kubism]]i eelkäijaks. Tema isik ning teosed on olnud inspiratsiooniallikaks luuletajatele ja kirjanikele, teiste seas [[Rainer Maria Rilke]]le ja [[Níkos Kazantzákis]]ele. Tänapäeva uurijad on El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühtegi tavapärasesse kunstikoolkonda.<ref name="OXDBj" /> Ta on tuntud eelkõige oma looklevate väljavenitatud kehade ja sageli fantastilise värvikasutuse poolest, mille puhul Bütsantsi koolkonna traditsioonid on ühendatud klassikalise läänele omase maalistiiliga.<ref name="ytD5v" /> ==Elulugu== ===Lapsepõlv ja perekond=== El Greco sündis 1541. aastal kas Fodele või Candia (tänapäeval [[Irákleio]] Kreetal) külas. Ta pärines jõukast linnaperekonnast, kes oli tõenäoliselt pärast Veneetsia vabariigis aastatel 1526–1528 toimunud ülestõusu Chaniást Candiasse saadetud.<ref name="B9dax" /> El Greco isa Geórgios Theotokópoulos (suri 1556) oli kaupmees ja maksukoguja. Tema emast ega esimesest abikaasast ei ole midagi teada.<ref name="MUibC" /> El Greco vanem vend Manoússos Theotokópoulos (1531 – 13. detsember 1604) oli jõukas kaupmees ning veetis viimased eluaastad (1603–1604) El Greco Toledo kodus.<ref name="O56DL" /> ===Itaalia=== Noore El Greco jaoks oli loomulik alustada karjääri Veneetsias, sest Kreeta oli Veneetsia vabariigi võimu all. El Greco elust Itaalias on vähe teada. Aastal 1570 kolis El Greco Veneetsiast [[Rooma]]. Ei ole teada, kui kaua ta Roomas viibis; ta võis naasta Veneetsiasse aastatel 1575–1576, veel enne kui ta [[Hispaania]]sse kolis.<ref name="6oV8e" /> Roomas võeti ta [[Giulio Clovio]] soovitusel vastu külalisena [[Palazzo Farnese]]s, mille kardinal [[Alessandro Farnese (kardinal)|Alessandro Farnese]] oli muutnud kunsti- ja vaimukeskuseks. Seal puutus ta kokku linna intellektuaalse eliidiga, sealhulgas Rooma õpetlase [[Fulvio Orsini]]ga, kelle kogusse kuulus hiljem El Greco seitse maali (sealhulgas "Vaade Siinai mäele" ja "Clovio portree").<ref name="JAbui" /> Erinevalt teistest Veneetsiasse kolinud Kreeta kunstnikest muutis El Greco oluliselt oma stiili ning püüdis teistest eristuda, leiutades uue ja ebatavalise tõlgenduse religioossetest teemadest.<ref name="hIgcj" /> Tema Itaalias maalitud teosed olid mõjutatud selle perioodi Veneetsia renessansist – vilkad väljavenitatud kujud, mis meenutasid [[Tintoretto]]t, ning värviline raamistik, mis seob teda [[Tizian]]iga. Kui El Greco elas veel Roomas, külastas teda ühel suvepäeval Clovio. El Greco istus pimendatud toas, sest pimedus edendas tema mõttetööd paremini kui päevavalgus, mis segas tema "sisemist valgust".<ref name="3xlTP" /> Roomas viibimise ajal ilmusid tema teostesse vägivalla elemendid, perspektiivi jõulisem kasutamine ning korduvalt keerlevad ja väänlevad kujud ning raevukad liigutused. Kui El Greco Rooma elama asus, olid [[Michelangelo]] ja [[Raffael]] juba surnud, kuid nende eeskuju noortele maalikunstnikele oli tugev ning isegi valdav. El Greco otsustas jätta endast Rooma märgi maha ning kaitsta oma kunstilisi vaateid, ideesid ja stiili.<ref name="g27tB" /> Tema kiituse pälvisid [[Antonio da Correggio]] ja [[Parmigianino]]<ref name="c9zTS" />, kuid tal ei olnud aukartust Michelangelo "Viimse kohtupäeva" ees (Sixtuse kabelis); ta tegi paavst [[Pius V]]-le ettepaneku, et maalib kogu maali üle, et see vastaks uuele ja rangemale katoliiklikule mõtteviisile.<ref name="JYmB8" /> Kui temalt küsiti hiljem arvamust Michelangelo kohta, vastas El Greco, et "ta oli hea mees, kuid maalida ta ei osanud".<ref name="SSdJr" /> Nii olemegi silmitsi teatud paradoksiga: El Greco olevat Michelangelosse kehvasti suhtunud ning teda isegi laitnud, kuid ei suutnud ise tema mõjutustele vastu seista.<ref name="ezpC5" /> Michelangelo mõjutusi võib leida hilisemates El Greco teostes, nagu näiteks "Püha liiga allegooria".<ref name="Q2KV7" /> Maalides ühes oma teoses Michelangelo, Tiziani, Clovio ja eeldatavalt Raffaeli portreesid, ei väljendanud El Greco mitte üksnes oma tänulikkust, vaid soovis nendega ka võistelda. El Greco kommentaaridest nähtub, et El Greco pidas Tiziani, Michelangelot ja Raffaeli jäljendamist väärt eeskujudeks. Omapäraste kunstiliste vaadete (näiteks Michelangelo tehnika laitmine) ja iseloomu tõttu kogus El Greco Roomas üsna peagi vaenlasi. Arhitekt ja kirjanik [[Pirro Ligorio]] kutsus teda "rumalaks välismaalaseks" ning hiljuti avastatud arhiivimaterjalid paljastavad löömingu Farnesega, kes käskis noorel kunstnikul oma paleest lahkuda.<ref name="4nFE9" /> 6. juulil 1572 esitas El Greco selle kohta ametliku kaebuse. Mõni kuu hiljem, 18. septembril 1572, maksis El Greco oma maksud Püha Luuka gildile Roomas.<ref name="cavi2" /> Sama aasta lõpus avas El Greco oma töökoja ning palkas abilisteks kunstnikud Lattanzio Bonastri de Lucignano ja Francisco Preboste. ===Hispaania=== ====Toledosse elama asumine==== [[Image:Domenikos Theotokópoulos, called El Greco - The Assumption of the Virgin - Google Art Project.jpg|thumb|250px|"Neitsi ülestõusmine" (1577–1579, õlimaal lõuendil, {{nowrap|401 × 228 cm}}, Chicago Kunstiinstituut) oli üks üheksast Santo Domingo el Antiguo kirikule tehtud maalist, mis oli El Greco esimeseks tööks Hispaanias Toledos]] Aastal 1577 rändas El Greco [[Madrid]]i, seejärel [[Toledo]]sse, kus valmisid tema täiseas loodud tööd.<ref name="aoksV" /> Sel ajal oli Toledo suure asustustihedusega Hispaania religioonipealinn, millel oli "hiilgav minevik, jõukas olevik ja ebakindel tulevik".<ref name="Kagan" /> Roomas oli El Greco teeninud ära mõnede intellektuaalide austuse, kuid pidi vastu võtma ka mõningate kunstikriitikute vaenulikkuse.<ref name="Tazartes36" /> 1570. aastatel oli hiiglaslik klooster-palee El Escorial alles ehitusjärgus ning Hispaania kuningal Philip II oli raskusi leidmaks hoone kaunistamiseks suurte maalidega häid kunstnikke. Titian oli surnud ning [[Tintoretto]], [[Paolo Veronese|Veronese]] ja Anthonis Mor keeldusid kõik Hispaaniasse tulemast. Philip pidi lootma Juan Fernándes de Navarrete väiksemale andekusele, kelle ''gravedad y decoro'' ("tõsiduse ja väärikuse") kuningas heaks kiitis. Kuid ta oli just 1579. aastal surnud; see hetk oleks pidanud El Greco jaoks olema ideaalne.<ref name="2zWTM" /> Clovio ja Orsini kaudu kohtus El Greco hispaania humanisti ja Philipi agendi Benito Arias Montanoni, vaimuliku Pedro Chacóni ja Toledo katedraali dekaani Diego de Castilla poja Luis de Castillaga.<ref name="Plaka43-44" /> Tänu El Greco sõprusele Castillaga sai kunstnik oma esimesed suured tellimused Toledos. Ta saabus Toledosse juulis 1577 ning allkirjastas lepingud mitme maali teostamiseks, mis pidid kaunistama Silose Saint Dominici kloostrit Tolidos. Siis valmis ka tema kuulsamaid teoseid "El Espolio" ("Kristuse lahtiriietamine")<ref name="Irving" /> Septembriks 1579 oli El Greco maalinud Santo Domingo jaoks üheksa maali, kaasa arvatud "Püha kolmainsus" ja "Neitsi ülestõusmine". Need teosed said kunstniku maine aluseks Toledos. El Greco ei plaaninud Toledosse elama jääda, kuna ta soovis saavutada Philipi soosingut ning jätta tema õukonda märk maha.<ref name="d6aCW" /> Ta suutis tõepoolest saada monarhilt kaks suurt tellimustööd: "Püha liiga allegooria" ja "Saint Maurice'i märterlus". Kuid kuningale need teosed ei meeldinud ning Saint Maurice'i altarimaal paigutati kapiitlisaali, mitte kabelisse nagu algselt oli plaanitud. El Grecole ta rohkem tellimustöid ei andnud.<ref name="tM7J7" /> Kuninga rahulolematuse põhjused on ebaselged. Mõned uurijad arvavad, et Philipile ei meeldinud kaasaegsete inimeste paigutamine religioossetesse stseenidesse; teised arvavad, et El Greco teosed rikkusid [[vastureformatsioon]]i põhireeglit, mis ütleb, et maalil on sisu stiilist olulisem.<ref name="QMJN1" /> Philip pööras enda tellitud kunstiteostele isiklikku tähelepanu ja tal oli väga kindel maitse. Philipi järgmine katsetus [[Federico Zuccari]]ga oli veelgi vähem edukas.<ref name="vu6DG" /> Igatahes lõpetas Philipi rahulolematus El Greco igasugused võimalikud lootused kuninglikule eestkostele. ==== Hilisemad aastad==== [[Image:El Greco - The Burial of the Count of Orgaz.JPG|thumb|left|250px|"Krahv Orgazi haudapanemine" (1586–1588, õlimaal lõuendil, {{nowrap|480 × 360 cm}}, Santo Tomé, Toledo), praeguseks El Greco tuntuim teos, kirjeldab populaarset kohalikku legendi. Erakordselt suur maal, mis on selgelt jagatud kaheks: taevane tegevus ülal, maine all]] Kuninga soosinguta pidi El Greco Toledosse jääma, kus teda 1577. aastal suurepärase kunstnikuna vastu võeti.<ref name="EGmHN" /> 17. sajandi jutlustaja ja poeet Hortensio Félix Paravicino on öelnud: "Kreeta andis talle elu ning maalikunstniku ametioskused, Toledo aga parema kodumaa kus ta läbi Surma hakkas saavutama igavest elu."<ref name="hs28T" /> 1585. aastal olevat ta palganud abiliseks Francisco Preboste ning asutanud töökoja kus loodi nii altari raamistikke ja kujusid kui ka maale.<ref name="puyko" /> 12. märtsil 1586 sai ta töötasu oma praeguseks tuntuima teose, “Krahv Orgazi matmine" eest.<ref name="582n6" /> El Greco jaoks olid aastad 1597–1607 väga intensiivsed. Sel ajal sai ta mitmed suured tellimused ning tema töökojas loodi mitmetele religioossetele institutsioonidele pildilisi ja skulpturaalseid ansambleid. Selle perioodi suuremad teosed olid Toledo San José kabeli kolm altarit (1597–1599); kolm maali (1596–1600) Colegio de Doña María de Aragonile Madridis ning peaaltar, neli külgaltarit ja maal "St. Ildefonso" (1603–1605) de la Caridad Haigla (Halastuse haigla) kabelile Illescases. 1607–1608 sattus El Greco töötasu teemadel pikaajalisse juriidilisse vaidlusse Halastuse haigla juhtidega; see ja muud õiguslikud lahkarvamused olid põhjuseks tema majanduslikule kitsikusele elu lõpuaastatel.<ref name="64NqR" /> 1608. aastal sai ta viimase suurema töötasu Toledo Ristija Johannese Haiglalt. Toledost sai El Grecole kodu. Säilinud lepingutes mainitakse teda alates 1585. aastast kui üürnikku Marquis de Villenale kuuluvas kompleksis, mis koosnes kolmest korterist ja 24 toast.<ref name="9f7uh" /> Just nendes korterites, kus asusid ka tema töökojad, veetis ta ülejäänud elu maalides ja õppides. Tema elustiil oli küllaltki märkimisväärne: mõnikord tellis ta endale õhtusöögi kõrvale meeleolu looma muusikud. See, kas ta elas oma hispaanlannast kaaslase Jerónima de Las Cuevasega, kellega ta tõenäoliselt ei abiellunud, ei ole kinnitust leidnud. Naine oli tema ainsa poja Jorge Manueli (sündinud 1578) ema. Pojast sai samuti maalikunstnik, kes abistas oma isa ning jätkas tema kompositsioonide kordamist ka aastaid pärast stuudio pärimist. 1604. aastal sündis Jorge Manueli ja Alfonsa de los Moralesi poeg ja El Greco lapselaps Gabriel, kelle ristis Toledo valitseja ja kunstniku isiklik sõber Gregorio Angulo. Tavera haiglale tellimustöö tegemise ajal jäi El Greco raskelt haigeks ja kuu hiljem, 7. aprillil 1614 suri ta 73-aastaselt. Mõni päev enne, 31. märtsil, andis ta oma pojale volituse oma testamendi loomiseks, tunnistajateks olid kaks kunstniku kreeklasest sõpra (El Greco ei kaotanud kunagi sidet oma kreeka juurtega).<ref name="ZtDb7" /> Ta maeti Santo Domingo el Antigua kirikusse.<ref name="56Vfj" /> ==Kunst== ===Tehnika ja stiil=== [[Image:El Expolio, por El Greco.jpg|thumb|"Kristuse lahtiriietamine" ({{lang|es|"El Espolio"}}) (1577–1579, õlimaal lõuendil, {{nowrap|285 × 173 cm}}, Toledo katedraali käärkamber) on üks kuulsamaid El Greco [[altarimaal]]e. El Greco altarimaalid on tuntud oma dünaamilise kompositsiooni ja uuenduslikkuse poolest.]] El Greco stiili põhialuseks oli intuitsiooni ja fantaasia ülimuslikkus loomingu subjektiivsuse üle. El Greco heitis kõrvale klassitsistlikud kriteeriumid nagu proportsioon ja mõõtmed. Ta uskus, et graatsia on kunsti ülim eesmärk, kuid maalikunstnik saavutab graatsia vaid siis, kui ta suudab keerukamaidki probleeme ilmse kergusega lahendada. El Greco pidas värve kõige olulisemaks ja taltsutamatumaks elemendiks maalikunstis ning kuulutas, et värvid on vormist ülimad. Maalikunstnik ja teoreetik Francisco Pacheco, kes külastas El Grecot 1611. aastal kirjutas, et kunstnikule meeldisid "jämedakoelised ja segamata värvide laigud, mis olid tõendiks tema käteosavusest".<ref name="JHBoh" /> Esimesena seostas El Greco kunsti manerismi ja antinaturalismiga kunstiajaloolane Max Dvořák.<ref name="dZMoS" /> Tänapäeva uurijad peavad El Grecot "tüüpiliseks maneristiks" ning peavad eeskujudeks renessansi neoplatonismi.<ref name="kLXzF" /> Nicholas Penny arvab, et "Hispaanias lõi El Greco oma isikliku stiili."<ref name="gPTjl" /> Oma täiskasvanuea teostes demonstreeris El Greco talle omast kalduvust rohkem dramatiseerida kui kirjeldada. Tugevad emotsioonid kanduvad maalilt üle otse vaatajatele. Pacheco arvates oli El Greco häiriv, vägivaldne ja kohati näiliselt hoolimatult loodud stiil õpitud meetod loomaks stiili vabadust. Eelistades maalida eriti pikki ja saledaid figuure ja väljavenitatud kompositsioone mis teenisid nii ilmekuse kui ka esteetilisi eesmärke, jõudis ta loodusseaduste ignoreerimiseni ning venitas nii veelgi oma kompositsioone pikemaks, eriti kui need olid mõeldud altarimaalideks.<ref name="lNKck" /> Inimkeha anatoomia muutub El Greco teostes järjest ebamaisemaks. El Greco stiilile on omane eriline valguse kasutus. Jonathan Brown on märkinud: "igal kujul näib olevat oma isiklik sisemine valgus või peegeldab see valgust, mille allikas ei ole tuvastatav".<ref name="NjOPs" /> Tänapäeva uurijad kinnitavad Toledo tähtsust El Greco stiili lõplikus kujunemises ning rõhutavad kunstniku võimet kohandada oma stiili vastavalt ümbritsevale keskkonnale.<ref name="Zgtn4" /> Harold Wethey väidab, et "olenemata kreeka päritolust ja Itaalias õpitud erialastest oskustest sukeldus kunstnik Hispaania religioossesse keskkonda niivõrd, et muutus Hispaania müstitsismi tähtsaimaks visuaalseks esindajaks".<ref name="OXDBj" /> El Greco oli ka suurepärane portreemaalija, kes suutis lisaks portreteeritava välistele omadustele edasi anda ka tema iseloomu.<ref name="AlUCh" /> Portreesid on kunstnik maalinud vähem kui religioosseid maale. Wethey kõrvutab tema portreesid [[Tizian]]i ja [[Rembrandt]]i vastava loominguga".<ref name="OXDBj" /> ===Arhitektuur ja skulptuur=== El Greco oli oma eluajal lugupeetud arhitekt ja skulptor.<ref name="l5Fzx" /> Tavaliselt kujundas ta terve altari ise, töötades nii arhitekti, skulptori kui ka maalikunstnikuna – näiteks de la Caridadi haigla puhul. Seal kaunistas ta haigla kabeli, kuid puidust altar ja skulptuurid on kõik tõenäoliselt hävinud.<ref name="HlrvW" /> "El Espolio" ("Kristuse lahtiriietamine") tarbeks valmistas kunstnik kullatud puidust altari mis on hävinud, kuid väike skulptuuride grupp "St. Ildefonso ime" on siiani raamistiku küljes säilinud.<ref name="OXDBj" /> Tema tähtsaim arhitektuuriline saavutus oli Santo Domingo el Antiguo kirik ja mungaklooster, mille tarbeks valmisid ka skulptuurid ja maalid.<ref name="W9dSL" /> El Grecot peetakse maalikunstnikuks, kes ühendas arhitektuuri oma maalikunstiga.<ref name="JQt7I" /> Teda on tunnustatud ka tema enda kahele maalile valmistatud raamide eest. Oma [[Vitruvius]]e raamatusse "De architectura" on El Greco kirjutanud märkusi, milles ta kummutab Vitruviuse poolehoiu arheoloogiliste leidude, kanooniliste proportsioonide, perspektiivi ja matemaatika asjus. Vitruviuse viisi muuta proportsioone kompenseerimaks kaugust vaatajast, pidas El Greco koletuks. El Greco tundis vastumeelsust reeglite vastu arhitektuuris; eelkõige uskus ta loomisvabadusse ja seisis uudsuse, vaheldusrikkuse ja keerukuse eest. Taolised ideed olid aga tolle ajastu arhitektuuriringkondade jaoks liialt ekstreemsed.<ref name="JQt7I" /> ==Pärand maailmale== ===Surmajärgne tuntus=== [[Image:Trinidad El Greco2.jpg|thumb|"Püha kolmainsus" (1577–1579, {{nowrap|300 × 178 cm}}, õlimaal lõuendil, Museo del Prado, Madrid, Hispaania) on üks "Santo Domingo el Antiguo" kiriku tarbeks loodud teostest]] Kuna El Greco teosed vastandusid varasele barokkstiilile, mis oli 17. sajandi alguses laialt levinud ja tõrjus välja ka viimased märgid 16. sajandi manerismist, siis El Grecost pärast tema surma suurt lugu ei peetud.<ref name="5UsIx" /> El Grecot ei mõistetud ning tal puudusid mõjukad järgijad.<ref name="Plaka49" /> Vaid tema poeg ja mõni vähetuntud maalikunstnik valmistasid nõrku koopiaid tema teostest. 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi alguse Hispaania kriitikud kiitsid tema meisterlikkust kuid kritiseerisid tema antinaturalistlikku stiili ja keerukat ikonograafiat. Mõned neist kriitikutest, nagu näiteks Acislo Antonio Palomino de Castro y Velasco ja Juan Agustín Ceán Bermúdez kirjeldasid tema teoseid kui "naeruväärseid", "tobedaid" ja "põlastusväärseid".<ref name="BrownFou" /> Palomino ja Bermúdezi arvamusi korrati Hispaania historiograafias sageli, kasutades lisaks sõnu nagu "kummaline", "pentsik", "originaalne", "ekstsentriline" ja "veider".<ref name="Foundoulaki100" /> Nendes tekstides kordub sageli ka fraas "sukeldunud ekstsentrilisusesse", mis aja jooksul arenes "hulluseks". [[Romantism]]i tuulte saabumisega 18. sajandi lõpus hakati El Greco teoseid uue pilguga vaatama.<ref name="Plaka49" /> Gautier pidas El Grecot ideaalseks romantiliseks kangelaseks ("andekas", "valesti mõistetud", "hull"). Tema oli esimene, kes väljendas selgelt oma poolehoidu El Greco hilisema stiili vastu.<ref name="Foundoulaki100" /> Prantsuse kriitikud Zacharie Astruc ja Paul Lefort aitasid taastada huvi El Greco maalide vastu. 1890. aastatel sai El Greco Pariisis elavate hispaania maalikunstnike eeskujuks ja mentoriks.<ref name="Russel1" /> 1908. aastal avaldas hispaania kunstiajaloolane Manuel Bartolomé Cossío esimese ülevaatliku kalatoogi El Greco töödest; selles raamatus nimetati El Grecot hispaania koolkonna rajajaks.<ref name="Brown43" /> Samal aastal rändas Hispaaniasse prantsuse ekspressionismi õpetlane Julius Meier-Graefe, kes kavatses uurida Velázquezet, kuid sattus hoopis El Greco lummusse; ta kirjeldas oma kogemusi raamatus "Spanische Reise" (Hispaania reis), milles El Grecost sai suur maalikunstnik, kes ei mahtunud minevikus valitsenud kitsasse kunstiringkonda.<ref name="za6u7" /> Meier-Graefe nägi El Greco töödes modernsuse ettekuulutust.<ref name="knzRn" /> Järgmiste lausetega on Meier-Graefe kirjeldanud El Greco mõju omaaegsetele kunstiliikumistele: {{cquote|Ta [El Greco] on avastanud terve uute võimaluste maailma. Isegi ta ise ei suutnud kõiki neid võimalusi ammendada. Kõik generatsioonid peale teda elavad tema reaalsuses. Tema ja tema õpetaja Titiani vahel on suurem erinevus kui tema ja Renoiri või Cézannei vahel. Sellele vaatamata on Renoir ja Cézanne võrratu originaalsuse meistrid, sest El Greco keelt ei ole võimalik ära kasutada, kui selle kasutaja seda üha uuesti uueks ei loo.|30px||Julius Meier-Graefe|"The Spanish Journey"<ref name="Meier458" />}} Arstid August Goldschmidt ja Germán Beritens väitsid, et El Greco maalis taolisi väljavenitatud inimkehi, sest tal oli probleeme nägemisega (võimalik progresseeruv [[astigmatism]] või [[kõõrdsilmsus]]) mille tõttu ta nägi kehasid pikemana, kui need tegelikult olid; arst Arturo Perera viitas aga, et taolise stiili põhjuseks on [[marihuaana]] kasutamine.<ref name="Tazartes68-69" /> ===Mõjutused teistele kunstnikele=== [[Image:El Greco, The Vision of Saint John (1608-1614).jpg|thumb| Maali "Viienda pitseri avamine" (1608–1614, õlimaal, 225&nbsp;×&nbsp;193&nbsp;cm., New York, Metropolitani Kunstimuuseum) peetakse põhiliseks inspiratsiooniallikaks Picasso maalile {{lang|fr|"Les Demoiselles d'Avignon"}} (1907, õlimaal lõuendil, 243,9&nbsp;×&nbsp;233,7&nbsp;cm, New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseum), millel näib olevat teatud morfoloogilisi ja stilistilisi sarnasusi maaliga "Viienda pitseri avamine"]] Efi Foundoulaki on öelnud: "20. sajandi alguse maalikunstnikud ja teoreetikud "avastasid" uue El Greco kuid selle protsessi käigus avastasid ja paljastasid nad ka iseennast."<ref name="Foundoulaki113" /> Tema väljendusrikkus ja värvikasutus mõjutas [[Eugène Delacroix|Eugène Delacroix'd]] ja [[Édouard Manet|Édouard Manet'd]].<ref name="Wethey55" /> Esimese kunstnikuna märkas El Greco teoste morfoloogias strukturaalset kodeeringut üks [[kubism]]i eelkäijaid, [[Paul Cézanne]].<ref name="Plaka49" /> Võrdlev morfoloogiline analüüs paljastas sellised kahe kunstniku ühisosad nagu näiteks inimkeha moonutamine, punakad ja (näiliselt) töötlemata taustad ning sarnasused ruumi kujutamisel.<ref name="Foundoulaki105-106" /> Brown arvab, et "Cézanne ja El Greco on hoolimata neid eraldavatest sajanditest vaimsed vennad".<ref name="Brown28" /> [[Sümbolism|Sümbolistid]] ja [[Pablo Picasso]] oma sinisel perioodil kasutasid El Greco külma tonaalsust, võttes kasutusele tema askeetlike figuuride anatoomia. Ajal, mil Picasso töötas maali "Les Demoiselles d'Avignon" kallal, külastas ta oma sõpra [[Ignacio Zuloaga]]t viimase stuudios Pariisis ning uuris El Greco maali "Viienda pitseri avamine" (mis kuulus 1897. aastast Zuloagale).<ref name="faxvn" /> Seos maalide "Les Demoiselles d'Avignon" ja "Viienda pitseri avamine" vahel märgiti ära 1980. aastate alguses, kui analüüsiti kahe teose stilistilisi sarnasusi ja motiive.<ref name="Johnson" /> El Greco teostest leiab mitmeid kubismile iseloomulike joonte analoogiaid, nagu moonutused ja aja materialistlik tõlgendamine. Picasso arvates on El Greco teoste ülesehitus kubistlik.<ref name="SouchèreFoun" /> 22. veebruaril 1950 alustas Picasso oma teiste maalikunstnike teoste "parafraseerimise" seeriat maaliga "Maalikunstniku portree El Greco järgi".<ref name="Foundoulaki111" /> Ekspressionistid keskendusid El Greco ilmekatele moonutustele. El Greco mõjutas ka [[Jackson Pollock]]it. 1943. aastaks oli Pollock lõpetanud 60 joonistust El Greco järgi ning omas Kreeta meistrist kolme raamatut.<ref name="Pollock" /> El Greco on inspireerinud ka nüüdiskunstnikke. [[Kysa Johnson]] kasutas El Greco maali "Pühast vaimust rasestumine" mõnede oma tööde kompositsiooniliseks raamistikuks ja meistri anatoomilised moonutused peegelduvad mõnevõrra Fritz Chesnuti portreedes.<ref name="Harrison" /> El Greco iseloom ja teosed inspireerisid luuletaja Rainer Maria Rilket. Üks komplekt Rilke poeeme ("Himmelfahrt Mariae I.II.", 1913) põhines otseselt El Greco maalil "Pühast vaimust rasestumine".<ref name="UNMA3" /> Kreeka kirjanik Nikos Kazantzakis, kes tundis El Grecoga hingesugulust pealkirjastas oma autobiograafia "Ülevaade Grecole" ning ülistas Kreetal sündinud kunstnikku.<ref name="Sanders10" /> 1998. aastal andis Kreeka elektroonikahelilooja ja artist [[Vangelis]] välja kunstnikust inspireeritud sümfooniaalbumi "El Greco". See album on edasiarendus varasemale Vangelise albumile "Foros Timis Ston Greco" ("Austusavaldus El Grecole"). Kreetal sündinud kunstniku elu kujutab Kreeka, Hispaania ja Ühendkuningriigi koostöös 2007. aastal valminud film "El Greco". ==Loomingu hulk== El Greco teoste täpse arvu üle on peetud innukaid vaidlusi. Pärast kunstiajaloolase Rodolfo Pallucchini mõjukat uuringut aastast 1937 kasvas El Grecole omistatud teoste arv märgatavalt. Pallucchini omistas El Grecole väikese triptühhoni Galerii Estenses [[Modena]]s signatuuri ("{{lang|el|Χείρ Δομήνιχου}}", Doménikose käega loodud) põhjal, mis asub Modena triptühhoni keskpaneeli tagumisel poolel.<ref name="Tazartes25" /> Üksmeelselt leiti, et see triptühhon on tõepoolest üks El Greco varasematest teostest ning Pallucchini teos muutus aluseks, mille järgi teoseid El Grecole omistati.<ref name="Palluchini" /> Vaatamata sellele väitis Wethey, et Modena triptühhon ei ole kuidagi El Grecoga seotud, ning avaldas 1962. aastal kataloogi {{lang|fr|''raisonné''}}, milles on El Grecole omistatud teoste hulk suuresti vähendatud. Kui kunstiajaloolane José Camón Aznar pidas El Greco omaks 787–829 maali, siis Wethey vähendas selle arvu 285 autentse teoseni ning sakslasest hispaania kunsti uurija Halldor Sœhner omistas kreeta meistrile vaid 137 teost.{{lisa viide}} Hiljem, pärast El Greco signatuuri leidmist maalilt "Neitsi suremine" 1983. aastal ning pärast ulatuslikke uuringuid arhiivides on uurijad järk-järgult veendumas, et Wethey hinnangud ei olnud päris korrektsed ja tema kataloogis avaldatu võib anda moonutanud ülevaate kogu El Greco kunstist ja tema arengust. Signatuuri avastamine maalilt "Neitsi suremine" viis veel kolme "Doménicose" allkirjaga maali omistamiseni El Grecole (Modena triptühhon, St. Luke'i maal neitsist ja lapsest ja Magi kummardamine) ning seejärel hakati autentseteks pidama teisigi maale – mõned neist signeeritud, mõned mitte.<ref name="Alberge" /> Vaidlused El Greco teoste täpse arvu teemadel on jäänud lahendamata ning Wethey kataloog {{lang|fr|''raisonné''}} on nende lahkarvamuste keskpunktiks.<ref name="Mann102" /> El Grecole on omistatud ka mõned skulptuurid, näiteks "Epimetheus ja Pandora". See kaheldav fakt põhineb Pacheco tunnistusel (ta nägi El Greco stuudios kujukeste sarja, kuid need võisid olla ka üksnes mudelid). Säilinud on ka El Greco neli joonistust; kolm neist on ettevalmistavad tööd Santo Domingo el Antiguo altari tarbeks ning neljas on visand ühe tema maali "Ristilöömine" tarbeks.<ref name="Web2" /> ==Vaata ka== *"[[Pattu kahetsev Magdaleena (El Greco)|Pattu kahetsev Magdaleena]]" == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="Kagan">Brown-Kagan. ''View of Toledo'', lk 19</ref> <ref name="Tazartes36">M. Tazartes. ''El Greco'', lk 36</ref> <ref name="Plaka43-44">M. Lambraki-Plaka, ''El Greco—The Greek'', 43–44</ref> <ref name="Irving">M. Irving, [https://web.archive.org/web/20070328083847/http://www.findarticles.com/p/articles/mi_qn4159/is_20040208/ai_n12751299 How to beat the Spanish Inquisition]</ref> <ref name="Plaka49">M. Lambraki-Plaka, ''El Greco—The Greek'', 49</ref> <ref name="BrownFou">Brown-Mann, ''Spanish Paintings'', 43<br>* E. Foundoulaki, ''From El Greco to Cézanne'', 100–101</ref> <ref name="Foundoulaki100">E. Foundoulaki, ''From El Greco to Cézanne'', 100–101</ref> <ref name="Russel1">J. Russel, [http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9C0CE5DC1739F93BA25754C0A964948260 Seeing The Art Of El Greco As Never Before]</ref> <ref name="Brown43">Brown-Mann, ''Spanish Paintings'', 43<br>* E. Foundoulaki, ''From El Greco to Cézanne'', 103</ref> <ref name="Meier458">[[Julius Meier-Graefe]], ''The Spanish Journey'', 458</ref> <ref name="Tazartes68-69">M. Tazartes, ''El Greco'', 68–69</ref> <ref name="Foundoulaki113">E. Foundoulaki, ''From El Greco to Cézanne'', 113</ref> <ref name="Wethey55">H.E. Wethey, ''El Greco and his School'', II, 55</ref> <ref name="Foundoulaki105-106">E. Foundoulaki, ''From El Greco to Cézanne'', 105–106</ref> <ref name="Brown28">J. Brown, ''El Greco of Toledo'', 28</ref> <ref name="Johnson">R. Johnson, ''Picasso's Demoiselles d'Avignon'', 102–113<br>* J. Richardson, ''Picasso's Apocalyptic Whorehouse'', 40–47</ref> <ref name="SouchèreFoun">E. Foundoulaki, ''From El Greco to Cézanne'', 111<br>* D. de la Souchère, {{lang|fr|''Picasso à Antibes''}}, 15</ref> <ref name="Foundoulaki111">E. Foundoulaki, ''From El Greco to Cézanne'', 111</ref> <ref name="Pollock">J.T. Valliere, ''The El Greco Influence on Jackson Pollock'', 6–9</ref> <ref name="Harrison">H.A. Harrison, [http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9504EFDA133CF933A15750C0A9639C8B63 Getting in Touch With That Inner El Greco]</ref> <ref name="Sanders10">Rassias-Alaxiou-Bien, ''Demotic Greek II'', 200<br>* Sanders-Kearney, ''The Wake of Imagination'', 10</ref> <ref name="Tazartes25">M. Tazartes, ''El Greco'', 25</ref> <ref name="Palluchini">R. Pallucchini, ''Some Early Works by El Greco'', 130–135</ref> <ref name="Alberge">D. Alberge, [http://www.guardian.co.uk/uk/2002/nov/23/artsandhumanities.arts Collector Is Vindicated as Icon is Hailed as El Greco]</ref> <ref name="Mann102">R.G. Mann, ''Tradition and Originality in El Greco's Work'', 102</ref> <ref name="Web2">[http://www.guardian.co.uk/uk/2002/nov/23/artsandhumanities.arts El Greco Drawings Could Fetch £400,000], The Guardian</ref> <ref name="RNVOA">Theotokópoulos sai endale nime "el Greco" Itaalias, kus inimeste tundmine nende päritoluriigi või -linna nime järgi oli sel ajal tavapärane. Vaatamata sellele allkirjastas ta enamiku oma töödest nimega Δομήνικος Θεοτοκόπουλος. Artikkel (''El'') tuleb kas itaalia keele veneetsia dialektist või (tõenäolisemalt) hispaania keelest. Hispaania keeles oleks tema nimi ''el Griego''. Itaalias ja Hispaanias tunti kreeta meistrit ''Dominico Greco'' nime all. Alles pärast surma sai ta tuntuks El Greco nime all.</ref> <ref name="kbzI2">J. Brown. ''El Greco of Toledo'', lk 75–77</ref> <ref name="OXDBj">Encyclopaedia Britannica, 2002</ref> <ref name="ytD5v">M. Lambraki-Plaka. ''El Greco—The Greek'', lk 60</ref> <ref name="B9dax">M. Lambraki-Plaka. ''El Greco—The Greek'', lk 40–41</ref> <ref name="MUibC">M. Scholz-Hansel. ''El Greco'', lk 7<br>* M. Tazartes. ''El Greco'', lk 23</ref> <ref name="O56DL">M. Scholz-Hansel. ''El Greco'', lk 7<br></ref> <ref name="6oV8e">A.L. Mayer. ''Notes on the Early El Greco'',lk 28</ref> <ref name="JAbui">M. Scholz-Hansel, ''El Greco'', lk 19</ref> <ref name="hIgcj">R.G. Mann. ''Tradition and Originality in El Greco's Work'', lk 89</ref> <ref name="3xlTP">M. Acton. ''Learning to Look at Paintings'', lk 82</ref> <ref name="g27tB">M. Scholz-Hänsel. ''El Greco'', lk 20<br>* M. Tazartes. ''El Greco'', lk 31–32</ref> <ref name="c9zTS">M. Kimmelman. [http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9A04E1DB173CF930A35753C1A9659C8B63 El Greco, Bearer Of Many Gifts]</ref> <ref name="JYmB8">M. Scholz-Hänsel. ''El Greco'', lk 20</ref> <ref name="SSdJr">M. Lambraki-Plaka. ''El Greco—The Greek'', lk 47–49</ref> <ref name="ezpC5">A. Braham. ''Two Notes on El Greco and Michelangelo'', lk 307–310<br>* J. Jones. [http://arts.guardian.co.uk/features/story/0,,1129065,00.html The Reluctant Disciple]</ref> <ref name="Q2KV7">L. Boubli. ''Michelangelo and Spain'', lk 217</ref> <ref name="4nFE9">M. Tazartes. ''El Greco'', lk 32</ref> <ref name="cavi2">Brown-Mann. ''Spanish Paintings'', lk 42</ref> <ref name="aoksV">Encyclopaedia Britannica, 2002}}<br>* M. Tazartes. ''El Greco'', lk 36</ref> <ref name="2zWTM">Trevor-Roper, Hugh; ''Princes and Artists, Patronage and Ideology at Four Habsburg Courts 1517–1633'', Thames & Hudson, London, 1976, pp. 62–68</ref> <ref name="d6aCW">M. Lambraki-Plaka. ''El Greco—The Greek'', lk 45</ref> <ref name="tM7J7">M. Scholz-Hansel. ''El Greco'', lk 40</ref> <ref name="QMJN1">M. Lambraki-Plaka. ''El Greco—The Greek'', lk 45<br>* J. Brown, ''El Greco and Toledo'', 98</ref> <ref name="vu6DG">Trevor-Roper, op cit pp. 63, 66–69</ref> <ref name="EGmHN">J. Pijoan, ''El Greco—A Spaniard'', 12</ref> <ref name="hs28T">L. Berg, [http://www.kaiku.com/greco.html El Greco in Toledo]</ref> <ref name="puyko">Brown-Mann, Spanish Paintings, 42<br>* J. Gudiol, ''Iconography and Chronology'', 195</ref> <ref name="582n6">M. Tazartes, ''El Greco'', 49</ref> <ref name="64NqR">M. Tazartes, ''El Greco'', 61</ref> <ref name="9f7uh">Encyclopaedia The Helios, 1952</ref> <ref name="ZtDb7">M. Scholz-Hansel, ''El Greco'', 81</ref> <ref name="56Vfj">Hispanic Society of America, ''El Greco'', 35–36<br>* M. Tazartes, ''El Greco'', 67</ref> <ref name="JHBoh">A. E. Landon, ''Reincarnation Magazine 1925'', 330</ref> <ref name="dZMoS">J.A. Lopera. ''El Greco: From Crete to Toledo'', lk. 20–21</ref> <ref name="kLXzF">J. Brown. ''El Greco and Toledo'', lk. 110<br>* F. Marias. ''El Greco's Artistic Thought'', lk. 183–184</ref> <ref name="gPTjl">N. Penny, [https://web.archive.org/web/20061210001810/http://www.lrb.co.uk/v26/n05/penn02_.html At the National Gallery]</ref> <ref name="lNKck">M. Lambraki-Plaka. ''El Greco'', lk. 57–59</ref> <ref name="NjOPs">J. Brown, ''El Greco and Toledo'', lk 136</ref> <ref name="Zgtn4">N. Hadjinikolaou, ''Inequalities in the work of Theotocópoulos'', lk 89–133</ref> <ref name="AlUCh">The Metropolitan Museum of Art, [http://www.metmuseum.org/toah/hd/grec/hd_grec.htm El Greco]</ref> <ref name="l5Fzx">W. Griffith, ''Historic Shrines of Spain'', 184</ref> <ref name="HlrvW">E. Harris, ''A Decorative Scheme by El Greco'', 154</ref> <ref name="W9dSL">I. Allardyce, ''Historic Shrines of Spain'', 174</ref> <ref name="JQt7I">Lefaivre-Tzonis, ''The Emergence of Modern Architecture'', 164</ref> <ref name="5UsIx">"Greco, El". Encyclopaedia Britannica. 2002.</ref> <ref name="za6u7">Talbot Rice, ''Enjoying Paintings'', 165</ref> <ref name="knzRn">J.J. Sheehan, ''Museums in the German Art World'', 150</ref> <ref name="faxvn">C.B. Horsley, [http://www.thecityreview.com/elgreco.html The Shock of the Old]</ref> <ref name="UNMA3">F. Naqvi-Peters, ''The Experience of El Greco'', 345</ref> }} == Kirjandus == *Brown, Jonathan (ed.) (1982). "El Greco and Toledo". El Greco of Toledo (catalogue). Little Brown. ASIN B-000H4-58C-Y. *Lambraki-Plaka, Marina (1999). "El Greco-The Greek". Kastaniotis. ISBN 960-03-2544-8. *Scholz-Hansel, Michael (1986). "El Greco". Taschen. ISBN 3-8228-3171-9. *Tazartes, Mauricia (2005). "El Greco". Explorer. ISBN 960-7945-83-2. *Mayer, Aygust L. (January 1939). "Notes on the Early El Greco". Burlington Magazine for Connoisseurs (The Burlington Magazine Publications, Ltd.) 74 (430): 28–29+32–33. *{{cite journal|last=Mann|first=Richard G.|title=Tradition and Originality in El Greco's Work|journal=Journal of the Rocky Mountain|volume=23|pages=83–110|year=2002|url=http://humanities.byu.edu/rmmra/pdfs/23.pdf|publisher=The Medieval and Renaissance Association|format=PDF}} *Acton, Mary (1991). "Learning to Look at Paintings". Oxford University Press. ISBN 0-521-40107-0. *Braham, Allan (June 1966). "Two Notes on El Greco and Michelangelo". Burlington Magazine (The Burlington Magazine Publications, Ltd.) 108 (759): 307–310. *Boubli, Lizzie (2003). "Michelangelo and Spain: on the Dissemination of his Draughtmanship". Reactions to the Master edited by Francis Ames-Lewis and Paul Joannides. Ashgate Publishing, Ltd.. ISBN 0-7546-0807-7. *Brown Jonathan, Mann Richard G. (1997). "Tone". Spanish Paintings of the Fifteenth Through Nineteenth Centuries. Routledge (UK). ISBN 0-415-14889-8. *Brown Jonathan, Kagan Richard L. (1982). "View of Toledo". Studies in the History of Art 11: 19–30. *Pijoan, Joseph (March 1930). "El Greco — A Spaniard". Art Bulletin (College Art Association) 12 (1): 12–19. *Gudiol, José (September 1962). "Iconography and Chronology in El Greco's Paintings of St. Francis". Art Bulletin (College Art Association) 44 (3): 195–203. *Hispanic Society of America (1927). El Greco in the Collection of the Hispanic Society of America. Printed by order of the trustees. ==Välislingid== *[http://dominikostheotokopoulos.webnode.gr El Greco] [[Kategooria:Hispaania maalikunstnikud]] [[Kategooria:Hispaania skulptorid]] [[Kategooria:Hispaania arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1541]] [[Kategooria:Surnud 1614]] qbxls1aajjqww8muhdmkv3q13o7lna6 0 249512 7212375 6768649 2026-08-11T16:56:57Z ~2026-44220-65 235256 7212375 wikitext text/x-wiki '''Duo Star''' (varem ''Kanal 12'') on Eesti telekanal, mis alustas tegevust [[8. juuni]]l [[2011]].<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51297079/ Korduvalt ajapikendust küsinud Kanal 12 alustab 8. juunil]. Eesti Päevaleht, 13. mai 2011.</ref> Kanal näitab filme, sarju ja sporti. Kanal on suunatud eelkõige meestele. [[9. august|9. augustist]] [[2021]] on telekanali nimi Duo 5. {{Telekanal|nimi=Duo 5|omanik=[[Duo Media Networks]]|riik=[[Eesti]]|peakorter=Tallinn, Eesti|leviala=[[Eesti]]|koduleht=[https://duostar.ee duo5.ee]}} 30. aprillil 2024 alustas Duo 5 ka ülejäänud Balti riikides, sealhulgas Lätis ja Leedus, asendades venekeelse telekanali Kanal 7+. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti telekanalid]] 2zw2uzyr9do5xjrvme1y52wz6e1p3ff 0 250680 7212550 7209329 2026-08-12T06:58:08Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ 7212550 wikitext text/x-wiki {{mitte segi ajada|[[Itaalia kuningriik (keskaegne)]] ja [[Itaalia kuningriik (Napoleoni)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2011}}{{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2020}} {{Endine riik |nimi = Itaalia kuningriik <br/> Regno d'Italia ([[itaalia keel|it]]) |lipp = Flag of Italy (1861-1946).svg |lipp-tekst = [[Itaalia lipp|Lipp]] |vapp = Coat of arms of the Kingdom of Italy (1890).svg |vapp-tekst = [[Itaalia vapp|Vapp]] |asendikaart = Italian Colonial Empire (orthographic projection).svg |asendikaart-tekst = {{Legend|#366635|Itaalia}}{{Legend|#CBFE75|Itaalia kolooniad}} {{Legend|#666666|[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus okupeeritud alad}} |algusaasta = 1861 |lõppaasta = 1946 |valitsusvorm = [[konstitutsiooniline monarhia]] <small>(1861–1922)</small> <br/> [[Autokraatia|autokraatlik]] [[diktatuur]] <small>(1922–1926)</small><br/> [[Fašism|fašistlik]] [[üheparteiriik]] <small>(1926–1943)</small><br/> ________________ <br/> [[Sõjaväeline diktatuur]] <small>(Lõuna-Itaalia, 1943–1945)</small> <br/> [[Itaalia sotsialistlik vabariik]] <small>(Põhja-Itaalia, 1943–1945)</small> |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = |pealinn = [[Torino]] <small>(1861–1865)</small> <br/> [[Firenze]] <small>(1865–1871)</small> <br/> [[Rooma]] <small>(1871–1943)</small> <br/> [[Salerno]] <small>(1943–1944)</small> <br/> [[Rooma]] <small>(1944–1946)</small> |riigipea = [[Itaalia kuningas|Kuningas]] |riigipea-nimi = [[Vittorio Emanuele II]] <small>(esimene, 1861–1878)</small> <br/> [[Umberto II]] <small>(viimane, 1946)</small> |riigipea2 = [[Itaalia peaminister|Peaminister]] |riigipea-nimi2 = [[Camillo Benso]] <small>(esimene, 1861)</small> <br/> [[Alcide De Gasperi]] <small>(viimane, 1945–1946)</small> |religioon = [[Kiriku ja riigi eraldamine]] <small>(1870 – [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] lõpp)</small> <br/> [[Usuvabadus]] <small>(1872)</small> |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = [[Itaalia liir]] |eelnes = [[Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|25px]] [[Sardiinia kuningriik]] <br/> [[Pilt:Flag of Kingdom of Lombardy-Venetia.svg|25px]] [[Lombardia-Veneetsia kuningriik]] ([[Pilt:Flag of the Habsburg Monarchy.svg|25px]] [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] kroonimaa) <br/> [[Pilt:Flag of the Papal States (1825-1870).svg|25px]] [[Kirikuriik]] <br/> [[Pilt:Flag of the Kingdom of the Two Sicilies (1816).svg|25px]] [[Mõlema Sitsiilia kuningriik]] |järgnes = [[Pilt:Flag of Italy.svg|25px]] [[Itaalia|Itaalia vabariik]] <br/> [[Pilt:Free Territory Trieste Flag.svg|25px]] [[Trieste Vaba Territoorium|Trieste vaba territoorium]] |hümn = "[[Marcia Reale d'Ordinanza]]" <br/> [[Pilt:Marcia reale d'ordinanza.ogg|center]] |deviis = "Foedere et Religione Tenemur" }} '''Itaalia kuningriik''' ([[itaalia keel]]es ''Regno d'Italia'') oli 1861. aastal [[Itaalia ühendamine|Itaalia ühendamise]] teel [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigi]] juhtimisel loodud riik, mille eelkäija Sardiinia oli. Kuningriik kestis kuni 1946. aastani, kui itaallased valisid [[vabariik]]liku [[põhiseadus]]e. Itaalia kuulutas 1866. aastal liidus [[Preisimaa]]ga [[Austria]]le sõja: vaatamata ebaõnnestunud kampaaniale sai ta pärast [[Otto von Bismarck|Bismarck]]i võitu [[Veneetsia]] piirkonna. Itaalia üksused sisenesid 1870. aastal [[Rooma]], lõpetades paavsti rohkem kui tuhandeaastase ilmaliku võimu. Itaalia võttis 1882. aastal vastu Bismarcki ettepaneku ühineda koos Saksamaa ja Austriaga [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliitu]], millele järgnesid tugevad erimeelsused Prantsusmaaga koloniaalvallutuste suhtes. Kuid, kui suhted [[Berliin]]iga olid väga sõbralikud, jäi liit [[Viin]]iga puhtalt formaalseks. Nii nõustus Itaalia 1915. aastal brittide kutsega ühineda [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] Antandiga, kuna lääneliitlased lubasid osalemise korral territoriaalset kompensatsiooni (Austria-Ungari arvelt), mis oli palju soodsam, kui Viini pakutud Itaalia neutraliteet. Võit sõjas andis Itaaliale suurriigi staatuse, koos püsiva kohaga [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] nõukogus. [[Rahvuslik Fašistlik Partei|Rahvusliku Fašistliku Partei]] valitsemisaegset Itaalia kuningriiki aastast 1922 kuni laialiajamiseni aastal 1943, [[Benito Mussolini]] diktatuuri all, on ajaloolased sageli nimetanud "fašistlikuks Itaaliaks". Fašismi ajal oli kuningriik Teises maailmasõjas [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaaga]] liidus kuni aastani 1943. Ülejäänud kahel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aastal vahetas Itaalia kuningriik pärast Mussolini peaministri ametist minemakihutamist ning fašistliku partei keelustamist poolt. Fašistlik jäänukriik, mis jätkas liitlaste vastu võitlemist, oli Natsi-Saksamaa nukuriik "[[Itaalia Sotsiaalne Vabariik]]", mida ikka juhtis Mussolini ja talle lojaalsed fašistid Põhja-Itaalias. Varsti pärast sõda viis rahva rahulolematus [[Itaalia konstitutsiooniline referendum|Itaalia konstitutsioonilise referendumini]], millel küsiti, kas Itaalia peaks jääma monarhiaks või saama vabariigiks. Itaallased otsustasid monarhia kaotada ja moodustada [[Itaalia|Itaalia vabariigi]], mis on Itaalia täna. == Territoorium == Itaalia kuningriik hõlmas kogu territooriumi, mis tänapäeva Itaaliagi. Kuningriigi territooriumi kiire kasv toimus [[Itaalia ühendamine|Itaalia ühendamise]] käigus kuni aastani 1870. Riik ei omanud pikka aega [[Trieste]]t või [[Trentino-Alto Adige]]t, mis on tänapäeval Itaalia osad, ning omastas need alles aastal 1919. Pärast [[Versailles' rahu|Versailles]]' ja [[Saint-Germaini rahu|Saint-Germaini]] rahulepingut omastas riik [[Gorizia]], Trieste ja [[Istria]] (praegu [[Horvaatia]] ja [[Sloveenia]] osad) ning väikseid osi tänapäeva Loode-Horvaatias, samuti väikese osa Horvaatia [[Dalmaatsia]] provintsist. Teise maailmasõja ajal sai kuningriik veel Sloveenia ja Dalmaatsia territooriume. Pärast Teist maailmasõda kehtestati tänapäeva Itaalia piirid ja kuningriik loobus nende maade nõudmisest. Itaalia kuningriik omas ka kolooniaid ja protektoraate ning nukuriike, nagu tänapäeva [[Eritrea]], [[Somaalia]], [[Liibüa]], Etioopia (okupeeritud aastal 1936 Itaalia poolt ja siis okupeeritud Teises maailmasõjas Suurbritannia poolt), [[Albaania]], [[Kreeka]] (okupeeritud Teises maailmasõjas), [[Sõltumatu Horvaatia Riik|Horvaatia]] (Itaalia ja Saksamaa nukuriik Teises maailmasõjas), [[Kosovo]] (okupeeritud Teises maailmasõjas) ja [[Montenegro kuningriik (1941–1944)|Montenegro]] (okupeeritud Teises maailmasõjas). ==Valitsus== Itaalia kuningriik oli teoreetiliselt [[konstitutsiooniline monarhia]]. Täidesaatev võim kuulus [[Itaalia kuningas|monarhile]], seda teostati ametisse nimetatud ministrite kaudu. [[Itaalia parlament|Parlamendi]] kaks koda – ametisse nimetatav senat ja valitav esindajatekoda – piirasid monarhi võimu. Kuningriigi [[põhiseadus]] oli "[[Statuto Albertino]]", endine Sardiinia kuningriigi valitsusdokument. Teoreetiliselt olid ministrid vastutavad vaid kuninga ees. Kuid praktikas oli Itaalia valitsusel ilma parlamendi toetuseta võimatu võimule jääda. Esindajatekoja liikmed valiti [[Majoritaarne valimissüsteem|majoritaarse valimissüsteemiga]] valimistel ühetaolistes ringkondades. Kandidaat vajas 50% valinute ja 25% registreeritud valijate toetust, et olla valitud hääletamise esimeses voorus. Kui esimeses hääletusvoorus ei suudetud kõiki kohti täita, toimus varsti pärast seda ülejäänud kohtade täitmiseks teine voor. Pärast eksperimenteerimist 1882. aastal kehtestati Esimese maailmasõja järel suurte, piirkondlike, mitmekohaliste valimisringkondadega [[võrdeline valimissüsteem]]. [[Sotsialism|Sotsialistidest]] sai suurim partei, kuid nad olid võimetud moodustama valitsust, kuna parlament oli koos kristlike [[Populism|populistide]] ja [[Klassikaline liberalism|klassikaliste liberaalidega]] kolme erinevasse fraktsiooni jagatud. Valimised toimusid aastatel 1919, 1921 ja 1924: viimasel korral tühistas Mussolini võrdelise valimissüsteemi ja asendas selle [[Acerbo seadus]]ega, mis andis fašistlikule parteile absoluutse enamuse parlamendis. Aastatel 1925–1943 oli Itaalia peaaegu ''[[de jure]]'' [[Fašism|fašistlik]] diktatuur, kuigi põhiseadus jäi ametlikult jõusse ja fašistid ei muutnud seda, kuna monarhia toetas ka fašistlikku poliitikat ja institutsioone. Muutusi poliitikas toimus – [[1928]]. aastal loodi [[Fašismi Suur Nõukogu]] kui valitsusorgan, mis kehtestas kontrolli valitsussüsteemi üle, ja esindajatekoda asendati aastal [[1939]] [[Kimpude ja Korporatsioonide Koda|Kimpude ja Korporatsioonide Kojaga]] (''Camera dei Fasci e delle Corporazioni''). == Monarhid == Itaaliat juhtinud [[Savoia dünastia]]st monarhid olid * '''[[Vittorio Emanuele II]]''' (1861–1878) – endine [[Sardiinia kuningas]] ja esimene ühendatud Itaalia kuningas. * '''[[Umberto I]]''' (1878–1900) – astus [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliit]]u koos [[Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]]ga. Mõrvati anarhisti poolt 1900. aastal. * '''[[Vittorio Emanuele III]]''' (1900–1946 ) – Itaalia kuningas Esimese maailmasõja ja Benito Mussolini fašistliku režiimi ajal. * '''[[Umberto II]]''' (1946) – viimane Itaalia kuningas, keda sunniti korraldama referendum selle kohta, kas Itaalia peaks jääma monarhiaks, ja kus itaallased hääletasid vabariigi poolt. == Ajalugu == === Ühendamisprotsess (1848–1870) === [[Fail:Italy unification 1815 1870.jpg|pisi|[[Itaalia ühendamine|Itaalia ühendamise]] protsess]] Itaalia kuningriigi loomine oli Itaalia rahvuslaste ja [[Savoia dünastia]]le ustavate monarhistide ühendatud jõupingutuste tulemus, et luua ühendatud kuningriik, mis hõlmaks terve [[Apenniini poolsaar]]e. Pärast [[1848. aasta revolutsioonid Itaalias|1848. aasta revolutsiooni]] oli Itaalia ühendamisliikumise tunnustatud juht Itaalia revolutsionäär [[Giuseppe Garibaldi]]. Ta oli populaarne lõunaitaallaste hulgas ja maailmas oli teada tema väga ustavaid järgijaid. Garibaldi juhtis Itaalia vabariiklikku ühendamisliikumist Lõuna-Itaalias, kuid Põhja-Itaalia [[Savoia dünastia]]st monarhia [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigis]], ''de facto'' [[Piemonte]] riigis, mille valitsust juhtis [[Camillo Benso, krahv Cavour]], omas ka ambitsioone ühendatud Itaalia riigi rajamiseks. Kuigi kuningriigil ei olnud sidemeid [[Rooma]]ga (mida loeti loomulikuks Itaalia pealinnaks, kuid mis oli veel [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] pealinn), esitas kuningriik edukalt väljakutse [[Austria keisririik|Austriale]] [[Itaalia teine iseseisvussõda|Itaalia teises iseseisvussõjas]], vabastades [[Lombardia-Veneetsia kuningriik|Lombardia-Veneetsia]] Austria võimu alt. Kuningriik lõi ka tähtsad liidud, mis aitasid tal parandada võimalusi Itaalia ühendamiseks, nagu [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] ja [[Teine Prantsuse keisririik|Prantsusmaaga]] [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]]. Sardiinia oli sõltuv Prantsusmaa kaitsest ning 1860. aastal pidi Sardiinia suhete säilitamiseks loovutama Prantsusmaale territooriume, kaasa arvatud Garibaldi sünnikoha [[Nice]]'i. [[Fail:Francesco Hayez 041.jpg|pisi|vasakul|[[Camillo Benso, krahv Cavour]], ühendatud Itaalia esimene peaminister]] Cavour esitas väljakutse Garibaldi vabariiklikele ühendamise jõupingutustele, organiseerides populaarseid rahutusi [[Kirikuriik|Kirikuriigis]]. Ta kasutas neid rahutusi ettekäändena rünnata riiki, kuigi rünnak vihastas [[Katoliku kirik|katoliiklasi]], kellele ta rääkis, et rünnak oli jõupingutus kaitsta [[Katoliku kirik|Rooma katoliku kirikut]] Garibaldi antiklerikaalsete ilmalike rahvuslastest vabariiklaste eest. Ainult väike osa Kirikuriigist ümber Rooma jäi [[Pius IX|paavst Pius IX]] kontrolli alla. Vaatamata erimeelsustele nõustus Cavour liituma Garibaldi [[Lõuna-Itaalia]]ga, võimaldades aastal 1860 moodustada liidu Piemonte-Sardiiniaga. 18. veebruaril 1861 kuulutas parlament välja Itaalia kuningriigi loomise (ametlikult kuulutati seda [[Itaalia ühendamine|17. märtsil 1861]]), mis koosnes nii [[Põhja-Itaalia]]st kui ka Lõuna-Itaaliast. [[Sardiinia kuningriik|Piemonte-Sardiinia]] kuningas [[Vittorio Emanuele II]] [[Savoia dünastia]]st kuulutati [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningaks]]. Seda tiitlit ei oldud kasutatud pärast [[Napoleon I]] taandumist 6. aprillil 1814. [[Fail:Tranquillo Cremona - Vittorio Emanuele II.jpg|pisi|[[Vittorio Emanuele II]], ühendatud Itaalia esimene kuningas]] Pärast ühendamist suurenesid pinged monarhistide ja vabariiklaste vahel kogu Itaalias. Aprillis 1861 tuli Garibaldi Itaalia parlamenti ja vaidlustas Cavouri juhirolli valitsuses, süüdistas teda Itaalia jagamises ja rääkis kodusõja võimalusest põhjapoolse kuningriigi ja Garibaldi jõudude vahel lõunas. 6. juunil 1861 Cavour suri. Järgnenud poliitilise ebastabiilsuse ajal muutusid Garibaldi ja vabariiklased üha revolutsioonilisemaks. Garibaldi arreteerimine aastal 1862 põhjustas ülemaailmset poleemikat. [[Fail:Giuseppe Garibaldi (1866).jpg|pisi|vasakul|[[Giuseppe Garibaldi]], suur väejuht Itaalia ühendamise ajal]] 1866. aastal pakkus [[Preisimaa peaminister]] [[Otto von Bismarck]] Vittorio Emanuele II liitu [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigiga]] [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõjas]]. Vastutasuks lubas Preisimaa Itaalial annekteerida Austria kontrollitava [[Veneetsia]]. Kuningas nõustus liiduga ja algas [[Itaalia kolmas iseseisvussõda]]. Sõjaliselt halvasti organiseeritud Itaalial läks sõjas Austria vastu halvasti, kuid Preisimaa võit võimaldas Itaalial annekteerida Veneetsia. Üheks peamiseks takistuseks Itaalia ühendamisel jäi Rooma. 1870. aastal läks Preisimaa sõtta Prantsusmaaga, algas [[Prantsuse-Preisi sõda]]. Et seista suure [[Preisi armee]] vastu, tõi Prantsusmaa oma väed – mis kaitsesid Kirikuriigi jäänuseid ja Pius IX – võitluseks preislaste vastu Roomast ära. Itaalia kasutas Preisimaa võitu Prantsusmaa vastu ära, võttes Kirikuriigi prantslastelt üle. Rooma vallutati Itaalia kuningriigi poolt pärast mõnd lahingut ning [[paavsti zuaavid]]e ja Püha Tooli ametlike vägede sissisõda Itaalia vallutajate vastu. Itaalia ühendamine oli lõpule viidud ja varsti pärast seda sai Itaalia pealinnaks Rooma. Majanduslikud olud ühendatud Itaalias olid kehvad: puudusid tööstuse ja transpordirajatised, valitses äärmine vaesus, suur kirjaoskamatus ja ainult väikesel protsendil rikastel itaallastel oli õigus valida. Ühendamisliikumine oli suuresti olnud sõltuvuses välisjõudude toetusest ja jäi nii ka pärast. Pärast Rooma vallutamist 1870. aastal jäid Itaalia ja [[Püha Tool|Vatikani]] suhted 60 aastaks hapuks, kuna [[paavst]] kuulutas end [[Vatikani vang]]iks. Katoliku kirik protestis sageli Itaalia valitsuste poolt mõjutatud ilmalike ja antiklerikaalsete meetmete vastu, keeldus kohtumast kuninga saadikutega ja kutsus katoliiklasi üles mitte hääletama Itaalia valimistel. See kestis kuni aastani 1929, mil taastati positiivsed suhted Itaalia kuningriigi ja Vatikani vahel pärast [[Lateraani kokkulepped|Lateraani kokkulepete]] allkirjastamist. === Liberaalne periood (1870–1914) === [[Fail:Sommer, Giorgio (1834-1914) - n. 3931 - Galleria V. E. (Milano).jpg|pisi|[[Galleria Vittorio Emanuele II]] [[Milano]]s. Arhitektuurne teos, mis loodi 1880. aastatel ja nimetati Itaalia esimese kuninga [[Vittorio Emanuele II]] järgi]] Pärast ühendamist valitses Itaalia poliitikas [[liberalism]]: liberaalsed konservatiivid (''Destra storica'') olid piirkonniti killustatud ja liberaal-konservatiivne peaminister [[Marco Minghetti]] hoidis võimu ainult seetõttu, et teostas opositsiooni rahustamiseks revolutsioonilist ja vasakpoolset poliitikat (nagu raudteede riigistamine). Aastal 1876 Minghetti kukutati ja teda asendas liberaal [[Agostino Depretis]], kes alustas pikka liberaalset perioodi. Liberaalset perioodi märgistasid korruptsioon, valitsuse ebastabiilsus, jätkuv vaesus Lõuna-Itaalias ning autoritaarsete meetmete kasutamine Itaalia valitsuse poolt. Depretis alustas oma ametiaega peaministrina, algatades eksperimentaalse poliitilise idee ''[[Trasformismo]]''. ''Trasformismo'' teooria oli, et valitsusse tuleb valida erinevaid mõõdukaid ja võimekaid poliitikuid väljastpoolt parteisid. Tegelikult oli ''trasformismo'' autoritaarne ja korruptiivne, Depretis sundis piirkondi hääletama tema kandidaatide poolt, kui need soovisid Depretiselt võimul olles tulusaid lepinguid saada. Itaalia 1876. aasta üldvalimistel osutus valituks ainult neli parempoolset esindajat, mis võimaldas Depretisel valitsuses domineerida. Despootlikud ja korruptiivsed toimingud olid arvatavasti võtmetähendusega, kuidas Depretis suutis hoida Lõuna-Itaalia toetust. Depretis viis ellu autoritaarseid meetmeid, nagu avalike koosolekute keelustamine, "ohtlike" isikute saatmine sisepagendusse kaugetele vanglasaartele ümber Itaalia ja militaristliku poliitika elluviimine. Depretis kehtestas ajastule vastuolulisi õigusakte, nagu võlavangistuse kaotamine, tasuta ja kohustusliku põhihariduse kehtestamine, samas kohustusliku usuõpetuse lõpetamine põhikoolides. [[Fail:Triple Alliance.png|pisi|325px|vasakul|[[Kolmikliit (1882)|Kolmikliit]] 1913.aastal (märgitud punasega)]] 1887. aastal sai peaministriks [[Francesco Crispi]] ja suurendas valitsuse jõupingutusi välispoliitikas. Crispi töötas selle nimel, et teha Itaaliast maailma suurvõim, kuigi sõjalisi kulutusi suurendades, propageeris ekspansionismi ja püüdis võita [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] poolehoidu. Itaalia ühines aastal 1882 koos Saksamaa ja [[Austria–Ungari|Austria-Ungari]]ga [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliit]]u ja see jäi ametlikult jõusse kuni aastani 1915. Kuigi aidates Itaaliat strateegiliselt arendada, jätkas ta ''trasformismo''<nowiki/>'t ja oli autoritaarne, kui võtta sõjaseisukorra kasutamist opositsiooniparteide keelustamiseks. Olenemata autoritaarsusest ajas Crispi liberaalset poliitikat nagu avaliku tervise seadus aastast 1888 ja kohtute loomine hüvitisteks valitsuse omavoli vastu. ==== Kultuur ja ühiskond ==== Itaalia ühiskond pärast ühendamist ja peaaegu läbi kogu liberaalse perioodi oli jagatud teravalt piki klassi-, keele-, piirkonna- ja sotsiaalpiire. Ühised kultuurilised tunnused selle aja Itaalias olid [[sotsiaalne konservatism]], sealhulgas tugev usk perekonda kui institutsiooni ja [[Patriarhaalsus|patriarhaalsed]] väärtused. Muus osas oli Itaalia kultuur jagatud. [[Aristokraatia|Aristokraatlikud]], [[Itaalia aadel|aadli-]] ja [[kõrgem keskklass|kõrgema keskklassi]] pered selle aja Itaalias olid väga traditsionaalsed, ja kõrgemast keskklassist on teada, et sageli lahendasid nad omavahelisi tülisid duellidel. Pärast ühendamist sai arvukalt endise kuningliku aadelkonna järeltulijaid Itaalia kodanikeks, arvuliselt 7387 aadliperet. Paljud Itaalia eliidist olid rikkad maaomanikud, kes säilitasid [[feodaalühiskond|feodaalühiskonna]] seoses suure arvu talupoegade rakendamisega nende põllumajandussüsteemis. Itaalia ühiskond sel perioodil püsis väga jagatuna piirkondlike ja kohalike alamühiskondadeks, mis sageli omasid ajaloolist rivaliteeti üksteisega. Ühendamise ajal ei olnud Itaalial ühtset riigikeelt; [[toskaana murre]]t (mida siis tunti itaalia keelena) kasutati ainult [[Firenze]]s, samas mujal domineerisid kohalikud murded. Isegi kuningriigi esimene kuningas [[Vittorio Emanuele II]] teati rääkivat peaaegu eranditult piemonte murret ja [[prantsuse keel]]t, isegi oma valitsuse ministritega. Lisaks sellele oli kirjaoskus sel ajastul vilets. 1871. aasta loenduse andmetel oli 61,9% Itaalia meestest ja 75,7% naistest kirjaoskamatud; seda oli palju enam kui mujal Lääne-Euroopas samal perioodil. Mõned ajaloolased on väitnud, et selle aja loendus kirjaoskuse kohta oli väga leebe, kuna hinnati vaid, kas osatakse kirjutada oma nime ja lugeda üht silti, mis võib tähendada, et kirjaoskus Itaalias oli hullem, kui loendus näitas. Kirjaoskamatuse taset süvendas asjaolu, et Itaalias oli pärast ühendamist väga vähe riigikoole ning keele murreteks jagunemise tõttu ei olnud üleitaalialist populaarset ajakirjandust. Itaalia valitsus püüdis liberaalsel perioodil vähendada kirjaoskamatust, rajades ametliku itaalia keele õpetamiseks riigikoole. Kirjaoskus ja oskamatus varieerusid tasemelt erinevates Itaalia piirkondades, kus oli erinev riikliku hariduse kvaliteeditase, ning halvim oli Lõuna-Itaalias, mis sai minimaalse rahastuse. Elustandard oli liberaalsel perioodil madal, eriti Lõuna-Itaalias erinevate haiguste tõttu nagu [[malaaria]] ja sel perioodil esinenud epideemia. Tervikuna oli esialgu suur suremus, 1871. aastal suri 30 inimest 1000 inimese kohta, kuigi see vähenes 1890. aastateks 24,2 surmajuhtumini 1000 inimese kohta. Lisaks oli 1871. aastal laste suremus, kes surid esimesel eluaastal, 22,7%, samas laste suremus enne viiendat sünnipäeva oli väga suur, 50%. Aastatel 1891–1900 vähenes laste suremus, kes surid esimesel eluaastal, 17,6%-ni. ==== Majandus ==== Ühendamisega seisis uus kuningriik silmitsi tõsiste majanduslike probleemidega ja majandusliku ebavõrdsusega piki poliitilisi, sotsiaalseid ja piirkondlikke piire. Liberaalsel perioodil jäi Itaalia tugevasse majanduslikku sõltuvusse väliskaubandusest ning söe ja vilja rahvusvahelistest hindadest. Pärast ühendamist oli Itaalia peamiselt agraarmaa, kus 60% tööealisest elanikkonnast töötas põllumajanduses. Tehnoloogia edendamine, suurte kirikuvalduste müümine, välismaine konkurents koos ekspordi võimalustega muutis põllumajandussektorit kiirelt varsti pärast Itaalia ühendamist. Siiski ei jõudnud need arengud sel perioodil kogu Itaaliasse, kuna Lõuna-Itaalia põllumajandus kannatas kuumadest suvedest ja kuivusest tingitud põllukultuuride kahjustustest, samas [[malaaria]] esinemine hoidis ära madalate alade harimise piki Itaalia [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikut. Välispoliitikale pööratud valdav tähelepanu Itaalias vähendas põllumajanduslikku ühiskonda, mis oli alates 1873. aastast languses. Nii radikaalsed kui ka konservatiivsed jõud Itaalia parlamendis nõudsid, et valitsus uuriks, kuidas parandada Itaalia põllumajandust. Uuring, mida alustati aastal 1877 ja lõpetati kaheksa aastat hiljem, näitas, et põllumajandus ei parane, kuna maaomanikud teenisid oma maadelt tulu ja ei pannud peaaegu mitte midagi maa arendamisse. Alamklassi itaallased olid haavatavad kogukonnamaade tükeldamise pärast rendileandjate kasuks. Enamus põllumajanduses töötajatest ei olnud [[talupoeg|talupojad]], vaid lühiajalised töötajad (''braccianti''), kes parimal juhul töötasid ühe aasta. Ilma püsiva sissetulekuta talupojad olid sunnitud ära elama nappidest toiduvarudest, kiiresti levisid haigused, oli teateid kahjuritest, sealhulgas suur [[koolera]] epideemia, mis tappis vähemalt 55 000 inimest. [[Pilt:1898-illustraz-italiana-officina-Zopfi-pag-152-foto2.jpg|pisi|vasakul|Vabrik [[Torino]]s, asutatud 1898. aastal, varase [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]] perioodil]] Itaalia valitsus ei suutnud olukorraga tõhusalt toime tulla [[Agostino Depretis|Depretise]] valitsuse ülekulu tõttu, mis jättis Itaalia suurtesse võlgadesse. Itaalia kandis ka majanduslikku kahju istandustes viinamarjade ületootmise tõttu. 1870. ja 1880. aastatel kandis Prantsuse viinamarjatööstus kahju putukatest põhjustatud haiguste tõttu. Itaalia teenis kasu kui suurim veinitootja Euroopas. Kuid Prantsusmaa taastumine aastal 1888 tekitas Lõuna-Itaalias ületootmise, mis sundis kärbetele, mis tekitas suure tööpuuduse ja pankrotid. Itaalia valitsus tegi 1870. aastatel suuri investeeringuid raudteede arendusse, rohkem kui kahekordistades raudteeliinide pikkusi aastatel 1870–1890. Itaalia rahvastik jäi tõsiselt jagatuks rikkaks eliidiks ja vaesunud töötajateks, eriti ääremaadel. 1881. aasta loendus näitas, et üle 1 miljoni lõunapoolse päevatöölise olid krooniliselt alahõivatud ja neist olid saamas tõenäoliselt hooajalised väljarändajad, et end majanduslikult ülal pidada. Lõunapoolsed talupojad, aga ka väikemaaomanikud ja rentnikud olid 19. sajandi lõpul sageli konflikti ja mässu olekus. Lõunapoolsete põllumajandustöötajate üldises vaeses majanduslikus olukorras oli erandeid, mõnes piirkonnas linnade nagu [[Napoli]] ja [[Palermo]] ümbruses, aga ka piki Türreeni mere rannikut. 1910. aasta uuring näitas, et Itaalia valitsus ei olnud seni leevendanud mitmeid majanduslikke erinevusi ja valimisõiguse piiranguid, mis lubasid valida vaid piisava varandusega rikastel maaomanikel. ==== Francesco Crispi ja Itaalia kolonialismi tõus ==== [[Fail:Francesco Crispi.jpg|pisi|[[Francesco Crispi]] edendas Itaalia kolonialismi Aafrikas 1800. aastate lõpul, kuid alandav kaotus [[Adua lahing]]us põhjustas tema tagasiastumise]] Valitsuse poolt viidi läbi arvukalt koloniaalprojekte. Seda tehti Itaalia rahvuslaste ja imperialistide toetuse saamiseks, kes tahtsid taastada Rooma riiki. Itaalial olid juba suured asundused [[Aleksandria]]s, [[Kairo]]s ja [[Tunis]]es. Algul püüdis Itaalia saada kolooniaid läbirääkimiste kaudu teiste maailma suurvõimudega koloniaalmöönduste tegemiseks. Need läbirääkimised ebaõnnestusid. Itaalia saatis ka misjonäre koloniseerimata maadesse võimaliku Itaalia kolonisatsiooni uurimiseks. Kõige lootustandvamad ja realistlikumad neist olid [[Aafrika]] osad. Itaalia misjonärid olid 1830. aastatel juba loonud tugipunkti [[Massaua]]s (tänapäeva [[Eritrea]]) ja olid sisenenud sügavale [[Etioopia keisririik]]i. 5. veebruaril 1885, varsti pärast Egiptuse võimu kukutamist [[Hartum]]is, maandas Itaalia sõdurid Massauas. Aastal 1888 annekteeris Itaalia Massaua jõuga, luues Itaalia Eritrea koloonia. Aastal 1895 hülgas keiser [[Menelik II]] juhitud Etioopia aastal 1889 sõlmitud kokkuleppe järgida Itaalia välispoliitikat. Itaalia kasutas seda põhjusena vallutada Etioopia. Etioopia sai abi [[Venemaa Keisririik|Venemaalt]], kelle huvid [[Ida-Aafrika]]s sundisid [[Nikolai II]] valitsust saatma etiooplastele suurel hulgal moodsaid relvi [[Esimene Itaalia-Etioopia sõda|Itaalia sissetungi tagasihoidmiseks]]. Vastuseks otsustas Suurbritannia Venemaa mõju tõrjumiseks Aafrikas toetada itaallasi ja kuulutas, et kogu Etioopia on Itaalia huvisfääris. Sõja eelõhtul jõudsid Itaalia militarism ja rahvuslus haripunkti, itaallased tunglesid sõjaväkke, lootes võtta osa tulevasest sõjast. Itaalia armee ebaõnnestus lahinguväljal ja oli hämmingus suure Etioopia armee üle [[Adua lahing]]us. Itaalia taganes Eritreasse. Ebaõnnestunud Etioopia kampaania tõi Itaaliale rahvusvahelise häbi. [[Fail:Italian mounted infantry in China 1900 HD-SN-99-01989.jpg|pisi|vasakul|Itaalia sõjavägi Hiinas [[Bokserite ülestõus]]u ajal (1900)]] 2. novembrist 1899 kuni 7. septembrini 1901 osales Itaalia osana [[Kaheksa riigi liit|kaheksa riigi liidu]] sõjajõududest [[Bokserite ülestõus]]u ajal [[Hiina]]s. 7. septembril 1901 loovutas [[Qingi dünastia]] Itaaliale kontsessiooni [[Tianjin]]is. 7. juunil 1902 võeti kontsessioon Itaalia omandisse, mida haldas Itaalia [[Konsul (diplomaatia)|konsul]]. 1911. aastal kuulutas Itaalia sõja [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] ning tungis [[Tripolitaania]]sse, [[Fezzan]]isse ja [[Kürenaika]]sse. Need provintsid moodustasid koosluse, mis sai tuntuks kui [[Itaalia Liibüa]]. Sõda kestis vaid aasta, kuid okupatsiooniga kaasnes liibüalaste diskrimineerimine nagu küüditamine [[Tremiti saared|Tremiti saartele]] oktoobris 1911. 1912. aastaks oli kolmandik neist toidu ja peavarju puudumise tõttu surnud. Liibüa annekteerimine julgustas rahvuslasi propageerima Itaalia ülemvõimu [[Vahemeri|Vahemerel]] [[Kreeka kuningriik|Kreeka kuningriigi]] ja Aadria mere rannikuala [[Dalmaatsia]] okupeerimisega. [[Fail:Zeplin orta.jpg|pisi|Itaalia dirižaablid pommitavad Türgi positsioone Liibüas. [[Itaalia-Türgi sõda]] (1911–1912) oli esimene ajaloos, kus õhurünnakud (dirižaablitega) määrasid tulemuse]] ==== Giovanni Giolitti ==== [[Pilt:Giolitti2.jpg|vasakul|pisi|[[Giovanni Giolitti]] oli [[Itaalia peaminister]] viis ametiaega, 1892–1921]] 1892. aastal sai [[Giovanni Giolitti]] esimest korda Itaalia peaministriks. Kuigi tema esimene valitsus kukkus aasta pärast kokku, naasis Giolitti aastast 1903 mitmel korral Itaalia valitsuse etteotsa, see kestis kuni aastani 1914. Giolitti oli oma varasema elu veetnud riigiteenistujana, ja siis kuulus Crispi valitsustesse. Giolitti oli esimene pikaajaline Itaalia peaminister palju aastaid, kuna ta õppis ära poliitilise mõiste ''[[trasformismo]]'', manipuleerides, sundides ja ostes ära ametnikke oma poolele. Giolitti valitsuse aegsetel valimistel olid valimispettused tavalised ja Giolitti aitas parandada hääletamist ainult heal järjel, toetavatel aladel, püüdes samas isoleerida ja hirmutada vaeseid piirkondi, kus opositsioon oli tugev. Lõuna-Itaalia oli kohutavas seisus enne ja Giolitti peaministriks olemise ajal. Neli viiendikku lõunaitaallasi olid kirjaoskamatud ja olukorra tegid kohutavaks probleemid alates suurest arvust eemalolevatest maaomanikest kuni mässude ja isegi näljani välja. Korruptsioon oli nii suur probleem, et Giolitti ise tunnistas, et oli kohti, "kus seadus ei toimi üldse". 1911. aastal saatis Giolitti valitsus väed okupeerima Liibüat. Kuigi edu Liibüa sõjas parandas rahvuslaste seisundit, ei aidanud see üldse Giolitti administratsiooni. Valitsus püüdis summutada kriitikat, rääkides Itaalia strateegilistest saavutustest ja sõjaväe leidlikkusest sõjas: Itaalia oli esimene riik, kes kasutas [[õhulaev]]u sõjalistel eesmärkidel ja korraldas [[strateegiline pommitamine|õhurünnaku]] Osmanite vägedele. Sõda radikaliseeris [[Itaalia Sotsialistlik Partei|Itaalia Sotsialistlikku Parteid]]: tulevase fašistliku diktaatori [[Benito Mussolini]] juhitud sõjavastased revolutsionäärid kutsusid üles kukutama valitsust vägivaldselt. Giolitti naasis 1920. aastal veel lühikeseks ajaks peaministriks, kuid liberalismi ajastu oli Itaalias lõplikult möödas. 1913. ja 1919. aasta valimised näitasid sotsialistide, katoliiklaste ja rahvuslaste edu traditsiooniliselt domineerinud liberaalide ja radikaalide arvel, kes üha killustusid ja nõrgenesid. === Esimene maailmasõda ja liberaalse riigi lõpp (1915–1922) === ==== Sõja eelmäng, riigisisene dilemma ==== [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eelõhtul oli Itaalia kuningriik silmitsi mitmete lühiajaliste ja pikaajaliste probleemidega liitlaste ja eesmärkide määramisel. Itaalia hiljutine edu [[Liibüa]] okupeerimisel [[Itaalia-Türgi sõda|Itaalia-Türgi sõja]] tagajärjel tekitas pingeid tema [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidu]] liitlastega, [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]]ga, kuna mõlemad riigid otsisid tihedamaid sidemeid [[Osmanite riik|Osmanite riigiga]]. Itaalia suhted [[Prantsuse Kolmas Vabariik|Prantsusmaaga]] olid ka halvas seisus: Prantsusmaa tundis end reedetuna, kuna Itaalia toetas [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] Preisimaad, tekitades sõja puhkemise võimaluse kahe riigi vahel. Itaalia suhted [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritanniaga]] olid ka häiritud, kuna Itaalia nõudis pärast Liibüa okupeerimist pidevalt suuremat tunnustust rahvusvahelisel areenil, ja nõudis, et teised riigid nõustuksid tema mõjusfääriga Ida-Aafrikas ja Vahemerel. [[Fail:Italian empire 1914.png|pisi|350px|Itaalia ja tema koloniaalvaldused [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise ajal. Piirkond Briti Egiptuse ja kindlalt Itaalia hallatavate territooriumide vahel on Lõuna-[[Kürenaika]], mille omamise üle Itaalia ja [[Suurbritannia]] vaidlesid]] Vahemerel süvenesid Itaalia suhted [[Kreeka kuningriik|Kreekaga]], kui Itaalia okupeeris aastatel 1912–1914 kreeklastega asustatud [[Dodekaneesid]], kaasa arvatud [[Rhodos]]. Need saared kuulusid varem Osmanite riigile. Itaalia ja Kreeka olid ka avalikult rivaalid sooviga okupeerida [[Albaania]]. Kuningas Vittorio Emanuele III ise oli rahutu seoses Itaalia jätkuvate kaugete koloniaalseiklustega ja ütles, et Itaalia peaks valmistuma itaallastega asustatud maade tagasivõtmiseks [[Austria-Ungari]]lt kui "Risorgimento lõpetamiseks". See idee pani Itaalia vastasseisu Austria-Ungariga. Peamine takistus Itaalia otsusele, mida teha sõja suhtes, oli poliitiline ebastabiilsus kogu Itaalias aastal 1914. Pärast peaminister [[Antonio Salandra]] valitsuse moodustamist märtsis 1914 püüdis valitsus võita rahvuslaste toetust ja liikus poliitiliselt paremale. Samal ajal muutusid vasakpoolsed valitsuse poolt rohkem tõrjutuks pärast kolme sõjavastase demonstrandi tapmist juunis. Paljud vasakpoolsed, kaasa arvatud [[sündikalism|sündikalistid]], [[vabariiklus|vabariiklased]] ja [[anarhism|anarhistid]], protestisid selle vastu ja [[Itaalia Sotsialistlik Partei]] korraldas Itaalias [[üldstreik|üldstreigi]]. Järgnevad protestid said tuntuks kui "[[Punane nädal]]", kui vasakpoolsed mässasid ning suurtes ja väikestes linnades toimusid erinevad kodanikuallumatuse aktid nagu raudteejaamade vallutamine, telefoniliinide lõhkumine ja maksuametite põletamine. Siiski lõpetati streik ametlikult vaid kaks päeva hiljem, kuigi rahvarahutused jätkusid. Sõjapooldajatest rahvuslased ja sõjavastastest vasakpoolsed võitlesid tänavatel, kuni sõjavägi taastas jõuliselt rahu pärast tuhandete meeste kasutamist erinevate protestijõudude mahasurumiseks pärast Austria-Ungari sissetungi [[Serbia kuningriik|Serbiasse]] aastal 1914, Esimese maailmasõja puhkedes. Vaatamata Itaalia ametlikule liidule Saksamaaga ja osalemisele [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliidus]] jäi ta algul neutraalseks, väites, et Kolmikliit oli loodud vaid kaitse-eesmärkidel. [[Fail:Gabriele D'Annunzio.jpg|pisi|vasakul|[[Gabriele d'Annunzio]], tuntud rahvuslasest revolutsionäär, kes toetas Itaalia astumist [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]]]] Itaalias oli ühiskond jagunenud sõja järgi: Itaalia sotsialistid üldiselt vastustasid sõda ja toetasid patsifismi, samas rahvuslased toetasid ägedalt sõda. Pikaaegsed rahvuslased [[Gabriele D'Annunzio]] ja [[Luigi Federzoni]] ning marksistlik ajakirjanik ja uuesti rahvuslusse pöördunud tulevane fašistlik diktaator [[Benito Mussolini]], nõudsid, et Itaalia ühineks sõjaga. Rahvuslaste arvates pidi Itaalia säilitama liidu keisririikidega, et saada koloniaalvaldusi Prantsusmaa arvelt. Liberaalide arvates andis sõda Itaaliale kauaoodatud võimaluse kasutada liitu [[Antant|Antand]]iga mõnede itaallastega rahvastatud ning muude valduste saamiseks Austria-Ungarilt, mis olid olnud pikka aega Itaalia patriootlike eesmärkide osad alates ühendamisest. Aastal 1915 said Itaalia revolutsionääri ja vabariikliku kangelase [[Giuseppe Garibaldi]] sugulased surma lahinguväljal Prantsusmaal, kus nad vabatahtlikena võitlesid. Federzoni kasutas mälestusteenistust Itaalia sõttaastumise tähtsuse kuulutamiseks ja monarhia hoiatamiseks Itaalia jätkuva eemalejäämise tagajärgede eest. Mussolini kasutas oma uut ajalehte [[Il Popolo d'Italia]] ja oma tugevaid oraatorivõimeid, sundimaks rahvuslasi ja patriootlikke revolutsioonilisi vasakpoolseid toetama Itaalia astumist sõtta, et saada tagasi itaallastega asustatud alad Austria-Ungarilt. Mussolini väitis, et oli sotsialistide huvides astuda sõtta Saksamaa aristokraatliku [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] dünastia kukutamiseks, mis olevat kõigi Euroopa tööliste vaenlane. Mussolini ja teised rahvuslased hoiatasid Itaalia valitsust, et Itaalia peab astuma sõtta või asuma silmitsi revolutsiooniga, ning kutsusid vägivallale patsifistide ja neutralistide vastu. [[Vasakpoolne rahvuslus]] puhkes ka Lõuna-Itaalias, sotsialist ja rahvuslane [[Giuseppe De Felice Giuffrida]] nägi sõtta astumises olulist leevendust Lõuna-Itaalia leivahinna tõusule, mis põhjustas mässe, ja propageeris "revolutsioonilist sõda". Koos rahvuslike tunnetega Austria-Ungari alade kindlalt Itaaliale saamiseks alustas Itaalia läbirääkimisi Antandiga. Läbirääkimised lõppesid edukalt aprillis 1915, kui Itaalia valitsusega jõuti [[Londoni leping (1915)|Londoni lepinguni]]. Leping andis Itaaliale õiguse saada Austria-Ungarilt kõik soovitud itaallastega rahvastatud maad, ja isegi maid [[Balkani poolsaar]]el ja [[Saksa koloniaalimpeerium|Saksamaa kolooniatest]] Aafrikas. Ettepanekud täitsid Itaalia rahvuslaste ja Itaalia imperialismi soovid, ning võeti vastu. Itaalia ühines Antandiga sõjas Austria-Ungari vastu. Endine peaminister [[Giovanni Giolitti]] oli maruvihane Itaalia otsuse üle minna sõtta oma endise liitlase Austria-Ungari vastu. Ta väitis, et Itaaliat ei saada sõjas edu, eeldades suurel arvul mässe, enamiku Itaalia territooriumi okupeerimist Austria-Ungari poolt ja et ebaõnnestumine põhjustab katastroofilise mässu, mis hävitab liberaal-demokraatliku monarhia ja liberaal-demokraatliku ilmaliku riigikorra. ==== Itaalia sõjalised jõupingutused ==== [[Fail:Luigi Cadorna.jpg|pisi|[[Generalissimus]] [[Luigi Cadorna]] (mees vasakul kahest ohvitserist, kellega ta räägib), kes külastab Briti patareisid Esimeses maailmasõjas]] Kampaania algus Austria-Ungari vastu oli esialgu Itaalia kasuks: Austria-Ungari armee oli laotatud katma rindeid [[Serbia kuningriik|Serbia]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaaga]], ja Itaalial oli Austria-Ungari armee vastu arvuline ülekaal. Siiski ei kasutatud seda eelist kunagi täielikult ära, kuna Itaalia sõjaväe juht [[Luigi Cadorna]] nõudis Austria-Ungari vastu ohtlikku otserünnakut püüdega okupeerida Sloveenia platoo ja [[Ljubljana]]. See rünnak paneks Itaalia armee mitte kaugele Austria-Ungari keiserlikust pealinnast [[Viin]]ist. Pärast ühteteist ebaõnnestunud tohutu elavjõu kaotusega rünnakut varises Itaalia kampaania Viini vallutamiseks kokku. Sõjapidamine oli ka geograafilises mõttes Itaaliale raske, kuna riigi piir Austria-Ungariga kulges piki mägist maastikku. Mais 1915 ületas Itaalia 400 000-meheline vägi piiril Austria ja Saksa väge arvuliselt peaaegu neljakordselt. Siiski oli Austria kaitse tugev isegi alamehitatuse korral ja Itaalia rünnak suudeti tõrjuda. Lahingud Austria-Ungari armeega piki Alpide jalamit kaevikusõjas stabiliseerusid koos pikaajaliste kohustustega, kuid vähese eduga. Itaalia ohvitserid olid võrreldes Austria-Ungari ja Saksa sõjaväelastega kasina väljaõppega, Itaalia suurtükivägi jäi alla Austria kuulipildujatele ja Itaalia vägedel oli ohtlikult napp varustatus laskemoonaga, selline puudujääk takistas pidevalt püüdeid saavutada edu Austria territooriumil. See koos pideva ohvitseride asendamisega Cadorna poolt põhjustas liiga vähese vajaliku kogemuse saamise sõjaliste missioonide juhtimiseks. Sõja esimesel aastal viisid halvad tingimused lahinguväljal koolerapuhanguni, mis põhjustas suure arvu Itaalia sõdurite surma. Hoolimata neist tõsistest probleemidest keeldus Cadorna rünnakut lõpetamast. Merelahingud toimusid Itaalia kuningliku laevastiku ([[Regia Marina]]) ja Austria-Ungari laevastiku vahel. Itaalia sõjalaevad jäid Austria-Ungari laevastikule alla ja olukord tehti Itaaliale palju kohutavamaks selle poolest, et ei Prantsuse ega ka Briti kuninglik laevastik ei tulnud [[Aadria meri|Aadria merele]]. Nende valitsused pidasid Aadria merd liiga ohtlikuks Austria-Ungari laevastiku kontsentratsiooni tõttu. Moraal langes Itaalia sõdurite seas, kes elasid tüütut elu, kui ei olnud rindel: neil oli keelatud siseneda teatritesse või kõrtsidesse, isegi puhkusel olles. Siiski, kui lahingud olid tulemas, tehti alkohol sõduritele vabalt kättesaadavaks, et vähendada enne lahingut pingeid. Et vabaneda tüütusest pärast lahinguid, ehitasid mõned sõdurite grupid improviseeritud bordelle. Et säilitada moraali, korraldas Itaalia armee propagandaloenguid sõja tähtsusest Itaaliale, eriti [[Trento]] ja [[Trieste]] Austria-Ungarilt tagasisaamise kohta. Mõne neist loengutest pidas tuntud rahvuslasest sõjapooldaja, näiteks [[Gabriele D'Annunzio]]. D'Annunzio ise osales sõja ajal mitmel paramilitaarsel reidil Austria positsioonidele piki Aadria mere rannikut ja kaotas ühes lahingus silma. Silmapaistval sõjapooldajal [[Benito Mussolini|Benito Mussolinil]] valitsus aga loenguid pidada ei lubanud, arvatavasti tema revolutsioonilise sotsialistliku mineviku pärast. Itaalia valitsus ärritus 1915. aastal üha enam seoses Serbia armee passiivsusega, kes ei olnud kuid hõivatud tõsiste rünnakutega Austria-Ungari vastu. Itaalia valitsus süüdistas Serbia sõjaväge passiivsuses, mis võimaldas austerlastel koondada oma armeed Itaalia vastu. Cadorna kahtlustas, et Serbia püüdis Austriaga võitlemise lõpetamise üle läbi rääkida, ja adresseeris selle välisminister [[Sidney Sonnino]]le, kes siis kohe väitis, et Serbia oli ebausaldusväärne liitlane. Itaalia ja Serbia vahelised suhted muutusid nii külmaks, et teised Antandi liikmed olid sunnitud loobuma ideest moodustada Balkani ühisrinne Austria-Ungari vastu. Läbirääkimistel jäi Sonnino nõusse Bosnia Serbiaga ühendamisega, kuid keeldus arutamast [[Dalmaatsia]] saatust, mida nõudsid Itaalia ja [[panslavism|panslavistid]] Serbias. Kui Serbia langes aastal 1915 Austria-Ungari ja Saksa vägede kätte, kavandas Cadorna saata 60 000 meest [[Thessaloníki]]sse aitama nüüd Kreekas ja [[Albaania vürstiriik|Albaanias]] paguluses olevaid serblasi, kuid Itaalia valitsuse kibedus Serbia suhtes põhjustas ettepaneku tagasilükkamise. Pärast 1916. aastat läks olukord Itaalias pidevalt halvemaks, Austria-Ungari armee suutis oma karistusekspeditsiooniga suruda Itaalia armee tagasi Itaaliasse nii kaugele kui [[Verona]] ja [[Padova]] joonele. Samal ajal oli Itaalia silmitsi sõjalaevade nappusega, kasvasid allveelaevade rünnakud, hüppeliselt kasvanud kaubaveokulud ähvardasid võimet sõdureid toiduga varustada, puudus oli toorainetest ja seadmetest ning itaallased olid silmitsi suurte sõjamaksudega. Austria-Ungari ja Saksa väed olid tunginud sügavale Põhja-Itaalia territooriumile ja lõpuks novembris 1916 lõpetas Cadorna rünnakuoperatsioonid ja asus kaitsele. Aastal 1917 pakkusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja [[Ameerika Ühendriigid]] vägesid Itaaliale appi [[Keskriigid|Keskriikide]] rünnaku tõrjumiseks, kuid Itaalia valitsus keeldus, kuna Sonnino ei tahtnud, et Itaalia näeks välja kui Antandi marionett, ja eelistas isolatsiooni. Itaalia tahtis ka [[Kreeka kuningriik|Kreekat]] sõjast eemal hoida, kuna Itaalia valitsus kartis, et Kreeka Antandi poolel sõtta astumisel võib see mõelda Albaania annekteerimisele, mida Itaalia endale tahtis. Itaalia õnneks ei läinud Kreeka sõjapooldajatel korda sundida [[Konstantínos I]] riiki sõtta viima, ning Itaalia kavatsused Albaanias jäid ohustamata. [[Fail:Italian Arditi.jpg|pisi|Itaalia jalaväelased 1918. aastal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja lahinguväljadel]] kaotas elu üle 650 000 Itaalia sõduri]] [[Venemaa Keisririik]] kukkus kokku 1917. aasta [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|Venemaa revolutsiooniga]], mille lõpptulemuseks oli [[Vladimir Lenin]]i [[Kommunism|kommunistlik]] [[Bolševikud|bolševike]] režiim. Toimunud [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarinde]] marginaliseerumine võimaldas tuua rohkem Austria-Ungari ja Saksa vägesid rindele Itaalia vastu. Itaalias kasvas sõjapingete tõttu koos üha kehvemate majanduslike ja sotsiaalsete tingimustega sõjavastasus. Suuremat kasumit sõjast teenisid linnad, samas maapiirkonnad vaesusid. Põllumajanduses töötavate meeste arv vähenes 4,8 miljonilt 2,2 miljonile, kuigi naiste abiga säilitas põllumajandustoodang 90% sõjaeelsest. Paljud patsifistlikud ja internatsionalistlikud Itaalia sotsialistid pöördusid [[Bolševikud|bolševismi]] ning propageerisid läbirääkimisi Saksa ja Austria-Ungari töölistega aitamaks sõda lõpetada ja teostamaks bolševistlikke revolutsioone. [[Itaalia Sotsialistlik Partei|Itaalia Sotsialistliku Partei]] ajaleht [[Avanti! (Itaalia ajaleht)|Avanti!]] kuulutas "Las kodanlus võitleb ise oma sõjas". Vasakpoolsetest naised Põhja-Itaalia linnades juhtisid proteste, mis nõudsid tegusid kõrge elatustaseme vastu ja sõja lõpetamist. 1917. aasta mais organiseerisid bolševistlikud revolutsionäärid [[Milano]]s mässe, kutsudes üles sõja lõpetamisele, ja neil õnnestus sulgeda tehaseid ja peatada ühistransport. Itaalia armee oli sunnitud sisenema [[Milano]]sse tankide ja kuulipildujatega bolševike ja anarhistide vastu, kes võitlesid ägedalt kuni 23. maini, kui armee saavutas kontrolli linna üle ligi poolesaja inimese tapmisega (kellest kolm olid Itaalia sõdurid) ja üle 800 inimese arreteerimisega. Pärast [[Caporetto lahing]]ut 1917. aastal olid Itaalia väed sunnitud taganema kaugele Itaalia territooriumile ja see alandus tõi peaministriks [[Vittorio Emanuele Orlando]], kellel õnnestus lahendada mõned Itaalia sõjaaja probleemid. Orlando loobus eelnevast isolatsionistlikust lähenemisest sõjale ning suurendas koostööd liitlastega ja kasutas konvoisüsteemi allveelaevade rünnakute tõrjumiseks, mis võimaldas Itaalial peatada toidunappuse alates 1918. aasta veebruarist, ning Itaalia sai liitlastelt rohkem tooraineid. Aastal 1918 algas ka vaenulike välismaalaste ametlik represseerimine ning Itaalia sotsialistid olid Itaalia valitsuse poolt üha represseeritud. Itaalia valitsus oli raevunud [[Ameerika Ühendriikide presidentide ja asepresidentide loend|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Woodrow Wilson]]i [[Neliteist teesi|Neljateistkümnest teesist]], kuna rahvusliku enesemääramise propageerimine tähendas, et Itaalia võib mitte saada Dalmaatsiat, nagu oli lubatud [[Londoni leping (1915)|Londoni lepinguga]]. [[Itaalia parlament|Itaalia parlamendis]] mõistsid rahvuslased Wilsoni neliteist teesi kui Londoni lepingu reetmise hukka, samas sotsialistid väitsid, et Wilsoni teesid kehtivad ja Londoni leping oli rünnak [[Slaavlased|slaavlaste]], [[Kreeklased|kreeklaste]] ja [[Albaanlased|albaanlaste]] õigustele. Läbirääkimistel Itaalia ja liitlaste vahel, eriti uue Jugoslaavia delegatsiooniga (asendas Serbia delegatsiooni), lepiti Itaalia ja uue [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigi]] vahel kokku, et Dalmaatsia, mida soovis Itaalia, läheb Jugoslaaviale, samas [[Istria]], mida soovis Jugoslaavia, läheb Itaaliale. [[Pilt:Volantinodann.jpg|pisi|Viini kohal [[Gabriele D'Annunzio]] poolt aastal 1918 alla visatud Itaalia propaganda]] [[Piave jõe lahing]]us suutis Itaalia armee Austria-Ungari ja Saksa armeed tagasi hoida. Vastased ebaõnnestusid hiljem korduvalt suurtes lahingutes nagu [[Asiago lahing]] ja [[Vittorio Veneto lahing]]. Viimases lahingus hävitas Itaalia armee Austria rünnaku. Austria-Ungari lõpetas võitlemise Itaalia vastu vaherahuga 11. novembril 1918, mis lõpetas Esimese maailmasõja. [[Fail:Battle of Vittorio Veneto.jpg|pisi|vasakul|[[Vittorio Veneto lahing]]u kaart, kus Itaalia armee lööb otsustavalt Austria-Ungari sissetungijaid]] Sõja kestel suurenes Itaalia kuninglik armee 15 000 mehelt aastal 1914 kuni 160 000 meheni aastal 1918, kokku 5 miljonit väeteenistusse värvatut. See tuli kohutava hinnaga: sõja lõppedes oli Itaalia kaotanud 700 000 sõdurit ning riigieelarve defitsiit oli kaksteist miljardit liiri. Itaalia ühiskond oli jagunenud patsifistidest enamuseks, kes olid Itaalia sõttaastumise vastu, ja sõda pooldavatest rahvuslastest vähemuseks, kes mõistis Itaalia valitsuse hukka, kuna see kohe aastal 1914 Austria vastu sõtta ei astunud. ==== Itaalia territoriaalsed asualad ja reaktsioon ==== [[Fail:Council of Four Versailles.jpg|pisi|Itaalia peaminister [[Vittorio Emanuele Orlando]] (vasakult teine) at the [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] rahuläbirääkimistel [[Versailles]]'s koos [[David Lloyd George]]i, [[Georges Clemenceau]] ja [[Woodrow Wilson]]iga (vasakult)]] Pärast sõja lõppu kohtus [[Itaalia peaminister]] [[Vittorio Emanuele Orlando]] [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[David Lloyd George]]iga, [[Prantsusmaa peaminister|Prantsusmaa peaministri]] [[Georges Clemenceau]]ga ja [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Woodrow Wilson]]iga [[Versailles]]'s, et arutada, kuidas [[Euroopa]] piirid ümber defineerida, et tulevikus Euroopas sõda ära hoida. Kõnelused pakkusid Itaaliale vähe territooriume, kuna Wilson lubas rahukõneluste kestel vabadust kõigile Euroopa rahvustele oma rahvusriikide moodustamiseks. Seetõttu ei andnud [[Versailles' rahu]] Dalmaatsiat ja Albaaniat Itaaliale, nagu oli lubatud [[Londoni leping (1915)|Londoni lepinguga]]. Lisaks otsustasid Suurbritannia ja Prantsusmaa jagada Saksamaa kolooniad mandaatidega endale, ja Itaalia ei saanud midagi. Vaatamata sellele allkirjastas Orlando Versailles' rahu, mis põhjustas kära tema valitsuse vastu. Itaalias puhkesid rahvuslaste, kes toetasid sõda ja olid "katkise võidu" vastu, ning vasakpoolsete, kes olid sõja vastu, vahel rahvarahutused. [[Fail:The celebration of the birthday of the Italian King Vittorio Emanuele III on November 11, 1918.jpg|vasakul|pisi|[[Rijeka|Fiume]] elanikud tervitavad septembris 1919 [[Gabriele d'Annunzio]]t ja tema rahvuslastest võitlejaid]] Maruvihasena rahulepingu suhtes viis Itaalia rahvuslasest revolutsionäär [[Gabriele D'Annunzio]] septembris 1919 rahvuslased moodustama [[Fiume Vaba Riik]]i. Tema populaarsus rahvuslaste seas andis talle hüüdnime Il Duce ('juht') ning ta kasutas Fiume ründamisel mustades särkides poolsõjaväelist üksust. Tiitel "Duce" ja musta särgiga vormiriietus sai hiljem [[Benito Mussolini]] [[Itaalia fašism|fašistliku]] liikumise sünonüümiks. Fiume annekteerimist nõudsid kõik poliitilise spektri osapooled, sealhulgas Mussolini fašistid. D'Annunzio segased sõnavõtud viisid Horvaatia rahvuslased tema poolele. Ta hoidis kontakte ka [[Iiri Vabariiklik Armee|Iiri Vabariikliku Armeega]] ning Egiptuse rahvuslastega. === Fašism (1922–1943) === ==== Fašismi tõus võimule ==== Aastal 1914 visati [[Benito Mussolini]] [[Itaalia Sotsialistlik Partei|Itaalia Sotsialistlikust Parteist]] välja pärast üleskutseid Itaalia sissetungiks Austriasse. Enne Esimest maailmasõda oli Mussolini sõjaväeteenistuse vastu, protestis Itaalia Liibüa okupeerimist ning oli Sotsialistliku Partei ametliku ajalehe [[Avanti! (Itaalia ajaleht)|Avanti!]] toimetaja. Aja jooksul ta lihtsalt kutsus üles revolutsioonile, klassivõitlust mainimata. Mussolini rahvuslus võimaldas tal koguda raha [[Ansaldo]]lt (sõjatööstus) ja teistelt firmadelt, et asutada oma ajaleht [[Il Popolo d'Italia]], et veenda sotsialiste ja revolutsionääre sõda toetama. Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa, kes soovisid Itaaliat Antanti, aitasid ajalehte rahastada. Aastaid hiljem sai sellest ajalehest fašistliku Itaalia ametlikult toetatud ajaleht. Sõja ajal teenis Mussolini Itaalia armees ja sai korra haavata. Haav arvati olevat granaadiharjutuse õnnetus, kuigi ta ise väitis selle lahinguhaavaks. [[Fail:March on Rome 1922 - Mussolini.jpg|pisi|vasakul|[[Benito Mussolini]] ja [[Itaalia fašism|fašistlikud]] [[mustsärklased]] [[1920]]. aastal]] Põrast sõja lõppu ja Versailles' rahu asutas Mussolini aastal 1919 [[Fasci di Combattimento]] ehk Võitlusliidu. Algselt domineerisid selles patriootlikud sotsialistide ja [[sündikalism|sündikalistide]] veteranid, kes olid vastu Itaalia Sotsialistliku Partei [[Patsifism|patsifistlikule]] loomusele. Fašistide platvorm oli algselt väga vasakule kaldu, lubades sotsiaalset revolutsiooni, proportsionaalset esindatust, naiste valimisõigust (alates aastast 1925) ning jagades mõisate valdused eraomandisse. 15. aprillil 1919 tegid fašistid oma debüüdi poliitilises vägivallas, kui grupp Fasci di Combattimento liikmeid ründas Avanti! bürood. Tunnistades fašistide algse revolutsioonilise ja vasakpoolse poliitika ebaõnnestumisi, viis Mussolini organisatsiooni vasakult eemale ja asendas revolutsioonilise liikumise aastal 1921 valimisliikumisega Partito Nazionale Fascista ([[Rahvuslik Fašistlik Partei]]). Partei kopeeris D'Annunzio rahvuslaste teemasid ja eitas parlamentaarset demokraatiat, samas siiski hävitamise nimel selle sees tegutsedes. Mussolini muutis oma algset revolutsioonilist poliitikat, nagu antiklerikalismi asendamine katoliku kiriku toetamisega, ja loobus avalikust vastuseisust monarhiale. Fašistide toetus ja vägivald hakkasid kasvama aastal 1921 ning fašiste toetavad armeeohvitserid hakkasid võtma armee relvi ja sõidukeid, et kasutada neid kontrrevolutsioonilisteks rünnakuteks sotsialistide vastu. 1920. aastal naasis Giolitti peaministri ametisse püüdega lahendada Itaalia ummikseis. Aasta hiljem oli Giolitti valitsus juba ebastabiilne ja kasvav sotsialistlik opositsioon ohustas veelgi tema valitsust. Giolitti uskus, et fašistid on pehmenenud ja neid saab kasutada riigi kaitsmiseks sotsialistide eest. Ta otsustas lisada fašistid oma valimisnimekirja 1921. aasta valimistel. Valimistel ei saanud fašistid suurt midagi, kuid Giolitti valitsus ebaõnnestus valitsemiseks piisavalt suure koalitsiooni moodustamisel ja pakkus fašistidele kohti oma valitsuses. Fašistid lükkasid Giolitti pakkumise tagasi ja ühinesid valitsuse kukutamiseks sotsialistidega. Arvukalt nende järeltulijaid, kes olid ühendamise aegu Garibaldi revolutsionäärid, võttis üle Mussolini rahvuslik-revolutsioonilised ideaalid. Tema [[korporatism]]i ja [[futurism]]i propaganda meelitas "kolmanda tee" kaitsjaid. Kuid mis kõige tähtsam, ta edestas Itaalia poliitikuid nagu Facta ja Giolitti, kes ei süüdistanud teda sotsialistide väärkohtlemise pärast mustsärklaste poolt. Oktoobris 1922 kasutas Mussolini ära töötajate üldstreiki Itaalias ja teatas Itaalia valitsusele oma nõudmisest anda Fašistlikule Parteile poliitiline võim või olla silmitsi riigipöördega. Kui kohe vastust ei saadud, alustas väike arv fašiste pikka rännakut läbi Itaalia Rooma (mida hakati kutsuma [[Marss Rooma]]), veendes itaallasi, et fašistid kavatsesid taastada seaduse ja korra. Mussolini ise liitus alles päris marsi lõpus, koos d'Annunzioga tervitati neid kui marsi juhte, kuni viimane aknast välja tõugati ja ebaõnnestunud [[atentaat|atentaadis]] raskelt viga sai, võttes temalt võimaluse juhtida tegelikult riigipööret, mida algselt tema asutatud organisatsioon kavandas. Mussolini juhitavad fašistid nõudsid peaminister [[Luigi Facta]] tagasiastumist ja et Mussolini tuleks nimetada peaministriks. Kuigi Itaalia armee oli palju paremini relvastatud, kui fašistide poolsõjaväelised rühmad, seisid Itaalia valitsus ja kuningas [[Vittorio Emanuele III]] silmitsi poliitilise kriisiga. Kuningas oli sunnitud valima, kumb kahest rivaalitsevast liikumisest Itaalias peaks moodustama valitsuse: Mussolini fašistid või antimonarhistlik [[Itaalia Sotsialistlik Partei]]. Ta valis fašistid. ==== Fašistlik valitsus Itaalias ==== 28. oktoobril 1922 valis Vittorio Emanuele III Mussolini Itaalia peaministriks, võimaldades Mussolinil ja Fašistlikul Parteil jätkata nende poliitilisi ambitsioone niikaua, kui nad toetavad monarhiat ja selle huve. Mussolini oli väga noor poliitiline juht (39-aastane) võrreldes teiste Itaalia peaministritega ja selleaegsete juhtidega maailmas. Mussolini pooldajad kutsusid teda hüüdnimega Il Duce ("Juht"), mitteametlik tiitel, mida kasutati üldiselt Mussolini seisundi kirjeldamiseks fašistlik ajastu kestel. Arenes isikukultus, mis kujutas teda rahvuse päästjana ja mis andis talle isiklikku populaarsust itaallaste seas niikaua, kui Itaalia seisis silmitsi jätkuvate sõjaliste kaotustega [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Pärast ametisse astumist moodustas Mussolini seadusliku koalitsiooni rahvuslaste, liberaalide ja populistidega. Siiski tuhmus fašistide heasoovlikkus parlamentaarse demokraatia suhtes kiiresti: Mussolini koalitsioon kehtestas valimisteks 1923. aasta [[Acerbo seadus]]e, mis andis kaks kolmandikku kohtadest parlamendis parteile või koalitsioonile, mis sai 25% häältest. Fašistlik partei kasutas vägivalda ja hirmutamist 25% künnise saavutamiseks 1924. aasta valimistel, ja sai juhtivaks poliitiliseks parteiks Itaalias. Pärast valimisi mõrvati sotsialistlik saadik [[Giacomo Matteotti]] pärast üleskutset valimistulemused rikkumiste tõttu tühistada. Pärast mõrva lahkusid sotsialistid parlamendist, võimaldades Mussolinil kehtestada veel autoritaarseid seadusi. Aastal 1925 võttis Mussolini vastutuse fašistide vägivalla eest aastal 1924 ja lubas, et teisitimõtlejatega käitutakse karmilt. Enne kõnet purustasid mustsärklased opositsiooni ajalehetoimetused ja peksid mitut Mussolini vastast. Seda sündmust peetakse varjamatu fašistliku diktatuuri alguseks Itaalias, kuigi see võiks olla ka 1928. aasta, kui Fašistlik Partei kuulutati ametlikult ainsaks seaduslikuks parteiks riigis. Järgneva nelja aasta jooksul kõrvaldas Mussolini peaaegu kogu kontrolli oma võimu üle. Aastal 1926 kehtestas ta seaduse, mille järgi oli ta vastutav vaid kuninga ees ja kuulutas end ainsaks isikuks, kes määrab parlamendi päevakorra. Kohalik autonoomia likvideeriti ja ametisse nimetatud linnapead (''podestad'') asendati omavalitsusjuhtide ja nõukogudega. Varsti pärast kõigi teiste parteide keelustamist aastal 1928 asendati parlamendivalimised rahvahääletustega, kus Suur Nõukogu koostas ühe kandidaatide nimekirja. Mussolini valitsuse ülevõtmise tulemuseks oli [[diarhia]] loomine Itaalias, kus Mussolini valitses tohutu poliitilise võimuga kui tõhus Itaalia valitseja, samas jäi kuningas nimeliseks valitsejaks. Talle jäi siiski õigus peaminister tagandada, ehkki ainult Suure Nõukogu nõusolekul – vähemalt teoreetiliselt oli see ainus Mussolini võimu kontroll. ==== Kultuur ja ühiskond ==== Pärast võimule tõusmist võttis fašistlik režiim Itaalias kursi üheparteilisele riigile ja fašismi integreerimisele kõigi elualadega. [[Totalitarism|Totalitaristlik]] riik kuulutati ametlikult välja "[[fašismi doktriin]]is" aastal 1935. Totalitarismi mõistega võttis Mussolini ja fašistlik režiim päevakorda parandada Itaalia kultuuri ja ühiskonda antiik-Rooma, isikliku diktatuuri ja mõne Itaalia intellektuaali ja kunstniku futuristliku aspekti baasil. Vastavalt fašismile põhines Itaalia kodakondsuse definitsioon [[Militarism|militaristlikul]] alusel ja fašistliku "uue inimese" ideaalil, mille järgi võivad truud itaallased end vabastada [[individualism]]ist ja autonoomiast ning näha end Itaalia riigi osana ja olema valmis end selle eest ohverdama. Vastavalt sellisele totalitaarühiskonnale võisid ainult fašistid määrata, kes on "tõelised itaallased" ning fašistliku partei liikmesus ja truudus oli inimestele vajalik "täieliku kodakondsuse" saavutamiseks, samas need, kes ei vandunud fašismile truudust, olid avalikust elust pagendatud ega leidnud tööd. Fašistlik režiim püüdles ka välismaal elavate itaallasteni, et need toetaks fašistlikke eesmärke ja samastuks Itaaliaga, mitte asukohamaaga. Hoolimata jõupingutustest kujundada uut fašismi kultuuri, ei olnud fašistliku Itaalia jõupingutused uue kultuuri loomisel nii drastilised või edukad, kui teistel üheparteilistel riikidel nagu [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit]]. Fašistlikus Itaalias oli Mussolini ülistatud kui riigi kaitsja. Avalikkuses ja propagandas püüdis fašistlik režiim teha teda kõikjal Itaalia ühiskonnas olevaks. Enamik fašismi veetlusest Itaalias põhines isikukultusel Mussolini ja tema populaarsuse ümber. Mussolini kirglikku kõnekunsti ja isikukultust eksponeeriti hiiglaslikel rahvakogunemistel ja mustsärklaste paraadidel Roomas, mis andis inspiratsiooni [[Adolf Hitler]]ile ja [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikule Saksa Töölisparteile]] Saksamaal. Fašistlik režiim tegi propagandat kroonikafilmides, raadios ja mõnes mängufilmis, kus teadlikult ülistati fašismi. Aastal 1926 võeti vastu seadus, mis nõudis, et kinodes tuleb enne kõiki mängufilme näidata propaganda kroonikafilme. Need kroonikafilmid olid Itaalia avalikkuse mõjutamisel palju efektiivsemad kui propagandafilmid või raadio, kuna vaid vähestel itaallastel oli sel ajal raadio. Fašistlik propaganda oli sel ajal laialt esindatud plakatitel ja riigi poolt toetatud kunstis. Kunst ja kirjandus fašistlikus Itaalias ei olnud rangelt kontrollitud, ja seda tsenseeriti vaid siis, kui see oli lausa riigi vastu. Suhted [[katoliku kirik]]uga paranesid Mussolini režiimi ajal märgatavalt. Vaatamata varasemale vastuseisule kiriku suhtes tegi Mussolini pärast aastat 1922 liidu kirikumeelse Itaalia Rahvaparteiga (Partito Popolare Italiano). Mussolini pidas lepituse (''conciliazione'') osana paavstiga läbirääkimisi Vatikani territooriumile iseseisvuse andmise üle. [[Lateraani kokkulepped|Lateraani kokkulepetega]] parandas Itaalia ametlikke suhteid kirikuga. Läbirääkimised olid algul siiski pingelised: Vatikan ja fašistlik režiim esitasid teravaid argumente, mida selline leping peaks tähendama ja kuidas seda tuleks interpreteerida. Giovanni Montini (tulevane paavst [[Paulus VI]]), kes oli seotud katoliiklike poliitikutega Itaalias, kaheldes lepingu väärtuses Vatikani iseseisvuse kindlustamisel, ütles kord "Kui paavsti vabadust ei ole võimalik tagada vabade inimeste, ja eriti Itaalia inimeste tugeva usuga, siis ei saa seda teha ei territoorium ega leping". [[Fail:VaticanCity Annex.jpg|pisi|[[Vatikan]]i territoorium, kehtestatud [[Lateraani kokkulepped|Lateraani kokkulepetega]]]] Fašistlik režiim siiski jätkas püüdega lahendada Vatikani iseseisvuse probleem. Märtsis 1929 toimus rahvahääletus, kus itaallastel paluti hääletada valitsuse kavandatavat Vatikani iseseisvuse tunnustamist. Lepinguvastaseid hirmutati fašistliku režiimi poolt: [[Azione Cattolica]] partei juhendas Itaalia katoliiklasi hääletama fašistlike kandidaatide poolt, et kujutada neid kiriku positsioonilt; Mussolini väitis, et "ei" hääled olid nendelt "...vähestelt haiglastelt kirikuvastastelt, kes keeldusid tunnistamast Lateraani kokkuleppeid". Prantsuse ajalehes [[Le Monde]] kirjutas [[Guido Miglioni]] fašistliku režiimi hoiakust ja Lateraani kokkulepete loomusest: "Need kaks aastat on olnud tunnistajaks järkjärgulisele, kuid armutule režiimi nõudmiste esitamisele paavstile". Vaatamata vastuseisule läbirääkimiste loomusele kartsid paljud itaallased, et "ei" hääl võib põhjustada fašistlikke repressioone ja rünnakuid lepingu vastastele. Kui rahvahääletus lõppes, oli 8,63 miljonit itaallast või 90% registreeritud valijatest hääletanud. Sellest vaid 135 761 ütles "ei". Laterani kokkulepped allkirjastati ja Vatikani iseseisvust tunnustati. Vaatamata varasematele hädadele paranesid suhted kiriku ja režiimi ja veel enam Itaalia enda vahel märgatavalt. Lateraani kokkulepped kehtivad tänini. Aastal 1933 oli Itaalia korda saatnud mitu tehnoloogilist saavutust. Fašistlik valitsus kulutas suuri rahasummasid tehnoloogilistele projektidele nagu uue Itaalia ookeanilaineri [[SS Rex]] ehitamine, mis aastal 1933 püstitas Atlandi ookeani ületamise rekordi nelja päevaga. Samuti rahastati [[vesilennuk]]i [[Macchi M.C.72]] arendamist, millest sai aastal 1933 maailma kiireim vesilennuk ja mis säilitas tiitli ka aastal 1934. Aastal 1933 tegi fašistlik valitsusliige [[Italo Balbo]], kes oli ka aviaator, transatlantilise lennu Chicago [[maailmanäitus]]ele, mida kutsuti "[[Century of Progress]]". Lend sümboliseeris fašistliku juhtimise jõudu ning tööstuslikku ja tehnoloogilist edu, mida riik fašistliku juhtimise all saavutas. Mis puutub antisemitismi, siis fašistid jagunesid selle järgi, mida teha, eriti pärast [[Adolf Hitler]]i tõusu Saksamaal. Paljud fašistid olid juudid ja Mussolini ise ei uskunud antisemitismi, kuid Hitleri rahustamiseks õhutati antisemitismi fašistlikus parteis pidevalt. Aastal 1936 tegi Mussolini oma esimese kirjaliku avalduse juutide koha, väites, et antisemitism on alles tekkinud, kuna juudid on saanud riigi võimupositsioonidel liiga ülekaalukaks, ja väitis, et juudid olid "metsik" hõim, kes tahtis kristlased avalikust elust "täiesti eemaldada". Aastal 1937 kritiseeris fašist [[Paolo Orano]] [[Sionism|sionistlikku]] liikumist kui osa Suurbritannia välispoliitikast, mis on loodud kaitsma Briti huve [[Palestiina]] alal, arvestamata kristlaste ja moslemite kohalolekuga. Itaalia juutide kohta ütles Orano, et nad "ei peaks muretsema millegi muu kui oma religiooni üle" ja mitte hooplema, et on patriootlikud itaallased. Aastal 1938 võttis Mussolini režiim Natsi-Saksamaa survel vastu [[antisemitism]]i poliitika, mis oli Itaalias ja fašistlikus parteis endaski väga ebapopulaarne. Seaduste tulemusel kaotas fašistlik režiim oma propagandajuhi [[Margherita Sarfatti]], kes oli juut ja Mussolini armuke. Antisemiitliku poliitikaga oli rahul väike osa kõrgemaid fašiste nagu [[Roberto Farinacci]], kes väitis, et juudid olid läbi intriigide võtnud kontrolli võtmepositsioonide üle rahanduses, äris ja koolides, ning ta märkis, et juudid pooldasid Etioopiat Itaalia sõjas sellega ja et juudid pooldasid [[Teine Hispaania vabariik|vabariiklikku Hispaaniat]] [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]]. Aastal 1938 sai Farinacci kultuuriministriks ja võttis vastu rassilisi õigusakte eesmärgiga ära hoida rassilist segunemist, mis sisaldas antisemitismi. Kuni vaherahuni liitlastega septembris 1943 oli Itaalia juudi kogukond itta natsi-surmalaagritesse küüditamise eest kaitstud. Seoses vaherahuga võttis Hitler kontrolli Saksamaa okupeeritud territooriumil põhjas ja alustas jõupingutusi juudi kogukonna likvideerimiseks oma kontrolli all. Kohe pärast Itaalia sõttaastumist loodi arvukalt laagreid vaenulike välismaalaste ja režiimile ohtlike itaallaste vangistamiseks. Erinevalt brutaalsetest natsilaagritest lubati Itaalia laagrites perekondadel koos elada ning seal oli lai sotsiaalse heaolu ja kultuurilise aktiivsuse programm. ==== Haridus ==== [[Fail:Has seven 1 a.jpg|pisi|Benito Mussolini ja [[Fašism|fašistlik]] [[mustsärklased|mustsärklastest]] noorsugu 1935. aastal]] Fašistlik valitsus kehtestas Itaalias range hariduspoliitika eesmärgiga likvideerida kirjaoskamatus, mis oli Itaalias sel ajal tõsine probleem, ning parandada itaallaste riigitruudust. Et vähendada väljalangemist, muutis valitsus koolist lahkumise miinimumvanust 12 aastalt 14 aastani ja nõudis rangelt kohalkäimist. Fašistliku valitsuse esimene haridusminister aastatel 1922–1924, [[Giovanni Gentile]] soovitas, et hariduspoliitika peab keskenduma õpilaste fašismile suunamisele, ning harima noorust autoriteete austama ja neile kuuletuma. Aastal 1929 astus hariduspoliitika suure sammu õppekava ideoloogiaga täielikult läbiimmutamise suunas. Sel aastal võttis fašistlik valitsus kontrolli alla kõigi õpikute lubamise, kõik keskkoolide õpetajad pidid andma truudusvande fašismile ja lapsi õpetati, et nad oleksid sama truud fašismile, kui nad olid jumalale. Aastast 1933 pidid kõik ülikoolide õppejõud olema Rahvusliku Fašistliku Partei liikmed. 1930. ja 1940. aastatel keskendus Itaalia haridus Itaalia ajaloole, kujutades Itaaliat tsivilisatsiooni jõuna [[Rooma riik|Rooma riigi]] ajastul, kujutades Itaalia rahvusluse taassündi ja võitlust Itaalia sõltumatuse ja ühtsuse eest [[Itaalia ühendamine|Risorgimento]] ajal. 1930. aastate lõpul kopeeris fašistlik valitsus [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] haridussüsteemi kehakultuuri küsimuses ning võttis vastu päevakorra, mis nõudis, et itaallased saaksid füüsiliselt terveks. Intellektuaalset annet Itaalias premeeriti ja edendati fašistliku valitsuse poolt [[Itaalia kuninglik akadeemia|Itaalia kuningliku akadeemia]] kaudu, mis loodi aastal 1926 Itaalia intellektuaalse tegevuse edendamiseks ja kooskõlastamiseks. ==== Sotsiaalhoolekanne ==== Suur edu fašistliku Itaalia sotsiaalpoliitikas oli "riikliku meelelahutusprogrammi" (''Opera Nazionale Dopolavoro'' ehk OND) loomine aastal 1925. OND oli riigi suurim meelelahutusorganisatsioon täiskasvanutele. Dopolavoro oli nii populaarne, et 1930. aastatel oli kõigis linnades Itaalias Dopolavoro seltsimaja ning Dopolavoro ülesandeks oli 11 000 spordiväljaku, üle 6400 raamatukogu, 800 kino, 1200 teatri ja üle 2000 orkestri loomine ja haldamine. Dopolavoro liikmeks olek oli vabatahtlik, kuid sel oli palju liikmeid tänu oma mittepoliitilisele olemusele. 1930. aastatel [[Achille Starace]] juhtimisel muutus OND peamiselt puhkeasutuseks, koondades sporti ja muid üritusi. Hinnanguliselt oli OND-sse aastal 1936 organiseerunud 80% palgatöölistest. Ligi 40% tööstustöölistest oli aastaks 1939 Dopolavorosse tööle võetud ning sporditegevus oli populaarne suure arvu tööliste hulgas. OND-l oli suurem liikmete arv kui teistel Itaalia fašistlikel massiorganisatsioonidel. Dopolavoro tohutu edu fašistlikus Itaalias oli peamiseks teguriks Natsi-Saksamaal Dopolavoro oma versiooni, "Tugevus Rõõmu Kaudu" (''Kraft durch Freude'' ehk KdF) programmi loomisel, mis oli isegi palju edukam kui Dopolavoro. ==== Politseiriik ==== Režiimi turvalisuseks propageeris Mussolini täielikku riigivõimu ja asutas aastal 1923 [[Mustsärklased|Milizia Volontaria per la Sicurezza Nazionale]] (Rahvusliku Julgeoleku Vabatahtlik Miilits), mis on nende vormiriietuse värvi järgi üldiselt tuntud kui mustsärklased. Enamus mustsärklastest olid Fasci di Combattimento liikmed. Salapolitseid kutsuti [[Antifašismi Järelevalve ja Karistamise Organisatsioon]]iks (''Organizzazione di Vigilanza Repressione dell'Antifascismo'' ehk OVRA), see loodi aastal 1927. [[Arturo Bocchini]] juhtimisel surus see maha režiimi ja Mussolini (Mussolini elule oli tema valitsemise algusaastatel mitu peaaegu õnnestunud atentaati) vastaseid. See jõud oli efektiivne, kuid erinevalt [[SS]]-ist [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaal]] või [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NKVD-st]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] põhjustas OVRA palju vähem poliitiliste vastaste surmajuhtumeid. Siiski olid fašistide repressioonimeetodid julmad, sealhulgas sunniti fašismivastaseid [[kastoorõli]] neelama, mis põhjustas ägedat kõhulahtisust ja dehüdratsiooni, või jäeti ohvrid piinarikkasse ja füüsiliselt kurnatud olekusse, mis mõnikord põhjustas surma. Organiseeritud kuritegevuse, eiti [[Sitsiilia maffia|maffia]] vastu võitlemisel Sitsiilias ja mujal Lõuna-Itaalias, andsid fašistid aastal 1925 erivolitused [[Cesare Mori]]le, [[Palermo]] prefektile. Need volitused andsid talle võime süüdistada maffiat, sundides paljud mafioosod välismaale põgenema (paljud läksid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]) või riskima vangistusega. Mori siiski vallandati, kui ta hakkas uurima maffia sidemeid fašistliku režiimiga. Ta eemaldati oma ametikohalt aastal 1929, ning fašistlik režiim kuulutas, et maffia oht on kõrvaldatud. Mori tegevus nõrgendas maffiat, kuid ei hävitanud seda. Aastatel 1929–1943 loobus fašistlik režiim täielikult oma varasemast agressiivsest tegevusest maffia vastu ja mafioosod jäid suhteliselt puutumata. ==== Majandus ==== [[Fail:Roma, 19 agosto 1932. La Squadra Corse Alfa Romeo.jpg|pisi|Mussolini enne võistlust [[Alfa Romeo]] [[Autosport|võidusõiduautos]]. Fašistlik režiim hoidis tööstust kaudselt enda kontrolli all, ehkki näiliselt oli see eraomanduses]] Mussolini ja fašistlik partei lubasid itaallastele uut majanduslikku süsteemi [[korporatism]]i. Korporatism oli sotsialismi edasiarendus uueks majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. Aastal 1935 avaldati "[[Fašismi doktriin]]" Mussolini nime all, kuigi tõenäoliselt kirjutas selle [[Giovanni Gentile]]. See kirjeldab riigi rolli korporatiivses majanduses. Selleks ajaks oli fašism pöördunud rohkem turu toetamise suunas olles domineerivam riigi sekkumise suhtes. Fašistid väitsid, et see süsteem on samaaegselt nii egalitaarne kui ka traditsiooniline. Korporatiivne majanduspoliitika vääratas kiiresti: vasaktiiva fašistid olid töösturite ja maaomanike vastu, kes toetasid parteid, kuna see lubas kaitsta Itaaliat kommunismi ja sotsialismi eest. Selle tulemusel hakkas korporatiivne poliitika tööstuses domineerima. Läbi kogu Mussolini ajastu majanduslik seadusandlus enamasti soodustas tööstuse ja põllumajanduse klasside rikastumist lubades erastamist, rendiseaduste liberaliseerimist ja mittefašistlike ametiühingute laialisaatmist. Kuigi fašistlikud ametiühingud ei kaitsnud töötajaid kõigi majanduslike tagajärgede eest, vastutasid nad sotsiaalkindlustushüvitiste käitlemise eest, lahkumistoetuste nõuete eest ja pidasid mõnikord läbirääkimisi lepingute üle töötajate kaitseks. Pärast suurt depressiooni, mis tabas maailma majandust aastal 1929, järgis fašistlik režiim teisi riike kaitsetollide kehtestamisega ning püüdis seada majanduse suundi. 1930. aastatel suurendas valitsus nisu tootmist ning tegi Itaalia nisu suhtes isemajandavaks, lõpetades nisu impordi [[Kanada]]st ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]]. Kuid põllumajandusliku maa üleminek nisu kasvatamisele vähendas juur- ja puuvilja tootmist. Vaatamata nisu tootmise paranemisele ei paranenud talupoegade endi olukord. 0,5% Itaalia rahvastikust (rikkad) omas 42% kogu põllumajanduslikust maast Itaalias, ning talupoegade sissetulek ei kasvanud, kuna maksud tõusid. Depressioon põhjustas töötute hulga kasvu 300 000 kuni 1 miljonini aastal 1933. See põhjustas ka 10% reaaltulu languse ja ekspordi vähenemise. Itaalial läks depressiooni ajal paremini kui enamikul lääneriikidel: tema hoolekandeteenused vähendasid depressiooni mõju. Tema tööstuskasv aastatel 1913–1938 oli isegi suurem kui Saksamaal samal ajal. Ainult [[Suurbritannia]]l ja [[Skandinaavia]] riikidel oli suurem tööstuskasv samal ajal. Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. [[Itaalia Ida-Aafrika]] koloonia eelarve 1936.–37. eelarveaastal nõudis Itaalialt 19,136 miljardit liiri kolooniale vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sel ajal oli kogu Itaalia aastatulu vaid 18,581 miljardit liiri. ==== Naised ==== Fašistid pöörasid erilist tähelepanu naiste rollile, alates kõrgseltskonna naistest kuni töölisnaiste ja talunaisteni välja. Fašistlikud juhid püüdsid naisi emantsipatsiooni kogemisest "päästa", isegi kui nad reklaamisid "uue Itaalia naise" (''nuova italiana'') tulemist. Poliitika näitas sügavat konflikti modernsuse ja traditsioonilise patriarhaalse autoritaarsuse vahel, kui katoliiklikud, fašistlikud ja ärilised käitumismudelid võistlesid naiste arusaamade kujundamises oma rollist ja ühiskonnast üldiselt. Fašistid tähistasid vägivaldset "virilistlikku" poliitikat ja liialdasid matšolikkusega, samas maksustati ka tsölibaadis mehi laste heaolu programmide tarvis. Itaalia sissetung Etioopiasse aastal 1935 ja sellele järgnenud Rahvasteliidu sanktsioonid kujundasid naistele omistatavad ülesanded fašistlikus parteis. Impeerium ja naiste panus sellesse sai fašistliku propaganda peateemaks. Partei naised mobiliseeriti impeeriumi jaoks nii tootjate kui ka tarbijatena, andes neile uue tähenduse riigis. Fašistlike naiste grupid laiendasid oma rolle sellistele uutele ülesannetele, nagu jooksvad kursused selle kohta, kuidas võidelda olmejäätmetega. Noored Itaalia naised valmistati ette rolliks Itaalia "Koht päikese all" erikursuste kaudu, mis loodi selleks, et neid tulevasteks koloniaalnaisteks treenida. Valitsus püüdis saavutada "seedimise suveräänsust" ehk täielikku iseseisvust toiduvarude suhtes. See uus poliitika oli väga vastuoluline inimeste seas, kes pöörasid oma toidule tõsist tähelepanu. Sihiks seati impordi vähendamine, Itaalia põllumajanduse toetamine ja karmi dieedi julgustamine, mis põhines leival, polental, pastal, värsketel toodetel ja veinil. Fašistlike naiste grupid treenisid naisi "sõltumatus kokanduses" töötama ilma aineteta, mida enam ei imporditud. Toiduainete hinnad kerkisid 1930. aastail ning piimatoodete ja lihatoodete tarbimine vähenes – üha rohkem toiduaineid läks mustale turule. Poliitika demonstreeris, et fašistid nägid toitu – ja inimeste käitumist üldiselt – kui strateegilist ressurssi, mida sai manipuleerida traditsioonidest olenemata. ==== Fašistlik välispoliitika ==== Benito Mussolini ja fašistlik partei lubasid tuua Itaalia tagasi [[Euroopa]] [[suurriik|suurriigiks]], tehes sellest "uue Rooma impeeriumi". Mussolini lubas, et Itaalia saab võimu [[Vahemeri|Vahemere]] üle. Propagandas kasutasid fašistid Vahemere kirjeldamiseks antiik-Rooma "[[Mare Nostrum]]it" ([[ladina keel]]es "meie meri"). Fašistlik režiim suurendas rahastamist ja tähelepanu sõjalistele projektidele ning koostas plaane [[Itaalia koloniaalimpeerium]]i loomiseks Aafrikas ning nõudis tagasi juhtpositsioone Vahemerel ja [[Aadria meri|Aadria merel]]. Fašistid kavandasid sõdu [[Dalmaatsia]], [[Albaania]] ja [[Kreeka]] vallutamiseks. [[Fail:Italian empire 1940.PNG|pisi|vasakul|Itaalia impeerium aastal 1940]] ===== Liibüa ===== Koloniaaljõupingutused Aafrikas algasid 1920. aastatel, kui [[Itaalia Põhja-Aafrika]]t (''Africa Settentrionale Italiana'' ehk ASI) vaevas kodusõda, sest araabia rahvastik keeldus Itaalia koloniaalvõimust. Mussolini saatis [[marssal]] [[Rodolfo Graziani]] juhtima karistusoperatsiooni Araabia rahvuslaste vastu. Araabia vastupanuliikumist juhtis [[Omar Al-Mukhtar]]. Pärast kahtlase väärtusega vaherahu 3. jaanuaril 1928 kasvatas fašistlik poliitika Liibüas brutaalsust. [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Al-Jaghbub]] oaasini ehitati okastraataed vastupanuliikumisele tähtsate varustusteede läbilõikamiseks. Kohe pärast seda alustas koloniaaladministratsioon üleüldist [[Jebel Akhdar]]i inimeste küüditamist mässajatele kohalike elanike toetuse takistamiseks. Rohkem kui 100 000 inimese sunnitud ränne lõppes [[Suluq]] ja [[Al-'Aghela]] [[koonduslaager|koonduslaagrites]], kus kümned tuhanded viletsates tingimustes hukkusid. Arvatakse, et surnud liibüalaste arv – hukkunud kas võitluses või nälja ja haiguste tõttu – oli vähemalt 80 000 ja kuni pooled olid [[Kürenaika]] inimesed. Pärast Al-Mukhtari kinnipüüdmist 15. septembril 1931 ja tema hukkamist Benghazis vastupanu hääbus. Piiratud vastupanu Itaalia okupatsioonile tihenes Kürenaika emiiri [[Idris I|šeik Idrisi]] ümber. Suurbritannia valitsusega toimusid läbirääkimised Liibüa koloonia piiride täpsustamiseks. Esimesed läbirääkimised algasid aastal 1925 piiri määramiseks Liibüa ja brittide valduses oleva [[Egiptus]]e vahel. Läbirääkimiste tulemusel sai Itaalia varem määratlemata territooriumi. Aastal 1934 küsis Itaalia valitsus jälle territooriume Liibüale, seekord brittide valduses olevalt [[Sudaan]]ilt. Suurbritannia võimaldas Itaalial saada mõned territooriumid Sudaanilt Liibüaga liitmiseks. See sai võimalikuks suhteliselt heade Itaalia ja Suurbritannia vaheliste suhete tõttu enne 1935. aastat. ===== Etioopia ===== Aastal 1935 uskus Mussolini, et on saabunud aeg, et Itaalia tungiks [[Etioopia keisririik|Etioopiasse]] (ka Abessiinia) selle koloniseerimiseks. Selle tulemusel puhkes [[Teine Itaalia-Etioopia sõda]]. Itaalia tungis Etioopiasse Itaalia kolooniatest [[Eritrea]]st ja [[Itaalia Somaalimaa]]lt. Itaalia kasutas sõja ajal etiooplaste vastu metsikusi, sealhulgas õhujõudude kasutamine mürkgaasi puistamiseks kaitsvatele Etioopia sõduritele. Etioopia alistus aastal 1936, lõpetades Itaalia kättemaksu ebaõnnestunud koloniaalvallutuse eest 1880. aastatel. Kuningas [[Vittorio Emanuele III]] kuulutati varsti pärast seda [[Etioopia riigipeade loend|Abessiinia keisriks]]. Rahvusvaheliselt sattus Itaalia sõjakuse tõttu [[Rahvasteliit|Rahvasteliidus]] isolatsiooni. Prantsusmaa ja Suurbritannia loobusid kiiresti usaldusest Mussolini vastu. Ainus riik, kes toetas Itaalia agressiooni, oli Natsi-Saksamaa. Pärast hukkamõistu Rahvasteliidu poolt kuulutas [[Fašismi Suur Nõukogu]] Itaalia otsusest lahkuda 11. detsembril 1937 Rahvasteliidust ja Mussolini nimetas Rahvasteliitu kõigest "kõikuvaks templiks". [[Fail:Italian East Africa (1938–1941).svg|pisi|[[Itaalia Ida-Aafrika]] kuus provintsi (1938–1941) ]] Pärast Natsi-Saksamaa poolset survet Itaaliale rassismi edendamiseks liikus fašistlik režiim oma varasemast kolonialismi edendamisest, mis põhines Itaalia kultuuri levitamisel, otsesele rassistlikule kolonialismile. Fašistlik režiim kuulutas, et see hakkab kolooniates edendama massilist Itaalia asustust, mis tähendas fašistliku režiimi mõistes "luua Aafrika mandri südames võimas ja ühtne valgete tuumik, küllalt tugev, et juhtida neid rahvaid meie majanduslikul orbiidil ning meie Rooma ja fašistlikus tsivilisatsioonis". Fašistlik valitsemine Itaalia kolooniates erines regiooniti. Valitsemine [[Itaalia Ida-Aafrika]]s (''Africa Orientale Italiana'' ehk AOI), koloonias, mis sisaldas Etioopiat, Eritread ja Itaalia Somaalimaad, oli põlisrahvastele karm, kuna fašistlik poliitika püüdis põliskultuuri hävitada. Veebruaris 1937 käskis [[Rodolfo Graziani]] Itaalia sõduritel rüüstata põlisrahva asustuse [[Addis Abeba]]s, mis tähendas sadade [[etiooplased|etiooplaste]] tapmist ja nende elamute maani maha põletamist. Pärast [[Etioopia]] okupeerimist kehtestas fašistlik režiim [[rassieraldus]]e, et vähendada Itaalia kolooniates segaverelisi järglasi, kes väidetavalt "saastavad" Itaalia rassi. Perekonna- ja seksuaalsuhted itaallaste ja aafriklaste vahel kolooniates tehti kriminaalkuritegudeks, kui fašistlik režiim kehtestas 19. aprillist 1937 dekreetseaduse nr 880, mis andis ühe- kuni viieaastase vabadusekaotuse karistuseks itaallastele, kes püüdlesid sellisesse suhtesse. Seadus ei andnud karistusi põlisaafriklastele, kuna fašistlik valitsus väitis, et ainult need itaallased olid süüdi oma rassi häbistamises. Vaatamata rassistlikule keelekasutusele, mida kasutati propagandas, nõustus fašistlik režiim põlisaafriklaste värbamisega, kes tahtsid ühineda Itaalia koloniaalvägedega, ja seda kasutati propagandas. [[Itaalia Liibüa]]s Mussolini alahindas rassistliku poliitikat, kui püüdis saavutada Araabia liidrite usaldust siin. Detsembrist 1934 oli liibüalastele tagatud isikuvabadus, kodu ja vara puutumatus, õigus liituda sõjalise või tsiviiladministratsiooniga ja õigus vabalt jätkata karjääri või tööd. Kuulsal reisil Liibüasse aastal 1937 loodi propagandasündmus, kui 18. märtsil poseeris Mussolini koos [[Araablased|araabia]] aukandjatega, kes andsid talle "islami aumõõga" (mis oli tegelikult tehtud [[Firenze]]s), mis pidi sümboliseerima Mussolinit kui [[muslim]]itest araabia rahva kaitsjat. 1939. aastal võeti vastu seadused, mis võimaldasid muslimitel astuda fašistlikku parteisse ja eriti selle muslimiharusse Associazione Musulmana del Littorio ja 1939. aasta reformid võimaldasid luua Liibüa sõjaväeüksusi Itaalia armee koosseisus. ===== Korfu, Albaania, Jugoslaavia ===== [[Fail:GR Corfu.PNG|pisi|Korfu Aadria meres]] Fašistlik režiim tegeles sekkuva välispoliitikaga ka Euroopas. 1923. aastal vallutasid Itaalia sõdurid Kreeka saare [[Kérkyra saar|Korfu]] osana fašistide plaanist hõivata lõpuks [[Kreeka]]. Korfu anti hiljem Kreekale tagasi ning sõda Kreeka ja Itaalia vahel ei puhkenud. Aastal 1925 sundis Itaalia [[Albaania kuningriik]]i olema ''de facto'' [[protektoraat]], mis aitas Itaalial seista Kreeka suveräänsuse vastu. Korfu oli Itaalia imperialismile ja rahvuslusele tähtis kuulumise tõttu endisele [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigile]], mis jättis maha tähtsaid Itaalia kultuurilisi monumente ja mõju, kuigi kreeka rahvastik siin, eriti noorsugu, protestis kõvasti Itaalia okupatsiooni vastu. Suhted Prantsusmaaga olid segased, fašistlikul režiimil oli jätkuvalt kavas kuulutada lõpuks sõda Prantsusmaale, et tagasi saada itaallastega asustatud alad Prantsusmaal, kuid Hitleri tõusuga olid fašistid kohe mures [[Esimene Austria vabariik|Austria iseseisvuse]] pärast ja võimaliku Saksamaa-ohu pärast Itaaliale, kui see nõuab sakslastega asustatud alasid [[Tirooli krahvkond|Tiroolis]]. Saksa ekspansionismi kartuses ühines Itaalia [[Stresa konverents]]il Prantsusmaa ja Suurbritanniaga Saksamaa vastu, see toimus aastatel 1935–1936. {{vaata|Albaania kuningriik}}, ''[[Albaania kuningriik (1939–1943)]]'' Fašistlik režiim hoidis külmi suhteid [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaaviaga]], kuna soovis juba ammu [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi]] lagunemist, et territoriaalselt laieneda ja suurendada Itaalia võimu. Itaalia jätkas [[spionaaž|spioneerimist]] Jugoslaavias, kuna Jugoslaavia ametivõimud avastasid mitmel korral Itaalia saatkonnas Jugoslaavias spioonivõrgu, nagu näiteks 1930. aastal. 1929. aastal andis fašistlik valitsus nõusoleku [[Horvaatia ajalugu|Horvaatia]] marurahvuslasele [[Ante Pavelić]]ile tulla Jugoslaaviast poliitilisse pagulusse Itaaliasse. Fašistid andsid Pavelićile rahalist abi ja väljaõppe võimalusi vastloodud fašistliku miilitsa ja terrorirühmituse [[Ustaša]] arendamiseks ja treenimiseks. Sellest organisatsioonist sai hiljem [[Iseseisev Horvaatia Riik|Iseseisva Horvaatia Riigi]] juhtiv jõud, ja see mõrvas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sadu tuhandeid [[Serblased|serblasi]], [[Juudid|juute]] ja teisi vähemusi. ===== Hispaania kodusõda ===== 1936. aastal Hispaanias tegi fašistlik režiim oma kõige tähtsama sõjaeelse sõjalise interventsiooni. [[Teine Hispaania vabariik|Hispaania vabariik]] oli [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] jagatud kirikuvastaste sotsialistlike vabariiklaste ja kirikutoetajate monarhistlike rahvuslaste vahel, keda juhtis [[Francisco Franco]] oma fašistliku [[Falange]] liikumisega. Itaalia saatis Hispaania rahvuslaste abistamiseks lennukeid, relvi ja kokku üle 60 000 sõduri. Sõda aitas treenida Itaalia sõjaväge sõjaks ja parandas suhteid katoliku kirikuga. See oli edu, mis tagas Itaalia laevastikule juurdepääsu Vahemere ja Atlandi ookeani ühendusteedele ning võimaldas jätkata [[Mare Nostrum]]i poliitikat ilma Hispaania-poolse vastuseisu hirmuta. Teine suur välistoetaja Hispaania kodusõjas oli Natsi-Saksamaa. See oli esimene kord pärast Austria-Preisi sõda, kui Itaalia ja Saksamaa väed koos võitlesid. 1930. aastatel ehitas Itaalia palju suuri lahingulaevu ja teisi sõjalaevu, et kindlustada Vahemeri Itaalia kontrolli alla. ===== Albaania ===== Pärast seda, kui Saksamaa annekteeris [[Tšehhoslovakkia]], otsustas Mussolini vallutada [[Albaania kuningriik|Albaania]], et vältida teljeriikide hulgas teisejärguliseks jäämist. 25. märtsil 1939 esitas Mussolini Albaaniale [[ultimaatum]]i, nõudes selle alistumist. Albaania keeldus, 7. aprillil 1939 [[Itaalia sissetung Albaaniasse|tungis Itaalia Albaaniasse]]. Pärast lühikest kampaaniat Albaania okupeeriti ja selle parlament kroonis Vittorio Emanuele III [[Albaania kuningas|Albaania kuningaks]]. Albaania annekteerimise ajalooline põhjendus seisnes [[Rooma riik|Rooma riigi]] iidses ajaloos, kus Albaania ala oli roomlaste varajane vallutus, isegi enne Põhja-Itaaliat. Kuid ilmselt annekteerimise ajaks oli albaanlaste hulgas vähe seoseid Itaaliaga. Tegelikult oli Albaania annekteerimine kaugel sõjalisest vallutusest, kuna maa oli alates 1920. aastatest ''de facto'' Itaalia protektoraat ja enamikku selle armeest juhtisid Itaaliast saadetud itaallastest ohvitserid. Kuningas Vittorio Emanuele III ei kiitnud okupatsiooni heaks, kuna kartis Itaalia isolatsiooni veel enamgi, kui sõjas Etioopia vastu. {{Vaata|Albaania kuningriik}}, ''[[Albaania kuningriik (1939–1943)]]'' ===== Suhted Saksamaaga Hitleri ajal ===== Kui [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] (NSDAP) sai Saksamaal 1933. aastal võimule, näitasid Mussolini ja fašistlik režiim Hitleri režiimile avalikult poolehoidu, Mussolini ütles "Hitleri võit on meie võit". Fašistlik režiim rääkis ka liidu loomisest uue režiimiga Saksamaal. Eraviisiliselt näitasid Mussolini ja Itaalia fašistid natsivalitsuse suhtes vaatamata ideoloogilistele sarnasustele hukkamõistu ja Mussolini oli Hitleri suhtes halvakspanev. Fašistid umbusaldasid Hitleri [[pangermanism]]i ideid, mida nad pidasid ohuks Itaalia territooriumitele, mis varem olid olnud osa [[Austria keisririik|Austria keisririigist]]. Kuigi teised natsid taunisid Mussolinit ja fašistlikku Itaaliat, oli Hitler võlutud Mussolini oraatorivõimetest ja isiksusest, ja kasutas enamikku fašistide sümboleid natsiparteis, nagu roomlaste väljasirutatud käega tervitus, dramaatiline kõnekunst, vormiriietuses paramilitaarsete üksuste kasutamine poliitiliseks vägivallaks ja rahvakogunemiste kasutamine liikumise võimsuse demonstreerimiseks. 1922. aastal püüdis Hitler küsida Mussolinilt juhiseid, kuidas organiseerida [[Marss Rooma|Marsi Rooma]] oma versioon, mis oleks olnud "Marss Berliini" (ja millest tuli ebaõnnestunud [[õllesaali putš]] aastal 1923). Mussolini ei vastanud Hitleri päringutele, kuna ei tundnud piisavat huvi Hitleri liikumise suhtes ja pidas Hitlerit veidi hulluks. Mussolini üritas lugeda "[[Mein Kampf]]i", et teada, mida Hitleri [[Natsionaalsotsialism|Natsionaalsotsialistlik liikumine]] endast kujutas, kuid oli kohe pettunud, öeldes, et "Mein Kampf" oli "igav teos, mida ma ei suutnud kunagi lugeda" ja märkis, et Hitleri uskumused olid "veidi rohkem, kui tavalised klišeed". Kuigi Mussolini, nagu Hitlergi, uskus valgete kultuurilist ja moraalset üleolekut värviliste suhtes, oli ta vastu Hitleri [[Antisemitism|antisemiitlikele]] uskumustele. Arvukalt fašiste olid juudid, sealhulgas Mussolini armuke [[Margherita Sarfatti]], fašistliku kunsti ja propaganda juht, ja itaallaste seas oli antisemitismile vähe toetust. Hitler ja natsid jätkasid püüdeid meelitada Mussolini nende poolele, ja lõpuks Mussolini andiski natsiparteile rahalist abi ja võimaldas Itaalias natside paramilitaarsete üksuste treenimist usus, et vaatamata erinevustele võiks fašistlik režiim Saksamaal olla Itaaliale kasulik. Kahtlus natside suhtes süvenes pärast 1933. aastat, Mussolini soovis tagada, et Natsi-Saksamaa ei muutuks domineerivaks fašistlikuks riigiks Euroopas. Selleks oli Mussolini vastu Saksamaa jõupingutustele annekteerida Austria pärast fašistliku Austria presidendi [[Engelbert Dollfuss]]i mõrva 1934. aastal, ja lubas Austriale sõjalist abi, kui Saksamaa peaks sekkuma. See lubadus aitas päästa Austriat annekteerimisest 1934. aastal. [[Fail:Bundesarchiv Bild 146-1969-065-24, Münchener Abkommen, Ankunft Mussolini.jpg|vasakul|pisi|Mussolini ja Hitler 29. septembril 1938. Mussolini saabub Müncheni kohtumisele]] Avalikud esinemised ja propaganda kujutasid pidevalt Mussolini ja Hitleri lähedust ning Itaalia [[fašism]]i ja Saksamaa [[natsionaalsotsialism]]i sarnasust. Kuigi mõlemad ideoloogiad olid oluliselt sarnased, olid mõlemad fraktsioonid teineteise suhtes kahtlustavad ja mõlemad juhid võistlesid mõju pärast maailmas. Hitler ja Mussolini kohtusid esimest korda juunis 1934, kui Austria iseseisvus oli kriisis. Eraviisiliselt, pärast 1934. aasta visiiti, ütles Mussolini, et Hitler oli just nagu "väike rumal ahv". Kuna Mussolini oli lubanud Austria kaitseks välja astunud, andis Hitler Itaalia-Etioopia sõja alguses abi Etioopiale, mis pikendas sõda ja nõrgendas Itaalia armeed. Seepeale oli Mussolini sunnitud järele andma: 6. jaanuaril 1936 teatas ta Ulrich von Hasselile, Saksamaa suursaadikule Itaalias, et ei ole vastu iseseisva Austria Saksamaa satelliitriigiks saamisele, ei oma vastuväiteid [[Reinimaa]] remilitariseerimisele ja ei austa [[Locarno konverents|Locarno konverentsi]] otsust, kui Saksamaa peaks seda rikkuma. Pärast Itaalia sattumist isolatsiooni aastal 1936 oli valitsusel vähe muid valikuvõimalusi, kui töötada koos Saksamaaga stabiilse positsiooni taastamiseks rahvusvahelistes suhetes ja vastumeelselt loobuda toetusest Austria iseseisvusele Saksamaast. 28. oktoobril 1937 kuulutas Mussolini Itaalia toetust Saksamaale kolooniate tagasisaamiseks, mis see kaotas pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Ilma olulise vastuseisuta Itaalia poolt teostas Hitler aastal 1938 [[anšluss]]i, Austria annekteerimise. Saksamaa nõudis hiljem [[Sudeedimaa]]d, enamasti [[Sakslased|sakslastega]] asustatud [[Tšehhoslovakkia]] provintsi. Mussolini tundis, et tal pole muud valikut, kui aidata Saksamaad mitte isolatsiooni sattumast. Seoses Austria annekteerimisega Saksamaa poolt aastal 1938 hakkas fašistlik režiim muretsema etniliste sakslaste enamuse pärast Lõuna-Tiroolis, ja kas nad tahavad ühineda [[Suursaksa Riik|Suursaksamaaga]]. Tegelikult ei huvitanud Lõuna-Tirool Hitlerit, juba Mein Kampfis mainis ta, et tema arvamuse kohaselt olid sakslased Lõuna-Troolis (koos [[Trentino|Trentinoga]]) "väike ja tähtsusetu vähemus" ja tunnustas Lõuna-Tirooli Itaalia osana. Fašistid olid ka mures, et kas Itaalia peaks järgima natside antisemiitlikku poliitikat, et saada poolehoidu nendelt natsidelt, kel olid Itaalia kui liitlase suhtes segased tunded. 1938. aastal survestas Mussolini fašistlikke kaasliikmeid toetama antisemiitliku poliitika jõustamist, kuid seda ei võetud hästi vastu, kuna arvukalt fašiste olid juudid ja antisemitism ei olnud Itaalias aktiivne poliitiline mõiste. Siiski surus Mussolini antisemiitlikud seadused läbi, kuigi isegi tema väimees ja prominentne fašist krahv [[Galeazzo Ciano]] isiklikult mõistis sellised seadused hukka. Ebapopulaarsete antisemiitlike seaduste jõustamiseks nõudsid Mussolini ja fašistlik valitsus omakorda Hitlerilt ja natsidelt kontsessiooni. Aastal 1939 nõudsid fašistid Hitlerilt, et tema valitsus nõustuks lahkelt Itaalia valitsuse plaaniga, et kõik sakslased Lõuna-Tiroolis kas lahkuvad Itaaliast või on sunnitud nõustuma italiseerimisega. Hitler nõustus ja seega oli oht Itaaliale Lõuna-Tirooli sakslastelt neutraliseeritud. Kui sõda 1939. aastal lähenes, kiirendas fašistlik režiim agressiivset pressikampaaniat Prantsusmaa vastu, väites, et Itaalia rahvas Prantsusmaal kannatab. Liidule oli oluline, et mõlemad režiimid esitasid Prantsusmaale nõudeid, Saksamaa nõudis sakslastega asustatud [[Elsass-Lotring]]i ja Itaalia nõudis itaalia ja prantsuse segaasustusega [[Nice|Nizza]]t ja [[Korsika]]t. Mais 1939 loodi ametlik liit. Liitu teati kui [[Teraspakt]]i, mis kohustas Itaaliat võitlema Saksamaa kõrval, kui puhkeb sõda Saksamaa vastu. Mussolini tundis kohustust sõlmida liit vaatamata murele, et Itaalia ei suudaks lähitulevikus sõda pidada. See kohustus kasvas välja tema lubadusest itaallastele, et ta saab neile impeeriumi ehitada ja tema isiklikust soovist mitte lubada Hitleril saada domineerivaks liidriks Euroopas. Mussolini tõrjuti kõrvale [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga, kus Saksamaa ja [[Nõukogude Liit]] nõustusid [[II Rzeczpospolita|Poola]] jagamisega Saksa ja Nõukogude tsoonideks eelseisvas invasioonis. Fašistlik valitsus nägi selles [[Kominterni-vastane pakt|Kominterni-vastase pakti]] reetmist, kuid ametlikult otsustas vaikida. ==== Itaalia Teises maailmasõjas ==== {{vaata|Itaalia Teises maailmasõjas}}, ''[[Teine maailmasõda]]'' Kui Saksa väed 1. septembril 1939 [[Poola Teises maailmasõjas|Poolasse tungis]], alustades [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], kuulutas Mussolini 24. septembril 1939 avalikult, et Itaalia võib astuda sõtta või jääda neutraalseks, mis tähendab riigile rahvusliku väärikuse kaotust. Siiski, vaatamata oma agressiivsele poosile, hoidis Mussolini Itaaliat mitu kuud sõjast eemal. Mussolini ütles oma väimehele, krahv Cianole, et ta oli isiklikult kade Hitleri edu üle ja lootis, et Hitlerit aeglustab liitlaste vasturünnak. Mussolini läks Saksamaa edu vähendamiseks Euroopas nii kaugele, et andis [[Belgia]]le ja [[Holland]]ile teada ähvardavast Saksamaa sissetungist, millest Saksamaa oli Itaaliat informeerinud. Koostatud sõjaplaanides otsustasid Mussolini ja fašistlik režiim, et Itaalia eesmärgiks on lisada oma koloniaalimpeeriumile suuri osasid Aafrikast ja Lähis-Idast. Kõhklevaks jäid kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja armeejuht [[Pietro Badoglio]], viimane hoiatas Mussolinit, et Itaalial on pika sõja pidamiseks liiga vähe [[tank]]e, [[soomuk]]eid ja [[lennuk]]eid, ning rääkis Mussolinile, et Itaalia jaoks tähendaks osavõtt Euroopa konfliktist enesetappu. Mussolini ja fašistlik režiim võtsid nõuks oodata, kuni Saksamaa tungib Prantsusmaale, et siis kaasa lüüa. =====Sõda Prantsusmaal===== Kui Prantsusmaa oli Saksamaa [[Välksõda|välksõjas]] kokku kukkunud, kuulutas Itaalia Prantsusmaale ja Suurbritanniale 10. juunil 1940 sõja, täites [[Teraspakt]]i kohustused. Itaalia lootis Prantsusmaalt kiiresti vallutada [[Savoia]], [[Nice|Nizza]], [[Korsika]] ning Aafrika-kolooniad [[Tuneesia]] ja [[Alžeeria]], kuid see lõpetati kiiresti, kui Saksamaa sõlmis vaherahu Prantsusmaa väejuhi [[Philippe Petain]]iga, kes rajas [[Vichy Prantsusmaa]], mis säilitas kontrolli [[Savoia]], [[Nizza]], [[Korsika]], [[Tuneesia]] ja [[Alžeeria]] üle. Selline Saksamaa otsus vihastas fašistlikku režiimi. =====Sõda Vahemerel===== Üks Itaalia tugevusi, mis pani liitlased muretsema, oli Itaalia kuninglik laevastik [[Regia Marina]], selle aja suuruselt neljas laevastik maailmas. Aastal 1940 korraldas Suurbritannia kuninglik laevastik [[Royal Navy]] üllatusõhurünnaku Itaalia laevastikule [[Taranto lahing|Tarantos]], mis halvas Itaalia suured sõjalaevad. Kuigi Itaalia laevastik ei kandnud tõsiseid kahjustusi nagu kardeti, hoidis see olulisi [[Rahvaste Ühendus|Briti Rahvaste Ühenduse]] merejõude [[Vahemeri|Vahemerel]]. See laevastik pidi võitlema Itaalia laevastikuga, et hoida ära [[Briti Rahvaste Ühendus]]e jõudude Egiptuses ja Lähis-Idas äralõikamine Suurbritanniast. Aastal 1941 suutsid Itaalia-kontrollitaval [[Kastelorizo]] saarel [[Türgi]] ranniku lähedal Itaalia väed tagasi tõrjuda Briti ja Austraalia vägede katse [[Operatsioon Abstention|operatsiooni Abstention]] käigus saar vallutada. Detsembris 1941 leidis aset Itaalia vägede varjatud rünnak [[Aleksandria]]s, [[Egiptus]]es, kus Itaalia sukeldujad panid lõhkeainet Briti sõjalaevadele, põhjustades kahe Briti lahingulaeva uppumise. Aastal 1942 tekitas Itaalia laevastik tõsist kahju Briti konvoilaevastikule, mis püüdis jõuda [[Malta]]le [[Operatsioon Harpoon (1942)|operatsiooni Harpoon]] käigus, uputades mitu Briti laeva. Aja jooksul põhjustasid liitlaste laevastikud Itaalia laevastikule tõsist kahju, hävitades Itaalia ühe eelise Saksamaa jaoks. =====Kreeka-Itaalia sõda ===== Jätkuvad märgid Itaalia teisejärgulisest olemusest Saksamaale tekkisid [[Kreeka-Itaalia sõda|Kreeka-Itaalia sõja]] ajal ([[28. oktoober|28. oktoobrist]] [[1940]] kuni [[6. aprill]]ini [[1941]]), mis oli kehvalt relvastatud Itaalia armeele hävitav. Mussolini kavatses sõjaga Kreeka vastu Saksamaale tõestada, et Itaalia ei ole väike jõud liidus, vaid võimekas impeerium, mis suudab hoida oma kaalu. Mussolini uhkustas oma valitsuse ees, et ta võiks isegi itaallusest lahti öelda, kui keegi leiab, et kreeklaste võitmine on raske. 28. oktoobril algas sõjategevus, Itaalia vägede koosseisu kuulus 565 000 meest, millele Kreekal oli vastu panna 300 000 sõdurit. Kreekasse tungimise päevadel surus Kreeka armee Itaalia armee tagasi Albaaniasse ja pani Itaalia alandavasse kaitsesse. Hitler ja Saksamaa valitsus olid Itaalia ebaõnnestunud kampaanias pettunud, kuid samuti oli Mussolini. {{vaata|Kreeka-Itaalia sõda}} =====Balkani kampaania ===== Kreekalt valduste tagasisaamiseks alustas Saksamaa Itaalia kõrval vastumeelselt [[Balkani kampaania]]t, mille tulemusel hävitati aastal 1941 ka [[Jugoslaavia Kuningriik]] ning [[Dalmaatsia]] anti Itaaliale. Mussolini ja Hitler hüvitasid Horvaatia rahvuslastele, kinnitades [[Iseseisev Horvaatia Riik|Iseseisva Horvaatia Riigi]] loomise marurahvuslaste [[Ustaša]] juhtimisel. Et saada Itaalia toetust, nõustus Ustaša loovutama [[Dalmaatsia]] peamise keskosa, samuti mitmed Aadria mere saared Itaaliale, kuna Dalmaatsias elas olulisel arvul itaallasi. Aadria mere saarte loovutamine Horvaatia poolt oli nende valitsusele väike kaotus, kuna vahetuskaubana lubati Horvaatial annekteerida kogu tänapäeva [[Bosnia ja Hertsegoviina]] ja taga kiusata sealset serbia elanikkonda, et teha ruumi tulevasele horvaatia elanikkonnale seal. Horvaatia oli ametlikult kuningriik ja Itaalia [[protektoraat]], mida valitses Itaalia [[Savoia dünastia]] liige [[Tomislav II]], kes siiski kunagi isiklikult jalga Horvaatia pinnale ei tõstnud, ning valitsust juhtis Ustaša liider [[Ante Pavelić]]. Itaalia hoidis siiski sõjalist kontrolli piki kogu Horvaatia rannikut, mis koos Itaalia kontrolliga [[Albaania kuningriik (1939–1943)|Albaanias]] ja Montenegros andis Itaaliale täieliku kontrolli Aadria mere üle, täites seega fašistide poliitika [[Mare Nostrum]] võtmeosa. Ustaša liikumine osutus Itaaliale ja Saksamaale väärtuslikuks, kui vahend võitluseks [[Tšetnikud|tšetnikutega]] (kuigi nad tegid nendega koostööd, kuna neile tegelikult ei meeldinud Ustaša liikumine, mille nad jätsid sakslastele) ja [[Josip Broz Tito]] juhitud kommunistlike [[Jugoslaavia partisanid]]ega, kes olid Jugoslaavia okupeerimise vastu. [[Fail:AB 41 NAfrica.jpg|pisi|vasakul|Itaalia soomuk [[AB 41]] Egiptuses]] =====Egiptuse kampaania ===== 1940. aastal tungis Itaalia Liibüaga [[koloonia]]ga piirnevasse [[Egiptus#Sultanaat ja kuningriik|Egiptusse]], kuid tõrjuti varsti [[Briti Rahvaste Ühendus]]e vägede poolt tagasi kaugele [[Liibüa]]sse. Saksa armee saatis Itaalia armeele Liibüas täiendust, et kaitsta kolooniat brittide eest. Saksa armeeüksused kindral [[Erwin Rommel]]i juhitavast [[Aafrika korpus]]est olid põhijõud kampaanias suruda britid aastatel 1941–1942 Liibüast välja ja kuni Kesk-Egiptuseni. Võidud Egiptuses olid peaaegu täielikult tänu Rommeli strateegilisele geniaalsusele. Itaalia väed said [[Põhja-Aafrika]]s tänu sõltuvusele Rommeli vägede paremast relvastusest ja kogemusest vähe meedia tähelepanu. =====Sõjategevus idarindel===== Itaalia väed osalesid sõjategevuses Saksa-Nõukogude [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[Wehrmacht]]i [[väegrupp Süd]] koosseisus, võitlustes Sevastopoli pärast ning [[Stalingradi lahing]]us, kus talvel 1942–1943 sai Itaalia armee (u 210 000 meest) Doni keskjooksul purustavalt lüüa. Itaalia saatis Wehrmachti liitlastena idarindele 60 000 [[Itaalia Ekspeditsioonikorpus]]e (C.S.I.R.) võitlejat. Nimetatud korpus koosnes kolmest diviisist: Pasubio, Torino ja Principe Amedeo Duca dAosta ja mustsärklaste 63. leegion Tagliamente. 1942. aasta märtsis saadeti idarindele 2. korpuse jalaväediviisid Sforcesca, Ravenna, Cosseria ning eliit-alpikorpuse jalaväediviisi Vicenza ja alpidiviisid Tridentina, Julia ja Kuneenze. Samuti saadeti Itaaliast idarindele mustsärklaste üksused "3. jaanuar" ja "23. märts". Itaalia ekspeditsioonikorpus formeeriti 35. korpuseks. Korpuses oli 227 000 meest. Koondväekoondis hakkas kandma [[Itaalia 8. armee]] nime. 1942. aasta augustis hoidis 8. armee rinnet piki Doni jõge Stalingradist põhja pool [[Bogutšar]]i piirkonnas. Detsembris alanud [[Punaarmee]] pealetungis hävitati itaallaste 2. ja 35. armeekorpus peaaegu täielikult. =====1942. aasta ===== [[Fail:France map Lambert-93 with regions and departments-occupation.svg|pisi|vasakul|Prantsusmaa pärast okupeerimist]] 1942. aastal hoidis Itaalia ametlikult enda kontrolli all suurt territooriumi Vahemere kallastel. Koos [[Vichy Prantsusmaa]] kokkukukkumisega saavutas Itaalia kontrolli [[Korsika]] (kus oli prantsuse ja itaalia segaasustus), [[Nizza]] ja teiste [[Kagu-Prantsusmaa]] osade üle. Itaalia teostas ka sõjalist okupatsiooni olulisel osal Lõuna-Prantsusmaast. Kuid vaatamata ametlikele territoriaalsetele saavutustele oli niinimetatud "Itaalia impeerium" aastal 1942 [[pabertiiger]]: see oli takerdunud, kuna majandus ei suutnud kohaneda sõjaaja tingimustele ning liitlased pommitasid Itaalia linnu. ======Liitlasvägede Põhja-Aafrika kampaania====== [[Pilt:ItalianMareNostrum.jpg|pisi|Itaalia vägede kontrolli all oelvad alad 1942. aasta suvel. Itaalia alad piiritletud rohelise, Briti alad punasega]] Vaatamata Rommeli edule 1941. aastal ja 1942. aasta algul hakkas kampaania Põhja-Aafrikas 1942. aasta lõpuks kokku kukkuma. {{Vaata|Põhja-Aafrika kampaania}} ''(1941–1943)'' 1942. aasta 23. oktoobrist 5. novembrini kestnud [[Egiptus]]es [[Vahemeri|Vahemere]] rannikul [[Aleksandria]]st sadakond kilomeetrit läänes asuva [[Al-‘Alamayn]]i piirkonnas [[Teine El Alameini lahing|teises El Alameini lahingus]] õnnestus liitlastel, [[Bernard Montgomery]] juhtimisel kindralleitnant [[Erwin Rommel]] ja tema väed taganema sundida. Täielik kokkukukkumine toimus 1943. aastal, kui Saksamaa ja Itaalia väed tõmbusid Põhja-Aafrikast [[Sitsiilia]]sse. Viimased Saksa-Itaalia väed [[Põhja-Aafrika]]s alistusid mais 1943. {{vaata|Teine El Alameini lahing}} =====1943. aasta ===== 1943. aastal ebaõnnestusid Itaalia ettevõtmised igal rindel, jaanuaris hävitati [[Stalingradi lahing]]utes pool Itaalia [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarin]]de vägedest, Aafrika kampaania oli kokku kukkunud, Balkan jäi ebastabiilseks ja itaallased soovisid sõja lõppu. Kuningas Vittorio Emanuele III keelitas krahv Ciano astuma Mussolini vastu, et proovida alustada kõnelusi liitlastega. ======Liitlasvägede invasioon Itaalias====== [[Pilt:Invasionofitaly1943.jpg|pisi|Liitlasvägede invasioon Itaaliasse 1943. aastal]] 1943. aasta keskel algatasid [[Teise maailmasõja liitlased|liitlased]] [[Liitlaste sissetung Sitsiiliasse|sissetungi Sitsiiliasse]] eesmärgiga Itaalia sõjast välja lüüa ja luua tugipunkt [[Euroopa]]s. Liitlaste väed randusid Sitsiilias vähese vastupanuga Itaalia vägedelt. [[9. juuli]] maabusid liitlasväed Sitsiilias, [[Itaalia kuningas]] tagandas [[25. juuli]]l [[Benito Mussolini]] ja ta vangistati ning uus valitsus sõlmis vaherahu liitlastega. Saksa väed pidasid mõnda aega vastu, enne kui liitlased Sitsiilia lõplikult vallutasid. [[1943]]. aasta sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. [[3. september|3. septembril]] maabusid Briti väed [[Lõuna-Itaalia]]s [[Salerno]]s. Itaalia sõlmis salaja liitlastega relvarahu. Saksa väed [[Albert Kesselring]]i juhtimisel hõivasid vastukaaluks [[Põhja-Itaalia|Põhja-]] ja [[Kesk-Itaalia]], moodustades seal 23. septembril Mussoliniga eesotsas fašistliku vabariigi. {{Vaata|Itaalia kampaania}} ''(1943–1945)'' Itaalia kuningriik aga kuulutas 13. oktoobril Saksamaale sõja ning algas Itaalia kodusõda (1943–1945). Sissetung tegi Mussolini sõltuvaks Saksa armeest (''[[Wehrmacht]]''), et kaitsta oma režiimi. Liitlased liikusid ühtlaselt läbi Itaalia vähese vastupanuga demoraliseeritud Itaalia sõduritelt, kohates samas tõsist vastupanu Saksa vägedelt. {{Vaata|Operatsioon Avalanche}} =====1944. aasta ===== {{Vaata|Talveliin}}, ''[[Gooti liin]], [[Bernhardti liin]], [[Hitleri liin]] ja [[Monte Cassino lahing]]'' === Kodusõda (1943–1945) === Aastaks 1943 oli Mussolini kaotanud katastroofiliste sõjaraskuste tõttu Itaalia rahva toetuse. Maailma jaoks nägi Mussolini välja kui "saepuru tseesar", kes juhtis oma maa sõtta, halvasti varustatud ja halvasti treenitud relvajõududega, kes kaotasid lahingutes. Piinlik olukord, millesse Mussolini oli Itaalia pannud, viis kuningas [[Vittorio Emanuele III]] ja isegi fašistliku partei liikmed soovini Mussolini kukutada. Esimene etapp sellest leidis aset, kui fašistliku partei Suur Nõukogu [[Dino Grandi]] juhtimisel hääletas Mussolini partei juhi kohalt eemaldamise poolt. Päev hiljem, 26. juulil 1943 eemaldas Vittorio Emanuele III Mussolini ametlikult peaministri ametikohalt ja asendas ta marssal [[Pietro Badoglio]]ga. Pärast eemaldamist arreteeriti Mussolini kohe. Uus "Badoglio valitsus" eemaldas viimased fašistliku valitsemise elemendid, keelustades fašistliku partei. Siis sõlmis Itaalia [[Vaherahu Itaalia ja liitlaste relvajõudude vahel|liitlaste sõjajõududega vaherahu]] ning Itaalia kuningriik ühines [[Teise maailmasõja liitlased|liitlastega]] sõjas [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] vastu. Uus Vittorio Emanuele III ja marssal Badoglio [[Rojalism|rojalistlik]] valitsus asutas uue armee, laevastiku ja õhujõud. Bagdolio valitsus püüdis luua mitteparteilist administratsiooni ja arvukalt poliitilisi parteisid lubati jälle tegutseda pärast aastaid keelamist fašismi ajal. Parteisid oli liberaalidest kuni kommunistideni, mis kõik olid valitsuses osalised. Itaallased tähistasid Mussolini langemist ja mida rohkem Itaalia territooriumi liitlased hõivasid, seda rohkem tervitati liitlasi kui vabastajaid itaallaste poolt, kes olid Saksa okupatsiooni vastu. [[Fail:Bundesarchiv Bild 101I-316-1181-11, Italien, Benito Mussolini mit italienischen Soldaten.jpg|pisi|[[Benito Mussolini]] vaatab noorukest sõdurit, 1944]] Siiski ei olnud Mussolini valitsemine Itaalias läbi. [[Otto Skorzeny]] juhitud Saksa eriüksus päästis Mussolini mägihotellist, kus teda vahi all hoiti. Hitler julgustas Mussolinit looma Saksamaa valduses olevas Põhja-Itaalias [[Itaalia Sotsiaalne Vabariik]]. Itaalia Sotsiaalne Vabariik oli Saksamaa [[nukuriik]]. Fašistliku riigi relvajõud olid kombineeritud Mussolinile ustavatest fašistidest ja Saksa relvajõududest. Siiski oli Mussolinil vähe võimu, Hitler ja Saksa relvajõud juhtisid kampaaniat liitlaste vastu ja ei näinud Itaalia hoidmises muud huvi, kui puhvertsoon liitlaste sissetungi vastu Saksamaale. Itaallaste elu Saksa okupatsiooni all oli eriti raske Roomas. Rooma kodanikud olid aastaks 1943 sõjast väga väsinud ja pärast vaherahu sõlmimist Itaalia ja liitlaste vahel 8. septembril 1943 tulid Rooma kodanikud tänavatele hõigetega "Viva la pace!" ("Elagu rahu!"), kuid vaid mõne tunniga rüüstasid Saksa väed linna ning ründasid antifašiste, rojaliste ja juute. Rooma kodanikke sunniti andma Saksa sõduritele toitu ja kütust ning Saksa võimud arreteerisid kogu opositsiooni ja paljud saadeti sunnitööle. Rooma kodanikud teatasid pärast vabastamist, et Saksa okupatsiooni esimesel nädalal Roomas leidsid aset kuriteod Itaalia kodanike vastu, kui Saksa sõdurid rüüstasid ladusid ja röövisid Rooma kodanikke relva ähvardusel. Saksa võimude poolt kehtestati Roomas sõjaseisukord, mis nõudis kõigilt kodanikelt allumist keelutunnile, mis keelas inimeste kodust väljumise pärast kella 9 õhtul. 1943. aasta talvel ei võimaldatud Rooma kodanikele piisavalt toitu, küttepuid ja sütt, mis olid Saksa võimude poolt ära võetud ja antud Saksa sõduritele, kes elasid hõivatud hotellides. Need toimingud jätsid Rooma kodanikud elama karmi külma kätte nälja äärele. 4. juunil 1944 lõppes Saksa okupatsioon Roomas, kui Saksa väed taganesid liitlaste edu tõttu. Mussolini tabati 27. aprillil 1945 [[Itaalia kommunistlik partei|kommunistlike]] [[Itaalia vastupanuliikumine|Itaalia partisanide]] poolt [[Šveits]]i piiri lähedal, kui ta püüdis Itaaliast põgeneda. Järgmisel päeval ta hukati riigireetmise eest, nagu see on sõnastatud tagaselja [[Comitato di Liberazione Nazionale|CLN]] tribunali poolt. Seejärel viidi Mussolini, tema armukese ja veel umbes 15 fašisti surnukehad [[Milano]]sse, kus neid avalikult näidati. 2. mail 1945 andis Saksa armee [[Wehrmacht Heer]] Itaalias alla. Badoglio valitsus jäi võimule üheksaks kuuks. 9. juunil 1944 asendas teda peaministrina 70-aastane antifašist [[Ivanoe Bonomi]]. Juunis 1945 asendas Bonomit omakorda [[Ferruccio Parri]], kes omakorda andis 4. detsembril 1945 teed [[Alcide de Gasperi]]le. See oli de Gasperi, kes korraldas üleminekut vabariigile pärast Vittorio Emanuele III troonist loobumist 9. mail 1946; ta tegutses lühikest aega riigipeana, samas ka peaministrina 18. juunist 1946, kuid loovutas kümme päeva hiljem koha ajutisele presidendile [[Enrico de Nicola]]le. === Itaalia vabariigi sünd (1946) === [[Fail:Umberto II of Italy.jpg|pisi|vasakul|[[Umberto II]], viimane Itaalia kuningas]] Teise maailmasõja lõpp jättis Itaaliale hävitatud majanduse, jagatud ühiskonna ja viha monarhia vastu toetuse pärast fašistlikule režiimile eelneval kahekümnel aastal. Viha kasvas ka Itaalia häbi pärast seoses okupeerimisega sakslaste ja siis liitlaste poolt. [[Fail:Italian Republic Referendum 1946.png|pisi|[[Itaalia konstitutsiooniline referendum, 1946|1946. aasta referendumi]] tulemuste kaart]] Isegi enne fašistide tõusu suhtuti monarhiasse halvasti, kuna ühiskond oli jagunenud rikka põhja ja vaese lõuna vahel. Esimene maailmasõda andis Itaaliale väheke kasu ning huviga oodati, mida toob fašismi tõus. Need pettumused tihendasid Itaalia vabariikliku liikumise ridu. Pärast Vittorio Emanuele III troonist loobumist 1946. aastal survestati tema poega, kuningas [[Umberto II]]-t, kodusõja ohuga korraldama referendumit otsustamaks, kas Itaalia peaks jääma monarhiaks või saama vabariigiks. 2. juunil 1946 võitis vabariiklaste pool 54% häältest ja Itaaliast sai ametlikult vabariik. Tulemuste tabel näitab mõningaid olulisi erinevusi erinevates Itaalia osades. Poolsaar näib olevat jagatud järsult kaheks alaks: põhi vabariigi poolt (66,2%), lõuna kuningriigi poolt (63,8%), nagu seal oleks kaks erinevat, vastavalt homogeenset riiki. Mõned monarhistid väitsid, et tulemusi manipuleeriti põhja vabariiklaste ja sotsialistide poolt. Teised väitsid, et Itaalia oli aastal 1946 veel liiga kaootiline, et korraldada korralik referendum. Sellele vaatamata loobus Umberto II Itaalia kodusõja ärahoidmiseks troonist ja [[Itaalia konstitutsiooniline referendum, 1946|uus vabariik]] oligi sündinud koos mõru rahulolematusega uue valitsuse poolt [[Savoia dünastia]] vastu. Kõigil Savoia perekonna meessoost liikmetel oli aastast 1948 keelatud Itaaliasse siseneda. See keeld tühistati 2002. aastal. 22. detsembril 1947 võeti vastu Itaalia uus põhiseadus, mis jõustus 1. jaanuaril 1948. Põhiseaduse 12. lisa keelab fašistliku partei taasloomise:<blockquote>È vietata la riorganizzazione, sotto qualsiasi forma, del disciolto partito fascista. (Fašistliku partei taasloomine igasuguses vormis on keelatud.)</blockquote>Lisaks keelab põhiseaduse paragrahv 139 vabariikliku riigikorra muutmise, seega saaks Itaalias monarhia taastada sisuliselt ainult uue põhiseaduse vastuvõtmisega:<ref>{{Netiviide |pealkiri=La Costituzione - Articolo 139 {{!}} Senato della Repubblica |url=https://www.senato.it/istituzione/la-costituzione/parte-ii/titolo-vi/sezione-ii/articolo-139 |vaadatud=2024-12-20 |väljaanne=www.senato.it}}</ref><blockquote>La forma repubblicana non può essere oggetto di revisione costituzionale. (Vabariiklik riigikord ei ole muudetav põhiseadusliku muudatusega).</blockquote> == Sõjaline struktuur == [[Itaalia kuningas]] – Itaalia kuningliku armee, laevastiku ja hiljem õhujõudude kõrgeim juht, aastatel 1861–1938 ja 1943–1946. [[Impeeriumi esimene marssal]] – Itaalia kuningliku armee, laevastiku, õhujõudude ja vabatahtliku rahvusliku julgeoleku miilitsa kõrgeim juht, aastatel 1938–1943 fašistlikul ajastul, tiitlit kandsid [[Vittorio Emanuele III]] ja [[Benito Mussolini]]. * [[Regio Esercito]] (kuninglik armee) * [[Regia Marina]] (kuninglik laevastik) * [[Regia Aeronautica]] (kuninglikud õhujõud) * [[Mustsärklased|Milizia Volontaria per la Sicurezza Nazionale]] (vabatahtlik rahvusliku julgeoleku miilits, tuntud ka kui "mustsärklased") Benito Mussolinile ustav miilits fašistlikul ajastul, saadeti laiali 1943. aastal == Vaata ka == * [[Benito Mussolini]] * [[Itaalia konstitutsiooniline referendum, 1946]] * [[Itaalia fašism]] * [[Itaalia ühendamine]] * [[Itaalia]] * [[Itaalia kuningas]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Itaalia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Itaalia ajalugu]] [[Kategooria:19. sajand Itaalias]] [[Kategooria:20. sajand Itaalias]] 3rv4fok2veapy85jgdcoj9bbbhyvjcg 0 250940 7212329 7211439 2026-08-11T14:15:44Z Avjoska 1538 /* Kal */ 7212329 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ka)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle perekonnanimi algab tähtedega "Ka". ==Ka== *[[Ka (kuningas)|Ka]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Ka'ahumanu]] ==Kaa== *[[Kaido Kaaberma]], eesti epeevehkleja ja treener (1968–) *[[Tiit Kaadu]], eesti töökaitsespetsialist (1944–) *[[Ülo Kaadu]], eesti viiuldaja (1957–2013) *[[Sigrid Kaag]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1961–) *[[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik ja keelekaitsja (1934–) *[[Aulikki Kaakinen]], soome arstiteadlane (1944–) *[[Aira Kaal]], eesti kirjanik (1911–1988) *[[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik (1876–1941) *[[Anu Kaal]], eesti laulja (1940–) *[[Hillar Kaal]], eesti alpinist (1930–1982) *[[Mati Kaal]], eesti zooloog (1946–) *[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Vambo Kaal]], eesti poliitik (1949–) *[[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, tõlkija ja kriitik (1926–2020) *[[Heiki-Jaan Kaalep]], eesti keeletehnoloog (1962–) *[[Juhan Kaalep]], eesti metsateadlane (1902–1955) *[[Mati Kaalep]], eesti jurist (1988–) *[[Ruuben Kaalep]], Eesti poliitik (1993–) *[[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Triin Kaalep]], eesti keeletoimetaja (1956–) *[[Tõnu Kaalep]], eesti kriitik (1966–) *[[Mihhail Kaaleste]], Eesti aerutaja, suusataja ja treener (1931–2018) *[[Martin Kaalma]], Eesti jalgpallur (sündinud 1977) *[[Frederik Herman Kaan]], hollandi vaimulik *[[Aleksander Kaar]], Eesti poliitik (1892–1943) *[[Elmar Kaar]], eesti bioloog (1928–) *[[Enn Kaar]], eesti arhitekt (1911–1987) *[[Peeter Kaar]], eesti põllumajandusinsener (1968–) *[[Johannes Kaarde]], eesti loomaarst (1896–1976) *[[Kai Kaarelson]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja (1997–) *[[Heino Kaaremäe]], Eesti maadleja (1906–1978) *[[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (1914–2018) *[[Katrin Kaarep]], eesti tõlkija, luuletaja ja zoosemiootik (1980–) *[[Rein Kaarepere]], eesti ettevõtja (1954–1998) *[[Norbert Kaareste]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist (1986–) *[[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–) *[[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja (1911–1965) *[[Kalle Kaarli]], eesti matemaatik (1948–) *[[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane (1923–2006) *[[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (1901–1977) *[[Ellen Kaarma]], eesti näitleja (1928–1973) *[[Enn Kaarma]], eesti poksija ja katselendur (1943–1983) *[[Juvenalius Kaarma]], eesti õigeusu vaimulik (1952–) *[[Jüri Kaarma]], eesti raamatugraafik (1950–2011) *[[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik (1951–) *[[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik (1923–2009) *[[Otto-Eduard Kaarma]], eesti kergejõustiklane ja arst (1905–1975) *[[Voldemar Kaarma]], eesti intarsia- ja mööblikunstnik (1908–1976) *[[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur (1901–1942) *[[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik (1914–1986) *[[Christian Kaarna]], eesti ajakirjanik, poliitik ja pangandustegelane (1882–1943) *[[Jonas Kaarnamets]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja (1993–) *[[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt (1927–) *[[Leonid Kaart]], eesti advokaat (1910–1994) *[[Imre Kaas]], eesti teletegija (1983–) *[[Jeppe Kaas]], taani helilooja ja näitleja *[[Ludwig Kaas]], Saksamaa poliitik *[[Patricia Kaas]], prantsuse laulja ja näitleja (1966–) *[[Rene Kaas]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane (1975–) *[[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (1915–2016) *[[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik (1902–1955) *[[Aadu Kaasik]], eesti sporditegelane (1937–2022) *[[Ahto Kaasik]], eesti looduslike pühapaikade ja rahvakultuuri uurija ning ühiskonnategelane (1969–) *[[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane (1934–2026) *[[Aleksander Kaasik]], eesti skulptor (1908–1994) *[[Allen Kaasik]], eesti arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1970–) *[[Andras Kaasik]], eesti ettevõtja ja alpinist (1971–) *[[Ants Kaasik]], eesti astrofüüsik (1950–2020) *[[Arne Kaasik]], eesti looduskaitsetegelane ja loodusfotograaf (1947–) *[[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik (1957–) *[[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (1912–2014) *[[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja levimuusik (1905–1992) *[[Hannes Kaasik]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1978–) *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane (1885–1969) *[[Hans Kaasik (purjetaja)|Hans Kaasik]], Eesti purjetaja, treener ja sporditegelane (1929–2001) *[[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja (1910–1994) *[[Heidi Kaasik]], eesti ujumistreener (1961–) *[[Igor Kaasik]], eesti õpetaja ja kirjastaja (1959–) *[[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1914–1970) *[[Ilse Kaasik]], Eesti purjetaja (1926–1988) *[[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1965–) *[[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik (1968–) *[[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (1943–2024) *[[Kristjan Kaasik]], eesti kitarrist (1985–) *[[Laila Kaasik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Leonhard Kaasik]], Eesti kohtunik (1895–1979) *[[Marko Kaasik]], eesti atmosfäärifüüsik (1966–) *[[Markus Kaasik]], eesti arhitekt (1970–) *[[Mikk Kaasik]], eesti džässmuusik ja klahvpillimängija (2003–) *[[Nikolai Kaasik]], Eesti diplomaat (1900–1950) *[[Paul Kaasik]], eesti elektrotehnikateadlane (1925–1985) *[[Priit Kaasik]], eesti sporditeadlane (1967–) *[[Renate Kaasik]] (1906–1993) *[[Siiri Kaasik]], eesti pedagoog ja koolijuht (1938–2013) *[[Sirje Kaasik]], eesti helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1958–) *[[Toomas Kaasik]], Eesti politseinik (1873–1929) *[[Tõnis Kaasik]], Eesti keskkonnakaitsetegelane ja poliitik (1949–) *[[Vaike Kaasik]], eesti näitleja (1957–) *[[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur (1968–2013) *[[Veljo Kaasik]], eesti arhitekt ja õppejõud (1938–) *[[Viktor Kaasik]], Eesti advokaat (1954–) *[[Ülo Kaasik]], eesti matemaatik (1926–2017) *[[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]], eesti pankur (1975–) *[[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja (1993–) *[[Keidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Kaidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Marianna Kaat]], režissöör (1957–) *[[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (1947–) *[[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Valter Kaaver]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane (1904–1946) *[[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane (1936–1994) ==Kab== *[[Raina Kabaivanska]], Bulgaaria ooperilaulja ja pedagoog (1934–) *[[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur (1988–) *[[Alina Kabajeva]], Venemaa Riigiduuma liige ja endine iluvõimleja (1983–) *[[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur (2000–) *[[Ain Kabal]], eesti majandustegelane (1962–) *[[Dmitri Kabalevski]], vene helilooja *[[Sergei Kabanov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1973) *[[Hilmar Kabas]], Austria poliitik *[[Christian Kabasele]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Oswald Kabasta]], austria poliitik *[[Jon Kabat-Zinn]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (1944–) *[[Adolf Kabatek]], ärijuht *[[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik (1932–2014) *[[Ferdinand Kabe]], eesti õpetaja (1883–1963) *[[Heidi Kabel]], saksa harrastusnäitleja *[[Johanna-Elise Kabel]], eesti tantsija (2000–) *[[Mihkel Kabel]], eesti näitleja (1984–) *[[Ralf Kabelka]], ajakirjanik *[[Anton Eduard Kaber]], eesti advokaat (1901–1989) *[[Helmi Kaber]], eesti advokaat (1901–1969) *[[Peeter Kaber]], eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut (1961–2009) *[[Donald Kaberuka]], Rwanda majandusteadlane (1951–) *[[Andrej Kabiakoŭ]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Joseph Kabila]], Kongo DV poliitik (1971–) *[[Laurent-Désiré Kabila]], Kongo DV poliitik (1939–2001) *[[Kabir]], india müstik *[[Issa Kaborè]], Burkina Faso jalgpallur (2001–) *[[Roch Marc Christian Kaboré]], Burkina Faso poliitik ja pankur (1957–) *[[Siim Kabrits]], Eesti poliitik (1979–) *[[Amata Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1928–1996) *[[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1951–1026) *[[Frank Kabui]], Saalomoni Saarte kindralkuberner (1946–) *[[Kabuki (muusik)]], saksa diskor *[[Kabul Khagan]], türgi-tatari valitseja *[[Boris Kabur]], eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja (1917–2002) *[[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (1914–2005) ==Kac== *[[Natalla Kačanava]], Valgevene poliitik (1960–) *[[Gojko Kačar]], serbia jalgpallur (1987–) *[[Slobodan Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia FSV endine poksija (1957–) *[[Tadija Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia endine poksija (1956–) *[[Jörg Kachelmann]], Šveitsi ajakirjanik *[[Jan Kaczmarek]], poola helilooja *[[Jane Kaczmarek]], USA näitleja *[[Jacek Kaczmarski]], poola laululooja *[[Ryszard Kaczorowski]], Poola pagulaspoliitik (1919–2010) *[[Maria Kaczyńska]], Poola presidendi Lech Kaczyński abikaasa (1942–2010) *[[Jarosław Kaczyński]], Poola poliitik (1949–) *[[Lech Kaczyński]], Poola poliitik (1949–2010) *[[Ted Kaczynski]] (Unabomber), USA terrorist, anarhist ja õppejõud (1942–2023) *[[Alter Kacyzne]], jidišikeelne kirjanik ja fotograaf (1885–1941) ==Kad== *[[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane (1903–1944) *[[Martin Kadai]], (1981–) *[[Tajo Kadajas]], eesti laulja (1953–) *[[Kaul Kadak]], eesti pedagoog, metsavend, soomepoiss (1903–1985) *[[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur (1957–2025) *[[Anneli Kadakas]], eesti muusik (1976–) *[[Erich Kadakas]], Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane (1909–1942) *[[Kalle Kadakas]], eesti luterlik vaimulik (1960–) *[[Laine Kadakas]], eesti sotsioloog ja esteetik (1941–) *[[Villu Kadakas]], eesti arheoloog (1972–) *[[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt (1963–) *[[János Kádár]], Ungari riigitegelane (1912–1989) *[[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (1936–2024) *[[Helmut Kadari]], eesti õigusteadlane (1903–1976) *[[Felix Kadarik]], eesti vaimulik (1923–2012) *[[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf (1957–) *[[Ott Kadarik]], eesti arhitekt (1976–) *[[Valter Kadarik]], eesti loomaarst (1898–1975) *[[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (1925–2014) *[[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater (1926–1992) *[[Kaspar Kadastik]], eesti muusik (1987–) *[[Mario Kadastik]], eesti füüsik (1981–) *[[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1955–) *[[Simo Andre Kadastu]], eesti näitleja (1993–) *[[Karl Kaddak]], eesti ettevõtja ja tööstur (1859–1940) *[[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (1943–2015) *[[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane (1937–) *[[Rebiya Kadeer]], uiguuri poliitaktivist (1948–) *[[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (1923–2015) *[[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane (1885–1944) *[[Jaan Kadever]], Eesti sõjaväelane (1906–?) *[[Tino Kadewere]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) *[[Peter Kadhammar]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1956–) *[[Evdokía Kadí]], Küprose laulja (1981–) *[[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur (1999–) *[[Syed Kadir]], Singapuri poksija (1948–) *[[Kadiyalur Uruttirangannanar]], tamili luuletaja *[[Yuka Kado]], jaapani jalgpallur (1990–) *[[Kaoru Kadohara]], jaapani endine jalgpallur (1970–) *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Sandesh Kadur]], India loodusfotograaf ja -kineast (1976–) *[[Ahmat Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1951–2004) *[[Ramzan Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1976–) *[[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja (1959–) ==Kae== *[[Bernhard Kaehlbrandt]], Eesti vaimulik (1840–1883) *[[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], eesti filosoof ja teoloog (1880–1920) *[[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane (1911–1964) *[[Colin Kaepernick]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1987–) *[[Kaaren Kaer]], eesti tõlkija (1978–) *[[Kaisa Kaer]], eesti tõlkija ja toimetaja (1981–) *[[Krista Kaer]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1951–) *[[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (1981–2016) *[[Algur Kaerma]], eesti teoloog ja vaimulik (1962–) *[[Mart Kaerma]], Eesti sõjaväelane (1897–1948) *[[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1983–) *[[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja (1947–2015) ==Kaf== *[[Michel Kafando]], Burkina Faso diplomaat ja poliitik (1942–) *[[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist (1974–) *[[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur (1978–) *[[Margit Kaffka]], ungari kirjanik (1880–1918) *[[Franz Kafka]], kirjanik (1883–1924) ==Kag== *[[Alexis Kagame]], Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik (1912–1981) *[[Paul Kagame]], Rwanda poliitik (1957–) *[[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert (1958–) *[[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (1921–2016) *[[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude poliitik (1893–1991) *[[Etti Kagarov]], Eesti poliitik (1956–) *[[Sachi Kagawa]], jaapani jalgpallur *[[Shinji Kagawa]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Tarō Kagawa]], jaapani jalgpallur (1922–1990) *[[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Dina Kagramanov]], Kanada maletaja (1986–) ==Kah== *[[Anne Kahar]], eesti nahakunstnik (1948–2023) *[[Kurmet Kahju]], eesti muusik *[[Andres Kahk]], eesti ammulaskur (1987–) *[[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane (1928–1998) *[[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]], eesti tõlkija (1961–) *[[Merike Kahk]], eesti ammulaskur ja treener (1963–) *[[Christian Friedrich von Kahlbutz]], Saksa rüütel (1651–1702) *[[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik (1907–1954) *[[Moshe Kahlon]], Iisraeli poliitik (1960–) *[[Andrus Kahn]], eesti buda munk (1971–) *[[August Kahn]], Eesti politseinik (1897–1942) *[[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane ja töötervishoiuarst (1930–) *[[Jüri Kahn]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (1932–2012) *[[Louis Kahn]], Eestist pärit USA arhitekt (1901–1974) *[[Oliver Kahn]], Saksamaa jalgpallur (1969–) *[[Daniel Kahneman]], USA psühholoog (1934–2024) *[[Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail 1938–1940 (1885–1964) *[[Uldrik Kahperg]], liivi rahvuslane (1873–1932) *[[İsmail Kahraman]], Türgi jurist ja poliitik (1940–) *[[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik (1913–2006) *[[Triin Kahre]], eesti psühholoog (1978–) *[[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija (1987–) *[[Anne Kahru]], eesti ökotoksikoloog ja akadeemik (1955–) *[[Mati Kahru]], eesti okeanograaf (1954–) *[[Gustav Kahu]], Eesti kohtunik (1899–1942) *[[Meelik Kahu]], eesti kirjandusteadlane (1935–1991) *[[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik (1962–) *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat (1963–) *[[Nihat Kahveci]], Türgi jalgpallur (1979–) ==Kai== *[[Kai Kai]], kitsai keelejuht (19.–20. sajand) *[[Sotíris Kaïáfas]], Küprose jalgpallur (1949–) *[[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur (1997–) *[[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog (1849–1901) *[[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja (1986–) *[[Gregory Kaidanov]], USA maletaja (1959–) *[[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1946–1995) *[[Juta Kaidla]], eesti kirjanik (1923–1968) *[[Epp Kaidu]], eesti lavastaja ja näitleja (1915–1976) *[[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (1931–) *[[Anatoli Kaigorodov]], vene päritolu Eesti maalikunstnik (1878–1945) *[[Ayumi Kaihori]], jaapani endine jalgpallur (1986–) *[[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik (1930–) *[[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane (1923–1988) *[[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja (1955–) *[[Petrus Kaikewalde]], Soome päritolu Riia piiskopi preester ja misjonär (12.–13. sajand) *[[Antti Kaikkonen]], Soome poliitik (1974–) *[[Osmo Kaila]], soome maletaja (1916–1991) *[[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1901–1933) *[[Eva Kaili]], Kreeka poliitik (1978–) *[[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (1914–2008) *[[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht (1980–) *[[Keiji Kaimoto]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Paavo Kaimre]], eesti metsateadlane (1964–) *[[Kain]], Aadama poeg *[[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1958–) *[[Muhoozi Kainerugaba]], Uganda sõjaväelane (1974–) *[[Florian Kainz]], Austria jalgpallur (1992–) *[[Holger Kaints]], eesti kirjanik (1957–) *[[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Voldemar Kaio]], Eesti piirivalvur (1902–1938) *[[Simonas Kairys]], Leedu poliitik (1984–) *[[Marko Kairjak]], eesti advokaat (1983–) *[[Kaarel Kais]], eesti rannavõrkpallur ja advokaat (1974–) *[[Kristjan Kais]], eesti rannavõrkpallur (1976–) *[[Peeter Kais]], eesti võrkpallur ja sporditegelane (1949–) *[[Otto Kaiser]], saksa teoloog (1924–2017) *[[Peter Kaiser]], Liechtensteini ajaloolane ja poliitik (1793–1864) *[[Wilhelm Kaiser]], saksa poksija (1912–1986) *[[Wyatt Kaiser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–) *[[Hannu Kaislama]], Soome poksija (1956–) *[[Andrei Kaissarov]], vene filoloog, publitsist, luuletaja (1782–1813) *[[Pentti Kaitera]], soome hüdroloog ja ingerisoomlaste evakuatsiooni peakorraldaja (1905–1985) *[[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener (1932–1999) *[[Johannes Kaiv]], eesti diplomaat (1898–1965) *[[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestrijuht (1974–) *[[Kimmo Kaivanto]], soome kunstnik (1932–2012) *[[Annekatrin Kaivapalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Karolin Kaivoja]], eesti jalgpallikohtunik ja toimetaja (1992–) *[[Kevin Kaivoja]] *[[Raul Kaivoja]] ==Kaj== *[[Andrus Kajak]], eesti vehkleja (1965–) *[[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur (1991–) *[[Johan Wilhelm Kajander]], soome vaimulik (1873–1925) *[[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane (1885–1940) *[[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1933–2019) *[[Krista Kajar]], eesti kirjanik (1943–2013) *[[Riina Kajari]], eesti kergejõustiklane ja aeroobikatreener (1971–) *[[Akira Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Mayumi Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1964–) *[[Tomoyuki Kajino]], jaapani endine jalgpallur (1960–) *[[Daniel Kajmakoski]], Makedoonia laulja (1983–) *[[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (1959–2014) *[[Heli Kajo]], soome laulja (1983–) *[[Andreas Kaju]], Eesti ettevõtja, suhtekorraldaja ja endine riigiametnik (1980–) *[[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (1956–2014) *[[Indrek Kajupank]], eesti korvpallur (1988–) ==Kak== *[[Subhash Kak]], India päritolu USA informaatik (1947–) *[[Kaká]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Amineh Kakabaveh]], kurdi rahvusest Rootsi poliitik (1970–) *[[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht (1882–1976) *[[Gyula Kakas]], ungari võimleja (1876–1928) *[[Kaoru Kakinami]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Yōichirō Kakitani]], Jaapani endine jalgpallur (1990–) *[[Kaapo Kakko]], soome jäähokimängija (2001–) *[[Nikólaos Kaklamanákis]], Kreeka purjesportlane (1969–) *[[Kako (kunstnik)|Kako]], kunstnik (1960–) *[[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (1925–2012) *[[Michio Kaku]], USA füüsik (1947–) ==Kal== *[[August Kala]], Eesti sõjaväelane (1895–1985) *[[Eve-Külli Kala]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja (1968–) *[[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (1936–2021) *[[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija *[[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht (1961–) *[[Tiina Kala]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Tiit Kala]], eesti ettevõtja ja poliitik (1954–) *[[Vassili Kala]], Eesti NSV riigitegelane. *[[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–2014) *[[Amiran Kaladze]], gruusia luuletaja ja tõlkija (1945–1995) *[[Kahha Kaladze]], gruusia jalgpallur (1978–) *[[Saša Kalajdžić]], Austria jalgpallur (1997–) *[[David Kalākaua]], Hawaii kuningas (1836–1891) *[[Abdul Kalam]], India poliitik (1931–2015) *[[Juhan Kalam]], eesti geneetik (1937–2002) *[[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane (1939–) *[[Valter Kalam]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1911–1973) *[[Aleksander Kalamees]], eesti spordipedagoog (1897–1987) *[[Anna Kalamees]], eesti kopsuarst (1900–1992) *[[Henn Kalamees]], eesti kopsuarst (1895–1972) *[[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (1939–2026) *[[Piia Kalamees]], eesti õigusteadlane (1983–) *[[Targo Kalamees]], eesti ehitusteadlane (1972–) *[[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (1936–2016) *[[Vallo Kalamees]], eesti fotograaf ja fotoõpetaja (1962–) *[[Külli Kalamees-Pani]], eesti õpetaja (1960–) *[[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja Eesti vabadusvõitleja (1919–) *[[Tomáš Kalas]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Heiki Kalaus]], eesti tromboonimängija ja pedagoog (1950–2007) *[[Katri-Evelin Kalaus]], eesti psühholoog *[[Maie Kalaus]], eesti viiuldaja (1951–) *[[Mihhail Kalašnikov]], Venemaa sõjaväelane ja relvakonstruktor (1919–2013) *[[Paul Kalberg]], eesti poksija ja maadleja (1905–1995) *[[Teodor Kalberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1969) *[[Tõnis Kalbus]], eesti advokaat ja poliitik (1880–1942) *[[Sulev Kald]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja helilooja (1924–2000) *[[Valev Kald]], Eesti poliitik (1984–) *[[Aino Kalda]], eesti botaanik (1929–2025) *[[Aino Kalda (rahvatantsujuht)|Aino Kalda]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht (1929–2017) *[[Anti Kalda]], eesti farmakoloog (1965–) *[[Eduard Kalda]], eesti vaimulik (1907–1985) *[[Elo Kalda]], eesti kandlemängija (1977–) *[[Erik Kalda]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Helle Kalda]], Eesti poliitik (1950–) *[[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik (1932–) *[[Indrek Kalda]], eesti muusik (1960–) *[[Jaan Kalda]], eesti füüsik (1963–) *[[Janek Kalda]], eesti jalgpallur (1978–) *[[Katarina Kalda]], eesti seltskonnategelane (1972–) *[[Katrina Kalda]], eesti kirjanik (1980–) *[[Kaupo Kalda]], eesti droonifotograaf ja ettevõtja (1973–) *[[Madde Kalda]], eesti kirjanik (1903–1984) *[[Maie Kalda]], eesti kirjandusteadlane (1929–2013) *[[Martti Kalda]], eesti indoloog (1973–) *[[Piret Kalda]], eesti näitleja (1966–) *[[Rauno Kalda]], eesti bioloog, terioloog (1987–) *[[Romeo Kalda]], eesti kurjategija (1974–) *[[Ruth Kalda]], eesti arstiteadlane (1965–) *[[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (1920–2014) *[[Meelis Kaldalu]], Eesti poliitaktivist (1980–) *[[Ago Kalde]], eesti võrkpallur, võrkpallitreener ja sporditegelane (1945–2025) *[[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane (1908–1995) *[[Kalli Kalde]], eesti maalikunstnik, graafik ja raamatuillustraator (1967–) *[[Mart Kalde]], eesti maadleja (1869–1951) *[[Sten Kalder]], eesti veemotosportlane (1992–) *[[Arvo Kaldma]], eesti insener, Eesti NSV riigitegelane (1934–1995) *[[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik (1933–2011) *[[Johannes Kaldma]], Eesti sõjaväelane (1896–1973) *[[Kalle Kaldma]], eesti näitleja (1947–) *[[Sten Kaldma]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1968–) *[[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Tarmo Kaldma]], eesti IT-spetsialist (1965–) *[[Tiit Kaldma]], eesti näitleja ja treener (1943–1986) *[[Toomas Kaldma]], eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (1943–2026) *[[Väino Kaldma]], eesti vaimulik (1923–1983) *[[Jüri Kaldmaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1968–) *[[Kätlin Kaldmaa]], eesti luuletaja, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane (1956–) *[[Evelyn Kaldoja]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1980–) *[[Hans Kaldoja]], eesti näitleja (1942–2017) *[[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja (1987–) *[[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop (1956–) *[[Aivar Kaldre]], eesti laulja (1965–) *[[Ilona Kaldre]], Eesti selgeltnägija (1969–) *[[Peeter Kaldre]], eesti ajakirjanik (1954–) *[[Marko Kaldur]], eesti publitsist (1978–) *[[Peeter Kaldur]], eesti vaimulik (1954–) *[[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Urmas Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Jaakko Kalela]], Soome diplomaat ja riigiametnik (1944–) *[[Theodor Kalep]], eesti päritolu Venemaa ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja (1866–1913) *[[Veljo Kalep]], eesti insener ja dissident (1934–2012) *[[Aleksandr Kaleri]], Venemaa kosmonaut (1956–) *[[Maryja Kalesnikava]], Valgevene poliitaktivist ja flötist (1982–) *[[Slavko Kalezić]], Montenegro laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1985–) *[[Marek Kaleta]], eesti odaviskaja (1961–) *[[Christopher Kalev]], eesti murdmaasuusataja (1999–) *[[Leif Kalev]], eesti sotsioloog (1976–) *[[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik (1964–) *[[Kālidāsa]], Vana-India luule- ja näitekirjanik (arvatavasti 4.–5. sajand) *[[Nelli Kalikova]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik (1971–) *[[Dmitri Kalinin]], vene jäähokimängija (1980–) *[[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane (1875–1946) *[[Sergei Kalinin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Kastuś Kalinoŭski]], valgevene revolutsionäär-demokraat ja publitsist (1838–1864) *[[Nigul Kaliste]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Irina Kalits]], Eesti arst ja arstiteadlane (1928–2023) *[[Johannes Kalits]], eesti sotsioloog (1921–2003) *[[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane, informaatik ja õppejõud (1950–2018) *[[Allan Kaljakin]], eesti pedagoog (1984–) *[[Priit Kaljapulk]], eesti arhitekt (1954–) *[[Karl Kaljas]], juudi rahvusest Eesti arst (1902–1941) *[[Juhan Kaljaspoolik]], eesti klarnetist (1909–1979) *[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur (1964–) *[[Aldur Kaljo]], eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat (1931–1994) *[[Dimitri Kaljo]], Eesti geoloog (1928–) *[[Julius Kaljo]], eesti jalgpallur (1910–1954) *[[Kai Kaljo]], eesti kunstnik (1959–) *[[Richard Kaljo]], eesti graafik (1914–1978) *[[Johannes Kaljola]], eesti näitleja ja lavastaja (1900–1954) *[[Elmar Kaljot]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1901–1969) *[[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul (1891–1942) *[[Jakob Kalju]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Leelo Kalju]], eesti tennisist ja tennisekohtunik (1949–) *[[Hannes Kaljujärv]], eesti näitleja (1957–) *[[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja (1981–) *[[August Kaljukosk]], eesti õigeusu vaimulik ja õigeusu kirikuloo uurija (1921–2003) *[[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane (1982–) *[[Rein Kaljula]], eesti korvpallur ja treener (1942–) *[[Silver Kaljula]], eesti näitleja, produtsent, lavastaja ja valguskujundaja (1991–) *[[Avo Kaljulaid]], eesti võrkpallur ja sõudja (1936–2003) *[[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar (1973–) *[[Kersti Kaljulaid]], Euroopa Liidu ametnik ja Eesti poliitik (1969–) *[[Raimond Kaljulaid]], Eesti poliitik (1982–) *[[Uno Kaljulaid]], eesti matemaatik (1941–1999) *[[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja (1966–) *[[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane (1931–2011) *[[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (1946–2008) *[[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht (1965–) *[[Ants Kaljurand]], eesti metsavend (1917–1951) *[[Anu Kaljurand]], eesti endine kergejõustiklane (1969–) *[[Ivari Kaljurand]], eesti keemik (1975–) *[[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur (1974–) *[[Kristjan Kaljurand]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kuldar Kaljurand]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat (1962–) *[[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik (1945–) *[[Agur Kaljusaar]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1979–) *[[Ahto Kaljusaar]], eesti ühiskonnategelane ja esperantist (1938–2020) *[[Kristjan Kaljusaar]], eesti ajaloolane (1990–2023) *[[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (1982–) *[[Heino Kaljuste]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–1989) *[[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik (1978–) *[[Kaupo Kaljuste]], eesti jäähokimängija (1981–) *[[Lia Kaljuste]], eesti raadiotöötaja *[[Maria Kaljuste]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–) *[[Tiina Kaljuste]], eesti keraamik (1969–) *[[Tõnu Kaljuste]], eesti koorijuht ja orkestridirigent (1953–) *[[Ülle Kaljuste]], eesti näitleja (1957–) *[[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1937–2024) *[[Lembit Kaljuvee]], eesti poliitik (1952–) *[[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1991–) *[[Väino Kaljuvee]], eesti põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1924–1993) *[[Marko Kaljuveer]], eesti spordiajakirjanik (1964–) *[[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Karl Friedrich Kalk]], Paldiski kohtufoogt (1804–1886) *[[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane (1999–) *[[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja (1977–) *[[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist (1977–) *[[Gustav Kalkun]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1898–1972) *[[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk (1949–2012) *[[Karl Kalkun]], eesti näitleja (1927–1990) *[[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik (1972–) *[[Mari Kalkun]], eesti muusik (1986–) *[[Stella Kalkun]], eesti tekstiilikunstnik (1989–) *[[Kait Kall]], eesti näitleja (1987–) *[[Toomas Kall]], eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik (1947–) *[[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja (1987–) *[[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1910–1996) *[[Henni Kallak]], eesti bioloog (1931–2013) *[[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1937–2020) *[[Angelika Kallakmaa-Kapsta]], eesti majandusteadlane (1966–) *[[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (1935–2026) *[[Juura Kallari]], eesti maadleja (1941–2005) *[[Aigar Kallas]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Aino Kallas]], eesti-soome kirjanik (1878–1956) *[[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja lavastaja (1910–1975) *[[Alla Kallas]], Eesti ajakirjanik ja tõlkija (1946–2011) *[[Elmar Kallas]], eesti põllumajandustegelane, endine majandijuht ja rahvasaadik (1932–) *[[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1973–) *[[Henry Kallas]], eesti ettevõtja (1989–) *[[Jaan Kallas]], eesti tootmisjuht ja ametnik (1956–) *[[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Jüri Kallas]], eesti ulmekirjanduse ekspert, tõlkija, kirjastaja ja toimetaja (1967–) *[[Kaido Kallas]], eesti majandusteadlane (1939–) *[[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik (1977–) *[[Karl Kallas]], eesti muusik ja iluuisutaja (1995–) *[[Karol Kallas]], eesti kunstikriitik ja ajaloolane (1972–) *[[Kristina Kallas]], eesti koolijuht (1976–) *[[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja (1981–) *[[Madis Kallas (tantsija)|Madis Kallas]], eesti võistlustantsija (1986–) *[[Mariann Kallas]], eesti tekstiilikunstnik (1949–) *[[Mart Kallas]], Eesti poliitik (1963–) *[[Mihkel Kallas]], eesti köster-koolmeister, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane (1824–1896) *[[Miina Kallas]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Olimar Kallas]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1929–2006) *[[Oskar Kallas]], Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat (1868–1946) *[[Pille Kallas]], eesti laulja *[[Raivo Kallas]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1957–) *[[Reginald Kallas]], spordiajakirjanik ja sporditegelane (1920–1987) *[[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane (1851–1913) *[[Siim Kallas]], Eesti ja Euroopa Liidu poliitik (1948–) *[[Teet Kallas]], eesti kirjanik (1943–) *[[Udo Kallas]], eesti klarnetist ja saksofonist (1913–1983) *[[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja (1927–2019) *[[Vello Kallas]], eesti postmargikunstnik (1942–2013) *[[Marite Kallasma]], eesti raadio ja televisiooni teadustaja, saatejuht ning saatejuhtide koolitaja-eetrinõustaja (1948–) *[[Rein Kallasma]], eesti sporditegelane ja spordiajakirjanik (1937–2014) *[[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik (1915–1969) *[[Ilme Kallasmaa]], eesti raamatukogutöötaja (1929–2017) *[[Marja Kallasmaa]], eesti keeleteadlane (1950) *[[Riivo Kallasmaa]], eesti oboemängija ja bariton (1981–) *[[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja (1938–2014) *[[Aivar Kallaste]], eesti balletitantsija (1959–) *[[Arnold Kallaste]], Eesti politseiametnik (1894–1942) *[[Harmo Kallaste]], eesti muusik (1972–) *[[Harry Kallaste]], eesti näitleja *[[Juhan Kallaste]], eesti vaimulik, näitleja ja pikaealine (1891–1999) *[[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Maria Kallaste]], eesti ooperilaulja (metsosopran) (1983–) *[[Mihkel Kallaste]], eesti näitleja (1992–) *[[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Tõnu Kallaste]], eesti muusikapedagoog, helilooja ja koorijuht (1941–2023) *[[Vivian Kallaste]], eesti laulja ja laulupedagoog (1956–) *[[Andrus Kallastu]], eesti helilooja ja dirigent (1967–) *[[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1970–) *[[Teet Kallasvee]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1966–2012) *[[Anu Kallavus]], eesti alpinist (1956–) *[[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (1965–2019) *[[Urve Kallavus]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1950–) *[[Eedo Kalle]], eesti majandusteadlane ja emeriitdotsent (1949–) *[[Heikki Kalle]], eesti ökoloog ja muusik (1968–) *[[Jakob Kalle]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Laura Kalle]], eesti näitleja (1989–) *[[Carmel Kallemaa]], Kanadat esindav eesti iluvõimleja (1997–) *[[Kalev Kallemets]], Eesti poliitik (1979–) *[[Theodor Kallifatides]], kreeka päritolu rootsikeelne kirjanik (1938–) *[[Alfred-Valdemar Kallikivi]], eesti arst (1907–1943) *[[Ahti Kallikorm]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Ants Kallikorm]], eesti biokeemik (1938–2001) *[[Arno Kallikorm]], eesti koorijuht (1915–1992) *[[Riina Kallikorm]], eesti reumatoloog (1948–) *[[Anne Kalling]], eesti tõlkija ja toimetaja (1938–2011) *[[Ken Kalling]], eesti teadusajaloolane (1963–) *[[Heikki Kallio]], soome maletaja (1980–) *[[Kyösti Kallio]], Soome poliitik (1873–1940) *[[Mika Kallio]], soome motosportlane (1982–) *[[Petri Kallio]], Soome keeleteadlane, fennist ja indoeuropeist (1969–) *[[Antti Kalliomäki]], Soome poliitik ja teivashüppaja (1947–) *[[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1931–2013) *[[Valdo Kallion]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ning eesti ehitusinsener (1923–1997) *[[Ain Kallis]], eesti meteoroloog ja publitsist (1942–) *[[Oskar Kallis]], eesti maalikunstnik (1892–1918) *[[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (1948–2024) *[[Renata Kallosh]], ameerika füüsik (1943–) *[[Aleksander Kallus]], eesti ettevõtja ja trükikoja omanik (1897–1942) *[[Kaspar Kalluste]], eesti trummar (1988–) *[[Tiit Kalluste]], eesti džässakordionist, helilooja, pedagoog ja produtsent (1962–) *[[Alfred Kalm]], eesti agronoom ja tööstur (1883–1959) *[[Anu Kalm]], eesti graafik (1960–) *[[Hans Kalm]], Eesti ja Soome sõjaväelane (1889–1981) *[[Jaak Kalm]], eesti majandustegelane (1941–2021) *[[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf (1950–) *[[Maria Kalm]], eesti teatrikunstnik (1983–) *[[Mart Kalm]], eesti arhitektuuriajaloolane (1961–) *[[Rudolf Kalm]], eesti näitleja, insener ja meremees (1944–) *[[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane (1966–) *[[Volli Kalm]], eesti geoloog (1953–2017) *[[Ivar Kalma]], eesti bridžimängija ja insener (1959–2023) *[[Valdeko Kalma]], eesti maadlussporditegelane (1950–2019) *[[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja (1970–) *[[August Kalman]], eesti põllumajandusteadlane (1896–1981) *[[Imre Kálmán]], ungari helilooja (1882–1953) *[[Erich Kalmar]], eesti maletaja (1916–1973) *[[Gita Kalmet]], Eesti diplomaat ja näitleja (1959–) *[[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1931–1982) *[[Henrik Kalmet]], eesti näitleja (1986–) *[[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja (1989–) *[[Leo Kalmet]], eesti lavastaja (1900–1975) *[[Madis Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Maria Teresa Kalmet]], eesti näitleja (1996–) *[[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (1911–2006) *[[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Toomas Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1983) *[[Oskar Kalmisto]], Rakvere linnanõunik ja linnapea, Rakvere Teatri asjaajaja-raamatupidaja, Rakvere Linna Ühisgümnaasiumi kirjandusõpetaja ja Tapa Gümnaasiumi direktor (1899–1949) *[[Elle Kalmo]], eesti laulja (1945–) *[[Heino Kalmo]], eesti konstruktor (1937–2018) *[[Eda Kalmre]], eesti folklorist (1958–) *[[Vahur Kalmre]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ain Kalmus]], eesti kirjanik ja vaimulik (1906–2001) *[[Andreas Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1902–1990) *[[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja (1970–) *[[Arnold Kalmus]], eesti maalikunstnik (1882–1942) *[[Aron Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Jaan Kalmus]], eesti ettevõtja (1958–2022) *[[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (1943–2024) *[[Kertu Kalmus]], eesti ajakirjanik (1986–) *[[Marek Kalmus]], eesti kulturist (1971–2023) *[[Marie Kalmus]], eesti skulptor (1882–1959) *[[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane (1973–) *[[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1893–1986) *[[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat (1952–) *[[Maie Kalnin]], eesti hambaarst ning suu-, näo- ja lõualuukirurg (1932–2015) *[[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja (1970–) *[[Alfrēds Kalniņš]], läti helilooja ja dirigent (1879–1951) *[[Bruno Kalniņš]], Läti poliitik ja ajaloolane (1899–1990) *[[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja (1948–) *[[Haralds Kalniņš]], läti luterlik vaimulik (1911–1997) *[[Jānis Kalniņš]], läti päritolu Kanada dirigent ja helilooja (1904–2000) *[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]], läti jäähokimängija (1991–) *[[Leonīds Kalniņš]], Läti sõjaväelane, kindralleitnant (1957–) *[[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (1922–2022) *[[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija (1891–1976) *[[Salomon Kalou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–) *[[Kaarlo Julius Kalpa]], Soome ja Eesti vaimulik (1867–1918) *[[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik (1943–2019) *[[Aldo Kals]], eesti ajaloolane (1945–) *[[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane (1977–) *[[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (1949–2020) *[[Heinrich von Kaltenbach]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Ernst Kaltenbrunner]], Saksa jurist ja riigiametnik (1903–1946) *[[Gerlinde Kaltenbrunner]], austria alpinist (1970–) *[[Samuel Kalu]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Oleg Kalugin]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1934–) *[[Theodor Kaluza]], saksa füüsik ja matemaatik (1885–1954) *[[Peep Kalv]], eesti astronoom (1934–2002) *[[Jonas Kalvanas (juunior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1948–2003) *[[Jonas Kalvanas (seenior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1914–1995) *[[Aadu Kalve]], Eesti sõjaväelane (1899–1941) *[[Kristi Kalve]], eesti haridustegelane (1966–) *[[Mall Kalve]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1952–2017) *[[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja (1989–) *[[Mart Kalvet]], eesti muusik, tõlkija ja kolumnist (1975–) *[[Tõnu Kalvet]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Mari-Liis Kalvik]], eesti keeleteadlane (1979–) *[[Jaan Kalviste]], eesti keemik (1898–1936) *[[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik (1966–) *[[Arved Kalvo]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1983) ==Kam== *[[Endel Kama]], eesti arst (1919–1979) *[[Endel Kama (ratsaspordikohtunik)|Endel Kama]], ratsaspordiorganisaator ja ratsaspordikohtunik (1925–2017) *[[Kaido Kama]], Eesti poliitik (1957–) *[[Mihkel Kama]], eesti astrofüüsik (1984–) *[[Priit Kama]], eesti jurist (1971–) *[[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja, autor ja kriitik (1985–) *[[Daichi Kamada]], jaapani jalgpallur (1996–) *[[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik (1959–1997) *[[Kunishige Kamamoto]], Jaapani jalgpallur, jalgpallitreener ja poliitik (1944–2025) *[[Chris Kaman]], USA korvpallur (1982–) *[[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (1960–2024) *[[François Kamano]], Guinea jalgpallur (1996–) *[[Aboubakar Kamara]], Mauritaania jalgpallur (1995–) *[[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Glen Kamara]], Sierra Leone päritolu Soome jalgpallur (1995–) *[[Hassane Kamara]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Kei Kamara]], Sierra Leone jalgpallur (1984–) *[[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija (1934–1983) *[[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane (1939–) *[[Mitsuo Kamata]], jaapani endine jalgpallur (1937–) *[[Kaspars Kambala]], läti korvpallur ja poksija (1978–) *[[Ditaji Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (tõkkejooksja) (2002–) *[[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) (1992–) *[[Kambyses II]], Pärsia valitseja ja Egiptuse vaarao (surnud 522 eKr) *[[Hilda Kamdron]], eesti kunstnik (1901–1972) *[[Yusuf Saad Kamel]], Bahreini kergejõustiklane (1983–) *[[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja (1951–) *[[Lev Kamenev]], Nõukogude poliitik (1883–1936) *[[Sergei Kamenev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1881–1936) *[[Jüri Kamenik]], eesti pilveekspert (1988–) *[[Fjodor Kamenski]], vene skulptor (1836–1913) *[[Heike Kamerlingh Onnes]], hollandi füüsik (1853–1926) *[[Hisao Kami]], jaapani endine jalgpallur (1941–) *[[Yōko Kamikawa]], Jaapani poliitik (1953–) *[[Abdallah Mohamed Kamil]], Djibouti poliitik (1936–) *[[André Kaminski]], juudi päritolu saksakeelne Šveitsi kirjanik (1923–1991) *[[Marcin Kamiński]], Poola jalgpallur (1992–) *[[Marek Kamiński]], Poola rännumees (1964–) *[[Mariusz Kamiński]], Poola poliitik (1965–) *[[Thomas Kaminski]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Valters Kaminskis]], läti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Megumi Kamionobe]], jaapani jalgpallur (1986–) *[[Paul Kamm]], eesti graafik (1917–1979) *[[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane (1922–1995) *[[Pános Kamménos]], kreeka poliitik (1965–) *[[Arno Kamminga]], hollandi ujuja (1995–) *[[Antti Kammiste]], eesti muusik (1966–) *[[Eric Kammiste]], eesti kitarrist (1991–) *[[Hans Kammler]], tsiviilinsener ja SS-i ohvitser (1901–1945) *[[Shōgo Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–1977) *[[Takeshi Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–2004) *[[Nikolai Kamov]], vene helikopterikonstruktor (1902–1973) *[[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (1915–2007) *[[Robin van Kampen]], hollandi maletaja (1994–) *[[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur (1990–) *[[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867–1943) *[[Johann Renatus Kampmann]], Eesti vaimulik (1748–1834) *[[Leopold Kampmann]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1888–1953) *[[Viggo Kampmann]], Taani poliitik (1910–1976) *[[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (1926–2018) *[[Evald Kampus]], eesti teatritegelane (1927–2017) *[[Hans Kampus]], eesti metsateadlane (1897–1938) *[[Lisette Kampus]], eesti seksuaalvähemuste liikumise aktivist (1984–) *[[Mart Kampus]], eesti näitleja ja teatrijuht *[[Mart-Matteus Kampus]], eesti dramaturg (1991–) *[[Eva Kams]], Eesti poliitik (1972–) *[[Gert Kams]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1871–1952) *[[Gata Kamsky]], USA maletaja (1974–) *[[Oleksandr Kamõšin]], Ukraina poliitik ja ettevõtja (1984–) *[[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja (1973–) ==Kan== *[[Naoto Kan]], Jaapani poliitik (1946–) *[[Aadu Kana]], eesti insener, poliitik, korvpallur ja sporditegelane (1940–) *[[Barsegh Kanahjan]], helilooja ja dirigent (1885–1967) *[[Norishige Kanai]], jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut (1976–) *[[Ivan Kanajev]], vene bioloog ja teadusajaloolane (1893–1983) *[[Shizo Kanakuri]], jaapani maratonijooksja (1891–1983) *[[Madis Kanarbik]] (1962–) *[[Villem Kanarik]], eesti advokaat (sündis 1892) *[[Eduard Kanasaar]], eesti tehnikateadlane (1902–1992) *[[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik ja illustraator (1937–2022) *[[August Kanastik]], eesti maadleja (1882–1945) *[[Mū Kanazaki]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Hiroshi Kanazawa]], jaapani jalgpallur *[[Kaie Kand]], eesti kergejõustiklane (1984–) *[[Katsuo Kanda]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Kiyoo Kanda]], Jaapani jalgpallur (1900–1970) *[[Aleksandr Kandaurov]], Venemaa kabetaja (1956–) *[[Toomas Kandimaa]], eesti korvpallur (1975–) *[[Vassili Kandinsky]], vene kunstnik ja graafik (1866–1944) *[[Mare Kandre]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1962–2005) *[[Lembit Kandrov]], eesti poksija (1937–2017) *[[Leonid Kane]], Eesti politseinik (1896–1941) *[[Patrick Kane]], Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija (1988–) *[[Mami Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Miho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur *[[Nobutoshi Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1958–) *[[Shiho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Takaki Kanehiro]], jaapani arst (1849–1920) *[[Hisashi Kaneko]], jaapani endine jalgpallur (1959–) *[[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja (1974–) *[[Teodor Kanemägi]], eesti advokaat (1897–1942) *[[Hanna Kanep]], eesti kõrgharidustegelane ja majandusteadlane (1978–) *[[Karl Kanep]], eesti poliitik (1883–1935) *[[Konstantin Kanep]], Eesti sõjaväelane (1893–1965) *[[Meelis Kanep]], Eesti maletaja, suurmeister (1983–) *[[Anton Kanepi]], eesti poksija (1919–1990) *[[Harald Kanepi]], eesti poksija (1921–1975) *[[Kaia Kanepi]], eesti tennisist (1985–) *[[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (1948–2022) *[[Wi Jo Kang]], korea teoloog ja ajaloolane (1930–) *[[Matti Kangaskoski]], soome luuletaja (1983–) *[[Kaarlo Kangasniemi]], soome tõstja (1941–) *[[Karl Kanger]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1898-?) *[[Tõnis Kanger]], eesti keemik (1959–) *[[Tanel Kangert]], eesti jalgrattur (1987–) *[[Gea Kangilaski]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane (1939–2022) *[[Jaan Kangilaski]], eesti filosoof (1970–) *[[Juhan Kangilaski]], eesti teatri- ja maalikunstnik, karikaturist ja graafik (1904–1981) *[[Kadri Kangilaski]], eesti kunstnik *[[Mari Kangilaski]], eesti näitleja (1918–1989) *[[Ott Kangilaski]], eesti graafik ja publitsist (1911–1975) *[[Eero Kangor]], eesti kunstikriitik ja -ajaloolane (1982–) *[[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik (1979–) *[[Bernard Kangro]], eesti kirjanik (1910–1994) *[[Eva-Maria Kangro]], eesti psühholoog (1980–) *[[Evald Kangro]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja (1881–1932) *[[Gunnar Kangro]], eesti matemaatik (1913–1975) *[[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik (1924–1999) *[[Hilja Kangro]], eesti arst (1922–2001) *[[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1922–2004) *[[Inga Kangro]], eesti matemaatik (1974–) *[[Johannes Kangro]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja ühiskondliku elu tegelane (1921–1998) *[[Karl Kangro]], eesti loomaarst (1862–1935) *[[Kirke Kangro]], eesti kunstnik (1975–) *[[Leonhard Kangro]], soomepoiss ja metsavend (1921–2017) *[[Maarja Kangro]], eesti tõlkija ja luuletaja (1973–) *[[Mai Kangro]], eesti laulja ja ajakirjanik (1987–) *[[Mart Kangro]], eesti tantsija ja koreograaf (1974–) *[[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) *[[Raimo Kangro]], eesti helilooja ja pedagoog (1949–2001) *[[Tauno Kangro]], eesti skulptor (1966–) *[[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Valdeko Kangro]], eesti viiuldaja, vaimulik ja muusikakorraldaja (1916–2019) *[[Ene Kangron]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Tõnu Kangron]], eesti koorijuht (1941–) *[[Eva Merike Kangro-Pennar]], eesti ajakirjanik (1950–1997) *[[Rasmus Kangro-Pool]], eesti kriitik (1890–1963) *[[Voldemar Kangro-Pool]], eesti kunstnik (1889–1943) *[[Andreas Kangur]], eesti õigusteadlane, endine lapsnäitleja (1978–) *[[Guido Kangur]], eesti näitleja (1956–) *[[Julius Kangur]], eesti ujuja (1918–1972) *[[Jüri-Ruut Kangur]], eesti dirigent (1975–) *[[Kalju Kangur]], eesti luuletaja ja kirjanik (1925–1989) *[[Kevin Kangur]] (1989–) *[[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur (1982–) *[[Kristjan Jaak Kangur]], eesti tõlkija *[[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine (1904–2010) *[[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1949–) *[[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija (1971–) *[[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Mats Kangur]], eesti loodusfotograaf (1976–) *[[Mihkel Kangur]], eesti ökoloog (1975–) *[[Paavo Kangur]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Pille Kangur]], eesti helilooja (1966–2013) *[[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist (1963–) *[[Villu Kangur]], eesti näitleja, tõlkija, luuletaja ja stsenarist (1957–) *[[Vladimir Kangur]], Eesti poliitik (sündis 1903) *[[Ülo Kangur]], eesti matkasportlane ja -aktivist (1943–) *[[Kangxi]], Hiina keiser (1654–1722) *[[Stanisław Kania]], Poola poliitik (1927–2020) *[[Valentin Kanits]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik (1950–) *[[Aksel Kankaanranta]], soome laulja (1998–) *[[Mia Kankimäki]], soome kirjanik (1971–) *[[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja (1959–) *[[Assita Kanko]], Burkina Faso päritolu Belgia poliitik (1980–) *[[Hans Kann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1849–1932) *[[Jüri Kann]], keemiateadlane (1938–) *[[Kaja Kann]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane, romaani ja germaani keelte õppejõud (1895–1983) *[[Nikolai Kann]], Eesti poliitik (1873–1948) *[[Peeter Kann]], Eesti sõjaväelane ja riigikohtunik (1883–1943) *[[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1881–1957) *[[Tuule Kann]], eesti kanneldaja ja laulja (1964–) *[[Uku Kann]], eesti trükkal (1965–) *[[Voldemar Kann]], eesti graafik (1919–2010) *[[Astrid Kannel]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Julius Kannelaud]], Eesti sõjaväelane (1896–1980) *[[Illar Kannelmäe]], eesti arhitekt (1936–2010) *[[Indrek Kannik]], Eesti poliitik ja jalgpallitegelane (1965–) *[[Anu Kannike]], eesti nüüdiskultuuri uurija ja etnoloog (1967–) *[[Christian Kannike]], eesti kirjanik (1863–1891) *[[Kristjan Kannike]], eesti füüsik (1978–) *[[Sulev Kannike]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Sulev Kannimäe]], Eesti poliitik (1955–) *[[Tõru Kannimäe]], eesti näitleja (2009–) *[[Jevdokia Kanniste]], setu laulik (1857–1924) *[[Ülo Kannisto]], eesti ettevõtja (1954–) *[[Kristjan Kannukene]], eesti laulja (1996–) *[[Leiti Kannukene]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] (1939–) *[[Robert Kannukene]], eesti usuteadlane (1910–1992) *[[Paul Kannuluik]], eesti näitleja (1925–1992) *[[Anneli Kannus]], eesti pedagoog, rektor ja poliitik (1969–) *[[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane (1967–) *[[Merle Kannus]], eesti klaasikunstnik (1972–) *[[Jigoro Kano]], judo rajaja (1860–1938) *[[Takashi Kanō]], jaapani jalgpallur (1920–2000) *[[Takeshirō Kanokogi]], jaapani maalikunstnik (1874–1941) *[[Tapani Kansa]], soome laulja (1949–2025) *[[Edgar Kant]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1902–1978) *[[Immanuel Kant]], saksa filosoof (1724–1804) *[[Johannes Kant]], Eesti ohvitser, laskesportlane, kultuuritegevuse ja väliseestluse edendaja (1904–1984) *[[Anna Kantane]], poola maletaja (1989–) *[[Toms Kantāns]], läti maletaja (1994–) *[[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja (1979–) *[[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja (1941–2016) *[[Julia Kantor]], venemaa ajaloolane (1972) *[[Vladimir Kantor]], vene kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof (1945–) *[[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (1935–2019) *[[Mark Kantšukov]], Eesti majandusteadlane (1981–) *[[Igor Kanõgin]], Nõukogude Liidu ja Valgevene maadleja (1956–) ==Kao== *[[Charles Kao]], hiina füüsik (1933–2018) ==Kap== *[[Kasperi Kapanen]], soome jäähokimängija (1996–) *[[Niko Kapanen]], soome endine jäähokimängija (1978–) *[[Sigrid Kapanen]], eesti taipoksija (2002–) *[[Boglárka Kapás]], ungari ujuja (1993–) *[[Andrei Kapitsa]], vene geograaf (1931–2011) *[[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik (1894–1984) *[[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja demograaf (1928–2012) *[[Fanny Kaplan]], vene revolutsionäär (1890–1918) *[[Hamit Kaplan]], Türgi maadleja (1934–1976) *[[Mehmet Kaplan]], türgi päritolu Rootsi poliitik (1971–) *[[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija (1941–2021) *[[Jerzy Kaplinski]], poola filoloog (1901–1943) *[[Lauris Kaplinski]], eesti programmeerija (1971–) *[[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1980–) *[[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija (1906–1982) *[[Oskar Kaplur]], eesti maadleja (suri 1962) *[[Kareena Kapoor]], India näitleja (1980–) *[[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1878–1952) *[[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1908–1996) *[[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija (1991–) *[[Guido Kapp]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1945–) *[[Joosep Kapp]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja (1833–1894) *[[Viktor Kapp]], eesti metsandus- ja sporditegelane (1919–2003) *[[Villem Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1913–1964) *[[Johannes Kappel]], eesti helilooja ja organist (1855–1907) *[[Margus Kappel]], eesti klahvpillimängija (1956–) *[[Vladimir Kappel]], Vene valgekaartlane (1883–1920) *[[Loviise Kapper]], eesti näitleja (1996–) *[[Sander Kapper]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht (1968–) *[[Tiina Kapper]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja (1895–1947) *[[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1923–2021) *[[Tiit Kaps]], eesti keemik (1940–2014) *[[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Spyrídon Kapnísis]], kreeka maletaja (1981–) *[[Ivar Kapsi]], eesti geodeet (1996–) *[[Aino Kapsta]], eesti metallehete kunstnik (1935–2024) *[[Eduard Kapsta]], eesti Poliitilise Politsei ametnik (1893–1941) *[[Harald Kapsta]], Eesti sõjaväelane (1906–1970) *[[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik (1969–) *[[Meelis Kapstas]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Aivo Kapten]], Eesti sõjaväelane (1964–) *[[Helin Kapten]], eesti pianist (1952–) *[[Liis Kapten]], eesti triatleet (2006–) *[[Toomas Kapten]], eesti koorijuht ja dirigent (1957–) *[[Annu Kapulainen]], soome kunstnik *[[Arttu Kapulainen]], soome näitleja (1981–) *[[Henri Kapulainen]], soome kirjanik (1947–) *[[Ryszard Kapuściński]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1932–2007) *[[Deniss Kapustin]], Venemaa kolmikhüppaja (1970–) *[[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur (1996–) *[[Silva Kaputikjan]], armeenia luuletaja ja poliitaktivist (1919–2006) ==Kar== *[[Vladimir Kara-Murza]], Venemaa opositsiooniline poliitik ja ajakirjanik (1981–) *[[Jem Karacan]], türgi jalgpallur (1989–) *[[Fran Karačić]], Austraalia jalgpallur (1996–) *[[Radovan Karadžić]], Serblaste Vabariigi poliitik (1945–) *[[Sergei Karaganov]], vene politoloog (1952–) *[[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur (1977–) *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent (1908–1989) *[[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik (1965–) *[[Gleb Karakulov]], Venemaa eriteenistusväelane (1987–) *[[Angel Karaliitšev]], Bulgaaria lastekirjanik (1902–1972) *[[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik (1907–1998) *[[Kóstas Karamanlís]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Yann Karamoh]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Nikolai Karamzin]], vene ajaloolane ja kirjanik (1766–1826) *[[Maria Karamzina]], vene ja Eesti luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija (1900–1942) *[[Šolban Kara-ool]], Tõva poliitik (1966–) *[[Šavarš Karapetjan]], armeenia päritolu allveesportlane (1953–) *[[Anton Karas]], Austria kandlemängija ja helilooja (1906–1985) *[[Noboru Karashima]], jaapani orientalist ja kirjanik (1933–2015) *[[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja (1931–2011) *[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar|Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar]], Eesti publitsist ja filmirežissöör (1931–2015) *[[Grigori Karassin]], Venemaa diplomaat (1949–) *[[Uładzimir Karatkievič]], valgevene kirjanik (1930–1984) *[[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1944–2018) *[[Andrei Karaulov]], vene ajakirjanik (1958–) *[[Aleksandr Karavajev]], vene rahvusest Eesti korvpallur (1959–) *[[Vjatšeslav Karavajev]], vene jalgpallur (1995–) *[[Anu Karavajeva]], eesti endine võrkpallur ja treener (1958–) *[[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik (1843–1903) *[[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik (1980–) *[[Ramūnas Karbauskis]], Leedu poliitik, agronoom ja ettevõtja (1969–) *[[Ada Karczmarczyk]], poola kunstnik (1985–) *[[Eha Kard]], eesti näitleja (1935–2024) *[[Elin Kard]], eesti kultuurikorraldaja, kunstnik ja õppejõud (1972–) *[[Harald Kard]], eesti laulja (bariton) (1932–1995) *[[Paul Kard]], eesti füüsik (1914–1985) *[[Peeter Kard]], eesti näitleja (1940–2006) *[[Roman Kard]], Eesti politseinik (1898–1942) *[[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Khloé Kardashian]], Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell (1984) *[[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1980–) *[[Kourtney Kardashian]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, modell ja tõsielusarja tegelane (1979–) *[[Nikolai Kardašov]], vene kosmoloog (1932–2019) *[[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Endel Kareda]], eesti majandusteadlane (1914–1968) *[[Enn Kareda]], eesti insener, tehnikateadlane ja ühiskonnategelane (1939–2016) *[[Saale Kareda]], eesti muusikateadlane (1968–) *[[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik (1944–2001) *[[Aleksandr Karelin]], vene maadleja ja poliitik (1967–) *[[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja (1990–2011) *[[Carl Friedrich Karell]], eesti helilooja ja klaveriõpetaja (1791–1857) *[[Endel Karell]], Eesti vabadusvõitleja (1922–1949) *[[Marii Karell]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Otto Karell]], Eesti sõjaväelane (1893–1946) *[[Philipp Karell]], eesti arst (1806–1886) *[[Ulrich Karell]], eesti arst (1892–1983) *[[Kristi Karelsohn]], Eesti diplomaat (1968–) *[[Ello-Rahel Karelson]], eesti biokeemik (1946–) *[[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent (1974–) *[[Mati Karelson]], eesti keemik (1948–) *[[Meinhard Karelson]], eesti põllumajandusteadlane (1917–2004) *[[Richard Karelson]], Eesti maadleja (1977–) *[[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (1929–2006) *[[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja (1949–) *[[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane (1905–1970) *[[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik (1934–2014) *[[Ruth Karemäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1932–) *[[Doris Kareva]], eesti luuletaja (1958–) *[[Hillar Kareva]], eesti helilooja (1931–1992) *[[Viktor Kargaja]], Eesti jurist (1886–1968) *[[Mati Karge]], Eesti sõjaväelane (1893–1972) *[[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja (1994–) *[[Renate Karhu]], eesti laulja (1941–2015) *[[Madis Kari]], eesti klarnetist (1971–2020) *[[Amir Karić]], Sloveenia endine jalgpallur (1973–) *[[Benjamina Karić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1991–) *[[Toomas Kariis]], eesti gastroenteroloog (1964–) *[[Hergi Karik]], eesti keemik (1929–2012) *[[Jaanus Karilaid]], Eesti poliitik (1977–) *[[Benjamin Karim]] (Benjamin 2X), USA usutegelane (1932–2005) *[[Nouman Karim]], Pakistani poksija (1983–) *[[Sardar Fazlul Karim]], bengali filosoof (1925–2014) *[[Ali Karimi]], Iraani endine jalgpallur (1978–) *[[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik (1938–2016) *[[Gulnora Karimova]], Usbekistani diplomaat (1972–) *[[Aili Karindi]], eesti õpetaja ja koduloolane (1937–) *[[Alfred Karindi]], eesti helilooja, organist ja koorijuht (1901–1969) *[[Jüri Karindi]], eesti näitleja ja teatridirektor (1942–2017) *[[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1926–2002) *[[Alo Karineel]], Eesti poliitik (1892–1942) *[[Villem Karineem]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Jarmo Karing]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Voldemar Karing]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Arturs Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik (1964–) *[[Alar Karis]], eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor, riigikontrolör, Eesti president (1958–) *[[Harry Karis]], eesti fütopatoloog (1930–2018) *[[Helle Karis]], eesti filmirežissöör (1944–2021) *[[Martin Karis]], eesti endine saalihokimängija ja tennisetreener (1981–) *[[Sirje Karis]], eesti muuseumitegelane (1956–) *[[Katrin Karisma]], Eesti näitleja ja laulja (1947–) *[[Roman Kariste]], Eesti poksija ja poksitreener (1919–1992) *[[Henn Karits]], eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane (1941–) *[[Nigul Karits]], Eesti poksija (1911–1944) *[[Ramiz Karitšev]], Nõukogude Liidu jalgpallur (1913–1969) *[[Loris Karius]], saksa jalgpallur (1993–) *[[Kirke Karja]], eesti pianist ja helilooja (1989–) *[[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg (1968–) *[[Juri Karjagin]], Eesti arst ja arstiteadlane (1974–2024) *[[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (1944–) *[[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja (1964–) *[[Sergei Karjakin]], malesuurmeister (1990–) *[[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik (1923–1990) *[[J. Karjalainen]], soome laulja (1957–) *[[August Karjus]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1906–1970) *[[Jonatan Karjus]], eesti ajakirjanik (1991–) *[[Silver Karjus]], eesti tennisetreener (1975–) *[[Kristo Karjust]], eesti tehnikateadlane (1979–) *[[Feliks Kark]], eesti näitleja (1933–) *[[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog (1876–1953) *[[Karl Kark]], eesti poliitik (1882–1924) *[[Maret Kark]], eesti budoloog (1954–) *[[Tõnis Kark]], eesti vaimulik, politseikaplan (1978–) *[[Tõnu Kark]], eesti näitleja (1947–) *[[Tõnis Karki]], eesti mikrobioloog (1963–) *[[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik (1988–) *[[Nikolai Karklin]], eesti maadleja (1911–1999) *[[Kārlis Kārkliņš]], läti talunik ja II Riigiduuma liige (1865–?) *[[Karl I (Austria-Ungari)]], Austria-Ungari keiser (1887–1922) *[[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi hertsog (1476–1536) *[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1713–1780) *[[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl II]], Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog (1741–1816) *[[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]], Saksa-Rooma keiser (1316–1378) *[[Karl V]], Saksa-Rooma riigi valitseja (1500–1558) *[[Karl VI]], Saksa-Rooma keiser (1685–1740) *[[Karl VIII]], Rootsi kuningas (suri 1470) *[[Karl IX]], Rootsi kuningas *[[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl XII]], Rootsi kuningas *[[Karl XIII]], Rootsi kuningas (1748–1818) *[[Karl XIV Johan]], Rootsi ja Norra kuningas (1763–1844) *[[Karl XV]], Rootsi ja Norra kuningas (1826–1872) *[[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl Filip]], Rootsi prints (1601–1622) *[[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], Schleswig-Holsteini hertsog (1700–1739) *[[Karl Kurt]], Rootsi jarl (suri 1220) *[[Karl Martell]], Frangi riigi majordoomus (suri 741) *[[Karl Paks]], Ida-Frangi kuningas *[[Karl Suur]], keiser *[[Karl Sverkersson]], Rootsi kuningas (1130–1167) *[[Karl Wilhelm Ferdinand]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1735–1806) *[[Jerome Karle]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1918–2013) *[[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (1939–2018) *[[Sten Karling]], rootsi kunstiteadlane (1906–1987) *[[Erik Axel Karlfeldt]], rootsi luuletaja (1864–) *[[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], Frangi majordoomus (suri 754) *[[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], Frangi kuningas (751–771) *[[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]], Baieri ja Ida-Frangi kuningas *[[Boris Karloff]], inglise filminäitleja (1887–1969) *[[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (1954–2016) *[[Ernests Karlsbergs]], Läti talunik, sõjaväelane ja poliitik (1861–?) *[[Karin Karlsbro]], Rootsi poliitik (1970–) *[[Ainar Karlson]], eesti poksija (1988–) *[[Edith Karlson]], eesti skulptor (1983–) *[[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane (1980–) *[[Gunnar Karlson]], Rootsi sõjaväelane, kindralmajor (1958–) *[[Johannes Karlson]], eesti metodisti misjonär ja pastor *[[Karl Karlson]], eesti luterlik vaimulik (1901–2005) *[[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik (1875–1941) *[[Rain Karlson]], eesti poksija (1992–) *[[Urmas Karlson]], eesti endine jalgrattur (1961–) *[[Kārlis Karlsons]], läti poliitik ja insener (1907–1962) *[[Åke Karlsson]], Soome poksija (1911–1958) *[[Cay Karlsson]], soomerootsi muusik ja raadioajakirjanik (1945–2025) *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Fred Karlsson]], soomerootsi keeleteadlane (1946–) *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1983–) *[[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (1917–2012) *[[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja (1990–) *[[William Karlsson]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Jesper Karlström]], rootsi jalgpallur (1995–) *[[Friedrich Karm]], eesti jalg- ja jääpallur (1907–1980) *[[Heino Juho Karm]], eesti vaimulik (1909–1943) *[[Hille Karm]], eesti kirjanik (1949–) *[[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]], eesti multimeediakunstnik (1967–) *[[Jaanus Karm]], Eesti sõjaväelane (1969–) *[[Kaarel Karm]], eesti näitleja (1906–1979) *[[Karin Karm]], eesti näitleja (1943–) *[[Mari Karm]], eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud (1956–) *[[Priit Karm]], eesti näitleja (1967–) *[[Rait Karm]], eesti pianist (1972–) *[[Juhan Karma]], eesti õpetaja ja koduloolane (1889–1968) *[[Jüri Karma]], eesti arhitekt (1928–2006) *[[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane (1915–1995) *[[Peeter Karma]], eesti vaimulik (1946–2021) *[[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (1924–2014) *[[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane (1979–) *[[Alina Karmazina]], Eesti näitleja (1981–) *[[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1984) *[[Mati Karmin]], eesti skulptor (1959–) *[[Eve Karmo]] (1955–) *[[Heldur Karmo]], eesti laulusõnade kirjutaja (1927–1997) *[[Markus Karmo]], eesti muusik (1985–) *[[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Žan Karničnik]], Sloveenia jalgpallur (1994–) *[[David Karnosky]], USA metsaökoloog *[[Siim Karnö]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1991–) *[[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) *[[Roland Karo]], eesti teoloog (1972–) *[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–) *[[Raimundas Karoblis]], Leedu jurist, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Tina Karol]], ukraina laulja (1985–) *[[Boris Karoles]], Eesti kohtunik (1890–?) *[[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik (1937–2012) *[[Nikolai Karotamm]], Eesti NSV poliitik (1901–1969) *[[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane (1914–1946) *[[Eduard Julius Karow]], Tartu kommertsbürgermeister (surnud 1874) *[[Alex Karp]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1967–) *[[Atlan Karp]], eesti laulja (1972–) *[[Edmund Karp]], eesti jalgpallur (1913–2000) *[[Kadri Karp]], eesti aiandustegelane (1958–) *[[Kenneth Karp]], eesti kabetaja (1979–) *[[Leelo Karp]], eesti estraadilaulja ja lauluõpetaja (1941–2000) *[[Paul Karp]], eesti dirigent, tromboonimängija ja muusikapedagoog (1905–1981) *[[Raine Karp]], eesti arhitekt (1939–) *[[Kaie Karpa]], eesti õpetaja (1952–) *[[Deniss Karpak]], Eesti purjesportlane (1986–) *[[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija (1966–) *[[Andra Karpin]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Leo Karpin]], Eesti tele- ja filmirežissöör (1946–2014) *[[Valeri Karpin]], Venemaa jalgpallur ja treener, ettevõtja (1969–) *[[Aleksandr Karpinski]], vene geoloog (1847–1936) *[[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik (1961–) *[[Anatoli Karpov]], vene maletaja (1951–) *[[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja (1981–) *[[Liis Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Maksim Karpov]], Eesti politseinik (1975–1999) *[[Sten Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Valeri Karpov]], vene jäähokimängija (1971–2014) *[[Klaes Karppinen]], soome murdmaasuusataja (1907–1992) *[[Mika Karppinen]], soome muusik (1971–) *[[Pertti Karppinen]], soome sõudja (1953–) *[[Paul Karrer]], Šveitsi keemik (1889–1971) *[[Pávlos Karrér]], kreeka helilooja (1829–1896) *[[Eedo Karrisoo]], eesti laulja (1907–1982) *[[Enno Karrisoo]], eesti käsipallitreener (1935–2010) *[[Aleksander Karro]], eesti ajakirjanik (1896–1929) *[[Harry Karro]], eesti näitleja (1930–2009) *[[Helle Karro]], eesti günekoloog (1957–) *[[Ilmari Karro]], eesti astroloog, müstik ja filmikriitik (1932–2011) *[[Pille-Riin Karro]], eesti laulja (1990–) *[[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt (1981–) *[[Liina Karron]], eesti müügijuht ja kokk (1974–) *[[Tamara Karsavina]], vene balletitantsija (1885–1978) *[[Johann Daniel Karstens]], Haapsalu raehärra ja linnapea (1763–1803) *[[Ida Karstoft]], taani jooksja (1995–) *[[Mārtiņš Karsums]], läti jäähokimängija (1986–) *[[Aḩmad Walī Karzay]], Afganistani poliitik (1961–2011) *[[Ḩāmid Karzay]], Afganistani poliitik (1957–) *[[Jaan Kartau]], eesti jurist ja kohtunik (1938–) *[[Juhan Kartau]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1883–1964) *[[Mari Kartau]], kunstnik, kunstiteadlane ja kuraator (1968) *[[Ott Kartau]], eesti näitleja (1988–) *[[Sanna Kartau]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja sõnakunstnik (1993–) *[[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Fernand Kartheiser]], Luksemburgi poliitik (1959–) *[[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja (1977–) *[[Givi Kartozia]], gruusia maadleja (1929–1998) *[[Mika Karttunen]], soome maletaja (1981–) *[[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane (1954–2019) *[[Triinu Kartus]], eesti kirjanik ja tõlkija (1932–2003) *[[Andres Karu]], eesti võrkpallur (1955–2010) *[[Andres Karu (näitleja)|Andres Karu]], eesti näitleja, raadiosaatejuht, kultuurikorraldaja ja matkaja (1975–) *[[Armin Karu]], eesti ettevõtja (1965–) *[[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]], eesti kunstnik (1917–2001) *[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu linnajuht (1922–2003) *[[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil (1908–1991) *[[August Karu]], eesti metsateadlane (1907–1956) *[[Elfriede Karu]], eesti proviisor (1920–) *[[Elmar Karu]], eesti psühhiaater (1903–1996) *[[Gunnar-Raimond Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja (1930–2022) *[[Jaan Karu]], eesti ajakirjanik (1873–1957) *[[Jaan Karu (õppejõud)]], eesti tehnikateadlane (1945–2024) *[[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Juhan Karu]], eesti haritlane (1897–1923) *[[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja, Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (1980–) *[[Kallervo Karu]], eesti trummar (1985–) *[[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog (1969–) *[[Kersti Karu]], eesti keraamik ja maalikunstnik (1946–) *[[Krista Karu]], eesti arhitekt (1950–) *[[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane (1983–) *[[Kunnar Karu]], eesti alpinist (1981–) *[[Külliki Karu]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik (1942–1996) *[[Margus Karu]], eesti kirjanik (1984–2017) *[[Paul Karu]], Eesti sõjaväelane (1902–1937) *[[Peeter Karu]], eesti laskur (1909–1942) *[[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Sander Karu]], eesti juhtimisspetsialist (1959–) *[[Tiiu Karu]], eesti filmimonteerija (1944–2006) *[[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (1935–) *[[Kaja Karu-Espenberg]], eesti õpetaja (1973–) *[[Leontine Karu-Lind]], eesti skulptor (1892–1972) *[[Ines Karu-Salo]], eesti ettevõtja, koreograaf ja tantsija (1985–) *[[Dome Karukoski]], soome režissöör (1976–) *[[Tiit Karuks]], eesti raadioajakirjanik (1946–) *[[Urve Karuks]], eesti kirjanik (1936–2015) *[[Ilona Karula]], eesti esoteeriliste raamatute autor (1983–) *[[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane (1980–) *[[Hatha Karunaratne]], Tseiloni poksija (1941–1983) *[[Mari-Ann Karupää]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1937–) *[[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik (1911–1995) *[[Rein Karus]], eesti kiviraidur (1965–) *[[Vahur Karus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Ester Karuse]], Eesti poliitik (1992–) *[[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane (1928–1992) *[[Merle Karusoo]], eesti lavastaja (1944–) *[[Ain Karutoom]], eesti jalgpallikohtunik (1964–) *[[Ľubica Karvašová]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1987–) *[[Vladas Karvelis]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1980) *[[Börje Karvonen]], Soome poksija (1938–2016) ==Kas== *[[Takashi Kasahara]], jaapani endine jalgpallur (1918–) *[[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja (1972–) *[[Yoshie Kasajima]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[August Kasak]], vallasekretär (1895–1942) *[[Elias Kasak]], Eesti sõjaväelane (1896–1985) *[[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik, astroloogiaajaloolane ja filosoof (1954–) *[[Kadri Kasak]], eesti laulja *[[Darja Kassatkina]], vene tennisist (1997–) *[[Marina Kasch]], Eesti võrkpallur (1960–) *[[Artur Kaschan]], Eesti sõjaväelane (1898–1945) *[[Berit Kaschan]], Eesti muuseumipedagoog ja kirjanik (1986–) *[[Andrej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1985–) *[[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1987–) *[[Laurynas Kasčiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane (1898–1988) *[[Asko Kase]], eesti filmilavastaja (1979–) *[[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer (1980–) *[[Johan Kase]], Eesti sõjaväelane (1896–1994) *[[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik (1982–) *[[Martin Kase]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Flo Kasearu]], eesti performance- ja fotokunstnik (1985–) *[[Kairi Kasearu]], eesti sotsioloog (1980–) *[[Kristjan Kasearu]], eesti laulja (1986–) *[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–) *[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) *[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane (1925–2000) *[[Konstantin Kasekivi]], eesti laulja (1930–1979) *[[Hilda Kasela]], eesti pikaealine (1903–2010) *[[Robert Kasela]], eesti sulgpallur (1993–) *[[Jass Kaselaan]], eesti skulptor (1981–) *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja (1987–) *[[Casey Kasem]], Liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht (1932–2014) *[[Andrus Kasemaa]], eesti kunstnik (1941–2016) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]], eesti kirjanik (1984–) *[[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja kirjanik (1915–1999) *[[Kalle Kasemaa]], eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija (1942–) *[[Margus Kasemaa]], eesti orkestrijuht (1968–) *[[Markus Kasemaa]], eesti kunstnik (1972–) *[[Olavi Kasemaa]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1943–) *[[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik (1945–2019) *[[Toomas Kasemaa]], Eesti ametnik ja poliitik (1968–) *[[Aare Kasemets]], eesti õigussotsioloog ja riigiametnik (1963–) *[[Aleksei Kasemets]], eesti pottsepp (sündis 1872) *[[Anton Kasemets]], Eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Erki Kasemets]], eesti kunstnik (1969–) *[[Keit Kasemets]], Eesti ametnik (1976–) *[[Siiri Kasemets]], eesti arhitekt (1945–2017) *[[Tõnis Kasemets]], eesti autosportlane (1974–) *[[Udo Kasemets]], eesti helilooja (1919–2014) *[[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht (1934–2016) *[[Robert Kasemägi]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1919–2015) *[[Indrek Kaseorg]], Eesti endine kümnevõistleja (1967–) *[[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (1928–2018) *[[Alfred Kasepalu]], eesti põllumajandusteadlane ja kodu-uurija (1927–2013) *[[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik (1988–) *[[Manivald Kasepõld]], Eesti sõjaväelane (1952–) *[[Andres Kasesalu]], eesti õpetaja (1962–2009) *[[Andrus Kasesalu]], eesti muusik (1968–) *[[Anna Kasesalu]], Eesti jurist (1949–) *[[Ants Kasesalu]], eesti karikaturist (1950–2006) *[[Helmuth Kasesalu]], eesti kirjastustegelane (1929–2007) *[[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja (1972–) *[[Kaire Kasetalu]], eesti baleriin (1975–) *[[Mari Kaseväli]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Shehroze Kashif]], Pakistani alpinist (2002–) *[[Yōsuke Kashiwagi]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane (1946–) *[[Oskar Kasik]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1985) *[[Selma Kasik]], eesti arst ja pedagoog (1923–2010) *[[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Laura Kasischke]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (1961–) *[[Sarkis Kasjan]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1876–1937) *[[Mihhail Kasjanov]], Venemaa peaminister aastatel 2000–2004 (1957–) *[[Agu Kask]], eesti kirjanik (1906–1977) *[[Alar Kask]], eesti laevakapten (1957–2010) *[[Aleksander Kask]], Eesti poliitik (1885–1950) *[[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], eesti tõstja ja spordikohtunik (1902–1965) *[[Aleksander Kask (Soldina jaamaülem)|Aleksander Kask]], Eesti raudteelane ja poliitik (1879–1929) *[[Alice Kask]], eesti maalikunstnik (1976–) *[[Andres Kask]], Eesti suusataja ja trummar (1993–) *[[Arno Kask]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1927–2002) *[[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane (1902–1994) *[[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (1930–2008) *[[Elle Kask]], eesti jurist ja kohtunik (1958–) *[[Erni Kask]], eesti näitleja (1979–) *[[Eugen Kask]], eesti graafik (1918–1998) *[[Eve Kask]], eesti graafik (1958–) *[[Hando Kask]], Eesti päritolu Rootsi arhitekt ja eesti kultuuritegelane Rootsis (1938–) *[[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1932–1993) *[[Ilmar Kask]], eesti loodusajakrjanik, geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Jaanus Kask]], eesti näitleja (1981–) *[[Jana Kask]], eesti laulja (1991–) *[[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane (1906–1998) *[[Jüri Kask (bioloog)|Jüri Kask]], eesti bioloog *[[Jüri Kask]], eesti maalikunstnik (1949–) *[[Kaia Kask]], eesti bioloog *[[Kaido Kask]], eesti keraamik (1959–) *[[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2014) *[[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1929–2021) *[[Kari-Andri Kask]], eesti sporditegelane (1978–) *[[Karin Kask]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1919–1998) *[[Kristiina Kask]], eesti laskur (1981–) *[[Kristjan Kask]], eesti jooksja (1874–1972) *[[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–1996) *[[Maret Kask]], eesti botaanik (1926–2016) *[[Margot Kask]], eesti kunstnik (1974–) *[[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor *[[Mihkel Kask]], eesti arstiteadlane (1903–1968) *[[Oskar Kask]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Peet Kask]], eesti füüsik ja politoloog (1948–) *[[Rahuleid Kask]], eesti insener (1898–1962) *[[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja (1991–) *[[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (1909–1977) *[[Rein Kask]], eesti mullateadlane (1926–2017) *[[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]], eesti poliitik ja mehaanikainsener (1947–) *[[Risto Kask]], eesti aktivist (1985–) *[[Rudolf Kask]], Eesti sõjaväelane (1901–1974) *[[Saskia Kask]], eesti jurist ja endine lapssaatejuht (1978–) *[[Tarmo Kask]], eesti ettevõtja ja jalgpallitreener (1982–) *[[Teet Kask]], eesti koreograaf ja tantsija (1968–) *[[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telelavastaja (1929–2016) *[[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane (1952–) *[[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane (1946–) *[[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik (1974–) *[[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (1969–2019) *[[Aleks Kaskneem]], eesti sporditegelane (1912–1965) *[[Karl Kaskneem]], eesti trükkal (1885–1945) *[[Uno Kaskpeit]], Eesti piirivalvespetsialist ja poliitik (1957–) *[[Anu Kasmel]], eesti psühhiaater ja terviseteadlane (1951–) *[[Katre Kasmel]], teatri NO99 tegevjuht, Eesti e-residentsuse turundusjuht (1976–2020) *[[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik (1948–) *[[Darius Kasparaitis]], leedu päritolu Venemaa jäähokimängija (1972–) *[[Siarhiej Kasparaŭ]], Valgevene maletaja (1968–) *[[Rolf Kasparek]], saksa laulja (1961–) *[[Vladimir Kasparjan]], Armeenia riigiametnik (1958–) *[[Garri Kasparov]], maletaja (1963–) *[[Julius Kasper]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1897–1946) *[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija (2004–) *[[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (1860–1926) *[[Tadeusz Kasprzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1891–1978) *[[Ando Martin Kass]], eesti vaimulik (1961–) *[[Ants Kass]], eesti ortopeed, sporditraumatoloog ja kergejõustiklane (1951–) *[[Asta Kass]], eesti kirjanik (1938–1992) *[[Carmen Kass]], eesti modell (1978–) *[[Johannes Kass]], Eesti poliitik (1949–) *[[Jüri Kass]], eesti kunstnik (sündinud 1956) *[[Kadi Kass]], eesti ajaloolane (1978–) *[[Kalju Kass]], eesti humorist (1938–1989) *[[Kristiina Kass]], Eesti ja Soome lastekirjanik (1970–) *[[Leonhard Kass]], eesti jalgpallur (1911–1985) *[[Marko Kass]], Eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1980–) *[[Martti Kass]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Peedu Kass]], eesti muusik (1986–) *[[Peeter Kass]], Eesti sõjaväelane (1896–1989) *[[Viktor Kass]], eesti maletreener (1945–2021) *[[William Kass]], eesti ekstreemsportlane, sisulooja ja videograaf (1993–) *[[Viktor Kassai]], ungari jalgpallikohtunik (1975–) *[[Lajos Kassák]], ungari kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1887–1967) *[[Darja Kassatkina]], Venemaa tennisist (1997–) *[[Hugo Kasse]], eesti jurist (1869–1941) *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Lev Kasso]], vene õigusteadlane ja poliitik (1865–1914) *[[Paulo Kassoma]], Angola poliitik (1951–) *[[Jee Kast]], Belgia luuletaja ja slämmpoeet (1977–) *[[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur (1910–1993) *[[Veiko Kastanje]], eesti mükoloog (1970–) *[[Merike Kaste]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[Rudolf Kaste]], Eesti sõjaväelane (1883–1952) *[[Taivo Kastepõld]], eesti ornitoloog (1942–) *[[Bernhard Nikolaus Kaster]], Saksa poliitik (1957–) *[[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik (1897–1942) *[[Margus Kasterpalu]], eesti teatrilavastaja (1961–) *[[Maximilian Kastner]], Saksamaa jäähokimängija (1993–) *[[August Eduard Kastra]], eesti ajakirjanik, ühiskonnategelane (1878–1941) *[[Flamur Kastrati]], Kosovo jalgpallur (1991–) *[[Allan Kasuk]], eesti laulja ja muusik (1985–) *[[Arnold Kasuk]], eesti näitleja (1908–1992) *[[Ott Kasuri]], eesti munitsipaalpoliitik ja haridustegelane (1955–) *[[Anna-Liisa Kasurinen]], Soome poliitik (1940–) *[[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog (1890–1980) *[[Ly Kasvandik]], eesti psühholoog ==Kaš== *[[Ondřej Kaše]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Oleg Kašin]], vene ajakirjanik (1980–) *[[Igor Kašintsev]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2015) *[[Alina Kašlinskaja]], vene maletaja (1993–) *[[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut (1939–) ==Kaz== *[[Dmitri Kazakov]], vene füüsik (1951–) *[[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör (1986–) *[[Rustam Kazakov]], tatari maadleja (1947–) *[[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist (1973–) *[[Yahiro Kazama]], Jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Tatjana Kazankina]], vene kergejõustiklane, jooksja (1951–) *[[Aleksei Kazantsev]], vene näitekirjanik, lavastaja ja teatritegelane (1945–2007) *[[Nikolai Kazantsev]], vene õigusteadlane (1907–1971) *[[Artur Kazaritski]], Eesti kokk (1988–) *[[Ljubov Kazarnovskaja]], vene ooperilaulja (1956–) *[[Vili Kazasjan]], Bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist (1934–2008) *[[Vladimir Kazatšonok]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–2017) *[[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur (1986–) *[[Kazimierz I]] *[[Kazimierz III]] Suur, Poola kuningas (1310–1370) *[[Kazimierz IV]], Poola kuningas (1427–1492) *[[Dilarə Kazımova]], Aserbaidžaani laulja (1984–) *[[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur (1990–) *[[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja (1991–) *[[Wulf Kaznelson]], Eesti advokaat (1864–1940) *[[Chasper Kazparovich]], eesti muusik ==Kat== *[[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik (1966–) *[[Jyrki Katainen]], Soome poliitik (1971–) *[[Valentin Katajev]], vene kirjanik (1897–1986) *[[Aleksandria Katariina]], pühak *[[Siena Katariina]], itaalia pühak (1347–1380) *[[Katariina I]], Venemaa keisrinna (1684–1727) *[[Katariina II]], Venemaa keisrinna (1729–1796) *[[Katarina Sunesdotter]], Rootsi kuninganna (1215–1252) *[[Hiroshi Katayama]], jaapani endine jalgpallur (1940–) *[[Satsuki Katayama]], Jaapani poliitik (1959–) *[[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane (1792–1853) *[[Fánis Katergiannákis]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1933–2025) *[[Ahmed Kathrada]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1929–2017) *[[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik (1969–) *[[Nikola Katić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1996–) *[[Stana Katic]], USA näitleja (1978–) *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Hisashi Katō]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Nobuyuki Katō]], jaapani endine jalgpallur (1920–) *[[Tomoe Kato]], jaapani endine jalgpallur (1978–) *[[Yoshio Katō]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Katrín Jakobsdóttir]], Islandi poliitik (1976–) *[[Michael Kats]], juudi päritolu USA kabetaja ning kabe- ja maletreener (1947–) *[[Pródromos Katsantónis]], Küprose jooksja (1975–) *[[Moshe Katsav]], Iisraeli poliitik (1945–) *[[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja poliitik (1916–2009) *[[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur (1979–) *[[Toshinobu Katsuya]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Daniel Katz]], juudi päritolu soome kirjanik (1938–) *[[Israel Katz]], Iisraeli poliitik (1955–) *[[Maksim Katz]], Venemaa poliitik (1984–) *[[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja (2002–) *[[Gerhard von Katzenelnbogen]], Liivi ordu maamarssal ja ordumeistri kohusetäitja (suri 1280) *[[Nison Katzenelson]], juudi rahvusest poliitik (I Riigiduuma liige) ja pankur (1864–1923) *[[Judith Katzir]], Iisraeli kirjanik (1963–) *[[Neeme Katt]], eesti õpetaja (1962–) *[[Denes Kattago]] *[[Henry Kattago]], Eesti riigiametnik *[[Meelik Kattago]] *[[Siobhan Kattago]], Ameerika Ühendriikidest pärit Eesti filosoof ja sotsioloog (1966–) *[[Harry Kattai]], Eesti riigiametnik (1971–) *[[Juhan Kattai]], Eesti sõjaväelane ja tuletõrjuja (1898–1955) *[[Mihkel Kattai]], Eesti sõjaväelane (1893–1950) *[[Tõnu Kattai]], eesti laulja ja näitleja (1951–2023) *[[Rainer Kattel]], haldusjuhtimispedagoog (sündinud 1974) *[[Tiina Kattel]], eesti baltist (sündinud 1971) *[[Kalev Katus]], eesti demograaf (1955–2008) ==Kau== *[[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ning tõlkija (1916–1995) *[[Johannes Kauba]], eesti sporditegelane (1886–1939) *[[Tõnu Kauba]], Eesti arst ja poliitik (1952–) *[[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Johannes Kaubi]], Eesti maadleja (1917–1980) *[[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog (1921–2013) *[[Volker Kauder]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Matīs Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1848–1926) *[[Reinis Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1839–1920) *[[Elmar Kauer]], eesti ühiskonnategelane, kommunist ja esperantist (1904–1948) *[[Stuart Kauffman]], USA bioloog (1939–) *[[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik (1741–1807) *[[Alan S. Kaufman]], USA psühholoog (1944–) *[[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja (1911–2014) *[[Smylie Kaufman]], USA golfimängija (1991–) *[[Aivar Kauge]], eesti matemaatikaõpetaja (1955–) *[[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija (1950–) *[[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik (1926–1992) *[[Severi Kaukiainen]], Soome korvpallur (1998–) *[[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1956–) *[[Yrjö Kauko]], soome keemik (1883–1974) *[[Kare Kauks]], eesti laulja (1961–) *[[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (1950–2008) *[[Kalle Kauksi]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1949–1992) *[[Kauksi Ülle]], võru kirjanik (1962–) *[[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja (1998–) *[[Orme Kaul]], eesti kabetaja (1961–) *[[Hugo Kauler]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Alexander von Kaulbars]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1844–1925) *[[Bill Kaulitz]], saksa poplaulja (1989–) *[[Tom Kaulitz]], saksa muusik (1983–) *[[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja (1971–) *[[Robertas Kaunas]], Leedu poliitik (1985–) *[[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik (1924–) *[[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (1946–2007) *[[Ralf Kaunismäe]], eesti poksija (1917–1972) *[[Vello Kaunismäe]], eesti poksija (1940–) *[[Enn Kaup]], eesti Antarktika-uurija (1946–) *[[Erich Kaup]], eesti ajaloolane (1929–2007) *[[Jüri Kaup]], eesti keemik (1932–) *[[Renārs Kaupers]], läti muusik (1974–) *[[Oiva Kaupinen]], Eesti näitleja (1954–) *[[Greta Kaupmees]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Kalle Kaupmees]], eesti jalgrattur (1950–) *[[Uno Kaupmees]], eesti laulja (1950–2024) *[[Kaupo]], liivlaste vanem (suri 1217) *[[Kalle Kauppi]], Soome poliitik ja õppejõud (1892––1961) *[[Minna Kauppi]], soome orienteeruja (1982–) *[[Ene Kaups]], Eesti poliitik (1963–) *[[Karl Kaups]], Eesti poliitik ja vaimulik (1888–1968) *[[Karl Kaur]], eesti lastearst (1900–1972) *[[Max Kaur]], Eesti poliitik (1969–) *[[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane ja kultuurikriitik (2001–) *[[Rupi Kaur]], Kanada kirjanik, luuletaja ja illustraator (1992–) *[[Kai Kauramäki]], Soome poksija (1967–) *[[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik (1906–1999) *[[Jaakko Kaurinkoski]], Soome ajakirjanik ja diplomaat (1934–1998) *[[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör (1957–) *[[Jan Kaus]], eesti kirjanik (1971–) *[[Albina Kausi]], eesti teatri- ja filminäitleja (1898–1976) *[[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (1920–2015) *[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija (1999–) *[[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik (1985–) *[[Moritz Georg von Kautzmann]], Eesti vaimulik (1811–1874) ==Kav== *[[Juko Kavaguti]], jaapani päritolu Venemaa iluuisutaja (1981–) *[[Heints Kavak]], Eesti õpetaja ja koolijuht (1928–2005) *[[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija (1988–) *[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], valgevene maletaja (1994–) *[[Niamh Kavanagh]], iiri laulja (1968–) *[[Janet Kavandi]], Ameerika Ühendriikide keemik ja endine NASA astronaut (1959–) *[[Mihheil Kavelašvili]], Gruusia poliitik ja endine elukutseline jalgpallur (1971–) *[[Jüri Kaver]], Eesti poliitik (1974–) *[[Pjotr Kaverin]], Venemaa sõjaväelane (1794–1855) *[[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik (1902–1989) *[[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur (1977–) *[[Kavinsky]], prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (1975–2026) *[[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1950–) *[[Níkos Kavvadías]], kreeka luuletaja ja proosakirjanik (1910–1975) ==Kaw== *[[Torashirō Kawabe]], Jaapani sõjaväelane (1890–1960) *[[Saburō Kawabuchi]], jaapani endine jalgpallur (1936–) *[[Katsuyuki Kawachi]], jaapani endine jalgpallur (1955–) *[[Yoshimi Kawade]], jaapani biokeemik, viroloog ja biosemiootik (1924–2015) *[[Toshikazu Kawaguchi]], jaapani kirjanik (1971–) *[[Yoshikatsu Kawaguchi]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[Eri Kawai]], Jaapani lauljatar (1965–2008) *[[Hiromi Kawakami]], jaapani kirjanik (1958–) *[[Mieko Kawakami]], jaapani kirjanik ja laulja (1976–) *[[Naoko Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Nobuo Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1947–) *[[Ryōichi Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1958–) *[[Taeko Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Kengo Kawamata]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Taizō Kawamoto]], jaapani jalgpallur (1914–1985) *[[Mari Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1988–) *[[Yuri Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1989–) *[[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1903–1961) *[[Edward A. Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1924–1997) *[[Edward David Kalakaua Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1904–1953) *[[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1961–) *[[Takashi Kawanishi]], jaapani jalgpallur *[[Takehiko Kawanishi]], jaapani endine jalgpallur (1938–) *[[Junji Kawano]], jaapani endine jalgpallur (1945–) *[[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik (1947–2020) *[[Eiji Kawashima]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Nahomi Kawasumi]], jaapani jalgpallur (1985–) ==Kay== *[[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik (1954–) *[[Sarah Kay]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1988–) *[[Rıza Kayaalp]], türgi maadleja (1989–) *[[Marcus Julian Kaye]], inglise produtsent ja DJ (1971–2017) *[[Stubby Kaye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1918–1997) *[[Grégoire Kayibanda]], Rwanda poliitik (1924–1976) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ka, Biograafiad]] okjxfr22geoc6a0087tr7t54nv01c38 0 258386 7212245 7211989 2026-08-11T12:39:02Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Ahaga284|Ahaga284]] ([[User talk:Ahaga284|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 7056666 wikitext text/x-wiki ~{{Toimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} [[Fail:Massage Frankfurt.jpg|pisi]] '''Massaaž''' on pehmete kudede hõõrumine, muljumine, kloppimine vms kätega või asjakohaste abivahendite abil, et ergutada vereringet ja ainevahetust või vabastada lihaspinget.<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/massaa%C5%BE/1 Sõnaveeb: massaaž]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Liigid== Massaažiliike on palju. Mõned levinumad neist on järgmised. * '''Klassikaline massaaž''' – kõige traditsioonilisem ja üks levinuim massaažiliik, mis baseerub rootsi massaažil. Seda tehakse nii õliga kui ka kuivalt. Vastavalt kliendi soovile ja vajadustele võib teha nii kogu keha massaaži kui ka erinevatele kehaosadele. Klassikaline massaaž aktiveerib eelkõige [[vereringe|vere]]- ja [[lümfiringe]]t, ergutab [[ainevahetus]]t, vähendab [[Peavalu|pea]]- ja lihasevalu. Massaaži tulemusel suureneb organismi vastupanuvõime haigustele. Massaaž mõjub lõõgastavalt nii vaimse kui ka füüsilise ülepinge korral.{{lisa viide}} * '''Enesemassaaž''' – massaažiliik, kus inimene kasutab erinevaid massaaživõtteid oma keha lihasepingete vabastamiseks. See on kõige levinum massaažiliik. Seoses [[stress]]i leviku suurenemisega on sellest massaažiliigist saanud tervisliku elu ja töövõime suurendamise oluline abinõu.<ref>{{Netiviide |url=http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/enesemassaaz-imerohi-stressi-vabastamiseks.d?id=58550290 |pealkiri=Enesemassaaž – imerohi stressi vabastamiseks. |vaadatud=2011-09-28 |arhiivimisaeg=2011-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110930105439/http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/enesemassaaz-imerohi-stressi-vabastamiseks.d?id=58550290 |url-olek=ei tööta }}</ref> * '''Segmentmassaaž''' – intensiivne, kuivalt tehtav ravimassaaž kindlatele [[Selg|selja]]- ja [[kael]]apiirkondadele, et leevendada valu ja parandada siseelundite tööd. Pärast seanssi võib massaaži toime pikendamiseks kasutada ravigeele ja -[[salv]]e. Sobib [[radikuliit|radikuliidi]] alaägedas faasis, närvipitsumisest tingitud käte või jalgade valulikkuse ja vereringehäirete korral ning neile, kes põevad sageli kopsuhaigusi.{{lisa viide}} * '''Tselluliidimassaaž''' – spetsiaalsete massaaživõtetega ja vajadusel [[Eeterlikud õlid|eeterlike õlide]] abiga taastatakse probleemse piirkonna [[Nahk|naha]] elastsus, ainevahetus ja elavdatakse vereringet. Kauni tulemuse saavutamiseks on vaja läbida pikem ravikuur. Sobib ka profülaktilisel eesmärgil vältimaks rasvaladestuste tekkimist.{{lisa viide}} * '''Lümfimassaaž''' – kuivalt teostatav leebe massaaž lümfiringe stimuleerimiseks. Suurt tähelepanu pööratakse kehapiirkondadele, kus paiknevad lümfisõlmede grupid. Lümfimassaaž aitab vähendada turseid, väljutada jääkaineid organismist ja suurendada [[Immuunsüsteem|immuunsust]]. See ravimassaaž on eriti vajalik pärast operatsiooni, mille käigus on eemaldatud osa lümfisõlmi, ning pärast traumasid tursete ärahoidmiseks ja alandamiseks.{{lisa viide}} * '''Shin Do''' – tugevatoimeline massaaž, mis koosneb kolmest osast: energiakanalite venitamisest, massaažist ja vabalangemise meditatsioonist.{{lisa viide}} * '''Tai massaaž''' – rahulik, hingamise rütmis teostatav massaažiliik, mis parandab [[Lihaskude|lihaste]] elastsust, liigeste liikuvust ja vabastab vaimsest pingest. Kindlate tugevate vajutuste ja venituste abil vabastatakse blokeeritud energia ja tasakaalustatakse hinge, keha, mõtete ja tunnete vaheline koostöö. Seda massaaži liiki nimetatakse ka "laisa inimese joogaks".{{lisa viide}} * '''Lastemassaaž''' – [[imik]]ule võib teha massaaži ja alustada võimlemist juba 1,5–2 kuu vanuselt. Puudutuse läbi suureneb lapsel vastuvõtuvõime ümbritsevale maailmale paremaks ja tema ealine areng kiireneb tunduvalt. Lapsel arenevad paremini psüühilised ja vaimsed võimed. Õigesti tehtud massaaž parandab lapse immuunsüsteemi, mis vähendab lapse haigestumist.{{lisa viide}} * '''Tsooniteraapia''' – peamiselt [[jalalaba]]l (vahel ka säärel) teostatava massaaži toime on lõõgastav ja mõnus. Aitab ravida kroonilisi haigusi ja vabaneda stressist. Külmetavate käte ja jalgade korral parandab kiiresti vereringet.{{lisa viide}} * '''Spordimassaaž''' – süsteemse treeningu osa, mida tehakse sportlase füüsilise täiustamise eesmärgil. Massaaž on efektiivne nii võistlusteks valmistumisel kui ka väsimusega võitlemisel. Spordimassaaž kujutab endast spetsiaalsete võtete kompleksi, mis tõstavad sportlikku töövõimet, valmistavad sportlase ette kestvaks aktiivseks lihasetööks ja kiirendavad taastumisprotsesse.{{lisa viide}} * '''Meemassaaž''' – [[Tiibet]]ist pärit massaažiliik. Mett kasutatakse eelkõige kleepainena, et tekitada nakkumine massööri käe ja patsiendi keha vahel. Meemassaaž kiirendab verevarustust masseeritavas piirkonnas, tekitades kauakestva [[hüpereemia]]. Läbi naha jõuavad organismi ka mee tervendavad toimed. Meemassaaži kasutatakse edukalt lihasepingete, külmetushaiguste, vaimse pinge, tselluliidi ja krooniliste liigeseprobleemide raviks. Meemassaaž on ainuke massaaž, millega on ravitud päikesepõletust. See massaaž ei sobi mee[[Allergia|allergikutele]] ega tiheda karvkattega inimestele. Masseeritav peab olema puhas, kreemitamata.{{lisa viide}} * '''Kupumassaaž''' – kupupanekut on raviks kasutatud sajandeid. Tänapäevaks on välja arenenud kupumassaaž. Kupumassaaž kombineeritakse klassikalise massaažiga. Selleks kasutatakse erineva suurusega kummist kuppe. Masseeriv efekt saavutatakse kupu abil tekitatava vaakumiga. Kupumassaaž kiirendab lümfi- ja vereringet, tekitades kauakestva hüpereemia. Väga sobilik külmetushaiguste ja krooniliste liigeseprobleemide ja tselluliidi raviks.{{lisa viide}} * '''Šokolaadimassaaž''' – sobiv protseduur neile, keda kimbutavad südameveresoonkonna haigused, stress ja tujulangus. Ennetab [[infarkt]]i ja [[Insult|insuldi]] teket. Näidustatud üldise jõulanguse korral. Sobib iga tüüpi nahale – kuiva nahka niisutab ja toidab, rasvasel nahal kuivatab poore, ealist nahka pingutab ja toidab. Ideaalne kosmeetiline vahend 40. eluaastais inimesele.{{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Eesnäärmemassaaž]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kehahooldus]] 3aw3vep4ghmfxheicjo5jt0d2c5z7hg 0 262747 7212671 6397700 2026-08-12T09:01:30Z Kuriuss 38125 7212671 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Solenoid-1.png|pisi|Solenoidi näide]] '''Solenoid''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] ''solénoïde'' < [[vanakreeka keel|kr]] ''sōlēn'' 'toru, kanal' + ''eidos'' 'vorm, kuju'{{ref|Solenoid<ref>{{Cite web|url=http://www.etymonline.com/index.php?term=solenoid|title=Solenoid|work=[[Online Etymology Dictionary]]}}</ref>}}) on silinderpinnale ühekihiliselt keritud traatpool, mille pikkus on läbimõõdust palju suurem. Solenoidi juhitud [[elektrivool]] tekitab [[magnetväli |magnetvälja]], mis on pika pooli sees ühtlane ja suunatud piki solenoidi telge. Väljaspool solenoidi on magnetväli samasugune kui vardakujulisel [[püsimagnet]]il. Niisiis on solenoid pikk (ühe- või mitmekihiline) [[induktiivpool]]. Solenoidi magnetilise efekti avastas 1820. aastal [[André-Marie Ampère]], tema loodud on ka sõna “solénoïde“.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 8. köide, 1995</ref> Tehnikas kasutatakse solenoide muundurite ja [[täitur]]itena, mis muudavad [[elektrienergia]] liikumiseks. Tavaliselt toimub liikumine lineaarselt vahemikus 1–100 mm ja pöördliikumise korral alla 95° ulatuses. Solenoidi nimetust kasutatakse kõige sagedamini seoses [[Klapp (tehnika) |klappidega]]. Solenoidklapp koosneb elektromehaanilisest solenoidist, mis paneb liikuma [[Pneumaatika|pneumaatilise]] või [[Hüdraulika|hüdraulilise]] klapi. Solenoide kasutatakse automaatikaseadmetes, et sooritada lühikese teekonnaga liikumist. ==Solenoidi magnetväli== [[Pilt:Right-hand grip rule.svg|pisi|Parema käe reegel]] [[Pilt:VFPt Solenoid correct2.svg|pisi|Magnetväli solenoidis]] Magnetväli lõpmata pika solenoidi sees on [[Homogeensus|homogeenne]] ja selle tugevus ei sõltu kaugusest keskpunktist ega solenoidi ristlõike pindalast. Solenoidi magnetvälja suund sõltub elektrivoolu suunast. Magnetvälja suunda solenoidi sees saab leida [[parema käe reegel|parema käe reegli]] abil: kui sõrmed on suunatud mööda keermeid voolu suunas, siis välja sirutatud pöial viitab magnetvälja suunas, ja selle tugevust saab arvutada valemist :: <math> B = \mu_0 \frac{N i}{l} </math> kus '''B''' on magnetvälja tugevus, ''μ₀'' on [[magnetiline konstant]], ''N'' on keerdude arv solenoidis, ''i'' on [[elektrivool]] ja ''l'' on solenoidi pikkus. See valem on solenoidi jaoks, millel puudub südamik. [[Ferromagnetism|Ferromagnetilise]] (näiteks rauast) südamiku olemasolu suurendab magnetvälja tugevust solenoidis. Seda saab arvutada valemiga :: <math> B = \mu_0 \mu_r \frac{N i}{l} = \mu \frac{N i}{l} </math> kus ''μ_r'' on [[magnetiline konstant]] ja ''μ'' (''μ₀μ_r'') on materjali magnetiline läbitavus. Magnetvälja tugevus väljaspool solenoidi on vastassuunaline solenoidi sees oleva magnetväljaga ning see on omadustelt nõrk ja hajuv. ==Solenoidi induktiivsus== Nagu eelnevast näha, siis magnetvälja tugevus <math>B</math> solenoidi sees on põhimõtteliselt konstantne ja seda saab väljendada valemiga :<math>\displaystyle B = \mu_0 \frac{Ni}{l}</math> kus ''μ₀'' on magnetiline konstant, ''N'' on pöörete arv solenoidis,''i'' on voolutugevus ja ''l'' on solenoidi pikkus. Kogu [[magnetvoog|magnetvoogu]] läbi solenoidi on võimalik leida, kui korrutada voo tugevus <math>B</math> läbi ristlõikepindalaga <math>A</math>: :<math>\displaystyle \Phi = \mu_0 \frac{NiA}{l},</math> Kui see kombineerida [[induktiivsus]]e mõistega, siis saame :<math>\displaystyle L = \frac{N \Phi}{i}</math>. See näitab, et solenoidi induktiivses saab avaldada valemiga: :<math>\displaystyle L = \mu_0 \frac{N^2A}{l}.</math> ==Solenoidi omadused täiturites== 1. [[liikumine|Liikumise]] pikkus :Solenoididel, mis kasutavad oma tegevuseks liikuvaid osi, peaks jälgima, et vajaliku liikumise pikkus oleks võimalikult lühike, et hoida suurus, raskus ja võimsustarve minimaalsena. 2. [[Jõud]] ja [[pöördemoment]] :Vajalik jõud, mis tuleb rakendada, et solenoid teeks mingit tööd. Jõu ja pöörlemismomendi leidmiseks tuleb arvestada järgmiste parameetritega: ::*tegelik raskus, mida on vaja liigutada; ::*tagasi liigutava vedru jõud või pöörlemismoment; ::*mittenähtavad jõud; ::*tööaeg; ::*solenoidi asend võrreldes gravitatsiooniga. 3. [[Pinge (elekter)|Pinge]] :Toiteallika pinge määrab enamasti ära solenoidi kerimiseks vajalikud suurused. Järgida tuleb Ohmi seadust, mille kohaselt :<math>I = \frac{U}{R}</math>, :kus <math>U</math> on pinge solenoidis, ''R'' solenoidi juhtme [[takistus]] ja ''I'' on solenoidi läbiv [[voolutugevus]]. 4. [[Voolutugevus]]/[[võimsus]] :Voolutugevus määrab ära solenoidis tekkiva magnetvälja tugevuse. Sellest sõltub jõud või pöördemoment, millele abil sooritatakse liikumine. 5. Tööprotsent :Tööprotsenti on võimalik leida jagades tööaja koguajaga ning korrutades 100 protsendiga. Selle alusel saab solenoidid jagada kaheks: pidevad solenoidid, mis töötavad 100% ajast, ja vahelduvaja solenoidid, mis töötavad alla 100% ajast. Vahelduvaja solenoididel peab olema määratud maksimaalne järjestikune töösoleku aeg, et vältida ülekuumenemist, mis lõpuks viib solenoidi läbipõlemiseni. 6. [[Temperatuur]] :Õige temperatuuri hoidmine solenoidis on väga tähtis, kuna selle suurenemine tekitab palju probleeme solenoidi töös. Siin tuleb arvestada keskkonna temperatuuri ja solenoid iseeneslikku soojenemist. Temperatuuri tõus põhjustab juhtme takistuse suurenemist, mis omakorda vähendab võimet tekitada magnetvälja (seeläbi ühtlasi ka potentsiaalset jõudu või pöörlemismomenti täiturile). Temperatuuri kontrollimiseks ja alandamiseks on palju võimalusi: jahutite kasutamine, suurema solenoid kasutamine, tööprotsendi vähendamine jne. Piirav faktor on ka traadi isolaator, mis ülekuumenemisel kaotab on tööfunktsiooni. Sellepärast on solenoididel määratud maksimaalse temperatuuri tasemed: ::*B-tase 130 °C ::*F-tase 155 °C ::*H-tase 180 °C ::*C-tase 220° C 7. Tööaeg/töökiirus :Tööaega/töökiirust mõjutavad liigutatava [[keha]] [[mass]], olemasolev [[võimsus]] ja liikumise pikkus. 8. Keskkonnatingimused :Peale temperatuuri tuleb arvestada ka tolmu, niiskuse, vibratsiooni, gravitatsiooni, vaakumi, kemikaalide ja muude teguritega, mis esinevad keskkonnas ja mida ei ole võimalik lihtsalt arvutada. Kõik need parameetrid enamasti vähendavad magnetvälja tugevust. 9. [[Alalisvool]] ja [[vahelduvvool]] :Magnetvälja loomiseks kasutatakse enamasti [[alalisvool]]u täiturites. Vahelduvvoolu kasutatakse enamasti kodumasinates. Tuleb siiski arvestada, et [[vahelduvvool]] vajab magnetvälja loomiseks umbes kaks korda rohkem võimsust. 10. [[Elutsükkel]] :Täiturite puhul on solenoidide elutsükkel vahemikus 50 tuhat kuni 100 miljonit tsüklit. Olemasoleva solenoidi elutsüklit on võimalik pikendada, kasutades [[laager|laagreid]], vähendades kokkupõrke tugevust ja muid võtteid, mis vähendavad mehaaniliste osade kulumist. ==Solenoidide liigitus täituritena== *'''Lineaarliikumisega''' :'''Ühesuunaline''' :::Elektromehaaniline liikumine toimub vaid ühes suunas. Tagasiliikumine toimub mehaaniliselt, näiteks vedru või gravitatsiooni vahendusel. :'''Kahesuunaline''' :::Elektromehaaniline liikumine toimub kahes suunas. Kasutatakse kahte mähist. :'''Bistabiilne''' :::Bistabiilse solenoidi konstruktsioonis on püsimagnetid, mis võimaldavad südamikul kindlat positsiooni säilitada ka pärast elektriimpulsi. Perspektiivis on bistabiilsel solenoidil kaks stabiilset seisundit: kui solenoidile on rakendatud pinge ja südamik on täielikult väljas ning kui solenoid on ilma vooluta ja südamik on fikseeritud püsimagnetitega. *'''Pöördliikumisega''' :'''Ühesuunaline''' :::Pöördliikumine ühes suunas toimub solenoidi abil, tagasiliikumine mehaaniliselt. :'''Kahesuunaline''' :::Pöördliikumine toimub kahe solenoidi abil. *'''Hoidesolenoidid ehk hoidemagnetid''' :::Hoidesolenoididel liikuvad osad puuduvad, need omavad suurt hoidejõudu. Kasutatakse enamasti uste sugemiseks ja turvalukkudes. ==Solenoidide kasutusi== Solenoide kasutatakse peaaegu igas tööstusharus üle maailma ning neid kasutatakse meelsasti täituritena tänu nende odavusele, efektiivsusele ja vastupidavusele. ===Solenoidklapp=== Hüdraulilise solenoidi klapid on põhimõttelt samad pneumaatilise solenoidi klappidega. Nende vahe seisneb vaid selle, et üks juhib vedelikke ja teine gaasilisi aineid. Hüdraulilise solenoidi klapid kontrollivad tavaliselt mingi vedeliku voolamist anumasse või täiturisse. Solenoididega juhitavaid klappe kasutatakse tihti niisutussüsteemides, kus nõrk solenoid suudab avada ja sulgeda väikest juhtklappi, mis omakorda juhib põhiklappi. Põhiklappi juhitakse vedeliku survega, mis liigutab mehaaniliselt kinnitatud kolbi. Solenoide võib samuti leida igapäevastest kodumasinatest nagu näiteks pesumasinates, et kontrollida siseneva vee kogust. ===Helmholtzi pool=== {{Vaata|Helmholtzi pool}} [[Pilt:Helmholtz coils.png|pisi|Helmholtzi pool]] Helmholtzi pool on seadeldis, mille abil on võimalik luua homogeenne magnetväljaala. Seda kasutatakse tihti Maa magnetvälja välja tõrjumiseks, eksperimentide tegemiseks. Olemuselt kujutab Helmholtzi pool endast kahte ühesugust mähist, mis asuvad üksteisest solenoidi raadiuse kaugusel. Magnetvälja tugevus keskpunktis on võimalik leida valemiga :<math> B = {\left ( \frac{4}{5} \right )}^{3/2} \frac{\mu_0 n I}{R}</math>, kus ''μ₀'' on [[magnetiline konstant]], ''n'' on keerete arv ühel solenoidil, ''I'' on voolutugevus ja ''R'' on solenoidi raadius ja kahe solenoidi vaheline kaugus. ==Vaata ka== * [[Induktiivpool]] * [[Helmholtzi pool]] * [[Elektromagnetism]] * [[Muundur]] * [[Täitur]] ==Viited== {{Reflist}} ==Kirjandus== # Michael E. Browne "Theory and problems of physics for engineering and science". New York: McGraw Hill, 1999. ISBN 0-07-008498-X # I. Saveljev "Füüsika üldkursus" Tallinn: Valgus, 1978. ==Välislingid== * [http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1790/mehhatroonikaseadmed_31.05.2011.zip/Taiturid_10.html Solenoidid, kui elektromagnetilised täiturid] * [http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/magnetic/solenoid.html Solenoidi magnetilised omadused] * [http://www.ledex.com/solenoid/solenoid-basics.html Solenoidist täiturite omadused] * {{Tõlkimine/Ref|en|solenoid|oldid=460282019}} [[Kategooria:Elektromagnetism]] 04gjvhivjrmczmbtnwl9qynvhycqmot 0 269614 7212325 7178282 2026-08-11T14:14:01Z AstroTasku 123864 /* Võru rajooni TSN/RSN Täitevkomitee esimehed */ 7212325 wikitext text/x-wiki [[File:АТД Эстонии-1957.png|pisi|Võru rajoon ja [[Eesti NSV haldusjaotus]] 1957. aastal]] '''Võru rajoon''' oli haldusüksus [[Eesti NSV]]-s aastatel 1950–1989. See moodustati [[ENSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 26. septembri 1950 seadlusega "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s".<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218277 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus] "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> == Koosseis == Rajooni moodustamisel 1950. aastal arvati selle koosseisu [[Võru]] linn kui [[rajoonilise alluvusega linn]] ja järgmised [[külanõukogu]]d: <table><tr valign=top><td> *[[Haanja külanõukogu]] *[[Kergatsi külanõukogu]] *[[Koke külanõukogu]] *[[Nursi külanõukogu]] *[[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] *[[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] *[[Lasva külanõukogu]] *[[Loosi külanõukogu]] <td> *[[Rõuge külanõukogu]] *[[Sänna külanõukogu]] *[[Viitina külanõukogu]] *[[Sulbi külanõukogu]] *[[Sõmerpalu külanõukogu]] *[[Kääpa külanõukogu]] *[[Loosu-Navi külanõukogu]] *[[Väimela külanõukogu]]. </table> == EKP Võru Rajoonikomitee == <!-- {{Asutus |Nimi = EK(b)P Võrumaa Komitee <br/>EKP Võru Rajoonikomitee |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1940, 1950 |likvideeritud = 1950, 1990 |tüüp = |eesmärk = |peakorter =[[Võru]] |asukoht = {{kas|[[Vabaduse tänav (Võru)|Vabaduse]] 7a}}, Võru |juhtkond = EK(b)P Võrumaa Komitee<br/>EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär |kõrgemalseisev_asutus = [[EKP Keskkomitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} !--> *1945 [[Hugo Tamm]], EK(b)P [[Võru maakond|Võrumaa]] Komitee I sekretär *1945–1946, [[Eduard Inti]], [[EK(b)P Võrumaa Komitee]] I sekretär *1946– , [[Arnold Tõnissoo]], EK(b)P Võrumaa Komitee I sekretär *1959<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/188 Valter Jaani p. Udam], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 186</ref>–1963 [[Valter Udam]], EKP Võru Rajoonikomitee<ref>[https://web.archive.org/web/20191019174631/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000004312 EKP Võru Rajoonikomitee (1950 - 1992)], The National Archives of Estonia</ref> I sekretär *[[Enn Saarik]], EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär **EKP Võru Rajoonikomitee Agitatsiooni- ja propagandaosakonna juhataja Peeter Laurson *1974–1980 [[Endel Saia]], EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär<ref name=":2">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/148 Endel Akseli p. Saia], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 146</ref> *1980–1989 [[Aare Männiste]], [[EKP Võru Rajoonikomitee]] I sekretär **''1988'', Jaak Kärson, EKP Võru Rajoonikomitee teine sekretär <ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS nr 760 NSV Liidu rahvasaadikute valimiste ringkonnakomisjonide moodustamise kohta territoriaalsetes valimisringkondades Eesti NSV-s, EESTI NÕUKOGUDE SОTSIALISTLIКU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 30. detsember 1988 Nr. 53 (878), lk 1269 </ref> == Võru rajooni TSN/RSN Täitevkomitee esimehed == *1940-1941 [[Villem Kender]], Võru maavanem / Võru maakonna Täitevkomitee esimees *1946-1950 [[Aleksander Mikal]] *1950–1952 [[Richard Trepp]] *1952–1953 [[Valter Viitkin]] *1953–1959 [[Vladimir Tasane]] *1959-1981 [[Feliks Pärtelpoeg]] *1981-1990 [[Elmar Tiit]], edasi Võru maavanem ==Vaata ka== *[[Töörahva Elu]] (ajaleht) == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Vaino Kenk]] ja [[Elmo Ploom]]: "Võru rajoon" (sarjast "[[Siin ja sealpool maanteed]]", [[Eesti Raamat]] 1972) *Elmo Ploom ja [[Karl Veri]]: "Võru rajoon" (sarjast "Siin ja sealpool maanteed", Eesti Raamat 1980) [[Kategooria:Võru rajoon| ]] [[Kategooria:Eesti NSV rajoonid]] 03e50q9k5h2hccyp3rs60kxswxg1g49 7212342 7212325 2026-08-11T14:26:34Z AstroTasku 123864 /* Võru rajooni TSN/RSN Täitevkomitee esimehed */ 7212342 wikitext text/x-wiki [[File:АТД Эстонии-1957.png|pisi|Võru rajoon ja [[Eesti NSV haldusjaotus]] 1957. aastal]] '''Võru rajoon''' oli haldusüksus [[Eesti NSV]]-s aastatel 1950–1989. See moodustati [[ENSV Ülemnõukogu Presiidium]]i 26. septembri 1950 seadlusega "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s".<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/218277 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus] "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114</ref> == Koosseis == Rajooni moodustamisel 1950. aastal arvati selle koosseisu [[Võru]] linn kui [[rajoonilise alluvusega linn]] ja järgmised [[külanõukogu]]d: <table><tr valign=top><td> *[[Haanja külanõukogu]] *[[Kergatsi külanõukogu]] *[[Koke külanõukogu]] *[[Nursi külanõukogu]] *[[Uue-Kasaritsa külanõukogu]] *[[Vana-Kasaritsa külanõukogu]] *[[Lasva külanõukogu]] *[[Loosi külanõukogu]] <td> *[[Rõuge külanõukogu]] *[[Sänna külanõukogu]] *[[Viitina külanõukogu]] *[[Sulbi külanõukogu]] *[[Sõmerpalu külanõukogu]] *[[Kääpa külanõukogu]] *[[Loosu-Navi külanõukogu]] *[[Väimela külanõukogu]]. </table> == EKP Võru Rajoonikomitee == <!-- {{Asutus |Nimi = EK(b)P Võrumaa Komitee <br/>EKP Võru Rajoonikomitee |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1940, 1950 |likvideeritud = 1950, 1990 |tüüp = |eesmärk = |peakorter =[[Võru]] |asukoht = {{kas|[[Vabaduse tänav (Võru)|Vabaduse]] 7a}}, Võru |juhtkond = EK(b)P Võrumaa Komitee<br/>EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär |kõrgemalseisev_asutus = [[EKP Keskkomitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} !--> *1945 [[Hugo Tamm]], EK(b)P [[Võru maakond|Võrumaa]] Komitee I sekretär *1945–1946, [[Eduard Inti]], [[EK(b)P Võrumaa Komitee]] I sekretär *1946– , [[Arnold Tõnissoo]], EK(b)P Võrumaa Komitee I sekretär *1959<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/188 Valter Jaani p. Udam], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 186</ref>–1963 [[Valter Udam]], EKP Võru Rajoonikomitee<ref>[https://web.archive.org/web/20191019174631/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE111000004312 EKP Võru Rajoonikomitee (1950 - 1992)], The National Archives of Estonia</ref> I sekretär *[[Enn Saarik]], EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär **EKP Võru Rajoonikomitee Agitatsiooni- ja propagandaosakonna juhataja Peeter Laurson *1974–1980 [[Endel Saia]], EKP Võru Rajoonikomitee I sekretär<ref name=":2">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/148 Endel Akseli p. Saia], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 146</ref> *1980–1989 [[Aare Männiste]], [[EKP Võru Rajoonikomitee]] I sekretär **''1988'', Jaak Kärson, EKP Võru Rajoonikomitee teine sekretär <ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS nr 760 NSV Liidu rahvasaadikute valimiste ringkonnakomisjonide moodustamise kohta territoriaalsetes valimisringkondades Eesti NSV-s, EESTI NÕUKOGUDE SОTSIALISTLIКU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 30. detsember 1988 Nr. 53 (878), lk 1269 </ref> == Võru rajooni TSN/RSN Täitevkomitee esimehed == *1940-1941 [[Villem Kender]], Võru maavanem / Võru maakonna Täitevkomitee esimees *1944-1946 [[Albert Ühtigi]] *1946-1950 [[Aleksander Mikal]] *1950–1952 [[Richard Trepp]] *1952–1953 [[Valter Viitkin]] *1953–1959 [[Vladimir Tasane]] *1959-1981 [[Feliks Pärtelpoeg]] *1981-1990 [[Elmar Tiit]], edasi Võru maavanem ==Vaata ka== *[[Töörahva Elu]] (ajaleht) == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Vaino Kenk]] ja [[Elmo Ploom]]: "Võru rajoon" (sarjast "[[Siin ja sealpool maanteed]]", [[Eesti Raamat]] 1972) *Elmo Ploom ja [[Karl Veri]]: "Võru rajoon" (sarjast "Siin ja sealpool maanteed", Eesti Raamat 1980) [[Kategooria:Võru rajoon| ]] [[Kategooria:Eesti NSV rajoonid]] 2d6zvsnvxd6b9fbynck08k3udqx6z3g 0 273503 7212332 7212199 2026-08-11T14:17:39Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/SanBonne|SanBonne]] ([[User talk:SanBonne|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-44309-78|~2026-44309-78]]. 7212194 wikitext text/x-wiki '''Harald Lepik''' ([[19. mai]] [[1926]] [[Saarnakõrve]] küla, [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Harjumaa]] – [[22. mai]] [[1976]] [[Tallinn]]) oli eesti tõlkija, kes vahendas eesti keelde soome- ja venekeelset kirjandust.{{lisa viide}} Õppinud aastatel 1934–1940 Mustla algkoolis ja 1940–1945 [[Paide Keskkool]]is, jätkas ta haridusteed [[Tartu Ülikool]]is eesti keele ja kirjanduse erialal 1945–1950. Seejärel töötas Lepik aastatel 1950–1955 toimetajana [[Eesti Riiklik Kirjastus|Eesti Riiklikus Kirjastuses]] ning hiljem surmani vabakutselise tõlkijana. Harald Lepik võeti vastu [[Eesti Kirjanike Liit]]u aastal 1965.{{lisa viide}} Harald Lepik on maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule.]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalmistuportaal |url=https://www.kalmistud.ee/burial-place/q23aZK88OgB7 |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=www.kalmistud.ee}}</ref> ==Looming== Harald Lepik on uurinud eesti-vene kirjandussuhteid, avaldanud kirjutisi eesti kirjandusloo ja uudiskirjanduse kohta ning tõlkekriitikat. Lepik oli keskendunud eeskätt soome kirjandusele (postuumselt on ilmunud kogumik "Soome lühiproosat Harald Lepiku eestinduses", 1977), kuid on tõlkinud ka karjala eripäraga kirjandust ning vene tuntud kirjanike loomingut.{{lisa viide}} ===Tõlked soome keelest=== *Pentti Haanpää. Jutud. Eesti Riiklik Kirjastu 1957 *Maiju Lassila. Tuletikke laenamas. Eesti Riiklik Kirjastus 1957 *Heikki Lounaja. Tema Majesteet. Loomingu raamatukogu 1958 *Veikko Huovinen. Havukka-aho mõtleja. Loomingu raamatukogu 1959 *Olavi Siippainen. Sinise jakiga tüdruk. Loomingu raamatukogu 1960 *Aapeli. Meie issanda sipelgad. Loomingu raamatukogu 1960 *Toivo Pekkanen. Raudsete käte usk. Eesti Riiklik Kirjastus 1960 *Sakari Pälsi. Mina olin veel väikene. Loomingu raamatukogu 1961 *Martti Larni. Ilus seakarjus. Loomingu raamatukogu 1961 *Iris Uurto. Armastus ja kartus. Loomingu raamatukogu 1963 *Allan Jokinen. Kummituskoer. Loomingu raamatukogu 1963 *Unto Seppänen. Seda sorti mees. Loomingu raamatukogu 1964 *Sylvi Kekkonen. Amalia. Eesti Riiklik Kirjastus 1964 *Väinö Linna. Siin Põhjatähe all I, II. Eesti Raamat 1965, 1967 *Veijo Meri. Manillaköis. Loomingu raamatukogu 1966 *Antti Hyry. Kodus. Loomingu raamatukogu 1966 *Paavo Haavikko. Isiklikud asjad. Loomingu raamatukogu 1967 *Volter Kilpi. «Albatrossi» lugu. Loomingu raamatukogu 1968 *Olli. Kui Simson olnuks soomlane. Loomingu raamatukogu 1969 *Veijo Meri. Suguvõsa. Loomingu raamatukogu 1969 *Väinö Linna. Must armastus. Loomingu raamatukogu 1970 *Viljo Kojo. Sinise kambri unenägu. Loomingu raamatukogu 1971 *Pentti Haanpää. Üheksa mehe saapad. Loomingu raamatukogu 1972 *Mauri Sariola. Laia tee seadus. Eesti Raamat 1973 *Frans Eemil Sillanpää. Noorena uinunud. Inimelu võlu ja vaev. Eesti Raamat 1975 <b>Karjala soomekeelne kirjandus</b> *Adolf Taimi. Lehekülgi elust. Eesti Riiklik Kirjastus 1956 *Antti Timonen. Väike valgetiib. Eesti Riiklik Kirjastus 1962 *Antti Timonen. Mu kodu on siin. Eesti Raamat 1969 *Taisto Huuskonen. Terasetorm Karjala kannasel. Loomingu raamatukogu 1975 == Isiklikku == Harald Lepiku poeg on operaator ja režissöör [[Tõnis Lepik|Tõnis Lepik.]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1504|pealkiri=Tõnis Lepik|väljaanne=Eesti filmi andmebaas|vaadatud=11.12.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Oskar Kuningas]], "Mälestusi Harald Lepikust" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1986]], nr 5, lk 302–303 * [[Eesti kirjanike leksikon]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2000]], lk 283, artikli autor [[Ants Haljamaa]] ==Välislingid== * [[Endel Mallene]]. "Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee." [http://www.suri.ee/inf/eestiee.html] [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] (SURI)/ Arhiiv {{JÄRJESTA:Lepik, Harald}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1976]] ecdsbt8f5ngnpwcdi572743ymmdojn5 7212341 7212332 2026-08-11T14:25:40Z Kruusamägi 1530 7212341 wikitext text/x-wiki '''Harald Lepik''' ([[19. mai]] [[1926]] [[Saarnakõrve]] küla, [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Harjumaa]] – [[22. mai]] [[1976]] [[Tallinn]]) oli eesti tõlkija, kes vahendas eesti keelde soome- ja venekeelset kirjandust.{{lisa viide}} == Elukäik == Õppinud aastatel 1934–1940 Mustla algkoolis ja 1940–1945 [[Paide Keskkool]]is, jätkas ta haridusteed [[Tartu Ülikool]]is eesti keele ja kirjanduse erialal 1945–1950. Seejärel töötas Lepik aastatel 1950–1955 toimetajana [[Eesti Riiklik Kirjastus|Eesti Riiklikus Kirjastuses]] ning hiljem surmani vabakutselise tõlkijana. Harald Lepik võeti vastu [[Eesti Kirjanike Liit]]u aastal 1965.{{lisa viide}} Harald Lepik on maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalmistuportaal |url=https://www.kalmistud.ee/burial-place/q23aZK88OgB7 |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=www.kalmistud.ee}}</ref> ==Looming== Harald Lepik on uurinud eesti-vene kirjandussuhteid, avaldanud kirjutisi eesti kirjandusloo ja uudiskirjanduse kohta ning tõlkekriitikat. Lepik oli keskendunud eeskätt soome kirjandusele (postuumselt on ilmunud kogumik "Soome lühiproosat Harald Lepiku eestinduses", 1977), kuid on tõlkinud ka karjala eripäraga kirjandust ning vene tuntud kirjanike loomingut.{{lisa viide}} ===Tõlked soome keelest=== *Pentti Haanpää. Jutud. Eesti Riiklik Kirjastu 1957 *Maiju Lassila. Tuletikke laenamas. Eesti Riiklik Kirjastus 1957 *Heikki Lounaja. Tema Majesteet. Loomingu raamatukogu 1958 *Veikko Huovinen. Havukka-aho mõtleja. Loomingu raamatukogu 1959 *Olavi Siippainen. Sinise jakiga tüdruk. Loomingu raamatukogu 1960 *Aapeli. Meie issanda sipelgad. Loomingu raamatukogu 1960 *Toivo Pekkanen. Raudsete käte usk. Eesti Riiklik Kirjastus 1960 *Sakari Pälsi. Mina olin veel väikene. Loomingu raamatukogu 1961 *Martti Larni. Ilus seakarjus. Loomingu raamatukogu 1961 *Iris Uurto. Armastus ja kartus. Loomingu raamatukogu 1963 *Allan Jokinen. Kummituskoer. Loomingu raamatukogu 1963 *Unto Seppänen. Seda sorti mees. Loomingu raamatukogu 1964 *Sylvi Kekkonen. Amalia. Eesti Riiklik Kirjastus 1964 *Väinö Linna. Siin Põhjatähe all I, II. Eesti Raamat 1965, 1967 *Veijo Meri. Manillaköis. Loomingu raamatukogu 1966 *Antti Hyry. Kodus. Loomingu raamatukogu 1966 *Paavo Haavikko. Isiklikud asjad. Loomingu raamatukogu 1967 *Volter Kilpi. «Albatrossi» lugu. Loomingu raamatukogu 1968 *Olli. Kui Simson olnuks soomlane. Loomingu raamatukogu 1969 *Veijo Meri. Suguvõsa. Loomingu raamatukogu 1969 *Väinö Linna. Must armastus. Loomingu raamatukogu 1970 *Viljo Kojo. Sinise kambri unenägu. Loomingu raamatukogu 1971 *Pentti Haanpää. Üheksa mehe saapad. Loomingu raamatukogu 1972 *Mauri Sariola. Laia tee seadus. Eesti Raamat 1973 *Frans Eemil Sillanpää. Noorena uinunud. Inimelu võlu ja vaev. Eesti Raamat 1975 ;Karjala soomekeelne kirjandus *Adolf Taimi. Lehekülgi elust. Eesti Riiklik Kirjastus 1956 *Antti Timonen. Väike valgetiib. Eesti Riiklik Kirjastus 1962 *Antti Timonen. Mu kodu on siin. Eesti Raamat 1969 *Taisto Huuskonen. Terasetorm Karjala kannasel. Loomingu raamatukogu 1975 == Isiklikku == Harald Lepiku poeg on operaator ja režissöör [[Tõnis Lepik]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1504|pealkiri=Tõnis Lepik|väljaanne=Eesti filmi andmebaas|vaadatud=11.12.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Oskar Kuningas]], "Mälestusi Harald Lepikust" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1986]], nr 5, lk 302–303 * [[Eesti kirjanike leksikon]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2000]], lk 283, artikli autor [[Ants Haljamaa]] ==Välislingid== * [[Endel Mallene]]. "Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee." [http://www.suri.ee/inf/eestiee.html] [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] (SURI)/ Arhiiv {{JÄRJESTA:Lepik, Harald}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1976]] 6ggucr9lpzacembfdt9sy3vjsbvqeh2 0 277402 7212750 7210668 2026-08-12T11:58:04Z Mahagonipuu 172816 7212750 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 7. aprill 2016 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 1 |bgcolor = #0064d7 |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = File:Tallinn trolejbus 450.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = asendatud bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |avati = [[6. juuli]] [[1965]]<ref>{{Cite web |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |title=TLT:Trollid |access-date=19. märts 2016 |archive-date=6. juuni 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-status=dead }}</ref> |suleti = [[1. november]] [[2024]] |eelkäija = |liinitüüp = |asum = |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = [[Akadeemia tee]] |läbi = |lõpp-peatus = [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |pikkus = 15,9 km |peatusi = 16/17 |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = ca 0:28 |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/1/a-b] |kaart_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/1/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = |eelmine = |järgmine liin = 2 |järgmine = 2 (Tallinna trolliliin) |märked = Alates 2002. aastast liini marsruuti muudetud: Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu. }} '''1. trolliliin''' oli [[Tallinn]]a [[trollibuss|trolliliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil [[Akadeemia tee]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]. Väljumised 10-20 minuti tagant. Liin avati [[1965]]. aastal marsruudil [[Estonia teater]] – [[Tallinna Hipodroom]]. [[Veebruar]]ist [[1975]] pikenes liin [[Mustamäe]]le ja kaks aastat hiljem nihutati kesklinnas Estonia teatri vastas asunud lõpp-peatus praegusele [[Kaubamaja tänav]]ale<ref>{{Cite web |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |title=TLT: Ettevõttest (seisuga 19.03.2016) |access-date=19.03.2016 |archive-date=06.06.2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-status=dead }}</ref>. Alates 1. novembrist 2024 kuni 31 juuli 2026 asendas seda liini ajutiselt buss nr. 81. [[File:436,Välja,Mustamäe tee.jpg|thumb|1 Trolliliin Välja peatusel Mustamäe teel]] [[File:Solaris Trollino 12B 330,Mustamäe tee.jpg|thumb|1 Trolliliin Mustamäe teel]] == Marsruut == Liin läbib [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]a, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] linnaosa, kulgeb mööda järgmisi tänavaid: [[E. Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]] (tagasisuunal [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]], Paldiski mnt), [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Kaubamaja tänav]], tagasisuunal [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]]. Kuni [[2002]]. aastani kulges liin Mustamäele tagasi ümber Kaubamaja. ==Peatused== ===Mustamäe – Kaubamaja=== Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, A. Adamsoni, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia, Kaubamaja. ===Kaubamaja – Mustamäe=== Kaubamaja, Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Hotell Tallinn, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe. ==Vaata ka== *[[Trolliliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Fail:TTTK435.JPG|pisi|1 Trolliliin Mustamäe teel]]Aare Olander. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008 {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] ndw6uxf04eia1hba3nca41qo6th56yy 0 277403 7212752 7210946 2026-08-12T11:58:31Z Mahagonipuu 172816 7212752 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 7. aprill 2016 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 2 |bgcolor = #0064d7 |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = Ikarus412T@Tallinn.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = asendatud bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |avati = [[31. oktoober]] [[1967]]<ref>{{Cite web |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |title=TLT:Trollibussid |access-date=7. aprill 2016 |archive-date=6. juuni 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-status=dead }}</ref> |suleti = [[1. detsember]] [[2012]] |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]] |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |läbi = |lõpppeatus = Estonia |pikkus =15,8 km |peatusi = 14/15 |sõsarliinid = |sarnased = [[24 (Tallinna bussiliin)|24]], [[24A]] |aeg = |päev = |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 1 |eelmine = 1 (Tallinna trolliliin) |järgmine liin = 3 |järgmine = 3 (Tallinna trolliliin) |märked = }} [[Fail:Tallinn, Škoda 14Tr, rok 1996 (02).jpg|pisi|Vilde tänaval]] [[Fail:Skoda 14tr in Tallinn.jpg|pisi|mai 1994]] '''2. trolliliin''' oli [[Tallinn]]a [[trollibuss|trolliliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil [[Mustamäe]] – [[Estonia teater|Estonia]]. Liin avati [[1967]]. aastal ja see suleti [[2012]]. aastal. Linnavalitsus tõi trolliliini sulgemise põhjuseks liini pikendamise [[Mäepealse]] piirkonda<ref>[http://tallinncity.postimees.ee/1038034/2-liini-trollid-asendatakse-bussidega 2. liini trollid asendatakse bussidega]</ref>. 1. detsembril 2012 hakkasid trollide asemel sõitjaid teenindama bussiliinid 24 ja 24A. == Peatused == === Mustamäe – Estonia === Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, Lehola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Koidu, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia. === Estonia – Mustamäe === Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Koidu, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Lehola, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe. ==Vaata ka== *[[Trolliliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[24 (Tallinna bussiliin)]] *[[24A]] ==Viited== {{Viited}} {{Tallinna trolliliinid}}[[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] hzqnb1cxt5h095ry0yivr5tt09cd5ku 0 278330 7212753 7209525 2026-08-12T11:58:51Z Mahagonipuu 172816 7212753 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 7. aprill 2016 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 3 |bgcolor = #0064d7 |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt = Ikarus Trolleybus, Tallinn, Estonia May 1996.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = asendatud bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |avati = [[11. juuli]] [[1969]] <ref>{{Netiviide |url=http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |pealkiri=TLT:Trollid |vaadatud=2016-04-07 |arhiivimisaeg=2017-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170606015906/http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/#marsruuditabel |url-olek=ei tööta }}</ref> |suleti = [[1. november]] [[2024]] |eelkäija = |liinitüüp = |asum = [[Tallinn]] |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |läbi = |lõpppeatus = Kaubamaja |pikkus = 16,3 km |peatusi = 16/15 |sõsarliinid = |sarnased = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/3/a-b] |kaart_link = [http://soiduplaan.tallinn.ee/#trol/3/a-b/03502-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 2 |eelmine = 2 (Tallinna trolliliin) |järgmine liin = 4 |järgmine = 4 (Tallinna trolliliin) |märked = Alates 2002. aastast liini marsruuti muudetud: Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu. }} [[Fail:Tallinn,Estonia. TTTK Škoda 9Tr Trolleybus nr. 206. May 1996.jpg|pisi|Estonia puiesteel aastal 1996]] '''3. trolliliin''' oli [[Tallinn]]a [[trollibuss|trolliliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil [[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]. Erinevalt liinidest 1 ja 5 sõitis liin 3 Mustamäele Akadeemia tee kaudu. 31 detsember -1 jaanuar on lõpp-peatus Tõnismägi. Väljumised 9-20 minuti tagant. Alates 1. novembrist 2024 asendab seda trolliliini buss nr. 83. ==Peatused== ===Mustamäe – Kaubamaja=== Mustamäe, Raja, Keemia, Ehitajate tee, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Koidu, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia, Kaubamaja. ===Kaubamaja – Mustamäe=== Kaubamaja, Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Koidu, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Keemia, Mustamäe. ==Vaata ka== *[[Trolliliiklus Tallinnas]] *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] ==Viited== {{Viited}} {{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] k04vjs4nxuscd80bhfzb0bxif1ybcrh 0 280739 7212735 6450659 2026-08-12T11:49:36Z Avjoska 1538 7212735 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Austraalias poksinud eestlasest; laevaomaniku kohta vaata artiklit [[Johann Linde]].}} {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Boxing pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Poks]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[File:Flag of Australia.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Austraalia]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 1. ring || [[Poks 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] || [[Üliraskekaal (poks)|Üliraskekaal]] |- align=center |colspan=4 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="FFE4C4"| 2. ring || [[17. maailmameistrivõistlused poksis|2013]] || Üliraskekaal |} '''Johan Tanel Tõemeel Linde''' (sündinud [[27. juuni]]l [[1983]] [[Adelaide]]'is) on [[Austraalia]] [[poks]]ija, päritolult [[Eestlased|eestlane]]. Ta sai 2002. aastal Austraalia meistrivõistlustel [[Raskekaal (poks)|raskekaalus]] (kuni 91 kg) noorte klassis hõbemedali.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Nationalchamps/Australia2002.pdf Austraalia meistrivõistlused poksis. Brunswick 2002. Tulemused inglise keeles]</ref> Ta oli [[Üliraskekaal (poks)|üliraskekaalus]] (üle 91 kg) Austraalia meister 2012. aastal<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Nationalchamps/Australia2012.html Austraalia meistrivõistlused poksis. Hobart 2012. Tulemused inglise keeles]</ref> ning sai hõbemedali 2013. aastal<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Nationalchamps/Australia2013.html Austraalia meistrivõistlused poksis. Adelaide 2013. Tulemused inglise keeles]</ref> ja pronksmedali 2014. aastal.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Nationalchamps/Australia2014.html Austraalia meistrivõistlused poksis. Fremantle 2014. Tulemused inglise keeles]</ref> Linde osales üliraskekaalus (üle 91 kg) [[Poks 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012. aasta Londoni olümpiamängude poksivõistlustel]], kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames2012.html 30. suveolümpiamängude poksivõistlus. London 2012. Tulemused inglise keeles]</ref> Linde osales üliraskekaalus (üle 91 kg) [[17. maailmameistrivõistlused poksis|17. maailmameistrivõistlustel]] ([[Almatı]] 2013), kuid kaotas 2. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/WorldChamps2013.html 17. maailmameistrivõistlused poksis. Almatı 2013. Tulemused inglise keeles]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://london2012.olympics.com.au/athlete/johan-linde Johan Linde Austraalia 2012. aasta Londoni olümpiavõistkonna kodulehel. Inglise keeles] * {{Olympedia}} *[[Veiko Visnapuu]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/64239285 ""Burgeri" edu: eestlasest poksija pääses olümpiale"]. Eesti Päevaleht, 12. aprill 2012 {{JÄRJESTA:Linde, Johan}} [[Kategooria:Austraalia poksijad]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] b22ihjzzuwk9i44qjszy94z11nsftk2 0 281791 7212559 7197630 2026-08-12T07:12:56Z Ojassaar 206682 7212559 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kirjuhahk | värvus = linnud | seisund = VU | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Polysticta stelleri | ID = 22680415 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2018 | IUCN_aasta = 2018}}</ref> | pilt = Stellersdrake2.jpg | pildi_seletus = Isaslind | pilt2 = Stellershen3.jpg | pildi2_seletus = Emaslind | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | ülemselts = ''[[Galloanserae]]'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | alamsugukond = ''[[Anatinae]]'' | perekond = [[Kirjuhahk (perekond)|Kirjuhahk]] ''Polysticta'' | liik = '''Kirjuhahk''' | binaarne = ''Polysticta stelleri'' | binaarse_autor = ([[Peter Simon Pallas|Pallas]], [[1769]]) | sünonüümid = ''Anas stelleri''<br/>''Somatera stelleri'' | levikukaart = Polysticta stelleri map.svg | levikukaardi_seletus = Kirjuhaha levila<br/>{{värviruut|#FF9955}} – peitsusala<br/>{{värviruut|#8d5fd3ff}} – aasta läbi<br/>{{värviruut|#87AADE}} – talvitusala }} '''Kirjuhahk''' (''Polysticta stelleri'') on keskmise suurusega [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[sukelpardid|sukelpart]]. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. == Välimus == Isaslinnu pea, rind ja küünra-kattesuled on valged või kergelt sinakad, kuklaosa suled on rohekad, silmarõngas ja kurgualune on mustad, puguosa [[punakaspruun]]. Emaslind on [[ookerpruun]]. Kehapikkus on 43–47 cm ja kaal 650–900 grammi. == Elupaigad == Kirjuhaha pesitsusalad on arktilises [[tundra]]s [[Jamali poolsaar]]est läänes [[Alaska poolsaar]]eni idas. [[Eesti]]s talvitub kirjuhahk alates 1970. aastatest peamiselt Lääne-Saaremaal, sealhulgas [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi rahvuspargis]] ja [[Tagamõisa poolsaar]]el, kus neid on kokku loendatud umbes 4000 paari. 100–300-isendilisi salku on seal regulaarselt nähtud alates 1975. aastast. Väiksemal määral talvitub kirjuhahk ka [[Hiiumaa]] rannikul. Kirjuhaha üldarvukust maailmas hinnatakse 110 000 – 125 000 täiskasvanud linnule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=487 |vaadatud=2012-04-22 |arhiivimisaeg=2012-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121004045011/http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=487 |url-olek=ei tööta }}</ref> Kirjuhaha rohuga varjatud pesas on tavaliselt 6–10 muna. Emaslind haub 26 päeva. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Polysticta stelleri}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=ihk0igKD8dU Kirjuhahk YouTube'is] *[https://xeno-canto.org/424292 Kirjuhaha häälitsus] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] [[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]] khf1iavqatoxgxalp5nu09gsjob5jxh 0 282074 7212624 4692249 2026-08-12T08:08:14Z Robert Treufeldt 9117 7212624 wikitext text/x-wiki '''Uno Stockholm''' ([[20. veebruar]] [[1912]] [[Tallinn]] – [[31. detsember]] [[1953]] [[Melbourne]]) oli eesti vaimulik. Ta lõpetas aastal [[1929]] [[Tallinna Reaalkool]]i. Aastatel [[1929]]–[[1939]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]]. Ta oli [[Korporatsioon Fraternitas Estica|korporatsiooni Fraternitas Estica]] vilistlane. Ordineeriti [[2. veebruar]]il [[1947]] õpetajaks<ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref>. Ta põgenes aastal [[1944]] [[Saksamaa]]le ja oli Oldenburgi põgenikelaagris (asus [[Alam-Saksimaa]]l) kirikuõpetaja. Aastal [[1948]] siirdus ta Saksamaalt Austraaliasse ja oli [[1948]]–[[1953]] [[Melbourne'i kogudus|Melbourne'i koguduse]] õpetaja<ref>Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 547</ref>. Uno Stockholm suri aastal [[1953]] [[Melbourne|Melbourne'i]]s, kuid on maetud [[Sydney]]sse. == Isiklikku == Tema isa [[Friedrich Stockholm]] oli [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e ja [[Sydney Jaani kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Stockholm, Uno}} [[Kategooria:Melbourne'i koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1953]] cqb0tplaczrh10ch8fg87ounwrxq4gs 7212708 7212624 2026-08-12T10:43:49Z ~2026-40402-33 233726 7212708 wikitext text/x-wiki '''Uno Stockholm''' ([[20. veebruar]] [[1912]] [[Tallinn]] – [[31. detsember]] [[1953]] [[Melbourne]]) oli eesti vaimulik. Ta lõpetas aastal [[1929]] [[Tallinna Reaalkool]]i. Aastatel [[1929]]–[[1939]] (lõpetas) õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]]. Ta oli [[Korporatsioon Fraternitas Estica|korporatsiooni Fraternitas Estica]] vilistlane. Ordineeriti [[2. veebruar]]il [[1947]] õpetajaks<ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref>. Ta põgenes aastal [[1944]] [[Saksamaa]]le ja oli Oldenburgi põgenikelaagris (asus [[Alam-Saksimaa]]l) kirikuõpetaja. Aastal [[1948]] siirdus ta Saksamaalt Austraaliasse ja oli [[1948]]–[[1953]] [[Melbourne'i kogudus|Melbourne'i koguduse]] õpetaja<ref>Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 547</ref>. Uno Stockholm suri aastal [[1953]] [[Melbourne|Melbourne'i]]s, kuid on maetud [[Sydney]]sse. == Isiklikku == Tema isa [[Friedrich Stockholm]] oli [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e ja [[Sydney Jaani kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Stockholm, Uno}} [[Kategooria:Melbourne'i koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Austraalia vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1953]] sruj1tdjpmvj4dpp91ibb0eari8b9tr 0 293772 7212444 7117245 2026-08-11T20:40:56Z ~2026-44022-91 235271 Vahetasin ära kooli direktori ja tema ametisse astumise aega. 7212444 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elva Gümnaasium.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi algkoolihoone aadressil Tartu maantee 3 (2024)]] [[Pilt:Elva Gümnaasiumi peahoone Tartu maanteel, 31. august 2013.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi algkoolihoone aadressil Tartu maantee 3, august 2013]] [[Pilt:Elva Gümnaasiumi peahoone sissepääs Tartu maanteel, 31. august 2013.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi algkoolihoone sissepääs, august 2013]] [[Pilt:Elva Gümnaasiumi tiibhoone Tartu maanteel, 31. august 2013.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi algkoolihoone tiibhoone, august 2013]] [[File:8 augusti torm Elva gümnaasium.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi Puiestee tänava maja esine pärast 2010. aasta augustitormi]] '''Elva Gümnaasium''' (varem ''Elva Keskkool'') on [[gümnaasium]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva]] linnas aadressil [[Tartu maantee (Elva)|Tartu maantee]] 3 ja [[Puiestee tänav (Elva)|Puiestee tänav]] 2. Alates 10. augustist 2026 on kooli direktor Diana Leenurm. Kooli kahes õppehoones õpib kokku umbes 800 õpilast. Aadressil Tartu maantee 3 asuvas õppehoones on 1.–6. klassid (algkool) ja aadressil Puiestee tänav 2 asuvas õppehoones on 7.–12. klassid.'''<ref name=":0" />''' Tartu maantee õppehoone tiibhoones tegutseb ka [[Elva Linnaraamatukogu]]. Puiestee tänava õppehoones asub Elva Gümnaasiumi kooliraamatukogu. ==Ajalugu== Esimene kool avati Elvas 1914. aasta jaanuaris linnakodanik Vasara majas ''Elva 2-klassilise Ministeeriumikooli'' nime all. Õppetöö toimus vene keeles kuni 1917. aastani, mil kool muudeti 6-klassiliseks ja sai nimeks ''Elva 6-klassiline Algkool''.<ref name=":0">[https://elvag.edu.ee/meie-kool/kooli-ajalugu/ Kooli ajalugu.] Elva Gümnaasiumi veebisait.</ref> 1923. aastal anti Elvale aleviõigused. Seetõttu nimetati ka Elva kool ümber ''Elva Alevi Algkooliks''. 16. novembril 1924 sai kool esimese oma maja, mis oli ehitatud ümber [[Elva postijaam|Elva postijaama]] hoonest. Sel põhjusel tähistatakse Elva kooli aastapäeva 16. novembril.<ref name=":0" /> 1. mail 1938 sai Elva linnaõigused ja seetõttu nimetati kool ümber ''Elva Linna Algkoolks''.<ref name=":0" /> 12. mail 1941 nimetati kool ''Elva Mittetäielikuks Keskkooliks'' ja Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal taas ''Elva Linna Algkooliks''.<ref name=":0" /> 1. novembril 1944 avati 7. klass ja kool nimetati taas ''Elva Mittetäielikuks Keskkooliks''.'''<ref name=":0" />''' 1. septembril 1945 avati Elva koolis 8. klass ja kool nimetati ümber '''Elva Keskkooliks'''. 1. septembril 1946 eraldati Elva Keskkoolist vene õppekeelega klassid ja neist moodustati [[Elva Mittetäielik Keskkool]] (Elva 7-klassiline Kool) mille direktoriks määrati [[Peeter Kattala]]. See kool suleti 1. septembrist 1958 ja liideti uuesti Elva Keskkooliga.'''<ref name=":0" />''' 20. septembril 1958 avati aadressil Tartu maantee 3 uus keskkoolihoone. 1. septembril 1970 avati ka hoone juurdeehitis – tiibhoone.'''<ref name=":0" />''' 1986. aastal hakati aadressile Oktoobri puiestee 2 (tänapäeval [[Puiestee tänav (Elva)|Puiestee tänav]] 2) ehitama uut koolihoonet. 1. septembril 1987 alustas Elvas tööd kaks keskkooli: [[Elva 1. Keskkool]] Tartu maanteel ja '''Elva 2. Keskkool''' Oktoobri puiesteel. 1991. aasta sügisest korraldati koolid ümber: Tartu maanteele jäi [[Elva Põhikool]] ja Puiestee tänavale '''Elva Keskkool'''. 1. juulil 1995 reorganiseeriti koolid veel kord – vastavalt [[Elva Algkool|Elva Algkooliks]] ja '''Elva Gümnaasiumiks'''.'''<ref name=":0" />''' 2002. aastal liideti kolm kooli – Elva Gümnaasium, [[Elva Algkool]] ja [[Peedu Algkool]] – '''Elva Gümnaasiumiks'''.'''<ref name=":0" />''' ==Direktorid== * 1913–1919 [[Jaan Linsi]] * 1919–1923 [[Arnold Muna]] * 1923–1944 Johannes Lang(e) * 1944–1945 [[Helmi Kiisküla]] * 1945–1948 [[Mihkel Roonurm]] * 1948–1954 [[Mihkel Karro]] * 1954–1958 [[Herbert Kaselo]] * 1958–1960 [[Lembit Raid]] * 1960–1973 [[Arvo Mälberg]] * 1973–1975 [[Albert Aavasalu]] * 1975–1980 [[Edgar Kurg]] * 1980–1998 [[Vello Namm]] * 1998–2002 [[Ain Jõesalu]] * 2002–2006 [[Kalmer Kivi]] * 2007–2014 [[Matti Kangor]] * 2014–2022 [[Tarmo Post]] * 2022 [[Deivy Kivisalu]] * alates 23. jaanuarist 2023 [[Marek Sammul]] ==Õppesuunad== Elva Gümnaasiumis on gümnaasiumi osas kolm õppesuunda: kultuurisuund, teadussuund ja riigikaitsesuund. == Kirjandust Elva Gümnaasiumist == *25 aastat Elva algkooli : 1913-1938 / [toimetanud Mart Lukk]. 1938 *Elva algkool 1913-1940 : dokumendikogumik. [I osa: Koolielu koolijuhataja Johannes Langi pilgu läbi] / [koostajad: Mariann ja Kaspar Rammo ; saateks: Fred Koppel ; kujundus: Kaspar Rammo]. 2015. *Elva algkool 1913-1940 : dokumendikogumik. [II osa, Elva algkooli pedagoogikanõukogu protokolliraamat. I köide, 1928-1933] / [koostajad Mariann Rammo ja Kaspar Rammo ; kujundus: Kaspar Rammo]. 2016. *Elva algkool 1913-1940 : dokumendikogumik. / [II osa, Elva algkooli pedagoogikanõukogu protokolliraamat. II köide, 1934-1940] / [koostajad Mariann Rammo ja Kaspar Rammo ; kujundus: Kaspar Rammo]. 2017. *Elva algkool 1913-1940 : dokumendikogumik. / [III osa, Allikmaterjale kooli ajaloost. Õpetajate elulood] / [koostajad: Mariann Rammo ja Kaspar Rammo ; venekeelsete dokumentide tõlked: Katrin Labotkin ; kujundus: Kaspar Rammo]. 2018. *Elva kool 100 : 1913-2013 / [koostaja Taivo Paju ; toimetamine: Inga Kukk ; intervjuud: Sigrid Kõiv ... [jt.] ; ülevaated: Milvi Kapaun ... [jt.] ; kujundaja Marge Robam ; fotod: Assar Jõepera, Tiit Käsper]. 2013. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://elvag.edu.ee/ Elva Gümnaasiumi veebisait] [[Kategooria:Elva]] [[Kategooria:Tartu maakonna koolid]] a36fb72iw3xjchs9ol7ffo39489pjm0 7212446 7212444 2026-08-11T20:45:23Z ~2026-44022-91 235271 Direktori muutmine 7212446 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elva Gümnaasium.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi algkoolihoone aadressil Tartu maantee 3 (2024)]] [[Pilt:Elva Gümnaasiumi peahoone Tartu maanteel, 31. august 2013.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi algkoolihoone aadressil Tartu maantee 3, august 2013]] [[Pilt:Elva Gümnaasiumi peahoone sissepääs Tartu maanteel, 31. august 2013.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi algkoolihoone sissepääs, august 2013]] [[Pilt:Elva Gümnaasiumi tiibhoone Tartu maanteel, 31. august 2013.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi algkoolihoone tiibhoone, august 2013]] [[File:8 augusti torm Elva gümnaasium.jpg|pisi|Elva Gümnaasiumi Puiestee tänava maja esine pärast 2010. aasta augustitormi]] '''Elva Gümnaasium''' (varem ''Elva Keskkool'') on [[gümnaasium]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva]] linnas aadressil [[Tartu maantee (Elva)|Tartu maantee]] 3 ja [[Puiestee tänav (Elva)|Puiestee tänav]] 2. Alates 10. augustist 2026 on kooli direktor Diana Leenurm. Kooli kahes õppehoones õpib kokku umbes 800 õpilast. Aadressil Tartu maantee 3 asuvas õppehoones on 1.–6. klassid (algkool) ja aadressil Puiestee tänav 2 asuvas õppehoones on 7.–12. klassid.'''<ref name=":0" />''' Tartu maantee õppehoone tiibhoones tegutseb ka [[Elva Linnaraamatukogu]]. Puiestee tänava õppehoones asub Elva Gümnaasiumi kooliraamatukogu. ==Ajalugu== Esimene kool avati Elvas 1914. aasta jaanuaris linnakodanik Vasara majas ''Elva 2-klassilise Ministeeriumikooli'' nime all. Õppetöö toimus vene keeles kuni 1917. aastani, mil kool muudeti 6-klassiliseks ja sai nimeks ''Elva 6-klassiline Algkool''.<ref name=":0">[https://elvag.edu.ee/meie-kool/kooli-ajalugu/ Kooli ajalugu.] Elva Gümnaasiumi veebisait.</ref> 1923. aastal anti Elvale aleviõigused. Seetõttu nimetati ka Elva kool ümber ''Elva Alevi Algkooliks''. 16. novembril 1924 sai kool esimese oma maja, mis oli ehitatud ümber [[Elva postijaam|Elva postijaama]] hoonest. Sel põhjusel tähistatakse Elva kooli aastapäeva 16. novembril.<ref name=":0" /> 1. mail 1938 sai Elva linnaõigused ja seetõttu nimetati kool ümber ''Elva Linna Algkoolks''.<ref name=":0" /> 12. mail 1941 nimetati kool ''Elva Mittetäielikuks Keskkooliks'' ja Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal taas ''Elva Linna Algkooliks''.<ref name=":0" /> 1. novembril 1944 avati 7. klass ja kool nimetati taas ''Elva Mittetäielikuks Keskkooliks''.'''<ref name=":0" />''' 1. septembril 1945 avati Elva koolis 8. klass ja kool nimetati ümber '''Elva Keskkooliks'''. 1. septembril 1946 eraldati Elva Keskkoolist vene õppekeelega klassid ja neist moodustati [[Elva Mittetäielik Keskkool]] (Elva 7-klassiline Kool) mille direktoriks määrati [[Peeter Kattala]]. See kool suleti 1. septembrist 1958 ja liideti uuesti Elva Keskkooliga.'''<ref name=":0" />''' 20. septembril 1958 avati aadressil Tartu maantee 3 uus keskkoolihoone. 1. septembril 1970 avati ka hoone juurdeehitis – tiibhoone.'''<ref name=":0" />''' 1986. aastal hakati aadressile Oktoobri puiestee 2 (tänapäeval [[Puiestee tänav (Elva)|Puiestee tänav]] 2) ehitama uut koolihoonet. 1. septembril 1987 alustas Elvas tööd kaks keskkooli: [[Elva 1. Keskkool]] Tartu maanteel ja '''Elva 2. Keskkool''' Oktoobri puiesteel. 1991. aasta sügisest korraldati koolid ümber: Tartu maanteele jäi [[Elva Põhikool]] ja Puiestee tänavale '''Elva Keskkool'''. 1. juulil 1995 reorganiseeriti koolid veel kord – vastavalt [[Elva Algkool|Elva Algkooliks]] ja '''Elva Gümnaasiumiks'''.'''<ref name=":0" />''' 2002. aastal liideti kolm kooli – Elva Gümnaasium, [[Elva Algkool]] ja [[Peedu Algkool]] – '''Elva Gümnaasiumiks'''.'''<ref name=":0" />''' ==Direktorid== * 1913–1919 [[Jaan Linsi]] * 1919–1923 [[Arnold Muna]] * 1923–1944 Johannes Lang(e) * 1944–1945 [[Helmi Kiisküla]] * 1945–1948 [[Mihkel Roonurm]] * 1948–1954 [[Mihkel Karro]] * 1954–1958 [[Herbert Kaselo]] * 1958–1960 [[Lembit Raid]] * 1960–1973 [[Arvo Mälberg]] * 1973–1975 [[Albert Aavasalu]] * 1975–1980 [[Edgar Kurg]] * 1980–1998 [[Vello Namm]] * 1998–2002 [[Ain Jõesalu]] * 2002–2006 [[Kalmer Kivi]] * 2007–2014 [[Matti Kangor]] * 2014–2022 [[Tarmo Post]] * 2022 [[Deivy Kivisalu]] * 2023–2026 [[Marek Sammul]] * alates 10. augustist 2026 Diana Leenurm ==Õppesuunad== Elva Gümnaasiumis on gümnaasiumi osas kolm õppesuunda: kultuurisuund, teadussuund ja riigikaitsesuund. == Kirjandust Elva Gümnaasiumist == *25 aastat Elva algkooli : 1913-1938 / [toimetanud Mart Lukk]. 1938 *Elva algkool 1913-1940 : dokumendikogumik. [I osa: Koolielu koolijuhataja Johannes Langi pilgu läbi] / [koostajad: Mariann ja Kaspar Rammo ; saateks: Fred Koppel ; kujundus: Kaspar Rammo]. 2015. *Elva algkool 1913-1940 : dokumendikogumik. [II osa, Elva algkooli pedagoogikanõukogu protokolliraamat. I köide, 1928-1933] / [koostajad Mariann Rammo ja Kaspar Rammo ; kujundus: Kaspar Rammo]. 2016. *Elva algkool 1913-1940 : dokumendikogumik. / [II osa, Elva algkooli pedagoogikanõukogu protokolliraamat. II köide, 1934-1940] / [koostajad Mariann Rammo ja Kaspar Rammo ; kujundus: Kaspar Rammo]. 2017. *Elva algkool 1913-1940 : dokumendikogumik. / [III osa, Allikmaterjale kooli ajaloost. Õpetajate elulood] / [koostajad: Mariann Rammo ja Kaspar Rammo ; venekeelsete dokumentide tõlked: Katrin Labotkin ; kujundus: Kaspar Rammo]. 2018. *Elva kool 100 : 1913-2013 / [koostaja Taivo Paju ; toimetamine: Inga Kukk ; intervjuud: Sigrid Kõiv ... [jt.] ; ülevaated: Milvi Kapaun ... [jt.] ; kujundaja Marge Robam ; fotod: Assar Jõepera, Tiit Käsper]. 2013. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://elvag.edu.ee/ Elva Gümnaasiumi veebisait] [[Kategooria:Elva]] [[Kategooria:Tartu maakonna koolid]] 29rm8edef7gallfmyqvam1g69a28mdf 0 300269 7212729 7191184 2026-08-12T11:44:15Z Robert Treufeldt 9117 7212729 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vikiseminar 2015 teine päev 11.jpg|pisi|Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal]] [[Pilt:Sven-Erik Soosaar, 12. jaanuar 2008.JPG|pisi|Sven-Erik Soosaar, 2008]] [[Pilt: Soome-ugri_vikiseminar_Obinitsas_03.jpg|pisi|Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril [[Obinitsa]]s 2015. aastal]] '''Sven-Erik Soosaar''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1973]]) on eesti [[keeleteadlane]] ja [[vikipedist]]. Ta on [[leksikograaf]], [[leksikoloog]], [[etümoloog]] ning [[Eesti keel|eesti]], [[Neenetsi keel|neenetsi]] ja [[mari keel]]e uurija. Ta töötab 2016. aastast [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]] vanemleksikograafina.<ref name="etis"/><ref name="fen"/> ==Haridus ja töökäik== Aastatel 1980–1991 õppis Soosaar [[Tallinna 46. Keskkool]]is/ [[Tallinna Pelgulinna Keskkool]]is. 1995. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] erialal. 1995–1996 õppis ta [[Gröönimaa ülikool]]is [[grööni keel]]t ja [[grööni kirjandus|kirjandust]]. 1997–1998 õppis ta [[Helsingi ülikool]]is [[fennougristika]]t ja [[assürioloogia]]t. 1998. aastal sai ta Tartu Ülikoolist magistrikraadi eesti ja soome-ugri filoloogias tööga "Samojeedi ja eskaleuudi ühisjooned". 2001–2002 õppis ta [[Konstanzi ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t.<ref name="etis">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2002 töötas ta [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]] assistendina, 2002–2003 erakorralise teadurina. Aastatel 2003–2013 oli ta samas teadur.<ref name="etis"/> Aastatel 2008–2011 oli ta Eesti Keele Instituudi osakonnajuhataja ja teadusnõukogu liige.<ref name="etis"/> 2011. aastal astus Soosaar Tartu Ülikooli eesti ja [[soome-ugri filoloogia]] [[doktorantuur]]i.<ref name="etis"/> Jaanuarist 2013 kuni jaanuarini 2015 töötas ta [[Soome]] suurima [[fond]]i [[Koneen Säätiö]] stipendiaadina keeletehnoloog [[Jack Rueter]]i töörühmas [[Helsingi Ülikool]]i juures.<ref name="etis"/> 2017. aasta detsembris sai Sven-Erik Soosaar [[doktorikraad]]i [[keeleteadus]]es ([[filoloogia]]s ja [[lingvistika]]s) [[Väitekiri|väitekirjaga]] "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel" (juhendajad [[Kristiina Ross]] ja [[Urmas Sutrop]], oponent [[Turu Ülikool]]i emeriitprofessor [[Kaisa Häkkinen]]).<ref name="etis2"/><ref name="ut"/> Aastatel 2020–2022 on ta [[ÜRO põlisrahvaste foorum|ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil]] Eesti poolne ekspert.<ref>[https://fennougria.ee/eesti-eksperdiks-uro-polisrahvaste-pusifoorumis-sai-sven-erik-soosaar/ "Eesti eksperdiks ÜRO põlisrahvaste püsifoorumis sai Sven-Erik Soosaar"]. Fenno-Ugria, 12. august 2019</ref> ==Teadus== Soosaar on avaldanud "Eesti-tundraneenetsi sõnastiku" (2000) ning "Ungari-eesti sõnastiku" (2007), koos [[Szilárd Tóth]]iga ka "Eesti-ungari sõnastiku" (2000). Ta oli üks "Ladina-eesti sõnaraamatu" teise väljaande (2002) toimetajatest ja täiendajatest ning üks "[[Eesti etümoloogiasõnaraamat]]u" (2012) koostajatest ja toimetajatest. Soosaar on [[vanakreeka keel]]est tõlkinud [[Platon]]i dialoogi "[[Euthyphron]]"<ref>Platon. "Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron". Koostanud [[Marju Lepajõe]]. Tartu: Ilmamaa, 2003</ref> ning [[sumeri keel]]est kuningas [[Gudea]] templihümni silindri A.<ref>"Kuningas Gudea templihümn". Tõlkinud [[Amar Annus]] ja Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002; katkendid on ilmunud ka "Muinasaja kirjanduse antoloogias", koostanud Amar Annus. Tallinn: Varrak, 2005, lk 56–70</ref> ==Ühiskondlik tegevus== 1998. aastast on Soosaar Soome [[Soome-Ugri Selts]]i liige, 2001. aastast [[Emakeele Selts]]i liige. Aastatel 2008–2009 oli ta XII rahvusvahelise vähemuskeelte konverentsi organiseerimiskomitee liige. Ta on kahe [[mittetulundusühing]]u – [[Fenno-Ugria Asutus]]e ja [[Eesti Ungari Selts]]i – juhatuse liige.<ref name="inf"/> Aastatel 2014–2018 kuulus ta ka [[MTÜ]] [[Wikimedia Eesti]] juhatusse (olnud ka juhatuse esimees)<ref name="wik"/>. Soosaar on alates 2005. aastast panustanud [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] arendamisse.<ref>Ants Vill: [https://web.archive.org/web/20160321020939/http://www.linnaleht.ee/723153/vikipeedia-sumerikeelne-silinder-a-ning-eesti-keel-mis-neid-uhendab "Vikipeedia, sumerikeelne silinder A ning eesti keel – mis neid ühendab?"]. Linnaleht, 17. märts 2016</ref> ==Tunnustus== * 2021 – [[Aasta vabatahtlik]]<ref>[https://web.archive.org/web/20220201213325/https://vabatahtlikud.ee/tunnustamine/marka-vabatahtlikku-2021/ AASTA VABATAHTLIKUD 2021] vabatahtlikud.ee</ref><ref>[https://www.postimees.ee/7443683/tunnustati-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad-ja-vabatahtlikuid "FOTOD ⟩ Tunnustati kodanikuühiskonna aasta tegijad ja vabatahtlikuid"]. Postimees, 1. veebruar 2022</ref> ==Publikatsioone== *Audova, I.; Klesment, P.; [[Ago Künnap|Künnap, A]].; Mägi, K.; Soosaar, S. ([[1999]]). "Uralic Nasal Vx.2P.Sg." [[Fenno-Ugristica]], 22, 35−40. *Soosaar, S. (1999). "Comparison of Conjugations in Samoyed and Eskaleut: Their uses and Origin". Fenno-Ugristica, 22, 219−223. *Soosaar, S. (1999). "Kas rahvad ja keeled veatult kirjas?". [[Keel ja Kirjandus]], 2, 124. *Soosaar, S.-E. (2000). "[[Baski keel]]est". [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], 2, 366−374. *Soosaar, S. ([[2000]]). "The relations of Samoyed languages to the neighbouring languages". [[Études finno-ougriennes]], 31, 157-166. *[[Marri Amon|Amon, M.]]; Audova, I.; Balode, Z.; Chamberlin, M.; Klesment, P.; Kroll, T.; Künnap, A.; Kuznecov, N.; Kuprina, J.; Mägi, K.; Matisen, E.; Ojamaa, T.; Sarv, K.; Sarv, M.; Sažina, N.; Soosaar, S.; Torn, R.; Toulouze, E.; Verschik, Anna (2000). "Some Apects and Cases of Contemporary Research of Uralic Languages and Their Contacts". Fenno-Ugristica, 23, 239−244. *Soosaar, S.; Klesment, P.; Künnap, A. ([[2003]]). "Appearance of Some Supposed Proto-Uralic Structural Features in Current Uralic and Neighbouring non-Uralic Languages". Fenno-Ugristica, 25, 63−69. *Klesment, P.; Kunnap, A.; Soosaar, SE.; [[Rein Taagepera|Taagepera, R.]] (2003). "Common phonetic and grammatical features of the Uralic languages and other languages in northern Eurasia". [[Journal of Indo-European Studies]], 31, 363−389. *Soosaar, Sven-Erik ([[2006]]). "Mõne eesti keele kaubandusalase sõna päritolust areaalsel taustal". [[Emakeele Seltsi aastaraamat]], 51, 138−147. *[[Kristiina Ross|Ross, Kristiina]]; Soosaar, Sven-Erik ([[2007]]). "Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord ristimisest". Keel ja Kirjandus, 10, 769−782. *Soosaar, Sven-Erik ([[2012]]). "About a fashion-related Estonian-Swedish loanword krunn". [[Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri]] / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 3 (1), 195−202. *[[Vilja Oja|Oja, Vilja]]; Soosaar, Sven-Erik ([[2013]]). "Eesti 'põrgu'";. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 148−167.10.3176/ESA58.07. *Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2013). "Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes". Keel ja Kirjandus, 5, 313−332. *Soosaar, Sven-Erik (2013). "The origins of stems of Standard Estonian – a statistical overview". [[Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences]], 17 (3), 273−300.10.3176/tr.2013.3.04. *Soosaar, Sven-Erik (2013). "''Päästma'' ja ''päästja'' - ühest eesti ja läti keele ühisest tüvest". Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (3), 195−204. *Soosaar, Sven-Erik ([[2016]]). "Agape vastete kujunemisest eesti piiblitõlgetes". Emakeele Seltsi aastaraamat, 61 (1), 233−252. *[[Tõnu Tender|Tender, Tõnu]]; Soosaar, Sven-Erik ([[2017]]). "Soome-Eesti keelesild XXI sajandil". Keel ja Kirjandus, 10, 753−770. *Soosaar, Sven-Erik (2017). "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel". (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fen">[https://web.archive.org/web/20170602024500/https://fennougria.ee/asutus/mtu-fenno-ugria-asutuse-juhatus/ Juhatus]. fennougria.ee</ref> <ref name="etis2">[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/fdbed71d-b415-4b0e-b581-89895cf36c43 Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel]. etis.ee</ref> <ref name="ut">[https://web.archive.org/web/20200608134726/https://www.ut.ee/et/uritused/sven-erik-soosaar-eesti-keele-kultuursonavara-arengujooni-eesti-keel-piirikeel Sven-Erik Soosaar "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni - eesti keel kui piirikeel"]. ut.ee</ref> <ref name="inf">[https://web.archive.org/web/20190328093833/https://www.inforegister.ee/BOAKZNO-SVEN-ERIK-SOOSAAR Sven-Erik Soosaar]. inforegister.ee</ref> <ref name="wik">[https://ee.wikimedia.org/wiki/Juhtkond Juhtkond]. ee.wikimedia.org</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Sven-Erik Soosaar}} * Ants Vill. [http://www.linnaleht.ee/723153/vikipeedia-sumerikeelne-silinder-a-ning-eesti-keel-mis-neid-uhendab Vikipeedia, sumerikeelne silinder A ning eesti keel – mis neid ühendab?]. Linnaleht, 17. märts 2016 *[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/58371/soosaar_sven_erik.pdf?sequence=1&isAllowed=y Sven-Erik Soosaare doktoritöö]. dspace.ut.ee * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120176936/video-see-on-nagu-soltuvus-saa-tuttavaks-meestega-kes-on-vikipeedias-toimetanud-ule-250-000-artikli "VIDEO | „See on nagu sõltuvus.“ Saa tuttavaks meestega, kes on Vikipeedias toimetanud üle 250 000 artikli"]. Delfi, 22. aprill 2023 {{JÄRJESTA:Soosaar, Sven-Erik}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti vikipedistid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] owo0gt8a1j7rxnii30zu9nq5qj47bpz 0 304708 7212499 7166136 2026-08-12T01:30:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212499 wikitext text/x-wiki '''Grete Kuld''' (2020. aastani '''Grete Klein'''; sündinud [[12. veebruar]]il<ref name="arhiivikoo">{{Cite web |url=http://ohmygossip.ee/articles/12455 |title=arhiivikoopia |access-date=29. oktoober 2012 |archive-date=8. august 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140808050815/http://ohmygossip.ee/articles/12455 |url-status=dead }}</ref> [[1989]]<ref>http://www.elu24.ee/598672/grete-klein-kes-tahaks-olla-teadlikult-inetu/</ref> [[Tallinn]]as<ref name="arhiivikoo" />) on eesti [[laulja]] ja [[näitleja]]. Ta sai tuntuks 2009. aastal [[Kanal 2]] uudistesaate "[[Reporter]]" ilmateadustajana. 2012. aastal osales ta telesaates "[[Tähed jääl]]". Aastatel 2014–2022 mängis ta "[[Padjaklubi|Padjaklubis]]" ühte peaosa – Laurat (Laura Pille Lind). 2021. aastal valis ajakiri Kroonika Grete Kulla aasta seksikaimakaks naiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=18. juuni 2021 |pealkiri=Aasta seksikaim naine Grete Kuld: enesekindlus tuleb siis, kui õpid vähem hoolima sellest, mida teised sinust arvavad. |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93710531/aasta-seksikaim-naine-grete-kuld-enesekindlus-tuleb-siis-kui-opid-vahem-hoolima-sellest-mida-teised-sinust-arvavad |väljaanne=Kroonika}}</ref> Alates 2022. aastast on Grete Klein olnud nõunik telesaates "[[Ma näen su häält]]". Koos [[Tõnis Niinemets]]aga on ta juhtinud telesaateid [[Eesti Laul 2021]], [[Eesti Laul 2023]] ja [[Eesti Laul 2024]]. == Muusikakarjäär == Grete Klein on avaldanud kaks sooloalbumit ja olnud 2012. aastal ansamblis [[Sunberryz]]. '''Albumid''' * [[2010]] "Armastusega" * [[2012]] "Kruiisime" koosseisus Sunberryz * [[2014]] "Vari" * [[2015]] "Ma valin Sind" ft. [[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]] * [[2022]] "Tähetolm" == Rollid == * 2010–2011 sekretär – teleseriaalis "[[Kelgukoerad]]" * 2014 – Laura – teleseriaalis "[[Padjaklubi]]" * 2016 Josefine – mängufilmis "[[Klassikokkutulek]]" *2018 Rebekka – teleseriaalis "Miks mitte?!" *2021 Isabel – mängufilmis "[[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]]" *2022 Proua Martinson – mängufilmis "[[Soo (film)|Soo]]" *2022 Doris Vastsemägi - "Naised vormis" *2026- Laura- teleseriaalis "[[Padjaklubi Hispaanias]]" == Isiklikku == 13. märtsil 2019 sündis tal tütar, kes sai nimeks Saara.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2020/06/28/palju-onne-grete-klein-ja-ergo-kuld-abiellusid|pealkiri=TV3|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-01-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116092438/https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2020/06/28/palju-onne-grete-klein-ja-ergo-kuld-abiellusid|url-olek=ei tööta}}</ref> 26. juunil 2020 abiellus ta oma elukaaslase [[Ergo Kuld|Ergo Kullaga]].<ref name=":0" /> 12. augustil 2025 tegi paar [[Instagram]]is avalikuks oma lahutuse. Pärast lahutust on Gretet nähtud koos raadio- ja telemehe [[Jürgen Pärnsalu]]ga. == Viited == <references /> == Välislingid == * [[Imdbname:4810519|Grete Klein]] IMDb * [https://www.facebook.com/Grete-Klein-Offical-Page-175410912484837/ Grete Klein] Facebook * [https://www.instagram.com/greteklein/ Grete Klein] Instagram {{Tähed jääl}} {{JÄRJESTA:Klein, Grete}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] kpv356zxg0rwg3p2to2clrh6qzt56xe 0 305616 7212412 7184782 2026-08-11T19:19:17Z ~2026-44309-97 235266 /* Töö ja looming */ 7212412 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]] [[Pilt:Jan Kaus en 2019.jpg|pisi|Jan Kaus [[HeadRead]]i festivalil Tallinnas 2019. aastal]] [[Pilt:Kaus, Jan.IMG_8829.JPG|pisi|Jan Kaus [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelisel luulepäeval]] 21. märtsil 2013]] '''Jan Kaus''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[kirjanik]] ja esseist.<ref>[https://www.estlit.ee/person/109 Jan Kaus, Estonian Literature Centre]</ref><ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/k/jankaus/ Jan Kaus, Eesti kirjanike e-leksikon]</ref><ref>[https://www.goodreads.com/author/list/3021489.Jan_Kaus, Jan Kausi teosed Goodreadsis]</ref> Ta on õppinud aastatel 1990–1995 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[pedagoogika]]t ja 1995–1998 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[filosoofia]]t.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/58041/pisike-kool-mis-jattis-20-aastaga-eesti-vaimuelu-jalgi-tais Pisike kool, mis jättis 20 aastaga Eesti vaimuelu jälgi täis] Postimees, 13. detsember 2008.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1998–2001 oli Kaus kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] esseistika- ja 2007–2010 kirjandustoimetaja. 2004–2007 oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees. Kaus on töötanud lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, kõige kauem EMTA lavakunstikoolis, kus ta on olnud kirjanduse õppejõud alates 2005. aastast.<ref>{{Netiviide |url=https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |pealkiri=Jan Kausi videoloengute sari "Kirjandus: piiramatusest piisab" Drakadeemia kodulehel |vaadatud=2023-09-08 |arhiivimisaeg=2023-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230908090459/https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali [[HeadRead]] üks algatajaid ning intervjueerinud festivali väliskülalisi (nende hulgas [[Sofi Oksanen]]i, [[Julian Barnes]]i ja Tan Twan Engi).<ref>[https://headread.ee/julian-barnes-ja-jan-kaus-etv2s/ Julian Barnes ja Jan Kaus ETV2s]</ref> 1990. aastatel kuulus Kaus Põhjamaade luulefestivali korraldajate hulka. Kausi ja Triinu Tamme ühisest ideest sai alguse tõlkekirjanduse almanahh [[Tõlkija hääl]], mille esimese numbri koostaja Kaus oli. Kausi loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, rootsi, ungari, läti, prantsuse, hollandi, rumeenia ja korea keelde.<ref>[https://www.lyrikline.org/en/authors/jan-kaus Jan Kausi luule rahvusvahelisel luulesaidil Lyrikline]</ref> Kaus on [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u liige. Ta on kuulunud teatri [[NO99]] ja Tallinna Linnateatri loomenõukokku. Ta on [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu liige. Kaus on musitseerinud rokkansamblites Dreamphish (1995–2005) ja Jan Helsing (alates 2012) <ref>[https://janhelsing.bandcamp.com/album/k-ed Jan Helsingi album "Käed" Bandcampis]</ref> ning esinenud alates 2017. aastast eksperimentaalse džässansambli The Free Musketeers solistina. Kaus on kirjutanud mitu libretot, neist kaks helilooja [[Märt-Matis Lill]]e ooperitele "Indiate uurimine" (Von Krahli Teater, 2009) ja "Tulleminek" (Sadamateater, 2017).<ref>[https://www.vanemuine.ee/repertuaar/tulleminek/ Teater Vanemuine, "Tulleminek"]</ref> Kausi eestvõttel tuli kokku kahest kirjanikust (Kaus ja [[Indrek Koff]]) ning kahest teatritegijast ([[Eva Koldits]] ja [[Toomas Täht]]) koosnev seltskond, et tuua lavale Raymond Queneau "Stiiliharjutustest" tõukuv samanimeline lavakava, mis esietendus märtsis 2018. Trupp on andnud 2018. aastast 2024. aastani üle 50 etenduse Eestis ning külalisetendusi Berliinis, Brüsselis, Luxembourgis ja Pariisis. Kaus on teinud koostööd teatriga [[Piip ja Tuut]]: 2024. aastal esietendus teatris tema ideel põhinev "Piip ja Tuut ajajalus" <ref>[https://piipjatuut.ee/lavastused/piip-ja-tuut-ajajalus "Piip ja Tuut ajajalus" Piip ja Tuut Teatri kodulehel]</ref>, 2025. aastal tõi teater lavale tema novellil "Kangelase võimalus" põhineva lavastuse "Kangelane" <ref>[https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane "Kangelane" Piip ja Tuut Teatri kodulehel]</ref>. Kaus on teinud koostööd selliste eesti kunstnikega nagu [[Eve Kask]], [[Flo Kasearu]], Anna Kaarma ja Taavi Suisalu. Kaus oli XVIII [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]i Eesti paviljoni "Kodupeatus" dramaturg.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608981380/veneetsia-arhitektuuribiennaalil-avab-uksed-eesti-paviljon-kodupeatus Veneetsia arhitektuuribiennaalil avab uksed Eesti paviljon "Kodupeatus"] ERR Kultuur, 18.05.2023.</ref> 2025. aasta aprillis avati Eesti Rahva Muuseumis Kausi kureeritud näitus-audiolavastus "Kaotusest laotusse", mis käsitles eesti pagulaskirjandust.<ref>[https://blog.erm.ee/?p=17385/ Labürintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel] Intervjuu näituse "Kaotusest laotusse" kuraatori Jan Kausiga.</ref> ==Teosed== ===Luule=== *"Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüüm Kalle Kilokalor) *"Õigem Valem" – koos [[Juku-Kalle Raid]]i, [[Kalju Kruusa]] ja [[Fagira D. Morti]]ga (2000) *"Enam Vähem" – koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003) *"Aeg on vaha" (2005) *"Asjaõigusest" – koos Indrek Koffiga (2012) *"Vasaraheitja" (2013) ===Novelli- ja miniatuurikogud=== *"Üle ja ümber" (2000) *"Õndsate tund" (2003) *"Miniatuurid" (2009) *"Tallinna kaart" (2014, uustrükk 2021, [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]]) *"Läheduste raamat" (2016) *"Enne kui unisusest saab reegel" (2018) *"Stiiliharjutused" (samuti Indrek Koff, [[Toomas Täht]], [[Liina Vahtrik]] ja [[Eva Koldits]], 2018) *"Vangerdused" (koos Flo Kasearuga, 2020) ===Romaanid ja jutustused=== *"Maailm ja mõni" (2001) *"Tema" (2006) *"Hetk" (2009) *"Koju" (2012) *"Ma olen elus" (2014) *"Tõrv" (2015) *"Kompass" (2017) *"Imelik peegel" (2023) === Mitteilukirjandus === * "Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002" (2003) * "Kui mina ei ole mina" (2018; mälestused) * "Homme tuntud avarus" (2020; esseistika) * "Vaade" (2022, essee) * "Kolm punkti" (2022, artiklikogumik) ===Tõlkeid=== *Soome keelest: [[Jari Tervo]] romaan "Minu suguvõsa lugu" (2002); [[Sofi Oksanen]]i romaan "[[Puhastus]]" (2009); [[Riikka Pulkkinen]]i romaan "Tõde" (2011); [[Sofi Oksanen]]i romaan "[[Kui tuvid kadusid]]" (2012); [[Jari Tervo]] romaan "Layla" (2013); Tommi Kinnuneni romaan "Nelja tee rist" (2015); Tommi Kinnuneni romaan "Peraküla" (2017); [[Selja Ahava]] romaan "Taevast pudeneb asju" (2018); Tommi Kinnuneni romaan "Ei öelnud, et kahetseb" (2022) ning Heikki Kännö romaan "Unessaar" (2022). *Inglise keelest: J. G. Ballardi romaan "Koleduste väljapanek" (2021) ja Joseph Brodsky esseekogu "Veepervel" (2025). ===Toimetatud teoseid=== *Kogumik "Vaikuste varjus" (2003) *Koostanud, toimetanud ja tõlkinud soome uue luule kogumiku "See sama soolane meri" (2005) *Toimetanud koos Harri Rinnega soome keeles ilmunud eesti luule kogumiku "Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista runoutta" (2006) *Toimetanud järgmised teosed: [[Olle Lauli]] "Kodutus" (2011), [[Tõnis Vilu]] "Igavene kevad" (2015), [[Andris Feldmanis]]e "Viimased tuhat aastat" (2016), [[Meelis Friedenthal]]i "Inglite keel" (2016), Katrin Johansoni "Atlantis abajas" (2016), [[Tiina Laanem]]i "Pildilt kukkujad" (2016), [[Mathura]] "Jääminek" (2016), [[Peeter Sauter]]i "Sa pead kedagi teenima" (2016), [[Eva Koff]]i "Sinine mägi" (2017), [[Tiit Pruuli]] "Minu maailm" (2017), [[Vahur Afanasjev]]i "Rail Baltic" (2022), Mario Pulveri "Lokomotiiv" (2022), [[Anu Kree]] "Elu nagides" (2024), [[Jaan Pehk]]i "Saja õhtu lood" (2025, ka koostaja). ===Illustraator=== *Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001) *[[Triin Soomets]], "Varjatud ained" (2009) *Triin Soomets, "Asjade omadused" (2013) ==Tunnustus== * [[2001]] [[Loomingu aastapreemia]] (arvustused) * [[2003]] [[Noore kultuuritegelase preemia|Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia]] * [[2003]] Ponkala Fondi preemia * [[2004]] [[Loomingu aastapreemia]] (näidend "Püstol") * [[2005]] [[Sirbi laureaat]] * [[2007]] [[stipendium "Ela ja sära"]] * [[2007]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (romaan "Tema", 2006) * [[2014]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“) * [[2015]] [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (romaan "Ma olen elus", 2014) * [[2015]] [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("Ma olen elus") * [[2016]] [[kirjanikupalk]] * [[2018]] [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (koos ooperi "Tulleminek" lavastuse meeskonnaga - [[Märt-Matis Lill]], [[Taago Tubin]], [[Taavi Kull]]) * [[2019]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Õnnelik lõpp", kogumikust "Enne kui unisusest saab reegel", 2018) * [[2019]] ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastaauhind * [[2021]] ajakirja [[Akadeemia]] kuldauhind * [[2022]] [[Sirbi laureaat]] * [[2025]] [[Tallinna teenetemärk]] (pealinna kirjanduselu elavdamise eest kirjandusfestivali HEADREAD ühe algataja ja korraldajana) * [[2026]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel "Arm ja hirm. Elu ja armastuse irratsionaalsed jõud [[Gert Helbemäe]] "Ohvrilaevas") === Auhinnanominatsioonid === * [[2001]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Maailm ja mõni") * [[2003]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Läbi Minotauruse") * [[2006]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Tema") * [[2009]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Hetk") * [[2012]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Koju") * [[2017]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Kompass") * [[2018]] Kultuurkapitali vabaauhinna nominatsioon (koos Indrek Koffi, Eva Kolditsa, Toomas Tähe ja Liina Vahtrikuga, "Stiiliharjutused") * [[2020]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Homme tuntud avarus") * [[2022]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseeraamat "Vaade") ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jan Kaus}} {{Vikitsitaadid}} * Elle-Mari Talivee. [https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/01/elle-mari-talivee-jan-kausi-linn.pdf "Jan Kausi linn"] Keel ja Kirjandus 2015, nr 6 * Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kauge-kuid-siiski-nii-lahedane/ "Kauge, kuid siiski nii lähedane"] Sirp, 20. aprill 2018 * Joosep Susi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suitsu-nurk-vi-jan-kausi-balti-jaam/ "Suitsu nurk VI: Jan Kausi "Balti Jaam""] Sirp, 18. juuni 2021 * Madli Ehasalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/nahtamatu-linn/ "Nähtamatu linn"] Sirp, 5. november 2021 * [[Maia Tammjärv]]. [https://www.muurileht.ee/tundlikkus-inimesena-on-tahtsam-kui-andekus-kirjanikuna-intervjuu-jan-kausiga/ "Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga"] Müürileht, 18. märts 2021 * Kristiina Rebane. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36941 "Aknad, lõpmatuse läved. Parallelismid Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu ja Jan Kausi loomingus"] Keel ja Kirjandus 2024, nr 7 * Tiina Saar-Veelmaa. [https://www.sirp.ee/minu-uus-helsingi-jan-kausi-salapaikadega-tajukaardil/ "Minu uus Helsingi - Jan Kausi salapaikadega tajukaardil"] Sirp, 5. juuni 2026 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Sirkel]]|nimi=[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees|aeg=[[2004]]–[[2007]]|järgnev=[[Karl Martin Sinijärv]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kaus, Jan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 99beb3jr7cm5r69x9ytztdqj9q29riy 7212413 7212412 2026-08-11T19:20:05Z ~2026-44309-97 235266 /* Töö ja looming */ 7212413 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|pisi|Jan Kaus 2021. aasta Kirjandustänava festivalil]] [[Pilt:Jan Kaus en 2019.jpg|pisi|Jan Kaus [[HeadRead]]i festivalil Tallinnas 2019. aastal]] [[Pilt:Kaus, Jan.IMG_8829.JPG|pisi|Jan Kaus [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelisel luulepäeval]] 21. märtsil 2013]] '''Jan Kaus''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[kirjanik]] ja esseist.<ref>[https://www.estlit.ee/person/109 Jan Kaus, Estonian Literature Centre]</ref><ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/k/jankaus/ Jan Kaus, Eesti kirjanike e-leksikon]</ref><ref>[https://www.goodreads.com/author/list/3021489.Jan_Kaus, Jan Kausi teosed Goodreadsis]</ref> Ta on õppinud aastatel 1990–1995 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[pedagoogika]]t ja 1995–1998 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[filosoofia]]t.<ref>[https://kultuur.postimees.ee/58041/pisike-kool-mis-jattis-20-aastaga-eesti-vaimuelu-jalgi-tais Pisike kool, mis jättis 20 aastaga Eesti vaimuelu jälgi täis] Postimees, 13. detsember 2008.</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1998–2001 oli Kaus kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] esseistika- ja 2007–2010 kirjandustoimetaja. 2004–2007 oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees. Kaus on töötanud lektorina Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, kõige kauem EMTA lavakunstikoolis, kus ta on olnud kirjanduse õppejõud alates 2005. aastast.<ref>{{Netiviide |url=https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |pealkiri=Jan Kausi videoloengute sari "Kirjandus: piiramatusest piisab" Drakadeemia kodulehel |vaadatud=2023-09-08 |arhiivimisaeg=2023-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230908090459/https://drakadeemia.ee/kursused/kirjandus-piiramatusest-piisab/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali [[HeadRead]] üks algatajaid ning intervjueerinud festivali väliskülalisi (nende hulgas [[Sofi Oksanen]]i, [[Julian Barnes]]i ja Tan Twan Engi).<ref>[https://headread.ee/julian-barnes-ja-jan-kaus-etv2s/ Julian Barnes ja Jan Kaus ETV2s]</ref> 1990. aastatel kuulus Kaus Põhjamaade luulefestivali korraldajate hulka. Kausi ja Triinu Tamme ühisest ideest sai alguse tõlkekirjanduse almanahh [[Tõlkija hääl]], mille esimese numbri koostaja Kaus oli. Kausi loomingut on tõlgitud inglise, saksa, vene, soome, rootsi, ungari, läti, prantsuse, hollandi, rumeenia ja korea keelde.<ref>[https://www.lyrikline.org/en/authors/jan-kaus Jan Kausi luule rahvusvahelisel luulesaidil Lyrikline]</ref> Kaus on [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u liige. Ta on kuulunud teatri [[NO99]] ja Tallinna Linnateatri loomenõukokku. Ta on [[Eestimaa Looduse Fond]]i nõukogu liige. Kaus on musitseerinud rokkansamblites Dreamphish (1995–2005) ja Jan Helsing (alates 2012) <ref>[https://janhelsing.bandcamp.com/album/k-ed Jan Helsingi album "Käed" Bandcampis]</ref> ning esinenud alates 2017. aastast eksperimentaalse džässansambli The Free Musketeers solistina. Kaus on kirjutanud mitu libretot, neist kaks helilooja [[Märt-Matis Lill]]e ooperitele "Indiate uurimine" (Von Krahli Teater, 2009) ja "Tulleminek" (Sadamateater, 2017).<ref>[https://www.vanemuine.ee/repertuaar/tulleminek/ Teater Vanemuine, "Tulleminek"]</ref> Kausi eestvõttel tuli kokku kahest kirjanikust (Kaus ja [[Indrek Koff]]) ning kahest teatritegijast ([[Eva Koldits]] ja [[Toomas Täht]]) koosnev seltskond, et tuua lavale Raymond Queneau "Stiiliharjutustest" tõukuv samanimeline lavakava, mis esietendus märtsis 2018. Trupp andis 2018. aastast 2024. aastani üle 50 etenduse Eestis ning külalisetendusi Berliinis, Brüsselis, Luxembourgis ja Pariisis. Kaus on teinud koostööd teatriga [[Piip ja Tuut]]: 2024. aastal esietendus teatris tema ideel põhinev "Piip ja Tuut ajajalus" <ref>[https://piipjatuut.ee/lavastused/piip-ja-tuut-ajajalus "Piip ja Tuut ajajalus" Piip ja Tuut Teatri kodulehel]</ref>, 2025. aastal tõi teater lavale tema novellil "Kangelase võimalus" põhineva lavastuse "Kangelane" <ref>[https://piipjatuut.ee/lavastused/kangelane "Kangelane" Piip ja Tuut Teatri kodulehel]</ref>. Kaus on teinud koostööd selliste eesti kunstnikega nagu [[Eve Kask]], [[Flo Kasearu]], Anna Kaarma ja Taavi Suisalu. Kaus oli XVIII [[Veneetsia arhitektuuribiennaal]]i Eesti paviljoni "Kodupeatus" dramaturg.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608981380/veneetsia-arhitektuuribiennaalil-avab-uksed-eesti-paviljon-kodupeatus Veneetsia arhitektuuribiennaalil avab uksed Eesti paviljon "Kodupeatus"] ERR Kultuur, 18.05.2023.</ref> 2025. aasta aprillis avati Eesti Rahva Muuseumis Kausi kureeritud näitus-audiolavastus "Kaotusest laotusse", mis käsitles eesti pagulaskirjandust.<ref>[https://blog.erm.ee/?p=17385/ Labürintlik teekond eesti pagulaskirjanduse radadel] Intervjuu näituse "Kaotusest laotusse" kuraatori Jan Kausiga.</ref> ==Teosed== ===Luule=== *"Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüüm Kalle Kilokalor) *"Õigem Valem" – koos [[Juku-Kalle Raid]]i, [[Kalju Kruusa]] ja [[Fagira D. Morti]]ga (2000) *"Enam Vähem" – koos Juku-Kalle Raidi, Kalju Kruusa ja Fagira D. Mortiga (2003) *"Aeg on vaha" (2005) *"Asjaõigusest" – koos Indrek Koffiga (2012) *"Vasaraheitja" (2013) ===Novelli- ja miniatuurikogud=== *"Üle ja ümber" (2000) *"Õndsate tund" (2003) *"Miniatuurid" (2009) *"Tallinna kaart" (2014, uustrükk 2021, [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]]) *"Läheduste raamat" (2016) *"Enne kui unisusest saab reegel" (2018) *"Stiiliharjutused" (samuti Indrek Koff, [[Toomas Täht]], [[Liina Vahtrik]] ja [[Eva Koldits]], 2018) *"Vangerdused" (koos Flo Kasearuga, 2020) ===Romaanid ja jutustused=== *"Maailm ja mõni" (2001) *"Tema" (2006) *"Hetk" (2009) *"Koju" (2012) *"Ma olen elus" (2014) *"Tõrv" (2015) *"Kompass" (2017) *"Imelik peegel" (2023) === Mitteilukirjandus === * "Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002" (2003) * "Kui mina ei ole mina" (2018; mälestused) * "Homme tuntud avarus" (2020; esseistika) * "Vaade" (2022, essee) * "Kolm punkti" (2022, artiklikogumik) ===Tõlkeid=== *Soome keelest: [[Jari Tervo]] romaan "Minu suguvõsa lugu" (2002); [[Sofi Oksanen]]i romaan "[[Puhastus]]" (2009); [[Riikka Pulkkinen]]i romaan "Tõde" (2011); [[Sofi Oksanen]]i romaan "[[Kui tuvid kadusid]]" (2012); [[Jari Tervo]] romaan "Layla" (2013); Tommi Kinnuneni romaan "Nelja tee rist" (2015); Tommi Kinnuneni romaan "Peraküla" (2017); [[Selja Ahava]] romaan "Taevast pudeneb asju" (2018); Tommi Kinnuneni romaan "Ei öelnud, et kahetseb" (2022) ning Heikki Kännö romaan "Unessaar" (2022). *Inglise keelest: J. G. Ballardi romaan "Koleduste väljapanek" (2021) ja Joseph Brodsky esseekogu "Veepervel" (2025). ===Toimetatud teoseid=== *Kogumik "Vaikuste varjus" (2003) *Koostanud, toimetanud ja tõlkinud soome uue luule kogumiku "See sama soolane meri" (2005) *Toimetanud koos Harri Rinnega soome keeles ilmunud eesti luule kogumiku "Ajattelen koko ajan rahaa. Kivikovaa virolaista runoutta" (2006) *Toimetanud järgmised teosed: [[Olle Lauli]] "Kodutus" (2011), [[Tõnis Vilu]] "Igavene kevad" (2015), [[Andris Feldmanis]]e "Viimased tuhat aastat" (2016), [[Meelis Friedenthal]]i "Inglite keel" (2016), Katrin Johansoni "Atlantis abajas" (2016), [[Tiina Laanem]]i "Pildilt kukkujad" (2016), [[Mathura]] "Jääminek" (2016), [[Peeter Sauter]]i "Sa pead kedagi teenima" (2016), [[Eva Koff]]i "Sinine mägi" (2017), [[Tiit Pruuli]] "Minu maailm" (2017), [[Vahur Afanasjev]]i "Rail Baltic" (2022), Mario Pulveri "Lokomotiiv" (2022), [[Anu Kree]] "Elu nagides" (2024), [[Jaan Pehk]]i "Saja õhtu lood" (2025, ka koostaja). ===Illustraator=== *Fagira D. Morti, "Normaalsuse etalon" (2001) *[[Triin Soomets]], "Varjatud ained" (2009) *Triin Soomets, "Asjade omadused" (2013) ==Tunnustus== * [[2001]] [[Loomingu aastapreemia]] (arvustused) * [[2003]] [[Noore kultuuritegelase preemia|Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia]] * [[2003]] Ponkala Fondi preemia * [[2004]] [[Loomingu aastapreemia]] (näidend "Püstol") * [[2005]] [[Sirbi laureaat]] * [[2007]] [[stipendium "Ela ja sära"]] * [[2007]] [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] (romaan "Tema", 2006) * [[2014]] [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] („Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“) * [[2015]] [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (romaan "Ma olen elus", 2014) * [[2015]] [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("Ma olen elus") * [[2016]] [[kirjanikupalk]] * [[2018]] [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] (koos ooperi "Tulleminek" lavastuse meeskonnaga - [[Märt-Matis Lill]], [[Taago Tubin]], [[Taavi Kull]]) * [[2019]] [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Õnnelik lõpp", kogumikust "Enne kui unisusest saab reegel", 2018) * [[2019]] ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] aastaauhind * [[2021]] ajakirja [[Akadeemia]] kuldauhind * [[2022]] [[Sirbi laureaat]] * [[2025]] [[Tallinna teenetemärk]] (pealinna kirjanduselu elavdamise eest kirjandusfestivali HEADREAD ühe algataja ja korraldajana) * [[2026]] [[Loomingu aastapreemia]] (artikkel "Arm ja hirm. Elu ja armastuse irratsionaalsed jõud [[Gert Helbemäe]] "Ohvrilaevas") === Auhinnanominatsioonid === * [[2001]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Maailm ja mõni") * [[2003]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Läbi Minotauruse") * [[2006]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Tema") * [[2009]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Hetk") * [[2012]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Koju") * [[2017]] Kultuurkapitali proosapreemia nominatsioon (romaan "Kompass") * [[2018]] Kultuurkapitali vabaauhinna nominatsioon (koos Indrek Koffi, Eva Kolditsa, Toomas Tähe ja Liina Vahtrikuga, "Stiiliharjutused") * [[2020]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseekogu "Homme tuntud avarus") * [[2022]] Kultuurkapitali esseistikapreemia nominatsioon (esseeraamat "Vaade") ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jan Kaus}} {{Vikitsitaadid}} * Elle-Mari Talivee. [https://www.utkk.ee/wp-content/uploads/2020/01/elle-mari-talivee-jan-kausi-linn.pdf "Jan Kausi linn"] Keel ja Kirjandus 2015, nr 6 * Tambet Kaugema. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kauge-kuid-siiski-nii-lahedane/ "Kauge, kuid siiski nii lähedane"] Sirp, 20. aprill 2018 * Joosep Susi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/suitsu-nurk-vi-jan-kausi-balti-jaam/ "Suitsu nurk VI: Jan Kausi "Balti Jaam""] Sirp, 18. juuni 2021 * Madli Ehasalu. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/nahtamatu-linn/ "Nähtamatu linn"] Sirp, 5. november 2021 * [[Maia Tammjärv]]. [https://www.muurileht.ee/tundlikkus-inimesena-on-tahtsam-kui-andekus-kirjanikuna-intervjuu-jan-kausiga/ "Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga"] Müürileht, 18. märts 2021 * Kristiina Rebane. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/36941 "Aknad, lõpmatuse läved. Parallelismid Giacomo Leopardi, Tõnu Õnnepalu ja Jan Kausi loomingus"] Keel ja Kirjandus 2024, nr 7 * Tiina Saar-Veelmaa. [https://www.sirp.ee/minu-uus-helsingi-jan-kausi-salapaikadega-tajukaardil/ "Minu uus Helsingi - Jan Kausi salapaikadega tajukaardil"] Sirp, 5. juuni 2026 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Sirkel]]|nimi=[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] juhatuse esimees|aeg=[[2004]]–[[2007]]|järgnev=[[Karl Martin Sinijärv]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kaus, Jan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 129oif5qbdsp7fc2p4fke2ohhclrlgy 0 307588 7212510 6538535 2026-08-12T03:43:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212510 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=juuli}} [[Pilt:Mapa_de_R1a.png|pisi|Haplogrupi R1a levik]] '''[[Haplogrupp]] R1a''' on inimese [[Y-kromosoom|Y-kromosomaalne]] haplogrupp, mis on laialt levinud [[Euraasia]]s. R1a alamklaad R1a1a on teistest alamklaadidest levinum. R1a1a on määratletud [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]i (SNP) mutatsiooniga M17, mis on eriti levinud [[Lõuna-Aasia]]st ja [[Lõuna-Siber]]ist [[Kesk-Euroopa]] ja [[Skandinaavia]]ni.<ref name="Underhill et al. 2009" /> R1a on määratletud SNP mutatsiooni M420 omandatud [[alleel]]i esinemise alusel. M420 markeri hiljutine avastamine on viinud senini teadaoleva R1a fülogeneetilise puu ümberkorraldusteni. Eriti tähtsal kohal on uue paragrupi R1a* avastamine. R1a ja R1a1a arvatakse olevat alguse saanud [[Lääne-Euraasia]]st, tõenäoliselt [[Ida-Euroopa]] ja [[Lõuna-Aasia]] vahelistelt aladelt. Haplogrupi algse tekkekoha kohta on erinevaid seisukohti ja teooriad, mille üle diskuteeritakse. Näiteks hiljutiste uuringute põhjal on välja pakutud võimaliku päritolupiirkonnana [[Lõuna-Aasia]]. Samas peetakse tänapäeva [[India]] R1a immigratsiooni tõttu olevat pärit pigem [[Kesk-Euraasia]] steppidest või [[Lääne-Aasia]]st. ==Fülogenees== ===R1a juured=== Haplogrupi R1, mis on määratletud SNP mutatsiooniga M173, alamklaad R1a on eristatav mitmete unikaalsete markeritega, kaasa arvatud M420 mutatsiooniga. Peale R1a on R1-l veel alamklaadid R1b (määratletud M343 mutatsiooniga) ja paragrupp R1*. Ei ole jõutud üksmeelele, millises [[Euraasia]] piirkonnas on R1, R1a või R1b tekkinud. ===R1a (R-M420)=== R1a (määratletud mutatsiooniga M420) jaguneb kaheks haruks: R1a1 on määratletud SRY1532.2 mutatsiooniga ning hõlmab enamikku R1a-st; paragrupp R1a* on positiivne M420 mutatsiooni, aga negatiivne SRY1532.2 suhtes. Samaväärsed mutatsioonid M420ga on M449, M511, M513, L61 ja L63.<ref name="Underhill et al. 2009" /><ref name="ISOGG" /> Ainsad uue paragrupi R1a* suhtes positiivsed proovid on isoleeritud [[Lähis-Ida]]st ja [[Kaukaasia]]st: ühel [[Omaan]]i mehel 121-st, kahel [[Iraan]]i mehel 150-st, ühel mehel 164st [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidest]] ja kolmel mehel 612-st [[Türgi]]st. 7224 mehe testimine 73-st teisest [[Euraasia]] [[populatsioon]]ist ei näidanud kuuluvust sellesse kategooriasse.<ref name="Underhill et al. 2009" /> ===R1a1 (R-SRY1532.2)=== R1a1 määratletakse SRY1532.2 kaudu. SRY1532.2-ga samal fülogeneetilisel tasemel esinevad SNP mutatsioonid on M448, M459 ja M516.<ref name="Underhill et al. 2009" /> R1a1 domineerivaks haruks on R1a1a, mis on M17- ja M198-positiivne. Paragrupp R1a1* (varem R1a*) on markeri SRY1532.2 suhtes positiivne, aga M17- või M198-negatiivne. R1a1* paragrupp on levinum kui R1*, kuid siiski suhteliselt vähelevinud. Underhill jt näitasid R1a1*-sse kuuluvust ühel [[norralane|norralasel]] 51-st, kolmel [[rootslased|rootslasel]] 305-st, ühel [[makedoonlased|makedoonlasel]] 57-st, ühel [[iraanlased|iraanlasel]] 150-st, kahel [[põlisarmeenlased|põlisarmeenlasel]] 734-st ja ühel [[kabardid|kabardi mehel]] 141-st.<ref name="Underhill et al. 2009" /> ===R1a1a (R-M17 või R-M198)=== R1a1a (varem tuntud kui R1a1) hõlmab enamuse R1a grupist kogu tema geograafilise ala piires ja on määratletud SNP mutatsioonidega M17 või M198, mis senini on ilmnenud koos. SNP mutatsioonide hulka, mis esinevad koos M17- ja M198-ga, kuuluvad M417, M512, M514 ja M515.<ref name="Underhill et al. 2009" /> ====R1a1a alamklaadid==== Kaheksast R1a1a SNP-määratletud alamklaadist on ainult R1a1a7-l (nüüd R1a1ag) märkimisväärne levik. R1a1a7 (R1a1ag) on määratletud M458-ga ja leitud peaaegu tervest [[Euroopa]]st ja madala sagedusega [[Türgi]]st ning mõningatest [[Kaukaasia]] piirkondadest. Suurema sagedusega esineb R1a1a7-t Kesk- ja Lõuna-[[Poola]]s, eriti [[Läänemeri|Läänemerre]] suubuvate jõgede orgudes.<ref name="Underhill et al. 2009" /> R1a1a7-l (R1a1ag) on alamklaad R1a1a7a, mis on määratletud M334 markeri kaudu. See mutatsioon on leitud ainult ühel eesti mehel ja võib näidata väga hiljuti eristunud väikest klaadi.<ref name="Underhill et al. 2009" /> R1a1a3, määratletud M64.2, M87 ja M204 SNP mutatsioonide kaudu, on nähtavasti haruldane: leitud [[Lõuna-Iraan]]is ühel mehel 117-st.<ref name="Regueiro et al. (2006)" /> R1a1a6, määratletud M434 kaudu, on avastatud testitud 3667-st [[pakistan]]i ja [[omaan]]i mehest 14-l. See võib näidata hiljutist mutatsiooni teket [[Pakistan]]is.<ref name="Underhill et al. 2009" /> ==R1a1a (R-M17 või R-M198) esinemine piirkonniti== R1a-d on leitud suure sagedusega levikuala lääneosast ([[Ida-Euroopa]]) kuni idaosani ([[Kesk-Aasia]] ja [[Lõuna-Siber]]). Lisaks esineb seda klaadi suure sagedusega ka [[Lõuna-Aasia]]s. Kõikides nendes piirkondades on haplogrupis R1a domineerivaks alamklaadiks R1a1a (määratletud mutatsioonidega R-M17 või R-M198). ===Lõuna-Aasia=== R1a1a on suure sagedusega levinud mitmes [[Lõuna-Aasia]] piirkonnas. Peamised kaks R1a1a alamklaadi on R1a1a* ja R1a1a7.<ref name="Sahoo et al. (2006)" /> [[India]]s esineb haplogrupp R1a1a suure sagedusega: idas 72% [[Lääne-Bengal]]i [[braahminid|braahminitel]]<ref name="Sengupta et al. (2005)" />, läänes 48% [[Konkanastha]] [[braahminid|braahminitel]]<ref name="Sengupta et al. (2005)" />, põhjas 67% [[khatrid]]el<ref name="Underhill et al. 2009" /> ja lõunas 31% [[Iyenger]]i [[braahminid|braahminitel]]<ref name="Sengupta et al. (2005)" />. R1a1a-d on leitud ka mõningate [[Lõuna-India]] [[draviidi keel]]t rääkivate [[adivasid]]e hulgast, kaasaarvatud [[chenchud]]e ja [[Andhra Pradesh]]i [[valmikid|valmikite]] ja [[Tamil Nadu]] [[kallarid|kallarite]] hulgast, mis näitab, et M17 on laia levikuga [[Lõuna-India]] hõimude seas.<ref name="Kivisild et al. (2003)" /> Uuringud näitavad suurt protsenti piirkondlikult erinevate rahvaste nagu näiteks kirdes elavate [[manipuri]]de (50%)<ref name="Underhill et al. 2009" /> ning loodes elavate [[pandžabid]]e (47%)<ref name="Kivisild et al. (2003)" /> seas. [[Pakistan]]is on R1a1a-sse kuuluvus lõunas 71% [[Sindhi provints]]i Mohanna hõimus ja põhjas 46% [[Gilgit-Baltistan]]i [[baltid]]e hulgas.<ref name="Underhill et al. 2009" /> [[Sri Lanka]] [[singalid|singalite]] hulgas leiti R1a1a(R-M17)-positiivseid 13%.<ref name="Kivisild et al. (2003)" /> [[Nepal]]i [[Treia regioon]]i [[hindud]]e seas on R1a1a-sse kuuluvus 69%.<ref name="Fornarino et al. (2009)" /> [[Afganistan]]is on R1a1a-d leitud [[puštud]]e (Afganistani suurim etniline grupp) seas 51,02% ja [[tadžikid|tadžikkide]] seas 30,36%. Väiksema levikuga on R1a1a [[hazara]]de (6,67%) ja [[usbekid|usbekkide]] (17,65%) hulgas.<ref name="Marc Haber et al." /> ===Euroopa=== [[Euroopa]]s on R1a peaaegu kogu ulatuses R1a1a alamklaadi kuuluv, suurim on levik [[Ida-Euroopa]] päritolu rahvaste hulgas ([[serblased]], [[poolakad]], [[venelased]] ja [[ukrainlased]]; 50–65%).<ref name="Balanovsky et al. (2008)" /><ref name="Behar et al. (2003)" /><ref name="Semino et al. (2000)" /> [[Baltimaad]]es varieerub R1a sagedus [[Leedu]]st [[Eesti]]ni 45–30%.<ref name="Kasperaviciūte, Kucinskas & Stoneking (2005)" /> [[ungarlased|Ungarlaste]] hulgas on varieeruvus 20–60%.<ref name="Semino et al. (2000)" /><ref name="Tambets et al. (2004)" /><ref name="Rosser et al. (2000)" /><ref name="Battaglia et al. (2008)" /> [[Skandinaavia]]s kuuluvad 20–30% [[Norra]] ja [[Island]]i meestest R1a1a alamklaadi.<ref name="Bowden et al. (2008)" /><ref name="Dupuy et al. (2005)" /> Viikingid ja normaanid võisid kanda R1a1a liini lääne suunas.<ref name="Passarino et al. (2002)" /><ref name="Capelli et al. (2003)" /> Haplogruppi R1a1a leiti suurema sagedusega [[Iisrael]]i populatsioonide hulgast, kes väitsid end olevat [[aškenazi juudid|aškenaasi juutide]] päritolu. See näitab võimalikku geenivoogu aškenaasi populatsioonidesse ümbritsevatest [[Ida-Euroopa]] populatsioonidest läbi mitmete sajandite. Andmed ühtisid [[SNP mikrokiip]]ide analüüsiga, mis näitas, et kuni 55% tänapäeva [[aškenazi juudid|aškenaasi juutide]] [[genoom]]idest on jälgitavad [[Euroopa]]ni.<ref name="Braya et al. (2010)" /><ref name="Nebel et al. (2001)" /> [[Lõuna-Euroopa]]s ei ole R1a1a tavapärane. Märkimisväärne on R1a1a levik [[Põhja-Hispaania]]s [[Pas Valley]]s, [[Veneetsia]]s ja [[Itaalia]]s [[Kalaabria]]s<ref name="Scozzari et al. (2001)" />. [[Balkani maad]]es on levik väiksem ja varieerub: levik [[Sloveenia]]s, [[Horvaatia]]s ja [[Põhja-Makedoonia]]s ulatub üle 30%, [[Albaania]]s, [[Kosovo]]s ja [[Kreeka]] mõnedes piirkondades jääb see alla 10%.<ref name="Semino et al. (2000)" /><ref name="Rosser et al. (2000)" /><ref name="Pericić et al. (2005)" /> ===Kesk- ja Põhja-Aasia=== R1a1a sagedused [[Kesk-Aasia]]s on varieeruvad. See võib tuleneda [[populatsiooni pudelikaela efekt]]ist isoleeritud alades ja [[sküüdid|sküütide]] rändest. Suure sagedusega leidub R1a1a haplogruppi (mutatsioonidega R-M17 või R-M198; 50–70%) [[iškašimid|iškašimitel]], [[Hudžand]]i [[tadžikid|tadžikkidel]], [[Pandžakent]]i [[tadžikid|tadžikkidel]], [[turgi keel]]t rääkivatel [[kirgiisid]]el ja mõningatel Venemaa [[Altai Vabariik|Altai Vabariigi]] inimestel.<ref name="Tambets et al. (2004)" /><ref name="Wells et al. (2001)" /> Sagedused on võrdlemisi madalad (16–25%) [[Dušanbe]] [[tadžikid|tadžikkide]], [[Samarqand]]i [[tadžikid|tadžikkide]], [[jagnoobid]]e ja [[šugnid]]e hulgas. [[Siber]]i idaosas on R1a1a levinud põlisrahvaste etniliste gruppide seas.<ref name="Lell et al. (2002)" /> ===Lähis-Ida ja Kaukaasia=== R1a1a esineb mitmete alamklaadidena paljudes [[Lähis-Ida]] piirkondades. Levik varieerub suuresti: aladel, nagu näiteks [[Jordaania]]s, on levik nullilähedane, [[Kuveit|Kuveidis]] ja [[Iraan]]is on tase kõrgem.<ref name="Mohammad et al (2009)" /><ref name="Nasidze et al. (2004)" /><ref name="Nasidze et al. (2005)" /> Suurim sagedus (43%) on Lähis-Idas Kuveidis Shimari beduiinide hõimus.<ref name="Mohammad et al (2009)" /> [[Iraan]]i lääneosas on R1a1a tase madal, idaosas elavatel meestel ulatub R1a levikuprotsent 35%. Nasidze jt (2004) leidsid, et R1a hulka kuulub 20% [[Iraan]]is [[Teheran]]is ja [[Isfahan]]is elavatest meestest.<ref name="Nasidze et al. (2004)" /> Reguiero jt (2006) uuringus toodi välja, et Iraani lõunaosas on R1a1a levinum kui põhjas.<ref name="Regueiro et al. (2006)" /> [[Türgi]]s on R1a* levik alampopulatsioonide hulgas suur, ent piirkonniti ebaühtlaselt jaotunud.<ref name="Nasidze et al. (2005)" /> Hiljutisemad uuringud on näidanud R1a1a*-sse kuuluvust 20,3% [[kurdid]]e proovide hulgast, mis on kogutud [[Lääne-Iraan]]ist [[Kurdistani provints]]ist, 9,7% [[Põhja-Iraan]]i [[Māzandarān]]i provintsi [[mazandaranid]]e hulgast, 4,5% [[farsid]]e hulgast, 12,8% [[pärslased|pärslaste]] hulgast, 17,6% [[Yazd]]i provintsi [[zoroastriaanid]]e hulgast, 18,2% [[Isfahan]]i [[pärlased|pärslaste]] hulgast, 20,3% [[Khorasan]]i [[pärlased|pärslaste]] hulgast, 16,7% [[afroiraanlased|afroiraanlaste]] hulgast, 18,4% [[Queshmi]] rahvastikust, 21,4% [[Hormozgān]]i [[bandarid]]e ja 25% [[Sīstān va Balūchestān]]i [[belutšid]]e hulgast.<ref name="56kdv" /> [[Kaukaasia]]st alates hakkab R1a tase langema ebaühtlaselt. Mõnede populatsioonide hulgas ei ole R1a-d üldse. Kõrgeim on tase [[karatšai-balkaari keel]]t rääkivate meeste seas, kellest umbes 1/4 kuulub haplogruppi R1a1a.<ref name="Underhill et al. 2009" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Underhill et al. 2009">{{netiviide | url = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2987245/ | pealkiri = Separating the post-Glacial coancestry of European and Asian Y chromosomes within haplogroup R1a | autor = Underhill, Peter A; Myres, Natalie M; Rootsi, Siiri; Metspalu, Mait; Zhivotovsky, Lev A; King, Roy J; Lin, Alice A; Chow, Cheryl-Emiliane T et al | väljaanne = European Journal of Human Genetics | aeg = 2009}}</ref> <ref name="ISOGG">{{netiviide | url = http://www.isogg.org/tree/ISOGG_HapgrpR.html | pealkiri = Y-DNA Haplogroup R and its Subclades | aeg = 2012}}</ref> <ref name="Regueiro et al. (2006)">{{netiviide | url = http://content.karger.com/ProdukteDB/produkte.asp?Aktion=ShowPDF&ArtikelNr=93774&ProduktNr=224250&filename=93774.pdf | failitüüp = PDF | pealkiri = Iran: Tricontinental Nexus for Y-Chromosome Driven Migration | autor = Regueiro, M; Cadenas, AM; Gayden, T; Underhill, PA; Herrera, RJ | väljaanne = Hum Hered | aeg = 2006}}</ref> <ref name="Sahoo et al. (2006)">{{netiviide | url = http://www.pnas.org/content/103/4/843.abstract | pealkiri = A prehistory of Indian Y chromosomes: Evaluating demic diffusion scenarios | autor = Sahoo, S; Singh, A; Himabindu, G; Banerjee, J; Sitalaximi, T; Gaikwad, S; Trivedi, R; Endicott, P et al | väljaanne = Proceedings of the National Academy of Sciences | aeg = 2006 | vaadatud = 2012-12-02 | arhiivimisaeg = 2012-10-28 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121028171909/http://www.pnas.org/content/103/4/843.abstract | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Sengupta et al. (2005)">{{netiviide | url = http://www.cell.com/AJHG/retrieve/pii/S0002929707623532 | pealkiri = Polarity and Temporality of High-Resolution Y-Chromosome Distributions in India Identify Both Indigenous and Exogenous Expansions and Reveal Minor Genetic Influence of Central Asian Pastoralists | autor = Sengupta, S; Zhivotovsky, LA; King, R; Mehdi, SQ; Edmonds, CA; Chow, CE; Lin, AA; Mitra, M et al | väljaanne = Am. J. Hum. Genet. | aeg = 2005}}</ref> <ref name="Kivisild et al. (2003)">{{netiviide | url = http://www.ajhg.org/retrieve/pii/S0002929707605412 | pealkiri = The Genetic Heritage of the Earliest Settlers Persists Both in Indian Tribal and Caste Populations | autor = Kivisild, T; Rootsi, S; Metspalu, M; Mastana, S; Kaldma, K; Parik, J; Metspalu, E; Adojaan, M et al | väljaanne = AJHG | aeg = 2003}}</ref> <ref name="Fornarino et al. (2009)">{{netiviide | url = http://www.biomedcentral.com/1471-2148/9/154 | pealkiri = Mitochondrial and Y-chromosome diversity of the Tharus (Nepal): a reservoir of genetic variation | autor = Fornarino, Simona; Pala, Maria; Battaglia, Vincenza; Maranta, Ramona; Achilli, Alessandro; Modiano, Guido; Torroni, Antonio; Semino, Ornella et al | väljaanne = BMC Evolutionary Biology | aeg = 2009}}</ref> <ref name="Marc Haber et al.">{{netiviide | url = http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0034288 | pealkiri = Afghanistan's Ethnic Groups Share a Y-Chromosomal Heritage Structured by Historical Events | autor = Haber, Marc et al | väljaanne = PLoS ONE | aeg = 2012}}</ref> <ref name="Balanovsky et al. (2008)">{{netiviide | url = http://www.cell.com/AJHG/retrieve/pii/S0002929707000250 | pealkiri = Two Sources of the Russian Patrilineal Heritage in Their Eurasian Context | autor = Balanovsky, O; Rootsi, S; Pshenichnov, A; Kivisild, T; Churnosov, M; Evseeva, I; Pocheshkhova, E; Boldyreva, M et al. | väljaanne = AJHG | aeg = 2008}}</ref> <ref name="Behar et al. (2003)">{{netiviide | url = http://www.cell.com/AJHG/retrieve/pii/S000292970763626X | pealkiri = Multiple Origins of Ashkenazi Levites: Y Chromosome Evidence for Both Near Eastern and European Ancestries | autor = Behar, D; Thomas, MG; Skorecki, K; Hammer, MF; Bulygina, E; Rosengarten, D; Jones, AL; Held, K et al | väljaanne = Am. J. Hum. Genet. | aeg = 2003}}</ref> <ref name="Semino et al. (2000)">{{netiviide | url = http://www.historyofmacedonia.org/ConciseMacedonia/Y_Hromosomes.pdf | failitüüp = PDF | pealkiri = The Genetic Legacy of Paleolithic Homo sapiens sapiens in Extant Europeans: A Y Chromosome Perspective | autor = Semino, O.; Passarino, G; Oefner, PJ; Lin, AA; Arbuzova, S; Beckman, LE; De Benedictis, G; Francalacci, P et al | väljaanne = Science | aeg = 2000 | vaadatud = 2012-12-02 | arhiivimisaeg = 2012-02-06 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120206212022/http://www.historyofmacedonia.org/ConciseMacedonia/Y_Hromosomes.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Kasperaviciūte, Kucinskas & Stoneking (2005)">{{netiviide | url = http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1046/j.1529-8817.2003.00119.x/pdf | pealkiri = Y Chromosome and Mitochondrial DNA Variation in Lithuanians | autor = Kasperaviciūte, D.; Kucinskas, V.; Stoneking, M. | väljaanne = Annals of Human Genetics | aeg = 2005}}</ref> <ref name="Tambets et al. (2004)">{{netiviide | url = http://www.cell.com/AJHG/abstract/S0002-9297(07)61892-8 | pealkiri = The Western and Eastern Roots of the Saami—the Story of Genetic “Outliers” Told by Mitochondrial DNA and Y Chromosomes | autor = Tambets, K; Rootsi, S; Kivisild, T; Help, H; Serk, P; Loogväli, EL; Tolk, HV; Reidla, M et al | väljaanne = American Journal of Human Genetics | aeg = 2004}}</ref> <ref name="Rosser et al. (2000)">{{netiviide | url = http://www.cell.com/AJHG/abstract/S0002-9297(07)63221-2 | pealkiri = Y-Chromosomal Diversity in Europe Is Clinal and Influenced Primarily by Geography, Rather than by Language | autor = Rosser, ZH; Zerjal, T; Hurles, ME; Adojaan, M; Alavantic, D; Amorim, A; Amos, W; Armenteros, M et al | väljaanne = American Journal of Human Genetics | aeg = 2000}}</ref> <ref name="Battaglia et al. (2008)">{{netiviide | url = http://www.nature.com/ejhg/journal/v17/n6/full/ejhg2008249a.html | pealkiri = Y-chromosomal evidence of the cultural diffusion of agriculture in southeast Europe | autor = Battaglia, Vincenza; Fornarino, S; Al-Zahery, N; Olivieri, A; Pala, M; Myres, NM; King, RJ; Rootsi, S et al | väljaanne = European Journal of Human Genetics | aeg = 2008}}</ref> <ref name="Bowden et al. (2008)">{{netiviide | url = http://mbe.oxfordjournals.org/content/25/2/301.full | pealkiri = Excavating Past Population Structures by Surname-Based Sampling: The Genetic Legacy of the Vikings in Northwest England | autor = Bowden, G. R.; Balaresque, P; King, TE; Hansen, Z; Lee, AC; Pergl-Wilson, G; Hurley, E; Roberts, SJ et al | väljaanne = Molecular Biology and Evolution | aeg = 2008}}</ref> <ref name="Dupuy et al. (2005)">{{netiviide | url = http://www.freewebs.com/rus_anthro/Dupuy_2005_Geographical_heterogeneity_of_Y_chromosomal_lineages_in_Norway_FSI.pdf | failitüüp = PDF | pealkiri = Geographical heterogeneity of Y-chromosomal lineages in Norway | autor = Dupuy, Berit Myhre; Stenersen, M; Lu, TT; Olaisen, B | väljaanne = Forensic Science International | aeg = 2005}}</ref> <ref name="Passarino et al. (2002)">{{netiviide | url = http://www.nature.com/ejhg/journal/v10/n9/full/5200834a.html | pealkiri = Different genetic components in the Norwegian population revealed by the analysis of mtDNA and Y chromosome polymorphisms | autor = Passarino, Giuseppe; Cavalleri, GL; Lin, AA; Cavalli-Sforza, LL; Børresen-Dale, AL; Underhill, PA | väljaanne = Eur. J. Hum. Genet. | aeg = 2002}}</ref> <ref name="Capelli et al. (2003)">{{netiviide | url = http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0960982203003737 | pealkiri = A Y Chromosome Census of the British Isles | autor = Capelli, C; Redhead, N; Abernethy, JK; Gratrix, F; Wilson, JF; Moen, T; Hervig, T; Richards, M et al | väljaanne = Current Biology | aeg = 2003}}</ref> <ref name="Braya et al. (2010)">{{netiviide | url = http://www.pnas.org/content/early/2010/08/23/1004381107.abstract | pealkiri = Signatures of founder effects, admixture, and selection in the Ashkenazi Jewish population | autor = Braya, Steven; Mullea, Jennifer; Dodda, Anne; Pulver, Ann; Wooding, Stephen; Warren, Stephen | väljaanne = PNAS | aeg = 2010}}</ref> <ref name="Nebel et al. (2001)">{{netiviide | url = http://www.cell.com/AJHG/retrieve/pii/S0002929707613251 | pealkiri = The Y Chromosome Pool of Jews as Part of the Genetic Landscape of the Middle East | autor = Nebel, Almut; Filon, Dvora; Brinkmann, Bernd; Majumder, Partha; Faerman, Marina; Oppenheim, Ariella | väljaanne = The American Journal of Human Genetics | aeg = 2001}}</ref> <ref name="Scozzari et al. (2001)">{{netiviide | url = http://evolutsioon.ut.ee/publications/Scozzari2001.pdf | failitüüp = PDF | pealkiri = Human Y-Chromosome Variation in the Western Mediterranean Area: Implications for the Peopling of the Region | autor = Scozzari, R; Cruciani, F; Pangrazio, A; Santolamazza, P; Vona, G; Moral, P; Latini, V; Varesi, L et al | väljaanne = Human Immunology | aeg = 2001 | vaadatud = 2012-12-02 | arhiivimisaeg = 2012-12-17 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20121217135021/http://evolutsioon.ut.ee/publications/Scozzari2001.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Pericić et al. (2005)">{{netiviide | url = http://mbe.oxfordjournals.org/content/22/10/1964.full | pealkiri = High-Resolution Phylogenetic Analysis of Southeastern Europe Traces Major Episodes of Paternal Gene Flow Among Slavic Populations | autor = Pericić, M.; Lauc, LB; Klarić, IM; Rootsi, S; Janićijević, B; Rudan, I; Terzić, R; Colak, I et al | väljaanne = Mol. Biol. Evol. | aeg = 2005}}</ref> <ref name="Wells et al. (2001)">{{netiviide | url = http://www.pnas.org/content/98/18/10244.full | pealkiri = The Eurasian Heartland: A continental perspective on Y-chromosome diversity | autor = Wells, R. S.; Yuldasheva, N; Ruzibakiev, R; Underhill, PA; Evseeva, I; Blue-Smith, J; Jin, L; Su, B et al | väljaanne = Proc. Natl. Acad. Sci. U. S. A. | aeg = 2001 | vaadatud = 2012-12-02 | arhiivimisaeg = 2016-12-21 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161221204211/http://www.pnas.org/content/98/18/10244.full | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Lell et al. (2002)">{{netiviide | url = http://hpgl.stanford.edu/publications/AJHG_2002_v70_p192-206.pdf | failitüüp = PDF | pealkiri = The Dual Origin and Siberian Affinities of Native American Y Chromosomes | autor = Lell, JT; Sukernik, RI; Starikovskaya, YB; Su, B; Jin, L; Schurr, TG; Underhill, PA; Wallace, DC | väljaanne = Am. J. Hum. Genet. | aeg = 2002}}</ref> <ref name="Mohammad et al (2009)">{{netiviide | url = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2869035/ | pealkiri = Genetic structure of nomadic Bedouin from Kuwait | autor = Mohammad, T; Xue, Y; Evison, M; Tyler-Smith, C | väljaanne = Heredity | aeg = 2009}}</ref> <ref name="Nasidze et al. (2004)">{{netiviide | url = https://www.familytreedna.com/pdf/caucasus.pdf | failitüüp = PDF | pealkiri = Mitochondrial DNA and Y-Chromosome Variation in the Caucasus | autor = Nasidze, I; Ling, EY; Quinque, D; Dupanloup, I; Cordaux, R; Rychkov, S; Naumova, O; Zhukova, O et al | väljaanne = Annals of Human Genetics | aeg = 2004 | vaadatud = 2015-06-10 | arhiivimisaeg = 2017-01-18 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170118221617/https://www.familytreedna.com/pdf/caucasus.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Nasidze et al. (2005)">{{netiviide | url = http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1046/j.1529-8817.2005.00174.x/full | failitüüp = PDF | pealkiri = MtDNA and Y-chromosome Variation in Kurdish Groups | autor = Nasidze, Ivan; Quinque, D; Ozturk, M; Bendukidze, N; Stoneking, M | väljaanne = Annals of Human Genetics | aeg = 2005}}</ref> <ref name="56kdv">Grugni et al. 2012</ref> }} [[Kategooria:Geneetika]] 3hv91unqka72cxxjn4uv6tpr33evxxk 0 308180 7212676 6808366 2026-08-12T09:07:40Z Kuriuss 38125 7212676 wikitext text/x-wiki '''Mellini kliinik''' oli haigla Tartus, mis asus [[Pepleri tänav|Pepleri]] ja [[Vanemuise tänav]]a nurgal (Aia 36, Aia ja [[Pepleri tänav]]a nurgal). Mellini kliinik rajati Tartus 1894. aastal, selle asutas dr. med. [[Johannes Meyer]]. Esialgu tegutses kliinik tagasihoidlikult. 1907. aastal alustati Mellini kliiniku haigemaja ehitamist, see valmis 1911. aastal. Haigla mahutas kuni 75 haigevoodit. Kliiniku juures tegutses ka [[meditsiiniõde]]de kool. Mellini kliiniku hoone hävis [[Punaarmee]] kahuritules augustis 1944. ==Välislingid== *[http://vanadasjad.wordpress.com/2011/02/25/mellini-kliinik/ Fotod] *[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/10/12/18 Mellini kliinik Erakliinikule?], Postimees (1886–1944), nr. 275, 12. oktoober 1939 [[Kategooria:Eesti haiglad]] [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Tartu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Tartu ajalugu]] t9jeh0dnan8dgqt94pgqe3kfm6hld53 0 308529 7212527 7208771 2026-08-12T06:05:00Z Ojassaar 206682 7212527 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Valgesilm-vart | värvus = linnud | pilt = Ferruginous Pochard male RWD3.jpg | pildi_seletus = Isaslind | pilt2 = Ferruginous Pochard female RWD.jpg | pildi2_seletus = Emaslind | seisund = NT | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Aythya nyroca | ID = 22680373 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2019 | IUCN_aasta = 2019}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Vart]] ''Aythya'' | liik = '''Valgesilm-vart''' | binaarne = ''Aythya nyroca'' | binaarse_autor = ([[Johann Anton Güldenstädt|Güldenstädt]], 1770) | sünonüümid = ''Anas nyroca''<br/>''Anas rufa''<br/>''Nyroca nyroca''<br/>''Nyroca obsoleta'' | levikukaart = AythyaNyrocaIUCNver2019 1.png | levikukaardi_seletus = Valgesilm-vardi levila<br/>{{värviruut|#00ff00}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#008000}} – aasta läbi<br/>{{värviruut|#00ffff}} – läbirändel<br/>{{värviruut|#007fff}} – talvitusala }} [[File:Aythya nyroca MHNT.ZOO.2010.11.20.5.jpg|thumb|Munad]] '''Valgesilm-vart''' ehk '''ruskevart''' (''Aythya nyroca'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[lind|linnuliik]]. ==Välimus== Valgesilm-vart on 38–42 cm pikk. Tiib on 178–196 mm pikk, nokk 36–43 mm, jookse 30–35 mm.<ref name='Madge'/> Kaalub 410–650 g.<ref name='del Hoyo'/> Hundsulestikus isaslinnu pea, kael, rind ja küljed on punakaspruunid. Ülapool on peamiselt tumepruun. [[Küüdus]] ja kõhualune on valged. Nokk on hall, nokaots on must. Silmad on valged. Jalad on hallid.<ref name='Madge'/> Puhkesulestikus isaslind sarnaneb emaslinnuga, kuid pea ja rind on punasemad ja silmad on valged.<ref name='Madge'/> Emaslinnu sulestik on tuhmimat tooni ja pruunikam kui isaslinnul. Nokk ja jalad on hallid. Silmad on pruunid.<ref name='Madge'/> Udusulis poja ülapool on hallikaspruun, alapool on kollakas.<ref name='del Hoyo'/> ==Levik== Valgesilm-vardi pesitsusala ulatub Põhja-[[Aafrika]]st<ref name='Djelailia'/> ja Lääne-[[Euroopa]]st Lääne-[[Mongoolia]]ni. Talvitavad [[Vahemeri|Vahemere]] ääres, [[Sahara-tagune Aafrika|Sahara-taguses Aafrikas]], [[Lähis-Ida]]s, [[Hindustani poolsaar]]el ja Kagu-[[Aasia]]s.<ref name='del Hoyo'/> Eestis on valgesilm-vart eksikülaline.<ref name='Kumari'/> Valgesilm-vardid pesitsevad [[padur]]ates ja järvede ääres. Talvel elavad ka aeglase vooluga jõgede ääres ja rannikul.<ref name='Madge'/> ==Toitumine== Valgesilm-vardid toituvad veetaimedest, selgrootutest, [[kahepaiksed|kahepaiksetest]] ja väikestest [[kalad]]est.<ref name='del Hoyo'/> ==Pesitsemine== Valgesilm-vardid pesitsevad üksikult või hajusates [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa on ehitatud pilliroost, lehtedest ja rohust ning vooderdatud udusulgedega.<ref name='del Hoyo'/> Kurnas on 6–14 muna<ref name='del Hoyo'/> mõõtmetega 51,4 × 37,5 mm.<ref name='Djelailia'/> Haudevältus on 25–27 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 55–60 päeva vanuselt.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=617 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Madge'>{{Raamatuviide |pealkiri=Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world |perekonnanimi=Madge |eesnimi=Steve |kirjastus=Christopher Helm |aasta=1992 |isbn=0713636475 |koht=London |lehekülg=252–253 |url=https://archive.org/details/wildfowlidentifi0000madg |perekonnanimi2=Burn |eesnimi2=Hilary}}</ref> <ref name='Kumari'>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=37}}</ref> <ref name='Djelailia'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Distribution and breeding ecology of the Ferruginous Duck Aythya nyroca in Algeria |ajakiri=Ostrich |perekonnanimi=Djelailia |eesnimi=Assia |kuupäev=2018 |url=https://www.researchgate.net/profile/Boudjema-Samraoui/publication/319486299_Distribution_and_breeding_ecology_of_the_Ferruginous_DuckAythya_nyrocain_Algeria/links/59b02a41458515a5b484d8f8/Distribution-and-breeding-ecology-of-the-Ferruginous-DuckAythya-nyrocain-Algeria.pdf |aastakäik=89 |üksiknumber=1 |lehekülg=5–12 |perekonnanimi2=Baaziz |eesnimi2=Nasser |perekonnanimi3=Samraoui |eesnimi3=Farrah |perekonnanimi4=Alfarhan |eesnimi4=Ahmed H. |perekonnanimi5=Samraoui |eesnimi5=Boudjéma |doi=10.2989/00306525.2017.1313331}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Aythya nyroca|Valgesilm-vart}} * [https://www.youtube.com/watch?v=s-rO8vPSC8o Valgesilm-vart YouTube'is] * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] gyi7vofouji7e4zso2onwu6cv6f00xt 0 308628 7212591 7183615 2026-08-12T07:33:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212591 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} '''Holger Marjamaa''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1992]]<ref>[https://web.archive.org/web/20211015210345/https://www.noortejazz.ee/en/archives/visioon-2018-en/23-holger-marjamaa-trio-feat-benny-benack-iii Holger Marjamaa Trio feat. Benny Benack III] Noortejazz</ref> [[Tallinn]]as) on eesti (džäss)[[pianist]] ja [[helilooja]]. ==Noorpõlv ja haridus== Haruldase talendina hakkas ta ema ja vanema venna eeskujul imiteerima ja laulma klassikalise muusika palu ning džässloomingut, mängides neid palasid [[klaver]]il kuulmise järgi, omaenda improvisatsiooniliste täiendustega. Kuueaastaselt astus ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]i, kus õppis klassikalist klaverit, ning seitsmeaastaselt hakkas käima lisaks džässklaveri ja trummi eratundides. Esimest korda esines Holger Marjamaa [[Estonia kontserdisaal]]is seitsmeaastaselt ja oma esimese džässkontserdi andis kaheksa-aastaselt. 12-aastaselt avanes Holgeril võimalus saada eratunde David Kikoskilt, mis avaldasid talle suurt mõju. Pärast lõpetamist asus Holger õppima [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]sse (klassikaline klaver, jazzklaver ja kompositsioon), [[Sibeliuse Akadeemia]]sse džässklaveri erialale ning seejärel Manhattani Muusikakooli, mille lõpetas džässklaveri erialal 2016. aastal. Holger Marjamaa on klaverit õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is (professor [[Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=Holger Marjamaa: „Igal pianistil peab olema oma kõla“ |url=http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019225853/http://www.jazzkaar.ee/et/menu-uudised/jazzkaare-uudis/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ning džässklaveri erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s, [[Sibeliuse Akadeemia]]s ja [[Manhattan School of Music]]u kõrgkoolis. ==Konkursid ja kontserttegevus== Ta on osalenud muusikakonkurssidel, mänginud ja esinenud mitme [[orkester|orkestriga]] ning andnud kontserte Eestis, [[Island]]il, [[Läti]]s, [[Ungari]]s, [[Soome]]s, [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l<ref>{{Netiviide |pealkiri=HOLGER MARJAMAA Järvi Summer festival kodulehel |url=http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2014-10-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141019205423/http://2012.archive.parnumusicfestival.ee/et/holger-marjamaa/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on esinenud näiteks koos selliste muusikutega nagu [[Dennis Chambers]], [[Lizz Wright]], [[Lonnie Liston Smith]], [[John Riley]], [[Steve Wilson]], [[Mike Phillips]], [[Jukkis Uotila]], [[Lee Ritenour]], [[Mark Gross]], [[Chris Botti]]. Väga tiheda graafikuga käis Marjamaa kontserte andmas peamiselt koos Grammy auhinna võitnud trompetisti Chris Bottiga (2019–2023). Holgeri soolokarjäär on tõusnud kiires tempos{{lisa viide}} ning ta annab palju soolokontserte üle maailma.{{lisa viide}} Samuti käib ta{{millal}} regulaarselt kontserte andmas oma Euroopa trioga (Jussi Lehtonen, Heikko Remmel) ja Ameerika Trioga (Lee Pearson II ja Alex Claffy). Ta on plaadistanud koos Lee Ritenouri, Chris Botti, Dennis Chambersi, Randy Breckeri, Miguel Zenoni, Lizz Wrighti, David Kikoski, Lonnie Liston Smithi, John Riley, Chad Lefkowitz-Browni, Bennyga Benack III, Arturo Sandovali, Steve Wilsoni, Jukkis Uotila, Paul Bollenbacki, Ben Wolfe, Robben Fordi, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Dallase Sümfooniaorkestri ja paljude teistega. ==Tegevus Ameerika Ühendriikides== Holger Marjamaa elab New Yorgis alates 2015. aastast.{{lisa viide}} Täiskasvanuks saanud imelaps on nüüdseks üks USA, Euroopa ja Aasia nõutumaid pianiste.{{lisa viide}} 2015. aastal esines Holger New Yorgis president Ilvesele tema auks korraldatud vastuvõtul, kus sai ka paar nooti koos mängitud.{{lisa viide}} 2020. aasta detsembris külastas Marjamaa kontserti president [[Alar Karis]], kes käis teda kuulamas New Yorgi džässiklubis Blue Note.{{lisa viide}}  (Holger Marjamaa on võitnud palju auhindu nii oma džäss- kui ka klassikalise klaveri esitustega. Ta on Eesti Noore Jazzitalendi auhinna (Tallinn, Eesti; 2013) laureaat. Holger Marjamaa on esinenud USAs, paljudes ja Euroopa ja Aasia riikides, esinemispaikades ja festivalidel nagu Seoul Jazz Festival (2023), Monterey Jazz Festival, Dallase sümfoonia, Atlanta Symphony Hall, Sony Hall, Lincoln Center (Dizzy's Club), Mezzrow Jazz Club, Smalls Jazz Club, Blue Note Tokyo, Blue Note New York (2019–2023), Blue Note Beijing, Blue Note Jazz Cruise, Blue Note Shanghai jne. Marjamaa on välja andnud kaks sooloalbumit ning ta on esinenud külalisena või kõrvalmängijana enam kui 30 albumil. Holgeri esimese sooloalbumi väljaandmist toetas eesti ajaloo- ja kultuurihuvilisi ettevõtjaid koondav Barclay de Tolly Sõprade Klubi.) ==Tunnustus== *2021 – Eesti Jazzliidu ja festivali Jazzkaar [[aasta džässmuusik]]<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/94395163/fotod-selgusid-eesti-jazziauhinnad-2021-voitjad-aasta-jazzmuusikuks-valiti-holger-marjamaa|pealkiri=FOTOD {{!}} Selgusid Eesti Jazziauhinnad 2021 võitjad! Aasta Jazzmuusikuks valiti Holger Marjamaa|väljaanne=EPL|aeg=25.08.2021|vaadatud=26.08.2021}}</ref> *2024 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (säravate ülesastumiste eest maailma džässilavadel) ===Konkursisaavutused=== *2010 – VIII [[rahvusvaheline Frédéric Chopini konkurss]] (III preemia vanima vanuserühma kategoorias)<ref>{{Netiviide |url=http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |pealkiri=Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste saavutused konkurssidel ja festivalidel 2009/2010. õppeaastal |vaadatud=2014-10-19 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305104953/http://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/tulemused-muusikas09-10.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> *2011 – II [[Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss]] (II koht/preemia) *2011 – konkurss [[Helmi Valtman]]i stipendiumile (500 eurot) (I koht) <ref>[http://www.ema.edu.ee/?newsID=398 Helmi Valtmani stipendiumikonkursi võitis Holger Marjamaa]</ref> *2013 – Grand Prix XXIV rahvusvahelisel džässklaverikonkursil (Vilnius, Leedu) *2018 – Thelonious Monk Jazz Piano Competitioni konkursil poolfinaali jõudmine ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.jazzkaar.ee/et/home/item/holger-marjamaa-igal-pianistil-peab-olema-oma-kola.html Jazzkaar: Holger Marjamaa] * [https://vikerraadio.err.ee/1609013498/andres-oja-kulas-on-holger-marjamaa/1c78fd3205c7b5556308c727a19cc01b 04.07.23 Andres Oja intervjuu. Esimene vihje] * [https://kultuur.err.ee/1609030163/holger-marjamaa-mind-on-terve-elu-umbritsenud-ilusad-inimesed 10.07.23 ERR. Suur intervjuu] * [https://kultuur.postimees.ee/7811578/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti/comments Pianist Holger Marjamaa: Postimees] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120215724/pianist-holger-marjamaa-annab-septembris-eestis-kolm-suurt-kontserti 11.07.23 Delfi: Holger Marjamaa] * [https://bublik.delfi.ee/statja/120217267/v-sentyabre-dzhazovyy-pianist-holger-maryamaa-dast-tri-bolshih-koncerta-v-estonii 17.07.23 Delfi Bublik: Holger Marjamaa] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-holger-marjamaa-vabana-sundinud-423167 19.08.23 Päevatee. Vikerraadio] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin/158839 02.09.23 Neeme Raud. Intervjuu] * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120228701/muusiku-ja-arimeeste-uhine-kingitus-muusikakoolide-opetajatele-ja-opilastele-kolme-kontserdi-piletid-odavamaks 02.09.23 Delfi / Kroonika] * [https://kultuur.err.ee/1609088672/holger-marjamaa-anne-ermist-ta-on-alati-valmis-koostooks 04.09.23 ERR Menu] * [https://kultuur.postimees.ee/7848237/suur-kingitus-kuulus-pianist-teeb-eesti-kontsertidel-opetajatele-opilastele-uhke-soodustuse 04.09.23 Postimees online] * [https://vikerraadio.err.ee/1609092308/holger-marjamaa-jagab-end-usa-ja-euroopa-dzassipubliku-vahel 07.07.23 Vikerhommik] * [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/erasponsorid-saastsid-maailmakuulsat-piansti-noudepesu-toodest 07.09.23 Äripäeva Raadio] * [https://www.ohtuleht.ee/elu/1091708/holger-marjamaa-suurlinnas-nagu-new-york-void-alguses-peksa-saada-see-linn-vaatab-kas-toused-pusti-voi-mitte 09.09.23 Õhtulehe suur intervjuu] {{JÄRJESTA:Marjamaa, Holger}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] bon64r6ggk1czobyk1efxpeylvb2ifw 0 311768 7212621 7075564 2026-08-12T08:06:34Z Robert Treufeldt 9117 7212621 wikitext text/x-wiki '''Priit Prillup''' (aastani [[1935]] '''Boris Prillup'''; [[1. aprill]] [[1909]] [[Narva]] – [[17. oktoober]] [[1986]] [[Lilyfield]] [[Austraalia]]) oli eesti näitleja. Ta lõpetas [[1928]]. aastal [[Narva]]s gümnaasiumi. Ta mängis 1930. aastatel Narva teatris ja Rakvere näiteringis ning töötas ametnikuna [[Rakvere linnavalitsus]]es. Aastatel [[1940]]–[[1944]] oli ta [[Rakvere Teater|Rakvere Teatri]] näitleja. Põgenes [[1944]]. aastal Saksamaale, oli [[Schwarzenbek]]i ja [[Geislingen]]i Eesti rahvuskoondise teatri rajajaid. Läks [[1949]]. aastal Austraaliasse, mängis [[1951]]. aastast [[Sydney Eesti Teater|Sydney Eesti Teatris]]. == Rolle == * [[1940]] [[Tammsaare]] / [[Andres Särev]] "Andes ja Pearu" (Indrek ja Juss) * [[1942]] [[Eduard Vilde]] "Side" (Jaak Grünberg) * [[1943]] [[Tammsaare]] / [[Andres Särev]] "Karin ja Indrek" (Sutt ja Rönee) * 1943 [[Maria Jotuni]] "Mehe küljeluu" (Yrjö Kallio) * [[1947]] [[Yrjö Soini|Agapetus]] "Patuoinas" (Koikkalainen) * [[1948]] [[Tennessee Williams]] "Klaasmenažerii" * 1948 ja [[1952]] '''A. Sepp''' "Kuldsed väravad" (Oja) * [[1955]] [[August Mälk]] "Mees merelt" (Laas Räimes) == Isiklikku == Ta oli [[1937]]. aastast abielus [[Elli Varts]]iga. Neil on poeg Peeter Prillup, kes emigreerus Eestist Austraaliasse 1989. aastal. {{JÄRJESTA:Prillup, Priit}} [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsusametnikud]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1986]] 2vwttp6ovd0eejdfftwxb2f1z4qh9np 0 311771 7212626 6714062 2026-08-12T08:09:45Z Robert Treufeldt 9117 7212626 wikitext text/x-wiki '''Jaan Mürk''' ([[29. november]] [[1908]] [[Palupera]] – [[19. jaanuar]] [[1997]] [[Sydney]]) oli eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht. Ta õppis aastatel [[1934]]–[[1936]] [[Tartu Näitekunsti Stuudio]]s. Aastatel [[1936]]–[[1941]] oli ta näitleja [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] (aastal [[1941]] ka teatri direktor). Saksa võimud arreteerisid ta 4.09.1941 ning ta oli aastatel [[1944]]–[[1945]] [[Stutthofi koonduslaager|Stutthof]]i ja [[Biesingeni koonduslaager|Biesingeni koonduslaagris]]. Aastatel [[1945]]–[[1949]] mängis ja lavastas ta Eesti Rahvusteatris [[Schwarzenbek]]is ja [[Oldenburg]]is. Aastatel [[1950]]–[[1961]] mängis ja lavastas ta [[Sydney Eesti Teater|Sydney Eesti Teatris]], olles aastatel [[1950]]–[[1954]] ka teatri juht. == Lavastusi == * [[1947]] [[Tammsaare]]/[[Kaarel Söödor]] "Karin ja Indrek" * 1947 [[Mārtiņš Zīverts]] "Mülkasoo" * [[1948]] '''A. Sepp''' "Kuldsed väravad" * 1948 [[Louis Verneuil]] "Saadan" * [[1949]] [[Tennessee Williams]] "Klaasmenažerii" * [[1952]] '''A. Sepp''' "Kuldsed väravad" * 1952 [[Louis Verneuil]] "Saadan" * [[1954]] [[Hugo Raudsepp]] "Oheliku orjaveri" * [[1955]] [[August Mälk]] "Mees merelt" * [[1961]] [[Enn Vaigur]] "Kraavihallid" == Rolle == * [[1936]] [[Tammsaare]] "Kuningal on külm" (Ülempreester) * [[1937]] [[Alexandre Dumas noorem|Alexandre Dumas]] "Daam kameeliatega" * [[1939]] [[Erskine Caldwell]]/[[Jack Kirkland]] "Tubaka tee" (Lov Bensey) * [[1940]] '''H. Nowaczynski''' "Tseesar ja inimene" (Andrei Kopernik) * [[1941]] [[Maksim Gorki]] "Põhjas" (Bubnov) * [[1946]] [[Lydia Koidula]]/[[Kaarel Söödor]] "Ojamölder ja tema minia" (Kirja-Tiits) * [[1948]] [[Hugo Raudsepp]] "Vedelvorst" (Kustav) {{JÄRJESTA:Mürk, Jaan}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Austraalia näitlejad]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 3rxj4hmcxgcxjzgjp209izpzxf6e212 0 313951 7212306 6992403 2026-08-11T13:46:47Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kunstirühmitused]] 7212306 wikitext text/x-wiki '''Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valitsuse korraldusel 1942. aastal [[Jaroslavl]]i kogunenud eestlastest kunstnike ja graafikute kogum.<ref name="EE"/> EK(b)P Keskkomitee otsusega määrati 25. aprillil 1942 kolmeliikmeline kunstnikke organiseeriv büroo, koosseisus [[Adamson-Eric]], [[Aino Bach]] ja [[Richard Sagrits]], sekretärina töötas [[Boris Lukats]]. Sama aasta juulis asutati maalijate ja graafikute ühis[[ateljee]]<ref name="EE"/>, kus asusid tööle [[Priidu Aavik]], [[Arnold Alas]], [[Märt Bormeister]], [[Karl Burman noorem|Karl Burman (noorem)]], [[Eduard Einmann]], [[Alo Hoidre]], [[Jaan Jensen]], [[Ernst Kollom]], [[Paul Luhtein]], [[Evald Okas]], [[Eugen Vaino]], [[Hendrik Vitsur]]. Skulptorid [[Aleksander Kaasik]], [[Enn Roos]], [[Garibaldi Pommer]] ja [[Ferdi Sannamees]] asusid tööle Moskvas.<ref>[[Leo Soonpää]], Nõukogude Eesti preemiate saajad kujutava kunsti ja arhitektuuri alal. Jaroslavli kollektiiv - [[Sirp ja Vasar]], 21.07.1947</ref> Kollektiivi esimeseks ühiseks suurürituseks oli osalemine näitusel "Suur Isamaasõda", mis avati 7. novembril 1942 [[Moskva]]s. Näitusel osales 11 eesti kunstnikku 18 teosega. Järgmisel aastal osaleti [[Punaarmee]] 25. aastapäeva tähistaval näitusel "Rinne ja tagala" ja [[Lydia Koidula]] 100. sünniaastapäeva näitusel. Kollektiiv tegi õppesõidu [[Palehh]]i. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes 1943. aastal Moskvas toimunud [[Jüriöö ülestõus|jüriöö ülestõusu]] 600. aastapäevale pühendatud näitus. 1943. aastal asutati mõnede kollektiivi liikmete eestvedamisel [[Eesti Nõukogude Kunstnike Liit]].<ref name="EE" /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 166.</ref>}}[[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Eesti kunstirühmitused]] engi5biw65imkehtot0r17x5s6pkrhe 0 317169 7212330 7163023 2026-08-11T14:16:02Z ~2026-44322-85 235244 /* Välislingid */ 7212330 wikitext text/x-wiki {{Kool |Nimi = Kohtla-Järve Järve Kool |Pilt = |Pildiallkiri = |Asutatud = [[1921]] |Koolitüüp = [[põhikool]] |Direktor = Madli Sarv |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = [[Kohtla-Järve]] |Maakond = [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |Vald = |Asula = |Aadress = Katse 2 |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = [https://jarve.edu.ee/uudised Järve Cool] |Kodulehekülg = [https://jarve.edu.ee Kohtla-Järve Järve Kool] |Moto = |Laiuskoord = |Pikkuskoord = |Logo = |Kooli logo = }} '''Kohtla-Järve Järve Kool''' (2019. aastani ''Kohtla-Järve Järve Gümnaasium'') on [[põhikool]] [[Kohtla-Järve]]l. == Ajalugu == [[Fail:Kohtla-Järve koolihoone, 1938.jpg|pisi|Anton Lembit Soansi projekti järgi 1938. aastal valminud koolimaja]] [[Fail:Kohtla-Järve koolihoone.jpg|pisi|Kohtla-Järve koolihoone, 1938-1939]] Kooli ajalugu algab 1921. aastal, mil Kohtla-Järve kaevanduse haridusseltsi eestvõttel rajati Kohtla-Järvele neljaklassiline algkool.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304201955/http://www.virumaa.ee/2002/05/ve-jarve-gumnaasium-80/ Järve Gümnaasium – 80!], virumaa.ee, 9. mai 2002</ref> Kool tegutses kahes barakkelamus 1937/1938. õppeaastani. 1938. aastal valmis [[Anton Lembit Soans|Anton Lembit Soansi]] projekti järgi Spordi tänavale uus koolimaja, milles oli ruumi 522 õpilasele. Koolimaja taha rajati spordiplats ja ujumisbassein mõõtmetega 110 × 20 meetrit. Spordiplatsi juurde rajati 1938. aastal ka tribüüniga laululava ning seal toimus [[7. august]]il [[1938]] Kohtla-Järve I laulupäev. Kooli ehitust rahastas [[AS Eesti Põlevkivitööstus]].<ref name="kooli-kodu">[https://web.archive.org/web/20160305004929/http://www.jarve.edu.ee/history/torn/ih2.html Kooli koduleht], jarve.edu.ee, vaadatud 24. veebruaril 2013</ref> Õppetööd alustati selles majas 1939. aasta septembris.<ref>[https://web.archive.org/web/20090110095407/http://www.jarve.edu.ee/history/torn/iih1.html Kooli koduleht], jarve.edu.ee, vaadatud 24. veebruaril 2013</ref> Hoone on kantud [[Kultuurimälestiste register|kultuurimälestiste registrisse]].<ref name="mälestis" /> Alates 1971. aastast tegutseb kool Katse tänaval.<ref>{{Netiviide |url=https://www.jarve.edu.ee/history/katse2/ |pealkiri=Kooli ajalugu (1971–2007) |vaadatud=2021-03-21 |arhiivimisaeg=2021-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210419052054/https://www.jarve.edu.ee/history/katse2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kui 2013. aastal algasid arutelud riigigümnaasiumi rajamise üle Kohtla-Järvele, kaaluti uue kooli jaoks renoveerida Spordi tänaval asuv kaitsealune koolimaja.<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/6593824/kohtla-jarve-riigigumnaasium-tuurib-vanalinna Sommer-Kalda, Sirle. Kohtla-Järve riigigümnaasium tüürib vanalinna.] [[Põhjarannik]], 8. jaanuar 2014.</ref> Hoone renoveerimine osutus aga liiga kalliks ja 2019. aasta septembris avati [[Kohtla-Järve Gümnaasium]] (riigigümnaasium) Pärna tänaval.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/79244516/mailis-reps-avaldab-tana-kohtla-jarvele-loodava-riigigumnaasiumi-kavandi Raudsik, Heliis. Mailis Reps avaldab täna Kohtla-Järvele loodava riigigümnaasiumi kavandi.] Delfi, 21. august 2017.</ref> Pärast riigigümnaasiumi asutamist jätkas senine Kohtla-Järve Järve Gümnaasium põhikoolina ja kannab nime '''Kohtla-Järve Järve Kool'''.<ref>[https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=302 Õppeasutuse üldandmed: Kohtla-Järve Järve Kool]. EHIS, vaadatud 21.03.2021.</ref> == Nimi == Kool on 1939. aastast kandnud nimetusi:<ref name="kooli-kodu" /> * 1939–1943 Kohtla-Järve Algkool * 1943–1945 Kohtla-Järve Mittetäielik Keskkool * 1945–1947 Kohtla-Järve Keskkool * 1947–1949 Kohtla-Järve Eesti Keskkool * 1949–1996 Kohtla-Järve 1. Keskkool * 1996–2019 Kohtla-Järve Järve Gümnaasium * 2019. aastast Kohtla-Järve Järve Kool == Kooli muuseum == Koolis asub muuseum. Muuseumi eelkäija oli [[Helgi Viirelaid|Helgi Viirelaiu]] kooli juurde asutatud Lahingukuulsuste tuba.<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarve.edu.ee/history/katse2/osa1a.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-07-30 |arhiivimisaeg=2015-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150202161503/http://www.jarve.edu.ee/history/katse2/osa1a.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Vilistlasi == {{veergude loend|laius=10em| * [[Aime Aarmaa]] * [[Riho Altnurme]] * [[Arvo Aun]] * [[Ants Erm]] * [[Erik Gamzejev]] * [[Üllar Jaaksoo]] * [[Heino Kaljuste]] * [[Renee Kelomees]] * [[Urve Kilk]] * [[Margus Kirja]] * [[Teet Korsten]] * [[Erich Kuus]] * [[Kalle Küttis]] * [[Maris Lauri]] * [[Daniel (Lepisk)]] * [[Piret Niglas]] * [[Enn Nurk]] * [[Urmas Oru]] * [[Aili Paju]] * [[Valdo Pant]] * [[Priit Rooden]] * [[Üllar Saaremäe]] * [[Heili Sibrits]] * [[Viktor Siilats]] * [[Hirvo Surva]] * [[Villu Vane]] * [[Hillar Vimberg]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="mälestis">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13886 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.jarve.edu.ee/ Kooli koduleht] {{koord|NS=59.3995473|EW=27.2944849|piirkond=EE-45}} [[Kategooria:Kohtla-Järve koolid]] 1103q8f1tbmtt5a0hb6cfqcz3xq7y62 0 322853 7212509 7175748 2026-08-12T02:49:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212509 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Wacker Rasiermesser auf Streichriemen.jpg|pisi|Habemenuga ja teritusrihm]] [[Fail:Zur Kunst sich zu rasiren.png|pisi|Habemeajamisõpetus habemenoaga Saksamaal, 1846. aastal]] [[Fail:Mit_scharfer_Klinge._Rasiermesser_aus_Solingen.webm|pisi|Solingeni habemenugade valmistamine 2002. aastal]] [[Fail:PSM V35 D806 Bronze knife.jpg|pisi|Pronksist habemenuga Rootsist]] [[Fail:Rasiermesserköpfe.png|pisi|Habemenoa tera: 1) täisnurkne; 2) kumer; 3) Prantsuse stiilis; 4) Hispaania stiilis]] [[Fail:Mej. Griet Lueskes vijftig jaar barbierster Weeknummer 34-06 - Open Beelden - 70986.ogv|pisi|Habemenoaga raseerimine Hollandis 1934. aastal]] [[Pilt:Open Razor with double stabiliser.JPG|pisi|Habemenuga]] '''Habemenuga''' on käänispeaga [[nuga]], millega aetakse [[habe]]t ja [[Raseerimine|raseeritakse]] [[Lõug|lõuga]].<ref>{{Netiviide|autor=New Zealand Qualifications Authority|url=https://www.nzqa.govt.nz/nqfdocs/units/pdf/10647.pdf|pealkiri=Wet shave facial hair using a cutthroat razor|väljaanne=NZ Hair and Beauty Industry Training Organisation Inc|aeg=2019|vaadatud=08.02.2021}}</ref> Habemenuga oli kunagi põhiline [[habemeajamine|habemeajamisvahend]], nüüdseks on selle välja vahetanud [[žilett]] ehk terapardel, millele kinnitatakse asendatavad žiletiterad. 1950. aastatest on hakatud aina enam eelistama [[elektripardleid]]. Sellele vaatamata on habemenoad säilitanud teatud turuosa ning kasutajad võivad habemenuge, õppematerjale ja soovitusi hankida mitmetest [[foorum|foorumitest]] ja tootjatelt. Nii [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s (eriti [[Jaapan]]is) kui ka Põhja-Ameerikas leidub endiselt habemenugade valmistajaid. Samuti ostetakse-müüakse vanu habemenuge.<ref>{{Netiviide|autor=Raukas, Mart|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69127567/habemenuga?|pealkiri=Habemenuga|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=9. august 2007|vaadatud=08.02.2021}}</ref> Habemenoa teritamine [[luisu]] või [[teritamisrihmaga]] eeldab kasutajalt märkimisväärset vilumust ja sellega habeme ajamine nõuab ettevaatlikkust. Nende oskuste omandamine moodustas kunagi suure osa juuksurite-habemeajajate koolide õppekavast. ==Ajalugu== Nugasid on habeme ajamiseks kasutatud tuhandeid aastaid. Habemenoad on olnud erineva kuju (näiteks poolkuu) ja suurusega ning materjalist (pronks, raud), samuti võis see olla kahe teraga.<ref>{{Netiviide|autor=Woollaston, Victoria|url=https://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-2837660/The-Bronze-Age-BEARD-TRIMMER-4-000-year-old-razor-used-facial-hair-tidy-unearthed-Siberia.html|pealkiri=The Bronze age beard trimmer: 4000-year-old razor used to keep facial hair tidy unearthed Siberia|väljaanne=Mail online|aeg=17. november 2014|vaadatud=11.02.2021}}</ref> Esimesi kitsa [[Lõiketera|lõiketeraga]] terasest habemenuge hakkas 1680. aastal müüma üks [[Inglismaa]] [[Sheffield]]i tootja. 1740. aastal hakkas [[Benjamin Huntsman]] valmistama habemenuge, millel olid kaunistustega [[Käepide|käepidemed]] ja [[Nõgus|nõgusaks]] [[Lihvimine|lihvitud]] külgedega lõiketerad. Ta valmistas neid [[Valuteras|valuterasest]], kasutades selleks enda leiutatud meetodit. Mõni aeg hiljem võtsid ka prantslased Huntsmani meetodi kasutusele – esialgu küll tõrksalt.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.whatis180.com/history-of-straight-razors/|pealkiri=History of Straight Razors|väljaanne=Whatis180|aeg=|vaadatud=08.02.2021|arhiivimisaeg=14.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214203946/https://www.whatis180.com/history-of-straight-razors/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Inglismaa]] tootjad olid prantslastest veelgi tõrksamad uut moodust proovima ning tegid seda alles pärast seda, kui olid näinud selle edukust [[Prantsusmaa]]l.<ref name=":0" /> Sheffieldi [[teras]], [[kõrgpoleeritud]] teras, mida kutsuti ka Sheffieldi hõbeteraseks ja mis oli tuntud kõrgläike poolest, peetakse eriti [[Kvaliteet|kvaliteetseks]] ning seda kasutab Prantsusmaal tänapäevani näiteks selline tootja nagu [[Thiers Issard]]. Habemenuga oli enne 20. sajandit kõige levinum [[habemeajamisvahend]] ning see oli paljudes riikides kuni 1950. aastateni eelistatuim raseerimisvahend.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Aru, Erik|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/51054225/toode-enne-habemeajamisnoa-leiutamist-kasutasid-inimesed-merikarpe?|pealkiri=TOODE: Enne habemeajamisnoa leiutamist kasutasid inimesed merikarpe|väljaanne=Delfi Ärileht|aeg=30. august 2006|vaadatud=08.02.2021}}</ref> Habemenoa esimeseks tõsiseks konkurendiks oli [[King Camp Gillette|King C. Gillette]]’i toode: kahe lõiketeraga [[terapardel]], millel olid väljavahetatavad [[Žilett|žiletiterad]]. Nende uute ja ohutumate raseerimisvahendite kasutamine ei nõudnud erilist vaeva. Žiletiterasid oli keeruline teritada ja need tuli pärast kasutamist ära visata – kui neid üritati kauem kasutada, hakkasid terad roostetama. Samuti oli terapardel ühekordse ostu korral [[Odav|odavam]], kuid selle kauaaegsem kasutamine kujunes habemenoast kulukamaks. Pikaajalisel kasutamisel ilmnevatele eelistele vaatamata kaotas habemenuga märkimisväärse osa turust. Kuna habemeajamine muutus nüüd lihtsamaks ja mehed hakkasid end rohkem ise raseerima, vähenes ka nõudlus habemenoaga raseerimise teenust pakkuvate [[Habemeajaja|habemeajajate]] järele.<ref name=":1" /> == Habemenuga Eestis == Eesti läänerannikul [[Kaseküla|Kasekülas]] on 1973. aastal leitud [[Kivikirstkalme|kivikirstkalmest]] tõenäoliselt ligi tuhat aastat eKr maetud [[Pronks|pronksist]] habemenuga.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Kaseküla kivikirstkalme ja kiviaegne asulakoht |url=https://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/kasekula-asulakoht-1 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116062927/https://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/kasekula-asulakoht-1 |arhiivimisaeg=16.01.2021 |vaadatud=11.02.2021 |väljaanne=Arheoloogiga Läänemaa teedel}}</ref> [[Siksälä]] külast [[Võrumaa|Võrumaalt]] on kalmust leitud kaks 14. sajandi habemenuga. Mõlemad noad olid liigendjätkega ja koolutatud teraga klappnoad, needi abil tekitatud [[Liigend|liigendiga]] puuplaatidest pideme vahel. Sarnaseid nuge on leitud [[Otepää]] linnamäelt (12.–13. sajand) ja [[Madi kalme|Madi kalmest]] Viljandimaalt.<ref>{{Netiviide |autor=Valk, Heiki; Laul, Silvia |aeg=2014 |pealkiri=Siksälä kalme I Muistis ja ajalugu |url=http://www.arheo.ut.ee/docs/siksali-I-veebi-.pdf |vaadatud=11.02.2021 |väljaanne=Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Arheoloogia osakond }}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Pronksiaeg|Pronksiaja]], arvatavasti [[Jüütimaa|Jüütimaalt]] pärinev habemenuge on leitud ka põhjarannikult [[Rebala kivikalmed|Rebala]] kivikirstkalmest.<ref>{{Netiviide |autor=Cumulus Consulting OÜ Alutaguse Matkaklubi MTÜ |aeg=detsember 2007 |pealkiri=REBALA MUINSUSKAITSEALA TURISMITOOTE TERVIKKONTSEPTSIOON JA VÄLJAARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2008-2013 |url=https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4204831/Rebala_terviktoote_kontseptsioon_loplik.pdf/a48c5abb-069f-4eb6-9e3f-8763d37ae263 |vaadatud=11.02.2021 |väljaanne= |arhiivimisaeg=22.03.2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180322154432/https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4204831/Rebala_terviktoote_kontseptsioon_loplik.pdf/a48c5abb-069f-4eb6-9e3f-8763d37ae263 |url-olek=ei tööta }}</ref> Habemenoad olid meestele hädavajalikud alates ajast, kui suurte habemete mood 19. sajandi lõpul hakkas taanduma. Habemenoad levisid pigem vabrikukaubana. Veel 1935. aastal kingiti neid noormeestele [[Leer|leerist]] läbisaamise puhul.<ref name=":12">{{Netiviide |pealkiri=Raplamaa Sõnumid 29 juuli 2020 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20200729.2.7.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ==Habemenoa osade kirjeldus== Habemenoa osad ja nende funktsioon: [[Nuga|noa]] kitsam ots pöörleb ümber [[Telg|telje]] ehk tihvti. Tihvt paikneb kahe seda kinni hoidva detaili vahel, mis moodustavad käepideme. Noa tagaotsa kitsas, teisele poole tihvti jääva osa üles kaarduvat lõiku kutsutakse noasabaks ja see toimib [[Hoob|hoovana]], mille abil lõiketera [[Käepide|käepidemest]] välja käänatakse. Lisaks saab raseerimise ajal noasabale ühe või kahe [[sõrm]]e toetamisega lõiketera [[Stabiliseerimine|stabiliseerida]]. Noasaba ja lõiketera vaheline kitsas lõik on vars. [[Vars|Varre]] küljes on mõnikord ilustatud dekoratiivelemendid ja päritolumaale viitav märk. Varre üla- ja alaosa võivad vahel [[rihveldatud]] olla. Lõiketera varrepoolset kumerat nurka kutsutakse noakannaks. Habemenoa ülemist nüri serva nimetatakse noaseljaks, selle vastas paiknevat teravat serva kutsutakse lõiketeraks. Habemenoa otsa, mis asub noasaba vastas, kutsutakse noakiiluks. Noa käepidemes on tavaliselt kaks, mõnikord ka kolm tihvti. Kui habemenoal on kolm tihvti, siis kolmas, omamoodi [[Puks|distantspuks]], asub käepideme keskosas ja see on tavaliselt [[plastmass|plastmaterjal]]iga kaetud. Selle funktsiooniks on hoida käepideme külgede vahel [[Distants|distantsi]], et neid poleks võimalik kokku pigistada. Kui habemenuga käepidemesse murtakse, on noatera juhuslike vigastuste eest kaitstud ja ka noa kasutaja ei saa end kogemata vigastada. Pärast noa käepidemesse käänamist toimib noaselg, mis on lõiketerast paksem ja sageli kumera läbilõikega, iseenesliku lukustina, takistades noa edasi liikumist ning käepideme teiselt poolelt välja tulemist. Käepideme külgede ja noasaba vahelist [[Hõõre#Liugehõõre|liugehõõret]], mis tekib tihvti juures, nimetatakse pingeks ja see määrab selle, kui kergelt nuga pöördepunkti ümber liigub. Kasutaja ohutuse tagamiseks peab mingi pinge olemas olema, et nuga lahti või kinni käänates liiga vabalt liikuma ei pääseks. == Tänapäev == Habemenuga on Eestis olnud viimased paar aastakümmet juuksurite töövahend ja selle kasutamise oskust eeldatakse neilt tänini.<ref>{{Netiviide|autor=Sillo, Aime|url=https://www.sakuvald.ee/documents/379795/18428215/Saku_Sonumid_4_2018_1_21.pdf/77444432-c749-44e4-bb1c-00ac049765ed|pealkiri=Linnulennul möödunud aastad|väljaanne=Saku Sõnumid|aeg=märts 2018|vaadatud=11.02.2021|arhiivimisaeg=21.10.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191021102645/https://www.sakuvald.ee/documents/379795/18428215/Saku_Sonumid_4_2018_1_21.pdf/77444432-c749-44e4-bb1c-00ac049765ed|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ekka.edu.ee/wp-content/uploads/Tartu-KHK_isikuteeninduse-%C3%95KRide_HINDAMISARUANNE_2019_3_07.pdf|pealkiri=Kutseõppe kvaliteedi hindamine|väljaanne=Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur|aeg=2019|vaadatud=08.02.2021}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Samuti on see habemeajamisviis seoses [[Hipster|hipsterlusega]] osaliselt taas moodi läinud.<ref>{{Netiviide|autor=Gontcharova, Natalie|url=https://newsfeed.time.com/2013/08/25/beard-loving-hipsters-give-razor-sales-a-shave/|pealkiri=Beard-Loving Hipsters Give Razor Sales a Shave|väljaanne=Time|aeg=25. august 2013|vaadatud=08.02.2021|arhiivimisaeg=12.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201112033844/https://newsfeed.time.com/2013/08/25/beard-loving-hipsters-give-razor-sales-a-shave/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Vaata ka == * [[Ockhami habemenuga]] * [[Raseerimine]] * [[Juuksur]] * [[Habemeajaja]] * [[Habe]] * [[Vuntsid]] * [[Žilett]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Lõikeriistad]] {{Vikitsitaadid}} 0l4tt84x0688smfrz0px88t5ak3xejg 0 332036 7212690 7055102 2026-08-12T09:31:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212690 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ich bin ein Berliner Speech (June 26, 1963) John Fitzgerald Kennedy trimmed.theora.ogv|pisi|Video president Kennedy kõnest (kestus 9:01)]] [[Pilt:Jfk berlin address high.ogg|pisi|Helisalvestis president Kennedy kõnest (kestus 9:22)]] '''"Ich bin ein Berliner"''' ("Ma olen berliinlane") on tsitaat [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[John Kennedy]] kõnest, mille ta pidas [[26. juuni]]l [[1963]] [[Lääne-Berliin]]is. Kennedy rõhutas sellega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] toetust [[Lääne-Saksamaa]]le pärast seda, kui [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] toetatud [[Ida-Saksamaa]] oli 22 kuud varem rajanud [[Berliini müür]]i. Sõnum oli suunatud nii berliinlastele kui ka Nõukogude Liidule ja andis selgelt mõista, milline on Ameerika Ühendriikide poliitika. Kõnes oli veel teinegi saksakeelne fraas: ''"Lass' sie nach Berlin kommen"'' ehk "laske neil Berliini tulla". See oli suunatud neile, kes väitsid, et "me saame kommunistidega koostööd teha" – märkus, mida [[Nikita Hruštšov]] pilkas kõigest mõni päev hiljem. Seda kõnet peetakse üheks Kennedy parimatest ning oluliseks sündmuseks [[Külm sõda|külmas sõjas]] ja [[New Frontier]]i liikumises. Lääneberliinlastele, kes elasid [[enklaav]]is sügaval Ida-Saksamaa territooriumil ja kartsid Ida-Saksamaa [[okupatsioon]]i, mõjus see moraali tõstvalt. Kõneldes Schönebergi raekoja ette püstitatud platvormilt kümnetele tuhandetele inimestele, ütles Kennedy: {{Tsitaat2|Kaks tuhat aastat tagasi oli uhke öelda: "Civis Romanus sum." ("Olen Rooma kodanik.") Täna on vabas maailmas kõige uhkem öelda: "Ich bin ein Berliner." ("Olen berliinlane / Berliini kodanik.")|<ref name="KõneEestiK" />}} Kennedy kasutas seda fraasi oma kõnes kaks korda, sealhulgas ka kõne lõpus, hääldades seda oma Bostoni aktsendiga ja lugedes seda maha oma märkmetest, kuhu oli selle kirjutanud ingliskeelset foneetilist transkriptsiooni kasutades: "ich bin ein Bearleener". == Olukord Berliinis == [[Pilt:Berlin Blockade-map.svg|pisi|Berliini okupatsioonitsoonid]] [[Saksamaa]] pealinn [[Berliin]] jäi pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] sügavale [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonitsooni. Algselt jagati linna valitsemine nelja liitlase vahel (Ameerika Ühendriigid, [[Ühendkuningriik]], [[Prantsusmaa]] ja Nõukogude Liit). Külma sõja käigus pinged eskaleerusid, kuni Nõukogude väed kehtestasid [[Berliini blokaad]]i, mille vastu lääneliitlased rajasid niinimetatud [[Berliini õhusild|Berliini õhusilla]]. Hiljem muutusid [[NATO]]-sse kuuluvate liitlaste okupatsioonitsoonid sisuliselt [[Lääne-Saksamaa]] [[enklaav]]iks keset [[Ida-Saksamaa]]d. Alates 1952. aastast suleti Lääne ja Ida vaheline piir igal pool mujal kui Berliinis. Sajad tuhanded idasakslased jooksid Berliini kaudu läände üle ja tööjõu väljavool ähvardas Ida-Saksamaa majanduse hävitada. [[Walter Ulbricht]]i juhitud Ida-Saksamaa valitsus rajas 1961. aastal [[Okastraat|okastraadist]] tõkke Lääne-Berliini ümber. Ametlikult nimetati seda "antifašistlikuks kaitsevalliks" (saksa keeles ''antifaschistischer Schutzwall'') ja Ida-Saksamaa valitsuse sõnul pidi see tõkestama Lääne-Saksamaa agentide ja spioonide itta tungimist. Tegelikult sai see tuntuks [[Berliini müür]]ina ja kõik teadsid, et see pidi takistama Ida-Saksamaa kodanike läände põgenemist. Mõne kuuga asendati okastraadist tõke [[betoon]]ist müüriga. Esimene, kes üle müüri põgenedes hukkus, oli [[Peter Fechter]]: ta sai 1962. aastal surmava kuulitabamuse ja jooksis piiritsoonis verest tühjaks. == Kõne == === Taust === [[Pilt:JFK Ich bin ein Berliner - civis Romanus sum.png|pisi|Kennedy foneetilised transkriptsioonid ladina- ja saksakeelsetest fraasidest]] " Ich bin ein Berliner" kõne on osaliselt tuletatud kõnest, millega Kennedy esines 4. mail 1962 [[New Orleans]]is, kus ta samuti kasutas väljendit ''civis Romanus sum'': {{Tsitaat2|Kaks tuhat aastat tagasi oli uhke öelda: "Civis Romanus sum." Täna, 1962. aastal, ma usun, et kõige uhkem on öelda "ma olen Ameerika Ühendriikide kodanik" .....|<ref name="neworleans" />}} Fraasid "ma olen berliinlane" ja "olen uhke, et olen berliinlane" pandi kirja juba nädal enne kõnet. Need olid nimekirjas väljenditest, mida kõnes kasutada, koos foneetiliste transkriptsioonidega saksa keeles. Sellised transkriptsioonid leiduvad ka kõne kolmandas mustandis, mille Kennedy oma käega kirja pani ja mis pärineb 25. juunist. Viimane, trükitud versioon kõnest, transkriptsioone ei sisaldanud ja Kennedy lisas need käsitsi.<ref name="Daum1" /> Reisile eelnenud harjutamise käigus pidi Kennedy lugema ette mitmeid lauseid ja isegi lõike, et saksa keeles deklameerimist harjutada. Teda aitasid [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]]u tõlk Margaret Plischke, Kennedy nõunik ja mitmete tema kõnede kirjutaja Ted Sorensen ja tõlk Robert Lochner, kes oli Berliinis üles kasvanud. Üsna kiiresti sai selgeks, et presidendil pole keelte peale annet ja kui ta pidanuks saksa keelt natukenegi pikemalt tsiteerima, oleks ta endale tõenäoliselt piinlikkust valmistanud.<ref name="Daum1" /> Ted Sorensen väitis oma memuaarides 2008. aastal, et just tema oli ekslikult lausesse sisestanud artikli ''ein'', võttes sellega vastutuse "moosipirukaeksituse" eest (vaata allpool).<ref name="newyorkTimes1" /> Seda väidet kinnitas ka Berliini linnapea [[Willy Brandt]], kuid uurijad on selle väite nüüdseks kõrvale heitnud, kuna trükitud versioonis, mis on viimane versioon, mille kallal Sorensen võis töötada, neid sõnu ei leidu. Robert Lochner väitis oma mälestustes, et Kennedy küsis temalt tõlget lausele "Ma olen berliinlane" ja nad harjutasid seda Brandti kabinetis.<ref name="Daum1" /> === Esitus === [[Pilt:JFK speech Ich bin ein berliner 1.jpg|pisi|vasakul|Kennedy kõnet kuulama kogunenud rahvamass]] Schönebergi raekoja trepile üles seatud pika laua ääres istusid USA ja Saksamaa aukandjad, teiste seas Dean Rusk (Kennedy riigisekretär), Lucius D. Clay, [[Konrad Adenauer]], Willy Brandt ja [[Otto Bach]]. Kogunenud rahvahulga suuruse kohta on erinevaid hinnanguid, kohal võis olla 120 000<ref name="bbc1" /> kuni 450 000 inimest<ref name="Daum2" />. Bach rääkis esimesena ja kõneles viimase aja sündmustest Berliinis, eriti müürist. Talle järgnes Konrad Adenauer, kes kõneles lühidalt ja juhatas sisse president Kennedy. Kennedyt saatis Berliini diplomaatilise missiooni liige Heinz Weber, kes Kennedy sõnu publikule tõlkis. Peale trükitud kõne oli Kennedyl veel vihjekaart, kuhu ta oli kirjutanud saksakeelsete fraaside foneetilise häälduse, ning ta üllatas kõiki, kui ta hakkas nädalaid ette valmistatud teksti asemel improviseerima. "Ta ütleb rohkem kui peaks, midagi erinevat sellest, kui ta nõuandjad olid soovitanud, ja väljakutsuvamalt, kui ta kavatses."<ref name="Daum1" /> Kõne kulmineerus kõigepealt kahe esimese väljaütlemisega ''Ich bin ein Berliner!'': "Täna on vabas maailmas kõige uhkem öelda: "Ich bin ein Berliner."" Rahvas vaikis, kuni Weber tõlkis ja kordas presidendi saksakeelset fraasi; Kennedy tundis rahva positiivse vastuvõtu üle pärast Weberi tõlget ilmselget kergendust ja tänas Weberit tõlke eest. Viimane tõlkis ka tänusõnad. Pärast kõne esimest edukat ettekannet ütles Daum: "Kennedy, kes näpib veidi oma pintsakut, irvitab nagu poisike, kes on just riigipöördega hakkama saanud."<ref name="Daum1" /> Kennedy riikliku julgeoleku nõunik [[McGeorge Bundy]] arvas, et kõnega oldi "veidi liiga kaugele mindud", ja nad pehmendasid koos presidendiga enne samal päeval toimunud ettekandmist [[Berliini Vaba Ülikool|Berliini Vabas Ülikoolis]] Henry Fordi hoones selle seisukohti.<ref name="Taylor1" /> == Tagajärjed ja pärand == [[Pilt:Gedenktafel John F Kennedy.jpg|pisi|Mälestustahvel Kennedy kõnele Schönebergi raekojae sissepääsu kõrval]] Lääne-Saksamaa elanike vahetu reaktsioon oli positiivne, kuid Nõukogude Liidu esindajad olid väljakutsuva fraasi "''Lass' sie nach Berlin kommen"'' suhtes rahulolematud. Vaid kaks nädalat varem oli Kennedy pidanud kõne leplikumas toonis ja rääkinud "suhete parandamisest Nõukogude Liiduga." Nikita Hruštšov ütles mõni päev hiljem vastuseks Berliini kõnele, et "võiks lausa arvata, et kõnesid pidas kaks erinevat presidenti."<ref name="Ryan1" /> Berliinis leidub Kennedy mälestuseks mõeldud paiku, nagu Saksa-Ameerika John F. Kennedy kool ja John F. Kennedy Põhja-Ameerika uuringute instituut Berliini Vabas Ülikoolis. Avalik väljak Schönebergi raekoja ees sai uueks nimeks [[John-F.-Kennedy-Platz]]. Raekoja sissepääsu kõrval asuvale sambale on paigaldatud Kennedyle pühendatud suur mälestustahvel ja sissepääsu kohal asuv ruum on pühendatud tema külaskäigule. Kõne originaalkäsikiri on National Archives and Records Administrationi valduses. == Moosipirukalegend == [[Pilt:Berliner-Pfannkuchen.jpg|pisi|vasakul|''Berliner''<nowiki>'</nowiki>id]] On levinud väärarusaam, et Kennedy tegi naljaka vea ja ütles ''"Ich bin '''ein''' Berliner"'' (rõhk lisatud). Selle väite kohaselt ei öelnud Kennedy enda kohta mitte "berliinlane", vaid "moosipirukas", mida teatakse Berliinis nimega ''Pfannkuchen'', põhja pool ''Berliner''<nowiki/>'ina ja Lõuna-Saksamaal ning Austrias ''Krapfen''<nowiki/>'ina. Kennedy oleks pidanud väidetavalt ütlema ''"Ich bin Berliner"'' ehk "Olen Berliinist pärit inimene", kuid kui ta lisas umbmäärase artikli ''ein'', viitas ta endale kui mitte-inimesest ''Berliner''<nowiki>'</nowiki>ile ehk ütles: "Ma olen moosipirukas." Kuigi umbmäärane artikkel ''ein'' jäetakse ära, kui räägitakse isiku ametist või päritolust, on see endiselt vajalik, kui räägitakse kujundlikult, nagu Kennedy seda tegi. Kuna ta ei olnud sõna otseses mõttes berliinlane, vaid lihtsalt deklareeris solidaarsust Berliini kodanikega, oli ''"Ich bin ein Berliner"'' täiesti korrektne.<ref name="Taylor2" /> Üks varasemaid viiteid sellele linnalegendile on [[Len Deighton]]i 1983. aastal ilmunud spiooniromaanis "Berliini mäng" (inglise keeles "''Berlin Game''"), kus tegelane Bernard Samson seda väidab. Deightoni romaanis on Samson ebausaldusväärne jutustaja ja tema sõnu ei saa tingimata faktina võtta, kuid ajalehe [[New York Times]] arvustuses võetakse seda kui fakti ja lisatakse, et publik pidas seda naljakaks. Neli aastat hiljem ilmus see väide taas New York Timesis. Sellest alates on moosipirukalegend leidnud kordamist mitmes meediaväljaandes, näiteks [[BBC]]-s, [[The Guardian]]is<ref name="hollis" />, [[MSNBC]]-s, [[CNN]]-is, ajakirjas [[Time]], ja seda on mainitud mitme Saksamaast inglise keeles kirjutanud autori raamatutes, näiteks Norman Daviese<ref name="NDavies" /> ja Kenneth C. Davise teostes<ref name="KCDavis" />. Kennedy "viga" leiab mainimist ka [[Robert Dallek]]i kirjutatud Kennedy biograafias<ref name="Dallek" /> ja seda on kasutatud näitena [[kõnesünteesi märkekeel]]e (SSML) dokumentatsioonis [[World Wide Web Consortium]]i kodulehel<ref name="SSML" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="KõneEestiK">{{netiviide|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/ich-bin-ein-berliner.d?id=51086101|pealkiri=Ich bin ein Berliner|autor=John F. Kennedy (tõlkinud Arvo Jõesalu)|väljaanne=Eesti päevaleht|aeg=8. mai 2007|vaadatud=26. juunil 2013}}</ref> <ref name="neworleans">{{netiviide|url=http://www.presidency.ucsb.edu/ws/index.php?pid=8634&st=&st1=#axzz1pUAuH600|pealkiri=Remarks in New Orleans at a Civic Reception|autor=John F. Kennedy|aeg=4. mai 1962|koht=New Orleans|väljaandja=The American Presidency Project|vaadatud=26. juunil 2013|keel=Inglise keel|arhiivimisaeg=2013-11-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131113144904/http://www.presidency.ucsb.edu/ws/index.php?pid=8634&st=&st1=#axzz1pUAuH600|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Daum1">Daum 2008, lk 147–155</ref> <ref name="newyorkTimes1">{{netiviide|url=http://www.nytimes.com/2008/05/18/books/review/Rosenthal-t.html?_r=0|pealkiri=Profile in Courage|autor=Jack Rosenthal|väljaanne=The New York times|aeg=18. mai 2008|vaadatud=7. oktoobril 2013|keel=Inglise keel}}</ref> <ref name="bbc1">{{netiviide|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/june/26/newsid_3379000/3379061.stm|pealkiri=1963: Kennedy: 'Ich bin ein Berliner'|väljaanne=On this day 1950–2005|väljaandja=BBC|vaadatud=7. oktoobril 2013|keel=Inglise keel}}</ref> <ref name="Daum2">Daum 2008, lk 137</ref> <ref name="Taylor1">Taylor 2008, lk 323–324</ref> <ref name="Ryan1">Ryan 1995, lk 219–220</ref> <ref name="Taylor2">Taylor 2008, lk 324</ref> <ref name="hollis">{{netiviide|url=http://www.theguardian.com/newsroom/story/0,,1566507,00.html|pealkiri=How we got the measure of a Berliner|autor=Richard Hollis|väljaanne=The Guardian|aeg=|vaadatud=16. novembril 2013|keel=Inglise keel}}</ref> <ref name="NDavies">Norman Davies "Europe: A History", New York 1998, lk 1113</ref> <ref name="KCDavis">Kenneth C. Davis "Don't Know Much About Anything: Everything You Need to Know but Never Learned About People, Places, Events, and More!" HarperCollins. 2007 ISBN 978-0-06-125146-7</ref> <ref name="Dallek">Robert Dallek "An Unfinished Life: John F. Kennedy, 1917–1963", 2003, lk 625</ref> <ref name="SSML">{{netiviide|url=http://www.w3.org/TR/speech-synthesis/#S3.3.3|pealkiri=Speech Synthesis Markup Language (SSML) Version 1.0|autor=Daniel C. Burnett, Mark R. Walker, Andrew Hunt|aeg=7. september 2004|väljaandja=World Wide Web Consortium|vaadatud=22. novembril 2013|keel=Inglise keel}}</ref> }} == Kirjandus == * Andreas W. Daum (2008). "[http://books.google.ee/books?id=IrK1TG34vw8C&pg=PA154&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Kennedy in Berlin]. Cambridge: Cambridge UP. ISBN 978-0-521-85824-3. * Halford Ross Ryan (1995). "[http://books.google.ee/books?id=Efqq9cYYqq0C&pg=PA220&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false U.S. presidents as orators: a bio-critical sourcebook]". Greenwood. ISBN 978-0-313-29059-6. * Frederick Taylor. "Berliini müür: 13. august 1961 – 9. november 1989" Tallinn, Pegasus 2008 ISBN 9789949442355 == Välislingid == * Ardo Kaljuvee [https://epl.delfi.ee/artikkel/51086101 Ich bin ein Berliner]. John Kennedy kõne eesti keeles, tõlkinud Arvo Jõesalu. 8. mai 2007 Eesti Päevaleht. [[Kategooria:Külm sõda]] [[Kategooria:Kõned]] [[Kategooria:1963]] 68q18zf6f5kscc98piftcl6agqsf2yn 0 332226 7212474 7202093 2026-08-11T22:40:02Z Juhan242 213253 /* Presidendid [1] */ 7212474 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{keeletoimeta}} '''Rahvusvaheline Maleföderatsioon''' ehk '''rahvusvaheline maleliit''' ([[prantsuse keel]]es ''Fédération internationale des échecs''; [[akronüüm]] '''FIDE''') on rahvusvaheline [[spordialaliit]], ühendab maleliite üle kogu maailma. FIDE on ühtlasi [[rahvusvaheline maleturniir|rahvusvaheliste maleturniiride]] juhtorgan. FIDE asutati 1924. aasta 20. juulil [[Pariis]]is. Praegune FIDE president on [[Arkadi Dvorkovitš]]. Aastatel 1995–2018 oli president [[Kirsan Iljumžinov]]. == Roll malemaailmas == FIDE kõige nähtavaimaks tegevuseks on [[male maailmameistrivõistlused|male maailmameistrivõistluste]], regionaalsete meistrivõistluste ja [[maleolümpia]] korraldamine. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] on FIDE-t tunnustanud kui kõrgeimat maleorganisatsiooni, kes vastutab üldiselt male ja regionaalsete kui ka rahvusvaheliste meistrivõistluste korraldamise eest. FIDE on [[UNESCO]] liige. FIDE paneb paika nii individuaalmängude kui ka rahvusvaheliste võistluste reeglid. Rahvusvaheliste võistluste reeglid kanduvad üle ka regionaalsetele võistlustele. FIDE annab välja ka erinevaid organisatoorseid tiitleid, näiteks [[rahvusvaheline kohtunik]], kellel on õigus tähtsaid võistlusi juhendada. FIDE arvutab mängijatele [[Elo reiting]]uid, mille alusel antakse välja [[FIDE tiitlid|tiitleid]]: [[FIDE meister]], [[rahvusvaheline meister]], [[Suurmeister (male)|rahvusvaheline suurmeister]] ja naiste sama kategooria tiitleid. == Liikmed == Rahvusvahelise maleliiduga on liitunud 189 riigi või autonoomse territooriumi maleliidud.<ref>https://ratings.fide.com/fide_directory.phtml</ref> === ÜRO liikmesmaad === [[Afganistan]], [[Albaania]], [[Alžeeria]], [[Andorra]], [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Argentina]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Austraalia]], [[Austria]], [[Bahama]], [[Bahrein]], [[Bangladesh]], [[Barbados]], [[Belau]], [[Belgia]], [[Belize]], [[Bhutan]], [[Birma]], [[Boliivia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Botswana]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Bulgaaria]], [[Burkina Faso]], [[Burundi]], [[Colombia]], [[Costa Rica]], [[Dominikaani Vabariik]], [[Ecuador]], [[Eesti]], [[Egiptus]], [[El Salvador]], [[Elevandiluurannik]], [[Etioopia]], [[Fidži]], [[Filipiinid]], [[Fääri saared]], [[Gruusia]], [[Ghana]], [[Guatemala]], [[Guernsey]], [[Haiti]], [[Hiina]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Honduras]], [[Horvaatia]], [[Ida-Timor]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[India]], [[Indoneesia]], [[Iraak]], [[Iraan]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Jamaica]], [[Jaapan]], [[Jeemen]], [[Jersey]], [[Jordaania]], [[Kambodža]], [[Kanada]], [[Katar]], [[Kasahstan]], [[Keenia]], [[Kreeka]], [[Kuuba]], [[Kuveit]], [[Kõrgõzstan]], [[Küpros]], [[LAV]], [[Laos]], [[Leedu]], [[Liibanon]], [[Liibüa]], [[Liechtenstein]], [[Luksemburg]], [[Lõuna-Korea]], [[Läti]], [[Macau]], [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]], [[Madagaskar]], [[Malawi]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Mauritius]], [[Mehhiko]], [[Moldova]], [[Monaco]], [[Mongoolia]], [[Maroko]], [[Mosambiik]], [[Namiibia]], [[Nepal]], [[Nicaragua]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Panama]], [[Paapua Uus-Guinea]], [[Paraguay]], [[Peruu]], [[Poola]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]], [[Rumeenia]], [[Rwanda]], [[Saalomoni Saared]], [[Saksamaa]], [[Sambia]], [[San Marino]], [[São Tomé ja Príncipe]], [[Saudi Araabia]], [[Serbia]], [[Seišellid]], [[Sierra Leone]], [[Singapur]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Somaalia]], [[Soome]], [[Sri Lanka]], [[Sudaan]], [[Suriname]], [[Süüria]], [[Šveits]], [[Taani]], [[Tadžikistan]], [[Tai]], [[Trinidad ja Tobago]], [[Tšehhi]], [[Tšiili]], [[Tuneesia]], [[Türgi]], [[Türkmenistan]], [[Uganda]], [[Ukraina]], [[Ungari]], [[USA]], [[Uruguay]], [[Uus-Meremaa]], [[Usbekistan]], [[Valgevene]], [[Venemaa]], [[Venezuela]], [[Vietnam]], ja [[Zimbabwe]] === Liikmesriigid väljaspool ÜRO-d === [[Aruba]], [[Bermuda]], [[Briti Neitsisaared]], [[Fääri saared]], [[Hiina Taipei]], [[Inglismaa]], [[Hongkong]], [[Hollandi Antillid]], [[Kosovo]], [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina]], [[Puerto Rico]], [[Šotimaa]], [[USA Neitsisaared]] ja [[Wales]] == Presidendid <ref>[https://federacionargentinadeajedrez.org/?p=6100 Presidendid FIDE]</ref>== Rahvusvahelisel maleliidul on läbi aegade olnud kaheksa presidenti: * [[Alexander Rueb]] (1924–1939) [[Holland]] * [[Augusto de Muro]] (1939-1946) [[Argentina]] * [[Alexander Rueb]] (1946-1949) [[Holland]] * [[Folke Rogard]] (1949–1970) [[Rootsi]] * [[Max Euwe]] (1970–1978) [[Holland]] * [[Friðrik Ólafsson]] (1978–1982) [[Island]] * [[Florencio Campomanes]] (1982–1995) [[Filipiinid]] * [[Kirsan Iljumžinov]] (1995–2018) [[Venemaa]] * [[Arkadi Dvorkovitš]] (2018–2026) [[Venemaa]] * [[Viswanathan Anand]] (2026–) ===2022. aasta presidendivalimised=== 2022. aasta juulis-augustis Indias [[Chennai]]s peetud [[44. maleolümpia]] ajal toimus ka FIDE 93. kongress, kus valiti FIDE uus president tandemis asepresidendiga uueks ametiajaks (2022–2026). Valimised võitis [[Arkadi Dvorkovitš]] koos suurmeister [[Viswanathan Anand]]iga. Nende poolt andsid oma hääle 179 hääletanud föderatsioonist 157. Teisele kohale jäid [[Andri Barõšpolets]] ja [[Peter Heine Nielsen]] 16 häälega. == FIDE nõukogu == {{vaata|FIDE nõukogu}} FIDE presidendinõukogusse kuulusid president, asepresident, peasekretär, viitsepresidendid, varahoidja, auviitsepresidendid, maailmajagude regionaalsed presidendid ning valitsev maailmameister ja [[Naiste maailmameister males|naiste maailmameister]]. == Vaata ka == * [[FIDE auliige]] * [[Euroopa Maleliit]] * [[FIDE-reiting klassikalises males]] * [[Professionaalse Male Assotsiatsioon]] * [[Ülemaailmne Probleemmale Föderatsioon]] (WFCC) * [[Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon]] (ICCF) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.fide.com/ FIDE koduleht] {{Rahvusvahelised spordiföderatsioonid}} [[Kategooria:Maleorganisatsioonid]] [[Kategooria:Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid]] [[Kategooria:FIDE| ]] 5x0zmfw6xxd00gdr52zd49tuxtfq3zl 7212477 7212474 2026-08-11T22:43:00Z Juhan242 213253 /* Presidendid [1] */ 7212477 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{keeletoimeta}} '''Rahvusvaheline Maleföderatsioon''' ehk '''rahvusvaheline maleliit''' ([[prantsuse keel]]es ''Fédération internationale des échecs''; [[akronüüm]] '''FIDE''') on rahvusvaheline [[spordialaliit]], ühendab maleliite üle kogu maailma. FIDE on ühtlasi [[rahvusvaheline maleturniir|rahvusvaheliste maleturniiride]] juhtorgan. FIDE asutati 1924. aasta 20. juulil [[Pariis]]is. Praegune FIDE president on [[Arkadi Dvorkovitš]]. Aastatel 1995–2018 oli president [[Kirsan Iljumžinov]]. == Roll malemaailmas == FIDE kõige nähtavaimaks tegevuseks on [[male maailmameistrivõistlused|male maailmameistrivõistluste]], regionaalsete meistrivõistluste ja [[maleolümpia]] korraldamine. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] on FIDE-t tunnustanud kui kõrgeimat maleorganisatsiooni, kes vastutab üldiselt male ja regionaalsete kui ka rahvusvaheliste meistrivõistluste korraldamise eest. FIDE on [[UNESCO]] liige. FIDE paneb paika nii individuaalmängude kui ka rahvusvaheliste võistluste reeglid. Rahvusvaheliste võistluste reeglid kanduvad üle ka regionaalsetele võistlustele. FIDE annab välja ka erinevaid organisatoorseid tiitleid, näiteks [[rahvusvaheline kohtunik]], kellel on õigus tähtsaid võistlusi juhendada. FIDE arvutab mängijatele [[Elo reiting]]uid, mille alusel antakse välja [[FIDE tiitlid|tiitleid]]: [[FIDE meister]], [[rahvusvaheline meister]], [[Suurmeister (male)|rahvusvaheline suurmeister]] ja naiste sama kategooria tiitleid. == Liikmed == Rahvusvahelise maleliiduga on liitunud 189 riigi või autonoomse territooriumi maleliidud.<ref>https://ratings.fide.com/fide_directory.phtml</ref> === ÜRO liikmesmaad === [[Afganistan]], [[Albaania]], [[Alžeeria]], [[Andorra]], [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Argentina]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Austraalia]], [[Austria]], [[Bahama]], [[Bahrein]], [[Bangladesh]], [[Barbados]], [[Belau]], [[Belgia]], [[Belize]], [[Bhutan]], [[Birma]], [[Boliivia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Botswana]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Bulgaaria]], [[Burkina Faso]], [[Burundi]], [[Colombia]], [[Costa Rica]], [[Dominikaani Vabariik]], [[Ecuador]], [[Eesti]], [[Egiptus]], [[El Salvador]], [[Elevandiluurannik]], [[Etioopia]], [[Fidži]], [[Filipiinid]], [[Fääri saared]], [[Gruusia]], [[Ghana]], [[Guatemala]], [[Guernsey]], [[Haiti]], [[Hiina]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Honduras]], [[Horvaatia]], [[Ida-Timor]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[India]], [[Indoneesia]], [[Iraak]], [[Iraan]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Jamaica]], [[Jaapan]], [[Jeemen]], [[Jersey]], [[Jordaania]], [[Kambodža]], [[Kanada]], [[Katar]], [[Kasahstan]], [[Keenia]], [[Kreeka]], [[Kuuba]], [[Kuveit]], [[Kõrgõzstan]], [[Küpros]], [[LAV]], [[Laos]], [[Leedu]], [[Liibanon]], [[Liibüa]], [[Liechtenstein]], [[Luksemburg]], [[Lõuna-Korea]], [[Läti]], [[Macau]], [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]], [[Madagaskar]], [[Malawi]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Mauritius]], [[Mehhiko]], [[Moldova]], [[Monaco]], [[Mongoolia]], [[Maroko]], [[Mosambiik]], [[Namiibia]], [[Nepal]], [[Nicaragua]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Panama]], [[Paapua Uus-Guinea]], [[Paraguay]], [[Peruu]], [[Poola]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]], [[Rumeenia]], [[Rwanda]], [[Saalomoni Saared]], [[Saksamaa]], [[Sambia]], [[San Marino]], [[São Tomé ja Príncipe]], [[Saudi Araabia]], [[Serbia]], [[Seišellid]], [[Sierra Leone]], [[Singapur]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Somaalia]], [[Soome]], [[Sri Lanka]], [[Sudaan]], [[Suriname]], [[Süüria]], [[Šveits]], [[Taani]], [[Tadžikistan]], [[Tai]], [[Trinidad ja Tobago]], [[Tšehhi]], [[Tšiili]], [[Tuneesia]], [[Türgi]], [[Türkmenistan]], [[Uganda]], [[Ukraina]], [[Ungari]], [[USA]], [[Uruguay]], [[Uus-Meremaa]], [[Usbekistan]], [[Valgevene]], [[Venemaa]], [[Venezuela]], [[Vietnam]], ja [[Zimbabwe]] === Liikmesriigid väljaspool ÜRO-d === [[Aruba]], [[Bermuda]], [[Briti Neitsisaared]], [[Fääri saared]], [[Hiina Taipei]], [[Inglismaa]], [[Hongkong]], [[Hollandi Antillid]], [[Kosovo]], [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina]], [[Puerto Rico]], [[Šotimaa]], [[USA Neitsisaared]] ja [[Wales]] == Presidendid <ref>[https://federacionargentinadeajedrez.org/?p=6100 Presidendid FIDE]</ref>== Rahvusvahelisel maleliidul on läbi aegade olnud kaheksa presidenti: * [[Alexander Rueb]] (1924–1939) [[Holland]] * [[Augusto de Muro]] (1939-1946) [[Argentina]] * [[Alexander Rueb]] (1946-1949) [[Holland]] * [[Folke Rogard]] (1949–1970) [[Rootsi]] * [[Max Euwe]] (1970–1978) [[Holland]] * [[Friðrik Ólafsson]] (1978–1982) [[Island]] * [[Florencio Campomanes]] (1982–1995) [[Filipiinid]] * [[Kirsan Iljumžinov]] (1995–2018) [[Venemaa]] * [[Arkadi Dvorkovitš]] (2018–2026) [[Venemaa]] * [[Viswanathan Anand]] (2026–) [[India]] ===2022. aasta presidendivalimised=== 2022. aasta juulis-augustis Indias [[Chennai]]s peetud [[44. maleolümpia]] ajal toimus ka FIDE 93. kongress, kus valiti FIDE uus president tandemis asepresidendiga uueks ametiajaks (2022–2026). Valimised võitis [[Arkadi Dvorkovitš]] koos suurmeister [[Viswanathan Anand]]iga. Nende poolt andsid oma hääle 179 hääletanud föderatsioonist 157. Teisele kohale jäid [[Andri Barõšpolets]] ja [[Peter Heine Nielsen]] 16 häälega. == FIDE nõukogu == {{vaata|FIDE nõukogu}} FIDE presidendinõukogusse kuulusid president, asepresident, peasekretär, viitsepresidendid, varahoidja, auviitsepresidendid, maailmajagude regionaalsed presidendid ning valitsev maailmameister ja [[Naiste maailmameister males|naiste maailmameister]]. == Vaata ka == * [[FIDE auliige]] * [[Euroopa Maleliit]] * [[FIDE-reiting klassikalises males]] * [[Professionaalse Male Assotsiatsioon]] * [[Ülemaailmne Probleemmale Föderatsioon]] (WFCC) * [[Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon]] (ICCF) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.fide.com/ FIDE koduleht] {{Rahvusvahelised spordiföderatsioonid}} [[Kategooria:Maleorganisatsioonid]] [[Kategooria:Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid]] [[Kategooria:FIDE| ]] my5v5dza2jwra9qucttyhs5fksayay2 7212478 7212477 2026-08-11T22:44:40Z Juhan242 213253 /* */ 7212478 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{keeletoimeta}} '''Rahvusvaheline Maleföderatsioon''' ehk '''rahvusvaheline maleliit''' ([[prantsuse keel]]es ''Fédération internationale des échecs''; [[akronüüm]] '''FIDE''') on rahvusvaheline [[spordialaliit]], ühendab maleliite üle kogu maailma. FIDE on ühtlasi [[rahvusvaheline maleturniir|rahvusvaheliste maleturniiride]] juhtorgan. FIDE asutati 1924. aasta 20. juulil [[Pariis]]is. Praegune FIDE presidendi kt on [[Viswanathan Anand]], enne teda oli aastatel 2018–2026 presidendi kohal [[Arkadi Dvorkovitš]]. Aastatel 1995–2018 oli president [[Kirsan Iljumžinov]]. == Roll malemaailmas == FIDE kõige nähtavaimaks tegevuseks on [[male maailmameistrivõistlused|male maailmameistrivõistluste]], regionaalsete meistrivõistluste ja [[maleolümpia]] korraldamine. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] on FIDE-t tunnustanud kui kõrgeimat maleorganisatsiooni, kes vastutab üldiselt male ja regionaalsete kui ka rahvusvaheliste meistrivõistluste korraldamise eest. FIDE on [[UNESCO]] liige. FIDE paneb paika nii individuaalmängude kui ka rahvusvaheliste võistluste reeglid. Rahvusvaheliste võistluste reeglid kanduvad üle ka regionaalsetele võistlustele. FIDE annab välja ka erinevaid organisatoorseid tiitleid, näiteks [[rahvusvaheline kohtunik]], kellel on õigus tähtsaid võistlusi juhendada. FIDE arvutab mängijatele [[Elo reiting]]uid, mille alusel antakse välja [[FIDE tiitlid|tiitleid]]: [[FIDE meister]], [[rahvusvaheline meister]], [[Suurmeister (male)|rahvusvaheline suurmeister]] ja naiste sama kategooria tiitleid. == Liikmed == Rahvusvahelise maleliiduga on liitunud 189 riigi või autonoomse territooriumi maleliidud.<ref>https://ratings.fide.com/fide_directory.phtml</ref> === ÜRO liikmesmaad === [[Afganistan]], [[Albaania]], [[Alžeeria]], [[Andorra]], [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Argentina]], [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Austraalia]], [[Austria]], [[Bahama]], [[Bahrein]], [[Bangladesh]], [[Barbados]], [[Belau]], [[Belgia]], [[Belize]], [[Bhutan]], [[Birma]], [[Boliivia]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Botswana]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Bulgaaria]], [[Burkina Faso]], [[Burundi]], [[Colombia]], [[Costa Rica]], [[Dominikaani Vabariik]], [[Ecuador]], [[Eesti]], [[Egiptus]], [[El Salvador]], [[Elevandiluurannik]], [[Etioopia]], [[Fidži]], [[Filipiinid]], [[Fääri saared]], [[Gruusia]], [[Ghana]], [[Guatemala]], [[Guernsey]], [[Haiti]], [[Hiina]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Honduras]], [[Horvaatia]], [[Ida-Timor]], [[Iirimaa]], [[Iisrael]], [[India]], [[Indoneesia]], [[Iraak]], [[Iraan]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Jamaica]], [[Jaapan]], [[Jeemen]], [[Jersey]], [[Jordaania]], [[Kambodža]], [[Kanada]], [[Katar]], [[Kasahstan]], [[Keenia]], [[Kreeka]], [[Kuuba]], [[Kuveit]], [[Kõrgõzstan]], [[Küpros]], [[LAV]], [[Laos]], [[Leedu]], [[Liibanon]], [[Liibüa]], [[Liechtenstein]], [[Luksemburg]], [[Lõuna-Korea]], [[Läti]], [[Macau]], [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]], [[Madagaskar]], [[Malawi]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Mauritius]], [[Mehhiko]], [[Moldova]], [[Monaco]], [[Mongoolia]], [[Maroko]], [[Mosambiik]], [[Namiibia]], [[Nepal]], [[Nicaragua]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Panama]], [[Paapua Uus-Guinea]], [[Paraguay]], [[Peruu]], [[Poola]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]], [[Rumeenia]], [[Rwanda]], [[Saalomoni Saared]], [[Saksamaa]], [[Sambia]], [[San Marino]], [[São Tomé ja Príncipe]], [[Saudi Araabia]], [[Serbia]], [[Seišellid]], [[Sierra Leone]], [[Singapur]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Somaalia]], [[Soome]], [[Sri Lanka]], [[Sudaan]], [[Suriname]], [[Süüria]], [[Šveits]], [[Taani]], [[Tadžikistan]], [[Tai]], [[Trinidad ja Tobago]], [[Tšehhi]], [[Tšiili]], [[Tuneesia]], [[Türgi]], [[Türkmenistan]], [[Uganda]], [[Ukraina]], [[Ungari]], [[USA]], [[Uruguay]], [[Uus-Meremaa]], [[Usbekistan]], [[Valgevene]], [[Venemaa]], [[Venezuela]], [[Vietnam]], ja [[Zimbabwe]] === Liikmesriigid väljaspool ÜRO-d === [[Aruba]], [[Bermuda]], [[Briti Neitsisaared]], [[Fääri saared]], [[Hiina Taipei]], [[Inglismaa]], [[Hongkong]], [[Hollandi Antillid]], [[Kosovo]], [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina]], [[Puerto Rico]], [[Šotimaa]], [[USA Neitsisaared]] ja [[Wales]] == Presidendid <ref>[https://federacionargentinadeajedrez.org/?p=6100 Presidendid FIDE]</ref>== Rahvusvahelisel maleliidul on läbi aegade olnud kaheksa presidenti: * [[Alexander Rueb]] (1924–1939) [[Holland]] * [[Augusto de Muro]] (1939-1946) [[Argentina]] * [[Alexander Rueb]] (1946-1949) [[Holland]] * [[Folke Rogard]] (1949–1970) [[Rootsi]] * [[Max Euwe]] (1970–1978) [[Holland]] * [[Friðrik Ólafsson]] (1978–1982) [[Island]] * [[Florencio Campomanes]] (1982–1995) [[Filipiinid]] * [[Kirsan Iljumžinov]] (1995–2018) [[Venemaa]] * [[Arkadi Dvorkovitš]] (2018–2026) [[Venemaa]] * [[Viswanathan Anand]] (2026–) [[India]] ===2022. aasta presidendivalimised=== 2022. aasta juulis-augustis Indias [[Chennai]]s peetud [[44. maleolümpia]] ajal toimus ka FIDE 93. kongress, kus valiti FIDE uus president tandemis asepresidendiga uueks ametiajaks (2022–2026). Valimised võitis [[Arkadi Dvorkovitš]] koos suurmeister [[Viswanathan Anand]]iga. Nende poolt andsid oma hääle 179 hääletanud föderatsioonist 157. Teisele kohale jäid [[Andri Barõšpolets]] ja [[Peter Heine Nielsen]] 16 häälega. == FIDE nõukogu == {{vaata|FIDE nõukogu}} FIDE presidendinõukogusse kuulusid president, asepresident, peasekretär, viitsepresidendid, varahoidja, auviitsepresidendid, maailmajagude regionaalsed presidendid ning valitsev maailmameister ja [[Naiste maailmameister males|naiste maailmameister]]. == Vaata ka == * [[FIDE auliige]] * [[Euroopa Maleliit]] * [[FIDE-reiting klassikalises males]] * [[Professionaalse Male Assotsiatsioon]] * [[Ülemaailmne Probleemmale Föderatsioon]] (WFCC) * [[Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon]] (ICCF) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.fide.com/ FIDE koduleht] {{Rahvusvahelised spordiföderatsioonid}} [[Kategooria:Maleorganisatsioonid]] [[Kategooria:Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid]] [[Kategooria:FIDE| ]] mr6b42h9cuhetu5duoultz72vgdfq3v 0 340958 7212554 7011629 2026-08-12T07:07:24Z Kuriuss 38125 7212554 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}} {{viita}} {{Endine riik |nimi = Austria hertsogkond<br>Herzogtum Österreich <small>([[Saksa keel|de]])</small> |lipp = Flag of Austria.svg |lipp-tekst = Lipp |vapp = Coat of arms of the archduchy of Austria.svg |vapp-tekst = Vapp |asendikaart = March of Austria-Duchy of Bavaria.png |asendikaart-tekst = Austria (Marchia Orientalis sinisega)<br>enne selle Baieri maadest eraldamist |algusaasta = [[1156]] |lõppaasta = [[1457]] |valitsusvorm = [[monarhia]] |osa = [[Saksa-Rooma riik]] |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = saksa keel |peamised-keeled = |pealinn = Viin |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[katoliiklus]] |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = [[Idamark]] |järgnes = [[Austria ertshertsogkond]] |hümn = |deviis = }} '''Austria hertsogkond''' oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keiserlik osastisriik, mis loodi 1156. aastal "[[Privilegium Minus]]e" järgi, kui endine [[Idamark]] oli lõplikult [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonnast]] lahutatud ja sai oma õigusega hertsogkonnaks. == Geograafia == Algul oli hertsogkond võrdlemisi väike ala. See hõlmas enam-vähem tänapäevase Austria [[Alam-Austria]] liidumaa [[Doonau]] jõe põhja- ja lõunakaldal [[Enns (jõgi)|Enns]]i jõest idas. See oli Karolingide [[Avaari mark|Avaari margi]] asupaik. Selle lõi [[Karl Suur]] umbes 800. aastal, see kaotati sissetunginud [[Honfoglalás|madjaritele]] 907. aasta [[Pressburgi lahing]]us ja taasloodi Baieri margina pärast Saksa kuninga [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] võitu 955. aasta [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. [[Drosendorf-Zissersdorf|Drosendorf]], [[Raabs an der Thaya|Raabs]], [[Laa an der Thaya|Laa]] ja mitu muud kindlust piki [[Thaya]] jõge põhjas ajaloolistes [[Waldviertel]]i ja [[Weinviertel]]i piirkonnas, mis olid eraldatud [[Manhartsberg]]i mäeahelikuga, tähistasid piiri [[Böömimaa hertsogkond|Böömimaa hertsogkonna]] (ülendatud 1198. aastal [[Tšehhi kuningriik|kuningriigiks]]) ja [[Määri mark|Määri]] maadega, mõlemat valdasid Tšehhia [[Přemysliidid]]. Idas nihutati piiri [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]] (tänapäeva [[Slovakkia]]ga) järk-järgult [[Morava (jõgi)|Morava]] jõe ja [[Viini bassein]]i tasandike suunas. Doonau paremkaldal tähistas [[Leitha]] jõe alamjooks keisririigi-Ungari piiri sajanditeks. Lõunas külgnes Austria [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi]] maadega, mis olid hertsogkonnaks ülendatud 1180. aastal, ja koosnes siis ka alast [[Viini mets]]a taga, ümber hilisemate [[Wiener Neustadt]]i ja [[Neunkirchen (Austria)|Neunkirchen]]i (endine [[Pitten]]i krahvkond) kuni [[Semmering (mäekuru)|Semmering]]i ja [[Wechsel (mäekuru)|Wechsel]]i mäekurudeni. == Ajalugu == === Babenbergid === {{Vaata|Idamark}}, ''[[Babenbergid]]'' Austria oli 1246. aastani (noorema) [[Babenbergid]]e dünastia feodaalvaldus. Markkrahv [[Leopold (Baieri)|Leopold Helde]] (1136–1141) oli ustav läänimees keiserlikele [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenitele]] võitluses Baieri [[Welfid|Welfi dünastia]]ga. Aastal 1139 kukutas [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] Welfist [[Baieri hertsogkond#Welfid|Baieri]] ja [[Saksimaa hertsog]]i [[Heinrich Uhke]] ja andis Baieri hertsogkonna oma poolvennale markkrahv Leopoldile. Isegi Leopoldi vennale ja järglasele [[Heinrich II (Austria)|Heinrich Jasomirgott]]ile läänistati Baieri aastal 1141. Aastal 1156 lähenes Hohenstaufenist keiser [[Friedrich I Barbarossa]] Welfidele. 1156. aasta [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|Riigipäeval]] [[Regensburg]]is sunniti Heinrich Jasomirgott [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonnast]] [[Heinrich Lõvi]] kasuks loobuma. Kompensatsiooniks ülendati Babenbergide markkrahvkond võrdseks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] hertsogkonnaks, arvukalt privileege kinnitati 1156. aasta 17. septembril välja antud "Privilegium Minuses". Uus [[Austria hertsog]] tõi oma residentsi [[Viin]]i, hilisema [[Hofburgi loss]]i asukohta. Ta asutas ka [[Šoti klooster (Viin)|Šoti kloostri]] kui Babenbergide [[erakirik]]u, kuhu viidi [[Iiirimaa isandkond|iiri]] munki. Austria maad õitsesid soodsa asukoha tõttu Doonaul, kui tähtsal kaubateel [[Krems an der Donau|Krems]]ist ja [[Mautern an der Donau|Mautern]]ist läbi Viini alla Ungarisse ja [[Bütsants]]ini. Lühikeseks ajaks said Babenbergid üheks kõige mõjukamaks valitsevaks perekonnaks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]]s, mis tipnes [[Leopold V (Austria)|Leopold V Vooruslik]]u (1177–1194) ja [[Leopold VI (Austria)|Leopold VI Hiilgav]]a (1198–1230) valitsemisaegadega. Aastal 1186 sõlmisid nad [[Georgenbergi leping]]u esimese ja viimase [[Otakarid|Otakarist]] hertsogi [[Otakar IV (Steiermark)|Otakar IV]]-ga ja pärast tema surma aastal 1192 omandasid külgnevad [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsogkonna]] maad lõunas, mida valitseti [[personaalunioon]]is aastani 1918. Nad laiendasid ka oma territooriumi vanadele Baieri maadele [[Enns]]i jõest läänes, piki [[Traun (jõgi)|Traun]]i jõge tulevase [[Ülem-Austria]] pealinna [[Linz]]ini. Austria hertsog [[Leopold V (Austria)|Leopold V]] ühines [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõjaga]] ja [[Akko piiramine (1189–1191)|Akko piiramisega]] 1191. aastal, kus tal tekkis äge tüli [[Inglise kuningas]] [[Richard I]] Lõvisüdamega, väidetavalt Leopoldi heisatud [[Austria lipp|Austria lipu]] pärast. Oma teel koju läbi Austria Inglise kuningas rööviti ja vangistati [[Dürnstein]]i lossi, ja vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist, mida hertsog kasutas Wiener Neustadti kindluse ehitamiseks Ungari piiri lähedal. Tema poeg Leopold VI, Austria ja Steiermargi maade ainuvalitseja 1198. aastast, abiellus Bütsantsi printsessi [[Theodora Angelina (Bütsants)|Theodora Angelina]]ga ja andis oma tütre [[Margarete von Babenberg|Margarete]] naiseks keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] pojale [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich von Hohenstaufen]]ile. Märkimisväärsed [[minnesinger]]id, nagu [[Reinmar von Hagenau]] ja [[Walther von der Vogelweide]], olid regulaarsed külalised Viini õukonnas ja [[keskülemsaksa keel|keskülemsaksa]] poeesia õitses, [[Nibelungide laul]] tekkis ilmselt Austria maadel. Siiski sattus Leopoldi poeg hertsog [[Friedrich II (Austria)|Friedrich II Riiakas]] varsti pärast troonilesaamist 1230. aastal ägedatesse konfliktidesse mitte ainult Austria aadliga, vaid ka Böömi kuninga [[Václav I]]-ga, Ungari kuninga [[András II]]-ga ja isegi keiser Friedrich II-ga väidetava osalemise pärast tema õemehe Heinrich von Hohenstaufeni mässus, mis tõi talle riigivande alla panemise ja tema Viinist väljasaatmise 1236. aastal. Kuigi ta hiljem leppis keisriga, kulmineerus piirikonflikt Ungariga mitmes relvakokkupõrkes 1242. aastast edasi, pärast seda kui Ungari kuningas [[Béla IV]] marssis Austria vastu ja vallutas tagasi okupeeritud maad. Friedrich tapeti 1246. aasta [[Lahing Leitha jõel|lahingus Leitha jõel]], misläbi Babenbergide meesliin hääbus. ;Babenbergidest Austria hertsogid *[[1141]]–1177, [[Heinrich II (Austria)|Heinrich II Jasomirgott]] (1156. aastast Austria hertsog) *[[1177]]–1194, [[Leopold V (Austria)|Leopold V Vooruslik]] *[[1195]]–1198, [[Friederich I (Austria)|Friederich I]] *[[1198]]–1230, [[Leopold VI (Austria)|Leopold VI]] Võidukas *[[1230]]–1246, [[Friederich II (Austria)|Friederich II]] Sõjakas/Riiakas *[[1246]]–[[1248]], [[Friederich III (Austria)|Friederich III]] === Kuningas Otakari õnn ja langus === [[Pilt:Karte Böhmen unter Ottokar II.png|pisi|Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele]] Hääbumine viis [[interregnum]]ini, mitmekümneaastase perioodini, mille vältel vaieldi maa valitsejate staatuse üle. Vastavalt [[Feodalism|feodaal]]õigusele langesid [[vasall]]i päritavad [[lään]]id tagasi süseräänile, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrile]]. Siiski oli keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] oma valitsemise viimastel aastatel otsustavalt jõuetu võitluse tõttu paavst [[Innocentius IV]]-ga ning hõivatud [[Gvelfid ja gibelliinid|gvelfide ja gibelliinide]] Itaalia sõdadega. Ta suri 1250. aastal ja tema poja, Saksamaa kuninga [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]] surmaga 1254. aastal lõppes [[Hohenstaufenid|Hohenstaufeni]] valitsejate liin, vaid kaheksa aastat pärast Babenbergi dünastia hääbumist. Kui järgnevate aastate ''Interregnum''i ajal valiti mitu kandidaati [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]], ei suutnud keegi neist tegelikult kontrollida keisririiki, Austria ja Steiermark jäid vakantseks. See oli ambitsioonikas Přemysliidist [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa valitseja]] [[Otakar II]], kuningas [[Václav I (Böömimaa kuningas)|Václav I]] poeg, kes kasutas võimalust võtta üle hiljutise hertsog Friedrich Riiaka maade valitsemine. Viidates "Privilegium Minusele", kinnitas paavst Innocentius IV, vastupidi feodaalsele isaliinis pärimise printsiibile, [[pärimisõigus]]t Friedrichi õele Margaretele, Heinrich von Hohenstaufeni lesele, ja tema õetütrele [[Gertrud von Babenberg|Gertrud]]ile, kes abiellus Přemysliidist [[Määri markkrahv]]i [[Vladislav (Määrimaa)|Vladislav]]iga, Otakari vanema vennaga, kes suri aastal 1247. Pärast Gertrudi teise abikaasa, Badeni markkrahvi [[Hermann VI (Baden)|Hermann VI]] surma aastal 1250, tungis Otakar Austria maadele, mida tunnustas kohalik aadel. Oma nõudmiste põhjendamiseks abiellus ta aastal 1252 Margaretega (temast umbes 30 aastat vanem!). Kuigi vaidlustatud Ungari kuninga Béla IV poolt, kes viitas Gertrudi kolmandale abielule oma sugulase [[Roman Danilovitš]]iga, hõivates Steiermargi maad, Otakar võidutses, võites Ungari vägesid 1260. aasta [[Kressenbrunni lahing]]us. Böömimaa kuningana 1253. aastast, oli ta nüüd [[Böömimaa]], [[Määrimaa]], Austria ja [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi]] maade ainuvalitseja – aimates ette varauusaegset [[Habsburgide monarhia]]t aastast 1526 alates. Aastast 1269 kontrollis Otakar II ka tõhusalt [[Kärnteni hertsogkond]]a koos [[Kraini mark|Kraini]] ja [[Windischi mark]]idega kaugemal lõunas, kogu [[Kesk-Euroopa]] valdus ulatus [[Poola]] piirist [[Sudeedid|Sudeetides]] kuni [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikuni lõunas. Kui tal ei õnnestunud saada valituks [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]] aastal 1273, vaidlustas ta eduka kandidaadi, Habsburgide võsu [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]] valimise. Rudolf suutis tagada oma võimu, kui esimene tõeline [[Saksa kuningas]] pärast interregnumit (1254–1273), mis järgnes viimase Hohenstaufenist [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]] surmale, ja tema keiserliku võimuga hõivati Otakari "võõrandatud" territooriumid. Böömimaa kuningas Otakar II võideti lõpuks ja tapeti 1278. aasta [[Marchfeldi lahing]]us, ja tema Austria valdused anti Rudolf I poegadele ja pärijatele, kes lisasid need oma laialdastele [[pärusvaldus]]tele [[Švaabimaa]]l. === Habsburgid === [[Habsburgid]] valitsesid Austriat järgmised 640 aastat. 14. ja 15. sajandil hakkasid Habsburgid koguma teisi provintse Austria ja Steiermargi naabruses, mille nad said Otakarilt. [[Kärnteni hertsogkond]] ja [[Kraini hertsogkond]] läksid Habsburgide võimu alla aastal 1335, [[Tirooli krahvkond]] aastal 1363. Need provintsid koos said tuntuks kui Habsburgide pärusvaldused, kuigi neid kõiki koos kutsuti mõnikord lihtsalt Austriaks. ===Austria hertsogid=== *[[Saksa kuningas]] [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf IV/I]] (1219–1291), Austria tegelik valitseja 1278–1282 *[[1282]]–[[1283]] Rudolf II (suri [[1290]]) *1282–[[1308]] [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]] ([[1255]]–1308), Austria hertsog *[[1298]]–[[1307]] [[Rudolf III (Austria)|Rudolf III]] *1308–[[1330]] Friedrich Ilus, [[1326]]–1330 ametlikult [[Saksa kuningas]], [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] kaasvalitseja ([[Friedrich III (Saksa kuningas)|Friedrich III Ilus]]) *1308–1326 [[Leopold I (Austria hertsog)|Leopold I]], Friedrichi kaasvalitseja *1326–[[1358]] Albrecht II *1330–[[1339]] [[Otto (Austria)|Otto Rõõmus]] *1358–[[1365]] [[Rudolf IV Rajaja]] ;[[Habsburgid]]e Albrechti liin (Austria hertsogid) *1365–[[1395]] [[Albrecht III (Austria)|Albrecht III]], 1365–[[1379]] koos Leopold III-ga *1395–[[1404]] [[Albrecht IV (Austria)|Albrecht IV]] *1404–[[1439]] [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht V]] ([[1397]]–1439), [[1437]]–1439 ka [[Böömimaa]] ja [[Ungari]] kuningas *[[1440]]–[[1457]] [[Ladislaus Postumus]] (1440–1457), ametlikult ka Böömimaa ja Ungari kuningas, alates [[1453]] [[Austria]] [[ertshertsog]] Kahe järgneva sajandi ajalugu oli hertsogkonnale üsna rahutu. Pärast lühikest, kuid siiski sündmusterohket hertsog [[Rudolf IV (Austria)|Rudolf IV]] valitsemist jagasid tema vennad [[Albrecht III (Austria)|Albrecht III]] ja [[Leopold III (Austria)|Leopold III]] vastavalt aastal 1379 sõlmitud [[Neubergi leping]]ule hertsogkonna endi vahel. Albrecht sai Austria, samas Leopold võttis ülejäänud territooriumid. 14. sajandil kuulus [[katoliku kirik]]u Salzburgi kirikuprovintsi [[Saksa-Rooma riik|SRR]] Austria hertsogkonnas: [[Salzburgi peapiiskopkond]], [[Brixeni piiskopkond|Brixeni]], [[Freisingi piiskopkond|Freisingi]], [[Gurki piiskopkond|Gurki]], [[Lavanti piiskopkond|Lavanti]], [[Passau piiskopkond|Passau]], [[Regensburgi piiskopkond]].<ref>Jörg Erdmann, Statistische Anhänge. In Ergänzung zur Monografie: Jörg Erdmann, "Quod est in actis, non est in mundo". [https://www.dhi-roma.it/erdmann.html Päpstliche Benefizialpolitik im sacrum imperium des 14. Jahrhundert] (Bibliothek des Deutschen Historischen Instituts in Rom 113), Rom 2006 [https://www.dhi-roma.it/fileadmin/user_upload/pdf-dateien/Online-Publikationen/Erdmann/A.3.1_Bischoefe_LOS__Eintraege_nach_Paepsten_und_Regionen_.pdf Europäische Bischöfe in den Libri obligationum et solutionum.] s. 5</ref> 1402. aastal oli teine Leopoldi liini jagamine, kui [[Ernst Raudne|hertsog Ernst]] võttis [[Sise-Austria]] (Steiermark, Kärnten ja Krain) ning [[Friedrich IV (Austria)|hertsog Friedrich IV]] sai Tirooli ja [[Kaugem Austria|Kaugema Austria]] valitsejaks. Territooriumid taasühendas lõpuks Ernsti poeg [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|keiser Friedrich III]], kui [[Alberti liin]] (1457) ja [[Vanem Tirooli liin]] (1490) hääbusid. 1438. aastal valiti [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]] tema äia, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|keiser Sigismund]]i järglaseks. Kuigi Albrechti valitsemine kestis vaid ühe aasta, tõusis Habsburgide liin keiserlikule troonile, ja ainult kaks mitte-Habsburgi valitsesid perioodil 1438–1806, kui keisririik [[Franz II]] poolt lõpetati. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Idamark]] | nimi=Austria hertsogkond | aeg= | järgnev=[[Austria ertshertsogkond]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Austria ajalugu]] * [[Austria riigipeade loend]] [[Kategooria:Austria hertsogkond| ]] [[Kategooria:Austria ajalugu]] [[Kategooria:Austria ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] 2kejommc0jghlb1h78q0ax6xf3h26t7 0 351975 7212694 7178837 2026-08-12T09:40:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212694 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2014}} {{Keeled | nimi = Idaaranda keel | originaalnimi = Upper Arrernte | keelkonnavärv = austraalia | riigid = [[Austraalia]], [[Põhjaterritoorium]] | rääkijad = 2380 (2006. aasta rahvaloendus) <ref name="eth" /> | keelkond = Austraalia keeled :Pama-njunga keeled ::arandi rühm :::idaaranda keel <ref name="C4dqj" /> | kood 1 = [[IPA|aer]] }} '''Idaaranda keel'''<ref name="SidTF" /> on Põhja-Austraalias, [[Alice Springs]]'i piirkonnas kõneldav [[keel]].<ref name="omni" /> Selle teised nimetused [[inglise keel]]es on ''Arrernte, Eastern; Arunta; Eastern Aranda; Upper Aranda; Upper Arrernte.'' ==Arvud== Idaaranda keeles ei ole eraldi [[Arv|arve]] 1–10, vaid kasutatakse sõnu, mis tähistavad ühte ja kahte elementi. Elementide juurde kasutatakse ka sõnu ´mõned´ ja ´palju´ ning [[Ikoon_(semiootika)|ikoonilisi]] [[Representatsioon|representatsioone]] nagu [[Sõrm|sõrmed]] ja joonte tõmbamine [[Liiv|liivas]]. Näiteks ´seitse´ väljendatakse tõmmates liivas kõrvuti seitse joont, lugedes järjest: ''njinta ņaņa, arbuņa ņaņa, arbuņa ņaņa'', ..., ''kalla ņaņantma'' ´siin on üks, siin on veel üks, siin on veel üks, ..., siin on viimane´. [[Arv|Arvu]] ´kümme´ väljendatakse tõstes mõlemad [[Käsi|käed]] üles, tõmmates [[Sõrm|sõrmed]] laiali ja öeldes: ''lakintja'' ´nii palju´. (Strehlow 1945: 103) <ref name="HW" /> Sama süsteem töötab järgarvude puhul – kasutatakse sõnu esimese kahe järje kohta (s.t. sõna ´esimene´ ja ´teine´) ning [[Ikoon_(semiootika)|ikoonilisi]] [[Representatsioon|representatsioone]] kõrgemate järkude jaoks. Kolmas, neljas, ... väljendatakse jätkates lõpmatuseni koos sõnaga'' wott´ arbuņa'' ´kka veel üks´ või ´ja veel üks´ – õige arv jooni [[Liiv|liivas]] (iga loendatud ühiku kohta) või tõstetud [[Sõrm|sõrmede]] [[Arv|arv]] (iga mainitud ühiku kohta). (Strehlow 1945: 104)<ref name="HW" /> ==Keele struktuuri andmed== Aranda keeles kasutatakse [[Ladina_tähestik|ladina tähestikku]].<ref name="eth" /> Aranda keele üks tüüpilisemaid tunnuseid on see, et keeles puudub [[Sibilant|sibilante]] ja muid [[Frikatiiv|frikatiive]], kuid on kolmeliikmeline arvukategooria ([[Ainsus|ainsus]] – [[Kaksus|kaksus]] – [[Mitmus|mitmus]]) ja [[ergatiivne käändesüsteem]] <ref name="siepe" />. Idaaranda keeles veel <ref name="QUe0M" />: * märgitakse käändeid [[sufiks]]tuletistega, * puudub grammatiline sugu, * on olemas eriliikide reduplikatsioon, mis on silmapaistev peamistes leksikaalsetes kategooriates, * on eelistatud SOV ([[alus (keeleteadus)|subjekt]]-[[sihitis|objekt]]-[[verb]]) järjekord, kuid see võib varieeruda sõltuvalt pragmaatilistest teguritest, * kuigi nimisõnad järgivad absolutiiv-ergatiivset süsteemi, [[Asesõna|asesõnad]] järgivad nominatiiv-akusatiivsest süsteemi. ==='''[[Kaashäälik|Konsonandid]] '''=== [[Klusiil|Klusiilid]] on aspireerimata. On preklusiilsed (ing. k. prestopped) [[Ninahäälik|nasaalid]] ja prenasaalsed (ingl. k. prenasalized) [[Klusiil|klusiilid]], kuid puuduvad sõnaalguselised konsonantühendid – võrdlemiseks [mʷaɻə] ´hea´ (ingl. k. ''good'') (nasaalklusiil), [ᵐbʷaɻə] ´tegema´ (ingl. k. ''make'') (prenasaalne [[klusiil]]), [ᵖmʷaɻə] ´anum´ (ingl. k. ''coolamon'') (preklusiilne [[Ninahäälik|nasaal]]). <ref name="U6xFa" /> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! rowspan="3" | ! colspan="3" rowspan="2" | Periferaal ! colspan="4" | Koronaal |- ! colspan="2" | Laminaal ! colspan="2" | Apikaal |- ! Bilabiaal ! Velaar ! Uvulaar ! Palataal ! Dentaal ! Alveoraal ! Retrofleks |- ! [[Klusiil]] | {{IPA|p pʷ}} | {{IPA|k kʷ}} | | {{IPA|c cʷ}} | {{IPA|t̪ t̪ʷ}} | {{IPA|t tʷ}} | {{IPA|ʈ ʈʷ}} |- ! [[Ninahäälik|Nasaal]] | {{IPA|m mʷ}} | {{IPA|ŋ ŋʷ}} | | {{IPA|ɲ ɲʷ}} | {{IPA|n̪ n̪ʷ}} | {{IPA|n nʷ}} | {{IPA|ɳ ɳʷ}} |- ! Preklusiilne nasaal | {{IPA|ᵖm ᵖmʷ}} | {{IPA|ᵏŋ ᵏŋʷ}} | | {{IPA|ᶜɲ ᶜɲʷ}} | {{IPA|ᵗn̪ ᵗn̪ʷ}} | {{IPA|ᵗn ᵗnʷ}} | {{IPA|ᵗɳ ᵗɳʷ}} |- ! Prenasaalne klusiil | {{IPA|ᵐb ᵐbʷ}} | {{IPA|ᵑɡ ᵑɡʷ}} | | {{IPA|ᶮɟ ᶮɟʷ}} | {{IPA|ⁿd̪ ⁿd̪ʷ}} | {{IPA|ⁿd ⁿdʷ}} | {{IPA|ⁿɖ ⁿɖʷ}} |- ! Lateraal | | | | {{IPA|ʎ ʎʷ}} | {{IPA|l̪ l̪ʷ}} | {{IPA|l lʷ}} | {{IPA|ɭ ɭʷ}} |- ! Poolvokaal | | colspan="2" | {{IPA|ɰ~ʁ w}} | {{IPA|j jʷ}} | | | {{IPA|ɻ ɻʷ}} |- ! Värihäälik | | | | | | {{IPA|ɾ ɾʷ}} |} ===[[Täishäälik|Vokaalid]]=== [[Täishäälik|Vokaalide]] süsteem on üsna ebatavaline, kuna on olemas ainult kaks kontrastset vokaalfoneemi, /a/ ja /ə/. Oletatakse, et vanasti oli neid rohkem, kuid labiaalsete [[Konsonant|konsonantide]] arengu tõttu olevat jäänud alles ainult kaks [[Täishäälik|vokaali]]. Ei esine allofoonide varieerumist erinevates [[Konsonant|konsonandi]] kontekstides, selle tõttu võib näiteks foneemi /ə/ sõltumatult kontekstist hääldada mitmeti – /ɪ/ ~ /e/ ~ /ə/ ~ /ʊ/. <ref name="ptxCd" /> {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! ! Eesvokaal ! Keskvokaal ! Tagavokaal |- ! Kõrge | {{IPA|(i)}} | | {{IPA|(u)}} |- ! Keskmadal | | {{IPA|ə}} | |- ! Madal | | {{IPA|a}} |} ==Keelenäited== ''aherre ´''känguru´, ''alye ´''[[bumerang]]´, ''alkwerte ´''puidust kilp´, ''akarnte ´''peapadi´, ''arleye ´''[[emu]]´, ''artnwere'' ´[[dingo]]´ <ref name="ETLHW" /> ''Anwerne Mparntwe-arenye tyerrtye mapele arrenhantherre welcome-ileme apmere anwerne-kenhe-werne. Anwerne ahentye-aneme arrantherre akaltye-irremele respectem-iletyeke apmere nhenhe''. ´Meie, inimesed, kes kuuluvad Alice Springs'i, tervitame teid meie riigis. Loodame, et õpite meie riigi kohta ja austate seda. Meie, inimesed, kes kuuluvad Alice Springs'i.´<ref name="omni" />. ==Huvitavaid fakte== Idaaranda keel on tegelikult üks murretest. Teised aranda keele murded on veel keskaranda (kõneldakse Alice Springs'is), läänearanda (kõneldakse Alice Springs'ist läänes) ning Pertame/lõunaaranda ja alamaranda.<ref name="omni" /> Hiljuti avaldatud aranda keele [[sõnastik]] sisaldab 750 lehekülge.<ref name="p2dYD" /> Aranda keelt õpetatakse kõikidele [[Alice Springs]]<nowiki/>i algkooli õpilastele ning valikainena ka keskkoolis ja kolledžis (Centralian College). Paljud Alice Springs'i tööandjad julgustavad oma töötajaid õppima aranda keelt ja isegi rahastavad nende õpinguid. Samuti on olemas ka mõned arandakeelsed raadio- ja telesaated.<ref name="omni" /> Idaaranda keele audio: [https://www.youtube.com/watch?v=5I5SMwae8vg Arrernte, Eastern 01], [https://www.youtube.com/watch?v=1KC0p9ZVIGE Arrernte, Eastern 02], [https://www.youtube.com/watch?v=ugqk3Gx4SQA Arrernte, Eastern 03] ==Viidatud kirjandus== {{viited|allikad= <ref name="eth">[http://www.ethnologue.com/language/aer Ethnologue – Languages of the World. Arrernte, Eastern]</ref> <ref name="omni">[http://www.omniglot.com/writing/arrernte.htm Omniglot – the online encyclopedia of writing systems and languages. Arrernte (Arrernte angkentye)]</ref> <ref name="HW">Heike Wiese (2003). Numbers, Language, and the Human Mind, Cambridge University Press, lk. 148-149</ref> <ref name="C4dqj">[http://www.ethnologue.com/subgroups/arandic Ethnologue – Languages of the World. Arandic]</ref> <ref name="SidTF">[http://www.eki.ee/knab/lgv/aup.htm EKI. Pama-njunga keeled]</ref> <ref name="siepe">Karlsson, Fred (2002). Üldkeeleteadus. Eesti keele Sihtasutus, Tallinn, lk 308</ref> <ref name="QUe0M">Encyclopedia of language & linguistics (2006), Volume 1, A - Bil / editor-in-chief: Keith Brown, Amsterdam: Elsevier, lk 481-484</ref> <ref name="U6xFa">[http://en.wikipedia.org/wiki/Arrernte_language, viidates Green, Jenny (2005). A learner's guide to Eastern and Central Arrernte. Alice Springs: IAD Press. ISBN 1-86465-081-8, ja Ladefoged, Peter; Ian Maddieson (1996). The Sounds of the World's Languages. Oxford: Blackwell Publishers Ltd. ISBN 0-631-19815-6]</ref> <ref name="ptxCd">[http://en.wikipedia.org/wiki/Upper_Aranda_language, viidates Ladefoged, Peter; Ian Maddieson (1996). The Sounds of the World's Languages. Oxford: Blackwell Publishers Ltd. ISBN 0-631-19815-6]</ref> <ref name="ETLHW">{{Netiviide |url=http://aboriginalart.com.au/culture/arrernte4.html |pealkiri=Aboriginal Australia Art & Culture Centre – Alice Springs. Arrernte dictionary |vaadatud=2013-11-23 |arhiivimisaeg=2011-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110706100323/http://aboriginalart.com.au/culture/arrernte4.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="p2dYD">Keelteatlas: maailma keelte päritolu ja areng (2000)/ inglise keelest tõlkinud Mart Aru, Tallinn: Koolibri, lk 120</ref> }} ==Kaudviide== Strehlow, T. G. H. (1945). Aranda phonetics and grammar. Sydney: Oceania Monographs, lk 103-104. [[Kategooria:Austraalia keeled]] [[Kategooria:Pama-njunga keeled]] ofzhskc7vnbxefup9n8qnlqidazu9i0 0 354643 7212249 7209549 2026-08-11T12:41:12Z Avjoska 1538 7212249 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Pirita|lõpppeatus=Gaasi|avati=*2024 *2026 (tänasel kujul)|number=48|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/48/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=47|järgmine liin=49|järgmine=49 (Tallinna bussiliin)|eelmine=47|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/48/a-b]|läbi=Iru, Priisle, Vesse|uuendus=2. august 2026|suleti=2023|pilt=48buss.jpg}} [[Fail:TAK 2364.JPG|pisi|Viru keskuse suunas]] [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 3538 21-09-2022.jpg|pisi|Vabaduse väljakul]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 48''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja mis 21. oktoobrist 2024 ühendab läbi Lasnamäe [[Pirita]] ja [[Vesse]] asumeid.<ref>[https://www.tallinn.ee/et/uudis/oktoobrist-uuendused-pirita-bussiliinides Oktoobrist uuendused Pirita bussiliinides] Tallinna uudised, 25.09.2024</ref> '''Tallinna bussiliin 48''' oli algselt [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja mis alates 1. augustist 2023 ühendati bussiliiniga 35, uus marsruut Seli - Pelguranna. [[Tallinna ühistranspordiliinid|Bussiliin]] ühendas [[Südalinn]]a asumit [[Kesklinna linnaosa|Kesklinnas]] [[Pelguranna]] asumiga [[Põhja-Tallinn]]as, läbides [[Lilleküla]] ja [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]]. Liin sai alguse [[Viru Keskuse bussiterminal]]ist. Enne 1. novembrit 2016 oli 48 ekspressliin, mis ei peatunud Vabaduse väljaku ja Sõle peatusete vahel.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnas-muutuvad-mitmed-bussi-ja-trammiliinide-soiduplaanid?id=76040757 Tallinnas muutuvad mitmed bussi- ja trammiliinide sõiduplaanid] Delfi, 25.10.2016</ref> ==Praeguse liini peatused== ;Pirita keskus – Vesse Pirita - Pirita - Supluse puiestee - Randvere tee - Hämar tee - Mähe - Küüvitsa tee - Oblika tee - Aianduse tee - Pojengi tee - Mähe aedlinn - Liilia tee - Kõlviku tee - Äigrumäe - Pärnamäe tee - Laiaküla - Iru - Kelluka tee - Kose tee - Jussi - Läänemere tee - Linnamäe tee - Kuristiku - Priisle kauplus - Ussimäe tee - Priisle (K.Kärberi tn) - Priisle (Laagna tee) - Rauna - Kiviku - Mustakivi - Taevakivi - Sabatähe - Varraku - Pikri - P.Pinna - J.Smuuli tee - Sõjamäe raba - Vesse - Gaasi (Gaasi tn) ;Vesse - Pirita keskus Gaasi - Vesse - Sõjamäe raba - P.Pinna - Lasnamäe turg - Pikri - Varraku - Taevakivi - Mustakivi - Kiviku - Rauna - Priisle - Ussimäe tee - Priisle kauplus - Kuristiku - Linnamäe tee - Läänemere tee - Jussi - Kose tee - Kelluka tee - Iru - Laiaküla - Pärnamäe tee - Äigrumäe - Kõlviku tee - Liilia tee - Mähe aedlinn - Aianduse tee - Oblika tee - Küüvitsa tee - Mähe - Hämar tee - Randvere tee - Supluse puiestee - Pirita ==Liini esimese iteratsiooni peatused== ;Viru Keskus – Pelguranna Viru Keskus 3 - Viru - Vabaduse väljak - Tõnismägi - Koidu - Taksopark - Ülase - Sõle - Ädala - Kolde puiestee - Nisu - Ehte - Kari - Randla ;Pelguranna – Viru Keskus Randla - Pelguranna - Vihuri - Puhangu - Ehte - Nisu - Kolde puiestee - Ädala - Ülase - Taksopark - Koidu - Vabaduse väljak - Estonia - A. Laikmaa ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/48/a-b Tallinna 48. liini sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] kx7one0b6fi8mayrdsehh5gd45kj0a8 0 356563 7212701 7199042 2026-08-12T10:01:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212701 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} [[File:Momoiro Clover Z LIVE 1.png|thumb|2013. aastal näitas uuring, et kõige populaarsem Jaapani tüdrukuteansambel on [[Momoiro Clover Z]].<ref>{{cite web|url=http://www.nikkei.com/article/DGXNASFK17032_X10C13A6000000/|title=ももクロ、初のAKB超え　タレントパワーランキング|publisher=[[Nihon Keizai Shimbun]]|date=24. juuni 2013|accessdate=26. juuli 2013|language=Japanese|archive-date=2013-08-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20130807014429/http://www.nikkei.com/article/DGXNASFK17032_X10C13A6000000/|url-status=dead}}</ref>]] [[File:Ax10akb18.jpg|thumb|[[AKB48]] on [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi maailmarekordi]] omanik "suurima popansambli" kategoorias. 2011. aastal osteti nende plaate Jaapanis enam kui 200 miljoni USA dollari eest.]] [[File:Morning Musume - Platinum 9 Tour Spring 2009.jpg|thumb|[[Morning Musume]] on juba aastaid tegutsenud tüdrukute ansambel, kellele kuulub enim edetabeli esikümne singleid tootnud Jaapani muusikute rekord.]] '''Iidol''' (アイドル ''aidoru'') on tänapäeva [[Jaapani kultuur]]is [[teismeline]] või kahekümnendates eluaastates [[meediastaar]], keda arvukad fännid peavad võluvaks või nunnuks ja kes esineb kuude või aastate kaupa regulaarselt massimeedias. Näiteks võivad iidolite hulka kuuluda lauljad, näitlejad, telestaarid (nn "talendid"), modellid jne. Enamasti (kuid mitte alati) on iidolid naissoost. Iidoliks ei peeta siiski iga noort staari ning mässaja kuvandiga staarid, näiteks rokkmuusikud, protestivad tihti ise "iidoli" nimetuse vastu. Iidolite fenomen sai alguse 1970. aastate algul, peegeldades 1963. aasta Prantsuse filmis "[[Cherchez l'idole]]" osalenud muusiku [[Sylvie Vartan]]i populaarsuslainet Jaapanis, kus film linastus 1964. aasta novembris pealkirjaga アイドルを探せ ("Aidoru wo sagase"). Iidoliks hakati kutsuma [[nunnu]] välimusega näitlejaid ja lauljaid. Staarideks hakkasid saama teismelised tüdrukud vanuses 14–16 ja poisid vanuses 15–18. Üks neist, [[Momoe Yamaguchi]], oli suur staar, kuni ta 1980. aastal abiellus ja avalikest esinemistest loobus. Iidolid domineerisid Jaapani popmuusikas 1980. aastatel, mida nimetatakse "Jaapani iidolite kuldajaks". == Ala kategooriad == * AV- iidolid<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ashcraft |eesnimi=Brian |url=https://books.google.ee/books?id=fdHZAwAAQBAJ&q=%22AV+idols.%22&pg=PT68&redir_esc=y#v=snippet&q=%22AV%20idols.%22&f=false |pealkiri=Japanese Schoolgirl Confidential: How Teenage Girls Made a Nation Cool |perekonnanimi2=Ueda |eesnimi2=Shoko |kuupäev=2014-05-13 |kirjastus=Tuttle Publishing |isbn=978-1-4629-1409-8 |keel=en}}</ref> on peamiselt pornograafiaga tegelevad näitlejad ja modellid * Bandolid on iidolid, kes on bändis ja mängivad pille * Gravure iidolid on peamiselt naisiidolid, kes poseerivad aluspesus või ujumisriietes. See on peamiselt suunatud meestele<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=AKB48 Rumored to End Swimsuit Gravure Photos for Underage Members |url=https://www.animenewsnetwork.com/interest/2018-01-17/akb48-rumored-to-end-swimsuit-gravure-photos-for-underage-members/.126498 |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=Anime News Network |keel=en}}</ref> * Iidolist häälenäitlejad tegelevad peale iidoli töö ka video mängude ja anime häälenäitlemisega * sJaapani- Korea iidolid on Korea ja Jaapani firmade koostöös tehtud gruppid, kus on nii korea kui ka jaapani päritoluga iidolid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-11-25 |pealkiri=日韓合同アイドル「NiziU」大躍進に沸く韓国 「彼女たちのように日韓が協力しあえば世界を席巻できるのに」【日韓経済戦争】 |url=https://www.j-cast.com/kaisha/2020/11/25399658.html?p=all |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=J-CAST 会社ウォッチ |keel=ja}}</ref> * Johnnyd on meesiidolid, kes on pärit Johnny & Associates<ref>{{Viide |pealkiri=Johnny &amp; Associates |kuupäev=2025-05-04 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Johnny_&_Associates |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2025-05-18}}</ref> * Juunior iidolid on tavaliselt 15. aastased või nooremad <ref>{{Netiviide |pealkiri=四半世紀前の中学生が起こしたチャイドルブームの主役たちの今（斉藤貴志） - エキスパート |url=https://news.yahoo.co.jp/expert/articles/d98f0536d68b8d1ea2b96ff7050a69fbd4fcdc30 |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=Yahoo!ニュース |keel=ja}}</ref>. Kuna nad on ka gravure modellid, siis on neid palju kritiseeritud. Kuigi nende tegevus on veel legaalne, siis alates 2014 on enamus nende tegevusi ära lõpetatud<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-02-07 |pealkiri=“聖地”も閉店 ジュニアアイドルＤＶＤビジネスはあと半年の命か |url=https://www.tokyo-sports.co.jp/articles/-/102095 |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=東スポWEB |keel=ja}}</ref> * Lokaalsed iidolid, lühendatud locodol, on iidolid, kes tegelevad peamiselt linnaäärsetes kohtades. Seal puudub ligipääs iidolitele, seega tehti eraldi iidolid nendesse kohtadesse<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Inc |eesnimi=Natasha |pealkiri=ローカルアイドル文化の隆盛（前編） {{!}} 2010年代のアイドルシーン Vol.5 |url=https://natalie.mu/music/column/415009 |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=音楽ナタリー |keel=ja |arhiivimisaeg=2021-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210228153427/https://natalie.mu/music/column/415009 |url-olek=ei tööta }}</ref> * Neti iidolid on interneti iidolid, kes ilmusid interneti tekkimisega. Igapäevaselt nad kasutavad oma tehtud interneti lehekülgi ja blogisid * Virtuaal iidolid on iidolid, kellel on omad virtuaal avatarid tehtud<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-09-07 |pealkiri=The Fictional (Yet Amazingly Popular) Singers of Japan |url=https://kotaku.com/the-fictional-yet-amazingly-popular-singers-of-japan-5940894 |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=Kotaku |keel=en}}</ref> * Maa- alused iidolid on oma ette tegelevad iidolid, kes esinevad väikestel lavadel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Times |eesnimi=The Japan |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Search results |url=https://www.japantimes.co.jp/search?query=news |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=The Japan Times |keel=en}}</ref> == Ajalugu == === 1960–1980 === 1962. aastal lõi Johnny Kitagawa Johnny & Associates ja tegi ansamblit Johnnys. Neid võib pidada esimeseks Jaapani iidoli ansambliks. Tema tegi ka tüüpilise iidoli treenimise süsteemi, mis on tänapäevalgi veel kasutusel. See süsteem seisnes selles, et noorest peale hakatakse treenima iidoliks ja peab treenima peale laulmise ka tantsimises ja näitlemises.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Michel |eesnimi=Patrick St |kuupäev=2019-07-10 |pealkiri=Johnny Kitagawa: The mogul who defined and controlled Japan's entertainment industry |url=https://www.japantimes.co.jp/culture/2019/07/10/entertainment-news/johnny-kitagawa-mogul-defined-controlled-japans-entertainment-industry/#.XfZcDetS9_o |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=The Japan Times |keel=en}}</ref> Kuigi alles 1964 võeti kasutusele term "iidol" peale seda kui prantsuse film "Cherchez l'idole" jõudis Jaapani. Jaapanlastele meeldis peategelast mängiva Sylvie Vartani armas välimus ja muusikaline anne. Tema järgi võetigi kasutusele termin "iidol".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Simone |eesnimi=Gianni |kuupäev=2019-02-03 |pealkiri=From cosplay fan to idol, Yuriko Tiger's journey has been a colorful one |url=https://www.japantimes.co.jp/community/2019/02/03/our-lives/fan-idol-yuriko-tigers-journey-colorful-one/ |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=The Japan Times |keel=en}}</ref> 1979. aastatel televisiooni kasvamisega tõusis iidolite populaarsus, kuna paljud iidolid alustasid läbi televisiooni programmide kaudu kandideerimisega.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Iwabuchi |eesnimi=Koichi |url=https://books.google.com/books?id=k8ot27vLSV4C&pg=PA100 |pealkiri=Recentering Globalization: Popular Culture and Japanese Transnationalism |kuupäev=2002-11-08 |kirjastus=Duke University Press |isbn=978-0-8223-2891-9 |keel=en}}</ref> Iidolid aitasid inimestele pakkuda ajutiselt põgenemist poliitilise vägivalla ja tudengi liikumiste eest.<ref name="aitorukash">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=昇 |eesnimi=西条 |perekonnanimi2=英太 |eesnimi2=木内 |perekonnanimi3=康孝\n |eesnimi3=植田 |kuupäev=2016-03-15 |pealkiri=アイドルが生息する「現実空間」と「仮想空間」の二重構造〜「キャラクター」と「偶像」の合致と乖離〜 |url=https://edo.repo.nii.ac.jp/records/657 |ajakiri=江戸川大学紀要 |keel=ja |aastakäik=26}}</ref> === 1980–1990 === Televisiooni programmid, kus iidolid olid populaarsed ja kõrgete raitingutega. See aitas nende populaarsusele kaasa.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Grunebaum |eesnimi=Dan |kuupäev=2010-10-07 |pealkiri=As Japan Ages, Pop 'Idols' Aren't as Spry as They Used to Be |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2010/10/08/arts/08iht-Idols.html |vaadatud=2025-05-18 |issn=0362-4331}}</ref> Onyanko Club, üks jaapani iidolite grupp, aitas kaasa sellele kuidas iidoleid vaadeldakse. Nad polnud enam profesionaalsed karjääri tegijad, vaid tavalised koolis käivad inimesed. Nad olid ka esimene grupp, kes tutvustas "lõpetamise süsteemi". See seisnes selles, et vanemad liikmed lõpetasid oma kärjääri ja uuemad nooremad tulid peale. Samal ajal kasvas ka meesiidolite populaarsus. Eriti Johnny & Associates all olevad grupid. Lisaks normaliseerisid nad ka tantsimist ja laulmist samal ajal.<ref name=":0" /> === 1990–2000 === 1990. aastatel hakkas iidolite populaarsus langema peamiselt majanduse languse tõttu. Paljud soovisid, et neid kutsutaks pigem artistideks kui iidoliteks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Matsutani |eesnimi=Minoru |kuupäev=2009-08-25 |pealkiri=Pop 'idol' phenomenon fades into dispersion |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2009/08/25/reference/pop-idol-phenomenon-fades-into-dispersion/#.XF3dH-TsaUk |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=The Japan Times |keel=en}}</ref> Enamus läksid ka interneti peale üle, kuna televisioonis enam ei nähtud palju iidoleid. === Pärast 2000. aastat === 2010. aastate alguses hakkas iidolite populaarsus jälle tõusma. Igal grupil tekkis oma teema, mille järgi nad tegid oma muusikavideoid. Lisaks hakati ka erinevate žanritega tegelema. 2010. aastate keskel hakkasid mitmed Jaapani ja Korea ettevõtted tegema koostööd ja lõid gruppe. == Fännikultuur == Üks suuremaid erinevusi iidolite ja tavaliste kuulsuste vahel on see, kuidas nad oma fännidega suhtlevad. Fännid on suur osa iidolite karjäärist. Nad on pidevalt sotsiaalmeedias aktiivsed ja teevad videoid fännidele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Ian |kuupäev=2013-02-01 |pealkiri=AKB48 member's 'penance' shows flaws in idol culture |url=https://www.japantimes.co.jp/culture/2013/02/01/music/akb48-members-penance-shows-flaws-in-idol-culture/ |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=The Japan Times |keel=en}}</ref> Sellega seoses ei tohi nad ka avalikult suhtes olla kellegagi. Näiteks meesiidolite puhul jälgitakse seda, kui palju naisi on nende ümber. Mida vähem naisi on nende ümber seda parem, kuna siis jääb fännidele mulje, et iidolid on neile nii öelda lojaalsed. <ref name="aitorukash" /> Fännid kulutavad palju raha igasugusele riietele ja albumitele, mis on iidolite poolt tehtud. Lisaks korraldatakse üritusi, kus iidolid ja fännid saavad omavahel kohtuda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McAlpine |eesnimi=Fraser |kuupäev=2017-06-30 |pealkiri=The Japanese obsession with girl bands - explained - BBC Music |url=https://www.bbc.co.uk/music/articles/84fd62c3-f5a4-49e6-9e3e-6f5217c1448c |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=www.bbc.co.uk |keel=en-GB}}</ref> Kuna iidolitel on nii lähedane suhe oma fännidega, siis tihti peale võivad fännid saada pahaseks kui iidolid ütlevad või teevad midagi mis ei sobi nende perfektse välimuse ja suhtumisega. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Answerman - Why Isn't Idol Culture Bigger In America? |url=https://www.animenewsnetwork.com/answerman/2018-09-03/.136196 |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=Anime News Network |keel=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jaapani kultuur]] [[Kategooria:Jaapani muusika]] djt45xkybcgjv7uubh64m1vvtgjbw7n 0 359802 7212727 7205429 2026-08-12T11:43:58Z Avjoska 1538 /* August */ 7212727 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1999}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija * 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja *[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver * 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja * 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja * 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur *[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja *[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur * 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur * 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur * 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur * 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur * 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg *[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur * 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja *[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija *[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist *[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja * 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur *[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur * 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane *[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja * 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja *[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja *[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur * 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur * 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur * 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur * 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur * 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur ==Märts== *[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur *[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur * 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija *[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija * 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur *[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur *[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja *[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur *[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja *[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur *[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur * 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja *[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur * 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur *[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja *[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur *[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja * 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik * 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur * 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane *[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja *[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja * 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane *[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur * 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja *[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja *[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur * 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur *[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur *[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik *[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur *[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur * 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija * 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur *[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur *[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja *[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur *[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja * 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja *[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja *[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja *[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur *[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber * 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur *[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik *[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur *[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur *[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur * 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur *[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur * 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja *[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija *[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija *4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja *[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja *[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija *[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur * 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane *[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja * 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur * 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg *1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija * 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja *[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik * 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja * 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija *[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur *[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja *[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja ==August== *[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur *[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane *[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur *[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur * 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja *[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja *[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur * 10. august – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur * 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell *[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur *[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija *[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur * 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur * 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja *[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur * 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur *[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur *[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg *[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja * 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur *[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja *[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik *[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane * 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija *[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja * 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja *[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur * 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja * 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja *[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur * 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent *[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur *[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur *[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija * 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja * 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija *[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija *[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija * 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija * 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur *[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija *[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja * 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur *[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja *[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja * 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur * 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja *[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja *[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja *[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur *[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg *[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur *[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur *[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja *[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur * 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur *[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur * 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja *[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja *[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane * 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja *[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur * 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja 3rsccl94i4okk7d72m8x32tw1c8dqrr 0 361318 7212543 7192868 2026-08-12T06:50:37Z Kuriuss 38125 7212543 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1989-011-13, Hans Frank.jpg|pisi|Hans Frank 1939. aastal]] '''Hans Michael Frank''' ([[23. mai]] [[1900]] [[Karlsruhe]], [[Baden]], Saksamaa – [[16. oktoober]] [[1946]] [[Nürnberg]]) oli [[natsionaalsotsialismi aeg|natsionaalsotsialistliku]] [[Saksamaa]] poliitik, minister, Riigipäeva ja [[NSDAP]] liige, advokaat, Hitleri isiklik jurist ja Poola kindralkuberner. ==Eluloolist== Hans Frank sündis [[Karlsruhe]]s advokaat Karl Franki ([[1869]]–[[1945]]) ja tema abikaasa Magdalena Buchmaie pojana. Frankil oli vanem vend Karl ja noorem õde Elisabeth.<ref name="sRYZ6" /> Ta lõpetas [[München]]is gümnaasiumi. [[1918]]. aastal läks vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse<ref name="BQhfg" /><ref name="ORs5P" />, kuid sõjategevuses ta ei osalenud.<ref>[https://www.munzinger.de/register/portrait/biographien/Hans%20Frank/00/875 Hans Frank] Munziger. Vaadatud 22. septembril 2025</ref> Pärast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] lõppu astus Frank [[Franz Ritter von Epp]]i [[Eppi vabakorpus|Eppi vabakorpusse]]. [[1919]]. aastal osales [[Baieri Nõukogude Vabariik|Baieri Nõukogude Vabariigi]] mahasurumises. Temast sai [[Müncheni Ülikool]]i üliõpilane, [[Karl Haushofer]]i assistent.<ref name="BQhfg" /> 1920. astus [[Thule ühing]]usse, seal tutvus [[Anton Drexler]]iga. Samal aastal astus Hans [[Saksa Töölispartei]]sse, mis oli [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] eelkäija.<ref name="AGs8M" /> Aastatel [[1919]]–[[1923]] õppis õigus- ja majandusteadust [[Müncheni Ülikool|Müncheni]], [[Kieli Ülikool|Kieli]] ja [[Viini Ülikool]]is. 1923. aasta septembris astus Hans Frank [[Sturmabteilung|SA]]-sse. Sama aasta 9. novembril osales Feldernhalle juures [[Hitler-Ludendorffi putš]]is ja põgenes mõneks kuuks [[Austria]]sse <ref name="aWvfw" />, kuid naasis ja lõpetas [[1924]]. aastal Kieli Ülikooli õigusteaduskonna<ref name="BQhfg" /> Dr. jur. (Winheller 2017) Väitekirja "Die öffentliche Juristische Person – Ein Beitrag zur Lehre des Merkmals der öffentlichen Rechtsperson" kaitses ta [[1924]]. aastal [[Kieli Ülikool]]is, lõplikud riigieksamid, selleks et Münchenis õigusteadust praktiseerida, sooritas [[1926]]. aastal.<ref name="VKSJG" /> 1925. aastal astus taas kord NSDAP-sse (nr 14), kuid lahkus sealt 1926. aastal.<ref name="BQhfg" />. Seejärel töötas ta juristina. [[1926]]. aastal astus ta ajutiselt NSDAP-st välja. Ta põhjendas seda sammu erimeelsustega partei poliitikaga Lõuna-Tirooli suhtes. [[1927]]. aastal asus tööle Müncheni Tehnikakõrgkooli assistendina, kuid avas ka advokaadipraksise ja töötas advokaadina ning astus uuesti NSDAP-sse (nr 40079 <ref name="BQhfg" />) [[1928]]. aastal asutas ta [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Juristide Liit|Natsionaalsotsialistliku Saksa Juristide Liidu]]<ref name="BQhfg" /> ja oli kuni 1936. aastani selle esimees. [[1929]]. aastal nimetas [[Adolf Hitler|Hitler]] ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei üleriigilise õigusosakonna juhatajaks.<ref name="BQhfg" /> Hans tegi NSDAP-s kiiret tippjuristi karjääri ning [[1933]]. aastaks oli ta esindanud parteid üle 2400 protsessil, sealhulgas Hitleri vastu tekitatud isiklikke protsesse ligi 150<ref name="vMqKu" /> protsessis. Alates [[1930]]. aastast oli ta [[Riigipäev (Weimari vabariik)|Riigipäev]]a liige. 1931. aastast ''[[SA-Gruppenführer]].'' [[1931]]. aastal sai ta ülesandeks lükata ümber kuulujutud Hitleri [[juudid|juudi]] päritolu kohta. Frank sai võimaluse tutvuda selliste dokumentidega Hitleri päritolu kohta, mis hiljem jäljetult kadusid. Hiljem eitas Frank küll võimalust, et Hitler oleks osaliselt juudi päritolu olnud. Natsionaalsotsialistide võimuhaaramise järel sai Dr.jur. Hans Frankist [[1933]]. aasta märtsis [[Baieri justiitsminister]].<ref name="BQhfg" /> Sellesse ametisse jäi ta kuni [[1934]]. aasta detsembrini. 1933. aastal sai ta ka [[Reichsleiter]]i ametikoha. [[1934]]. aasta detsembris sai ta [[Kolmas riik|Saksamaa]] valitsuses portfellita ministriks.<ref name="BQhfg" /><ref name="ePIO4" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_121-0272,_Polen,_Kurt_Daluege,_Hans_Frank,_v._Gienanth.jpg|pisi|300px|Hans Frank (keskel) sõdijaterivi kontrollimas, Poola 1939]] ===Saksamaa kallaletung Poolale=== {{vaata|Poola Teises maailmasõjas}}, ''[[Kindralkubermang]]'' 15. septembril [[1939]], kaks nädalat pärast Saksamaa kallaletungi Poolale, määras A. Hitler Hans Franki okupeeritud Poolat juhtima. [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1939]] määrati Frank okupeeritud [[Poola]] aladele loodud [[Kindralkubermang]]u [[kindralkuberner]]iks.<ref name="F8umb" /> 1939. aasta novembris sai tema residentsiks [[Waweli loss]] [[Kraków]]is. Ajades suhteliselt karmikäelist poliitikat [[poolakad|poolakate]] suhtes{{lisa viide}} sattus ta siiski vastuollu [[SS]]-i juhtkonnaga. Poolas oleku ajal anti talle [[SS-Obergruppenführer]]i volitused ja juhtis seega SS-i üksusi Poolas. Tema juhendas ja oli seega kaasvastutav [[juut]]ide ja mitmete teiste rahvusrühmade [[segregatsioon]]i eest [[geto]]desse, nagu [[Varssavi geto]], aga ka sunnitöö tegevuskavade loomise eest. 1940. aasta mais olevat Hans Frank tellinud Poola [[intelligents]]i ja vastupanuliikujate "likvideerimise". Teda peetakse kaasvastutavaks sadada tuhandete [[poolakad|poolakate]] mõrvamises, nende omandi võõrandamises ja ligi miljoni poolaka deporteerimises Saksa tehastesse sunnitöölisteks. 1942. aastal kaotas ta väljaspool Poolat oma poliitilist võimu, kuna kemples teise SS-i liikme [[Friedrich Wilhelm Krüger]]iga ja see olevat Hitlerit nörritanud. Ta taotles Hitlerilt korduvalt enda kindralkuberneri ametikohalt vabastamist, kuid seda talle ei võimaldatud. Kindralkubermangust põgenes Hans Frank [[17. jaanuar]]il [[1945]]. [[3. mai]]l 1945 langes ta Baierimaal Ameerika vägede kätte vangi.<ref name="ytNQf" /> ==Kohtualusena== [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti Hans Frank inimsusvastaste kuritegude eest [[1. oktoober|1. oktoobril]] 1946 surma.<ref name="VcG29" /> Ta hukati 16. oktoobril 1946 poomise teel.<ref name="G5xHs" /> Hans Frank poodi viiendana [[Joachim von Ribbentrop|Joachim von Ribbentropi]], [[Wilhelm Keitel|Wilhelm Keiteli]], [[Ernst Kaltenbrunner|Ernst Kaltenbrunneri]] ja [[Alfred Rosenberg|Alfred Rosenbergi]] järel. Hukkamisel viibinud Ameerika Ühendriikide ajakirjanik kirjeldas seda järgnevalt: "Hans Frank oli surmaparaadil järgmine. Ta oli ainus surmamõistetu, kes sisenes saali, naeratus huulil. Kuigi ta oli närviline ja sagedasti neelatas, jättis mees, kes oli pärast vahistamist pöördunud katoliiklusse, mulje, et ta tunneb kergendust väljavaatest saada oma tegudele lunastus. Vaikselt lausus ta oma nime, ja kui talt küsiti, kas ta soovib viimast sõna öelda, vastas ta peaaegu sosinal: "Ma olen tänulik kohtlemise eest, mille osaliseks ma sain vangistuse ajal, ja ma palun jumalat end armulikult vastu võtta." Frank sulges silmad, kui talle must kott pähe tõmmati."<ref>{{Raamatuviide|autor=Imeline Ajalugu|pealkiri=Rasch, Ebbe|aasta=2022|koht=Tallinn|kirjastus=Äripäev|lehekülg=41|trükk=5/2022|keel=eesti|artikkel=Hukkamised Nürnbergis}}</ref> ===Memuaarid=== Hukkamise ootel hakkas Hans kirjutama [[memuaarid|memuaare]], milles väitis, et 1930. aastal olevat tellinud Adolf Hitler teda oma tundmatut isapoolset [[vanaisa]] uurima. Hitleri perekonnalugu uurima ajendas 1930. aastal [[William Patrick Hitler]]i väljapressimiskiri, mille kohaselt olevat ta ähvardanud avaldada häbistavat materjali. Memuaaride kirjastamise korraldas hiljem tema lesk, raamat ilmus 1953. aastal pealkirjaga "[[Im angesicht des galgens]]". Franki kinnituse kohaselt avastanud ta, et Hitleri tundmatu vanaisa oli [[Austria juut]] Frankenberger. Tema majapidamises töötanud Hitleri vanaema [[Maria Anna Schicklgruber]] teenijannana. Maria sünnitas 7. juunil 1837 Austrias Waldvierteli piirkonnas Stronese majas nr 13 poeg [[Alois Schicklgruber|Aloisi]]. Hitleri vanaema abiellunud hiljem [[Johann Georg Hiedler]]iga. Alois viinud oma [[sünnitunnistus]]e kohaliku preestri juurde. Preester nõustunud "lünka" ebaseaduslikult täitma, kuid Hiedleri asemel kirjutanud tema perekonnanime üles kui Hittler.(Delaforce 2010:127)<ref name="dYhVh" /> ==Isiklikku== [[2. aprill]]il [[1925]] abiellus Frank Brigitte [[Herbst]]iga ([[29. detsember]] [[1895]] [[Eitorf]] – [[9. märts]] [[1959]] [[München]]), keda Poolas hüüti Poola kuningannaks ("Königin von Polen"). Peres sündis viis last: Sigrid (1927), Norman (1928), Brigitte (1935), Michael (1937) ja [[Niklas Frank]] (1939). Niklas on oma pere kohta kirjutanud mitu raamatut. 1942. aastaks oli Brigitte jõudnud [[abielutruudus|truudust]] murda, [[abielu]] ei olnud enam õnnelik ja lahutati. ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="sRYZ6">''[https://web.archive.org/web/20171007220711/http://www.leaders-reich.co.uk/2015/03/hans-michael-frank.html Hans Michael Frank]'', 6. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 7. oktoobril 2017) inglise keeles</ref> <ref name="BQhfg">Eberle ja Uhl 2006: 420.</ref> <ref name="ORs5P">[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", 2006, lk 420.</ref> <ref name="AGs8M">Petra Winheller, ''[http://www.zukunft-braucht-erinnerung.de/hans-frank/ Hans Frank (1900–1946) Generalgouverneur in Polen]'', 1. oktoober 2004, täiendatud 12. juunil 2017, veebiversioon (vaadatud 7. oktoobril 2017 saksa keeles</ref> <ref name="aWvfw">(Winheller 2017)</ref> <ref name="VKSJG">''[http://www.deathcamps.org/reinhard/hans%20frank.html Hans Frank]'', uuendatud 20. september 2005, veebiversioon (vaadatud 7. oktoobril 2017 inglise keeles</ref> <ref name="vMqKu">[http://www.deutscheundpolen.de/personen/person_jsp/key=hans_frank.html Hans Frank]</ref> <ref name="ePIO4">http://www.holocaustresearchproject.org/ar/frank.html</ref> <ref name="F8umb">http://ww2db.com/person_bio.php?person_id=391</ref> <ref name="ytNQf">{{Netiviide |url=http://www.historylearningsite.co.uk/hans_frank.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-08-10 |arhiivimisaeg=2014-07-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140710111722/http://www.historylearningsite.co.uk/hans_frank.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VcG29">http://www.dhm.de/lemo/html/biografien/FrankHans/</ref> <ref name="G5xHs">http://www.ushmm.org/wlc/en/article.php?ModuleId=10007108</ref> <ref name="dYhVh">[[Patrick Delaforce]], "[[Hitler. Olulisi fakte]]", [[eesti keel|eestikeelsena]] on ilmunud Koolibri kirjastuse väljaandel 2010; tõlkinud [[Andreas Ardus]].</ref> }} ==Välislingid== * ''[http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-25657396.html Des Teufels Großmutter]'', [[Der Spiegel]] 34/1953, 19.08.1953, NS-LITERATUR *[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", 2006 *[[Patrick Delaforce]], "[[Hitler. Olulisi fakte]]", [[eesti keel]]es ilmunud Koolibri kirjastuse väljaandel 2010; tõlkinud [[Andreas Ardus]] {{JÄRJESTA:Frank, Hans}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa juristid]] [[Kategooria:Tapetud poliitikud]] [[Kategooria:Saksa Õiguse Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Kieli ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1946]] cv64ph6jlsd5zrwgzuotix9qq49ly35 0 364942 7212262 7210609 2026-08-11T12:50:53Z Avjoska 1538 7212262 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Seli|number=67|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=66|järgmine liin=68|järgmine=68 (Tallinna bussiliin)|eelmine=66 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=67bussbetter.jpg|läbi=Laagna tee|avati=1994|eelkäija=17, 17A (J. Sütiste tee ja Bussijaama suunel)}} [[Pilt:VOLVO 7500 in Tallinn.JPG|pisi|Buss nr 67 [[Laagna tee]]l enne Paesilla peatust.]] [[Pilt:MAN bus interior.JPG|pisi|Reis bussiga 67]] [[Pilt:EU-EE-TLN-LAS-Seli-Buses in Ümera street.JPG|pisi|Seli puhkepeatus aastal 2011.]] [[Fail:Selipuhkepeatus.png|pisi|Seli puhkepeatus aastal 2026]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Lasnamäe-Construction of administrative office.JPG|pisi|Estonia→Seli suunal]] [[Pilt:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-TAK 3652.JPG|pisi|Paesilla peatuses]] [[Fail:Uued Solaris CNG bussid Tallinnas.jpg|pisi|Seli suunas]] '''67''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab [[Seli asum]]it [[Lasnamäe|Mustamäega]] mõlemas suunas. Liin avati 1994. aastal alternatiivina Lasnamäe kiirtrammile. Algselt oli lõpp-peatuseks Laagna tee (Laagna kaupluse peatus). Laagna tee valmimisega Mustakivi peatuseni 90. aastate lõpul pikendati bussiliini Seli peatuseni. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (TLT Lasnamäe osakond/3. veokorralduse osakond). Liin töötab iga päev intervalliga ~10-20 minutit. Liinil kehtivad tavalised sõidupiletid. Samal marsruudil sõitis [[56 (Tallinna bussiliin)|ekspressliin 56]]. Alates 1.08.2023 pikendati liini 67 Seli-J.Sütiste Tee. Kui 67 pikendati lõpetati töö Tallinna kahel bussiliinil 17 ja 17A. 67 sõidab ühte suunda 65–75 minutit. [[File:3663,Teatri väljak.jpg|thumb|67. liini buss pöörab Teatri väljakult Estonia puiesteele]] == Marsruut == === Seli → J.Sütiste Tee === Buss nr 67 alustab oma teekonda [[Ümera tänav]]al asuvast Seli [[puhkepeatus]]est mööda Ümera tänavat, seejärel sõidab mööda [[Raadiku tänav|Raadiku]] ja Mahtra tänavat ning pöörab Laagna teele, peatudes enne Ümera ja Raadikusilla bussipeatuses. Pärast [[Raadiku sild]]a sõidab liin Laagna teed mööda kesklinna. Kesklinnas pöörab liin [[Gonsiori tänav]]ale ja läheb pärast seda Endla tänavale. Kristiines pöörab liin vasakule Tulika tänavale, seejärel Nõmme teele. Liin 67 läbib ka samuti Retke teed, Tervise tänavat, Sõpruse pst, Keskuse tn ja J. Sütiste teed === Ümberpööramisring === Tallinna bussiliin nr 67 pöörab ringi J. Sütiste Tee puhkeplatsil. === J.Sütiste Tee → Seli === [[Fail:Bus 3490 leaving Laulupeo Bus Stop Gonsiori tn Tallinn 19 December 2021.jpg|pisi|Laulupeo peatusel]] [[Fail:67buss.png|pisi|Keskuse tänaval]] Pärast lõpp-peatusest lahkumist pöörab 67 J.Sütiste teele. Pärast pööramist sõidab otse üle Sõpruse pst Keskuse tänavale ja teeb ringi ümber Männi Pargi. Pärast läheb 67 Sõpruse pst ja pöörab uuesti J.Sütiste Teele. J.Sütiste Tee ristmikul pöörab 67 Tervise tänavale seejärel Retke Teele. Pärast Retke Teed sõidab liin üle A.H Tammsaare tee ja läheb Nõmme Teele. Nõmme Teelt pöörab liin Tulika tänavale ja seejärel läbib Kristiinet ja sõidab Endla tänaval. Uutmoodi kujuneb liin kõige rohkem Kesklinnast. Pärast Estoniat minnakse otse edasi Lembitu tänavale. Seejärel sõidetakse üle Liivalaia tänava ristmikku ja minnakse Juhkentali tänavale. Pärast seda pöörab liin vasakule Odra tänavale ja sealt edasi Laagna Teele. Kasutusele tuleb ka J.Vilmsi peatus mis oli ajutine peatus aastal 2018. Pärast Laagna teed pöörab liin Mustakivist Mahtra tänavale ja seejärel Ümera tänavale. Pärast Ümera tänavat jõuabki liin Selisse. {{teekaart}} === Peatused=== *Seli → J.Sütiste tee suunal on 35 peatust *J.Sütiste tee → Seli suunal on 31 peatust {| class="wikitable" |- ! Seli-Estonia ! Pikkus ! Keskmine sõiduaeg ! Märkused |- |Seli | |2 minutit |Puudub sõidueesõigus puhkepeatusest Ümera tänavale |- |Ümera | |1 minut | |- |Raadikusilla | |1 minut |Puudub sõidueesõigus sillal |- |Mustakivi | |4 minut |Valgusfoor Mustakivi sillal |- |Taevakivi | |2 minutit |Puudub sõidueesõigus Laagna teele |- |Sabatähe | |1 minut |- |Laagna | |2 minut |Manööverdamine sõiduradadel Varraku silla lähedal |- |Kotka kauplus | |1 minut | |- |Paesilla | |2 minutit |Manööverdamine sõiduradadel Smuuli silla lähedal |- |Mehaanikakool | |1 minutit | |- |Kumu | |1 minutit | |- |J.Vilmsi | |3 minutit |Ummikud kesklinnas |- |Bussijaam | |4 minutit |Liiklusummikud ja pikk valgusfoor |- |Püssirohu | |5 minutit |Liiklusummikud südalinnas |- |Hotell Olümpia | |3 minutit |Pikk valgusfoor ja ummikud |- |Estonia | |2 minutit |Pikk valgusfoor |- |Vabaduse Väljak | |3 minutit |Ummikud Kesklinnas |- |Tõnismägi | |2 minutit |Ummikud ja raske pööre Endla tänavale |- |Koidu | |1 minut | |- |Taksopark | |4 minutit |Pikad valgusfoorid ja ummikud Kristiines |- |Lilleküla Jaam | |2 minutit |Tulika tn ummikud |- |Hauka | |1 minut | |- |Koolimaja | |2 minutit |Linnu tee valgusfoor |- |Räägu | |1 minut | |- |Nõmme tee | |2 minutit |Nõmme tee ummikud |- |Tüve | |1 minut | |- |Retke tee | |4 minutit |Tammsaare tee valgusfoor ja ummikud |- |Lastehaigla | |2 minutit | |- |Tervise | |3 minutit |Liiklusummikud |- |Vambola | |3 minutit |Raske väljapööre Sõpruse pst, liiklusummikud ja pikk valgusfoor |- |Liivaku | |2 minutit |Sõpruse pst liiklusummiud |- |Ehitajate tee | |1 minut | |- |Männi | |2 minutit |Ristmik Sõpruse pst |- |Keskuse | |1 minut | |- |J.Sütiste tee | |3 minutit |Lõpp-peatus |- |Sõiduaeg kokku | |75 minutit | |} == Välislingid == *[http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/67/a-b Tallinna busside sõiduplaanid] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] n07jcc1xbn5yu0wd83vvpm6wkkcha60 7212281 7212262 2026-08-11T12:58:49Z Avjoska 1538 7212281 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Seli|number=67|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=66|järgmine liin=68|järgmine=68 (Tallinna bussiliin)|eelmine=66 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=67bussbetter.jpg|läbi=Laagna tee|avati=1994|eelkäija=17, 17A (J. Sütiste tee ja Bussijaama suunal)}} [[Pilt:VOLVO 7500 in Tallinn.JPG|pisi|Buss nr 67 [[Laagna tee]]l enne Paesilla peatust.]] [[Pilt:MAN bus interior.JPG|pisi|Reis bussiga 67]] [[Pilt:EU-EE-TLN-LAS-Seli-Buses in Ümera street.JPG|pisi|Seli puhkepeatus aastal 2011.]] [[Fail:Selipuhkepeatus.png|pisi|Seli puhkepeatus aastal 2026]] [[Pilt:EU-EE-TLN-Lasnamäe-Construction of administrative office.JPG|pisi|Estonia→Seli suunal]] [[Pilt:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-TAK 3652.JPG|pisi|Paesilla peatuses]] [[Fail:Uued Solaris CNG bussid Tallinnas.jpg|pisi|Seli suunas]] '''67''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab [[Seli asum]]it [[Lasnamäe|Mustamäega]] mõlemas suunas. Liin avati 1994. aastal alternatiivina Lasnamäe kiirtrammile. Algselt oli lõpp-peatuseks Laagna tee (Laagna kaupluse peatus). Laagna tee valmimisega Mustakivi peatuseni 90. aastate lõpul pikendati bussiliini Seli peatuseni. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (TLT Lasnamäe osakond/3. veokorralduse osakond). Liin töötab iga päev intervalliga ~10-20 minutit. Liinil kehtivad tavalised sõidupiletid. Samal marsruudil sõitis [[56 (Tallinna bussiliin)|ekspressliin 56]]. Alates 1.08.2023 pikendati liini 67 Seli-J.Sütiste Tee. Kui 67 pikendati lõpetati töö Tallinna kahel bussiliinil 17 ja 17A. 67 sõidab ühte suunda 65–75 minutit. [[File:3663,Teatri väljak.jpg|thumb|67. liini buss pöörab Teatri väljakult Estonia puiesteele]] == Marsruut == === Seli → J.Sütiste Tee === Buss nr 67 alustab oma teekonda [[Ümera tänav]]al asuvast Seli [[puhkepeatus]]est mööda Ümera tänavat, seejärel sõidab mööda [[Raadiku tänav|Raadiku]] ja Mahtra tänavat ning pöörab Laagna teele, peatudes enne Ümera ja Raadikusilla bussipeatuses. Pärast [[Raadiku sild]]a sõidab liin Laagna teed mööda kesklinna. Kesklinnas pöörab liin [[Gonsiori tänav]]ale ja läheb pärast seda Endla tänavale. Kristiines pöörab liin vasakule Tulika tänavale, seejärel Nõmme teele. Liin 67 läbib ka Retke teed, Tervise tänavat, Sõpruse pst, Keskuse tn ja J. Sütiste teed. === Ümberpööramisring === Tallinna bussiliin nr 67 pöörab ringi J. Sütiste Tee puhkeplatsil. === J.Sütiste Tee → Seli === [[Fail:Bus 3490 leaving Laulupeo Bus Stop Gonsiori tn Tallinn 19 December 2021.jpg|pisi|Laulupeo peatuses]] [[Fail:67buss.png|pisi|Keskuse tänaval]] Pärast lõpp-peatusest lahkumist pöörab 67 J. Sütiste teele. Pärast pööramist sõidab otse üle Sõpruse pst Keskuse tänavale ja teeb ringi ümber Männi Pargi. Pärast läheb 67 Sõpruse pst ja pöörab uuesti J. Sütiste Teele. J. Sütiste Tee ristmikul pöörab 67 Tervise tänavale seejärel Retke Teele. Pärast Retke teed sõidab liin üle A. H Tammsaare tee ja läheb Nõmme Teele. Nõmme Teelt pöörab liin Tulika tänavale ja seejärel läbib Kristiinet ja sõidab Endla tänaval. Uutmoodi kujuneb liin kõige rohkem Kesklinnast. Pärast Estoniat minnakse otse edasi Lembitu tänavale. Seejärel sõidetakse üle Liivalaia tänava ristmikku ja minnakse Juhkentali tänavale. Pärast seda pöörab liin vasakule Odra tänavale ja sealt edasi Laagna Teele. Kasutusele tuleb ka J. Vilmsi peatus, mis oli ajutine peatus aastal 2018. Pärast Laagna teed pöörab liin Mustakivist Mahtra tänavale ja seejärel Ümera tänavale. Pärast Ümera tänavat jõuabki liin Selisse. {{teekaart}} === Peatused=== *Seli → J.Sütiste tee suunal on 35 peatust *J.Sütiste tee → Seli suunal on 31 peatust {| class="wikitable" |- ! Seli-Estonia ! Pikkus ! Keskmine sõiduaeg ! Märkused |- |Seli | |2 minutit |Puudub sõidueesõigus puhkepeatusest Ümera tänavale |- |Ümera | |1 minut | |- |Raadikusilla | |1 minut |Puudub sõidueesõigus sillal |- |Mustakivi | |4 minut |Valgusfoor Mustakivi sillal |- |Taevakivi | |2 minutit |Puudub sõidueesõigus Laagna teele |- |Sabatähe | |1 minut |- |Laagna | |2 minut |Manööverdamine sõiduradadel Varraku silla lähedal |- |Kotka kauplus | |1 minut | |- |Paesilla | |2 minutit |Manööverdamine sõiduradadel Smuuli silla lähedal |- |Mehaanikakool | |1 minutit | |- |Kumu | |1 minutit | |- |J.Vilmsi | |3 minutit |Ummikud kesklinnas |- |Bussijaam | |4 minutit |Liiklusummikud ja pikk valgusfoor |- |Püssirohu | |5 minutit |Liiklusummikud südalinnas |- |Hotell Olümpia | |3 minutit |Pikk valgusfoor ja ummikud |- |Estonia | |2 minutit |Pikk valgusfoor |- |Vabaduse Väljak | |3 minutit |Ummikud Kesklinnas |- |Tõnismägi | |2 minutit |Ummikud ja raske pööre Endla tänavale |- |Koidu | |1 minut | |- |Taksopark | |4 minutit |Pikad valgusfoorid ja ummikud Kristiines |- |Lilleküla Jaam | |2 minutit |Tulika tn ummikud |- |Hauka | |1 minut | |- |Koolimaja | |2 minutit |Linnu tee valgusfoor |- |Räägu | |1 minut | |- |Nõmme tee | |2 minutit |Nõmme tee ummikud |- |Tüve | |1 minut | |- |Retke tee | |4 minutit |Tammsaare tee valgusfoor ja ummikud |- |Lastehaigla | |2 minutit | |- |Tervise | |3 minutit |Liiklusummikud |- |Vambola | |3 minutit |Raske väljapööre Sõpruse pst, liiklusummikud ja pikk valgusfoor |- |Liivaku | |2 minutit |Sõpruse pst liiklusummiud |- |Ehitajate tee | |1 minut | |- |Männi | |2 minutit |Ristmik Sõpruse pst |- |Keskuse | |1 minut | |- |J.Sütiste tee | |3 minutit |Lõpp-peatus |- |Sõiduaeg kokku | |75 minutit | |} == Välislingid == *[http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/67/a-b Tallinna busside sõiduplaanid] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9l0rqwsrgf5xlpwjmvyyz1xbmqtk7ot 0 372402 7212458 6801044 2026-08-11T21:21:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212458 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} '''Sir Frederic Charles Bartlett''' ([[20. oktoober]] [[1886]] – [[30. september]] [[1969]]) oli [[Suurbritannia|briti]] [[psühholoog]] ja esimene eksperimentaalpsühholoogia professor [[Cambridge’i Ülikool]]is. Ta oli üks kognitiivse psühholoogia esiisadest{{lisa viide}}. Bartlett pidas suurt osa oma kognitiivse psühholoogia alasest tööst [[sotsiaalpsühholoogia|sotsiaalpsühholoogiliseks]], aga ta oli huvitatud ka [[antropoloogia]]st, [[moraal]]iteadusest, [[filosoofia]]st ja [[sotsioloogia]]st.<ref name="gLSfP" /><ref name="4l5A8" /><ref name="M6aYf" /><ref name="IntellectualBiography" /> ==Elulugu== Frederic Bartlett sündis 1886. aastal keskklassi peres ja kasvas üles [[Inglismaa]]l Gloucestershire’i krahvkonnas. Lapsepõlv ei olnud kerge: ta põdes noores eas kopsukelmepõletikku, mistõttu pidi keskhariduse saama koduõppe vormis.<ref name="IntellectualBiography" /> Hoolimata haigusest nautis ta sporti – eriti golfi, tennist ja kriketit.<ref name="ThePerson" /> 1909. aastal lõpetas Bartlett kiitusega University Correspondence College’i ja sai [[filosoofia]]s bakalaureusekraadi. Haridusteed jätkas ta [[Londoni Ülikool]]is, kus sai magistrikraadi nii [[eetika]]s kui ka [[sotsioloogia]]s. Seejärel õppis ta St John’s College’is Cambridge’is ja haris end moraaliteaduses.<ref name="mIFm9" /> Seal kohtas ta ka Charles Samuel Myersit, Cambridge’i psühholoogialabori juhatajat. Lapsepõlvehaiguse tüsistused takistasid Bartletti osalemast [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ja kui Myers 1914. aastal sõtta meedikuks värvati, sai temast psühholoogialabori juhataja kohusetäitja.<ref name="ThePerson" /> Varsti pärast sõja lõppu lahkus Myers oma Cambridge’i ametist ja jättis maha suure annetuse osakonna [[lektor]]ite rahastamiseks. Bartlettist sai laborijuhataja ja [[eksperimentaalpsühholoogia]] lektor. Hiljem sai ta psühholoogia vanemlektoriks ja oli seda surmani 1969. aastal.<ref name="IntellectualBiography" /> == Pärand == === "Meenutamine" (1932) === Frederic Bartlett oli Cambridge’i eksperimentaalpsühholoogia õppetooli juhataja, kui ta avaldas raamatu "Remembering" ("Meenutamine") (1932), mis on talle hiljem kõige rohkem tuntust toonud. Raamat käsitles Bartletti kontseptsiooni konventsionalisatsioonist psühholoogias. See oli kogumik tema varasematest töödest seoses meenutusvõimega kujutiste, fotode ja juttude abil.<ref name="bYDbl" /> Täpsemalt koosnes "Meenutamine" eksperimentaalsetest uuringutest [[mälu]], kujutamise, [[taju]] ja meenutamise kui sotsiaalpsühholoogia nähtuse teemal. Tema meenutamise teooria hõlmas sotsiaalseid tingimusi, mis meenutamist mõjutavad. Raamat pakkus süvaanalüüsi ka Bartletti skeemiteooriast, mis inspireerib skeemide uurijaid tänapäevani.<ref name="je1AF" /> ====Kummitussõja eksperiment==== Kummitussõja ("War of the Ghosts") eksperiment "Meenutamise" raamatust oli Bartletti kuulsaim uurimus ja demonstreeris mälu konstruktiivset olemust. Mälu on konstruktiivne, kui inimene väljendab arvamust sellest, mis mälestuses juhtus koos lisamõjuritega nagu kogemused, teamised ja ootused.<ref name="CogPsych" /> Eksperimendis pani Bartlett Edwardi-aegse inglise keele eriala üliõpilased lugema [[Kanada]] indiaanlaste folkloristlikku juttu "Kummitussõda". Katseisikutel paluti erinevate ajaintervallide järel juttu meenutada. Bartlett leidis, et mida pikem ajaintervall jutu lugemise ja meenutamise vahel, seda vigasemad ja puudulikumad olid meenutused.<ref name="CogPsych" /> Mis kõige tähtsam – kui jutu elemendid ei sobinud kuulaja sisemise skeemiga, siis need jäeti meenutusest välja või asendati tuttavamatega.<ref name="dTv1a" /> Iga osaleja meenutus jutust peegeldas tema enda kultuuri, antud juhul Edwardi-aegset. Näiteks mäletasid mõned osalejad "kanuude" asemel "paate".<ref name="CogPsych" /> ===Rakenduslik eksperimentaalpsühholoogia ja sõjandus=== Pärast "Meenutamise" avaldamist keerlesid Bartletti mõtted ümber sotsiaalpsühholoogia metodoloogia tugevdamise, kasutades selleks [[psühholoogia]] ja [[antropoloogia]] ühendust. Aastatel 1935–1938 kohtus ta kaks korda aastas kolleegidega psühholoogiast, antropoloogiast ja sotsioloogiast, et arutada sellealast koostööd. Bartletti huvi rakendusliku eksperimentaalpsühholoogia vastu laienes, eriti [[sõjandus|militaarses]] suunas, kui Cambridge’i Tööstusuuringute Laboratooriumis avati Rakenduspsühholoogia Üksus.<ref name="IntellectualBiography" /> Tema ja Kenneth Craik olid vastutavad UK Meditsiiniuuringute Komisjoni Rakenduspsühholoogia Üksuse loomise eest 1944. aastal. Nende ühine rakenduslik uurimistöö keskendus valitsusorganite küsimustele. Pärast Craik’i varajast surma aastal 1945 sai Bartlettist Üksuse juhataja.<ref name="AAAS" /> Ta võttis edukalt juhtimise üle ja suunas rõhu militaarvaldkonnale. Ka Craik’i kehaliste võimete teemalise töö edasiarendus pakkus Bartlettile huvi tõenäoliselt tema enda lapsepõlve spordikire tõttu. Sel ajajärgul andsid Inglismaa ja USA institutsioonid Bartlettile hulgaliselt preemiaid inimliigutuste adaptiivse sünteesi selgitamise eest.<ref name="IntellectualBiography" /> ==="Mõtlemine" (1958)=== 1958. aastal avaldas Bartlett raamatu "Mõtlemine: eksperimentaalne ja sotsiaalne uurimus" (''"Thinking: An Experimental and Social Study"''). Ta analüüsis mitmeid mõtlemisprotsesse, mida inimesed kasutavad, seoses jutu meenutamise meetoditega "Meenutamise" raamatust. Viidi läbi eksperimente, kus katseisikutele näidati avatud lõpuga jutukesi ja paluti need realistlikult lõpetada. Bartlett leidis, et lõpetamine toimub isegi teadvustamatult ja heidab valgust sellele, kuidas skeemid (omamoodi mineviku organiseerijatena) juhatavad inimest konstruktiivsete ja ennustavate protsessideni.<ref name="IntellectualBiography" /> ===Tunnustus=== Samal aastal, kui Bartlett avaldas "Meenutamise", sai ta [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks. Tema panus Teise maailmasõja aegadel tegid temast 1941. aastal [[Briti impeeriumi ordu]] liikme ja teenisid talle [[Londoni Kuninglik Selts|Kuningliku Seltsi]] medaleid. Ta sai aukraadi Ateena Ülikoolist 1937. aastal, [[Princetoni Ülikool|Princetonist]] ja [[Londoni Ülikool]]ist 1947. aastal ja Louvaini Ülikoolist 1949. aastal.<ref name="IntellectualBiography" /> 1948. aastal pidas Bartlett Kuningliku Institutsiooni jõulukõne teemal "mõistus töös ja mängus". Samal aastal määrati ta rüütliks teenete eest Kuningliku Õhuteenistuse ees.<ref name="jtVU5" /> 1950. aastal sai Bartlettist Briti Psühholoogia Seltsi president.<ref name="IntellectualBiography" /> Pärast pensionileminekut 1951. aastal sai Bartlett jätkuvalt aukraade erinevatest ülikoolidest. 1952. aastal sai ta Kuningliku medali ja Longacre preemia Aeromedical Associationilt. Aastatel 1952–1963 valisid rahvuslikud psühholoogiaühendused [[Hispaania]]s, [[Rootsi]]s, [[Itaalia]]s, [[Türgi]]s ja [[Šveits]]is ta auliikmeks. 1958. aastal tunnustati teda Rahvusvahelise Eksperimentaalpsühholoogia Seltsi poolt ja 1959. aastal valiti ta Põhja-Ameerika Rahvusliku Teadusakadeemia ja Põhja-Ameerika Kunstiakadeemia välisliikmeks.<ref name="IntellectualBiography" /> Tänapäeval annab Suurbritannia Ergonoomika Selts tema auks välja Bartletti medalit ja Eksperimentaalpsühholoogia Selts peab iga-aastast Bartletti loengut.<ref name="PNrYZ" /> ===Raamatud=== *''Exercises in logic'' (Clive, London, 1922) *''Psychology and primitive culture'' (Cambridge University Press, Cambridge, 1923) *''Psychology and the soldier'' (Cambridge University Press, Cambridge, 1927) *''Remembering'' (Cambridge University Press, Cambridge, 1932) *''The problem of noise'' (Cambridge University Press, Cambridge, 1934) *''Political propaganda'' (Cambridge University Press, Cambridge, 1940) *''Religion as experience, belief, action'' (Cumberledge, London, 1950) *''The mind at work and play'' (Allen and Unwin, London, 1951) *''Thinking'' (Allen and Unwin, 1958) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="gLSfP">Broadbent, D. E. (1970). "Frederic Bartlett. 1886–1969". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society 16: 1–13. doi:10.1098/rsbm.1970.0001</ref> <ref name="4l5A8">"Frederic Charles Bartlett Kt., C.B.E., M. A. Cantab., F.R.S". Lancet 2 (7625): 855–856. 1969.</ref> <ref name="M6aYf">Oldfield, R. C. (1972). "Frederic Charles Bartlett: 1886–1969". The American journal of psychology 85 (1): 133–140.</ref> <ref name="IntellectualBiography">{{cite web |url=http://www.bartlett.psychol.cam.ac.uk/Intellectual%20Biography.htm |title=Sir Frederick Bartlett (1886–1969), An Intellectual Biography | accessdate=08.10.2013}}</ref> <ref name="ThePerson">{{cite web|url= http://www.bartlett.psychol.cam.ac.uk/Bartlett%20The%20Person.htm |title=Bartlett: The Person| accessdate= 29.10.2013}}</ref> <ref name="mIFm9">{{cite web|last=Dalgleish|first=Tim|title=The thinking person’s emotion theorist: A comment on Bartlett’s ‘Feeling, imaging, and thinking’|url=http://www.mrc-cbu.cam.ac.uk/research/emotion/cemhp/documents/Dalgleish_Bartlett_commentary_BJP_2009.pdf|work=British Journal of Psychology|publisher=British Journal of Psychology|accessdate=10.07.2010|archive-date=21.03.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130321190948/http://www.mrc-cbu.cam.ac.uk/our-research/dalgleish/|url-status=dead}}</ref> <ref name="bYDbl">{{cite web| url= http://cranepsych.edublogs.org/files/2009/06/Memory_distortions.pdf| title= Memory Distortions| accessdate= 29.10.2013| archive-date= 6.12.2013| archive-url= https://web.archive.org/web/20131206103815/http://cranepsych.edublogs.org/files/2009/06/Memory_distortions.pdf| url-status= dead}}</ref> <ref name="je1AF">{{cite web|url= http://www.bartlett.psychol.cam.ac.uk/RememberingBook.htm | title= Remembering: A Study in Experimental and Social Psychology| accessdate= 29.10.2013}}</ref> <ref name="CogPsych">{{cite book |last=Goldstein |first=Bruce |year=2011 |title=Cognitive Psychology: Connecting Mind, Research, And Everyday Experience |url=https://archive.org/details/cognitivepsychol0000gold_c7e5 |location=Belmont, CA |publisher= Wadsworth, Cengage Learning }}</ref> <ref name="dTv1a">{{Netiviide |url=http://www.aber.ac.uk/media/Modules/MC10220/bartlett.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-10 |arhiivimisaeg=2007-05-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070504114355/http://www.aber.ac.uk/media/Modules/MC10220/bartlett.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="AAAS">{{cite web|title=Book of Members, 1780–2010: Chapter B|url=http://www.amacad.org/publications/BookofMembers/ChapterB.pdf|publisher=American Academy of Arts and Sciences|accessdate=19. mail 2011}}</ref> <ref name="jtVU5">{{cite web|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Royal_Institution_Christmas_Lectures |title=Royal Institution Christmas Lectures|accessdate=29.10.2013}}</ref> <ref name="PNrYZ">{{cite web|url=http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Frederic_Bartlett |title=New World Encyclopedia: Frederic Bartlett|accessdate=08.10.2013}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.psychol.cam.ac.uk/bartlett/ Sir Frederic Bartlett Archive] * [http://penta.ufrgs.br/edu/telelab/2/war-of-t.htm "The War of the Ghosts" täistekst] * [http://cambridge.academia.edu/BradyWagoner/Papers/83546/Bartlett-in-the-digital-age Bartlett in the digital age] {{JÄRJESTA:Bartlett, Frederic Charles}} [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1969]] [[Kategooria:Suurbritannia psühholoogid]] oju9giacs8mxf8l4gy4myq22y1oy3dc 0 375610 7212269 7211795 2026-08-11T12:53:30Z Avjoska 1538 7212269 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Priisle|lõpppeatus=Estonia|avati=*1976 *2016 (tänasel kujul)|number=31|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=30|järgmine liin=31A|järgmine=31A (Tallinna bussiliin)|eelmine=30 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b]|läbi=P. Pinna|uuendus=12. juuli 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_31_Priisle.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 31 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Ussimäe tee |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Estonia |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Estonia suunal 24<br />Priisle suunal 26 |} [[Fail:31ussimae.jpg|pisi|Ussimäe-Kärberi ristmikul]] [[Fail:31buss.jpg|pisi|Kivisilla peatuses]] [[Fail:TAK 3528.JPG|pisi|P. Pinna suunas]] {{teekaart}} '''31''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]]. Liin on käigus tööpäevadel ja laupäeval ning alates 01.02.18 ka pühapäeval. Kuni 1. septembrini 2013 oli liini lõpp-peatus Kunstiakadeemia. 1. märtsist 2016 pikendati liini Pinna peatuse asemel Priisleni. 1. juunist 2025 sõidab liin Laagna tee asemel mööda Tähesaju teed. Väljumised 13-75 minuti tagant<!--[[Pae asum]]i Lasnamäel [[Südalinn]]a asumiga Kesklinnas. Liin on tähtis ühendus Kesklinnaga [[Punane tänav|Punase]] ja [[Pae tänav]]a elanike jaoks. Kõige tähtsamad peatused on Punane, Paala, Uus-Pae, Kunstiakadeemia ja Estonia. Sõiduaeg P. Pinna peatusest Kesklinna on 20 minutit, Kesklinnast P. Pinna peatusesse 22 minutit. !--> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 31 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Uus-Sadama - Pelgurand | |- |1978 |Paala - Kaubamaja | |- |1982 |P. Pinna - Kaubamaja | |- |2013 |P. Pinna - Estonia | |- |2016 |Priisle - Estonia | |} {| class="wikitable" |+Liin nr 31A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2026 |Priisle - Iru hooldekodu - Estonia | |} ==Peatused == {| class="wikitable" |+ Praegused peatused ! Priisle - Estonia!! Estonia–Priisle |-valign="top" | * Ussimäe tee * Reidumägi * Kelluka tee * Kose tee * Jussi * Läänemere tee * Linnamäe tee * Tähesaju tee * Lendtähe * Varraku * Pikri * P. Pinna * Paekaare * Punane * Paala * Uus-Pae * Paesilla * Võidujooksu * Mehaanikakool * Kumu * Vesivärava * Laulupeo * Gonsiori * Kivisilla * Estonia | * Estonia * Kivisilla * Gonsiori * Laulupeo * Vesivärava * Kumu * Võidujooksu * Paesilla * Uus-Pae * Paala * Punane * Paekaare * P. Pinna * Lasnamäe turg * Pikri * Varraku * Lendtähe * Tähesaju tee * Linnamäe tee * Läänemere tee * Jussi * Kose tee * Kelluka tee * Tondi mägi * Reidumägi * Ussimäe tee * Priisle |} {| class="wikitable" |+ Peatused kuni 1. märtsini 2016 ! P. Pinna – Estonia !! Estonia – P. Pinna |-valign="top" | * P. Pinna * Paekaare * Punane * Paala * Uus-Pae * Paesilla * Mehaanikakool * Kumu * Laulupeo * Gonsiori * Kunstiakadeemia * Estonia | * Estonia * Kunstiakadeemia * Gonsiori * Laulupeo * Kumu * Paesilla * Uus-Pae * Paala * Punane * Paekaare * P. Pinna |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/31/a-b/ 31. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ba7inuffi5mb2lwtku5lno0wc053ldk 0 375618 7212236 7210603 2026-08-11T12:32:07Z ~2026-34651-55 231505 7212236 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viimsi keskus 2|lõpppeatus=Lennujaam|avati=2024 (tänasel kujul)|number=49|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=48|järgmine liin=50|järgmine=50 (Tallinna bussiliin)|eelmine=48|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3436 16-09-2022.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 49 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Vedaja''' | [[Tallinna Linnatranspordi AS]] |- style="vertical-align:top;" | '''Esimene peatus''' | Viimsi Keskus |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Lõpp-peatus''' | Lennujaam |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Viimsi keskuse suunal 29<br />Lennujaama suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:49 buss Lennujaam, Tallinn.jpg|pisi|Lennujaamas]] [[Fail:347BLX.JPG|pisi|Supluse puiestee peatusel]] [[Fail:MAN bus in Laagna.JPG|pisi|Laagna teel]] [[Fail:MRP947.JPG|pisi|Juunil 2013]] [[Fail:Bus №49 located by mobile phone.JPG|pisi|P. Pinna suunes]] '''49''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab mõlemas suunas [[Ülemiste]] asumi [[Lasnamäe]]l [[Merivälja]] asumiga [[Pirita linnaosa]]s. Liin on ainus bussiliin, millega lasnamäelased saavad ümberistumiseta sõita Pärnamäe kalmistule või Pirita randa. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskusse on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30–70 minuti tagant. Enne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda [[Juhan Smuuli tee]]d ja [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste jaamani]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160808210300/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/bussiliini-nr-49-marsruut-pikeneb-n165623 Bussiliini nr 49 marsruut pikeneb] 29.03.2016 (vaadatud 15.06.2016)</ref> Alates 1. septembrist 2017 pikendati liini Meriväljalt Viimsi keskuseni. Lisati Mõisapargi, Viimsi kooli ja Viimsi keskuse peatus. 1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra edasi Lennujaamani. ==Peatused== {| class="wikitable" ! Lennujaam – Viimsi keskus !! Viimsi keskus – Lennujaam |-valign="top" | * Lennujaam (airport) * Ülemiste jaam * Dvigatel * Lõõtsa * Valukoja * Kesk-Sõjamäe * Ruunaoja * Vesse * Sõjamäe raba * Kalevipoja * Liikuri * Lasnamägi * Oru * Lauluväljak * Lillepaviljon * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Aia tee * Merivälja * Mõisapargi * Viimsi kool * Viimsi keskus 2 | * Viimsi keskus 2 * Mõisapargi * Merivälja * Aia tee * Kaasiku * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepaviljon * Lauluväljak * Oru * Lasnamägi * Liikuri * Kalevipoja * Sõjamäe raba * Vesse * Ruunaoja * Kesk-Sõjamäe * Valukoja * Lõõtsa * Dvigatel * Ülemiste jaam * Lindakivi * Lennujaam (airport) |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/49/a-b 49. bussi sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4cquboor6c57fynalvaqk2btm3ohf4j 7212257 7212236 2026-08-11T12:47:15Z Avjoska 1538 7212257 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viimsi keskus 2|lõpppeatus=Lennujaam|avati=2024 (tänasel kujul)|number=49|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=48|järgmine liin=50|järgmine=50 (Tallinna bussiliin)|eelmine=48|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|pilt=TLT MAN Lion's City LE 3436 16-09-2022.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 49 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Vedaja''' | [[Tallinna Linnatranspordi AS]] |- style="vertical-align:top;" | '''Esimene peatus''' | Viimsi Keskus |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Lõpp-peatus''' | Lennujaam |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Viimsi keskuse suunal 29<br />Lennujaama suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:49 buss Lennujaam, Tallinn.jpg|pisi|Lennujaamas]] [[Fail:347BLX.JPG|pisi|Supluse puiestee peatuses]] [[Fail:MAN bus in Laagna.JPG|pisi|Laagna teel]] [[Fail:MRP947.JPG|pisi|Juunil 2013]] [[Fail:Bus №49 located by mobile phone.JPG|pisi|P. Pinna suunas]] '''49''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab mõlemas suunas [[Ülemiste]] asumi [[Lasnamäe]]l [[Merivälja]] asumiga [[Pirita linnaosa]]s. Liin on ainus bussiliin, millega lasnamäelased saavad ümberistumiseta sõita Pärnamäe kalmistule või Pirita randa. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskusse on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30–70 minuti tagant. Enne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda [[Juhan Smuuli tee]]d ja [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste jaamani]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160808210300/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/bussiliini-nr-49-marsruut-pikeneb-n165623 Bussiliini nr 49 marsruut pikeneb] 29.03.2016 (vaadatud 15.06.2016)</ref> Alates 1. septembrist 2017 pikendati liini Meriväljalt Viimsi keskuseni. Lisati Mõisapargi, Viimsi kooli ja Viimsi keskuse peatus. 1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra Lennujaamani. ==Peatused== {| class="wikitable" ! Lennujaam – Viimsi keskus !! Viimsi keskus – Lennujaam |-valign="top" | * Lennujaam (airport) * Ülemiste jaam * Dvigatel * Lõõtsa * Valukoja * Kesk-Sõjamäe * Ruunaoja * Vesse * Sõjamäe raba * Kalevipoja * Liikuri * Lasnamägi * Oru * Lauluväljak * Lillepaviljon * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Aia tee * Merivälja * Mõisapargi * Viimsi kool * Viimsi keskus 2 | * Viimsi keskus 2 * Mõisapargi * Merivälja * Aia tee * Kaasiku * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepaviljon * Lauluväljak * Oru * Lasnamägi * Liikuri * Kalevipoja * Sõjamäe raba * Vesse * Ruunaoja * Kesk-Sõjamäe * Valukoja * Lõõtsa * Dvigatel * Ülemiste jaam * Lindakivi * Lennujaam (airport) |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/49/a-b 49. bussi sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] odjo441hsl1bngqos5uzkdrrkwafspi 10 375620 7212485 7209058 2026-08-11T23:25:39Z MorsMe 217455 7212485 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Tallinna trolliliinid | päis = [[Trollibussiliiklus Tallinnas|Tallinna trolliliinid]] | grupp1 = Toimivad: | loend1 = [[72 (Tallinna trolliliin)|72]] • [[81 (Tallinna trolliliin)|81]] • [[83 (Tallinna trolliliin)|83]] • [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] • [[85 (Tallinna trolliliin)|85]] | grupp2 = Endised | loend2 = [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] • [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] • [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] • [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] • [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] • [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] • [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] • [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] • [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] | grupp3 = Planeeritud: | loend3 = [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] | grupp4 = Asendusbussiliinid | loend4 = [[69 (Tallinna bussiliin)|69]] • [[70 (Tallinna bussiliin)|70]] • [[71 (Tallinna bussiliin)|71]] • [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] • [[75 (Tallinna bussiliin)|75]] • [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] • [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] • [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] • [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] }}<noinclude>[[Kategooria:Eesti navigeerimismallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria:Eesti transpordi mallid|{{PAGENAME}}]] [[Kategooria:Tallinna mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 1s7wdckz7kmsfeme0g1prnfq8wrhyig 0 377256 7212396 6980842 2026-08-11T18:38:50Z Velirand 67997 7212396 wikitext text/x-wiki {{surnud augustis}} ''Siin loetletakse [[11. august]]il surnud tuntud isikuid.'' *{{tühik}}[[480 eKr]] – [[Leonidas I]], [[Sparta]] kuningas *[[1464]] – [[Nicolaus Cusanus]], kirikutegelane, kardinal ja õpetlane *[[1494]] – [[Hans Memling]], saksa-flaami maalikunstnik *[[1614]] – [[Lavinia Fontana]], itaalia naiskunstnik *[[1835]] – [[Olof Åhlström]], rootsi helilooja ja muusikakirjastaja *[[1854]] – [[Macedonio Melloni]], itaalia füüsik *[[1879]] – [[Jan Swerts]], Belgia kunstnik *[[1886]] – [[Lydia Koidula]], eesti kirjanik *[[1889]] – [[Ferdinand Konrad Bellermann]], saksa kunstnik *[[1892]] – [[Enrico Betti]], itaalia matemaatik ja insener *[[1907]] – [[Theobald Kerner]], saksa luuletaja ja arst *[[1919]] – [[Andrew Carnegie]], šoti-ameerika tööstur, filantroop *[[1924]] – [[Franz Schwechten]], saksa arhitekt *[[1939]] – [[Jean Bugatti]], [[Prantsusmaa|prantsuse]] autokonstruktor *1939 – [[Liis Alas]], Kihnu rahvalauli *1939 – [[Alphonse Osbert]], prantsuse kunstnik *[[1953]] – [[Tazio Nuvolari]], [[itaalia]] auto- ja motosportlane *[[1955]] – [[Paul Lilleleht]], Eesti sõjaväelane *[[1956]] – [[Jackson Pollock]], ameerika kunstnik *[[1961]] – [[Johanna Senfter]], saksa helilooja *[[1964]] – [[Liisa Kümmel]], eesti rahvalaulik *1964 – [[Max Rabl]], austria poliitik *1964 – [[Uno Tölpus]], eesti arhitekt *[[1965]] – [[Carlo Mense]], saksa kunstnik *[[1968]] – [[Anton Hoppe]], saksa poliitik *[[1970]] – [[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik *[[1972]] – [[Max Theiler]], Lõuna-Aafrika päritolu Ameerika Ühendriikide viroloog ja arst *[[1973]] – [[Harri Külvand]], eesti muusikateadlane *[[1976]] – [[Vera Matvejeva]], vene luuletaja ja laulja *[[1987]] – [[Hans-Joachim Riecke]], Saksa poliitik *[[1988]] – [[Pauline Lafont]], prantsuse näitleja *[[1989]] – [[Konstantin Ollik]], eesti ehitusteadlane *[[1990]] – [[Alvar Olm]], eesti põllumajandustehnikateadlane *[[1992]] – [[Ernst Raudam]], eesti arstiteadlane *[[1995]] – [[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja *1995 – [[Terje Kukk]], eesti näitleja *[[1996]] – [[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija * 1996 – [[Siimo Jõe]], eesti arhitekt *[[2003]] – [[Ahti Nurmis]], eesti laulja * 2003 – [[Oskar Raudmets]], eesti koduloolane ja harrastusarheoloog *[[2005]] – [[Heino Jalakas]], eesti vabadusvõitleja *2005 – [[Laine Hone]], filoloog *2005 – [[Erkko Kivikoski]], soome filmirežissöör *[[2006]] – [[Edgar Salumaa]], eesti õigusteadlane *2006 – [[Mike Douglas]], USA telesaatejuht ja meelelahutaja *2006 – [[Helmi Kurba]], Eesti poliitik *[[2007]] – [[Franz Antel]], Austria filmilavastaja *[[2008]] – [[Elmar Gustaf Nyman]], eestirootsi politoloog *2008 – [[Hendrik de Waard]], hollandi füüsik *2008 – [[Günther Schifter]], Austria ajakirjanik *2008 – [[Don Helms]], USA kitarrist *2008 – [[Fred Sinowatz]], Austria poliitik *2008 – [[George Furth]], USA näitekirjanik, näitleja ja libretist *2008 – [[Agneta Bolme Börjefors]], Rootsi telereporter *2008 – [[Anatoli Hrapatõi]], Kasahstani tõstja *[[2009]] – [[Yosef Tamir]], Iisraeli poliitik *2009 – [[Margaret Bush Wilson]], USA jurist *2009 – [[Eunice Kennedy Shriver]], USA ühiskonnategelane *2009 – [[Behjat Şadr]], Iraani maalikunstnik *2009 – [[Nuala Fennell]], Iiri poliitik *2009 – [[Aykut Oray]], türgi näitleja *2009 – [[José Ramón García Antón]], Hispaania poliitik *2009 – [[June Canavan]], Austraalia arst ja filantroop *2009 – [[Malik Ahmedilov]], vene ajakirjanik *2009 – [[Jan Sillo]], LAV-i jalgpallur *[[2010]] – [[Bruno Schleinstein]], saksa näitleja, muusika ja kunstnik *[[2011]] – [[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja *2011 – [[Ülo Ignats]], eesti ajakirjanik *2011 – [[Karen Drambjan]], armeenia päritolu Eesti terrorist *2011 – [[Jani Lane]], ameerika rokkmuusik *[[2012]] – [[Henning Moritzen]], taani näitleja *2012 – [[Heidi Holland]], Lõuna-Aafrika kirjanik ja ajakirjanik *2012 – [[Kaimo Järvik]], eesti poliitik, endine munitsipaalametnik *[[2013]] – [[Pille Kangur]], eesti helilooja *[[2014]] – [[Ly Lehtmets-Lukk]], eesti arst USA-s *[[2014]] – [[Robin Williams]], USA näitleja *[[2016]] – [[Rada Adžubei]], vene ajakirjanik ja publitsist *[[2018]] – [[Silvia Urb]], eesti laulja *2018 – [[Vidiadhar Surajprasad Naipaul]], Trinidadil sündinud India päritolu Briti kirjanik *[[2022]] – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[2023]] – [[Tõnu Kallaste]], eesti muusikapedagoog, helilooja, laulusõnade kirjutaja ja koorijuht *[[2025]] – [[Sheila Jordan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja * 2025 – [[Jevgeni Tšižov]], vene kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik *[[2026]] – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|August, 11.]] o015qynl5bw28nadqq7etada4k1en7n 0 380425 7212706 6723399 2026-08-12T10:42:18Z XSullx 198052 Ajakohastatud täiendused 7212706 wikitext text/x-wiki '''Gunnar Okk''' (sündinud [[28. august]]il [[1960]] [[Tallinn]]as) on Eesti majandus- ja pangandustegelane ning tippjuht. Ta on Elering AS nõukogu esimees, Eesti-Soome Kultuurifondi juhatuse esimees ja Turu Ülikooli sihtasutuse Euroopa Fondi nõukogu liige. == Töökäik == * 2006–2026 Põhjamaade Investeerimispank (NIB, Helsingi), asepresident ja operatiivjuht * 2017-2020 Riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee liige * 1999–2005 [[Eesti Energia|Eesti Energia AS]], juhatuse esimees * 1998 Riigiettevõte Eesti Energia AS, peadirektor * 1997–1998 Tallinna Pank AS, juhatuse liige, arendusdirektor * 1996–1997 Svenska Statoil Detaljhandel AB (Rootsi), Stockholmi loodepiirkonna juhi asetäitja * 1991–1996 AS Eesti Statoil, peadirektor * 1990–1991 [[Eesti Televisioon]], rahvusvaheliste koostööprogrammide peatoimetaja * 1987–1990 Eesti Televisioon, stuudio [[Eesti Telefilm]], peatoimetaja asetäitja filmitootmise alal * 1983–1987 ENSV Kultuuriministeerium, kapitaalehituse osakonna juhataja asetäitja == Haridus == * 2026 Harvard Business School / IESE (Barcelona, Hispaania), Value Creation Boards Program, nõukogu juhtimise koolitus * 2015 Harvard Business School ([[Boston]], USA), Executive Education, tippjuhtimise kõrgemad kursused, AMP 189 * 2014 London Business School, HR Strategy in Transforming Organisations * 2009 [[INSEAD]] Business School (Fontainebleau, Prantsusmaa), Executive Education, Finantsjuhtimise kursus tippjuhtidele * 1995–1997 [[Statoil|Statoili]] strateegilise ärijuhtimise koolitusprogramm SIMPT ([[London]], [[Kopenhaagen]], [[Berliin]], [[Stavanger]]) * 1990 Kieli Majandusakadeemia (Saksamaa), rahvusvahelise majanduse erikursus * 1978–1983 [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehniline Instituut]] (TalTech), elektroenergeetika teaduskond, elektrivõrkude ja –süsteemide eriala, elektriinseneri kvalifikatsioon * 1967–1978 [[Kadrioru Saksa Gümnaasium|Tallinna 42. Keskkool]] ==Tunnustus== * 2020 EV rahandusministeeriumi tänukiri riigi osalusega äriühingute juhtimiskvaliteedi tõstmisele kaasa aitamise eest * 2011 EV Välisministeeriumi tänukiri panuse eest Eesti ja Soome kultuuri- ja majandussuhete edendamisesse * 2007 Tallinna Tehnikaülikooli medal [[Mente et Manu]] * 2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4379}}</ref> * 2002 [[Tallinna Tehnikaülikooli aasta vilistlane]] * 2001 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II klassi aumärk]] == Kirjutisi == * [https://edasi.org/276587/ellu-jaavad-ainult-need-kes-suudavad-kohaneda-eesti-hariduse-solmkusimuste-ule-vestlevad-gunnar-okk-ja-jaak-aaviksoo/ Ellu jäävad ainult need, kes suudavad kohaneda], Edasi, 30.06.2026 * [https://visionest.institute/2020/12/23/juhtimine-on-alati-situatiivne/ Juhtimine on alati situatiivne], Director, 23.12.2020 * [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/pealelend-gunnar-okk-eesti-soome-kultuurifondi-aseesimees/ Pealelend – Gunnar Okk, Eesti-Soome Kultuurifondi aseesimees], Sirp, 01.02.2019 * [https://arvamus.postimees.ee/4334041/gunnar-okk-vennasrahvaste-kultuurisild Gunnar Okk: vennasrahvaste kultuurisild], Postimees, 5. detsember 2017 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/pealelend-gunnar-okk-eesti-ulikoolide-teadusasutuste-ja-rakenduskorgkoolide-vorgu-ja-tegevussuundade-raporti-autor/ Pealelend – Gunnar Okk, Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport], Sirp, 18.12.2015 * [https://news.postimees.ee/3303853/gunnar-okk-related-specialties-should-be-taught-in-one-university Gunnar Okk: related specialties should be taught in one university], Postimees, 15.08.2015 * [https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/eutarkvt_loppraport.pdf Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raport], 2015 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/14/gunnar-okk-hoiatas-eesti-marginaliseerumise-eest Gunnar Okk hoiatas Eesti marginaliseerumise eest], Äripäev, 14. mai 2015 * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=apjuhtimine20150330.2.7.1 Gunnar Okk: Masinad võtavad juhtimise osaliselt üle], Äripäev, 30. märts 2015 * [https://arvamus.postimees.ee/1162272/gunnar-okk-eestlus-avatud-maailmas Gunnar Okk: eestlus avatud maailmas], Postimees, 7. märts 2013 * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/20166 Eesti ja Soome koostöö võimalused 2008 - tulevikusuhete raport], Eesti Välisministeerium / Prime Minister's Publications, Finland, 10/2008, Helsinki, juuni 2008 * [https://valtioneuvosto.fi/en/article/-/asset_publisher/10616/suomen-ja-viron-hallitukset-sopivat-yhteistyon-syventamisesta Opportunities for Cooperation between Estonia and Finland] 2008 * [https://epl.delfi.ee/arvamus/gunnar-okk-energiasoja-kolm-tasandit?id=51016466 Gunnar Okk: Energiasõja kolm tasandit], Eesti Päevaleht, 6. august 2005 * [https://www.aripaev.ee/uudised/2005/08/09/eesti-energiasodade-tandril Eesti energiasõdade tandril], Äripäev, 10. august 2005 * [https://www.wsj.com/articles/SB108206120350584104 Baltic Countries feel pressure from Russia], The Wall Street Journal Europe, 16.04.2004 * [https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Eesti-energeetika-praegune-reaalsus.pdf Eesti energeetika praegune reaalsus], Riigikogu Toimetised, 5/2002 * [https://www.aripaev.ee/uudised/1999/12/08/aritava-raha-varjus Äritava raha varjus], Äripäev, 9. detsember 1999 * Koosolekute kokaraamat ehk kuidas juhatada inimesi, Fontese kirjastus, 1999 https://erb.nlib.ee/?kid=13030747&#x20;https://www.apollo.ee/koosolekute-kokaraamat-ehk-kuidas-juhatada-inimesi.html ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951-2000 [[AS Kirjastus Ilo]], 2003 http://www.vanaraamat.ee/Koostanud_Heli_Kirotar_ja_Urmas_Sogel_Toimetanud_Arno_Koorna_Eesti_majanduse_biograaf_48484-69.htm * Kes on kes Eesti majanduses 2000? Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001 https://www.apollo.ee/kes-on-kes-eesti-majanduses.html {{JÄRJESTA:Okk, Gunnar}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti ärijuhid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] hdc76qqz7jfgovs7z3h20ov61cguium 0 384680 7212316 7103054 2026-08-11T14:07:28Z Hummel15 85217 /* Kirjeldus ja tegevus */ 7212316 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2018|kuu=märts}} {{viita}} '''Noorteorganisatsioon''' (ka ''noorteühendus'', ''noorteühing'', ''noorteliikumine'') on [[ühiskond]]lik [[organisatsioon]], mille liikmeskonnast enamuse moodustavad noored ja mille üldeesmärk on paremini realiseerida ühistegevuste kaudu noorte huvisid ja eesmärke. == Eesmärk == Noorteorganisatsiooni eesmärk on üldjuhul aidata [[noorsootöö]] meetodeid kasutades kaasa noorte vabatahtlike liikmete täisealiseks kasvamisele, arendada noori, organiseerida neid huvitavaid tegevusi ja esindada noorte huve. Organisatsiooni eesmärk võib olla ka kasvatada ja arendada vabatahtlikku järelkasvu kindlale valdkonnale (näiteks tehnika, merendus, lennundus, pääste, kaitse, ühiskond) või täiskasvanutele mõeldud organisatsioonile. == Noorteorganisatsioonide liike == Noorteühendus on noortekooslus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine, noorte vaba aja sisustamine või muu noorte ühistegevus, olenemata selle juriidilisest vormist. Noorteühendused võivad olla nii mittetulundusühingud, seltsingud kui ka mitteformaalsed noorterühmad<ref>{{Netiviide|url=https://enl.ee/UserFiles/kasulikku/Abimaterjal+alustavale+noorteuhendusele.pdf|pealkiri=Abimaterjal alustavale noorteühendusele|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2022-03-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220303220522/https://enl.ee/UserFiles/kasulikku/Abimaterjal+alustavale+noorteuhendusele.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ning panustada nii noortepoliitikasse kui noorsootöösse. Noorteühing on üks noorteühenduste alamliikidest ehk mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored (vanuses 7–26 eluaastat) ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/NTS|pealkiri=Noorsootöö seadus|aeg=|vaadatud=}}</ref> Ka noorteühingud võivad panustada nii noortepoliitikasse kui noorsootöösse. Noorteorganisatsiooni liik või osa võib olla ka lasteorganisatsioon. Lapseealiseks nimetatakse Eesti kohtupraktika põhjal alla 14-aastast. Suurtes ja laia vanusevahemikuga noorteorganisatsioonides korraldatakse sageli kuni 12–14 a vanuste ja neist vanemate tegevusi eraldi, neid vanuserühmi ka nimetatakse erinevalt. Näiteks skautluses skaudid ja hundud, pioneeriorganisatsioonis pioneerid ja oktoobrilapsed, Hitlerjugendis Hitlerjugend ja Jungvolk jm. == Kirjeldus ja tegevus == Noortena käsitletakse üle maailma tavaliselt kuni 30-aastasi (Eestis samas kuni 26-aastasi), mõnikord aga lihtsalt alaealisi. '''Noorteorganisatsiooni olulised eritunnused''' võrreldes muude noortele suunitletud tegevustega on üldjuhul: * organisatsioonil on kindel liikmeskond ja liikme vastu võtmine (ka välja arvamine) otsustatakse organisatsioonis; * organisatsiooni tegevustes on võimalik täiel määral osaleda üldjuhul vaid organisatsiooni liikmel ja osaliselt ka liikmekandidaadil; * organisatsioonil on hierarhiline struktuur allüksuste ja juhtorganitega; * noortele liikmetele on [[põhikiri|põhikirjas]] tagatud võimalus osaleda organisatsiooni tegevuse plaanimisel ja läbiviimisel (sh võimalus osutuda valituks juhtorganitesse). * organisatsiooni liige peab järgima organisatsiooni põhikirja järgseid huvisid ja väärtusi; Noorteorganisatsiooni tegevust võib toetada või kureerida täiskasvanutest koosnev sarnase eesmärgiga organisatsioon. Näiteks [[erakond]], [[Kirik (institutsioon)|kirik]] või Kaitseliit. Noorteorganisatsiooni tegevus ja juhtimine on seotud peamiselt [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku]] tegevusega ning osalejad (liikmed) ei ole mitte kui [[Klient (majandus)|kliendid]], vaid pigem ise panustajad. Noorteorganisatsioonideks ei liigitu [[noortekeskus]]ed, spordikoolid või trennid, [[huvikool]]id või [[huviring]]id, [[muusikakool]]id, noorte- või lastelaagrid, ega muud sarnaste põhimõtetega noortele suunatud tegevused. Nende juures puudub reeglina enamus noorteorganisatsioonile viitavaid tunnuseid. Totalitarismi vaimus järelkasvu kasvatamiseks mõeldud suurte riiklike noorteorganisatsioonide (näiteks [[pioneeriorganisatsioon]], [[Hitlerjugend]]) liikmesus on tehtud nende riikide koolinoortele praktiliselt möödapääsmatuks. Ühtlasi on neis riikides tavaliselt erinevate juriidiliste võtetega keelustatud muude noorteorganisatsioonide tegevus. == Eesti noorteorganisatsioone == * [[Noorteühing Eesti 4H]] * [[Eesti Noorte Punane Rist]] * [[Eesti Skautide Ühing]] * [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] * [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]] * [[Noored Kotkad]] * [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] * [[BEST-Estonia]] * [[Eesti Gaidide Liit]] * [[EstYES]] * [[Euroopa Maja]] * [[Kodutütred]] * [[MTÜ Avatud Vabariik]] * [[Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing]] * [[Noorteühendus ELO]] * [[Tallinna linna noortevolikogu]] * [[Tartu Noortevolikogu]] * [[Tegusad Eesti Noored]] * [[YFU Eesti]] == Suuremaid Eesti noorteorganisatsioone 1930. aastate lõpul == * Noored Kotkad – 20 000 liiget * Kodutütred – 20 000 liiget * [[Eesti Noorte Punane Rist]] – 15 000 liiget * [[Lootusring]] – 15 000 liiget * [[Ülemaailmne Eesti Noorsoo ühendus]] – 10 000 liiget * [[Ülemaaline Maanoorte Ühendus]] – 10 000 liiget * [[Noorte Meeste Kristlik Ühing]] ja [[Noorte Naiste Kristlik Ühing]] – kokku 6000 liiget * Kristlik Noorsootöösekretariaat – 5000 liiget * Eesti Skautide Malev – 7000 liiget * Eesti Gaidide Malev – 3000 liiget<ref>{{Netiviide |url=http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B5/B5_1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-01-12 |arhiivimisaeg=2021-06-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210615035910/https://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B5/B5_1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Kõigi registreeritud noorteorganisatsioonide patroon oli president [[Konstantin Päts]] ja peavanem kindral [[Johan Laidoner]]. Riiklik pea-noortejuht oli [[Johannes Vellerind]] Haridusministeeriumis. == Vaata ka == * [[Noorsootöö]] * [[Eesti Noorteühenduste Liit]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Noorteorganisatsioonid| ]] i5kp387f5xjnacb32wf1p1jism0pa5w 0 385429 7212250 7210298 2026-08-11T12:42:28Z Avjoska 1538 7212250 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Maneeži|lõpppeatus=Priisle|number=63|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/63/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=62|järgmine liin=63A|järgmine=63A (Tallinna bussiliin)|eelmine=62 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/63/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_63_Priisle.jpg}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:409TAK.JPG|pisi|Hobujaama peatuses]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 63.png|pisi|Priisle suunas]] '''63''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis ühendab Priisle asumit [[Lasnamäe]]l [[Kompassi]] asumiga [[Kesklinn]]as mõlemal suunal. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] Lasnamäe osakond ({{kas|VKO nr 3}}).{{lisa viide}} Liin on olnud käigus tööpäeviti ja laupäeviti, alates 1. septembrist 2021 ka pühapäeviti. Väljumised 20–40 minuti tagant.{{lisa viide}} Liin avati 1. septembril [[1988]] ekspressliinina, kui [[Vormsi tänav|Vormsi]] ja [[Kihnu tänav|Kihnu]] tänavale ehitati merevaatega kortermajad. Pärast [[Eesti]] taasiseseisvumist muudeti bussiliin 63 tavaliiniks, kuid [[2005]]. aastani ei peatunud buss [[Kadriorg|Kadriorus]]. Tööpäeviti sõidavad liinil lõõtsbussid, millest vähemalt kaks on madala sisenemisega sõidukid; laupäeviti sõidavad lühikesed bussid ja madala sisenemisega on neist ainult üks. == Marsruut == === Priisle–Maneeži === Buss nr 63 alustab marsruuti Priisle asumis Kärberi tänava lõpust. Sealt pöörab buss Ussimäe teele ja peatub samanimelises peatuses. Sealt pöörab ta vasakule Priisle tänavale ning liigub mööda teetõusu [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ristmikule. Esimene peatus Narva maanteel sellel suunal on Kelluka tee, kus on võimalik ümber istuda bussidele 5, [[6 (Tallinna bussiliin)|6]], 29 ja 31. Marsruut jätkub mööda Narva maanteed V. Reimani tänava ristmikuni, kust algab ümberpööramisring. [[Fail:63buss.jpg|pisi|Ussimäe tee peatusel]] === Ümberpööramisring === Ümberpööramiseks kasutatakse alates [[2003]]. aastast vastupäevasuunalist ringi, mille moodustavad [[Villem Reimani tänav|V. Reimani]], [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] ja [[Ants Laikmaa tänav|A. Laikmaa]] tänav. Enne 2003. aastat kulges liin mööda [[Maneeži tänav]]at, kuid bussidel läks sageli katki püsikiiruseühendus (vanades bussides oli teine mehaaniline süsteem, viimane Tallinnas sõitev [[Ikarus 280]] lõpetas töö 2003. aasta alguses). Tänu Hobujaama peatusele on sõitjatel mugav ümber istuda [[tramm]]idele. === Maneeži–Priisle === {{kas|Pärast lõpp-peatusest lahkumist}} kulgeb liin mööda Narva maanteed kuni ristumiseni Priisle teega ja pöörab seejärel paremale Ussimäe tee suunas. Priisle – Ussimäe tee ristmikust kulgeb bussiliin Kärberi tänaval asuvasse lõpp-peatusse. === Tähtsad asutused === Bussiliiniga 63 on võimalik sõita näiteks [[Tallinna lauluväljak]]ule ja [[Tallinna Ülikool]]i.{{teekaart}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/63/a-b Bussi nr 63 sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1mowr0cdzjxfqfyat3kpdht3s7otxds 0 386420 7212254 7210608 2026-08-11T12:44:53Z Avjoska 1538 7212254 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Ussimäe tee|lõpppeatus=Lennujaam|number=65|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=64|järgmine liin=66|järgmine=66 (Tallinna bussiliin)|eelmine=64 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/65/a-b]|uuendus=23. juuli 2026|pilt=65 bussi esimene tööpäev, august 2026.jpg|läbi=Lasnamäe|avati=*2002 *2026|suleti=2024}} {{teekaart}} [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 3429 16-09-2022.jpg|pisi|Seli suunal]] [[Fail:OmniLink TLT 3025 Tallinnassa.jpg|pisi|Lennujaamas]] [[Fail:MRP 043.JPG|thumb|Buss 65 [[Linnamäe tee|Linnamäe]] – [[Mustakivi tee]] ristmikul]] [[Fail:MRP Mercedes-Benz Conecto in Tallinn.JPG|pisi|Õhtul]] [[Fail:MRP168.JPG|pisi|Lasnamäe Centrumi suunas]] [[Fail:MRP bus №65 on Liikuri street.JPG|pisi|Liikuri tänaval]] '''Tallinna bussiliin 65''' on [[Lasnamäe]] siseliin, mis ühendab põhjaasumeid lõunaasumitega. Bussiliin avati algselt [[2002]]. aasta novembris, kuna [[Kuristiku]] ja [[Katleri]] asumi elanikel polnud võimalust sõita otse [[Ülemiste]]le ning selleks tuli teha ebamugavaid ümberistumisi (bussiga [[60 (Tallinna bussiliin)|60]] või [[63 (Tallinna bussiliin)|63]] [[Kärberi tänav]]ani, seal tuli ümber istuda bussile [[58 (Tallinna bussiliin)|58]] ja lõpuks [[Majaka tänav]]al tuli istuda ümber liiniile [[7 (Tallinna bussiliin)|7]]). Bussiliini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin töötab iga päev: tööpäeviti on väljumisi 2-3 korda tunnis, puhkepäevadel ja riigipühadel on väljumisi 1-2 korda tunnus. Kuna liin läbib [[Ülemiste liiklussõlm|Ülemiste ristmikku]], siis võib sõiduaeg tipptundidel sõltuda [[Liiklusummik|liiklusummikutest]], kuid graafiku järgi on sõit mõlemas suunas lõpp-peatusest lõpp-peatuseni arvestuslikult 33 minutit. Alates liini käikuminekust on marsruuti muudetud seitse korda, viimane muudatus oli pärast Tallinna ühistranspordivõrgustriku ümberkorraldamist 01. augustil 2026. Bussiliiniga 65 on võimalik sõita [[Lasnamäe Centrum]]isse, [[Priisle turg|Priisle turule]], [[Tondiraba jäähall]]i, [[Lasnamäe Muusikakool]]i, [[Põhja_Politseiprefektuur#Ida_politseiosakond|Põhja Politseiprefektuur]]i, [[AS Eolane Tallinn|Elcoteq-Ericcson tehasesse]], [[Suur-Sõjamäe tänav]]ale, [[Ülemiste City|Ülemiste Citysse]], [[Ülemiste keskus|Ülemiste kaubanduskeskus]]se ja [[Tallinna Lennujaam|lennujaama]]. Bussiliin suleti 21. oktoobril 2024 ja alustas uuesti tööd 01. augustil 2026 senisest lühema marsruudi alusel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2002 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Peterburi tee | | |- |2007 |Lasnamäe Centrum - Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2020 |Seli - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | | |- |2024 | |21.10 | |- |2026 |Priisle - Vana-Kuuli tn - Vesse - Suur-Sõjamäe - Lennujaam | |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/65/a-b Bussi nr 65 sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ktbmq4clfkztdwlsgk5n5hw79uhmtdc 0 386856 7212336 7159698 2026-08-11T14:20:30Z Avjoska 1538 7212336 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[22. mai]]l surnud tuntud isikuid.'' *{{tühik}}[[337]] – [[Constantinus Suur]], Rooma keiser *[[1667]] – [[Aleksander VII]], paavst aastatel 1655–1667 *[[1873]] – [[Alessandro Manzoni]], itaalia kirjanik *[[1885]] – [[Victor Hugo]], Prantsuse kirjanik *[[1888]] – [[Gustav Teichmüller]], Saksa filosoof *[[1910]] – [[Jules Renard]], prantsuse kirjanik *[[1925]] – [[John French, esimene Ieperi krahv|John French]], inglise sõjaväelane ja väejuht *[[1934]] – [[Pekka Ervast]], soome okultist ja teosoof *[[1935]] – [[Heinrich Dietzel]], Saksa majandusteadlane *[[1939]] – [[Ernst Toller]], saksa proosakirjanik ja luuletaja *[[1940]] – [[Evald Taidur]], Eesti sõjaväelane *[[1946]] – [[Karl Robert Ruus]], Eesti poliitik *[[1949]] – [[Klaus Mann]], Saksa kirjanik *[[1955]] – [[Oskar Jüriväli]], Eesti pedagoog, poliitik ja omavalitsusametnik *[[1972]] – [[Margaret Rutherford]], inglise näitleja *[[1976]] – [[Harald Lepik]], eesti tõlkija, kes vahendas eesti keelde soome- ja venekeelset kirjandust *[[1982]] – [[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija *[[1984]] – [[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik *[[1987]] – [[Wilhelm Petersen]], saksa kunstnik *[[1989]] – [[Heigo Miidla]], eesti taimefüsioloog *[[1990]] – [[Aleksander Tulk]], eesti allveeujuja *[[1992]] – [[Zellig Harris]], USA keeleteadlane *1992 – [[Karl Ollino]], eesti metsateadlane *[[1996]] – [[Veikko Lavi]], soome laulja ja laulukirjutaja *[[1997]] – [[Renzo Montagnani]], itaalia näitleja *[[2001]] – [[Jenő Fock]], Ungari kommunistlik riigitegelane *2001 – [[Aaro Honka]], soome kirjanik ja haridustegelane *[[2004]] – [[Richard Biggs]], USA näitleja *[[2006]] – [[Lilia Prado]], mehhiko näitleja *2006 – [[Lee Jong-wook]], Maailma Tervishoiuorganisatsiooni peadirektor 2003–2006 *[[2007]] – [[Boriss Bunkin]], NSV Liidu relvakonstruktor *2007 – [[Jef Planckaert]], flaami päritolu Belgia jalgrattur *2007 – [[Pemba Doma Sherpa]], Nepali mägironija *[[2008]] – [[Robert Asprin]], USA ulmekirjanik *2008 – [[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik *2008 – [[Osmo Sipari]], soome arhitekt *[[2009]] – [[Aleksandr Mežirov]], vene luuletaja *2009 – [[Alexander Grill]], Austria näitleja *2009 – [[Yeo Woon Kye]], Lõuna-Korea näitlejatar *2009 – [[Zé Rodrix]], Brasiilia muusik *[[2010]] – [[Martin Gardner]], USA teaduskirjanik *[[2011]] – [[Jan Derksen]], Hollandi jalgrattur *2011 – [[Ralph Hunt]], Austraalia poliitik *2011 – [[Joseph Brooks]], USA helilooja, produtsent, stsenarist ja lavastaja *[[2012]] – [[Aleksei Vanin]], vene näitleja *[[2013]] – [[Henri Dutilleux]], prantsuse helilooja *[[2014]] – [[Imre Gedővári]], ungari vehkleja *[[2016]] – [[Bata Živojinović]], Serbia näitleja ja poliitik *[[2017]] – [[Tiit Sepa]], eesti harrastuskunstnik ja kirjanik *[[2018]] – [[Philip Roth]], USA kirjanik *[[2019]] – [[Rik Kuypers]], Belgia filmilavastaja *2019 – [[Eero Talvistu]], eesti filmiprodutsent *[[2020]] – [[Ashley Cooper]], austraalia tennisist *2020 – [[Luigi Simoni]], itaalia jalgpallur, jalgpallitreener ja sporditegelane *2020 – [[Jerry Sloan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja treener *2020 – [[Mory Kanté]], guinea muusik *2020 – [[Miljan Mrdaković]], serbia jalgpallur *[[2024]] – [[David Wilkie]], šoti ujuja *[[2025]] – [[Alfredo Palacio]], Ecuadori poliitik, president aastatel 2005–2007 *[[2026]] – [[Francesco De Piccoli]], itaalia poksija * 2026 – [[Dick Parry]], inglise saksofonist [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 22.]] q11ziml6jsmbr7l807ttdv21dwhmre3 0 390608 7212629 7080371 2026-08-12T08:10:59Z Robert Treufeldt 9117 7212629 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Gunnar Neeme | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[19. mai]] [[1918]] | Sünnikoht = [[Tartu]] | Surmaaeg = [[3. veebruar]] [[2005]] | Surmakoht = [[Melbourne]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Gunnar Neeme''' (sünninimi '''Johannes Näkk'''; [[19. mai]] [[1918]] [[Tartu]] – [[3. veebruar]] [[2005]] [[Melbourne]]) oli [[Eestlased|eesti]] päritolu [[Austraalia]] kunstnik ja kirjanik. Ta sai üldhariduse [[Tartu Poeglaste Gümnaasium]]is. [[1937]]. aastal astus [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]], kus õppis muu hulgas [[Villem Ormisson]]i maaliklassis. Olnud vahepeal aasta sõjaväes, jätkas ta 1940. aastal õpinguid [[Aleksander Vardi]] ateljee, pärast juunipööret asus tegutsema komnoorte ideede propageerijana koolis. Aastatel [[1941]]–[[1942]] oli ta rindel ja jätkas õpinguid Pallase kunstikoolis [[1943]]. aastani. [[1944]]. aastal [[Suur põgenemine|põgenes]] ta [[Kolmas Riik|Saksamaale]] ning võttis uueks nimeks '''Gunnar Neeme'''. Ta oli võidelnud [[Nõukogude võim]]u vastu ning nimemuutus andis tema Eestisse jäävale perekonnale rohkem turvalisust. 1947. aastal sai ta [[Eesti peakonsulaat New Yorgis|Eesti peakonsulaadist New Yorgis]] juba Gunnar Neeme nime all Eesti Vabariigi passi. Saksamaal olles asus ta andma joonistuskursusi ning osales [[1946]]. aastal eesti kunstinäituse korraldamisel. Ta töötas laagrites joonistus- ja nahkehistööõpetajana. Jätkas loomingulist tegevust, osaledes näitustel ning maalides Eesti klubi seinamaalid ja kolm altarimaali armee kirikule [[Fürth]]is. 1949. aastal emigreerus ta [[Austraalia]]sse. Jätkas seal näitustel esinemist nii kujutava kui ka rakenduskunstnikuna. Ta astus [[Melbourne]]'i kunstnike organisatsiooni Victorian Artist Society. Selle kuukirjas ilmusid Neeme kunstikriitilised ja filosoofilised kirjutised, korraldatud näitustel esitati ka tema teoseid. Austraalias päris harva esineva vabakutselise seisundi saavutas ta tänu rahvusvahelisele tuntusele. Näitused toimusid Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis, Inglismaal, Saksamaal. Melbourne'i Rotary Klubi hindas tema tööd Austraalia rakenduskunsti I preemiaga (1971 ja 1979), järgnesid John Heardi kunstiauhind (1963), Spoleto rahvusvahelise skulptuurinäituse preemia (1986) ja Norman Kaye mälestusauhind (1991). 2005. aastal anti talle [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]. Ta töötas [[Eesti Kultuurfilm Austraalias]] kunstilise toimetajana. Oli Austraalias ilmunud ajakirja [[Olion]] kaastööline, kirjutades kunstiartikleid ajakirjadesse Olion, [[Mana]] ning ajalehtedesse [[Võitleja]] ja [[Meie Kodu]]. Temalt ilmus viis luulekogu eesti ja inglise keeles, mis olid ta enda illustreeritud. 1984. aastal ilmus tema kujundatud "Kalevipoeg". 1990. aastail töötas ta koos luuletaja [[Triinu Kartus]]ega, valmistades ette uut "Kalevipoja" tõlget inglise keelde. 1993. aastal toimus tema esimene näitus Eestis [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s, 2004. aastal tutvustati seal "Kalevipoja"-ainelisi teoseid suurema sarjana. 1996. aastal jõudis tema seeria "Tartu 1930–1940" [[Tartu Linnamuuseum]]i kogusse. Lisaks on ta illustreerinud proosa- ja luulekogusid, avaldanud kunstimappe ja kirjutanud mitu näidendit, mille aine on võetud Eesti vanemast või muinasajast.<ref>[http://www.eesti.ca/in-memoriam-gunnar-neeme-1918-2005/article9529 In Memoriam: Gunnar Neeme 1918—2005]</ref> ==Isiklikku== Tema poeg on Austraalia teatrilavastaja [[Aarne Neeme]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Gunnar Neeme. Lõunaristi all – eesti kunstnik Austraalias". Koostajad [[Sirje Helme]], [[Kersti Koll]], [[Marin Laak]]. [[Eesti Kunstimuuseum]]. Tallinn 2018. 168 lk ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2 TLÜAR väliseesti isikud] *[[Kersti Koll]]. [http://kultuur.elu.ee/ke533_Neeme.htm "Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias". Kultuur ja Elu 3/ 2018] {{Pallase koolkond}} {{JÄRJESTA:Neeme, Gunnar}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Austraalia kunstnikud]] [[Kategooria:Austraalia kirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1918]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 1vbo4ls952y1ffbjpb8m2vd1msarqyy 0 392987 7212654 7206541 2026-08-12T08:37:22Z Kuriuss 38125 7212654 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2018|kuu=detsember}} [[Bütsants]]i ajalugu ulatub [[4. sajand]]ist kuni 1453. aastani. [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] idapoolne osa [[Ida-Rooma keisririik]] pidas end Rooma riigiks. Kuigi Ida-Rooma oli sügavalt helleniseerunud, kasutati sõna "[[hellenid]]" ([[vanakreeka keel]]es Έλληνες, ''Hellēnes'') ainult kristluse-eelsete muinaskreeklaste kohta. Sõna "roomlased" (vanakreeka Ῥωμαῖοι, ''Rhōmaioi'' käis riigi (Βασιλεία τῶν Ῥωμαίων, ''Basileia tōn Rhōmaiōn'' 'roomlaste kuningriik' või Ῥωμαικὴ Αὐτοκρατορία ''Rhōmaikē Autokratoria'' 'Rooma keisririik') kõikide kristlastest kodanike kohta, ükskõik kas nad kõnelesid romaani, kreeka, armeenia või mõnd muud keelt. Pärast Bütsantsi kadumist kasutati [[Osmanite riik|Osmanite riigis]] veel nime ''Rūm'', mis tähistas kõiki õigeusklikke kristlasi ühes [[millet]]is. Tänapäeval kasutatava nime "Bütsants" võttis kasutusele 1557. aastal saksa ajaloolane [[Hieronymus Wolf]], et eristada [[antiikaeg|antiikaja]] Rooma riigi ajalugu Ida-Rooma riigi ajaloost, mida ta vaatles Kreeka keskaegse ajaloona.<ref>Georg Ostrogorski. ''Histoire de l'État byzantin'', Paris: Payot, 1983, ISBN 978-2-228-90206-9.</ref> Sõna tuleb riigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vanast nimest [[Byzantion]]. Konstantinoopoli asutamist [[Constantinus I]] poolt aastal 330 võib pidada Bütsantsi ajaloo alternatiivseks alguspunktiks. Tavaliselt peetakse alguspunktiks Rooma riigi lõpliku jagunemise aastat 395. == Üldist == Bütsantsi riik pidas kaua vastu, kuigi ta sai palju hoope, nagu hulk Konstantinoopoli piiramisi. Ent asukoht [[Euroopa]] ja [[Aasia]] piiril ning [[Vahemere maad]]e ning põhjapoolsema Euroopa piiril aitas Bütsantsi õitsengule palju kaasa. Jõukuse ja suure prestiiži pärast oli see riik väga austatud, kuid ka väga ihaldatud. Allikate rohkuse tõttu on Bütsantsi ajaloost võimalik saada üsna täielik ja üksikasjalik ülevaade, kuigi sageli võimulähedaste ajaloolaste erapooletuses on mõnikord põhjust kahelda. Ka välisallikaid on rikkalikult, kuigi seal rikub erapooletust sageli vaenulik suhtumine. == Varane ajalugu == Vahemere idaosa rahvad olid lääneosa rahvastega võrreldes üldiselt rohkem [[Linnastumine|linnastunud]] ja sotsiaalselt paremini arenenud. Samuti olid idaregiooni rahvad varem liidetud ühtsesse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia impeeriumisse]] ning [[Vana-Kreeka]] kultuuri mõjul [[hellenism|helleniseerunud]]. Vahemere lääneregioonide rahvad olid aga enamasti säilitanud kultuurilise ja poliitilise sõltumatuse, elasid rohkem maal ning olid kultuuriliselt vähem arenenud. Helleniseerunud ida ja ladinliku lääne erinevused püsisid ka järgnevatel sajanditel ning viisid lõpuks Rooma riigi jagunemiseni.<ref>Wells (1922), ptk 33.</ref> == Rooma riigi koosseisus == [[Diocletianus]] lõi 293. aastal uue riigikorraldussüsteemi [[tetrarhia]], et kindlustada impeeriumi ohustatud piirkondi. Tetrarhia järgi hakkasid Rooma riigi ida- ja lääneosa valitsema [[Augustus (lisanimi)|augustus]] (ülemkeiser) ja ''[[Caesar (tiitel)|caesar]]'' (alamkeiser). Süsteem lagunes juba üsna pea: 313. aastal ning mõned aastad hiljem ühendas [[Constantinus Suur]] riigi ühe valitseja (augustuse) alla.<ref name="Kuhoff"/> == Constantinuste dünastia == [[Constantinus Suur]] rajas 330. aastal pealinna Konstantinoopolisse, mis asus soodsas impeeriumi ida-läänesuunaliste kaubandusteede ristumiskohas. Seejärel reformis ta impeeriumi sõjaväelisi, [[rahandus]]likke, tsiviil- ja religioosseid institutsioone. Mõned õpetlased süüdistasid teda seetõttu pillavas finantsdistsipliinis, kuid reformide ajal kasutusele võetud kuldmünt ''[[solidus]]'' tõi rahandusse stabiilsust ja edendas majandust.<ref name="esler-1081"/> Constantinus Suure valitsemise ajal (306–337) ei saanud [[kristlus]] impeeriumis veel valdavaks [[usund]]iks, kuid kogu tema valitsemisperioodi iseloomustab soosiv ja privilegeeritud suhtumine kristlusse. Keiser seadis sisse printsiibi, mille järgi imperaatorid ei lahendanud [[doktriin]]i kohta käivaid küsimusi iseseisvalt, vaid kutsusid selle jaoks kokku [[oikumeenia|oikumeenilise]] kirikukogu (kontsiili). Constantinuse poolt kokku kutsutud [[Arles'i kirikukogu]] ja [[I Nikaia kirikukogu]] näitasid tema huvi ühtse kiriku vastu ning soovi saada selle peaks.<ref name="B163"/> Constantinus Suure surma järel 337. aastal, jagasid tema kolm poega impeeriumi omavahel, vastavalt isa testamendile ja sellele, milliseid alasid nad alamkeisrina olid valitsenud. [[Constans]] sai päranduseks [[Itaalia]], [[Pannoonia]] ja [[Põhja-Aafrika]] alad, välja arvatud [[Egiptus]]e. [[Constantinus II]], valitses [[Gallia]]t, [[Hispaania]]t ja [[Britannia]]t. Constantinus II alustas 340. aastal oma noorima venna vastu sõda ja tungis Galliast Itaaliasse. Ta asus piirama [[Aquileia]] linna, kuid Constansil õnnestus oma venna väed linna all purustada. Lahingus hukkus ka Constantinus II ise ja Constans liidendas tema valdused enda omadega, saades nüüd kogu impeeriumi [[Lääne-Rooma riik|lääneosa]] ainuvalitsejaks. 350. aasta alguses alustas [[Gallia]] kindral [[Magnentius]] Constansi vastu mässu ja lasi ennast sõjaväel [[Autun]]is keisriks kuulutada. Constansil ei õnnestunud toetuse puudumise tõttu vastupanu organiseerida ja ta suundus Gallia lõunarannikule, et sealt meritsi põgeneda. Magnentiuse mehed tabasid ta [[Püreneed]]e jalamil [[Elne|Helena]] kindluse lähistel ja hukkasid ta kohapeal. [[Constantius II]], kelle isa nimetas 324. aastal juba seitsmeaastaselt [[tseesar]]iks ehk alamkeisriks, määrates tema valitsemisalaks impeeriumi idaosa, valitses aga impeeriumi idaosa. Idaosa, mis oli territoriaalselt suurim ja kultuuriliselt arenenuim, ent ohustatud tugevatest välisvaenlastest ja lõhestatud sisemistest usutülidest. Constantius II sõjalistest saavutustest on olulisimad edukas Bütsantsi kaitsesõda [[Pärsia impeerium]]i vastu aastatel 337–350 ning Rooma riigi lääne- ja idaosa taasühendamiseni viinud kodusõda aastatel 350–353. Pärsias 4. sajandil valitsenud [[Sassaniidid]]e dünastia elas sel ajal läbi oma kuldaega ja kuningas [[Šapur II]] oli aastatel 337–350 Roomaga püsivalt sõjajalal. See tähendas, et Constantius pidi enamuse ajast oma armeega viibima riigi idapiiridel. Constantius II sõjaväe peakorteriks oli [[Antiookia]], kus ta veetis rohkem aega kui ametlikus pealinnas [[Konstantinoopol]]is. Põhiline sõjategevus leidis aset [[Mesopotaamia]] aladel, kus pärslased piirasid korduvalt [[Amida]] ja [[Nisibis]]e kindlusi, suutmata neid küll vallutada. Ajutine kergendus saabus alles 349. aastal kui pärslased olid sunnitud katkestama putukaparvede rünnaku tõttu järjekordse Nisibise piiramise. [[350. aastad|350. aastate]] alguses langes aga Pärsia impeerium ise idapoolsete rändrahvaste rünnakute alla. 350. aastal oli sõjavägi alustanud [[Gallia]]s Constansi vastu mässu ja kuulutas uueks keisriks väepealik [[Magnentius]]e. Constans mõrvati ja kuna Constans ei olnud abielus ja tal puudusid meessoost järeltulijad, kuulus impeeriumi lääneosa troon nüüd samuti Constantius II-le, kuid sellele asumise nimel tuli tal esmalt Magnentiusega sõtta astuda. 351. aastal toimus [[Pannoonia]]s [[Drava]] jõe orus [[Mursa Majori lahing]], mis lõppes Constantiuse jaoks täieliku võiduga. 352. aastal saavutas Constantius kontrolli [[Itaalia]] üle ja tungis suvel 353 üle [[Alpid]]e Galliasse. [[Mons Seleucuse lahing]]us said Magnentiuse väed lõplikult lüüa. Impeeriumi tohutu ulatuse tõttu tuli Constantius II-l ametisse nimetada alamkeisrid ehk [[tseesar]]id, aastatel 351–354 oli tseesariks impeeriumi idaaladel [[Constantius Gallus]] ja aastatel 355–361 impeeriumi läänealadel [[Julianus Apostata|Claudius Julianus]]. Mõlemad tseesarid üritasid võimu haarata. 359. aastal tunnistas Constantius [[Konstantinoopol]]i võrdväärseks Roomaga. Selle otsuse, õukonnatseremooniate ja [[teokraatia|teokraatliku]] valitsusvormi tõttu on teda nimetatud esimeseks bütsantslikuks keisriks. Constantius II riigi lääneosa piirid olid pidevalt [[germaanlased|germaani]] hõimude rünnakute all. Kodusõja aastatel 350–353 tungisid [[frangid]] üle [[Reini jõgi|Reini jõe]], sest usurpaator [[Magnentius]] oli sealsetele piiridele paigutatud eliitüksused Constantiuse vastu sõtta viinud. Samuti tungisid 352. aastal Rooma piiridesse [[alemannid]]. Sisuliselt vallutasid germaanlased kogu Reini läänekalda ja korraldasid enam kui aasta jooksul [[Gallia]]sse ulatuslikke rüüsteretki. Aastatel 354–356 korraldas Constantius germaanlaste vastu mitu sõjaretke, rünnates neid peamiselt tänase [[Breisgau]] ja [[Bodensee]] piirkonnas. Nende sõjakäikudega saavutati küll ajutist edu, kuid hiljem tuli alamkeiser [[Julianus Apostata|Claudius Julianusel]] võitlust germaanlastega jätkata. Alles tema juhtimisel saavutati 357. aastal [[Argentoratumi lahing]]us oluline võit seitsme alemanni hõimupealiku üle ja taaskindlustati piir Reini jõe läänekaldal. Aastatel 357–359 sõdis Constantius [[Balkan]]il edukalt [[sarmaadid|sarmaatide]] ja [[kvaadid]]e rändhõimudega. Kui aastatel 350–358 oli olukord Rooma riigi idapiiridel suhteliselt rahulik, sest pärslaste kuningas [[Šapur II]] pidi kaitsma oma piire ida poolt peale tungivate rändrahvaste eest, siis pärast seda kui pärslased olid edukalt selle ohu kõrvaldanud, alustasid nad uue sõjaretke kavandamist Rooma vastu. Šapur nõudis 358. aastal Constantiuselt, et Rooma loovutaks talle [[Mesopotaamia]] ja [[Armeenia]] provintsid, kuid keiser keeldus. Nii algas 359. aastal uus pärslaste pealetung. Šapur II vägede kätte langes pärast 73 päeva kestnud piiramist strateegilise tähtsusega [[Diyarbakır|Amida]] kindlus. Järgmisel aastal vallutasid pärslased veel mitu kindlust, millest kõige olulisem oli [[Singara]]. 361. aastal oli Constantius impeeriumi läänealal esile kerkinud siseohu tõttu sunnitud idapiirilt lahkuma ja sõda pärslastega jätkus tema järglase [[Julianus Apostata]] ajal, kes saavutas esialgu ka mõningast edu. === Julianus Apostata valitsusaeg === [[Pilt:Julian Campaign 363.png|pisi|[[Julianus Apostata]] ebaõnnestunud sõjakäik 363. aastal]] 363. aastal [[Ida-Rooma|Rooma]] väed tungisid 90 000 mehega [[Sassaniidid]]e [[Pärsia]] [[Sassaniidide riik|riigi]] pealinna [[Ktesiphon]]i alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Ida-Rooma armee taganemisel hukkus [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]] (361–363) [[Julianus Apostata]] lahingus ning uueks keisriks kuulutati [[Jovianus]], kes rahu sõlmimise nimel loovutas sassaniidide valitsejale [[Sharpur II]]-le 5 idapoolset provintsi. == Läänegoodid == [[Pilt:Visigoth migrations.jpg|pisi|[[läänegoodid|Läänegootide]] peavoolu ränded]] [[Pilt:Gutthiuda.jpg|pisi|vasakul|[[läänegoodid|Läänegootide]] kontrolli all olnud alad Balkanil 271–376 ]] 375. aastal põgenesid [[läänegoodid]] [[hunnid]]e ja nende liitlaste eest üle Doonau [[Ida-Rooma]] aladele. Läänegoodid jäid [[Daakia]]sse aastani 376, kui üks nende juhte [[Fritigern]] palus Rooma keisrilt [[Valens]]ilt luba asuda oma rahvaga [[Doonau]] lõunakaldale. Siin lootsid nad leida varjupaika [[hunnid]]e vastu. [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] [[Ida-Rooma]] keiser [[Valens]] lootis neid rakendada Rooma sõjaväes. [[Traakia]]sse asunud läänegootide tekkinud näljahädaga rasket olukorda kasutasid omakasu peal väljas olevad Rooma ametnikud ja goodid tõstsid mässu. Rooma ei soovinud neid varustada ei lubatud toidu ega maaga; järgnes mäss, mis viis 6 aastat kestnud rüüstamise ja hävitamiseni kogu [[Balkan]]il. Gootide mahasurumiseks küsis Ida-Rooma keiser [[Valens]] abi [[Lääne-Rooma]] [[Lääne-Rooma keisrite loend|keisrilt]] [[Gratianus]]elt. [[Adrianoopol]]ist (tänapäeva [[Edirne]]) põhja pool toimunud [[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahingus]] 378. aastal ründas [[Valens]]i juhitud vägi Adrianoopoli lähistel laagris olnud [[läänegoodid|läänegootide]] väge, mida juhtis [[Fritigern]]. Roomlased löödi puruks, kaks kolmandikku nende väest ning keiser Valens hukkusid. Adrianoopoli lahing oli osa [[Gooti sõda (376–382)|376.–382. aastani kestnud sõjast]] gootide vastu. Kaotus Adrianoopoli all vapustas Rooma maailma ning sundis lõpuks roomlasi läbi rääkima ja hõimu keisririigi piiridesse asustama. Uus keiser [[Theodosius I]] tegi mässajatega rahu ja seda rahu ei murtud kuni Theodosiuse surmani aastal 395. == Theodosiuste dünastia == === Theodosius I valitsusaeg === [[Pilt:Theodosius I's empire.png |pisi|300px|[[Rooma riik]] pärast [[Theodosius I]] surma aastal 395]] [[Theodosius I]] Theodosiuste dünastiast (võimul 379–395) oli viimane keiser, kes valitses üksi tervet impeeriumi, kui Theodosius I [[Frigiduse lahing]]u võidu tulemusel 394. aastal [[Lääne-Rooma]] valitseja [[Eugenius]]e vägede vahel, taasühendas keisririigi ida- ja lääneosa ühise võimu alla. [[3. sajand|Kolmandal]] ja neljandal sajandil õnnestus Bütsantsil suurel määral vältida impeeriumi lääneosa tabanud raskusi. Osaliselt tänu rohkem linnastunud ühiskonnale ja paremale majanduslikule olukorrale, mis võimaldas maksta sissetungijatele [[tribuut]]i ja värvata palgasõdureid. Pärast Theodosius I surma 395. aastal hakkasid Rooma riiki valitsema tema pojad: riigi idaosas [[Arcadius]] ja [[Lääne-Rooma keisririik|lääneosas]] [[Honorius]], ühist Rooma riiki valitsesid kaks erinevat valitsejat oma [[õukond|õukonnaga]]. [[Pilt:Invasions of the Roman Empire 1.png|pisi]] Nende valitsusajal hakkasid [[Constantinus Suur]]e ajast [[Pannoonia]]s asunud [[vandaalid]] aastal 400 või 401 koos oma germaanlastest ([[sueebid]]) ja [[sarmaadid|sarmaatidest]] ([[alaanid]]) liitlastega liikuma lääne poole. Vandaalid liikusid eriliste raskusteta mööda Doonaud lääne poole, ent [[Rein]]i jõeni jõudes kohtasid nad vastupanu [[frangid|frankidelt]], kes asustasid ja kontrollisid Rooma valdusi Põhja-[[Gallia]]s. 406 tungisid vandaalid üle Reini [[Gallia]]sse, rüüstasid lääne ja lõuna poole liikudes Galliat. Oktoobris 409 ületasid nad [[Püreneed]] ning jõudsid Hispaania aladele. === Theodosius II valitsusaeg === Theodosius I edu riigi majandusliku võimekuse parandamisel võimaldas [[Theodosius II]]-l oma valitsusajal (408–450) keskenduda uue seadustiku loomisele (''[[Codex Theodosianus]]'') ja Konstantinoopoli müüride kindlustamisele, mis võimaldas pealinnal piiramistele vastu seista kuni aastani 1204.<ref>Cameron (2009), lk 54, 111, 153.</ref> === Marcianuse valitsusaeg === Marcianuse ajal toimus 451. aastal neljas [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeeniline]] [[Kalchedoni kirikukogu]]. Kirikukogul võeti vastu usuvormel, mida nimetatakse ka Kalchedoni vormeliks. Selles püüti vältida nii [[monofüsiitlus|monofüsiitlikke]] kui ka [[nestoriaanlus|nestoriaanlikke]] äärmusi ning selle kohaselt ''Kristus on üks isik kahe loomusega – jumaliku ja inimliku loomusega''. Need kaks on temas täielikul kujul. Mõlemad loomused on koos segunematult ja muutumatult, eraldamatult ja lahutamatult. Kalchedoni kirikukogu ei suutnud aga oma otsusega vaidlusi ja tülisid Bütsantsi impeeriumis lõpetada. [[Justinianus I]] ajal kuulutati Kalchedoni kirikukogu otsus terves keisririigis riigiseadusena kehtivaks. Kalchedoni kirikukogu [[dogma]]s nähti [[Nestoriaanlus|nestoriaanlikku]] eksiõpetust: arvati, et rääkides kahest segunemata loomusest, räägitakse paratamatult kahest isikust, kahest pojast. Sellel viisil uskuvaid kristlasi hakati nimetama [[Monofüsitism|monofüsiitideks]], keda oli märgataval hulgal just [[Süüria]]s ja [[Egiptus]]es, mis tollel ajal olid [[Bütsants]]i impeeriumi osad. Neis piirkondades oli tihti nõnda, et kreekakeelsed kristlased järgisid Kalchedoni vormeli, aga [[koptid]] ja [[süürlased]] kaldusid monofüsiitlusse. == Hunnid == [[Pilt:Empire_of_Attila.png|pisi|300px|vasakul|[[Attila]] [[Hunnide impeerium]]]] Vaatamata keisririigi heale majandlikule olukorrale, pidi Theodosius siiski [[hunnid]]e eemalhoidmiseks maksma igal aastal [[Attila]]le suurt andamit. Hunnide valitseja Attila resideeris [[Pannoonia]]s (praegune [[Ungari ajalugu|Ungari]]) ning ta laiendas hunnide hõimuliitu [[Volga]]st ja [[Kaukaasia]]st [[Rein]]ini ja [[Taani]]st Doonauni. 451. aastal tungisid hunnid [[Gallia]]sse, Attila sai [[Katalaunia lahing]]us [[Aetius]]e juhitud [[Rooma riik|roomlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] liiduväelt lüüa. 452. aastal laastas Attila [[Itaalia ajalugu#Gootide, hunnide ja vandaalide sissetung Põhja-Itaaliasse|Itaaliat]], kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] käest (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda). [[Pilt:Western and Eastern Roman Empires 476AD(3).svg|pisi|[[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-]] ja Ida-Rooma riigi alad 476. aastal]] [[Theodosius II]] järeltulija (450–457) [[Marcianus]] keeldus maksu maksmast, kuid hunnid olid oma tähelepanu juba [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigile]] pööranud. Attila surma järel 453. aastal lagunes hunnide suur hõimuliit ning paljudest selle alamatest said Bütsantsi palgasõdurid.<ref>Alemany (2000), lk 207; Bayles (1976), lk 176–177; Treadgold (1997), lk 184, 193.</ref> [[Pilt:RomanEmpire500AD.jpg|pisi|275px|Bütsants aastal 500]] Attila surmale järgnenud periood tõi Bütsantsile rahuaja, kuid [[Lääne-Rooma keisririik]] lõpetas sel ajal oma eksisteerimise (sageli loetakse selleks aastat 476, mil [[germaanlased|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Lääne-Rooma keiser|Lääne-Rooma keisri]] [[Romulus Augustulus]]e).<ref>Cameron (2009), lk 52.</ref> == Traakia dünastia == {{Vaata|Traakia dünastia}} Itaalia tagasivõitmiseks pidas [[Ida-Rooma keiser|keiser]] (474–491) [[Zeno]] läbirääkimisi [[Möösia]]s resideerivate [[idagoodid|idagootidega]]. Läbirääkimiste tulemusena nõustus idagootide kuningas [[Theoderich Suur]] Odoakeri kukutama. Seeläbi vabanes Zeno sõnakuulmatust alluvast ja saavutas vähemalt nominaalselt võimu [[Itaalia ajalugu|Itaalia]] üle. Pärast Odoakeri kukutamist 493. aastal valitses Theoderich Itaalias [[Idagootide kuningriik]]i iseseisvalt, kuigi Ida-Rooma keisrid ei tunnustanud teda kunagi kuningana (''rex'').<ref>Burns (1991) lk 65, 76–77, 86–87.</ref> == Idagoodid == 491. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Anastasius I (keiser)|Anastasius I]], kes surus 497. aastal maha vastupanukolde [[Isauria]]s.<ref>Lenski, (1999) lk 428–429.</ref> Anastasius I paistis silma kui energeetiline reformide läbiviija ja valitseja. Ta täiustas Constantinus Suure loodud [[rahandus]]süsteemi, fikseerides igapäevaselt kasutatava vaskmündi (''[[follis]]'') massi.<ref>Grierson (1999), lk 17.</ref> Samuti reformis ta [[Maksusüsteemid|maksusüsteemi]] ja tühistas kaupmeeste maksu ''collatio lustralis''. Kui Anastasius 518. aastal suri, oli riigikassas rekordiliselt 145,15 [[tonn]]i [[kuld]]a.<ref>Postan, Michael Moïssey; Miller, Edward; Postan, Cynthia (1987) lk 140.</ref> == Justinianused == [[Pilt:Roman-Persian Frontier, 565 AD.png|pisi|Bütsantsi-[[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] piir Justinianuse surma ajal 565. aastal]] {{vaata|Justinianused}} === Rahu idapiiril ja Nika ülestõusu mahasurumine === 527. aastal tuli Bütsantsis võimule [[Justinianus I]], kes pärines [[Illüüria]] prefektuuri vaesest talupoja perekonnast. Enne Justinianust valitses riiki tema onu [[Justinus I]] (võimul 518–527).<ref name="M290">Meier (2003), lk 290.</ref> Justinianuse valitsemisperioodil (527–565) suutis Bütsants paljud endised Rooma riigi lääneprovintsid tagasi vallutada. [[Pilt:Justinien 527-565.svg|pisi|300px|Justinianus I vallutused 527-565]] 530. aastal võitis Bütsantsi väejuht [[Belisarios]] pärslasi [[Mesopotaamia]]s, kuid kaotas lahingud Süürias. Riigi idapiiride kindlustamiseks sõlmis keiser 532. aastal pärslastega tähtajatu rahulepingu ("igavese rahu"), mille järgi nõustus Bütsants maksma [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigile]] iga-aastast märkimisväärse suurusega tribuuti. Sõjategevus taasalgas 550ndail aastail [[Kaukaasia]] alade kuulumise üle, 580. aastal likvideerisid pärslased [[Ibeeria kuningriik|Ibeeria kuningriigi]], ning muutsid selle Sassaniidide riigi provintsiks. 591. aastal jagasid Bütsants ja Pärsia omavahel Ibeeria alad – [[Mtsketha]] läks Bütsantsile ning [[Thbilisi]] jäi pärslastele. 532. aastal surus Justinianus maha Konstantinoopolis asetleidnud [[Nika ülestõus]]u, mille käigus tapeti 30 000–35 000 mässajat.<ref>Gregory (2010), lk 137; Meier (2003) lk 297–300.</ref> === Põhja-Aafrika vallutamine === [[Pilt:Vandal alan kingdom 526.png|pisi|vasakul|[[Vandaalide ja alaanide kuningriik]], 526]] [[Pilt:Vandalic War campaign map.png|pisi|Bütsantsi ja vandaalide sõjad]] Pärast idapiiridel rahu kindlustamist ja Nika ülestõusu mahasurumist oli keisri järgmiseks eesmärgiks [[vandaalid]]e riigi alistamine [[Põhja-Aafrika]]s, kes olid 429. aastal vallutanud Rooma riigilt [[Aafrika eksarhaat|Aafrika provintsi]].<ref>Gregory (2010), lk 145.</ref> Justinianus saatis 533. aastal välja 500 laevaga ekspeditsiooniväe (10 000 jalaväelast, 5000 ratsaväelast ning 20 000 sõudjat), keda juhtis germaanlasest väepealik [[Belisarios]].<ref name="Vseviov81–83">Vseviov (2004), lk 81–83.</ref> [[Belisarios]] kuuldes, et suurem osa vandaalide laevastikust on võitlemas [[ülestõus]]uga [[Sardiinia]]s, otsustas ta kiiresti tegutseda, maabus [[Tuneesia]] territooriumile ning marssis [[Kartaago]] peale. Bütsantsi väed purustasid vandaalide põhijõud 533. aasta sügisel ja 534. aasta talvel.<ref name="Vseviov81–83"/> Aastal 534 kuningas Gelimer alistus ning vandaalide kuningriik lakkas olemast. Põhja-Aafrika kohalike hõimude lõplik alistamine toimus kuni aastani 548.<ref name="Ev">Evans (2005), ptk xxv.</ref> [[Pilt:LocationByzantineEmpire 550.png|pisi|Bütsants selle territooriumi suurima ulatuse ajal keiser [[Justinianus I]] valitsemisajal 550]] === Sõjategevus Lõuna-Euroopas === [[Pilt:Europe 533-600.jpg|pisi|300px|vasakul|Ida-Rooma riik ja Euroopa aastatel 533–600]] Pärast triumfi Põhja-Aafrikas jätkas Bütsants oma territooriumi laiendamist [[Theoderich Suur]]e surma järel [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigi]] [[Itaalia ajalugu|Itaalia]] alade arvelt. Ida-Rooma väikesearvuline ekspeditsioonivägi, kelle juhiks oli endiselt Belisarios, maabus [[Sitsiilia]] saarel 535. aastal. Üksteise järel langesid Itaalia suuremad linnad bütsantslaste valdusse: [[Napoli]] (535), [[Rooma]] (536) ja lõpuks idagootide pealinn [[Ravenna]] (540).<ref name="Vseviov81–83"/><ref name="B180-216"/> Aastatel 535–536 viibis idagootide delegatsioon eesotsas [[paavst]] [[Agapetus I]]-ga Konstantinoopolis. Kuigi rahulepingu sõlmimine Bütsantsiga ebaõnnestus, tagandas keiser [[Justinianus I]] paavsti nõudmisel [[monofüsitism]]i pooldava [[Konstantinoopoli patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] [[Anthimos]]e (vaatamata keisrinna [[Theodora (Justinianus I abikaasa)|Theodora]] vastuseisule).<ref name=Maas278T187>Maas (2005), lk 278; Treadgold (1997), lk 187.</ref> Aastatel 541–542 vaevles Ida-Rooma impeerium katkuepideemias, katku haigestus ka Justinianus. [[Konstantinoopol]]is suri üle 230 000 inimese [[katk]]u (40–45% elanikkonnast), [[Antakya]]s ja [[Aleksandria]]s u 25% elanikkonnast ja vähemalt ligikaudu 25% elanikkonnast. Bütsantsi sõjaväed vähenesid 340 000 mehelt 150 000 meheni. [[Pilt:Justinian555AD.png|pisi|300px|vasakul|Bütsants oma suurimas ulatuses aastal 555.([[Vasall]]id roosa tooniga)]] [[Pilt:Ostrogothic Kingdom.png|pisi|[[Idagootide kuningriik]] oma võimsuse tipul]] 541. aastal sai idagootide kuningaks väejuht [[Totila]], kelle juhtimisel alustati Itaalia alade tagasivallutamist. Totila väed vallutasid 546. aastal Rooma ja järgmise paari aasta jooksul peaaegu kogu Itaalia. Abivägedeta jäetud Belisarios ei suutnud maad kaitsta ning ta kutsuti 549. aastal tagasi Konstantinoopolisse.<ref name="Vseviov84">Vseviov (2004), lk 84.</ref><ref name="B236-258"/> Siiski ei olnud Bütsants veel lüüa saanud. 551. aasta lõpus saabus Itaaliasse armeenia päritolu Bütsantsi [[eunuhh]]ist väejuht [[Narses]], kelle käsutuses oli umbes 35 000 sõjaväelast. Idagoodid purustati järgmise aasta jooksul ning vaatamata mõne üksiku idagootide linna vastupanule ning järgnenud [[frangid|frankide]]-[[alemannid]]e invasioonile (kelle väed purustati 554. aastal), oli sõda [[Apenniini poolsaar]]el lõppenud.<ref name="B259-281"/> 552. aastal maabus väike Bütsantsi sõjavägi (''u'' 2000 meest) Liberiuse juhtimisel [[Hispaania]]s. Nad vallutasid [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] ja teisi asulaid Hispaania lõunarannikul. Selle sõjakäiguga jõudis Bütsantsi territoriaalne ekspansioon oma haripunkti.<ref name="wanadoo"/> [[Pilt:Roman Empire 600 AD.PNG|pisi|300px|Ida-Rooma keisririik aastal 600]] === Barbarid Konstantinoopoli müüride all === Riigi idaosas toimus sõjategevus pärslaste vastu kuni aastani 561, mil sõlmiti 50 aastaks uus rahuleping.<ref>Greatrex (2005), lk 489; Greatrex, Lieu (2002), lk 113</ref> 540. aastal algas taas sõjategevus Pärsiaga [[Must meri|Musta merest]] kuni [[Mesopotaamia]] ja [[Assüüria]]ni. 550. aastate keskpaigaks oli Justinianus saavutanud võidu peaaegu kõikides impeeriumi sõjakolletes, millest Bütsants osa võttis, välja arvatud [[Balkani poolsaar]]el, kus [[slaavlased]] ja [[gepiidid]] sooritasid korduvaid rünnakuid riigi aladele. Aastal 559 tungisid [[hunnid]] Bütsantsi pealinnani välja ja alustasid selle piiramist. Kuna linnas kaitseväed praktiliselt puudusid, siis saadeti müüridele peaaegu kõik, kes suutsid relva kanda (kaasa arvatud palee valve ja [[senaator]]id).<ref name="Vseviov85">Vseviov (2004), lk 85.</ref> Justinianus kutsus Konstantinoopoli kaitsmist juhtima vahepeal erru saadetud Belisariose, kelle abil õnnestus barbarid pealinna müüride alt minema tõrjuda. Bütsantslaste Doonau laevastiku tugevdamine sundis hunne taganema ning keisririigiga rahu sõlmima.<ref>Evans (2005), lk 11, 56–62; Sarantis (2009), ''passim''.</ref> === Avaarid === [[Pilt:Historical map of the Balkans around 582-612 AD.jpg|pisi|[[Avaari khaaniriik]] ja Bütsants]] Aastal 557 saatsid [[Avaarid (Euraasia)|avaarid]] saatkonna [[Konstantinoopol]]isse, mis tähistab nende esimest kontakti Bütsantsiga – oletatavasti Põhja-[[Kaukaasia]]st. Kulla eest lubasid nad allutada "sõnakuulmatud inimesed" bütsantslaste nimel. Nad vallutasid ja liidendasid erinevaid rändhõime. Aastaks 562 kontrollisid avaarid Doonau alamjooksu alasid ja steppe Mustast merest põhja pool. Pärast seda, kui Bütsantsi keiser [[Justinianus I]] nad ära ostis, liikusid nad loode suunas [[Germaania]]sse. Siiski peatas [[Frangid|frankide]] vastupanu avaaride laienemise selles suunas. Otsides rikkalikke karjamaid nõudsid avaarid esialgu maad Doonau jõest lõunas tänapäeva [[Bulgaaria]]s, kuid bütsantslased keeldusid. Aastal 567 sõlmisid avaarid liidu [[langobardid]]ega – [[gepiidid]]e vaenlastega – ja koos hävitasid nad enamuse gepiidide kuningriigist. Siis veensid avaarid langobarde kolima [[Langobardide kuningriik|Põhja-Itaaliasse]], see sissetung tähistas viimast germaanlaste suurkolimist [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterändamise]] ajal. Umbes 580. aastaks kehtestas avaari khaan [[Bajan I]] ülemvõimu enamuse [[Lõunaslaavlased|slaavi]], [[bulgaarid|hunni-bulgaari]] ja [[Germaanlased|germaani hõimude]] üle, kes elasid [[Pannoonia tasandik]]ul. Kui Bütsants ei suutnud abiraha maksta või avaari palgasõdureid palgata, rüüstasid avaarid selle Balkani poolsaare territooriume. [[Menander Protektor]]i järgi juhatas Bajan 10 000 kutriguri bulgaari armeed ja rüüstas aastal 568 [[Dalmaatsia]]t, lõigates tõhusalt ära Bütsantsi maaühenduse Põhja-Itaalia ja Lääne-Euroopaga. Aastaks 582 olid avaarid [[Sirmiumi piiramine|vallutanud]] [[Sirmium]]i, tähtsa kindluse Pannoonias. Kui bütsantslased keeldusid suurendamast abiraha, nagu küsis Bajani poeg ja järglane [[Bajan II]] (aastast 584), jätkasid avaarid [[Singidunum]]i ja [[Viminacium]]i vallutamisega. Nad said tagasilöögi [[Maurikiose Balkani-kampaania]] ajal 590. aastatel. 600. aastaks olid avaarid rajanud nomaadliku suurriigi, mis valitses paljude rahvaste üle ja ulatus tänapäeva Austriast läänes [[Musta mere – Kaspia stepp|Musta mere – Kaspia stepini]] idas. Järgnenud kodusõda Bütsantsis tekitas [[Rooma-Pärsia sõjad|Pärsia sissetungi]] ja pärast 615. aastat nautisid avaarid vabu käsi kaitsetul Balkani poolsaarel. Nad katsetasid aastal 610 sissetungi Põhja-Itaaliasse. Pidades läbirääkimisi keiser [[Herakleios I]]-ga Konstantinoopoli müüride all, käivitasid avaarid üllatusrünnaku, rüüstasid äärelinnu ja võtsid 270 000 vangi. Siiski ei suutnud nad aastal 617 linna vallutada. Maksed kullas ja kaupades jõudsid rekordsummani 200 000 [[solidus]]t veidi enne 626. aastat. Aastal 626 aga nurjus [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] avaaride-[[Sassaniidide riik|sassaniidide]] ühisväega. Pärast seda kaotust avaaride prestiiž ja võim langesid. === Rooma õiguse kodifitseerimine 6. sajandil === 529. aastal viis keisri ülesandel kümnemeheline komisjon läbi Rooma seadustiku kodifitseerimise (''[[Corpus Juris Civilis]]''), luues uue [[õigussüsteem]]i, mida täiendati 534. aastal. Selle alla kuulusid: õpperaamat (''Institutiones''), klassikaliste juristide kirjutised (''Digesta seu Pandectae''), keisri poolt välja antud seaduste kogu (''Codex Justinianus'') ja Justinianuse poolt pärast 534. aastat välja antud seadused (''Novellae'').<ref name="Atlas139"/> Kodifitseeritud õigusi kasutati peaaegu kuni Bütsantsi eksisteerimise lõpuni.<ref>Gregory (2010) lk 150.</ref> [[Pilt:East-Hem 600ad.jpg|pisi|350px|[[Idapoolkera]] riigid u 600. aastal]] === Ida-Rooma kultuur 6. sajandil === 6. sajandil oli traditsioonilisel kreeka-rooma kultuuril Ida-Rooma riigis veel märkimisväärne mõju, selle prominentsete esindajate hulka kuulus näiteks [[loodusfilosoofia|loodusfilosoof]] [[Johannes Philoponos]]. Sellele vaatamata hakkas riigis domineerima kristlik kultuur ja filosoofia. [[Romanos Melodos]]e loodud hümnid tähistasid jumaliku [[liturgia]] arengut ning samal ajal ehitati Nika ülestõusu ajal hävinud [[basiilika]] asemele uut – pühale Sophiale pühitsetud [[Hagia Sophia]]t (valmis 537. aastal), mis on tänapäeval Bütsantsi arhitektuuriajaloo üks kuulsamaid mälestusmärke.<ref>Cameron (2009), lk 113, 128.</ref> Kuuendal ja seitsmendal sajandil tabasid Bütsantsi mitmed [[pandeemia]]d, mis põhjustasid paljude inimeste surma ning tekitasid riigile suurt kahju.<ref>Bray (2004), lk 19–47; Haldon (1990), lk 110–111; Treadgold (1997), lk 196–197.</ref> === Langobardide sissetung Itaaliasse === [[Pilt:Alboin's Italy-it.svg|pisi|150px|vasakul|[[Langobardide kuningriik|Langobardide]] võimuala 572. aastaks]] Pärast [[Justinianus I]] surma 565. aastal sai troonile (565–578) [[Justinus II]], kes keeldus [[Sassaniidide riik|pärslastele]] suure iga-aastase andami maksmisest. 568. aastal tungisid [[germaanlased|germaanlastest]] [[langobardid]] [[Põhja-Itaalia]]sse. Kuna piirkonna kaitseks jäetud keisririigi vägede arvukus oli liiga väike, siis 6. sajandi lõpuks kaotas Bütsants ligi 2/3 Itaaliast. === Sõjategevus idas ja põhjas === Justinus II järglaseks sai [[Tiberius II|Tiberios II]], kes püüdis vältida sõdu eri rinnetel. Ta loobus sõjategevusest Itaalias, maksis maksu [[avaarid (Euraasia)|avaaridele]] ning keskendus sõjategevusele pärslaste vastu. Kuigi Tiberiose väejuht [[Maurikios]] suutis edukalt kaitsta idapiiri, otsustasid avaarid andami saamisele vaatamata alustada sõda Bütsantsi vastu ning 582. aastal purustasid nad Balkanil asuva kindluslinna [[Sirmium]]i; samal ajal alustasid keisririigi vastu sõjategevust Doonau ületanud [[slaavlased]]. Maurikios, kellest sai 582. aastal keiser, sekkus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] kodusõtta. Ta aitas troonile tagasi [[Husrav II]] ja naitis tolle oma tütrega. Pärslasest väimehe ja kuningaga sõlmitud rahulepingu järgi laienes Bütsants ida poole (Pärsia provintside [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenia]] ja [[Gruusia ajalugu#Sassaniidide Pärsia ja Bütsants|Gruusia]] arvelt, [[Thbilisi]]ni ja [[Sevani järv]]eni [[Ibeeria]]s) ning tühistati Bütsantsile koormaks olnud andam. Maurikios sai seejärel keskenduda sõjategevusele Balkanil, korraldas [[Maurikiose Balkani-kampaania]] 590. aastatel ning 602. aastaks tõrjuti avaarid ja slaavlased Doonau teisele kaldale tagasi.<ref>Louth (2005), lk 113–115; Nystazopoulou-Pelekidou (1970), ''passim''; Treadgold (1997), lk 231–232.</ref> Võidu järel jättis Maurikios aga sõjaväe Doonau taha, et mitte neile maksta tasu ja sõjavägi hakkas mässama, kuulutades hiljem keisriks Phokase. Pärast barbarite sissetungi Balkanile lõi Maurikios riigi kindlustamiseks [[tetrarhia]] ajal moodustunud [[asehaldurkond|asehaldurkonnad]] (eksarhaadid) [[Ravenna]]s ja [[Kartaago]]s. Asehalduritel (eksarhidel) oli sõjaline ja tsiviilvõim.<ref name="Atlas139"/> == Herakleiose dünastia == [[Pilt:Bütsants650.png|pisi|350px|Bütsants aastal 650, selleks ajaks oli riik kaotanud kõik lõunaprovintsid välja arvatud Aafrika eksarhaat]] [[Pilt:SassanidEmpirebeforeArabConquest.png|pisi|350px|[[Sassaniidide riik]] 632. aastal]] Maurikiose mõrvamise järel [[Bütsantsi keiser|troonile]] (602–610) asunud [[Phokas]] andis [[Sassaniidid]]e kuningale (590, 591–628) Husrav I le ettekäände Bütsantsilt [[Mesopotaamia]] provints tagasi vallutada.<ref>Foss (1975), lk 722.</ref> Phokas oli ebapopulaarne valitseja ning Bütsantsi allikad kirjeldavad teda kui [[türann]]i. Teda üritati troonilt kukutada mitme senati initsiatiivil toimunud [[vandenõu]] abil, kuid lõpuks tegi seda 610. aastal [[Herakleios I]], kes purjetas oma vägedega kohale [[Aafrika eksarhaat|Põhja-Aafrika provintsi]] pealinnast [[Kartaago]]st.<ref>Haldon (1990), lk 41; Speck (1984), lk 178.</ref> ning valitses keisririiki järgmised aastakümned (610–641). === Sassaniidid === [[Pilt:(616AD)12.png|pisi|vasakul|Bütsantsi ja Sassaniidide alad 616. aastal]] Samal ajal saatis [[Sassaniidide riik]]i pidev edu lahinguväljadel. Nad tungisid sügavale [[Väike-Aasia]]sse ja vallutasid Bütsantsilt nii [[Damaskus]]e (613) kui ka [[Jeruusalemm]]a (614). Viimase vallutamist iseloomustas äärmuslik julmus: linnas tapeti 57 000 – 66 500 inimest ja lisaks viidi [[orjus]]se ligi 35 000 (nende seas ka patriarh).<ref name ="Kaegi78"/> Paljud kirikud põletati maha ja [[reliikvia]]d viidi [[Ktesiphon]]i.<ref>Haldon (1990), lk 42–43.</ref> Eriti valusaks lüüasaamiseks Bütsantsile kujunes rikka Egiptuse provintsi kaotamine (618–621), mis oli sisuliselt keisririigi viljaaidaks.<ref name=Frye>Frye (1993), lk 169</ref> [[Herakleios I]] valmistus vastupealetungiks, mis algas 622. aastal, suure põhjalikkusega ning otsustas vägede juhtimise isiklikult enda peale võtta. Husravile tuli Bütsantsi pealetung täieliku üllatusena ning Bütsants võitis ühe lahingu teise järel. Sõja otsustav lahing peeti 627. aastal [[Nineveh]] lähedal ning see lõppes Sassaniididele vägedele täieliku lüüasaamisega.<ref>Haldon (1990), lk 46; Baynes (1912) ''passim''; Speck (1984), lk 178; Vseviov (2004), lk 120–121.</ref> [[Herakleios I]] valitsusperioodil (610–641) loodi uued riigi [[haldusüksus]]ed – [[teema (haldusüksus)|teemad]]. Riigi Väike-Aasia piirkond jagati sõjaväeringkondadeks (teemadeks), mida juhtisid otse keisririigi administratsioonile alluvad strateegid, kellel oli nii sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõdurite maale asustamisega oli võimalik moodustada sõjaväekohuslastest maakaitsevägi (stratioodid). Uusasunikud said endale päritava maavalduse, mille abil pidid nad endale nii elatist teenima kui ka sõjavarustuse hankima.<ref name="Atlas139"/> Kuna Bütsants oli kaotanud oma kaugemad territooriumid [[Balkan]]il, kasvas riigis oluliselt kreekakeelsete elanike osakaal, mistõttu sai ametlikuks riigikeeleks ladina keele asemel kreeka keel. Samuti otsustas Herakleios loobuda tiitlitest "[[imperaator]]" ja "[[augustus]]" ning võttis kasutusele sõna "[[basileus]]".<ref name="Atlas139"/> [[Illüüria]] kaotamise järel 6. sajandil, tõstis Bütsantsi rahvastikus ja eriti sõjaväes [[Armeenlased|armeenlaste]] osakaalu. Maurikiose valitsemise ajal alanud armeenia palgasõdurite ja väejuhtide tähtsus kestis Bütsantsi ajaloos [[6. sajand|6.]]–[[11. sajand]]ini.<ref>Michael Goodyear, [https://armstronghistoryjournal.wordpress.com/2016/11/16/inside-and-outside-the-purple-how-armenians-made-byzantium/ Inside and Outside the Purple: How Armenians Made Byzantium], Armstrong Undergraduate Journal of History 6, no. 2 (Nov. 2016)</ref> Enamiku sõdurite üleviimine Balkanilt idapiirile (et võidelda pärslaste ja hiljem araablastega) nõrgestas põhjapiire, mida kasutasid ära slaavlased. Järkjärgulise sissetungi käigus muutusid suuremad linnad sarnaselt Väike-Aasia linnadega väiksemateks kindlustatud asulateks.<ref>Haldon (1990), lk 43–45, 66, 114–115.</ref> Herakleiose valitsusajal, pärast avaaride löömist, lubati Balkanile Dalmaatsiasse asuda [[Serbia vürstkond (keskaegne)|serblastel]] ja [[Horvaatia ajalugu|horvaatlastel]]. Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele [[lääne-slaavlased|slaavi hõimud]] praegustelt [[Poola]] aladelt. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja hõivasid endised [[Rooma provintsid]]: [[Dalmaatsia (Rooma provints)|Dalmaatsia]] ja Pannoonia põhjas. [[Serblased]] liikusid Kagu-Serbia aladele ja [[Serbia vürstkond (keskaegne)|laiendasid oma mõjualasid läände ja lõunasse]]. Pärast 615. aastat nautisid [[Avaari khaaniriik|avaarid]] vabu käsi kaitsetul Balkani poolsaarel, nad katsetasid aastal 610 sissetungi Põhja-Itaaliasse. Pidades läbirääkimisi keiser [[Herakleios I]]-ga Konstantinoopoli müüride all, käivitasid avaarid üllatusrünnaku, rüüstasid äärelinnu ja võtsid 270 000 vangi. Siiski ei suutnud nad aastal 617 linna vallutada. Maksed kullas ja kaupades jõudsid rekordsummani 200 000 [[solidus]]t veidi enne 626. aastat. Aastal 626 nurjus [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] avaaride-[[Sassaniidide riik|sassaniidide]] ühisväega. Pärast seda kaotust avaaride prestiiž ja võim vähenesid. [[Pilt:626Byzantium.JPG|pisi|350px|Bütsantsi ja Sassaniidide alad 626. aastal]] === Bütsantsi-Araabia sõjad === {{Vaata|Bütsantsi-Araabia sõjad}} [[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|pisi|350px|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] (622–632)}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, 632–661)}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] (661–750)}}]] Saavutatud võit osutus Bütsantsi jaoks [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduks]], sest sõda kurnas välja mõlemad osapooled ning Lähis-Idas hakkas domineerima uus sõjaline jõud – ühendatud [[araablased|araabia]] hõimud.<ref>Foss (1975), lk 746–747.</ref> Alanud [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjas]] (634) sai Bütsants korduvalt araablaste [[Rashiduni kalifaat|Rashiduni]] [[kalifaat|kalifaadi]] käest lüüa ning pärast 636. aastal [[Yarmūk]]i [[Yarmūki lahing|lahingut]] kaotas mõne aastaga [[Süüria ajalugu|Süüria]] ja [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] alad ning araablased jõudsid välja [[Vahemeri|Vahemere]] äärde. [[Rashiduni kalifaat|Rashiduni kalifaadi]] väed vallutasid [[Egiptuse ajalugu#Araablaste Egiptus|Egiptuse]] (639–641). Keiser [[Constans II]] valitsusajal (641–668), langes 642. aastal [[Aleksandria]] ja [[Kürenaika]] ning [[Tripoli]] (643). Aastal 646 oli nende käes lõplikult [[Egiptuse ajalugu#Araablaste Egiptus|Egiptus]] ning tungisid [[Kaukaasia]]sse, samuti langes nende kätte [[Rhodos]] ja 649. aastal [[Küpros]]e saar. 637. aastal purustati [[Kadisija lahing]]us [[Sassaniidide riik]] ja 637. aastal vallutasid araablased [[Sa'ad ibn Abi Waqqas]]i juhtimisel [[Pärsia]] senise pealinna [[Ktesiphon]]i. Esimese [[Umaijaadid]]e dünastiast kaliifi [[‘Uthmān ibn ‘Affān]] (644–656) ajal vallutasid araablased lõplikult [[Pärsia]], enamiku [[Põhja-Aafrika]]st ning ründasid Aafrika eksarhaati. Aastatel 663–668 oli [[Siracusa]] keiser [[Constans II]] residents [[Pilt:Greekfire-madridskylitzes1.jpg|vasakul|pisi|[[Kreeka tuli|Kreeka tuld]] kasutas Bütsantsi laevastik esimest korda Bütsantsi-Araabia sõdade ajal]] Vaatamata Lähis-Ida ja [[Levant]]i kaotamisele, jäi [[Väike-Aasia]] jäi Konstantinoopoli kontrolli alla, ometi oli [[Lähis-Ida]] alade kaotus impeeriumile poliitiliseks, majanduslikuks ja sõjaliseks löögiks. Kaotati aga [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]u alad: Palestiina kuulus [[Jeruusalemma patriarhaat|Jeruusalemma patriarhaadi]] alla, Süüria [[Antiookia patriarhaat|Antiookia patriarhaadi]] alla ning Egiptuse üle valitses [[Aleksandria patriarhaat]]. Seejärel sagenesid [[muslim]]ite rünnakud Väike-Aasiasse ning aastatel 674–678 piiras [[kalifaat|kalifaadi]] sõjavägi Konstantinoopolit. Araablaste laevastik suudeti lõpuks pealinna alt minema tõrjuda tänu [[kreeka tuli|kreeka tule]] leiutamisele. Seejärel sõlmis Bütsants [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadiga]] 30-aastase rahu,<ref>Haldon (1990), lk 61–62.</ref> kuid sellele vaatamata jätkusid araablaste pidevad reidid [[Anatoolia]]sse. See kiirendas klassikalise linnakultuuri hääbumist, sest paljude linnade elanikud kindlustasid end palju väiksemal territooriumil vanalinnade müüride vahel või lahkusid lähimasse kindlusse.<ref>Haldon (1990), lk 102–114; Laiou, Morisson (2007), lk 47.</ref> Konstantinoopolis langes samal ajal elanike arv drastiliselt – 500 000 asemel jäi linna elama 40 000 – 70 000 inimest. Elanikkonna hääbumisele aitas kaasa riigi rikkaima teraviljakasvatuspiirkonna (Egiptuse) vallutamine algselt pärslaste, hiljem araablaste poolt, mistõttu lõpetati pealinnas alates 618. aastast tasuta [[teravili|teravilja]] jagamine.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 38–42, 47; Wickham (2009), lk 260.</ref> [[Pilt:Chasaren.jpg|pisi|[[Kasaarid]]e alad aastatel u 650-850]] 670. aastatel olid [[Bulgaarid|bulgarid]] sunnitud [[kasaarid]]e eest pagema üle Doonau lõuna poole. 680. aastal uusi asundusi laiali saatma saabunud Bütsantsi väed said bulgaritelt lüüa. Järgmisel aastal sõlmis keiser [[Konstantinos IV]] bulgaritega rahu, mille järgi tunnustas Bütsants [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|esimese Bulgaaria]] riigi sõltumatust.<ref>Haldon (1990), lk 66–67.</ref> Aastatel 687–688 võttis [[Herakleiose dünastia]] viimane keiser [[Justinianus II]] ette sõjakäigu slaavlaste ja [[bulgaarlased|bulgaarlaste]] vastu. Sõjaretke saatis edu, kuid ainuüksi fakt, et bütsantslased pidid edasipääsu eest võitlema läbi [[Traakia]] ja [[Makedoonia (ajalooline piirkond)|Makedoonia]], näitab keisririigi mõjuvõimu olulist vähenemist Balkani poolsaarel.<ref>Haldon (1990), lk 71.</ref> Justinianus II püüdis linnaaristokraate murda raskete maksude ja kõrvaliste isikute määramisega administratiivsüsteemi tähtsamatele kohtadele. Ta kukutati võimult 695. aastal, misjärel varjas Justinianus II end algul kasaaride, hiljem bulgaarlaste juures. Aastal 705 pöördus Justinianus koos bulgaarlaste abiväega tagasi Konstantinoopolisse, haaras uuesti võimuohjad enda kätte ning alustas arvete klaarimist sisevaenlastega. Herakleiose dünastia viimane esindaja kukutati linnaaristokraatide abil lõplikult võimult 711. aastal.<ref>Haldon (1990), lk 70–78, 169–171; Haldon (2004), lk 216–217; Kountoura-Galake (1996), lk 62–75.</ref> == Isauria dünastia == [[Pilt:East-Hem 700ad.jpg|pisi|350px|[[Idapoolkera]] riigid u 700. aastal]] 717. aastal võimule (717–802) tulnud esimene [[Isauria dünastia]] (ka [[Süüria dünastia]]) esindaja keiser (717–741) [[Leon III]] suutis edukalt kaitsta [[Bütsantsi-Araabia sõjad|Bütsantsi-Araabia sõdades]] araablaste piiramisrõngas olevat Konstantinoopolit (717–718). Samuti tegeles ta [[Väike-Aasia]] [[Teema (haldusüksus)|teemade]] reorganiseerimise ja tugevdamisega. Tema järeltulija (741–775) [[Konstantinos V]] saavutas [[Süüria ajalugu#Umaijaadide kalifaat|Süürias]] [[Umaijaadide kalifaat|araablastega]] võideldes rea märkimisväärseid võite ja nõrgestas oluliselt [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria tsaaririiki]].<ref>Cameron (2009), lk 67–68.</ref> Sellel ajal lähenes Bütsants ka liitlassuhteid luues [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadiga]]. Bütsantsi keisrid naitusid väga harva võõramaalastega, kahel korral aga Bütsantsi troonipärija või valitsev keiser/basileus võttis naise Kasaari kagaani perekonnast. 733. aastal abiellus Bütsantsi valitseja [[Konstantinos V]] [[Kasaarid|kasaari]] printsessi Tzitzakiga, ristinimega Irene. Konstantinose ja Irene poeg [[Leo IV (keiser)|Leon IV]] Kasaar oli [[Bütsantsi keiser]] aastatel 775–780. Leon IV surma järel 780. aastal sai valitsejannaks, algselt alaealise poja Konstantinos VI regendina keisrinna (797–802) Irene. [[Rooma paavst]] [[Leo III (paavst)|Leo III]], tunnistamata valitsejannat, tunnistas Frangi kuninga [[Karl Suur]]e [[Roomlaste kuningas|roomlaste kuningaks]]. [[Pilt:Asia Minor ca 740 AD.svg|pisi|vasakul|Bütsantsi alad [[Väike-Aasia]]s, 740]] [[Pilt:81ArabAbbasidPeriod750-885.gif|pisi|vasakul|Bütsantsi ja kalifaadi piirialad ning Suur-Armeenia ja [[Ibeeria kuningriik]] Araabia kalifaadis]] 7. sajandi lõpul [[Põhja-Aafrika]] vallutamise käigus oli [[Umaijaadid]]e poolt vallutatud sadamalinn [[Kartaago]], mis võimaldas araablastel ehitada laevu ja püsiva baasi, kust teha rohkem pikemaid rünnakuid. Umbes 700. aasta paiku vallutasid araablased [[Pantelleria]] saare ja ainult vastuolud araablaste seas hoidsid ära järgnema pidanud sissetungi Sitsiiliasse. Selle asemel sõlmiti bütsantslastega kaubanduslepped ja araabia kaupmehed said loa kaubelda Sitsiilia sadamates, kuid oslemilaevastike rünnakud jätkusid. 740. aastal vallutasid moslemid edukalt [[Sürakuusa]], olles valmis vallutama kogu saart, sunniti nad [[Berberid|berberite]] mässu tõttu siiski [[Tuneesia]]sse naasma. Teine rünnak aastal 752 oli suunatud ainult sama linna rüüstamisele. [[Pilt:Asia Minor ca 780 AD.svg|pisi|Bütsantsi alad [[Väike-Aasia]]s, 780]] === Ikonoklastid === [[Pilt:Hagia Szophia - Isztambul, 2014.10.23 (54).JPG|pisi|150px|Keisrinna (797–802) Irene]] Isauria dünastia valitsemisajal sai alguse nn [[pilditüli]], kui pühapiltidesse vaenulikult suhtuvate [[ikonoklastid]]e mõjutusel keelas [[Leon III]] [[pühapilt]]ide ja [[ikoon]]ide kummardamise. Ikonoduulid (ikoonide pooldajad) polnud otsusega rahul ning see viis üleriigiliste rahutuste tekkimiseni. Keisrinna (797–802) Irene regentvalitsusajal, 787. aastal tuli Nikaias kokku 7. [[oikumeeniline]] [[kirikukogu]], mis taastas piltide austamise. Pilditüli vallandas uuesti 813. aastal. kui sõjaväe toel võimule tuli keiser Leon V. Pildiaustajate tagakiusamine jõudis kõrgpunkti keiser [[Theophilos]]e (829–842) ajal. Theophilose surma järel, asus Theodora oma alaealise poja keiser (842–867) Michael III asemel valitsema (842–847). Ikoonide austamise keeluaeg kestis riigis kuni aastani 843, mil Konstantinoopolis kogunenud kirikukogu taastas keisrinna [[heodora (Theophilose abikaasa)|Theodora II]] ja uue [[Konstantinoopoli patriarh|patriarhi]] toetusel ikoonide ja pühapiltide austamise.<ref name="P11">Parry (1996),lk 11–15.</ref> Radikaalne pööre viis järjekordsete massirahutusteni, mille käigus tapeti tuhandeid inimesi.<ref>Vseviov (2004), lk 222.</ref> == Nikephorose dünastia == Suurkhaan [[Krum]]i (803–814) ajal laienes [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]] lõunasse ja loodesse, hõivates maad Doonau keskjooksu ja [[Moldova]] vahel, kogu tänapäeva [[Rumeenia]] territooriumi, [[Sofia]] aastal 809 ja [[Edirne|Adrianoopoli]] (nüüd Edirne) aastal 813, ohustades [[Konstantinoopol]]it ennast. 804. ja 806. aasta vahel kõrvaldasid Bulgaaria armeed põhjalikult [[Avaari khaaniriik|Avaari khaaniriigi]] ja piir [[Frangi riik|Frangi riigiga]] loodi piki Doonau keskjooksu. Aastal 811 võideti suurt Bütsantsi armeed otsustavalt [[Pliska lahing|Varbitsa mäekuru lahingus]]. Bütsantsi keiser [[Nikephoros I]] tapeti koos suurema osa tema vägedega ja tema kolpa kasutati jooginõuna. Keiser (811–813) [[Michael I]] alustas 812. aastal läbirääkimisi [[Frangi riik|frankidega]], tunnistas [[Karl Suur]]t keisrina ja saavutas selle tulemusel [[Veneetsia]] tagastamise Bütsantsi võimu alla. Samal ajal jätkus Nikephorose ajal alanud kaotusterohke sõda Bütsantsi ja [[Bulgaaria]] khaani [[Krum]]i vahel, sest Michael ei nõustunud Krumi pakutud rahutingimustega. Nii loovutati tema valitsusajal bulgaarlastele [[Mesembria]] ja pärast juunis 813 kaotatud [[Versinikia lahing]]ut hakkas usaldus keisri vastu riigis kiiresti kahanema. Kartes kukutamist, loobus Michael troonist kindral [[Leo V (keiser)|Leon Armeenlase]] kasuks, kes tõusis troonile [[Leon V]] nime all. [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Territoriaalne laienemine|813. aastal piiras]] bulgaarlaste sõjavägi, kelle juhiks oli kuningas [[Krum]], edutult Konstantinoopolit. Krumi järeltulija khaan [[Omurtag]]iga (814–831) õnnestus [[Leo V (keiser)|Leo V]]-l (kreekapäraselt Leon; ka Leon Armeenlane) sõlmida rahuleping 30 aasta peale.<ref name="Treadgold432–433">Treadgold (1997) lk 432–433.</ref> 820, aastate alguses [[Thomas Slaavlane|Thomas Slaavlase]] juhitud ülestõusu ajal kasutasid araablased ära riigi nõrkust ja vallutasid [[Kreeta]]. 829. aastal sai Bütsantsi laevastik [[Aghlabiidid]]e [[Aafrika emiraat|Aafrika emiraadi]] araablaste käest hävitavalt lüüa Itaalia ranniku lähedal. Mõne järgmise aasta jooksul langesid [[Sitsiilia]] saare suuremad linnad [[Messina]] ja [[Palermo]] ning moodustati moslemite [[Sitsiilia emiraat]]. Bütsantsile jäi vaid väike ala Sitsiilia kagurannikul.<ref>Vseviov (2004), lk 218.</ref> Bulgaaria [[khaan]] [[Presian]]i (836–852) ajal võtsid bulgaarlased suurema osa [[Makedoonia (piirkond)|Makedooniast]] ning riigi piirid jõudsid [[Aadria meri|Aadria]] ja [[Egeuse meri|Egeuse mereni]]. == Amori dünastia == [[Pilt:Byzantine-Arab wars, 837-838.svg|pisi|837.–838. aasta kampaania Bütsantsi-Araabia sõdades]] [[9. sajand]]i keskel olid Bütsantsi idaalad pidevate araablaste [[Melitene emiraat|Melitene emiraadi]], [[Tarsuse emiraat|Tarsuse emiraadi]] ja Qaliqala (Theodosiopolis, tänapäeva [[Erzurum]]) emiraadi rünnakute all. 838. aastal said Bütsantsi väed kaotuse osaliseks kaliif [[Al-Mu'tasim]]i vastusõjakäigus ja Bütsantsi valitseva [[Amori dünastia]] [[Früügia]] [[Amorium]]i linna piiramisel, vallutamisel ja hävitamisel [[Väike-Aasia]]s. Sõjaõnn pöördus 863. aastal, mil keisririigi vägedel õnnestus [[Michael III]] juhtimisel lüüa araablasi [[Anatoolia]] põhjaosas ([[Paflagoonia]]s) toimunud [[Lalakaoni lahing]]us.<ref name="Treadgold432–433"/> 863. aastal tungisid [[Melitene emiraat|Melitene emiiri]] Umari ning [[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide Bagdadi kalifaadi]] [[Tarsus]]e valitseja Ja'far ibn Dinar al-Khayyati väed taas [[Anatoolia]]sse ning rüüstasid [[Kapadookia]]. Araablaste väed Melitene emiiri Umari juhtimisel jätkasid sõjaretke põhjasuunas ning vallutasid, rüüstasid ja hävitasid [[Must meri|Musta mere]] rannikul [[Amisos]]e linna. Araablaste ja Bütsantsi vägede vahel toimunud [[Lalakaoni lahing]]us, araablaste väed aga hävitati. Võidule järgnenud sõjaretkel Armeenia aladele, vallutati alad ja Armeenia alad lülitati taas Bütsantsi valdustesse. Järgnevalt hõivasid Bütsantsi väed ka lahingus hukkunud Melitene emiiri sõjaväe kaitseta jäänud [[Melitene emiraat|Melitene emiraadi]] ning saavutasid kontrolli [[Lõuna-Kaukaasia]] ja Ida-[[Anatoolia]] üle. Aastal 864 tungisid bütsantslased [[Michael III]] juhtimisel Bulgaariasse kahtlusega, et khaan Boris I on kristlust valmis vastu võtma vastavalt [[katoliku kirik|lääne riitusele]]. Kuuldes sissetungist, alustas Boris I rahuläbirääkimisi. Bütsantslased tagastasid mõned maad Makedoonias ja nende ainus nõue oli, et ta nõustuks kristlusega Konstantinoopolist, mitte Roomast. Khaan Boris I nõustus selle tingimusega ja ta [[Ristimine|ristiti]] septembris 865, saades oma ristiisa, Bütsantsi keisri Michaeli nime, ja olles sealtpeale Boris-Mihail. Paganlik tiitel "[[khaan]]" kaotati ja selle asemel saadi tiitel "[[knjas]]". Aastal 870 tunnistas [[Konstantinoopoli IV kirikukogu]] Bulgaaria kiriku [[Autonoomia (filosoofia)|autonoomseks]] [[õigeusu kirik]]uks [[Konstantinoopoli patriarh]]i kõrgeima juhtimise all. See oli esimene ametlikult tunnistatud kirik Rooma ja Konstantinoopoli kirikute kõrval. == Makedoonia dünastia == [[Pilt:ByzantineEmpire867AD4lightpurple.PNG|pisi|330px|Bütsants aastal 867]] [[Basileios I]] trooniletulek 867. aastal tähistas [[Makedoonia dünastia]] valitsemise algust (867–1025), mille võimuperiood kestis kaks ja pool sajandit. Dünastia esindajate seas olid üsna võimekad keisrid, kes suutsid riigi vahepealsest mõõnast välja tuua. Pidevad kaitselahingud asendusid mitmel rindel vastupealetungiga, millega impeerium suutis mõned kaotatud territooriumid tagasi vallutada. Sõjalist ja poliitilist edu saatis kultuuriline õitseaeg näiteks [[filosoofia]]s ja [[kunst]]is. Seetõttu on mõned ajaloolased kirjeldanud Makedoonia dünastia võimuperioodi kui keisririigi kuldset ajastut.<ref name="Browning-1992-95">Browning (1992), lk 95.</ref> Kuigi riigi territoorium ei saavutanud samu mõõtmeid, nagu Justinianus I ajal, olid järelejäänud alad geograafiliselt vähem laialivalgunud ja rohkem poliitiliselt, kultuuriliselt ning majanduslikult integreerunud. === Bütsantsi-Araabia sõjad === {{Vaata|Bütsantsi-Araabia sõjad}} [[Pilt:East-Hem 800ad.jpg|pisi|[[Euraasia]] alad [[9. sajand]]]] [[Pilt:The Caliphate (632 - 945).jpg|pisi|Bütsantsi, Sassaniidide ja Kalifaadi alad 945. aastal]] Keiser (867–886) [[Basileios I]] esimestel valitsemisaastatel suutis Bütsants edukalt tagasi tõrjuda araablaste rünnakuid [[Dalmaatsia]] rannikualadele ning keisririik saavutas taas kontrolli selles piirkonnas. See võimaldas Ida-Rooma riigi [[misjonär]]idel rännata sisemaale, kus nad [[Ristimine|pöörasid]] [[serblased]] ja tänapäeva [[Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal|Hertsegoviina]] ja [[Montenegro]] aladel elavad rahvad [[õigeusk]]u.<ref name=Browning-1992-96>Browning (1992), lk 96.</ref> Samas lõppes [[Malta]] tagasivallutamise üritus fiaskoga, sest kohalikud elanikud mõrvasid koos araablastega Bütsantsi [[garnison]]i sõdurid. [[Lõuna-Itaalia]]s suutsid bütsantslased oma valdused ühendada ning 873. aastaks hõivati taas [[Bari]].<ref name=Browning-1992-96/> ning moodustati [[Itaalia katepanikion]]. Suurem osa Itaalia lõunaosast jäi Bütsantsi kontrolli alla ligemale 200 järgmiseks aastaks.<ref>Karlin-Heyer (1967), lk 24.</ref> Oluliselt tähtsamal idapiiril kindlustas riik kaitserajatisi ning asus seejärel kaotatud alasid tagasi vallutama. [[Abbassiidide kalifaat|Abbassiidide kalifaadi]] vastane sõjategevus algas [[Samosata]] tagasivallutamisega.<ref name=Browning-1992-96/> [[Pilt:Byzantine Greece ca 900 AD.svg|pisi|vasakul|Bütsantsi Egeuse merd ümbritsevad Kreeka ja Väike-Aasia [[Teema (haldusüksus)|teemad]], 9. sajandil]] [[Pilt:Hamdanids 955 AD.jpg|pisi|vasakul|Abbassiidide kalifaadi [[Aleppo emiraat|Aleppo]] ja [[Mosuli emiraat|Mosuli emiraadi]] piirialad Bütsantsi ja [[Bagratiidid]]e Armeenia riigiga, 955. aastal]] [[Leo VI (keiser)|Leon VI]] valitsemisperioodil (886–912) jätkusid bütsantslaste rünnakud nõrgenenud Abbassiidide kalifaadi vastu, kuid samal ajal kaotati [[Fatimiidide kalifaat|Egiptuse]] araablastele [[Sitsiilia ajalugu#Bütsantsi ajastu|Sitsiilia]] (902) ja [[Thessaloníki]] (904), mis oli sel perioodil riigi suuruselt teiseks linnaks. Merel saadud kaotuste tõttu tugevdas keisririik oma laevastikku, mille abil hõivati [[7. sajand]]il kaotatud [[Küpros]]e saar ning rünnati Vahemere idakaldal asuvat [[Latakia]] linna (Süürias). Sellele vaatamata ei suutnud Bütsants araablasi otsustavalt võita, kes lõid tagasi keisririigi katse 911. aastal [[Kreeta ajalugu|Kreeta]] taasvallutada.<ref name="B101">Browning (1992), lk 101.</ref> Tsaar [[Simeon I]] (Simeon Suure) ajal (893–927), kes sai hariduse Konstantinoopolis, muutus Bulgaaria taas tõsiseks ohuks Bütsantsile ja jõudis oma suurima territoriaalse ulatuseni. Simeon I lootis võtta Konstantinoopoli ja võitles oma pikal valitsusajal reas sõdades bütsantslastega. Bulgaaria piir ulatus tema valitsusaja lõpul [[Atika]] põhjapiirini lõunas. Simeon I kutsus ennast "bulgaarlaste [[tsaar]]iks ja kreeklaste [[isevalitseja]]ks", seda tiitlit tunnistas paavst, kuid mitte Bütsantsi keiser ega [[õigeusu kirik]]u [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|oikumeeniline patriarh]]. Bütsantsi keiser tunnistas ta "bulgaarlaste tsaariks" ja patriarh tegi seda alles tema valitsusaja lõpul. [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Kuldajastu|Bulgaaria]] sõjaka valitseja [[Simeon I]] surm 927. aastal soosis Bütsantsi positsioone Balkanil ja võimaldas pühenduda võitlusele araablastega.<ref name=Browning-1992-107>Browning (1992), lk 107.</ref> Melitene (tänapäeval [[Malatya]]) suudeti vallutada aastal 934, [[Edessa]] alistus 944. Viimast sündmust peeti eriti tähtsaks, sest Edessast saadi kätte [[Jeesus]]t kujutav [[reliikvia|pühapilt]] ''[[Mandylion]]''.<ref name=Browning-1992-108>Browning (1992), lk 108.</ref> Sõjaväelastest keisrid [[Nikephoros II Phokas|Nikephoros II]] (võimul 963–969) ja [[Johannes I Tzimiskes|Johannes I]] (969–976) laiendasid riigipiire [[Süüria ajalugu|Süüriasse]] ja alistasid Kirde-Iraagi emiirid. [[Aleppo]] ja [[Kreeta]] langesid bütsantslaste valdusse vastavalt aastatel 962 ja 963. Araablaste väljaajamine Kreetalt lõpetas nende reidid [[Egeuse meri|Egeuse merel]], aidates kaasa Kreeka sisemaa uuele õitsengule. 964. aastas liikusid Bütsantsi väed [[Kiliikia]]sse ja Ülem-[[Mesopotaamia]]sse ning vallutati moslemitelt [[Tarsus]]e linn Küpros hõivati aastal 965 ning Nikephorose võimuperiood kulmineerus [[Aleppo emiraat|Aleppo]] [[Hamdaniidid]]e Antiookia, [[Antiookia patriarhiaat|Antiookia patriarhiaadi]] keskuse taasvallutamisega 969. aastal, viimane inkorporeeriti keisririiki provintsina.<ref name="Browning-1992-112">Browning (1992), lk 112.</ref> Nikephorose järglasel (969–976) [[Johannes I Tzimiskes|Johannes Tzimiskesel]] õnnestus tagasi vallutada [[Damaskus]], [[Beirut]], [[Akko]], [[Şaydā]], [[Kaisarea]] ja [[Teverya]]. [[Jeruusalemm]] koos araablaste põhiliste võimukeskustega Iraagis ja Egiptuses jäid vallutamata.<ref name="Browning-1992-113">Browning (1992), lk 113.</ref> [[Pilt:Basilios II.jpg|pisi|Basileios II (võimul 976–1025)]] Keiser (963–1025) [[Basileios II]] valitsusaja esimesel perioodil 976–989 nõrgestas riiki väejuhtide [[Bardas Skleros]]e ja [[Bardas Phokas]]e vaheline [[kodusõda]] aga teisel perioodil üritas Basileios II (hüüdnimega Bulgaarlastetapja) pärast [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Kukkumine|edukat sõda]] bulgaarlaste vastu [[saratseenid]]elt Sitsiiliat tagasi vallutada (sõjaretke algus 1025), kuid suri enne ekspeditsiooni lõpliku eesmärgi saavutamist. Sellele vaatamata ulatus Ida-Rooma riik pärast Basileios II valitsemisaega [[Messina väin]]ast kuni [[Eufrat]]ini ja Doonaust kuni Süüriani.<ref name="Browning-1992-116">Browning (1992), lk 116.</ref> === Sõjad bulgaarlastega === [[Pilt:Southeastern Europe, late 9th century.jpg|pisi|Bulgaaria [[Boris I]] (852–889) valitsusajal]] Traditsiooniline vastasseis Rooma [[Püha Tool]]iga kestis kogu Makedoonia dünastia valitsemisperioodi ja sai hoogu juurde küsimusest, kelle usulise ülemvõimu alla hakkab kuuluma värskelt ristitud [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]].<ref name="Browning-1992-95"/> Pärast 80 aasta pikkust rahuaega ründasid bulgaarlased 894. aastal eesotsas [[Simeon I]]-ga (893–927) Bütsantsi. Algul nad edu ei saavutanud, sest Bütsants tegutses edukalt oma laevastiku toel Bulgaaria [[Must meri|Musta mere]]-poolses tagalas ja kutsus appi [[madjarid]].<ref>Browning (1992), lk 100.</ref> Simeon I võitis siiski bütsantslasi ja nende liitlasi [[Ungarlased|ungarlasi]] "Kaubandussõjas", nimetati nii, kuna sõja ettekäändeks oli Bulgaaria turu viimine Konstantinoopolist [[Thessaloniki]]sse (Solun). Otsustavas [[Bulgarofigoni lahing]]us, mis asub tänapäeva [[Babaeski]] ([[Türgi]] Euroopa osa) lähistel löödi Bütsantsi armeed ja sõda lõppes Bulgaariale soodsalt ja bütsantslased nõustusid iga-aastase lunamaksuga.,<ref name="B101" /> kuigi Simeon I rikkus sageli rahu. Aastal 904 vallutas ta [[Solun]]i, mida olid just rüüstanud [[araablased]], ja andis selle bütsantslastele tagasi alles pärast seda, kui Bulgaaria sai kõik slaavlastega asustatud alad [[Makedoonia (piirkond)|Makedoonias]] ja 20 kindlust [[Albaania]]s, sealhulgas tähtis [[Durrës|Dratši]] linn. Bütsantsi keiser [[Leo VI (keiser)|Leon VI]] suri aastal 912 ning peagi sai alguse uus vaenutegevus bütsantslaste ja bulgaarlaste vahel. Simeon I kogus suure väe, millega mindi Konstantinoopoli peale. Kuigi pealinn oli oma võimsate müüride tõttu hästi kaitstud, tekkis Bütsantsi võimuladvikus segadus, mille tagajärjel krooniti Simeon "bulgaarlaste keisriks". Järgnenud Bütsantsi riigipöörde käigus kõrvaldati võimult Simeoni krooninud [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|patriarh]], mis andis talle ajendi uuesti sõjategevust alustada. [[Traakia]]sse tungides hõivasid bulgaarlased [[Adrianoopol]]i.<ref>Browning (1992), lk 103–105.</ref> Keisririik pidi nüüd kahe tugeva vastasega võitlema kahel rindel, kusjuures bulgaarlased ohustasid otseselt riigi pealinna.<ref name="Browning-1992-95"/><ref name="B101"/> [[Pilt:Central and Eastern Europe around 950 AD.png|pisi|vasakul|[[Balkan]]i poliitiline kaart u 950. aastal]] Pärast rahutusi Bütsantsis pärast keiser [[Alexandros (Bütsantsi keiser)|Alexandrose]] surma aastal 913 tungis Simeon I Bütsantsi [[Traakia]]sse, kuid teda veendi peatuma vastutasuks tema tsaaritiitli ametlikult tunnistamisele ja tema tütre abielule lapskeiser [[Konstantinos VII]]-ga. Simeon I pidi saama keisri regendiks ja ajutiselt Bütsantsi valitsema. Kuid pärast vandenõu Bütsantsi õukonnas lükkas Konstantinos VII ema, keisrinna [[Zoe Karbonopsina|Zoe]] tagasi abielu ja Simeoni tiitli ning mõlemad pooled valmistusid otsustavaks lahinguks. Aastal 917 murdis Simeon I iga keisririigi katse moodustada liit ungarlaste, [[petšeneegid]]e ja serblastega ning bütsantslased pidid võitlema üksi. 917. aasta [[20. august]]il põrkusid kaks armeed [[Achelouse lahing (917)|Achelouse lahingus]], ühes suurimas [[keskaeg]]ses lahingus. Bütsantslased said enneolematu kaotuse osaliseks, jättes lahinguväljale 70 000 tapetut ja jälitavad Bulgaaria väed võitsid ülejäänud vaenlase armeed [[Katasyrtai lahing]]us. Konstantinoopoli päästis serblaste rünnak bulgaarlastele läänest; serblased said põhjalikult lüüa, kuid nende rünnak võimaldas Bütsantsi admiralil ja hilisemal keisril [[Romanos I|Romanos Lakepanosel]] valmistuda linna kaitseks. Järgmisel aastal alustasid bulgaarlased Põhja-Kreeka rüüstamist. [[Adrianoopol]] vallutati uuesti 923. aastal ning Konstantinoopolit piirati veel korra 924. aastal. Olukord muutus kardinaalselt Simeon I äkilise surma järel – Bulgaaria riik nõrgenes oluliselt ning sai Bütsantsi [[protektoraat|protektoraadiks]]. Keisririigil avanes võimalus kontsentreeruda idarindele võitlusse araablastega.<ref>Browning (1992), lk 106–107.</ref> Aastal 968 tungisid [[Kiievi-Vene]] väed eesotsas [[Svjatoslav I]]-ga Bulgaaria aladele, kuid kolm aastat hiljem alistas Johannes I Tzimiskes Svjatoslav I väed ja liitis Ida-Bulgaaria alad uuesti keisririigiga.<ref>Browning (1992), lk 112–113.</ref> Bulgaarlaste vastupanu ägenes aastatel 976–1016, ent Basileios II võttis nende alistamise oma valitsusaja (976–1025) peamiseks eesmärgiks.<ref name="B115">Browning (1992), lk 115.</ref> Siiski saatis teda alguses ebaedu – 986. aasta lahingus Traianuse läbipääsu juures sai Basileios II bulgaarlastelt lüüa. Mõnel järgmisel aastal oli Basileios II hõivatud ülestõusude mahasurumisega Anatoolias, mistõttu õnnestus bulgaarlastel oma Balkani poolsaare valduseid Bütsantsi arvelt suurendada. Sõda kestis osapoolte vahel peaaegu 20 aastat, kuni edu hakkas saatma Bütsantsi, kes saavutas olulised lahinguvõidud aastatel 997 ja 1004. Edasistel aastatel nõrgenes bulgaarlaste sõjaline jõud järk-järgult ning sellele aitasid kaasa iga-aastased bütsantslaste sõjaretked, mil Basileios II väed vallutasid ühe kindluse teise järel.<ref name="B115" /> Viimaks hävitati bulgaarlaste põhijõud 1014. aastal Struma piirkonnas toimunud lahingus. Kroonikate järgi torgati vangilangenud sõduritel (100-st 99-l) mõlemad silmad peast. Ülejäänutel üks silm, et nad näeksid pimestatud kaaslasi koju juhatada. Bulgaaria sõjakäikudel ülesnäidatud julmuste tõttu sai Basileios II hüüdnimeks Bulgaarlastetapja. Aastaks 1018 langesid viimased bulgaarlaste kindlused ning riigist sai umbes kaheks sajandiks Bütsantsi provints.<ref name="B115" /> Selle võiduga purustas Bütsants bulgaarlaste esimese rahvusriigi ning keisririigi piirid laienesid taas Doonauni, mida hoiti viimati [[Herakleios I]] valitsusperioodil.<ref name="Browning-1992-116"/> === Suhted Kiievi-Venega === [[Pilt:Царьград.jpg|pisi|Russid Konstantinoopoli müüride all (860)]] Bütsantsil olid ajavahemikul 850–1100 Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted.<ref name="Browning-1992-114-115"/> Omavahelised suhted mõjutasid oluliselt [[slaavlased|idaslaavlaste]] edasist ajalugu, sest Bütsantsist sai [[Kiiev]]i peamine kaubandus- ([[viikingid|viikingite]] kaubatee "[[varjaagide juurest kreeklaste juurde]]") ja kultuuripartner. [[Russid]] korraldasid esimese ebaõnnestunud rüüsteretke ja rünnaku laevastikuga [[Konstantinoopol]]ile 860. aasta suvel (vaid eeslinnad rüüstati), kui keiser [[Michael III]] oli lahkunud pealinnast sõtta araablaste vastu. Aastal 907 pidi Bütsants kasutama russide tõrjumiseks Konstantinoopolis, diplomaatia abi ning suurvürst [[Oleg]]i sõjakäigu tulemusel sõlmiti russidele kasulikud majanduslikud suhted Bütsantsiga. 941. aastal suudeti [[Bosporuse väin]]a ilmunud Kiievi-Vene sõjalaevad [[Kiievi suurvürst]] [[Igor]]i juhtimisel [[kreeka tuli|kreeka tule]] abil põlema panna. Kõige tõsisem konflikt kestis aastatel 968–971 Bulgaaria territooriumi pärast peetud sõdade ajal. 968. aastal tungisid [[Kiievi-Vene]] väed, Bütsantsi liitlasena eesotsas [[Svjatoslav I]]-ga Bulgaaria aladele, mille ta vallutas ja soovis allutada oma võimule. Kolm aastat hiljem alistas Johannes I Tzimiskes Svjatoslav I väed ning tagasiteel tapeti Svjatoslav [[petšeneegid]]e poolt. Basileios II ei hakanud russide sõjalist võimu alahindama ja kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva [[ristimine|ristimist]] [[õigeusk]]u.<ref>Cameron (2009), lk 77.</ref> [[Kiievi-Vene]] ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt [[Vladimir Suur|suurvürst Vladimiri]] ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide ristiusku pööramisega.<ref name="Browning-1992-114-115">Browning (1992), lk 114–115.</ref> Keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi Venemaa kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Samal ajal teenisid paljud Kiievi russid Ida-Rooma riigi sõjaväes palgasõduritena, neist kuulsamad kuulusid varjaagide 6000-mehelisse sõjasalka.<ref name="Browning-1992-114-115"/> [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] nimetas järgnevalt [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]]i, [[Kiievi metropoolia]]s. [[Pilt:Pechenegs c.1030.svg|pisi|Kiievi-Vene, petšeneegide ja Bütsantsi alad, ca 1030. aastal]] Isegi pärast Kiievi-Vene ristiusku pööramist ei jäänud riikidevahelised suhted alati positiivseks. Samuti toimusid aeg-ajalt russide reidid Bütsantsi Musta mere äärsete linnade ja isegi Konstantinoopoli vastu. Kuigi rünnakud tõrjuti enamjaolt tagasi, olid paljude konflikte järel sõlmitud rahulepingud Kiievi-Venele soodsad. Näiteks 1043. aastal toimunud sõda, mille ajal paistis välja Kiievi vürsti ambitsioon saavutada Bütsantsiga võrdne mõjuvõim.<ref>Cameron (2009), lk 82.</ref> [[10. sajand]]il võitlesid [[Kiievi-Vene]] ja [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadiga]] [[petšeneegid]], pärast Kasaari kaganaadi purustamist aga [[Svjatoslav I]] vägede poolt 965. aastal saavutasid petšeneegid võimu [[Volga]]st lääne pool asuvate stepialade üle. 1036. aastal said petšeneegid [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] Kiievi-Vene vägedelt lüüa. [[11. sajand]]i keskpaiku liikusid nad [[kumaanid]]e survel lääne poole [[Doonau]] äärde. === Makedoonia dünastia haripunkt === [[Leo VI (keiser)|Leon VI]] valitsemisperioodil (886–912) kodifitseeriti kõik Bütsantsi seadused kreeka keelde. See 60-köiteline seaduste kogu oli riigi järgmise perioodi õigussüsteemi vundamendiks, mida uuritakse veel tänapäevalgi.<ref name="Browning-98.97.1992">Browning (1992), lk 97–98.</ref> Leon reformis veel riigi haldusjaotust, muutis [[teema (haldusüksus)|teemade]] piire, tõmbas koomale privileegide ja auastmete jagamist ning reguleeris gildide tegutsemist. Leon IV reformid vähendasid riigi killustatust ja koondasid keskvõimu rohkem Konstantinoopolisse.<ref name="Browning-99.98.1992">Browning (1992), lk 98–99.</ref> Militaarset edu saatis ka varjupool – provintsiaadlikud suurendasid mõjuvõimu ja rikastusid kohalike talupoegade arvelt, kes langesid põhiolemuselt feodaalorjusse.<ref name="Browning-10.98.19929">Browning (1992), lk 98–109.</ref> [[Pilt:Bütsants 1025.png|pisi|300px|Keisririik aastal 1025]] [[Pilt:NE 1025ad.jpg|pisi|left|Bütsantsi ja naaberriikide alad 1025]] Basileios II surma järel (1025) ulatus Bütsants idas [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Kiliikia Armeenia kuningriigini]] ja läänes kuni [[Calabria]]ni Lõuna-Itaalias.<ref name="Browning-1992-116" /> [[Makedoonia dünastia]] valitsemisperiood oli riigi jaoks üsna edukas. Täielikult alistati [[Esimene Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria]], [[Bütsantsi-Gruusia sõjad|osaliselt]] [[Gruusia ajalugu#Ühtse Gruusia riigi loomine|Gruusia]] ja [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenia]]. Samuti suudeti araablastelt tagasi vallutada Kreeta, Küpros ning strateegiliselt kui ka kristliku maailma jaoks ideoloogiliselt oluline linn Antiookia. Need hõivamised polnud ajutised ja taktikalised, vaid jätkusuutlikud.<ref name="Browning-1992-96"/> [[Pilt:Cyril-methodius-small.jpg|pisi|175px|[[18. sajand]]i seinamaalil on [[Pühad Kyrillos ja Methodios]]]] Makedoonia dünastia võimuperiood kujunes riigi pealinna õitsenguajaks. Konstantinoopol kasvas Euroopa suurimaks ja rikkaimaks linnaks, mille elanike koguarv küündis 9. ja 10. sajandil umbes 400 tuhandeni.<ref>Laiou, Morisson (2007), lk 130–131; Pounds (1979), lk 124.</ref> Sellel perioodil teenisid riiki kompetentsed aristokraadid, kes kogusid makse ning tegelesid aktiivselt sise- ja välispoliitikaga. Keisririik teenis hästi kaubavahetuselt [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Kesk-Euroopa]]ga, müües peamiselt metallitooteid ja [[siid]]i.<ref>Duiker, Spielvogel (2010), lk 317.</ref> Makedoonia dünastiat saatis edu ka religiooni levitamisel. [[Esimene Bulgaaria tsaaririik#Ristiusustamine|Bulgaarlaste]], [[Serbia vürstkond (keskaegne)#Vlastimir, Mutimir ja Pribislav (830–892)|serblaste]] ja [[russid]]e pööramine [[õigeusk]]u muutis oluliselt Euroopa religioosset kaarti ja mõjutab seda tänapäevani. [[Pühad Kyrillos ja Methodios]], kaks kreeklasest venda [[Thessaloníki]]st, andsid suure panuse slaavlaste ristimisel ja [[glagoolitsa]] ([[kirillitsa]] eelkäija) loomise protsessis.<ref>Timberlake (2004), lk 14.</ref> 1054. aastal kulmineerus Ida ja Lääne traditsioonide erinevus otsustava kriisiga, mida tänapäeval tuntakse [[suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] (e skisma) nime all. Kuigi ametlikult eraldusid kirikud üksteisest 16. juulil 1054, oli lõhe järk-järgult suurenenud viimaste sajandite jooksul.<ref>Patterson (1995), lk 15.</ref><ref>Cameron (2009), lk 83.</ref> == Kriis ja killustumine == [[Makedoonia dünastia]]le järgnes raske periood, mida põhjustas teemade nõrgenemine ja sõjaväe unarusse jätmine. Dünastia viimased valitsejad, [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisrid]] [[Nikephoros II Phokas]] (võimul 963–969), [[Johannes I Tzimiskes]] (969–976) ja Basileios II (976–1025) muutsid peamiselt kaitsele orienteerunud kodanikest värvatud sõjaväe professionaalseks ja pealetungidele orienteerunud armeeks, kus omasid suurt osakaalu [[palgasõdur]]id. Palgasõdurite ülalpidamine oli aga üsna kallis, nagu ka kindluste rajamine.<ref>Treadgold (1997)lk 548–549.</ref> [[Pilt:Map Byzantine Empire 1045.svg|pisi|Bütsantsi riik ja [[Teema (haldusüksus)|teemad]], aastal 1045]] Basileios II surma järel oli riigi finantsolukord üsna hea, kuid temale järgnenud keisritel puudus riigijuhtimiseks vajalik militaarne ja poliitiline kogemus. Nende valitsemise ajal suurenes [[inflatsioon]] ning sõjaväge vaadati kui üleliigset kuluallikat ja poliitilist ohuallikat. Seetõttu vabastati kohaliku päritoluga sõjaväelased ametist, kelle asemele palgati välismaised palgasõdurid.<ref name="newadvent"/> === Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse === [[Pilt:Italy 1000 AD.svg|pisi|vasakul|Itaalia kaart normannide saabumise eelõhtul. Nende vallutatud alad sisaldasid kõiki territooriume [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigist]] lõunas (jäme joon) ja Sitsiiliat]] [[Pilt:Italy and Illyria 1084 AD.svg|pisi|Itaalia alad aastal 1084. Lõuna-Itaalia [[Apuulia krahvkond|Apuulia ja Calabria hertsogkond]]]] [[11. sajand]]i alguses koondusid Bütsantsi piirialadele uued ja tugevad vastased. Lõuna-Itaalia [[Itaalia katepanikion]]i provintse ohustasid [[normannid]], kes saabusid [[Apenniini poolsaar]]ele 11. sajandi alguses. Normannide aeglane, kuid järjekindel [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|pealetung algas 11. sajandi keskel]].<ref name="intratext"/> [[Reggio Calabria]] langes nende valdusse aastal 1060 ning seejärel kaotati [[Otranto]] (1068). Bütsantsi peamine tugipunkt [[Apuulia]]s – [[Bari]], [[Itaalia katepanikion]]i pealinn piirati sisse 1068. aastal ning vallutati 1071,<ref>Hooper, Bennett (1996), lk 82; Stephenson (2000), lk 157.</ref> ja bütsantslased aeti lõpuks Lõuna-Itaaliast välja. [[Hauteville (perekond)|Hauteville´d]] valitsesid [[Apuulia krahvkond]]a ja [[Sitsiilia ajalugu|Sitsiilia]] [[Sitsiilia emiraat|emiraadi]] vallutamise järel ka [[Sitsiilia krahvkond]]a ning [[Sitsiilia kuningriik]]i. Pärast bütsantslaste väljaajamist [[Apuulia]]st ja [[Calabria]]st (nende [[Langobardia (thema)|Langobardia]] [[Thema (Bütsants)|thema]]) unistas [[Apuulia ja Calabria krahvkond|Apuulia ja Calabria krahv]] Robert Guiscard rünnakust Bütsantsi valdustele [[Balkani poolsaar|Balkanil]], Kreekas. Robert võttis oma esimese [[Balkan]]i-retke ette mais 1081, kui ta lahkus Brindisist umbes 16 000 mehega ning vaatamata esimesele kaotusele Veneetsia laevastikule [[Durrës|Durazzo]] juures vallutas veebruaris 1082 [[Kérkyra saar|Korfu]] ja [[Durrës|Durazzo]], alistades oktoobris (1081) isegi keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] [[Dyrrhachiumi lahing (1081)|Dyrrhachiumi lahingus]]. Roberti poeg [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]] omandas mõneks ajaks [[Tessaalia]] ja püüdis Roberti äraolekul edendada 1081–1082. aasta vallutusi, kuid ebaõnnestus selles lõpuks. Robert naasis seejärel aastal 1084 vallutusi taastama Balkanile, lõi Veneetsia laevastikku 3. merelahingus ja hõivas [[Korfu]] ja [[Kefalloniá]], kus ta suri palavikku 15. juulil 1085. Normannide juhi, [[Apuulia krahvkond|Apuulia ja Calabria hertsogi]] [[Robert Guiscard]]i surm aastal 1085 leevendas veidi normannide-poolset survet Bütsantsile. Samuti kaotas Ida-Rooma riik 1069. aastal [[Dalmaatsia]] rannikulinnad [[Horvaatia kuningriik (keskaegne)|horvaatidele]]. [[Petar Krešimir IV|Krešimir IV]] (1058–1074) valitsusajal jõudis keskaegne Horvaatia kuningriik oma territoriaalsesse haripunkti. Krešimiril õnnestus saada Bütsantsilt kinnitus oma ülemvõimule Dalmaatsia linnade üle, s.o [[Dalmaatsia (teema)|Dalmaatsia teema]] üle. Aastal 1072 aitas Krešimir Bulgaariat ja Serbiat ülestõusus Bütsantsi isandate vastu. Bütsantslased maksid kätte aastal 1074, saates [[Normannid|normanni]] krahvi Amiki [[Rab]]i piirama. Tal nurjus saare vallutamine, kuid tal õnnestus kuningas kinni püüda ja horvaadid olid sunnitud lahkuma. === Seldžukid === [[Pilt:Seljuk Empire correct locator map.png‎|300px|pisi|[[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigi]] suurim ulatus aastal 1092]] Veelgi suurema kaotuse osaliseks sai Bütsants idapiiridel, kus araablased olid asendunud [[Seldžukid|seldžukkidega]], kellega toimusid esimesed kokkupõrked [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenias]] aastatel 1065 ja 1067. [[Romanos IV Diogenes]]e juhitud Bütsantsi väed said 1071. aastal toimunud [[Manzikerti lahing]]us seldžukkidelt üllatuskaotuse. Lahingu käigus langes vangi vägesid juhtinud keiser (esmakordselt riigi ajaloos). [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide]] juht [[Alp Arslan]] kohtles suursugust vangi küllaltki leebelt ning vabastas ta suure lunamaksu ja kahe kindluse eest. Samal aastal kukutati Romanos troonilt.<ref name="Vseviov336">Vseviov (2004), lk 332–333.</ref> Pärast [[Manzikerti lahing]]ut, sai Lääne-[[Anatoolia]]s võimule [[Süleyman bin Kutalmış]], kes aastal 1075 vallutas ta [[Izmit]]i ja Izniki linnad. Kaks aastat hiljem kuulutas ta end iseseisva [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide sultanaadi]] [[sultan]]iks ja tegi Iznikist pealinna. Rumi seldžukid sekkusid ka Bütsantsi sisepoliitikasse, aastal 1078 palus [[Bütsants|Ida-Rooma]] keiser [[Michael VII Doukas]] Süleyman bin Kutalmışilt abi võitluses [[Nikephoros III Botaneiates]]e, [[Anatoolia teema]] komandöri, kes oli troonile pürgimas, vastu. Süleyman lõikas Botaneiatese ja tema sõjaväe tee [[Kütahya]] ja [[İznik]]i vahel, Botaneiates tegi Süleymanile pakkumise liituda mässuga, ta pakkus palju suuremat tasu kui keiser. Botaneiatesel õnnestuski keisriks saada, vastutasuks abi eest lubas ta Süleymanil hakata valitsema [[Bosporus]]e Aasia osa, [[Konstantinoopol]]i läheduses. Kaks aastat hiljem toetas Süleyman uut [[Bütsants|Ida-Rooma]] mässajat, [[Nikephoros Melissenos]]t. Melissenos lubas vastutasuks abi eest Suleimanil asutada püsiva baasi [[İznik|Nikaias]]. Varsti oli kogu [[Bitüünia]] tema kontrolli all, sellega sai ta takistada kommunikatsiooni Ida-Anatoolia ja Konstantinoopoli vahel. 1081. aastaks olid seldžukid vallutanud peaaegu kogu [[Anatoolia]] – [[Armeenia]]st kuni [[Bitüünia]]ni – ning asutasid oma pealinna Nikaias, vähem kui 100&nbsp;km kaugusel Konstantinoopolist.<ref name="turkishhan"/> Suleiman jätkas oma valduste laiendamist, 1085. aastal vallutas ta [[Antakya]]. == Komnenoste dünastia == [[File:Byzantium1081ADlightpurple-1-+Antioch.png|pisi|[[Duklja]], Bütsantsi ja [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide sultanaadi]] alad [[Alexios I]] (1081–1118) valitsusaja alguses]] [[Komnenosed|Komnenoste]] dünastia oli Bütsantsis võimul aastatel 1081–1185. Viis sellesse dünastiasse kuulunud keisrit: [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] (1081–1118), [[Johannes II Komnenos]] (1118–1143), [[Manuel I]] (1143–1180), [[Alexios II]] (1180–1183) ja [[Andronikos I]] (1183–1185) valitsesid kokku 104 aastat. Need valitsejad mängisid võtmetähtsusega rolli [[Ristisõjad|ristisõdade]] ajaloos, avaldades samal ajal suurt poliitilist ja kultuurilist mõju Euroopas, Lähis-Idas ja Vahemere maades. Alexios I toetas otseselt [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]]; Johannes II ja Manuel I mõjutasid oluliselt esimesi [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riike]]. Vähem oluline polnud ka see, et Komnenoste valitsemisperioodil asus Bütsantsi elama hulgaliselt [[Veneetsia]] ja Itaalia kaupmehi (ainuüksi pealinnas elas 60 000 – 80 000 "ladinlast") ja palgasõdureid. Nende kohalolek aitas levitada Ida-Rooma riigi tehnoloogiat, kultuuri, religiooni, kunsti ja kirjandust üle kogu [[katoliiklus|katoliikliku]] Lääne. Komnenose periood avaldas suurt mõju ka Väike-Aasias, mille olid vahepeal hõivanud seldžukid. Anatoolia tagasivallutamine ja kindlustamine on tänapäeval paljudes kohtades nähtav kindlusarhitektuuri mälestusmärkidena. === Alexios I === Pärast lüüasaamist [[Manzikerti lahing|Mantzikerti all]] suutis Bütsants tänu [[Komnenose dünastia]]le mõnevõrra oma mõjuvõimu taastada.<ref name="M124">Magdalino (2002), lk 124.</ref> Komnenose suguvõsa esimene esindaja [[Isaak I]] valitses lühikest aega aastatel 1057–1059, kuid Komnenose dünastia järjepidevus sai alguse keiser (1081–1118) [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] võimuletulekuga 1081. aastal. [[Pilt:Histamenon nomisma-Alexius I-sb1776.jpg|pisi|left|Alexios I aegne münt]] Oma võimuperioodi alguses pidi Alexios I tõrjuma [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannide]] invasiooni, kes vallutasid [[Balkan]]il [[Dyrrhachium]]i ja [[Kérkyra saar]]e ning piirasid sisse [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonna]] ja [[Lárisa]]. Alexios I sõlmis Itaalia normannide vastase liidu [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] ja [[Saksa kuningas]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]-ga, vältimaks normannide kontrolli [[Otranto väin]]a üle. [[Apuulia ja Calabria hertsogkond|Apuulia ja Calabria hertsog]] Robert võttis oma esimese [[Balkan]]i-retke ette mais 1081 ning vaatamata esimesele kaotusele Veneetsia laevastikule Durazzo juures vallutas veebruaris 1082 [[Kérkyra saar|Korfu]] ja [[Durrës|Durazzo]], alistades oktoobris (1081) isegi keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] [[Dyrrhachiumi lahing (1081)|Dyrrhachiumi lahingus]]. Roberti poeg [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]] omandas mõneks ajaks [[Tessaalia]], piiras [[Lárisa]]t ja püüdis Roberti äraolekul edendada 1081–1082. aasta vallutusi, kuid ebaõnnestus selles lõpuks, kaotades [[Lárisa lahing]]u (1083). Paavstiga [[investituuritüli]]s olev [[Saksa kuningas|Saksa]] ja [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] Heinrich IV tungis aga [[märts]]is 1084 Robert Guiscardi toetavasse Rooma, lubades [[vastupaavst]]i anda paavstile vangina üle, kui paavst [[Gregorius VII]] kroonib ta [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Gregorius keeldus Heinrich IV-at keisriks kroonimast, mistõttu ta krooniti keisriks [[vastupaavst]] [[Clemens III]] poolt. Seejärel tungis [[Robert Guiscard]] Rooma, sundides Heinrich IV tagasi tõmbuma. Robert naasis seejärel aastal 1084 vallutusi taastama Balkanile, lõi Veneetsia laevastikku 3. merelahingus ja hõivas [[Korfu]] ja [[Kefalloniá]], kus ta suri palavikku. Normannide juhi, [[Apuulia krahvkond|Apuulia ja Calabria hertsogi]] [[Robert Guiscard]]<nowiki/>i surm aastal 1085 leevendas veidi normannide-poolset survet. [[Pilt:Khazarfall1.png|pisi|Petšeneegide khanaat, u 1015. aastal]] Alexiose juhtimisel lõid bütsantslased koos [[kumaanid]]ega riiki tunginud [[petšeneegid|petšeneege]] 1091. aastal [[Maritsa]] jõe orus (tänapäeva Lõuna-Bulgaaria).<ref>Luttwak (2009), lk 163.</ref> [[Levounioni lahing]]us ning nendega liidus olnud seldžukkide [[Smyrna]] emiiri laevastikku Egeuse meres ja taasvallutasid kaotatud [[Egeuse saared|Egeuse mere saared]]. 1092. aastal suri seldžukkide sultan [[Malik-šahh]] ning nende [[Seldžukkide riik]] jagati lähinaabrite vahel. Pärast Malik-šahhi tulid võimule [[Kilij Arslan I]] [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadis]] ja Malik-šahhi vend, [[Tutush I]] [[Süüria ajalugu#Seldžukiidid|Süüria]] [[Damaskus]]es. === Esimene ristisõda === {{Vaata|Esimene ristisõda}} [[Pilt:Europe mediterranean 1190.jpg|pisi|300x300px|Euroopa ja Vahemere maad, Bütsantsi ja [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide sultanaadi]] ning teiste seldžukkide [[dominioon]]ide aladega u 1190]] [[Pilt:Byzantiumforecrusades.jpg|pisi|left|Bütsantsi alad enne [[Esimene ristisõda|esimest ristisõda]]]] Saavutades stabiilsuse lääne- ja põhjapiiridel, otsustas keiser (1081–1118) Alexios pöörata rohkem tähelepanu majanduslike probleemide lahendamisele ja riigi kaitsevõime tõstmisele.<ref name=Birkenmeier>Birkenmeier (2002).</ref> Siiski puudus tal piisavalt vägesid, et taastada Bütsantsi võim Väike-Aasias ja alistada seldžukid. [[Piacenza]]s 1095. aastal toimunud kirikukogul rääkis Alexios paavst [[Urbanus II]]-le kristlaste probleemidest Idas, kes ilma Lääne abita kannatavad [[muslim]]ite rõhumise all. Urbanus nägi Alexiose abipalvele vastu tulles kahte võimalust: suurendada Lääne mõjuvõimu ning ühendada [[Suur kirikulõhe|lõhestunud katoliku ja õigeusu kirikud]].<ref name=Harris>Harris (2003); Read (2000), lk 124; Watson (1993), lk 12.</ref> Veel samal aastal toimus [[Clermont'i kirikukogu|kirikukogu]] [[Clermont-Ferrand]]'is, kus paavst kutsus üles kõiki osalema relvastatud [[palverännak]]ul, et vallutada muslimite käest tagasi Jeruusalemm. Lääne-Euroopa vastas üleskutsele ülekaaluka poolehoiuga.<ref name="Br">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/87186/Byzantine-Empire "Byzantine Empire".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Alexios võttis osa [[Esimene ristisõda|Esimeses ristisõjas]] Läänest saabunud palgasõduritest sõjaväe organiseerimisel, kuid ta polnud üldse valmis nii suure hulga distsiplineerimatute sõduritega, kes varsti saabusid Bütsantsi territooriumile. Samuti polnud keiser vaimustuses sellest, et ristisõdijate põhijõudude eesotsas olid kaheksast juhist neli [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kellest üks oli Guiscardi poeg, [[Taranto vürstkond|Taranto vürst]] [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond I]]. Kuna ristisõdijad pidid üle [[Bosporus]]e väina saama, omas keiser nende üle teatud mõjuvõimu. Ta võttis ristisõdijatelt lubaduse, et nende poolt vallutatud endised Ida-Rooma riigi provintsid peavad saama taas Bütsantsi kontrolli alla ning vastutasuks pakkus toidumoona ja sõdureid.<ref name=A261>Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20120927011544/http://www.fordham.edu/halsall/basis/AnnaComnena-Alexiad10.html 10.261].</ref> Kuna [[hertsog]] [[Godefroi de Boullion]] ei nõustunud [[vasall]]itõotusega, otsustas keiser ristisõdijate vastu jõudu kasutada. Puhkenud lahingus ründas ristisõdijaid petšeneegide ratsavägi ning Bütsantsi vibukütid külvasid pealinna müüridelt nende peale noolterahe. Seepeale oli de Boullion sunnitud alistuma ja Alexiose vasalliks saama. [[Pilt:Arrivée des croisés à Constantinople.jpg|pisi|vasakul|Ristisõdijate saabumine Konstantinoopolisse ([[Jean Fouquet]], 1455)]] 1097. aasta kevadel toimetati [[rüütel|rüütlite]] vägi osade kaupa üle Bosporuse väina. Alexios suutis ristisõdijate abil kõigepealt hõivata [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide]] pealinna [[İznik|Nikaia]] (1097) ja seejärel peaaegu kogu [[Väike-Aasia]].<ref>Vseviov (2004), lk 351–354.</ref> Ristisõdijad vallutasid Antiookia ning [[Fatimiidid]]e valduses olnud Jeruusalemma.<ref name="A291">Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20141016040319/http://www.fordham.edu/halsall/basis/AnnaComnena-Alexiad11.html 11.291].</ref> Lisaks vastuoludele Bütsantsi keisri ülemvõimu tunnistamisel oli Euroopast tulnud ristisõdijate ja kohalike vastuolude aluseks ka [[Suur kirikulõhe|1054. aastast pingestunud vastuolu]] [[Idakirik]]u ([[kreekakatoliku kirik]]) ja [[läänekirik]]u ([[roomakatoliku kirik]]) vahel. Ristisõdijate valitsejad toetasid asutatud [[Ristisõdijate riigid|Ristisõdijate riikides]] Rooma paavstile alluvat [[roomakatoliku kirik]]ut. [[Antakya]] vallutanud [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]] saatis Antakyast välja [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhile]] allunud kreeka [[patriarh]]i. [[Jeruusalemma piiramine (1099)|Jeruusalemmas]] (1099) tunnistati [[primas]]ena samuti paavstile alluvat roomakatoliku kiriku esindajat. Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhile allunud kreeka patriarhid pidid asuma [[eksiil]]is Konstantinoopolis. Paavst [[Paschalis II]] toetas 1105 [[Antiookia vürst]]i [[Bohemund I]] sõjakäiku Bütsantsi vastu ja andis [[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuningale]] [[Baldwin I]]-le privileegi allutada Jeruusalemma patriarhaadi jurisdiktsiooni alla kõik vallutatud aladel olnud [[kogudus]]ed. [[Bohémond I (Antiookia)|Bohémond]], kes keeldus tagastamast Bütsantsi kontrolli alla vallutatud [[Levant]]i linnu, kuulutas end [[Antiookia vürst]]iks, pidas Bütsantsiga veel lühikese sõja, kuid nõustus uuesti vasallistaatusega aastal 1108. [[Pilt:Lähis-Ida 1135.png|pisi|[[Ristisõdijate riigid]] pärast [[Esimene ristisõda|Esimest ristisõda]]]] Sellega õnnestus Alexiosel lõpetada vastasseis normannidega.<ref name="A348-358">Komnene (1928) ''Alexiad'', [https://web.archive.org/web/20120927011652/http://www.fordham.edu/halsall/basis/annacomnena-alexiad13.html 13.348–13.358]; Birkenmeier (2002), lk 46.</ref> Bütsantsi keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] asus 1112 [[Paschalis II]]-ga rääkima läbi [[skisma]] lõpetamise üle, kuid paavst seadis leppe eeltingimuseks [[Rooma paavst]]i primaadi tunnustamise. Esimese ristisõja lõppedes oli Bütsantsi välispoliitiline olukord täielikult muutunud ning ladinlased olid asutanud neli ristisõdijate riiki ([[Antiookia vürstiriik]], [[Edessa krahvkond]], [[Jeruusalemma kuningriik]] ja [[Tripoli krahvkond]]).<ref>Vseviov (2004), lk 355.</ref> Alexios I jätkas ka sõjalist pealetungi [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadile]] ja 1116. aastal toimunud Philomelioni lahingus Bütsantsi väed Alexiose juhtimisel võitsid Rumi Seldžukkide sultani (1107–1116) [[Malik-šahh (Rum)|Malik-šahhi]] vägesid ning sundisid lõpetama rüüsteretked Bütsantsi aladele. === Johannes II === Alexios I poeg [[Johannes II Komnenos]] tuli võimule pärast isa surma 1118. aastal ja oli valitses kuni aastani 1143. Johannes oli väärikas ja pühendunud sõjaväelane-keiser, kes üritas Bütsantsi rasket seisukorda parandada, mis oli tekkinud poole sajandi eest [[Manzikerti lahing|Mantzikerti]] all saadud kaotuse tõttu.<ref>Norwich (1998), lk 267.</ref> Andunult ja moraalitundega riiki juhtides oli Johannes tolle ajastu valitsejate seas pigem erand, sest tavaliselt paistsid nood silma julmusega.<ref>Ostrogorsky (1969), lk 377.</ref> Seetõttu on Johannest kutsutud Bütsantsi [[Marcus Aurelius]]eks. Johannese 25 aasta pikkuse valitsemisperioodi saavutuste hulka kuuluvad liit [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiga]], ülekaalukas võit [[petšeneegid]]e üle (1122),<ref name="B90">Birkenmeier (2002), lk 90.</ref> ja mitmed edukad sõjakäigud [[Seldžukid|seldžukkide]] vastu [[Väike-Aasia]]s, kes sisetülide ja pidevate rünnakute tõttu välja kurnatuna kaotasid suurema osa oma Väike-Aasia territooriumidest.<ref name="SJ"/> Johannese poolt juhitud sõjaväe purustavat jõudu said 1120. aastatel tunda nii [[Ungari kuningriik|ungarlased]] kui ka [[Serbia suurvürstkond|serblased]]. 1130. aastatel astus ta normannide poolt valitsetava [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] vastasesse liitu [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] keisri [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III-ga]].<ref name="BrJ">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/304737/John-II-Comnenus "John II Komnenos".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Oma võimuperioodi viimastel aastatel tegutses Johannes aktiivselt riigi laiendamisega idanaabrite arvelt. Tema juhtimisel alistasid Bütsantsi väed [[Danišmendid]]e emiraadi ja [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Väike-Armeenia (Kiliikia) kuningriigi]]. Aastal 1137 oli [[Antiookia vürstiriik|vürst]] [[Raymond de Poitiers]] sunnitud pärast Antiookia sissepiiramist saama Bütsantsi [[vasall]]iks. 1142. aasta sügisel üritas Johannes veel kord Antiookiat vallutada, kuid talve saabumine sundis teda taanduma. Keiser suri 1143. aasta aprillis jahil saadud vigastusse. Raymond kasutas kohe juhust ja tungis [[Kiliikia]]sse, kuid oli sunnitud pärast saadud kaotust vasallitõotust Konstantinoopolis uuendama.<ref name="B326">Brooke (1962), lk 326.</ref> === Manuel I ja Teine ristisõda === [[File:Byzantium1173.JPG|thumb|right|Bütsantsi alad [[Manuel I Komnenos]] valitsusajal (1143–1180), c. 1170]] Johannes valis troonipärijaks oma noorima (neljanda) poja [[Manuel I Komnenos]]e, kes tegutses küllaltki agressiivselt oma lääne- ja idanaabrite vastu. [[Palestiina]]s sõlmis Manuel liidu [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigiga]], aidates neid võitluses [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadiga]]. Edessa krahvkonna langemise järel seldžukkide kätte (1144–1146) muutusid ülejäänud ristisõdijate riigid Bütsantsist sõltuvaks.<ref name="S">Magdalino (2002), lk 74; Stone, [https://web.archive.org/web/20031005080832/http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm Manuel I Comnenus].</ref> Manuel sõlmis mitmeid liite nii [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] kui ka muude Lääne-Euroopa riikidega ning tegutses edukalt [[Teine ristisõda|Teise ristisõja]] (1147–1149) ajal.<ref name="M67">Magdalino (2002), lk 67.</ref> Idas aga tugevnesid [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi Seldžukkide sultanaadi]] seldžukid, kes lõid Bütsantsi vägesid [[Myriokephaloni lahing]]us (1176) [[Beyşehiri järv]]e lähedal. Kaotusest taastuti kiiresti ning järgmisel aastal õnnestus bütsantslastel omakorda seldžukke võita.<ref name="B129">Birkenmeier (2002), lk 128.</ref> Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et keisririigil õnnestus mehi koguda kogu teekonna jooksul alates pealinnast, mis näitas, et Väike-Aasia lääneosa kaitsestrateegia töötas veel üsna hästi.<ref name="B196">Birkenmeier (2002), lk 196.</ref> 1155. aastal ebaõnnestus Bütsantsi vägedel Lõuna-Itaalia sadamalinnade hõivamine, kuid 1167. aastal lõid bütsantslased [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] vägesid Sirmiumi linna lähistel toimunud [[Sirmiumi lahing]]us. Tänu sellele võidule sai Bütsants 1168. aastaks peaaegu kogu [[Aadria meri|Aadria mere]] idaranniku ([[Bosnia banaat]], [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]]) oma kontrolli alla.<ref name="S372">Sedlar (1994), lk 372.</ref> [[Pilt:Bütsants 1180.png|pisi|Bütsants Komnenoste dünastia lõpus, aastal u 1180]] === Bütsantsi taassünd 12. sajandil === Johannes ja Manuel tegelesid agressiivselt militaarpoliitikaga ning kulutasid märkimisväärselt ressursse linnade kaitsevõime tõstmiseks, rajades aktiivselt fortifikatsioone.<ref name="B185-186">Birkenmeier (2002), lk 185–186.</ref> [[Alexios I Komnenos]]e (1081–1118), [[Johannes II Komnenos]]e (1118–1143) ja [[Manuel I Komnenos]]e (1143–1180) valitsemisperioodil laienes Bütsantsi territoorium üsna suures ulatuses, Väike-Aasia ja Euroopa piirialadel suurenes stabiilsus. Sõjaline edu aastatel 1081–1180 võimaldas riigi inimühiskonnal ja kultuuril õitsengule puhkeda.<ref name="Br1">Birkenmeier (2002), lk 1.</ref> Pikem rahuperiood võimaldas riigi lääneprovintsidel majanduslikult toibuda ja stabiilse kasvu saavutada, mis kestis peaaegu 12. sajandi lõpuni. 12. sajandi jooksul kasvas oluliselt keisririigi elanikkond ning kasutusele võeti järjest rohkem uusi põllumaid. Nii Euroopast kui ka Väike-Aasiast avastatud arheoloogilised leiud viitavad sellele, et olemasolevate linnade mõõtmed suurenesid märgatavalt ning tekkis ka palju uusi asustusi. Samuti õitses kaubandus: [[Veneetsia]] ja [[Genova]] kaupmehed kauplesid ristisõdijate riikide ja Fatimiidide kalifaadiga läbi Konstantinoopoli.<ref name="Day">Day (1977), lk 289–290; Harvey (2003).</ref> [[Mosaiik|Mosaiigi]] ja regionaalsete [[arhitektuur]]ikoolkondade taastumine viis paljude [[kunst]]istiilide tekkimiseni.<ref name=Diehl/> 12. sajandi jooksul tekkis Bütsantsis omamoodi varajane [[humanism]], huvi taassünd klassikaliste autorite loomingu vastu. Bütsantsi humanismi kõige ilmekamaks esindajaks oli [[Thessalonike Eustathius]].<ref name="TM">Tatakes, Moutafakis (2003), lk 110.</ref> == Riigi langus == [[Pilt:South-eastern Europe 1180.jpg|pisi|300px|Edela-Euroopa ja Lähis-Ida 1180. aastal]] === Komnenoste dünastia allakäik === Manueli surma järel 1180. aastal päris trooni tema 11-aastane poeg [[Alexios II|Alexios II Komnenos]]. Tegelik võim kuulus aga Alexiose emale, Antiookia Mariale, kes oli Bütsantsis võõramaalasena üsna ebapopulaarne.<ref name="Norwich291">Norwich (1998), lk 291.</ref> Vastutasuks Itaalia laevastiku toetuse eest tehti 1081 [[Venezia vabariik|Veneziale]] Bütsantsis kauplemiseks suured soodustused. [[Andronikos I Komnenos]] korraldas relvastatud riigipöörde 1182. aasta augustis, millele eelnes ladinlaste-vastane pogromm. Veresauna käigus kaotasid elu tuhanded inimesed.<ref name="Norwich292">Norwich (1998), lk 292.</ref> Kõrvaldades kõik poliitilised vastased (k.a Alexios II), lasi Andronikos end kroonida järgmisel aastal.<ref name="Norwich292"/> Mõnede ajaloolaste hinnangul alustas Andronikos I Komnenos oma valitsusperioodi (1183–1185) küllaltki hästi. Ta reformis valitsusaparaati ja alustas võitlust [[korruptsioon]]iga. Tema valitsemise ajal lõpetati ametikohtade müümine ning inimesi hakati valima kohtadele pigem isiklike väärtuste kui soovituste järgi. Ametnikele hakati maksma suuremat palka, et vähendada [[altkäemaks]]u võtmise kiusatust. Andronikuse reformid avaldasid kiiret ja head mõju provintsides.<ref name="M194"/> Samas meelestas Andronikos nende reformidega enda vastu aristokraadid. Sisepingete tõstmisele aitasid kaasa ka erakordselt julmad meetmed poliitiliste vastaste ja mässude mahasurumisel.<ref>Harris (2003), lk 118.</ref> Terror ja vägivald aristokraatide vastu laienes peagi üle kogu riigi ning keiser oli sunnitud võimu säilitamiseks järjest julmemalt tegutsema.<ref name="M194">Ostrogorsky (1969), lk 397.</ref> Siseriikliku toetuse kadumisele järgnesid ebaõnnestumised välispoliitikas. Vaatamata oma sõjaväelisele taustale, oli Andronikus Bütsantsi vägede juhtimisel üsna saamatu. Nii järgnes üks kaotus teisele. [[Küprose kuningriik|Küprosel]] ei tunnustanud enam Bütsantsi ülemvõimu asehaldur Isaak Komnenos. [[Ungari kuningriik|Ungarlased]] suutsid tagasi vallutada [[Horvaatia liidus Ungariga|Horvaatia]] territooriumid, [[Duklja|serblased]] kuulutasid end Bütsantsist sõltumatuks ning [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] [[normannid]] [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse#Bütsantsi-Normanni sõjad, 1059–1085|rüüstasid Kreekat]] 1185. aastal.<ref name="Norwich293">Norwich (1998), lk 293.</ref> Andronikos mobiliseeris 100 laevast koosneva flotilli pealinna kaitseks, kuid rohkemat ei vaevunud ta ette võtma. 1185. aastal tegi [[Isaak II Angelos]] lõpu Andronikose lühikesele valitsemisajale ja lasi viimase hukata.<ref name="Norwich294-295">Norwich (1998), lk 294–295.</ref> === Angeloste dünastia võimuletulek === [[Isaak II Angelos]] (võimul 1185–1195, 1203–1204) ja tema venna [[Alexios III Angelos]] (1195–1203) valitsusperiood viis riigi tsentraliseeritud valitsusaparaadi ja kaitsevõime [[kollaps]]ini. Kuigi [[Sitsiilia kuningriik|normannid löödi]] 1186. aastal võiduga [[Mosynopolis]]e ja [[Thessaloníki]] linna juures Kreekast välja, hakkasid [[Valahhia|valahhid]] ja [[Aseni ja Peteri ülestõus|bulgaarlased samal aastal mässama]], mis viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria riigi]] tekkimiseni. === Kolmas ristisõda === [[Pilt:Schnorr von Carolsfeld - Die Schlacht von Iconium.jpg|pisi|[[Ikoniumi]] alistamine [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] (1189–1192) käigus]] Kristlaste [[Hattini lahing]]u kaotuse ja [[Jeruusalemm]]a langemise järel avaldas Rooma paavst Gregorius VIII 1187. aastal bulla, milles kutsus katoliiklasi alustama ristisõda. Egiptuse ja Süüria suktan [[Saladin]] alustas sõjaretki ristisõdijate kontrolli all olevatele aladele 1183. aastal. Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijate riikidele Süüria aladel ning võitis [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] [[Jeruusalemma kuningas|kuningas]] [[Guy de Lusignan]]ilt aastal 1187, [[Hattini lahing]]us ning vallutas [[Jeruusalemm]]a ja [[Palestiina]], [[Akko]]. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti [[Inglismaa kuningas]] Richard I ja [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe II]] ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. Sõjakutsele vastas ka [[Friedrich I Barbarossa]], [[Saksa-Rooma keiser|Püha Rooma Keisririigi keiser]] ning juhtis ka enda väed sõtta pühale maale. Teel läbi Bütsantsi kujunes [[Saksa-Rooma keiser|Püha Rooma Keisririigi keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]]l konflikt [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Isaakios II]]-ga vallutatavate maade valitsemise üle ning vallutas Bütsantsi [[Edirne|Adrianoopoli]] [[Traakia]]s. Friedrich I aga uppus enne [[Palestiina (piirkond)|Palestiinasse]] jõudmist. Teel [[Püha Maa|pühale maale]] vallutasid Inglismaa kuninga ´ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania hertsogi]] Richardi ristisõdijad tugipunktide loomiseks [[Messina]] normannide [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigis]] ja [[Küprose saar]]e. Inglise kuninga sissetungilaevastik hajus tormis teel [[Akko]]t piirama, kolm tema laeva sõitis Küprose randa, kus nad hävisid ja uppusid [[Limassol]]i sadama reidil. Laevahukust pääsenud võeti, kohaliku tõusikkuberneri ja isehakanud keisri [[Isaakios Komnēnos (Küpros)|Isaakios Komnēnose]] poolt vangi ja kui laev, millel olid Richardi õde ja pruut, sadamasse saabusid, keeldus Komnēnos nende palvest randuda värske vee võtmisest. Richard ja tema ülejäänud laevastik saabus veidi hiljem ja kuuldes oma laevahuku üle elanud kaaslaste vangistamisest ning tema pruudile ja õele osaks saanud solvangutest, otsustas kohtuda Komnēnosega lahinguväljal. Olid isegi kuulujutud, et Komnēnos oli salaja liidus [[Saladin]]iga, et kaitsta ennast oma vaenlaste eest Bütsantsi pealinnas [[Konstantinoopol]]is, mida valitses Angelose perekond. Veelgi enam, Küprose saare kontroll annaks olulise strateegilise baasi operatsioonidele, millest käivitada ja varustada edasisi ristisõdijate pealetunge. [[Angelosed|Angeloste]] võimuperioodi sisepoliitikat iseloomustas vastutustundetu ja priiskav käitumine, mis viis riigi majanduskrahhi lävele. Ida-Rooma riigi mõjuvõim kannatas tehtud vigade tõttu sedavõrd, et see viis võimuvaakumi tekkimiseni ja soodustas riigi lagunemist. Teatud märgid viitasid sellele, et [[Trapezund]]is tekkis [[Komnenosed|Komnenoste]] juhtimisel [[Trebizond (linnriik)|pooliseseisev riik]] juba enne 1203. aastal riiki tabanud kollapsit.<ref name="AP">Angold (1997); Paparrigopoulos, Karolidis (1925), lk 216.</ref> [[Angeloste dünastia]] kiirendas nõrgenenud Bütsantsi lõpu saabumist.<ref name="VA">Vasiliev (1928–1935), "[http://www.intratext.com/IXT/ENG0832/_P1B.HTM Foreign Policy of the Angeloi]".</ref> === Neljas ristisõda === {{Vaata|Neljas ristisõda}} [[Pilt:Prise de Constantinople par les croisés (12 avril 1204) - Eugène Delacroix - Musée du Louvre Peintures INV 3821 ; LP 4674 - après restauration 2026.jpg|pisi|vasakul|Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopolisse, autor [[Eugène Delacroix]] (1840)]] Paavst [[Innocentius III]] tutvustas esmakordselt Neljanda ristisõja plaani 1198. aastal [[legaat]]ide levitatud [[entsüklika]]s.<ref name="Norwich299">Norwich (1998), lk 299.</ref> Ristisõja eesmärgiks pidi saama [[Aijubiidid]]e riigi uue võimukeskuse – Egiptuse vallutamine. Ristisõdijate vägi saabus [[Veneetsia vabariik]]i 1202. aasta suvel. Rüütlite vägi oli aga oodatust väiksem ning sellel puudusid piisavad rahalised vahendid, et maksta veneetslastele laevatranspordi eest. Veneetsiat juhtis tollal juba raugaeas ja pime, kuid endiselt ambitsioonikas [[Veneetsia doodž|doodž]] [[Enrico Dandolo]], kes polnud huvitatud Egiptuse ründamisest, sest Veneetsial olid tulusad kaubandussuhted [[Saladin]]i loodud Aijubiidide riigiga.<ref name="Br4Cr">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/144695/Crusades/25612/The-Fourth-Crusade-and-the-Latin-empire-of-Constantinople "The Fourth Crusade and the Latin Empire of Constantinople".] ''Encyclopædia Britannica''.</ref> Ristisõdijad soostusid transpordi eest aitama veneetslasi [[Zadar]]i linna (kristlik ja heal järjel kaubanduslinn) vallutamisel. Zadar oli endine Veneetsia vasall, kuid alates aastast 1186 kuulus Ungari kuningriigi protektsiooni alla.<ref name="BrC">Britannica Concise, [https://web.archive.org/web/20070706062040/http://concise.britannica.com/ebc/article-9383275/Siege-of-Zara Siege of Zara].</ref> Vaatamata paavsti vastuseisule langes linn 1202. aastal ülekaalukate ristisõdijate kätte pärast lühikest piiramist.<ref>Geoffrey of Villehardouin (1963), lk 46.</ref> 1201. aastal läks ristisõdijate juhtimine [[Montferrat]]' markii [[Montferrati Bonifacio|Bonifacio]] juhtimise alla, kelle sõbraks oli [[Švaabi Philipp]]. Nii Philipp kui ka Bonifacio olid abielus kukutatud Bütsantsi keisri [[Isaak II Angelos]]e lähedaste sugulastega (Philipp tütrega ja Bonifacio õega). Isaak II poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pärast isa võimult kõrvaldamist Euroopasse ja otsis abi ristisõdijate juurest. Ta lubas paavstile Ida ja Lääne kirikud ühendada ning maksta ristisõdijatele 200 000 hõbemarka, kui ta uuesti võimule aidatakse. Samuti lubas ta toetada ristisõda Pühale Maale.<ref name="Norwich301">Norwich (1998), lk 301.</ref> Veneetslastele sobis säärane pakkumine väga hästi ning seega otsustati Egiptuse asemel rünnata hoopis Bütsantsi pealinna. Ristisõdijad saabusid Konstantinoopoli alla 1203. aasta 23. juunil. Alexios III oli võimetu linna mingilgi määral kaitsma ning otsustas põgeneda. Nii hõivasid ristisõdijad Konstantinoopoli praktiliselt ilma vastupanuta. Vahepeal krooniti taas keisriks troonilt kukutatud ja pimedaks torgatud Isaak II. Tema pojast sai kaasvalitseja (Alexios IV). Alexios IV ja Isaak II ei suutnud tasuda ristirüütlitele lubatud tasu täies mahus ning nad kukutas peagi võimult [[Alexios V Doukas|Alexios V]]. Tekkinud segadust kasutasid ära ristisõdijad, kes vallutasid pealinna teist korda 13. aprillil 1204. Linna kaitsel olnud palgasõdurid eriti vastupanu ei osutanud, sest Alexios V ei suutnud neile enam palka maksta. Keiser põgenes vahetult enne rüütlite tungimist linna. Konstantinoopoli hõivamisele järgnesid massilised röövimised ja tapatalgud, mis kestsid järjest kolm ööpäeva. Paljud hindamatud riisutud varad (ikoonid, reliikviad jm) tulid hiljem välja Lääne-Euroopas, suur osa neist Veneetsias. Kroonikud on seda röövimist nimetanud [[Keskaeg|keskaja]] suurimaks.<ref name="NC">Choniates (1912), ''[https://web.archive.org/web/20141030004048/http://www.fordham.edu/halsall/source/choniates1.html The Sack of Constantinople]''.</ref><ref>Vseviov (2004), lk 410.</ref> Paavst Innocentius III avaldas nördimust, kui kuulis Konstantinoopoli vallutamisest, kuid olukord oli tema kontrolli alt juba väljunud. Seda tõestab fakt, et paavsti legaat vabastas omal initsiatiivil ristisõdijad tõotusest jätkata sõjakäiku Pühale Maale.<ref name="Br4Cr"/> Konstantinoopolis korra taastamise järel otsustasid veneetslased ja ristisõdijad jaotada riigi oma juhtide vahel ja lõid [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]]. Ladinlased ei saanud aga kogu Bütsantsi territooriumi oma kontrolli alla, sest vastupanu jätkasid keisririigi lagunemisel moodustunud iseseisvad riigid: [[Epeirose despootkond]], [[Nikaia keisririik|Nikaia]] ja [[Trapezundi keisririik]].<ref name="Br4Cr" /> == Keisririigi lõpp == === Riik eksiilis === [[Pilt:Byzantium1204.png|pisi|Bütsantsi järglasriigid 1204: [[Balkan]]il [[Epeirose despootkond]], [[Väike-Aasia]]s Nikaia keisririik ja Väike-Aasia kirdeosas, [[Trapezundi keisririik]]]] Pärast Konstantinoopoli langemist ladinlaste kätte moodustati keisririigi endistes valdustes kaks järglasriiki: [[Balkan]]il [[Epeirose despootkond]] ja [[Väike-Aasia]]s [[Nikaia keisririik]]. Kolmas järglasriik Väike-Aasia kirdeosas, [[Trapezundi keisririik]] asutati juba mõned nädalad enne Konstantinoopoli vallutamist. Neist kolmest olid Epeirosel ja Nikaial parimad võimalused Konstantinoopolis võimu taastamiseks. Nikaia keisririiki peeti Bütsantsi järglaseks, seal valitsesid kreeka päritolu [[Palaiologosed|Palaiologoste]] dünastia keisrid. Nikaia võitles järgmised paar aastakümmet ellujäämise nimel [[Seldžukid|seldžukkidega]] ja kaotas 12. sajandi keskpaigaks suurema osa [[Anatoolia]] lõunaosast.<ref name="Kean1"/> === Mongolite invasiooni Väike-Aasiasse === [[Pilt:MongolEmpire.jpg|pisi|vasakul|[[Mongolite riik]] [[Möngke-khaan]]i (1251–1259) surma järel]] [[Pilt:Ilkhanate in 1256–1353.PNG|pisi|[[Mongolite riik|Mongolite]] [[Hulagiidid]]e Ilkhanaat oma suurimas ulatuses, 1256–1353]] [[Mongolite riik|Mongolite]] invasiooni tõttu [[Väike-Aasia]]sse (1242–1243) nõrgenes [[Rumi Seldžukkide sultanaat|Rumi seldžukkide sultanaat]] märkimisväärselt, misjärel tekkis [[Anatoolia]]s järgmistel aastakümnetel mitmeid väikeriike.<ref>John Joseph Saunders, ''The History of the Mongol Conquests'', (University of Pennsylvania Press, 1971), 79.</ref><ref name="Ottomans"/> ([[Ikonioni sultanaat|Ühest sellisest väikeriigist]] kasvas aja jooksul võimas [[Osmanite riik|suurriik]], mis hävitas Bütsantsi lõplikult<ref name="Ottomans"/>). Mongolid vallutasid aastal 1242 [[Erzurum]]i, aastal 1243 purustas [[Baiju]] [[Köse Dagi lahing]]us Rumi seldžukkide sultanaadi väed ning Rumi sultanaadist sai [[Mongolite riik|mongolite riigi]] [[Hulagiidid]]e [[vasall]]riik. Seldžuki riik jagunes [[Kaykhusraw II]] kolme poja vahel, kes valitsesid alasid mongolite vasallidena. Oktoobrist 1256 oli kogu [[Anatoolia]] ametlikult [[Möngke-khaan]]i valdus. Seldžukkide sattumisega mongolite vasalliks kergenes olukord Nikaia keisririigi idapiiril, mis lubas tollel keskenduda võitlusele Ladina keisririigiga. == Palaiologoste dünastia == {{Vaata|Palaiologosed}} === Konstantinoopoli tagasivallutamine === [[Pilt:Balkans 1265.jpg|pisi|vasakul|Bütsantsi alad aastal 1265. aastal]] [[Pilt:Bütsants1263.PNG|pisi|275px|Bütsants aastal 1263]] [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigil]] õnnestus 1261. aastal Konstantinoopol [[Ladina keisririik|ladinlastelt]] tagasi vallutada ning Ladinlaste keiser (1228–1261) [[Baldwin II]] pagendada. Riigi lühiajaline tõus saavutati [[Michael VIII Palaiologos|Michael VIII]] võimuperioodil (1259–1282), kuid Bütsants oli selleks ajaks tõsises [[majanduskriis]]is ja halvasti varustatud, et võidelda ümbritsevate vaenlastega. Sõjategevuseks ladinlaste vastu koondas Michael riigi väed [[Väike-Aasia]]st Euroopasse ning tõstis talupoegade maksukoormust, mis tekitas nende seas laialdast vimma ja rahulolematust ning viis paljud laostumiseni.<ref>Madden (2005), lk 179; Reinert (2002), lk 260.</ref> [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ajal tekitatud pealinna kaitserajatiste kahjustuste parandamiseks kulutati hiiglaslikke summasid, mis koos lakkamatute sõdadega viisid riigi [[finantskriis]]i ja pideva rahapuuduseni.<ref>Vseviov (2004), lk 438.</ref> Idapiiride kaitsmise asemel otsustas Michael VIII keisririiki lääne suunas laiendada, kuid saavutas vaid lühiajalist edu. Vana vaenlase [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] vallutusplaanide tõrjumiseks kasutas keiser diplomaatia abi. Ta tegi [[paavst]]ile ettepaneku kristlike kirikute taasühendamiseks, mis [[Suur kirikulõhe|olid lõhenenud]] aastal 1054. Sellele olid aga vastu suurem osa keisririigi elanikkonnast ja [[õigeusk]]lik kirik, kelle mahasurumiseks kasutas keiser karme abinõusid.<ref name="Vseviov436–437">Vseviov (2004), lk 436–437.</ref><ref>Reinert (2002), lk 257.</ref> [[Gregorius X]] surma tõttu muutus olukord oluliselt. Järgmine paavst soosis [[Sitsiilia kuningas|Sitsiilia kuningat]] [[Carlo I]] ja kirikute taasühendamine jäi ära.<ref name="Vseviov436–437"/> [[Pilt:Bulgaria Theodore Svetoslav.png|pisi|Bütsantsi Euroopa alad, [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriik]] ja [[Teine Bulgaaria tsaaririik]], 14. sajandi alguses]] === Osmanite tõus === Keisrite [[Andronikos II Palaiologos|Andronikos II]] (võimul 1282–1328) ja [[Andronikos III Palaiologos|Andronikos III]] (keiser 1328–1341) tegid viimaseid tõsiseid katseid Bütsantsi hiilguse taastamiseks. 1299. aastal [[Nikomeedia]] aladele tunginud [[Osman I]] juhitud türklaste vastu võitlemiseks palkas Andronikos II Euroopas kuulsust kogunud [[Kataloonia]] ja alaanidest palgasõdurid. Pärast võidu saavutamist, Andronikos II poja ja kaasvalitseja (1295–1320) [[Michael IX Palaiologos]]e juhtimisel [[Anatoolia]]s muutusid nood aga kontrollimatuks ning tegelesid maa rüüstamise ja röövimisega. Bütsantsil kulus mitu aastat ja palju ressursse, et [[Traakia]]sse liikunud tülikad palgasõdurid purustada.<ref>Vseviov (2004), lk 443.</ref> [[Pilt:Osman I area map.PNG|pisi|vasakul|Osmanite beiliki valitsetud alad [[Väike-Aasia]]s Osman I valitsusaja alguses 1281 (tumepunane) ja tema valitsusaja lõpul 1324 (punane)]] 27. juulil 1302 võitis [[Osman I]] juhitud armee [[Konstantinoopol]]i lähedal toimunud [[Bapheuse lahing]]us ülekaalukalt Bütsantsi sõjaväge. Selle lahinguga langes enamik [[Bitüünia]]st – [[Anatoolia poolsaar]]e [[Bosporuse väin]]a poolsest loodeservast – lõplikult Osmanite kätte. Sellele järgesid ka [[Ephesos]]e (1304), Egeuse mere tähtsaima sadamalinna [[Smyrna]] ning [[Nikaia keisririik|Nikaia keisririigil]] aegse teise pealinna [[Nymphaion]]i vallutamine ja rüüstamine. Aastatel 1303–1304 käivitasid [[Teine Bulgaaria tsaaririik|bulgaarlased]] mitu kampaaniat ja võtsid tagasi palju linnu Kirde-Traakias. Bütsantslased püüdsid Bulgaaria edu ümber pöörata, kuid said [[Skafida lahing]]us suure kaotuse. Suutmata ''status quod'' muuta, olid nad sunnitud [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaariaga]] aastal 1307 rahu tegema, tunnistades bulgaarlaste vallutusi. === Rhodose kaotus === [[Pilt:Castle at Rhodes.jpg|pisi|Ordumeistri kindlus Rhodosel]] 1309. aastal hõivasid [[Johanniitide ordu|Jeruusalemma Püha Johannese hospitaliitide rüütlid]] Bütsantsilt Egeuse mere [[Dodekaneesid]]e saarerühmas Rhodose kõrval asuva [[Kastellorizo]] saare. 1310. aastal tõid johanniidid [[Rhodos]]ele oma peakorteri. Kui [[Templirüütlite Ordu]] 1312. aastal likvideeriti ja tolle enamik varasid paavsti [[Clemens V]] bullaga johanniitidele üle anti, tõusid viimased oma suuruse ja kuulsuse tipule, maise võimu [[kulminatsioon]]ipunkti. 1397. aastal müüs Bütsantsi keiser [[Manuel II]] hospitaliitidele [[Korintos]]e [[Peloponnesos]]el ning hospitaliitid osalesid ka Manuel II vägede sõjakäigul 1399. aastal osmanite Riva kindlustuste vastu [[Must meri|Musta mere]] ääres. [[Pilt:Orhan I area map.png|alt=Osmanite riik Orhan I ajal (1361)|pisi|Osmanite riik [[Orhan I]] ajal (1361)|vasakul]] 1329. aastal [[İznik|Nicaeat]] piiranud Orhani ja Bütsantsi [[Keiser|keisri]] [[Andronikos III]] ning Katalaani palgasõdurite [[Pelekanoni lahing]] ning sellele järgnenud Bütsantsi vägede taganemine oli esimene [[Orhan I]] valitsetud [[Osmanid|Osmanite]] ja Bütsantsi vägede välilahing, mis lõppes Bütsantsi vägede taganemisega. 1332. aasta märtsis alistus ka [[İznik|Nicaea]]. === Balkani kaotus === [[Pilt:Byzantine empire 1355.jpg|pisi|275px|Bütsants, [[Serbia tsaaririik]] ja [[Teine Bulgaaria tsaaririik]], 1355]] Pärast [[Andronikos III]] surma haaras riiki laastav [[Bütsantsi kodusõda (1341–1347)|kodusõda]], mis kestis kuus aastat (1341–1347). Seda kasutasid edukalt ära [[Serbia tsaaririik|serblased]], kes hõivasid suure osa Bütsantsi territooriumidest Balkanil. [[Dušan Nemanjić]]i kahekordistas oma [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriigi]] suuruse, hõivates Bütsantsi arvelt territooriume lõunas, kagus ja idas. Ta vallutas peaaegu kogu tänapäeva Kreeka territooriumi, välja arvatud [[Peloponnesos]] ja saared. Pärast [[Serres]]i linna vallutamist krooniti ta 1346 [[Skopje]]s [[Serbia patriarh]]i poolt ''serblaste ja kreeklaste tsaariks''. 1354. aastal toimus [[Gallipoli]] poolsaarel [[maavärin]], mis purustas linna. Peaaegu mahajäetud linna hõivasid seejärel türklased, kes kinnitasid esmakordselt kanda Euroopas.<ref>Reinert (2002), lk 268.</ref> Pärast seda järgnes Osmanite kiire edasitungimine ning nad domineerisid peaaegu kogu Balkanil pärast [[Kosovo lahing (1389)|Kosovo lahingut]] (1389),<ref>Reinert (2002), lk 270.</ref> milles [[Murad I]] võitis serblaste ja bosnialaste ühendväge, mida juhtis Serbia vürst Lazar ja piirkond läks poolekstuhandeks aastaks [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] koosseisu. === Konstantinoopoli langemine === [[Pilt:Bütsants1450.png|pisi|275px|Vahemere idaosa enne Konstantinoopoli langemist]] Bütsants pöördus abi saamiseks Lääne poole, kuid [[Rooma paavst]] lubas aidata vaid kirikute ühendamisel. Sellele olid aga vastu Bütsantsi elanikud ja [[kleerik]]ud.<ref>Runciman (1990), lk 71–72.</ref> Läänest saabusid Bütsantsi kaitsma vaid vähesed, sest enamik Euroopa valitsejaid olid hõivatud muude tegevustega ja ei võtnud abistamiseks midagi ette. Osmanite väed vallutasid aga järgemööda Bütsantsi riigi viimaseid alasid.<ref name="R84-85">Runciman (1990), lk 84–85.</ref> Konstantinoopol oli selleks ajaks lagunev ja alarahvastatud. Elanike arv oli sedavõrd langenud, et linn nägi vaid veidi rohkem välja nagu erinevate külade kogum, mis on üksteisega ühendatud asustamata kvartalitega. 1453. aasta 2. aprillil piiras [[Mehmed II]] 80 000 sõduri ja suure hulga abivägedega Konstantinoopoli sisse.<ref name="R84-86">Runciman (1990), lk 84–86.</ref> Linna kaitses vaid ligi 7000 relvakandjat, kellest 2000 olid võõramaalased.<ref name="R84-85" /> Ligi kahekuulise (2. aprill – 29. mai) piiramise järel [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|langes Konstantinoopol]] türklaste kätte. Bütsantsi viimane keiser [[Konstantinos XI Palaiologos|Konstantinos XI]] hukkus käsitsivõitluses, kui türklased olid linna müürid vallutanud.<ref>Hindley (2004), lk 300.</ref> == Järellugu == Konstantinoopoli langemise järel jäi Bütsantsi viimaseks valduseks [[Morea despootkond]] (1349–1460), mis hõlmas peaaegu kogu [[Peloponnesose poolsaar]]e (kutsuti [[keskaeg|keskajal]] [[Morea]]ks), mida valitsesid [[Palaiologosed]], keisri vennad ([[Despoot|despoodid]]). 1446. aastal sooritas [[Türgi sultan]] [[Murad II]] [[Osmanite riik|Osmani vägedega]] Moreasse sõjakäigu. Kreeklased suutsid suurte kaotuste hinnaga (laastatud maa ja 60 000 orjusse viidud inimest) pealetungile vastu seista, kuid olid sunnitud leppima [[vasallriik|vasallriigi]] staatusega ja pidid igal aastal sultanile suurt andamit maksma.<ref>Cheetham, lk 215–216.</ref> Ebakompetentne riigijuhtimine viis talupoegade mässuni (1453–1454), mille mahasurumiseks kasutati türklaste abi. Saamatu juhtimine seejärel jätkus, mistõttu ei suudetud enam Osmanite riigile andamit maksta. Mehmed II lahendas invasiooniga mässumeelse despootkonna probleemi aastal 1460, misjärel sai Moreast Osmanite riigi provints.<ref>Nicol, lk 398.</ref> 1204. aastal Bütsantsist eraldunud [[Trapezundi keisririik]] oli ''de facto'' viimane Ida-Rooma järglasriik. Trapezundi viimase valitseja üritus algatada Osmanite riigi vastu ristisõda andis türklastele ajendi keisririik 1461. aasta suvel vallutada. [[Trapezund]] alistus 14. augustil 1461. Sellega oli viimane [[Rooma riik|Rooma riigi]] jäänuk maailmakaardilt kadunud. Viimase Bütsantsi keisri vennapoeg Andreas Palaiologos päris Bütsantsi keisri tiitli pärast Konstantinos XI surma. Ta elas Moreas kuni selle langemiseni türklaste valdusse (1460) ja põgenes seejärel [[Rooma]], kus ta elas [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] protektsiooni all kuni elu lõpuni. Andreas kasutas enda kirjeldamisel Konstantinoopoli keisri tiitlit ning müüs enda pärimisõigused [[Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] [[monarh]]idele. Siiski ei kasutanud mitte keegi seda tiitlit pärast Andrease surma. Mehmed II ja ülejäänud Osmanite riigi valitsejad jätkasid Rooma [[imperaator]]i tiitli kasutamist kuni Osmanite riigi lagunemiseni 20. sajandil. Paljud õigeusklikud Bütsantsi põgenikud ja mõned ülikud leidsid varju Doonau vürstiriikides, kelle valitsejad pidasid samuti end [[Ida-Rooma keiser|Ida-Rooma keisriteks]].<ref>Clark (2000), lk 213.</ref> Pärast viimase Bütsantsi keisri surma taotles [[õigeusk|õigeusu]] patrooni kohta endale [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürst]] [[Ivan III]], kes abiellus viimase Bütsantsi keisri vennatütre (Andreas Palaiologose õe) Zoe Palaiologosega. Ivan III pojapojast sai esimene [[Venemaa tsaar|Venemaa]] [[tsaar]] (tuleneb otseselt sõnast ''[[caesar (tiitel)|caesar]]''). Vene impeeriumi kui "kolmanda Rooma" idee püsis elus kuni [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonideni]].<ref>Seton-Watson (1967), lk 31.</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kuhoff">Bury (1923), [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/1*.html#1 lk 1]; Kuhoff (2002), lk 177–178.</ref> <ref name="esler-1081">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/1*.html#1 lk 1]; Esler (2004), lk 1081; Gibbon (1906), Volume III, Part IV, Chapter 18, p. 168; Teall (1967) lk 13, 19–23, 25, 28–30, 35–36.</ref> <ref name="B163">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/2*.html#5 lk 63]; Drake (1995), lk 5; Grant (1975) lk 4, 12.</ref> <ref name="B180-216">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/18C*.html lk 180–216]; Evans (2005), ptk xxvi, lk 76.</ref> <ref name="B236-258">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/19B*.html lk 236–258]; Evans (2005), ptk xxvi.</ref> <ref name="B259-281">Bury (1923) [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/19C*.html lk 259–281]; Evans (2005) lk 93.</ref> <ref name="wanadoo">{{netiviide | url = http://home.wanadoo.nl/agiardini/bio/justinianus%20I.html| pealkiri = "Justinian I 527–565".| väljaanne = home.wanadoo.nl| vaadatud = 24.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Atlas139">Hermann Kinder, Werner Hilgemann. "Maailma ajalugu esiajast tänapäevani". Avita (2001) lk 139. ISBN 9985-2-0354-2.</ref> <ref name ="Kaegi78">Kaegi (2003), lk [http://books.google.com/books?id=tlNlFZ_7UhoC&pg=PA78 78]</ref> <ref name="newadvent">{{netiviide | url = http://www.newadvent.org/cathen/03096a.htm| pealkiri = "The Byzantine Empire".| väljaanne = www.newadvent.org| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="intratext">{{netiviide | url =http://www.intratext.com/IXT/ENG0832/_P17.HTM| pealkiri = "History of the Byzantine empire".| väljaanne = www.intratext.com| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="turkishhan">{{netiviide | url =http://www.turkishhan.org/history.htm| pealkiri = "History of the Byzantine empire".| väljaanne = www.turkishhan.org| vaadatud = 29.03.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="SJ">{{netiviide| url = http://www.roman-emperors.org/johncomn.htm| pealkiri = "John II Komnenos".| väljaanne = www.roman-emperors.org| vaadatud = 31.03.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 29.09.2017| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170929180453/http://www.roman-emperors.org/johncomn.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Diehl">{{netiviide | url =http://www.myriobiblos.gr/texts/english/diel.html| pealkiri = "Byzantine Art".|autor=Charles Diehl| väljaanne = www.myriobiblos.gr| vaadatud = 01.04.2012| keel = inglise}}</ref> <ref name="Kean1">Kean (2006); Madden (2005), lk 162; Lowe-Baker, [https://web.archive.org/web/20071016205009/http://geocities.com/egfroth1/Seljuqs.htm The Seljuks of Rum].</ref> <ref name="Ottomans">{{netiviide| url = http://www.oneworld-publications.com/pdfs/Short_Hist_Turk.pdf| pealkiri = "The Ottomans: from Statehood to Empire, 1300–1789".| failitüüp = PDF| väljaanne = www.oneworld-publications.com| vaadatud = 01.04.2012| keel = inglise| arhiivimisaeg = 15.01.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120115184803/http://www.oneworld-publications.com/pdfs/Short_Hist_Turk.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Calendar">{{Cite book |title=''Byzantine Calendar'' |last=Enberg |first=Dick |year=2010 |publisher=General Books LLC |isbn=9781156211410 |url=http://www.barnesandnoble.com/w/byzantine-calendar-books-llc/1023879227?ean=9781156211410 |ref=}} }} == Kirjandus == === Eestikeelne kirjandus === * {{Cite book|last=Bréhier|first=Louis|title=Bütsantsi kultuur|location=Tallinn |publisher=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]|year=2009|isbn=978-9985-3-1873-7}} * {{Cite book|last=Cavallo|first=Guglielmo|title=Bütsantsi inimene|location=Tallinn |publisher=Avita|year=2002|isbn=998520705X}} * {{Cite book|last=Vseviov|first=David|authorlink=David Vseviov|title=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|location=Tallinn |publisher=[[Kunst (kirjastus)|Kunst]]|year=2004|isbn=9949-407-21-4}} === Võõrkeelne kirjandus === * {{Cite book|first=Agustí|last=Alemany|title=Sources on the Alans: A Critical Compilation|chapter=Byzantine Sources|location=Leiden|publisher=Brill|year=2000|url=http://books.google.com/?id=8bZ4c5oZpNAC|isbn=90-04-11442-4}} * {{Cite journal|last=Anastos|first=Milton V.|year=1962|title=The History of Byzantine Science. Report on the Dumbarton Oaks Symposium of 1961|journal=Dumbarton Oaks Papers|issn=0070-7546|volume=16|pages=409–411| doi=10.2307/1291170|jstor=1291170|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book|last=Angold|first=Michael|title=The Byzantine Empire, 1025–1204: A Political History|location=London|publisher=Longman|year=1997|isbn=978-0-582-29468-4|url=http://books.google.com/?id=wWEbAAAAYAAJ}} * {{Cite journal|last=Bayless|first=William N.|year=1976|title=The Treaty with the Huns of 443|journal=The American Journal of Philology|volume=97|pages=176&ndash;179| publisher=The Johns Hopkins University Press|url=http://www.jstor.org/stable/294410}} * {{Cite journal|last=Baynes|first=Norman Hepburn|year=1912|title=The Restoration of the Cross at Jerusalem|url=https://archive.org/details/sim_english-historical-review_1912-04_27_106/page/287|doi=10.1093/ehr/XXVII.CVI.287|journal=The English Historical Review|volume=27|issue=106|issn=0013-8266|pages=287–299}} * {{Cite book|last1=Baynes|first1=Norman Hepburn|last2=Moss|first2=Henry St. Lawrence Beaufort|title=Byzantium: An Introduction to East Roman Civilization|location=Oxford, United Kingdom|publisher=Clarendon Press|year=1948|url=http://books.google.com/books?id=aPRHQwAACAAJ}} * {{Cite book|last=Birkenmeier|first=John W.|title=The Development of the Komnenian Army: 1081–1180|url=http://books.google.com/?id=p8OOoGWRC2EC|location=Leiden|publisher=Brill Academic Publishers|year=2002|isbn=90-04-11710-5|chapter=The Campaigns of Manuel I Komnenos}} * {{Cite book|last=Blume|first=Fred H.|editor-last=Kearley|editor-first=Timothy|title=Annotated Justinian Code|url=http://uwacadweb.uwyo.edu/blume&justinian/|location=Laramie|publisher=University of Wyoming|year=2008}} * {{Cite book|last=Bray|first=R. S.|title=Armies of Pestilence: The Impact of Disease on History|url=http://books.google.com/?id=djPWGnvBm08C|publisher=James Clarke & Company|year=2004|isbn=0-227-17240-X|chapter=Justinian's Plague}} * {{Cite book|last=Brooke|first=Zachary Nugent|title=A History of Europe, from 911 to 1198|location=London|publisher=Methuen and Company Limited|year=1962|chapter=East and West, 1155–1198. The Third Crusade|url=http://books.google.com/books?id=itM8AAAAIAAJ}} * {{Cite book|last=Browning|first=Robert|title=The Byzantine Empire|url=http://books.google.com/?id=qp8ocRg7r2sC|location=Washington, DC|publisher=The Catholic University of America Press|year=1992|isbn=0-8132-0754-1}} * {{Cite book|last=Burns|first=Thomas S.|title=A History of Ostrogoths|location=Bloomington and Indianapolis|publisher=Indiana University Press|year=1991|url=http://books.google.bg/books?id=dw3FEpOUrRkC|isbn=0-253-20600-6}} * {{Cite book|last=Bury|first=John Bagnall|title=History of the Later Roman Empire|location=London|publisher=Macmillan & Co|year=1923|url=http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/BURLAT/home.html}} * {{Cite book |title=The Byzantines |last=Cameron |first=Averil |year=2009 |publisher=Wiley and Sons |isbn=978-140-519-833-2 |page=112, 206 |url=http://books.google.fr/books?id=59c6PSa5JCAC&pg=PA112&dq=byzantine+empire+great+schism+1054&hl=en&sa=X&ei=nihhT5vzCsKLhQeOn5jXBw&ved=0CFkQ6AEwCDgK#v=onepage&q=byzantine%20empire%20great%20schism%201054&f=false }} * {{Cite book|last=Cheetham|first=Nicolas|title=Mediaeval Greece|url=https://archive.org/details/mediaevalgreece00chee|location=New Havan & London|publisher=Yale University Press|year=1981|isbn=0-300-02421-5}} * {{Cite book|last=Choniates|first=Nicetas|title=Translations and Reprints from the Original Sources of European History by D.C. Munro (Series 1, Vol 3:1)|location=Philadelphia|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=15–16|year=1912|chapter=The Sack of Constantinople (1204)}} * {{Cite book|last=Clark|first=Victoria|title=Why Angels Fall: A Journey through Orthodox Europe from Byzantium to Kosovo|location=London|publisher=Macmillan Press Limited|year=2000|isbn=0-312-23396-5|url=http://books.google.com/?id=nfZ0K6gYSd4C}} * {{Cite journal|last=Drake|first=H. A.|url=http://www.jstor.org/stable/3168653|title=Constantine and Consensus|journal=Church History|volume=64|issue=1|date=märts 1995|pages=1–15|publisher=Cambridge University Press}} * {{Cite book |title=The Essential World History |last1=Duiker |first1=William J. |last2=Spielvogel |first2=Jackson J. |year=2010 |publisher=Cengage Learning |isbn=978-049-590-227-0 | url=http://books.google.fr/books?id=UJpI18JaEL0C&pg=PA317&dq=macedonian+dynasty&hl=en&sa=X&ei=o9hPT87RK4Op0QWv6ZDICw&redir_esc=y#v=onepage&q=macedonian%20dynasty&f=false }} * {{Cite book|last=Esler|first=Philip Francis|title=The Early Christian World|url=http://books.google.com/?id=ypGHPwAACAAJ|year=2004|location=New York and London|publisher=Routledge (Taylor & Francis)|isbn=0-415-33312-1|chapter=Constantine and the Empire}} * {{Cite book|last=Evans|first=James Allan Stewart|title=The Emperor Justinian and the Byzantine Empire|url=http://books.google.bg/books?id=xDNv6qZ_I-IC&dq=The+Emperor+Justinian+and+the+Byzantine+Empire&hl=el&source=gbs_navlinks_s|publisher=Greenwood Publishing Group|year=2005|isbn=0-313-32582-0|chapter=The World of Late Antiquity}} * {{Cite journal|last=Foss|first=Clive|year=1975|title=The Persians in Asia Minor and the End of Antiquity|journal=The English Historical Review|volume=90|issue=CCCLVII|pages=721–747|doi=10.1093/ehr/XC.CCCLVII.721 | issn = 0013-8266 }} * {{Cite book|last=Freeman|first=Charles|title=The Greek Achievement – The Foundation of the Western World|location=New York|publisher=Penguin Books|year=1999|url=http://books.google.com/books?id=sPcNAQAAMAAJ|isbn=0-670-88515-0}} * {{cite book |title=The Cambridge History of Iran |last=Frye |first=R. N. |editor1=Yarshater, Ehsan |editor2=Bailey, Harold |year=1993 |publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0521200929 |url=http://books.google.com/books?id=Ko_RafMSGLkC |chapter=The Political History of Iran under the Sassanids}} * {{Cite book|last=Gibbon|first=Edward|title=The Decline and Fall of the Roman Empire (Volumes II, III, and IX)|editor=J. B. Bury (with an Introduction by W. E. H. Lecky) |location=New York|publisher=Fred de Fau and Company|year=1906|url=http://oll.libertyfund.org/Home3/Set.php?recordID=0214#vol01}} * {{Cite journal|last=Grant|first=Robert M.|url=http://www.jstor.org/stable/1202069|title=Religion and Politics at the Council at Nicaea|journal=The Journal of Religion|volume=55|issue=1|date=jaanuar 1975|pages=1–12|publisher=The University of Chicago Press}} * {{Cite book |title=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|last=Greatrex|first=Geoffrey B. |isbn=0-521-81746-3|year=2005|editor-last=Maas|editor-first=Michael|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.com/?id=9AvjaThtrKYC&dq=Greatrex,+Rome+and+Persia+at+War|chapter=Byzantium and the East in the Sixth Century}} * {{Cite book|author=Geoffrey of Villehardouin|title= Chronicles of the Crusades (translated by Margaret R. Shaw)|url=http://books.google.com/?id=c2kUYwCVYTAC|publisher=Penguin Classics|year=1963|isbn=0-14-044124-7|chapter=The Conquest of Constantinople}} * {{Cite book |title=The Roman Eastern Frontier and the Persian Wars (Part II, 363–630&nbsp;AD) |last1=Greatrex |first1=Geoffrey|last2=Lieu|first2=Samuel N. C.|year=2002 |publisher=Routledge |isbn=0-415-14687-9 |url=http://books.google.com/?id=zoZIxpQ8A2IC&dq=Eternal+Peace,+Justinian,+Kavadh}} * {{Cite book|last=Gregory|first=Timothy E.|title=A History of Byzantium|location=Malden|publisher=Wiley-Blackwell|year=2010|url=http://books.google.com/books?id=gXCl9P0vKS4C|isbn=1-4051-8471-X}} * {{Cite book|last=Grierson|first=Philip|title=Byzantine Coinage|year=1999|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|url=http://128.103.33.14/publications/doaks_online_publications/byzcoins.pdf|archivedate=27.09.2007|isbn=0-88402-274-9|format=PDF}} * {{Cite book|last=Haldon|first=John|title=Byzantium: A History|url=http://books.google.com/?id=eycjAQAAIAAJ|location=Stroud, Gloucestershire|publisher=Tempus Publishing|year=2002|isbn=1-4051-3240-X}} * {{Cite book|last=Haldon|first=John|title=Byzantium in the Seventh Century: The Transformation of a Culture|url=http://books.google.com/?id=pSHmT1G_5T0C|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1990|isbn=0-521-31917-X}} * {{Cite book|last=Harris|first=Jonathan|title=Byzantium and the Crusades|url=http://books.google.com/?id=oK9mAAAAMAAJ|publisher=Hambledon and London|year=2003|isbn=1-85285-298-4}} * {{Cite book|last=Hindley|first=Geoffrey|title=A Brief History of the Crusades|url=http://books.google.com/?id=_Z8fNAAACAAJ|year=2004|location=London|publisher=Robinson|isbn=978-1-84119-766-1}} * {{Cite book|last1=Hooper|first1=Nicholas|last2=Bennett|first2=Matthew|title=The Cambridge Illustrated Atlas of Warfare: The Middle Ages|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1996|isbn=0521440491|url=http://books.google.com/books?id=Sf8UIynR0koC}} * {{Cite book|last=James|first=Liz|title=A Companion to Byzantium|location=Chichester|publisher=John Wiley and Sons|year=2010|url=http://books.google.com/books?id=d1Mt-t-bgzoC|isbn=1-4051-2654-X}} * {{Cite book|last=Kaegi|first=Walter Emil|title=Heraclius, Emperor of Byzantium|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2003|isbn=0-521-81459-6|url=http://books.google.com/books?id=tlNlFZ_7UhoC}} * {{cite book|last=Kaldellis|first=Anthony|title=Hellenism in Byzantium: The Transformations of Greek Identity and the Reception of the Classical Tradition|year=2007|publisher=Cambridge University Press|location=Cambridge, United Kingdom|isbn=0521876885|url=http://books.google.com/books?id=iWs0Lh57NvwC}} * {{Cite book|last1=Kazhdan|first1=Aleksandr Petrovich|last2=Epstein|first2=Ann Wharton|title=Change in Byzantine Culture in the Eleventh and Twelfth Centuries|location=Berkeley and Los Angeles|publisher=University of California Press|year=1985|isbn=0-520-05129-7|url=http://books.google.com/books?id=qlU37xo9LeUC}} * {{Cite journal|last=Karlin-Heyer|first=P.|date=veebruar 1967|title=When Military Affairs Were in Leo's Hands|journal=Tradition|volume=23|pages=15–40|url=http://www.jstor.org/stable/27830825}} * {{Cite book|last=Kean|first=Roger Michael|title=Forgotten Power: Byzantium: Bulwark of Christianity|url=http://books.google.com/?id=gq_VNwAACAAJ|location=Shropshire|publisher=Thalamus Publishing|year=2006|isbn=1-902886-07-0}} * {{Cite journal|title=Reviews: ''The Astronomical Works of Gregory Chioniades, Volume I: The Zij al- Ala'i'' by Gregory Chioniades, David Pingree; ''An Eleventh-Century Manual of Arabo-Byzantine Astronomy'' by Alexander Jones|first=David A.|last=King|journal=[[Isis (journal)|Isis]]|volume=82|issue=1|date=märts 1991|pages=116–118|doi=10.1086/355661}} * {{Cite book|last=Komnene|first=Anna|title=The Alexiad (translated by Elizabeth A. S. Dawes)|publisher=Internet Medieval Sourcebook|chapter=Books X-XIII |url=http://www.fordham.edu/halsall/basis/annacomnena-alexiad00.html#INTRODUCTION|year=1928}} * {{Cite book|last=Kountoura-Galake|first=Eleonora|title=The Byzantine Clergy and the Society of "Dark Ages"|url=http://books.google.com/?id=RSFoQgAACAAJ|year=1996|publisher=Institute of Byzantine Research|isbn=978-960-7094-46-9|language=el}} * {{Cite journal|last=Kuhoff|first=Wolfgang|year=2002|title=Die diokletianische Tetrarchie als Epoche einer historischen Wende in antiker und moderner Sicht|doi=10.1007/BF02898434|language=de|journal=International Journal of the Classical Tradition|volume=9|issue=2|pages=177–194|url=http://www.jstor.org/stable/30224306|publisher=Springer}} * {{Cite book|last=Laiou|first=Angeliki E.|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Exchange and Trade, Seventh-Twelfth Centuries|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb36-trade}} * {{Cite book|last1=Laiou|first1=Angeliki E.|last2=Morisson|first2=Cécile|title=The Byzantine Economy|year=2007|location=New York|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.ee/books/about/The_Byzantine_Economy.html?id=kP_WHtj1oUUC&redir_esc=y|isbn=0521849780}} * {{Cite book|last=Laiou|first=Angeliki E.|title=The Economic History of Byzantium (Volume 1) |year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Writing the Economic History of Byzantium|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/EHB01-Writing%20the%20economic%20history%20of%20Byzantium.pdf}} * {{Cite journal|last=Lenski|first=Noel|year=1999|title=Assimilation and Revolt in the Territory of Isauria, From the 1st&nbsp;Century&nbsp;BC to the 6th&nbsp;Century&nbsp;AD |journal=Journal of the Economic and Social History of the Orient|issn=0022-4995|volume=42|pages=413–465|doi= 10.1163/1568520991201687|publisher=BRILL|url=http://www.jstor.org/stable/3632602}} * {{Cite book|last=Louth|first=Andrew|title=The New Cambridge Medieval History (Volume I)|editor=Paul Fouracre and Rosamond McKitterick|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2005|isbn=0-521-36291-1|chapter=The Byzantine Empire in the Seventh Century}} * {{Cite book|last=Luttwak |first=Edward N.|title=The Grand Strategy of the Byzantine Empire|url=https://archive.org/details/grandstrategyofb0000lutt |publisher=Belknap Press of Harvard University Press|year=2009|isbn=978-0674035195}} * {{Cite book|last=Maas|first=Michael|title=The Cambridge Companion to the Age of Justinian|location=Cambridge, UK|publisher=Cambridge University Press|year=2005|isbn=0-521-81746-3|url=http://books.google.com/books?id=9AvjaThtrKYC}} * {{Cite book|last=Madden|first=Thomas F.|title=Crusades: The Illustrated History|url=http://books.google.com/?id=5eudAAAACAAJ|location=Ann Arbor|publisher=University of Michigan Press|year=2005|isbn=0-472-03127-9}} * {{Cite book|last=Magdalino|first=Paul|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Medieval Constantinople: Built Environment and Urban Development|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb20-cp}} * {{Cite book|last=Mango|first=Cyril A.|title=Byzantium: The Empire of the New Rome|url=http://books.google.com/?id=oz1KPgAACAAJ|location=Athens|publisher=Educational Institution of the National Bank of Greece|year=2007|translator=Dimitris Tsoungarakis|isbn=978-960-250-003-3}} * {{Cite book|last=Mango|first=Cyril A.|title=The Oxford History of Byzantium|url=http://books.google.com/?id=Z6-kHUyyUIsC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=2002|isbn=0-19-814098-3}} * {{Cite book|last=Matschke|first=Klaus-Peter|title=The Economic History of Byzantium (Volume 2)|year=2002|location=Washington, DC|publisher=Dumbarton Oaks|editor=Angeliki E. Laiou|chapter=Commerce, Trade, Markets, and Money: Thirteenth-Fifteenth Centuries|url=http://www.doaks.org/resources/publications/doaks-online-publications/economic-history-of-byzantium/ehb37-trade-late}} * {{Cite book|last=Magdalino|first=Paul|title=The Empire of Manuel I Komnenos, 1143–1180|url=http://books.google.com/?id=0cWZvqp7q18C|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2002|isbn=0-521-52653-1}} * {{Cite book|last=Meyendorff|first=John|title=The Byzantine Legacy in the Orthodox Church|url=http://books.google.com/?id=9HQ3YU9SAG8C|year=1982|location=Yonkers|publisher=St Vladimir's Seminary Press|isbn=0-913836-90-7}} * {{Cite journal|last=Meier|first=William N.|year=2003|title=Die Inszenierung einer Katastrophe: Justinian und der Nika-Aufstand|language=saksa|issue=142|pages=273&ndash;300| journal=Zeitschrift für Papyrologie und Epigraphik|publisher=Dr. Rudolf Habelt GmbH|url=http://www.jstor.org/stable/20191600}} * {{Cite book|last=Millar|first=Fergus|title=A Greek Roman Empire: Power and Belief under Theodosius II (408–450)|url=http://books.google.com/?id=Q9ViwFWgyBYC|location=Berkeley and Los Angeles|publisher=University of California Press|year=2006|isbn=0-520-24703-5}} * {{Cite book|last=Nicol|first=Donald MacGillivray|title=The Last Centuries of Byzantium, 1261–1453|year=1993|location=|publisher=Cambridge University Press|url=http://books.google.ee/books/about/The_Last_Centuries_of_Byzantium_1261_145.html?id=y2d6OHLqwEsC&redir_esc=y|isbn=978-0521439916}} * {{Cite book|last=Norwich|first=John Julius|title=A Short History of Byzantium|location=Ringwood, Vic.|publisher=Penguin|year=1998|isbn=978-0-14-025960-5|url=http://books.google.ee/books?id=k7Jjz8YIylEC&dq}} * {{Cite journal|last=Nystazopoulou-Pelekidou|first=Maria|year=1970|title=Contribution to the Avar and Slav Raids during Maurice|language=kreeka|url=http://www.byzsym.org/index.php/bz/article/view/649/567|journal=Byzantine Symmeikta|issn=1105-1639|volume=2|pages=145–206|location=Athens|publisher=Institute for Byzantine Research}} * {{Cite journal|last=Ostrogorsky|first=George|title=The Byzantine Empire in the World of the Seventh Century|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=13|pages=1&ndash;21|year=1959|url=http://www.jstor.org/stable/1291126}} * {{Cite book|last=Ostrogorsky|first=George|title=History of the Byzantine State|location=New Brunswick|publisher=Rutgers University Press|year=1969|isbn=0-8135-1198-4|url=http://books.google.com/?id=PjMts15kLz0C}} * {{Cite book|last=Parry|first=Kenneth|title=Depicting the Word: Byzantine Iconophile Thought of the Eighth and Ninth Centuries|url=http://books.google.com/?id=BFrjJ7nMQmwC|publisher=Brill Academic Publishers|year=1996|isbn=90-04-10502-6|chapter=Historical Introduction}} * {{Cite book |title=The Essentials of Medieval History: 500 to 1450 AD, the Middle Ages |last=Patterson |first=Gordon M. |year=1995 |publisher=Research and Education Association |isbn=978-087-891-705-1 |url=http://books.google.fr/books?id=kWjy_4fF8WcC&pg=PA15&dq=byzantine+empire+great+schism+1054&hl=en&sa=X&ei=lSlhT9uRPMLLhAfxhsCuBw&ved=0CD4Q6AEwAw#v=onepage&q=byzantine%20empire%20great%20schism%201054&f=false }} * {{Cite book |title=An Historical Geography of Europe, 1500–1840 |last=Pounds |first=Norman John Greville |year=1979 |publisher=Cambridge University Press |isbn=0-52-122379-2 |pages=124, 438 |url=http://books.google.fr/books?id=UbQ6AAAAIAAJ&printsec=frontcover&hl=fr&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false }} * {{Cite book|last1=Postan|first1=Michael Moïssey|last2=Miller|first2=Edward|last3=Postan|first3= Cynthia|title=The Cambridge Economic History of Europe (Volume 2)|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=1987|isbn=0-521-08709-0|url=http://books.google.com/books?id=nDwp8n62nTwC}} * {{Cite book|last=Read|first=Piers Paul|title=The Templars: The Dramatic History of the Knights Templar, The Most Powerful Military Order of the Crusades|url=http://books.google.com/?id=M2CBuWV_8g4C|publisher=Macmillan|year=2000|isbn=0-312-26658-8}} * {{Cite book|last=Reinert|first=Stephen W.|editor=Cyril Mango|title=The Oxford History of Byzantium|url=http://books.google.com/?id=Z6-kHUyyUIsC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=2002|isbn=0-19-814098-3|chapter=Fragmentation (1204–1453)}} * {{Cite book|last=Robins|first=Robert Henry|title=The Byzantine Grammarians: Their Place in History|url=http://books.google.com/?id=hTZHbNmFfpsC|year=1993|location=Berlin and New York|publisher=Mouton de Gruyter (Walter de Gruyter and Company)|isbn=3-11-013574-4}} * {{Cite book|last=Runciman|first=Steven|title=Byzantine civilisation|year=1974|publisher=Plume |isbn=978-0452000230 |url=http://books.google.ee/books/about/Byzantine_civilisation.html?id=ZZYOAAAAQAAJ|ref=}} * {{Cite book|last=Runciman|first=Steven|chapter=The Bogomils|title=The Medieval Manichee: A Study of the Christian Dualist Heresy|year=1982|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-28926-2|url=http://books.google.com/?id=d1LGB7u5iD0C}} * {{Cite journal|last=Sarantis|first=Alexander|year=2009|title=War and Diplomacy in Pannonia and the Northwest Balkans during the Reign of Justinian: The Gepid Threat and Imperial Responses|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=63|pages=15–40|url=http://www.jstor.org/stable/41219761|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book|last=Sedlar|first=Jean W.|title=East Central Europe in the Middle Ages, 1000–1500|volume=III|url=http://books.google.com/?id=ANdbpi1WAIQC|location=Seattle|publisher=University of Washington Press|year=1994|isbn=0-295-97290-4|chapter=Foreign Affairs}} * {{Cite book|last=Seton-Watson|first=Hugh|title=The Russian Empire, 1801–1917|url=http://books.google.com/?id=40KbWNve4XkC|location=Oxford|publisher=Oxford University Press|year=1967|isbn=0-19-822152-5|chapter=The Church}} * {{Cite book|last=Speck|first=Paul|title=Varia 1 (Poikila Byzantina 4)|year=1984|publisher=Rudolf Halbelt|chapter=Ikonoklasmus und die Anfänge der Makedonischen Renaissance|pages=175–210}} * {{Cite book|last=Stephenson|first=Paul|title=Byzantium's Balkan Frontier: A Political Study of the Northern Balkans, 900–1204|location=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|year=2000|isbn=0521770173|url=http://books.google.ee/books?id=ILiOI0UgxHoC}} * {{Cite web|last=Stone|first=Andrew|title=Manuel I Komnenos (CE 1143–1180)|url=http://www.roman-emperors.org/mannycom.htm|publisher=Online Encyclopedia of Roman Emperors}} * {{Cite book|last1=Tatakes|first1=Vasileios N.|last2=Moutafakis|first2=Nicholas J.|title=Byzantine Philosophy|url=http://books.google.com/?id=lPzcOwnCgVIC|year=2003|location=Indianapolis|publisher=Hackett Publishing Company, Inc|isbn=0-87220-563-0}} * {{Cite journal|last=Teall|first=John L.|year=1967|title=The Age of Constantine Change and Continuity in Administration and Economy|journal=Dumbarton Oaks Papers|volume=21|pages=11&ndash;36|url=http://www.jstor.org/stable/1291256|publisher=Dumbarton Oaks, Trustees for Harvard University}} * {{Cite book |title=A Reference Grammar of Russian |last=Timberlake |first=Alan |year=2004 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-052-177-292-1 |url=http://books.google.fr/books?id=-VFNWqXxRoMC&printsec=frontcover&dq=A+Reference+Grammar+of+Russian&hl=en&sa=X&ei=6RBhT8-aOsjRhAeGstXMBw&redir_esc=y#v=onepage&q=A%20Reference%20Grammar%20of%20Russian&f=false }} * {{Cite book|last=Treadgold|first=Warren|title=A History of the Byzantine State and Society|url=http://books.google.com/?id=nYbnr5XVbzUC|location=Stanford|publisher=Stanford University Press|year=1997|isbn=0-8047-2630-2}} * {{Cite book|last=Troianos|first=Spyros|last2=Velissaropoulou-Karakosta|first2=Julia|title=History of Law|url=http://books.google.com/?id=8Fo2AAAACAAJ|location=Athens|publisher=Ant. N. Sakkoulas Publishers|year=1997|isbn=960-232-594-1|chapter=Byzantine Law}} * {{Cite book|last=Watson|first=Bruce|title=Sieges: A Comparative Study|url=http://books.google.com/?id=cVet6ieBFv8C|year=1993|location=Westport|publisher=Praeger Publishers (Greenwood Publishing Group, Inc.)|isbn=0-275-94034-9|chapter=Jerusalem 1099}} * {{Cite book|last=Wickham|first=Chris|title=The Inheritance of Rome: A History of Europe from 400 to 1000|publisher=Viking|year=2009|isbn=0-670-02098-2|url=http://books.google.com/books?id=LKq_PQAACAAJ}} * {{Cite book|last=Vasiliev|first=Alexander Alexandrovich|title=History of the Byzantine Empire|year=1928–1935|location=Madison|publisher=The University of Wisconsin Press|url=http://www.intratext.com/X/ENG0832.HTM|isbn=0-299-80925-0}} [[Kategooria:Bütsants]] [[Kategooria:Türgi ajalugu]] c0idjru0bb4vhlbbwn6yt81dhtgan4x 0 393681 7212386 6921555 2026-08-11T18:02:16Z NOSSER 8097 7212386 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Maxima Eesti OÜ | logo = Maxima_logo.svg | tüüp = | börsil = | asutamisaeg = | lõpetatud = | asutaja = <!-- või | asutajad = --> | peakorter = | piirkond = | võtmeisikud = | valdkonnad = toidukaubandus, tarbekaubandus | tooted = | teenused = | käive = 481,79 mln eurot (2018) <ref name="dv04072019">[https://web.archive.org/web/20190704145309/https://www.dv.ee/novosti/2019/07/04/magaziny-grossja-nastupajut-na-pjatki-prism Магазины Гросся наступают на пятки Prisma], Деловые Ведомости, 04.07.2019.</ref> | tegevuskasum = 7,42 mln eurot (2018) <ref name="dv04072019"/> | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = www.maxima.ee | märkused = }} '''Maxima Eesti OÜ''' on Leedu ettevõtte [[Maxima Grupe UAB]] Eestis tegutsev [[tütarettevõte]]. Eestis on Maximal 84 kauplust (58 Maxima X, 21 supermarketit Maxima XX, 3 hüpermarketit Maxima XXX ja 2 Maxima Expressi)<ref name="vp30042020">[https://prospekt.ee/events/konveer_novostej/15039-maxima-o-vyjavlenii-covid-19-u-rabotnika-v-sillamjaje-u-nego-ne-bylo-simptomov-riska-dlja-pokupatelej-net-magazin-zakryt-ne-budet.html Maxima о выявлении COVID-19 у работника в Силламяэ: у него не было симптомов, риска для покупателей нет, магазин закрыт не будет], Viru Prospekt 30.04.2020 (vaadatud 30.04.2020).</ref> ning [[Barbora]] kaubamärgi all tegutsev veebipood.<ref name="maxima.ee">[https://web.archive.org/web/20150312085707/http://www.maxima.ee/meist/ajalugu/ Maxima koduleht. Ajalugu] (vaadatud 12.03.2015)</ref> Eestisse tuli Maxima [[2001]]. aastal, kasutades algul kaubamärki T-Market<ref name="maxima.ee"/>. Maxima Eesti turuosa toidu- ja esmatarbekaupade turul oli 2018. aastal 18,59%.<ref name="dv04072019"/> Maxima Eesti juhatuse esimees oli 2019. aasta jaanuarist [[Marko Põder]], 2019. aasta 16. juulist [[Edvinas Volkas]].<ref name="dv15072019">[https://www.dv.ee/novosti/2019/07/15/maxima-smenila-rukovoditelja Maxima сменила руководителя], Деловые ведомости, 15.07.2019 (vaadatud 22.07.2019).</ref> [[File:Priisle Maxima.jpg|pisi|[[Priisle]] [[Linnamäe tee]] Maxima XXX kauplus ]] 9. aprillist 2020 on Tallinnas asuvad hüpermarketid – Haabersti ja Linnamäe Maxima XXX kauplus – avatud ööpäev läbi.<ref>[https://www.kaubandus.ee/uudised/2020/04/09/maxima-kaks-kauplust-on-avatud-nuud-24-7 Maxima kaks kauplust on avatud nüüd 24/7] Kaubandus.ee, 09.04.2020.</ref> == Galerii == <gallery> File:Õismäe tee 46, Tallinn.jpg|[[Väike-Õismäe]] [[Õismäe tee]] 46 Maxima File:2024 Siili asum endine ABC-3.jpg|[[Siili]] A. H. Tammsaare tee 133 Maxima File:Tallinn ABC-7 - Maxima X.jpg|[[Kiili tänav]] 7 Maxima File:EU-EE-Tallinn-MUS-Vilde-Lehola-Maxima shop.JPG| [[Eduard Vilde tee|E. Vilde tee]] 75 Maxima File:Sääse Keskus (endine ABC 7).jpg|[[Sääse]] [[A. H. Tammsaare tee]] 94 Maxima File:Tallinn Vilde tee endine ABC-5.jpg|[[Eduard Vilde tee|E. Vilde tee]] 75/77 Maxima XX File:Angerja MAXIMA.JPG|Pelgulinna [[Kopli tänav]] 35B Maxima File:Pallasti Maxima.JPG|Majaka [[Pallasti tänav]] 18 Maxima File:Smuuli MAXIMA.JPG|[[Juhan Smuuli tee|J. Smuuli tee]] 9 Maxima XX File:Võidujooksu MAXIMA.JPG| [[Võidujooksu tänav|Võidujooksu]] Maxima File:ÜMERA KESKUS.JPG|[[Seli (Tallinn)]] [[Laagna tee]] 80 Maxima File:Laagri Maxima.20260716 114542.jpg|[[Laagri]] [[Veskitammi tänav|Veskitammi]] 3 Maxima File:Sõbra Maxima Tartus 2020. aastal.jpg|[[Tartu]] [[Karlova]] [[Sõbrakeskus]]e [[Võru tänav]] 55F Maxima XX File:Põltsamaa kesklinn, Maxima kauplus.JPG|[[Põltsamaa]] [[Kesk tänav (Põltsamaa)|Kesk]] 6 Maxima </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Maxima stores in Estonia}} *[http://www.maxima.ee/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Eesti kaubandusettevõtted]] jvybfbkuzh6cuhbdoj395dvj3x5c43u 0 398672 7212307 4713759 2026-08-11T13:50:59Z Andres 5 7212307 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2017}} [[Pilt:Xiaoyu & Yang.IMG 6015.JPG|pisi|[[Yu Xiaoyu]] ja Jin Yang (paremal) [[2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlustel]] [[Tondiraba jäähall]]is<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 4. märts 2015</small>]] '''Jin Yang''' (金杨, ''Jīn Yáng''; sündinud [[16. mai]]l 1994 [[Harbin]]is) on [[Hiina]] mees[[iluuisutaja]]. Oma partneri [[Yu Xiaoyu]]ga on ta tulnud paarissõidus juunioride iluuisutamise maailmameistriks kahel korral (2014 ja [[2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2015]]) ning võitnud [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud]]. {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Jin, Yang}} [[Kategooria:Hiina iluuisutajad]] 8ne3c8wt3h1k24bi20st4toliawlocm 0 402283 7212714 7176564 2026-08-12T10:56:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212714 wikitext text/x-wiki '''Imants Ziedonis''' ([[3. mai]] [[1933]] [[Ragaciems]] – [[27. veebruar]] [[2013]] [[Riia]]) oli läti kirjanik. Ta lõpetas [[1959]]. aastal [[Läti Ülikool|Läti Riikliku Ülikooli]] kaugõppes [[läti keel]]e ja kirjanduse erialal ning [[1964]]. aastal [[Moskva]]s Kõrgemad Kirjanduskursused.<ref>{{Netiviide |url=http://www.literature.lv/lv/dbase/autors.php?id=64 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-29 |arhiivimisaeg=2016-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160307142330/http://literature.lv/lv/dbase/autors.php?id=64 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[1968]]. aastast oli Imants Ziedonis kutseline kirjanik.<ref>http://www.ntz.lv/dazadi/muziba-aizgajis-dzejnieks-imants-ziedonis/</ref> [[1990]]. aastal valiti Ziedonis sõltumatu kandidaadina [[Läti Ülemnõukogu|Läti Ülemnõukokku]]. [[1991]]. aastal ta loobus saadikumandaadist. Aastatel [[1987]]–[[1993]] oli ta üks [[Läti Kultuurifond]]i asutajaid ja selle esimene esimees. [[1998]]–[[2000]] oli ta [[Läti Instituut|Läti Instituudi]] juhataja.<ref>{{Netiviide |url=https://nekropole.info/lv/Imants-Ziedonis |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-11 |arhiivimisaeg=2016-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160610070702/https://nekropole.info/lv/Imants-Ziedonis |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1997]]. aasta luulekogus "Läti luuleantaloogia" ilmus tema luulet [[Ain Kaalep]]i tõlkes. ==Tunnustus== *[[1995]] – [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe ordeni]] kavaler *[[2011]] – [[Astrid Lindgreni mälestusauhind|Astrid Lindgreni mälestusauhinna]] nominent ==Eesti keeles ilmunud== *"Minu Kuramaa" ([[Eesti Raamat]] [[1977]]; [[läti keel]]est tõlkinud [[Ita Saks]]) *"Värvilised muinasjutud" (Eesti Raamat [[1978]]; läti keelest tõlkinud [[Valli Helde]]) *"Epifaaniad" ([[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] [[1979]]; läti keelest tõlkinud Ita Saks) *"Karumõmmide muinasjutt" (Eesti Raamat 1985; läti keelest tõlkinud Valli Helde) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Nora Ikstena]], "Nenoteiktā bija" (2006; "Määramatu minevik") *[[Ruta Karma]], [http://www.looming.ee/2013/06/imants-ziedonise-malestuseks/ Imants Ziedonise mälestuseks], Looming, juuni 2013 {{JÄRJESTA:Ziedonis, Imants}} [[Kategooria:Läti kirjanikud]] [[Kategooria:Läti luuletajad]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2013]] ts4nb3ur98h1a6njbm4sw5p0ieymnp4 0 409188 7212417 6669897 2026-08-11T19:31:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212417 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Felix Reda, Januar 2022 (1).jpg|pisi|Felix Reda, 2022]] [[Pilt:14-07-01-Julia-Reda-by-RalfR-02.jpg|pisi|Julia Reda, 2014]] '''Felix Reda''' (varem '''Julia Reda'''; sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1986]] [[Bonn]]is [[Saksamaa]]l) on [[Saksamaa]] teadlane ja poliitik. Ta oli aastatel 2014–2019 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, muu hulgas ka [[Euroopa Rohelised ja Euroopa Vabaliit|Euroopa Roheliste ja Euroopa Vabaliidu]] fraktsiooni asepresident.<ref>{{cite web|url=http://www.greens-efa.eu/members/29-bureau.html|title=Bureau|publisher=Greens/EFA group|accessdate=22.07.2014|archive-date=23.05.2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130523144053/http://www.greens-efa.eu/members/29-bureau.html|url-status=dead}}</ref> Aastatel 2002–2009 oli ta [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige ja aastatel 2009–2019 [[Saksamaa Piraadipartei]] liige. Ta on ka poliitilise ühenduse [[Euroopa Noored Piraadid]] (Young Pirates of Europe) president.<ref name="biography">{{cite web|url=https://www.piratenpartei.de/grenzenlos-europa/eu-kandidaten-2014/julia-reda/|title=Julia Reda|publisher=PiratenPartei|accessdate=29.05.2014}}</ref> == Euroopa Parlamendi liikmena == 2015. aastal esitas ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] õiguskomisjonile soovitused<ref name="julla">[http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+COMPARL+PE-546.580+02+DOC+PDF+V0//ET&language=ET Julia Reda. Raporti projekt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ rakendamise kohta]</ref> [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikide [[autoriõigus|autorikaits]]e õigusaktide ühtlustamiseks ja uuendamiseks. Komisjonis hääletati raportisse, mis varem toetas [[panoraamivabadus]]e laiendamist, [[Jean-Marie Cavada]] algatusel sellele vastupidine, ärilist panoraamivabadust keelav ja mitteärilist panoraamivabadust tauniv parandus.<ref>[https://juliareda.eu/2015/06/fop-under-threat/ FoP under threat] Julia Reda, vaadatud 23.06.2015</ref><ref>[https://juliareda.eu/2015/06/panoraamivabadus-on-ohus/ Panoraamivabadus on ohus] Julia Reda blogipostitus, 22. juuni 2015 (eestikeelne tõlge [[Eva Lepik]])</ref><ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Wikipedia_Signpost/2015-06-17/In_focus Three weeks to save freedom of panorama in Europe], Wikipedia Signpost 17. juuni 2015</ref><ref>[https://wikimedia.ee/kolm-nadalat-panoraamivabaduse-paastmiseks-euroopas/ Kolm nädalat panoraamivabaduse päästmiseks Euroopas] Wikimedia Eesti blogi, 25. juuni 2015 - Signposti artikli tõlge Joonas Loidelt</ref> 2019. aastast töötab Felix Reda [[Harvard Law School]]i juures tegutsevas uurimisasutuses [[Berkman Klein Center for Internet & Society]]. ==Isiklikku== 26. jaanuaril 2022 teatas Reda, et ta on transsooline ja kasutab edaspidi eesnime Felix.<ref name=":0">{{cite web|last=Löffler|first=Juliane|date=26 January 2022|title=Exklusiv: Ehemaliger EU-Abgeordneter Felix Reda outet sich als trans|trans-title=Exclusive: former member of the EU Parliament Felix Reda comes out as trans|url=https://www.buzzfeed.de/recherchen/exklusiv-der-ehemalige-eu-abgeordnete-und-digitalexperte-felix-reda-senficon-outet-sich-als-trans-zr-91261007.html|website=Buzzfeed|language=de|access-date=2023-08-28|archive-date=2022-01-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20220126180510/https://www.buzzfeed.de/recherchen/exklusiv-der-ehemalige-eu-abgeordnete-und-digitalexperte-felix-reda-senficon-outet-sich-als-trans-zr-91261007.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=https://twitter.com/Senficon/status/1486293287938015235|type=tweet|title=Hello world!|last=Reda|first=Felix}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://juliareda.eu/ Julia Reda koduleht] * [https://juliareda.eu/2015/06/panoraamivabadus-on-ohus/ Panoraamivabadus on ohus] Julia Reda blogipostitus, 22. juuni 2015 ([[Eva Lepik|Eva Lepiku]] tõlge) * [http://feministeerium.ee/3-kiiret-kusimust-europarlamentaar-ja-piraadiparteilane-julia-reda/ 3 kiiret küsimust: europarlamentäär ja piraadiparteilane Julia Reda] Feministeerium, 6. aprill 2016 * Kaarel Kressa. [https://epl.delfi.ee/artikkel/74157605/saksa-piraadipartei-liige-infovabaduse-piiramine-on-viimane-asi-mida-praegu-vajame? Saksa Piraadipartei liige: infovabaduse piiramine on viimane asi, mida praegu vajame] EPL, 7. aprill 2016 * [https://www.here-she-is.com/julia-reda Intervjuu Sarah Wagnerile], Here She Is, 4. märts 2018 (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Reda, Felix}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] enbpn9yrzhrq1va96blcrodsa501ax8 0 412126 7212497 6554046 2026-08-12T00:45:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212497 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{Telekanal | nimi = Go3 Films | logo = Go3 Films Logo 2023.svg | alustas = 2008. aastal | omanik = [[AS TV Play Baltics]] | formaat = [[16:9]] ([[576i]], [[SDTV]]) | loosung = | riik = | leviala = {{pisiLipp|Eesti}} {{pisiLipp|Läti}} {{pisiLipp|Leedu}} | turuosa = | võtmeisikud = | peakorter = | tütarkanalid = | koduleht = }} '''Go3 Films''' (endise nimega TV3 Film, TV1000 Premium) on [[AS TV Play Baltics]]i oma filmikanal, mis näitab ööpäev läbi Hollywoodi kassahitte. Kanal on Eestis nähtav originaalkeeles, eesti- või venekeelsete subtiitritega ja reklaamivaba. Filmivalikus on värsked komöödiad, draamad, romantilised filmid, põnevus-, seiklus- ja märulifilmid ning ulme- ja õudusfilmid. Kanalil esilinastub igal aastal enam kui 100 filmi, Go3 Films kanalit näeb satelliit- või kaabeltelevisioonioperaatorite vahendusel. == Vaata ka == * [[Go3 Sport 1]] ==Viited== {{viited}} [https://www.home3.ee/tv3-grupp-ja-the-walt-disney-company-nordic-and-baltic-alustasid-koostood/ TV3 Grupp ja The Walt Disney Company Nordic and Baltic alustasid koostööd]<ref>{{Netiviide|url=https://www.home3.ee/tv3-grupp-ja-the-walt-disney-company-nordic-and-baltic-alustasid-koostood/|pealkiri=TV3 Grupp ja The Walt Disney Company Nordic and Baltic alustasid koostööd|väljaanne=Home3.ee|aeg=17.12.2020|vaadatud=2.12.2021|arhiivimisaeg=2.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211202125705/https://www.home3.ee/tv3-grupp-ja-the-walt-disney-company-nordic-and-baltic-alustasid-koostood/|url-olek=ei tööta}}</ref> Discovery Inc. ja TV3 Grupp teatavad discovery+ käivitamisest Baltikumis<ref>{{Netiviide|url=https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2021/05/20/discovery-inc-ja-tv3-grupp-teatavad-discovery-kaivitamisest-baltikumis|pealkiri=Discovery Inc. ja TV3 Grupp teatavad discovery+ käivitamisest Baltikumis|väljaanne=Uudised.ee|aeg=20.05.2021|vaadatud=2.12.2021|arhiivimisaeg=2.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211202130240/https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2021/05/20/discovery-inc-ja-tv3-grupp-teatavad-discovery-kaivitamisest-baltikumis|url-olek=ei tööta}}</ref> == Välislingid == *[https://www.home3.ee/teemakanalid/filmikanalid/ TV3 film koduleht] (eesti keeles) [[Kategooria:Telekanalid]] bzjysj6rsf4m2iqrcqw8mne0zhibcsm 0 412167 7212498 7171611 2026-08-12T00:47:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212498 wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Go3 Sport | logo = Go3 Sport.svg | alustas = 7. jaanuaril 2009 | omanik = TV3 Group | formaat = 16:9 | loosung = | riik = Inglismaa | leviala = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] | turuosa = | võtmeisikud = Kalev Kruus (Eestis) | peakorter = | tütarkanalid = | koduleht = }} '''Go3 Sport''' (varem ''TV3 Sport'', ''TVPlay Sports'' ja ''Viasat Sport Baltic'') on televisiooniettevõtte [[AS TV Play Baltics]] spordikanalid, mida edastatakse Baltimaades. Kanal loodi 2009. aastal nime all Viasat Sport Baltic. See oli ainuke spordikanal Eestis, mille rahvusvaheliste võistluste ülekandeid kommenteerisid Eesti spordikommentaatorid. Kanal edastas 2015. aastal üle 2600 tunni otseülekandeid aastas. 2018. aastal lisandus uus HD-pildikvaliteediga spordikanal TV3 Sport 2, mis lisas eetrisse ligi 1500 spordiüritust aastas ehk üle 3000 spordi otseülekande. Kahe kanali peale kokku näidati üle 6000 tunni tippspordi otseülekandeid aastas. 2021. aastal lisati valikusse uus kanal TV3 Sport Open.<ref>{{Netiviide |url=https://uudised.tv3.ee/go3/uudis/2021/02/17/tv3-grupp-kaivitab-uue-telekanali-tv3-sport-open/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-08-09 |arhiivimisaeg=2023-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230810232219/https://uudised.tv3.ee/go3/uudis/2021/02/17/tv3-grupp-kaivitab-uue-telekanali-tv3-sport-open/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti televaatajale on kanalid saadaval nii satelliittelevisiooni ('''Home3''') kui ka kaabeltelevisiooni pakkujate vahendusel. Samuti voogedastusteenuse '''Go3.tv''' kaudu. Valikus on neli spordikanalit Go3 Sport 1, Go3 Sport 2, Go3 Sport 3 ja Go3 Sport Open. == Otseülekannete näitamisõigused== '''Jalgpall''' <ref>https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/euroopa-parim-jalgpall-nuud-tv3-sport-kanalites/</ref> * [[La Liga]] * [[Serie A]] * [[Ligue 1]] * [[Eredivisie]] * [[Scottish Premiership|Šotimaa kõrgliiga]] * [[Jupiler Pro League|Belgia kõrgliiga]] '''Korvpall''' * [[Euroliiga]] * [[NBA]] * [[Liga ACB]] * [[LKL]] * [[EuroCup]] * [[Korvpalli Meistrite Liiga]] * [[Korvpalli maailmameistrivõistlused]] * [[NCAA]] '''Motosport''' * [[Autoralli MM]] * Motokross – MXGP *Ringrajasõit – MotoGP * [[Speedway Grand Prix]] *Formula E '''Kergejõustik''' * Teemantliiga '''Jäähoki''' * [[Jäähoki maailmameistrivõistlused]] * [[National League (Šveits)|Šveitsi kõrgliiga]] * [[NHL]] (National Hockey League) '''Lisaks''' * [[Käsipalli maailmameistrivõistlused]] * [[MMA]] – [[UFC]] * [[Pokker]] * [[Poks]] – World Boxing Super Series * Talisport – teatud võistlused * Tennis – teatud ATP turniirid * Tõstesport – [[Tõstmise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] * Golf * Kalapüük == Spordikommentaatorid== * [[Kalev Kruus]] (jalgpall, korvpall, autoralli) * [[Toomas Vara]] (jalgpall) * [[Rauno Pehka]] (korvpall) * [[Tarmo Paju]] (korvpall) * [[Marek Lindmaa]] (poks) * Indrek Linde (jäähoki) * Taavi Pailk (jalgpall) * Vallot Pukk (jäähoki) * [[Janno Kivisild]] (jalgpall) * [[Marko Kristal]] (jalgpall) * [[Dannar Leitmaa]] (jalgpall) * Indrek Petersoo (jalgpall) * Kristjan Jaak Kangur (jalgpall) * Michel Lehtmets (tennis) * [[Ainar Karlson]] (poks) * Kaido Kadak (jäähoki) * [[Villem Hendrik Koitmaa]] (jäähoki) * [[Kaupo Arro]] (poks) * Margus Uba (tennis) * Jaan Lorens (korvpall, ragbi) * Rannus Ervin (motoringrada) * Märt Elbre (motoringrada, vormel 1) * Kaspar Kotter (jalgpall) * Kermo Nava (jalgpall) * Andre Lepson (jalgpall) *[[Tarmo Kink]] (jalgpall) *[[Gert Kams]] (jalgpall) == Vaata ka == *[[TV3 Film]] == Logod == <gallery> Fail:TVPlay Sports Logo 2018.svg|2018-2019 Fail:TV3 Sport Logo 2019.svg|2019-2023 Fail:Go3 Sport.svg|2023-praegu </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.home3.ee/teemakanalid/spordikanalid/ TV3 Sport koduleht] (eesti keeles) [[Kategooria:Telekanalid]] 7us8n7wbxbclj3opfgycsjvdvzo4i4t 1 412937 7212732 4275502 2026-08-12T11:46:53Z Andres 5 7212732 wikitext text/x-wiki kirjanduses on leida ka märksõna [[Pada kalmistu]], mida siin artiklis on mainitud. V-o see märksõna esialgu suunata siia--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. august 2015, kell 16:19 (EEST) :kalmistut on rohkem nimetatud kui [[Pada kivikalme]]. Tegin siiski eraldi artikli, sest seda on muu hulgas ka eraldi uuritud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. september 2015, kell 15:26 (EEST) Mis vahekord on sellel [[Pada I asula]]ga? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2026, kell 14:46 (EEST) k35ikln3jv4wgbpofsmtnmmu5k7fv1e 0 412975 7212722 7208785 2026-08-12T11:33:34Z Avjoska 1538 /* Lin */ 7212722 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Li)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Li". ==Li== *[[Li Bo]], hiina luuletaja (701–762) *[[Jet Li]], hiina ''wushu''-sportlane ja filminäitleja (1963–) *[[Li Keqiang]], Hiina poliitik (1955–2023) *[[Li Na]], hiina naistennisist (1982–) *[[Li Nan]], hiina korvpallur (1976–) *[[Li Qiang]], Hiina poliitik (1959–) *[[Li Shangfu]], Hiina aerokosmoseinsener ja endine sõjaväelane (1958–) *[[Li Zongren]], hiina väejuht (1890–1969) *[[Li Xuezhi]], hiina laskesuusataja (1991–) *[[Li Xueyao]], hiina naissuusahüppaja (1995–) ==Lia== *[[Pärt Lias]], eesti kirjandusteadlane (1940–2006) *[[Ruth Lias]], eesti füüsik ja tõlkija (1926–2023) ==Lib== *[[Willard Libby]], Ameerika Ühendriikide keemik (1908–1980) *[[Juhan Libe]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1904–1947) *[[Taavi Libe]], eesti raadioajakirjanik (1988–) *[[Martin Libene]], eesti näitleja (1899–1919) *[[Zbigniew Libera]], poola kunstnik (1959–) *[[Bogusław Liberadzki]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1948–) *[[Liberius]], paavst (4. sajand) *[[Konrad Libicki]], Poola diplomaat (1891–1980) *[[Inese Lībiņa-Egnere]], Läti poliitik ja jurist (1977–) *[[Ago Liblik]], eesti ettevõtja (1967–2016) *[[Ester Liblik]], eesti muusikapedagoog (1957–) *[[Prits Liblik]], eesti ettevõtja (1944–2012) *[[Raino Liblik]], eesti koolijuht (1977–) *[[Taavi Liblik]], eesti mereteadlane (1981–) *[[Tullio Liblik]], eesti ärimees (1964–) ==Lic== *[[Lilija Līce]], läti skulptor (1913–1991) *[[Georg Christoph Lichtenberg]], saksa kirjanik, filosoof ja füüsik (1742–1799) *[[Eva Lichtenberger]], Austria poliitik (1954–) *[[Roy Lichtenstein]], USA popkunstnik (1923–1997) *[[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja (1970–) *[[Robert Lichton]], Rootsi sõjaväelane (1631–1692) *[[Stephan Lichtsteiner]], Šveitsi jalgpallur (1984–) *[[Licinius]] *[[Arnis Līcītis]], läti näitleja (1946–2022) *[[Kamila Lićwinko]], poola kergejõustiklane (1986–) ==Lid== *[[Jimmy Lidberg]], rootsi maadleja (1982–) *[[Alice Liddell]], [[Lewis Carroll]]i muusa ("Alice") (1852–1934) *[[Martin Lidegaard]], Taani poliitik (1966–) *[[Sven Lidman]], rootsi vaimulik ja uurimisreisija (1784–1845) *[[David Lidov]], Kanada muusikateadlane ja semiootik (1941–) *[[Nicklas Lidström]], endine Rootsi jäähokimängija (1970–) ==Lie== *[[Aylar Lie]], iraani-norra modell, laulja ja endine pornonäitleja (1984–) *[[Jonas Lie]], norra kirjanik (1833–1908) *[[Trygve Halvdan Lie]], Norra poliitik (1896–1968) *[[Stella Liebeck]], USA hageja (1912–2004) *[[Burchard Lieberg]], vaimulik Eestis ja Saksamaal (1914–2003) *[[Endel Lieberg]], eesti põllumajandustegelane (1927–2011) *[[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu klassikaline filoloog (1929–2016) *[[Herbert Konstantin Johannes Lieberg]], baltisaksa rahvusest Eesti luteri vaimulik (1891–1949) *[[Avigdor Lieberman]], Iisraeli poliitik (1958–) *[[Joe Lieberman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1942–2024) *[[Philip Lieberman]], USA keeleteadlane (1934–2022) *[[Max Liebermann]], Saksamaa kunstnik (1847–1935) *[[Ervin Liebert]], eesti kirimaletaja, tõstja, tõste- ja maletreener (1939–2026) *[[André Liebich]], poola sõjaajaloolane, sõjaväelane (1893–1958) *[[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik (1963–) *[[Karl Liebknecht]], Saksamaa poliitik (1871–1919) *[[Sophie Liebknecht]], vene päritolu saksa sotsialist, feminist ja kunstiajaloolane (1884–1964) *[[Jens Lieblein]], norra egüptoloog (1827–1911) * [[Abe Liebman]], Eesti ajaloolane (1914–1990) *[[Rakel Liehu]], soome kirjanik (1939–) *[[Uldis Lieldidžs]], läti näitleja (1933–2019) *[[Jens Lien]], norra filmirežissöör (1967–) *[[Andris Liepa]], Venemaa balletilavastaja ja endine balletitantsija (1962–) *[[Ilze Liepa]], läti juurtega Venemaa balletitantsija ja näitleja (1963–) *[[Māris Liepa]], läti ja Nõukogude Liidu balletitantsija (1936–1989) *[[Anita Liepiņa]], läti käija, maratonijooksja ja rogainija (1967–) *[[Ieva Liepiņa]], läti maalikunstnik (1967–) *[[Līga Liepiņa]], läti näitleja (1946–) *[[Harijs Liepiņš]], läti näitleja (1927–1998) *[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1942) *[[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (1943–2022) *[[Hugo Karl Liepmann]], juudi päritolu Saksamaa neuroloog ja psühhiaater (1863–1925) *[[Augusts Lietavietis]], läti päritolu Nõukogude Liidu tervishoiuteadlane ja alpinist (1893–1984) *[[Dominic Lieven]], Briti ajaloolane (1952–) *[[Wilhelm Heinrich von Lieven]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1800–1880) ==Lif== *[[Serge Lifar]], Prantsusmaa ballettmeister (1905–1986) *[[Jevgeni Lifšits]], vene füüsik (1915–1985) ==Lig== *[[Jegor Ligatšov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (1920–2021) *[[Taavo Lige]], eesti vaimulik *[[Timo Lige]] *[[Madis Ligema]], eesti filmirežissöör (1986–) *[[György Ligeti]], juudi helilooja (1923–2006) *[[Ted Ligety]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Gordon Lightfoot]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (1938–2023) *[[James Lighthill]], Suurbritannia rakendusmatemaatik (1924–1998) *[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane (1928–1990) *[[Jürgen Ligi]], eesti poliitik (1959–) *[[Katre Ligi]], eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja (1953–) *[[Priit Ligi]], eesti arheoloog (1958–1994) *[[Viive Ligi]], eesti jurist ja kohtunik (1956–) *[[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht (1977–) *[[Valentine Ligny]], Prantsusmaa ülipikaealine (1906–) *[[Alfonso Liguori]], itaalia katoliku piiskop, filosoof, teoloog, kirjanik ja helilooja (1696–1787) *[[Janno Ligur]], eesti rallikrossisõitja (1996–) ==Lih== *[[Viljar Liht]], eesti baptistlik pastor (1964–) ==Lii== *[[Roode Liias]], eesti majandusteadlane (1953–) *[[Kati Liibak]], eesti jalgpallur (1983–) *[[Tõnis Liibek]], eesti ajaloolane (1976–) *[[Silvia Liiberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik (1933–2008) *[[Eduard Liibus]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Kaarel Liidak]], Eesti poliitik (1889–1945) *[[Helene Liidemaa]], eesti füüsik (1899–1996) *[[Nikolai Liidemann]], Eesti sõjaväelane, politseinik ja kommunistlik poliitik (1895–1973) *[[Georg Liidja]], eesti füüsik (1933–2017) *[[Kristlyn Liier]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1996–) *[[Karl Liigand]], eesti näitleja (1918–1997) *[[Oskar Liigand]], eesti näitleja (1911–1995) *[[Oskar Karl Johann Liigand]], eesti põllumees, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1874–1940) *[[Ellen Liiger]], eesti näitleja (1918–1987) *[[Mare Liiger]], eesti kiirabiarst (1957–) *[[Ants Liigus]], eesti fotograaf (1962–) *[[Elmar Liik]], eesti agronoom (1895–1975) *[[Jörgen Liik]], eesti näitleja (1990–2025) *[[Kadi Liik]], eesti psühholoog (1961–) *[[Kadri Liik]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Kallistrat Liik]], eesti mikrobioloog (1908–1974) *[[Marianna Liik]], eesti helilooja (1992–) *[[Olev Liik]], eesti energeetikateadlane (1957–2005) *[[Oskar Liik]], Eesti arst ja sõjaväelane (1886–1938) *[[Herman Liikane]], Eesti sõjaväelane (1891–1983) *[[Erkki Liikanen]], Soome poliitik, diplomaat ja rahandustegelane (1950–) *[[Allan Liim]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1929–2017) *[[Jüri Liim]], eesti uuriv ajakirjanik, endine poliitik ja sportlane (1940–) *[[Kaarel Liimand]], eesti maalikunstnik (1906–1941) *[[Mirjam Liimask]], eesti tõkkejooksja (1983–) *[[Airi Liimets]], eesti kasvatusteadlane ja muusikasemiootik (1959–2022) *[[Ants Liimets]], eesti munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Eva-Maria Liimets]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Heino Liimets]], eesti kasvatusteadlane (1928–1989) *[[Tiina Liimets]], eesti astronoom (1982–) *[[Eda Liin]], eesti kunstiteadlane (1930–2012) *[[Enel Liin]], eesti omavalitsustegelane (1974–) *[[Vahur-Peeter Liin]], eesti jurist (1983–) *[[Keijo Liinamaa]], Soome ühiskonnategelane ja sõltumatu poliitik (1929–1980) *[[Gerli Liinamäe]], eesti iluuisutaja (1995–) *[[Andres Liinat]], eesti tippjuht ja korvpallitegelane (1962–) *[[Jaan Liinat]], eesti muusik ja helilooja (1977–) *[[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik (1985–) *[[Maili Liinev]], eesti eripedagoog (1980–) *[[Veiko Liis]], eesti disainer (1980–) *[[Matti Liiske]], eesti tehnikateadlane (1939–2017) *[[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik ja ajakirjanik (1889–1941) *[[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist (1983–) *[[Sander Alex Liit]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Elmar Liitmaa]], eesti muusik (1970–) *[[Lea Liitmaa]], eesti laulja (1974–2021) *[[Paul Liitoja]], Eesti sõjaväelane (1917–2004) *[[Aarne Liiv]], eesti bioloog-ihtüoloog (1950–) *[[Aivo Liiv]], endine eesti ujuja (1966–) *[[Aivi Liiv-Kulla]], endine eesti ujuja (1966–) *[[Anti Liiv]], Eesti psühhiaater ja poliitik (1946–2025) *[[Diana Liiv]], eesti pianist (1977–) *[[Ellen Liiv]], eesti kirjanik (1921–1995) *[[Elo Liiv]], eesti skulptor (1971–) *[[Emma Liiv]], eesti kirjanik (1903–1941) *[[Ferdinand Liiv]], eesti kunstnik (1912–1948) *[[Georg Liiv]], eesti keeleteadlane (1933–1982) *[[Heino Liiv]], eesti inglise filoloog (1930–2021) *[[Innar Liiv]], eesti informaatik (1982–) *[[Jakob Liiv]], eesti kirjanik (1859–1938) *[[Joosep Liiv]], eesti vaimulik (1870–1957) *[[Juhan Liiv]], eesti kirjanik (1864–1913) *[[Jüri Liiv]], eesti materjaliteadlane, keemik ja leiutaja (1964–) *[[Lauri Liiv]], eesti laulja (1977–) *[[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja (1996–) *[[Monika-Evelin Liiv]], eesti laulja (1979–) *[[Otto Liiv]], eesti ajaloolane (1905–1942) *[[Peeter Liiv]], eesti publitsist, lektor, ajakirjanik ja alternatiivsete liikumiste aktivist (1953–) *[[Roland Liiv]], eesti ooperilaulja (tenor) (1971–) *[[Rolf Liiv]], eesti kirjanduskriitik ja luuletaja (1979–) *[[Ruut Liiv]], eesti õpetaja (1908–1992) *[[Suliko Liiv]], eesti keeleteadlane (1953–) *[[Toomas Liiv]], eesti luuletaja ja kirjanduskriitik (1946–2009) *[[Toomas H. Liiv]], eesti ajakirjanik *[[Tähe-Lee Liiv]], eesti pianist (2003–) *[[Uno Liiv]], eesti tehnikateadlane ja jooksja (1930–2015) *[[Urmas Liiv]], eesti teleajakirjanik ja meediakonsultant (1970–) *[[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmirežissöör (1964–) *[[Valeri Liiv]], Eesti NSV riigitegelane ja treial (1938–2019) *[[Vello Liiv]], eesti disainer, mükoloog ja loodusfotograaf (1940–) *[[Vergine Liiv-Hillep]], eesti päritolu Belgia maalikunstnik (1922–2015) *[[Johan Liiva]], rootsi laulja (1970–) *[[Kaido Liiva]], eesti ajakirjanik, näitekirjanik ja följetonist (1937–2011) *[[Kalju Liiva]], eesti maadleja (1941–) *[[Kristi Liiva]], eesti suhtekorraldaja (1971–) *[[Lembit Liiva]], eesti jurist (1929–2017) *[[Margus Liiva]], Eesti poliitik (1988–) *[[Riho Liiva]], eesti maletaja (1975–) *[[Siiri Liiva]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Silvi Liiva]], eesti graafik (1941–2023) *[[Anu Liivak]], eesti kunstiajaloolane ja kriitik (1953–2016) *[[Eva Liivak]], eesti alpinist (1980–2008) *[[Frank Liivak]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Harry Liivak]], eesti päritolu rakenduskunstnik, karikaturist ja dekoraator (1920–1995) *[[Jaanus Liivak]], eesti korvpallur ja treener (1973–) *[[Jüri-Rajur Liivak]], eesti põllumees (1912–2000) *[[Kadri Liivak]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Karl Liivak]], eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane (1874–1941) *[[Lembit Liivak]], eesti hispanist *[[Maria Lee Liivak]], eesti luuletaja ja näitleja (1984–) *[[Merle Liivak]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Nette Liivak]], eesti tekstiilikunstnik (1916–1993) *[[Paul Liivak]], eesti graafik (1900–1942) *[[Paul Liivak (loomaarst)|Paul Liivak]], eesti loomaarst (1902–1969) *[[Peeter Liivak]], Eesti sõjaväelane (1892–1958) *[[Sander Liivak]], eesti tõlkija (1972–) *[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1941–2017) *[[Toomas Liivak]], eesti korvpallur (1970–) *[[Viktor Liivak]], Eesti sõjaväelane (1890–1949) *[[Urmas Liivamaa]], endine eesti jalgpallur (1968–) *[[Maire Liivamets]], eesti kirjandusloolane, kriitik ja bibliograaf (1950–) *[[Elvis Liivamägi]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kalle Liivamägi]], eesti ujuja ja treener (1960–) *[[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane (1986–) *[[Linnar Liivamägi]], eesti jurist (1964–) *[[Martin Liivamägi]], eesti ujuja (1988–) *[[Toomas Liivamägi]], eesti koolijuht, riigiametnik ja kirjandustegelane (1959–) *[[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht ja õpetaja (1955–2019) *[[Virve Liivanõmm]], eesti ajakirjanik (1943–2017) *[[Jüri Liivas]], Eesti poliitik (1889–1938) *[[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1982–) *[[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik (1928–2025) *[[Ilmo Liive]], eesti arhitekt (1936–2013) *[[Sandor Liive]], eesti tippjuht (1970–) *[[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (1954–2026) *[[Salme Liiver]], eesti arhitekt (1909–1995) *[[Ardi Liives]], eesti kirjanik (1929–1992) *[[Eero Liives]], eesti helilooja ja viiuldaja (1892–1978) *[[Efim Liivik]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Ero Liivik]], publitsist ja õppejõud (1971–) *[[Olev Liivik]], Eesti ajaloolane (1975–) *[[Siim Liivik]], eesti päritolu Soome jäähokimängija (1988–) *[[Meelis Liivlaid]], eesti jurist ja merekirjanik (1976–) *[[Rain Liivoja]], Eesti ja Austraalia õigusteadlane (1980–) *[[Karla Liivola]], Eesti sõjaväelane (1889–1982) *[[Harry Liivrand]], eesti kunstiteadlane (1961–) ==Lik== *[[Rosa Liksom]], soome kirjanik ja maalikunstnik (1958–) *[[Aivo Liksor]], eesti sportlane (1958–2018) *[[Robin Liksor]], eesti parasportlane (1999–) *[[Maksim Liksutov]], vene ärimees (1976–) ==Lil== *[[Lil' Cease]], USA räppar (1978–) *[[Lil Peep]], USA räppar, laulja ja laulukirjutaja (1996–2017) *[[Lil Wayne]], USA räppar (1982–) *[[Aleksander Lilender]], eesti poksija (1901–1983) *[[Liina-Grete Lilender]], eesti iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1979–) *[[printsess Lilian]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1915–2013) *[[Juhan Lilienbach]], eesti kirjanik (1870–1928) *[[Georg Woldemar von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1772–1853) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]], baltisaksa kirjanik (1716–1785) *[[Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1790–1875) *[[Otto Gustav von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1805–1895) *[[Andor Lilienthal]], Ungari ja Nõukogude Liidu maletaja (1911–2010) *[[Otto Lilienthal]], saksa purilendur (1848–1896) *[[Ottomar Lilienthal]], Eesti kohtunik (1882–1936) *[[Liliuokalani]], Hawaii kuninganna (1838–1917) *[[Aloysius Lilius]], itaalia arst, astronoom, filosoof ja kronoloog (umbes 1510 – 1576) *[[Carl-Gustaf Lilius]], Soome kunstnik ja publitsist (1928–1998) *[[Johan Lilius]] (1724–1803) *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]], Islandi poliitik (1973–) *[[Esa Lilja]], soome muusikateadlane ja helilooja (1973–) *[[Jakob Lilja]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Merle Lilje]], eesti laulja (1957–) *[[Peeter Lilje]], eesti dirigent (1950–1993) *[[Riho Lilje]], eesti kitarrist ja muusikapedagoog (1953–) *[[Bruno Liljefors]], rootsi maalikunstnik (1860–1939) *[[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija (1999–) *[[Ado Lill]], eesti maalikunstnik ja graafik (1932–2018) *[[Agnes Lill]], eesti purjetaja (1984–) *[[Anne Lill]], eesti klassikaline filoloog (1946–) *[[Annika Lill]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1946–) *[[Arvo Lill]], eesti korvpallur (1947–) *[[Harri Lill]], eesti curlingumängija (1991–) *[[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1982–) *[[Heino Lill]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1944–) *[[Hellar Lill]], eesti riigiametnik ja sõjaajaloolane (1973–) *[[Iren Lill]], eesti klavessiinimängija (1971–) *[[Irene Lill]], eesti tehnikateadlane (1958–) *[[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik (1953–2019) *[[Johann Lill]], Eesti tõlkija, jutu-, näite- ja ajakirjanik (1854–1914) *[[Julius Lill]], eesti poliitik (1878–1951) *[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja (1978–) *[[Jüri Lill]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1941–2001) *[[Mari Lill]], eesti näitleja (1945–) *[[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja (1983–) *[[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja ja muusikaajakirjanik (1975–) *[[Paul Lill]], Eesti sõjaväelane (1882–1942) *[[Pille Lill]], eesti laulja (sopran) (1962–) *[[Siim Lill]], eesti luuletaja ja etenduskunstnik *[[Eduard Lillak]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Tiina Lillak]], soome odaviskaja (1961–) *[[Ülle Lillak]], eesti fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist (1960–2003) *[[August Lillakas]], eesti kommunist (1894–1924) *[[Damian Lillard]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Eva Lille]], soome estofiil, Soome-Eesti kultuurisidemete arendaja ja tõlkija (1941–) *[[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1977–) *[[Mari-Liis Lille]], eesti mänguasjadisainer, kaubamärgi lilleliis looja ja käsitööraamatute autor (1980–) *[[Ülo Lille]], eesti keemik (1931–2023) *[[Paul Lilleleht]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Emil Lilleberg]], norra jäähokimängija (2001–) *[[Raido Lilleberg]], eesti muusik (1979–) *[[Lars Christian Lilleholt]], Taani poliitik (1965–) *[[Tõnu Lillelaid]], eesti rogainija (1980–) *[[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1939–2026) *[[Alfred Lillemaa]], eesti mullateadlane (1897–1965) *[[Enn Lillemets]], eesti kirjanik (1958–) *[[Marica Lillemets]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja (1997–) *[[Indrek Lillemägi]], eesti haridustegelane (1989–) *[[Johannes Lillenurm]], eesti metsavend (1908–1980) *[[Ago Lilleorg]], Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop (1969–) *[[Ilmar Lilleorg]], eesti loogik ja pedagoog (1934–2019) *[[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja (1941–2021) *[[Ain Lillepalu]], Eesti riigiametnik (1957–) *[[Pille-Riin Lillepalu-Tubli]], Eesti teatritöötaja ja omavalitsuspoliitik (1990–) *[[Andrus Lillepea]], eesti trummar ja muusikapedagoog (1975–) *[[Ervin Lillepea]], eesti muusik ja laulja (1957–) *[[Jaanus Lillepuu]], endine eesti võrkpallur (1963–) *[[Kalju Lillepuu]], kirjandusõpetaja, kirjandusloolane, esperantist (1935–2020) *[[Liisa Lilleste]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Aivar Lillevere]], eesti jalgpallitreener (1962–) *[[Peeter Lilleväli]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1965–) *[[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (1960–2024) *[[Axel Lillie]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1603–1662) *[[Matt Lillipuu]], eesti vaimulik (1884–1966) *[[Rein Lillmaa]], eesti teleoperaator (1941–2019) *[[Tonmi Lillman]], Soome muusik (1973–2012) *[[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik (1944–2025) *[[George Lillo]], inglise näitekirjanik (1693–1739) *[[Indrek Lillo]], eesti vandeadvokaat (1977–) *[[Kalev Lillo]], Eesti poliitik (1966–) *[[Merike Lillo]], eesti pedagoog (1944–) *[[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja (1979–) *[[Gordon Darcy Lilo]], Saalomoni Saarte poliitik (1965–) ==Lim== *[[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell (1981–) *[[Lucas Lima]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Paulo César Lima]], Brasiilia endine jalgpallur (1949–) *[[Marcel Limage]], Belgia endine poksija (1929–2019) *[[Rush Limbaugh]], USA raadioajakirjanik (1951–2021) *[[Ernst Limberg]], Eesti sõjaväelane (1871–1938) *[[Eva Limberg]], eesti kujur ja graafik (1919–2013) *[[Robin Limberg]], Eesti jalgpallur (2001–) *[[Jorma Limmonen]], soome poksija (1934–2012) *[[Benjamin Limo]], Keenia kergejõustiklane (1974–) *[[Eduard Limonov]] (1943–2020), vene kirjanik ja poliitik ==Lin== *[[Lin Biao]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1907–1971) *[[Lin Dan]], Hiina sulgpallur (1983–) *[[Jeremy Lin]], USA korvpallur (1988–) *[[Jüri Lina]], eesti kirjanik (1949–) *[[Oleiny Linares Nápoles]], Kuuba maletaja (1983–) *[[Lauri Linask]], eesti semiootik (1984–) *[[Artur-Aleksander Linari]], eesti tööstur ja insener (1903–1983) *[[Nikolai Linberg]], läti päritolu Eesti jalgpallur (1915–?) *[[Nicolae Linca]], Rumeenia poksija (1929–2008) *[[Abraham Lincoln]], USA poliitik (1809–1865) *[[Artur Lind]], eesti bioloog (1827–1989) *[[Arvi Lind]], soome teleajakirjanik ja diktor (1940–2026) *[[Björn Lind]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) *[[Eduard Lind]], eesti vaimulik (1911–1993) *[[Imbi Lind]], eesti maali- ja filmikunstnik (1930–2025) *[[Jenny Lind]], rootsi ooperilaulja (1820–1887) *[[Karl Lind]], eesti loomaarst (1881–1944) *[[Maie Lind]], eesti erakonnategelane (1938–2013) *[[Regina Lind]], eesti sotsiaaltöötaja ja koolitaja *[[Siim Lind]], eesti arstiteadlane (1899–1984) *[[Sten Lind]], eesti kohtunik (1979–) *[[Valentin Lind]], eesti näitleja, tantsija ja lavastaja (1909–1980) *[[Vello Lind]], Eesti NSV põllumajandusjuht ja riigitegelane (1936–2017) *[[Lisl Lindau]], eesti näitleja (1907–1985) *[[Jouko Lindberg]], Soome endine poksija (1947–) *[[Magnus Lindberg]], Soome helilooja (1958–) *[[Oscar Lindberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Simon Lindberg]], Rootsi neonatslik poliitik (1983–) *[[Charles Lindbergh]], USA lendur (1902–1974) *[[Gunnel Lindblom]], rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja (1931–2021) *[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija (1993–) *[[Anders Lindbäck]], Rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Adolf Linde]], eesti rahvuslane (1851–1908) *[[Andreas Linde]], Rootsi jalgpallur (1993–) *[[Andrei Linde]], Nõukogude Liidu ja USA kosmoloog (1948–) *[[Ann Linde]], Rootsi poliitik (1961–) *[[Bernhard Linde]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1886–1954) *[[Carl von Linde]], saksa teadlane, insener ja ettevõtja (1842–1934) *[[Hugo Linde]], eesti metsateadlane (1886–1936) *[[Jasper Linde]], Riia peapiiskop *[[Johan Linde]], Austraalia poksija (1983–) *[[Johann Linde]], Pärnu ettevõtja (1876–1915) *[[Väino Linde]], Eesti jurist ja poliitik (1959–) *[[Keijo Lindeberg]], eesti vandeadvokaat (1986–) *[[Esa Lindell]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Mike Lindell]], USA ettevõtja (1961–) *[[Victor Lindelöf]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Alma Lindeman]], Eesti riigiametnik (1888–1964) *[[Johannes Lindemann]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (1874–1941) *[[Peter Lindemann]], Eesti vaimulik (?–1795) *[[Till Lindemann]], saksa muusik (1963–) *[[Jakob Lindenberg]], eesti õpetaja ja vaimulik (1840–1898) *[[Jarosław Lindenberg]], Poola filosoof ja diplomaat (1956–) *[[Mihhail Lindenberg]], eesti õpetaja ja ajakirjanik (1850–1919) *[[Heili Lindepuu]], eesti koreograaf (1979–) *[[Hendrik Lindepuu]], eesti tõlkija (1958–) *[[Max Linder]], prantsuse filminäitleja (1883–1925) *[[Üllas Linder]], eesti baptisti vaimulik (1953–) *[[Vladimir Linderman]], Läti poliitik ja publitsist (1958–) *[[Nils Linderstam]], Eesti ja rootsi vaimulik (1878–1930) *[[Lill Lindfors]], Soome-Rootsi laulja, näitleja ja koomik (1940–) *[[Armas Lindgren]], soome arhitekt (1874–1929) *[[Astrid Lindgren]], rootsi lastekirjanik (1907–2002) *[[Barbro Lindgren]], rootsi kirjanik (1937–) *[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Kjell Lindgren]], NASA astronaut (1973–) *[[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1963–) *[[Ryan Lindgren]], USA jäähokimängija (1998–) *[[Torgny Lindgren]], rootsi kirjanik (1938–2017) *[[Anna Lindh]], Rootsi poliitik (1957–2003) *[[Anna Lindhagen]], Rootsi poliitik ja naisõiguslane (1870–1941) *[[Bendt Lindhardt]], Taani vaimulik (1804–1894) *[[Lauritz Christian Lindhardt]], Taani hambaarst *[[Elias Lindholm]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Emil Lindholm]], soome rallisõitja (1996–) *[[Olli Lindholm]], soome laulja, muusik, helilooja ja luuletaja (1964–2019) *[[Sebastian Lindholm]], soome rallisõitja (1961–) *[[Irene-Maria Lindi]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1943–2017) *[[Harald Lindjärv]], Eesti sõjaväelane (1908–1973) *[[Anders Lindkvist]], Eesti sõjaväelane (1894–1941) *[[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja (1939–2015) *[[Matt Lindland]], Ameerika Ühendriikide Kreeka-Rooma maadleja ja vabavõitleja (1970–) *[[John Lindley]], inglise botaanik (1799–1865) *[[Teet Lindma]], eesti kunstnik ja karikaturist (1948–) *[[Liis Lindmaa]], eesti näitleja (1988–) *[[Marek Lindmaa]], eesti teleajakirjanik (1984–) *[[Meelis Lindmaa]], eesti jalgpallur (1970–) *[[Åke Lindman]], soome filmirežissöör ja jalgpallur (1928–2009) *[[Alari Lindmäe]], eesti lauatennisist (1967–1985) *[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane (1930–2025) *[[Rein Lindmäe]], eesti lauatennisist (1953–) *[[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Elvira Lindo]], Hispaania kirjanik (1962–) *[[Heiki Lindpere]], eesti õigusteadlane (1949–) *[[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur (1981–) *[[Samuel Lindpere]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1872–1928) *[[Frans Lindqvist]], rootsi leiutaja (1862–1931) *[[Sven Lindqvist]], rootsi publitsist (1932–2019) *[[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud (1920–2019) *[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija (1973–) *[[Peeter Lindsaar]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1906–1990) *[[Elo Lindsalu]], eesti filoloog (sündinud 1968) *[[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]], Briti näitleja (1949–) *[[Steven Lindsey]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane ja NASA astronaut (1960–) *[[Anders Lindstedt]], rootsi astronoom (1854–1939) *[[Jesper Lindstrøm]], taani jalgpallur (2000–) *[[Carl Albert Lindström]], rootsi arst, anatoom ja filatelist (1853–1910) *[[Curt Lindström]], rootsi jäähokitreener (1940–) *[[Gunnar Lindström]], rootsi odaviskaja (1896–1951) *[[Jari Lindström]], soome poliitik (1965–) *[[Joakim Lindström]], rootsi jäähokimängija (1983–) *[[John Lindström]], rannarootsi päritolu Eesti ja rootsi vaimulik (1909–1985) *[[Juhan Lindström]], Eesti sõjaväelane (1903–1966) *[[Kati Lindström]], eesti semiootik (1977–) *[[Liina Lindström]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Merethe Lindstrøm]], norra kirjanik (1963–) *[[Mikko Lindström]], soome kitarrist (1976–) *[[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik (1933–) *[[Antti Lindtman]], Soome poliitik (1982–) *[[Marius Lindvik]], Norra suusahüppaja (1998–) *[[Gary Lineker]], inglise jalgpallur (1960–) *[[Mary Lines]], Suurbritannia jooksja (1893–1978) *[[Karol Linetty]], poola jalgpallur (1995–) *[[Harry Ling]], eesti zooloog (1928–1984) *[[Inno Ling]], eesti orienteeruja (1965–) *[[Kaisa Ling]], eesti laulja, kultuuriajakirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane (1990–) *[[Ruth Ling]], eesti ornitoloog (1926–2024) *[[Tõnu Ling]], eesti loodusfotograaf (1971–) *[[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (1943–2026) *[[Jesse Lingard]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Bjarne Lingås]], Norra poksija (1933–2011) *[[Emanuel von Lingen]], Kuusnõmme mõisnik (1865–1936) *[[Walter Max von Lingen]], Eesti vaimulik (1898–1982) *[[Alphonso Lingis]], leedu juurtega USA filosoof ja kirjanik (1933–2025) *[[Aarne Link]], eesti koolijuht ja treener (1940–2023) *[[Aleksandra Link]], eesti füüsik (1899–1977) *[[Edwin Albert Link]], USA lennunduse, allveearheoloogia ja sukelaparaatide ala teerajaja (1904–1981) *[[Illar Link]], eesti purilendur (1930–1998) *[[Mihkel Link]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1895–1985) *[[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik (1970–) *[[Artur Linkberg]], eesti kirurg (1899–1970) *[[Linas Linkevičius]], Leedu poliitik (1961–) *[[Aksel Linkhorst]], Eesti diplomaat (1912–1980) *[[Johannes Linkhorst]], Eesti kommunist (1895–1941) *[[Eric Linklater]], šoti kirjanik (1899–1974) *[[Hamish Linklater]], USA näitleja (1976–) *[[Nicole Linkletter]], USA modell (1986–) *[[Kaarlo Linkola]], soome botaanik ja taimegeograaf (1888–1942) *[[Pentti Linkola]], soome ökoloog (1932–2020) *[[Maris Linkolm]], eesti fotomodell (1989–) *[[Edwin Linkomies]], Soome poliitik (1894–1963) *[[Georg Linkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) *[[Monika Linkytė]], leedu laulja (1992–) *[[Henno Linn]], eesti endine võrkpallur, võrkpallitreener, politseinik ja spordiajaloolane (1949–) *[[Ivo Linna]], eesti laulja (1949–) *[[Leeni Linna]], eesti filmirežissöör (1984–) *[[Reet Linna]], eesti ajakirjanik ja laulja (1944–) *[[Robert Linna]], eesti popmuusik (1983–) *[[Taivo Linna]], eesti muusik ja metallikunstnik (1941–1996) *[[Tiina Linna]], eesti muusik ja arhitekt (1946–) *[[Timoteus Linna]], eesti muuseumitöötaja, preester ja koorijuht (1912–2011) *[[Väinö Linna]], soome kirjanik (1920–1992) *[[Jaagup Linnakivi]], eesti arhitekt (1900–1965) *[[Erik Linnaks]], eesti majandusteadlane (1926–2001) *[[Gita-Maren Linnaks]], eesti õpetaja (1932–2014) *[[Lilian Linnaks]], eesti metallikunstnik ja kunstiteadlane (1929–2016) *[[Margus Linnamäe]], eesti apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees (1964–) *[[Maimu Linnamägi]], eesti kirjanik ja emakeeleõpetaja (1922–1988) *[[Martin Linnamägi]], eesti poksija (1917–1994) *[[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik (1929–2018) *[[Voldemar Linnamägi]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1881–1948) *[[Peeter Linnap]], eesti meediateoreetik ja fotokunstnik (1960–) *[[Mart Linnart]], eesti ajakirjanik *[[Karl Linnas]], Eesti sõjakurjategija (1919–1987) *[[Martin Linnas]], Eesti NSV põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1908–1989) *[[Raivo Linnas]] (1961–) *[[Tanel Linnas]], eesti leiutaja (1979–) *[[Tarmo Linnas]], eesti muusik ja vaimulik (1962–) *[[Tõnno Linnas]], eesti näitleja (1969–) *[[Ilmar Linnat]], eesti kunstnik (1914–1987) *[[Carl von Linné]], rootsi bioloog (1707–1778) *[[Bruno Aleksander Linneberg]], Eesti sõjaväelane (1899–1964) *[[Kurt-Arved Linneberg]], Eesti mereväelane (1898–1975) *[[Georg Linno]], eesti lendur (1884–1927) *[[Lehar Linno]], eesti auto- ja jalgrattasportlane (1954–2024) *[[Peep Linno]], eesti ajakirjanik, arhitekt ja karikaturist (1970–) *[[Erik Linnolt]], eesti psühhiaater ja eesti aktivist USA-s (1920–2015) *[[Tarmo Linnumäe]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942) *[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995) *[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–) *[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (1954–2022) *[[Elisabeth Linnuse]], eesti haridus- ja esperantoliikumise tegelane (1896–1973) *[[Rudolf Linnuste]], Eesti sõjaväelane (1888–1947) *[[Samuel Lino]], Brasiilia jalgpallur (1999–) *[[Gustav Linquist]], Eesti tulundustegelane (1884–1936) *[[Hans Linstow]], taani päritolu Norra arhitekt (1787–1851) *[[Alex D. Linz]], USA filminäitleja (1989–) *[[Juan Linz]], Hispaania politoloog (1926–2013) *[[Jakob Linzbach]], eesti keeleteadlane (1874–1953) *[[Peeter Linzbach]], eesti teatri- ja filmikunstnik (1902–1973) *[[Aleksander Lint]], eesti õpetaja ja ornitoloog (1886–1970) *[[Dmitri Linter]], Venemaa Föderatsiooni ametnik *[[Leonora Linter]], Eesti poliitaktivist ja ettevõtja (1950–) *[[Mika Lintilä]], Soome poliitik (1966–) *[[Aado Lintrop]], eesti folklorist, šamanismiuurija, laulja ja luuletaja (1956–) *[[Jaan Lintrop]], eesti kirjanik (1885–1962) *[[Heli Lints]], Eesti omavalitsustegelane (1963–) *[[Rosanna Lints]], eesti laulja (1995–) *[[Rudolf Lints]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Linus]], paavst ==Lio== *[[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1954–2022) ==Lip== *[[Dua Lipa]], Inglise laulja (1995–) *[[Andrus Lipand]], eesti neuroloog, meditsiinitegelane, õppejõud ja riigiametnik (1939–2023) *[[Karl Lipand]], Eesti sõjaväelane (1895–1928) *[[Vello Lipand]], eesti helilooja (1926–2000) *[[Dmitri Lipartov]], Eesti jalgpallur (1973–) *[[Järvi Lipasti]], eesti filoloog ja kultuuritegelane (1968–) *[[Jan Lipavský]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Dmitri Lipetski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Johann Friedrich von Liphardt]], Rootsi sõjaväelane, ooberstleitnant ning mõisnik (1655–1723) *[[Carl Eduard von Liphart]], baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär (1808–1891) *[[Carl Gotthard von Liphart (1778−1853)|Carl Gotthard von Liphart]], Liivimaa kubermangu baltisaksa aadlik (1778–1853) *[[Renaud Franz von Liphart]], Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu mereväelane (1880–1942) *[[Helger Lipmaa]], eesti krüptograaf (1972–) *[[Fritz Albert Lipmann]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik (1899–1986) *[[Julija Lipnitskaja]], vene iluuisutaja (1998–) *[[Heino Lipp (metsavend)|Heino Lipp]], eesti metsavend (1910–1949) *[[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]], eesti sportlane (1922–2006) *[[Jaan Lipp]], eesti ajakirjanik (1858–1924) *[[Herman Lipp]], eesti agronoom (1906–1988) *[[Marko Lipp]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Martin Lipp]], eesti vaimulik (1854–1923) *[[Otto-Robert Lipp]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Vladimir Lipp]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1904–1977) *[[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea (1924–2015) *[[Franz von Lipperheide]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Hans Lippershey]], Hollandi leiutaja (1570–1619) *[[Filippo Lippi]], itaalia maalikunstnik (suri 1469) *[[Marcello Lippi]], Itaalia jalgpallur ja treener (1948–) *[[Dimitri Lipping]], eesti insener ja vaimulik (1931–2024) *[[Elmar Lipping]], eesti poliitik ja sõjaväelane (1906–1994) *[[Jüri Lipping]], eesti filosoof ja esseist (1970–) *[[Karl Lipping]], eesti vaimulik (1913–1985) *[[Karla Lipping]], eesti mööbelsepp (1900–1987) *[[Elsa Lippmaa]], eesti õpetaja (1908–1937) *[[Endel Lippmaa]], Eesti füüsik ja poliitik (1930–2015) *[[Helle Lippmaa]], eesti keemik *[[Hilja Lippmaa]], eesti lihhenoloog, illustraator ja tõlkija (1902–1943) *[[Jaak Lippmaa]], eesti füüsik (1961–) *[[Jaan Lippmaa]], Eesti insener ja poliitik (1942–2021) *[[Mikk Lippmaa]], eesti füüsik *[[Teodor Lippmaa]], eesti botaanik ja taimegeograaf (1892–1943) *[[Gabriel Lippmann]], Prantsuse-Luksemburgi füüsik ja leiutaja (1845–1921) *[[Walter Lippmann]], USA ajakirjanik (1889–1974) *[[Paavo Lipponen]], Soome poliitik (sündinud 1941) *[[Madli Lippur]], eesti kirjanik (1984–) *[[Endel Lippus]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1926–2008) *[[Johannes Lippus]], Eesti sõjaväelane (1891–1948) *[[Karin Lippus]], eesti ajaloolane ja ajalooõpetaja *[[Madle Lippus]], Eesti poliitik (1984–) *[[Pärtel Lippus]], eesti foneetik (1980–) *[[Urve Lippus]], eesti muusikateadlane (1950–2015) *[[Virve Lippus]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1926–1990) *[[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur (1996–) *[[Urmas Lips]], eesti mereteadlane (1960–) *[[Valdo Lips]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1970–) *[[Aleksander Lipschütz]], füsioloog (1883–1980) *[[Seymour Martin Lipset]], ameerika politoloog ja sotsioloog (1922–) *[[Jaak Lipso]], eesti korvpallur (1940–2023) *[[Katri Lipson]], soome kirjanik ja arst (1965–) *[[Andres Lipstok]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1957–) *[[Erich Lipstok]], Eesti diplomaat (1913–2010) *[[Johannes Lipstok]], eesti baptisti vaimulik, eesti baptistide juht (1883–1961) *[[Bruce Lipton]], ameerika arengubioloog (1944–) ==Lir== *[[Odd Lirhus]], norra laskesuusataja (1956–) *[[Li Lirisman]], eesti karateka (1998–) ==Lis== *[[Jaŭvheni Lisaviec]], valgevene jäähokimängija (1994–) *[[Johann Christian Lisch]], Eesti vaimulik (1729–1811) *[[Piotr Lisek]], Poola teivashüppaja (1992–) *[[Sabine Lisicki]], saksa tennisist (1989–) *[[Barbara Liskov]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1939–) *[[Vladimir Lissin]], Venemaa ettevõtja (1956–) *[[Lazar Lissitski]], juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt (1890–1941) *[[Georgi Lissitsõn]], vene maletaja (1909–1972) *[[Pascal Lissouba]], Kongo Vabariigi poliitik ja professor, riigi president aastatel 1992–1997 (1931–2020) *[[Natalja Lissovskaja]], NSV Liidu kergejõustiklane (1962–) *[[Ferenc Liszt]], ungari pianist ja helilooja (1811–1886) *[[Friedrich List]], saksa majandusteadlane (1789–1846) *[[Wilhelm List]], Saksamaa sõjaväelane (1880–1971) *[[Tom Lister, Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–2020) *[[Sylvi Listhaug]], Norra poliitik (1977–) *[[Georg Listing]], saksa muusik (1987–) *[[Vladislav Listjev]], vene ajakirjanik (1956–1995) *[[Sonny Liston]], USA poksija *[[Enn Listra]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Maria Listra]], eesti laulja (1989–) ==Liš== *[[Adam Liška]], slovaki jäähokimängija (1999–) *[[Ondřej Liška]], Tšehhi poliitik (1977–) ==Liz== *[[Simon Lizotte]], saksa elukutseline kettagolfimängija (1992–) ==Lit== *[[Johann Lithander]], Eesti vaimulik (1742–1789) *[[Eeva Litmanen]], soome näitleja (1944–) *[[Jari Litmanen]], soome jalgpallur (1971–) *[[Yaakov Litzman]], Iisraeli poliitik (1948–) *[[Karl Litzmann]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1850–1936) *[[Karl Siegmund Litzmann]], Eestimaa kindralkomissar (1893–1945) *[[Florence Littauer]], Ameerika Ühendriikide eneseabikirjanik ja suhtluskoolitaja (1928–2020) *[[Pierre Littbarski]], saksa jalgpallur *[[Jonathan Littell]], prantsuskeelne USA kirjanik (1967–) *[[August Litter]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1894–1971) *[[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1932–2020) *[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Mackenzie Little]], Austraalia odaviskaja (1996–) *[[Sacheen Littlefeather]], USA näitleja, modell ja indiaaniaktivist (1946–2022) *[[Sergiu Litvinenco]], Moldova poliitik (1981) *[[Aleksandr Litvinenko]], Venemaa julgeolekuohvitser ja dissident (1962–2006) *[[Aleksander Litvinov]], Eesti skulptor (1956–) *[[Maksim Litvinov]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1876–1951) *[[Sergei Litvinov]], NSV Liidu vasaraheitja (1958–2018) *[[Jevgenia Litvinova]], baleriin ja balletipedagoog (1877–1945) *[[Marta Litõnska]], ukraina maletaja (1949–) ==Liu== *[[Liu Chieh]], Hiina Vabariigi diplomaat (1907–1991) *[[Liu Gang]], hiina matemaatik, füüsik ja inimõiguslane (1961–) *[[Liu Kun]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1956–) *[[Lucy Liu]], USA näitleja (1968–) *[[Liu Shaoqi]], hiina revolutsionäär ning Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1898–1969) *[[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja (1993–) *[[Liu Xiang]], hiina tõkkejooksja (1983–) *[[Liu Xiaobo]], hiina inimõiguslane (1955–2017) *[[Liu Yang]], hiina lendur ja taikonaut (1978–) *[[Linda Liukas]], soome arvutiprogrammeerija, lastekirjanik ja illustraator (1986–) *[[Ari-Pekka Liukkonen]], soome ujuja (1989–) *[[Vitantonio Liuzzi]], itaalia Vormel 1 sõitja (1981–) ==Liv== *[[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur (1993–) *[[Vassili Livanov]], vene näitleja (1935–) *[[Blake Lively]], USA näitleja (1987–) *[[Jakob Livenstroem]], eesti fotograaf (1830–1902) *[[Jüri Liventaal]], Eesti riigiametnik ja teadur (1950–) *[[Nicholas Liverpool]], Dominica poliitik (1934–2015) *[[Livia Drusilla]], [[Augustus]]e abikaasa (58 eKr – 29 pKr) *[[David Livingstone]], šoti maadeavastaja (1813–1873) *[[Mario Livio]], iisraeli ja USA astrofüüsik ja teaduskirjanik (1945–) *[[Titus Livius]], vanarooma ajaloolane (59 eKr – 17 pKr) *[[Robert Livländer]], eesti astronoom (1903–1944) *[[Tzipi Livni]], [[Iisrael]]i poliitik (1958–) *[[Lea-Tuti Livšits]], Eesti kunstnik (1930–1999) *[[Vladlen Livšits]], Eesti insener ja psühholoog (1929–2020) ==Liw== *[[Reinhold Liwe]], Rootsi sõjaväelane (1621–1665) *[[Alexandre Liwentaal]], aviaator (1868–1940) *[[Jonas Liwing]], rootsi jäähokimängija (1983–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Li, Biograafiad]] 5as7361h8mtxpaxso7m6cuc2mkxx7g9 0 419733 7212392 6978024 2026-08-11T18:33:34Z Estonian-tatar 235185 7212392 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest — Volga-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar20162">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, Narva, Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja Kaasani taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar20162" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil Liivi sõja ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal Tallinna piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja Astrahani alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar20162" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega — varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow2">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa2">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast Põhjasõda: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta rahvaloenduse järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar20162" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis — peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena — eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega —, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, Rakvere ja Tartu.<ref name="ar20162" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga — sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks — katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar20162" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == [[Fail:Tatar_man_in_Estonia.jpg|pisi|Pitsikaupmees Umiar Zarip (1883–1944) Tallinnas — üks sõjaeelse kogukonna tatari kaupmeestest.]] Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar20162" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus2">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode — näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip —, teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas — Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar20162" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri — näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe19292">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul19392">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid — Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov —, reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid — Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last — ning suvekoolid Narva-Jõesuus, kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue19382">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar20162" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid — ilma kuuseta ja mune värvides —; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar20162" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik20032" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm19362">„Aide Fitr Narwas — muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar20162" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk19282">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar20162" /> Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega — 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas Talvesõda. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri — seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik20032" /> Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar20162" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar20162" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel — vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik20032" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda. Kuna kogukonna institutsioonid olid kaotatud ja järjepidevus katkenud, nõrgenesid sidemed eraldiseisva tatari usu-, keele- ja kombepärandiga.<ref name="ar20162" /> Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist — Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov — võeti Soome sõjaväkke (soomepoisid), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu — Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep2">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Rootsis ähvardas põgenikke Nõukogude Liidu nõutud „Nõukogude inimeste" tagasisaatmine. Kaitseks nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena — kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep2" /><ref name="suk2">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg20202">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil.<ref name="sorg20202" /> Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd — tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased2">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja Gustav Suitsuga ning istus Eesti Rahvusnõukogus ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.<ref name="press2">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref> Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane — parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud —, nii et organiseeritud islam jõudis Rootsi suuresti just Eesti tatarlaste kaudu. 22. oktoobril 1949 asutati Stockholmis Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin.<ref name="sorg20202" /> Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal New Yorki, kus töötas ofsettrükkijana — 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622 — ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="press2" /><!--pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948 — ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]]-->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände, lõpetas Göttingeni ülikooli ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid — juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu2">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma — Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse —, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis — kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg20202" /><ref name="press2" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti Tatarlaste Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar20162" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks Eesti Islami Kogudus, mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa medresesse ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid Rahvarindes. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> 1992. aastal saatis suursaadik Ernst Jaakson, kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press2" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel — Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel — valmis 2007. aastal Koraani esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist Haljand Udam ja toimetas assürioloog Amar Annus. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan2">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond — valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased —, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar20162" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast — valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus2" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune — orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid" — näiteks Sabantui-pidu — pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi — Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997 — esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> == Usk == [[Fail:Rakvere_muhamedi_kalmistu_01.jpg|pisi|Rakvere tatari (muhamedi) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt, CC BY 4.0.]] Eesti tatarlased on ajalooliselt sunniidid, järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar20162" /> Kogukonna kolm kalmistut — Tallinnas, Narvas ja Rakveres — tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka2">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo20072">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref> Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, mis oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar20162" /><ref name="lige20222">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle — koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata — kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; 1960. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav Krimmi ja paemüür lammutati.<ref name="lige20222" /> Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige20222" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar20162" /> == Keel == [[Fail:Codex_Cumanicus_58.jpg|pisi|Codex Cumanicuse (1303) käsikirja lehekülg — kõptšaki-kuumeni keele õpik, millele mišäri tatari keel on lähedane.]] Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara — „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota — erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar20162" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid — näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu2" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev ==Viited== <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). * [[Kategooria:Eesti tatarlased| ]] majee1i9xber41938ecwrn34xt1buou 7212408 7212392 2026-08-11T19:10:43Z Estonian-tatar 235185 7212408 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest — [[Volga]]-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar20162">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, [[Narva]], Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja [[Kaasan|Kaasani]] taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar20162" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal [[Tallinn|Tallinna]] piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja [[Astrahan|Astrahani]] alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar20162" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega — varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow2">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa2">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. [[Fail:Tatari_tänav_1.jpg|pisi|Tatari tänava silt Tallinnas. Tänav on saanud nime 18. sajandil erru läinud tatari sõdurite rajatud asunduse järgi ja kannab seda tänini.]] Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast [[Põhjasõda]]: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar20162" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis — peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena — eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega —, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, [[Rakvere]] ja [[Tartu]].<ref name="ar20162" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga — sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks — katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar20162" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == [[Fail:Tatar_man_in_Estonia.jpg|pisi|Pitsikaupmees Umiar Zarip (1883–1944) Tallinnas — üks sõjaeelse kogukonna tatari kaupmeestest.]] Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar20162" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus2">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode — näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip —, teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas — Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar20162" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri — näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe19292">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul19392">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid — Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov —, reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid — Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last — ning suvekoolid [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]], kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue19382">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar20162" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid — ilma kuuseta ja mune värvides —; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar20162" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik20032" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm19362">„Aide Fitr Narwas — muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar20162" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == [[Fail:Narva_vanalinn_01.jpg|pisi|Narva vanalinn 1930. aastatel, kui linnas tegutses Narva Muhamedi Kogudus ja Eesti esimene mošee. Foto: Carl Sarap.]] Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk19282">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar20162" /><gallery mode="packed" heights="200"> Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-esikülg.png|Koguduse hoone — endine Põhja-Eesti pank — postkaardi esiküljel. Foto: Johannes Kärner (1897–1952). Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-tagakülg.png|Postkaardi tagakülg koguduse templiga „Narva Muhamedi Kogudus". </gallery>Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega — 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas [[Talvesõda]]. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri — seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik20032" /> [[Fail:Narva_Linnaraamatukogu_varemed_1944.a.jpg|pisi|Narva varemetes 1944. aastal — linnaraamatukogu jäänused. Linna ei taastatud ja endistel elanikel ei lubatud tagasi pöörduda.]] Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar20162" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar20162" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel — vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik20032" /> Mišäri keel Eesti tatarlaste seas siiski hääbus: avalik kooli- ja seltsielu oli kaotatud ning keele edasiandmine jäi üksnes kodu kanda, mistõttu paljude järeltulijate jaoks jäi tatari päritolust alles vaid perekonnanimi.<ref name="ar20162" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda.<ref name="ar20162" /> Okupatsioonivõim likvideeris ka kogukonna kalmistud. Pered olid sunnitud oma sugulaste säilmed ise välja kaevama ja [[Liiva kalmistu|Liivale]] rajatud uude kalmistusse ümber matma, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab.<ref name="lige20222">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref> == Eksiil == Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist — Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov — võeti Soome sõjaväkke ([[soomepoisid]]), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu — Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep2">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Rootsis ähvardas põgenikke Nõukogude Liidu nõutud „Nõukogude inimeste" tagasisaatmine. Kaitseks nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena — kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep2" /><ref name="suk2">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg20202">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil.<ref name="sorg20202" /> Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd — tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased2">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav Suitsuga]] ning istus [[Eesti Rahvusnõukogu|Eesti Rahvusnõukogus]] ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.<ref name="press2">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref> Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane — parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud —, nii et organiseeritud islam jõudis Rootsi suuresti just Eesti tatarlaste kaudu. 22. oktoobril 1949 asutati [[Stockholm|Stockholmis]] Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin.<ref name="sorg20202" /> Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal [[New York|New Yorki]], kus töötas ofsettrükkijana — 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622 — ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="press2" /><!-- pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948 — ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]] -->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände koos oma õe Rähima Zaripiga; Rähima Zarip-Garif suri Saksamaal. Umugulsum lõpetas [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]] ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid — juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu2">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma — Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse —, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis — kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg20202" /><ref name="press2" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti [[Tatarlased|Tatarlaste]] Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar20162" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks [[Eesti Islami Kogudus]], mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa [[Medrese|medresesse]] ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid [[Rahvarinne|Rahvarindes]]. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> 1992. aastal saatis suursaadik [[Ernst Jaakson]], kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press2" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel — Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel — valmis 2007. aastal [[Koraan|Koraani]] esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist [[Haljand Udam]] ja toimetas assürioloog [[Amar Annus]]. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan2">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond — valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased —, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar20162" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast — valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus2" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune — orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid" — näiteks [[Sabantui|Sabantui-pidu]] — pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi — Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997 — esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> == Usk == [[Fail:Rakvere_muhamedi_kalmistu_01.jpg|pisi|Rakvere tatari (muhamedi) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt, CC BY 4.0.]] Eesti tatarlased on ajalooliselt [[sunniidid]], järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar20162" /> Kogukonna kolm kalmistut — Tallinnas, Narvas ja Rakveres — tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka2">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo20072">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref> Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, mis oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar20162" /><ref name="lige20222" /> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle — koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata — kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; 1960. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav [[Krimm|Krimmi]] ja paemüür lammutati.<ref name="lige20222" /> Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige20222" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar20162" /> == Keel == [[Fail:Codex_Cumanicus_58.jpg|pisi|Codex Cumanicuse (1303) käsikirja lehekülg — kõptšaki-kuumeni keele õpik, millele mišäri tatari keel on lähedane.]] Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara — „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota — erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar20162" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid — näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu2" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev ==Viited== <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). * [[Kategooria:Eesti tatarlased| ]] 7h3nxq75se2lxg3srslhy17dln350xn 7212409 7212408 2026-08-11T19:13:28Z Estonian-tatar 235185 7212409 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest — [[Volga]]-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar20162">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, [[Narva]], Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja [[Kaasan|Kaasani]] taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar20162" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal [[Tallinn|Tallinna]] piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja [[Astrahan|Astrahani]] alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar20162" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega — varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow2">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa2">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. [[Fail:Tatari_tänav_1.jpg|pisi|Tatari tänava silt Tallinnas. Tänav on saanud nime 18. sajandil erru läinud tatari sõdurite rajatud asunduse järgi ja kannab seda tänini.]] Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast [[Põhjasõda]]: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar20162" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis — peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena — eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega —, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, [[Rakvere]] ja [[Tartu]].<ref name="ar20162" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga — sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks — katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar20162" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == [[Fail:Tatar_man_in_Estonia.jpg|pisi|Pitsikaupmees Umiar Zarip (1883–1944) Tallinnas — üks sõjaeelse kogukonna tatari kaupmeestest.]] Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar20162" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus2">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode — näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip —, teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas — Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar20162" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri — näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe19292">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul19392">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid — Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov —, reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid — Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last — ning suvekoolid [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]], kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue19382">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar20162" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid — ilma kuuseta ja mune värvides —; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar20162" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik20032" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm19362">„Aide Fitr Narwas — muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar20162" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == [[Fail:Narva_vanalinn_01.jpg|pisi|Narva vanalinn 1930. aastatel, kui linnas tegutses Narva Muhamedi Kogudus ja Eesti esimene mošee. Foto: Carl Sarap.]] Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk19282">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar20162" /><gallery mode="packed" heights="200"> Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-esikülg.png|Koguduse hoone — endine Põhja-Eesti pank — postkaardi esiküljel. Foto: Johannes Kärner (1897–1952). Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-tagakülg.png|Postkaardi tagakülg koguduse templiga „Narva Muhamedi Kogudus". </gallery>Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega — 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas [[Talvesõda]]. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri — seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik20032" /> [[Fail:Narva_Linnaraamatukogu_varemed_1944.a.jpg|pisi|Narva varemetes 1944. aastal — linnaraamatukogu jäänused. Linna ei taastatud ja endistel elanikel ei lubatud tagasi pöörduda.]] Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar20162" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar20162" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel — vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik20032" /> Mišäri keel Eesti tatarlaste seas siiski hääbus: avalik kooli- ja seltsielu oli kaotatud ning keele edasiandmine jäi üksnes kodu kanda, mistõttu paljude järeltulijate jaoks jäi tatari päritolust alles vaid perekonnanimi.<ref name="ar20162" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda.<ref name="ar20162" /> Okupatsioonivõim likvideeris ka kogukonna kalmistud. Pered olid sunnitud oma sugulaste säilmed ise välja kaevama ja [[Liiva kalmistu|Liivale]] rajatud uude kalmistusse ümber matma, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab.<ref name="lige20222">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref> == Eksiil == Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist — Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov — võeti Soome sõjaväkke ([[soomepoisid]]), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu — Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep2">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Rootsis ähvardas põgenikke Nõukogude Liidu nõutud „Nõukogude inimeste" tagasisaatmine. Kaitseks nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena — kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep2" /><ref name="suk2">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg20202">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil.<ref name="sorg20202" /> Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd — tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased2">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav Suitsuga]] ning istus [[Eesti Rahvusnõukogu|Eesti Rahvusnõukogus]] ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.<ref name="press2">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref> Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane — parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud. 22. oktoobril 1949 asutati [[Stockholm|Stockholmis]] Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin.<ref name="sorg20202" /> Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal [[New York|New Yorki]], kus töötas ofsettrükkijana — 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622 — ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="press2" /><!-- pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948 — ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]] -->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände koos oma õe Rähima Zaripiga; Rähima Zarip-Garif suri Saksamaal. Umugulsum lõpetas [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]] ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid — juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu2">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma — Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse —, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis — kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg20202" /><ref name="press2" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti [[Tatarlased|Tatarlaste]] Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar20162" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks [[Eesti Islami Kogudus]], mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa [[Medrese|medresesse]] ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid [[Rahvarinne|Rahvarindes]]. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> 1992. aastal saatis suursaadik [[Ernst Jaakson]], kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press2" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel — Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel — valmis 2007. aastal [[Koraan|Koraani]] esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist [[Haljand Udam]] ja toimetas assürioloog [[Amar Annus]]. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan2">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond — valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased —, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar20162" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast — valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus2" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune — orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid" — näiteks [[Sabantui|Sabantui-pidu]] — pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi — Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997 — esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> == Usk == [[Fail:Rakvere_muhamedi_kalmistu_01.jpg|pisi|Rakvere tatari (muhamedi) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt, CC BY 4.0.]] Eesti tatarlased on ajalooliselt [[sunniidid]], järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar20162" /> Kogukonna kolm kalmistut — Tallinnas, Narvas ja Rakveres — tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka2">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo20072">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref> Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, mis oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar20162" /><ref name="lige20222" /> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle — koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata — kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; 1960. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav [[Krimm|Krimmi]] ja paemüür lammutati.<ref name="lige20222" /> Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige20222" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar20162" /> == Keel == [[Fail:Codex_Cumanicus_58.jpg|pisi|Codex Cumanicuse (1303) käsikirja lehekülg — kõptšaki-kuumeni keele õpik, millele mišäri tatari keel on lähedane.]] Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara — „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota — erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar20162" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid — näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu2" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev ==Viited== <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). * [[Kategooria:Eesti tatarlased| ]] retvuhysycvda9uiwddsqci5rh8usdp 7212415 7212409 2026-08-11T19:27:53Z Estonian-tatar 235185 7212415 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest, [[Volga]]-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar20162">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, [[Narva]], Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja [[Kaasan|Kaasani]] taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar20162" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal [[Tallinn|Tallinna]] piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja [[Astrahan|Astrahani]] alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar20162" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega, varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow2">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa2">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. [[Fail:Tatari_tänav_1.jpg|pisi|Tatari tänava silt Tallinnas. Tänav on saanud nime 18. sajandil erru läinud tatari sõdurite rajatud asunduse järgi ja kannab seda tänini.]] Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast [[Põhjasõda]]: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar20162" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis, peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena, eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, [[Rakvere]] ja [[Tartu]].<ref name="ar20162" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga, sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks, katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar20162" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == [[Fail:Tatar_man_in_Estonia.jpg|pisi|Pitsikaupmees Umiar Zarip (1883–1944) Tallinnas, üks sõjaeelse kogukonna tatari kaupmeestest.]] Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar20162" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus2">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode, näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip, teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas, Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar20162" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri, näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe19292">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul19392">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid, Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov, reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid, Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last, ning suvekoolid [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]], kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue19382">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar20162" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid, ilma kuuseta ja mune värvides; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar20162" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik20032" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm19362">„Aide Fitr Narwas, muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar20162" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == [[Fail:Narva_vanalinn_01.jpg|pisi|Narva vanalinn 1930. aastatel, kui linnas tegutses Narva Muhamedi Kogudus ja Eesti esimene mošee. Foto: Carl Sarap.]] Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk19282">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar20162" /><gallery mode="packed" heights="200"> Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-esikülg.png|Koguduse hoone, endine Põhja-Eesti pank, postkaardi esiküljel. Foto: Johannes Kärner (1897–1952). Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-tagakülg.png|Postkaardi tagakülg koguduse templiga „Narva Muhamedi Kogudus". </gallery>Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega, 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas [[Talvesõda]]. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri, seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik20032" /> [[Fail:Narva_Linnaraamatukogu_varemed_1944.a.jpg|pisi|Narva varemetes 1944. aastal, linnaraamatukogu jäänused. Linna ei taastatud ja endistel elanikel ei lubatud tagasi pöörduda.]] Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar20162" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar20162" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel, vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik20032" /> Mišäri keel Eesti tatarlaste seas siiski hääbus: avalik kooli- ja seltsielu oli kaotatud ning keele edasiandmine jäi üksnes kodu kanda, mistõttu vähenes mišäri tatari keele kasutus.<ref name="ar20162" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda.<ref name="ar20162" /> Okupatsioonivõim likvideeris ka kogukonna kalmistud. Pered olid sunnitud oma sugulaste säilmed ise välja kaevama ja [[Liiva kalmistu|Liivale]] rajatud uude kalmistusse ümber matma, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab.<ref name="lige20222">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref> == Eksiil == Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist, Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov, võeti Soome sõjaväkke ([[soomepoisid]]), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu, Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep2">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Kaitseks, et vähendada ohtu Nõukogude Liitu saatmiseks, nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena, kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep2" /><ref name="suk2">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg20202">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil.<ref name="sorg20202" /> Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd, tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased2">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav Suitsuga]] ning istus [[Eesti Rahvusnõukogu|Eesti Rahvusnõukogus]] ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.<ref name="press2">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref> Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane, parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud, nii et organiseeritud islam jõudis Rootsi suuresti just Eesti tatarlaste kaudu. 22. oktoobril 1949 asutati [[Stockholm|Stockholmis]] Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin.<ref name="sorg20202" /> Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal [[New York|New Yorki]], kus töötas ofsettrükkijana, 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622, ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="press2" /><!-- pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948, ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]] -->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände koos oma õe Rähima Zaripiga; Rähima Zarip-Garif suri Saksamaal. Umugulsum lõpetas [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]] ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid, juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu2">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma, Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis, kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg20202" /><ref name="press2" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti [[Tatarlased|Tatarlaste]] Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar20162" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks [[Eesti Islami Kogudus]], mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa [[Medrese|medresesse]] ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid [[Rahvarinne|Rahvarindes]]. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> 1992. aastal saatis suursaadik [[Ernst Jaakson]], kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press2" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel, Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel, valmis 2007. aastal [[Koraan|Koraani]] esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist [[Haljand Udam]] ja toimetas assürioloog [[Amar Annus]]. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan2">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond, valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar20162" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast, valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus2" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune, orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid", näiteks [[Sabantui|Sabantui-pidu]], pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi, Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997, esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> == Usk == [[Fail:Rakvere_muhamedi_kalmistu_01.jpg|pisi|Rakvere tatari (muhamedi) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt, CC BY 4.0.]] Eesti tatarlased on ajalooliselt [[sunniidid]], järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar20162" /> Kogukonna kolm kalmistut, Tallinnas, Narvas ja Rakveres, tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka2">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo20072">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref> Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, mis oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar20162" /><ref name="lige20222" /> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle, koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; 1960. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav [[Krimm|Krimmi]] ja paemüür lammutati.<ref name="lige20222" /> Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige20222" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar20162" /> == Keel == [[Fail:Codex_Cumanicus_58.jpg|pisi|Codex Cumanicuse (1303) käsikirja lehekülg, kõptšaki-kuumeni keele õpik, millele mišäri tatari keel on lähedane.]] Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara, „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota, erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar20162" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid, näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu2" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev ==Viited== <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). * [[Kategooria:Eesti tatarlased| ]] ovhzpvluyekixwgrlreetnbl2zc3f97 7212425 7212415 2026-08-11T19:56:37Z Estonian-tatar 235185 7212425 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest, [[Volga]]-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar20162">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, [[Narva]], Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja [[Kaasan|Kaasani]] taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar20162" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal [[Tallinn|Tallinna]] piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja [[Astrahan|Astrahani]] alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar20162" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega, varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow2">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa2">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. [[Fail:Tatari_tänav_1.jpg|pisi|Tatari tänava silt Tallinnas. Tänav on saanud nime 18. sajandil erru läinud tatari sõdurite rajatud asunduse järgi ja kannab seda tänini.]] Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast [[Põhjasõda]]: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar20162" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis, peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena, eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, [[Rakvere]] ja [[Tartu]].<ref name="ar20162" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga, sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks, katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar20162" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == [[Fail:Tatar_man_in_Estonia.jpg|pisi|Pitsikaupmees Umiar Zarip (1883–1944) Tallinnas, üks sõjaeelse kogukonna tatari kaupmeestest.]] Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar20162" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus2">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode, näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip; teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas: Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar20162" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri, näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe19292">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul19392">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid: Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov. Reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid (Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last) ning suvekoolid [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]], kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue19382">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar20162" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid, ilma kuuseta ja mune värvides; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar20162" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik20032" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm19362">„Aide Fitr Narwas, muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar20162" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == [[Fail:Narva_vanalinn_01.jpg|pisi|Narva vanalinn 1930. aastatel, kui linnas tegutses Narva Muhamedi Kogudus ja Eesti esimene mošee. Foto: Carl Sarap.]] Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk19282">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar20162" /><gallery mode="packed" heights="200"> Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-esikülg.png|Koguduse hoone, endine Põhja-Eesti pank, postkaardi esiküljel. Foto: Johannes Kärner (1897–1952). Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-tagakülg.png|Postkaardi tagakülg koguduse templiga „Narva Muhamedi Kogudus". </gallery>Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega, 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas [[Talvesõda]]. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri, seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik20032" /> [[Fail:Narva_Linnaraamatukogu_varemed_1944.a.jpg|pisi|Narva varemetes 1944. aastal (linnaraamatukogu jäänused). Linna ei taastatud ja endistel elanikel ei lubatud tagasi pöörduda.]] Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar20162" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar20162" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel, vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik20032" /> Mišäri keel Eesti tatarlaste seas siiski hääbus: avalik kooli- ja seltsielu oli kaotatud ning keele edasiandmine jäi üksnes kodu kanda, mistõttu paljude järeltulijate jaoks jäi tatari päritolust alles vaid perekonnanimi.<ref name="ar20162" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda.<ref name="ar20162" /> Okupatsioonivõim likvideeris ka kogukonna kalmistud. Pered olid sunnitud oma sugulaste säilmed ise välja kaevama ja [[Liiva kalmistu|Liivale]] rajatud uude kalmistusse ümber matma, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab.<ref name="lige20222">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref><mapframe text="Liiva kalmistu, kuhu pered olid sunnitud oma lähedased ümber matma" width="300" height="230" zoom="13" latitude="59.3718" longitude="24.7268" align="right"> { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7268, 59.3718] }, "properties": { "title": "Liiva kalmistu", "description": "1930. aastatel rajatud uus muhamedi matmispaik", "marker-symbol": "religious-muslim", "marker-color": "2E7D32" } } </mapframe> == Eksiil == Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist, Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov, võeti Soome sõjaväkke ([[soomepoisid]]), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu; Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep2">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Kaitseks, et vähendada ohtu Nõukogude Liitu saatmiseks, nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena. Kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep2" /><ref name="suk2">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg20202">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil.<ref name="sorg20202" /> Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd, tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased2">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav Suitsuga]] ning istus [[Eesti Rahvusnõukogu|Eesti Rahvusnõukogus]] ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.<ref name="press2">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref> Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane, parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud, nii et organiseeritud islam jõudis Rootsi suuresti just Eesti tatarlaste kaudu. 22. oktoobril 1949 asutati [[Stockholm|Stockholmis]] Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin.<ref name="sorg20202" /> Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal [[New York|New Yorki]], kus töötas ofsettrükkijana, 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622, ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="press2" /><!-- pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948, ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]] -->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände koos oma õe Rähima Zaripiga; Rähima Zarip-Garif suri Saksamaal. Umugulsum lõpetas [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]] ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid, juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu2">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma: Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis; kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg20202" /><ref name="press2" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti [[Tatarlased|Tatarlaste]] Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar20162" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks [[Eesti Islami Kogudus]], mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa [[Medrese|medresesse]] ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid [[Rahvarinne|Rahvarindes]]. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> 1992. aastal saatis suursaadik [[Ernst Jaakson]], kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press2" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel, Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel, valmis 2007. aastal [[Koraan|Koraani]] esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist [[Haljand Udam]] ja toimetas assürioloog [[Amar Annus]]. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan2">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond, valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar20162" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast, valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus2" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune, orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid", näiteks [[Sabantui|Sabantui-pidu]], pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi, Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997, esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> == Usk == [[Fail:Rakvere_muhamedi_kalmistu_01.jpg|pisi|Rakvere tatari (muhamedi) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt, CC BY 4.0.]] Eesti tatarlased on ajalooliselt [[sunniidid]], järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar20162" /><mapframe text="Eesti tatarlaste kalmistud Tallinnas, Narvas ja Rakveres" width="363" height="320" zoom="7" latitude="59.030663" longitude="26.471558" align="right"> { "type": "FeatureCollection", "features": [ { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7629, 59.4213] }, "properties": { "title": "Tallinna Muhamedi kalmistu", "description": "Tehnika 171; suleti 1955", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } }, { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [28.1900, 59.3772] }, "properties": { "title": "Narva tatari kalmistu", "description": "Kadus koos vana Narvaga", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } }, { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [26.3560, 59.3466] }, "properties": { "title": "Rakvere tatari kalmistu", "description": "Üleandmise akt 1. aprillil 1941", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } } ] } </mapframe>Kogukonna kolm kalmistut, Tallinnas, Narvas ja Rakveres, tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka2">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo20072">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref><mapframe text="Vana muhameedlaste kalmistu, Tehnika tänav 171" width="300" height="230" zoom="15" latitude="59.4213" longitude="24.7629" align="right"> { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7629, 59.4213] }, "properties": { "title": "Vana muhameedlaste kalmistu", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } } </mapframe>Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, aadressil Tehnika tänav 171 Siselinna nekropoli lõunaosas{{Coordinate|NS=59.4213|EW=24.7629|type=landmark|region=EE}}; kalmistu oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar20162" /><ref name="lige20222" /> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle, koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; paemüür lammutati ning 1980. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav Krimmi.<ref name="lige20222" /> Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige20222" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar20162" /> == Keel == [[Fail:Codex_Cumanicus_58.jpg|pisi|Codex Cumanicuse (1303) käsikirja lehekülg, kõptšaki-kuumeni keele õpik, millele mišäri tatari keel on lähedane.]] Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara: „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota, erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar20162" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid, näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu2" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev ==Viited== <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). * [[Kategooria:Eesti tatarlased| ]] ga9afmgcmh4oqwddl99w0qa4u63sx0w 7212427 7212425 2026-08-11T20:07:02Z Estonian-tatar 235185 7212427 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest, [[Volga]]-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar2016">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, [[Narva]], Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja [[Kaasan|Kaasani]] taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar2016" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal [[Tallinn|Tallinna]] piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja [[Astrahan|Astrahani]] alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar2016" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega, varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. [[Fail:Tatari_tänav_1.jpg|pisi|Tatari tänava silt Tallinnas. Tänav on saanud nime 18. sajandil erru läinud tatari sõdurite rajatud asunduse järgi ja kannab seda tänini.]] Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast [[Põhjasõda]]: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar2016" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis, peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena, eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, [[Rakvere]] ja [[Tartu]].<ref name="ar2016" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga, sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks, katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar2016" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == [[Fail:Tatar_man_in_Estonia.jpg|pisi|Pitsikaupmees Umiar Zarip (1883–1944) Tallinnas, üks sõjaeelse kogukonna tatari kaupmeestest.]] Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar2016" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode, näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip; teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas: Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar2016" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri, näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe1929">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul1939">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid: Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov. Reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid (Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last) ning suvekoolid [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]], kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue1938">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar2016" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid, ilma kuuseta ja mune värvides; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar2016" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik2003" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm1936">„Aide Fitr Narwas, muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar2016" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == [[Fail:Narva_vanalinn_01.jpg|pisi|Narva vanalinn 1930. aastatel, kui linnas tegutses Narva Muhamedi Kogudus ja Eesti esimene mošee. Foto: Carl Sarap.]] Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk1928">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar2016" /><gallery mode="packed" heights="200"> Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-esikülg.png|Koguduse hoone, endine Põhja-Eesti pank, postkaardi esiküljel. Foto: Johannes Kärner (1897–1952). Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-tagakülg.png|Postkaardi tagakülg koguduse templiga „Narva Muhamedi Kogudus". </gallery>Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega, 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas [[Talvesõda]]. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri, seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik2003" /> [[Fail:Narva_Linnaraamatukogu_varemed_1944.a.jpg|pisi|Narva varemetes 1944. aastal (linnaraamatukogu jäänused). Linna ei taastatud ja endistel elanikel ei lubatud tagasi pöörduda.]] Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar2016" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar2016" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel, vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik2003" /> Mišäri keel Eesti tatarlaste seas siiski hääbus: avalik kooli- ja seltsielu oli kaotatud ning keele edasiandmine jäi üksnes kodu kanda, mistõttu paljude järeltulijate jaoks jäi tatari päritolust alles vaid perekonnanimi.<ref name="ar2016" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda.<ref name="ar2016" /> Okupatsioonivõim likvideeris ka kogukonna kalmistud. Pered olid sunnitud oma sugulaste säilmed ise välja kaevama ja [[Liiva kalmistu|Liivale]] rajatud uude kalmistusse ümber matma, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab.<ref name="lige2022">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref> == Eksiil == Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist, Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov, võeti Soome sõjaväkke ([[soomepoisid]]), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu; Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Kaitseks, et vähendada ohtu Nõukogude Liitu saatmiseks, nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena. Kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep" /><ref name="suk">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg2020">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil.<ref name="sorg2020" /> Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd, tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav Suitsuga]] ning istus [[Eesti Rahvusnõukogu|Eesti Rahvusnõukogus]] ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.<ref name="press">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref> Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane, parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud, nii et organiseeritud islam jõudis Rootsi suuresti just Eesti tatarlaste kaudu. 22. oktoobril 1949 asutati [[Stockholm|Stockholmis]] Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin.<ref name="sorg2020" /> Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal [[New York|New Yorki]], kus töötas ofsettrükkijana, 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622, ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="press" /><!-- pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948, ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]] -->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände koos oma õe Rähima Zaripiga; Rähima Zarip-Garif suri Saksamaal. Umugulsum lõpetas [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]] ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid, juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma: Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis; kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg2020" /><ref name="press" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti [[Tatarlased|Tatarlaste]] Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar2016" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks [[Eesti Islami Kogudus]], mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa [[Medrese|medresesse]] ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid [[Rahvarinne|Rahvarindes]]. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> 1992. aastal saatis suursaadik [[Ernst Jaakson]], kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel, Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel, valmis 2007. aastal [[Koraan|Koraani]] esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist [[Haljand Udam]] ja toimetas assürioloog [[Amar Annus]]. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond, valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar2016" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast, valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune, orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid", näiteks [[Sabantui|Sabantui-pidu]], pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi, Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997, esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> == Usk == [[Fail:Rakvere_muhamedi_kalmistu_01.jpg|pisi|Rakvere tatari (muhamedi) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt, CC BY 4.0.]] Eesti tatarlased on ajalooliselt [[sunniidid]], järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar2016" /><mapframe text="Eesti tatarlaste kalmistud Tallinnas, Narvas ja Rakveres" width="300" height="280" zoom="7" latitude="58.9" longitude="26.0" align="right"> { "type": "FeatureCollection", "features": [ { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7629, 59.4213] }, "properties": { "title": "Tallinna Muhamedi kalmistu", "description": "Tehnika 171; suleti 1955", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } }, { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [28.1900, 59.3772] }, "properties": { "title": "Narva tatari kalmistu", "description": "Kadus koos vana Narvaga", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } }, { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [26.3560, 59.3466] }, "properties": { "title": "Rakvere tatari kalmistu", "description": "Üleandmise akt 1. aprillil 1941", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } } ] } </mapframe>Kogukonna kolm kalmistut, Tallinnas, Narvas ja Rakveres, tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo2007">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref><mapframe text="Vana muhameedlaste kalmistu, Tehnika tänav 171" width="300" height="230" zoom="15" latitude="59.4213" longitude="24.7629" align="right"> { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7629, 59.4213] }, "properties": { "title": "Vana muhameedlaste kalmistu", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } } </mapframe>Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, aadressil Tehnika tänav 171 Siselinna nekropoli lõunaosas{{Coordinate|NS=59.4213|EW=24.7629|type=landmark|region=EE}}; kalmistu oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar2016" /><ref name="lige2022" /> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle, koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; paemüür lammutati ning 1980. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav Krimmi.<ref name="lige2022" /><mapframe text="Liiva kalmistu, kuhu pered olid sunnitud oma lähedased ümber matma" width="300" height="230" zoom="13" latitude="59.3767" longitude="24.7297" align="right"> { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7297, 59.3767] }, "properties": { "title": "Liiva kalmistu", "description": "1930. aastatel rajatud uus muhamedi matmispaik", "marker-symbol": "religious-muslim", "marker-color": "2E7D32" } } </mapframe>Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige2022" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar2016" /> == Keel == [[Fail:Codex_Cumanicus_58.jpg|pisi|Codex Cumanicuse (1303) käsikirja lehekülg, kõptšaki-kuumeni keele õpik, millele mišäri tatari keel on lähedane.]] Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara: „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota, erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar2016" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid, näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev ==Viited== <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). * [[Kategooria:Eesti tatarlased| ]] ss32m6iynxj7czba8wdgtah48qe9spg 7212429 7212427 2026-08-11T20:09:54Z Estonian-tatar 235185 7212429 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest, [[Volga]]-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar2016">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, [[Narva]], Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja [[Kaasan|Kaasani]] taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar2016" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal [[Tallinn|Tallinna]] piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja [[Astrahan|Astrahani]] alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar2016" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega, varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. [[Fail:Tatari_tänav_1.jpg|pisi|Tatari tänava silt Tallinnas. Tänav on saanud nime 18. sajandil erru läinud tatari sõdurite rajatud asunduse järgi ja kannab seda tänini.]] Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast [[Põhjasõda]]: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar2016" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis, peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena, eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, [[Rakvere]] ja [[Tartu]].<ref name="ar2016" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga, sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks, katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar2016" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == [[Fail:Tatar_man_in_Estonia.jpg|pisi|Pitsikaupmees Umiar Zarip (1883–1944) Tallinnas, üks sõjaeelse kogukonna tatari kaupmeestest.]] Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar2016" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode, näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip; teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas: Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar2016" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri, näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe1929">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul1939">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid: Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov. Reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid (Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last) ning suvekoolid [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]], kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue1938">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar2016" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid, ilma kuuseta ja mune värvides; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar2016" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik2003" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm1936">„Aide Fitr Narwas, muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar2016" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == [[Fail:Narva_vanalinn_01.jpg|pisi|Narva vanalinn 1930. aastatel, kui linnas tegutses Narva Muhamedi Kogudus ja Eesti esimene mošee. Foto: Carl Sarap.]] Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk1928">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar2016" /><gallery mode="packed" heights="200"> Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-esikülg.png|Koguduse hoone, endine Põhja-Eesti pank, postkaardi esiküljel. Foto: Johannes Kärner (1897–1952). Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-tagakülg.png|Postkaardi tagakülg koguduse templiga „Narva Muhamedi Kogudus". </gallery>Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega, 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas [[Talvesõda]]. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri, seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik2003" /> [[Fail:Narva_Linnaraamatukogu_varemed_1944.a.jpg|pisi|Narva varemetes 1944. aastal (linnaraamatukogu jäänused). Linna ei taastatud ja endistel elanikel ei lubatud tagasi pöörduda.]] Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar2016" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar2016" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel, vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik2003" /> Mišäri keel Eesti tatarlaste seas siiski hääbus: avalik kooli- ja seltsielu oli kaotatud ning keele edasiandmine jäi üksnes kodu kanda.<ref name="ar2016" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda.<ref name="ar2016" /> Okupatsioonivõim likvideeris ka kogukonna kalmistud. Pered olid sunnitud oma sugulaste säilmed ise välja kaevama ja [[Liiva kalmistu|Liivale]] rajatud uude kalmistusse ümber matma, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab.<ref name="lige2022">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref> == Eksiil == Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist, Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov, võeti Soome sõjaväkke ([[soomepoisid]]), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu; Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Kaitseks, et vähendada ohtu Nõukogude Liitu saatmiseks, nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena. Kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep" /><ref name="suk">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg2020">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil.<ref name="sorg2020" /> Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd, tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav Suitsuga]] ning istus [[Eesti Rahvusnõukogu|Eesti Rahvusnõukogus]] ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.<ref name="press">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref> Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane, parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud, nii et organiseeritud islam jõudis Rootsi suuresti just Eesti tatarlaste kaudu. 22. oktoobril 1949 asutati [[Stockholm|Stockholmis]] Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin.<ref name="sorg2020" /> Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal [[New York|New Yorki]], kus töötas ofsettrükkijana, 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622, ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="press" /><!-- pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948, ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]] -->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände koos oma õe Rähima Zaripiga; Rähima Zarip-Garif suri Saksamaal. Umugulsum lõpetas [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]] ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid, juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma: Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis; kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg2020" /><ref name="press" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti [[Tatarlased|Tatarlaste]] Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar2016" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks [[Eesti Islami Kogudus]], mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa [[Medrese|medresesse]] ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid [[Rahvarinne|Rahvarindes]]. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> 1992. aastal saatis suursaadik [[Ernst Jaakson]], kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel, Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel, valmis 2007. aastal [[Koraan|Koraani]] esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist [[Haljand Udam]] ja toimetas assürioloog [[Amar Annus]]. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond, valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar2016" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast, valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune, orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid", näiteks [[Sabantui|Sabantui-pidu]], pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi, Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997, esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> == Usk == [[Fail:Rakvere_muhamedi_kalmistu_01.jpg|pisi|Rakvere tatari (muhamedi) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt, CC BY 4.0.]] Eesti tatarlased on ajalooliselt [[sunniidid]], järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar2016" /><mapframe text="Eesti tatarlaste kalmistud Tallinnas, Narvas ja Rakveres" width="300" height="280" zoom="7" latitude="58.9" longitude="26.0" align="right"> { "type": "FeatureCollection", "features": [ { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7629, 59.4213] }, "properties": { "title": "Tallinna Muhamedi kalmistu", "description": "Tehnika 171; suleti 1955", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } }, { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [28.1900, 59.3772] }, "properties": { "title": "Narva tatari kalmistu", "description": "Kadus koos vana Narvaga", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } }, { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [26.3560, 59.3466] }, "properties": { "title": "Rakvere tatari kalmistu", "description": "Üleandmise akt 1. aprillil 1941", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } } ] } </mapframe>Kogukonna kolm kalmistut, Tallinnas, Narvas ja Rakveres, tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo2007">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref><mapframe text="Vana muhameedlaste kalmistu, Tehnika tänav 171" width="300" height="230" zoom="15" latitude="59.4213" longitude="24.7629" align="right"> { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7629, 59.4213] }, "properties": { "title": "Vana muhameedlaste kalmistu", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } } </mapframe>Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, aadressil Tehnika tänav 171 Siselinna nekropoli lõunaosas{{Coordinate|NS=59.4213|EW=24.7629|type=landmark|region=EE}}; kalmistu oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar2016" /><ref name="lige2022" /> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle, koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; paemüür lammutati ning 1980. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav Krimmi.<ref name="lige2022" /><mapframe text="Liiva kalmistu, kuhu pered olid sunnitud oma lähedased ümber matma" width="300" height="230" zoom="13" latitude="59.3767" longitude="24.7297" align="right"> { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7297, 59.3767] }, "properties": { "title": "Liiva kalmistu", "description": "1930. aastatel rajatud uus muhamedi matmispaik", "marker-symbol": "religious-muslim", "marker-color": "2E7D32" } } </mapframe>Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige2022" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar2016" /> == Keel == [[Fail:Codex_Cumanicus_58.jpg|pisi|Codex Cumanicuse (1303) käsikirja lehekülg, kõptšaki-kuumeni keele õpik, millele mišäri tatari keel on lähedane.]] Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara: „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota, erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar2016" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid, näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev ==Viited== <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). * [[Kategooria:Eesti tatarlased| ]] 4vgnm964q32ihuji92yf9mxsvdk5gz3 7212434 7212429 2026-08-11T20:17:56Z ~2026-44147-36 235270 7212434 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest, [[Volga]]-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt [[Nižni Novgorod|Nižni Novgorodi]] kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar2016">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, [[Narva]], Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja [[Kaasan|Kaasani]] taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar2016" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal [[Tallinn|Tallinna]] piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja [[Astrahan|Astrahani]] alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar2016" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega, varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. [[Fail:Tatari_tänav_1.jpg|pisi|Tatari tänava silt Tallinnas. Tänav on saanud nime 18. sajandil erru läinud tatari sõdurite rajatud asunduse järgi ja kannab seda tänini.]] Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast [[Põhjasõda]]: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta [[Rahvaloendus|rahvaloenduse]] järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar2016" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis, peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena, eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, [[Rakvere]] ja [[Tartu]].<ref name="ar2016" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga, sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks, katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar2016" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == [[Fail:Tatar_man_in_Estonia.jpg|pisi|Pitsikaupmees Umiar Zarip (1883–1944) Tallinnas, üks sõjaeelse kogukonna tatari kaupmeestest.]] Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar2016" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode, näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip; teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas: Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar2016" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri, näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe1929">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul1939">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid: Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov. Reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid (Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last) ning suvekoolid [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]], kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue1938">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar2016" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid, ilma kuuseta ja mune värvides; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar2016" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik2003" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm1936">„Aide Fitr Narwas, muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar2016" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == [[Fail:Narva_vanalinn_01.jpg|pisi|Narva vanalinn 1930. aastatel, kui linnas tegutses Narva Muhamedi Kogudus ja Eesti esimene mošee. Foto: Carl Sarap.]] Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk1928">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar2016" /><gallery mode="packed" heights="200"> Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-esikülg.png|Koguduse hoone, endine Põhja-Eesti pank, postkaardi esiküljel. Foto: Johannes Kärner (1897–1952). Fail:Eesti-tatarlaste-narva-koguduse-hoone-postkaardi-tagakülg.png|Postkaardi tagakülg koguduse templiga „Narva Muhamedi Kogudus". </gallery>Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega, 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas [[Talvesõda]]. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri, seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik2003" /> [[Fail:Narva_Linnaraamatukogu_varemed_1944.a.jpg|pisi|Narva varemetes 1944. aastal (linnaraamatukogu jäänused). Linna ei taastatud ja endistel elanikel ei lubatud tagasi pöörduda.]] Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar2016" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar2016" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel, vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik2003" /> Mišäri keel Eesti tatarlaste seas siiski hääbus: avalik kooli- ja seltsielu oli kaotatud ning keele edasiandmine jäi üksnes kodu kanda.<ref name="ar2016" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda.<ref name="ar2016" /> Okupatsioonivõim likvideeris ka kogukonna kalmistud. Pered olid sunnitud oma sugulaste säilmed ise välja kaevama ja [[Liiva kalmistu|Liivale]] rajatud uude kalmistusse ümber matma, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab.<ref name="lige2022">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref> == Eksiil == Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist, Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov, võeti Soome sõjaväkke ([[soomepoisid]]), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu; Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Kaitseks, et vähendada ohtu Nõukogude Liitu saatmiseks, nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena. Kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep" /><ref name="suk">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg2020">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil.<ref name="sorg2020" /> Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd, tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja [[Gustav Suits|Gustav Suitsuga]] ning istus [[Eesti Rahvusnõukogu|Eesti Rahvusnõukogus]] ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.<ref name="press">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref> Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane, parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud. 22. oktoobril 1949 asutati [[Stockholm|Stockholmis]] Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin.<ref name="sorg2020" /> Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal [[New York|New Yorki]], kus töötas ofsettrükkijana, 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622, ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="press" /><!-- pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948, ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]] -->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände koos oma õe Rähima Zaripiga; Rähima Zarip-Garif suri Saksamaal. Umugulsum lõpetas [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]] ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid, juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma: Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis; kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg2020" /><ref name="press" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti [[Tatarlased|Tatarlaste]] Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar2016" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks [[Eesti Islami Kogudus]], mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa [[Medrese|medresesse]] ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid [[Rahvarinne|Rahvarindes]]. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> 1992. aastal saatis suursaadik [[Ernst Jaakson]], kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel, Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel, valmis 2007. aastal [[Koraan|Koraani]] esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist [[Haljand Udam]] ja toimetas assürioloog [[Amar Annus]]. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond, valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar2016" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast, valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune, orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid", näiteks [[Sabantui|Sabantui-pidu]], pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi, Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997, esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> == Usk == [[Fail:Rakvere_muhamedi_kalmistu_01.jpg|pisi|Rakvere tatari (muhamedi) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt, CC BY 4.0.]] Eesti tatarlased on ajalooliselt [[sunniidid]], järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar2016" /><mapframe text="Eesti tatarlaste kalmistud Tallinnas, Narvas ja Rakveres" width="300" height="280" zoom="7" latitude="58.9" longitude="26.0" align="right"> { "type": "FeatureCollection", "features": [ { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7629, 59.4213] }, "properties": { "title": "Tallinna Muhamedi kalmistu", "description": "Tehnika 171; suleti 1955", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } }, { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [28.1900, 59.3772] }, "properties": { "title": "Narva tatari kalmistu", "description": "Kadus koos vana Narvaga", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } }, { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [26.3560, 59.3466] }, "properties": { "title": "Rakvere tatari kalmistu", "description": "Üleandmise akt 1. aprillil 1941", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } } ] } </mapframe>Kogukonna kolm kalmistut, Tallinnas, Narvas ja Rakveres, tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo2007">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref><mapframe text="Vana muhameedlaste kalmistu, Tehnika tänav 171" width="300" height="230" zoom="15" latitude="59.4213" longitude="24.7629" align="right"> { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7629, 59.4213] }, "properties": { "title": "Vana muhameedlaste kalmistu", "marker-symbol": "cemetery", "marker-color": "8B0000" } } </mapframe>Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, aadressil Tehnika tänav 171 Siselinna nekropoli lõunaosas{{Coordinate|NS=59.4213|EW=24.7629|type=landmark|region=EE}}; kalmistu oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar2016" /><ref name="lige2022" /> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle, koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata, kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; paemüür lammutati ning 1980. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav Krimmi.<ref name="lige2022" /><mapframe text="Liiva kalmistu, kuhu pered olid sunnitud oma lähedased ümber matma" width="300" height="230" zoom="13" latitude="59.3767" longitude="24.7297" align="right"> { "type": "Feature", "geometry": { "type": "Point", "coordinates": [24.7297, 59.3767] }, "properties": { "title": "Liiva kalmistu", "description": "1930. aastatel rajatud uus muhamedi matmispaik", "marker-symbol": "religious-muslim", "marker-color": "2E7D32" } } </mapframe>Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige2022" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar2016" /> == Keel == [[Fail:Codex_Cumanicus_58.jpg|pisi|Codex Cumanicuse (1303) käsikirja lehekülg, kõptšaki-kuumeni keele õpik, millele mišäri tatari keel on lähedane.]] Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara: „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota, erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar2016" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid, näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev ==Viited== <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). * [[Kategooria:Eesti tatarlased| ]] b7w43fpamcb3bl33eabybj6ke9b72w3 0 419937 7212486 6026205 2026-08-11T23:47:37Z Trebors 57925 7212486 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Juri Mišini nimeline Venemaa kodanike Eesti Vabariiklik Liit''' (nimetatud ka ''Yury Mishin'i nimeline Venemaa kodanike Eesti Vabariiklik Liit'', lühemalt ''Venemaa Kodanike Liit, Eesti Vabariiklik Vene(maa) Kodanike Liit'') oli [[Narva]]s aastatel 2012–2024 tegutsenud [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] [[organisatsioon]], mille eesmärk oli kaitsta venekeelsete inimeste õigusi Eestis. [[Kategooria:Eesti venelaste organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti endised organisatsioonid]] cf1n6stsr76lvb6eiq60ye0n2tr39z2 0 422805 7212670 6736197 2026-08-12T08:59:16Z Kuriuss 38125 7212670 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} '''Pühajärve raamatukogu''' on [[Otepää vald|Otepää valla]] [[Sihva|Sihva külas]] asuv [[rahvaraamatukogu]]. == Ajalugu == [[1913]]. aastal asutati [[Pühajärve Rahvaraamatukogu Selts]], mis tegutses [[1940]]. aastani. Seltsi asutas [[Õpetaja|kooliõpetaja]] Mihkel Neumann ja esimees oli Peeter Altosaar Lokumatsi talust. 1914. aasta algul oli seltsil 95 liiget. Raamatukogu põhikogu asus Otsa talus [[Pühajärve|Pühajärvel]] (praegu Sihva küla), osakonnad Öödre talus [[Ilmjärve|Ilmjärvel]] ja Aaviku talus [[Arula|Arulas]]. Esimene [[raamatukoguhoidja]] oli [[Arnold Luik]], kes valiti seltsi raamatukogu eest vastutavaks isikuks. Pühajärve koguga tegeles August Petti. 1920. aasta küsitluslehe andmetel oli raamatukogu avatud pühapäeviti ja koosnes 459 [[Raamat|raamatust]]. Lugeja võis raamatu enda kätte jätta kaheks nädalaks, ülemäärase aja eest tuli maksta trahvi 5% raamatu hinnast. [[1920. aastad|1920. aastate]] algul valiti Pühajärve Rahvaraamatukogu Seltsi esimeheks legendaarne õpetaja-koolijuhataja [[Ferdinand Linnamägi]]. Pühajärve Otsa talu raamatukogu viidi koolimajja ja selle kõrval asunud vallamajja. Pidude korraldamisest saadud rahaga osteti raamatuid juurde, koostati kartoteek. [[1940]]. aasta [[Juunipööre|juunipöörde]] järel likvideeriti seltsid, Ferdinand Linnamäel tuli aga 1950. aasta algul ette võtta [[Küüditamine|Siberi-teekond]]. Vallamajas asunud raamatukogu tegevusest [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal pole aga midagi teada. Pärast sõda tegid inimeste mäletamist mööda raamatukogutööd Mare Lauri, Ida Soklakova ja Silvia Urbanik. Raamatukogu asus vanas vallamajas, kus oli koos palju eriilmelisi tolleaegseid asutusi. [[1949]]. aastal oli raamatukogu 7 m² suuruses ruumis, 1951. aastal kahes ruumis suurusega 33 m², edasi varieerus ruumi suurus 20–25 m² vahel. Aastatel 1949–1970 raamatukogus töötanud Irene Kahro mälestuste järgi asus ta kõigepealt ümber kirjutama vigast venekeelset põhinimestikku. Nendel aastatel oli raamatukogu majanduslik olukord väga vilets. Raamatukogu juhataja kurtis aruannetes korduvalt [[Riiulid|riiulite]] vähesust, näitusevitriini puudumist ja väga külmi ruume. Puudus valitses [[Ilukirjandus|ilukirjandus]]teostest, mis olid lugejate hulgas väga nõutud. [[1970. aastad|1970. aastate]] majanduslikus olukorras mingit paranemist ei toimunud – 22 m² väike ruum oli külm ja kitsas, inventar vana, nappis riiuleid. Üritused toimusid koolimajas. [[1980. aastad]] olid pöördelised. 1986. aastal kolis majandikeskus vastvalminud teenindusmajja ning vabanenud hoones sai raamatukogu esialgu poole alumisest korrusest, aga järgmise kümne aasta jooksul remonditi raamatukogu tarvis kogu 130 m² suuruse pinnaga alumine korrus, ehitati välja turvasüsteemid ja korrastati maja välisilme. [[1990. aastad]] oli raamatukogu hiilgeaeg. Lugejate arv, mis seni oli püsinud 260–280 ringis, tõusis 1996. aastal 319-ni ning sama trendi jätkudes jõuti 2002. aastal 370-ni. [[1994]]. aastal tähistati raamatukogu 80. ja puhkpilliorkestri 70. aastapäeva, mida kajastas ka ajalehe [[Valgamaalane]] 12. mai erinumber. Väga kirev on olnud Pühajärve raamatukogu administratiivne kuuluvus: 1913. aastal [[Tartumaa]] [[Pühajärve vald (1939)|Pühajärve vald]], 1949–1953 lisandub [[Voki külanõukogu]], 1950–1958 [[Otepää rajoon]], 1952–1953 [[Tartu oblast]], 1954–1959 [[Pühajärve külanõukogu]], 1959–1962 [[Elva rajoon]], 1960–1989 [[Otepää külanõukogu]], 1990–1991 [[Pühajärve külanõukogu]], 1992–1998 [[Pühajärve vald]], 1999. aastast tänaseni [[Otepää vald]]. 1998. aastal sai raamatukogu esimese töö[[arvuti]] koos raamatukoguprogrammiga [[Kirjasto 3000]] (hiljem RIKS). [[Valga maakond|Valga maakonna]] esimese külaraamatukoguna hakati kirjeid arvutisse sisestama. 2007. aastal läks raamatukogu üle täielikule elektroonilisele laenutusele. == Juhatajad/laenutajad == * Arnold Luik * August Pettai * Ferdinand Linnamägi 1920–1940 * Mare Lauri * Ida Soklakova * Silvia Urbanik * Irene Kahro 1949–1970 * Elvi Mitt 1970–1976 * Tõnu Kõrgessaar-Aru 1976–1977 * Lea Kosk (Loot) 1977–1979 * Mare Liivamägi 1979–1980 * Ly Haaviste alates 1980 (vahepeal 1984–1985 Karmen Reinas) == Statistika == Statistika 2014. aasta seisuga * Kogud: 11 935 * Kasutajad: 254 * Külastused: 5252 * Laenutused: 7110 * Töökohad: 1 == Vaata ka == * [[Otepää Linnaraamatukogu]] == Kirjandus == * Valgamaa rahvaraamatukogud 1920–2010. Valga, 2010 * Valga Keskraamatukogu arhiiv. Valga rajooni/maakonna raamatukogude aastaaruanded 1956–2014 == Välislingid == * [http://www.otepaa.ee/puhajarve-raamatukogu Otepää vald – Pühajärve raamatukogu] {{koord}} [[Kategooria:Valga maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Otepää vald]] q5vq5avpamjxm33wlfh170ltycb9bne 0 423948 7212219 6207647 2026-08-11T12:03:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212219 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Egļupe raudteepeatus | pilt = Egļupes_stacija.JPG | pildiallkiri = Egļupe ootepaviljon | asukoht = | tüüp = | omanik = | käitaja = | liin = Valga–Riia | platvormid = | rööpapaare = | avatud = 1981 | suletud = | kaart = punkt }} '''Egļupe raudteepeatus''' on [[raudteepeatus]] [[Valga–Riia raudteeliin]]il Sigulda piirkonnas [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]]. Iga päev peatub seal kuusteist reisirongi, tööpäeviti kaheksateist rongi. Peatus asub [[Riia]]st 44 km kaugusel. Egļupe raudteepeatuse juures on Valga–Riia raudtee kaheteeline.<ref>{{Netiviide |url=http://railwayz.info/photolines/rwpart/9/A2 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-12-31 |arhiivimisaeg=2015-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151217170841/http://railwayz.info/photolines/rwpart/9/A2 |url-olek=ei tööta }}</ref> Piletihinnalt kuulub peatus C-tsooni.<ref>http://www.pv.lv/lv/zonas/</ref> Peatus avati aastal [[1981]].<ref>{{Netiviide |pealkiri="Līnijai Rīga-Valka 120 gadi" |url=http://archive-lv.com/page/557062/2012-10-30/http://ldz.lv/?object_id=3907 |vaadatud=2015-12-26 |arhiivimisaeg=2018-09-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180901215731/http://archive-lv.com/page/557062/2012-10-30/http://ldz.lv/?object_id=3907 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastani 2019 järgnes sellele [[Silciemsi raudteepeatus]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://railwayz.info/photolines/station/985 Infot peatuse kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Inčukalnsi raudteejaam|Inčukalns]] | päis=Raudteepeatus liinil Riia-Valga | peatus=Egļupe| järgnev=[[Sigulda raudteejaam|Sigulda]]}} [[Kategooria:Läti raudteejaamad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] gnibcyrhs1uspil5kvyyr38fkenk6zq 0 426509 7212684 7010153 2026-08-12T09:21:18Z Kuriuss 38125 7212684 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = V. N. Karazini nimeline Harkivi Rahvuslik Ülikool | omakeelne_nimi = Харківський національний університет імені В. Н. Каразіна | pilt = Karazin univer2 (3).jpg | pildi_laius = | pildi_seletus = | ladina_nimi = | deviis = ''Cognoscere docere erudire'' | asutatud = [[29. jaanuar]] [[1805]] | suletud = | tüüp = | usukallak = | toetusfond = | eelarve = | rektor = [[Tetjana Kaganovska]]<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/v-kharkovskom-universitete-izbrali-novoho-rektora.html В Харьковском университете избрали нового ректора] - Zn.ua, 03.06.2021 (vaadatud: 03.06.2021)</ref> | juht1 = | juhi_nimetus1 = | juht2 = | juhi_nimetus2 = | juht3 = | juhi_nimetus3 = | kantsler = | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = | ülikoolilinnak = | endised_nimed = | muu = | muu_silt = | sporditegevus = | värvid = | hüüdnimi = | maskott = | nobeli_laureaate = | ühendused = IAU<!--International Association of Universities--> | logo = Etalon-big.jpg | logo_laius = 140px | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }} '''V. N. Karazini nimeline Harkivi Rahvuslik Ülikool''' ([[ukraina keel]]es Харківський національний університет імені В. Н. Каразіна) on [[Ukraina]]s [[Harkiv]]is asuv [[ülikool]]. == Näitajad == * ''QS World University Rankings 2021'' edetabelis oli 477. kohal.<ref>[https://www.topuniversities.com/university-rankings/world-university-rankings/2021 QS World University Rankings® 2021] (vaadatud 01.05.2021)</ref> == Ajalugu == Ülikool on asutatud [[29. jaanuar]]il [[1805]] ning see on üks vanemaid [[Ida-Euroopa]] ülikoole. (Vanim on [[1615]]. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]].) [[Prantsuse revolutsioon|Suure Prantsuse kodanliku revolutsiooniga]] ra­kendas keisrinna [[Katariina II|Katariina]] II abinõusid, et tõkestada revolutsiooniideede levikut Venemaal. Keiser [[Paul I]], jätkates Katarii­na II sisepoliitilist kurssi, keelas 1798. aastal, venelastel välismaa ülikoolidesse õppima mineku. Valitsus sunnitud asutama rea uusi ülikoole Venemaa keisririigis: Kaasanis (1804), Harkivis (1805) ning taastama [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i (1802) ja [[Peterburi ülikool]]i (1819). Harkivi ülikooli asutas ükraina intellektuaal [[Vasyl Karazin]] (1773–1842). 3. märtsil 2022 hävisid ülikooli hooned Venemaa pommirünnakus.<ref>[https://chytomo.com/en/russians-have-completely-destroyed-karazin-university-in-kharkiv/ Russians have completely destroyed Karazin University in Kharkiv.]</ref> == Galerii == <gallery> Myronosytska 1 after Russian shelling on 2 March 2022 (05).jpg|Sõjategevuses kahjustada saanud Harkivi ülikooli majandusteaduskonna hoone 2. märtsil 2022 </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.univer.kharkov.ua/ Ülikooli koduleht] [[Kategooria:Harkiv]] [[Kategooria:Ukraina ülikoolid]] qhgkka5h7pildi0xh39o7z5yedzcv8m 0 428183 7212381 7210944 2026-08-11T17:52:51Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7212381 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=13}} [[File:Tallinna Lasteaed Karikakar, Õismäe tee 22.jpg|thumb|[[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]] - Õismäe tee 26]] [[File:Tallinna Rukkilille Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], Õismäe tee 70]] [[File:Tallinna Meelespea Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Meelespea Lasteaed]], Õismäe tee 92]] [[File:Tallinna Õismäe Russian Lyceum.JPG|pisi|[[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], Õismäe tee 28]] [[File:Tallinna Õismäe Gümnaasium.JPG|thumb|[[Tallinna Õismäe Gümnaasium]], Õismäe tee 50]] [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|Õismäe tee 150, 9-korruseliste korterelamute grupp]] '''Õismäe tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)</ref> [[Väike-Õismäe]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Tänav on ringikujuline ja ringi keskel on [[Väike-Õismäe tiik]]. Õismäe teel asuvad: [[Tallinna Lasteaed Karikakar]] - Õismäe tee 22, [[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]] - Õismäe tee 26, [[Tallinna Rukkilille Lasteaed]] - Õismäe tee 70, [[Tallinna Meelespea Lasteaed]] - Õismäe tee 92, [[Tallinna Lasteaed Vikerkaar]] - Õismäe tee 110. Õismäe tee 28 asub [[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], Õismäe tee 50 asub [[Tallinna Õismäe Gümnaasium]]. Õismäe tee 132 asub Tallinna Haabersti Gümnaasium. Õismäe tee 24 asub Haabersti Päevakeskus ja Haabersti Tegevuskeskus. == Ajalugu == Õismäe tee sai nime [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1974]].<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 305</ref> Õismäel ja Õismäe tee ääres asusid [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] (varem [[Tallinna II Toidukaubastu]]) kauplused<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>: Maxima (varem [[Õismäe-1 (kauplus)|Õismäe-1]]/[[Kullerkupu (kauplus)|Kullerkupu kauplus]]) Õismäe tee 46, Maxima (varem [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]/[[Meelespea (kauplus)|Meelespea kauplus]]) Õismäe tee 88, Maxima/ Kollane kauplus (varem [[Järveotsa (kauplus)|Järveotsa kauplus]]) Õismäe tee 107. == Galerii == <gallery> EE-TLN-HAABERSTI-Ehitajate tee-Õismäe tee.JPG|[[Ehitajate tee]] - Õismäe tee ristmik, vaade Ehitajate teelt File:Väike-Õismäe elamurajoon, kõrgvaade hoonestusele, esiplaanil ringtee. Ajapaik 14557.jpg|Vaade Õismäe tee ja [[Ehitajate tee]] korterelamutele File:Õismäe tee, 2, 4, 6.jpg|Õismäe tee, 2, 4, 6 File:Õismäe tee, 6.jpg|Õismäe tee 6 File:Õismäe tee 8.jpg|Õismäe tee 8 [[paneelelamu|paneelkorterelamu]] File:Õismäe tee, 10.jpg|Õismäe tee, 10 File:Õismäe tee 12, Tallinn.jpg|Õismäe tee 12 File:Haabersti Tegevuskeskus, Õismäe tee 24.jpg|[[Haabersti Tegevuskeskus]], Õismäe tee 24 File:Õismäe tee 78.jpg|Õismäe tee 78 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Meelespea.JPG|Õismäe tee, Meelespea [[Tallinna ühistranspordiliinid|ühistranspordi]] peatus ja Maxima (endine kauplus [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]), Õismäe tee 88 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Old Soviet "сandle" after modernisation.JPG|16-korruseline korterelamu File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Soviet apartment buildings after modernisation.JPG|5-korruseline korterelamute grupp File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe tee.JPG|5-korruseliste [[paneelelamu]]te grupp File:Footpath in Õismäe street.JPG| File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Old Soviet candles.JPG| File:Väike-Õismäe.JPG|Õismäe tee 105b File:Apartment building in Väike-Õismäe in Tallinn.jpg|Õismäe tee 109 File:Õismäe tee – Paldiski mnt intresection.jpg|Õismäe tee 105b ja 109 ning Paldiski maantee 221a, Harkuranna Torn File:Õismäe tee, 124.jpg|Õismäe tee 124 </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== * [http://tallinncity.postimees.ee/4174007/pildid-ja-video-tallinnas-poles-kortermaja-ees-seitse-autot?_ga=2.60802090.622247140.1499319190-2109612128.1485904516 Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot] {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] pmamtfvn6wh8lpdehb7miujmkta16po 7212383 7212381 2026-08-11T17:54:22Z NOSSER 8097 7212383 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=13}} [[File:Õismäe tee 46, Tallinn.jpg|thumb|Õismäe tee 46 kauplusehoone]] [[File:Tallinna Lasteaed Karikakar, Õismäe tee 22.jpg|thumb|[[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]] - Õismäe tee 26]] [[File:Tallinna Rukkilille Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Rukkilille Lasteaed]], Õismäe tee 70]] [[File:Tallinna Meelespea Lasteaed.JPG|pisi|[[Tallinna Meelespea Lasteaed]], Õismäe tee 92]] [[File:Tallinna Õismäe Russian Lyceum.JPG|pisi|[[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], Õismäe tee 28]] [[File:Tallinna Õismäe Gümnaasium.JPG|thumb|[[Tallinna Õismäe Gümnaasium]], Õismäe tee 50]] [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|Õismäe tee 150, 9-korruseliste korterelamute grupp]] '''Õismäe tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016)</ref> [[Väike-Õismäe]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Tänav on ringikujuline ja ringi keskel on [[Väike-Õismäe tiik]]. Õismäe teel asuvad: [[Tallinna Lasteaed Karikakar]] - Õismäe tee 22, [[Tallinna Nurmenuku Lasteaed]] - Õismäe tee 26, [[Tallinna Rukkilille Lasteaed]] - Õismäe tee 70, [[Tallinna Meelespea Lasteaed]] - Õismäe tee 92, [[Tallinna Lasteaed Vikerkaar]] - Õismäe tee 110. Õismäe tee 28 asub [[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]], Õismäe tee 50 asub [[Tallinna Õismäe Gümnaasium]]. Õismäe tee 132 asub Tallinna Haabersti Gümnaasium. Õismäe tee 24 asub Haabersti Päevakeskus ja Haabersti Tegevuskeskus. == Ajalugu == Õismäe tee sai nime [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1974]].<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 305</ref> Õismäel ja Õismäe tee ääres asusid [[Maxima Eesti OÜ|Maxima]] (varem [[Tallinna II Toidukaubastu]]) kauplused<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref>: Maxima (varem [[Õismäe-1 (kauplus)|Õismäe-1]]/[[Kullerkupu (kauplus)|Kullerkupu kauplus]]) Õismäe tee 46, Maxima (varem [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]/[[Meelespea (kauplus)|Meelespea kauplus]]) Õismäe tee 88, Maxima/ Kollane kauplus (varem [[Järveotsa (kauplus)|Järveotsa kauplus]]) Õismäe tee 107. == Galerii == <gallery> EE-TLN-HAABERSTI-Ehitajate tee-Õismäe tee.JPG|[[Ehitajate tee]] - Õismäe tee ristmik, vaade Ehitajate teelt File:Väike-Õismäe elamurajoon, kõrgvaade hoonestusele, esiplaanil ringtee. Ajapaik 14557.jpg|Vaade Õismäe tee ja [[Ehitajate tee]] korterelamutele File:Õismäe tee, 2, 4, 6.jpg|Õismäe tee, 2, 4, 6 File:Õismäe tee, 6.jpg|Õismäe tee 6 File:Õismäe tee 8.jpg|Õismäe tee 8 [[paneelelamu|paneelkorterelamu]] File:Õismäe tee, 10.jpg|Õismäe tee, 10 File:Õismäe tee 12, Tallinn.jpg|Õismäe tee 12 File:Haabersti Tegevuskeskus, Õismäe tee 24.jpg|[[Haabersti Tegevuskeskus]], Õismäe tee 24 File:Õismäe tee 78.jpg|Õismäe tee 78 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Meelespea.JPG|Õismäe tee, Meelespea [[Tallinna ühistranspordiliinid|ühistranspordi]] peatus ja Maxima (endine kauplus [[Õismäe-3 (kauplus)|Õismäe-3]]), Õismäe tee 88 File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Old Soviet "сandle" after modernisation.JPG|16-korruseline korterelamu File:EU-EE-Tallinn-Haabersti-Õismäe-Soviet apartment buildings after modernisation.JPG|5-korruseline korterelamute grupp File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe tee.JPG|5-korruseliste [[paneelelamu]]te grupp File:Footpath in Õismäe street.JPG| File:EU-EE-TLN-Haabersti-Õismäe-Old Soviet candles.JPG| File:Väike-Õismäe.JPG|Õismäe tee 105b File:Apartment building in Väike-Õismäe in Tallinn.jpg|Õismäe tee 109 File:Õismäe tee – Paldiski mnt intresection.jpg|Õismäe tee 105b ja 109 ning Paldiski maantee 221a, Harkuranna Torn File:Õismäe tee, 124.jpg|Õismäe tee 124 </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} ==Välislingid== * [http://tallinncity.postimees.ee/4174007/pildid-ja-video-tallinnas-poles-kortermaja-ees-seitse-autot?_ga=2.60802090.622247140.1499319190-2109612128.1485904516 Pildid ja video: Tallinnas põles kortermaja ees seitse autot] {{Väike-Õismäe asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] 12gu0zbdb4nsy0cx1enmqipudylhvmd 0 432369 7212687 7210267 2026-08-12T09:25:54Z Kuriuss 38125 7212687 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Kool |Nimi = Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium |Pilt = Tallinna Inglise Kolledž 2021.jpg |pildisuurus=220px |Pildiallkiri = Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone [[Pärnu maantee]] ja Estonia puiestee 10 nurgal |Asutatud = 1911 |Koolitüüp = [[gümnaasium]] |Direktor = |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = [[Tallinn]] |Maakond = [[Harju maakond]] |Vald = |Asula = |Aadress = [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]] 13, Tallinn |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = |E-mail = |Moto = |Logo = }} '''Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium''' oli [[keskharidus]]t andnud õppeasutus, mis tegutses aastail 1911–1940. == Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool == 1906. aastal asutas [[Gustav Narusbek]] [[Gustav Narusbeki Kaubanduskool|erakaubanduskool]]i, mis tegutses [[Väike-Pärnu maantee]] 19a hoones ja kuhu võeti vastu nii poisse kui ka tüdrukuid. Kool algas kahe klassiga õppetegevust 1906. aastal ja asutajaks oli Gustaw Narusberg ja tema abiliseks [[Georg Vestel]]<ref name="tallinna-l">[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/09/07/13 Tallinna linna tütarlaste kommerts- ja kaubanduskool juubelipäevade eel], Päewaleht, nr. 242, 7 september 1936</ref>. 1910. aastal andis Gustav Narusbek erakooli üle [[Tallinna Linnavalitsus]]e ülalpidamisele. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool (vene keeles ''Ревельское городское женское коммерческое училище'') (1911–1924) alustas tegevust 1. ([[vkj]]) / 14. septembril 1911 aadressil [[Viru tänav]] 6. Õppekeel oli vene keel, ent 85% õpilasi oli eesti rahvusest. [[Fail:Inglise Kolledž 2009.jpg|pisi|260px|Endine Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone]] [[Fail:E.Jacoby-A.Rosenberg - 1912-1916.JPG|pisi|260px|Endine Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone [[Pärnu maantee]] ja Estonia puiestee 10 nurgal, mille Pärnu maantee poolsele küljele istutati toona allee]] Kooli asutamise järel algas uue koolihoone kavandamine, milleks valiti linna vabade maa-alade seast [[Jaani kirik (Tallinn)|Jaani kirik]]u vastas asuv Karjakaevu plats. Selleks oli vaja kustutada linnplaanilt sellele krundile kavandatud kitsas tänav ning pikendada [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]] kaares [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirikust]] mööda [[Vabaduse väljak]]uni. Ebasoodne piir [[Vene seltskondliku kogu hoone]]ga sundis kavandama selle hoonekülje sopilisena. Koolihoone [[Estonia puiestee]] 10 valmis 1916. aastal. [[Eesti iseseisvumine]] tõi kaasa eesti õppekeele ning 1920. aasta avalike algkoolide seadus<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1922/12/16/3 Nr. 91. Riigikogu poolt 7. dets. 1922 a. wastuwõetud Awalikkude keskkoolide seadus.]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Riigi Teataja, nr. 155-156, 16 detsember 1922</ref> lahutas [[gümnaasium]]iastmest nooremad klassid eraldi [[Tallinna Linna 29. Algkooliks]]. Tallinna 29. algkooli viimased klassid lahkusid sellest hoonest kevadel 1929. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli ja hilisema Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi (1924–1938) direktorina<ref name="tallinna-l" /> tegutses 1911–1927 [[Heinrich Bauer]] ja 1928–1940 oli Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja Kaubanduskooli direktor [[Aleksander Veiderma]]. == Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium == 1922. aastal nimetati kool Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumiks. 1934. aastal nimetati kool koolireformi tõttu [[Keskkoolide seadus]]e<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/06/02/3 409. Keskkoolide seadus.], Riigi Teataja, nr. 47, 2 juuni 1934</ref> alusel taas Tallinna Tütarlaste Kommertskooliks, mis tegutses Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoones. Kommertsgümnaasiumi oli 1936. aastaks lõpetanud 20 lendu 1054 lõpetanuga. == Kaubanduskool == Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi koolihoones tegutses ka 1906. aastal asutatud [[kutsekool]] – Tallinna Linna Tütarlaste Kaubanduskool (vene keeles ''Ревельская городская женская торговая школа''), neil koolidel oli ühine direktor ja õpetajaskond. 1939. aastal oli Tallinna Tütarlaste Kaubanduskooli ja Tallinna Tütarlaste Ärinduskooli õppeaeg on 4 aastat ja õpetati kaubandusega ning ärindusega seoses olevaid aineid. Kaubanduskooli õpingud lõpetanu võis õiendada õppinud kaupleja ja ärinduskeskkooli lõpetaja õppinud majandusametniku kutseeksami. Mõlemate keskkoolide lõpetajad võisid õppimist jätkata kommertskoolis (kommertsgümnaasiumis) ja edasi ülikooli majandusteaduskonnas<ref>[https://dea.digar.ee/article/nole/1939/05/20/13 Kuhu juhtida algkooli lõpetanud noori?], Nõmme Leht (1938-1940), nr. 20, 20 mai 1939</ref>. Õhtupoolikuti töötas kommertsgümnaasiumi koolimajas ka [[Tallinna Õpetajate Seminar]], Kodumajanduskeskkool ja A. Pedusaare erakeskkool.<ref>Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium. Tallinn, 1936</ref> Riigivanema otsusega 14. septembrist 1934 nr. 695 võeti koolivõrku [[Tallinna Linna Kaupmeestekool]] nelja-aastase kursusega. Selle kooli naisosakonna esimene klass algas tegevust 15. septembril 1934 Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ruumides, [[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani tänav]] 13. ==Kommertsgümnaasiumi hoone== Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 1068.<ref>{{kultuurimälestis|1068|1068 Koolihoone, 1916. a. ja Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone}}</ref> ==Vaata ka== *[[Tallinna Majanduskool]] *[[Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool]], mis asus [[Väike-Pärnu maantee]] 19a ([[Sakala tänav]] (algselt 51), nüüd 21), Tallinn ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.220 Tallinna Linna Tütarlaste Kommerts- ja Kaubanduskool, 1911-1944], Eesti Ajalooarhiiv, TLA.220 [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] tia0y8ydzacsqxyptnouea6r9swyzj2 0 432813 7212529 6650322 2026-08-12T06:15:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212529 wikitext text/x-wiki '''Henry Kallaste''' (sündinud [[21. mai]]l [[1961]]) on [[Eesti]] pedagoog ja poliitik. Ta on [[Vinni-Pajusti Gümnaasium]]i direktor. ==Haridus== Kallaste lõpetas 1978. aastal [[Johann Köleri nimeline Viljandi 4. Keskkool|Johann Köleri nimelise Viljandi 4. Keskkooli]] ja 1984 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i füüsiku-füüsikaõpetajana.<ref name=“VT“>[http://virumaateataja.postimees.ee/2297793/valimised-eestimaa-rahvaliit-vordsete-voimaluste-eesti Valimised: Eestimaa Rahvaliit - Võrdsete võimaluste Eesti] Virumaa Teataja, 16. veebruar 2007.</ref> ==Töökohad== Kallaste on olnud Viljandi 2. Keskkooli füüsikaõpetaja, Tartu Riikliku Ülikooli eksperimentaalfüüsika kateedri insener ning Viljandi noortevangla kasvataja ja direktor.<ref name=“VT“ /> Lisaks on Kallaste töötanud [[Vaeküla Kool]]i (1993–1997<ref>[http://www.vaekyla.edu.ee/?page_id=36 Vaeküla kooli direktorid]</ref>), [[Tapa Vene Põhikool|Tapa Vene Gümnaasium]]i (1997<ref name=“VT“ />–2011), [[Kunda Ühisgümnaasium]]i (2011–2013) ja [[Narva Kreenholmi Gümnaasium]]i (18. märts 2014 – 27. mai 2014<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva Kreenholmi Gümnaasiumi ajalugu |url=http://www.kreenholmi.edu.ee/index.php/juubel |vaadatud=2016-03-22 |arhiivimisaeg=2016-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160404181617/http://www.kreenholmi.edu.ee/index.php/juubel |url-olek=ei tööta }}</ref>) direktorina. Tapa Vene Gümnaasiumi direktori ametikohalt lahkus Kallaste 2011. aasta juunist vastuolude tõttu Tapa vallavalitsusega, asudes üsna varsti pärast seda tööle Kunda Ühisgümnaasiumi direktorina.<ref>Kristi Ehrlich. [http://virumaateataja.postimees.ee/415291/vastuolud-viivad-tapa-vene-gumnaasiumi-direktori-ametist Vastuolud viivad Tapa vene gümnaasiumi direktori ametist] Virumaa Teataja, 7. aprill 2011.</ref> 2013. aasta suvel lahkus Kallaste Kunda Ühisgümnaasiumi direktori ametikohalt. [[Kunda]] linnapea sõnul võttis Kallaste koolile kohustusi, mille täitmiseks raha polnud.<ref>[http://www.kundakool.ee/images/docs/hoolekogu/HOOLEKOGU%20KOOSOLEKU%20PROTOKOLL%2030.sept%202013.pdf Hoolekogu koosoleku protokoll, 30. september 2013]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="DEA">Eva Samolberg-Palmi. [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=virumaateataja20140801&type=staticpdf Skandaalne koolijuht lubas trikid jätta] Virumaa Teataja, 1. august 2014.</ref> Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori ametis sai Kallaste olla vaid napilt üle kahe kuu, kui ta vallandati põhjusel, et riigieksamite turvaümbrik polevat nõuetekohaselt suletud olnud, samuti koolile liisitud kohviautomaadi tõttu. Kallaste ise leidis, et vallandamisel olid poliitilised tagamaad.<ref>[https://web.archive.org/web/20241225155904/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2014/06/15/narva-kreenholmi-gumnaasiumi-direktor-vallandati-kummalistel-pohjustel/ Narva Kreenholmi gümnaasiumi uus direktor vallandati kummalistel põhjustel] TV3 uudised, 15. juuni 2014.</ref> Ta asus Vinni-Pajusti Gümnaasiumi direktorina tööle 2014. aasta sügisest.<ref name="DEA" /> ==Poliitiline tegevus== Kallaste kuulub alates 18. märtsist 2014 [[Eesti Keskerakond]]a. Aastatel 2006–2009 kuulus ta [[Eestimaa Rahvaliit]]u.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erakondliku kuuluvuse päring Äriregistri teabesüsteemist |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search |vaadatud=2016-03-22 |arhiivimisaeg=2013-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta kandideeris Rahvaliidu nimekirjas 2007. aastal [[Riigikogu|Riigikokku]] ja 2009. aasta kohalikel valimistel [[Rakvere]] linna volikokku ning sai vastavalt 30 ja 6 häält.<ref>[http://www.vvk.ee/?op=search_results&otsi=Henry+Kallaste&x=22&y=11&label=history Henry Kallaste Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel]</ref> ==Vinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaal== 2016. aasta märtsis sai Kallaste osaliseks [[Vinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaal|Vinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaalis]], kui andis käskkirja ühele 12. klassi õpilasele "ebaõpilasliku käitumise" eest, mille põhjuseks viimase kirjutatud säuts [[Twitter]]is, kus õpilane oli kooli nimetanud "Vinni-Porno Gümnaasiumiks" seoses eelnevalt koolis lavastatud näidendiga. Ühtlasi nõuti õpilaselt säutsu kustutamist Twitterist. Kallaste põhjendas otsust väitega, et õpilane "läks oma naljaga üle piiri".<ref>Liina Laks. [http://virumaateataja.postimees.ee/3625243/opilase-sauts-toi-kaasa-konflikti-opetajatega Õpilase säuts tõi kaasa konflikti õpetajatega] Virumaa Teataja, 19. märts 2016.</ref> Hilisemas intervjuus [[Generaadio]]le rõhutas Kallaste, et õpilane olevat oma säutsuga kahjustanud kooli mainet ning solvanud näidendi lavastanud õpetajat ja selles osalenud õpilasi. Ühtlasi eitas ta meedias levinud väiteid, et õpilast oli ähvardatud koolist väljaviskamisega ja sunnitud kõigi gümnaasiumiklasside ees vabandust paluma.<ref>[https://web.archive.org/web/20160405144724/http://generaadio.ee/arhiiv/olukorrast-konnatiigis-10-03-24-2016/ Olukorrast konnatiigis] Generaadio, 24. märts 2016 <small>(intervjuu Henry Kallastega 12:37–19:05, 51:30–53:34)</small>.</ref> ==Isiklikku== Kallaste on ema poolt [[valgevenelased|valgevene]] päritolu.<ref>Anneli Ammas. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/tapa-vene-koolis-kasvab-eestivene-polvkond-kakskeelsed-lapsed?id=51120679 Tapa vene koolis kasvab eestivene põlvkond – kakskeelsed lapsed] Eesti Päevaleht, 25. veebruar 2008.</ref> Ta on abielus ja tal on kaks tütart.<ref name=“VT“ /> ==Viited== {{viited|2}} {{JÄRJESTA:Kallaste, Henry}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 0q53uzl8s09mmux32sel642i854fcic 0 433693 7212479 7153471 2026-08-11T22:56:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212479 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''GeForce 900 seeria''' on [[Nvidia]] [[Graafikaprotsessor|kuvaadapterite]] põlvkond, mis kasutab [[Maxwell (mikroarhitektuur)|Maxwelli]] mikroarhitektuuri ning on saanud nime Šoti füüsikateoreetiku [[James Clerk Maxwell|James Clerk Maxwelli]] järgi. [[Kepler (mikroarhitektuur)|Kepleri mikroarhitektuuri]] järglasena kasutab Maxwell esimesena integreeritud [[ARM_(arvutiarhitektuur)|ARM]]-protsessorit.<ref name="FgKkX" /> NVIDIA tegevjuhi [[Jen-Hsun Huang]]i sõnul muudab see Maxwelli graafikakaardid süsteemi peamistest protsessoritest iseseisvamateks.<ref name="6en4o" /> Maxwelli mikroarhitektuuriga loodetakse saavutada kolme eesmärki: paremat graafilist võimekust, lihtsustatud programmeerimist ja paremat energiatõhusust võrreldes GeForce 700 ja 600 seeriaga.<ref name="q3hRr" /> Maxwelli mikroarhitektuuri tutvustati avalikkusele 2010. aasta septembris,<ref name="KmEMY" /> kuid esimesed GeForce'i tooted Maxwelli mikroarhitektuuriga tulid müügile 2014. aasta alguses.<ref name="tFIsc" /> == Arhitektuur== :{{Vaata|Maxwell (mikroarhitektuur)}} === Esimese generatsiooni Maxwell (GM10x) === Esimese generatsiooni Maxwell GM107/GM108 lasti välja kui GeForce GTX 745, GTX 750/750Ti ja GTX 850M/860M(GM107) ning GT 830M/840M(GM108). Need kiibid ei paku palju tarbija poole suunatud lisasid, selle asemel keskenduti voolutarbe efektiivsusele. NVIDIA suurendas L2 taseme vahemälu 256 KiB pealt GK107-l 2MiB peale GM107-l, vähendades vajaminevat mälu ribalaiust. Sellest tulenevalt vähendas NVIDIA mälusiini 192 biti pealt GK107-l 128 biti peale GM107-l, väidetavalt veelgi vähendades voolutarvet.<ref name=":0" /> NVIDIA samuti muutis striimimis multiprotsessori disaini sellest, mis oli Kepleri peal (SMX) ning nimetas selle SMM-ks. Lõime planeerija on päritud Keplerilt, mis lubab igal planeerijal täita kuni kahte juhendit, mis on üksteisest iseseisvad ja on järjekorras samas lõimes. SMM üksuste asetus on osadeks jaotatud nõnda, et iga neljast lõime planeerijast SMM-is kontrollib ühte komplekti 32-st FP32 CUDA tuumadest, ühte komplekti kaheksast laadimis-/salvestamisüksustest ning ühte komplekti kaheksast erifunktsioonide üksusest. See on kontrastis Kepleriga, kus igal SMXil on 4 planeerijat, mis planeerivad jagatult 6 komplekti 32-st FP32 CUDA tuuma, 2 komplekti 16-st laadimis-/salvestamisüksust ning 2 komplekti 16-st erifunktsioonide üksust.<ref name=":1" /> Need üksused on omavahel latiga ühendatud, mis kasutab voolu, et ressursse jagada.<ref name=":1" /> See latt on Maxwellis eemaldatud.<ref name=":1" /> Tekstuuri üksused ja FP64 CUDA tuumad on endiselt jagatud.<ref name=":0" /> SMM lubab peenemat ressursside määramist võrreldes SMX-ga, säästes voolu, kui koormus ei ole optimaalne jagatud ressursside jaoks. NVIDIA väidab, et 128 CUDA tuumaline SMM-il on 86% võimsust 192 CUDA tuumalisest SMX-ist.<ref name=":0" /> Samuti, iga graafikatöötlusklaster (GPC – ''Graphics Processing Cluster'') sisaldab kuni 4 SMX üksust Kepleris ning kuni 5 SMM üksust esimese generatsiooni Maxwellis.<ref name=":0" /> GM107 toetab ''CUDA Compute Capability'' 5.0 võrreldes GK110/GK208 GPU-de 3.5 ning GK10x GPU-de 3.0. ''Dynamic Parallelism'' ning HyperQ on kaks GK110/GK208 GPU-de tunnust, mis on toetatud ka kogu Maxwell tooteliinis. ==== NVENC ==== {{Vaata|NVIDIA NVENC}} Maxwelli baasil graafikakaardid sisaldavad Kepleriga tutvustatud NVENC SIP blokki. NVIDIA video enkooder, NVENC, on 1,5–2 korda kiirem kui Kepler baasil graafikakaardid, mis tähendab, et see suudab kodeerida videoid kuus kuni kaheksa korda kiiremini taasesituse kiirusest. ==== PureVideo ==== {{Vaata|PureVideo}} NVIDIA väidab 8–10-kordset jõudluse kasvu ''PureVideo'' tunnusega video dekodeerimisel, mis tuleneb videodekoodri vahemälu sidumist tõusnud mälu efektiivsusega. Kuigi [[H.265/HEVC]] ei ole täielikult riistvaralise dekodeerimisega toetatud, toetutakse vaheldumisi riistvaralisele ja tarkvaralisele dekodeerimisele.<ref name=":0" /> Video dekodeerimisel kasutatakse uut madala voolutarbe režiimi "GC5", mida kasutatakse Maxwell graafikakaartides voolu säästmiseks. === Teise generatsiooni Maxwell (GM20x) === Maxwelli teine generatsioon tutvustas palju uusi tehnoloogiaid: ''Dynamic Super Resolution'',<ref name="XUu3l" /> ''Third Generation Delta Color Compression'',<ref name=":2" /> ''Multi-Pixel Programming Sampling'',<ref name="hki6O" /> NVIDIA VGXI (''Real-Time-Voxel-Global-Illumination''),<ref name="JnhbT" /> ''VR Direct'',<ref name="mt8B1" /><ref name="mrmpA" /><ref name=":3" /> ''Multi-Projection Acceleration''<ref name=":2" /> ning ''Multi-Frame Sampled Anti-Aliasing (MFAA),''<ref name="jtkMD" /> kuigi ''Coverage-Sampling Anti-Aliasing (CSAA)'' toetus eemaldati.<ref name="4wlIp" /> Samuti lisati HDMI 2.0 toetus.<ref name="3r3Bg" /><ref name="Cd9Ia" /> Teise generatsiooni Maxwell suurendas ROP (''Raster Operations Pipeline'') suhet mälukontrollerisse 8:1 pealt 16:1.<ref name=":4" /> Kuigi mõned ROP-d on üldiselt jõude GTX 970-s, kuna sellel kaardil pole piisavalt SMM-e, et neid töös hoida ja seetõttu vähendab maksimaalset täitemäära.<ref name=":5" /> Teise generatsiooni Maxwellil on 4 SMM üksust GPC kohta, võrreldes 5 SMM üksust GPC kohta esimesel generatsioonil.<ref name=":4" /> GM204 toetab ''CUDA Compute Capability'' 5.2, võrreldes 5.0-ga GM107/GM108 graafikakaartidel, 3.5 GK110/GK208 graafikakaartidel ja 3.0 GK10x graafikakaartidel.<ref name=":2" /><ref name=":4" /><ref name="wZPcA" /> Maxwelli teise generatsiooni GM20x graafikakaartidel on uuendatud NVENC, mis toetab HEVC kodeerimist ning lisab toe H.264 kodeerimisele 1440p/60FPS ja 4K/60FPS lahutustel, võrreldes NVENC esimese generatsiooni Maxwell GM10x graafikakaartidelt, mis toetasid kõigest H.254 1080p/60FPS kodeerimist.<ref name=":3" /> Maxwell GM206 graafikakaart toetab täiesti fikseeritud funktsiooni HEVC riistvara dekodeerimist.<ref name="Sf7RC" /><ref name="8dLB5" /> === Petlik reklaam === ==== GeForce GTX 970 spetsifikatsiooni poleemika ==== Probleemid GeForce GTX 970 jõudlusega toodi esialgu välja kasutajate poolt, kui saadi teada, et kuigi graafikakaart oli reklaamitud kui 4 GB videomäluga, siis harva kasutati üle 3.5 GB piiri. Põhjalikumate katsetuste ja uurimiste tulemusena avaldas NVIDIA seletuse, et graafikakaardi esialgu välja kuulutatud spetsifikatsioone muudeti enne kättesaadavaks tegemist avalikkust teavitamata ning graafikakaardi jõudlus langes märgatavalt, kui ületati 3.5 GB piir.<ref name="1fC3M" /><ref name="WPX0I" /><ref name="GsHFs" /> Kuigi esialgu oli välja kuulutatud, et graafikakaardi tagaotsa riistvaralised spetsifikatsioonid on identsed GeForceGTX 980 graafikakaardiga, erinesid need L2 vahemälu koguses (1.75 MB GeForce GTX 970-l ning 2 MB GeForce GTX 980-l) ning ROP-de arvus (56 970-l vs 64 980-l). Lisaks tuli välja, et graafikakaart oli disainitud mälule juurde pääsema põhiliselt 3.5 GB sektsioonina, pluss 0.5 GB sektsiooniga, kusjuures juurdepääs viimasele oli 7 korda aeglasem, kui esimesele.<ref name="s0WUP" /> Peale seda lubas ettevõte spetsiifilist draiveri muudatust, et leevendada probleeme jõudlusega.<ref name="o8kJC" /> Kuid NVIDIA hiljem täpsustas, et antud lubadus oli möödarääkimiste tulemus ning spetsiifilist draiveri uuendust GTX 970 graafikakaardile ei tule.<ref name="SBHLA" /> NVIDIA kinnitas, et aitab klientidel oma toote eest raha tagasi saada, kui nad seda soovivad.<ref name="Wn0s4" /> 26. veebruaril 2015 avaldas NVIDIA tegevjuht Jen-Hsun Huang ettevõtte ametlikul blogil vabanduse juhtunu eest.<ref name="aJY6W" /> Veebruaris 2015 esitati kollektiivne hagi petliku reklaami süüdistusel NVIDIA ja Gigabyte Technology vastu.<ref name="1d8UO" /><ref name="HqiU4" /> NVIDIA avaldas, et on võimalik välja lülitada üksikuid üksusi, mis igaüks sisaldab 256 KB L2 vahemälu ning 8 ROPi, ilma kogu mälukontrollerit välja lülitamata.<ref name=":6" /> Sellega kaasneb, et mälusiin jaotatakse kiireks ja aeglaseks lõiguks, millele ei pääse samaaegselt ligi, välja arvatud juhul kui üks lõik loeb ja teine kirjutab, kuna see L2/ROP üksus, mis haldab mõlemat GDDR5 kontrollerit, jagab lugemise tagastuskanalit ja kirjutamise andmesiini kahe GDDR5 kontrolleri vahel.<ref name=":6" /> Seda kasutatakse GeForce GTX 970 graafikakaardil, mida saab seetõttu kirjeldada nii, et 3.5 GB oma videomälust asub kiires, 224-bitises, siinis ja 0.5 GB aeglases, 32-bitises, siinis.<ref name=":6" /> ==== Piiratud DirectX 12 riistvaraline tugi ==== Kuigi Maxwell seeria oli turustatud kui täielikult DirectX 12 ühilduv,<ref name="rIemC" /><ref name=":7" /><ref name=":8" /> paljastas videomängu "Ashes of the Singularity" tootja Oxide Games, et teatud DirectX 12 tingimustel on Maxwell graafikakaartide sooritus kehva.<ref name=":9" /><ref name=":10" /> Uue asünkroonse arvutuse ja ''shader pipeline'' kasutamine ei ole Maxwell graafikakaartidega võimalik, kuigi NVIDIA just neid võimalusi GTX 900 seeria puhul reklaamis.<ref name=":7" /> Selle asemel rakendas NVIDIA need põhifunktsioonid poolikult läbi draivipõhise kiilu, mis mõjub jõudlusele raskelt.<ref name=":10" /> AMD GNC (ingl ''Graphics Card Next'') baasil graafikakaardid sisaldavad riistvarapõhist asünkroonset arvutust,<ref name="rDxmW" /> andes neile eelise teatud DirectX 12 mängudes ning jõudlustestides.<ref name=":10" /><ref name="srtPM" /><ref name="5DO3y" /> Oxide väidab, et NVIDIA survestas neid asünkroonset arvutust nende jõudlustesti üldse mitte panema, nii et 900 seeria graafikakaardid ei oleks AMD DirectX 12 sobivate GNC arhitektuuriga graafikakaartide eest halvemas olukorras.<ref name=":9" /> 4. augustil 2015 avaldas Oxide, et nad on vestluses NVIDIA-ga asünkroonse arvutuse teemadel ning NVIDIA kinnitas, et draiver ei ole veel täielikult rakendatud, kuid see näis nagu oleks.<ref name="vT9dU" /> NVIDIA töötab koos Oxide Games stuudioga, et asünkroonset arvutust täielikult rakendada. Erinevalt AMD täielikust riistvaralisest rakendusest, toetub NVIDIA draiverile, et tekitada tarkvaraline järjekord ning jagaja asünkroonsete ülesannete jagamine riistvara planeerijale, mis on võimeline töökoormust õigete üksuste vahel ära jagama.<ref name="JXk6w" /> == Tooted == === GeForce 900 (9xx) seeria === * ¹ ''Shader Processors'' : ''Texture mapping units'' : ''Render output units'' * ² Pikslite täitesagedus arvutatakse kui madalaim kolmest numbrist: ROP arv korrutatud tuuma põhitaktsagedusega, rasterdajate arv korrutatud fragmentide arvuga, mida üks rasterdaja tekitada suudab korrutatud tuuma põhitaktsagedusega ning striimimis multiprotsessorite arv korrutatud fragmentide arvuga, mis nad ühe takti korral toota suudavad, korrutatud põhitaktsagedusega.<ref name=":5" /> * ³ Tekstuuri täitesagedus arvutatakse TMU-de (ingl. ''Texture mapping units'') arvu korrutamisega tuuma põhitaktsagedusega. * ⁴ Üksiktäpsuse jõudlus arvutatakse kaks korda suurem, kui varjutajate arvu korrutamisel tuuma põhitaktsagedusega. * ⁵ Topelttäpsuse jõudlus Maxwell kiipidel on 1/32 üksiktäpsuse jõudlusest.<ref name="bCz7R" /><ref name="vpwxw" /> * ⁶ Maksimaalselt 2 topelt-GPU kaarti saab SLI-s ühendada, luues 4-kaardilise SLI ühenduse, kuna topelt GPU kaardid omavad juba sisseehitatud 2-kaardiline SLI ühendust. * ⁷ Kuna üks või mitu L2/ROP üksust saab välja lülitada ilma tervet seotud mälukontrollerit välja lülitamata, on mälu segmenteeritud. Üks segment peab kirjutama kui teine loeb, et saavutada efektiivsuse kõrgpunkt. Kuna kõrgpunkti on puhaste lugemiste ja kirjutamistega võimatu saavutada, on sellega seotud andmed eraldi välja toodud. {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align: center;" ! rowspan="2" | Mudel ! rowspan="2" |Väljalaske kuupäev ! rowspan="2" | Koodnimi ! rowspan="2" | Tootmis- protsessi suurus ([[Nanomeeter|nm]]) ! rowspan="2" | Transistoreid (mln) ! rowspan="2" | Kiibi suurus (mm²) ! rowspan="2" | Siini ühendus ! rowspan="2" | Tuuma seadistus¹ ! colspan="3" |Taktsagedused ! colspan="2" |Täitesagedused ! colspan="4" |Mälu ! colspan="3" | [[Application programming interface|API]] tugi (versioon) ! colspan="2" | Töötlusvõime (GFLOPS) ! rowspan="2" | [[Nõutav jahutusvõimsus|TDP]] (vattides) ! rowspan="2" | [[Scalable Link Interface|SLI]] tugi⁶ ! rowspan="2" | Väljalaske hind (USD) |- ! Põhitakt-sagedus ([[Hertz|MHz]]) ! Võimendatud taktsagedus ([[Hertz|MHz]]) ! Mälu (MT/s) ! Piksleid (GP/s)² ! Tekstuur ([[Texel (graphics)|GT]]/s)³ ! Suurus (MiB)⁷ !Ribalaius ([[Gigabyte|GB]]/s)⁷ ! Siini tüüp ! Siini laius ([[bitt]])⁷ ! [[DirectX]] ! [[OpenGL]] ! [[OpenCL]] ! Üksiktäpsusega⁴ ! Topelttäpsusega⁵ |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 950<ref name="729MO" /> | 20. august 2015 | GM206 | 28 | 2940 | 227 | PCIe 3.0 x16 | 768:48:32 | 1024 | 1188 | 6610 | 32.7 | 49.2 | 2048<br> 4096 | 106 | GDDR5 | 128 | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2 | 1572 | 49.1 | 90 | 2-kaardiline | $159 |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 960<ref name="0rRWC" /> | 22. jaanuar 2015 | GM206 | 28 | 2940 | 227 | PCIe 3.0 x16 | 1024:64:32 | 1127 | 1178 | 7010 | 39.3 | 72.1 | 2048<br> 4096 | 112 | GDDR5 | 128 | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2 | 2308 | 72.1 | 120 | 2-kaardiline | $199 |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 970<ref name="sq74l" /> | 18. september 2014 | GM204 | 28 | 5200 | 398 | PCIe 3.0 x16 | 1664:104:56 | 1050 | 1178 | 7010 | 54.6 | 109.2 | 3584+512<ref name="t4sBT" /> | 196+28<ref name="iBJK4" /> | GDDR5 | 224+32<ref name=":6" /> | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2<ref name="iOTjV" /> | 3494 | 109 | 145 | 3-kaardiline | $329 |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 980<ref name=":8" /> | 18. september 2014 | GM204 | 28 | 5200 | 398 | PCIe 3.0 x16 | 2048:128:64 | 1126 | 1216 | 7010 | 72.1 | 144 | 4096 | 224 | GDDR5 | 256 | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2<ref name=":13" /> | 4612 | 144 | 165 | 4-kaardiline | $549 |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 980 Ti<ref name="fxBMU" /> | 2. juuni 2015 | GM200 | 28 | 8000 | 601 | PCIe 3.0 x16 | 2816:176:96 | 1000 | 1076 | 7010 | 96 | 176 | 6144 | 336 | GDDR5 | 384 | 12.0 | 4.5 | 1.2 | 5632 | 176 | 250 | 4-kaardiline | $649 |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX Titan X<ref name="ZAjrJ" /><ref name="E2SXT" /><ref name="V76rd" /> | 17. märts 2015 | GM200 | 28 | 8000 | 601 | PCIe 3.0 x16 | 3072:192:96 | 1000 | 1089 | 7010 | 96 | 192 | 12288 | 336 | GDDR5 | 384 | 12.0 | 4.5 | 1.2 | 6144 | 192 | 250 | 4-kaardiline<ref name="9TzPY" /> | $999 |- |} === GeForce 900M (9xxM) seeria === Mõned implementatsioonid võivad kasutada teisi detailkirjeldusi. {| class="wikitable" style="font-size: 85%; text-align: center;" ! rowspan="2" | Mudel ! rowspan="2" |Väljalaske kuupäev ! rowspan="2" | Kood-nimi ! rowspan="2" | Tootmis-protsessi suurus ([[Nanometer|nm]]) ! rowspan="2" | Transistoreid (miljonites) ! rowspan="2" | Kiibi suurus (mm²) ! rowspan="2" | Siini ühendus ! rowspan="2" | Tuuma seadistus¹ ! colspan="3" |Taktsagedused ! colspan="2" |Täitesagedused ! colspan="4" |Mälu ! colspan="3" | [[Application programming interface|API]] tugi(versioon) ! colspan="2" | Töötlusvõime (GFLOPS) ! rowspan="2" | [[Nõutav jahutusvõimsus|TDP]] (vattides) ! rowspan="2" | [[Scalable Link Interface|SLI]] tugi⁶ |- ! Põhitakt-sagedus ([[Hertz|MHz]]) ! Võimendatud taktsagedus ([[Hertz|MHz]]) ! Mälu (MT/s) ! Piksleid (GP/s)² ! Tekstuur ([[Texel (graphics)|GT]]/s)³ ! Suurus (MiB)⁷ ! Ribalaius ([[Gigabyte|GB]]/s)⁷ <th> Siini tüüp </th> ! Siini laius ([[bitt]])⁷ ! [[DirectX]] ! [[OpenGL]] ! [[OpenCL]] ! Üksiktäpsusega⁴ ! Topelttäpsusega⁵ |- ! rowspan="2" style="text-align:left;" | GeForce 920M<ref name="w1hOZ" /><ref name="nXpWI" /><ref name="KVaVg" /> | rowspan="2" | 13. märts 2015 | GF117 | rowspan="2" | 28 | 585 | 116 | rowspan="2" | PCIe 3.0 x8 | rowspan="2" | 384:16:8 | 775 | 1550 | rowspan="2" | 1800 | 3.1 | 12.4 | 1024 2048 | rowspan="2" | 14.4 | rowspan="2" | DDR3 | rowspan="2" | 64 | rowspan="2" | 12.0 | rowspan="2" | 4.5 | 1.1 | 595.2 |Teadmata | rowspan="2" | 33 | rowspan="2" |Ei |- | GK208 |Teadmata | 87 | 575 | 575 | 4.6 | 9.2 | 12.0 | 1.2 | 441.6 | 18.4 |- ! style="text-align:left;" | GeForce 930M<ref name="O5Yhj" /><ref name="aSNUO" /> | 13. märts 2015 | GM108 | 28 |Teadmata |Teadmata | PCIe 3.0 x8 | 384:16:8 | 1029 | 1124 | 2002 | 8.23 | 16.5 | 1024 2048 | 16 | DDR3 | 64 | 12.0 | 4.5 | 1.2 | 790.3 | 24.7 | 33 |Ei |- ! rowspan="2" style="text-align:left;" | GeForce 940M<ref name="swluC" /><ref name="ZSlLS" /><ref name="u6PbZ" /> | rowspan="2" | 13. märts 2015 | GM107 | rowspan="2" | 28 | 1870 | 148 | PCIe 3.0 x16 | 640:40:16 | rowspan="2" | 1029 | rowspan="2" | 1100 | rowspan="2" | 2002 | 16.5 | 41.2 | rowspan="2" | 2048 | rowspan="2" | 16 – 80.2 | rowspan="2" | GDDR5 DDR3 | 128 | rowspan="2" | 12.0 | rowspan="2" | 4.5 | rowspan="2" | 1.2 | 1317 | 41.1 | 75 | rowspan="2" |Ei |- | GM108 |Teadmata |Teadmata | PCIe 3.0 x8 | 384:16:8 | 8.2 | 16.5 | 64 | 790.3 | 24.7 | 33 |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 950M<ref name="hqHgu" /><ref name="CvZdW" /> |13. märts 2015 | GM107 | 28 | 1870 | 148 | PCIe 3.0 x16 | 640:40:16 | 914 | 1085 | 5012 | 14.6 | 36.6 | 2048 | 80 | GDDR5 | 128 | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2<ref name=":13" /> | 1170 | 36.56 | 75 |Ei |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 960M<ref name="ipZ1p" /><ref name="nfs0Q" /> |13. märts 2015 | GM107 | 28 | 1870 | 148 | PCIe 3.0 x16 | 640:40:16 | 1029 | 1085 | 5012 | 16.5 | 41.2 | 2048 | 80 | GDDR5 | 128 | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2<ref name=":13" /> | 1317 | 41.16 | 65 |Ei |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 965M<ref name="54Ao6" /><ref name="mHU9P" /> | 5. jaanuar 2015 | GM204 | 28 | 5200 | 398 | PCIe 3.0 x16 | 1024:64:32 | 924 | 950 | 5000 | 30.2 | 60.4 | 2048 | 80 | GDDR5 | 128 | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2<ref name=":13" /> | 1945 | 60.78 | 60<ref name="bCz7R" /> |Jah |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 970M<ref name="8tF1z" /> | 7. oktoober 2014 | GM204 | 28 | 5200 | 398 | PCIe 3.0 x16 | 1280:80:48 | 924 | 993 | 5012 | 37.0 | 73.9 | 3072<br> 6144 | 120 | GDDR5 | 192<ref name=":14" /> | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2<ref name=":13" /> | 2365 | 73.9 | 75 |Jah |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 980M<ref name="4ULIz" /> | 7. oktoober 2014 | GM204 | 28 | 5200 | 398 | PCIe 3.0 x16 | 1536:96:64 | 1038 | 1127 | 5012 | 49.8 | 99.6 | 4096<br> 8192 | 160 | GDDR5 | 256<ref name=":14" /> | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2<ref name=":13" /> | 3189 | 99.6 | 100 |Jah |- ! style="text-align:left;" | GeForce GTX 980 (Notebook) <ref name="PUWFW" /> | 22. september 2015 | GM204 | 28 | 5200 | 398 | PCIe 3.0 x16 | 2048:128:64 | 1064 | 1216 | 7010 | 72.1 | 144 | 4096<br> 8192 | 224 | GDDR5 | 256 | 12.0<ref name="D3D11.3" /><ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent" /> | 4.5 | 1.2<ref name=":13" /> | 4612 | 144 | 145 |Jah |} == Tulevik == Järgmine mikroarhitektuur peale Maxwelli on koodnimega [[Pascal (mikroarhitektuur)|Pascal]].<ref name=":11" /><ref name=":12" /> NVIDIA on välja kuulutanud, et Pascal graafikakaartidel saab olema virnastatud [[Dünaamiline muutmälu|DRAM]], ühtne mälu ja NVLink.<ref name=":11" /><ref name=":12" /> Pascali oodatav väljalaske aasta on 2016. == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{netiviide | url = http://www.anandtech.com/show/7764/the-nvidia-geforce-gtx-750-ti-and-gtx-750-review-maxwell | autor = Smith, Ryan; T S, Ganesh | pealkiri = The NVIDIA GeForce GTX 750 Ti and GTX 750 Review: Maxwell Makes Its Move | väljaanne = anandtech.com|arhiivimisaeg=2014-02-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140218145134/http://www.anandtech.com/show/7764/the-nvidia-geforce-gtx-750-ti-and-gtx-750-review-maxwell}}</ref> <ref name=":1">{{netiviide | url = http://www.anandtech.com/show/7764/the-nvidia-geforce-gtx-750-ti-and-gtx-750-review-maxwell/3 | autor = Ryan Smith, Ganesh T S | pealkiri = Maxwell: Designed For Energy Efficiency – The NVIDIA GeForce GTX 750 Ti and GTX 750 Review: Maxwell Makes Its Move | väljaanne = anandtech.com | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2015-05-17 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150517181853/http://www.anandtech.com/show/7764/the-nvidia-geforce-gtx-750-ti-and-gtx-750-review-maxwell/3 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name=":2">{{netiviide | url = http://international.download.nvidia.com/geforce-com/international/pdfs/GeForce_GTX_980_Whitepaper_FINAL.PDF | pealkiri = NVIDIA GeForce GTX 980 | failitüüp = PDF | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2017-07-21 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170721113746/http://international.download.nvidia.com/geforce-com/international/pdfs/GeForce_GTX_980_Whitepaper_FINAL.PDF | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name=":3">{{netiviide | url = http://www.anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review/ | autor = Smith, Ryan | pealkiri = Display Matters: HDMI 2.0, HEVC, & VR Direct – The NVIDIA GeForce GTX 980 Review: Maxwell Mark 2 | väljaanne = anandtech.com | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2016-04-24 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160424002937/http://www.anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name=":4">{{netiviide | url = http://www.anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review/3 | autor = Smith, Ryan | pealkiri = Maxwell 2 Architecture: Introducing GM204 – The NVIDIA GeForce GTX 980 Review: Maxwell Mark 2 | väljaanne = anandtech.com | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2016-05-02 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160502225532/http://anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review/3 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name=":5">{{netiviide | url = http://techreport.com/blog/27143/here-another-reason-the-geforce-gtx-970-is-slower-than-the-gtx-980 | pealkiri = Here's another reason the GeForce GTX 970 is slower than the GTX 980 | väljaanne = techreport.com | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2017-12-13 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171213044529/https://techreport.com/blog/27143/here-another-reason-the-geforce-gtx-970-is-slower-than-the-gtx-980 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide |url=http://www.anandtech.com/show/8935/geforce-gtx-970-correcting-the-specs-exploring-memory-allocation/2 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-01 |arhiivimisaeg=2015-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150226174250/http://www.anandtech.com/show/8935/geforce-gtx-970-correcting-the-specs-exploring-memory-allocation/2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":7">http://international.download.nvidia.com/geforce-com/international/images/nvidia-geforce-gtx-980-ti/nvidia-geforce-gtx-980-ti-directx-12-advanced-api-support.png</ref> <ref name=":8">http://www.geforce.com/hardware/desktop-gpus/geforce-gtx-980/specifications</ref> <ref name=":9">http://www.guru3d.com/news-story/nvidia-wanted-oxide-dev-dx12-benchmark-to-disable-certain-settings.html</ref> <ref name=":10">http://www.overclock.net/t/1569897/various-ashes-of-the-singularity-dx12-benchmarks/1210#post_24357053</ref> <ref name="D3D11.3">{{Netiviide |url=http://www.anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review/4 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-01 |arhiivimisaeg=2015-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150312190912/http://www.anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review/4 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="11.3And12.0RenderingFeaturesAreEquivalent">{{Netiviide |url=http://www.anandtech.com/show/8544/microsoft-details-direct3d-113-12-new-features |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-01 |arhiivimisaeg=2015-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150312190917/http://www.anandtech.com/show/8544/microsoft-details-direct3d-113-12-new-features |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":13">http://www.techpowerup.com/gpudb/2621/geforce-gtx-980</ref> <ref name=":14">http://www.hardware.fr/focus/106/gtx-970-3-5-go-224-bit-lieu-4-go-256-bit.html</ref> <ref name=":11">{{Netiviide |url=https://blogs.nvidia.com/blog/2014/03/25/gpu-roadmap-pascal/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-01 |arhiivimisaeg=2019-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190422130721/https://blogs.nvidia.com/blog/2014/03/25/gpu-roadmap-pascal/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide |url=https://blogs.nvidia.com/blog/2015/03/17/pascal/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-01 |arhiivimisaeg=2016-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160601012140/https://blogs.nvidia.com/blog/2015/03/17/pascal/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FgKkX">{{netiviide | url=http://www.guru3d.com/news-story/nvidia-maxwell-to-be-first-gpu-with-arm-cpu-in-2013.html | pealkiri = Nvidia Maxwell to be first GPU with ARM CPU in 2013 | väljaanne = guru3d.com}}</ref> <ref name="6en4o">{{netiviide | url = http://www.xbitlabs.com/news/cpu/display/20110119204601_Nvidia_Maxwell_Graphics_Processors_to_Have_Integrated_ARM_General_Purpose_Cores.html | pealkiri = Nvidia Maxwell Graphics Processors to Have Integrated ARM General-Purpose Cores – X-bit labs | väljaanne = xbitlabs.com | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2013-10-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131020092055/http://www.xbitlabs.com/news/cpu/display/20110119204601_Nvidia_Maxwell_Graphics_Processors_to_Have_Integrated_ARM_General_Purpose_Cores.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="q3hRr">{{netiviide | url=http://www.xbitlabs.com/news/graphics/display/20130412175120_Nvidia_Next_Generation_Maxwell_Architecture_Will_Break_New_Grounds.html | pealkiri=Nvidia: Next-Generation Maxwell Architecture Will Break New Grounds – X-bit labs | väljaanne=xbitlabs.com | vaadatud=2016-04-30 | arhiivimisaeg=2013-06-29 | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130629025423/http://www.xbitlabs.com/news/graphics/display/20130412175120_Nvidia_Next_Generation_Maxwell_Architecture_Will_Break_New_Grounds.html | url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="KmEMY">{{netiviide | url=http://www.anandtech.com/show/3939/gtc-2010-reporters-notebook-day-1-nvidia-announces-future-gpu-families-for-2011-and-2013 | pealkiri=GTC 2010 Day 1: NVIDIA Announces Future GPU Families for 2011 And 2013 | väljaanne=anandtech.com | autor=Smith, Ryan | vaadatud=2016-04-30 | arhiivimisaeg=2023-12-07 | arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231207055059/https://www.anandtech.com/show/3939/gtc-2010-reporters-notebook-day-1-nvidia-announces-future-gpu-families-for-2011-and-2013 | url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tFIsc">{{netiviide | url= http://www.geforce.com/whats-new/articles/introducing-the-geforce-gtx-750-class | pealkiri = GeForce GTX 750 Class GPUs: Serious Gaming, Incredible Value | väljaanne = geforce.com}}</ref> <ref name="XUu3l">{{netiviide | url=http://www.geforce.com/whats-new/articles/dynamic-super-resolution-instantly-improves-your-games-with-4k-quality-graphics | pealkiri = Dynamic Super Resolution Improves Your Games With 4K-Quality Graphics On HD Monitors | väljaanne = geforce.com}}</ref> <ref name="hki6O">{{netiviide | url = http://wccftech.com/nvidia-unleashes-maxwell-gm204-geforce-gtx-980-gtx-970-graphics-cards/ | pealkiri = NVIDIA Unleashes Maxwell GM204 Based GeForce GTX 980 and GeForce GTX 970 Graphics Cards | väljaanne = wccftech.com | autor = Mujtaba, Hassan}}</ref> <ref name="JnhbT">{{netiviide | url = http://www.geforce.com/whats-new/articles/maxwells-voxel-global-illumination-technology-introduces-gamers-to-the-next-generation-of-graphics | pealkiri = Maxwell’s Voxel Global Illumination Technology Introduces Gamers To The Next Generation Of Graphics | väljaanne = geforce.com}}</ref> <ref name="mt8B1">{{netiviide | url = http://www.geforce.com/whats-new/articles/maxwell-architecture-gpus-the-only-choice-for-virtual-reality-gaming | pealkiri = NVIDIA Maxwell GPUs: The Best Graphics Cards For Virtual Reality Gaming | väljaanne = geforce.com}}</ref> <ref name="mrmpA">{{netiviide | url = https://blogs.nvidia.com/blog/2014/09/18/maxwell-virtual-reality/ | pealkiri = How Maxwell’s VR Direct Brings Virtual Reality Gaming Closer to Reality | väljaanne = The Official NVIDIA Blog | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2016-06-01 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160601181331/https://blogs.nvidia.com/blog/2014/09/18/maxwell-virtual-reality/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="jtkMD">{{netiviide | url = http://www.geforce.com/whats-new/articles/multi-frame-sampled-anti-aliasing-delivers-better-performance-and-superior-image-quality | pealkiri = Multi-Frame Sampled Anti-Aliasing Delivers Better Performance To Maxwell Gamers | väljaanne = geforce.com}}</ref> <ref name="4wlIp">{{netiviide | url = http://forums.realhardwarereviews.com/news/new-nvidia-maxwell-chips-do-not-support-fast-csaa/ | pealkiri = New nVidia Maxwell chips do not support fast CSAA | väljaanne = realhardwarereviews.com | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2015-10-02 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20151002080813/http://forums.realhardwarereviews.com/news/new-nvidia-maxwell-chips-do-not-support-fast-csaa/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="3r3Bg">{{netiviide | url = http://www.geforce.com/whats-new/articles/maxwell-architecture-gtx-980-970 | pealkiri = Introducing The Amazing New GeForce GTX 980 & 970 | väljaanne = geforce.com}}</ref> <ref name="Cd9Ia">{{netiviide | url = http://www.anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review | autor = Smith, Ryan | pealkiri = The NVIDIA GeForce GTX 980 Review: Maxwell Mark 2 | väljaanne = anandtech.com | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2015-02-26 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150226185149/http://www.anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="wZPcA">{{netiviide | url = https://devblogs.nvidia.com/parallelforall/maxwell-most-advanced-cuda-gpu-ever-made/ | pealkiri = Maxwell: The Most Advanced CUDA GPU Ever Made | väljaanne = Parallel Forall}}</ref> <ref name="Sf7RC">{{netiviide | url = http://www.anandtech.com/show/8923/nvidia-launches-geforce-gtx-960 | autor = Smith, Ryan | pealkiri = NVIDIA Launches GeForce GTX 960 | väljaanne = anandtech.com | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2016-05-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160505123738/http://www.anandtech.com/show/8923/nvidia-launches-geforce-gtx-960 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="8dLB5">{{netiviide | url = http://www.anandtech.com/show/9547/nvidia-launches-geforce-gtx-950-gm206-the-lesser-for-159 | autor = Smith, Ryan | pealkiri = NVIDIA Launches GeForce GTX 950; GM206 The Lesser For $159 | väljaanne = anandtech.com | vaadatud = 2016-04-30 | arhiivimisaeg = 2016-05-02 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160502142007/http://anandtech.com/show/9547/nvidia-launches-geforce-gtx-950-gm206-the-lesser-for-159 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="1fC3M">http://www.pcper.com/reviews/Graphics-Cards/NVIDIA-Discloses-Full-Memory-Structure-and-Limitations-GTX-970</ref> <ref name="WPX0I">http://wccftech.com/nvidia-geforce-gtx-970-memory-issue-fully-explained/</ref> <ref name="GsHFs">http://www.pcgamer.com/why-nvidias-gtx-970-slows-down-using-more-than-35gb-vram/</ref> <ref name="s0WUP">{{Netiviide |url=http://www.anandtech.com/show/8935/geforce-gtx-970-correcting-the-specs-exploring-memory-allocation |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-30 |arhiivimisaeg=2015-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150225183034/http://www.anandtech.com/show/8935/geforce-gtx-970-correcting-the-specs-exploring-memory-allocation |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="o8kJC">http://wccftech.com/nvidia-working-driver-geforce-gtx-970-tune-memory-allocation-problems-improve-performance/</ref> <ref name="SBHLA">http://www.pcworld.com/article/2876802/nvidia-plans-geforce-gtx-970-driver-update-for-memory-performance-concerns.html</ref> <ref name="Wn0s4">http://www.pcper.com/news/Graphics-Cards/NVIDIA-Plans-Driver-Update-GTX-970-Memory-Issue-Help-Returns</ref> <ref name="aJY6W">http://www.pcgamer.com/nvidia-ceo-addresses-gtx-970-controversy/</ref> <ref name="1d8UO">http://www.pcgamer.com/nvidia-faces-false-advertising-lawsuit-over-gtx-970-specs/</ref> <ref name="HqiU4">http://www.pcworld.com/article/2887234/nvidia-hit-with-false-advertising-suit-over-gtx-970-performance.html</ref> <ref name="rIemC">{{Netiviide |url=http://blogs.nvidia.com/blog/2014/09/19/maxwell-and-dx12-delivered/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-01 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006113249/http://blogs.nvidia.com/blog/2014/09/19/maxwell-and-dx12-delivered/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rDxmW">http://www.guru3d.com/articles-pages/amd-radeon-r9-fury-x-review,8.html</ref> <ref name="srtPM">https://www.techpowerup.com/215663/lack-of-async-compute-on-maxwell-makes-amd-gcn-better-prepared-for-directx-12</ref> <ref name="5DO3y">http://www.pcper.com/reviews/Graphics-Cards/DX12-GPU-and-CPU-Performance-Tested-Ashes-Singularity-Benchmark/Results-Avera</ref> <ref name="vT9dU">http://www.overclock.net/t/1569897/various-ashes-of-the-singularity-dx12-benchmarks/2130#post_24379702</ref> <ref name="JXk6w">http://www.overclock.net/t/1569897/various-ashes-of-the-singularity-dx12-benchmarks/2170#post_24380072</ref> <ref name="bCz7R">{{Netiviide |url=http://www.anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-30 |arhiivimisaeg=2015-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150226185149/http://www.anandtech.com/show/8526/nvidia-geforce-gtx-980-review |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vpwxw">{{Netiviide |url=http://anandtech.com/show/9059/the-nvidia-geforce-gtx-titan-x-review |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-01 |arhiivimisaeg=2015-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150319132815/http://www.anandtech.com/show/9059/the-nvidia-geforce-gtx-titan-x-review |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="729MO">http://www.geforce.com/hardware/desktop-gpus/geforce-gtx-950/specifications</ref> <ref name="0rRWC">http://www.geforce.com/hardware/desktop-gpus/geforce-gtx-960/specifications</ref> <ref name="sq74l">http://www.geforce.com/hardware/desktop-gpus/geforce-gtx-970/specifications</ref> <ref name="t4sBT">http://www.pcper.com/news/Graphics-Cards/NVIDIA-Responds-GTX-970-35GB-Memory-Issue</ref> <ref name="iBJK4">http://www.geforce.com/whats-new/articles/dynamic-super-resolution-instantly-improves-your-games-with-4k-quality-graphics</ref> <ref name="iOTjV">http://wccftech.com/nvidia-unleashes-maxwell-gm204-geforce-gtx-980-gtx-970-graphics-cards/</ref> <ref name="fxBMU">http://www.geforce.com/hardware/desktop-gpus/geforce-gtx-980-ti/specifications</ref> <ref name="ZAjrJ">http://www.geforce.com/hardware/desktop-gpus/geforce-gtx-titan-x/specifications</ref> <ref name="E2SXT">{{Netiviide |url=https://blogs.nvidia.com/blog/2015/03/04/smaug/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-05-01 |arhiivimisaeg=2016-04-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160422020037/https://blogs.nvidia.com/blog/2015/03/04/smaug/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="V76rd">http://www.techpowerup.com/gpudb/2632/geforce-gtx-titan-x</ref> <ref name="9TzPY">http://www.geforce.com/whats-new/articles/maxwell-architecture-gtx-980-970</ref> <ref name="w1hOZ">http://www.geforce.com/hardware/notebook-gpus/geforce-920m/specifications</ref> <ref name="nXpWI">http://www.techpowerup.com/gpudb/2675/geforce-920m</ref> <ref name="KVaVg">http://www.techpowerup.com/gpudb/2646/geforce-920m</ref> <ref name="O5Yhj">http://www.geforce.com/hardware/notebook-gpus/geforce-930m/specifications</ref> <ref name="aSNUO">http://www.techpowerup.com/gpudb/2644/geforce-930m</ref> <ref name="swluC">http://www.geforce.com/hardware/notebook-gpus/geforce-940m/specifications</ref> <ref name="ZSlLS">http://www.techpowerup.com/gpudb/2648/geforce-940m</ref> <ref name="u6PbZ">http://www.techpowerup.com/gpudb/2643/geforce-940m</ref> <ref name="hqHgu">http://www.geforce.com/hardware/notebook-gpus/geforce-gtx-950m/specifications</ref> <ref name="CvZdW">http://www.techpowerup.com/gpudb/2642/geforce-gtx-950m</ref> <ref name="ipZ1p">http://www.geforce.com/hardware/notebook-gpus/geforce-gtx-960m/specifications</ref> <ref name="nfs0Q">http://www.techpowerup.com/gpudb/2635/geforce-gtx-960m</ref> <ref name="54Ao6">http://www.geforce.com/hardware/notebook-gpus/geforce-gtx-965m/specifications</ref> <ref name="mHU9P">http://www.techpowerup.com/gpudb/2634/geforce-gtx-965m</ref> <ref name="8tF1z">http://www.geforce.com/hardware/notebook-gpus/geforce-gtx-970m/specifications</ref> <ref name="4ULIz">http://www.geforce.com/hardware/notebook-gpus/geforce-gtx-980m/specifications</ref> <ref name="PUWFW">http://www.geforce.com/hardware/notebook-gpus/geforce-gtx-980</ref> }} [[Kategooria:Graafikariistvara]] s7sw85cxm6gjt4gpdq74b5bwnkm2pvq 0 438627 7212244 7209487 2026-08-11T12:38:34Z Avjoska 1538 7212244 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Viru|avati=2002 (tänasel kujul)|number=36|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/36/a-b/21213-1/map|eelmine liin=35|järgmine liin=37|järgmine=37 (Tallinna bussiliin)|eelmine=35 (Tallinna bussiliin)|läbi=Nõmme|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/36/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=492TAK.JPG}} {{teekaart}} [[Fail:TAK 1465.JPG|pisi|Väike-Õismäe suunas]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 36.png|pisi|Puhkepeatusel]] [[Fail:07-06-21-tallinn-by-RalfR-140.jpg|pisi|Viru hotelli lähedal]] [[Fail:2014 tram tracks replacement in Tallinn 014.JPG|pisi|Kosmose peatusel]] '''36''' on [[bussiliin]] [[Tallinn]]as. See sõidab [[Väike-Õismäe]]lt [[Viru väljak]]ule. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja liin on käigus iga päev. Väljumised 15-25 minuti tagant. Liini marsruut: [[Õismäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Järveotsa tee]], [[Akadeemia tee]], [[E. Vilde tee]], [[Ehitajate tee]], [[Turu plats]], [[Pärnu maantee]]. Peatused alates Väike-Õismäest: Väike-Õismäe parkla, Väike-Õismäe , Järveotsa tee, Järveotsa kool, Pöörise, Kadaka, Akadeemia tee, Kaja, E. Vilde tee, Männi, Tehnikaülikool, Nõmme, Roheline, Rahumäe, Kirde, Kurni, Risti, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Tallinn-Väike, Vineeri, Kosmos, Vabaduse väljak, Viru. [[Fail:Bus 1167 at Viru Bus Stop in Tallinn 1 June 2019.jpg|pisi|Viru peatusel]] Peatused alates Virust: Viru, Vabaduse väljak, Kosmos, Vineeri, Tallinn-Väike, Kalev, Hallivanamehe, Järve, Virve, Risti, Kirde, Rahumäe, Roheline, Nõmme, Tehnikaülikool, Männi, Kaja, Akadeemia tee, Kadaka, Pöörise, Järveotsa kool, Järveotsa tee, Väike-Õismäe, Väike-Õismäe parkla. {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8as84mldhccqtkw7xiolaz2obxkx7ah 0 441592 7212259 7210600 2026-08-11T12:48:49Z Avjoska 1538 7212259 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Kakumäe sadam (Nooda tee)|avati=*2013 *2026 (tänasel kujul)|number=37|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b/21213-1/map|eelmine liin=36|järgmine liin=38|järgmine=38 (Tallinna bussiliin)|eelmine=36 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b|uuendus=12. juuli 2026|pilt=37buss.jpg}} [[Fail:MAN A78 Lion's City LE EL293 liinil 37 Mustamäe.jpg|pisi|Mustamäe suunas]] [[Fail:TAK 1616.JPG|pisi|Liivaku suunas]] {{teekaart}} '''37''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] liinil [[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]]. Bussiliin rajati 6. juulil 2013. Liin ühendas [[Mustamäe]] asumit Rocca al Mare keskuse ja loomaaiaga. Algul oli liin käigus vaid laupäeviti ja pühapäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|pealkiri=Avatakse uus bussiliin nr 37|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=27. juuni 2013|vaadatud=21.07.2020|arhiivimisaeg=20.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211020191309/https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|url-olek=ei tööta}}</ref> 2016. aasta veebruarist on liin käigus ka tööpäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=BNS|url=https://www.postimees.ee/3480449/tallinn-paneb-bussiliini-number-37-toole-ka-toopaeviti|pealkiri=Tallinn paneb bussiliini number 37 tööle ka tööpäeviti|väljaanne=Postimees|aeg=24. jaanuar 2016|vaadatud=21.07.2020}}</ref> Väljumised alates 2022. aastast 20–35 minuti tagant. Alates 1. augustist 2026 liin sõidab mööda Sõpruse pst, Tammsaare teed, Rannamõisa teed ja Vana-Rannamõisa teed Kakumäe sadamani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> ==Ajalugu== {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |juuli 2013 |Keskuse - A. H. Tammsaare tee - E. Vilde tee - Ehitajate tee - Zoo Zoo - Ehitajate tee - E. Vilde tee - A. H. Tammsaare tee - Liivaku |Liin käis ainult Laupäeval ja Pühapäeval |- |veebruar 2016 | |Liin hakkas käima ka tööpäeval |- |september 2020 |Mustamäe - Männi - E. Vilde tee - A. H. Tammsaare tee - Ehitajate tee - Zoo | |- |august 2026 |Mustamäe - A. H. Tammsaare tee - Vismeistri - Kakumäe sadam | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Alates 1.08.2026 !Mustamäe - Kakumäe sadam !Kakumäe sadam - Mustamäe |- | ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Sipelga ; Mustamäe tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tuleraua ; Alemaa ; Vismeistri ; Tõnu ; Kakumäe tee ; Lesta ; Kakumäe sadam | ; Kakumäe sadam ; Lesta ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mustamäe ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Alates 1.09.2020 Kuni 31.07.2026 !Mustamäe - Zoo !Zoo - Mustamäe |- | ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Männi ; Kesk-Mustamäe ; Lehola ; Lepistiku ; Sipelga ; Mustamäe tee ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo | ; Zoo ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Lehola ; Kesk-Mustamäe ; Männi ; Keemia ; Mustamäe ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Alates 6.07.2013 kuni 1.09.2020 !Keskuse - Zoo !Zoo - Liivaku |- | ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Sipelga ; A. H. Tammsaare tee ; "Szolnok" ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Rebasemägi ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo | ; Zoo ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Rebasemägi ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; "Szolnok" ; A. H. Tammsaare tee ; Sipelga ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku |} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] hytodojh2b3udkvzi708b579puplfy2 0 442390 7212288 6715436 2026-08-11T13:05:21Z Avjoska 1538 7212288 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| Eesti ansambliga [[Oomega (ansambel)|Oomega]]}} '''Omega''' oli Eesti [[ansambel (muusika)|popansambel]]. Ansambel asutati [[1965]]. aastal [[Rapla]]s.<ref name="muusika.ee">http://www.muusika.ee/ansamblid/omega.html (vaadatud 08.08.2016)</ref> ==Koosseis== Ansamblis on teiste seas kaasa teinud<ref name="muusika.ee"/> *[[Koit Pärna]] – laul, soolokitarr *[[Mati Vaarmann (muusik)|Mati Vaarmann]] – laul, basskitarr *[[Ülo Väling]] – klahvpillid *[[Tõnu Susi]] – trummid *[[Anne Veski]] – laul, klahvpillid ==Diskograafia== *1968 – singel "Stop The Music" *1969 – singel "No Milk Today" *laul "Palavik", [[kaver]] [[Little Willie John]]i 1956. aasta loost "[[Fever (Little Willie John)|Fever]]" *... ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.muusika.ee/ansamblid/omega.html Ansambel andmebaasis Muusika.ee] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] cx2jges58wkbdyu2jtufrpbdmugh72u 0 442491 7212398 7008957 2026-08-11T18:51:03Z NOSSER 8097 7212398 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=mai}}{{Vikinda|aasta=2022|kuu=mai}} [[Fail:Tallinn asv2022-04 img01 Telliskivi.jpg|pisi|Vaade Telliskivi Loomelinnakule Balti jaama poolt]] '''Telliskivi Loomelinnak''' ([[inglise keel]]es Telliskivi Creative City) on [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]al asuv loomekeskus. Loomelinnak on platvorm eesti loovkogukonnale. Linnak asub endisaegse [[Balti Raudtee tehas]]e alal.<ref name="telliskivi.eu_linnakuretk">https://web.archive.org/web/20160809130859/http://telliskivi.eu/loomelinnak/linnakuretk-telliskivis/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> [[Fail:Telliskivi Creative City.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi Loomelinnak õhtul]][[File:Tallinn telliskivi towards fotografiska - 2019.jpg|pisi|vasakul|]][[Fail:Edward von Lõnguse "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" Telliskivis Tallinnas.jpg|pisi|[[Edward von Lõngus]]e "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" Telliskivis]][[File:Telliskivi (2023) - 003.jpg|pisi|]] [[Fail:Telliskivi (2023) - 002.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi Loomelinnak]][[File:Telliskivi (2023) - 005.jpg|pisi|Telliskivi Loomelinnaku Telliskivi 60a/3 hoone]] Loomelinnakus on 10 hoonet kogupindalaga üle 25 000 m².<ref name="telliskivi.eu_linnakuretk" /> Seal tegutseb üle 300 ettevõtte{{lisa viide}}, millest 90% on loomeettevõtted{{lisa viide}}, ligi 30 poodi ja tosin toitlustuskohta, kaks teatrit, mitmed konverentsi- ja seminariruumid. Loomelinnakus toimub aastas ligi 1000 kultuuriüritust{{lisa viide}}, mida külastab ligi miljon inimest{{lisa viide}}, sealhulgas [https://maeisaaaru.ee kunstifestival "Ma ei saa aru"], [[Jazzkaar]], [[Tallinn Music Week]] ja palju muud. Lisaks leidub Loomelinnakus kunstigaleriisid, bändiprooviruume, lastead ning vabaõhutegevusi laste mängualast väligaleriide, suveterrasside ja paljude üritusteni. Lõviosa Loomelinnaku ettevõtetest kuulub loomemajanduse valdkonda. Kokku käib linnakus tööl ligi 1500 inimest{{lisa viide}}, kellest märkimisväärne osa on välismaalasi. [[Fail:Telliskivi (2023) - 001.jpg|pisi|vasakul|F-hoone (Telliskivi tn 60a-4) on linnaku üks vanimaid hooneid]][[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 2.jpg|pisi|vasakul|F hoone, Telliskivi tn 60a-4 ja Must saal]] Loomelinnakus (Telliskivi tänav 60a-8) on alates 2019. aastast avatud rahvusvaheline fotokunstikeskus [[Fotografiska Tallinn]], mille sagedasti vahetatavatel näitustel esitletakse maailma tippfotograafide parimaid teoseid. Lisaks on Fotografiskas kohvik ja restoran, mida on võimalik külastada ka ilma muuseumipiletita. Restorani tegevust juhib tippkokk [[Peeter Pihel]], keda tuntakse säästliku toiduvalmistamise kirgliku eestvedajana. 2022. aastal pälvis Fotografiska Restoran [[Guide Michelin|Michelini rohelise tärni]]. Linnakus on hulgaliselt näitusepindu. 2021. aastal kolis linnakusse [[Vaal galerii]], fotodokumentalistikale pühendunud [[Juhan Kuusi Dokfoto Keskus]]. Õuealal asuvad [https://valigalerii.ee Loomelinnaku Väligalerii] ja [https://telliskivi.cc/businesses/kolme-puu-galerii/ Kolme puu galerii], viimane on keskendunud ühiskondlikult olulistele teemadele. Linnaku poetänavatel on avatud [https://telliskivi.cc/businesses/telliskivi-loomelinnaku-galerii/ Telliskivi Loomelinnaku galerii]. Loomelinnaku õuealal on rohkelt [[tänavakunst]]i. [[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 1.jpg|pisi|Telliskivi Loomelinnaku hoone "Lift 99", Telliskivi 60a/5, B-hoone]][[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 3.jpg|pisi| Telliskivi tn 60a-6]] Lisaks [[Fotografiska Tallinn]] restoranile tegutseb linnakus [http://www.fhoone.ee F-hoone], mis on ühtlasi linnaku üks vanemaid asukaid. Aadresside asemel tunti tehasehooneid omal ajal just tähtede järgi ja seda tava jälgitakse Loomelinnakus endiselt. Restoran Kivi Paber Käärid pakub gluteenivaba menüüd. Loomelinnaku restoranides arvestatakse erakorraliselt hästi ka teiste toidusoodumustega, näiteks laktoosivaba toitumise ja veganlusega. Lisaks saab toitu-jooki enamikust kohtadest kaasa osta loodussõbralikult oma karbi ja topsiga. [[Pilt:Fotografiska tallinn telliskivi exterior3 facade - 2019.jpg|pisi|vasakul|Fotokunstikeskus [[Fotografiska Tallinn|Fotografiska]], [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]] 60a-8]][[File:Fotografiska tallinn telliskivi exterior1 - 2019.jpg|pisi|[[Fotografiska Tallinn|Fotografiska]], Telliskivi 60a-8 ja Telliskivi tänav 60a-7]] Lendav Taldrik on Aasia restoran, kus on esindatud peamiselt [[India köök]]. [https://frenchybistro.wixsite.com/mysite Frenchy] keskendub seevastu prantsuse veini- ja toidukultuurile. Kohalikust toorainest kõhutäie eest hoolitseb [https://iduidu.ee IDU]. Toit ja kultuur kohtuvad restoranis [https://www.karbes.ee KÄRBES Kitchen & Bar]. Hoovis tegutsev Tšiili-Eesti tänavatoiduauto Bueno Gourmet pakub sooje võileibu, mille maitsed on Ladina-Ameerikast mõjutatud. Kohvisõpru hellitab Rootsi mõjutustega [https://www.facebook.com/fikaleibjakohv/ Fika]. Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi tn 60a-5) asub jäätisetehas [[La Muu]], mis valmistab 100 tonni jäätist aastas.{{lisa viide}} Suvehooajal avatud jäätisekohvikus on müügil üle 20 jäätisesordi. Veel asuvad Loomelinnakus teatrikeskus, [[Sõltumatu Tantsu Lava]], [https://www.erinevatetubadeklubi.ee Erinevate Tubade Klubi], raadiojaam [https://idaidaida.net/et IDA raadio] ja [https://jooks.cc Rattastuudio Jooks]. Loomelinnaku asutas [[2007]]. aastal<ref name="telliskivi.eu_ajalugu">https://telliskivi.cc/about-est/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> [[Jaanus Juss]], kes on ka Loomelinnakut haldava ettevõtte OÜ Telliskivi Maja tegevjuht. Linnaku tegevus sai hoo sisse 2009. aastal, kui [[PÖFF]] oma kontoriga linnakusse kolis, uksed avasid F-hoone ja [http://www.linnalabor.ee Linnalabor].<ref name="telliskivi.eu_kontakt">http://telliskivi.eu/kontakt/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> ==Vaata ka== *[[Sveta baar]] ==Viited== <references responsive="" /> ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://telliskivi.cc Telliskivi Loomelinnaku koduleht] *[https://telliskivi.cc/about-est/ Telliskivi Loomelinnaku lugu] *[https://www.visittallinn.ee/est/külastaja/loe-soovitusi/kõik-artiklid-soovitused/telliskivi-loomelinnak Telliskivi Loomelinnak – loovus, ajaviide ja hea toit, Visit Tallinn] *[https://maeisaaaru.ee Kunstifestival "Ma ei saa aru"] [[Kategooria:Kalamaja]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Eesti majandus]] rbmnb4aawaitdyn9wko6vvs1kev5iy4 7212406 7212398 2026-08-11T19:03:29Z NOSSER 8097 7212406 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=mai}}{{Vikinda|aasta=2022|kuu=mai}} [[Fail:Tallinn asv2022-04 img01 Telliskivi.jpg|pisi|Vaade Telliskivi Loomelinnakule Balti jaama poolt]] '''Telliskivi Loomelinnak''' ([[inglise keel]]es Telliskivi Creative City) on [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]al asuv loomekeskus. Loomelinnak on platvorm eesti loovkogukonnale. Linnak asub endisaegse [[Balti Raudtee tehas]]e alal.<ref name="telliskivi.eu_linnakuretk">https://web.archive.org/web/20160809130859/http://telliskivi.eu/loomelinnak/linnakuretk-telliskivis/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> [[Fail:Telliskivi Creative City.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi Loomelinnak õhtul]][[File:Tallinn telliskivi towards fotografiska - 2019.jpg|pisi|vasakul|]][[Fail:Edward von Lõnguse "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" Telliskivis Tallinnas.jpg|pisi|[[Edward von Lõngus]]e "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" Telliskivis]][[File:Telliskivi (2023) - 003.jpg|pisi|]] [[Fail:Telliskivi (2023) - 002.jpg|pisi|vasakul|Telliskivi Loomelinnak]][[File:Telliskivi (2023) - 005.jpg|pisi|Telliskivi Loomelinnaku hoone]] Loomelinnakus on 10 hoonet kogupindalaga üle 25 000 m².<ref name="telliskivi.eu_linnakuretk" /> Seal tegutseb üle 300 ettevõtte{{lisa viide}}, millest 90% on loomeettevõtted{{lisa viide}}, ligi 30 poodi ja tosin toitlustuskohta, kaks teatrit, mitmed konverentsi- ja seminariruumid. Loomelinnakus toimub aastas ligi 1000 kultuuriüritust{{lisa viide}}, mida külastab ligi miljon inimest{{lisa viide}}, sealhulgas [https://maeisaaaru.ee kunstifestival "Ma ei saa aru"], [[Jazzkaar]], [[Tallinn Music Week]] ja palju muud. Lisaks leidub Loomelinnakus kunstigaleriisid, bändiprooviruume, lastead ning vabaõhutegevusi laste mängualast väligaleriide, suveterrasside ja paljude üritusteni. Lõviosa Loomelinnaku ettevõtetest kuulub loomemajanduse valdkonda. Kokku käib linnakus tööl ligi 1500 inimest{{lisa viide}}, kellest märkimisväärne osa on välismaalasi. [[Fail:Telliskivi (2023) - 001.jpg|pisi|vasakul|F-hoone (Telliskivi tn 60a-4) on linnaku üks vanimaid hooneid]][[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 2.jpg|pisi|vasakul|F hoone, Telliskivi tn 60a-4 ja Must saal]] Loomelinnakus (Telliskivi tänav 60a-8) on alates 2019. aastast avatud rahvusvaheline fotokunstikeskus [[Fotografiska Tallinn]], mille sagedasti vahetatavatel näitustel esitletakse maailma tippfotograafide parimaid teoseid. Lisaks on Fotografiskas kohvik ja restoran, mida on võimalik külastada ka ilma muuseumipiletita. Restorani tegevust juhib tippkokk [[Peeter Pihel]], keda tuntakse säästliku toiduvalmistamise kirgliku eestvedajana. 2022. aastal pälvis Fotografiska Restoran [[Guide Michelin|Michelini rohelise tärni]]. Linnakus on hulgaliselt näitusepindu. 2021. aastal kolis linnakusse [[Vaal galerii]], fotodokumentalistikale pühendunud [[Juhan Kuusi Dokfoto Keskus]]. Õuealal asuvad [https://valigalerii.ee Loomelinnaku Väligalerii] ja [https://telliskivi.cc/businesses/kolme-puu-galerii/ Kolme puu galerii], viimane on keskendunud ühiskondlikult olulistele teemadele. Linnaku poetänavatel on avatud [https://telliskivi.cc/businesses/telliskivi-loomelinnaku-galerii/ Telliskivi Loomelinnaku galerii]. Loomelinnaku õuealal on rohkelt [[tänavakunst]]i. [[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 1.jpg|pisi|Telliskivi Loomelinnaku hoone "Lift 99", Telliskivi 60a/5, B-hoone]][[File:Telliskivi Loomelinnak 2021 3.jpg|pisi|Telliskivi tn 60a-6, E hoone]] Lisaks [[Fotografiska Tallinn]] restoranile tegutseb linnakus [http://www.fhoone.ee F-hoone], mis on ühtlasi linnaku üks vanemaid asukaid. Aadresside asemel tunti tehasehooneid omal ajal just tähtede järgi ja seda tava jälgitakse Loomelinnakus endiselt. Restoran Kivi Paber Käärid pakub gluteenivaba menüüd. Loomelinnaku restoranides arvestatakse erakorraliselt hästi ka teiste toidusoodumustega, näiteks laktoosivaba toitumise ja veganlusega. Lisaks saab toitu-jooki enamikust kohtadest kaasa osta loodussõbralikult oma karbi ja topsiga. [[Pilt:Fotografiska tallinn telliskivi exterior3 facade - 2019.jpg|pisi|vasakul|Fotokunstikeskus [[Fotografiska Tallinn|Fotografiska]], [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]] 60a-8]][[File:Fotografiska tallinn telliskivi exterior1 - 2019.jpg|pisi|[[Fotografiska Tallinn|Fotografiska]], Telliskivi 60a-8 ja Telliskivi tänav 60a-7]] Lendav Taldrik on Aasia restoran, kus on esindatud peamiselt [[India köök]]. [https://frenchybistro.wixsite.com/mysite Frenchy] keskendub seevastu prantsuse veini- ja toidukultuurile. Kohalikust toorainest kõhutäie eest hoolitseb [https://iduidu.ee IDU]. Toit ja kultuur kohtuvad restoranis [https://www.karbes.ee KÄRBES Kitchen & Bar]. Hoovis tegutsev Tšiili-Eesti tänavatoiduauto Bueno Gourmet pakub sooje võileibu, mille maitsed on Ladina-Ameerikast mõjutatud. Kohvisõpru hellitab Rootsi mõjutustega [https://www.facebook.com/fikaleibjakohv/ Fika]. Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi tn 60a-5) asub jäätisetehas [[La Muu]], mis valmistab 100 tonni jäätist aastas.{{lisa viide}} Suvehooajal avatud jäätisekohvikus on müügil üle 20 jäätisesordi. Veel asuvad Loomelinnakus teatrikeskus, [[Sõltumatu Tantsu Lava]], [https://www.erinevatetubadeklubi.ee Erinevate Tubade Klubi], raadiojaam [https://idaidaida.net/et IDA raadio] ja [https://jooks.cc Rattastuudio Jooks]. Loomelinnaku asutas [[2007]]. aastal<ref name="telliskivi.eu_ajalugu">https://telliskivi.cc/about-est/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> [[Jaanus Juss]], kes on ka Loomelinnakut haldava ettevõtte OÜ Telliskivi Maja tegevjuht. Linnaku tegevus sai hoo sisse 2009. aastal, kui [[PÖFF]] oma kontoriga linnakusse kolis, uksed avasid F-hoone ja [http://www.linnalabor.ee Linnalabor].<ref name="telliskivi.eu_kontakt">http://telliskivi.eu/kontakt/ (vaadatud 09.08.2016)</ref> ==Vaata ka== *[[Sveta baar]] ==Viited== <references responsive="" /> ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://telliskivi.cc Telliskivi Loomelinnaku koduleht] *[https://telliskivi.cc/about-est/ Telliskivi Loomelinnaku lugu] *[https://www.visittallinn.ee/est/külastaja/loe-soovitusi/kõik-artiklid-soovitused/telliskivi-loomelinnak Telliskivi Loomelinnak – loovus, ajaviide ja hea toit, Visit Tallinn] *[https://maeisaaaru.ee Kunstifestival "Ma ei saa aru"] [[Kategooria:Kalamaja]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Eesti majandus]] 6ux351e3lhp8iopfsiiz8d9gfvtyn6y 0 446167 7212488 6911690 2026-08-11T23:52:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212488 wikitext text/x-wiki '''Georgi Orlov''' ([[vene keel]]es Георгий Иванович Орлов; [[28. aprill]] [[1884]] [[Peterburi]] – [[15. oktoober]] [[1941]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sosva]], [[Sverdlovski oblast]]) oli [[Eesti]] [[arst]] ja [[poliitik]], [[I Riigivolikogu]] liige. ==Elulugu== Georgi Orlov sündis Peterburis õigeusu preestri pojana. Tema isa Ivan Orlov oli [[Irkutski polk|Irkutski polgu]] preester. Lõpetas õigeusu vaimuliku seminari ja astus [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonda]], mille lõpetas aastal [[1911]] arsti astme väärilisena. Osales arstina nii [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] kui ka [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ([[Loodearmee]] ridades). Alates 1920. aastatest töötas ta jaoskonnaarstina [[Laura]] alevikus [[Petserimaa]]l ning lõi kaasa [[Petserimaa]] vene haridus- ja kultuuriseltside töös. Ta oli I Riigivolikogu liige [[Riigivolikogu 30. valimisringkond|30. valimisringkonnast]].<ref>[https://web.archive.org/web/20121217063112/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/41.html Okupatsiooniaastad 1940–1941. 1941], Meie parlament ja aeg – [[Eesti Rahvusraamatukogu]]</ref> Georgi Orlov arreteeriti [[NKVD]] poolt koos abikaasaga [[14. juuni]]l 1941 ning viidi [[Vene NFSV]]sse Sevurallagi vangilaagrisse, kus ta suri eeluurimise ajal.<ref>[https://web.archive.org/web/20151222114801/http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_1.pdf POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS 1940–1988. KÖIDE 1.], Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB), Eesti Arhiiviamet, Riigiarvutuskeskus, Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu MEMENTO teabe- ja ajalootoimkond. Koostanud ja toimetanud Leo Õispuu. Tallinn 1996</ref><ref name="Okupatsioonide muuseum">[https://web.archive.org/web/20171224024457/http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/et/memento-2001/230-o-2001 Okupatsioonide muuseum], [[Okupatsioonide muuseum]]i koduleht</ref> ==Isiklikku== Tema abikaasa Veera arreteeriti ja [[juuniküüditamine|küüditati 14. juunil 1941]] [[Siber]]isse, ta suri 1942. aastal [[Tomski oblast]]is Retška Panja külas.<ref name="Okupatsioonide muuseum"/> Tema noorem poeg Igor ([[1917]]–[[1944]]) mobiliseeriti 1941. aastal [[Punaarmee]]sse, kus teenis sanitarina. [[Nooremseersant]] Igor Orlov langes [[Tehumardi öölahing]]us [[10. oktoober|10. oktoobril]] 1944, võideldes [[249. Eesti Laskurdiviis]]i [[917. Laskurpolk|917. Laskurpolgu]] ridades. Ta on maetud [[Tehumardi vennaskalmistu]]le.<ref>[https://web.archive.org/web/20240716061110/https://pamyat-naroda.ru/heroes/memorial-chelovek_donesenie54356380/ Andmed Teises Maailmasõjas langenud Nõukogude sõjaväelaste kohta], Venemaa kaitseministeeriumi keskarhiiv</ref> ==Viited== {{viited}} ==Allikad== *[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s231237&nid=166756 Dr. Georgi Orlov]. [[Vesti Dnja (ajaleht, 1926)|Vesti Dnja]] nr 46 (3705), 26. veebruar 1938, lk 1 == Välislingid == *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=530096 Georgi Orlov, portreefoto (1904)]. Tartu Keiserliku Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilaste portreefotod. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.402.1.31508.59 *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073790 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Orlov, Georgi}} [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1941]] qaj7kqjrbx7wml5zzmcqik2vrx208zl 0 446222 7212308 6330026 2026-08-11T13:51:03Z Estopedist1 278 Tähelepanuväärsus 7212308 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=august}} {{allikad}} '''Jazz Symphony''' on alates [[2013]]. aastast korraldatav heategevusüritus. See toimub iga aasta aprillis. Jazz Symphony eesmärk on mälestada [[kokk]]a [[Rainer Härm]]i ehk Jazzi ning toetada Härmi poegade huvialaringe ja trenne. Jazz Symphonyt korraldavad [[Rain Käärst]], [[Allan Kuning]], [[Vambola Moores]], [[Tarvo Kullama]] ja [[Rene Kiis]]. == Välislingid == *[http://jazzsymphony.com/ Jazz Symphony koduleht] [[Kategooria:Heategevus]] g2f4amkolp4lfqs3wya47eg7lpx3y50 0 448119 7212273 7211791 2026-08-11T12:54:50Z Avjoska 1538 7212273 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*2016 *2023 (tänasel kujul)|number=42|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=41B|järgmine liin=43|järgmine=43 (Tallinna bussiliin)|eelmine=41B (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b]|uuendus=14. juuli 2026|läbi=Estonia|eelkäija=*[[6 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 6]] (Väike-Õismäe ja Kaubajaama vahel) *[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] (Priisle ja Estonia vahel)|pilt=Solaris Urbino IV 18 CNG liinil 42 Priisle.jpg}} [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7900 Hybrid n°2723.jpg|pisi|Estonia puiesteel]] [[Fail:Tallinn autobus 2731.jpg|pisi|Kaubamaja peatuses]] [[File:1169,Paldiski mnt-Endla tn-Mustamäe tee rist.jpg|thumb|Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristil]] [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-145.jpg|pisi|Aastal 2014 marsruudil Kopli - Vesse]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-029.jpg|pisi|Hobujaamal, Kopli suunas]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 42''' sõidab Väike-Õismäe ja Priisle vahel. [[1. august|1. augustil]] [[2023]] liideti bussiliiniga 42 [[68 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 68]]. Liin on käigus kõigil päevil. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Liin on erakordselt suure rahvahulgaga.{{lisa viide}} == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Kadaka - Pirita |19?? | |- |2007 |Akadeemia - Vambola |20?? | |- |august 2014 |Kopli - Vesse |august 2014 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|T2 trammiliini]] |- |märts 2015 |A. Laikmaa - Vesse |september 2015 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|T4 trammiliini]] |- |jaanuar 2016 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Kaubamaja | | |- |august 2023 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Estonia - Laagna tee - Priisle | |Liideti [[68 (Tallinna bussiliin)|liiniga 68]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Alates 1.08.2023 !Väike-Õismäe - Estonia - Priisle !Priisle - Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Alates 1.01.2016 kuni 31.07.2023 !Väike-Õismäe - Kaubamaja !Kaubamaja - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Alates 2.03.2015 kuni 1.09.2015 !A. Laikmaa - Vesse !Vesse - A. Laikmaa |- | ; A. Laikmaa ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Majaka põik ; Pae ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 5zr5esiks24j3aj8vysa7fomuqxf7t9 0 448126 7212703 7196760 2026-08-12T10:15:33Z ~2026-34651-55 231505 7212703 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Balti jaam|avati=2016|number=43|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=42|järgmine liin=44|järgmine=44 (Tallinna bussiliin)|eelmine=42 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=12. august 2026|suleti=2023|eelkäija=[[7 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 7]]|pilt=1171,Paldiski mnt.jpg}} '''Tallinna bussiliin 43''' sõitis Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel. Alates 1. augustist 2023 ühendati bussiliiniga nr 8. Liin oli käigus kõigil päevil. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Alates 1.01.2016 kuni 31.07.2023 !Väike-Õismäe - Balti jaam !Balti jaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Toompark ; Balti jaam | ; Balti jaam ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] a7wkgznfut5vvxolkkntmxikmy4jzfx 0 452419 7212258 7209497 2026-08-11T12:48:08Z Avjoska 1538 7212258 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Urda|avati=*1954 *2026 (tänasel kujul)|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A (Tallinna bussiliin)|eelmine=17A (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=3. august 2026|eelkäija=[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] (Nõlvaku - Urda suunes)|pilt=18buss.jpg}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|Buss nr 18 [[Viru Keskus|Viru keskus]]e juures]] [[Fail:Tallin bus 1.jpg|pisi|Eelmine teenindaja TAK]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg|pisi|A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7500 (2019).jpg|pisi|Hobujaama tänaval]] [[Fail:Estonia-georgia.png|pisi|Viru keskuse suunas]] {{teekaart}}'''18''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri|Urda]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. 2026. aastal liin liideti [[18A (Tallinna bussiliin)|liiniga 18A]]. {| class="wikitable" |+Liin nr 18 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 18A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Urda | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |- |2026 | |Liin suleti ja liideti liiniga 18 |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Urda !Urda - Viru keskus !Vana-Pääsküla - Urda !Urda - Vana-Pääsküla |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa | ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku | ;; Nõlvaku ;; Vana-Pääsküla ;; Teelise ;; Naaritsa ;; Raba ;; Vikerkaare ;; Hõimu ;; J. V. Jannseni ;; Hiiu ;; Kaare ;; Nurme ;; Valdeku ;; Haava ;; Näituse ;; Liiva ;; Risti ;; Järve ;; Hallivanamehe ;; Kalev ;; Tallinn-Väike ;; Vineeri ;; Kosmos ;; Vabaduse väljak ;; Estonia ;; A. Laikmaa |} <center></center> == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] pblrv6t9p7oefyvsi6yae8rnllzncco 0 456022 7212304 6819439 2026-08-11T13:43:47Z ~2026-44039-04 235243 /* Välislingid */ 7212304 wikitext text/x-wiki '''Liisa Saaremäel''' (sündinud [[28. mai]]l [[1992]] [[Kuressaare]]s<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/CFAWUFP-LIISA-SAAREMAEL |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2017-01-21 |arhiivimisaeg=2020-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201027123556/https://www.inforegister.ee/CFAWUFP-LIISA-SAAREMAEL |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti näitleja. Liisa Saaremäel on lõpetanud 2011. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i (hõbemedaliga)<ref>{{Netiviide |url=http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=465&Itemid=18 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-08-24 |arhiivimisaeg=2017-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170824174806/http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=465&Itemid=18 |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2016. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (27. lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |vaadatud=2017-01-21 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330051132/http://lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 2016–2020 töötas ta näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]. Alates 2020. aastast õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppes kaasaegsete etenduskunstide alal. ==Tunnustus== * 2011 – [[Kirjandusfestival Prima Vista|Tartu kirjandusfestivali Prima Vista]] kirjanduspreemia [[Esimene Samm]] * 2015 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2017 – [[Kristallkingakese auhind]] * 2024 – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] (osatäitmised: Neenu Moor, Pille-Riin ja Lapi naine – "Ekke Moor" (2015, Kuressaare Linnateater, VAT Teater ja EMTA lavakunstikool), Lucija Kos – "Kolm talve" (2017), Saša – "Ivanov" (2017), Tatjana – "Väikekodanlased" (2018, kõik Eesti Draamateater), Juta – "Kas kalad magavad?" (2018, VAT Teater), Ella Ilbak / Kaie Skalle – "Leek" (2018, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), naine C – "Kahekesi" (2020, Kinoteater), Heidi – "Fundamentalist" (2021, Von Krahli Teater ja EMTA lavakunstikool), Külaline – "Teoreem" (2023, Eesti Draamateater). Autor, lavastaja, etendaja: "16 soolot" (2020, Von Krahli Teater ja EMTA), "Tiny Home Production presents: Suurem kui elu" (2021, Uue Loomingu Maja ja EMTA), "Scream Box" (2023, Kanuti Gildi SAAL)) * 2024 – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] {{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://liisasaaremael.ee/ www.liisasaaremael.ee] portfolio ja info *{{imdb nimi|id=4716722}} {{JÄRJESTA:Saaremäel, Liisa}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] sjyfvfjgch1vbgm93x2v32fwg5tzteg 0 456948 7212247 7210610 2026-08-11T12:40:01Z Avjoska 1538 7212247 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Kopli liinid|number=73|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/73/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=72|järgmine liin=74|järgmine=74 (Tallinna bussiliin)|eelmine=72 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/73/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=73buss.jpg|läbi=Kalarand|avati=2016}} [[Fail:Bus in Tallinn, MAN Lion's City n°1568.jpg|pisi|Tööstuse suunas]] [[Fail:TAK1829.JPG|pisi|Veerenni suunas]] [[Fail:TLT bus line 73 and tram line 4 on Pärnu maantee.jpg|pisi|Pärnu maanteel]] '''73''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõidab [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna tänavalt]] kuni [[Kopli liinid|Kopli liinideni]] [[Kopli|Kopli asumis]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Väljumised toimuvad 15–30 minuti tagant. ==Peatused== ;Vana-Lõuna – Kopli liinid Kitseküla - Varre - Õilme - Veerenni ([[Veerenni tänav]]) - Kosmos - Vabaduse väljak - Viru - Mere puiestee - Linnahall - Kalarand - Lennusadam - Noblessneri - Miinisadam - Erika - Karjamaa - Tööstuse - Maleva - Neeme - Kopli liinid ;Kopli liinid - Vana-Lõuna Kopli liinid - Neeme - Maleva - Tööstuse - Karjamaa - Erika - Miinisadam - Noblessneri - Lennusadam - Kalarand - Linnahall - Mere puiestee - Viru - Vabaduse väljak - Kosmos - Liivalaia - Veerenni - Õilme - Varre - Kitseküla{{teekaart}} ==Ajalugu== Bussiliin alustas tööd 1. mail 2016.<ref>{{Netiviide|url=https://pealinn.ee/2016/05/01/tallinn-avas-kalaranna-tanavat-mooda-kulgeva-bussiliini|pealkiri=Tallinn avas Kalaranna tänavat mööda kulgeva bussiliini|väljaanne=[[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]]|aeg=01.05.2016|vaadatud=09.06.2021|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030191828/https://pealinn.ee/2016/05/01/tallinn-avas-kalaranna-tanavat-mooda-kulgeva-bussiliini/|url-olek=ei tööta}}</ref> Kuni [[31. jaanuar|31. jaanuarini]] [[2020]] kulges bussiliin kuni Tööstuse peatuseni ([[Tööstuse tänav]] [[Sitsi mägi|Sitsi mäel]]), kus toimus tagasipööre. Alates [[1. veebruar|1. veebruarist]] 2020 hakkas aga bussiliin kulgema tagasiteel mööda [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Erika tänav|Erika tänavat]] ning lisandus kaks uut peatust: Angerja ja Väike-Erika. [[1. veebruar|1. veebruarist]] [[2021]] pikendati bussiliini kuni [[Kopli liinid|Kopli liinideni]] ([[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa tänav]]), millega lisandus kolm peatust: Maleva, Neeme ja Kopli liinid. Tagasiteel hakkas buss kulgema jälle mööda [[Tööstuse tänav|Tööstuse tänavat]] ning Angerja ja Väike-Erika peatust enam ei läbita.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Buss-nr-73-hakkab-soitma-Kopli-liinideni|pealkiri=Buss nr 73 hakkab sõitma Kopli liinideni|väljaanne=tallinn.ee|aeg=25.01.2021|vaadatud=26.01.2021|arhiivimisaeg=25.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210125223311/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Buss-nr-73-hakkab-soitma-Kopli-liinideni|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 1. maist 2022 algab liin [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]] peatusest. Liinile lisati peatused Kitseküla, Varre ja Õilme. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/73/a-b Tallinna 73. liini sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} {{commonscat}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] fktqbu3jl1uqx9pgafis60uws3moi89 0 459956 7212492 6612174 2026-08-12T00:19:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212492 wikitext text/x-wiki {{Ravim | IUPAC = | pilt = ACSformatstructureofginkolideb.svg | laius = 200px | pildiallkiri = Ühendi struktuur | CAS = 15291-77-7 | ATCvet = | ATC_prefix = | ATC_suffix = | PubChem = 65243 | DrugBank = DB06744 | valem = C₂₀H₂₄O₁₀ | mass = 424,402 g/mol | biosaadavus = | seondumine = | metabolism = | p-aeg = | eritus = | rasedus US = | manustamine = }} '''Ginkgoliid B''' on keemiline ühend, mida leidub looduslikult [[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba'' L.) lehtedes, aga seda sünteesitakse ka sünteetiliselt; liigitatakse [[ginkgoliidid]]e klassi. ==Nimetused ja tähised== 15291-77-7; ginkgoliid B hõlmikpuulehtedest; BN 52021; AK160212. [[CAS-i registreerimisnumber]] on 15291-77-7.<ref>''[https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/Ginkgolide_B#section=Top Ginkgolide B]'', ''[2017, märts 12]''</ref> ===Koostisosa=== Ginkgoliid B-d sisaldavad [[EGb 761]] ja mitmed hõlmikpuulehe standardiseeritud ekstraktidena turustatavad taimsed ravimid, nagu [[Bilobil intense]], Cerebokan, Ceremin jpt. ==Bioaktiivne toime== ''[[In vivo]]'' evib ginkgoliid B [[närv]]e kaitsvat toimet ja inhibeerib [[ateroskleroos]]i.<ref>''[https://web.archive.org/web/20240327114503/https://www.abcam.com/en-ee/products/biochemicals/ginkgolide-b-platelet-activating-factor-paf-antagonist-ab142603 Ginkgolide B]'', ''[2017, märts 12]''</ref> ===Trombotsüüte aktiveeriv faktor=== {{Vaata|Trombotsüüte aktiveeriv faktor}} Ginkgoliid B on [[trombotsüüte aktiveeriv faktor|trombotsüüte aktiveeriva faktori]] (peamiselt [[basofiilid]]est vabanev [[fosfolipiid]]<ref>[[Laine Trapido]], "Meditsiiniterminite lühendeid", 2. trükk, [[Medicina]], lk 177, 2007</ref> retseptori (PAF-R-i) (kuulub [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptorite]] hulka) antagonist. PAF aktiveeritakse [[peaaju]] [[hapnikupuudus]]e korral ja see osaleb mh ka patoloogilistes [[põletik]]ulistes protsessides aga ka [[südame-veresoonkond|südame- ja veresoonkonna]] talitluses.<ref>[[Sinikka Piippo]] ja [[Ulla Salo]], "[[Meelte ja tunnete taimed]]" ("Mielen ja rakkauden kasvit"), lk 374, 2007, tõlkija [[Mari Vihuri]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]</ref> ==Ajalugu== Ginkgoliidid eraldas hõlmikpuujuure koorest 1932. aastal Furukawa ja tema kaastöötajate poolt. 1988. aastal sünteesisid [[Harvardi Ülikool]]i keemiaprofessor dr. Elias J.Corey (12. juuli 1928) jt<ref>Elias J. Corey, Myung Chol. Kang, Manoj C. Desai, Arun K. Ghosh, Ioannis N. Houpis, ''[http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/ja00210a083 Total synthesis of (.+-.)-ginkgolide B]'', J. Am. Chem. Soc., 1988, 110 (2), lk 649–651, DOI: 10.1021/ja00210a083, jaanuar 1988, ''[2017, märts 12]''</ref>, ginkoühendi ginkoliid B. ==Viited== {{Viited}} ==Veebiallikad== * Xueqing Liu, Wenjia Sun, Yanyang Zhao, Beidong Chen, Wei Wu, Li Bao, ja Ruomei Qi, ''[https://www.hindawi.com/journals/omcl/2015/907926/abs/ Ginkgolide B Inhibits JAM-A, Cx43, and VE-Cadherin Expression and Reduces Monocyte Transmigration in Oxidized LDL-Stimulated Human Umbilical Vein Endothelial Cells]'', Oxidative Medicine and Cellular Longevity, 2015 väljaanne (2015), Article ID 907926, http://dx.doi.org/10.1155/2015/907926 * [http://focusbiomolecules.com/ginkgolide-b-paf-receptor-antagonist/ Ginkgolide B] * Hong Zhou, Jinsheng Gao, Li Zhou, Xin Li, Weidong Li, Xuejun Li, Yin Xia, Baoxue Yang, ''[http://ajprenal.physiology.org/content/302/10/F1234 Ginkgolide B inhibits renal cyst development in in vitro and in vivo cyst models]'', American Journal of Physiology - Renal Physiology, 15. mai 2012, 302 väljaanne, nr 10, F1234-F1242 DOI: 10.1152/ajprenal.00356.2011 * Michael T. Crimmins, Jennifer M. Pace, Philippe G. Nantermet, Agnes S. Kim-Meade jt, ''[http://www.unc.edu/depts/mtcgroup/papers/jacs20008453.pdf The Total Synthesis of ()-Ginkgolide B]'', J. Am. Chem. Soc. 2000, 122, 8453-8463 [[Kategooria:Keemilised ained]] [[Kategooria:Hõlmikpuud]] 99c1w61vndz0u2n9pnyndv4kar6gm5o 2 462090 7212662 7204574 2026-08-12T08:47:18Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7212662 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q389816 } |section=31 |sort=571 |columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item |thumb=128 |min_section=2 }} == maal == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Maastik ojaga, Konrad Mägi, EKM j 230-10 M 1063.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864737|Maastik ojaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:10 M 1063 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55864737|Q55864737]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-445 M 246.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865001|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:445 M 246 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865001|Q55865001]] |- | [[Fail:Klaara Holsti portree, Konrad Mägi, EKM j 230-7 M 1061.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865442|Klaara Holsti portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:7 M 1061 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865442|Q55865442]] |- | [[Fail:Vilsandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 11711 M 4109.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55865552|Vilsandi motiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11711 M 4109 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55865552|Q55865552]] |- | [[Fail:Varemed Capril, Konrad Mägi, EKM j 153-114 M 93.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55866753|Varemed Capril]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:114 M 93 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55866753|Q55866753]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 153-120 M 97.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55867073|Naise portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:120 M 97 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55867073|Q55867073]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 10265 M 3910.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55867728|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10265 M 3910 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55867728|Q55867728]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 8966 M 3650.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868147|Naise portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8966 M 3650 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868147|Q55868147]] |- | [[Fail:Juuditar, Konrad Mägi, EKM j 11113 M 4017.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868824|Juuditar]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11113 M 4017 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868824|Q55868824]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Ida Menning. 1915-1916.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55868853|Pr. Menningi portree (Neiu valges)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1262 M 356 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55868853|Q55868853]] |- | [[Fail:Natüürmort. Visand, Konrad Mägi, EKM j 24366 M 5534.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55869218|Natüürmort. Visand]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24366 M 5534 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55869218|Q55869218]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik I, Konrad Mägi, EKM j 11822 M 4128.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55869304|Saadjärve maastik I]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11822 M 4128 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55869304|Q55869304]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12816 M 4225.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55870328|Saaremaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1912" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12816 M 4225 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55870328|Q55870328]] |- | [[Fail:Normandia, Konrad Mägi, EKM j 12159 M 4137.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55870687|Normandia]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12159 M 4137 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55870687|Q55870687]] |- | [[Fail:Maastik. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 8803 M 3624.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871425|Maastik. Etüüd]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8803 M 3624 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55871425|Q55871425]] |- | [[Fail:Maastik tuulikuga, Konrad Mägi, EKM j 57151 M 7538.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871453|Maastik tuulikuga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 57151 M 7538 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55871453|Q55871453]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 14293 M 4470.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55871606|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14293 M 4470 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55871606|Q55871606]] |- | [[Fail:Norra motiiv vesiveskiga (Norr, Konrad Mägi, EKM j 14290 M 4467.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872386|Norra motiiv vesiveskiga (Norra motiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14290 M 4467 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55872386|Q55872386]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik (Maastik. Võ, Konrad Mägi, EKM j 24416 M 5584.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872500|Pühajärve maastik (Maastik. Võrumaa)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24416 M 5584 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55872500|Q55872500]] |- | [[Fail:Saadjärve motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12815 M 4224.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55872564|Saadjärve motiiv]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12815 M 4224 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55872564|Q55872564]] |- | [[Fail:Viljandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 190-43 M 512.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55873411|Viljandi motiiv]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:43 M 512 | [[Viljandi]]<br/>[[Viljandi Pauluse kirik]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55873411|Q55873411]] |- | [[Fail:Maastik jõega, Konrad Mägi, EKM j 7766 M 3368.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877197|Maastik jõega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7766 M 3368 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877197|Q55877197]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 12476 M 4182.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877246|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12476 M 4182 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877246|Q55877246]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 16752 M 4949.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55877286|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16752 M 4949 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55877286|Q55877286]] |- | [[Fail:Naise portree. Linda Bachmann, Konrad Mägi, EKM j 18352 M 5128.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55878522|Naise portree. Linda Bachmann]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 18352 M 5128 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q1783255|värviline pliiats]]''<br/>[[pastell]] | [[:d:Q55878522|Q55878522]] |- | [[Fail:Maastik kividega, Konrad Mägi, EKM j 153-1263 M 357.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55880601|Maastik kividega]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1263 M 357 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55880601|Q55880601]] |- | [[Fail:Viljandi maastik (Kasaritsa ma, Konrad Mägi, EKM j 16753 M 4950.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55881181|Viljandi maastik (Kasaritsa maastik)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16753 M 4950 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55881181|Q55881181]] |- | [[Fail:Maastik majaga, Konrad Mägi, EKM j 11126 M 4030.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55881435|Maastik majaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11126 M 4030 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55881435|Q55881435]] |- | [[Fail:Mustlastüdruk, Konrad Mägi, EKM j 153-1259 M 354.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55884012|Mustlastüdruk]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1259 M 354 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55884012|Q55884012]] |- | [[Fail:Laulasmaa rand (Klooga), Konrad Mägi, EKM j 16749 M 4946.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55884635|Laulasmaa rand (Klooga)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16749 M 4946 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55884635|Q55884635]] |- | [[Fail:Merikapsad, Konrad Mägi, EKM j 130-1 M 443.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55885439|Merikapsad]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 130:1 M 443 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55885439|Q55885439]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-113 M 92.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55897102|Pühajärve maastik]]'' | | data-sort-value="1920" | 1920 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:113 M 92 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55897102|Q55897102]] |- | [[Fail:Obersdorfi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14291 M 4468.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55899790|Obersdorfi motiiv]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14291 M 4468 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55899790|Q55899790]] |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, EKM j 20667 M 5392.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55900416|Maastikuetüüd]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 20667 M 5392 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55900416|Q55900416]] |- | [[Fail:Otepää maastik (Otepää motiiv), Konrad Mägi, EKM j 24363 M 5531.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55900616|Otepää maastik (Otepää motiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24363 M 5531 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55900616|Q55900616]] |- | [[Fail:Maastik kosega, Konrad Mägi, EKM j 59357 M 7679.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55901938|Maastik kosega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 59357 M 7679 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55901938|Q55901938]] |- | [[Fail:Norra motiiv kaskedega, Konrad Mägi, EKM j 31631 M 5925.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903053|Norra motiiv kaskedega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31631 M 5925 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55903053|Q55903053]] |- | [[Fail:Kasaritsa järv, Konrad Mägi, EKM j 7312 M 3266.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903116|Kasaritsa järv]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7312 M 3266 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55903116|Q55903116]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 10960 M 3985.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903326|Maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10960 M 3985 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55903326|Q55903326]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-278 M 165.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55903823|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:278 M 165 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q55903823|Q55903823]] |- | | ''[[:d:Q55904558|Veneetsia]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 57150 M 7537 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55904558|Q55904558]] |- | [[Fail:Kompositsioon (Meditatsioon, M, Konrad Mägi, EKM j 2493 M 2060.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55905869|Kompositsioon (Meditatsioon; Maastik daamiga)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 2493 M 2060 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55905869|Q55905869]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 12299 M 4160.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55906452|Maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12299 M 4160 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55906452|Q55906452]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 50495 Mi 603.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55908954|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189788|Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli kogu]]'' | EKM j 50495 Mi 603 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55908954|Q55908954]] |- | [[Fail:Maal. Bronislav Orlovski, Konrad Mägi, ERM TM K 64.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q73662084|Maal. Bronislav Orlovski]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q73594824|Tartumaa Muuseumi kunstikogu]]'' | ERM TM K 64 | | [[Eesti Rahva Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q73662084|Q73662084]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, VM VM 11499 K.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74037542|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]'' | VM VM 11499 K | | [[Viljandi Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74037542|Q74037542]] |- | | ''[[:d:Q74038541|maal, Maastik (Lõuna-Eesti)]]'' | | | ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]'' | VM VM 9484:2 K 309 | | [[Viljandi Muuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74038541|Q74038541]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, SM 9806-2 Km 135-2.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74440675|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]'' | SM _ 9806:2 Km 135:2 | | [[Saaremaa Muuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q74440675|Q74440675]] |- | [[Fail:Autoportree, Konrad Mägi, SM 9806-1 Km 135-1.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q74512220|Autoportree]]'' | | | ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]'' | SM _ 9806:1 Km 135:1 | | [[Saaremaa Muuseum]] | | | | [[:d:Q74512220|Q74512220]] |- | [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Capri maastik.jpg|center|128px]] | [[Capri maastik (Konrad Mägi)|Capri maastik]] | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Capri]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109713365|Q109713365]] |- | [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109713483|Itaalia maastik. Rooma]]'' | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Rooma]] | | | | | [[:d:Q109713483|Q109713483]] |- | [[Fail:Konrad Mägi nimeta teos.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109713524|Nimeta]]'' | | | | | [[Capri]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109713524|Q109713524]] |- | [[Fail:Konrad mägi, capri, 1922-23.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109714026|Capri]]'' | | | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Capri]] | | | | | [[:d:Q109714026|Q109714026]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Ahvenamaa motiiv".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109714129|Ahvenamaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1906" | 1906 | [[Enn Kunila kunstikollektsioon]] | | [[Ahvenamaa maakond|Ahvenamaa]]<br/>[[harilik mänd]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109714129|Q109714129]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Otepää maastik".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109716054|Otepää maastik]]'' | | | | | [[Otepää]]<br/>[[Otepää kirik]] | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109716054|Q109716054]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Võrumaa motiiv. Valgjärv".jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q109716996|Võrumaa motiiv. Valgjärv]]'' | | | | | [[maastik]]<br/>[[järv]] | | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q109716996|Q109716996]] |- | [[Fail:Konrad Mägi - Kasaritsa maastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q115596780|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1910" | 1910s | | | | | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q115596780|Q115596780]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik. konradmagi.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q117006726|Obersdorfi maastik.]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q117006726|Q117006726]] |- | [[Fail:450MAGI,1922-23.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q123750288|Veneetsia]]'' | | | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q123750288|Q123750288]] |- | [[Fail:Alvine Käppa portree.konradmagi.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q125267079|Porträt der Alvine Käpp]]'' | | data-sort-value="1919" | 1919 | | | | | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q125267079|Q125267079]] |- | [[Fail:Konrad Mägi - Maastik punase pilvega - õli.JPG|center|128px]] | [[Maastik punase pilvega]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:1261 M 355 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q21152819|Q21152819]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0027M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50339537|Saadjärve maastik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 57 M 27 | [[maja]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50339537|Q50339537]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0200M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50343194|Maastik majadega]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 630 M 200 | [[maja]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50343194|Q50343194]] |- | [[Fail:Vilsandi maastik, Konrad Mägi, TKM TR 2845 M 485.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50345951|Vilsandi maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 2845 M 485 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50345951|Q50345951]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0472M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50347366|Alide Asmuse portree]]'' | | data-sort-value="1912" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 2831 M 472 | [[naine]]<br/>''[[:d:Q189299|kaelakee]]''<br/>[[kübar]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50347366|Q50347366]] |- | [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, TKM TR 1122 M 305.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50349026|Daami portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1122 M 305 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50349026|Q50349026]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 10913 M 2298.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50349950|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 10913 M 2298 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50349950|Q50349950]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Maastik Eestist. TKM 0569M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50353962|Maastik Eestist]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3382 M 569 | [[järv]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50353962|Q50353962]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0075M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50354152|Capri tänav]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 196 M 75 | [[tänav]]<br/>[[Capri]]<br/>[[naine]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50354152|Q50354152]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Portrait of a Man TKM 1751M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50359527|Mehe portree]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 9064 M 1751 | [[mees]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50359527|Q50359527]] |- | [[Fail:Alma Koskeli portree, Konrad Mägi, TKM TR 5863 M 1042.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50363422|Alma Koskeli portree]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 5863 M 1042 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50363422|Q50363422]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, TKM TR 856 M 258.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50368802|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 856 M 258 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50368802|Q50368802]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 5158 M 865.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50376009|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 5158 M 865 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50376009|Q50376009]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 1412 M 311.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50377419|Maastik]]'' | | data-sort-value="1920" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1412 M 311 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50377419|Q50377419]] |- | [[Fail:Konrad Mägi Norra maastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50377739|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8356 M 1481 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50377739|Q50377739]] |- | [[Fail:Merelaht paatidega, Konrad Mägi, TKM TR 12293 M 2618.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50385093|Merelaht paatidega]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12293 M 2618 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50385093|Q50385093]] |- | [[Fail:Konrad Mägi sügismaastik.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50402996|Sügismaastik]]'' | | data-sort-value="1912" | 1912 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 15420 M 3454 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50402996|Q50402996]] |- | | ''[[:d:Q50432185|Vilsandi maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 772 M 231 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50432185|Q50432185]] |- | | ''[[:d:Q50436811|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1917" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1710 M 351 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50436811|Q50436811]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0028M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50460081|Naise portree (Ludmilla Allik)]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 58 M 28 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50460081|Q50460081]] |- | [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 8357 M 1482.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50499048|Sügismaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8357 M 1482 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q50499048|Q50499048]] |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 861 M 261.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50558595|Maastikuetüüd]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 861 M 261 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50558595|Q50558595]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0078M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50564812|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 200 M 78 | [[puu]]<br/>[[õis]]<br/>[[küngas]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50564812|Q50564812]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, TKM TR 4974 M 804.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50569642|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 4974 M 804 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50569642|Q50569642]] |- | [[Fail:Saadjärv - Äksi kirik, Konrad Mägi, TKM TR 197 M 76.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50571219|Saadjärv - Äksi kirik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 197 M 76 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50571219|Q50571219]] |- | [[Fail:Capri maastik, Konrad Mägi, TKM TR 3368 M 556.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50698968|Capri maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3368 M 556 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50698968|Q50698968]] |- | [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, TKM TR 1433 M 320.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50712699|Veneetsia]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1433 M 320 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50712699|Q50712699]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 8732 M 1662.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50738387|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 8732 M 1662 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50738387|Q50738387]] |- | [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 9057 M 1747.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50739885|Naise portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 9057 M 1747 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50739885|Q50739885]] |- | [[Fail:Maastik Võrumaalt, Konrad Mägi, TKM TR 12428 M 2658.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50751442|Maastik Võrumaalt]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12428 M 2658 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50751442|Q50751442]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0077M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50790393|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 198 M 77 | [[järv]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50790393|Q50790393]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0026M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50806876|Capri motiiv]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 56 M 26 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50806876|Q50806876]] |- | [[Fail:Mägi, Konrad. Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree. 1915. Õli, lõuend. 66x57,8., TKM TR 1825 M 367.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50809273|Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1825 M 367 | [[Friedrich Kuhlbars]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50809273|Q50809273]] |- | [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 12294 M 2619.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50809810|Sügismaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 12294 M 2619 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50809810|Q50809810]] |- | [[Fail:Konrad Mägi TKM 0329M.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50820607|Norra tütarlapse portree]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 1501 M 329 | [[tüdruk]]<br/>[[Kleit]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | [[portree]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q50820607|Q50820607]] |- | [[Fail:Talumaastik, Konrad Mägi, TKM TR 3565 M 669.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50822172|Talumaastik]]'' | | | ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | TKM TR 3565 M 669 | [[talu]]<br/>[[kiviaed]] | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q50822172|Q50822172]] |- | [[Fail:Maastik kirikuga, Konrad Mägi, EKM j 237-4 M 1067.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55773763|Maastik kirikuga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 237:4 M 1067 | [[Kihelkonna kirik]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55773763|Q55773763]] |- | [[Fail:Rooma motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14292 M 4469.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55773839|Rooma motiiv]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14292 M 4469 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55773839|Q55773839]] |- | [[Fail:Rannamotiiv lodjaga, Konrad Mägi, EKM j 34333 M 6070.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774112|Rannamotiiv lodjaga]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 34333 M 6070 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774112|Q55774112]] |- | [[Fail:Maastik valge hoonega (Kabelid, Konrad Mägi, EKM j 424 M 1769.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774285|Maastik valge hoonega (Kabelid Kuressaare kalmistul)]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 424 M 1769 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774285|Q55774285]] |- | [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, EKM j 12162 M 4140.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774465|Veneetsia]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12162 M 4140 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774465|Q55774465]] |- | [[Fail:Normandia maastik, Konrad Mägi, EKM j 11252 M 4067.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774733|Normandia maastik]]'' | | data-sort-value="1911" | 1911 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11252 M 4067 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55774733|Q55774733]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 10957 M 3982.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774765|Capri]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10957 M 3982 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774765|Q55774765]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 7523 M 3297.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55774822|Maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7523 M 3297 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55774822|Q55774822]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 12160 M 4138.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55775808|Saadjärve maastik]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12160 M 4138 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55775808|Q55775808]] |- | [[Fail:Vilsandi, Konrad Mägi, EKM j 8982 M 3666.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55790743|Vilsandi]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8982 M 3666 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55790743|Q55790743]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 31630 M 5924.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55790934|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31630 M 5924 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55790934|Q55790934]] |- | [[Fail:K magi norra maastik1908-10.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55791133|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 20th century | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8645 M 3617 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | [[maastikumaal]] | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55791133|Q55791133]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 20987 M 5409.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55791935|Sirelid]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 20987 M 5409 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55791935|Q55791935]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik (Otepää ma, Konrad Mägi, EKM j 16751 M 4948.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55792104|Lõuna-Eesti maastik (Otepää maastik)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16751 M 4948 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55792104|Q55792104]] |- | [[Fail:Veneetsia (Kanal Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-115 M 94.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55792272|Veneetsia (Kanal Veneetsias)]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:115 M 94 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55792272|Q55792272]] |- | [[Fail:Portree, Konrad Mägi, EKM j 12314 M 4175.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55793447|Portree]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12314 M 4175 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55793447|Q55793447]] |- | [[Fail:Saaremaa maastik, Konrad Mägi, EKM j 11435 M 4075.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55798205|Saaremaa maastik]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11435 M 4075 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55798205|Q55798205]] |- | [[Fail:Konrad Mägi maal "Võrumaa maastik" (1917).jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801364|Võrumaa maastik]]'' | | data-sort-value="1917" | 1917 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 2054 M 2034 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55801364|Q55801364]] |- | [[Fail:Siniallik, Konrad Mägi, EKM j 24362 M 5530.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801414|Siniallik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24362 M 5530 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55801414|Q55801414]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 10237 M 3884.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55801637|Lõuna-Eesti maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 10237 M 3884 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55801637|Q55801637]] |- | [[Fail:Norra motiiv, Konrad Mägi, EKM j 24361 M 5529.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55802122|Norra motiiv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24361 M 5529 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55802122|Q55802122]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv (Vilsandi moti, Konrad Mägi, EKM j 16750 M 4947.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55806956|Saaremaa motiiv (Vilsandi motiiv)]]'' | | data-sort-value="1913" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 16750 M 4947 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55806956|Q55806956]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 408 M 1760.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807082|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 408 M 1760 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807082|Q55807082]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 237-148 M 1100.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807110|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 237:148 M 1100 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807110|Q55807110]] |- | [[Fail:Metsamotiiv, Konrad Mägi, EKM j 36771 M 6215.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807202|Metsamotiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 36771 M 6215 | [[mets]]<br/>[[harilik mänd]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]] | [[:d:Q55807202|Q55807202]] |- | [[Fail:Lilleline väli, Konrad Mägi, EKM j 12163 M 4141.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55807214|Lilleline väli]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12163 M 4141 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55807214|Q55807214]] |- | [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 139-2 M 454.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810425|Saaremaa motiiv]]'' | | data-sort-value="1913" | 1913 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 139:2 M 454 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810425|Q55810425]] |- | [[Fail:Viljandi maastik, Konrad Mägi, EKM j 14663 M 4498.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810517|Viljandi maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14663 M 4498 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810517|Q55810517]] |- | [[Fail:Viljandi maastik järve ja vare, Konrad Mägi, EKM j 422 M 1767.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810524|Viljandi maastik järve ja varemetega]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 422 M 1767 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55810524|Q55810524]] |- | [[Fail:Metsamaastik, Konrad Mägi, EKM j 37949 M 6320.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55810557|Metsamaastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 37949 M 6320 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[paber]] | [[:d:Q55810557|Q55810557]] |- | [[Fail:Saadjärv, Konrad Mägi, EKM j 604 M 1876.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55811316|Saadjärv]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 604 M 1876 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55811316|Q55811316]] |- | [[Fail:Elsi Lõo portree, Konrad Mägi, EKM j 50064 M 7161.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55812970|Elsi Lõo portree]]'' | | data-sort-value="1915" | 1915 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 50064 M 7161 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55812970|Q55812970]] |- | [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 8243 M 3465.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55813536|Maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8243 M 3465 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55813536|Q55813536]] |- | [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 11250 M 4065.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814039|Pühajärv]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11250 M 4065 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55814039|Q55814039]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 12475 M 4181.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814304|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12475 M 4181 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55814304|Q55814304]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-277 M 164.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55814349|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:277 M 164 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q55814349|Q55814349]] |- | [[Fail:Võrumaa maastik (Maastik Võrum, Konrad Mägi, EKM j 24364 M 5532.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55815105|Võrumaa maastik (Maastik Võrumaalt)]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24364 M 5532 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55815105|Q55815105]] |- | [[Fail:Võrumaa maastik. Valgjärv, Konrad Mägi, EKM j 153-112 M 91.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55815202|Võrumaa maastik. Valgjärv]]'' | | data-sort-value="1916" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:112 M 91 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55815202|Q55815202]] |- | [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 14664 M 4499.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55821275|Lõuna-Eesti maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 14664 M 4499 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55821275|Q55821275]] |- | [[Fail:Norra maastik männiga, Konrad Mägi, EKM j 1899 M 1986.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55822307|Norra maastik männiga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 1899 M 1986 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55822307|Q55822307]] |- | [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 24414 M 5582.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823200|Kasaritsa maastik]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24414 M 5582 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823200|Q55823200]] |- | [[Fail:Maastik (Kasaritsa), Konrad Mägi, EKM j 19289 M 5218.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823367|Maastik (Kasaritsa)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 19289 M 5218 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823367|Q55823367]] |- | [[Fail:Itaalia motiiv mäe ja hooneteg, Konrad Mägi, EKM j 425 M 1770.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823610|Itaalia motiiv mäe ja hoonetega]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 425 M 1770 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''<br/>[[paber]] | [[:d:Q55823610|Q55823610]] |- | [[Fail:Maastik järvega, Konrad Mägi, EKM j 8229 M 3453.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823640|Maastik järvega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 8229 M 3453 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823640|Q55823640]] |- | [[Fail:Lilled, Konrad Mägi, EKM j 24415 M 5583.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55823800|Lilled]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24415 M 5583 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55823800|Q55823800]] |- | [[Fail:Saadjärve maastik II, Konrad Mägi, EKM j 11823 M 4129.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55824794|Saadjärve maastik II]]'' | | data-sort-value="1923" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11823 M 4129 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55824794|Q55824794]] |- | [[Fail:Pühajärve maastik (Maastikumot, Konrad Mägi, EKM j 24365 M 5533.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55825027|Pühajärve maastik (Maastikumotiiv)]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 24365 M 5533 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55825027|Q55825027]] |- | [[Fail:Veneetsia (Laevad Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-116 M 95.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55826298|Veneetsia (Laevad Veneetsias)]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:116 M 95 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55826298|Q55826298]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 12819 M 4228.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55826671|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12819 M 4228 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55826671|Q55826671]] |- | [[Fail:Maastik päikesega, Konrad Mägi, EKM j 423 M 1768.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55827182|Maastik päikesega]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 423 M 1768 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55827182|Q55827182]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 7294 M 3249.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55827414|Capri]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 7294 M 3249 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55827414|Q55827414]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 44822 M 6959.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55828462|Norra maastik]]'' | | data-sort-value="1909" | 1909 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 44822 M 6959 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55828462|Q55828462]] |- | [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 11712 M 4110.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55828625|Norra maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 11712 M 4110 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55828625|Q55828625]] |- | [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 1-14 M 389.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862494|Itaalia maastik]]'' | | data-sort-value="1921" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 1:14 M 389 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55862494|Q55862494]] |- | [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, EKM j 230-9 M 1062.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862502|Daami portree]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 230:9 M 1062 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[lõuend]]<br/>[[õlivärv]] | [[:d:Q55862502|Q55862502]] |- | [[Fail:Konrad Mägi. Teel Viljandist Tartusse. 1915-1916.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55862758|Teel Viljandist Tartusse]]'' | | data-sort-value="1915" | 1910s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 12161 M 4139 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55862758|Q55862758]] |- | | ''[[:d:Q55862954|Rõuge maastik]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 17869 M 5088 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55862954|Q55862954]] |- | [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 190-411 M 732.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55863456|Sirelid]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:411 M 732 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55863456|Q55863456]] |- | [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 190-410 M 731.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55863624|Capri]]'' | | data-sort-value="1922" | 1920s | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 190:410 M 731 | [[Capri]] | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>[[lõuend]] | [[:d:Q55863624|Q55863624]] |- | [[Fail:Mehe portree. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 31670 M 5959.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864174|Mehe portree. Etüüd]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 31670 M 5959 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864174|Q55864174]] |- | [[Fail:Pr. Visnapuu portree, Konrad Mägi, EKM j 504 M 1813.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864378|Pr. Visnapuu portree]]'' | | data-sort-value="1918" | 1918 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 504 M 1813 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>[[pastell]] | [[:d:Q55864378|Q55864378]] |- | [[Fail:Maastik sillaga, Konrad Mägi, EKM j 393 M 1751.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864462|Maastik sillaga]]'' | | | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 393 M 1751 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864462|Q55864462]] |- | [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-117 M 96.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q55864688|Obersdorfi maastik]]'' | | data-sort-value="1922" | 1922 | ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]'' | EKM j 153:117 M 96 | | [[Eesti Kunstimuuseum]] | | | [[õlivärv]]<br/>''[[:d:Q18668582|cardboard]]'' | [[:d:Q55864688|Q55864688]] |} == Misc == {| class='wikitable sortable' ! pilt ! Article ! RKDimages ID ! asutamise või loomise aeg ! kogu ! inventarinumber ! kujutab ! omanik ! catalog code ! žanr ! kasutatud materjal ! Item |- | [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 2828 A 156.jpg|center|128px]] | ''[[:d:Q50982633|Maastikuetüüd]]'' | | | ''[[:d:Q55986654|Tartu Kunstimuuseumi akvarellikogu]]'' | TKM TR 2828 A 156 | | [[Tartu Kunstimuuseum]] | | | [[paber]]<br/>''[[:d:Q3374389|akvarell]]'' | [[:d:Q50982633|Q50982633]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} kqsna0xi7n9htdtj14rpzv03ivwfyun 0 463801 7212227 6928107 2026-08-11T12:21:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212227 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} [[Pilt:Blason et drapeau grec commémoration jour du non.JPG|pisi|Kreeka lippudega ehitud 8. jalaväediviisi vapp, millel on esimesena vaenlase vastu lahingusse läinud Kreeka sõdurite moto: ''Όχι'']] '''Ei-päev''' ([[uuskreeka keel]]es Επέτειος του Όχι ''Epéteios tou Óchi''; eesti keeles kreekapäraselt ka ''Ochi''-päev) on [[rahvuspüha]] [[Kreeka]]s<ref name="välisministeerium" /><ref name="mouzenidis" /> ja [[Küprose Vabariik|Lõuna-Küprosel]], mida tähistatakse iga aasta [[28. oktoober|28. oktoobril]].<ref name="publicholidays" /><ref name="officeholidays" /><ref name="erasmusu" /> Seda tähistatakse samuti [[Kreeklased|kreeka]] [[diasporaa]]s kogu maailmas.<ref name="toronto" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal andis [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]] [[diktaator]] [[Ioannis Metaxas]] sel päeval 1940. aastal eitava vastuse [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] [[Fašism|fašistliku]] diktaatori [[Benito Mussolini]] [[ultimaatum]]ile, millega taheti Itaalia vägede vaba sisenemist Kreeka territooriumile.<ref name="mouzenidis" /> ==Ultimaatum== 1940. aasta 28. oktoobri esimestel tundidel esitas Itaalia suursaadik [[Emanuele Grazzi]] Metaxasele [[Kolmas Riik|Saksa]] suursaatkonnas [[Ateena]]s ultimaatumi, milles nõuti Itaalia sõjaväele vaba pääsu Kreeka territooriumile ja teatud määratlemata strateegiliste objektide (sadamate, lennujaamade jms) hõivamise lubamist. Nõudele reageerimiseks anti aega kolm tundi. Sisuliselt tähendanuks nõudele allumine Kreeka okupeerimist. Väidetakse, et Metaxas vastanud ultimaatumile lühidalt: "Όχι!" ("Ei!"). Tegelikult keeldus ta [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] [[lause]]ga: "[[Alors, c’est la guerre!]]" ("Siis on see sõda!").{{lisa viide}} Seda ajaloolist hetke iseloomustas [[USA]] president [[Franklin Roosevelt]] nii: "… ka kolme päeva, kolme nädala või kolme aastagi pärast oleks vastus olnud sama".<ref name="globalgreekworld" /> ==Sõjategevus== {{Vaata|Itaalia-Kreeka sõda}} Vastuseks Metaxase keeldumisele ületas Itaalia sõjavägi sama päeva varahommikul kell 5.30 Kreeka piiri [[Píndos]]e mäestikus ([[Protektoraat|protektoraadi]] all oleva [[Albaania Kuningriik|Albaania]] lõunaosa poolt) ja alustas sõjategevust. Kreeka oli seni püsinud Teises maailmasõjas neutraalsena. Nüüd alustati vastupanu ja tõrjuti Itaalia ülekaalukas sõjavägi tagasi Albaaniasse ning okupeeriti aasta lõpuks isegi Albaania lõunaosa (kokku umbes veerand Albaania territooriumi). Rinne jäi mõneks kuuks seisma. Mussolinile oli kinnitatud, et Kreeka hõivamine ei võta rohkem kui kaks nädalat. Nüüd oli ta vastamisi ootamatu takistusega, sest oli alahinnanud maastiku ja karmi talvekliima mõju vägede võitlusvõimele.<ref name="theculturetrip" /> Mussolini andis oma hilisemas kõnes 5. oktoobril 1941 hinnangu: "Sõda Kreekas tõestas, et sõjas pole miski kindel ja alati ootavad meid ees üllatused".<ref name="globalgreekworld" /> Seetõttu ei tähenda 28. oktoober kreeklastele mitte üksnes Mussolini nõudmistest keeldumise päeva, vaid Itaalia sõjaväe esialgset väljatõrjumist Kreekast.<ref name="noitsnotokay" /> Pärast vähest lahingutegevust märtsis 1941 tulid Itaaliale appi [[Bulgaaria Kuningriik|Bulgaaria]] ja Saksamaa. Viimane tungis 6. aprillil Bulgaaria kaudu Kreekasse. Pärast tugevat vastupanu alistus Põhja-Kreeka 23. aprillil. Kogu Kreeka okupeeriti 1. juuniks, maa jaotati kolmeks (Bulgaaria, Itaalia ja Saksa) okupatsioonitsooniks ([[Kolmikokupatsioon]]). ==Arvamusi ajaloolisest tähtsusest== Vaatamata lüüasaamisele võitles Kreeka peaaegu kaheksa kuud, takistades samal ajal teljeriikide sõjavägede kasutamist mujal. [[Adolf Hitler]] möönis oma kõnes 4. mail 1941, et: "… Kreeka sõdurid võitlesid ennekõike julgelt ja kartmatult".<ref name="erasmusu" /> Saksa ülemjuhatus olevat olnud sunnitud lükkama edasi sissetungi [[Nõukogude Liit]]u, mistõttu algselt talveks mittevalmistunud Saksa sõjavägi kohtus seal karmi talvega ja kandis seetõttu raskeid kaotusi. Näiteks on Saksa kindralfeldmarssal [[Wilhelm Keitel]] tunnistanud [[Nürnbergi protsess]]il nii: "... kreeklaste uskumatu vastupanu tõttu hilines Saksa sissetung Venemaale kahe või enamagi olulise kuu võrra, ilma selle pika viivituseta oleks lõpptulemus olnud teistsugune nii idarindel kui sõjas üldiselt".<ref name="ultima" /> Briti marssal [[Harold Alexander]] väitis oma kõnes Briti parlamendis 28. oktoobril 1941: "Ei oleks liialdus öelda, et Kreeka segas Saksamaa plaane tervikuna, sundides rünnakut Venemaale kuue nädala võrra edasi lükkama. Me ei tea, milline oleks olnud Nõukogude Liidu olukord ilma Kreekata".<ref name="globalgreekworld" /> On arvamusi, et ilma Metaxase eitava vastuseta oleks Teine maailmasõda kestnud palju kauem.<ref name="officeholidays" /><ref name="noitsnotokay" /><ref name="whyathens" /> Briti Teise maailmasõja aegne välisminister ja hilisem peaminister [[Anthony Eden]] oli arvamusel, et: "Kreeka andis Mussolinile unustamatu õppetunni, … et ta hoidis sakslasi kuus nädalat mandril ja Kreetal, et ta lõi segi kõik Saksa relvajõudude ülemjuhatuse plaanid, tuues kaasa üldise pöörde kogu sõja käiku".<ref name="globalgreekworld" /> Austust kreeklastele avaldas ka Briti peaminister [[Winston Churchill]] oma kuulsate sõnadega: "...(nüüdsest) me ei ütle, et kreeklased võitlesid kui kangelased, vaid kangelased võitlevad nagu kreeklased".<ref name="erasmusu" /><ref name="globalgreekworld" /><ref name="theculturetrip" /><ref name="whyathens" /><ref name="ahepa" /> Nõukogude Liidu marssal [[Georgi Žukov]] tundis oma [[memuaarid]]es, et "Võlgneme Kreeka inimestele selle, et suutsime peatada Saksa sõjaväe Moskva all". Seetõttu on Briti sõjaajaloolane, kirjanik ja ajakirjanik [[John Keegan]] nimetanud Kreeka jõupingutusi "Teise maailmasõja otsustavaks tulevikusuunaks."<ref name="ultima" /> ==Tähistamine== [[Pilt:Ochi-tag rhodos 2011-1.jpg|pisi|Ei-päeva paraad [[Rhodose saar|Rhodosel]], 2011]] Alates 1942. aastast tähistati Ei-päeva peamiselt Kreeka vastupanuliikumises. Pärast sõda kuulutati see päev Kreekas riiklikuks pühaks. Ei-päev on Kreekas ja Lõuna-Küprosel suur riigipüha ja väga oluline pidupäev. See on vaba päev<ref name="ikkaveel" />, mil kõikjal linnades korraldatakse paraade ning suguvõsakokkutulekuid. Ettevõtted, asutused, poed ja koolid on suletud. Väikelinnades ja külades on koolilapsed ja üliõpilased paraadil sinist ja valget ehk [[Kreeka lipp|Kreeka lipu]] värvi riietuses.<ref name="happyohiday" /> Suuremates linnades marsivad veteranide, üliõpilaste ja koolilaste lippude ja plakatitega<ref name="publicholidays" /> paraadi järel Kreeka relvajõud. Paraadi on jälgimas kohalik omavalitsus ja ametnikud. Peetakse poliitilisi kõnesid ja mälestatakse rahvuskangelasi.<ref name="erasmusu" /><ref name="theculturetrip" /><ref name="ilearngreek" /> Päeval korraldatakse rahvatantsuüritusi ja Kreeka õigeusu kiriku jumalateenistusi.<ref name="officeholidays" /><ref name="noitsnotokay" /> Pidustustest võtab tavaliselt osa palju noori ja rahvariietes lapsi, mis näitab, et kreeklastele on ajalugu eriti oluline. Sel päeval peab arvestama rahutuste, liiklusseisakute, tänavate sulgemise ja väga harva sõitvate bussidega. Kõikide avalike hoonete ning elamute seintel ja rõdudel lehvib Kreeka lipp. Pärast paraadi jätkub pidupäev suurte söömingute ja kohvikus istumistega. Mitmed viimaste aastate sõjavastased protestid on Kreeka niigi pingelisel poliitilisel maastikul andnud Ei-päeva tähistamisele uut elujõudu ja täiendavat poliitilist alatooni.<ref name="noitsnotokay" /> ==Vaata ka== *[[Itaalia-Kreeka sõda]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="välisministeerium">[https://web.archive.org/web/20170419003018/http://www.vm.ee/et/kreeka-vabariik-praktiline-info Kreeka Vabariik - praktiline info. Riiklikud pühad.], Välisministeerium. Avaleht.</ref> <ref name="mouzenidis">[https://web.archive.org/web/20170419100911/http://www.mouzenidis.ee/article/grecheskie-prazdniki Kreeka pühad], ZenidisTravel.</ref> <ref name="publicholidays">[https://web.archive.org/web/20161223124455/http://publicholidays.eu/cyprus/ochi-day/ Ei-päev 2017 ja 2018. Alusta planeerimine. Ei-päev. (en: Ochi Day 2017 and 2018. Start Planning. Ochi Day.)], Riiklikud pühad. Global. Küpros. ([[inglise keel|en]]: Public Holidays. Global. Cyprus.), Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="officeholidays">[http://www.officeholidays.com/countries/greece/ochi-day.php Ei-päev. Riigipüha Kreekas ja Küprosel. (en:The Ochi Day. National Holiday in Greece and Cyprus.)], Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="erasmusu">[https://erasmusu.com/en/erasmus-paphos/what-to-see/ohi-day-parade-3935 Ei-päeva paraad. Paphos. (en:OHI Day parade. Paphos. Ohi Day Parade.)]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, erasmusu, Oat Sitalasai. Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="toronto">[https://web.archive.org/web/20170421091200/https://www.insidetoronto.com/community-story/6934952-celebrate-greek-independence-at-oxi-day-parade-in-toronto/ Tähista Kreeka sõltumatust ei-päeva paraadil Torontos. (en:Celebrate Greek independence at OXI Day parade in Toronto.)], Inside Toronto.com. 28.okt.2016. Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="globalgreekworld">[http://globalgreekworld.blogspot.fi/2010/10/28th-october-1940-day-greece-said-loud.html 28. oktoober 1940 - Päev, mil Kreeka ütles valjult OXI - Ei - Mussolini ja 2. maailmasõda tegi teise pöörde! (en:Global Greek World. 28th October 1940 - The Day Greece said a Loud OXI - NO - to Mussolini and the 2nd World War Took a Different Turn!)], Globaalne Kreeka. 27.okt. 2010. Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="theculturetrip">[https://web.archive.org/web/20221028071113/https://theculturetrip.com/europe/greece/articles/ohi-day-the-day-greece-said-no-to-mussolini/ Ohi pave: Päev mil Kreeka vastas Ei Mussolinile. (en:Ohi Day: The Day Greece Said No To Mussolini. Greece / History.)], Kultuurireisid. ([[inglise keel|en]]:Culture trip.) Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="noitsnotokay">[https://web.archive.org/web/20170419101031/http://gogreece.about.com/cs/folkloreevents/a/ochiday.htm "Ei, see tähendab Ei sobi! Kreeka ei-päeva pidustused. (en:"No, It's Not Okay!" Greece Celebrates Ochi Day)], About travel, Traci Regula. Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="ultima">[http://www.ultimatehistoryproject.com/oxi-day.html OXI-päev: Ei-päev. (en:OXI Day: The Day of NO!)], The Ultima History Project. Victoria M. Lord. Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="whyathens">[https://whyathens.com/events/oxi-day-athens/ Ei-päev Ateenas 2016. Ei-päev Ateenas täis rahvuslikku uhkust. 28.0kt.2016. (en:Oxi Day in Athens 2016. Oxi Day in Athens, full of national pride. 28.okt.2016.)], Miks ateenlased. Ikivana maailm. Uus algus. ([[inglise keel|en]]:Why Athens. Old World. New Beginning.) Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="ahepa">[https://web.archive.org/web/20161031231353/http://www.greece.org/Ahepa/d22/Portland/vpboxi_2.html Lugu ei-päevast. (en:The Story of OXI Day.)], Celebration of OXI Day. Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="ikkaveel">[http://mywonderfulgreece.blogspot.fi/2013/10/ikka-veel-suvine-ateena.html Ikka veel suvine Ateena …], My wonderful Greece. Blog Archive. 28.okt.2013.</ref> <ref name="happyohiday">[https://web.archive.org/web/20170419100904/https://athenstyle.wordpress.com/2014/10/28/happy-ohi-day/ Õnnelikku ei-päeva!!! (en:Happy "Ohi" Day!!!)], Athenstyle's Blog. 28.okt.2014. Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> <ref name="ilearngreek">[http://www.ilearngreek.com/Greek_traditions/Ohi_Day.asp Ei-päev- 28. oktoober. (en:OHI Day - The 28th of October.)], I Learn Greek.com. Loetud 17.4.2017. ([[inglise keel]]es).</ref> }} [[Kategooria:Kreeka]] [[Kategooria:Kreeka ajalugu]] [[Kategooria:Kreeka Teises maailmasõjas]] hi7jaxc507a23mf0ai7n3ncjri7o0x6 0 465196 7212484 6266004 2026-08-11T23:25:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212484 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-D0813-0013-001, LPG Groß-Schulzendorf, Besuch durch Georg Ewald.jpg|pisi|Georg Ewald (vasakul) külastamas põllumajandusühistut (1965)]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-L0813-0015, LPG Löwenberg, Besuch durch Georg Ewald.jpg|pisi|Georg Ewald külastamas põllumajandusühistut (1972)]] '''Georg Ewald''' ([[30. oktoober]] [[1926]] [[Gremersdorf-Buchholz|Buchholz]] – [[14. september]] [[1973]] [[Gotha]] lähedal) oli [[Saksa DV]] riigitegelane. Georg Ewald oli pärit talupoja perekonnast. Rahvakooli lõpetamise järel õppis ta põllumajanduskoolis ja töötas seejärel oma vanemate talus. [[1943]]. aastal kutsuti ta [[Wehrmacht]]i aega teenima.<ref>[https://www.munzinger.de/search/portrait/Georg+Ewald/0/11782.html Georg Ewald : Landwirtschaftspolitiker in der DDR; SED] Munzinger</ref> [[1946]]–[[1949]] töötas ta põllutöölisena. [[1946]]. aastal astus ta [[Saksa Vaba Noorsoo Liit]]u ja [[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei|Saksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse]]. [[1949]]–[[1950]] oli ta Buchholzi linnapea ja 1950–[[1953]] [[Stralsund]]i kreisi põllumajandusnõunik ja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei piirkonnaorganisatsiooni juhatuse liige. [[1954]]–[[1955]] õppis Georg Ewald Karl Marxi nimelises Parteikõrgkoolis ning oli seejärel juhtival parteitööl [[Bad Doberan]]is ja [[Rügen]]il. [[1960]]–[[1963]] oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei [[Neubrandenburgi ringkond|Neubrandenburgi ringkonna]] allorganisatsiooni esimene sekretär.<ref>[https://web.archive.org/web/20160404190457/http://www.gvoon.de/ddr/sed/mitglieder/georg-ewald.html Georg Ewald] gvoon.de</ref> Alates 1963. aastast oli Georg Ewald Saksa DV Ministrite Nõukogu põllumajanduskomisjoni esimees. [[1971]]–[[1973]] oli ta Saksa DV põllu- ja metsamajanduse ning toiduainetetööstuse minister.<ref>[https://www.bundesstiftung-aufarbeitung.de/wer-war-wer-in-der-ddr-%2363%3B-1424.html?ID=758 Ewald, Georg : * 30.10.1926, † 14.9.1973 : 1. Sekretär der SED-Bezirksleitung Neubrandenburg, Minister für Land-, Forst- u. Nahrungsgüterwirtschaft] Bundesstiftung zur Aufarbeitung der SED-Diktatur</ref> Alates 1963. aasta jaanuarist oli Georg Ewald Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskkomitee liige ja poliitbüroo liikmekandidaat ning alates [[1971]]. aasta juunist poliitbüroo liige.<ref>[https://www.bundesarchiv.de/sed-fdgb-netzwerk/html/gremien.html?mode=SED&cat=25 SED-Führungsgremien : Übersicht über die Mitglieder und Kandidaten des Politbüros des ZK der SED (1949-1989)] Bundesarchiv. SED- und FDGB-Archivgut</ref> Georg Ewald hukkus liiklusõnnetuses.<ref>[http://www.imspix.com/rm?id=449889 Photo of East German Politician Georg Ewald]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} IMS vintage photos</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ewald, Georg}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksa DV poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1973]] lihbp3mwoxqu7pqtigo6d0u5io3wrgk 0 465663 7212310 5953781 2026-08-11T13:58:11Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Fondid]] 7212310 wikitext text/x-wiki '''Johan Kõpu nimeline Eesti Kapital''' on [[fond]] [[Rootsi]]s, mille eesmärk on toetada [[rootsieestlased|rootsieestlaste]] noori. Fond annab välja toetusi. Fond asutati [[7. november|7. novembril]] [[1949]] peapiiskop [[Johan Kõpp|Johan Kõpu]] 75. sünnipäeva tähistamiseks. Fondi esimees oli pikka aega Johan Kõpp.<ref name="Eestlaste kirjastustegevus, 2003">[[Anne Valmas]]. Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000. II. Tallinn : [[Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus]], 2003. Lk 88</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kultuur Rootsis|Kõpp]] [[Kategooria:Rootsi eestlaste organisatsioonid|Kõpp]] [[Kategooria:Fondid]] divf9ddwbafz90k30p3t9qlnri8x8x3 0 472165 7212480 7207216 2026-08-11T23:00:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212480 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} '''Geide seksuaalpraktikad''' on [[seksuaalkäitumine]] [[Meestega seksivad mehed|meestega seksivate meeste]] (MSM) vahel olenemata nende [[Seksuaalne sättumus|seksuaalsest sättumusest]] või [[Seksuaalne identiteet|seksuaalsest identiteedist]]. Meestega seksiv mees võib end määratleda [[gei]]na, [[Biseksuaalsus|biseksuaalsena]] või loobuda enda määratlemisest. Mõistet võidakse rakendada ka [[Heteroseksuaalsus|heteroseksuaalsetele]] või [[Aseksuaalsus|aseksuaalsetele]] meestele, kes pole enda seksuaalsuses kindlad või katsetavad seda. == Käitumine == === Üldiselt === [[Fail:Wiki-anal_missionary.png|pisi|267x267px|Kahe mehe vaheline anaalseks [[misjonäriasend]]is]] Sageli seostatakse [[Homoseksuaalsus|homoseksuaalsete]] meeste ja MSM-idega [[Anaalseks|anaalseksi]]. Ehkki anaalseksi ja homoseksuaalsuse võrdsustamine on tavaline ka tervisetöötajate seas, ei ole anaalseks geides seas kõige populaarsem seksuaalpraktika. Paljud MSM-d osalevad anaalseksi asemel [[Oraalseks|suuseksis]], [[Hõõrumine|hõõrumises]], [[Frot|''frot''<nowiki/>'is]] või [[Masturbeerimine|vastastikuses masturbeerimises]].<ref name=":6" /><ref name="Not all" /><ref name="Goldstone" /><ref name=":13" /> 2011. aastal 18 000 MSM-iga läbi viidud üle-Euroopalise küsitluse järg oli kõige populaarsem seksuaalpraktika suuseks, sellele järgnes vastastikune masturbeerimine ning alles kolmandal kohal oli anaalseks.<ref name=":14" /> Ameerika Ühendriikides viidi umbes 25 000 [[gei]] ja [[Biseksuaalsus|biseksuaalse]] mehe seas läbi võrguküsitlus ning saadi sarnane tulemus. Viimasel vahekorral oli kolm kõige levinumat käitumisviisi: partneri suudlemine suule (74,5%), suuseks (72,7%) ja vastastikune masturbeerimine (68,4%). Vähem kui pooled vastanutest osalesid viimasel vahekorral anaalseksis. 63,2% teatas uurijatele, et nende viimane seksuaalne kontakt koosnes viiest kuni üheksast erinevast seksuaalsest käitumisest.<ref name=":15" /> [[Fail:Wiki-frot1.png|pisi|267x267px|''Frot'': kaks meest hõõruvad peeniseid kokku]] Meeste seas, kes seksivad teiste meestega, võidakse eristada partnerite rolle. Andvat partnerit võidakse kutsuda aktiivseks ehk [[''top'', ''bottom'' ja ''verse''|''top''<nowiki/>'iks]], saavat partnerit passiivseks ehk [[''top'', ''bottom'' ja ''verse''|''bottom''<nowiki/>'iks]] ning mõlemat rolli nautivat partnerit universaalseks ehk [[''top'', ''bottom'' ja ''verse''|''verse''<nowiki/>'iks]].<ref name="Underwood" /> Anaalseksiga võib kaasneda nauding, valu või mõlemad. Nauditavaid tundeid võivad esile kutsuda [[pärak]]us asuvad [[Närv|närvilõpmed]]. Vastuvõtva partneri anaalse penetreerimisega stimuleeritakse kaudselt [[Eesnääre|eesnääret]], mille kaudu on võimalik saavutada [[orgasm]].<ref name="Prostate/Hot spot">{{cite web|last=|first=|url=http://goaskalice.columbia.edu/male-hot-spot-massaging-prostate|title=The male hot spot — Massaging the prostate|publisher=Go Ask Alice!|website=|date=1. aprill 2011|accessdate=2. augustil 2017|archive-date=29. juuli 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150729172510/http://goaskalice.columbia.edu/male-hot-spot-massaging-prostate|url-status=dead}}</ref><ref name="m3vrg" /><ref name="9SWak" /> 2009. aastal läbi viidud küsitlus uuris osalejate viimast seksuaalset kogemust. Uuringu järgi oli meestel sama tõenäoline saada orgasmi anaalseksis saavas rollis kui andvas rollis.<ref name="TBPXP" /> Osad uuringud viitavad, et ebamugavust või valu anaalseksil<ref name="Anal Pain" /> kogeb 24–61% geidest ja biseksuaalsetest meestest. Valu anaalseksi saavas rollis ehk ''anodyspareunia'' võib olla eluaegne seksuaalne probleem.<ref name="xDtQK" /> Umbes 25 000 gei ja biseksuaalse mehe seas korraldatud küsitluses uuriti nende viimast seksuaalset kogemust. 86% saavas rollis osalenutest kirjeldasid seda vähe või mitte üldse valusana, umbes 5% kirjeldas seda äärmiselt või üsna valusalt.<ref name="rose11" /> Uuringud on näidanud erinevat anaalseksi esinemise protsenti MSM-ide seas.<ref name="Underwood" /><ref name="cvpyG" /><ref name="UN3BX" /><ref name="blhBQ" /> Suur osa uuringutes osalenud geidest ja biseksuaalsetest meestest on rääkinud, et on anaalseksi praktiseerinud.<ref name="Underwood" /> Geide seas läbi viidud uuringud näitavad, et sarnane protsent mehi eelistab olla pigem andev partner kui saav partner.<ref name="Underwood" /><ref name=":3" /> Osad meestega seksivad mehed aga usuvad, et anaalses seksis saavaks partneris olemine vähendab nende [[Maskuliinsus|maskuliinsust]].<ref name=":16" /><ref name=":17" /> [[Mittepenetratiivne seks|Mittepenetratiivsete seksuaalpraktikad]] on samuti mitmekesised. MSM-d võivad osaleda erinevates suusekside vormides nagu suu-peenis, suu-munandikott ja [[Anilingus|suu-pärak]]. ''Frot'' on hõõrumise vorm, mis tavaliselt hõlmab peenis-peenise kontakti.<ref name="NcBzF" /><ref name="gKjR9" /> ''Frot'' võib olla nauditav, kuna selle käigus vastastikku stimuleeritakse üheaegselt mõlema partneri suguelundeid. [[Reitevaheline ühe]] on teine mittepenetratiivse seksi vorm, milles võivad meestega seksivad mehed osaleda.<ref name=":18" /> ''Docking'' on vastastikuse masturbeerimise vorm, mille käigus asetab üks mees enda peenise pea teise mehe eesnaha sisse. === BDSM ja seksilelud === Meestega seksivad mehed võivad osaleda [[BDSM]] praktikates ja kasutada [[seksilelu]]sid. 2001–2002 viidi [[Austraalia]]s läbi riiklikult esinduslik küsitlus, kus uuriti vastajate seksuaalkäitumist. 4,4% geidest ja 14,2% biseksuaalsetest meestest oli viimase aasta jooksul osalenud BDSM-ga seotud seksuaalsetes tegevustes.<ref name="mpSlC" /> 19,2% geidest ja 36,4% biseksuaalsetest meestest oli sellel ajavahemikul kasutanud seksilelusid.<ref name="hyStJ" /> [[Põhja-Ameerika]]s viidi 1997. aastal läbi mitteesinduslik seksuaalkäitumise küsitlus, kus 24% vastanud geidest ja biseksuaalsetest meestest teatas, et nad on katsetanud seksuaalse praktikana laksu andmist.<ref name="BW5uR" /> Põhja-Ameerika meditsiinitudengite seas läbi viidud uuringus teatas 6% geidest ja 17% biseksuaalsetest meestest, et nad olid kasutanud valu seksuaalseks naudinguks. 5% geidest ja 9% biseksuaalsest meestest oli sellel eesmärgil oma partnerile valu põhjustanud.<ref name=":3" /> 25 000 gei ja biseksuaalse mehe seas läbi viidud võrguküsitluse järgi oli 49,8% vastanutest kasutanud [[vibraator]]eid. Enamus mehi kasutas vibraatoreid masturbeerimise ajal (86,2%). Kui vibraatorit kasutati partneriga koos, siis toimus see [[eelmäng]]u (65,9%) ja vahekorra (59,4%) ajal.<ref name="6MKkU" /> == Uurimistöö == MSM-de arvukuse kindlaks määramine on keeruline. Uuringud näitavad, et kuna meestevahelist seksi ei peeta sotsiaalselt aktsepteeritavaks, siis küsitlustele vastates ei soovita seda sageli tunnistada. Selle tulemusena on erinevates uuringutes meestevahelisest seksist teatamine märkimisväärselt alaesindatud.<ref name="jsen5" /><ref name="rM9l2" /> [[Kinsey raportid|Kinsey raportite]] järgi oli 37% uuringus osalenud meestel vähemalt üks homoseksuaalne kogemus.<ref name="sjvIF" /> Üle maailma hinnatakse, et 3–16% meestest on seksinud vähemalt korra teise mehega.<ref name="n2zpC" /> 2014. aastal korraldatud võrguküsitluses võrreldi erineva seksuaalse sättumusega vallaliste inimeste orgasmi saavutamise tõenäosusi. Erineva seksuaalse sättumusega meeste seas ei leitud orgasmi saavutamise määras erinevust.<ref name="onlinelibrary.wiley.com" /> Uurimus osutas, et MSM-id peavad seksi väga või eriti nauditavaks ning on suurema tõenäosusega võimelised saama orgasmi siis, kui seksuaalseks partneriks on keegi, kellesse ollakse armunud<ref name=":19" /> või kui tegemist on nende püsipartneriga.<ref name="rose11" /> Sarnast fenomeni on leitud ka üldises meeste populatsioonis.<ref name=":20" /> == Terviseriskid == Enamiku seksuaalsete tegevuste kaudu võivad levida mitmesugused infektsioonid. Suguhaiguste levimise tõenäosust vähendab [[turvaseks]]. 2007. aastal avaldatud kahe küsitluse tulemused näitasid, et "geidel on aastas sama palju kaitsmata vahekordi kui heteroseksuaalsetel meestel ja naistel."<ref name="MedicalNews" /><ref name=":21" /> [[AIDS|Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom]] (AIDS) on haigus, mida põhjustab [[HIV|Inimese immuunpuudulikkuse viirus]] (HIV).<ref name="pmid11396444" /><ref name=":22" /> Üle maailma hinnatakse, et 5–10% kõikide HIV nakatumiste põhjuseks on meeste vaheline seks.<ref name="avert" /> 2008. aasta ametlike andmete järgi toimus vaid 0,4% kõikidest uutest HIV-i nakatumistest [[Ida-Euroopa]] (sh Eesti) ja [[Kesk-Aasia]] regioonis meeste vahelise seksi kaudu. Suure tõenäosusega oli tegemist märkimisväärselt alahinnatud numbriga, mis tuleneb MSM-de häbimärgistamisest. Sotsiaalne tõrjutus ja diskrimineerivad poliitikad ja praktikad on takistanud regioonis MSM-de seas leviva HIV-ga tegelemist. Põhja-Ameerika ning Lääne- ja Kesk-Euroopa regioonis levib HIV meeste vahelise seksi kaudu enam, kui teisi teid pidi.<ref name=":23" /> [[Süüfilis]]e põhjustajaks on bakter ''[[Treponema pallidum]]''. Haigus levib inimeselt inimesele otseses kontaktis süüfilise haavandiga. [[Haavand|Haavandid]] võivad asuda välistel suguelunditel, [[Tupp (anatoomia)|tupes]] või pärakus. Samuti võivad need esineda huultel ja suus. Organismi edasikandumine toimub tupe-, anaal- või suuseksi kaudu. 2006. aastal oli 64% kõikidest Ameerika Ühendriikides avastatud süüfilise juhtumitest meeste seas, kes seksisid meestega.<ref name=":24" /> Süüfilise nakkus suurendab võimalust nakatuda HIV-iga ja vastupidi. Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuring näitas, et pooltel süüfilisega MSM-del oli ka HIV.<ref name=":25" /> [[Arenenud riik]]ides on täheldatud MSM-de seas süüfilise leviku kasvu. Seda on seostatud kaitsmata vahekordade arvu tõusuga MSM-de seas.<ref name=":26" /><ref name=":27" /> Samas on vähemalt üks riiklikult esinduslikku valimit kasutanud uuring näidanud, et viimasel kümnel aastal on [[kondoom]]ide kasutamine MSM-de seas hoopis kasvanud. Samuti on selle uuringu järgi järsult langenud aktiivsete MSM-de seas anaalseksi sagedus.<ref name=":28" /> Ameerika Ühendriikides tehtud uuring võrdles MSM ja naistega seksivaid mehi. Uuringu järgi esineb MSM-del sagedamini HIV-d, süüfilist ja [[Inimese papilloomiviirus|anaalseid kondüloome]]. Samas esineb MSM-de seas vähem [[Herpes|genitaalherpest]]. Kahe grupi vahel ei leitud erinevusi [[klamüüdia]], [[inimese papilloomiviirus]]e, [[gonorröa]] ja [[Phthiraptera|täide]] esinemise sageduses.<ref name=":29" /> == Vaata ka == * [[Lesbide seksuaalpraktikad]] * [[Meestega seksivad mehed]] * [[Homoseksuaalsus]] * [[Seksuaalse sättumuse statistika]] == Viited == {{viited|1=30em|allikad= <ref name=":6">Kaye Wellings; Kirstin Mitchell; Martine Collumbien (2012). ''[https://books.google.ee/books?id=ZKveuj7dLd4C&pg=PA91&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Sexual Health: A Public Health Perspective]''. McGraw-Hill Education. Lk 91.</ref> <ref name="Not all">{{cite web|last=|first=|url=http://goaskalice.columbia.edu/not-all-gay-men-have-anal-sex|title=Not all gay men have anal sex|publisher=Go Ask Alice!|website=|date=13. juuni 2008|accessdate=2. augustil 2017|archive-date=6. juuli 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150706220546/http://goaskalice.columbia.edu/not-all-gay-men-have-anal-sex|url-status=dead}}</ref> <ref name="Goldstone">{{cite journal|last1=Goldstone|first1=Stephen E.|title=Sexually Transmitted Diseases of the Colon, Rectum, and Anus|journal=Clin Colon Rectal Surg|volume=17|issue=4|pages=235–239|year=2004|last2=Welton|first2=Mark L.|doi=10.1055/s-2004-836944|pmc=2780055|pmid=20011265}}</ref> <ref name=":13">Edwin Clark Johnson, Toby Johnson (2008). Gay Perspective: Things Our Homosexuality Tells Us about the Nature of God & the Universe. Lethe Press. Lk 139.</ref> <ref name=":14">Kaye Wellings; Kirstin Mitchell; Martine Collumbien (2012). [https://books.google.com/books?id=ZKveuj7dLd4C&pg=PA91 ''Sexual Health: A Public Health Perspective'']. McGraw-Hill International. Lk 91.</ref> <ref name=":15">{{Netiviide|autor=Joshua G. Rosenberger; Michael Reece; Vanessa Schick; Debby Herbenick; David S. Novak; Barbara Van Der Pol; J. Dennis Fortenberry|url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1743-6109.2011.02438.x/abstract|pealkiri=Sexual Behaviors and Situational Characteristics of Most Recent Male-Partnered Sexual Event among Gay and Bisexually Identified Men in the United States|väljaanne=The Journal of Sexual Medicine|aeg=24. august 2011|vaadatud=}}</ref> <ref name="Underwood">{{cite book|author=Steven Gregory Underwood|first=|year=2003|title=Gay Men and Anal Eroticism: Tops, Bottoms, and Versatiles|publisher=Harrington Park Press|location=|isbn=978-1-56023-375-6|pages=|accessdate=12. veebruaril 2011|url=https://books.google.com/?id=i4wRl0_8NuUC&pg=PA|quote=|via=}}</ref> <ref name="Anal Pain">{{cite web|last=|first=|url=http://goaskalice.columbia.edu/pain-anal-sex-and-how-prevent-it|title=Pain from anal sex, and how to prevent it|publisher=Go Ask Alice!|website=|date=26. juuni 2009|accessdate=2. augustil 2017|archive-date=2015-08-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20150811153612/http://goaskalice.columbia.edu/pain-anal-sex-and-how-prevent-it|url-status=dead}}</ref> <ref name="rose11">{{cite journal|author=Joshua G. Rosenberger et al.|title=Sexual Behaviors and Situational Characteristics of Most Recent Male-Partnered Sexual Event among Gay and Bisexually Identified Men in the United States|journal=J Sex Med|volume=8|pages=3040–3050|year=2011|doi=10.1111/j.1743-6109.2011.02438.x}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=Breyer, B. N.; Smith J. F.; Eisenberg, M. L.; Ando, K. A.; Rowen, T. S.; Shindel A. W.|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20384941|pealkiri=The impact of sexual orientation on sexuality and sexual practices in North American medical students|väljaanne=The Journal of Sexual Medicine|aeg=juuli 2010|vaadatud=2. augustil 2017}}</ref> <ref name=":16">John H. Harvey; Amy Wenzel; Susan Sprecher (2004). ''[https://books.google.ee/books?id=qsl4AgAAQBAJ&pg=PA355&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q&f=false The Handbook of Sexuality in Close Realtionships]''. Outledge. Lk 355–356.</ref> <ref name="m3vrg">Rosenthal, Martha (2012). ''[https://books.google.ee/books?id=d58z5hgQ2gsC&pg=PT153&redir_esc=y Human Sexuality: From Cells to Society]''. Cengage Learning. Lk 133–135.</ref> <ref name=":17">Odets, Walt (1995). ''[https://books.google.ee/books?id=9nokfyi64GwC&pg=PA191&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false In the Shadow of the Epidemic: Being HIV-negative in the Age of AIDS]''. Duke University Press. Lk 191–192.</ref> <ref name="9SWak">Komisaruk, Barry R.; Whipple, Beverly; Nasserzadeh, Sara; Beyer-Flores, Carlos (2009). ''[https://books.google.ee/books?id=Kkts3AX9QVAC&pg=PA108&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false The Orgasm Answer Guide]''. JHU Press. Lk 108–109.</ref> <ref name=":18">Piepenburg, Erik (Veebruar 2006). ''[https://books.google.ee/books?id=M2IEAAAAMBAJ&pg=PA74&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false What's rub got to do with it?]'' Out. Lk 74, 76.</ref> <ref name="TBPXP">{{cite news|author=Mona Chalabi|first=|url=http://fivethirtyeight.com/datalab/the-gender-orgasm-gap/|title=The Gender Orgasm Gap|publisher=FiveThirtyEight|work=|date=20. august 2015|access-date=2. augustil 2017|via=|archive-date=2017-08-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20170804054514/https://fivethirtyeight.com/datalab/the-gender-orgasm-gap/|url-status=dead}}</ref> <ref name="onlinelibrary.wiley.com">{{cite journal|url=http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jsm.12669/abstract|title=Variation in Orgasm Occurrence by Sexual Orientation in a Sample of U.S. Singles|journal=The Journal of Sexual Medicine|volume=11|issue=11|pages=2645–2652|year=2014|doi=10.1111/jsm.12669}}</ref> <ref name="xDtQK">Joel J. Heidelbaugh (2007). ''[https://books.google.ee/books?id=4N_6nOH5BAEC&pg=PA273&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q&f=true Clinical men's health: evidence in practice]''. Elsevier Healt Schiences. Lk 273.</ref> <ref name=":19">{{cite journal|author=Joshua G. Rosenberger et al.|title=What’s Love Got To Do With It? Examinations of Emotional Perceptions and Sexual Behaviors Among Gay and Bisexual Men in the United States|journal=Arch Sex Behav|pages=119–128|year=2014|doi=10.1007/s10508-013-0223-9}}</ref> <ref name="cvpyG">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cdc.gov/mmwR/preview/mmwrhtml/00056314.htm|pealkiri=Increases in Unsafe Sex and Rectal Gonorrhea Among Men Who Have Sex With Men – San Francisco, California, 1994–1997|väljaanne=Center for Disease Control|aeg=29. jaanuar 1999|vaadatud=2. augustil 2017}}</ref> <ref name=":20">{{cite journal|author=Debby Herbenick et al.|title=An Event-Level Analysis of the Sexual Characteristics and Composition Among Adults Ages 18 to 59: Results from a National Probability Sample in the United States|journal=J Sex Med|volume=7(suppl 5)|pages=346–361|year=2010|doi=10.1111/j.1743-6109.2010.02020.x}}</ref> <ref name="UN3BX">{{Raamatuviide|autor=Laumann, E., Gagnon, J.H., Michael, R.T., and Michaels, S.|pealkiri=The Social Organization of Sexuality: Sexual Practices in the United States|aasta=1994|koht=|kirjastus=University of Chicago Press|lehekülg=}}</ref> <ref name="MedicalNews">{{cite web|last=Nordqvist|first=Christian|url=http://www.medicalnewstoday.com/articles/82330.php|title=Sexual Behavior Does Not Explain Varying HIV Rates Among Gay And Straight Men - Medical News Today|publisher=Medical News Today|website=|date=13. september 2007|accessdate=3. augustil 2017}}</ref> <ref name="blhBQ">{{Netiviide|autor=William Blahd|url=http://www.webmd.com/sex/anal-sex-health-concerns#1|pealkiri=Anal Sex Safety and Health Concerns|väljaanne=WebMed|aeg=19. november 2015|vaadatud=2. augustil 2017}}</ref> <ref name=":21">{{cite journal|last=Goodreau|first=Steven M.|url=|title=Biological and demographic causes of high HIV and sexually transmitted disease prevalence in men who have sex with men|journal=Sex Transm Infect|volume=83|issue=6|pages=458–462|date=oktoober 2007|last2=Golden|first2=Matthew R.|doi=10.1136/sti.2007.025627|pmc=2598698|pmid=17855487|via=|vauthors=}}</ref> <ref name="NcBzF">Joe Perez (2006). ''[https://books.google.ee/books?id=caJ7gPv0DrAC&pg=PA190&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q&f=false Rising Up]''. Lulu. Lk 190–192.</ref> <ref name="pmid11396444">{{cite journal|author=Sepkowitz KA|first=|url=http://content.nejm.org/cgi/content/full/344/23/1764|title=AIDS—the first 20 years|journal=N. Engl. J. Med.|volume=344|issue=23|pages=1764–1772|date=juuni 2001|doi=10.1056/NEJM200106073442306|pmid=11396444|via=|access-date=2017-08-03|archive-date=2010-01-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20100118220837/http://content.nejm.org/cgi/content/full/344/23/1764|url-status=dead}}</ref> <ref name="gKjR9">Tod Henneman. ''The New Sex Police''. ''The Adcocate''. 12. aprill 2005. Lk 39–40, 42.</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|autor=|url=http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/hiv-ja-aids|pealkiri=HIV ja AIDS|väljaanne=Terviseinfo.ee|aeg=19. juuni 2017|vaadatud=2. augustil 2017|arhiivimisaeg=2017-07-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726111214/http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/hiv-ja-aids|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="mpSlC">{{cite journal|author1=Richters J.|url=|title=Demographic and psychosocial features of participants in bondage and discipline, "Sadomasochism" or Dominance and Submission (BDSM): Data from a National Survey|journal=The journal of sexual medicine|volume=5|issue=7|pages=1660–1668|year=2008|author2=De Visser R. O.|author3=Rissel C. E.|author4=Grulich A. E.|author5=Smith A.|doi=10.1111/j.1743-6109.2008.00795.x|pmid=18331257}}</ref> <ref name="avert">{{cite web|last=|first=|url=http://www.avert.org/men-sex-men.htm|title=MEN WHO HAVE SEX WITH MEN (MSM), HIV AND AIDS|publisher=avert.org|website=|date=27. juuli 2017|accessdate=2. augustil 2017|archive-date=2013-09-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20130905040939/http://www.avert.org/men-sex-men.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="hyStJ">{{cite journal|author1=Richters J.|url=|title=Sex in Australia: autoerotic, esoteric and other sexual practices engaged in by a representative sample of adults.|journal=Aust N Z J Public Health.|volume=27|issue=2|pages=180–90|year=2003|author2=Grulich AE|author3=de Visser RO|author4=Smith AM|author5=Rissel CE.|doi=10.1111/j.1743-6109.2008.00795.x|pmid=14696709}}</ref> <ref name=":23">''[https://web.archive.org/web/20111012210427/http://www.unaids.org/en/media/unaids/contentassets/dataimport/pub/report/2009/jc1700_epi_update_2009_en.pdf 2009 AIDS epidemic uptate]''. Joint United Nations Programme on HIV/AIDS and World Health Organization. November 2009. Lk 49, 67. Vaadatud 2. august 2017.</ref> <ref name="BW5uR">Elliott, Leland; Brantley, Cynthia (1997). Sex on Campus. Random House. New York</ref> <ref name=":24">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cdc.gov/std/Syphilis/STDFact-MSM-Syphilis.htm|pealkiri=Syphilis & MSM (Men Who Have Sex With Men) - CDC Fact Sheet|väljaanne=Centers for Disease Control and Prevention|aeg=31. jaanuar 2017|vaadatud=3. augustil 2017}}</ref> <ref name="6MKkU">{{cite journal|author1=Reece M|title=Characteristics of vibrator use by gay and bisexually identified men in the United States|journal=The Journal of Sexual Medicine|volume=7|pages=3467–76|year=2010|author2=Rosenberger JG|author3=Schick V|author4=Herbenick D|author5=Dodge B|author6=Novak DS|doi=10.1111/j.1743-6109.2010.01873.x|pmid=20561168}}</ref> <ref name=":25">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cdc.gov/std/stats14/std-trends-508.pdf|pealkiri=Reported STDs in the United States — 2014 National Data for Chlamydia, Gonorrhea, and Syphilis|väljaanne=Centres for Disease Control and Prevention|aeg=november 2015|vaadatud=3. augustil 2017}}</ref> <ref name="jsen5">{{cite journal|last=|first=|url=https://archive.org/details/sim_science_1998-05-08_280_5365/page/n79|title=Adolescent sexual behavior, drug use, and violence: increased reporting with computer survey technology|journal=Science|volume=280|issue=5365|pages=867–73|date=mai 1998|doi=10.1126/science.280.5365.867|pmid=9572724|via=|vauthors=Turner CF, Ku L, Rogers SM, Lindberg LD, Pleck JH, Sonenstein FL}}</ref> <ref name=":26">{{cite journal|author1=Christopher K Fairley|first=|url=http://www.mja.com.au/public/issues/183_04_150805/fai10406_fm.html#0_i1091617|title=Syphilis: back on the rise, but not unstoppable|journal=Medical Journal of Australia 2005; 183 (4): 172–173|volume=|pages=|author2=Jane S Hocking|author3=Nicholas Medland|postscript=<!--None-->|via=}}</ref> <ref name="rM9l2">{{Netiviide|autor=Katherine B. Coffman, Lucas C. Coffman, Keith M. Marzilli Ericson|url=http://www.nber.org/papers/w19508|pealkiri=The Size of the LGBT Population and the Magnitude of Anti-Gay Sentiment are Substantially Underestimated|väljaanne=The National Bureau of Economic Research|aeg=oktoober 2013|vaadatud=2. augustil 2017}}</ref> <ref name=":27">{{cite journal|author1=M Hourihan|url=http://sti.bmj.com/content/80/6/509.abstract|title=Lessons from the syphilis outbreak in homosexual men in east London|journal=Sex Transm Infect|volume=80|issue=6|pages=509–511|year=2004|author2=H Wheeler|author3=R Houghton|author4=B T Goh|doi=10.1136/sti.2004.011023|pmc=1744940|pmid=15572625|postscript=<!--None-->}}</ref> <ref name="sjvIF">{{Raamatuviide|autor=Alfred Kinsey|pealkiri=Sexual Behavior in the Human Male|url=https://archive.org/details/sexualbehaviorin0000alfr|aasta=1948|koht=|kirjastus=|lehekülg=[https://archive.org/details/sexualbehaviorin0000alfr/page/656 656]}}</ref> <ref name=":28">{{cite journal|author=Andrew E. Grulich|title=Homosexual experience and recent homosexual encounters: the Second Australian Study of Health and Relationships|journal=Sexual Health|volume=11|issue=5|pages=439–50|year=2014|display-authors=etal|doi=10.1071/SH14122}}</ref> <ref name="n2zpC">{{Netiviide|autor=International HIV/AIDS Alliance|url=http://www.who.int/hiv/topics/vct/sw_toolkit/Between_men_full_version.pdf|pealkiri=Between Men – HIV/STI prevention for men who have sex with men|väljaanne=Key Population Series|aeg=august 2003|vaadatud=3. augustil 2017|täpsustus=7}}</ref> <ref name=":29">{{cite journal|author=Thomas W. Gaither|title=The Influence of Sexual Orientation and Sexual Role on Male Grooming-Related Injuries and Infections|journal=J Sex Med|volume=12|issue=3|pages=631–640|year=2015|display-authors=etal|doi=10.1111/jsm.12780}}</ref> }} [[Kategooria:Homoseksuaalsus]] 0jzbrcodebf6d3da2l0967d6firo2jj 0 475340 7212303 7207202 2026-08-11T13:42:01Z ~2026-43999-66 235242 7212303 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Veskiposti|avati=1991|number=17A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b/02907-1/map|eelmine liin=17|järgmine liin=18|järgmine=18 (Tallinna bussiliin)|eelmine=17 (Tallinna bussiliin)|läbi=Bussijaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b|uuendus=30. juuni 2026|suleti=2023|pilt=Buss nr 17a.jpg}} '''Tallinna bussiliin 17A''' sõitis, J. Sütiste teest kuni Juhkentalini (Veskiposti bussipeatuseni). Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus iga päeviti. Bussiliin nr. 17A koos 17-ga liideti 1. augustil 2023. aastal, bussiliiniga nr [[67 (Tallinna bussiliin)|67]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1991 |Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Sütiste tee - Keskuse | |- |2009 |Sütiste tee - Nõmme tee - V.Väljak - Bussijaam - Juhkentali | |- |2023 | |Suleti ja liideti [[67 (Tallinna bussiliin)|liiniga 67]] |} [[Fail:Ikarus 280 bus of TAK,Tallinna Autobussikoondis AS, 133TAK Route 17A, Tallinn, Estonia May 1996.jpg|pisi|Aastal 1996]] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] sdttxusrca6bm26uo4dwdufh5l75l4m 0 476366 7212730 7211286 2026-08-12T11:44:35Z Avjoska 1538 /* Sos */ 7212730 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (So)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "So". ==So== *[[Wesley So]], USA maletaja (1993–) ==Soa== *[[Anton Lembit Soans]], eesti arhitekt (1885–1966) *[[Hanno Soans]], eesti kuraator ja kunstikriitik (1974–) *[[Jaak Soans]], eesti kunstnik (1943–) *[[Kerttu Soans]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1961–) *[[Olev Soans]], eesti graafik ja pedagoog (1925–1995) *[[Cédric Soares]], Portugali jalgpallur (1991–) *[[Everton Soares]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Júlio César Soares Espíndola]], Brasiilia jalgpallur (1979–) *[[Hugo Soasepp]], eesti poksija ja poksitegelane (1906–1997) *[[Koit Soasepp]], eesti ooperilaulja (1972–) ==Sob== *[[Arnold Sobbe]], Maasilinna foogt 16. sajandi alguses *[[Janet Sobel]], Ukraina-Ameerika Ühendriikide päritolu kunstnik (1893–1968) *[[Sobhuza II]], Svaasimaa ülempealik ja kuningas *[[Sergei Sobjanin]], Venemaa riigitegelane (1958–) *[[Edmund Sobkowiak]], Poola poksija (1914–1989) *[[Alan Soble]], USA filosoof (1947–) *[[Paweł Sobociński]], Poola-Austraalia informaatik (1978–) *[[Ljubov Sobol]], vene poliitika- ja ühiskonnategelane ning jurist (1987–) *[[Aleksander Sobolev]], sõjaväelane (1891–1944) *[[Leonid Sobolev]], Venemaa sõjaväelane, Bulgaaria peaminister (1844–1913) *[[Vitali Sobolev]], vene päritolu Eesti kunstnik (1956–) *[[Waldemar Sobota]], poola jalgpallur (1987–) *[[Bohuslav Sobotka]], Tšehhi poliitik (1971–) *[[Vladimír Sobotka]], Tšehhi jäähokimängija (1987–) *[[Wolfgang Sobotka]], Austria poliitik (1956–) *[[Salvador Sobral]], portugali laulja (1989–) *[[Ascanio Sobrero]], itaalia keemik (1812–1888) *[[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Anatoli Sobtšak]], Venemaa poliitik (1937–2000) *[[Ksenija Sobtšak]], Venemaa telesaatejuht ja kodanikuliikumise tegelane (1981–) *[[Roman Sobtšenko]], Eesti jalgpallur (1994–) ==Soc== *[[Bartosz Soćko]], poola maletaja (1978–) *[[Monika Soćko]], poola maletaja (1978–) *[[Sócrates]], Brasiilia jalgpallur (1954–2011) *[[José Sócrates]], Portugali poliitik (1957–) ==Sod== *[[Steven Soderbergh]], USA filmilavastaja (1963–) *[[Juri Sodol]], Ukraina sõjaväelane (1970–) ==Soe== *[[Heidi Soe]], eesti majandusteadlane (1941–) *[[Jaan Soe]], Eesti sõjaväelane (1895–1941) *[[Laine Soe]], eesti tõlkija (1927–2008) *[[Alvar Soesoo]], eesti geoloog (1963–) ==Sof== *[[Sofía (Hispaania kuninganna)|Sofía]] (1938–) *[[infanta Sofía]], Hispaania infanta (2007–) *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria poliitik (1951–) *[[Aynur Sofiyeva]], aserbaidžaani poliitik ja maletegelane (1970–) *[[Sofronius (Dmõtruk)|Sofronius]], Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku Tšerkassõ ja Kanivi metropoliit (1940–2020) *[[Anempodist Sofronov]], jakuudi kirjanik (1886–1935) *[[Pimen Sofronov]], vene ikoonimaalija (1898–1973) ==Sog== *[[Manasseh Sogavare]], Saalomoni Saarte poliitik (1955–) *[[André Sogliuzzo]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–) *[[Nicéphore Soglo]], Benini poliitik (1934–) *[[Michel Sogny]], ungari päritolu Prantsuse pianist, helilooja ja kirjanik (1947–) *[[Sogyal Rinpoche]], tiibeti dzogtšeni meister (1947–2019) ==Soh== *[[Feliks Soha]], eesti kirjastustegelane ja tõlkija (1930–2010) *[[Ragnar Sohlman]], rootsi keemiainsener (1870–1948) *[[Ragnar Sohlman (ametnik)|Ragnar Sohlman]], Rootsi ametnik (1931–2007) ==Soi== *[[Leonid Soibelman]], vene rokkmuusik, kitarrist (1966–) *[[Ain Soidla]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning eesti pangandustegelane (1940–2018) *[[Tõnu Soidla]], eesti bioloog (1939–2025) *[[Agu Soidra]], eesti ühistegevustegelane (1896–1974) *[[Ivo Soidra]], eesti majandusteadlane ja NSV Liidu diplomaat (1931–2006) *[[Mart Soidro]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Hannu Soikkanen]], soome ajaloolane (1930–2020) *[[Leili Soima]], eesti sõudja (1943–2009) *[[Timo Soini]], Soome poliitik (1962–) *[[Sven Soiver]], eesti teleajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Soiver]], eesti klaasikunstnik (1927–1997) ==Sok== *[[Sok Chenda Sophea]], Kambodža ökonomist ja poliitik (1956–) *[[August Sokk]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1935–1987) *[[Regina Sokk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1992) *[[Sten-Timmu Sokk]], eesti korvpallur (1989–) *[[Tanel Sokk]], eesti korvpallur (1985–) *[[Tiit Sokk]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1964–) *[[Ana Soklič]], sloveeni laulja ja laulukirjutaja (1984–) *[[Reet Sokmann]], eesti filmindustegelane (1953–) *[[Tomislav Sokol]], Horvaatia poliitik (1982–) *[[Michał Sokolnicki]], Poola ajaloolane, diplomaat ja poliitik (1880–1967) *[[Prokopi Sokolnikov]], jakuudi arst (1865–1917) *[[Andreï Sokolov]], Prantsusmaa maletaja (1963–) *[[Arkadi Aleksandrovitš Sokolov]], filoloog (sündis 1848) *[[Boriss Sokolov (geoloog)|Boriss Sokolov]], vene geoloog ja paleontoloog (1914–2013) *[[Ivan Sokolov]], Hollandi maletaja (1968–) *[[Lale Sokolov]], Slovaki-Austraalia ettevõtja ja holokausti üleelanu (1916–2006) *[[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik (1968–) *[[Oleg Sokolov]], vene ajaloolane (1956–) *[[Sergei Sokolov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–2012) *[[Sergei Sokolov (maletaja)|Sergei Sokolov]], vene maletaja (1937–1992) *[[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]], Venemaa mereväelane, admiral (1962–) *[[Julija Sokolovska]], Ukraina poliitik ja riigiametnik (1985–) *[[Vassili Sokolovski]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968) *[[Andrejs Sokolovs]], Läti maletaja (1972–) *[[Włodzimierz Sokorski]], Poola sõjaväelane ja kommunistlik poliitik (1908–1999) *[[Sokrates]], vanakreeka filosoof ==Sol== *[[Felipe Solá]], Argentina poliitik (1950–) *[[Dragan Solak]], Türgi maletaja (1980–) *[[Javier Solana]], Hispaania füüsik, poliitik ja diplomaat (1942–) *[[Valerie Solanas]], USA feministlik kirjanik (1936–1988) *[[Francisco Solano López]], Paraguay poliitik (1827–1870) *[[Xul Solar]], Argentina kunstnik (1887–1963) *[[Ola Solbakken]], norra jalgpallur (1998–) *[[Ståle Solbakken]], norra jalgpallitreener (1968–) *[[Erna Solberg]], Norra poliitik (1961–) *[[Henning Solberg]], norra rallisõitja (1973–) *[[Petter Solberg]], norra rallisõitja (1974–) *[[Stian Solberg]], Norra elukutseline jäähokimängija (2005–) *[[Roberto Soldado]], Hispaania jalgpallur (1985–) *[[Sergei Soldatov]], Eesti vabadusvõitleja (1933–2003) *[[Qasem Soleimani]], Iraani sõjaväelane (1957–) *[[Álvaro Soler]], hispaania-saksa poplaulja (1991–) *[[Antonio Soler]], hispaania helilooja (1729–1783) *[[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Pastora Soler]], hispaania laulja (1978–) *[[Paolo Soleri]], itaalia arhitekt (1919–2013) *[[Ibrahim Mohamed Solih]], Maldiivide poliitik (1962–) *[[Luis Guillermo Solís]], Costa Rica poliitik (1958–) *[[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja (1987–) *[[Vassili Sollogub]], Venemaa sõjaväelane (1848–1916) *[[Vladimir Sollogub]], vene kirjanik (1813–1882) *[[Riina Solman]], eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht (1972–) *[[Meeli Solnik]], eesti anestesioloog (1950–) *[[August Solo]], eesti pedagoog ja koolijuht (1935–) *[[Bobby Solo]], itaalia laulja (1945–) *[[Hope Solo]], USA naisjalgpallur (1981–) *[[Tamara Solodnikova]], eesti näitleja (1939–2010) *[[Vladimir Solodov]], Sahha riigitegelane (1982–) *[[Igors Solomatins]], Lätis meditsiiniga tegelev teadur ja silmaarst (1958–) *[[Vitali Solomin]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1941–2002) *[[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur (1999–) *[[Robert Solomon]], USA filosoof (1942–2007) *[[Irina Solomõkova]], Eesti kunstiteadlane (1925–1989) *[[Solon]], vanakreeka poeet, kaupmees, rändur ja poliitik (7.–6. sajand eKr) *[[Mark Solonin]], vene ajaloolane (1958–) *[[Igor Solopov]], Eesti lauatennisist ja treener (1961–2019) *[[Carlos José Solórzano]], Nicaragua president (1860-1936) *[[Martin Solotruk]], slovakkia luuletaja ja tõlkija (1970–) *[[Vladimir Solouhhin]], vene kirjanik (1924–1997) *[[Valeri Solovei]], vene ajaloolane ja õppejõud (1960–) *[[Anatoli Solovjanenko]], ukraina ooperilaulja (1932–1999) *[[Aleksandr Nikolajevitš Solovjov]], arstiteadlane (sündis 1844) *[[Jegor Solovjov]], Eesti poliitik (1871–1942) *[[Jevgeni Solovjov]], Eest poliitik (1948–) *[[Juri Solovjov]], vene balletitantsija (1940–1977) *[[Nikolai Solovjov]], vene maadleja (1931–2007) *[[Vladimir Solovjov]], vene filosoof ja luuletaja (1853–1900) *[[Vladimir Solovjov (telesaatejuht)]], vene telesaatejuht (1963–) *[[Oksana Solovjova]], Eesti arhitekt ja kunstnik (1974–) *[[Mõkola Solskõi]], Ukraina poliitik (1979–) *[[Dag Solstad]], norra proosakirjanik (1941–2025) *[[Aleksandr Solženitsõn]], vene kirjanik (1918–2008) *[[Jermolai Solženitsõn]], vene juhtimiskonsultant (1970–) *[[Hocine Soltani]], Alžeeria poksija (1972–2002) *[[Mihkel Solvak]], eesti politoloog (1982–) *[[László Sólyom]], Ungari poliitik (1942–2023) ==Som== *[[Michael Somare]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1936–2021) *[[Somchai Wongsawat]], Tai poliitik ja jurist (1947–) *[[Mary Somerville]], Šoti teaduskirjanik ja õpetlane (1780–1872) *[[Simonetta Sommaruga]], Šveitsi poliitik (1960–) *[[Christer Somme]], Rootsi sõjaväelane *[[Arvi Sommer]], eesti muusikapedagoog (1966–2021) *[[Carl Johann Sommer]], Eesti vaimulik (1715–1765) *[[Georg Sommer]], Eesti majandustegelane (1869–1936) *[[Jakob Martin Sommer]], eesti kirjanik ja haridustegelane (1860–1897) *[[Julia Sommer]], Eesti poliitik (1987–) *[[Lauri Sommer]], eesti luuletaja ja muusik (1973–) *[[Samuel Sommer]], eesti rahvaluulekoguja ning eestlaste välisasunduste uurija (1872–1940) *[[Tene Sommer]], eesti laulja ja aeroobikatreener *[[Tiiu Sommer]], eesti raadiosaatejuht *[[Triin Sommer]], eesti laulja (1984–) *[[Yann Sommer]], Šveitsi jalgpallur (1988–) *[[Arnold Sommerfeld]], saksa teoreetiline füüsik (1868–1951) *[[René Sommerfeldt]], saksa suusataja (1974–) *[[Arnold Sommerling]], eesti kommunist (1898–1924) *[[Anastasio Somoza Debayle]], Nicaragua poliitik (1925–1980) *[[Anastasio Somoza García]], Nicaragua poliitik (1896–1956) *[[Luis Somoza Debayle]], Nicaragua poliitik (1922–1967) *[[Inta Soms]], eesti tõlkija (1958–) ==Son== *[[Lars Sonck]], soome arhitekt (1870–1956) *[[Saulius Sondeckis]], leedu helilooja, dirigent, muusikapedagoog (1928–2016) *[[Stephen Sondheim]], USA helilooja (1930–2021) *[[Carly Rose Sonenclar]], USA laulja ja näitleja (1999–) *[[Göran Sonesson]], rootsi semiootik (1951–2023) *[[Alex Song]], Kameruni jalgpallur (1987–) *[[Brenda Song]], USA filminäitleja ja laulja (1988–) *[[Soon-Chun Song]], Lõuna-Korea poksija (1934–2019) *[[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1917–2026) *[[Ringaudas Songaila]], Leedu NSV partei- ja riigitegelane (1929–2019) *[[Johannes Sonin]], eesti õigusteadlane (1899–1987) *[[Konstantin Sonin]], majandusteadlane (1972–) *[[Sonja (Norra)|Sonja]], Norra kuninganna (1937–) *[[Andres Sonn]], Eesti ettevõtja ja investor (1972–) *[[Barry Sonnenfeld]], USA filmirežissöör (1953–) *[[Pierre Sonnerat]], Prantsusmaa loodusteadlane ja maadeuurija (1748–1814) *[[Karl Gottlob Sonntag]], saksa päritolu Liivimaa vaimulik (1765–1827) *[[Peeter Sonntak]], eesti sõudja ja sõudetreener (1946–) *[[Rein Sonntak]], eesti sõudja (1944–1983) *[[Silver Sonntak]], eesti sõudja (1976–) *[[Sonsee]], USA räppar (1971–) *[[Susan Sontag]], ameerika kirjanik, kriitik, filmilavastaja ja aktivist poliitikas (1933–2004) *[[Valentin Sontag]], Eesti sõjaväelane (1903–1925) ==Soo== *[[Anneli Soo]], eesti õigusteadlane (1984–) *[[Evi Soo]], eesti kirjastaja (1941–) *[[Hendrik Soo]], Pärnu linnapea (1879–1939) *[[Jaan Soo]], eesti mesinik (1869–1939) *[[Janar Soo]], eesti korvpallur (1991–) *[[Jüri Soo]], eesti õpetaja (1849–1938) *[[Kalju Soo]], eesti põlevkiviuurija (1930–2016) *[[Karl Soo]], Eesti sõjaväelane (1895–1941) *[[Mart Soo]], eesti helilooja ja pedagoog (1964–) *[[Peeter Soo]], Eesti kohtunik (1877–1939) *[[Tõnu Soo]], eesti graafik, plakatikunstnik, tüpograaf ja raamatukujundaja (1944–2023) *[[Varri Soo]], eesti majandusteadlane (1928–2010) *[[Tomas Sooaluste]], Eesti NSV sovhoosidirektor (1933–1977) *[[Tiina Sooba]], eesti koorijuht (1971–) *[[Arnold Soobel]], eesti metsavend (1926–2002) *[[Mart Soobik]], eesti kasvatusteadlane ja õpetaja (1962–) *[[Georg Sooden]], Eesti sõjaväelane (1904–1944) *[[Johannes Soodla]], Eesti sõjaväelane (1897–1965) *[[Mihkel Soodla]], Soontaga vallavanem ja metsavend (1900–1949) *[[Sulev Soodla]], eesti pedagoog (1951–2018) *[[Uwe Soodla]], eesti soojusenergeetika õppejõud, autoinsener ja majandusinimene (1930–2007) *[[Enn Soodre]], Eesti sõjaväelane (1910–1977) *[[Martin Sookael]], eesti kunstnik ja ettevõtja (1983–) *[[Reet Sool]], eesti kirjandusteadlane ja luuletaja (1951–2021) *[[Jüri Soolep]], eesti arhitekt (1962–) *[[Tiit Soolep]], eesti motosportlane (1973–) *[[Arnold Soom]], eesti ajaloolane (1900–1977) *[[Kaido Soom]], eesti vaimulik (1972–) *[[Leida Soom]], eesti ooperilaulja ja kunstnik (1912–2009) *[[René Soom]], eesti laulja (1977–) *[[Johan Sooman]], Eesti riigiametnik (1889–1942) *[[Peep Sooman]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Aare Soome]], eesti ajakirjanik, sportlane ja piirivalvur (1937–2014) *[[Heiki Herman Soome]], eesti ajakirjanik (1952–) *[[Hannes Soomer]], eesti mootorrattasportlane (1998–) *[[Ilmar Soomere]], eesti psühhiaater (1942–) *[[Tarmo Soomere]], eesti mereteadlane (1957–) *[[Uno Soomere]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja pianist (1930–2010) *[[Ermi Soomet]], Eesti riigiametnik (1911–1996) *[[Maria Soomets]], eesti näitleja (1979–) *[[Triin Soomets]], eesti luuletaja (1969–) *[[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (1962–2022) *[[Väino Soomets]], eesti matemaatikapedagoog (1939–) *[[Artur Soomre]], eesti vaimulik (1890–1944) *[[Mati Soomre]], eesti tõlkija, humorist ja ajakirjanik (1944–2015) *[[Ernst Soomuste]], Eesti sõjaväelane (1896–1965) *[[Mihkel Soon]], eesti bioloog (1980–) *[[Einar Soone]], eesti vaimulik, EELK piiskop (1947–) *[[Ivar Soone]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Jüri Soone]], eesti keemik ja majandustegelane (1940–) *[[Maarja Soone]], eesti koorijuht (1974–) *[[Triin Soone]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor (1965–) *[[Allar Sooneste]], eesti tõlkija (1955–) *[[Eve Sooneste]], eesti tõlkija (1975–) *[[Kriss Soonik-Käärmann]], eesti pesudisainer (1983–) *[[Mart Soonik]], eesti avalike suhete spetsialist (1976–) *[[Riho Soonik]], eesti korvpallitreener (1957–) *[[Antonie Soonpää]], eesti pikaealine (1898–2006) *[[Karl Soonpää]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1895–1944) *[[Leo Soonpää]], eesti kunstiajaloolane ja -pedagoog (1903–1979) *[[Jaan Soontak]], eesti keeleteadlane (1940–1999) *[[Eugen Soonvald]], eesti mehaanikainsener (1912–1994) *[[Urmo Soonvald]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Elle Soop]], eesti kunstipedagoog (1948–) *[[Ene Soop]], eesti alpinist (1974–) *[[Erik Soop|Erik Knutsson Soop]], Rootsi riigimees (1643–1700) *[[Tõnis Soop]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1937–2016) *[[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (1946–2026) *[[Ivar Soopan]], eesti ajakirjanik ja reisikirjanik (1971–) *[[Hilda Sooper]], eesti näitleja (1908–1996) *[[Eduard Soorsk]], eesti meremees (1910–1986) *[[Aksel Soosaar]], eesti bioloog (1956–) *[[Albert Soosaar]], eesti vaimulik (1906–1995) *[[Andres Soosaar]], eesti arstiteadlane ja meditsiinieetika spetsialist (1961–) *[[Andres Soosaar (sportlane)|Andres Soosaar]], eesti ammulaskur (1990–) *[[Andres Soosaar (omavalitsuspoliitik)|Andres Soosaar]], Eesti omavalitsuspoliitik (1949–) *[[Eduard Soosaar]], eesti vaimulik (1911–1979) *[[Einike Soosaar]], eesti tekstiilikunstnik (1970–) *[[Enn Soosaar]], eesti tõlkija ja publitsist (1937–2010) *[[Hans Soosaar]], pressifotograaf ja kujundaja (1903–1961) *[[Kaia Soosaar]], eesti kergejõustiklane (1993–) *[[Mark Soosaar]], eesti filmimees (1946–) *[[Marti Soosaar]], eesti kergejõustiklane (1977–) *[[Martti Soosaar]], eesti ajakirjanik (1933–2017) *[[Peet Soosaar]], eesti ujuja, veepallur, ujumistreener, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1929–1994) *[[Sven-Erik Soosaar]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Heidi Soosalu]], eesti vulkanoloog (1967–) *[[Maido Soosalu]], eesti vaimulik (1908–1964) *[[Valter Soosalu]], eesti dirigent (1992–) *[[Kustav Soosild]], eesti poksija (1903–1944) *[[Ülo Sooster]], eesti kunstnik (1924–1970) *[[Tenno Sooster]], eesti kunstnik (1957–) *[[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane (1969–) *[[Magdalena Soosõrv]], Pühalepa vallasekretär (1895–1945) *[[Valter Soosõrv]], eesti näitleja, lavastaja ja teatriloolane (1903–1969) *[[Jaan Sootak]], eesti õigusteadlane (1948–) *[[Varje Sootak]], eesti ajakirjanik (1946–) *[[Ago Soots]], eesti näitleja (1984–) *[[Ants Soots]], eesti koorijuht ja pedagoog (1956–2025) *[[Jaan Soots]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1880–1942) *[[Oivo Soots]], Eesti sõjaväelane (1904–1944) *[[Terje Soots]], eesti raadioajakirjanik (1961–2003) *[[Viivi-Anne Soots]], eesti orienteeruja, jooksja, rogainija ja seiklussportlane (1971–) *[[Eric Soovere]], eesti fotograaf-dokumentalist (1916–2008) *[[Ene-Reet Soovik]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1968–) *[[Linda Soovik]], eesti õpetaja (1915–2005) *[[Mihkel Soovik]], eesti teoloog ja vaimulik (1916–1995) *[[Jaanus Sooväli]], eesti filosoof (1982–) *[[Helen Sooväli-Sepping]], eesti geograaf ja maastikuökoloog (1974–) *[[Imre Sooäär]], Eesti poliitik (1969–2025) *[[Jaak Sooäär]], eesti kitarrist (1972–) *[[Sophie Sooäär]], eesti laulja ja näitleja (1914–1996) ==Sop== *[[Sophia (Gloucesteri printsess)|Sophia]], Gloucesteri printsess, Briti kuningliku perekonna liige (1773–1844) *[[Sophia Dorothea (Hannoveri printsess)|Sophia Dorothea]], Hannoveri printsess, Preisimaa kuninganna (1687–1757) *[[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie]], Württembergi printsess ja Madalmaade kuninganna (1818–1877) *[[Sophie (Austria)|Sophie]], Baieri printsess ja Austria ertshertsoginna (1805–1872) *[[Wessexi krahvinna Sophie]], Briti kuningliku perekonna liige (1965–) *[[Sophokles]], vanakreeka näitekirjanik (496–406 eKr) *[[Sophron]], vanakreeka kirjanik (5. sajand eKr) *[[Enele Sopoaga]], Tuvalu poliitik (1956–) ==Sor== *[[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik (1987–) *[[Richard Sorabji]], Briti filosoofiaajaloolane (1934–) *[[Aku Sorainen]], soome päritolu Eesti advokaat (1965–) *[[Türkân Şoray]], türgi filminäitlejatar (1945–) *[[Kevin Sorbo]], USA näitleja (1958–) *[[Ine Marie Eriksen Søreide]], Norra poliitik (1976–) *[[Jean Sorel]], prantsuse filminäitleja (1934–) *[[Inge Sørensen]], taani ujuja (1924–2011) *[[Villy Sørensen]], taani kirjanik (1929–2001) *[[Heiki Sorge]], eesti sulgpallur (1974–) *[[Richard Sorge]], saksa päritolu Nõukogude sõjaväeluure agent (1895–1944) *[[Terje Sorgjerd]], norra fotograaf (1979–) *[[Carlos Soria Fontán]], Hispaania alpinist (1939–) *[[José Manuel Soria]], Hispaania poliitik (1958–) *[[Igor Sorin]], vene laulja (1969–1998) *[[Juan Pablo Sorín]], Argentina jalgpallur (1976–) *[[Arnold Sorina]], Vanuatu jooksja (1988–) *[[Aaron Sorkin]], [[USA]] stsenarist, filmiprodutsent ja näitekirjanik (1961–) *[[Alexander Sørloth]], norra jalgpallur (1995–) *[[Junior Sornoza]], Ecuadori jalgpallur (1994–) *[[Aarne Soro]], eesti näitleja (1974–) *[[Guillaume Soro]], Elevandiluuranniku poliitik (1972–) *[[Aleksei Sorokin]], Eesti poliitik ja advokaat (1888–1933) *[[Jaanus Sorokin]], eesti jäähokimängija (1986–) *[[Pitirim Sorokin]], sotsioloog (1889–1968) *[[Vadim Sorokin]], Ukraina jalgpallur (1966–) *[[Vladimir Sorokin]], vene kirjanik (1955–) *[[Joaquín Sorolla]], Hispaania maalikunstnik (1863–1923) *[[George Soros]], Ungari juudi päritolu USA valuutaspekulant, filantroop, ühiskonnategelane ja mõtleja (1930–) *[[Alan Sorrenti]], itaalia laulja ja helilooja (1950–) *[[Paolo Sorrentino]], itaalia filmilavastaja (1970–) *[[Sara Sorribes Tormo]], hispaania tennisist (1996–) *[[Kalevi Sorsa]], Soome poliitik (1930–2004) *[[Riki Sorsa]], soome laulja (1952–2016) *[[Sverre Sørsdal]], Norra poksija (1900–1996) *[[Knut Anders Sørum]], Norra laulja (1976–) *[[Ville Sorvali]], soome muusik ja muusikaajakirjanik (1980–) *[[Mira Sorvino]], USA filminäitleja (1967–) ==Sos== *[[Borna Sosa]], Horvaatia jalgpallur (1998–) *[[José Sosa]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur (1999–) *[[Natsume Sōseki]], jaapani kirjanik (1867–1916) *[[Sosigenes Aleksandriast]], astronoom, Juliuse kalendri kaasautor (1. sajand eKr) *[[Kazimierz Sosnkowski]], Poola sõjaväelane, poliitik ja vabadusvõitleja (1885–1969) *[[Genna Sosonko]], Hollandi maletaja ja maletreener (1943–) *[[Hans Sossi]], eesti keemik (1892–1975) *[[Lembit Sossi]], eesti füüsik (1943–2012) ==Sot== *[[Yeferson Soteldo]], Venezuela jalgpallur (1997Venezuela jalgpallur) *[[Soter]], paavst (2. sajand) *[[Zurab Sotkilava]], gruusia ooperilaulja (1937–2017) *[[Aleksandr Sotnik]], vene ajakirjanik, publitsist, prosaist, poeet, muusik ja laulude autor (1968–) *[[Hernando de Soto]], Peruu majandusteadlane (1941–) *[[Hernando de Soto (konkistadoor)|Hernando de Soto]], hispaania maadeavastaja ja konkistadoor (suri 1542) *[[Javier Sotomayor]], kuuba kergejõustiklane (1967Venezuela jalgpallur) *[[Sonia Sotomayor]], USA jurist (1954–) ==Sou== *[[Ahmed Tidiane Souaré]], Guinea poliitik (1951–) *[[Anna Soubry]], Briti poliitik, advokaat ja ajakirjanik (1956–) *[[Tomáš Souček]], tšehhi jalgpallur (1995–) *[[Kath Soucie]], USA dublaažinäitleja (1967–) *[[Hilal Soudani]], Alžeeria jalgpallur (1987–) *[[Jacques-Germain Soufflot]], prantsuse arhitekt (1713–1780) *[[Gabriela Soukalová]], Tšehhi laskesuusataja (1989–) *[[Michael Soulé]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1936–2020) *[[Adama Soumaoro]], Prantsusmaa jalgpallur (1992–) *[[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Samuel Souprayen]], Prantsusmaa jalgpallur (1989–) *[[Laurent Sourisseau]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (1966–) *[[Constança Urbano de Sousa]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (1967–) *[[Manuel Inocêncio Sousa]], Roheneemesaarte poliitik (1951–) *[[Manuel Gregório de Sousa Pereira de Sampaio]], Portugali sõjaväelane (1766–1844) *[[Venceslau de Sousa Pereira de Lima]], Portugali poliitik ja geoloog (1858–1919) *[[Diego Souza]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Josef de Souza]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Melanie South]], Briti tennisist (1986–) *[[Eduardo Souto de Moura]], portugali arhitekt (1952–) *[[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur (1998–) ==Sov== *[[Henrik Sova]], eesti filosoof (1983–) *[[Vahur Sova]], eesti arhitekt (1956–) *[[Sergei Sovetnikov]], Eesti poliitik ja pedagoog (1931–1997) *[[Antti Sovijärvi]], soome keeleteadlane (1912–1995) ==Sow== *[[Djibril Sow]], Šveitsi jalgpallur (1997–) ==Soy== *[[Wole Soyinka]], Nigeeria ingliskeelne kirjanik (1934–) *[[Süleyman Soylu]], Türgi poliitik (1969–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|So, Biograafiad]] cyxbv9p81gvl7fm2ykzz8aozhi33j8t 0 476911 7212657 6810179 2026-08-12T08:41:11Z Kuriuss 38125 7212657 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | pealkiri = "The Secret Diaries of Hitler's Doctor" | kaane_pilt = | alltekst = | autor = [[David Irving]] | illustraator = | kaane_kujun = | toimetaja = | riik = | keel = [[inglise keel|inglise]] | teema = | žanr = | kirjastaja = | avaldatud = [[1983]] | tüüp = | lehekülgi = | mõõtmed_kaal = | isbn = | oclc = | eelnev = | järgnev = }} '''"The Secret Diaries of Hitler's Doctor"''' ('Hitleri ihuarsti salajane päevik', ka 'dr Morelli kalendermärkmik') on [[David Irving]]i 1. juunil 1983 kirjastuse Scribner väljaandel ilmunud raamat. Raamatus on toodud ära mitme [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] juhi ihuarsti [[Theodor Morell]]i žurnaali sissekanded. Dr. Morelli kalendermärkmik olevat kadunud 1945. aastal, kuid ilmunud 1981. aastal välja Ameerikas.<ref>''[https://archive.org/stream/TheSecretDiariesOfHitlersDoctor1983-DavidIrving/The%20Secret%20Diaries%20of%20Hitlers%20Doctor%20%281983%29%20-%20David%20Irving#page/n11/mode/2up The Secret Diaries of Hitlers Doctor]'' (1983), veebiversioon (vaadatud 27. septembril 2017)</ref> Pole teada, kas Hitler oli teadlik oma tervisega seotud andmete üleskirjutamisest. Allikate kohaselt keeldunud füürer Morelli palvest tema haiguslugu kirja panna, vastates: "Ma pole kunagi haige olnud. Kirja panna pole midagi." (Neumann ja Eberle, 15:2013). [[Hans-Joachim Neumann]]i ja [[Henrik Eberle]] raamatu "[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]" (''"War Hitler krank? Ein abschließender Befund''") kohaselt tegi [[Adolf Hitler]]i ihuarst oma "patsiendi A" tervise kohta põhjalikke märkmeid juhuks, kui Hitleriga peaks midagi juhtuma. Uurijate arvates johtus see [[hirm]]ust [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus|Riigi Julgeoleku Peaameti 6. osakonna]], välisluurega tegelenud [[SD]] (''Sicherheitsdienst'') ja [[Gestapo]] ees (Neumann ja Eberle, 15:2013). Päeviku sissekanded lõpevad [[21. aprill]]il [[1945]], mil Morell tegi oma kalendermärkmikku sissekande: "Töölt vabast.!" (Neumann ja Eberle, 62:2013). ==Morelli žurnaali sissekanded== Morelli žurnaalis olid kliendid tähistatud koodnimedega; nii oli Saksa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] "patsient X" ja [[Benito Mussolini]] "patsient D" (Ohler, 36:2017). [[Adolf Hitler]] oli "patsient A" ja [[Eva Braun]] "patsient B". "Patsient A" on täitnud peaaegu kogu kartoteegi. Morell hakkas Hitlerile ravimeid ja mitmesuguseid preparaate manustama 1936. aastal. Tema poolt välja töötatud nn baasravi koosnes 10- või 20-protsendise [[glükoos]]ilahuse, [[Vitamultin]]i ja ainevahetust soodustava [[Tonophosphan]]i süstidest Neumann ja Eberle, 77:2013). Neumanni ja Eberle arvestuste järgi manustati Hitlerile süstide ja suu kaudu ühtekokku 82 ravimit ning joogiks soovitati talle Karlsbadi mineraalvett Mühlbrunnen. (Neumann ja Eberle, 77-78:2013) ; Rahustid ja uinutid {{Vaata|Rahustid}} Morelli kalendermärkmiku igapäevastest kannetest paistab, et Hitler sai aastail 1941–1945 kuut nimetust uinuteid (Neumann ja Eberle, 86:2013). Hitlerile manustati Brom-Nervaciti, luminaletti, Phanodormi, Tempidormi, Profundoli ja Quadro-Noxi (Neumann ja Eberle, 83:2013). Lisaks olevat füürer tarvitanud uinuteid ka omal käel. Kuid märkmikukanded ei anna alust arvata, et Hitleril oleks esinenud [[barbituraadisõltuvus]]t (Neumann ja Eberle, 86:2013). Kuid Morelli märkmikukanded Hitleri uinutitarbimise kohta ei ole usaldatavad, kuna kaledermärkmikku on tehtud kanded "uinutit ei võetud", mis annab osadele uurijatele alust oletada, justkui oleks Hitler muidu seda pidevalt kasutanud; lisaks võttis ta seda ka Morelli teadmata (Neumann ja Eberle, 82:2013). ==Morelli päevaraamat allikana== [[Hans-Joachim Neumann]] ja [[Henrik Eberle]] on oma raamatus "[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]" (''"War Hitler krank? Ein abschließender Befund''") [[Hitleri psühhopatoloogia]] osas pööranud erilist tähelepanu just Morelli kalendermärkmikule. Raamatus on Hitlerile manustatud [[ravim]]ite loetelus 82 ravimpreparaati. ==Vaata ka== *[[Hitleri arstide 1944. aasta konflikt]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Hans-Joachim Neumann]] ja [[Henrik Eberle]], "[[Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos]]" Tammerraamat, 2013 (saksa keelest tõlkinud Toomas Huik) *[[Norman Ohler]], "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis" (''"Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich."''), Heliose kirjastus, 2017, ISBN-10 9949554977 == Välislingid == * [http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf "The Secret Diaries of Hitlers Doctor"] * [https://archive.org/details/TheSecretDiariesOfHitlersDoctor1983-DavidIrving "The Secret Diaries of Hitlers Doctor"] (1983) [[Kategooria:Raamatud]] osuzve0h7zdkattm0w6hikg1oqgnsuv 0 487457 7212377 6885553 2026-08-11T17:02:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212377 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Esku-Kamari kool | pilt = Esku lasteaed.jpg | pildiallkiri = Esku-Kamari kool ja lasteaed (2019) | asutatud = 1991 | suletud = 2021 | direktor = [[Kaire Kampus]] (2015–2021) | õpilaste arv = 10 (2020) | aadress = Kooli tee 3, [[Esku küla]],<br>[[Põltsamaa vald]], [[Jõgeva maakond]] 48005<br>[[Eesti Vabariik]]<ref name=":5" /> | koduleht = [https://web.archive.org/web/20210615033149/https://eskukamari.edu.ee/ esukkamari.edu.ee] | koolipersonal = 27 (2016)<ref name=":4" /> | endised nimed = <div style="font-size:90%;">Esku 2-klassiline lasteaed-algkool (1991–1993),<br>Esku 4-klassiline lasteaed-algkool (1993–1997),<br>Esku 6-klassiline lasteaed-algkool (1997–2000),<br>Esku lasteaed-algkool (2000–2004)<ref name=":4" /> | laiuskoord = 58/38/29.95/N | pikkuskoord = 25/53/27.88/E | õpetajate arv = 6 (2019)<ref name=":6" /> }} '''Esku-Kamari kool''' oli [[lasteaed]]-[[põhikool]], mis asus [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Esku]] külas ja [[Kamari]] alevikus. Kamari alevikus asus 4-klassiline kool ja ühe liitrühmaga lasteaed. Esku külas asus 6-klassiline kool ja kaks lasteaia liitrühma.<ref name="eskukamari.edu.ee">{{Netiviide |pealkiri=Esku-Kamari kool |url=http://www.eskukamari.edu.ee/ |vaadatud=2017-11-29 |väljaanne=Esku-Kamari kool |arhiivimisaeg=2017-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171129103922/http://www.eskukamari.edu.ee/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Koolimajas tegutses aastatel 2016–2020 ka [[Esku raamatukogu]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2016-03-10 |pealkiri=Laste- ja noortetuba Eskus |väljaanne=Esku raamatukogu |url=https://raamatukogueskus.blogspot.com/2016/03/laste-ja-noortetuba-eskus.html}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2020-10-11 |pealkiri=Esku raamatukogu lõpetab |väljaanne=Esku raamatukogu |url=https://raamatukogueskus.blogspot.com/2020/10/esku-raamatukogu-lopetab.html}}</ref> Kooli juhatasid koolijuhatajatena [[Margus Oro]] (1991–1994), Malle Tuhkur (1994–2004), Marika Tekkel (2004–2006), Eda Miljand (2006–2015) ja [[Kaire Kampus]] (2015–2021; samaaegselt ka [[Lustivere Põhikool|Lustivere põhikooli]] direktor).<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Reinpõld |eesnimi=Toomas |kuupäev=2015-03-03 |pealkiri=Kaire Kampus juhib ka Esku-Kamari kooli |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/kaire-kampus-juhib-ka-esku-kamari-kooli/}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2016 |pealkiri=Esku-Kamari Kool 25 |url=https://www.emaze.com/@AZCOQFZZ/Esku-Kamari-Kool-25 |väljaanne=Emaze}}</ref> Kooli pidas Põltsamaa vald.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2016-01-01 |pealkiri=Esku-Kamari Kooli põhimäärus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/429122015101 |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> == Ajalugu == Plaan Eskusse koolimaja ehitada oli olemas juba 1937. aastal, kuid kooli hakkati ehitama alles pärast piirkondlike koolide sulgemist nõukogude aja lõpul 1990. aasta septembris.<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2019-02-01 |pealkiri=Esku-Kamari kool on looduslähedane maakool |lehekülg=4 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2019/02/01/10}}</ref> [[Algkool]]-lasteaeg planeeriti Esku riigimajandi keskusesse, koolis olid ette nähtud kohad 50 õpilasele ja 50 eelkooliealisele lapsele. Hoone ehitas trusti „Maaehitusprojekt“ Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn. [[Nurgakivi]] pandi 1991. aasta esimesel märtsil.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2021-04-01 |pealkiri=Esku kooli nurgakivi panekust sai 30 aastat |lehekülg=8 |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://dea.digar.ee/article/vooremaa/2021/04/01/12.1}}</ref> Kooli asutamisaastaks loetakse 1991. aastat. Koolihoone sai valmis 1993. aastal. Esialgu tegutses kool neljaklassilisena, 1997. aastal nimetati Esku kool 6-klassiliseks kooliks. Kooli sihiks oli tollal laieneda 9-klassiliseks kooliks, plaaniti ehitada ka eraldiseisev võima.<ref name=":6" /><ref name=":0" /> 2004. aastal ühendati Esku kooliga [[Kamari kool]] ja uue õppeasutuse nimeks sai Esku-Kamari Kool.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lukas |eesnimi=Jaan |autor-link=Jaan Lukas (ajakirjanik) |kuupäev=2007-06-04 |pealkiri=Esku-Kamari Kool saab õues õppimise klassi |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/esku-kamari-kool-saab-oues-oppimise-klassi/}}</ref> 1990. aastatel käis koolis üle saja õpilase, kuid õpilaste arv koolis hakkas kukkuma. 2005. aastal õppis koolis 73 õpilast, 2007. aastal Eskus 46 ja Kamaris 12 õpilast.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2020-11-20 |pealkiri=Kuidas ja kaua elad, Esku kool? |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/kuidas-ja-kaua-elad-esku-kool/}}</ref> 2015/2016 õppeaastal oli õpilasi 32, (Eskus 25 ja Kamaris 7) ja lasteaias 36 last, neist Kamaris 10, ja Eskus 26.<ref name=":4" /> 2017. aastal sulges kooli Kamari õppeklassi, viimasel kevadel õppis klassis veel viis last.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuusk |eesnimi=Ines |kuupäev=2017-06-02 |pealkiri=Kamari kool sulgeb uksed |lehekülg=1, 2 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2017/06/02/3}}</ref> 2020. aastast suleti ka Kamari lasteaiarühmad ja Esku lasteaias jäi tööle vaid üks rühm.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2020-08-26 |pealkiri=Muudatused Esku-Kamari Kooli lasteaia töökorralduses |väljaanne=[[Põltsamaa vald]] |url=https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/muudatused-esku-kamari-kooli-lasteaia-tookorralduses?redirect=http%3A%2F%2Fwww.poltsamaa.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_cur%3D110%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_keywords%3D%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_andOperator%3Dtrue }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2020. aastal korraldati Põltsamaa vallas haridusreform, mille käigus otsustati 2021. aastal sügisest sulgeda ka Esku-Kamari kool. Sulgemise põhjuseks ei olnud elanike arvu langus Eskus (sest see oli enam-vähem stabiilsena püsinud), vaid vanemate eelistus lapsed kaugemasse kooli saata.<ref name=":6" /> 2020. aastal käis 81% piirkonna lastest mujal koolis ja Esku-Kamari kooliosas õppis vaid 10 õpilast.<ref name=":2" /> Kool tähistas oma 30. sünnipäeva 2021. aasta kevadel, sama aasta sügisest oli kool suletud.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://web.archive.org/web/20210615033149/https://eskukamari.edu.ee/ Kooli koduleht] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/429122015101 Esku-Kamari Kooli põhimäärus] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] c08sluntamxakkrqgs820yajqc8iidk 7212535 7212377 2026-08-12T06:34:06Z Andreas003 7485 7212535 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Esku-Kamari kool | pilt = Esku lasteaed.jpg | pildiallkiri = Esku-Kamari kool ja lasteaed (2019) | asutatud = 1991 | suletud = 2021 | direktor = [[Kaire Kampus]] (2015–2021) | õpilaste arv = 10 (2020) | aadress = Kooli tee 3, [[Esku küla]],<br>[[Põltsamaa vald]], [[Jõgeva maakond]] 48005<br>[[Eesti Vabariik]]<ref name=":5" /> | koduleht = [https://web.archive.org/web/20210615033149/https://eskukamari.edu.ee/ esukkamari.edu.ee] | koolipersonal = 27 (2016)<ref name=":4" /> | endised nimed = <div style="font-size:90%;">Esku 2-klassiline lasteaed-algkool (1991–1993),<br>Esku 4-klassiline lasteaed-algkool (1993–1997),<br>Esku 6-klassiline lasteaed-algkool (1997–2000),<br>Esku lasteaed-algkool (2000–2004)<ref name=":4" /> | laiuskoord = 58/38/29.95/N | pikkuskoord = 25/53/27.88/E | õpetajate arv = 6 (2019)<ref name=":6" /> }} '''Esku-Kamari kool''' oli [[lasteaed]]-[[põhikool]], mis asus [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Esku]] külas ja [[Kamari]] alevikus. Kamari alevikus asus 4-klassiline kool ja ühe liitrühmaga lasteaed. Esku külas asus 6-klassiline kool ja kaks lasteaia liitrühma.<ref name="eskukamari.edu.ee">{{Netiviide |pealkiri=Esku-Kamari kool |url=http://www.eskukamari.edu.ee/ |vaadatud=2017-11-29 |väljaanne=Esku-Kamari kool |arhiivimisaeg=2017-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171129103922/http://www.eskukamari.edu.ee/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Koolimajas tegutses aastatel 2016–2020 ka [[Esku raamatukogu]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2016-03-10 |pealkiri=Laste- ja noortetuba Eskus |väljaanne=Esku raamatukogu |url=https://raamatukogueskus.blogspot.com/2016/03/laste-ja-noortetuba-eskus.html}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2020-10-11 |pealkiri=Esku raamatukogu lõpetab |väljaanne=Esku raamatukogu |url=https://raamatukogueskus.blogspot.com/2020/10/esku-raamatukogu-lopetab.html}}</ref> Kooli juhatasid koolijuhatajatena [[Margus Oro]] (1991–1994), Malle Tuhkur (1994–2004), Marika Tekkel (2004–2006), Eda Miljand (2006–2015) ja [[Kaire Kampus]] (2015–2021; samaaegselt ka [[Lustivere Põhikool|Lustivere põhikooli]] direktor).<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Reinpõld |eesnimi=Toomas |kuupäev=2015-03-03 |pealkiri=Kaire Kampus juhib ka Esku-Kamari kooli |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/kaire-kampus-juhib-ka-esku-kamari-kooli/}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2016 |pealkiri=Esku-Kamari Kool 25 |url=https://www.emaze.com/@AZCOQFZZ/Esku-Kamari-Kool-25 |väljaanne=Emaze}}</ref> Kooli pidas Põltsamaa vald.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2016-01-01 |pealkiri=Esku-Kamari Kooli põhimäärus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/429122015101 |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> == Ajalugu == Plaan Eskusse koolimaja ehitada oli olemas juba 1937. aastal, kuid kooli hakkati ehitama alles pärast piirkondlike koolide sulgemist nõukogude aja lõpul 1990. aasta septembris.<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2019-02-01 |pealkiri=Esku-Kamari kool on looduslähedane maakool |lehekülg=4 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2019/02/01/10}}</ref> [[Algkool]]-lasteaeg planeeriti Esku riigimajandi keskusesse, koolis olid ette nähtud kohad 50 õpilasele ja 50 eelkooliealisele lapsele. Hoone ehitas trusti „Maaehitusprojekt“ Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn. [[Nurgakivi]] pandi 1991. aasta esimesel märtsil.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2021-04-01 |pealkiri=Esku kooli nurgakivi panekust sai 30 aastat |lehekülg=8 |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://dea.digar.ee/article/vooremaa/2021/04/01/12.1}}</ref> Kooli asutamisaastaks loetakse 1991. aastat. Koolihoone sai valmis 1993. aastal. Esialgu tegutses kool neljaklassilisena, 1997. aastal nimetati Esku kool 6-klassiliseks kooliks. Kooli sihiks oli tollal laieneda 9-klassiliseks kooliks, plaaniti ehitada ka eraldiseisev võima.<ref name=":6" /><ref name=":0" /> 2004. aastal ühendati Esku kooliga [[Kamari kool]] ja uue õppeasutuse nimeks sai Esku-Kamari Kool.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lukas |eesnimi=Jaan |autor-link=Jaan Lukas (ajakirjanik) |kuupäev=2007-06-04 |pealkiri=Esku-Kamari Kool saab õues õppimise klassi |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/esku-kamari-kool-saab-oues-oppimise-klassi/}}</ref> 1990. aastatel käis koolis üle saja õpilase, kuid õpilaste arv koolis hakkas kukkuma. 2005. aastal õppis koolis 73 õpilast, 2007. aastal Eskus 46 ja Kamaris 12 õpilast.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2020-11-20 |pealkiri=Kuidas ja kaua elad, Esku kool? |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/kuidas-ja-kaua-elad-esku-kool/}}</ref> 2015/2016 õppeaastal oli õpilasi 32, (Eskus 25 ja Kamaris 7) ja lasteaias 36 last, neist Kamaris 10, ja Eskus 26.<ref name=":4" /> 2017. aastal sulges kooli Kamari õppeklassi, viimasel kevadel õppis klassis veel viis last.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuusk |eesnimi=Ines |kuupäev=2017-06-02 |pealkiri=Kamari kool sulgeb uksed |lehekülg=1, 2 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2017/06/02/3}}</ref> 2020. aastast suleti ka Kamari lasteaiarühmad ja Esku lasteaias jäi tööle vaid üks rühm.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2020-08-26 |pealkiri=Muudatused Esku-Kamari Kooli lasteaia töökorralduses |väljaanne=[[Põltsamaa vald]] |url=https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20221015140514/https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/muudatused-esku-kamari-kooli-lasteaia-tookorralduses?redirect=https%3A%2F%2Fwww.poltsamaa.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_cur%3D54%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_keywords%3D%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_andOperator%3Dtrue }}</ref> 2020. aastal korraldati Põltsamaa vallas haridusreform, mille käigus otsustati 2021. aastal sügisest sulgeda ka Esku-Kamari kool. Sulgemise põhjuseks ei olnud elanike arvu langus Eskus (sest see oli enam-vähem stabiilsena püsinud), vaid vanemate eelistus lapsed kaugemasse kooli saata.<ref name=":6" /> 2020. aastal käis 81% piirkonna lastest mujal koolis ja Esku-Kamari kooliosas õppis vaid 10 õpilast.<ref name=":2" /> Kool tähistas oma 30. sünnipäeva 2021. aasta kevadel, sama aasta sügisest oli kool suletud.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://web.archive.org/web/20210615033149/https://eskukamari.edu.ee/ Kooli koduleht] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/429122015101 Esku-Kamari Kooli põhimäärus] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] sfkd3ileako939wyx185jsivmp7le1c 0 488498 7212402 7128222 2026-08-11T18:57:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212402 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Spordiliiga | nimi = FIRST LEGO League | praegune hooaeg = Hüdrodünaamika (2017-2018) | viimane hooaeg = Loomade liit (2016-2017) | sport = [[robootika]]mängud | asutatud = 1998 | meeskondi = üle 30 000 | esimene hooaeg = Esimene Kontakt (1999) | koduleht = {{URL|http://www.firstlegoleague.org/}} | kõrgem liigaaste = [[FIRST Tech Challenge]] | madalam liigaaste = [[FIRST LEGO League Jr]] | asutaja = [[Dean Kamen]] }} '''FIRST LEGO League''' (lühendatult '''FLL''') on 9–16-aastaste õpilaste programm, mille eesmärgiks on teaduse ja tehnoloogia populariseerimine ning noortele selles valdkonnas teadmiste ja oskuste andmine, mis on väljakujunenud firmade [[FIRST]] ja [[LEGO Grupp]] partnerlusest.<ref name=":3" /> FLLi meeskonnad osalevad iga-aastasel konkursil, mis koosneb kolmest osast: robotimängust, projektist ja põhiväärtustest. Robotimänguks tuleb meeskondadel ehitada ja programmeerida autonoomne robot, mis lahendaks 2,5 minuti jooksul ära võistlusväljakul võimalukult palju ülesandeid ja koguks võimalikult palju punkte. Projekti käigus tuleb meeskondadel uurida mõnda kindlat tõsielulist probleemi ning leida sellele innovaatilisi lahendusi või tuua välja lahendusi toetudes olemasolevaele lahendustele. Projekti oluliseks osaks on ka oma avastuste ja teadmiste jagamine teiste inimestega. Nii projekt kui ka robotimängu ülesanded keskenduvad hooaja läbivale teemale.<ref name=":3" /> 2017/2018 hooaja teemaks on [[hüdrodünaamika]]. Võistluse käigus tuleb luua projekt veega, selle puhtusega või kasutusega seotud teemal ning robotimängus tuleb lahendada mitmeid veega seotud miniatuurseid ülesandeid nagu näiteks tulekahju kustutamine, vee puhastamine ja torude parandamine.<ref name=":2" /> Lisaks FLLile viiakse läbi ka noorematele [[FIRST LEGO League Jr]] (FLL Jr) programmi <ref name="tW9Mc" /> ning vanematele [[FIRST Tech Challenge]] (FTC) programmi. == Robotimäng == Robotimängus on meeskondadel ülesandeks enda ehitatud ja programmeeritud robotiga lahendada vastava aasta võistlusväljakul võimalikult palju ülesandeid ja seda tehes teenida võimalikult palju punkte. Aega ülesannete lahendamiseks on 2,5 minutit. Robotid peavad olema ehitatud LEGO originaalosadest ja põhinema [[Lego Mindstorms]]i robootikakomplektidel, milleks on [[RCX]], [[NXT]] ja [[EV3]]. Programmeerimiseks tohib kasutada vaid LEGO Mindstorms komplektidele mõeldud programmeerimiskeskkondi, milleks on NXT-G, EV3 tarkvara või Robolab.<ref name=":2" /> Robotimängus mängivad korraga vähemalt 2 meeskonda, kes tegutsevad kumbki omal väljakul, kuid väljakud on külgepidi koos. Sellise väljakute asetuse üks põhjustest on missioon, mis on mõlemal väljakul ühine. Seda nimetatakse ühismissiooniks, kus punktide saamiseks tuleb olla kas vastasmeeskonnast kiirem või teha vastasmeeskonnaga koostööd.<ref name=":2" /> Robotit võib võistluse ajal ilma karistuseta puutuda vaid siis, kui see on baasis. Väljaspool baasi robotit puudutades annab kohtunik meeskonnale trahvipunkte. Tihti on robotid ehitatud nii, et on olemas baasrobot, millele pannakse külge erinevaid lisasid, mille abil ülesandeid lahendatakse.<ref name=":2" /> == Projekt == Meeskondadel tuleb igal hooajal teha hooajateemaline projekt, mille tuleb uurida mõnda reaalelulist probleemi, millele tänapäeval lahendusi leida üritavad. Projekti eesmärgiks on õpilasi motiveerida tegema uurimistööd, avardama nende maailmavaadet ning arendama nende loovat mõtlemist probleemide lahendamisel. Õpilasi julgustatakse informatsiooni kogumiseks pöörduma oma ala ekspertide poole. Projekti käigus omandatud teadmisi on tungivalt soovitav jagada teiste inimestega, eriti oma klassikaaslaste ja sõpradega, kasutades erinevaid kanaleid.<ref name=":2" /> == Põhiväärtused == FIRST LEGO League üritustel üks kolmest hinnatavast osast on põhiväärtused (inglise keeles ''Core Values''). Terve hooaja vältel eeldatakse FLL meeskondadelt FLL ürituse põhiväärtuste järgimist nii ürituseks valmistumise ajal kui ka lihtsalt koolis käies ning muude huvidega tegeledes. Põhiväärtusi on kaheksa ning nende kõige silmapaistvamatele järgijatele on üritusel välja pandud eraldi auhinnad.<ref name="1Vzjz" /> FIRST LEGO League põhiväärtused:<ref name="xVQLU" /> * Me oleme meeskond. * Me teeme tööd, et otsida oma juhendajate abiga lahendusi probleemidele. * Me teame, et juhendajatel pole vastuseid kõikidele küsimustele, me õpime üheskoos. * Me austame sõbraliku võistluse põhimõtet. * Meie avastused on palju olulisemad kui meie võidud. * Me jagame oma kogemusi teistega. * Me näitame välja Sõbralikku Professionaalsust™ ja Konkureerivat Koostööd™ kõiges, mida teeme. * Meil on lõbus. ==FIRST LEGO League Eestis== [[Fail:FLL karikas.jpg|pisi| FLL 2011/2012 hooaja Eesti meistri karikas ]] Täpsemalt artiklis [[FIRST LEGO League Eesti]] Eestis on FLLi korraldatud alates aastast 2011 (hooaeg "Toidu faktor"). Aasta enne seda osales Eesti [[Tartu Kivilinna Gümnaasium]]i ja [[Tallinna 21. Kool]]i õpilastest koosnenud meeskond külalisvõistlejana [[Holland]]is, [[Delft]]is toimunud Euroopa lahtistel meistrivõistlustel<ref name="M9zzW" />. FLL üritusi Eestis korraldab FIRST LEGO League partner [[MTÜ Robootika]]. 2011. aastal toimus Eestis FLL pilootüritus, mis korraldati koostöös [[Robotex]]iga, kuid FLL osutus niivõrd populaarseks, et üritust polnud enam võimalik koos Robotexiga läbi viia. Seepärast oli 2012/2013 hooajal juba kaks eraldi poolfinaali, üks Lõuna- ja teine Põhja-Eestis, ning finaalvõistlus, mis toimus Tartus [[teaduskeskus Ahhaa|teaduskeskuses Ahhaa]]. Seni on meeskondade ja võistlejate arv iga aasta pidevalt kasvanud ning 2017/2018 hooajal on tulemas juba neli poolfinaali.<ref name=":0" /><ref name="ivzdC" /> {| class="wikitable" |+Eesti meeskondade arv poolfinaalides läbi hooaegade<ref name=":0" /> !Hooaeg !Meeskondi Lõuna-Eestis !Meeskondi Põhja-Eestis !Meeskondi Kirde-Eestis !Meeskondi kokku |- |2011/2012 Toidu Faktor |0 |21 |0 |21 |- |2012/2013 Lahendused Eakatele |25 |19 |0 |44 |- |2013/2014 Looduse Raev |26 |25 |0 |51 |- |2014/2015 Tuleviku Klass |35 |33 |0 |68 |- |2015/2016 Prügi Rännak |31 |32 |12 |75 |- |2016/2017 Loomadest Liitlased |35 |50 |25 |110 |- |2017/2018 Hüdrodünaamika |? |? |? |120* |} <nowiki>*</nowiki>Prognoositav meeskondade arv 6.–8. juunil toimub Eestis ka FIRST LEGO League Estonian Open International, mis on FLL-i üks suuremaid ürituse vorme, kuhu kutsutakse valitud FLL-iga tegelevate riikide esindajaid, et nende meeskonnad saaksid Eesti üritusel teiste riikidega mõõtu võtta.<ref name=":1" /> == FIRST LEGO League World Festival == FIRST LEGO League World Festival on hooaja suurim FLL üritus, mida korraldab FIRST ise. Antud üritus kujutab endast kahte samal ajal Ameerikas toimuvat FLL hooaja suurvõistlust, kuhu on kutsutud meistriks tulnud meeskonnad kogu maailmast.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.robootika.ee/flleesti/?page_id=5|Pealkiri=FLL Estonia - Mis on FLL?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.11.2017}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.robootika.ee/flleesti/wp-content/uploads/2017/09/hydrodynaamika_valjakutse_juhend.pdf|Pealkiri=FLL Hüdrodünaamika hooaja käsiraamat|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.11.2017}}</ref> <ref name="tW9Mc">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.robootika.ee/flleesti/?page_id=1155|Pealkiri=FLL Jr. Eesti koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=05.12.2017}}</ref> <ref name="1Vzjz">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.firstinspires.org/robotics/fll/core-values|Pealkiri=FLL Core Values|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=05.12.2017|arhiivimisaeg=6.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171206140031/https://www.firstinspires.org/robotics/fll/core-values|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="xVQLU">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.robootika.ee/flleesti/?page_id=646|Pealkiri=FLL põhiväärtused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2017}}</ref> <ref name="M9zzW">{{Netiviide|Autor=|URL=https://tartu.postimees.ee/476224/pioneerid-kaisid-hollandis-maad-katsumas|Pealkiri=Artikkel Eesti osalemisest Hollandi FLL OECl|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=05.12.2017}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.robootika.ee/flleesti/?page_id=2829|Pealkiri=FLL Eesti meeskondade statistika|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.11.2017}}</ref> <ref name="ivzdC">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.robootika.ee/flleesti/|Pealkiri=FLL Eesti|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.11.2017}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.firstlegoleague.org/events|Pealkiri=FLL üritused 2017/2018 hooajal|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=29.11.2017|arhiivimisaeg=29.11.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171129074713/http://www.firstlegoleague.org/events|url-olek=ei tööta}}</ref> }} [[Kategooria:Lego]] de2hpbrnzooa9u66ocji243xrctvhq9 0 493358 7212630 7150503 2026-08-12T08:11:19Z Kuriuss 38125 7212630 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ance vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ances pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = Ances pagasta ģerbonis.png | vapi_link = [[Ance valla vapp]] | pindala = 397,78 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ance]] | asendikaardi_pilt = Ances pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Autumn day in Ance - panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Ance vald''' ([[läti keel]]es ''Ances pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Pope vald|Pope]], [[Puze vald|Puze]] ja [[Tārgale vald|Tārgale vallaga]] ning [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga]] ja [[Kolka vald|Kolka vallaga]]. Valla pindala on 398 km². 2016. aasta seisuga elas seal 656 inimest.<ref name="uEcVy" /> Valla keskus on [[Ance]] küla. Vallavanem on Aira Kajaka.<ref name="J0CqN" /> ==Ajalugu== Ance vald moodustati aastal 1925, mil see eraldati Pope vallast.<ref name="ayTag" /> Aastal 1935 oli valla pindala 374,9 km² ja seal oli 3302 elanikku.<ref name="8PND4" /> Aastal 1945 moodustati vallas Ance, Lielirbe, Lonaste ja Rinda külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Ance külanõukoguga likvideeritav Rinda, aastal 1954 aga likvideeritav Lonaste külanõukogu ja osa Lielirbe külanõukogu maid.<ref name="a6Hrk" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. [[Irbene]] külas tegutseb [[Ventspilsi Rahvusvaheline Raadioastronoomiakeskus]]. Seal on üks 32-meetrine ja üks 16-meetrine paraboolraadioteleskoop. Pärast Nõukogude armee taandumist 1994. aastal võttis keskuse üle [[Läti Teaduste Akadeemia]]. Samas on Irbenetti nimetatud ka [[kummituslinn]]aks, kuna varasemast suurusest on vähe järel. ==Loodus== Suurimad jõed on [[Irbe jõgi]] ja selle lisajõed [[Rinda jõgi]] ning [[Stende jõgi]]. Järvedest asuvad vallas 14 hektari suurune Zigatezers, 4,7 hektari suurune Stulbezers, 18 hektari suurune Skarbezers, 12 hektari suurune Makšķerezers, 4,8 hektari suurune Lukņezers, 1,8 hektari suurune Kalpezers, 7,1 hektari suurune Dūmezers, 4 hektari suurune Bočezers, 5 hektari suurune Bēržezers ja 20 hektari suurune Garais ezers (Pikkjärv). Valla pindalast katavad metsad 87,7%.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Auzdāri hiidrahn, Plūdoņi tammed, Saulstari tammed, Riekstukalnsi tammed, Pasakase tamm, Ailankase tammed, Ailankase luha tammed, Ailankase lähistel asuv põlispuude kasvuala, Upeslejase mänd, Būvmeisteri mänd, Tiltkalni saar, Iercemsi tamm, Liepkalni tammed, Liepkalni silla tammed, Vičaki vanajõe tamm, Vičaki vana tamm, Vičaki kõver tamm ja Lagāti mänd, samuti mõned nimetud looduskaitsealused põlispuud. Valla idaosas asub osaliselt Raķupe oru hoiuala, põhjaosas aga samuti osaliselt Ance soode ja metsade hoiuala ning Ovīši hoiuala.<ref name="8Rw6T" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Rinda piiskopilinnus|Angerminde (Rinda) keskaegne linnus]], Ance muinaskalmed, Ance mõisa elumaja uksehinged, Rinda kiriku altar ja kantsel koos selle maalingutega. Regionaalse kaitse all on Rinda kiriku uksed, Dambkalnsi muinaskalmed, Mazistabase keskaegne kalmistu, hiiepaik Mazistabase Stieguļi mägi ja Viesturi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Pēterlauki palumetsa muinaskalmed<ref name="SqXo2" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 610 [[lätlased|lätlast]], 10 [[venelased|venelast]], 6 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 3 [[leedulased|leedulast]], lisaks veel 1 [[valgevenelased|valgevenelane]] ja 1 [[poolakad|poolakas]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Ance]]''' || ciems || 284 (2025) |- | [[Angerciems]] || mazciems || 5 (2005) |- | [[Auzdarciems]] || mazciems || 17 (2005) |- | [[Irbene]] || ciems || 0 (2019) |- | [[Jorniņi]] || ciems || 42 (2025) |- | [[Kārļmuiža (Ance vald)|Kārļmuiža]] || mazciems || 4 (2005) |- | [[Lonaste]] || ciems || 17 (2025) |- | [[Ostupciems]] || mazciems || |- | [[Rinda]] || ciems || 17 (2025) |- | [[Upatciems]] || mazciems || 8 (2005) |- | [[Virpe]] || ciems || 29 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Irbene (by xan) - panoramio - Laima Gūtmane (simka… (6).jpg|Sein endises Irbene sõjaväebaasis Rinda küla Kuramaal 5.jpg|Rinda jõgi Irbene, Ances pagasts, LV-3601, Latvia - panoramio.jpg|RT-32 raadioteleskoop Irbenes Rinda luteri kirik 2.jpg|Rinda kirik Лес в окрестностях Овиши - panoramio.jpg|Mets Ovīši hoiualal Rinda (Angerminde) piiskopilinnus 9.jpg|Rinda linnuse varemed Irbene.jpeg|Mahajäetud hooned Irbenes </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uEcVy">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="J0CqN">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-2/ct-menu-item-4 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 13.01 2018) |vaadatud=2018-01-13 |arhiivimisaeg=2018-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180113203140/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-2/ct-menu-item-4 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ayTag">[https://web.archive.org/web/20160406095631/http://periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html#panel:pp|issue:/p_001_wawe1925n86|article:DIVL10|query:pagasts Valdības rīkojumi un pavēles] Valdības Vēstnesis 1925.gada 20.aprīlis</ref> <ref name="8PND4">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="a6Hrk">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="SqXo2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="8Rw6T">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100015130&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Ance parish|Ance vald}} *[http://ance.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Ances_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] c4rjramwhcf86716h5q3r2ojc8990wl 0 493414 7212637 7148039 2026-08-12T08:17:11Z Kuriuss 38125 7212637 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tārgale vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Tārgales pagasts | lipp = LVA Tārgales pagasts flag.png | lipu_link = | vapp = LVA Tārgales pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 364,2 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Tārgale]] | asendikaardi_pilt = Tārgales pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Вид с маяка 1 - panoramio.jpg|pisi|Vaade Oviši tuletornist]] '''Tārgale vald''' ([[läti keel]]es ''Tārgales pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ance vald|Ance]], [[Ugāle vald|Ugāle]], [[Piltene vald|Piltene]], [[Pope vald|Pope]] ja [[Vārve vald|Vārve vallaga]], [[Ventspils]]i linnaga ning [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Kolka vald|Kolka vallaga]]. Valla pindala on 364 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1845 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Tārgale]] küla, vallavanem on Mārcis Laksbergs.<ref name="Qu4s2" /> == Ajalugu == [[19. sajand]]i teisel poolel moodustati Sarkanmuiža vald (''Rothof''). [[1920. aastad|1920. aastatel]] ühendati selle Lībciemsi ja Dzirtniekciemsi küla ning osa [[Kuldīga]]sse viiva tee ümbruskonnast Ventspilsi linnaga. 1935. aastal oli valla pindala 308,2 km².<ref name="LNNam" /> 1939. aastal nimetati vald ümber Venta vallaks.<ref>[https://web.archive.org/web/20160406095631/http://periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html#panel:pp|issue:/p_001_wawe1939n295|article:DIVL52|query:pagastu Rīkojums par dažu Latvijas pagastu nosaukumu pārdēvēšanu] Valdības Vēstnesis 1939.gada 30.decembris</ref> 1945. aastal moodustati vallas Tārgale, Liepene ja Venta külanõukogu, 1949. aastal aga vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Venta külanõukoguga likvideeritav Liepene külanõukogu. 1961. aastal liideti osa Venta külanõukogust Tārgale külanõukoguga, 1964. aastal Venta külanõukogu aga likvideeriti ja suurem osa selle maadest liideti Tārgale külanõukoguga.<ref name="MuE68" /> [[1990]]. aastal muudeti külanõukogu vallaks. 1996. aastal liideti Maurciemsi küla Ventspilsi linnaga.<ref name="LNNam" /> 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. == Loodus == Suuremad jõed on [[Venta jõgi]] ja [[Irbe jõgi]]. Järvedest asub Pope valla piiril 60 hektari suurune Klāņezers, lisaks asub vallas 8,3 hektari suurune Puterezers. Vald ise asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]]. 76,2% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Skanste mänd, Brandi Püha pärn, Grīži Kuradipink, Mazbelti kask, Belti mänd ja Tārgale park, lisaks kasvab vallas mõni nimetu looduskaitsealune põlispuu. Valla põhjaosas asuvad osaliselt Ance soode ja metsade hoiuala ja Ovīši hoiuala, idaosas aga osaliselt Klāņi soo hoiuala. Täielikult jääb valda 455 hektari suurune Platene soo hoiuala. Valla rannik jääb Irbe väina kaitstavale merelalale.<ref name="mcdpx" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Oviši tuletorn. Regionaalse kaitse all on Nabeļkalnsi piirimägi, Lielirbe muinaskalmed, Tārgale kirikuase, Cīruļi muinaskalmed, Kraupi pärnast, Puuslikupärnast ja saarest koosnev hiiepaik. Kohaliku kaitse all on Mazgalenieki muinaskalmed.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== 2011. aastal elas vallas 1532 [[lätlased|lätlast]], 104 [[venelased|venelast]], 23 [[valgevenelased|valgevenelast]], 32 [[ukrainlased|ukrainlast]], 5 [[poolakad|poolakat]] ja 23 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Akmeņdziras]] || ''ciems'' || 48 (2025) |- | [[Burtnieki (Tārgale vald)|Burtnieki]] || ''mazciems'' || 89 (2021) |- | [[Būšnieki]] || ''ciems'' || 40 (2025) |- | [[Dokupe]] || ''ciems'' || 168 (2025) |- | [[Elkšķene]] || ''mazciems'' || 70 (2015) |- | [[Ēvartciems]] || ''mazciems'' || 53 (2021) |- | [[Jaunciems]] || ''ciems'' || 5 (2025) |- | [[Jaunupe]] || ''ciems'' || 5 (2025) |- | [[Kamārce]] || ''mazciems'' || 80 (2015) |- | [[Krievlauki]] || ''ciems'' || 77 (2025) |- | [[Lielirbe]] || ''ciems'' || 5 (2025) |- | [[Liepene]] || ''ciems'' || 30 (2025) |- | [[Lodes]] || ''mazciems'' || 77 (2015) |- | [[Lūž]] || ''ciems'' || 6 (2025) |- | [[Miķeļtornis]] || ''ciems'' || 24 (2029) |- | [[Muižnieki]] || ''mazciems'' || 20 (2015) |- | [[Ogsils]] || ''mazciems'' || 28 (2015) |- | [[Oviši]] || ''ciems'' || 10 (2025) |- | [[Packules ciems]] || ''ciems'' || 52 (2025) |- | [[Platene]] || ''mazciems'' || 118 (2015) |- | [[Pūrkalni]] || ''mazciems'' || 71 (2015) |- | [[Rēdznieku ciems]] || ''mazciems'' || 42 (2015) |- | [[Skaras]] || ''mzciems'' || 56 (2015) |- | [[Stacija "Ventspils 2"]] || ''mazciems'' || 31 (2015) |- | [[Standzes ciems]] || ''ciems'' || 103 (2025) |- | '''[[Tārgale]]''' || ''ciems'' || 462 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Irbe - Guntars Mednis - Panoramio (2).jpg|Irbe jõgi Lūžupe, Lūžņa.jpg|Lūž Liepene - panoramio.jpg|Liepene rand Lielirbės prieplauka.jpg|Lielirbe Grīžu Velna beņķis 2007-04-30.jpg|Grīži Kuradipink Miķeļtorņa luterāņu baznīca 1.jpg|Miķeļtornise kirik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-148/ct-menu-item-151 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 13.01 2018) |vaadatud=2018-01-13 |arhiivimisaeg=2017-12-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171230154939/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-148/ct-menu-item-151 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014707&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Tārgale parish|Tārgale vald}} *[http://targale.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Targales_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] tdq0p4ja63bd8l3hygyj7f3jtn3kev9 0 493470 7212278 7211790 2026-08-11T12:56:11Z Avjoska 1538 7212278 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Laagri alevik|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=2. august 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_19_Laagri_alevik.jpg|suleti=2019|avati=*1976 *2026|eelkäija=[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] (Viru keskuse ja Laagri aleviku vahel)}} [[Fail:Solaris Urbino IV 12 CNG liinil 19 Reisisadama D-Terminal.jpg|pisi|Reisisadama suunal]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|pisi|Hobujaamas]] [[Fail:Bus 1468 Scania CL94 UBEB OmniLink Licence Plate 468 TAK Hobujaama Tallinn 19 September 2016.jpg|pisi|Bussid 8 ja 19 Viru keskuse puhkepeatuses Ahtri-Hobujaama ristmikul]] '''Tallinna bussiliin 19''' sõidab [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]] ja [[Laagri|Laagri aleviku]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Estonia - Narva mnt | |- |1996 |Hobujaama - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Hobujaama | |- |2004 |Viru keskus - Oru - J. Smuuli tee - P. Pinna P. Pinna - Vana-Kuuli tn - Oru - Viru keskus | |- |2019 | |Suleti 1.02 |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Varem liin oli [[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |} ==Peatuste loend== [[Fail:244TAK bus in Tallinn.JPG|pisi|J. Poska peatuses]] {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Laagri alevik !Laagri alevik - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Raua ; Paberi ; Hotell Olümpia ; Keskhaigla ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Tondi ; Västriku ; Marsi ; Retke tee ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mäealuse ; Kivinuka ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Laaniku ; Turbasambla ; Laagri alevik | ; Laagri alevik ; Turbasambla ; Laaniku ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kivinuka ; Mäealuse ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Retke tee ; Marsi ; Västriku ; Tondi ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Võllamägi ; Liivalaia ; Hotell Olümpia ; Paberi ; Raua ; Reisisadama D-terminal |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.01.2019 !Viru keskus - P. Pinna !P. Pinna - Viru keskus |- | ; Viru keskus 2 ; Uus-Sadama ; J. Poska ; Oru ; Lasnamägi ; Liikuri ; Kalevipoja ; P. Pinna | ; P. Pinna ; Lasnamäe turg ; Pikri ; Varraku ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ha510gywsa5tgkzscx7r4sn20yg58ef 0 493472 7212241 7210300 2026-08-11T12:36:37Z Avjoska 1538 7212241 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=5 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Männiku |lõpppeatus=Metsakooli tee |avati=*1954 *1968 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/06101-1/map kaart] |eelmine liin=4 |järgmine liin=5A |järgmine=5A (Tallinna bussiliin) |eelmine=4 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b sõiduplaan] |uuendus=13. juuli 2026 |pilt=2351 TLT (32772133648).jpg |pilt_alt= |läbi=Järve, Viru }} {{teekaart}} [[File:390TAK.JPG|thumb|Lükati tee lähedal]] [[Fail:345TAK.JPG|pisi|Metsakooli tee suunal]] [[Fail:TAK 2779.JPG|pisi|Talvel]] [[Fail:TLT bus line 5 on Pärnu maantee.jpg|pisi|Pärnu maanteel]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 5.png|pisi|Kesklinnas]] '''Tallinna bussiliin 5''' sõidab [[Männiku asum]]i ja [[Kose (Tallinn)|Pirita-Kose]] (Metsakooli tee bussipeatuse) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 13–24 minuti tagant. Bussiliini sõidu pikkus on 17 kilomeetrit. <!-- liinikilometraažilt on Tallinnas üsna eesotsas, pikim peaks olema 49 !--> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 5 ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- | 1954 | Viru - Kose - Haabersti - Harku - Hüüru - Vääna-Posti | |- | detsember 1956 | Viru - Kose - Metsakooli tee | |- | juuni 1957 | Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee | Sama marsruut, mis praegu |- | detsember 1964 | Männiku - Viru - Pronksi | |- | mai 1968 | Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee | Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 5A ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- | september 2005 | Pirita - Metsakooli tee | - |- | juuni 2006 | Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee | Praegune marsruut |- | oktoober 2009 | - | Muudeti nr [[6 (Tallinna bussiliin)|6-ks]] |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+ !Männiku - Metsakooli tee !Metsakooli tee - Männiku !Männiku - Viru !Viru - Metsakooli tee |- | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; P. Kerese ; Karusmarja ; Värava ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Saare ; Tamme ; Urva ; Sarapuu ; Haljas tee ; Lükati tee ; Kose ; Nurmiku tee ; Metsakooli tee | ; Metsakooli tee ; Puhkekodu tee ; Helmiku tee ; Kelluka tee ; Kose tee ; Kose ; Lükati tee ; Haljas tee ; Sarapuu ; Urva ; Tamme ; Saare ; Lillepi park ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Leesika ; Värava ; Karusmarja ; P. Kerese ; Pihlaka ; Kauge ; Männiku | ; Männiku ; Kauge ; Pihlaka ; P. Kerese ; Karusmarja ; Värava ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; | ; Viru ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Saare ; Tamme ; Urva ; Sarapuu ; Haljas tee ; Lükati tee ; Kose ; Nurmiku tee ; Metsakooli tee |} == Vaata ka == * [[5A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 5A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/16502-1 5. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] g7vjgtc5kddkv913zo5gfngcvsrta0g 0 493476 7212242 7206655 2026-08-11T12:37:53Z Avjoska 1538 7212242 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=10|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=*1954 *2025 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=9|järgmine liin=11|järgmine=11 (Tallinna bussiliin)|eelmine=9 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|läbi=Nõmme}}[[File:EE-TLN-Sõpruse.JPG|300px|thumb|Buss nr 10 Sõpruse puiestee ja Keskuse tänava ristmiku lähedal]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 10''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Vana-Pääsküla]] vahel, läbides [[Nõmme asum|Nõmme]] asumit. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Aastal 2020 oli liinil katseperioodil Solarise elektribuss. Väljumised 16-26 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Tondi - Keskturg | |- |1955 |Nõmme turg - Kalevi staadion | |- |mai 1958 |Männiku - Nõmme turg - Keskturg - Bussijaam | |- |oktoober 1960 |Männiku - Nõmme turg - Sõpruse pst - Viru - Pae - Peterburi tee | |- |november 1961 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Viru - Liikuri - Peterburi tee | |- |aprill 1963 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Viru | |- |jaanuar 1964 |Vana-Pääsküla - Mesila tn - Hiiu - Tondi - Juurdeveo tn | |- |oktoober 1966 |Vana-Pääsküla - Tähetorni - Nõmme turg | |- |aprill 1970 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Sõpruse pst | |- |juuli 1974 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe |Sama marsruut, mis praegu |- |juuli 2024 |Vana-Pääsküla - Tähetorni - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe | |- |mai 2025 |Vana-Pääsküla - Nõmme - Lehola - Väike-Õismäe |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/10/a-b/16502-1 10. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] odv6sohc7qmw0mik6r5694r4rcl8u3t 0 493478 7212230 7210683 2026-08-11T12:28:37Z ~2026-34651-55 231505 7212230 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Liin|name=12|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Seli|avati=*1954 *2000 (13A liinina) *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/12/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=11|järgmine liin=13|järgmine=13 (Tallinna bussiliin)|eelmine=11 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/12/a-b]|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|eelkäija=[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]]|suleti=1999}}[[File:MRP154.JPG|thumb|Mustakivi tee ja Linnamäe tee ristmikul]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 12''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Seli (Tallinn)|Seli]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin on käigus iga päev. Bussiliin oli varem [[ekspressliin]]. Väljumised 10–20 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Renniotsa, Filtri tee, Järvevana, Peterburi tee, Priisle). == Ajalugu == Aastatel 2000–2002 oli liini number 13A Aastatel 2002–2016 oli liin [[Ekspressliin|ekspress]] Aastatel 2002–2020 sõitis liin ainult tööpäeviti Aastast 2024 on kiirliin {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Suur-Karja - Pirita |Suleti 1999 |- |oktoober 2000 |Väike-Õismäe – Tammsaare tee – Pae – Laagna tee – Priisle | |- |jaanuar 2002 |Väike-Õismäe – Tammsaare tee – Pae – Katleri – Priisle |Liini number muudeti nr 12-ks ja liin muudeti ekspressliiniks |- |veebruar 2016 | – |Liin muudeti tavaliiniks |- |september 2020 | – |Liin hakkas sõitma ka nädalavahetuseti |- |oktoober 2024 |Väike-Õismäe – Tammsaare tee – Pae – Laagna tee – Seli |Liin muudeti kiirliiniks; Praegune marsruut |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Seli !Seli - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Retke tee ; Sõjakooli ; Kivimurru ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Seli | ; Seli ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Sõjakooli ; Retke tee ; Sipelga ; Mustamäe tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut enne 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Priisle !Priisle - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Järvevana ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Sipelga ; Mustamäe tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/12/a-b/16502-1 12. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 68di531p7hjzo1vlmcodexyjkfdp0ls 7212231 7212230 2026-08-11T12:29:08Z ~2026-34651-55 231505 7212231 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Liin|name=12|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Seli|avati=*1954 *2000 (13A liinina) *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/12/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=11|järgmine liin=13|järgmine=13 (Tallinna bussiliin)|eelmine=11 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/12/a-b]|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|eelkäija=[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]]|suleti=1999}}[[File:MRP154.JPG|thumb|Mustakivi tee ja Linnamäe tee ristmikul]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 12''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Seli (Tallinn)|Seli]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin on käigus iga päev. Bussiliin oli varem [[ekspressliin]]. Väljumised 10–20 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Renniotsa, Filtri tee, Järvevana, Peterburi tee, Priisle). == Ajalugu == Aastatel 2000–2002 oli liini number 13A Aastatel 2002–2016 oli liin [[Ekspressliin|ekspress]] Aastatel 2002–2020 sõitis liin ainult tööpäeviti Aastast 2024 on kiirliin {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Suur-Karja - Pirita |Suvine liin, suleti 1999 |- |oktoober 2000 |Väike-Õismäe – Tammsaare tee – Pae – Laagna tee – Priisle | |- |jaanuar 2002 |Väike-Õismäe – Tammsaare tee – Pae – Katleri – Priisle |Liini number muudeti nr 12-ks ja liin muudeti ekspressliiniks |- |veebruar 2016 | – |Liin muudeti tavaliiniks |- |september 2020 | – |Liin hakkas sõitma ka nädalavahetuseti |- |oktoober 2024 |Väike-Õismäe – Tammsaare tee – Pae – Laagna tee – Seli |Liin muudeti kiirliiniks; Praegune marsruut |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Seli !Seli - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Retke tee ; Sõjakooli ; Kivimurru ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Seli | ; Seli ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Sõjakooli ; Retke tee ; Sipelga ; Mustamäe tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut enne 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Priisle !Priisle - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Väike-Paala ; Suur-Paala ; Jüriöö park ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Jüriöö park ; Suur-Paala ; Väike-Paala ; Pae ; Järvevana ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Sipelga ; Mustamäe tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/12/a-b/16502-1 12. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1ulkcslgeedzk94605fcn5xmrlqti7m 0 493479 7212240 7210851 2026-08-11T12:34:25Z ~2026-34651-55 231505 7212240 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=13|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1958 *1986 *1998 *2026 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=12|järgmine liin=13А|järgmine=13A (Tallinna bussiliin)|eelmine=12 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b]|uuendus=1. august 2026|suleti=*1957 *1979 *1994|pilt=MRP 750.JPG}} [[File:MRP 973.JPG|thumb|Eelmise operaatori MRP buss Taevakivi peatuse lähedal]] [[Fail:349BLX.JPG|pisi|Väike-Õismäe suunes]] [[Fail:MRP 821.JPG|pisi|Seli suunes]] [[Fail:161MKO.JPG|pisi|Aastal 2013]] [[Fail:MRP775.JPG|pisi|Kesklinnas]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 13''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 14-26 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 13 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |[[Viru väljak|Stalini väljak]] - Merivälja |Suleti novembris 1957 |- |november 1958 |Muuga - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Pajupa | |- |aprill 1961 |Leivatehas - Kadaka küla | |- |aprill 1963 |Majaka klubi - Narva mnt. - Mustamäe | |- |jaanuar 1965 |Majaka klubi - Narva mnt. - Balti jaam - Mustamäe | |- |november 1969 |Pae - Narva mnt. - Balti jaam - Sütiste | |- |mai 1978 |Balti jaam - Sütiste | |- |juuni 1978 |Uus-Sadama - Balti jaam - Sütiste | |- |jaanuar 1979 |Mere pst. - Balti jaam - Sütiste |Suleti augustis 1979 |- |september 1986 |Kallavere - [[Muuga sadam|Tallinna Uussadam]] |Jaanuaris 1994 muudeti liiniks 85 |- |detsember 1998 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Mustakivi | |- |veebruar 1999 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Raadiku tn - Seli | |- |märts 2005 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Rauna - Seli | |- |oktoober 2024 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Lennujaam - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | |- |august 2026 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | |} {| class="wikitable" |+Liin nr 13A !Avati !Marsruut !Märkused |- |oktoober 2000 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle | |- |jaanuar 2002 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle |Muudeti nr [[12 (Tallinna bussiliin)|12-ks]] ja ekspressliiniks |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Väike-Õismäe - Priisle !Priisle - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Valukoja ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Valukoja ; Lõõtsa ; Ülemiste jaam ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 kuni 31.07.2026 !Väike-Õismäe - Lennujaam - Priisle !Priisle - Lennujaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut enne 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Seli !Seli - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Seli | ; Seli ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Järvevana ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} ==Vaata ka== * [[13A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 13A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] isl9ewhamwwixy7255vkf1qpr88tsom 7212271 7212240 2026-08-11T12:54:02Z Avjoska 1538 7212271 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=13|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1958 *1986 *1998 *2026 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=12|järgmine liin=13А|järgmine=13A (Tallinna bussiliin)|eelmine=12 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b]|uuendus=1. august 2026|suleti=*1957 *1979 *1994|pilt=MRP 750.JPG}} [[File:MRP 973.JPG|thumb|Eelmise operaatori MRP buss Taevakivi peatuse lähedal]] [[Fail:349BLX.JPG|pisi|Väike-Õismäe suunas]] [[Fail:MRP 821.JPG|pisi|Seli suunas]] [[Fail:161MKO.JPG|pisi|Aastal 2013]] [[Fail:MRP775.JPG|pisi|Kesklinnas]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 13''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 14–26 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 13 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |[[Viru väljak|Stalini väljak]] - Merivälja |Suleti novembris 1957 |- |november 1958 |Muuga - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Pajupa | |- |aprill 1961 |Leivatehas - Kadaka küla | |- |aprill 1963 |Majaka klubi - Narva mnt. - Mustamäe | |- |jaanuar 1965 |Majaka klubi - Narva mnt. - Balti jaam - Mustamäe | |- |november 1969 |Pae - Narva mnt. - Balti jaam - Sütiste | |- |mai 1978 |Balti jaam - Sütiste | |- |juuni 1978 |Uus-Sadama - Balti jaam - Sütiste | |- |jaanuar 1979 |Mere pst. - Balti jaam - Sütiste |Suleti augustis 1979 |- |september 1986 |Kallavere - [[Muuga sadam|Tallinna Uussadam]] |Jaanuaris 1994 muudeti liiniks 85 |- |detsember 1998 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Mustakivi | |- |veebruar 1999 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Raadiku tn - Seli | |- |märts 2005 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Rauna - Seli | |- |oktoober 2024 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Lennujaam - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | |- |august 2026 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | |} {| class="wikitable" |+Liin nr 13A !Avati !Marsruut !Märkused |- |oktoober 2000 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle | |- |jaanuar 2002 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle |Muudeti nr [[12 (Tallinna bussiliin)|12-ks]] ja ekspressliiniks |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Väike-Õismäe - Priisle !Priisle - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Valukoja ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Valukoja ; Lõõtsa ; Ülemiste jaam ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 kuni 31.07.2026 !Väike-Õismäe - Lennujaam - Priisle !Priisle - Lennujaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut enne 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Seli !Seli - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Seli | ; Seli ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Järvevana ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} ==Vaata ka== * [[13A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 13A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] r39pd0u6jfuakrys5d0teo87kaemcj4 7212697 7212271 2026-08-12T09:50:19Z ~2026-34651-55 231505 7212697 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=13|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1958 *1986 *1998 *2026 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=12|järgmine liin=13А|järgmine=13A (Tallinna bussiliin)|eelmine=12 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b]|uuendus=1. august 2026|suleti=*1957 *1979 *1994|pilt=MRP 750.JPG}} [[File:MRP 973.JPG|thumb|Eelmise operaatori MRP buss Taevakivi peatuse lähedal]] [[Fail:349BLX.JPG|pisi|Väike-Õismäe suunas]] [[Fail:MRP 821.JPG|pisi|Seli suunas]] [[Fail:161MKO.JPG|pisi|Aastal 2013]] [[Fail:MRP775.JPG|pisi|Kesklinnas]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 13''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 14–26 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 13 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |[[Viru väljak|Stalini väljak]] - Merivälja |Suleti novembris 1957 |- |november 1958 |Muuga - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Pajupa | |- |aprill 1961 |Leivatehas - Kadaka küla | |- |aprill 1963 |Majaka klubi - Narva mnt. - Mustamäe | |- |jaanuar 1965 |Majaka klubi - Narva mnt. - Balti jaam - Mustamäe | |- |november 1969 |Pae - Narva mnt. - Balti jaam - Sütiste | |- |mai 1978 |Balti jaam - Sütiste | |- |juuni 1978 |Uus-Sadama - Balti jaam - Sütiste | |- |jaanuar 1979 |Mere pst. - Balti jaam - Sütiste |Suleti augustis 1979 |- |september 1986 |Kallavere - [[Muuga sadam|Tallinna Uussadam]] |Jaanuaris 1994 muudeti liiniks 85 |- |detsember 1998 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Mustakivi | |- |veebruar 1999 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Raadiku tn - Seli | |- |märts 2005 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Rauna - Seli | |- |oktoober 2024 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Lennujaam - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | |- |august 2026 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle | |} {| class="wikitable" |+Liin nr 13A !Avati !Marsruut !Märkused |- |oktoober 2000 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle | |- |jaanuar 2002 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle |Muudeti nr [[12 (Tallinna bussiliin)|12-ks]] ja ekspressliiniks |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Väike-Õismäe - Priisle !Priisle - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Valukoja ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Valukoja ; Lõõtsa ; Ülemiste jaam ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 kuni 31.07.2026 !Väike-Õismäe - Lennujaam - Priisle !Priisle - Lennujaam - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Ülemiste linnak ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Valukoja ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe ; Ruunaoja ; Vesse ; Sõjamäe raba ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Liikuri ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Läänemere tee ; Linnamäe tee ; Kuristiku ; Priisle kauplus ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Läänemere tee ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Liikuri ; Kalevipoja ; J. Smuuli tee ; Sõjamäe raba ; Vesse ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lennujaam ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Seli !Seli - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Pöörise ; Kadaka ; Pilvetee ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; A. H. Tammsaare tee ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Renniotsa ; Filtri tee ; Peterburi tee ; Kivimurru ; Pae ; Kiive ; Paala ; Punane ; Paekaare ; J. Smuuli tee ; Kalevipoja ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle ; Seli | ; Seli ; Priisle ; Rauna ; Kiviku ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Kalevipoja ; Paekaare ; Punane ; Paala ; Kiive ; Pae ; Järvevana ; Filtri tee ; Renniotsa ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; A. H. Tammsaare tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Pilvetee ; Kadaka ; Pöörise ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} ==Vaata ka== * [[13A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 13A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] m4ae6n16zpy5zcq2pnm92v0l9d4lwge 0 493485 7212635 7148181 2026-08-12T08:16:12Z Kuriuss 38125 7212635 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Usma vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Usmas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 219,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Usma]] | asendikaardi_pilt = Usmas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Usmas pagastmāja 2000-09-17 - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja]] '''Usma vald''' ([[läti keel]]es ''Usmas pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ugāle vald|Ugāle]] ja [[Puze vald|Puze vallaga]], samuti ka [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Renda vald|Renda]] ning [[Rumba vald|Rumba vallaga]] ja [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallaga]]. Valla pindala on 219,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 538 inimest.<ref>[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> Valla keskus on [[Usma]] küla. Vallavanem on Gendrihs Šķesters.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-198/ct-menu-item-201 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 14.01 2018) |vaadatud=2018-01-14 |arhiivimisaeg=2018-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180114130719/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-198/ct-menu-item-201 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Ajalugu== Tsaariajal oli valla saksakeelne nimekuju ''Usmaiten''. Aastal 1935 oli Usma valla pindala 101,4 km² ja seal oli 934 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Usma külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti, ent kui aastal 1949 vald likvideeriti, moodustati külanõukogu taas. Aastal 1951 liideti Usma külanõukoguga likvideeritav Vecbirznieki külanõukogu, aastal 1954 aga likvideeritav Cirkale külanõukogu.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. ==Loodus== Suurimad jõed on [[Baņģeva]], [[Riekte]] ja [[Spāre jõgi]]. Järvedest asuvad vallas 6,5 hektari suurune Aburga järv, 45 hektari suurune Tirukšezers, 4,2 hektari suurune Pelcene järv, 1 hektari suurune Paegļi järv, 34,7 hektari suurune Lakši järv, 20,6 hektari suurune Ilziķis ja 34,692 km² suurune [[Usma järv]]. Usma valla piiril asub Vasnieki soo pindalaga 497 ha. 70% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puuslikupärn, Košķēni asulakoht ja Moricsala asulakoht. Regionaalse kaitse all on kaitse all Muižgali muinaskalmed, Muliki Kalmemäe keskaegne kalmistu, Pilsgaļi asulakoht ja Beģi muinasasula.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Looduskaitse all on Puuslikupärn ja paar nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valda jäävad 304 hektari suurune Viskūži saare hoiuala ja 56 hektari suurune Pelcīši soo hoiuala, valla põhjaosas asub osaliselt Stikli soode hoiuala, lõunaosas asuvad aga osaliselt Pluči raba hoiuala ja Druviņi raba hoiuala. Valda jääb ka [[Moricsala looduskaitseala]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 480 [[lätlased|lätlast]], 10 [[venelased|venelast]], 3 [[valgevenelased|valgevenelast]], 14 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Amjūdze]] || ciems || 12 (2025) |- | [[Desuciems]] || mazciems || 21 (2006) |- | [[Dzirnavas]] || mazciems || 20 (2015) |- | [[Ragbrūžciems]] || ciems || 1 (2020) |- | [[Zaļais ciems]] || mazciems || 19 (2006) |- | '''[[Usma]]''' || ciems || 215 (2025) |- | [[Usmas stacija]] || mazciems || 44 (1998) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Entrance to Usmas cemetry. Ieeja Usmas kapos. August, 2014 - panoramio.jpg|Usma kalmistu Anjūdžu cemetry gate. Amjūdža kapu vārti. August, 2014 - panoramio.jpg|Amjūdze kalmistu Usmas Elku liepa.jpg|Puuslikupärn Usmas ezers.JPG|Usma järv Yacht club of Usma 1.JPG|Usma jahtklubi </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref>}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Usma parish|Usma vald}} *[http://usma.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Usmas_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] sqh9d66qy3620womif9j74r5h7pvxxz 0 493615 7212628 7143761 2026-08-12T08:10:21Z Kuriuss 38125 7212628 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Piltene vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Piltenes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 187,86 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Piltene]] | asendikaardi_pilt = Piltenes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Lagzdīnes pilskalns 04.jpg|pisi|Lagzdīne linnamägi]] '''Piltene vald''' ([[läti keel]]es ''Piltenes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Tārgale vald|Tārgale]], [[Ugāle vald|Ugāle]], [[Zlēkase vald|Zlēkase]], [[Zirase vald|Zirase]] ja [[Vārve vald|Vārve vallaga]] ning [[Piltene]] linnaga. Valla pindala on 188 km². 2016. aasta seisuga elas seal 474 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Piltene]] linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Lielā iela 28, vallavanem on Jānis Abakuks.<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== [[19. sajand]]i teisel poolel kandis vald saksa keeles nime ''Pilten''. Aastal 1935 oli valla pindala 126 km² ja seal oli 1038 elanikku.<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Piltene ja Rapate külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Piltene külanõukoguga likvideeritav Gārzde külanõukogu. Aastal 1956 Piltene külanõukogu likvideeriti ja liideti Piltene linnaga, kus see moodustas Piltene linna maaterritooriumi.<ref name="MuE68" /> 2009. aastast hakkas Piltene kuuluma Ventspilsi piirkonda, aastal 2010 eraldati aga Piltene vald linnast.<ref>[http://titania.saeima.lv/LIVS/SaeimaLIVS.nsf/0/FB982AAFE71E6382C22576B900223168?OpenDocument “Grozījumi Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likumā”]</ref> ==Loodus== Suurim jõgi on [[Venta jõgi]]. Järvedest asub vallas Venta [[soot]] 7,5 hektari suurune Vecventa järv. Vald ise asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]], idaosa aga [[Kursi madalik]]ul. Valda jäävad mitmed liivaluited, mille kõrgus on 45 meetrit, need on ühtlasi ka valla kõrgeimad kohad. Valla pindalast katavad metsad 71,9%.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Ķīvmeža rahn ja Lodiņi pärn, lisaks kasvab vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. [[Zūru mežniecība]] külas kasvab mänd, mille Läti metsandus- ja metsatööstusminister Leons Vītols 50. juubeli puhul dramaturg [[Gunārs Priede]]le kinkis.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad mälestised== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Landze kirik, selle kolm uksekomplekti, altar ja kantsel, Landze kiriku muinaskalmed ning Lagzdīne linnamägi. Regionaalse kaitse all on Landze kiriku muinaskalmed, Čunči keskaegne kalmistu ja Krītkalnsi keskaegne kalmistu.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 446 [[lätlased|lätlast]], 11 [[venelased|venelast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Dziļģi]] || ciems || 18 (2025) |- | [[Gārzde]] || ciems || 36 (2025) |- | [[Karaļciems]] || ciems || 3 (2025) |- | [[Krievciems]] || mazciems || |- | [[Lagzdiena]] || mazciems || 13 (2015) |- | [[Landze]] || mazciems || 68 (2021) |- | [[Zūru mežniecība]] || mazciems || |- | [[Ūdrande]] || ciems || 57 (2025) |- | [[Vecmuižciems]] || mazciems || 19 (2015) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">[https://web.archive.org/web/20180116004453/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-51/ct-menu-item-54 Ventspils novads] (vaadatud 15.01 2018)</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014668&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Piltene parish|Piltene vald}} *[http://piltene.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Piltenes_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla ja Piltene linna üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] dvhg6ukd75yhj7s2mbh61ljd04zjkh4 0 493659 7212625 7148893 2026-08-12T08:09:30Z Kuriuss 38125 7212625 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vārve vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vārves pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 125,44 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ventava küla]] | asendikaardi_pilt = Vārves pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Venta pie Vārves - panoramio.jpg|pisi|Venta jõgi]] '''Vārve vald''' ([[läti keel]]es ''Vārves pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Užava vald|Užava]], [[Zirase vald|Zirase]], [[Piltene vald|Piltene]] ja [[Tārgale vald|Tārgale vallaga]] ning [[Ventspils]]i linnaga. Valla pindala on 125 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1763 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Ventava küla]]. Vallamaja asub aadressil Skolas iela 1, vallavanem on Gunita Ansone.<ref name="Qu4s2" /> == Ajalugu == [[19. sajand]]i teisel poolel loodi Sarkanmuiža vald (''Rothof''). Vārve vald eraldati sellest Esimese maailmasõja ajal. 1935. aastal oli valla pindala 50,8 km² ja seal oli 798 elanikku.<ref name="LNNam" /> 1945. aastal moodustati vallas Vārve külanõukogu, mis aga 1947. aastal kaotati, 1949. aastal aga vald likvideeriti ja külanõukogu moodustati taas. 1954. aastal liideti sellega likvideeritav Zūrase külanõukogu.<ref name="MuE68" /> [[1990]]. aastal muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. == Loodus == Suurim jõgi on [[Venta jõgi]]. Vald ise asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]]. 33,8% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Beķeri hiidrahn, Leči park, [[Zūrase mõis]]a allee ja Kakspuu tamm, lisaks kasvab Leči pargi lähistel üks nimetu looduskaitsealune põline [[harilik pärn|pärn]].<ref name="mcdpx" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Pasiekste tuuleveski, Pasiekste muinaskalmed, Dumbrinieki muinaskalmed ja Bēķi keskaegne kalmistu.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== 2011. aastal elas vallas 1548 [[lätlased|lätlast]], 44 [[venelased|venelast]], 16 [[valgevenelased|valgevenelast]], 15 [[ukrainlased|ukrainlast]], 20 [[poolakad|poolakat]] ja 17 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Cirpstene]] || ''ciems'' || 62 (2025) |- | [[Grigaļciems]] || ''mazciems'' || |- | [[Leči]] || ''ciems'' || 39 (2025) |- | [[Liezde]] || ''mazciems'' || 20 (2005) |- | [[Pasiekste]] || ''ciems'' || 46 (2025) |- | [[Roces ciems]] || ''mazciems'' || |- | [[Zūras]] || ''ciems'' || 255 (2025) |- | [[Vārve]] || ''ciems'' || 295 (2025) |- | [[Veltiņi]] || ''mazciems'' || |- | '''[[Ventava küla|Ventava]]''' || ''ciems'' || 320 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Jūra pie Ventspils - mikroskops - Panoramio.jpg|Valla rannik Pasiekstes vējdzirnavas (darbojušās visilgāk Latvijā – līdz pat 60-tajiem gadiem). - panoramio.jpg|Pasiekste tuulik Zūru muižas aleja 01.jpg|Zūrase mõisa allee Vārves vējdzirnavas - former windmill - panoramio.jpg|Vārve tuulik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-256/ct-menu-item-259 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 13.01 2018) |vaadatud=2018-01-16 |arhiivimisaeg=2016-03-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160316232835/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-256/ct-menu-item-259 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014731&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Vārve parish|Vārve vald}} *[http://varve.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Varves_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} {{koord}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] lw58904fexmgyj4miv2q1zhru2wl4rn 0 493667 7212631 7148827 2026-08-12T08:11:43Z Kuriuss 38125 7212631 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Užava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Užavas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Užavas pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 125,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Užava]] | asendikaardi_pilt = Užavas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Baltic sea coast - panoramio (1).jpg|pisi|Valla rannik]] '''Užava vald''' ([[läti keel]]es ''Užavas pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Vārve vald|Vārve]], [[Zirase vald|Zirase]] ja [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallaga]]. Valla pindala on 125,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 566 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Užava]] küla. Vallavanem on Laima Erliha-Štranka.<ref name="Qu4s2" /> == Ajalugu == Užava vald eraldati Zirase vallast Esimese maailmasõja ajal. Aastal 1935 oli valla pindala 138 km² ja seal oli 1947 elanikku.<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Lībciemsi, Užava ja Sārnate külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1950 liideti Užava külanõukoguga likvideeritav Lībciemsi külanõukogu, aastal 1961 aga osa Jūrkalne külanõukogu maadest.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. == Loodus == Suurim jõgi on [[Užava jõgi]]. Järvedest asub vallas 1 hektari suurune Pāžezers. Vald ise asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]]. Užava vallas asub Läti suurim [[rändluide]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-246 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-01-20 |arhiivimisaeg=2018-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120182234/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-246 |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla pindalast katavad metsad 45,9%.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Hõbepaju ja veel kolm nimetut põlispuud. Valda jääb 3012 hektari suurune Užava hoiuala, valla lõunaossa jääb ka osaliselt Sārnate soo hoiuala. Lisaks jääb osa valla kaguosast [[Užava alamjooksu maastikukaitseala]]le.<ref name="mcdpx" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Celmi asulakoht, Užava luteri kirik, selle uksed ja altar, Užava majaka torn ja masinahoone, [[Sārnate muinasasula]] ja Silkāji muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on hiiepaik Užava Puuslikupärn ja Puuslikuoja ning Užava muinaskalmed Kohaliku kaitse all on Sāmīši keskaegne kalmistu.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== 2011. aastal elas vallas 570 [[lätlased|lätlast]], 14 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Dzirtniekciems]] || mazciems || 1 (2015) |- | [[Lībciems]] || mazciems || 6 (2015) |- | [[Lībciems]] || ciems || 36 (2025) |- | [[Silmalas]] || mazciems || 30 (2005) |- | '''[[Užava]]''' || ciems || 268 (2025) |- | [[Vendzavas]] || ciems || 17 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Sarnate Baptist Congregation's Prayer House - panoramio.jpg|Sārnate baptisti palvemaja Užavas ieteka 2011.jpg|Užava jõesuu Užavas elku liepa.jpg|Užava puuslikupärn Uzava lighthouse (3).jpg|Užava majakas Bird’s eye view from Uzavas lighthouse - panoramio.jpg|Vaade Užava majaka tornist </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-226 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 16.01 2018) |vaadatud=2018-01-16 |arhiivimisaeg=2018-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180214022410/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-226 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014723&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Užava parish|Užava vald}} *[http://uzava.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Uzavas_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] mlfr341ex74oxyg1rg80prywz7t6vgn 7212641 7212631 2026-08-12T08:19:25Z Kuriuss 38125 7212641 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Užava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Užavas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Užavas pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 125,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Užava]] | asendikaardi_pilt = Užavas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Baltic sea coast - panoramio (1).jpg|pisi|Valla rannik]] '''Užava vald''' ([[läti keel]]es ''Užavas pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Vārve vald|Vārve]], [[Zirase vald|Zirase]] ja [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallaga]]. Valla pindala on 125,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 566 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Užava]] küla. Vallavanem on Laima Erliha-Štranka.<ref name="Qu4s2" /> == Ajalugu == Užava vald eraldati Zirase vallast Esimese maailmasõja ajal. Aastal 1935 oli valla pindala 138 km² ja seal oli 1947 elanikku.<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Lībciemsi, Užava ja Sārnate külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1950 liideti Užava külanõukoguga likvideeritav Lībciemsi külanõukogu, aastal 1961 aga osa Jūrkalne külanõukogu maadest.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. == Loodus == Suurim jõgi on [[Užava jõgi]]. Järvedest asub vallas 1 hektari suurune Pāžezers. Vald ise asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]]. Užava vallas asub Läti suurim [[rändluide]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-246 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-01-20 |arhiivimisaeg=2018-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120182234/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-246 |url-olek=ei tööta }}</ref> 45,9% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Hõbepaju ja veel kolm nimetut põlispuud. Valda jääb 3012 hektari suurune Užava hoiuala, valla lõunaossa jääb ka osaliselt Sārnate soo hoiuala. Lisaks jääb osa valla kaguosast [[Užava alamjooksu maastikukaitseala]]le.<ref name="mcdpx" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Celmi asulakoht, Užava luteri kirik, selle uksed ja altar, Užava majaka torn ja masinahoone, [[Sārnate muinasasula]] ja Silkāji muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on hiiepaik Užava Puuslikupärn ja Puuslikuoja ning Užava muinaskalmed Kohaliku kaitse all on Sāmīši keskaegne kalmistu.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== 2011. aastal elas vallas 570 [[lätlased|lätlast]], 14 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Dzirtniekciems]] || ''mazciems'' || 1 (2015) |- | [[Lībciems]] || ''mazciems'' || 6 (2015) |- | [[Lībciems]] || ''ciems'' || 36 (2025) |- | [[Silmalas]] ||'' mazciems'' || 30 (2005) |- | '''[[Užava]]''' || ''ciems'' || 268 (2025) |- | [[Vendzavas]] || ''ciems'' || 17 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Sarnate Baptist Congregation's Prayer House - panoramio.jpg|Sārnate baptisti palvemaja Užavas ieteka 2011.jpg|Užava jõesuu Užavas elku liepa.jpg|Užava puuslikupärn Uzava lighthouse (3).jpg|Užava majakas Bird’s eye view from Uzavas lighthouse - panoramio.jpg|Vaade Užava majaka tornist </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-226 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 16.01 2018) |vaadatud=2018-01-16 |arhiivimisaeg=2018-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180214022410/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-226 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014723&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Užava parish|Užava vald}} *[http://uzava.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Uzavas_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] me50x0nsie8civxcp63bwcuro7uzdwo 0 493854 7212620 7149161 2026-08-12T08:05:18Z Kuriuss 38125 7212620 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Zirase vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ziru pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 153,8 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ziras]] | asendikaardi_pilt = Ziru pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Ziru pagastnams 2002-07-10 - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja]] '''Zirase vald''' ([[läti keel]]es ''Ziru pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Vārve vald|Vārve]], [[Zlēkase vald|Zlēkase]], [[Piltene vald|Piltene]], [[Užava vald|Užava]] ja [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallaga]] ning [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Alsunga vald|Alsunga]] ja [[Ēdole vald|Ēdole vallaga]]. Valla pindala on 154 km². 2016. aasta seisuga elas seal 497 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Ziras]]e küla. Vallavanem on Dzidra Ceriņa.<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Tsaariajal oli valla saksakeelne nimekuju ''Sirgen''. Zirase vallast eraldati Esimese maailmasõja ajal Užava vald. 1935. aastal oli valla pindala 90 km² ja seal oli 1227 elanikku.<ref name="LNNam" /> 1945. aastal moodustati vallas Sise ja Zirase külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Zirase külanõukoguga likvideeritav Sise külanõukogu.<ref name="MuE68" /> [[1990]]. aastal muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. ==Kaitstavad mälestised== Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Priednieki muinasasula, Sise asulakoht ja Sise muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Ratnieki muinaskalmed ja Semba muinaskalmed.<ref name="2puk9" /> ==Loodus== Suurim jõgi on [[Venta jõgi]], läänepiiril voolab [[Užava jõgi]]. Valla pindalast katvad metsad 65,5%.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Zirase valla lääneosa jääb [[Užava alamjooksu maastikukaitseala]]le.<ref name="mcdpx" /> ==Asustus== 2011. aastal elas vallas 462 [[lätlased|lätlast]], 16 [[venelased|venelast]], 6 [[valgevenelased|valgevenelast]], 6 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 8 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Krievbūdas]] || ''mazciems'' || 18 (2005) |- | [[Sise]] || ''mazciems'' || 9 (2005) |- | '''[[Ziras]]''' || ''ciems'' || 218 (2025) |- | [[Tērande]] || ''mazciems'' || 31 (2005) |- | [[Vendzavas (Zirase vald)|Vendzavas]] || ''mazciems'' || 44 (2005) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Venta pie Vendzavām. 2002-07-10 - panoramio.jpg|Venta jõgi Vendzavas muižas pils 2002-07-10.jpg|[[Vendzava mõis]]a peahoone </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-273/ct-menu-item-276 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 17.01 2018) |vaadatud=2018-01-17 |arhiivimisaeg=2018-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180118064636/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-273/ct-menu-item-276 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100015155&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Ziras parish|Zirase vald}} *[http://ziras.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Ziru_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] 5qj9dp7p8xesxdf8zsd9g5a3ooao66i 7212632 7212620 2026-08-12T08:14:14Z Kuriuss 38125 7212632 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Zirase vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ziru pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 153,8 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ziras]] | asendikaardi_pilt = Ziru pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Ziru pagastnams 2002-07-10 - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja]] '''Zirase vald''' ([[läti keel]]es ''Ziru pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Vārve vald|Vārve]], [[Zlēkase vald|Zlēkase]], [[Piltene vald|Piltene]], [[Užava vald|Užava]] ja [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallaga]] ning [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Alsunga vald|Alsunga]] ja [[Ēdole vald|Ēdole vallaga]]. Valla pindala on 154 km². 2016. aasta seisuga elas seal 497 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Ziras]]e küla. Vallavanem on Dzidra Ceriņa.<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Tsaariajal oli valla saksakeelne nimekuju ''Sirgen''. Zirase vallast eraldati Esimese maailmasõja ajal Užava vald. 1935. aastal oli valla pindala 90 km² ja seal oli 1227 elanikku.<ref name="LNNam" /> 1945. aastal moodustati vallas Sise ja Zirase külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Zirase külanõukoguga likvideeritav Sise külanõukogu.<ref name="MuE68" /> [[1990]]. aastal muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. ==Kaitstavad mälestised== Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Priednieki muinasasula, Sise asulakoht ja Sise muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Ratnieki muinaskalmed ja Semba muinaskalmed.<ref name="2puk9" /> ==Loodus== Suurim jõgi on [[Venta jõgi]], läänepiiril voolab [[Užava jõgi]]. 65,5% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Zirase valla lääneosa jääb [[Užava alamjooksu maastikukaitseala]]le.<ref name="mcdpx" /> ==Asustus== 2011. aastal elas vallas 462 [[lätlased|lätlast]], 16 [[venelased|venelast]], 6 [[valgevenelased|valgevenelast]], 6 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 8 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Krievbūdas]] || ''mazciems'' || 18 (2005) |- | [[Sise]] || ''mazciems'' || 9 (2005) |- | '''[[Ziras]]''' || ''ciems'' || 218 (2025) |- | [[Tērande]] || ''mazciems'' || 31 (2005) |- | [[Vendzavas (Zirase vald)|Vendzavas]] || ''mazciems'' || 44 (2005) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Venta pie Vendzavām. 2002-07-10 - panoramio.jpg|Venta jõgi Vendzavas muižas pils 2002-07-10.jpg|[[Vendzava mõis]]a peahoone </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-273/ct-menu-item-276 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 17.01 2018) |vaadatud=2018-01-17 |arhiivimisaeg=2018-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180118064636/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-273/ct-menu-item-276 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100015155&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Ziras parish|Zirase vald}} *[http://ziras.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Ziru_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] ll7d1wcnyxfdx7qct9ltudeptfpyol0 0 493999 7212633 7149163 2026-08-12T08:15:21Z Kuriuss 38125 7212633 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Zlēkase vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Zlēku pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 107,15 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Zlēkas]] | asendikaardi_pilt = Zlēku pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Venta, Zlēku pagasts, Ventspils novads, Latvia - panoramio.jpg|pisi|Venta jõgi]] '''Zlēkase vald''' ([[läti keel]]es ''Zlēku pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Piltene vald|Piltene]], [[Zirase vald|Zirase]] ja [[Ugāle vald|Ugāle vallaga]] ning [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Ēdole vald|Ēdole]], [[Padure vald|Padure]] ja [[Rumba vald|Rumba vallaga]]. Valla pindala on 107 km². 2016. aasta seisuga elas seal 511 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Zlēkas]]e küla. Vallavanem on Daiga Cekule.<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Tsaariajal oli valla saksakeelne nimekuju ''Schleck''. Aastal 1935 oli valla pindala 168 km² ja seal oli 1428 elanikku.<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Cirkale ja Zlēkase külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti Zlēkase külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. ==Loodus== Suuremad jõed on [[Venta jõgi]] ja [[Abava jõgi]]. Järvedest asub vallas 14 hektari suurune Kāžezers ja 2,5 hektari suurune Tīsezers. Vald ise asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]]. 72,9% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Zlēkase park, Jaunābelnieki tamm, Kirikumõisa tammed, Kellatamm ning arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jäävad 10 hektari suurune Piešdanga hoiuala, 284 hektari suurune Nagļi ja Ansiņi soo hoiuala ning 39 hektari suurune Tišezersi hoiuala. Ka jääb valda osaliselt Galmici, Lejēji ja Muižarāji pankade kaitseala. Lisaks jääb osa valla kaguosast [[Abava ürgoru maastikukaitseala]]le.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad mälestised== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Zlēkase luteri kirik, sealsed 21 pinki ja nende maalingud, külgmised rõdud, kantsel, altar, orel ja kamin, Paventa linnamägi, Pabērzkalnsi muinaskalmed, Pabērzkalnsi linnamägi ja sealne muinasasula.Regionaalse kaitse all on Dzikļi muinaskalmed, Pasilciemsi muinaskalmed, Jaunbērzi muinasasula, Gaisiņi muinaskalmed, hiiepaik Zlēkase linnamäel, Zlēkase linnamägi, Valleskalnsi linnamägi, Jāņkalni keskaegne kalmistu, Abavmuiža ohvrikivi ja Ēčkalni muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Lāmi linnamägi.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 494 [[lätlased|lätlast]], 2 [[venelased|venelast]], 1 [[valgevenelased|valgevenelane]], 5 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Abavmala]] || pazciems || 8 (2007) |- | [[Dzirnavas (Zlēkase vald)|Dzirnavas]] || mazciems || 40 (2005) |- | [[Laidzesciems]] || mazciems || 13 (2015) |- | [[Palgas]] || mazciems || |- | [[Pasilciems]] || mazciems || 13 (2015) |- | '''[[Zlēkas]]''' || ciems || 235 (2025) |- | [[Upesciems (Zlēkase vald)|Upesciems]] || mazciems || 30 (2015) |- | [[Vāverciems]] || mazciems || 10 (2015) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Zlēku Karātavkalns - pilskalns 01.jpg|Zlēkase linnamägi Zlēku baznīca 2000-09-17.jpg|Zlēkase luteri kirik Zlēku dzirnavas - watermill.jpg|Zlēkase vesiveski Suspension bridge in Zlekas - panoramio.jpg|Zlēkase rippsild Zlēkas, piemineklis fašisma upuriem 2000-09-17 - panoramio.jpg|Fašismiohvrite mälestusmärk </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-296/ct-menu-item-299 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 19.01 2018) |vaadatud=2018-01-19 |arhiivimisaeg=2018-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180118014138/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-296/ct-menu-item-299 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014748&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Zlēkas parish|Zlēkase vald}} *[http://zlekas.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Zleku_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] 72gkzczb64y4a2vetilgrs5b6pn2bmk 0 494041 7212638 7155468 2026-08-12T08:17:50Z Kuriuss 38125 7212638 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Jūrkalne vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Jūrkalnes pagasts | lipp = LVA Jūrkalnes pagasts flag.png | lipu_link = | vapp = LVA Jūrkalnes pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 99,6 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Jūrkalne]] | asendikaardi_pilt = Jūrkalnes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Jūrkalne library and museum - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja, raamatukogu ja koduloomuuseum]] '''Jūrkalne vald''' ([[läti keel]]es ''Jūrkalnes pagasts'') on vald Lätis [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Zirase vald|Zirase]] ja [[Užava vald|Užava vallaga]], Kuldīga piirkonna [[Alsunga vald|Alsunga vallaga]] ning Lõuna-Kuramaa piirkonna [[Saka vald (Läti)|Saka vallaga]]. Valla pindala on 99,6 km². 2016. aasta seisuga elas seal 349 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Jūrkalne]] küla. Vallavanem on Guntars Reķis.<ref name="Qu4s2" /> == Ajalugu == Tsaariajal oli valla saksakeelne nimekuju ''Felixberg''. Aastani 1825 kandis see nime ''Pilsberģe vald''. Aastal 1935 oli valla pindala 94,1 km² ja seal oli 1153 elanikku.<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Jūrkalne ja Ušvalki külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Jūrkalne külanõukoguga likvideeritav Ošvalki külanõukogu, aastal 1954 aga Sārnate külanõukogu. Aastal 1961 arvati osa külanõukogu maadest Užava külanõukogu koosseisu, aastal 1977 liideti osa maadest aga Alsunga alevinõukoguga. Aastal 1987 liideti külanõukoguga osa Saka külanõukogu maadest.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. == Loodus == Suurim jõgi on [[Rīva jõgi]]. Vallas asuvad 50 hektari suurune Dižezersi järv ja 1 hektari suurune Pāžezers. 81,6% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Zaķi Suurmänd, veel kaks mändi, sanglepp ja üks põline nimetu [[jalakas]] valla põhjaosas. Valla põhjaossa jääb ka osaliselt Sārnate soo hoiuala.<ref name="mcdpx" /> == Kaitstavad mälestised == Jūrkalne vald on üks kolmest vallast, kus elavad [[suitid]]. Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all Drēbnieki muinaskalmed, Jūrkalne katoliku kirik ja kaks selle ust.<ref name="NaLA1" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 337 [[lätlased|lätlast]], 2 [[venelased|venelast]], 1 [[valgevenelased|valgevenelane]], 3 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 1 [[poolakad|poolakas]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | '''[[Jūrkalne]]''' || ciems || 170 (2025) |- | [[Labrags]] || ciems || 30 (2025) |- | [[Ošvalki]] || ciems || 13 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Jūrkalne, no kraujas - mikroskops - Panoramio.jpg|Jūrkalne rand Labraga luterāņu baznīca 2008-08-10.jpg|Labragsi luteri kirik Bridge on Riva - panoramio.jpg|Rīva jõgi Jurkalne St. Joseph Roman Catholic Church - panoramio.jpg|Jūrkalne katoliku kirik Trepp Jurkalne randa.jpg|Trepp Jūrkalne randa </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-30/ct-menu-item-33 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 19.01 2018) |vaadatud=2018-01-19 |arhiivimisaeg=2017-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171229170639/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-30/ct-menu-item-33 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014676&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Jūrkalne parish|Jūrkalne vald}} * [http://jurkalne.ventspilsnovads.lv// Valla koduleht] * [http://ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Jurkalnes_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] gn53mfw4j2ev7cuz3ceymhzoug0hvdp 0 496207 7212251 7210612 2026-08-11T12:42:59Z Avjoska 1538 7212251 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Majaka põik|avati=2024 (tänasel kujul)|number=50|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/50/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=49|järgmine liin=51|järgmine=51 (Tallinna bussiliin)|eelmine=49 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/50/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=Tallinn bus 2025.jpg}} [[Fail:TAK 3848.JPG|pisi|Pae suunas]] [[Fail:50buss.jpg|pisi|Punane tänaval]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 50''' sõidab [[Seli asum]]i ja [[Majaka põik|Majaka põigu]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 13–26 minuti tagant. == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/50/a-b/16502-1 50. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] bt0c3ccyp5g06zh62rq1rmkucukkimq 0 496211 7212238 7210976 2026-08-11T12:32:24Z ~2026-34651-55 231505 7212238 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|number=54|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=53|järgmine liin=55|järgmine=55 (Tallinna bussiliin)|eelmine=53 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b]|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|pilt=54buss.png|läbi=Bussijaam|eelkäija=[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] (Väike-Õismäe ja Bussijaama suunel)}} [[Fail:Mereakadeemia.JPG|pisi|Kurina lõpppeatus]] '''Tallinna bussiliin 54''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel, läbides [[Tallinna bussijaam|Tallinna bussijaama]] ja [[Astangu]] asumit. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub igal päeval. Väljumised 20-23 minuti tagant. Marsruut: [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]], [[Astangu tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]], [[Rävala puiestee]], [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]], [[Juhkentali tänav]], [[Odra tänav]], [[Tartu maantee]], [[Peterburi tee]], [[Juhan Smuuli tee]], [[Punane tänav]], [[Mustakivi tee]], [[Linnamäe tee]], [[Ussimäe tee]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Ussimäe tee]], [[Linnamäe tee]], [[Mustakivi tee]], [[Punane tänav]], [[Juhan Smuuli tee]], [[Peterburi tee]], [[Tartu maantee]], [[Odra tänav]], [[Juhkentali tänav]], [[Ants Lauteri tänav]], [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Toompuiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Luise tänav]], [[Endla tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Astangu tänav]], [[Järveotsa tee]], [[Õismäe tee]] [[Fail:TAK4369.JPG|pisi|Aastal 2013]] {{teekaart}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/16502-1 54. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1j0idhies7kx0l8lndos62uw2jbnvuu 7212255 7212238 2026-08-11T12:45:41Z Avjoska 1538 7212255 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|number=54|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=53|järgmine liin=55|järgmine=55 (Tallinna bussiliin)|eelmine=53 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b]|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|pilt=54buss.png|läbi=Bussijaam|eelkäija=[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] (Väike-Õismäe ja Bussijaama suunal)}} [[Fail:Mereakadeemia.JPG|pisi|Kurina lõpp-peatus]] '''Tallinna bussiliin 54''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel, läbides [[Tallinna bussijaam|Tallinna bussijaama]] ja [[Astangu]] asumit. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub igal päeval. Väljumised 20–23 minuti tagant. Marsruut: [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]], [[Astangu tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]], [[Rävala puiestee]], [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]], [[Juhkentali tänav]], [[Odra tänav]], [[Tartu maantee]], [[Peterburi tee]], [[Juhan Smuuli tee]], [[Punane tänav]], [[Mustakivi tee]], [[Linnamäe tee]], [[Ussimäe tee]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Ussimäe tee]], [[Linnamäe tee]], [[Mustakivi tee]], [[Punane tänav]], [[Juhan Smuuli tee]], [[Peterburi tee]], [[Tartu maantee]], [[Odra tänav]], [[Juhkentali tänav]], [[Ants Lauteri tänav]], [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Toompuiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Luise tänav]], [[Endla tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Astangu tänav]], [[Järveotsa tee]], [[Õismäe tee]] [[Fail:TAK4369.JPG|pisi|Aastal 2013]] {{teekaart}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/54/a-b/16502-1 54. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] luu24r4yadrck33fry4g3cct1s6a04r 0 496212 7212248 7209039 2026-08-11T12:40:36Z Avjoska 1538 7212248 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Hobujaama|lõpppeatus=P. Pinna|number=55|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=54|järgmine liin=56|järgmine=56 (Tallinna bussiliin)|eelmine=54 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_liinil_55_Hobujaama.jpg}} [[Fail:55buss.jpg|pisi|Kivisilla peatuses]] [[File:Bussiliin. 55 keerab A.Laikmaa tänavalt Gonsiori tänavale.jpg|thumb|Bussiliin 55 keeramas A.Laikmaa tänavalt Gonsiori tänavale]] [[Fail:OmniLink TLT 3527 Tallinnassa.jpg|pisi|Kivisilla suunas]] '''Tallinna bussiliin 55''' sõidab [[Paul Pinna tänav]]a ja Kesklinna (Hobujaama bussipeatuse) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub [[tööpäev]]iti. Marsruut: [[Punane tänav]], [[Kuuli tänav]], [[Paneeli tänav]], [[Betooni tänav]], [[Peterburi tee]], [[Majaka tänav]], [[Gonsiori tänav]].{{teekaart}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/55/a-b/16502-1 55. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] *[https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36866 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 21.12.2020] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] j64s0sgxe4sfju21c95hr06e0zbrvh8 0 500986 7212352 7166747 2026-08-11T15:08:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212352 wikitext text/x-wiki {{Infokast õhusõiduk |nimi = Embraer Phenom 300 |pilt = Embraer 505 Phenom 300, Aerojet JP7625910.jpg |pildi allkiri = Phenom 300 õhkutõusul |tüüp = kerge eralennuk |riik = {{Riigi ikoon|Brasiilia}}Brasiilia |tootja = Embraer |esmalend = 2008 |kasutusele = 2009 |ühe maksumus = 9,45 mln USA dollarit (2018)<ref>[https://web.archive.org/web/20180602225546/http://aviationweek.com/user/login?destination=system%2Ffiles%2Fdatasheets%2Fgated%2FBCA_201805.pdf "Purchase Planning Handbook"]Paid subscription required (PDF). ''Business & Commercial Aviation''. Aviation Week Network. Mai 2018.</ref> |toodanguarv = 437<ref> [https://gama.aero/wp-content/uploads/GAMA_2017_AnnualReport_ForWeb_final.pdf "2017 Annual Report"] (PDF). [https://en.wikipedia.org/wiki/General_Aviation_Manufacturers_Association General Aviation Manufacturers Association]. lk. 17. 28.05.2018.</ref> |variandid = [https://en.wikipedia.org/wiki/Embraer_Phenom_100 Embraer Phenom 100] }} '''Embraer Phenom 300''' on [[Brasiilia]] lennukitootja [[Embraer]]i väljatöötatud kerge [[reaktiivlennuk]]. Lennuk mahutab kuni 11 reisijat<ref>{{Netiviide |url=http://www.airweb.faa.gov/Regulatory_and_Guidance_Library/rgMakeModel.nsf/0/58049d55942d6fc486257e190072fbfc/$FILE/A60CE_Rev_9.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-28 |arhiivimisaeg=2017-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170428051148/http://www.airweb.faa.gov/Regulatory_and_Guidance_Library/rgMakeModel.nsf/0/58049d55942d6fc486257e190072fbfc/$FILE/A60CE_Rev_9.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Arendus == [[Pilt:DSC 3865-D-CLAM (10386616704).jpg|pisi|Embraer Phenom 300 altvaates, näha on tiibade noolsus.]] Embraer alustas Phenom 300 arendamist, kui [[Phenom 100]] potentsiaalsed kliendid soovisid osta suuremat sama tüüpi lennukit. See oli uus disain, mille sihiks oli võimaldada opereerimist väikestes lennujaamades nagu London City ja [[Telluride]] Regional Airport. Selle mudeli esmalend toimus 29. aprillil [[2008]]<ref name=":0">Croft, John (12 May 2008), [https://www.flightglobal.com/news/articles/embraer-phenom-300-bolder-big-brother-223614/ "Embraer Phenom 300: bolder big brother"], ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Flightglobal Flightglobal]'', Reed Business Information, [https://web.archive.org/web/20150328105617/http://www.flightglobal.com/news/articles/embraer-phenom-300-bolder-big-brother-223614/ arhiivitud] originaalist 28 märts 2015, vaadatud 28 märts 2015</ref> ning sai lennukõlblikkuse sertifikaadi 3. detsembril [[2009]]<ref name=":1">Gerzanics, Mike (27 aprill 2010), [[https://www.flightglobal.com/news/articles/flight-test-embraer-phenom-300-341010/| "FLIGHT TEST: Embraer Phenom 300"]], ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Flightglobal Flightglobal]'', Reed Business Information, [https://www.flightglobal.com/news/articles/flight-test-embraer-phenom-300-341010/ arhiivitud] originaalist 4 mai 2012, vaadatud 28 märts 2015</ref>. Esimese Phenom 300 lennuki ostis ettevõte [[Executive Flight Service]]. Lennuk toimetati nende peakorterisse [[São José dos Campos]]e linna Brasiilias<ref>"News Breaks: Embraer Delivers First Phenom 300 Light Jet". Aviation Week. McGraw-Hill: 18. 11 jaanuar, 2010.</ref>. == Disain == [[Pilt:Embraer EMB-505 Phenom 300 cabin forward view.jpg|pisi|Salong]] Embraer Phenom 300 on kahe mootoriga monoplaanlennuk, millel on madalal asuvad nooljad tiivad. Lennuki horisontaalne stabilisaator on T-saba kujuga, ning lennukil on kolme ratta konfiguratsiooniga ülestõstetav telik. Jõujaamaks on sellel lennukil kaks tagumistele [[püloon (lennundus)|püloonidele]] monteeritud Pratt & Whitney Canada PW535E turboventilaatormootorit. Lennuki salongis on ruumi üheksale reisijale ning kokpitis kahele meeskonnaliikmele. Kokpitti ja salongi pääseb lennuki kere esiosas oleva trepi kaudu. Lennuki arvatav iga on 28 000 lennutsüklit või 35 000 tundi. Lennuk on ehitatud 18% komposiitmaterjalidest. Embraer Phenom 300-l on ''winglet''<nowiki>'</nowiki>id, kuid puudub ''thrust reverser''<ref name=":0" /> süsteem. Phenom 300-l on ühe-punkti-tankimine ning privaatne tualett.<ref name=":1" /> == Kasutajad == [[Pilt:Embraer Phenom 300 (N585EE) on display at the 2015 Australian International Airshow 2.jpg|pisi]] ==== {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}[[Ühendkuningriik]] ==== [[:en:Flairjet|Flairjet]]<ref> Morrison, Murdo (21 April 2010). [https://www.flightglobal.com/news/articles/flairjet-to-add-europes-first-embraer-phenom-300-to-340849/ "FlairJet to add Europe's first Embraer Phenom 300 to fleet of two Embraer Phenom 100s"]. London: ''[https://en.wikipedia.org/wiki/Flightglobal Flightglobal]''. Vaadatud 26 november 2010.</ref> (esimene klient Euroopas) [[:en:SaxonAir|SaxonAir]] ==== {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriigid]] ==== Flight Options<ref>"[https://web.archive.org/web/20180812063520/https://embraer.com/global/en Embraer and Flight Options sign for 100 Phenom 300 Jets]" (Press release). São José dos Campos: [https://en.wikipedia.org/wiki/Embraer Embraer]. 3. detsember 2007.</ref> [[:en:NetJets|NetJets]] [[:en:Delta_Private_Jets|Delta Private Jets]] [[:en:JetSuiteX|JetSuiteX]] == Õhusõiduki tarned == Järjekorras 400. õhusõiduk tarniti 2017. aasta märtsis<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.embraerexecutivejets.com/en-us/press-events/press-releases/pages/embraer-delivers-400th-phenom-300-to-naples,-florida-charter-company-elitejets.com.aspx|pealkiri=Embraer delivers 400th Phenom 300 to Naples, Florida Charter Company EliteJets.com|väljaanne=|aeg=31.03.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=1.06.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180601063311/http://www.embraerexecutivejets.com/en-us/press-events/press-releases/pages/embraer-delivers-400th-phenom-300-to-naples,-florida-charter-company-elitejets.com.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref>. Phenom 300 sai enim tarnitud eralennukiks, 2013. aastal valmistati neid 60<ref>{{Netiviide|autor=Kate Sarsfield|url=https://www.flightglobal.com/news/articles/netjets-converts-phenom-300-options-into-firm-orders-407496/|pealkiri=NetJets converts Phenom 300 options into firm orders|väljaanne=|aeg=29.12.2014|vaadatud=}}</ref>. Sama arv lennukeid toodeti ka 2014. ja 2015. aastal ning 2015. aasta lõpuks oli Phenom 300 kasutuses 28 riigis ning kogunud kokku ligi 300 000 lennutundi<ref>[https://web.archive.org/web/20180812063520/https://embraer.com/global/en "Embraer Phenom 300 is most-delivered business jet in the world for the third consecutive year"] (Press release). Embraer. 23 veebruar 2016.</ref>. 2016. aasta juuliks on kogu Phenomite koosteliin viidud üle [[Florida|Floridasse]] [[Melbourne|Melbourne'i]]. See rajatis on võimeline tootma aastas 96 Phenomi mudelit ja 72 Embraer Legacy 450/Embraer Legacy 500 mudelit<ref>Chad Trautvetter (juuni 2, 2016). [https://web.archive.org/web/20180613210648/https://www.ainonline.com/aviation-news/business-aviation/2016-06-02/embraer-starts-legacy-450/500-production-us?eid=343244824&bid=1422224 "Embraer Starts Legacy 450/500 Production in U.S."] Aviation International News.</ref>. 2016. aasta juuniks on seal toodetud juba 170 Phenomi lennukit, peamiselt USA turule<ref>{{Netiviide|autor=Kate Sarsfield|url=https://www.flightglobal.com/news/articles/embraer-opens-legacy-final-assembly-facility-in-melb-426151/|pealkiri=Embraer opens Legacy final assembly facility in Melbourne|väljaanne=|aeg=08.06.2016|vaadatud=}}</ref>. {| class="wikitable" |+ !Aasta !2009 !2010 !2011 !2012 !2013 !2014 !2015 !2016 !2017 |- |'''Tarnete arv''' |1 |26 |42 |48 |60 |73 |70 |63 |54 |} == Tehnilised andmed == Andmed Embraer Phenom 300 brošüürist (seisuga 9. jaanuar 2008) === Üldised omadused === * Meeskond: 1–2 pilooti * Mahutavus: 6 reisijat (standardne jaotus) + 1 kokpitis; maksimum 10<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://aviationweek.com/site-files/aviationweek.com/files/uploads/2015/05/Business%20Airplane%20Tables_May_2015_revised.pdf |vaadatud=2018-05-28 |arhiivimisaeg=2016-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160909224622/http://aviationweek.com/site-files/aviationweek.com/files/uploads/2015/05/Business%20Airplane%20Tables_May_2015_revised.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>, kaasaarvatud 1 kokpitis * Pikkus: 15,9 m (52 ft 2 in) * Tiibade ulatus: 16,2 m (53 ft 2 in) * Pikkus: 5 m (16 ft 5 in) * Maksimaalne õhkutõusu kaal: 8150 kg (17 968 lb) * Kütuse mahutavus: 2428 kg<ref name=":1" /> * Kabiini rõhk võrreldes välisrõhuga: 41 000 jala kõrgusel on kabiini rõhk võrdne 6000 jala kõrgusel olevaga<ref name=":0" /> * Kabiini kõrgus: 1,5 m (4.9 ft)<ref name=":1" /> * Kabiini laius: 1,55 m (5.1 ft)<ref>{{Netiviide |url=http://www.embraerexecutivejets.com/en-us/jets/phenom-300/pages/design.aspx |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-28 |arhiivimisaeg=2018-06-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180603061415/http://www.embraerexecutivejets.com/en-us/jets/phenom-300/pages/design.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> * Kabiini pikkus: 5,23 m<ref name=":1" /> * Jõuajam: 2 x Pratt & Whitney Canada PW535E turboventilaatormootor, mõlema tõukejõud 14,95 kN (3,360 lbf) === Jõudlus === * Maksimaalne kiirus: 834 km/h (534 mph; 464 kn) * Lennukaugus: 3650 km (518 mph; 450 kn) koos IFR varudega, 6 sõitjaga * Lennulagi: 13 716 m (45,000 ft) * Tiivakoormus: 286 kg/m² (59 lb/sq ft) * Kütuse põletamine: 346 kg/h kiirusel 364 sõlme, 456 kg/h kiirusel 431 sõlme (kõrgusel FL410)<ref name=":1" /> * V_2min: umbes 112 sõlme, oleneb olukorrast<ref name=":1" /> === Avioonika === * Embraer Prodigy Touch põhineb süsteemil Garmin G3000.<ref>Trautvetter, Chad (9. august 2014). [https://www.ainonline.com/aviation-news/business-aviation/2014-08-09/prodigy-touch-upgrades-embraer-phenom-300-cockpits "Prodigy Touch Upgrades Embraer Phenom 300 Cockpits"]. AINonline. Vaadatud 12. august 2015.</ref> == Õnnetused ja intsidendid == * 6. august 2012, [[Dalia Air]] lend 211 (CN-MBR) ei saanud enne lennuraja lõppu [[Altenrhein|Altenrheini]] lennujaamas lennukit pidama ja sõitis murule. Kõik kolm reisijat jäid ellu, kuid lennuk sai ulatuslikke vigastusi ja kirjutati arvelt maha.<ref> [https://aviation-safety.net/database/record.php?id=20120806-0 Accident description for CN-MBR] at the [https://en.wikipedia.org/wiki/Aviation_Safety_Network Aviation Safety Network]. Vaadatud 27. juuli 2016.</ref> * 31. juuli 2015, üks Phenom 300 kukkus autooksjoni platsile, üritades maanduda Blackbushe'i lennujaamas [[Suurbritannia|Suurbritannias]]. Lennuõnnetuse põhjustas piloodi eksimus. Kõik neli reisijat hukkusid õnnetuses ja sellele järgnenud tulekahjus. Lennuk oli registreeritud [[Saudi Araabia|Saudi Araabias]].<ref> [http://www.bbc.com/news/uk-england-surrey-33736685 "Blackbushe Airport: Four dead in car auction site plane crash"]. BBC. 31. juuli 2015. Vaadatud 31. juuli 2015.</ref> == Vaata ka == * [[Embraer Phenom 100]] '''Sarnaste rollide, konfiguratsiooni ja ehitusega lennukid''' * [[Cessna CitationJet/M2]] * [[Learjet 40]] * [[Learjet 45]] * [[Learjet 70/75]] * [[Pilatus PC-24]] * [[Beechcraft Premier I]] * [[Hawker 400]] * [[Grob G180 SPn]] == Viited == __SISUKORDEES__ <references /> == Välislingid == * [http://www.embraerexecutivejets.com/en-us/jets/phenom-300/pages/overview.aspx Embraer Phenom 300 ametlik veebileht] [[Kategooria:Brasiilia lennukid]] 4heyz61qfu29ovyumuu0gdqysckkq7d 0 508170 7212253 7209035 2026-08-11T12:43:49Z Avjoska 1538 7212253 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Peetri kool|avati=2025|number=47|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/47/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=46|järgmine liin=48|järgmine=48 (Tallinna bussiliin)|eelmine=46 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/47/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2024|pilt=MAN_A78_Lion's_City_LE_EL293_liinil_47_Lennujaam.jpg}} [[Fail:47 bussiliin sõitmas Ehitajate teel.jpg|pisi|Väike-Õismäe suunas]] {{teekaart}} '''Tallinna ja Rae valla bussiliin 47''' on [[Tallinna lennujaam|Lennujaama]] ja [[Peetri (Rae)|Peetri aleviku]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevil. Bussiliin avati pilootprojekti raames kuni selle aasta lõpuni. Marsruut Peetri aleviku suunal: [[Lennujaama tee]], [[Keevise tänav]], [[Suur-Sõjamäe tänav|Suur Sõjamäe tänav]], [[Tartu maantee|Tartu mnt]], [[Mõigu tee]], [[Küti tee]], [[Vana-Tartu-Maantee]], [[Peetri tee]], [[Pargi tänav]] Marsruut Lennujaama suunal: [[Pargi tänav|Pargi Tänav]], [[Küti tee]], [[Mõigu tee]], [[Tartu maantee|Tartu Maantee]], [[Suur-Sõjamäe tänav|Suur Sõjamäe tänav]], [[Keevise tänav]], [[Lennujaama tee]] Bussiliini varasem variant liideti liiniga [[54 (Tallinna bussiliin)|54]] 21. oktoobril 2024 == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/47/a-b/16502-1 47. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] t6ec0t1chqwdeoslznkr7ar6ll0hlg4 7212704 7212253 2026-08-12T10:16:31Z ~2026-34651-55 231505 7212704 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Peetri kool|avati=2025|number=47|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/47/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=46|järgmine liin=48|järgmine=48 (Tallinna bussiliin)|eelmine=46 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/47/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2024|pilt=MAN_A78_Lion's_City_LE_EL293_liinil_47_Lennujaam.jpg}} [[Fail:47 bussiliin sõitmas Ehitajate teel.jpg|pisi|Väike-Õismäe suunas]] {{teekaart}} '''Tallinna ja Rae valla bussiliin 47''' on [[Tallinna lennujaam|Lennujaama]] ja [[Peetri (Rae)|Peetri aleviku]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevil. Marsruut Peetri aleviku suunal: [[Lennujaama tee]], [[Keevise tänav]], [[Suur-Sõjamäe tänav|Suur Sõjamäe tänav]], [[Tartu maantee|Tartu mnt]], [[Mõigu tee]], [[Küti tee]], [[Vana-Tartu-Maantee]], [[Peetri tee]], [[Pargi tänav]] Marsruut Lennujaama suunal: [[Pargi tänav|Pargi Tänav]], [[Küti tee]], [[Mõigu tee]], [[Tartu maantee|Tartu Maantee]], [[Suur-Sõjamäe tänav|Suur Sõjamäe tänav]], [[Keevise tänav]], [[Lennujaama tee]] Bussiliini varasem variant liideti liiniga [[54 (Tallinna bussiliin)|54]] 21. oktoobril 2024 == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/47/a-b/16502-1 47. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 479xdjk9k8jffywm89ahftq9rh9n71a 0 510385 7212379 7085023 2026-08-11T17:13:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212379 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[Estofiilia]]ga.}} '''Estofilia''' või '''Estofilia 100''' on [[Soome Suursaatkond Tallinnas|Soome Tallinna Suursaatkonna]] poolt 3. mail 2018 avaldatud veebigalerii, mis räägib saja soomlase loo, kes on jätnud jälje 100-aastase [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajalukku. Aja jooksul veel laieneva veebigalerii produtsent on suursaatkonna pressinõunik [[Hannele Valkeeniemi]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.finland.ee/public/default.aspx?contentid=374744&nodeid=40599&culture=et-EE | Pealkiri = Soome ja Eesti ühise ajaloo varamu räägib 100 soomlase loo, kes on jätnud oma jälje Eesti ajalukku | Aeg = 03.05.2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 27.05.2018 }}</ref> Kõik lood on kirjutatud nii eesti kui ka soome keeles. ==Isikud<ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/p/nimeregister.html | Pealkiri = Nimeregister | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 03.05.2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 27.05.2018 | arhiivimisaeg = 28.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180528134219/https://estofilia.finland.ee/p/nimeregister.html | url-olek = ei tööta }}</ref>== {{div col|laius=25em}} * [[Harri Aaltonen]] * [[Christian Agricola]] * [[August Ahlqvist]] * [[Esko Aho]] * [[Antti Almberg (Jalava)]] * [[Timo Arjas]] * [[Alfred Asikainen|Alfred (Alpo) Asikainen]] * [[Johan Reinhold Aspelin]] * [[Martti Asunmaa]] * [[Matti Autio]] * [[Jaakko Blomberg]] * [[Gustaf Fredrik von Böningh]] * [[Arno Rafael Cederberg]] * [[Sirppa-Leena Eloranta]] * [[Elsa Enäjärvi-Haavio]] * [[Anto Eskola]] * [[Aksel August Granfelt]] * [[Johannes Gabriel Granö]] * [[Claës Gripenberg]] * [[Rafael Haarla]] * [[Tarja Halonen]] * [[Seppo Heikinheimo]] * [[Vilho Helanen]] * [[Joakim Helenius]] * [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Kristersson Horn]] * [[Antti Häkli]] * [[Johannes (Rinne)]] * [[Oke Jokinen]] * [[Aino Kallas]] * [[Pentti Kangasluoma]] * [[Otso Kantokorpi]] * [[Kauko Kare]] * [[Jaakko Kaurinkoski]] * [[Urho Kekkonen]] * [[Mika Keränen]] * [[Lauri Kettunen]] * [[Raili Kilpi-Hynynen]] * [[Esko Kivikoski]] * [[Veli Olavi Klami]] * [[Mauno Koivisto]] * [[Aaro Korkeakivi]] * [[Julius Krohn]] * [[Kaja Kunnas]] * [[Seppo Kuusisto]] * [[Uolevi Lassander]] * [[Eino Leino]] * [[Juice Leskinen]] * [[Pekka Lilja]] * [[Eva Lille]] * [[Armas Lindgren]] * [[Oskari Wilho Louhivuori]] * [[Matti Lukkari]] * [[Tapani (Stefan) Löfving]] * [[Oskar Anders Ferdinand Lönnbohm]] * [[Elias Lönnrot]] * [[Liisa Löyttyniemi]] * [[Ilmari Manninen]] * [[Anu Marttila]] * [[Kerttu Mustonen-Hukki]] * [[Tapio Mäkeläinen]] * [[Aino Mälkönen]] * [[Ulla-Maija Määttänen]] * [[Kirsti Narinen]] * [[Sakari Neuvonen]] * [[Algot Niska]] * [[Johan Jakob Nordström]] * [[Sofi Oksanen]] * [[Esko Ollila]] * [[Albert Penttilä]] * [[Lauri Posti]] * [[Väinö Purje]] * [[Hilma Rantanen-Pylkkänen]] * [[Heikki Rausmaa]] * [[Erkki Reijonen]] * [[Lauri Kristian Relander]] * [[Mikko Repo]] * [[Harri Rinne]] * [[Eero Riuttala]] * [[Mimmi Rütli]] * [[Eliel Saarinen]] * [[Rosa Salmelin]] * [[Juhani Salokannel]] * [[Mikko Savikko]] * [[Michael Savonius]] * [[Kalervo Siikala]] * [[Wäinö Sola]] * [[Aku Sorainen]] * [[Pehr Evind Svinhufvud]] * [[Seppo Zetterberg]] * [[Aarne Michaël Tallgren]] * [[Viljo Terkki]] * [[Seppo Tiinonen]] * [[Aukusti Tuominen]] * [[Väinö Valve]] * [[Jouko Vanhanen]] * [[Pekka Vapaavuori]] * [[Emil Vesterinen]] * [[Kustaa Vilkuna]] * [[Armas Otto Väisänen]] * [[Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen]] {{div col end}} ==Vaata ka== * [[Hietaniemi kalmistu]] * [[Estofiil|Estofiilide loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee | Pealkiri = Estofilia veebigalerii | Aeg = 03.05.2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 27.05.2018 | Keel = eesti ja soome keeles }} * {{netiviide | URL = https://agricolaverkko.fi/review/suolaista-ja-makeaa-suomen-ja-viron-yhteyksista/ | Pealkiri = Suolaista ja makeaa Suomen ja Viron yhteyksistä | Väljaanne = Agricola-verkko | Autor = Mikko Ketola | Aeg = 30.09.1999 | Kasutatud = 4.06.2018 | Keel = soome keeles }} [[Kategooria:Veebisaidid]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]] [[Kategooria:20. sajand Soomes]] [[Kategooria:Eesti-Soome suhted]] [[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]] [[Kategooria:Soome inimesed]] [[Kategooria:Estofiilid]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 100]] 5ewrrfp43o2xl2vv9p0yfpx1lun0fuq 0 510746 7212542 7207504 2026-08-12T06:48:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 7 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212542 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Memorial of the Estonian War of Independence in the Hietaniemi Cemetery.jpg|pisi|Vabadussõjas langenute mälestussammas,<ref name="vabadussammas1" /><ref name="vabadussammas2" /> mille püstitas 1921. aastal [[Eesti Abistamise Peatoimkond]]<ref name="rEgyj" />]] '''Hietaniemi kalmistu''' ([[soome keel]]es ''Hietaniemen hautausmaa'', [[rootsi keel]]es ''Sandudds begravningsplats'') on kalmistu Soomes [[Helsingi]] kesklinna lääneosas [[Lapinlahti]] asumis. [[1829]]. aastal kasutusele võetud luterlik kalmistu on kultuuriajalooliselt Soome kõige tähtsam kalmistu, millest on kujunenud ka populaarne turismiobjekt.<ref name="seurakunta" /> [[Fail:Taivallahti military gy.jpg|pisi|Endise Vene sõjaväehaigla kalmistu hauakivid]] Soome ajaloo ning poliitika suurkujude kõrval puhkavad Hietaniemis ka paljud eestlased ja Eesti ajalooga seotud soomlased. Näiteks mitmed [[Tartu Ülikool]]i õppejõud, samuti [[Eesti hümn]]i helilooja, saksa päritolu [[Fredrik Pacius]]. Kalmistule on maetud vähemalt 120 Eesti [[Vabadusrist]]i kavaleri<ref name="1S3L8" /> ning kangelaskalmistul puhkab ka kaheksa Soome [[Jätkusõda|Jätkusõja]] [[Soomepoisid|soomepoissi]].<ref name="linnainen" /> Hietaniemi kalmistu osatähtsust Eesti-Soome suhete ajaloos kinnitab ka [[Soome Suursaatkond Tallinnas|Soome Tallinna Suursaatkonna]] avaldatud veebigalerii [[Estofilia]], milles tutvustatud sajast [[estofiil]]ist puhkab seal kolmandik.<ref name="OeLsD" /> == Piirkonna teised kalmistud == Luterlikust kalmistust lõuna pool asuvad Lapinlahti õigeusu kalmistu, Soome Kaardiväe kalmistu, vana juudi kalmistu ja Helsingi Islami kalmistu tatarlastele. Põhjapoolel asuvad [[Moskva patriarhaat|Moskva patriarhaadile]] alluva Püha Nikolause õigeusu koguduse kalmistu ja Helsingi Juudi kalmistu. Varem piirkonnas asunud Vene sõjaväehaigla kalmistu ehk Taivallahti kalmistu on ümber ehitatud pargiks ja tennisekeskuseks. Vähesed säilinud hauakivid on kogutud kahte gruppi, kust võib leida ka mõned Vene mereväes teeninud eestlaste nimed, näiteks ''Hiiumaalt Emmastest Priidu Lige'' ja ''Kihnu saarest Mihkel Widrik''.<ref name="linnainen" /> Põhja pool asub ka Hietaniemi urnisurnuaed, ''Uurnalehto'', mis loetakse koos Kaardiväe kalmistuga luterliku kalmistu osaks.<ref name="seurakunta" /> == Kalmistule maetud isikuid == === Eestlased<ref name="linnainen" /> === {{div col|laius=25em}} * [[Kalju Esna]], soomepoiss, kangelaskalmistul * [[Villem Grünthal-Ridala]], luuletaja * [[Robert Kalbek]], Helsingi linnaorkestri fagotist * [[Oskar Kallas]] koos abikaasa [[Aino Kallas|Aino]] ning laste Virve ja Hillariga * [[Elmar Kobrusepp]], soomepoiss, kangelaskalmistul * [[Hannes Konno]], helilooja, muusik * [[Kalevi Kotkas]], tippsportlane, Lapinlahti kalmistul * [[Walter Königsmann]], soomepoiss, kangelaskalmistul * [[Lembit Laks]], mereväelane, soomepoiss * [[Ilse Lillak]], s. Lauba, meisterujula, [[Tiina Lillak]]u vanaema * [[Werner Lillak]], motosportlane, [[Tiina Lillak]]u vanaisa * [[Vallo Lindsalu]], soomepoiss, kangelaskalmistul * [[Udo Martin Müürmann]], soomepoiss, kangelaskalmistul * [[Eeva Niinivaara]], s. Pedriks, keeleõpetaja * [[Ludvig Oskar]], maalikunstnik * [[Lembit Palundi]], soomepoiss, kangelaskalmistul * [[Rein Paluoja (soomepoiss)|Rein Paluoja]], soomepoiss, kangelaskalmistul * [[Reko Paulo]], [[Setumaa]] [[Tedre]] külast, ettevõtja<ref name="T2HW1" /> * [[Eduard Puhk]], tööstur * [[Evald Rand]], kirikuõpetaja * [[Esmo Ridala]], ajakirjanik * [[Rein Riitsalu]], arst, karikaturist * [[Oskar Rütli]], advokaat, ettevõtja, koos abikaasa Mimmiga * [[Ida Schwalbe]], s. Adi Kuhlberg, Helsingi eestlaste juhtfiguur * [[Eduard Schwalbe]], Eesti 1. konsul Soomes * [[Artur Sirk]], poliitik, koos abikaasa Hildaga, s. Arnover * [[Minna Talvik-Palmgren]], ooperilaulja * [[August Tammekann]], geograaf ja õppejõud * [[Eeva-Maija Tammekann]], raamatukoguhoidja * [[Viive Taro]], s. Tikk, keeleõpetaja * [[Alexander Tawitz]], karikaturist * [[Willem Tischler]], s. Tisler, härrasmeeste juuksur * [[Arvo Torm]], soomepoiss, kangelaskalmistul * [[Herman Treial]], varjupaigataotleja Soomes 1949–1951 * [[Vappu Tuomioja]], s. Wuolijoki, kirjanik * [[Johannes Valtonen]], Soome [[Talvesõda|Talvesõjas]] langenud [[Eesti Ingeri]] [[Kullaküla]]st pärit vabatahtlik, kangelaskalmistul * [[Leeni Vesterinen]], s. Ploompuu, keeleõpetaja * [[Hella Wuolijoki]], s. Murrik, kirjanik {{div col end}} === Teised isikud<ref name="GUwuH" /> === {{div col|laius=25em}} * [[Ida Aalberg]], näitleja * [[Aino Aalto]], arhitekt, disainer * [[Alvar Aalto]], arhitekt, disainer * [[Heikki Aaltoila]], helilooja * [[Aino Ackté]], ooperitäht, ooperi teerajaja * [[August Ahlqvist]], keeleteadlane, estofiil * [[Antti Almberg (Jalava)]], ajakirjanik<ref name="22YUF" /> * [[Siiri Angerkoski]], filminäitleja * [[Peter von Bagh]], filmiajaloolane * [[Ermes Fredrik Berg]], [[Friedrich Berg|"Rukkikrahvi"]] poeg * [[Kirka Babitzin]], laulja, Lapinlahti kalmistul * [[Julius Brander]], langes [[Kahala lahing]]us 1919<ref name="vabadussammas1" /> * [[Johan Reinhold Aspelin]], arheoloog * [[Aimo Kaarlo Cajander]], metsateadlane, peaminister * [[Paavo Cajander]], tõlkija * [[Arno Rafael Cederberg]], ajaloolane, Tartu Ülikooli õppejõud * [[Armas Corell]], langes Narva lähistel 1919 * [[Elmer Diktonius]], luuletaja * [[Albert Edelfelt]], maalikunstnik * [[Johan Albrecht Ehrenström]], arhitekt * [[Adolf Ehrnrooth]], kindral * [[Carl Enckell]], diplomaat * [[Carl Ludwig Engel]], arhitekt * [[Elsa Enäjärvi-Haavio]], rahvaluuleteadlane, estofiil * [[Pekka Ervast]], teosoof * [[Anto Eskola]], Eesti vabadussõdur 1919<ref name="m5130" /> * [[Karl-August Fagerholm]], poliitik, peaminister * [[Karl Fazer]], kondiiter, tööstur * [[Alma Fohström]], ooperilaulja, esines ka eesti keeles<ref>{{netiviide | url = https://estofennia.eu/alma-fohstrom-tartossa-1884/ | pealkiri = Siihen aikaan kun "Pohjolan satakieli" Alma Fohström viron kielen Tarton yliopistoon salakuljetti | väljaanne = Estofennia | autor = Pekka Linnainen | aeg = 11.12.2019 | vaadatud = 4.01.2020 | keel = soome keeles }}</ref> * [[Nils-Eric Fougstedt]], dirigent, helilooja * [[Kaj Franck]], disainer * [[Akseli Gallen-Kallela]], kunstnik * [[Berndt Abraham Godenhjelm]], maalikunstnik * [[Claës Gripenberg]], major, soomepoiste esimene ülem<ref name="h6wsf" /> * [[Heimo Haitto]], viiulikunstnik * [[Martti Haavio]], luuletaja, folklorist, estofiil * [[Lucina Hagman]], pedagoog * [[Vilho Helanen]], estofiil<ref name="KeOgm" /> * [[Karl Hellenius]], vaimulik, [[Kadrina Katariina kogudus]]e õpetaja * [[Harri Holkeri]], poliitik, peaminister * [[Rudolf Holsti]], välisminister, Soome 2. saadik Eestis * [[Kaarlo Viktor Hurmerinta]], Helsingi eesti koguduse õpetaja * [[Paul Huuri]], Eesti aupeakonsul Helsingis * [[Paavo Hynninen|Paavo Juho Hynninen]], Soome 4. saadik Eestis * [[Gunnar Höckert]], jooksja ja olümpiavõitja (kangelaskalmistul) * [[Santeri Ivalo]], kirjanik, estofiil * [[Tove Jansson]], kirjanik * [[Maria Jotuni]], kirjanik * [[Artturi Järviluoma]], kirjanik * [[Uuno Kailas]], luuletaja * [[Alfred Oswald Kairamo]], senaator * [[Aino Kallas]], kirjanik * [[Otso Kantokorpi]], kirjanik, kunstikriitik * [[Kauko Kare]], ajakirjanik, kirjastaja<ref name="yl6gD" /> * [[Ahti Karjalainen]], poliitik, peaminister * [[Sylvi Kekkonen]], kirjanik * [[Urho Kekkonen]], president * [[Lauri Kettunen]], keeleteadlane ja Tartu Ülikooli õppejõud * [[Esko Kivikoski]], mälumängija<ref name="hrM2Q" /> * [[Toivo Kivimäki]], poliitik, peaminister * [[Mauno Koivisto]], president * [[Julius Krohn]], folklorist * [[Kaarle Krohn]], folklorist * [[Toivo Kuula]], helilooja * [[Eino Kuusela]], soomepoiste [[200. jalaväerügement|JR200]] ülem * [[Eino Kuusi]], sotsiaalpoliitika teadlane, Tartu Ülikooli õppejõud * [[Matti Kuusi]], folklorist ja pedagoog * [[Toivo Kärki]], helilooja * [[Ruben Lagus]], sõjaväelane * [[Edvin Laine]], filmirežissöör * [[Eino Leino]], luuletaja * [[Arthur Liikanen]], langes [[Kahala lahing]]us 1919<ref name="vabadussammas1" /> * [[Åke Lindman]], näitleja, filmirežissöör * [[Edwin Linkomies]], poliitik, peaminister * [[Georg Långström]], langes [[Laagna lahing]]us 1919<ref name="vabadussammas2" /> * [[Oskari Wilho Louhivuori]], senaator * [[Matti Lukkari]], kolonel * [[Lauri Malmberg]], kindralleitnant * [[Georg Malmsten]], helilooja, laulja * [[August von Manderstjerna]], kindral, pärit Matsalust * [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], marssal, president * [[Ilmari Manninen]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i juhataja * [[Anu Marttila]], sotsioloog, estofiil * [[Erkki Melartin]], helilooja * [[Oskar Merikanto]], helilooja * [[Kerttu Mustonen-Hukki]], keeleõpetaja, estofiil * [[Knut Nilsson]], langes [[Kahala lahing]]us 1919<ref name="vabadussammas1" /> * [[Algot Niska]], "piiritusekuningas" * [[Heikki Ojansuu]], keeleteadlane * [[Onni Okkonen]], kunstiajaloolane * [[Juho Kusti Paasikivi]], president * [[Olavi Paavolainen]], esseist, ajakirjanik * [[Fredrik Pacius]], helilooja * [[Dagmar Parmas]], [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] solist * [[Spede Pasanen|Pertti "Spede" Pasanen]], telesarjakoomik * [[Emil Pekkanen]], Eesti vabadussõdur 1919 * [[Albert Penttilä]], Eesti vabadussõdur 1919<ref name="5U8yY" /> * [[Lauri Posti]], keeleteadlane, estofiil * [[Väinö Purje]], telekokk "K-kaupluse Väiski"<ref name="CpaIK" /> * [[Tauno Pylkkänen]], helilooja * [[Hilma Rantanen-Pylkkänen]], Estonia lavastaja<ref name="pJ4hg" /> * [[Paavo Ravila]], fennougrist * [[Erkki Reijonen]], Soome 1. saadik Eestis * [[Tuuli Reijonen]], ajakirjanik * [[Lauri Kristian Relander]], president * [[Walter Runeberg]], skulptor * [[Risto Ryti]], president * [[Mauri Ryömä]], poliitik * [[Yrjö Saarnio]], Estonia solist * [[Helene Schjerfbeck]], maalikunstnik * [[Alfred von Schilling (vabadussõdur)|Alfred von Schilling]], [[Balti pataljon]]i vabadussõdur 1919 * [[Eemil Nestor Setälä]], keeleteadlane ja õppejõud * [[Hugo Simberg]], maalikunstnik * [[Elvi Sinervo]], luuletaja * [[Johan Sigfrid Sirén]], arhitekt * [[Wäinö Sola]], ooperilaulja (Kaardiväe kalmistul) * [[Kalevi Sorsa]], poliitik, peaminister * [[Riki Sorsa]], laulja * [[Johan Vilhelm Snellman]], riigimees * [[Fabian Steinheil]], kindralkuberner, pärit Haapsalust * [[Kaarlo Juho Ståhlberg]], president * [[Carl Gustaf Swan]], ajakirjanik, kooliõpetaja * [[Tommy Tabermann]], luuletaja * [[Väinö Tanner]], poliitik, peaminister * [[Onni Tarjanne]], arhitekt * [[Kaarlo Teräsvuori]], põllumajandusteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud * [[Robert Tigerstedt]], füsioloog * [[Panu Toivonen]], estofiil * [[Zacharias Topelius]], kirjanik * [[Sakari Tuomioja]], diplomaat, Hella Wuolijoki väimees * [[Aale Tynni]], kirjanik * [[Algot Untola]], kirjanik * [[Juha Vainio]], laulude autor * [[Väinö Valve]], Soome mereväe ülem, Kaardiväe kalmistul<ref name="OVQhP" /> * [[Emil Vesterinen]], Eesti konsul Soomes * [[Artturi Ilmari Virtanen]], biokeemik * [[Anna Võrubova]], keisrinna õuedaam, Lapinlahti kalmistul * [[Kalle Väisälä]], matemaatik, Tartu Ülikooli õppejõud * [[Armas Otto Väisänen]], muusikateadlane<ref name="7lKqW" /> * [[Mika Waltari]], kirjanik * [[Edvard Westermarck]], filosoof, sotsioloog * [[Paul Martin Wetzer]], kindral * [[Bo von Willebrand]], lennukapten, reisilennuk [[Kaleva (lennuk)|Kaleva 1940]] * [[Tapio Wirkkala]], disainer * [[Harald Öhquist]], kindralleitnant * [[Arvo Ylppö]], lastearst * [[Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen]], riigimees {{div col end}} == Vaata ka == * [[Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike monument]] * [[Estofiil|Estofiilide loend]] * [[Estofilia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="seurakunta">{{netiviide | url = https://www.helsinginseurakunnat.fi/hietaniemenhautausmaa.html.stx | pealkiri = Hietaniemen hautausmaa | väljaanne = Kalmistu koduleht | aeg = 2018 | koht = Helsingi | väljaandja = Helsingin seurakuntayhtymä| vaadatud = 31.05.2018 | keel = soome}}</ref> <ref name="linnainen">{{netiviide | url = https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf | pealkiri = Jalutuskäik läbi Eesti ja Soome ühisajaloo Hietaniemi kalmistul Helsingis | autor = Pekka Linnainen | failitüüp = PDF | väljaanne = | aeg = 25.5.2018 | vaadatud = 15.09.2023 | keel = eesti}}</ref> <ref name="vabadussammas1">{{netiviide | url = https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1331788?page=6 | pealkiri = Kaatuneiden vapaustaistelijain hautaus Helsingissä | väljaanne = Uusi Suomi | aeg = 22.01.1919 | koht = Helsingi | vaadatud = 4.06.2018 | keel = soome keeles}}</ref> <ref name="vabadussammas2">{{netiviide | url = https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1331752?page=9 | pealkiri = Nuoren soturin (Georg Långström) viimeinen matka | väljaanne = Uusi Suomi | aeg = 5.02.1919 | koht = Helsingi | vaadatud = 4.06.2018 | keel = soome keeles}}</ref> <ref name="rEgyj">{{netiviide | url = http://estofennia.eu/viron-vapaussodan-veljeshaudat/ | pealkiri = Nimet graniittipaasilla – Viron vapaussodan vapaaehtoisten veljeshaudat Helsingissä | väljaanne = Estofennia | autor = Pekka Linnainen | aeg = 7.03.2019 | vaadatud = 9.03.2019 | keel = soome keeles}}</ref> <ref name="1S3L8">{{cite book | author-last1=Pihlak | author-first1=Jaak | author-last2=Strauss | author-first2=Mati | author-last3=Krillo | author-first3=Ain | year=2016 | title=Eesti Vabaduse Risti kavalerid | publisher=Vabadussõja Ajaloo Selts | location=Viljandi}}</ref> <ref name="OeLsD">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/p/100lugu.html | pealkiri = 100 lugu soomlastest Eesti sillal | väljaanne = Estofilia | aeg = 3.05.2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 3.06.2018 | keel = Eesti ja soome | arhiivimisaeg = 17.07.2019 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20190717083554/https://estofilia.finland.ee/p/100lugu.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="T2HW1">{{netiviide | url = https://www.paulo.fi/eesti | pealkiri = Hulda ja Reko Paulo | aeg = 2016 | koht = Helsingi | väljaandja = Paulon Säätiö | vaadatud = 2.06.2018 | keel = eesti keeles}}</ref> <ref name="GUwuH">{{cite book | last= Viro | first= Voitto | year= 2001 | title= Vanha hautausmaa. Helsingin Hietaniemen hautausmaan opas | publisher= Otava}}</ref> <ref name="22YUF">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/antti-almberg-jalava.html | pealkiri = Antti Almberg (Jalava) | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 27.06.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180627034401/https://estofilia.finland.ee/2018/01/antti-almberg-jalava.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="m5130">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/anto-eskola.html | pealkiri = Anto Eskola | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 27.06.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180627091313/https://estofilia.finland.ee/2018/01/anto-eskola.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="h6wsf">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/claes-gripenberg.html | pealkiri = Claës Gripenberg | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 7.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180507085649/https://estofilia.finland.ee/2018/01/claes-gripenberg.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="KeOgm">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/vilho-helanen.html | pealkiri = Vilho Helanen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 8.08.2020 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20200808235518/https://estofilia.finland.ee/2018/01/vilho-helanen.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="yl6gD">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/kauko-kare.html | pealkiri = Kauko Kare | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 4.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180504092121/https://estofilia.finland.ee/2018/01/kauko-kare.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="hrM2Q">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/esko-kivikoski.html | pealkiri = Esko Kivikoski | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 27.06.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180627144743/https://estofilia.finland.ee/2018/01/esko-kivikoski.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="5U8yY">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/albert-penttila.html | pealkiri = Albert Penttilä | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 27.06.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180627144557/https://estofilia.finland.ee/2018/01/albert-penttila.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="CpaIK">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/vaino-purje.html | pealkiri = Väinö Purje | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 5.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180505204721/https://estofilia.finland.ee/2018/01/vaino-purje.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="pJ4hg">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/hilma-rantanen.html | pealkiri = Hilma Rantanen-Pylkkänen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 27.06.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180627091156/https://estofilia.finland.ee/2018/01/hilma-rantanen.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="OVQhP">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/vaino-valve.html | pealkiri = Väinö Valve | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 5.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180505070701/https://estofilia.finland.ee/2018/01/vaino-valve.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="7lKqW">{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/ao-vaisanen.html | pealkiri = Armas Otto Väisänen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 1.06.2018 | keel = eesti ja soome | arhiivimisaeg = 18.05.2021 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20210518065245/https://estofilia.finland.ee/2018/01/ao-vaisanen.html | url-olek = ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=ZtZ8QgYby-M&t=27s Ringkäik eestlaste haudadel Hietaniemis]. YouTube. Estofennia, 29. detsember 2025 * Piret Kriivan. [https://vikerraadio.err.ee/804008/eesti-lugu-jalutuskaik-hietaniemi-kalmistul Eesti lugu. Jalutuskäik Hietaniemi kalmistul 1]. ERR Vikerraadio, 25. juuni 2016. * Piret Kriivan. [https://vikerraadio.err.ee/804160/eesti-lugu-jalutuskaik-hietaniemi-kalmistul-2 Eesti lugu. Jalutuskäik Hietaniemi kalmistul 2]. ERR Vikerraadio, 2. juuli 2016. * Pekka Linnainen. [http://estofennia.eu/hietaniemi-tarton-yliopisto-tartu-ulikool-ajalugu/ Hietaniemen johdantokurssi Tarton yliopistoon – kuusi kunniatohtoria, kuusi professoria…]. Estofennia, 29. september 2012. * [http://estofennia.eu/helsingi-turismikaart-virolainen-helsinki/ Sinimustvalge Helsingi kaart]. Estofennia, 10. juuni 2013 (eesti ja soome keeles). {{koord | NS = 60.169444 | EW = 24.917778 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Soome kalmistud]] [[Kategooria:Helsingi vaatamisväärsused]] [[Kategooria:Hietaniemi kalmistu| ]] b2ikq9ay2bxmlh45rea10fknx6s28aa 0 515741 7212282 7209670 2026-08-11T13:00:03Z Avjoska 1538 7212282 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Priisle|avati=1961|number=29|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=28|järgmine liin=29A|järgmine=29A (Tallinna bussiliin)|eelmine=28 (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru Hooldekodu|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026|pilt=Tlt3298.jpg|suleti=2026}} [[Fail:TAK 2209.JPG|pisi|Priisle suunas]] [[Fail:29buss+.png|pisi|Kivisilla peatuses]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 29''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Priisle]] vahel läbides Iru Hooldekodu. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Tööpäeviti alustab liin Priisle bussipeatusest, pühapäeviti Viru keskuse bussiterminalist. Väljumised 25–60 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 29 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Pronksi - Kloostrimetsa - Iru Hooldekodu | |- |1963 |Viru - Kose tee - Iru Hooldekodu | |- |1971 |Jõe - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1978 |Veerenni - Liivalaia - Tartu mnt - Lasnamäe tn - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1980 |Kesklinn - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |1984 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |2006 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle | |- |2024 |Kivisilla - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle | |- |2025 |Viru Keskus - Laagna tee - Vana-Kuuli tn - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle | |- |1.08.2026 | |Muudeti nr [[31A|31A-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | - |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | - |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu |Praegune marsruut |- |01.06.09 | - |Muudeti nr [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Hobujaama - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu | |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu |Suleti 2006 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Iru hooldekodu - Priisle !Priisle - Iru hooldekodu - Viru keskus |- | ; Viru keskus 4 ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Virbi ; Loitsu ; Vana-Kuuli ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Kuuskivi ; Iru hooldekodu ; Kuuskivi ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Ussimäe tee ; Kuuskivi ; Iru hooldekodu ; Kuuskivi ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Vana-Kuuli ; Loitsu ; Virbi ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.05.2025 !Viru keskus - Iru hooldekodu - Priisle !Priisle - Iru hooldekodu - Viru keskus |- | ; Viru keskus 6 ; Pronksi ; L. Koidula ; J. Poska ; Oru ; Lasnamägi ; Paevälja ; Meeliku ; Loopealse ; Katleri ; Jussi ; Kose tee ; Kelluka tee ; Tondi mägi ; Reidumägi ; Kuuskivi ; Iru Hooldekodu ; Kuuskivi ; Ussimäe tee ; Priisle | ; Priisle ; Ussimäe tee ; Kuuskivi ; Iru Hooldekodu ; Kuuskivi ; Reidumägi ; Kelluka tee ; Kose tee ; Jussi ; Katleri ; Loopealse ; Meeliku ; Paevälja ; Lasnamägi ; Oruvärava ; Oru ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Pronksi ; Hobujaama |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/21216-1 29. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] nnqxijw1xxsamlph1eibf52j080rqin 0 519853 7212246 7211608 2026-08-11T12:39:17Z Avjoska 1538 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7212246 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Liikuri|avati=2022 (tänasel kujul)|number=39|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b/11314-1/map]|eelmine liin=38|järgmine liin=40|järgmine=40 (Tallinna bussiliin)|eelmine=38 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|pilt=39buss.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:39 buss Liikuri, Tallinn.jpg|pisi|Bussijaamal]] [[Fail:Bus 109 MAN Licence Plate 109 BPG at Bus Stop Hotell Olumpia in Tallinn 9 April 2017.jpg|pisi|Hotell Olümpia peatusel]] [[Fail:MRP 642.JPG|pisi|Liikuri suunas]] [[Fail:MRP153.JPG|pisi|Veerenni suunas]] '''Tallinna bussiliin 39''' sõidab [[Vana-Lõuna tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Marsruut Kitseküla suunal: [[Juhan Smuuli tee]], Narva maantee, [[Valge tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Majaka tänav]], [[Tartu maantee]], [[Liivalaia tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Vana-Lõuna tänav]]. Marsruut Liikuri tänava suunal: [[Vana-Lõuna tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Liivalaia tänav]], [[Tartu maantee]], [[Majaka tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Valge tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Juhan Smuuli tee]]. Endine liin 39 sõitis aastani 2013 marsruudil Veerenni-Lasnamägi. Alates 2013. aastast hakkas sõitma marsruudil Veerenni-Liikuri. Alates 2022. aastast hakkas sõitma marsruudil Vana-Lõuna-Liikuri. Liin 39 väljumised olid aastani 2022 25–90 minutit. Alates 2022. aastast sõidab liin 15–70 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- | Enne 2012 |Veerenni – Bussijaam – Valge tn – Lasnamägi | |- |2013 |Veerenni – Bussijaam – Valge tn – Liikuri | |- |2022 |Vana-Lõuna – Bussijaam – Valge tn – Liikuri | |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/39/b-a/ 39. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4ti5eztxigw7v4ekjp09nydrxwsz59c 0 520601 7212441 6344036 2026-08-11T20:36:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212441 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Fochville | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Fochville | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Fochville | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 11,36 | elanikke = 9497 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Fochville''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]]. Fochville on asutatud [[1920]]. aastal. Linn on saanud nime [[Prantsusmaa]] kindrali ja marssali [[Ferdinand Foch]]i auks, kes oli [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[Antant|Antandi]] ülemjuhataja.<ref>[https://web.archive.org/web/20180831174756/https://www.south-africa-info.co.za/country/town/691/fochville Fochville] South Africa</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Fochville'i elanikest valgeid 71,74%, mustanahalisi aafriklasi 25,74%, [[värvilised|värvilisi]] 1,23%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,44% ja teisi 0,85%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 71,26% inimesi, [[inglise keel]]t 6,84%, [[sotho keel]]t 6,19%, [[tsvana keel]]t 5,96%, [[koosa keel]]t 4,21% ja [[suulu keel]]t 2,18%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/766024</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Gautengi provintsi linnad]] dfws7y2mp8wok93qweyd4yfh7c9q5ds 0 521552 7212339 7184716 2026-08-11T14:22:06Z ~2026-44093-06 235245 Erakonna liikmete arvu muutmine 843-lt 846-le 7212339 wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Parempoolsed (erakond)|Aastatel 1994–1998 tegutsenud ajaloolise erakonna|Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond}} {{Partei | nimi = Erakond Parempoolsed | nimi_keeles = | logo = Parempoolsed logo.png | logo_suurus = | staatus = Eesti erakond | juhi nimetus = <!-- vaikimisi "Esimees" --> | juht = [[Lavly Perling]] | peasekretär = | asutamine = 2022 | lõpetamine = | peakorter = [[Leesika tänav]] 12, [[Tallinn]] | ideoloogia = [[parempoolsus]]<br>[[neoliberalism]]<br>[[konservatiivne liberalism]]<br>[[populism]] | koalitsioon = | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 0 | kohti2_kus = | kohti2 = | liikmeid = 846 <small>(01.08.2026)</small> | meediakanal = | kodulehekülg = [https://parempoolsed.ee/ parempoolsed.ee] | värvus = orange }} [[File:Lavly Perling 2021-10-14.jpg|thumb|Erakonna esimees Lavly Perling]] '''Erakond Parempoolsed''' on 2022. aastal asutatud [[Eesti]] [[erakond]]. Erakonna asutamisel valiti partei esimeheks [[Lavly Perling]].<ref name=AsutamineERR>[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. ERR, 18. august 2022</ref> ==Vaated== Erakonna asutamise järel teatas Parempoolsete esimeheks valitud Lavly Perling, et nad on Eesti ainus parempoolne erakond.<ref name=AsutamineDelfi>[https://www.delfi.ee/artikkel/120053314/video-ja-fotod-parempoolsed-tegid-erakonna-lavly-perling-oleme-nuud-eestis-ainuke-toeliselt-parempoolne-erakond VIDEO ja FOTOD | Parempoolsed tegid erakonna. Lavly Perling: oleme nüüd Eestis ainuke tõeliselt parempoolne erakond]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 18. august 2022</ref> Tema sõnul keskenduvad Parempoolsed ennekõike [[majanduskasv]]ule ja Eesti inimeste varalise jõukuse kasvule ning seda soovitakse saavutada parempoolse majanduspoliitikaga, vastanduses nõnda toetuste ja raha lauskülvamisele.<ref>[https://www.err.ee/1608689149/parempoolsetest-sai-erakond-juhiks-valiti-perling Parempoolsetest sai erakond, juhiks valiti Perling]. [[ERR]], 18. august 2022</ref> [[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul on erakond maailmavaateliselt [[parempoolsus|parempoolne]] ja paistab lubavat "tagasi tuua vanas stiilis [[neoliberalism]]i oma [[kasinuspoliitika]] ja [[minimaalriik|minimaalriigiga]]".<ref>[[Tõnis Saarts]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120043176/tonis-saarts-parempoolsed-sisenevad-vaga-konkurentsitihedasse-sektorisse Tõnis Saarts: Parempoolsed sisenevad väga konkurentsitihedasse sektorisse]. [[Eesti Päevaleht]], 29. juuli 2022</ref> Tema arvates sarnanevad Parempoolsed profiililt eelkõige erakonnaga [[Eesti 200]] ja selle toetajad võiks olla vanades erakondades pettunud [[liberalism|liberaalsemad]] inimesed.<ref>[https://www.err.ee/1608534031/saarts-parempoolsed-hakkavad-voistlema-eesti-200-ja-reformierakonnaga Saarts: Parempoolsed hakkavad võistlema Eesti 200 ja Reformierakonnaga]. [[ERR]], 16. märts 2022</ref> Politoloog [[Martin Mölder]]i hinnangul on partei parempoolne ja [[sotsiaalliberaalne]]<ref>[https://www.err.ee/1608703447/martin-molder-poliitikud-stardipakkudel Martin Mölder: poliitikud stardipakkudel]. [[ERR]], 2. september 2022</ref> ning selle sõnum langeb suuresti kokku Eesti 200 omaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/96172163/politoloog-martin-molder-parempoolsed-toenaoliselt-valimistel-kunnist-ei-uleta-moistlikum-oleks-liituda-olemasoleva-erakonnaga Politoloog Martin Mölder: Parempoolsed tõenäoliselt valimistel künnist ei ületa, mõistlikum oleks liituda olemasoleva erakonnaga]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 16. märts 2022</ref> Politoloog [[Rein Toomla]] on Parempoolsete manifesti põhjal järeldanud, et erakond peab suurimaks probleemiks riiklikke toetusi ning soovib, et inimestel oleks rohkem omavastutust, selle asemel, et riigile lootma jääda. Partei valijad võiksid seega olla inimesed, kes nõustuvad, et riik toetab ja sekkub liiga palju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120054998/rein-toomla-parempoolsetele-suurt-edu-ei-ennusta-neil-tuleb-vaest-lavly-perlingut-niivord-ara-kasutada-kui-vahegi-voimalik Rein Toomla Parempoolsetele suurt edu ei ennusta: neil tuleb vaest Lavly Perlingut niivõrd ära kasutada kui vähegi võimalik]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 22. august 2022</ref> Politoloog [[Andres Reiljan]], toetudes 2023. aasta Riigikogu valimiste eel [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudisteportaali ja Tartu Ülikooli [[Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut|Johan Skytte poliitikauuringute instituudi]] koostöös valminud Valijakompassile, on hinnanud Parempoolsete ideoloogiat majandusküsimustes selgelt neoliberalistlikuks ja väärtusküsimustes pigem liberaalseks, ehkki hägusaks.<ref>[https://www.err.ee/1608904418/andres-reiljan-mida-raagib-valijakompass-eesti-parteimaastiku-kohta Andres Reiljan: mida räägib Valijakompass Eesti parteimaastiku kohta?]. [[ERR]], 4. märts 2023</ref> ==Ajalugu== === Eellugu erakonna loomisele === 2020. aasta 23. juulil lõid 111 Erakond Isamaa liiget parteisisese ühenduse Parempoolsed. Avaldatud manifestis teatati, et "liikmeühenduse eesmärk on seista läänelike väärtuste ja parempoolse maailmavaate eest ning astuda vastu äärmuslusele Eesti poliitikas". Parempoolsete eestvedaja [[Kaido Kukk]] ütles, et nende soov on suunata erakonna poliitikat. Ühendusega liitusid teiste hulgas ka [[Riigikogu]] liikmed [[Siim Kiisler]] ja [[Mihhail Lotman]], mitmed kohalike omavalitsuste juhid ning kunagine [[Erakond Res Publica|Res Publica]] eestvedaja [[Tõnis Kons]].<ref>[https://www.err.ee/1115760/111-isamaa-liiget-loid-uhenduse-mis-lubab-kaitsta-parempoolsust-ja-astuda-vastu-aarmuslusele 111 Isamaa liiget lõid ühenduse, mis lubab kaitsta parempoolsust ja astuda vastu äärmuslusele]. [[ERR]], 23. juuli 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/90528177/isamaa-sees-asutati-parempoolne-liikumine-eestvedaja-koik-parteikaaslased-on-oodatud-liituma Isamaa sees asutati parempoolne liikumine! Eestvedaja: kõik parteikaaslased on oodatud liituma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/90529415/kas-res-publicale-edu-toonud-ettevotja-tonis-kons-on-isamaa-sisese-uhenduse-parempoolsed-aju Kas Res Publicale edu toonud ettevõtja Tõnis Kons on Isamaa-sisese ühenduse Parempoolsed aju?]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020</ref> Isamaa esimees [[Helir-Valdor Seeder]] ütles, et tal on ühenduse sünni üle hea meel, kuid pidas küsimusi tekitavaks, et see loodi tema ja enamuse parteiliikmete teadmata.<ref>[https://www.err.ee/1121617/seeder-parempoolsete-uhendus-loodi-minu-selja-taga Seeder: Parempoolsete ühendus loodi minu selja taga]. [[ERR]], 7. august 2020</ref> Ühenduse esimeheks valiti [[Kristjan Vanaselja]].<ref>[https://www.err.ee/1142387/parempoolsed-valisid-esimeheks-kristjan-vanaselja Parempoolsed valisid esimeheks Kristjan Vanaselja]. [[ERR]], 2. oktoober 2020</ref> Parteisisese konflikti tekitas Parempoolsete rahulolematus [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] (kuhu kuulus ka Isamaa) plaanitud [[rahvahääletus]]ega teemal, kas [[abielu]] peaks olema [[Eesti põhiseadus|põhiseaduses]] määratletud vaid mehe ja naise liiduna. Parempoolsed teatasid, et riik ei peaks isiklikku ellu sekkuma ja nad ei toeta põhiseaduse avamist päevapoliitilistel kaalutlustel ega seaduste kehtestamist rahvahääletuse teel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/90530843/isamaa-raagib-koalitsioonilepingule-vastu-parempoolsete-manifest-teeb-rahvahaaletuse-idee-maatasa Isamaa räägib koalitsioonilepingule vastu: parempoolsete manifest teeb rahvahääletuse idee maatasa]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23. juuli 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1157332/tuli-isamaas-konservatiivid-rundavad-parempoolsete-uhenduse-uht-liidrit Tüli Isamaas: konservatiivid ründavad Parempoolsete ühenduse üht liidrit]. [[ERR]], 10. november 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/91637799/isamaa-parempoolsed-ei-toeta-abielureferendumi-korraldamist Isamaa Parempoolsed ei toeta abielureferendumi korraldamist]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. november 2020</ref> Kui referendumi korraldamise [[eelnõu]] parlamenti jõudis, väljendasid Parempoolsed toetust Isamaa riigikogulastele, kes referendumit ei pooldanud<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/91665483/parempoolsete-juht-seisame-isamaa-riigikogulaste-taga-kes-referendumi-korraldamist-ei-toeta Parempoolsete juht: seisame Isamaa riigikogulaste taga, kes referendumi korraldamist ei toeta]. [[Eesti Päevaleht]], 13. november 2020</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/91971759/kes-kuidas-haaletas-koalitsiooni-voit-abielureferendumi-esimeses-lahingus-oli-ulinapp Kes kuidas hääletas? Koalitsiooni võit abielureferendumi esimeses lahingus oli ülinapp]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 14. detsember 2020</ref> ning tegid enne otsustavat hääletust Isamaa ja Keskerakonna [[Riigikogu fraktsioon|Riigikogu fraktsioonidele]] avalduse, kus kutsuti abieluküsitluse eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi võtma.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/92222115/parempoolsed-kutsuvad-isamaad-ja-keskerakonda-abielukusitluse-eelnoud-tagasi-votma Parempoolsed kutsuvad Isamaad ja Keskerakonda abieluküsitluse eelnõud tagasi võtma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 11. jaanuar 2021</ref> Politoloogide Tõnis Saartsi ja Martin Mölderi hinnangul esindasid Parempoolsed erakonna mõõdukamat ja liberaalsemat tiiba, kellel partei sees siiski väga laia kandepinda polnud. Mölder märkis, et Parempoolsete seas andsid tooni endised [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liikmed ja ka Saarts nägi erakonna sisepingete allikana isikutevaheliste vastuolude kõrval ka 2006. aastal toimunud konservatiivsema [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja liberaalsema Res Publica ühinemist.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/90617777/tagatuba-isamaa-parempoolsed-labi-ja-lohki-res-publica TAGATUBA | Isamaa Parempoolsed. Läbi ja lõhki Res Publica]. [[Eesti Päevaleht]], 5. august 2020</ref><ref>[https://www.err.ee/1608198871/politoloogid-isamaa-jaoks-pole-enam-haid-lahendusi Politoloogid: Isamaa jaoks pole enam häid lahendusi]. [[ERR]], 2. mai 2021</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/93320611/martin-molder-isamaa-karistamine-partei-saab-nuhelda-konservatiivsuse-eest Martin Mölder: Isamaa karistamine. Partei saab nuhelda konservatiivsuse eest]. [[Eesti Päevaleht]], 4. mai 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608249285/saarts-ei-perling-ega-seeder-suuda-praeguses-seisus-isamaad-suureks-teha Saarts: ei Perling ega Seeder suuda praeguses seisus Isamaad suureks teha]. [[ERR]], 16. juuni 2021</ref> 2021. aasta juunis toimunud Isamaa suurkogul kandideeris partei esimeheks senise juhi Helir-Valdor Seedri kõrval ka Parempoolsete esindaja [[Lavly Perling]],<ref>[https://www.err.ee/1608232512/lavly-perling-kandideerib-isamaa-esimeheks Lavly Perling kandideerib Isamaa esimeheks]. [[ERR]], 2. juuni 2021</ref> kes sai 367 häält Seedri 784 vastu.<ref>[https://www.err.ee/1608252864/isamaa-esimeheks-valiti-tagasi-helir-valdor-seeder Isamaa esimeheks valiti tagasi Helir-Valdor Seeder]. [[ERR]], 20. juuni 2021</ref> 2022. aasta märtsis heitis Isamaa eestseisus erakonnast välja 4 juhtivat Parempoolsete liiget (Lavly Perling, Siim Kiisler, Kristjan Vanaselja ja Tõnis Kons). Helir-Valdor Seeder ütles, et need inimesed olid erakonna poliitikat järjepidevalt avalikult rünnates parteid kahjustanud.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/96112667/isamaa-eestseisus-viskas-parempoolsete-juhid-erakonnast-valja Isamaa eestseisus viskas Parempoolsete juhid erakonnast välja]. [[Eesti Päevaleht]], 8. märts 2022</ref> Seejärel kokku kutsutud Parempoolsete üldkogu otsustas Isamaa koosseisus tegevuse lõpetada, jätkata iseseisvalt ja võtta plaani uue erakonna loomise.<ref>[https://www.err.ee/1608525866/parempoolsed-otsustavad-uhenduse-jatkamise-uldkogul Parempoolsed otsustavad ühenduse jätkamise üldkogul]. [[ERR]], 9. märts 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608541810/isamaa-parempoolsed-jatkavalt-iseseisvalt Isamaa Parempoolsed jätkavalt iseseisvalt]. [[ERR]], 23. märts 2022</ref> Väljaheidetud kritiseerisid ka [[Parvel Pruunsild|Parvel Pruunsilla]] mõju Isamaa erakonnale ja väidetavat suunda vasakpopulismi ning avaldasid lootust, et õigussüsteem hakkab selle erakonna suurrahastaja tegevusele tähelepanu pöörama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120045502/endised-isamaalased-kes-jaavad-parast-pruunsilla-moju-paljastamist-isamaasse-noustuvad-manipuleerimisega "Endised isamaalased: kes jäävad pärast Pruunsilla mõju paljastamist Isamaasse, nõustuvad manipuleerimisega"] Delfi, 3. august 2022</ref> === Erakonna asutamine === Erakond Parempoolsed asutati 18. augustil 2022. Esimeheks valiti Lavly Perling, kes oli ka ainus kandidaat.<ref name=AsutamineERR /><ref name=AsutamineDelfi /> Erakonna juhatuse liikmeteks said [[Siim Kiisler]], [[Kristjan Vanaselja]], [[Tõnis Kons]], Kati Kuusk, Indrek Luberg, Inga Kupp-Silberg, Andres Kaarmann, Kadri Tillemann, Merle Raun, Henrik Aavik, Andero Laur, Karel Kuningas, Jaagup Ainsalu ja Ann Räämet.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/80608655 Erakond Parempoolsed]. [[Äriregister]]. Vaadatud 23. oktoobril 2023</ref><ref>[https://parempoolsed.ee/kontakt/ Juhatuse liikmed Parempoolsete kodulehel]. Vaadatud 23. oktoobril 2023</ref> === 2023. aasta Riigikogu valimised === [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimisteks]] seadsid Parempoolsed üles täisnimekirja ehk 125 kandidaati.<ref>[https://www.err.ee/1608856619/valimistele-esitasid-nimekirjad-uheksa-erakonda-ja-11-uksikkandidaati Valimistele esitasid nimekirjad üheksa erakonda ja 11 üksikkandidaati]. [[ERR]], 19. jaanuar 2023</ref><ref>[https://www.err.ee/1608857549/parempoolsete-valimisnimekirjad Parempoolsete valimisnimekirjad]. [[ERR]], 20. jaanuar 2023</ref> Kampaaniat tehti loosungi "Mõistuse hääl" all ja põhisõnumiks seati, et ümberjagamise asemel tuleb keskenduda majanduskasvule. Eesmärgiks seati 7 parlamendikoha saamine.<ref>[https://www.err.ee/1608858794/parempoolsed-loodavad-riigikogus-saada-seitse-kohta Parempoolsed loodavad riigikogus saada seitse kohta]. [[ERR]], 21. jaanuar 2023</ref> Valimistel said Parempoolsed 2,3% häältest, millega jäädi alla [[valimiskünnis]]e ja riigikogukohtadeta, kuid kvalifitseeruti riiklikule toetusele 30 000 eurot aastas.<ref>[https://www.err.ee/1608905651/vasakpartei-ja-parempoolsed-hakkavad-saama-riigitoetust Vasakpartei ja Parempoolsed hakkavad saama riigitoetust]. [[ERR]], 6. märts 2023</ref> === 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised === [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks]] esitasid Parempoolsed täisnimekirja 9 kandidaadiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-04-13 |pealkiri=Parempoolsed avalikustasid Euroopa Parlamendi kandidaadid |url=https://www.err.ee/1609312482/parempoolsed-avalikustasid-euroopa-parlamendi-kandidaadid |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Erakond kasutas valimistel loosungit "Kaitseme vabadust!".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Programm |url=https://parempoolsed.ee/vabadust/programm/ |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=Parempoolsed |keel=en-US}}</ref> Parempoolsed said Euroopa Parlamendi valimistel kokku 6,8% häältest, ületades valimiskünnise, kuid mandaadi saamisest jäi puudu ligikaudu 10 000 häält.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Urmet Kook {{!}} |kuupäev=2024-06-10 |pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised Eestis võitis Isamaa |url=https://www.err.ee/1609366127/euroopa-parlamendi-valimised-eestis-voitis-isamaa |vaadatud=2025-08-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Pilt:Parempoolsete valimisreklaam Tallinnas.jpg|pisi|Parempoolsete valimisreklaam Tallinnas 2025. aastal]] === 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised === [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kogus erakond 4,7% häältest. Kõige edukamad oldi Tallinnas, kus koguti 7,6% hääletest. Samuti koguti Harju maakonnas 6,6% häältest.<ref>[https://kov2025.valimised.ee/et/election-result-by-party Hääletamistulemus erakonniti] kov2025.valimised.ee</ref> Erakond kasutas valimistel loosungit "Kindlalt paremaks!".<ref>[https://parempoolsed.ee/kov-2025/ KOV-valimised 2025 : AEG PAREMPÖÖRDEKS] parempoolsed.ee</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://parempoolsed.ee/ Erakonna Parempoolsed koduleht] {{Teemalehed}} {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad]] 8zhqt4zq3d1shen62rg5n9stktu7ags 0 522480 7212487 5809552 2026-08-11T23:49:05Z Trebors 57925 7212487 wikitext text/x-wiki '''Eesti-Vene Kultuuriselts''' oli aastatel 2000–2014 tegutsenud [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] ja eestlaste organisatsioon. Seltsi kontor asub [[Viljandi]]s aadressil [[Turu tänav (Viljandi)|Turu tänav]] 11a.<ref name="Rahvusvähemuste seltsid, 2001">Rahvusvähemuste kultuuriseltsid Eestis. Tallinn, [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2001. Lk 116</ref> Seltsi juures tegutsevad muu hulgas [[rahvatantsurühm]] ja [[laulukoor]]. Seltsi juhatuse esimees on [[Rita Oja]].<ref name="Rahvusvähemuste seltsid, 2001" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Rahvusvähemuste kultuuriseltsid Eestis. Tallinn, [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2001. Lk 116 [[Kategooria:Eesti venelaste organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti endised organisatsioonid]] [[Kategooria:Viljandi]] mudfzpi4q7uii61k8aj4yv6jgz1ic5i 0 522555 7212266 7209495 2026-08-11T12:52:48Z Avjoska 1538 7212266 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Teelise|avati=*1976 *2000 *2026 (Tänasel kujul)|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=1. august 2026|pilt=20teelise.jpg|suleti=1987}}{{teekaart}}[[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al|264x264px]] [[Fail:20pääsküla.jpg|pisi|Viimane päev Pääsküla jaama suunas, 31.07.26|266x266px]] [[Fail:20buss.jpg|pisi|267x267px|Kadaka peatusel Viru keskuse suunal]] [[Fail:Clio moored at quay 8 in Port of Tallinn 26 July 2024.jpg|pisi|Reisisadamal]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]]st [[Pääsküla|Teeliseni]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. {| class="wikitable" |+Liin nr 20 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kopli]] |Suleti 1987 |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | |- |2005 |[[Vanasadam|D-terminal]] – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam | |- |2026 |Viru keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam – Teelise |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 20A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2004 |Kivisilla – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2019 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2023 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Nimetatakse ümber liiniks 19<ref name=":1" /> |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Teelise !Lepistiku - Teelise !Teelise - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Teelise | ; Teelise ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut enne 1.08.2026 !Reisisadama D-Terminal - Pääsküla jaam !Lepistiku - Pääsküla jaam !Pääsküla jaam - Reisisadama D-Terminal |- | ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Sõjakooli ; Retke tee ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Lepistiku ; Lehola ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam | ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Retke tee ; Sõjakooli ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa ; Siimeoni ; Reisisadama D-terminal |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 008yc6z170k8ld4afexu6005y8dka81 0 522559 7212489 6742595 2026-08-11T23:52:27Z Trebors 57925 7212489 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Vene Uurimiskeskus Eestis | asutatud = [[3. märts]] [[1998]] | lõpp = [[7. detsember]] [[2015]] | asukoht = [[Mere puiestee]] 5, 10111<br>[[Tallinn]], [[Eesti]] | liikmed = 2 (2010) }} '''MTÜ Vene Uurimiskeskus Eestis''' oli [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] organisatsioon [[Eesti|Eestis]], mis uuris Eesti venelaste ajalugu ja kultuuri, samuti [[Eesti kultuur|eesti]] ja [[Vene kultuur|vene kultuuri]] omavahelisi suhteid. Organisatsiooni kontor asus [[Tallinn]]as aadressil [[Mere puiestee]] 5.<ref name="Rahvusvähemuste seltsid, 2001">Rahvusvähemuste kultuuriseltsid Eestis. Tallinn, [[Eesti Keele Sihtasutus]], 2001. Lk 134</ref> Organisatsioon asutati 3. märtsil [[1998]] ja suleti 7. detsembril 2015.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=VENE UURIMISKESKUS EESTIS MTÜ |url=https://www.inforegister.ee/80074283-VENE-UURIMISKESKUS-EESTIS-MTU/ |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=[[Inforegister]]}}</ref> Seda toetati ka rahvusvähemuste kultuuriühendusena Eesti riigieelarvest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=juuni 2004 |pealkiri=EESTI TEINE ARUANNE EUROOPA NÕUKOGU RAHVUSVÄHEMUSTE KAITSE RAAMKONVENTSIOONI TÄITMISE KOHTA |url=https://rm.coe.int/168008b5bc |väljaanne=[[Euroopa Nõukogu]]}}</ref> Organisatsiooni juhatuse esimees oli 2001. aasta seisuga [[Sergei Issakov]].<ref name="Rahvusvähemuste seltsid, 2001" /> 2010. aastal oli MTÜ-s liikmeid kaks, juhatuse liikmed Viktor Boikov ja Natalja Lesnaja.<ref name=":0" /> == Teosed == * "Venelased Eestis XXI sajandi lävel: minevik, tänapäev, tulevik" (2000, Tallinn; Русские в Эстонии на пороге XXI века: прошлое, настоящее, будущее)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Русские в Эстонии на пороге XXI века: прошлое, настоящее, будущее : [научная конференция : 26-27 февраля 2000 г. в Таллинне] |url=https://www.ester.ee/record=b1451143*est |vaadatud=2024-10-12 |väljaanne=[[ESTER]]}}</ref> ==Vaata ka== *[[Balti Venemaa Uurimise Keskus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti venelaste organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti endised organisatsioonid]] m6mps7g32gw3c30tib3k158uvk5c61z 0 522569 7212226 7209422 2026-08-11T12:20:11Z ~2026-43492-11 234974 sõnaseletuslik muudatus (lühendasin teksti) 7212226 wikitext text/x-wiki '''Eesti Rohuteadlane''' on [[farmaatsia]]teemaline Eesti [[ajakiri]], mida annab välja [[Eesti Apteekrite Liit]]. Ajakirja toimetajad vahelduvad.<ref name="ESTER">{{ESTER|1072088}} (vaadatud 21.09.2018)</ref> Alates 2015. aastast on ajakirja tegevtoimetaja (taas) Kaidi Sarv. Ajakiri ilmus [[1926]]–[[1940]]. Toimetus asus Tartus 1926–1938 ja Tallinnas 1939–1940. Aastal 1990 jätkas ajakiri ilmumist Tartu Ülikooli farmaatsiaõppejõudude Ain Raali ja Andres Meose eestvõttel. Alates 2000. aastast annab ajakirja välja Eesti Apteekrite Liit. Aastatel 2001-2013 ilmus kuus numbrit aastas. Aastatel 2014-2017 ilmus neli numbrit aastas. Aastast 2018 ilmub ajakiri viis korda aastas.<ref name="ESTER"/> Alates 2000. aastal toimub ajakirja väljaandmine Eesti Apteekrite Liidu eestvõttel viie erialaorganisatsiooni - Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS), Eesti Farmaatsia Selts (EFS), Tartu Ülikooli Rohuteaduse Selts (TÜRS), Eesti Proviisorite Koda (EPK) ja Eesti Apteekrite Liit (EAL) - koostöös. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.apteekriteliit.ee/est/emenu6.html Ajakirjast Eesti Apteekrite Liidu kodulehel] *{{ESTER|1072088}} [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti tervishoid]] [[Kategooria:Farmaatsia]] 4oi3dsr188ow6g529q7tj9jur7vz931 0 522614 7212699 7210968 2026-08-12T09:57:15Z ~2026-34651-55 231505 7212699 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=*1976 *2000 *2026|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNRLP|uuendus=9. august 2026|suleti=*1995 *2024|eelkäija=*[[8 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 8]] (Väike-Õismäe ja Vabaduse väljaku vahel) *[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]]|pilt=Solaris_Urbino_IV_12_Electric_liinil_22_Väike-Õismäe.jpg}} [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 2334 21-09-2022.jpg|pisi|Aastal 2022]] ''22'' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] vahel. Väljumised 30-60 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Balti jaam - Lennujaam |juuni 1995 | |- |aprill 2000 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Vabaduse väljak | | |- |september 2017 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt. - Tehnika - Estonia |21.10.2024 | |- |august 2026 |Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe | |Varem [[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |} == Peatuse loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Väike-Õismäe - Kakumäe !Kakumäe - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Tanuma ; Rocca al Mare ; Hälli ; Õismäe raba ; Paljandi ; Merirahu ; Lesta ; Kakumäe tee ; Räime ; Landi ; Sooranna tee ; Teeotsa ; Soolahe tee ; Kakumäe ; Kakumäe | ; Kakumäe ; Soolahe tee ; Teeotsa ; Sooranna tee ; Landi ; Räime ; Kakumäe tee ; Tõnu ; Vismeistri ; Alemaa ; Tuleraua ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Estonia !Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia | ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] glhlkpzazmc6b17glgqh0f7sldkq4uo 0 522617 7212265 7210969 2026-08-11T12:52:03Z Avjoska 1538 7212265 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*1976 *2012 *2022 *2026 (tänasel kujul)|number=24|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b/21213-1/map|eelmine liin=23A|järgmine liin=24A|järgmine=24A (Tallinna bussiliin)|eelmine=23A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/24/a-b|uuendus=9. august 2026|pilt=TLT bus line 24 at Vabaduse väljak.jpg|suleti=*1995 *2022|eelkäija=*[[2 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 2]] (Mustamäe ja Estonia vahel) *[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] (2022)}} {{teekaart}} [[Fail:VOLVO 7900 in Tallinn.JPG|pisi|Mustamäe suunas]] [[Fail:Volvo 7900 in Tallinn.JPG|pisi|Aastal 2014]] [[Fail:TLT MAN Lion's City LE 1226 21-09-2022.jpg|pisi|Vabaduse väljakul]] [[Fail:281TAK.JPG|pisi|Aastal 2013]] [[Fail:Tallinna bussiliin nr 24.png|pisi|Kristiines]] '''Tallinna bussiliin 24''' sõidab [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum|Kadaka asumi]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati pärast trolliliini 2 sulgemist. Veebruaris 2022 suleti bussiliin ning liideti bussiliiniga [[24A]]. Juulis 2022 muudeti liin ümber liiniks 24. Väljumised 6–12 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 24 !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Balti jaam - Mõigu |juuni 1995 | |- |detsember 2012 |Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |veebruar 2022 | |- | colspan="4" |Veebruar 2022 - Juuli 2022 bussiliin [[24A]] |- |juuli 2022 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Vanasti [[24A (Tallinna bussiliin)|bussiliin 24A]] |- |august 2026 |Kadaka - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 24A !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |detsember 2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |september 2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |juuli 2022 |Muudeti liiniks 24 |- |august 2026 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | |Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== *Kadaka *Akadeemia tee *Kaja *Szolnok *Lehola *Lepistiku *Siili *Linnu tee *Tedre *Koskla *Taksopark *Koidu *Tõnismägi *Vabaduse väljak *Estonia ==Vaata ka== *[[24A]]{{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] s15r5hlvgxn2mesvh1tn7o4f42cbioo 0 524749 7212235 7211249 2026-08-11T12:31:34Z ~2026-34651-55 231505 7212235 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Tiskre|lõpppeatus=Reisisadama D-Terminal|avati=*1976 *2012 *2024|number=25|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24A|järgmine liin=26|järgmine=26 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|suleti=*1993 *2020|pilt=Solaris Urbino 12 CNG liinil 25.jpg|läbi=Liivalaia}} Tallinna bussiliin '''25''' sõidab [[Tallinna sadam|Reisisadama D-terminali]] ja [[Tiskre]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati Tallinna liinivõrgu muudatuste teise etapi raames. Bussiliin 25 asendas bussiliini 22. Väljumised on 10-32 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Pirni, Mustjõe, Looga, Sõba). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Routes and Schedules |url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b |vaadatud=2024-10-25 |väljaanne=transport.tallinn.ee}}</ref> {{teekaart}} == Ajalugu == Aastatel 2012–2020 sõitis bussiliin 25 marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri alevik]]. [[Fail:MRP 281.JPG|pisi|Laagri aleviku suunes]] [[Fail:TLT AS 25.jpg|alt=|pisi|229x229px|Buss sõitmas vanal liinil 25 [[Möldre tee]]l]] Bussiliin avati selleks, et suurendada liiklustihedust Laagri ja Mustamäe vahel ning võtta survet ülekoormatud liinilt [[20A]].<ref>{{Netiviide|autor=Uwe Gnadenteich|url=https://www.postimees.ee/1013098/uus-buss-soidab-keskuse-tanavalt-laagrisse|pealkiri=Veskimöldre elanikud soovivad korralikku bussiliini|väljaanne=Postimees|aeg=28.10.2012|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliini teenindajana alustas firma [[MRP Linna Liinid]]. Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada lepingu bussifirmaga 2019. aasta 1. veebruaril, seega võttis liini teenindamise ette [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref>{{Netiviide|autor1=Indrek Kruus |autor2=Merili Nael |autor3=Toomas Pott|url=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=16.01.2019|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussimarsruudile lisati sama aasta 15. veebruaril mõlemas suunas Akadeemia tee bussipeatus [[Eduard Vilde tee|Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|väljaanne=Tallinna linnavalitsus|aeg=13.02.2019|vaadatud=14.08.2019|arhiivimisaeg=7.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190807181456/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|url-olek=ei tööta}}</ref> Buss sõitis liini kolm korda tööpäevas; 16. juuni 2020 seisuga oli see kõige hõredama bussigraafikuga liin Tallinna ühistranspordiliinide võrgustikus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliin liideti 1. septembril 2020 [[20A (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 20A]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Bussiliini väljumised olid kolm korda päevas: kell 06.50, 14.40 ja 17.00. Liini 25 pikkus oli ligikaudu 11 kilomeetrit<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12081|pealkiri=Bus route 25 on the map of Tallinn|väljaanne=WikiRoutes|aeg=14.11.2016|vaadatud=14.08.2018}}</ref> ja bussi marsruut läbis Tallinnas Mustamäe ning Nõmme linnaosasid, liini lõpp-peatus asus Saue vallas Laagri alevikus. Bussi marsruut Keskuse peatusest oli järgmine: [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee|E.Vilde tee]], [[Kadaka tee]], [[Kadaka puiestee]], [[Möldre tee]].<ref name=":0" /> == Marsruut == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1976 |1993 |Kingiseppa - Muuga | |- |1.11.2012 |31.09.2020 |Keskuse, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee |Liideti bussiliiniga 20A |- |21.10.2024 | - |Uus-Sadama, Reidi tee, Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Luise, Endla, Paldiski mnt, Rannamõisa tee, Vahepere, Taludevahe, Keskpäeva tee |Asendas bussiliini 22 |} == Peatuste loend == {{col-begin}} {{col-2}} ===Reisisadama D-terminal > Tiskre=== *'''Reisisadama D-terminal''' *Uus-Sadama *Raua *Paberi *Hotell Olümpia *Keskhaigla *Kosmos *Koidu *Taksopark *Hipodroom *Humala *Zoo *Haabersti *Haabersti ring *Pikaliiva *Tähistaeva *Printsu tee *Vana-Rannamõisa tee *Jõeküla *'''Tiskre''' {{col-break}} ===Tiskre > Reisisadama D-terminal=== *'''Tiskre''' (Vahepere) *Rannaniidu *Keskpäeva tee *Tiskre (Klooga mnt) *Vahepere *Jõeküla *Vana-Rannamõisa tee *Printsu tee *Tähisteava *Pikaliiva *Haabersti ring *Haabersti *Zoo *Humala *Hipodroom *Mooni *Taksopark *Kosmos *Liivalaia *Hotell Olümpia *Paberi *Raua *'''Reisisadama D-terminal''' {{col-end}} == Viited == <references responsive="" /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] gwro2sc4a2pl7rr9bdwk9vagoynon34 7212280 7212235 2026-08-11T12:57:10Z Avjoska 1538 7212280 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Tiskre|lõpppeatus=Reisisadama D-Terminal|avati=*1976 *2012 *2024|number=25|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24A|järgmine liin=26|järgmine=26 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=11. august 2026|liinitüüp=Kiirliin|suleti=*1993 *2020|pilt=Solaris Urbino 12 CNG liinil 25.jpg|läbi=Liivalaia}} Tallinna bussiliin '''25''' sõidab [[Tallinna sadam|Reisisadama D-terminali]] ja [[Tiskre]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati Tallinna liinivõrgu muudatuste teise etapi raames. Bussiliin 25 asendas bussiliini 22. Väljumised on 10–32 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Pirni, Mustjõe, Looga, Sõba). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Routes and Schedules |url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b |vaadatud=2024-10-25 |väljaanne=transport.tallinn.ee}}</ref> {{teekaart}} == Ajalugu == Aastatel 2012–2020 sõitis bussiliin 25 marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri alevik]]. [[Fail:MRP 281.JPG|pisi|Laagri aleviku suunas]] [[Fail:TLT AS 25.jpg|alt=|pisi|229x229px|Buss sõitmas vanal liinil 25 [[Möldre tee]]l]] Bussiliin avati selleks, et suurendada liiklustihedust Laagri ja Mustamäe vahel ning võtta survet ülekoormatud liinilt [[20A]].<ref>{{Netiviide|autor=Uwe Gnadenteich|url=https://www.postimees.ee/1013098/uus-buss-soidab-keskuse-tanavalt-laagrisse|pealkiri=Veskimöldre elanikud soovivad korralikku bussiliini|väljaanne=Postimees|aeg=28.10.2012|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliini teenindajana alustas firma [[MRP Linna Liinid]]. Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada lepingu bussifirmaga 2019. aasta 1. veebruaril, seega võttis liini teenindamise ette [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref>{{Netiviide|autor1=Indrek Kruus |autor2=Merili Nael |autor3=Toomas Pott|url=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=16.01.2019|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussimarsruudile lisati sama aasta 15. veebruaril mõlemas suunas Akadeemia tee bussipeatus [[Eduard Vilde tee|Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|väljaanne=Tallinna linnavalitsus|aeg=13.02.2019|vaadatud=14.08.2019|arhiivimisaeg=7.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190807181456/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|url-olek=ei tööta}}</ref> Buss sõitis liini kolm korda tööpäevas; 16. juuni 2020 seisuga oli see kõige hõredama bussigraafikuga liin Tallinna ühistranspordiliinide võrgustikus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliin liideti 1. septembril 2020 [[20A (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 20A]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Bussiliini väljumised olid kolm korda päevas: kell 06.50, 14.40 ja 17.00. Liini 25 pikkus oli ligikaudu 11 kilomeetrit<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12081|pealkiri=Bus route 25 on the map of Tallinn|väljaanne=WikiRoutes|aeg=14.11.2016|vaadatud=14.08.2018}}</ref> ja bussi marsruut läbis Tallinnas Mustamäe ning Nõmme linnaosasid, liini lõpp-peatus asus Saue vallas Laagri alevikus. Bussi marsruut Keskuse peatusest oli järgmine: [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee|E.Vilde tee]], [[Kadaka tee]], [[Kadaka puiestee]], [[Möldre tee]].<ref name=":0" /> == Marsruut == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1976 |1993 |Kingiseppa - Muuga | |- |1.11.2012 |31.09.2020 |Keskuse, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee |Liideti bussiliiniga 20A |- |21.10.2024 | - |Uus-Sadama, Reidi tee, Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Luise, Endla, Paldiski mnt, Rannamõisa tee, Vahepere, Taludevahe, Keskpäeva tee |Asendas bussiliini 22 |} == Peatuste loend == {{col-begin}} {{col-2}} ===Reisisadama D-terminal > Tiskre=== *'''Reisisadama D-terminal''' *Uus-Sadama *Raua *Paberi *Hotell Olümpia *Keskhaigla *Kosmos *Koidu *Taksopark *Hipodroom *Humala *Zoo *Haabersti *Haabersti ring *Pikaliiva *Tähistaeva *Printsu tee *Vana-Rannamõisa tee *Jõeküla *'''Tiskre''' {{col-break}} ===Tiskre > Reisisadama D-terminal=== *'''Tiskre''' (Vahepere) *Rannaniidu *Keskpäeva tee *Tiskre (Klooga mnt) *Vahepere *Jõeküla *Vana-Rannamõisa tee *Printsu tee *Tähisteava *Pikaliiva *Haabersti ring *Haabersti *Zoo *Humala *Hipodroom *Mooni *Taksopark *Kosmos *Liivalaia *Hotell Olümpia *Paberi *Raua *'''Reisisadama D-terminal''' {{col-end}} == Viited == <references responsive="" /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 2utmjfmg6ce54iatvyy7903ayhchqud 0 527607 7212715 7211634 2026-08-12T11:02:51Z ~2026-34651-55 231505 7212715 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Paljassaare|avati=*1967 *2024 (tänasel kujul)|number=26|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=25|järgmine liin=26A|järgmine=26A (Tallinna bussiliin)|eelmine=25 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=9. august 2026|pilt=26busslille.jpg}} {{teekaart}} [[Fail:26buss.jpg|pisi|Haaberstil]] '''Tallinna bussiliin 26''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Paljassaare]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-30 minutit tagant Marsruut Paljassaare suunal: [[Õismäe tee]], [[Ehitajate tee]], [[Paldiski maantee]], [[Sõle tänav]], [[Sitsi tänav]], [[Paljassaare tee]]. Marsruut Väike-Õismäe suunal: [[Paljassaare tee]], [[Sitsi tänav]], [[Sõle tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Ehitajate tee]], [[Õismäe tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 26 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Viru - Tehnika - Ristiku tn - Kaera | |- |1968 |Kaubamaja - Tehnika - Sõle tn - Niidi - Paljassaare | |- |1970 |Kadaka - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare | |- |1977 |Väike-Õismäe - Sinilille - Szolnok - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare Paljassaare - Sõle tn - Mustamäe tee - Laki - Sinilille - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi ehk Väike-Õismäe - Laki - Paljassaare | Paljassaare - Szolnok - Väike-Õismäe |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Paldiski mnt - Sõle tn - Paljassaare |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 26A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1990 |Väike-Õismäe - Laki - Lille - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik Paljassaare põik - Paljassaare - Sitsi - Sõle tn - Lille - Szolnok - Väike-Õismäe |Õhtul liikus marsruut vastupidi (v.t üldinformatsiooni) |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Zoo - Paldiski mnt - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik |Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Päevalille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Paljassaare !Väike-Õismäe - Paljassaare !Paljassaare - Väike-Õismäe !Paljassaare - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; E. Vilde tee ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Kadaka Selver ; Joostimägi ; Laki ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Sõle ; Ädala ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Niidi ; Sitsi ; Lahesuu ; Paljassaare | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Laki ; Joostimägi ; Kadaka Selver ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Paljassaare ; Paljassaare ; Lahesuu ; Sitsi ; Niidi ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/a-b/ 26. bussiliini sõiduplaan (Paljassaare suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/b-a/ 26. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8rqty2r9knuu7twrdq1tez4jh30vig1 0 528033 7212617 6217297 2026-08-12T08:01:43Z Kuriuss 38125 7212617 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kaniava vald | omakeelne_nimi_1 = leedu | Kaniavos seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 268 | elanikke = 1390 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Panočiai]] | asendikaardi_pilt = [[Fail:KaniavosSeniunija.png|250px|Valla asend Varėna rajoonis]] }} '''Kaniava vald''' ([[leedu keel]]es ''Kaniavos seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Varėna rajoon]]i territooriumil. Vald piirneb kagus [[Valgevene]]ga. Valla pindala on 268 km². 2011. aasta seisuga elas vallas 1390 inimest. Valla keskuseks on [[Panočiai]] [[küla]]. 70% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>[https://web.archive.org/web/20181116220139/http://varena.lt/seniunijos/kaniavos-seniunija/ Kaniavos seniūnija]. Varėnos rajono savivaldybė , vaadatud 11.11.2018.</ref> [[Pilt:Dubičiai,_Lithuania_-_panoramio_(13).jpg|pisi|Dubičiai]] [[Pilt:Kalviai_65264,_Lithuania_-_panoramio_(4).jpg|pisi|Kalviai]] [[Pilt:Kaniavėlėspiliak.JPG|pisi|Kaniavėlė linnamägi]] [[Pilt:Kaniavos_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(17).jpg|pisi|Karaviškės]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_01.htm?lang=lt#vare_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 11.11.2018.</ref> |- | Bagočiai || 17 || 12 |- | Balbutai || 61 || 39 |- | Būdos || 8 || 9 |- | Dalina || 21 || 16 |- | Daržininkai || 9 || 26 |- | Drucminai || 20 || 11 |- | Dubičiai || 388 || 211 |- | Gribaša || 6 || 7 |- | Grišoniškės || 0 || 0 |- | Jasauskai || 66 || 60 |- | Kalviai || 68 || 47 |- | Kaniava || 39 || 36 |- | Kaniavėlė || 15 || 14 |- | Kaniūkai || 63 || 36 |- | Karaviškės || 15 || 5 |- | Kašėtos || 22 || 15 |- | Katra || 35 || 19 |- | Kaziukonys || 9 || 6 |- | Krokšlys || 78 || 50 |- | Krukliai || 69 || 30 |- | Lynežeris || 36 || 24 |- | Mantotai || 18 || 16 |- | Margiai || 6 || 3 |- | Mikalčiūnai || 38 || 30 |- | Molinė || 3 || 4 |- | Noškūnai || 61 || 41 |- | Paąžuolė || 25 || 13 |- | Pakaniavys || 11 || 9 |- | Pakuliškės || 8 || 7 |- | [[Panočiai]] || 320 || 284 |- | Paramėlis || 24 || 20 |- | Pauosupė || 8 || 4 |- | Podubičiai || 12 || 3 |- | Prauda || 11 || 5 |- | Rakai || 142 || 114 |- | Rudnia || 108 || 74 |- | Stojai || 8 || 10 |- | Stoniūnai || 6 || 2 |- | Šiliniai || 2 || 0 |- | Šulai || 2 || 0 |- | Ūta || 25 || 11 |- |} == Viited == {{viited}} {{Varėna rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Varėna rajoon]] fre8nyqrgrmw9sfwahmbi5jtr8iub4s 0 528080 7212612 6221984 2026-08-12T08:00:05Z Kuriuss 38125 7212612 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vydeniai vald | omakeelne_nimi_1 = leedu |Vydenių seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 150 | elanikke = 1385 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Vydeniai]] | asendikaardi_pilt = [[Fail:VydeniuSeniunija.png|250px|Valla asend Varėna rajoonis]] }} '''Vydeniai vald''' ([[leedu keel]]es ''Vydenių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Varėna rajoon]]i territooriumil. Vald piirneb kagus [[Valgevene]]ga. Valla pindala on 150 km². 2011. aasta seisuga elas vallas 1385 inimest. Valla keskuseks on [[Vydeniai]] [[küla]]. 70% valla pindalast on kaetud metsaga. Kõrgeim koht asub Riliškiai küla lähistel ja ulatub 194 meetrit üle merepinna.<ref>[https://web.archive.org/web/20181117105124/http://varena.lt/seniunijos/vydeniu-seniunija/ Vydenių seniūnija]. Varėnos rajono savivaldybė , vaadatud 17.11.2018.</ref> [[Pilt:Palkabalis001.JPG|pisi|Palkabalis]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_01.htm?lang=lt#vare_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 17.11.2018.</ref> |- | Aladauka || 0 || 0 |- | Aladiškės || 11 || 5 |- | Barčiai || 182 || 148 |- | Cibonys || 6 || 4 |- | Čepelūnai || 8 || 9 |- | Dainava || 95 || 66 |- | Dipiškės || 4 || 4 |- | Gojus || 16 || 16 |- | Gumbiškės || 0 || 0 |- | Juočiai || 8 || 8 |- | Kalėdonys || 2 || 0 |- | Kamaraučiškės || 2 || 5 |- | Kamorūnai || 39 || 37 |- | Kijučiai || 166 || 165 |- | Kijutiškės || 28 || 18 |- | Kriviliai || 421 || 358 |- | Melekonys || 0 || 2 |- | Meškadonys || 0 || 0 |- | Milvyda || 13 || 6 |- | Palkabalis || 22 || 16 |- | Papiškės || 60 || 39 |- | Pavainikės || 4 || 0 |- | Pikiškės || 2 || 1 |- | Puišys || 0 || 0 |- | Ramonai || 0 || 0 |- | Ramoniškiai || 0 || 0 |- | Razumna || 19 || 25 |- | Riliškiai || 38 || 25 |- | Senkonys || 0 || 0 |- | Strėžiūnai || 77 || 50 |- | Žukonys || 0 || 0 |- | Ulbinai || 8 || 3 |- | Vaidagai || 4 || 0 |- | [[Vydeniai]] || 413 || 374 |- |} == Viited == {{viited}} {{Varėna rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Varėna rajoon]] oejggkhr71cmpt2mgp8lfod7pjt0gnl 0 528248 7212615 6216550 2026-08-12T08:00:48Z Kuriuss 38125 7212615 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Jakėnai vald | omakeelne_nimi_1 = leedu |Jakėnų seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 210 | elanikke = 1202 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Žilinai]] | asendikaardi_pilt = [[Fail:JakenuSeniunija.png|250px|Valla asend Varėna rajoonis]] }} '''Jakėnai vald''' ([[leedu keel]]es ''Jakėnų seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Varėna rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 210 km². 2011. aasta seisuga elas vallas 1202 inimest. Valla keskuseks on [[Žilinai]] [[küla]]. 69% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>[https://web.archive.org/web/20181126203940/http://varena.lt/seniunijos/jakenu-seniunija/ Jakėnų seniūnija]. Varėnos rajono savivaldybė , vaadatud 18.11.2018.</ref> [[Pilt:Akmuo_church.jpg|pisi|Akmuo kirik]] [[Pilt:Kareivonys_65419,_Lithuania_-_panoramio.jpg|pisi|Kareivonys]] [[Pilt:Puodžiai,_Lithuania_-_panoramio_(3).jpg|pisi|Puodžiai]] [[Pilt:Vazgirdonys_lake.jpg|pisi|Vazgirdonysi järv]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_01.htm?lang=lt#vare_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 17.11.2018.</ref> |- | Akmuo || 0 || 0 |- | Aukštakalnis || 24 || 11 |- | Barteliai || 24 || 18 |- | Burbonys || 11 || 12 |- | Bytautonys || 24 || 15 |- | Damononys || 26 || 12 |- | Ginakiemis || 16 || 15 |- | Gruožninkėliai || 0 || 0 |- | Jakėnai || 21 || 10 |- | Kalėnai || 25 || 17 |- | Kaniūkai || 50 || 35 |- | Kareivonys || 116 || 99 |- | Karpiškės || 15 || 13 |- | Kukliai || 39 || 33 |- | Laukiapušis || 0 || 0 |- | Maskauka || 34 || 22 |- | Miletonys || 0 || 0 |- | Norvydiškės || 5 || 2 |- | Paakmenė || 0 || 0 |- | Pabezninkai || 6 || 2 |- | Pajuodikys || 0 || 0 |- | Palielukis || 0 || 0 |- | Paručiai || 11 || 12 |- | Paspengliai || 0 || 0 |- | Petrauskai || 0 || 0 |- | Puodžiai || 363 || 322 |- | Radžiūnai || 12 || 4 |- | Salos || 8 || 8 |- | Strielčiškės || 5 || 6 |- | Zakoriai || 2 || 0 |- | [[Žilinai]] || 459 || 392 |- | Žilinėliai || 37 || 20 |- | Užtilčiai || 4 || 10 |- | Vazgirdonys || 96 || 75 |- | Verbiciškės || 1 || 0 |- | Vergakiemis || 41 || 34 |- | Voniškės || 3 || 3 |- |} == Viited == {{viited}} {{Varėna rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Varėna rajoon]] qjvcopxewocqbm82o78spdpg0unj018 0 528261 7212611 6221786 2026-08-12T07:59:15Z Kuriuss 38125 7212611 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Varėna vald | omakeelne_nimi_1 = leedu |Varėnos seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 186 | elanikke = 12628 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Varėna]] | asendikaardi_pilt = [[Fail:VarenosSeniunija.png|250px|Valla asend Varėna rajoonis]] }} '''Varėna vald''' ([[leedu keel]]es ''Varėnos seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Varėna rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 186 km². 2011. aasta seisuga elas vallas 12 628 inimest. Valla keskuseks on [[Varėna]] [[linn]], kus 2011. aastal oli 9240 elanikku. 69% valla pindalast on kaetud metsaga.<ref>[https://web.archive.org/web/20181115093624/http://varena.lt/seniunijos/varenos-seniunija/ Varėnos seniūnija]. Varėnos rajono savivaldybė , vaadatud 18.11.2018.</ref> [[Pilt:Babriskes_church.jpg|pisi|Babriškėse kirik]] [[Pilt:Druckūnai_65402,_Lithuania_-_panoramio_(2).jpg|pisi|Druckūnai]] [[Pilt:Varėnos_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(41).jpg|pisi|Gudžiai]] [[Pilt:Mergežeris_2.JPG|pisi|Mergežeris]] [[Pilt:Nedzingė,_Lithuania_-_panoramio_(6).jpg|pisi|Nedzingė mõisa häärber]] [[Pilt:Varėnos_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(130).jpg|pisi|Ūta]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_01.htm?lang=lt#vare_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 18.11.2018.</ref> |- | Aleksandrava || 1 || 1 |- | Andriūnai || 22 || 18 |- | Arčiūnai || 5 || 1 |- | Babriškės || 25 || 16 |- | Biniūnai || 26 || 11 |- | Diržamenys || 8 || 4 |- | Druckūnai || 136 || 89 |- | Dubaklonis || 20 || 4 |- | Dvarčiai || 9 || 10 |- | Ežeriekai || 18 || 13 |- | Geidukonys || 48 || 39 |- | Genionys || 30 || 20 |- | Girežeris || 10 || 6 |- | Glūkas || 4 || 7 |- | Gojus || 0 || 0 |- | Grumiškės || 0 || 0 |- | Gudžiai || 400 || 348 |- | Karužai || 25 || 14 |- | Kazimieravas || 37 || 30 |- | Kirklionys || 3 || 6 |- | Kucakiemis || 11 || 12 |- | Laičiai || 35 || 27 |- | Martinava || 5 || 4 |- | Mergežeris || 42 || 30 |- | Meškučiai || 15 || 3 |- | Miguičionys || 14 || 9 |- | Milioniškė || 35 || 22 |- | Moliadugnis || 7 || 5 |- | Nedzingė || 288 || 244 |- | Padaugė || 29 || 23 |- | Pagirės || 11 || 7 |- | Pakaršys || 65 || 45 |- | Pamusėliai || 54 || 35 |- | Pamusiai || 74 || 62 |- | Panedingys || 14 || 9 |- | Papiškiai || 25 || 22 |- | Pavardaunys || 11 || 10 |- | Pavarėnis || 6 || 3 |- | [[Perloja]] || 744 || 586 |- | Rudnia || 4 || 3 |- | Salovartė || 17 || 18 |- | Sapiegiškė || 21 || 11 |- | Sarapiniškės || 181 || 160 |- | [[Senoji Varėna]] || 1276 || 1203 |- | Slabodka || 9 || 11 |- | Sokonys || 5 || 2 |- | Želniūnai || 2 || 1 |- | Žilinčiškės || 0 || 0 |- | Tolkūnai || 171 || 158 |- | Ūta || 23 || 14 |- | Vadėnai || 9 || 10 |- | Vartavalakis || 2 || 2 |- |} == Viited == {{viited}} {{Varėna rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Varėna rajoon]] 1sxgk9k4pxnlyqtlf0ccvj8r8tldl1f 0 529225 7212320 7208385 2026-08-11T14:09:00Z Ekasutaja126 225338 7212320 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kris Kärner | pilt = | pildiallkiri = Kris Kärner, 2017 | amet = [[Tartu linnavolikogu]] liige | ametiajaalgus = 2025 | sünninimi = Kris Kärner | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|11|21}} | sünnikoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | partei = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] (2025) | elukoht = [[Tartu]] | tegevusala = [[striimer]], poliitik | veebileht = https://teamisto.ee }} '''Kris Kärner''' (tuntud ka kui '''Istoprocent'''; sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1996]] [[Tartus]]) on eesti poliitik ja striimer. == Haridus == Kärner lõpetas 2013. aastal [[Tartu Mart Reiniku Kool]]i ning 2016. aastal [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i.<ref>[https://reiniku.edu.ee Tartu Mart Reiniku Kooli vilistlased]</ref><ref>[https://tammegymnaasium.ee Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlased]</ref> == Meediakarjäär == Kärner alustas tegevust [[YouTube]]'is 2011. aastal, laadides üles videomängu ''Dirt 3'' mänguvideo.<ref>[https://youtube.com Istoprocent - Dirt 3 Gameplay (My first video)]</ref> 2017. aastal alustas ta otseülekannete tegemist platvormil [[Twitch]], kus saavutas kiiresti suure jälgijaskonna. Hiljem on ta teinud otseülekandeid ka [[YouTube]]'is ning [[Kick (platvorm)|Kick]]is. Ta on esinenud telesaates „[[Seitsmesed uudised]]” ning meelelahutusprogrammis „Rahva Tujurikkuja 2014”.<ref>[https://tv3.ee Jan Uuspõld jagab elutarkust oma noorele teisikule]. TV3 Uudised, 26. detsember 2014.</ref> == Poliitiline tegevus == Kärner liitus 4. veebruaril 2025 erakonnaga [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. Hoolimata sama aasta septembris toimunud erakonnast lahkumisest kandideeris ta 2025. aasta kohalikel valimistel Isamaa nimekirjas, kogudes [[Tartu linnavolikogu]] valimistel 1597 häält ja saades isikumandaadi.<ref name="err-vahet-pole">{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Kris Kärner: ei ole vahet, mis erakonda kuulun, seisan oma valijate eest|autor=ERR|kuupäev=14. oktoober 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Pärast valimisi liitus Kärner [[Tartu linnavolikogu]]s Isamaa fraktsiooniga.<ref>{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Kris Kärner liitub Tartus Isamaa fraktsiooniga|autor=ERR|kuupäev=11. november 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> 2026. aasta veebruaris arvati ta fraktsioonist välja tema vastuoluliste avalike väljaütlemiste tõttu.<ref name="err-valja">{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Isamaa Tartu fraktsioon arvab Kris Kärneri enda ridadest välja|autor=ERR|kuupäev=12. veebruar 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Fraktsioonivälise saadikuna pälvis Kärner meedia tähelepanu võimalike uute erakondlike valikutega seotud läbirääkimiste tõttu. 2025. aasta oktoobris kohtus ta Tartus [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] esimehe [[Martin Helme]]ga.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Läbirääkimised uue erakonnaga? Kris Kärner kohtus Tartus Martin Helmega|autor=Delfi|kuupäev=29. oktoober 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Sama aasta novembris järgnesid kohtumised [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimehe [[Mihhail Kõlvart]]iga ning erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid|ERK]] esimehe [[Silver Kuusik]]uga.<ref>{{Netiviide|url=https://postimees.ee|pealkiri=Kas astub uude erakonda? Kris Kärner kohtus Tartus parteijuht Silver Kuusikuga|autor=Tartu Postimees|kuupäev=20. november 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> 2026. aasta 1. aprillil tegi Kärner sotsiaalmeedias nalja, väites, et on liitunud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], mis pälvis meedias kõrgendatud tähelepanu tema varasemate sotside-teemaliste skandaalsete väljaütlemiste tõttu. == Skandaalid ja vastuolud == === Konflikt Krispoisiga === 2026. aasta kevadel sattus Kärner avalikku konflikti sisulooja Kris Lüüsiga (tuntud kui Krispoiss). Konflikt sai alguse sotsiaalmeedias ja otseülekannetes tehtud väljaütlemistest, kus Kärner süüdistas Krispoissi ebakohases käitumises ning nimetas teda pedofiiliks.<ref name="kroonika-nouded">{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Üks striimer esitas teisele nõudekirja. Kärner: olen teinud politseisse avalduse Krispoisi ebakohase käitumise kohta|autor=Kroonika|kuupäev=18. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Krispoiss esitas Kärneri vastu 4000 euro suuruse rahalise nõudekirja maine kahjustamise eest ning tüli sai laialdast kajastust meedias.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Kuulsused ei suuda tulitsemist lõpetada: teeme selgeks, kes mille eest seisab|autor=Kroonika|kuupäev=21. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Kärner teatas, et on teinud politseile avalduse, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei alustanud esitatud kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Politsei ei alustanud Kärneri esitatud kuriteoteate alusel Krispoisi vastu kriminaalmenetlust|autor=Kroonika|kuupäev=23. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Konflikt jõudis ka poliitilisele tasandile, kui teemat tõstatati meediakriitiliselt [[Riigikogu]] infotunnis.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Riigikogus võeti teemaks Krispoisi ja Istoprocenti tüli|autor=Kroonika|kuupäev=18. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> === Pumpüssi ja holokausti kommentaarid === 2025. aasta augustis sattus Kärner tugeva avaliku kriitika alla sotsiaalmeedias ringlema läinud kuvatõmmiste ja videolõikude tõttu. Muuhulgas oli ta kirjutanud kommentaari: „Reformierakond rippu, sotsid seina äärde panna ja pumpüssiga kuklasse maha lasta.”<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Isamaaga liitunud tuntud juutuuber soovis sotsidele pumpüssiga kuklasse tulistamist. Reinsalu taunib sellist käitumist|autor=Delfi|kuupäev=26. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Samuti heideti talle ette otseülekannetes tehtud kohatuid holokaustiteemalisi nalju.<ref name="err-lahkumine">{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Vägivalda õhutanud juutuuber astus Isamaast välja|autor=ERR|kuupäev=27. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Kärner selgitas hiljem meedias, et tegemist oli kontekstist välja rebitud tsitaatidega satiirilisest huumorisaatest „[[Tujurikkuja]]“ ning ta ei mõelnud ähvardusi tõsiselt.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Vilja küsib: Kris Kärner, mis saab teie poliitilisest karjäärist edasi?|autor=Delfi LP|kuupäev=29. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Skandaali tõttu astus ta 27. augustil 2025 erakonnast Isamaa välja. Hoolimata sellest kuulus ta pärast valimisi Isamaa volikogu fraktsiooni, mis põhjustas erakonnasiseseid pingeid – endine Tartu linnapea [[Tõnis Lukas]] keeldus Kärneriga samasse fraktsiooni astumast ja jäi sellest protestiks välja. 2026. aasta veebruaris heideti Kärner jätkuvate vastuoluliste väljaütlemiste tõttu fraktsioonist lõplikult välja.<ref name="err-valja" /> == Eraelu == 2026. aasta juunis teatas Kärner sotsiaalmeedias kihlumisest oma elukaaslase Agnes Kärneriga (neiupõlvenimi Agnes Mägi) ning sama aasta augustis nad abiellusid.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Palju õnne! Poliitik ja striimer Kris Kärner kihlus kallimaga|autor=Kroonika|kuupäev=15. juuni 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> == Tunnustus == * 2017 – Eesti sotsiaalmeedia auhindade "Playnupp" aasta striimeri tiitel.<ref>[https://ohtuleht.ee Selgusid Eesti populaarseimad sisuloojad] Ohtuleht.ee, 2017.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://teamisto.ee TEAMISTO OÜ ametlik koduleht] [[Kategooria:Striimerid]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] jesdmww1pn9829tv00x4dxaolc4to8j 7212322 7212320 2026-08-11T14:10:24Z Ekasutaja126 225338 7212322 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kris Kärner | pilt = | pildiallkiri = Kris Kärner, 2017 | amet = [[Tartu linnavolikogu]] liige | ametiajaalgus = 2025 | sünninimi = Kris Kärner | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|11|21}} | sünnikoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | partei = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] (2025) | elukoht = [[Tartu]] | tegevusala = [[striimer]], poliitik | veebileht = https://teamisto.ee }} '''Kris Kärner''' (tuntud ka kui '''Istoprocent'''; sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1996]] [[Tartus]]) on eesti poliitik ja striimer. == Haridus == Kärner lõpetas 2013. aastal [[Tartu Mart Reiniku Kool]]i ning 2016. aastal [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i.<ref>[https://reiniku.edu.ee Tartu Mart Reiniku Kooli vilistlased]</ref><ref>[https://tammegymnaasium.ee Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlased]</ref> == Meediakarjäär == Kärner alustas tegevust [[YouTube]]'is 2011. aastal, laadides üles videomängu ''Dirt 3'' mänguvideo.<ref>[https://youtube.com Istoprocent - Dirt 3 Gameplay (My first video)]</ref> 2017. aastal alustas ta otseülekannete tegemist platvormil [[Twitch]], kus saavutas kiiresti suure jälgijaskonna. Hiljem on ta teinud otseülekandeid ka [[YouTube]]'is ning [[Kick (platvorm)|Kick]]is. Ta on esinenud telesaates „[[Seitsmesed uudised]]” ning meelelahutusprogrammis „Rahva Tujurikkuja 2014”.<ref>[https://tv3.ee Jan Uuspõld jagab elutarkust oma noorele teisikule]. TV3 Uudised, 26. detsember 2014.</ref> == Poliitiline tegevus == Kärner liitus 4. veebruaril 2025 erakonnaga [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. Hoolimata sama aasta septembris toimunud erakonnast lahkumisest kandideeris ta 2025. aasta kohalikel valimistel Isamaa nimekirjas, kogudes [[Tartu linnavolikogu]] valimistel 1597 häält ja saades isikumandaadi.<ref name="err-vahet-pole">{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Kris Kärner: ei ole vahet, mis erakonda kuulun, seisan oma valijate eest|autor=ERR|kuupäev=14. oktoober 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Pärast valimisi liitus Kärner [[Tartu linnavolikogu]]s Isamaa fraktsiooniga.<ref>{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Kris Kärner liitub Tartus Isamaa fraktsiooniga|autor=ERR|kuupäev=11. november 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> 2026. aasta veebruaris arvati ta fraktsioonist välja tema vastuoluliste avalike väljaütlemiste tõttu.<ref name="err-valja">{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Isamaa Tartu fraktsioon arvab Kris Kärneri enda ridadest välja|autor=ERR|kuupäev=12. veebruar 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Fraktsioonivälise saadikuna pälvis Kärner meedia tähelepanu võimalike uute erakondlike valikutega seotud läbirääkimiste tõttu. 2025. aasta oktoobris kohtus ta Tartus [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] esimehe [[Martin Helme]]ga.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Läbirääkimised uue erakonnaga? Kris Kärner kohtus Tartus Martin Helmega|autor=Delfi|kuupäev=29. oktoober 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Sama aasta novembris järgnesid kohtumised [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimehe [[Mihhail Kõlvart]]iga ning erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid|ERK]] esimehe [[Silver Kuusik]]uga.<ref>{{Netiviide|url=https://postimees.ee|pealkiri=Kas astub uude erakonda? Kris Kärner kohtus Tartus parteijuht Silver Kuusikuga|autor=Tartu Postimees|kuupäev=20. november 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> 2026. aasta 1. aprillil tegi Kärner sotsiaalmeedias nalja, väites, et on liitunud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], mis pälvis meedias kõrgendatud tähelepanu tema varasemate sotside-teemaliste skandaalsete väljaütlemiste tõttu. == Skandaalid ja vastuolud == === Konflikt Krispoisiga === 2026. aasta kevadel sattus Kärner avalikku konflikti sisulooja Kris Lüüsiga (tuntud kui Krispoiss). Konflikt sai alguse sotsiaalmeedias ja otseülekannetes tehtud väljaütlemistest, kus Kärner süüdistas Krispoissi ebakohases käitumises ning nimetas teda pedofiiliks.<ref name="kroonika-nouded">{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Üks striimer esitas teisele nõudekirja. Kärner: olen teinud politseisse avalduse Krispoisi ebakohase käitumise kohta|autor=Kroonika|kuupäev=18. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Krispoiss esitas Kärneri vastu 4000 euro suuruse rahalise nõudekirja maine kahjustamise eest ning tüli sai laialdast kajastust meedias.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Kuulsused ei suuda tulitsemist lõpetada: teeme selgeks, kes mille eest seisab|autor=Kroonika|kuupäev=21. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Kärner teatas, et on teinud politseile avalduse, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei alustanud esitatud kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Politsei ei alustanud Kärneri esitatud kuriteoteate alusel Krispoisi vastu kriminaalmenetlust|autor=Kroonika|kuupäev=23. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Konflikt jõudis ka poliitilisele tasandile, kui teemat tõstatati meediakriitiliselt [[Riigikogu]] infotunnis.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Riigikogus võeti teemaks Krispoisi ja Istoprocenti tüli|autor=Kroonika|kuupäev=18. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}</ref> === Pumpüssi ja holokausti kommentaarid === 2025. aasta augustis sattus Kärner tugeva avaliku kriitika alla sotsiaalmeedias ringlema läinud kuvatõmmiste ja videolõikude tõttu. Muuhulgas oli ta kirjutanud kommentaari: „Reformierakond rippu, sotsid seina äärde panna ja pumpüssiga kuklasse maha lasta.”<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Isamaaga liitunud tuntud juutuuber soovis sotsidele pumpüssiga kuklasse tulistamist. Reinsalu taunib sellist käitumist|autor=Delfi|kuupäev=26. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Samuti heideti talle ette otseülekannetes tehtud kohatuid holokaustiteemalisi nalju.<ref name="err-lahkumine">{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Vägivalda õhutanud juutuuber astus Isamaast välja|autor=ERR|kuupäev=27. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Kärner selgitas hiljem meedias, et tegemist oli kontekstist välja rebitud tsitaatidega satiirilisest huumorisaatest „[[Tujurikkuja]]“ ning ta ei mõelnud ähvardusi tõsiselt.<ref>{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Vilja küsib: Kris Kärner, mis saab teie poliitilisest karjäärist edasi?|autor=Delfi LP|kuupäev=29. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}</ref> Skandaali tõttu astus ta 27. augustil 2025 erakonnast Isamaa välja. Hoolimata sellest kuulus ta pärast valimisi Isamaa volikogu fraktsiooni, mis põhjustas erakonnasiseseid pingeid – endine Tartu linnapea [[Tõnis Lukas]] keeldus Kärneriga samasse fraktsiooni astumast ja jäi sellest protestiks välja. 2026. aasta veebruaris heideti Kärner jätkuvate vastuoluliste väljaütlemiste tõttu fraktsioonist lõplikult välja.<ref name="err-valja" /> == Eraelu == 2026. aasta juunis teatas Kärner sotsiaalmeedias kihlumisest oma elukaaslase Agnes Kärneriga (neiupõlvenimi Agnes Mägi) ning sama aasta augustis nad abiellusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Poliitik ja striimer Kris Kärner sõudis kallimaga Tartus abieluranda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120602567/roomusonum-poliitik-ja-striimer-kris-karner-soudis-kallimaga-tartus-abieluranda |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2017 – Eesti sotsiaalmeedia auhindade "Playnupp" aasta striimeri tiitel.<ref>[https://ohtuleht.ee Selgusid Eesti populaarseimad sisuloojad] Ohtuleht.ee, 2017.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://teamisto.ee TEAMISTO OÜ ametlik koduleht] [[Kategooria:Striimerid]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] lrpuhib7wdkg7o1l2v265e6pchoolwi 0 530117 7212327 7044495 2026-08-11T14:14:38Z ~2026-44322-85 235244 /* Välislingid */ 7212327 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Juhan121|aasta=2018|kuu=detsember}} [[Fail:Ago Lilleorg at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ago Lilleorg 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Fail:Ago Lilleorg.jpg|pisi|Ago Lilleorg, 2018]] '''Ago Lilleorg''' (sündinud [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1969]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] kristlik [[vaimulik]] ja [[kaplan]]. Ta on 2022. aastast Eesti Kaitseväe peakaplan. Ta on [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik|Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku]] Toompea [[kogudus|koguduse]] vanempastor (alates 15. augustist 2004), [[Nextstep Piiblikool|NextStep Piiblikooli]] juht ja oli esimene pühitsetud nelipühi [[piiskop]] Eestis (2004–2012).<ref name=":0">Intervjuu Ago Lilleorg´iga (november 2018)</ref>{{infokast ametiisik | nimi= Ago Lilleorg | pilt= | amet= [[Tartu Üksik-Jalaväekompanii]] esimese üksuse kaplan | ametiajaalgus= 31. august 1995 | ametiajalõpp= 2001 | amet2= [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] kaplan | ametiajaalgus2= 2001 | ametiajalõpp2= 1. september 2004 | amet3= [https://toompeakogudus.ee Toompea Kogudus] vanempastor | ametiajaalgus3= 15. august 2004 | ametiajalõpp3= | amet4= [https://raadio7.ee Raadio 7] juhatuse esimees | ametiajaalgus4= 2004-2017 | ametiajalõpp4= | amet5= [[Eesti Kristlik Televisioon]] juhatuse liige | ametiajaalgus5= 2004 | ametiajalõpp5= | amet6= [https://piiblikool.ee SA EKNK Õppekeskus] juhatuse esimees | ametiajaalgus6= 2016 | ametiajalõpp6= | amet7= [https://focuschurch.ee EKNK Fookus Kogudus] juhatuse liige | ametiajaalgus7= 2016 | ametiajalõpp7= | sünniaeg= {{süv|1969|10|26|df=y}} | sünnikoht= | surmaaeg= | surmakoht= | allkiri= | abikaasa= Maire Lilleorg | sugulased= Merje Mia | alma_mater= [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskond, usuteaduse magister | partei= |}} === Lapsepõlv ja kooliaastad === Ago Lilleorg kasvas üles [[Eesti Metodisti Kirik|metodisti kiriku]] taustaga [[Kristlus|kristlikus]] kodus Juhan ja Maia Lilleoru esimese lapsena. Pärast teda sündis kolm tütart.<ref name=":0" /> Ago käis pühapäevakoolis [[EMK Tallinna kogudus|Eesti Metodisti Kiriku Tallinna koguduses]].<ref name=":0" /> Lapsepõlv möödus [[Tallinn]]as [[Uus Maailm (Tallinn)|Uue Maailma]] piirkonnas. Ago Lilleorg läks õppima [[Tallinna 20. Keskkool]]i (praegune [[Tallinna Ühisgümnaasium]]). Pärast 8. klassi lõpetamist (1985) õppis ta [[Keila Kool|Keila 1. Keskkoolis]], mida ta ei lõpetanud. Keskhariduse sai [[Tallinna 1. Õhtukeskkool]]ist 1989. aastal.<ref name=":0" />[[Fail:Ago Lilleorg - lasteaia pilt.jpg|pisi|Ago Lilleorg Tallinn, 1973]] === Vaimulik pöördumine === Ago Lilleorg kasvas [[Kristlus|kristlikus]] kodus, kuid see ei teinud temast kristlast. Isikliku pöördumise elas Lilleorg läbi 1991. aastal Saue Vabakirikus väliseesti [[EELK]] õpetaja [[Helmut Rüdmik]]u kuulutuse mõjul.<ref name=":0" /> Ago Lilleorg sai ristitud Eesti Kristliku Kiriku (praegu [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik]]) pastori [[Märt Vähi]] poolt 13. oktoobril 1992. Ristimine toimus endise [[EKP Keskkomitee]] peahoones (praegu [[Välisministeerium|Eesti Vabariigi Välisministeerium]]) [[Islandi väljak|Islandi väljakul]].<ref name=":0" /> Lilleorg osales Eesti Kristliku Kiriku korraldatud kristlikul suveseminaril 1992. aastal. See kestis 1,5 kuud ning pärast seda, septembris 1992, asus õppima vastavatud Eesti Kristliku Kiriku Piiblikooli [[Saku]]s. Mõne kuu pärast kolis kool [[Suurupi]]sse, endisse [[Nõukogude armee]] allveelaevade juhtimise baasi.<ref name=":0" /> Piiblikooli lõpetas Lilleorg koos 24 õpilasega 5. juunil 1993.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Alur Õunpuu|pealkiri=Teoloogilise hariduse olulisus Eesti Kristlikus Nelipühi Kirikus|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> === Vaimuliku teenimistöö aastad === Ago Lilleorg ordineeriti pastoriks 6. juunil 1993 vanempastor [[Allan Laur]]i poolt Eesti Kristliku Kiriku Tallinna koguduses. Agost sai üks koguduse pastoreid [[Allan Laur|Allan Lauri]] kõrval. <ref name=":2">{{Netiviide|Autor=ERR|URL=https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-eesti-kristliku-nelipuhi-kiriku-piiskop-ago-lilleorg|Pealkiri=Ajalik ja ajatu: Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop Ago Lilleorg|Väljaanne=|Aeg=2007|Kasutatud=1.12.2018}}</ref><ref name=":0" /> 1994. aastal kutsuti Lilleorg [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväkke]] ning ta asus teenima [[Tapa Lennuväe- ja Haldusvalvekompanii|Tapa Lennuväe- ja Haldusvalvekompaniis]] 30. septembril 1994. Ajateenistuse jooksul asus ümber [[Tallinn|Tallinna]] 1995. aasta jaanuaris ajateenija-kaplani ametikohale. Kuigi ametlikult kaplani kohta polnud loodud, võimaldati tal teha [[Kaplan|kaplanitööd]]. 31. augustist 1995 kuni 2001. aastani teenis Lilleorg Eesti kaitseväe esimese üksusekaplanina [[Tartu]] Üksik-Jalaväekompaniis. Seejärel teenis ta kaplanina [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes]] kuni 2004. aasta 1. septembrini, mil ta arvati reservi.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> [[Eesti Kristliku Nelipühikiriku Mustamäe Linnakogudus|Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku]] Tallinna kogudus kutsus Ago Lilleoru vanempastoriks pärast senise vanempastori [[Allan Laur]]i raske haiguse teatavaks saamist 2004. suvel. Lilleorg õnnistati koguduse vanempastoriks 15. augustil 2004. Pärast [[Allan Laur]]i lahkumist ajast igavikku valis [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik]]u (EKNK) Juhtide Nõukogu Ago Lilleoru piiskopiks. Tema piiskopiks pühitsemine toimus 15. aprillil 2005, kus ta teenis kirikujuhina kuni 12. märtsini 2016. Lilleoru kiriku juhtimise ajal kolis [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik|Eesti Kristliku Nelipühi]] keskus ja Tallinna kogudus (praegu Toompea kogudus) [[Toompea|Toompeale]], ostes ära vana [[Harjuoru võimla]].<ref name=":0" /><ref name=":2" /> === Teoloogiaõpingud === * [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar]], usuteaduse diplomiõpe 1995–1999. Diplomitöö teema: „Õiglase ja ebaõiglase sõja arusaam üld- ja kirikuajaloos läbi õhtumaise kristliku mõtlemise.“ Juhendaja [[Andres Salumets|Andres Saumets]]<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|Autor=Kõrgem Usuteaduslik Seminar|URL=http://kus.tartu.ee/wp-content/uploads/2018/03/Kaitstud-diplomitööde-nimekiri.pdf|Pealkiri=Kaitstud diplomitööde nimekiri|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=5.12.2018}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskond, usuteaduse bakalaureus (''baccalaureus artium'') 2000. „Õiglase ja ebaõiglase sõja arusaam kirikuajaloos.“ Juhendaja [[Andres Salumets|Andres Saumets]]<ref name=":0" /> * [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskond, usuteaduse magister (''magister theologiae)'' 2000–2003. Magistritöö teema: „[[Sõjaeetika]] teooriate võrdlus kristlikust perspektiivist“ Juhendaja [[Jaanus Noormägi]]<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|Autor=Tartu Ülikool|URL=https://www.us.ut.ee/et/teadus/magistritood|Pealkiri=Magistritööd|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=5.12.2018|arhiivimisaeg=6.12.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181206001809/https://www.us.ut.ee/et/teadus/magistritood|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskond, doktoriõpingud alates 2017. aastast. Juhendaja [[Kaido Soom]]<ref name=":0" /> === Uute koguduste rajamine === 2012. aastal kujundas Ago Lilleorg visiooni ehitada ja rajada eluandvaid kogudusi ja usukogukondi üle kogu [[Eestimaa]]. Sellest sai alguse uus koguduse rajamise laine [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik|EKNK-s]], mille tulemusena on rajatud 6 uut kogudust. Nähes vajadust treenida uusi koguduste juhte, koguduse rajajaid ja kaastöölisi, rajas Ago Lilleorg koos [[Rodney Corcoran|Rodney Corcorani]] ([[Kanada]]) ja Simon Grafiga ([[Taani]]) [[Nextstep Piiblikool|NextStep Piiblikooli]]. NexstStep Piiblikool tegutseb SA EKNK Õppekeskuse juures. NextStep Piiblikooli juures tegutseb üheaastane piiblikool, õhtukool ning suveseminar.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Vabatahtlik ühiskondlik töö === * [[EKNK Õppekeskus SA]], juhatuse esimees, alates 2016 * [[Raadio 7]] juhatuse esimees 2004–2017 * [[Eesti Kristlik Televisioon]], juhatuse liige alates 2004 * [[EKNK Fookuse kogudus|EKNK Fookus kogudus]], juhatuse liige alates 2016 * [[Pentecostal European Fellowship|PEF (Pentecostal European Fellowship)]] koguduse rajamise koordinaator, alates 2016<ref name=":0" /> == Isiklikku == Ago Lilleorg abiellus 1994. aastal [[Maire Lilleorg|Maire Lilleoruga]] (neiupõlvenimi Metsis). Neil on tütar Merje Mia. Pere elab [[Tallinn|Tallinnas]][[Eesti|.]]<ref name=":0" /> [[Fail:Abikaasa Maire Lilleorg.jpg|pisi|Maire Lilleorg Taevaskoda, 2018]] == Tunnustus == * Mälestusmedal „10 aastat taastatud [[Kaitseväe peastaap|Kaitseväge]]” * [[Kaitseväe teeneterist]] eeskujuliku teenistuse eest == Allikad == <references /> == Välislingid == * https://arhiiv.err.ee/guid/20151128192857901000300112290E2BA238B440000000792B00000D0F031114 {{JÄRJESTA:Lilleorg, Ago}} [[Kategooria:Eesti nelipühi vaimulikud]] [[Kategooria:Piiskopid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] c0tlybb2u78ilf6er2q8ny6legntm29 0 532413 7212661 6988302 2026-08-12T08:45:17Z Kuriuss 38125 7212661 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sicily-EO.JPG|pisi|]] '''Sitsiilia ajalugu''' on ülevaade [[Vahemeri|Vahemeres]] asuva [[Itaalia]] suurima saare ajaloost. Poeetiliselt nimetatakse saart '''Trinakriaks''', mis tähendab [[kreeka keel]]es kolmnurkset ja vihjab saare kujule.<ref name="Antiigileksikon">"[[Antiigileksikon]]", 2. kd, lk 174</ref> {{Sisukord paremale}} ==Esiaeg== [[Pilt:ItalicTribesOfSicily.png|pisi|vasakul|Vanimad hõimud Sitsiilias]] Vanimad inimasustuse jäljed Sitsiilias: [[kaljujoonised]] koobastes [[Palermo]] lähistel on ajajärgust 8000 aastat [[eKr]]. Saare muistsete elanikena on mainitud kolme hõimu: [[elümed]] ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] Ἔλυμοι, [[Ladina keel|ladina]] ''Elymi''), kes elasid saare lääneosas [[Segesta]] linna ümbruses ja olid vist Vahemere-äärsete alade põliselanikud, [[siikanid]] ehk sikaane (vanakreeka Σικανοί), kes elasid saare lääneosas ja olid arvatavasti ibeeri päritolu, ning Itaalia mandriosast sisse rännanud [[sikulid]] (vanakreeka Σικελοί, ladina ''Siculi''), kes elasid saare idaosas. Viimaste järgi on Sitsiilia ka nime saanud.<ref name="Antiigileksikon"/> [[Foiniiklased]] asutasid nii Sitsiiliasse kui selle lähisaartele palju kaubaasulaid, millest hiljem jäi neile kolm: [[Panormos]], [[Motye]] ja [[Solus]].<ref name="Antiigileksikon"/> ==Kreeka ajastu ja Siracusa== [[Pilt:Map of region of Sicily, Italy, with provinces-en.svg|pisi|vasakul|Sitsiilia tänapäevased provintsid: [[Agrigento provints|Agrigento]], [[Caltanissetta provints|Caltanissetta]], [[Catania provints|Catania]], [[Enna provints|Enna]], [[Messina provints|Messina]], [[Città metropolitana di Palermo|Palermo]], [[Ragusa provints|Ragusa]], [[Siracusa provints|Siracusa]], [[Trapani provints]]]] {{vaata|Magna Graecia}}, ''[[Siracusa#Kreeka periood]]'' Alates [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] hakkasid [[kreeklased]] Sitsiiliat koloniseerima: esialgu [[joonlased]], seejärel peamiselt [[doorlased]]. Enamik linnu asus saare ida- ja lõunarannikul, kust oli Kreekaga parem ühendus. Tuntuimad kreeka [[koloonia]]d Sitsiilias olid [[Agrigento|Akragas]], [[Gela]], [[Himera]], [[Leontinoi]], [[Messina]], [[Giardini-Naxos|Naxos]], [[Selinus]] ja [[Sürakuusa]]. Need linnad arenesid kiiresti ja nende tähtsust näitavad suurejoonelised ehitised. [[Kórinthos|Korintlaste]] asutatud [[Sürakuusa]]t võis võimsuse ja kultuuri poolest võrrelda [[Ateena]]ga<ref name="Antiigileksikon"/>. [[Pilt:Greek Colonization Archaic Period.svg|pisi|Kreeka alad ja kolooniad [[Arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] (750–550 eKr)]] Teiseks võimupooluseks Sürakuusa kõrval oli [[foiniiklased|foiniiklaste]] (keda hiljem tunti [[kartaago]]lastena) rajatud [[Palermo]]. [[Foiniikia|Foiniik]]lased olid rajanud oma asulad Sitsiilia lääneossa juba 1100. aasta paiku eKr. [[Pilt:SicilyBC.svg|pisi|Kartaagolaste (siniselt) ja kreeklaste (punaselt) kolooniad Sitsiilias]] [[Pilt:Syrakus, didracma, 530-510 ac. ca.JPG|pisi|vasakul|Sürakuusa didrahm, 530–510 eKr]] [[Pilt:West Mediterranean Areas 509 BC.png|pisi|Kartaagolaste, roomlaste, etruskide ja kreeklaste mõjualad Vahemere lääneosas [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]]]] [[Kartaago]] tahtis Sitsiilia endale allutada, kuid sai [[480 eKr]] [[Sürakuusa]] türannilt [[Gelon]]ilt ja [[Akragas]]e türannilt [[Theron]]ilt Himera all lüüa. Kartaagolaste juht [[Hamilkar]] langes, kartaagolaste laager koos tohutu saagi ja paljude vangidega langes võitjatele ning Kartaago palus rahu, nõustudes maksma suure sõjahüvitise. Kartaagolaste sissetung ja lüüasaamine langes ajaliselt ühte Pärsia kuninga [[Xerxes I]] [[Vana-Kreeka#Kreeka-Pärsia sõjad|sõjaretkega Kreeka vastu]]. Pärast seda võitu valitsesid Gelon ja tema järglane [[Hieron I]] kogu Sitsiilia idaosa<ref name="Antiigileksikon"/>, [[Palermo]]st [[Messina]]ni. [[Sürakuusa]] [[türann]] Hieron (valitses 478–466 eKr), kes sekkus edukalt ka Itaalia asjadesse, kui 474 eKr palusid [[Itaalia]] vanima ja põhjapoolseima [[kreeka kolooniad|kreeka koloonia]] [[Kyme]] elanikud abi neid ründava [[Etruskid|etruski]] laevastiku vastu ja Hieroni juhitud Sürakuusa laevastik lõi Kyme lähistel suures merelahingus etruskide laevastiku puruks. [[Akragas]]e türanni [[Theron]]i järeltulija kukutati peagi võimult (472 eKr) ja Sürakuusa Hieroni surma järel kukutati türannia ka Sürakuusas (465 eKr). Sürakuusas kehtis poolsada aastat [[Ateena demokraatia|Ateenaga sarnane demokraatlik]] riigikord. Sitsiiliast sai kreeka [[kultuur]]i ja [[teadus]]e keskus. Seal elasid näiteks [[Aischylos]], [[Epicharmos]] ja [[Pindaros]], hiljem ka [[Platon]]. Leontinois sündis [[sofist]] [[Gorgias]]. Sitsiilias tegutses [[pütagoorlased|pütagoorlaste]] koolkond. [[5. sajand eKr|5. sajandi eKr]] Sürakuusa mündid on kreeka mündivermimiskunsti parim näide.<ref name="Antiigileksikon"/> Kreeka hõimude omavahelisi vastuolusid kasutades püüdis [[Duketios]] [[461 eKr|461]]–[[460 eKr]] rajada sikulite riiki. See katse lõppes [[450 eKr]] ebaõnnestumisega.<ref name="Antiigileksikon"/> ===Sitsiilia ekspeditsioon === [[Pilt:Pelop war en.png|pisi|vasakul|Sõjategevus [[Archidamose sõda|Archidamose sõjas]] (431–421 eKr) ja [[Dekeleia sõda|Dekeleia sõjas]] (413–404 eKr), Kreekas ja [[Sitsiilia]]s ning [[Magna Graecia]] aladel Itaalias]] Sitsiilia linnade omavahelist tähtsust kahjustas tugevasti joonlaste ja doorlaste omavaheline vaen. [[Peloponnesose sõjad|Peloponnesose sõdade]] [[Archidamose sõda|Archidamose sõjas]], Sitsiilia [[Egesta]] ja [[Leontin]]i linnade elanikud palusid ateenlastelt abi [[Sürakuusa#Kreeka periood|Sürakuusa]] vastu ning 415 eKr algas Sürakuusa vastaseid toetanud Ateena laevastiku [[Sitsiilia ekspeditsioon|Sitsiilia retk]] [[Nikias]]e ja [[Lamarchos]]e juhtimisel. Ateenlased asusid Sürakuusat piirama ja suutsid poolsaarel paikneva linna muust maailmast valliga peaaegu ära lõigata. Sürakuusalased olid alistumise äärel. [[Sparta]]st appi saadetud väepealik koos Sitsiilia liitlastega pääses linna, innustas kaitsjaid ja sõjaõnn kaldus järk-järgult sürakuusalaste poole. Ateenlased saatsid Sürakuusa alla veel teisegi eskaadri, kuid osutusid pärast lüüasaamist öises lahingus ise ümberpiiratuks. Sobiv hetk Sürakuusa lahest välja murdmiseks lasti mööda, otsustav merelahing kaotati ja ateenlased pidid laevu ning haavatuid maha jättes suunduda sisemaale, kus loodeti abi oma Sitsiilia liitlastelt. Sisemaale taandumine lõppes katastroofiga: kahte rühma jagunenud ateenlased piirati ümber ja sunniti alistuma (413 eKr) ja Nikias hukati. 7000 ateenlast võeti vangi ja saadeti [[ori|orjadena]] Neapolise [[kivimurd]]udesse, kus nad raske töö tõttu hukkusid.<ref name="Antiigileksikon"/> [[Pilt:Him409.PNG|pisi|Sõjategevus Sitsiilias 409. aastal eKr]] [[409 eKr]] ründasid Sitsiiliat taas kartaagolased, keda juhtis eelmises rünnakus langenud Hamilkari pojapoeg Hannibal. Kartaagolastelt palus sõjalist abi Lääne-Sitsiilia linn [[Egesta]] oma suurema naabri [[Selinus]]e vastu nagu ka mõne aasta eest ateenlaste sissetungi tinginud tüliküsimus. Kartaago vägi vallutas ja hävitas esmalt Selinuse ning seejärel ka eelmisel korral võitmata jäänud [[Himera]]. 406 eKr algatasid kartaagolased uue suurpealetungi, eesmärgiga vallutada kogu Sitsiilia. Hannibali juhtimisel võtsid kartaagolased kiiresti tagasi Selinuse ja liikusid saare lõunarannikut pidi edasi [[Akragas]]e vastu, mille all Hannibal haigestus ja suri. Kartaagolased vallutasid nad peaaegu kogu saare, üksnes Sürakuusa türann [[Dionysios I]] suutis neile vastu panna. Mitmes sõjas püüdis Dionysios kartaagolasi välja tõrjuda, kuid edutult. Kartaagolasi nõrgestas väes leviv taud ja nad sõlmisid Dionysiose juhitud sürakuusalastega rahu. Kumbki pool säilitas selle, mis oli parasjagu tema valduses; kartaagolased tunnistasid Dionysiost Syrakuusa valitsejana ja jätsid Sitsiilia idaosa sisuliselt tema võimu alla. [[Dionysios I]] (valitses 405–367 eKr) korraldas linna piirava müürivööndi laiendamise, palkas võõrsilt hulga sõjamehi, lasi ehitada suuri sõjalaevu ning piiramis- ja heitemasinaid. Sürakuusa lahe suus paiknevast, tammi abil maismaaga ühendatud [[Ortygia]] saarest, kuhu linna rajamisel [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] esmane asula oli tekkinud, tegi ta kindlustatud residentsi. Sitsiilia lääneosas asunud kreeklaste asualad olid aga Kartaago käes, Dionysios provotseeris ta uue sõja (398 eKr) ja enne kui kartaagolased oma jõude koguda suutsid piiras ta ümber&nbsp;ja vallutas Kartaago tugipunkti, saare läänetipus asuva [[Motya]]. [[Pilt:SouthItaly 400BC map.svg|pisi|Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia, u 400 eKr]] [[Kartaago]] uut sissetungi [[Himilkon]]i juhtimisel Dionysios I tagasi tõrjuda ei suutnud – kartaagolased vallutasid lõunaranniku linnadele lisaks ka saare Itaalia ranniku vastu jääva kirdeosa ja asusid piirama Sürakuusat. Taas võttis sissetungijate seas võimust taud, Dionysios ründas nõrgestatud piirajaid Sürakuusa all korraga ja saavutas maal kui merel hiilgava võidu (397 eKr). Himilkon oli sunnitud rahu paluma, päästmaks väe koosseisus olevaid kartaagolasi, palgasõdurid jättis ta aga võitja meelevalda ja need kas hukati, orjastati või võeti Sürakuusa türanni teenistusse. Kodumaal sooritas Himilkon enesetapu. Samas oli rahuleping Kartaagole siiski üsna soodus, sest säilitas suure osa puunlaste poolt hõivatud aladest Sitsiilias. Hiljem pidas Dionysios veel ühe eduka sõja kartaagolastega, tõrjudes nad oma traditsioonilistele aladele Sitsiilia lääneosas. Leping aastast 392 eKr võimaldas Siracusal oma valdusi veelgi laiendada, asutati [[Adrano]], [[Tindar]]i ja [[Taormina|Tauromenioni]] linnad. [[Aadria meri|Aadria merel]] asutas [[Dionysios I (Siracusa)|Dionysios Vanem]] kaubavahetuse hõlbustamiseks [[Ancona|Ankon]]i, [[Adria]] ja [[Vis (saar)|Issa]]. Oma sõjaliste teenete kõrval oli Dionysios tuntud kunstide [[patroon]]ina ja [[Platon]] ise külastas Siracusat mitu korda. [[Pilt:Platon altes Museum2.jpg|pisi|vasakul|Platonit kujutav herm (Berliin, Altes Museum)]] Dionysiose sai kontrolli alla oli enamuse Sitsiiliast ja ateenlased kutsusid teda õigustatult Sitsiilia valitsejaks. Lõuna-Itaalia kreeka linnade vastuolusid ära kasutades sekkus ta ka sealsetesse asjadesse, sõlmis mõne linna, sealhulgas [[Kroton]]iga, liidu ja vallutas pika piiramise järel mandril [[Reggio Calabria|Rhegion]]i (387 eKr). Sitsiiliat Itaaliast eraldav [[Messina väin]] langes Dionysiose kontrolli alla ja Dionysiose vallutas ka mõned tugipunktid [[Aadria meri|Aadria mere]]e rannikul, nende seas kaugeim [[Hadria]] tänapäeva [[Veneetsia]] juures. Dionysiose valitsusaeg tõi Sürakuusa jaoks õitsengu. Müüridest piiratud ala oli laienenud umbes kahekordseks ja elanikkonna arvukus tõusnud palgasõdurite ning alistatud linnadest ümberasustatud elanike arvel. Arvatavasti oli [[Sürakuusa]] tol ajal Vahemere maade suurim linn, ületades nii [[Kartaago]]t, [[Rooma]]t kui ka [[Ateena]]t. Dionysios I sugulane [[Dion]] hakkas [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[filosoof]]<nowiki/>i [[Sokrates]]e õpilase ja [[Aristoteles]]e õpetaja ning Lääne esimese [[kõrgkool]]i, Ateena [[Platoni Akadeemia|Akadeemia]] rajaja, ühe maailma ajaloo mõjukama filosoofi [[Platon]]i õpilaseks, kuid türann Dionysios I pöördus tema vastu ning Platon müüdi orjusse. Ateenaga sõjajalal oleva [[Kürenaika]] linna orjaturult ostis Platoni üks ta pooldaja ning läkitas filosoofi koju Ateenasse. [[Dionysios I|Dionysiose]] poeg ja järeltulija [[Dionysios II|Dionysios Noorema]] (kes valitses vaheaegadega 367–344 eKr) nõuandjatena olid juba vanema Dionysiose ajal mõjukas [[Dion]], kes oli abielus vanema Dionysiose tütrega (noorema Dionysiose poolõega) ja [[Platon]]. Platoni sõber ja mõttekaaslane Dion kutsus filosoofi teist korda Sitsiiliasse noort valitsejat kasvatama, et koolitada uus valitseja [[Dionysios II]] valgustatud filosoof-kuningaks. Dionysios kuulas küll õpetusi, kuid hakkas kahtlustama Dionit plaanis võimu haarata, saatis tolle pagendusse ja hoidis Platonit väevõimuga kinni, lõpuks Platon siiski lahkus. Dion kogus Kreekas palgaväe, purjetas sellega 357 eKr Sitsiiliasse ja vallutas Sürakuusa, Dionysiose põgenes aga Itaaliasse. Dion (kes valitses 357–354 eKr) püüdis kehtestada Platoni riigiõpetuse vaimus aristokraatlikku monarhiat, kuid Dion mõrvati 354 eKr, millele järgnes veelgi suurem kaos. Naasis Itaaliast ka Dionysios, kuid enamus Sürakuusast allus türannile aga vaid nimeliselt ja muud linnad oli järk-järgult Sürakuusa valitsejatest lahku löönud. Korra tagamiseks palusid sürakuusalased Dionysiose vastu abi oma emalinnast [[Kórinthos]]est ja korintlased saatsid Sitsiiliasse kogenud riigimehe Timoleoni. [[Pilt:Magna Grecia 280aC.jpg|pisi|[[Suur-Kreeka]], u 280 eKr]] [[Timoleon]] saabus umbes 1000 sõjamehega kümnel laeval 344 eKr Sitsiilia. Ka Dionysiose vastaste toonane juht suhtus temasse vaenulikult ning liitus taas kreeklaste asjadesse sekkunud kartaagolastega. Timoleon saavutas Etna jalamil hiilgava võidu, Dionysios loovutas Ortygia Timoleonile, lahkus Sitsiiliast ja veetis oma ülejäänud elu Kórinthoses. Kartaagolaste ootamatu lahkumise järelkehtestati riigis vähemalt nime poolest demokraatlik riigikord ja sisuliselt juhtis riigiasju lähimatel aastatel (344–338 eKr) aga Timoleon, ehkki suur osa saarest oli endiselt erinevate türannide võimu all. Kartaago järgmise kallaletungi lõi tagasi [[Timoleon]] [[339 eKr]], Krimisose jõel Sitsiilia lääneosas. Sõjalisest edust hoolimata ei jätkanud Timoleon võitlust kartaagolastega ja sõlmitud rahuga säilitas ta traditsioonilise piiri Kartaago ja kreeklaste alade vahel. Selle asemel hakkas Timoleon kõrvaldama kreeka türanne saare idaosas, lastes mitmed võimult tõugatud valitsejad rahvahulga ees piinarikkalt hukata. Timoleoni tegevus tõi kaasa Sitsiilias uue õitsengu, idaosa türannide kukutamine ja võit kartaagolaste üle tagasid siserahu. Timoleon algatas Sürakuusas linna ulatusliku taasasustamisprogrammi, kutsudes koju naasnud pagulastele lisaks uusasukaid kogu Kreekast, et korvata elanikkonna langust vahepealse kaose aastatel. Tõusid elanikkonna tihedus ja üldine heaolu peaaegu kogu Sitsiilias. Saarel, ka väljaspool Sürakuusat, taastati mitmed osaliselt või täielikult varemeis seisnud linnad, sealhulgas kartaagolaste poolt aastakümnete eest hävitatud [[Gela]] ja [[Akragas]]. Võitlused linnakodanike vahel algasid taas pärast Timoleoni surma ja lõppesid uue türanni [[Agathokles]]e esiletõusuga, kes haaras võimu [[Riigipööre|riigipöör]]dega aastal 317 eKr. Agathokles oli madalat päritolu, kuid abielu teel rikastunud väepealik, kes palgasõdurite ja lihtrahva toel kukutas Sürakuusas kehtinud [[oligarhia]] ja haaras [[türann]]ivõimu. Kasutades rikaste vastu julmi repressioone vallutas ta kiiresti muud kreeka linnad Sitsiilias, ühendades seega suure osa saarest ühtseks riigiks. Sürakuusa türann Agathokles jätkas vahelduva eduga sõda ([[311 eKr|311]]–[[306 eKr]]) Kartaago vastu ja saavutas moraalset edu, viies [[310 eKr]] sõja kartaagolaste kodusele Aafrika pinnale, tekitades vaenlasele raskeid kaotusi. Sõda lõppes rahulepinguga [[306 eKr]], mille kohaselt Kartaago maksis [[kontributsioon]]i ja Agathokles lahkus Aafrikast, kuid mis ei takistanud kartaagolastel sekkumast Sürakuusa poliitikasse pärast Agathoklese surma (289 eKr). Järgnevalt tungis Agathokles Lõuna-Itaaliasse, kuid suri sõjaretke ajal ja pärast Agathoklese surma lõid Sitsiilia linnad taas Sürakuusast lahku. ===Pyrrhose sõjad=== [[Pilt:Map of the Pyrrhic War (280–275 BC) (English).jpg|pisi|[[Phyrrose sõda|Phyrrose sõja]] (280–275 eKr) sõjategevuse kaart]] {{vaata|Rooma vabariik#Lõuna-Itaalia alistamine}}, ''[[Phyrrose sõda]]'' Järgmised kokkupõrked Kartaagoga toimusid [[Epeiros]]e kuninga (306–272) [[Pyrrhos]]e ajal, kelle kodanikud kutsusid appi kartaagolaste sekkumise pärast Sürakuusa poliitikasse. 280 eKr suundus Pyrrhos Tarase kutsel Itaaliasse, abistama sealseid kreeklasi Rooma vastu ja saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle (280 [[Heraclea lahing|Heraclea]] ja 279 [[Asculumi lahing]]us). Roomlased sõlmisid liidu Kartaagoga ja Pyrrhos läks Sitsiilia kreeka linnade kutsel Sitsiiliasse Kartaago vastu võitlema. Phyrros tõrjus kartaagolased välja peaaegu kogu Sitsiiliast, kuid läks siis tülli sealsete kreeka linnadega, ning naasis [[Taras]]e kutsel Mandri-Itaaliasse. Pyrrhos hukkus Kreekas 272 eKr surma Kreeka sisevõitlustes. Pärast lühikest Phyrrose valitsemise perioodi haaras aastal 275 eKr võimu [[Hieron II (Siracusa)|Hieron II]]. Hieron II juhatas sisse 50-aastase rahu ja õitsengu perioodi (270–215 eKr), milles Siracusast sai üks tuntumaid [[Antiikaeg|antiik]]linnu. Tema valitsemise ajal elas kõige kuulsam siracusalane, matemaatik ja [[Loodusfilosoofia|loodusfilosoof]] [[Archimedes]]. {{vaata|Siracusa#Kreeka periood}}, ''[[Agrigento#Ajalugu]], [[Giardini-Naxos|Naxos]], [[Taormina|Tauromenium]]'' ==Rooma ajastu== [[Pilt:Carthage Holdings.png|pisi|vasakul|Sitsiilia ja Kartaago alad aastal 264 eKr, enne Esimest Puunia sõda]] [[Rooma vabariik|Rooma]] sekkumise aluseks Sistiilias oli Sürakuusa türanni Agathoklese endised palgasõdurid mamertiinid (marsipojad), kes pärast Agathoklese surma teenistuseta jäid, nad läksid tülli nii sürakuusalaste kui ka kartaagolastega ja palusid abi Roomalt. Sürakusalaste ja kartaagolaste vahelisse konflikti sekkus [[Rooma vabariik|Rooma]] ning Puunia sõjad ei jätnud puutumata ka Sitsiiliat. ===Puunia sõjad=== [[Pilt:Carthaginianempire.PNG|pisi|Sitsiilia Puunia sõdade ajal]] [[Pilt:SICILIA 218 AC.png|pisi|vasakul|Sitsiilia 218. aastal eKr]] [[Pilt:Sicilia SPQR.png|pisi|Rooma vabariigi Sitsiilia provints]] {{vaata|Puunia sõjad}} , ''[[Esimene Puunia sõda|Esimene 264–241 eKr]], [[Teine Puunia sõda|Teine 218–201 eKr]], [[Kolmas Puunia sõda|Kolmas 149–146 eKr]]'' [[Esimene Puunia sõda|Esimese Puunia sõja]] järel 242. aastal eKr pidi Kartaago Sitsiiliast loobuma.<ref name="Antiigileksikon"/>, vaid Sürakuusa jäi vallutamata. Esimese Puunia sõja alguses, oli kartaagolastel merel edu, neil oli seni­kuulmatult suurte mõõtmetega lahinglaevu – viie aerupingi ja hiigelrammiga [[galeer]]id. Rooma laevastik sai [[lahing Lipari saarte juures|lahingus Lipari saarte juures]] Kartaago laevastikult lüüa, kuid võitis kartaagolasi aastatel [[260 eKr]] [[Mylae merelahing]]us ja [[256 eKr]] [[Ecnomuse lahing]]us võitsid roomlased Kartaago laevastikku. Kartaago väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse [[Kartaago]] lähedal [[Põhja-Aafrika]]s, kuid said raskesti lüüa [[Palermo]] juures, Sitsiilias ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased [[241 eKr]] merelahingus [[Egadi saared|Egadi saarte]] juures ning Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. [[227 eKr]] sai Sitsiilia [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] esimeseks [[Rooma provintsid|provintsiks]], välja arvatud [[Sürakuusa]] kuninga valitsusalad, millest sai Rooma liitlane. Liit Roomaga püsis Hieroni surmani. [[Pilt:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|vasakul|Vahemere ümbruse alad 218. aastal eKr]] [[Teine Puunia sõda|Teises Puunia sõjas]] olid kartaagolased esialgu edukad ja see innustas kogu saart Rooma vastu astuma. Hieroni järeltulija, noor [[Hieronymus (Siracusa)|Hieronymus]] (valitses aastast 215 eKr), katkestas [[Teine Puunia sõda|Teises Puunia sõjas]] liidu roomlastega pärast nende kaotust [[Cannae lahing]]us ja nõustus [[Kartaago]] toetusega. Sürakuusa taganes oma liitlaskohustustest Rooma ees, roomlased, keda juhtis konsul [[Marcus Claudius Marcellus]], [[Siracusa piiramine (214–212 eKr)|piirasid linna ümber]] aastal 214 eKr. Linn pidas vastu kolm aastat, kuid langes aastal 212 eKr. Usutakse, et linn langes selle tõttu, et rahupartei avas linnamüüris väikese ukse rahuläbirääkimisteks, kuid roomlased tungisid läbi ukse ja võtsid linna, tappes seejuures Archimedese. Sürakuusa sai Sitsiilia [[preetor]]i asukohaks<ref name="Antiigileksikon"/>. 210. aastal eKr oli kogu Sitsiilia Rooma võimu all. [[209 eKr]] vallutas Rooma väepealik [[Publius Cornelius Scipio Africanus]] [[Pürenee poolsaar]]e idarannikul asuva [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] ja [[205 eKr]] alustas Publius Cornelius Scipio Africanus invasiooni [[Sitsiilia]]st, Aafrika mandrile. Rooma tegi Sitsiiliast oma viljaaida, kuid orjade koondamine [[latifundium]]idesse ja nende halastamatu rõhumine põhjustasid suuri [[ülestõus]]e aastatel [[136 eKr|136]]–[[132 eKr]] ja [[104 eKr|104]]–[[101 eKr]]. Sitsiilia rasket olukorda [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] näitavad [[Cicero]] kõned, mida ta pidas [[Verrus]]e vastu. [[Sextus Pompeius]] tegi Sitsiiliast [[43 eKr|43]]–[[36 eKr]] [[Octavianus]]e vastase sõja keskuse.<ref name="Antiigileksikon"/> [[Pilt:Roman Empire Map.png|pisi|Rooma keisririigi provintsid 117. aastal]] Pärast [[Caesar]]i tapmist [[44 eKr|44. aastal eKr]] vabanes Sitsiilia Rooma võimu alt, kui saarele põgenes [[Sextus Pompeius]], kes kogus suure mereväe, värvates sellesse hulgaliselt sitsiillasi ja organiseeris Roomale [[mereblokaad]]i, laskmata läbi viljalaevu. Pompeiuse vastuseis kestis kuni 36. aastani eKr, kui [[Marcus Agrippa]] hävitas ta laevastiku [[Naulochuse neem]]e lähedal merelahingus. Pompeius põgenes ning järgmisel aastal ta tapeti. Sõja järel anti paljudele leegionäridele Sitsiilias maad, et tekiks Roomale lojaalne elanikkond. Kuni Rooma riigi lagunemiseni [[5. sajand]]il elas Sitsiilia rahulikku elu. Rooma oma keelt ja kultuuri kohalikele peale ei surunud, elanikud rääkisid esimese keelena [[kreeka keel|kreeka]] ja teisena [[ladina keel]]t. Kristluse toodi saarele [[1. sajand]]il. Sürakuusa säilitas Sitsiilias Rooma valitsuse pealinna ja [[preetor]]i residentsi staatuse Sitsiilias. See jäi tähtsaks sadamaks kaubavahetusele impeeriumi ida- ja lääneosade vahel. ==Bütsantsi ajastu== [[Pilt:Western and Eastern Roman Empires 476AD(3).svg|pisi|[[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-]] ja [[Ida-Rooma]] riigi alad 476. aastal]] [[5. sajand]]il vallutasid [[goodid|Gooti hõimud]] Mandri-Itaalia ning sajandi lõpus, [[488]]. aastal tungisid ka Sitsiiliasse, [[Gooti sõda|Gooti sõja]] ajal saatis [[Bütsantsi keiser]] [[Justinianus I]] saarele oma armee. Saar võideti tagasi ning kui järgmisel, 6. sajandil asus mandril pealetungile uus germaani hõim, [[langobardid]], kujunes Sürakuusast Bütsantsi läänepoolseim tugipost. ==Vandaalide ja alaanide kuningriik== [[Pilt:Vandal alan kingdom 526.png|pisi|300px|Vandaalide ja alaanide riik, 526]] {{Vaata|Vandaalid}} [[Suur rahvasterändamine|Kesk-Euroopast liikuma hakanud]] vandaalid asustasid algselt Hispaanias alasid, kuid ületasid [[429]] [[Gibraltari väin]]a ning liikusid mööda [[Vahemeri|Vahemere]] lõunarannikut, [[Põhja-Aafrika]]s itta [[Kartaago]] poole. Aastal [[435]] andsid roomlased neile mõningaid alasid Põhja-Aafrikas, ent [[439]] langes Kartaago vandaalide kätte. [[Pilt:Vandalic War campaign map.png|pisi|300px|[[Vandaalide sõda|Vandaalide sõja sõjalised kampaaniad]]]] Vandaalide juht Geiseric arendas vandaalide ja alaanide kuningriigi võimsaks riigiks, nad lõid suure merelaevastiku ning vallutasid [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]], [[Korsika]] ja [[Baleaarid]]. Nad moodustasid mereriigi, mis oma ulatuselt sarnanes väga 7 sajandit varem õitsenud Kartaagoga. Oma võimu tipul olid nad aastal [[477]]. Saavutanud ülemvõimu merel, hõivasid vandaalid, pärast keiser [[Valentinianus III]] võimulttõukamist [[455]] [[Rooma]] ning rüüstasid Roomat palju hullemini kui [[Alarich]] [[410]]. aastal. [[Bütsants]]i keiser [[Justinianus I]] saatis 533. aastal välja 500 laevaga ekspeditsiooniväe, keda juhtis germaanlasest väepealik [[Belisarios]]. [[Bütsantsi ajalugu#Põhja-Aafrika vallutamine|Bütsantsi vägede sõjakäiku]] juhtis [[Belisarius]], kui ta kuulis, et suurem osa vandaalide laevastikust on võitlemas [[ülestõus]]uga [[Sardiinia]]s, otsustas ta kiiresti tegutseda, maabus [[Põhja-Aafrika]]s [[Tuneesia]] territooriumil ning marssis [[Kartaago]] peale. Belisarius vallutas kiiresti Kartaago; järelejäänud vandaalid võitlesid edasi. 533 toimus uus lahing – [[Ticameroni lahing]] umbes 20 miili kaugusel Kartaagost, võidukas Belisarius liikus kiiresti edasi vandaalide kuningriigi teise linna [[Hippo]]sse. Aastal [[534]] Gelimer alistus ning vandaalide kuningriik lakkas olemast. [[Pilt:Bütsants650.png|pisi|350px|Bütsants aastal 650. Selleks ajaks oli riik kaotanud kõik lõunaprovintsid, välja arvatud Aafrika eksarhaadi]] Pärast triumfi Põhja-Aafrikas jätkas Bütsants oma territooriumi laiendamist [[Theoderich Suur]]e surma järel [[Idagootide kuningriik|Idagootide kuningriigi]] [[Itaalia ajalugu|Itaalia]] alade arvelt. Ida-Rooma väikesearvuline ekspeditsioonivägi, kelle juhiks oli endiselt Belisarios, maabus [[Sitsiilia]] saarel 535. aastal. Üksteise järel langesid Itaalia suuremad linnad bütsantslaste valdusse: [[Napoli]] (535), [[Rooma]] (536) ja lõpuks idagootide pealinn [[Ravenna]] (540). Bütsantsi laevastiku komandör Euphemius põgenes vastuolude tõttu Bütsantsi keisriga Põhja-Aafrikasse ja pakkus Sitsiiliat [[Tuneesia emiir]]ile, vastutasuks kindrali koha emiiri armees. Emiir saatis armee Sitsiiliat vallutama, ent sitsiillased osutasid visa vastupanu ja [[araablased|araablaste]] sissetung kestis üle saja aasta. Lõpuks, 965. aastast, oli saar nende käes, kuni järgmisel sajandil saabusid uued väed – [[normannid]]. ==Sitsiilia emiraat== [[Pilt:ByzantineEmpire867AD4lightpurple.PNG|pisi|330px|Bütsantsi alad aastal 867]] {{vaata|Sitsiilia emiraat}} [[Pilt:Abbasid Caliphate 891-892.png|pisi|300px|Abbassiidide kalifaat, 891–892]] Aastal 826 pakkus endine Bütsantsi laevastiku komandör Sitsiilias [[Eufemius (Sitsiilia)|Eufemius]] saare valitsemist [[Aghlabiidid|Aghlabiidist]] [[Tuneesia]] emiirile [[Ziyadat Allah I (Ifriqiya)|Ziyadat Allahile]] vastutasuks kindralikoha ja turvalisuse eest. Ziyadat Allah nõustus Sitsiilia vallutama ning lubas anda selle Eufemiusele iga-aastase maksu eest. Esimene lahing Bütsantsi vägede vastu toimus 15. juulil 827 Mazara lähistel ja selle tulemuseks oli [[Aghlabiidid]]e võit. Aastal 830 võitsid Ibeeria moslemid Bütsantsi komandöri Teodotust sama aasta juulis-augustis. Aafrika berberite üksused saadeti [[Palermo]]t piirama ja nad vallutasid selle pärast aastastpikkust piiramist septembris 831. Palermost sai moslemite Sitsiilia pealinn, ümbernimetatuna al-Madinah ("Linn"). Vallutus toimus vahelduva eduga; märkimisväärse vastupanuga ja paljude sisemiste võitlustega võttis Bütsantsil Sitsiilia vallutamine üle sajandi. Sürakuusa pidas kaua vastu, kuid [[Sürakuusa piiramine (877-878)|langes]] aastal 878, [[Taormina]] langes aastal 902 ja viimane Bütsantsi tugikoht võeti aastal 965. Edaspidi valitsesid Sitsiiliat sunniitlik [[Aghlabiidid]]e dünastia [[Tuneesia]]st ja šiiitlik [[Fatimiidid]]e dünastia [[Egiptus]]est. ==Normannide ajastu== {{vaata|Sitsiilia krahvkond}}, ''[[Sitsiilia kuningriik]]'' Normannid, viikingite järeltulijad, kes 9. sajandil olid asunud elama [[Normandia]]sse praegusel Põhja-Prantsusmaal, kutsuti appi Lõuna-Itaalia valitsejate poolt, kes olid hädas [[saratseenid]]e rünnakutega. [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|11. sajandi lõpuks kuulusid normannidele]] peale Lõuna-Itaalia ka Sitsiilia ja [[Malta]]. Uue [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kuningriigi]] etteotsa asus kõigepealt [[Hauteville (perekond)|Hauteville]]’ide suguvõsa esindaja Robert, tema järel [[Roger I]] ja lõpuks viimase poeg [[Roger II]]. Ususallivad normannid kohanesid hästi mitmekultuurse Sitsiiliaga ega hakanud taga kiusama ei kreeklasi, araablasi ega juute. See oli Sitsiilia hiilgeaeg. Abielusidemete kaudu läks [[Sitsiilia kuningriik]] 12. sajandi lõpus [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] suguvõsale, kelle silmapaistvaim esindaja oli Sitsiilias Palermos üles kasvanud Saksa keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]], Sitsiilias tuntud kui kuningas [[Frederick I]]. Friedrich II lahutas kiriku riigist ja viis läbi õigusreformi ning andis 1231. aastal välja seadustiku [[Constitutiones Augustales]], mis ühendas Rooma, Bütsantsi, lombardi, franki ja normanni õigustavasid. Seadus tagas kohtumõistmise kõigi üle ühel alusel, sõltumata kohtualuse ühiskondlikust kuuluvusest. Kuid hea läbisaamine [[moslem]]itega tekitas Frederickul konflikti [[Rooma paavst]]iga ning ta oli sunnitud [[1224]]. aastal moslemid Sitsiiliast pagendama. Kui Frederick 1250. aastal suri, määras paavst saare valitsejaks [[Prantsuse kuningas|Prantsuse kuninga]] venna, [[Anjou hertsog]]i Charles I. Sitsiilia ülikud sellega ei leppinud ning Fredericku järglaseks kuulutati tema abieluväline poeg Manfred. Kuid 1266. aastal [[Benevento lahing]]us Charles I vastu sai Manfred surma ning prantslased kehtestasid saarel oma võimu. ==Aragóni krooni ajastu== Prantslased kihutati omakorda Sitsiiliast välja [[1282]]. aastal toimunud nn Sitsiilia [[Sitsiilia vesprid|Vespri ülestõus]]u tulemusena, kusjuures ülestõusnud olid sunnitud võimu peaaegu kohe andma [[Aragoonia kuningas|Aragoonia kuninga]] kätesse. Sitsiilia kuningriigi mandriosa [[Apuulia krahvkond|Apuulia hertsogkond]] ja [[Capua vürstkond|Capua krahvkond]] jäid [[Anjou dünastia]] valdusse. [[Pilt:Imperi de la Corona d'Aragó.png|pisi|[[Aragóni kroon]]i alad 15. sajandil]] 1282. aasta sündmustele järgnes ligi sajandi kestnud [[Sitsiilia vespri sõda]] kahe Sitsiilia kuningriigi vahel. 1302. aastal oli saareriigi kuningas ajutiselt sunnitud loobuma Sitsiilia kuninga tiitlist. [[Caltabellotta rahu]] aastal 1302, jagas vana Sitsiilia kuningriigi kaheks. Sitsiilia saar, "Sitsiilia kuningriik teisel pool majakat" või [[Trinacria kuningriik]], läks [[Aragoni dünastia|Aragoni]] [[Federico III (Sitsiilia)|Federico III]]-le, kes hakkas seda valitsema. Poolsaare territooriumid ([[Mezzogiorno]]), mida kutsuti ka Sitsiilia kuningriigiks, kuid moodsas teaduses kutsutakse [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigiks]], läks [[Anjou dünastia|Anjou]] [[Charles II (Napoli)|Charles II]]-le, kes hakkas seda valitsema. Sitsiiliat valitseti iseseisva kuningriigina Aragoni dünastia sõltlaste või kõrvalliinide poolt aastani 1409 ja sealt edasi [[Aragoni kroon]]i osana. Napoli kuningriiki valitses Anjou valitseja [[René (Napoli)|René]] kuni kahe trooni taasühendamiseni Aragoni kuninga [[Alfonso V (Aragon)|Alfonso V]] poolt pärast edukat Napoli piiramist ja René kaotust 6. juunil 1443. [[Aragóni kuningas]] ühendas [[Alfonso V]] saare ja maismaa, kuid viimaks jagas Aragoni Alfonso kaks kuningriiki oma valitsemise ajal. Ta andis võimu Napolis oma vallaspojale [[Ferdinando I (Napoli)|Ferdinando I]]-le, kes valitses aastatel 1458–1494, ning ülejäänud osa Aragoni ja Sitsiilia kroonist oma vennale [[Juan II de Aragón|Juan II]]-le. Kui [[Napoli kuningriik]] taasühendati Aragóni krooniga, kandsid Sitsiilia kuninga tiitleid [[Kataloonia]]-Aragoni krooni [[Aragóni kuningate loend|Aragóni kuningad]] aastani 1516, neile järgnesid [[Hispaania kuningas|Hispaania kuningad]] kuni [[Habsburgid]]e Hispaania haru lõpuni aastal 1700. {{vaata|Aragóni kuningriik}}, ''[[Aragóni kroon]], [[Sitsiilia kuningriik]]'' ==Mõlema Sitsiilia kuningriik== [[Pilt:KingdomoftheTwoSicilies.png|pisi|Mõlema Sitsiilia kuningriik (roheline)]] {{vaata|Mõlema Sitsiilia kuningriik}} 1816 aastal moodustati [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]] ühendamisega [[Mõlema Sitsiilia kuningriik]], 1860. aastal selle annekteeris kuningriigi [[Sardiinia kuningriik]], mis sai 1861. aastal [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigiks]]. Kahe Sitsiilia pealinn oli [[Napoli]] ja seetõttu kutsuti seda üldiselt ka "[[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigiks]]". Kuningriik hõlmas [[Mezzogiorno]] (Itaalia mannermaa lõunaosa) ja [[Sitsiilia]] saare. {{commonskat|History of Sicily}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sitsiilia ajalugu| ]] pxmdoogztdupb6yk8v2awhpnftspux3 0 534602 7212659 6713002 2026-08-12T08:43:48Z Kuriuss 38125 7212659 wikitext text/x-wiki [[File:Four Evangelists Jordaens Louvre Inv1404.jpg|thumb|300px|[[Jacob Jordaens]] 1625–1630. "Neli evangelisti" (õlimaal, [[Louvre]]). Maalil on kujutatud nelja evangelisti õppimas ja vestlemas]] '''Sünoptilisteks evangeeliumideks''' nimetatakse [[Uus Testament|Uue Testamendi]] kolme esimest [[Evangeelium|evangeeliumit]] – [[Matteuse evangeelium|Matteuse]], [[Markuse evangeelium|Markuse]] ja [[Luuka evangeelium]]it –, kuna nende sisud langevad paljuski kokku. Evangeeliumide sarnasus tuleb hästi esile, kui nimetatud tekste kõrvuti lugeda. Sõna ”sünoptiline” põhineb kreeka keele sõnal {{Keel|el|σύνοψις}}, ''synopsis'', mis tõlkes tähendab “koos vaatlemist”. Matteuse, Markuse ja Luuka evangeeliumides räägitakse sageli samadest sündmustest ühesuguses järjekorras, kasutades selleks kattuvaid sõnu, üsna sageli aga lausa identseid lauseid. Nii võib evangeeliume võrreldes näha, et Markuse evangeeliumi 666 salmist on üle 600 leitavad ka Matteuse evangeeliumis. Luuka evangeeliumis on sarnaseid või sõna-sõnalt Markuse evangeeliumiga kokkulangevaid salme ligi 350. Lisaks võib leida ühesuguseid kirjakohti ka Matteuse ja Luuka evangeeliumide vahel (pea 200 ühist salmi), mis Markuse evangeeliumis puuduvad. [[Perikoop|Perikoopide]] kokkulangevust seletatakse kirjanduslike sõltuvussuhete teooriate kaudu. Tänapäeval on kõige rohkem tunnustust leidnud kahe allika teooria, mille järgi on Markuse evangeelium vanim. Nii Luuka kui ka Matteuse evangeeliumi aluseks on selle teooria kohaselt võetud Markuse evangeelium ja veel lisaks kaduma läinud Jeesuse ütluste allikas ehk [[Q-allikas]]. Samuti on mõlemal evangelistil olnud kasutada veel oma eriallikas. == Struktuur == [[File:Relationship between synoptic gospels-et.svg|thumb|360px|Rohkem kui kolmveerand Markuse evangeeliumi sisust on leitav Matteuse evangeeliumist, sama võib täheldada ka Luuka evangeeliumi kohta. Lisaks on Matteuse ja Luuka evangeeliumides ühist materjali, mida ei leia aga Markuse evangeeliumist]] === Ühised omadused === Sünoptilised evangeeliumid on laias laastus ühepikkused. Need on kirjutatud 1. sajandi jooksul antiikaja kreeka ühiskeeles [[koinee]]s. Kuna sünoptilised evangeeliumid esindavad antiikbiograafia žanrit, siis erinevad nad oluliselt mitte[[Kaanon (religioon)|kanoonilistest]] allikatest, näiteks [[Tooma evangeelium|Tooma]] ja [[Maarja evangeelium]]ist.<ref>Bauckham, Richard 2006. Jesus and the Eyewitnesses: The Gospels as Eyewitness Testimony. Michigan: Eerdman. Lk 220.</ref><ref>Perkins, Pheme 2009. Introduction to the Synoptic Gospels. Michigan: Eerdman. Lk 2–11.</ref> Kolme evangeeliumi sarnasust nimetatakse kolmiktraditsiooniks. Neljas evangeelium, [[Johannese evangeelium]], erineb sünoptilistest evangeeliumidest suurel määral, seda nii sisult kui ka perikoopide järjestuselt. === Kolmik- ja kaksiktraditsioon === Perikoopide võrdlemisel kolme evangeeliumi vahel tuleb esile salmide suur sarnasus, seda nii sisu kui ka järjestuse osas. Paljud kirjakohad on olemas kõigis sünoptilistes evangeeliumides, kuid üsna sage on ka olukord, kus ühest sündmusest räägib mitte kolm, vaid kaks evangeeliumi (nt: Matteuse ja Luuka evangeeliumid). Samuti on mitmeid tegevusliine, mida on kirjeldanud ainult üks evangelist. Kolmiktraditsiooniks nimetatakse kõigi kolme sünoptilise evangeeliumi kirjakohtade kokkulangemist, kaksiktraditsiooniks siis vastavalt kahe evangeeliumi. Lisaks sõnasõnalisele kattuvusele on kolmiktraditsiooni teooria teiseks lähtekohaks kolmes evangeeliumis ülestähendatud sündmuste samasugune järjestus, seda isegi siis, kui selleks ei näi olevat selget kronoloogilist või ajaloolist põhjust.<ref>Riistan, Ain 2010. Uue Testamenendi sissejuhatus. Tartu Ülikool: e-õppe materjal. Lk 4.</ref> Eelkõige on see jälgitav sündmuste juures, mis on ära toodud kõigis kolmes evangeeliumis. Sündmused, millest räägivad vaid kaks evangeeliumi, on omavahel lõdvemalt seotud ja perikoopide järjekord võib evangeeliumide sees erinev olla.<ref>Goodacre, Mark 2001. The Synoptic Problem: A Way Through the Maze. Edinburgh: Bloomsbury T&T Clark. Lk. 16</ref> Teksti kuulumine kolmik- või kaksiktraditsiooni alla pole alati üheselt mõistetav, pigem sõltub see uurimisele seatud nõuetest ja sellest, kuivõrd oluliseks peetakse sarnasuse astet tekstide analüüsil. Näiteks Matteuse ja Markuse evangeeliumis on lugu Jeesusest ja viljatust viigipuust ([http://piibel.net/#q=mt%2021%3A18-22 Mt 21:18–22]; [http://piibel.net/#q=mk%2011%3A12-14 Mk 11:12–24]), mis mõlemad räägivad selgelt ühest ja samast situatsioonist, kus Jeesus neab vilju mittekandvat puud. Otsides sama sündmust Luuka evangeeliumist, leiame tähendamissõna viljatust viigipuust ([http://piibel.net/#q=lk%2013%3A6-9 Lk 13:6–9]). Nii võib osa uurijaid pidada Luuka evangeeliumi perikoopi Matteuse ja Markuse evangeeliumi julgeks edasiarenduseks, teised peavad seda aga eraldiseisvaks kirjakohaks, mis ei mahu kolmiktraditsiooni mõiste alla. Allolevas tabelis on ära toodud mõned olulisemad näited kolmik- ja kaksiktraditsiooni ilmestamiseks. {| class="wikitable" |- ! Perikoop !! Matteus !! Markus !! Luukas |- | Jeesus ja Peltsebul || [http://piibel.net/#q=mt%2012%3A22-37 12:22–37] || [http://piibel.net/#q=mk%203%3A20-30 3:20–30] || [http://piibel.net/#q=lk%2011%3A14-28 11:14–28] |- | Joona tunnustäht || [http://piibel.net/#q=mt%2012%3A38-45 12:38–45] || – ||[http://piibel.net/#q=lk%2011%3A29-32 11:29–32] |- | Jeesuse ema ja vennad || [http://piibel.net/#q=mt%2012%3A46-50 12:46–50] || [http://piibel.net/#q=mk%203%3A31-35 3:31–35] || [http://piibel.net/#q=lk%208%3A19-21 8:19–21] |- | Tähendamissõna külvajast || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A1-9 13:1–9] || [http://piibel.net/#q=mk%204%3A1-9 4:1–9] || [http://piibel.net/#q=lk%208%3A4-8 8:4–8] |- | Tähendamissõnade põhjendamine || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A10-17 13:10–17] || [http://piibel.net/#q=mk%204%3A10-12 4:10–12] || [http://piibel.net/#q=lk%208%3A9-10 8:9–10] |- | Tähendamissõna külvajast lahtiseletatult || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A18-23 13:18–23] || [http://piibel.net/#q=mk%204%3A13-20 4:13–20] || [http://piibel.net/#q=lk%208%3A11-15 8:11–15] |- | Tähendamissõna raiheinast || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A24-30 13:24–30] || – || – |- | Tähendamissõna lambist || – ||[http://piibel.net/#q=mk%204%3A21-25 4:21–25] || [http://piibel.net/#q=lk%208%3A16-18 8:16–18] |- | Tähendamissõna isepäi kasvavast viljast || – ||[http://piibel.net/#q=mk%204%3A26-29 4:26–29] || – |- | Tähendamissõna sinepiivast || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A31-32 13:31–32] || [http://piibel.net/#q=mk%204%3A30-34 4:30–34] || – |- | Tähendamissõna haputaignast || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A33 13:33] || – || – |- | Jeesus kõnelemas tähendamissõnadega || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A34-35 13:34–35] || – || – |- | Tähendamissõna raiheinast lahtiseletatult || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A36-43 13:36–43] || – || – |- | Tähendamissõna peitaardest || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A44 13:44] || – || – |- | Tähendamissõna pärlist || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A45-46 13:45–46] || – || – |- | Tähendamissõna noodast || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A47-50 13:47–50] || – || – |- | Kirjatundja || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A51-52 13:51–52] || – || – |- | Tormi vaigistamine || [http://piibel.net/#q=mt%208%3A18%2E23-27 8:18.23-27] || [http://piibel.net/#q=mk%204%3A35-41 4:35–41] || [http://piibel.net/#q=lk%208%3A22-25 8:22–25] |- | Gadara/Gerasa seestunu tervendamine || [http://piibel.net/#q=mt%208%3A28-34 8:28–34] || [http://piibel.net/#q=mk%203%5A1-20 5:1–20] || [http://piibel.net/#q=lk%208%3A26-39 8:26–39] |- | Jairuse tütre ülesäratamine surnuist || [http://piibel.net/#q=mt%209%3A518-26 9:18–26] || [http://piibel.net/#q=mk%205%3A21-43 5:21–43] || [http://piibel.net/#q=lk%208%3A40-56 8:40–56] |- | Kodukoht hülgab Jeesuse || [http://piibel.net/#q=mt%2013%3A53-58 13:53–58] || [http://piibel.net/#q=mk%206%3A1-6 6:1-6a] || [http://piibel.net/#q=lk%204%3A16-30 4:16–30] |- | Kaheteistkümne läkitamine || [http://piibel.net/#q=mt%2010%3A1-15 10:1–15] || [http://piibel.net/#q=mk%206%3A6-13 6:6b-13] || [http://piibel.net/#q=lk%209%3A1-6 9:1–6] |- | Ristija Johannese surm || [http://piibel.net/#q=mt%2014%3A1-12 14:1–12] || [http://piibel.net/#q=mk%206%3A14-29 6:14–29] || [http://piibel.net/#q=lk%209%3A7-9 (9:7–9)] |- | Viie tuhande söötmine || [http://piibel.net/#q=mt%2014%3A13-21 14:13–21] || [http://piibel.net/#q=mk%206%3A30-44 6:30–44] || [http://piibel.net/#q=lk%209%3A10-17 9:10–17] |- | Jeesus kõnnib vee peal || [http://piibel.net/#q=mt%2014%3A22-36 14:22–36] || [http://piibel.net/#q=mk%206%3A45-46 6:45–56] || – |}<ref name="-">Sanders, E.P; Davies, Margaret 1992. Studing the Synoptic Gospels. 3. trükk. London: SCM Press; Philadelphia: Trinity Press International. Lk 88</ref> [[File:ChristCleansing.jpg|thumb|240px| [[Melchior Doze]] 1864. "Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise"]] ====Näide ==== Järgnevas tabelis on illustreeritud kolmiktraditsiooni mõistet perikoobiga, kus Jeesus tervendab [[pidalitõbi]]st. Paksus kirjas on esile tõstetud kohad, mis langevad sõnasõnaliselt kokku kõigi kolme evangeeliumi vahel. {| class="wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto;" |- valign="top" ! Matteuse 8:2–3 !! Markuse1:40–42 !! Luuka 5:12–13 |- valign="top" | '''Καὶ''' ἰδοὺ, <br /> '''λεπρ'''ὸς <br /> προσελθ'''ὼν''' <br /> προσεκύνει <br /> '''αὐτ'''ῷ '''λέγων'''· <br /> Κύριε, '''ἐὰν θέλῃς''' <br /> '''δύνασαί με καθαρίσαι.''' <br /> '''καὶ''' <br /> '''ἐκτείνας τὴν χεῖρα''' <br /> '''ἥψατο αὐτοῦ''' <br /> '''λέγ'''ων· <br /> '''Θέλω, καθαρίσθητι·''' <br /> '''καὶ εὐθ'''έως <br /> <br /> ἐκαθαρίσθη <br /> '''αὐτοῦ ἡ λέπρα'''. | '''Καὶ''' ἔρχεται πρὸς αὐτὸν <br /> '''λεπρ'''ὸς <br /> παρακαλ'''ῶν''' αὐτὸν <br /> καὶ γονυπετῶν <br /> καὶ '''λέγων αὐτ'''ῷ ὅτι, <br /> '''Ἐὰν θέλῃς''' <br /> '''δύνασαί με καθαρίσαι.''' <br /> '''καὶ''' σπλαγχνισθεὶς <br /> '''ἐκτείνας τὴν χεῖρα''' <br /> '''αὐτοῦ ἥψατο''' <br /> καὶ '''λέγ'''ει αὐτῷ· <br /> '''Θέλω, καθαρίσθητι·''' <br /> '''καὶ εὐθ'''ὺς <br /> ἀπῆλθεν ἀπ᾿ <br /> '''αὐτοῦ ἡ λέπρα''', <br /> καὶ ἐκαθαρίσθη. | '''Καὶ''' ἰδοὺ, <br /> ἀνὴρ πλήρης '''λέπρ'''ας· <br /> ἰδ'''ὼν''' δὲ τὸν Ἰησοῦν <br /> πεσὼν ἐπὶ πρόσωπον <br /> ἐδεήθη '''αὐτ'''οῦ '''λέγων'''· <br /> Κύριε, '''ἐὰν θέλῃς''' <br /> '''δύνασαί με καθαρίσαι.''' <br /> '''καὶ''' <br /> '''ἐκτείνας τὴν χεῖρα''' <br /> '''ἥψατο αὐτοῦ''' <br /> '''λέγ'''ων· <br /> '''Θέλω, καθαρίσθητι·''' <br /> '''καὶ εὐθ'''έως <br /> <br /> '''ἡ λέπρα''' ἀπῆλθεν ἀπ᾿ <br /> '''αὐτοῦ'''. |- valign="top" | '''Ja''' vaata, <br /> tema juurde astus <br /> <br /> <br /> '''pidalitõbine''' <br /> kummardas '''teda''' ja<br /> ütles<br /> <br /> "Issand, '''kui sa tahad,''' <br /> '''siis sa võid mu''' <br /> '''puhtaks teha!''' <br /> '''Ja Jeesus''' <br /> '''sirutas''' <br /> '''käe välja''' <br /> '''puudutas teda ja''' <br /> '''ütles: "Ma tahan, saa''' <br /> '''puhtaks!"'''<br /> '''Ja''' ta sai otse'''kohe'''<br /> oma '''pidalitõvest'''<br /> puhtaks. | '''Ja''' Jeesuse juurde tuli <br /> <br /> <br /> <br /> '''pidalitõbine''' <br /> palus '''teda''' ja<br /> põlvili heites ütles talle:<br /> <br /> '''"Kui sa tahad,''' <br /> '''siis sa võid mu''' <br /> '''puhtaks teha!''' <br /> '''Ja Jeesusel''' hakkas<br /> temast hale, ta'''sirutas''' <br /> oma '''käe välja''' <br /> '''puudutas teda ja''' <br /> '''ütles: "Ma tahan, saa''' <br /> '''puhtaks!"'''<br /> '''Ja''' otse'''kohe''' lahkus<br /> '''pidalitõbi''' temast ja ta<br /> sai puhtaks. | '''Ja''' see sündis, kui <br /> Jeesus ühes linnas<br /> viibis, vaata, seal oli<br /> mees üleni täis<br /> '''pidalitõbe'''. Ja kui ta <br /> nägi Jeesust, langes ta<br /> silmini maha ja anus<br /> '''teda''':<br /> "Issand, '''"kui sa tahad,''' <br /> '''siis sa võid mu''' <br /> '''puhtaks teha!''' <br /> '''Ja Jeesus'''<br /> '''sirutas''' <br /> '''käe välja''' <br /> '''puudutas teda ja''' <br /> '''ütles: "Ma tahan, saa''' <br /> '''puhtaks!"'''<br /> '''Ja kohe''' lahkus<br /> '''pidalitõbi''' temast.<br /> |} Analüüs näitab, et perikoopide sisust langeb erinevate evangeeliumide puhul kokku rohkem kui pool. Samas on iga evangelist lisanud omalt poolt midagi juurde, mistõttu pole tekstid lõpuni identsed. == Sünoptiline probleem == Sünoptiline probleem tegeleb kirjanduslike sõltuvussuhete uurimisega kolme esimese evangeeliumi vahel, s.t missugune allikas või allikad on evangeeliumide alusmaterjaliks ning missugune võis olla evangeeliumide kirjutamise järjekord. Sünoptilise probleemi uurimise lähtekohaks on Markuse, Matteuse ja Luuka evangeeliumide sarnasus. Seda viimast mitte ainult tekstide sisu raames, vaid ka perikoopide järjestuse ja täpse kreekakeelse sõnastuse osas. Suur osa Uue Testamendi teadlastest on veendunud, et evangeeliumide vahel võib leida kas otseseid või kaudseid sõltuvussuhteid, mille põhjusena nähakse lähtumist ühest allikast. Seega püütakse leida vastust küsimusele, missugune võiks olla sünoptiliste evangeeliumide ühine allikas või allikad, mille põhjal moodustub evangeeliumide suur ühisosa. === Vaidlused === Sünoptilise probleemi arutelu on toonud kaasa palju vaidlusi: * Milline evangeelium on esimesena kirjutatud ja seega teistele allikaks? * Kas kõik kolm sünoptilist evangeeliumi lähtusid varem kirjapandust? Või on ses erisusi? * Kas mõni osa evangeeliumeist või suisa terve evangeelium on pärit mõnest varasemast dokumendist, mis pole aga säilinud? * Kas ja kuidas kasutavad evangeeliumid suulistest allikatest pärit materjali, sh pealtnägijate ütlusi, liturgiaid jmt. * Kui Jeesus ja tema kaasaegsed rääkisid [[aramea keel]]es, siis kes ja millal tegi tõlke koinee keelde, mis on vanimate säilinud ürikute keeleks? * Kuidas ja miks on evangeeliumide lõplikud variandid just sellised, s.t miks on algtekste laiendatud, vähendatud, muudetud või allikaid vahetatud? Lisaks on olemas hulk teooriaid, mis püüavad näha sünoptiliste evangeeliumide seoseid näiteks Johannese evangeeliumi, mittekanooniliste evangeeliumide, apostlite õpetuste, [[Hierapolise Papias|Papiase]] kirjutiste, rabiinlike materjalidega jmt. === Ajalugu === [[File:Griesbach - Synopsis Evangeliorum p24.jpg|thumb| Griesbachi "Synopsis Evangeliorum" – näide, kuidas Griesbach kõrvutas sünoptiliste evangeeliumide tekste]] Üks esimesi, kes hakkas sünoptilise probleemiga tegelema, oli [[Augustinus]]. Nii reastab ta 5. sajandi alguses evangeeliumid kanoonilisse järjekorda, vastavalt siis esimene Matteuse, teine Markuse, kolmas Luuka ja neljas Johannese evangeelium. Augustinus lähtus evangeeliumide reastamisel mõttest, et esimene kirjapandud evangeelium oli Matteuse evangeelium ja teised järgnesid talle. Muuhulgas postuleeris ta, et iga järgnev evangelist ehitab oma töö üles eelkäijate tööle, lisades sinna omapoolseid täiendusi. Nõnda oli sündinud esimene sünoptilise probleemi teooria ehk Augustinuse teooria.<ref>Dungan, David L. 1999. A history of the synoptic problem: the canon, the text, the composition and the interpretation of the Gospels. New York: Yale University Press. Lk 112–44.</ref> Augustinuse mõttekäik, mis nägi Matteuse evangeeliumit esimesena, püsis puutumatuna kuni 18. sajandi lõpuni, mil [[Johann Jakob Griesbach]] avaldas uurimuse, kus kõrvutas sünoptilisi evangeeliume ning jõudis järelduseni, et hoopis Markuse evangeelium on olnud Matteusele ja Luukale lähtekohaks. Griesbachi kolmiktraditsiooni teooria sai evangeeliumide omavaheliste suhete uurimisel revolutsiooniliseks, s.t evangeeliumid olid Griesbachi uurimuses trükitud paralleelsetes tulpades kriitilise väljaandena nõnda, et uurijad võisid neid kõiki analüüsida koos ja üheaegselt.<ref> Owen, Henry 1764. Observations on the Four Gospels, tending chiefly to ascertain the time of their Publication, and to illustrate the form and manner of their Composition. London: T. Payne</ref> 19. sajandil, mil teadlased hakkasid rakendama [[kirjanduskriitika]] meetodeid sünoptilise probleemi lahendamiseks, jõuti tõdemuseni, et kolme evangeeliumi aluseks oli arvatavasti hüpoteetiline arameakeelne proto-evangeelium. Samas jäädi üksmeelselt toetama mõtet, et Markuse evangeelium on oluliselt mõjutanud Matteuse ja Luuka evangeeliumide sisu ja ülesehitust. 1838. aastal avaldas saksa teoloog Weisse oma teooria, kus kaksiktraditsiooni põhjusena oli toodud Matteuse ja Luuka evangeeliumide eraldiseisva toetumise kahele allikale – Markusele ning Jeesuse ütlusi sisaldavale Q-allikale. Siinkohal tuleb aga rõhutada, et esiti peeti lisaallikaks Papiase ütlusi, mida tähistati märgiga "Λ", kuid hiljem võeti kasutuse “Q”, mis tuleb saksakeelses sõnast “Quelle”, mis tähendab allikat.<ref> Lührmann, Dieter 1995. The Gospel Behind the Gospels: Current Studies on Q: Q: Sayings of Jesus or Logia. London: Brill Academic Pub. Lk 97–102.</ref> Kahe allika teooriat peeti kuni 20. sajandi lõpuni peamiseks sünoptilise probleemi selgituseks, küsimusi tekitas ainult allika sisu, mitte teooria paikapidavus.<ref name="two-source">Montserrat, Joan 2005. [http://www.hypotyposeis.org/synoptic-problem/2004/09/two-source-hypothesis.html Two-Source Hypothesis].</ref> Kahe allika teoorial on mitmeid modifikatsioone. Näiteks lisas Streeter 1924. aastal veel kaks allikat, M- ja L-allika, ning lõi nelja allika teooria. Streeteri idee põhines kanooniliste evangeeliumide hilisemas väljakujunemises ning võimalike evangeeliumide kokkukirjutamise tehnikate sissetoomises (n-ö ”lõikan-kleebin” tehnika, muude kirjalike allikate kasutamine, suuliste traditsioonide arvestamine, kohaliku folkloori sissetoomine jmt).<ref> Goodacre, Mark 2001. The Synoptic Problem: A Way Through the Maze. Edinburgh: Bloomsbury T&T Clark. Lk 81 </ref> Viimased aastakümned on kaasa toonud palju vaidlusi sünoptiliste evangeeliumide allikate ja nende kasutamise ümber. Nii kirjutab [[John Wenham]]: “Ma leidsin ennast Uue Testamendi Uuringute Ühingu sünoptilise probleemi seminaris, mille liikmed vaidlesid iga viimase kui aspekti üle. Kui see rahvusvaheline rühm 1982. aastal laiali läks, pidid nad aga tunnistama, et nad ei jõudnud isegi pärast kahtteist aastat kestnud tööd mitte ühelegi kokkuleppele.”<ref> Wenham, John 1992. Redating Matthew, Mark, & Luke. Westmont: Intervarsity Press. Lk xxi.</ref> === Teooriad === Sünoptilise probleemi lahenduseks on välja pakutud mitmeid teooriaid. Stephen C. Carlson nimetab üle 20 peamise teooria, millest olulisemad on järgmised<ref name="Carlson2004&quot;">Carlson C., Stephen 2004. Overview of Proposed Solutions.</ref>: {| class="wikitable" style="width:100%; text-align:center;" |+ '''Peamised sünoptilised teooriad''' ! scope="col" | Oluline allikas ! scope="col" | Teooria ! scope="col" | Joonis ! scope="col" | Märkused |- | rowspan="6" | Markus | Kahe allika teooria | [[File:Synoptic Theory Mk-Q en.svg|203px]] | Tunnustatuim teooria, mille keskmes on Markuse evangeelium kui vanim evangeelium, millest Matteus ja Luukas on oma evangeeliumide narratiivi kokkukirjutamisel tõukunud. Teiseks allikaks, kust Matteus ja Luukas materjali ammutasid, on selle teooria kohaselt Q-allikas, mis sisaldas peamiselt Jeesuse õpetust ja ütlusi, kuid mis pole säilinud. Samas sisaldab kumbki evangeelium lisaks eelnevale veel oma spetsiifilist materjali. Q-allika hüpoteesi teeb usutavaks asjaolu, et Matteus kasutab ära peaaegu kogu Markuse materjali, Luukas aga umbes poole, kusjuures nii Matteus kui Luukas kasutavad üsna sageli Markuse sõnastust pisimate detailideni.<ref name="two-source" /> |- | Farreri Markuse-Matteuse teooria | [[File:Synoptic Theory Mk-Mt en.svg|203px]] | Farreri hüpoteesist lähtuvalt toetub Luuka evangeelium lisaks Markuse evangeeliumile ka Matteuse tekstidele. Teooria väidab, et Matteus kasutas oma evangeeliumi kirjutamisel Markuse evangeeliumi narratiivi, kuid lisas sinna omalt poolt õpetussõnu ja muutis sündmuste järjekorda oma eesmärgist lähtuvalt. Neist hilisem Luuka evangeelium kasutas aga mõlema eeskuju, lisades materjali ning tehes ümberkorraldusi.<ref name=Carlson2004" /> |- | Kolme allika teooria | [[Fail:Three-source (Mark-Q Matthew) theory.svg|alt=|207x207px]] |Kolme allika teooria kombineerib omavahel kahe allika teooriat ja Farreri teooriaid ning ütleb, et Matteuse ja Luuka evangeeliumid kasutasid Markuse evangeeliumit ja Q-allikat kui lähtematerjali, kusjuures Luuka evangeelium põimis omakorda oma lugudesse sisse Matteuse kirjapandut.<ref>Holtzmann, Heinrich Julius 1878. Zur synoptischen Frage. Jahrbücher für protestantische Theologie. Vol 4, lk 553–554.</ref> |- | Q+/Papiase teooria (Markus-Matteus) | [[File:Synoptic Theory Mk+Q-Mt+Papias en.svg|240px]] | Kahe allika teooriaga sarnaselt vaatleb Q+/ Papiase teooria sünoptilisuse probleemi võimalike lisaallikate sissetoomisega. Nii leiab teooria, et Markuse evangeeliumi üheks allikaks on Q-allikas, kuid nendib, et sama allikat on kasutanud eraldiseisvalt ka Matteus ja Luukas. Farreri teooriast on juurde lisatud mõte, et Matteus kasutas oma tekstide baasina Markuse evangeeliumi ning Luukas nii Markust kui ka Matteust. Lisaks eelnevale on peetakse tõenäoliseks, et Luukas on lähtunud ka Hierapolise Papiase tekstidest.<ref>MacDonald, Dennis Ronald 2012. Two Shipwrecked Gospels: The "Logoi of Jesus" and Papias's "Exposition of the Logia about the Lord.". Atlanta: Early Christianity and Its Literature 8</ref> Teooriat peetakse peamiste uurijate poolt küsitavaks, kuna Q-allikas on enamasti konstrueeritud kui Matteuse ja Luuka evangeeliumide ühisosa, millest on maha arvatud lõigud, mida Matteus ja Luukas jagavad Markuse evangeeliumiga. |- | Wilke teooria (Markus-Luukas) | [[File:Synoptic Theory Mk-Lk en.svg|203px|right]] | Wilke teooria on kahe allika teooria edasiarendus, mis sedastab, et Markuse evangeelium on Luuka evangeeliumi aluseks ja Matteus on kasutanud mõlemat eelnevat oma evangeeliumi allikana. Teooria nurgakiviks on lähtumine evangeeliumide keele ja struktuuri keerukuse võrdlemisest, s.t Matteuse evangeelium on kõige keerulisema struktuuriga, järelikult on selle aluseks lihtsamad Markus ja Luukas.<ref> Wilke, Christian Gottlob 1838. Der Urevangelist oder exegetisch kritische Untersuchung über das Verwandtschaftsverhältniß der drei ersten Evangelien. Dresden.</ref> |- | Nelja allika teooria | [[File:Synoptic_Theory_4SH_en.svg|300px]] | Nelja allika teooria peab kõige tõenäolisemaks, et Matteuse ja Luuka evangeeliumide aluseks on neli allikat: Markuse evangeelium ning Q-, M- ja L-allikad, mis pole tänase päevani säilinud.<ref>Thomas, Robert L. 2003. Three Views on the Origins of the Synoptic Gospels. Grand Rapids: Kregel Academic & Professional. Lk 64.</ref> |- | rowspan="2" | Matteus | Kahe evangeeliumi teooria (Matteus-Luukas) | [[File:Synoptic Theory Mt-Lk en.svg|203px]] | Kahe evangeeliumi teooria ehk Griesbachi teooria peab varaseimaks evangeeliumiks Matteuse evangeeliumi, millest esimesena on tõukunud Luukas. Viimasena kirjutatud Markuse evangeelium on kasutanud mõlemat varasemat evangeeliumi oma allikana (kuid vaid seal, kus tema eelkäijad on omavahel nõus olnud).<ref>Farmer, William 1964. 'The Synoptic Problem: A Critical Analysis. New York: Macmillan</ref> Kahe evangeeliumi teooria on kahe allika teooria kõrval kõige enam levinud mudel selgitamaks sünoptilist probleemi.<ref>Beck, David 2001. Rethinking the Synoptic Problem. Baker Academic</ref> Teooria peamiseks tugevuseks kahe allika teooria ees on välise Q-allika välistamine – Luuka ja Markuse evangeeliumide algallikaks peetakse ainult Matteuse evangeeliumi. Seda seisukohta on toetamas ka varakristlikud materjalid. |- | Augustinuse teooria (Matteus-Markus) | [[File:Synoptic Augustinian Theory Mt-Mk en.svg|203px]] | Augustinuse teooria on vanim sünoptilist probleemi seletav teooria, mille autoriks on 5. sajandil elanud [[Augustinus|Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost]]. Teooria kohaselt on vanim evangeelium Matteuse evangeelium, mida hiljem kasutab Markus oma evangeeliumi allikana. Lisaks sellele peab ta tõenäoliseks, et Markus on oma evangeeliumisse sisse põiminud mõtteid ka Peetruse jutlustest. Luukas kirjutab oma evangeeliumi, toetudes mõlemale eelkäijale. Teooria peab sünoptilise probleemi keskseks tõendusmaterjaliks pigem ajaloolisi tunnistusi kui tekstikriitikat, s.t teooria aluseks on kirikuisade kirjutised, ajaloolised allikad, mis pärinevad juba 2. sajandi esimesest poolest. Augustinuse teooria toetajad näevad seda kui lihtsat ja ühtset lahendust sünoptilisele probleemile.<ref>Thomas, Robert L. 2002. Three views on the origins of the Synoptic Gospels 2002.</ref> |- | rowspan="1" | Luukas | Jeruusalemma koolkonna teooria | [[File:Synoptic Theory JSH en.svg|203px]] | Jeruusalemma koolkonna teooria peab sünoptiliste evangeeliumide aluseks Kreeka antoloogiat (ld: Anthologia Graeca) (skeemil tähistatud A-ga), lisaks on Luukas selle teooria kohaselt saanud sisendi R-allikast, mis pole tänaseni säilinud. Matteuse evangeelium ei kasuta Luuka evangeeliumit otsese allikana, pigem jõuvad Luuka mõjud Matteuseni läbi Markuse evangeeliumi.<ref>Lindsey, Robert 1963. A Modified Two-Document Theory of the Synoptic Dependence and Interdependence. Novum Testamentum 6, lk 239–263</ref> Selle koolkonna esindajad peavad sünoptilise probleemi lahkamisel võrdväärselt oluliseks heebrea keelt kreeka ja aramea keele kõrval.Samuti toovad nad eraldi välja rabiinliku kirjanduse, juudi kultuuripärandi ja Surnumere rullid, mis kõik on Jeruusalemma koolkonna teooria kohaselt evangeeliumide sünnilukku oma jälje jätnud. |- | rowspan="3" | Oluline allikas puudub | Mitme allika teooria | [[File:Synoptic Theory MS en.svg|315px]] | Markuse, Matteuse ja Luuka evangeeliumid ei ole omavahel otseses sõltuvussuhtes, vaid igaüks neist on saanud mõjutatud hoopis varasematest dokumentidest. Teooria kohaselt tuleneb kolme sünoptilise evangeeliumi ühine materjal protoevangeeliumist, mis sarnaneb kõige enam Markuse evangeeliumiga. Teooria paneb ette, et proto-evangeeliumit on allikana kasutanud hilisemad A- ja B-allikad, mis omakorda on sünoptiliste evangeeliumide allikaiks. Markuse evangeelium ongi A- ja B-allika sümbioos, Matteus lähtub A-allikast, Luukas B-allikast. Matteus ja Luukas on lisaks kasutanud Q-allikat ning võimalik, et veel mingeid lisaallikaid.<ref>Rolland, Philippe (1984). Les Premiers Évangiles, un nouveau regard sur le problème synoptique (in French). Les Éditions du Cerf</ref> |- | Heebrea evangeeliumi teooria ehk proto-evangeeliumi teooria | [[File:Synoptic Theory Pt en.svg|255px]] | Heebrea evangeeliumi teooria on seisukohal, et kanoonilised evangeeliumid toetuvad tänaseks kadunud heebrea- või arameakeelsele evangeeliumile. Teooria põhineb varakristlikul traditsioonil ja 2. sajandi Hierapolise Papiase ideel, et apostel Matteus koostas proto-evangeeliumi,<ref>Turner, David L. 2008. Matthew. Baker Exegetical Commentary on The New Testament. Grand Rapids: Baker Publishing Group. Lk 15–16</ref> mis ongi kõigi kolme sünoptilise evangeeliumi aluseks. |- | Sõltumatu teooria | [[File:Synoptic independence theory en.svg|255px]] | Enamasti peetakse sünoptiliste evangeeliumide sarnasuse allikaks lähtumist samadest kirjalikest materjalidest, kuid hüpoteeside rohkus näitab, et üht ja lõpuni vettpidavat teooriat pole suudetud leida. Sõltumatuse teooria pooldajad väidavad, et iga evangelist on kirjutanud oma evangeeliumi eraldiseisvalt ja toetudes pealtnägijate suulistele tunnistustele. Samuti peetakse võimalikuks evangeeliumide lähtumist liturgiast ja teistest suulistest traditsioonidest. |} == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bauckham, Richard 2006. Jesus and the Eyewitnesses: The Gospels as Eyewitness Testimony. Michigan: Eerdman. Lk 220. * Beck, David 2001. Rethinking the Synoptic Problem. Baker Academic. * Carlson C., Stephen 2004. Overview of Proposed Solutions. * Dungan, David L. 1999. A history of the synoptic problem: the canon, the text, the composition and the interpretation of the Gospels. New York: Yale University Press. Lk 112–44. * Farmer, William 1964. 'The Synoptic Problem: A Critical Analysis. New York: Macmillan. * Goodacre, Mark 2001. The Synoptic Problem: A Way Through the Maze. Edinburgh: Bloomsbury T&T Clark. Lk 81. * Holtzmann, Heinrich Julius 1878. Zur synoptischen Frage. Jahrbücher für protestantische Theologie. Vol 4, lk 553–554. * Lindsey, Robert 1963. A Modified Two-Document Theory of the Synoptic Dependence and Interdependence. Novum Testamentum 6, lk 239–263. * Lührmann, Dieter 1995. The Gospel Behind the Gospels: Current Studies on Q: Q: Sayings of Jesus or Logia. London: Brill Academic Pub. Lk 97–102. * MacDonald, Dennis Ronald 2012. Two Shipwrecked Gospels: The "Logoi of Jesus" and Papias's "Exposition of the Logia about the Lord.". Atlanta: Early Christianity and Its Literature 8. * Montserrat, Joan 2005. Two-Source Hypothesis. * Owen, Henry 1764. Observations on the Four Gospels, tending chiefly to ascertain the time of their Publication, and to illustrate the form and manner of their Composition. London: T. Payne. * Perkins, Pheme 2009. Introduction to the Synoptic Gospels. Michigan: Eerdman. Lk 2–11. * Riistan, Ain 2010. Uue Testamenendi sissejuhatus. Tartu Ülikool: e-õppe materjal. Lk 4. * Rolland, Philippe (1984). Les Premiers Évangiles, un nouveau regard sur le problème synoptique (in French). Les Éditions du Cerf. * Sanders, E.P; Davies, Margaret 1992. Studing the Synoptic Gospels. 3. trükk. London: SCM Press; Philadelphia: Trinity Press International. Lk 88. * Thomas, Robert L. 2003. Three Views on the Origins of the Synoptic Gospels. Grand Rapids: Kregel Academic & Professional. Lk 64. * Turner, David L. 2008. Matthew. Baker Exegetical Commentary on The New Testament. Grand Rapids: Baker Publishing Group. Lk 15–16 * Wenham, John 1992. Redating Matthew, Mark, & Luke. Westmont: Intervarsity Press. Lk xxi. * Wilke, Christian Gottlob 1838. Der Urevangelist oder exegetisch kritische Untersuchung über das Verwandtschaftsverhältniß der drei ersten Evangelien. Dresden. [[Kategooria:Uus testament]] nqdfxp75c3vp0ln7wu1y1phudbwlxzr 0 535310 7212335 5855279 2026-08-11T14:20:08Z Avjoska 1538 /* Mai */ 7212335 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1976]]. aastal surnud tuntud isikuid ja loomi. '' {{Surnud|1976}} ==Jaanuar== *[[12. jaanuar]] – [[Agatha Christie]], inglise kirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane *[[23. jaanuar]] – [[Paul Robeson]], ameerika laulja, atleet ja näitleja ==Veebruar== *[[14. veebruar]] – [[Hubert Aumere]], eesti viiuldaja *[[23. veebruar]] – [[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija ==Märts== *[[1. märts]] – [[Eduard Selleke]], eesti fotograaf *[[3. märts]] – [[Pierre Molinier]], prantsuse maalikunstnik ja fotograaf *[[5. märts]] – [[Otto Tief]], eesti jurist ja poliitik *[[8. märts]] – [[Alfons Rebane]], eesti sõjaväelane, kolonel *[[10. märts]] – [[Andris Andreiko]], läti kabetaja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Max Ernst]], saksa kunstnik *[[10. aprill]] – [[Richard Maasing]], Eesti sõjaväelane *[[12. aprill]] – [[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht ==Mai== *[[7. mai]] – [[Viktor Beljajev]], Nõukogude Liidu arabist *[[11. mai]] – [[Alvar Aalto]], soome arhitekt ja disainer *[[22. mai]] – [[Harald Lepik]], eesti tõlkija, kes vahendas eesti keelde soome- ja venekeelset kirjandust *[[26. mai]] – [[Martin Heidegger]], saksa filosoof ==Juuni== *[[13. juuni]] – [[Géza Anda]], Šveitsi pianist ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Vivien Leigh]], inglise näitleja *[[28. juuli]] – [[Karl Nurk]], Eesti ja Briti sõjaväelane, Vabadussõja veteran (72) *[[29. juuli]] – [[Ljubov Rimm]], eesti päritolu Nõukogude Liidu luuraja ==August== *[[8. august]] – [[Jukk Reintam]], eesti autosportlane ==September== * [[9. september]] – [[Mao Zedong]], Hiina Kommunistliku Partei juht * [[18. september]] – [[Ilmar Vooremaa]], eesti arst * [[26. september]] – [[August Arumäe]], eesti vaimulik * [[28. september]] – [[Julius Elango]], eesti kooliõpetaja, karskustegelane, ajakirjanik ==Oktoober== *[[23. oktoober]] – [[Alfrēds Vinters]], Läti helilooja ==November== * [[9. november]] – [[Bernard Rein]], Eesti jalgpallur * [[4. detsember]] – [[Benjamin Britten]], briti helilooja ==Detsember== * [[20. detsember]] – [[Claes Gripenberg]], Soome sõjaväelane * [[24. detsember]] – [[Duarte Nuno, Bragança hertsog|Duarte Nuno]], Portugali kuningliku perekonna pea * [[26. detsember]] – [[Wilhelm Wrangell]], Eesti poliitik * [[29. detsember]] – [[Ferdinand Saukas]], Eesti diplomaat [[Kategooria:1976]] 2q9b4fm519g4lw879fchrht567xwjfy 0 536318 7212457 6921693 2026-08-11T21:19:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212457 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2019}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} [[Fail:FredTrump1950-02.png|pisi]] '''Frederick Christ Trump''' ([[11. oktoober]] [[1905]] [[New York]] – [[25. juuni]] [[1999]] New York) oli Ameerika Ühendriikide kinnisvaraarendaja. Ta oli Ameerika Ühendriikide 45. ja 47. presidendi [[Donald Trump|Donald Trumpi]] isa. ==Elulugu== Trump sündis 1905. aastal [[New York|New Yorgis]] Saksa sisserändajate perekonnas. Ta oli vanuselt kolmas laps, tal oli noorem vend John ja vanem õde Elizabeth.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=https://www.cheatsheet.com/entertainment/who-was-fred-trump-what-we-really-know-about-donald-trumps-father.html/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-02-14 |arhiivimisaeg=2019-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190214174915/https://www.cheatsheet.com/entertainment/who-was-fred-trump-what-we-really-know-about-donald-trumps-father.html/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1936. aastal abiellus Fred Šoti sisserändaja Mary Anne MacLeodiga ning neil sündis viis last: Donald Trump, Maryanne Trump Barry, Frederick Jr., Elizabeth ja Robert. Fredi ja tema abikaasa abielu oli õnnelik, nad olid koos kuni Fred Trumpi surmani. Fred Trump kannatas [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] all. 1999. aastal haigestus ta [[kopsupõletik]]ku ja suri sama aasta juunis. Ajalehe [[The New York Times]] järelehüüde kohaselt oli Fred Trumpi varanduse netoväärtus surres vahemikus 250 miljonit kuni 300 miljonit dollarit. Jõukusest hoolimata oli Trump tuntud kui kokkuhoidlik inimene.<ref>{{Netiviide |url=https://heavy.com/news/2018/10/fred-trump/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-02-14 |arhiivimisaeg=2019-02-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190218060358/https://heavy.com/news/2018/10/fred-trump/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Karjäär== Fredi isa suri [[Hispaania gripp|1918. aasta gripipandeemia]] ajal. Ta oli investeerinud kinnisvarasse, mis hiljem aitas tema perel rikkaks saada. Fred Trump alustas karjääri [[New York|New Yorgis]] [[Queens]]is hooneid ehitades. 20. eluaastate alguses oli ta juba ehitanud kümneid maju ja asutanud ettevõtte Elizabeth Trump & Son Co., millest hiljem sai Trumpi kontsern [[The Trump Organization]]. [[Fail:The Trump Organization logo.svg|pisi|The Trump Organizationi logo]] 1968. aastal hakkas Donald Trump tööle isa firmas, ta oli siis 22-aastane. Fred Trump laenas pojale raha, et see saaks alustada kinnisvaraäri Mannhattanil. Fred Trumpi süüdistati [[rassism]]is, kui ta tegeles korterite väljarentimisega 1960. ja 1970. aastatel. 1973. aastal kaebas USA justiitsministeeriumi tsiviilõiguste osakond Fred Trumpi ja tema ettevõtte kohtusse, väites, et vähemusi [[Diskrimineerimine|diskrimineeritakse]]. Kriitiline olukord tekkis sellest, et eelistati valgenahalisi inimesi ja potentsiaalsetele [[Mustanahaline|mustanahalistele]] üürnikele öeldi ära. Lõpuks jõudsid mõlemad pooled kokkuleppele ja allkirjastati nõusolekuleping.<ref name="arhiivikoo" /> Trumpi nimi jõudis esimest korda ajakirja [[Forbes]] rikkaimate ameeriklaste edetabelis (Forbes 400) 1982. aastal, kui tema varandus koos poja Donaldi omaga oli hinnanguliselt 200 miljonit dollarit. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Trump, Fred}} [[Kategooria:Donald Trump]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1999]] o5rwkz4qol6nqt30pqptb19b0kjhqhz 0 537973 7212490 6142597 2026-08-11T23:54:19Z Trebors 57925 7212490 wikitext text/x-wiki '''Vitjas''' ([[Äriregister|Äriregistris]] '''Kultuurne-hariduslik ja Sportlik Ühing "Vitjas"''') oli [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] organisatsioon, mis tegutses aastatel 1922–1940 ja 2012–2024.<ref name="vityaz.eu">https://web.archive.org/web/20190226141129/http://vityaz.eu/o-nas/ (vaadatud 24.02.2019)</ref> Organisatsiooni ajalugu ulatub aastasse 1922, kui [[Noorte Meeste Kristlik Ühing (Eesti)|Noorte Meeste Kristlik Ühingu]] juures asutati '''Vitjazi-nimeline selts''' (vene keeles общество). 1926 muutus selts iseseisvaks. 8. mail 1926 registreeriti selts ametlikult.<ref name="vityaz.eu"/> Selts tegutses Tallinnas. Seltsi kuulusid peamiselt vene rahvusest noored.<ref name="Tallinna entsüklopeedia">[[Tallinna entsüklopeedia]]. II köide N–Ü. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS]], 2004. Lk 336</ref> Seltsi tugevaimad spordialad olid [[jalgpall]] ja [[korvpall]], lisaks tegeldi ka [[lauatennis]]e, [[võrkpall]]i, [[vehklemine|vehklemise]] ja teiste spordialadega.<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/> 1928 tuli seltsi korvpallimeeskond [[Eesti meister korvpallis|Eesti meistriks]]. 1929 eraldus korvpallimeeskonna tuumik lahkhelide tõttu seltsist ja moodustas uue organisatsiooni nimega [[Russ (organisatsioon)|Russ]].<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://vityaz.eu/ Koduleht] *[http://russianestonia.eu/index.php?title=%D0%92%D0%B8%D1%82%D1%8F%D0%B7%D1%8C Organisatsioonist russianestonia.eu andmebaasis] [[Kategooria:Eesti venelaste organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti endised organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti haridusorganisatsioonid]] [[Kategooria:Vene kultuur Eestis]] [[Kategooria:Tallinna sport]] 1bw98zmnlcri7fobm83n5s1u4dnjex8 0 544054 7212719 7020155 2026-08-12T11:25:33Z AstroTasku 123864 /* Võru maavanemad */ 7212719 wikitext text/x-wiki '''Võru maavanem''' oli [[Võru maavalitsus]]e juht ([[maavanem]]). == Võru maakonnavalitsuse esimees == *1917<ref>[https://dea.digar.ee/page/woruteataja/1917/09/12/4 Võru Maanõukogu tegevuse ülevaade], Wõru Teataja, 12 september 1917</ref>– [[Julius Grünberg]] Võru maakonnavalitsuse esimees<ref>[https://dea.digar.ee/article/toorahvaelu/1967/11/14/9 Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Võrumaal], Töörahva Elu: EKP Võru Rajoonikomitee ja Võru Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 134, 14 november 1967, lk 2</ref>. *[[Jaan Lõo]] Võru maakonnavalitsuse esimees{{lisa viide}} *1921–1940 [[August Kohver]] Võru maavanem, ajutine maavalitsuse esimees ja Võrumaa maavanem :Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], senised maavanemad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. ... *[[Mihkel Hansen]] (1943–1944), [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]iaegne [[Eesti Omavalitsus]]e Võru maavanem ==Võru maavanemad== *[[Elmar Tiit]] (1990), Võru maavanem, endine Võru Rajooni RSN Täitevkomitee esimees *[[Einar Rannit]] (1990-1993), Võru maavanem *[[Tiit Soosaar]] (1993–1998), Võru maavanem *[[Robert Lepikson]] (1998–2000), Võru maavanem *[[Mait Klaassen]] (2000–2004), Võru maavanem *[[Ülo Tulik]] (2005–2010), Võru maavanem *[[Andres Kõiv]] (2010–2017), Võru maavanem. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Võru maavanemad| ]] i2syvbaemd6jymkx9o3153cinha9k3w 0 545046 7212713 6950689 2026-08-12T10:52:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212713 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ilze Ķuzule-Skrastiņa.jpg|pisi|Ilze Ķuzule-Skrastiņa (2009)]] '''Ilze Ķuzule-Skrastiņa''' (sünninimi '''Ilze Ķuzule'''; sündinud [[12. märts]]il [[1985]] [[Riia]]s<ref>[https://web.archive.org/web/20190419074457/https://skaties.lv/izklaide/slavenibas/citas-slavenibas/slavenibas-un-zvaigznu-putekli/ilzei-kuzulei-skrastinai-sodien-jubileja-sirsnigi-sveicieni/ Ilzei Ķuzulei-Skrastiņai šodien jubileja. Sirsnīgi sveicieni!] skaties.lv, 12. märts 2016</ref>) on läti näitleja. Ta lõpetas Riia 49. Keskkooli ja [[Läti Kultuuriakadeemia]] näitekunsti erialal [[2007]]. aastal. Samast aastast töötab [[Läti Kunstiteater|Läti Kunstiteatri]] näitlejana.<ref>[https://www.dailesteatris.lv/lv/makslinieki/aktieri/ilze-kuzule-skrastina Ilze Ķuzule-Skrastiņa] Dailes teateris</ref> ==Isiklikku== Ilze Ķuzule-Skrastiņa ema on luuletaja, proosakirjanik ja ühiskonnategelane [[Māra Zālīte]].<ref>[https://nra.lv/izklaide/239254-vakara-zinas-ilzei-kuzulei-skrastinai-33-dzimsanas-diena.htm Vakara Ziņas: Ilzei Ķuzulei-Skrastiņai 33. dzimšanas Diena] nra.lv, 9. märts 2018</ref> Ilze Ķuzule-Skrastiņa on abielus näitleja [[Artūrs Skrastiņš]]iga, neil on kaks last.<ref>[https://www.apollo.lv/6378071/ilze-kuzule-skrastina-par-attiecibam-kas-notiek-kad-nokrit-roza-brilles Ilze Ķuzule-Skrastiņa par attiecībām: kas notiek, kad nokrīt rozā brilles Ilze Ķuzule-Skrastiņa par attiecībām: kas notiek, kad nokrīt rozā brilles] apollo.lv, 6. september 2018</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kuzule-Skrastina, Ilze}} [[Kategooria:Läti näitlejad]] [[Kategooria:Läti Kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] r9nxxp3usq4oq4f29ttyurmt7ftfck8 0 545180 7212465 6545731 2026-08-11T22:11:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212465 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Fălești | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = moldova | Fălești | | omakeelne_nimi_2 = vene | Фалешты | | pilt = Фалештский райсовет Consiliul raional Falesti (41369103994).jpg | pildiallkiri = Fălești rajoonivalitsuse hoone | lipp = Flag_of_Fălești.gif | lipu_link = [[Fălești lipp]] | vapp = CoA_of_Fălești.gif | vapi_link = [[Fălești vapp]] | pindala = | elanikke = 12 074 (2014) | asendikaart = Moldova }} '''Fălești''' on linn [[Moldova]]s, [[Fălești rajoon]]i keskus. Fălești asub [[Bălți]]st ligikaudu 25 km edelas. Asulat on ürikutes esmamainitud [[1429]]. aastal, linnaõigused sai Fălești [[1940]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20190420084729/https://world-maps.ru/moldavija/faleshtskii-raion/faleshty Фалешты на карте] world-maps.ru</ref> [[Moldova 2004. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Fălești elanikest [[moldaavlased|moldaavlasi]] 74,09%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 16,33%, [[venelased|venelasi]] 8,55% ja [[mustlased|mustlasi]] 0,35%.<ref>[http://moldovenii.md/ru/city/details/id/99 Фэлешть, района Фэлешть] Moldovenii</ref> ==Galerii== <gallery> Intrarea în Fălești.JPG Autogara Fălești.JPG Magazin, Fălești (1).JPG Primăria Fălești.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Moldova linnad]] h7n7aiijp4fqhfo2yq2z6m1hfqohx3k 0 545766 7212369 7211537 2026-08-11T16:43:40Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 7212369 wikitext text/x-wiki '''Kati''' on [[naisenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 150. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kati 1244 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190425200807/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kati (vaadatud 25.04.2019)</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Kati Nõlvak]] *[[Kati Tamtik]] *[[Kati Tolmoff]] *[[Kati Toots]] *[[Kati Wilhelm]] *[[Kati Saara Murutar]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kati}} [[Kategooria:Naisenimed]] 9588b92sy181br2bd18r5n175na8aip 7212393 7212369 2026-08-11T18:34:11Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 7212393 wikitext text/x-wiki '''Kati''' on [[naisenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 150. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kati 1244 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190425200807/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kati (vaadatud 25.04.2019)</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Kati Nõlvak]] *[[Kati Ojaloo]] *[[Kati Tamtik]] *[[Kati Tolmoff]] *[[Kati Toots]] *[[Kati Wilhelm]] *[[Kati Saara Murutar]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kati}} [[Kategooria:Naisenimed]] o692oyal5n0f9dtu0l9of4st11glgod 7212394 7212393 2026-08-11T18:34:38Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 7212394 wikitext text/x-wiki '''Kati''' on [[naisenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 150. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kati 1244 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190425200807/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kati (vaadatud 25.04.2019)</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Kati Nõlvak]] *[[Kati Ojaloo]] *[[Kati Tamtik]] *[[Kati Tolmoff]] *[[Kati Toots]] *[[Kati Wilhelm]] *[[Kati Wolf]] *[[Kati Saara Murutar]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kati}} [[Kategooria:Naisenimed]] qngd9ibb96c2qein7ce4evptvy4be6o 7212405 7212394 2026-08-11T18:59:59Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 7212405 wikitext text/x-wiki '''Kati''' on [[naisenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 150. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kati 1244 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190425200807/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kati (vaadatud 25.04.2019)</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Kati Lindström]] *[[Kati Nõlvak]] *[[Kati Ojaloo]] *[[Kati Tamtik]] *[[Kati Tolmoff]] *[[Kati Toots]] *[[Kati Wilhelm]] *[[Kati Wolf]] *[[Kati Saara Murutar]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kati}} [[Kategooria:Naisenimed]] 6wpnhte4i3ftkok14delborrae1f14p 7212592 7212405 2026-08-12T07:35:09Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 7212592 wikitext text/x-wiki '''Kati''' on [[naisenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 150. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kati 1244 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190425200807/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kati (vaadatud 25.04.2019)</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Kati Lindström]] *[[Kati Nõlvak]] *[[Kati Ojaloo]] *[[Kati Ong]] *[[Kati Tamtik]] *[[Kati Tolmoff]] *[[Kati Toots]] *[[Kati Wilhelm]] *[[Kati Wolf]] *[[Kati Saara Murutar]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kati}} [[Kategooria:Naisenimed]] 75tsnmcb65nerxi24bpuceuo9kwatm0 7212593 7212592 2026-08-12T07:35:44Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 7212593 wikitext text/x-wiki '''Kati''' on [[naisenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 150. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kati 1244 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190425200807/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kati (vaadatud 25.04.2019)</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Kati Lindström]] *[[Kati Nõlvak]] *[[Kati Ojaloo]] *[[Kati Ong]] *[[Kati Piri]] *[[Kati Tamtik]] *[[Kati Tolmoff]] *[[Kati Toots]] *[[Kati Wilhelm]] *[[Kati Wolf]] *[[Kati Saara Murutar]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kati}} [[Kategooria:Naisenimed]] rh5za22nptok6p2djm31favv6jatlf1 7212636 7212593 2026-08-12T08:17:06Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 7212636 wikitext text/x-wiki '''Kati''' on [[naisenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 150. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kati 1244 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190425200807/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kati (vaadatud 25.04.2019)</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Kati Lindström]] *[[Kati Nõlvak]] *[[Kati Ojaloo]] *[[Kati Ong]] *[[Kati Orru]] *[[Kati Piri]] *[[Kati Tamtik]] *[[Kati Tolmoff]] *[[Kati Toots]] *[[Kati Wilhelm]] *[[Kati Wolf]] *[[Kati Saara Murutar]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kati}} [[Kategooria:Naisenimed]] g58l7gqg8o8na4vbqtb3g9gvz008xji 7212639 7212636 2026-08-12T08:18:05Z Velirand 67997 /* Tuntud nime kandjaid */ 7212639 wikitext text/x-wiki '''Kati''' on [[naisenimi]]. 2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 150. naisenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kati 1244 naisel.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190425200807/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Kati (vaadatud 25.04.2019)</ref> ==Tuntud nime kandjaid== *[[Kati Lindström]] *[[Kati Nõlvak]] *[[Kati Ojaloo]] *[[Kati Ong]] *[[Kati Orru]] *[[Kati Piri]] *[[Kati Tamtik]] *[[Kati Tolmoff]] *[[Kati Toots]] *[[Kati Tänavsuu]] *[[Kati Wilhelm]] *[[Kati Wolf]] *[[Kati Saara Murutar]] *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kati}} [[Kategooria:Naisenimed]] 5ysudutixcjm1327d9m67s03wphksdp 0 547274 7212650 6825444 2026-08-12T08:33:58Z Robert Treufeldt 9117 7212650 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Poland.svg|thumb|200px| <center>[[File:Welterbe.svg|55px]] [[File:UNESCO logo.svg|70px]]</center> ]] '''[[Poola]]''' alal on '''[[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s''' 18 objekti ja ootenimistus on viis objekti.<ref name="statesparties">[http://whc.unesco.org/en/statesparties/pl UNESCO maailmapärand Poolas]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> ==Nimistu== Nimistus on 18 objekti: *18 kultuuripärandi objekti: **1978 [[Krakówi ajalooline keskus]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/29 "Krakówi ajalooline keskus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1978, 2008, 2013 [[Wieliczka ja Bochnia kuninglikud soolakaevandused]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/32 "Wieliczka ja Bochnia kuninglikud soolakaevandused"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1979 [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitz Birkenau. Natsi-Saksamaa koondus- ja hävituslaager (1940–1945)]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/31 "Auschwitz Birkenau. Natsi-Saksamaa koondus- ja hävituslaager (1940–1945)"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1980 [[Varssavi ajalooline keskus]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/30 "Varssavi ajalooline keskus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1992 [[Zamośći vanalinn]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/564 "Zamośći vanalinn"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1997 [[Malborki linnus|Saksa Ordu linnus Malborkis]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/847 "Saksa Ordu linnus Malborkis"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1997 [[Toruńi keskaegne linn]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/835 "Toruńi keskaegne linn"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1999 [[Kalwaria Zebrzydowska maneristlik maastikuarhitektuurikompleks ja palverännakupark]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/905 "Kalwaria Zebrzydowska maneristlik maastikuarhitektuurikompleks ja palverännakupark"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2001 [[Jawori ja Świdnica Rahu kirik]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1054 "Jawori ja Świdnica Rahu kirik"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2003 [[Väike-Poola lõunaosa puitkirikud]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1053 "Väike-Poola lõunaosa puitkirikud"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2004 [[Muskau / Mużakówi park]]. Ühispärand [[UNESCO maailmapärand Saksamaal|Saksamaaga]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1127 "Muskau / Mużakówi park"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2006 [[Hala Stulecia]] ("Sajandi saal") Wrocławis<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1165 "Sajandi hall Wrocławis"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2013 [[Karpaatia regiooni puidust ''tserkvad'' Poolas ja Ukrainas]]. Ühispärand [[UNESCO maailmapärand Ukrainas|Ukrainaga]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1424 "Karpaatia regiooni puidust ''tserkvad'' Poolas ja Ukrainas"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2017 [[Tarnowskie Góry plii-hõbeda-tsingi kaevandus ja selle maa-alune veeärastussüsteem]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1539 "Tarnowskie Góry plii-hõbeda-tsingi kaevandus ja selle maa-alune veeärastussüsteem"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2019 [[Krzemionki eelajalooline kihilise ränikivi kaevanduspiirkond]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1599 "Krzemionki eelajalooline kihilise ränikivi kaevanduspiirkond"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2026 [[Gdynia modernistlik linnakeskus]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1715 "Gdynia modernistlik linnakeskus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles, vaadatud 12. augustil 2026</ref> *kaks looduspärandi objekti: **1979, 1992, 2014 [[Białowieża mets]]. Ühispärand [[UNESCO maailmapärand Valgevenes|Valgevenega]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/33 "Białowieża mets"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2021 [[Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad]]. Ühispärand [[UNESCO maailmapärand Albaanias|Albaania]], [[UNESCO maailmapärand Austrias|Austria]], [[UNESCO maailmapärand Belgias|Belgia]], [[UNESCO maailmapärand Bosnias ja Hertsegoviinas|Bosnia ja Hertsegoviina]], [[UNESCO maailmapärand Bulgaarias|Bulgaaria]], [[UNESCO maailmapärand Hispaanias|Hispaania]], [[UNESCO maailmapärand Horvaatias|Horvaatia]], [[UNESCO maailmapärand Itaalias|Itaalia]], [[UNESCO maailmapärand Põhja-Makedoonias|Põhja-Makedoonia]], [[UNESCO maailmapärand Prantsusmaal|Prantsusmaa]], [[UNESCO maailmapärand Rumeenias|Rumeenia]], [[UNESCO maailmapärand Saksamaal|Saksamaa]], [[UNESCO maailmapärand Slovakkias|Slovakkia]], [[UNESCO maailmapärand Sloveenias|Sloveenia]], [[UNESCO maailmapärand Šveitsis|Šveitsi]], [[UNESCO maailmapärand Tšehhis|Tšehhi]] ja [[UNESCO maailmapärand Ukrainas|Ukrainaga]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1133 "Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> ==Ootenimistu== Ootenimistus on kaheksa objektiː<ref name="statesparties" /> *seitse kultuuripärandi objekti: **2005 "Gdansk – mälu ja vabaduse linn"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/530 "Gdansk – mälu ja vabaduse linn"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2006 "Augustówi kanal (Kanal Augustowski)"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/2101 "Augustówi kanal (Kanal Augustowski)"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2024 "Euroopa paberiveskid (paberi käsitsivalmistamise ajastust)"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6884 "Euroopa paberiveskid (paberi käsitsivalmistamise ajastust)"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2025 "Ajalooline söekaevandus Zabrzes (18–20. sajand)"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6759 "Ajalooline söekaevandus Zabrzes (18–20. sajand)"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026</ref> **2025 "Bobrka õliväli – õlitööstuse alguse pärand maailmas"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6878 "Bobrka õliväli – õlitööstuse alguse pärand maailmas"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026</ref> **2025 "Varauusaegne Srebrna Góra kindlus kui suurepärane näide mäemassiivide muutumisest"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6880 "Varauusaegne Srebrna Góra kindlus kui suurepärane näide mäemassiivide muutumisest"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026</ref> **2025 "Ciechocineki ajalooline soolatööstus"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6882 "Ciechocineki ajalooline soolatööstus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026</ref> *üks looduspärandi objekt: **2006 "Dunajeci jõekuru Peniini mäestikus"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6878 "Dunajeci jõekuru Peniini mäestikus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://whc.unesco.org/en/statesparties/pl UNESCO maailmapärand Poolas]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026 {{Poola artiklid}} [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Poolas| ]] 2mnlm98ymq9vkromjg2cuh40mwt2hqk 7212651 7212650 2026-08-12T08:34:28Z Robert Treufeldt 9117 /* Nimistu */ 7212651 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Poland.svg|thumb|200px| <center>[[File:Welterbe.svg|55px]] [[File:UNESCO logo.svg|70px]]</center> ]] '''[[Poola]]''' alal on '''[[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s''' 18 objekti ja ootenimistus on viis objekti.<ref name="statesparties">[http://whc.unesco.org/en/statesparties/pl UNESCO maailmapärand Poolas]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> ==Nimistu== Nimistus on 18 objekti: *16 kultuuripärandi objekti: **1978 [[Krakówi ajalooline keskus]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/29 "Krakówi ajalooline keskus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1978, 2008, 2013 [[Wieliczka ja Bochnia kuninglikud soolakaevandused]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/32 "Wieliczka ja Bochnia kuninglikud soolakaevandused"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1979 [[Auschwitzi koonduslaager|Auschwitz Birkenau. Natsi-Saksamaa koondus- ja hävituslaager (1940–1945)]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/31 "Auschwitz Birkenau. Natsi-Saksamaa koondus- ja hävituslaager (1940–1945)"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1980 [[Varssavi ajalooline keskus]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/30 "Varssavi ajalooline keskus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1992 [[Zamośći vanalinn]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/564 "Zamośći vanalinn"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1997 [[Malborki linnus|Saksa Ordu linnus Malborkis]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/847 "Saksa Ordu linnus Malborkis"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1997 [[Toruńi keskaegne linn]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/835 "Toruńi keskaegne linn"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **1999 [[Kalwaria Zebrzydowska maneristlik maastikuarhitektuurikompleks ja palverännakupark]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/905 "Kalwaria Zebrzydowska maneristlik maastikuarhitektuurikompleks ja palverännakupark"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2001 [[Jawori ja Świdnica Rahu kirik]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1054 "Jawori ja Świdnica Rahu kirik"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2003 [[Väike-Poola lõunaosa puitkirikud]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1053 "Väike-Poola lõunaosa puitkirikud"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2004 [[Muskau / Mużakówi park]]. Ühispärand [[UNESCO maailmapärand Saksamaal|Saksamaaga]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1127 "Muskau / Mużakówi park"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2006 [[Hala Stulecia]] ("Sajandi saal") Wrocławis<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1165 "Sajandi hall Wrocławis"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2013 [[Karpaatia regiooni puidust ''tserkvad'' Poolas ja Ukrainas]]. Ühispärand [[UNESCO maailmapärand Ukrainas|Ukrainaga]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1424 "Karpaatia regiooni puidust ''tserkvad'' Poolas ja Ukrainas"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2017 [[Tarnowskie Góry plii-hõbeda-tsingi kaevandus ja selle maa-alune veeärastussüsteem]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1539 "Tarnowskie Góry plii-hõbeda-tsingi kaevandus ja selle maa-alune veeärastussüsteem"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2019 [[Krzemionki eelajalooline kihilise ränikivi kaevanduspiirkond]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1599 "Krzemionki eelajalooline kihilise ränikivi kaevanduspiirkond"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2026 [[Gdynia modernistlik linnakeskus]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1715 "Gdynia modernistlik linnakeskus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles, vaadatud 12. augustil 2026</ref> *kaks looduspärandi objekti: **1979, 1992, 2014 [[Białowieża mets]]. Ühispärand [[UNESCO maailmapärand Valgevenes|Valgevenega]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/33 "Białowieża mets"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2021 [[Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad]]. Ühispärand [[UNESCO maailmapärand Albaanias|Albaania]], [[UNESCO maailmapärand Austrias|Austria]], [[UNESCO maailmapärand Belgias|Belgia]], [[UNESCO maailmapärand Bosnias ja Hertsegoviinas|Bosnia ja Hertsegoviina]], [[UNESCO maailmapärand Bulgaarias|Bulgaaria]], [[UNESCO maailmapärand Hispaanias|Hispaania]], [[UNESCO maailmapärand Horvaatias|Horvaatia]], [[UNESCO maailmapärand Itaalias|Itaalia]], [[UNESCO maailmapärand Põhja-Makedoonias|Põhja-Makedoonia]], [[UNESCO maailmapärand Prantsusmaal|Prantsusmaa]], [[UNESCO maailmapärand Rumeenias|Rumeenia]], [[UNESCO maailmapärand Saksamaal|Saksamaa]], [[UNESCO maailmapärand Slovakkias|Slovakkia]], [[UNESCO maailmapärand Sloveenias|Sloveenia]], [[UNESCO maailmapärand Šveitsis|Šveitsi]], [[UNESCO maailmapärand Tšehhis|Tšehhi]] ja [[UNESCO maailmapärand Ukrainas|Ukrainaga]]<ref>[http://whc.unesco.org/en/list/1133 "Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> ==Ootenimistu== Ootenimistus on kaheksa objektiː<ref name="statesparties" /> *seitse kultuuripärandi objekti: **2005 "Gdansk – mälu ja vabaduse linn"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/530 "Gdansk – mälu ja vabaduse linn"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2006 "Augustówi kanal (Kanal Augustowski)"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/2101 "Augustówi kanal (Kanal Augustowski)"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2024 "Euroopa paberiveskid (paberi käsitsivalmistamise ajastust)"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6884 "Euroopa paberiveskid (paberi käsitsivalmistamise ajastust)"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> **2025 "Ajalooline söekaevandus Zabrzes (18–20. sajand)"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6759 "Ajalooline söekaevandus Zabrzes (18–20. sajand)"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026</ref> **2025 "Bobrka õliväli – õlitööstuse alguse pärand maailmas"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6878 "Bobrka õliväli – õlitööstuse alguse pärand maailmas"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026</ref> **2025 "Varauusaegne Srebrna Góra kindlus kui suurepärane näide mäemassiivide muutumisest"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6880 "Varauusaegne Srebrna Góra kindlus kui suurepärane näide mäemassiivide muutumisest"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026</ref> **2025 "Ciechocineki ajalooline soolatööstus"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6882 "Ciechocineki ajalooline soolatööstus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026</ref> *üks looduspärandi objekt: **2006 "Dunajeci jõekuru Peniini mäestikus"<ref>[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/6878 "Dunajeci jõekuru Peniini mäestikus"]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 2. augustil 2024</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://whc.unesco.org/en/statesparties/pl UNESCO maailmapärand Poolas]. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles. Vaadatud 12. augustil 2026 {{Poola artiklid}} [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Poolas| ]] ctx6yrrbot4hqt8l2coosxpjxjivyev 0 548671 7212294 7209810 2026-08-11T13:16:40Z Avjoska 1538 /* Mai */ 7212294 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1965]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1965}} ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Yvan Attal]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist *[[7. jaanuar]] – [[Hannes Starkopf]], eesti skulptor *[[11. jaanuar]] – [[Toomas Rull]], eesti muusik *[[12. jaanuar]] – [[Reet Mark]], eesti kunstiajaloolane * 12. jaanuar – [[Kaido Kreen]], eesti võrkpallur *[[13. jaanuar]] – [[Mart Lajal]], eesti motosportlane *[[14. jaanuar]] – [[Šamil Bassajev]], Tšetšeenia poliitik * 14. jaanuar – [[Ia Remmel]], eesti muusikaajakirjanik, -kriitik ja -pedagoog *[[15. jaanuar]] – [[Hannes Nelis]], eesti vaimulik * 15. jaanuar – [[Guido Pärnits]], eesti insener ja ettevõtja * 15. jaanuar – [[Thomas Blomqvist]], Soome poliitik * [[18. jaanuar]] – [[Karin Kneissl]], Austria poliitik ja ajakirjanik * 18. jaanuar – [[Dave Attell]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja * [[20. jaanuar]] – [[Sophie, Edinburghi hertsoginna]], Edinburghi hertsoginna *[[28. jaanuar]] – [[Lilian Jõesaar]], eesti pianist *[[29. jaanuar]] – [[Dominik Hašek]], Tšehhi jäähokiväravavaht ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Stephanie (Monaco)|Stephanie]], Monaco printsess *[[2. veebruar]] – [[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht *[[7. veebruar]] – [[Chris Rock]], USA koomik ja filminäitleja *[[17. veebruar]] – [[Rein Kotov]], eesti filmioperaator * 17. veebruar – [[Michael Bay]], Ameerika Ühendriikide režissöör ja produtsent * 17. veebruar – [[Maris Rattas]], eesti geoloog * [[21. veebruar]] – [[Evair]], Brasiilia jalgpallur * [[24. veebruar]] – [[Hans-Dieter Flick]], Saksamaa jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Susanna Rahkamo]], Soome iluuisutaja *26. veebruar - [[Linnar Viik]], eesti digiühiskonna eestvedaja ==Märts== *[[4. märts]] – [[Khaled Hosseini]], Afganistanis sündinud kirjanik ja füüsik * 4. märts – [[Paul W. S. Anderson]], Briti filmirežissöör *[[25. märts]] – [[Stefka Kostadinova]], Bulgaaria kergejõustiklane * 25. märts – [[Sarah Jessica Parker]], USA näitleja * 25. märts – [[Viktor Turkin]], Eesti vandeadvokaat ja õigusteadlane ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Robert Downey juunior]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja muusik *[[15. aprill]] – [[Linda Perry]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[16. aprill]] – [[Martin Lawrence]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[21. aprill]] – [[Pekka Erelt]], Eesti ajakirjanik ==Mai== *[[9. mai]] – [[Margus Harak]], eesti bioloog * 9. mai – [[Steve Yzerman]], kanada jäähokimängija * 9. mai – [[Meelis Arulepp]], eesti animafilmide režissöör ja animaator * 9. mai – [[Triin Soone]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor *[[16. mai]] – [[Krist Novoselic]], USA muusik * 16. mai – [[Mehmet Murat İldan]], türgi kirjanik * 16. mai – [[Tanel Tammet]], eesti arvutiteadlane * 16. mai – [[Linda Reynolds]], Austraalia sõjaväelane ja poliitik * 16. mai – [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik *[[23. mai]] – [[Nancy Himma-Mantsik]] (Nancy Rink) (Nancy), eesti laulja * 23. mai – [[Priit Otti]], Eesti ujuja * 23. mai – [[Aivar Aleksejev]], Eesti munitsipaalpoliitik ja pikaaegne omavalitsusjuht * 23. mai – [[Liina Tennosaar]], eesti näitleja * [[30. mai]] – [[Antoine Fuqua]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör ja stsenarist * [[31. mai]] – [[Brooke Shields]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Nigel Short]], Inglise maletaja *[[3. juuni]] – [[Helena Fuchsová]], tšehhi jooksja *[[8. juuni]] – [[Karin Alvtegen]], rootsi stsenarist ja kirjanik *[[10. juuni]] – [[Elizabeth Hurley]], inglise modell ja näitleja * 10. juuni – [[Henn Ojaveer]], eesti bioloog * 10. juuni – [[Ott Ojaveer]], eesti koolijuht *[[22. juuni]] – [[Ľubomír Moravčík]], Slovakkia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Jari Lindström]], Soome poliitik * 28. juuni – [[Olavi Antons]], eesti ettevõtja * [[30. juuni]] – [[Anna Levandi]], NSV Liidu iluuisutaja ja Eesti iluuisutamistreener ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Harald Zwart]], Norra filmirežissöör ja -produtsent *[[10. juuli]] – [[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Alexia]], [[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Kreeka ja Taani printsess]] *[[16. juuli]] – [[Indrek Erm]], eesti arhitekt *[[31. juuli]] – [[Joanne Rowling]], inglise kirjanik ==August== *[[3. august]] – [[Aigi Rahi-Tamm]], eesti ajaloolane * [[4. august]] – [[Dennis Lehane]], USA kirjanik * [[15. august]] – [[Aivar Kriiska]], eesti ajaloolane * [[18. august]] – [[Rain Simmul]], eesti näitleja * [[19. august]] – [[Kevin Dillon]], Ameerika näitleja ==September== *[[3. september]] – [[Charlie Sheen]], USA näitleja *[[17. september]] – [[Sven Senka]], eesti kunstnik *[[20. september]] – [[Riho Rosberg]], eesti näitleja * 20. september – [[José Cobo Cano]], Hispaania katoliku vaimulik *[[21. september]] – [[Cheryl Hines]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[25. september]] – [[Kalle Laanet]], Eesti poliitik ja endine politseiametnik *[[27. september]] – [[Steve Kerr]], Ameerika Ühendriikide korvpallitreener ja endine korvpallur ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Markus Vetemaa]], eesti ihtüoloog *[[8. oktoober]] – [[Matt Biondi]], USA ujuja *[[14. oktoober]] – [[Karyn White]], USA laulja *14. oktoober – [[Jüri Jaanson]], eesti endine sõudja *[[16. oktoober]] – [[Toomas Tamm]], eesti keemik *[[25. oktoober]] – [[Dominique Herr]], Šveitsi jalgpallur, kaitsja * 25. oktoober – [[Valdir Benedito]], Brasiilia endine jalgpallur ==November== *[[2. november]] – [[Paweł Adamowicz]], poola poliitik *[[19. november]] – [[Laurent Blanc]], Prantsuse jalgpallur *[[21. november]] – [[Björk]], Islandi laulja, luuletaja, helilooja ja näitleja * 21. november – [[Reggie Lewis]], USA korvpallur * 21. november – [[Tõnu Tender]], eesti keeleteadlane *[[25. november]] – [[Indrek Kannik]], Eesti riigiametnik, ajakirjanik ja poliitik *[[30. november]] – [[Aldair]], Brasiilia jalgpallur * 30. november – [[Ben Stiller]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja filmitegija ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Katarina Witt]], Saksa iluuisutaja *[[4. detsember]] – [[Ulf Kirsten]], Saksamaa jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Viktoria Tuulas]], Eesti diplomaat *[[14. detsember]] – [[Peep Talving]], eesti arst ja arstiteadlane *[[28. detsember]] – [[Allar Levandi]], eesti kahevõistleja *28. detsember – [[Kazuo Echigo]], Jaapani jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Loone Ots]], eesti folklorist, kirjanik ja kirjandusteadlane kyy183b4utqausnql3mmvk1j25vof84 0 548698 7212224 7209791 2026-08-11T12:17:09Z Avjoska 1538 /* Jaanuar */ 7212224 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1963}} ''Siin on loetletud [[1963]]. aastal sündinud tuntud isikuid. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Elle Põldoja]], eesti arstiteadlane ja anatoom *[[3. jaanuar]] – [[Ahti Kallikorm]], eesti riigiametnik *[[4. jaanuar]] – [[Till Lindemann]], saksa muusik *[[5. jaanuar]] – [[Sven Papp]], eesti vandeadvokaat * 5. jaanuar – [[Emil Oja]] (Piilu), eesti muusik * 5. jaanuar – [[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog, biokeemik *[[6. jaanuar]] – [[Tony Halme]], [[Soome]] sportlane ja poliitik * 6. jaanuar – [[Ahti Puudersell]], eesti näitleja * 6. jaanuar – [[Priit Aimla (trompetist)]], eesti trompetist *[[7. jaanuar]] – [[Clint Mansell]], inglise muusik ja helilooja *[[8. jaanuar]] – [[Aina Leeben]], eesti bioloog *[[9. jaanuar]] – [[Jiří Parma]], tšehhi suusahüppaja * 9. jaanuar – [[Annika Künnap]], eesti tekstiilikunstnik *[[10. jaanuar]] – [[Francesco Panetta]], itaalia kesk- ja pikamaajooksja *[[11. jaanuar]] – [[Anti Perkson]], eesti keemik *[[12. jaanuar]] – [[Avo Karus]], eesti biokeemik *[[14. jaanuar]] – [[Steven Soderbergh]], [[USA]] [[filmirežissöör]] * 14. jaanuar – [[Even Tudeberg]], eesti ettevõtja * 14. jaanuar – [[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik *[[16. jaanuar]] – [[Erli Aasamets]], eesti koolijuht *[[22. jaanuar]] – [[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik * 22. jaanuar – [[Ene Tannberg]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[31. jaanuar]] – [[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Goran Jurić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Kalle Kiik]], [[eesti]] maletaja *[[17. veebruar]] – [[Michael Jordan]], [[USA]] [[korvpall]]ur *[[19. veebruar]] – [[Seal]], Suurbritannia muusik ==Märts== *[[14. märts]] – [[Pedro Duque]], Hispaania astronaut *[[18. märts]] – [[Vanessa Lynn Williams]], [[USA]] näitleja ja laulja *[[24. märts]] – [[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja *[[27. märts]] – [[Quentin Tarantino]], [[USA]] filminäitleja, -režissöör, -stsenarist ja -produtsent *27. märts – [[Xuxa]] (María da Graça Meneghel), Brasiilia näitleja ja laulja ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Tarmo Kõuts (mereteadlane)|Tarmo Kõuts]], eesti geofüüsik *[[13. aprill]] – [[Garri Kasparov]], malemaailmameister *[[18. aprill]] – [[Eric McCormack]], Kanada-USA näitleja, produtsent ja kirjanik *[[19. aprill]] – [[Barbi Pilvre]], eesti ajakirjanik *[[24. aprill]] – [[Tõnu Trubetsky]], eesti kirjanik, muusik ja anarhist *24. aprill – [[Lajos Détári]], Ungari jalgpallur ja jalgpallitreener *[[26. aprill]] – [[Jet Li]], võitluskunstide meister ja filminäitleja ==Mai== *[[8. mai]] – [[Agu Kivimägi]], eesti informaatik * 8. mai – [[Florence Parly]], Prantsusmaa ettevõtja ja poliitik *[[11. mai]] – [[Natasha Richardson]], USA näitleja * 11. mai – [[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik *[[25. mai]] – [[Eha Rünne]], Eesti kergejõustiklane *[[28. mai]] – [[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur ==Juuni== *[[8. juuni]] – [[Piret Päär]], eesti näitleja * 8. juuni – [[Lutz Seiler]], saksa kirjanik *[[9. juuni]] – [[Johnny Depp]], USA näitleja *[[10. juuni]] – [[Jeanne Tripplehorn]], USA filminäitleja *[[15. juuni]] – [[Brigitte Nielsen]], [[taani]] päritolu [[USA]] näitleja *[[25. juuni]] – [[George Michael]], laulja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Hirvo Surva]], eesti koorijuht *[[5. juuli]] – [[Alar Tamming]], eesti ärimees *[[6. juuli]] – [[Andrei Ojamets]], eesti võrkpallitreener * 6. juuli – [[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik *[[7. juuli]] – [[Tiina Rebane]], eesti näitleja ja lavastaja *[[8. juuli]] – [[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja *[[9. juuli]] – Armin Velgre, eesti laulja ja laululooja *[[10. juuli]] – [[Andrei Hvostov]], Eesti publitsist * 10. juuli – [[Urmas Kaarlep]], eesti audiitor * 10. juuli – [[Piia Post]], eesti atmosfäärifüüsik * 10. juuli – [[Odvar Voie Eikeland]], Norra poliitik * 10. juuli – [[Raivo Stern]], eesti füüsik *[[11. juuli]] – [[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik *[[16. juuli]] – [[Catherine Wilkening]], prantsuse filminäitleja *[[30. juuli]] – [[Lisa Kudrow]], USA näitleja *[[31. juuli]] – [[Fatboy Slim]], Briti muusik * 31. juuli – [[Allan Puur]], eesti rahvastikuteadlane * 31. juuli – [[Piret Tibbo-Hudgins]], eesti filmiprodutsent ==August== *[[1. august]] – [[Coolio]] (Artis Ivey, Jr.), USA räppar * 1. august – [[John Carroll Lynch]], USA näitleja * 1. august – [[Amber Rudd]], Suurbritannia poliitik * 1. august – [[Inga Bērziņa]], Läti poliitik *[[3. august]] – [[Tasmin Archer]], inglise laulja * 3. august – [[Graham Arnold]], Austria jalgpallur ja jalgpallitreener * 3. august – [[Lisa Ann Walter]], USA näitleja * 3. august – [[James Hetfield]], ameerika kitarrist * 3. august – [[Ed Roland]], ameerika muusik * 3. august – [[Isaiah Washington]], ameerika näitleja *[[9. august]] – [[Whitney Houston]], USA laulja *[[11. august]] – [[Pierre Johnsson]], rootsi kaskadöör ja näitleja * 11. august – [[Piret Viires]], eesti kirjanduskriitik * 11. august – [[Andri Fedoriv]], endine Nõukogude Liidu ja Venemaa sprinter *[[15. august]] – [[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör * 15. august – [[Katrin Aava]], eesti kommunikatsiooniõppejõud *[[19. august]] – [[Pille-Riin Purje]], eesti teatrikriitik *[[22. august]] – [[Tori Amos]], laulja *[[24. august]] – [[Yrsa Sigurðardóttir]], islandi kirjanik *[[29. august]] – [[Karl Markovics]], Austria näitleja ==September== *[[2. september]] – [[Anneli Salk]], eesti psühholoog *[[4. september]] – [[John Vanbiesbrouck]], USA jäähokimängija *[[5. september]] – [[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik *[[6. september]] – [[Patrick Nevin]], šoti jalgpallur * 6. september – [[Ivan Hašek]], tšehhi jalgpallur * 6. september – [[Geert Wilders]], Hollandi poliitik * 6. september – [[Simo Frangén]], soome koomik ja telesaatejuht *[[9. september]] – [[Markus Wasmeier]], Saksamaa mäesuusataja * 9. september – [[Roberto Donadoni]], itaalia jalgpallur ja treener * 9. september – [[Anu Vehviläinen]], Soome poliitik ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Andres Noormets]], eesti näitleja ja lavastaja *[[2. oktoober]] – [[Maria Ressa]], Filipiinide ajakirjanik *[[6. oktoober]] – [[Elisabeth Shue]], USA filminäitleja * 6. oktoober – [[Ülle Marks]], eesti graafik * 6. oktoober – [[Thomas Bickel]], Šveitsi jalgpallur, poolkaitsja * 6. oktoober – [[Urmas Sule]], eesti arst ja meditsiinitegelane *[[9. oktoober]] – [[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat *[[10. oktoober]] – [[Vegard Ulvang]], Norra murdmaasuusataja * 10. oktoober – [[Vahur Kivistik]], eesti jurist * 10. oktoober – [[Jolanda de Rover]], Hollandi ujuja *[[15. oktoober]] – [[Arūnas Norvaišas]], leedu kabetaja *[[23. oktoober]] – [[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[28. oktoober]] – [[Eros Ramazzotti]], itaalia laulja ==November== *[[5. november]] – [[Tatum O'Neal]], USA näitleja * 5. november – [[Jean-Pierre Papin]], Prantsusmaa jalgpallur (ründaja) ja treener * 5. november – [[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik ja kirjanik * 5. november – [[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur *[[8. november]] – [[Marje Oona]], eesti arstiteadlane, perearst ja pediaater *[[9. november]] – [[Ott Köstner]], Eesti majandustegelane ja poliitik * 9. november – [[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsionäär *[[12. november]] – [[Jaan Kalda]], Eesti füüsik * 12. november – [[Natalja Negoda]], vene näitleja * 12. november – [[Inna Bulkina]], ukraina kirjandusteadlane * 12. november – [[Aare Taveter]], Eesti purjetaja *[[15. november]] – [[Urmas Jõemees]], eesti animaoperaator *[[19. november]] – [[Justine Greiner]], USA modell *[[20. november]] – [[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht *[[21. november]] – [[Alar Arukuusk]]. Eesti murdmaasuusataja ja sporditegelane *21. november – [[Nicollette Sheridan]], briti näitleja *21. november – [[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja *[[23. november]] – [[Aare Kasemets]], Eesti sotsioloog, riigiametnik ja kodanikuühiskonna aktivist ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Terri Schiavo]], USA patsient * 3. detsember – [[Tõnu Jõesaar]], eesti tšellist *[[4. detsember]] – [[Sergei Bubka]], ukraina kergejõustiklane * 4. detsember – [[Juri Kaškarov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja * 4. detsember – [[Jaak Rand]], Eesti riigiametnik, arhivaar * 4. detsember – [[Jozef Sabovčík]], Slovakkia iluuisutaja *[[15. detsember]] – [[Toomas Lunge]], Eesti muusik *[[16. detsember]] – [[Benjamin Bratt]], ameerika näitleja *[[18. detsember]] – [[Brad Pitt]], näitleja *[[26. detsember]] – [[Lars Ulrich]], taani päritolu ameerika trummar ([[Metallica]]) * 26. detsember – [[Aivar Kivisiv]], eesti väikeettevõtja, kaitseliitlane ja kirjanik *[[29. detsember]] – [[Mart Soidro]], eesti literaat ja ajakirjanik * 29. detsember – [[Airi Alnek]], eesti orienteeruja *[[30. detsember]] – [[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane *[[31. detsember]] – [[Ekwee David Ethuro]], Keenia poliitik [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel|1963]] ptzxntcpo9zcc1smnokxxvb703fwnt0 0 548909 7212564 6814937 2026-08-12T07:16:50Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Viljandi maakonna lipud]]; lisatud [[Kategooria:Viljandi maakonna vapid]] 7212564 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vastemoisa valla vapp.gif|pisi|Endise Vastemõisa valla vapp]] '''Vastemõisa valla vapp''' oli [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] [[Vastemõisa vald|Vastemõisa valla]] [[vapp]]. == Vaata ka == *[[Vastemõisa valla lipp]] [[Kategooria:Viljandi maakonna vapid]] [[Kategooria:Vastemõisa vald]] r1suw9po5e21rmtyr016dlnnxg7i0ax 0 556983 7212435 7025618 2026-08-11T20:24:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212435 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Flagstaff | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Flagstaff | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Flagstaff | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 2,7 | elanikke = 4821 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Flagstaff''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]], [[Ingquza Hilli vald|Ingquza Hilli valla]] halduskeskus. Flagstaff on saanud alguse [[1877]]. aastal rajatud kaubapunktist.<ref>[https://web.archive.org/web/20190701191420/https://www.south-africa-info.co.za/country/town/603/flagstaff Flagstaff] South Africa</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Flagstaffi elanikest mustanahalisi aafriklasi 95,7%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 1,2%, [[värvilised|värvilisi]] 0,6%, valgeid 0,3% ja teisi 2,1%. [[Koosa keel]]t pidas emakeeleks 89,5% inimesi, [[inglise keel]]t 3,2%, [[suulu keel]]t 1,1% ja teisi keeli 6,2%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/290037001</ref><ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/290038002</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ida-Kapimaa provintsi linnad]] dq586uh83pive2twfv4y3zjldm4r16h 0 559614 7212511 7187278 2026-08-12T03:47:17Z Svencapoeira 67038 7212511 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Must pilvik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Must pilvik2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | pilt2 = Dickblättriger-Schwarztäubling3.jpg | pildi2_seletus = '''Must pilvik''' ''Russula nigricans'' | pildi2_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = [[Pilvik]] ''Russula'' | liik = '''Must pilvik''' | binaarne = ''Russula nigricans'' | binaarse_autor = | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Must pilvik''' (''Russula nigricans'') on [[pilvikulised|pilvikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pilvik]]u [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seen]]. Kübar on luitundvalge kuni pruun. Vananedes muutub süsimustaks. Kübara laius on 5–20 cm. Seeneliha on valge, kuid lõikepinnal tõmbub vähevaaval porgandpunaseks, seejärel halliks ja hiljem mustaks. Must pilvik on söödav, kuid söögiseenena väheväärtuslik. Ta esineb Eestis harva, juulist oktoobrini. == Välislingid == *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Pilvik]] p16volevaajfaz3w2luw0l4x7xw8nyi 7212512 7212511 2026-08-12T03:51:29Z Svencapoeira 67038 7212512 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Must pilvik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Must pilvik2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = [[Pilvik]] ''Russula'' | liik = '''Must pilvik''' | binaarne = ''Russula nigricans'' | binaarse_autor = | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Must pilvik''' (''Russula nigricans'') on [[pilvikulised|pilvikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pilvik]]u [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seen]]. Kübar on luitundvalge kuni pruun. Vananedes muutub süsimustaks. Kübara laius on 5–20 cm. Seeneliha on valge, kuid lõikepinnal tõmbub vähevaaval porgandpunaseks, seejärel halliks ja hiljem mustaks. Must pilvik on söödav, kuid söögiseenena väheväärtuslik. Ta esineb Eestis harva, juulist oktoobrini. == Välislingid == *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Pilvik]] qyj92rfrrtye7evr3367zso275n1jlf 7212513 7212512 2026-08-12T03:51:51Z Svencapoeira 67038 7212513 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Must pilvik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Must pilvik2.jpg | pildi_seletus = Must pilvik ''Russula nigricans'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = [[Pilvik]] ''Russula'' | liik = '''Must pilvik''' | binaarne = ''Russula nigricans'' | binaarse_autor = | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Must pilvik''' (''Russula nigricans'') on [[pilvikulised|pilvikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pilvik]]u [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seen]]. Kübar on luitundvalge kuni pruun. Vananedes muutub süsimustaks. Kübara laius on 5–20 cm. Seeneliha on valge, kuid lõikepinnal tõmbub vähevaaval porgandpunaseks, seejärel halliks ja hiljem mustaks. Must pilvik on söödav, kuid söögiseenena väheväärtuslik. Ta esineb Eestis harva, juulist oktoobrini. == Välislingid == *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Pilvik]] cdm8f34044ro6tbbt6jbro7qz99jz3j 0 559844 7212328 7209809 2026-08-11T14:14:51Z Avjoska 1538 /* Veebruar */ 7212328 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1969}} ''Siin on loetletud [[1969]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Rauno Pehka]], Eesti korvpallur *1. jaanuar – [[Viola (jalgpallur)|Viola]], Brasiilia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja *[[5. jaanuar]] – [[Marilyn Manson]], USA laulja *[[8. jaanuar]] – [[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik *[[13. jaanuar]] – [[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja *[[16. jaanuar]] – [[Roy Jones]], USA poksija, laulja ja näitleja * 16. jaanuar – [[Tarmo Mamers]], eesti andmesidespetsialist * 16. jaanuar – [[Madis Õunapuu]], eesti maadleja ja sumomaadleja * 16. jaanuar – [[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik * 16. jaanuar – [[Alexander Acosta]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[17. jaanuar]] – [[Lukas Moodysson]], rootsi filmirežissöör * [[31. jaanuar]] – [[Merike Jürilo]], Terviseameti peadirektor == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik * [[7. veebruar]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * 7. veebruar – [[Tõnu Ojala]], eesti ajakirjanik * 7. veebruar – [[Petri Kallio]], Soome keeleteadlane, fennist ja indoeuropeist * 7. veebruar – [[Renata Dancewicz]], Poola näitleja * 7. veebruar – [[Kaspars Gerhards]], Läti ökonomist ja poliitik * 7. veebruar – [[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog * [[11. veebruar]] – [[Jennifer Aniston]], USA näitleja * [[20. veebruar]] – [[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist * [[27. veebruar]] – [[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija == Märts == * [[3. märts]] – [[Rainer Sarnet]], eesti filmilavastaja *[[5. märts]] – [[Valdis Toomast]], Eesti omavalitsustegelane *[[15. märts]] – [[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik * 15. märts – [[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane *[[17. märts]] – [[Alexander McQueen]], briti moedisainer *[[18. märts]] – [[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Ajay Devgn]], India näitleja ning filmilavastaja ja -produtsent *[[19. aprill]] – [[Zsuzsa Polgár]], ungari maletaja *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], USA filminäitleja *[[27. aprill]] – [[Arvi Tavast]], eesti filoloog * 27. aprill – [[Grahame Cheney]], Austraalia poksija * 27. aprill – [[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[29. aprill]] – [[Anneli Poska]], eesti geoloog == Mai == *[[9. mai]] – [[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht ja koormeister * 9. mai – [[Tamur Tohver]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog *[[14. mai]] – [[Cate Blanchett]], Austraalia näitleja *[[17. mai]] – [[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed *[[20. mai]] – [[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ja uuriv ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik *[[31. mai]] – [[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat * 31. mai – [[Karin Täht]], eesti teadlane == Juuni == *[[2. juuni]] – [[Paulo Sérgio]], Brasiilia jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Brian McKnight]], USA laulja ja muusikaprodutsent *[[13. juuni]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik *[[14. juuni]] – [[Steffi Graf]], saksa tennisist *[[17. juuni]] – [[Paul Tergat]], Keenia kergejõustiklane * 17. juuni – [[Alar Just]], eesti ehitusteadlane *[[19. juuni]] – [[Marko Reikop]], eesti saatejuht *[[22. juuni]] – [[Jaanus Karm]], Eesti kaitseväelane * 22. juuni – [[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane *[[27. juuni]] – [[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik *[[30. juuni]] – [[Erki Kasemets]], eesti kunstnik == Juuli == *[[4. juuli]] – [[Vanderlei de Lima]], brasiilia pikamaajooksja *[[5. juuli]] – [[Armin Kõomägi]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[12. juuli]] – [[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja *12. juuli – [[Anne-Sophie Pic]], Prantsusmaa kokk *[[17. juuli]] – [[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur *[[24. juuli]] – [[Jennifer Lopez]], USA näitleja == August == *[[2. august]] – [[Fernando Couto]], portugali jalgpallur *[[12. august]] – [[Tanita Tikaram]], Briti laulja *[[16. august]] – [[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist *[[18. august]] – [[Christian Slater]], USA näitleja *[[19. august]] – [[Nate Dogg]], USA räppar == September == *[[3. september]] – [[Noah Baumbach]], USA filmitegija *[[7. september]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik *[[15. september]] – [[Márcio Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[17. september]] – [[Heiko Balz]], saksa vabamaadleja * 17. september – [[Tarvo Seeman]], eesti maletaja * 17. september – [[Veiko Herodes]], eesti arst * 17. september – [[Keith Flint]], inglise laulja *[[23. september]] – [[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu-Eesti teadlane * 23. september – [[Ella Puman]], eesti matemaatik * 23. september – [[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur *[[25. september]] – [[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja *25. september – [[Ron "Bumblefoot" Thal]], USA kitarrist *[[26. september]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja *[[29. september]] – [[Erika Eleniak]], USA modell *[[30. september]] – [[Andres Anvelt]], Eesti poliitik == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Nikólaos (Kreeka ja Taani prints)]] * 1. oktoober – [[Zach Galifianakis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja kirjanik * 1. oktoober – [[Erik Norkroos]], eesti filmioperaator, produtsent, monteerija ja režissöör *[[3. oktoober]] – [[Gwen Stefani]], USA laulja *[[10. oktoober]] – [[Brett Favre]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. oktoober]] – [[Nancy Kerrigan]], USA iluuisutaja *[[23. oktoober]] – [[Dolly Buster]], tšehhi pornotäht == November == *[[3. november]] – [[Robert Miles]], Šveitsi-Itaalia muusikaprodutsent, muusik, DJ ja elektroonilise muusika helilooja *[[4. november]] – [[Jan Apell]], rootsi tennisist * 4. november – [[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja * 4. november – [[Katrin Borchert]], Saksamaa ja Austraalia aerutaja * 4. november – [[Aleksandr Moskalenko]], vene batuudihüppaja *4. november – [[Sean Combs]], USA räppar ja muusikaprodutsent *[[10. november]] – [[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur *[[12. november]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane *[[13. november]] – [[Gerard Butler]], Šoti näitleja *[[19. november]] – [[Richard Virenque]], Prantsuse jalgrattur *[[21. november]] – [[Lucio Cecchinello]], Itaalia mootorisportlane *[[25. november]] – [[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja *[[9. detsember]] – [[Bixente Lizarazu]], Prantsuse jalgpallur *[[29. november]] – [[Pierre van Hooijdonk]], hollandi jalgpallur == Detsember == *[[9. detsember]] – [[Jakob Dylan]], USA laulja *[[11. detsember]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja *[[12. detsember]] – [[Virge Naeris]], endine eesti kergejõustiklane *[[13. detsember]] – [[Sergei Fjodorov]], vene hokimängija * 13. detsember – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja ja helilooja *[[16. detsember]] – [[Adam Riess]], USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat * 16. detsember – [[Taavi Koovit]], eesti kulturist *[[18. detsember]] – [[Santiago Cañizares]], hispaania jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Veiko Uri]], eesti metsateadlane *[[20. detsember]] – [[Alain de Botton]], filosoofiakirjanik *[[21. detsember]] – [[Julie Delpy]], prantsuse-ameerika näitleja, stsenarist ja filmilavastaja *[[28. detsember]] – [[Linus Torvalds]], Soome programmeerija *[[30. detsember]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti riigitegelane *[[31. detsember]] – [[Arvi Aavik]], eesti maadleja 34us1xnmbgeuatljv8v0p68buwds9f9 7212331 7212328 2026-08-11T14:17:16Z Avjoska 1538 /* Oktoober */ 7212331 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1969}} ''Siin on loetletud [[1969]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Rauno Pehka]], Eesti korvpallur *1. jaanuar – [[Viola (jalgpallur)|Viola]], Brasiilia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja *[[5. jaanuar]] – [[Marilyn Manson]], USA laulja *[[8. jaanuar]] – [[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik *[[13. jaanuar]] – [[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja *[[16. jaanuar]] – [[Roy Jones]], USA poksija, laulja ja näitleja * 16. jaanuar – [[Tarmo Mamers]], eesti andmesidespetsialist * 16. jaanuar – [[Madis Õunapuu]], eesti maadleja ja sumomaadleja * 16. jaanuar – [[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik * 16. jaanuar – [[Alexander Acosta]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[17. jaanuar]] – [[Lukas Moodysson]], rootsi filmirežissöör * [[31. jaanuar]] – [[Merike Jürilo]], Terviseameti peadirektor == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik * [[7. veebruar]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja * 7. veebruar – [[Tõnu Ojala]], eesti ajakirjanik * 7. veebruar – [[Petri Kallio]], Soome keeleteadlane, fennist ja indoeuropeist * 7. veebruar – [[Renata Dancewicz]], Poola näitleja * 7. veebruar – [[Kaspars Gerhards]], Läti ökonomist ja poliitik * 7. veebruar – [[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog * [[11. veebruar]] – [[Jennifer Aniston]], USA näitleja * [[20. veebruar]] – [[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist * [[27. veebruar]] – [[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija == Märts == * [[3. märts]] – [[Rainer Sarnet]], eesti filmilavastaja *[[5. märts]] – [[Valdis Toomast]], Eesti omavalitsustegelane *[[15. märts]] – [[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik * 15. märts – [[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane *[[17. märts]] – [[Alexander McQueen]], briti moedisainer *[[18. märts]] – [[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Ajay Devgn]], India näitleja ning filmilavastaja ja -produtsent *[[19. aprill]] – [[Zsuzsa Polgár]], ungari maletaja *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], USA filminäitleja *[[27. aprill]] – [[Arvi Tavast]], eesti filoloog * 27. aprill – [[Grahame Cheney]], Austraalia poksija * 27. aprill – [[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[29. aprill]] – [[Anneli Poska]], eesti geoloog == Mai == *[[9. mai]] – [[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht ja koormeister * 9. mai – [[Tamur Tohver]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog *[[14. mai]] – [[Cate Blanchett]], Austraalia näitleja *[[17. mai]] – [[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed *[[20. mai]] – [[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ja uuriv ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik *[[31. mai]] – [[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat * 31. mai – [[Karin Täht]], eesti teadlane == Juuni == *[[2. juuni]] – [[Paulo Sérgio]], Brasiilia jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Brian McKnight]], USA laulja ja muusikaprodutsent *[[13. juuni]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik *[[14. juuni]] – [[Steffi Graf]], saksa tennisist *[[17. juuni]] – [[Paul Tergat]], Keenia kergejõustiklane * 17. juuni – [[Alar Just]], eesti ehitusteadlane *[[19. juuni]] – [[Marko Reikop]], eesti saatejuht *[[22. juuni]] – [[Jaanus Karm]], Eesti kaitseväelane * 22. juuni – [[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane *[[27. juuni]] – [[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik *[[30. juuni]] – [[Erki Kasemets]], eesti kunstnik == Juuli == *[[4. juuli]] – [[Vanderlei de Lima]], brasiilia pikamaajooksja *[[5. juuli]] – [[Armin Kõomägi]], eesti kirjanik ja ettevõtja *[[12. juuli]] – [[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja *12. juuli – [[Anne-Sophie Pic]], Prantsusmaa kokk *[[17. juuli]] – [[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur *[[24. juuli]] – [[Jennifer Lopez]], USA näitleja == August == *[[2. august]] – [[Fernando Couto]], portugali jalgpallur *[[12. august]] – [[Tanita Tikaram]], Briti laulja *[[16. august]] – [[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist *[[18. august]] – [[Christian Slater]], USA näitleja *[[19. august]] – [[Nate Dogg]], USA räppar == September == *[[3. september]] – [[Noah Baumbach]], USA filmitegija *[[7. september]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik *[[15. september]] – [[Márcio Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[17. september]] – [[Heiko Balz]], saksa vabamaadleja * 17. september – [[Tarvo Seeman]], eesti maletaja * 17. september – [[Veiko Herodes]], eesti arst * 17. september – [[Keith Flint]], inglise laulja *[[23. september]] – [[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu-Eesti teadlane * 23. september – [[Ella Puman]], eesti matemaatik * 23. september – [[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur *[[25. september]] – [[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja *25. september – [[Ron "Bumblefoot" Thal]], USA kitarrist *[[26. september]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja *[[29. september]] – [[Erika Eleniak]], USA modell *[[30. september]] – [[Andres Anvelt]], Eesti poliitik == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Nikólaos (Kreeka ja Taani prints)]] * 1. oktoober – [[Zach Galifianakis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja kirjanik * 1. oktoober – [[Erik Norkroos]], eesti filmioperaator, produtsent, monteerija ja režissöör *[[3. oktoober]] – [[Gwen Stefani]], USA laulja *[[10. oktoober]] – [[Brett Favre]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. oktoober]] – [[Nancy Kerrigan]], USA iluuisutaja *[[23. oktoober]] – [[Dolly Buster]], tšehhi pornotäht *[[26. oktoober]] – [[Ago Lilleorg]], eesti kristlik vaimulik ja kaplan == November == *[[3. november]] – [[Robert Miles]], Šveitsi-Itaalia muusikaprodutsent, muusik, DJ ja elektroonilise muusika helilooja *[[4. november]] – [[Jan Apell]], rootsi tennisist * 4. november – [[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja * 4. november – [[Katrin Borchert]], Saksamaa ja Austraalia aerutaja * 4. november – [[Aleksandr Moskalenko]], vene batuudihüppaja *4. november – [[Sean Combs]], USA räppar ja muusikaprodutsent *[[10. november]] – [[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur *[[12. november]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane *[[13. november]] – [[Gerard Butler]], Šoti näitleja *[[19. november]] – [[Richard Virenque]], Prantsuse jalgrattur *[[21. november]] – [[Lucio Cecchinello]], Itaalia mootorisportlane *[[25. november]] – [[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja *[[9. detsember]] – [[Bixente Lizarazu]], Prantsuse jalgpallur *[[29. november]] – [[Pierre van Hooijdonk]], hollandi jalgpallur == Detsember == *[[9. detsember]] – [[Jakob Dylan]], USA laulja *[[11. detsember]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja *[[12. detsember]] – [[Virge Naeris]], endine eesti kergejõustiklane *[[13. detsember]] – [[Sergei Fjodorov]], vene hokimängija * 13. detsember – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja ja helilooja *[[16. detsember]] – [[Adam Riess]], USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat * 16. detsember – [[Taavi Koovit]], eesti kulturist *[[18. detsember]] – [[Santiago Cañizares]], hispaania jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Veiko Uri]], eesti metsateadlane *[[20. detsember]] – [[Alain de Botton]], filosoofiakirjanik *[[21. detsember]] – [[Julie Delpy]], prantsuse-ameerika näitleja, stsenarist ja filmilavastaja *[[28. detsember]] – [[Linus Torvalds]], Soome programmeerija *[[30. detsember]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti riigitegelane *[[31. detsember]] – [[Arvi Aavik]], eesti maadleja 5om800c2xx8q9d36xi77nq9apbqwmxe 0 574663 7212736 6974103 2026-08-12T11:51:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212736 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Inga Žolude.jpg|pisi|Inga Žolude (2017)]] '''Inga Žolude''' (sündinud [[9. august]]il [[1984]] [[Riia]]s) on läti kirjanik, kirjanduskriitik, esseist ja tõlkija. Ta õppis [[Läti Ülikool|Läti Riiklikus Ülikool]]is inglise keelt ning pälvis Fulbrighti stipendiumi, et õppida Ameerika Ühendriikides [[Southern Illinois University]]s. Tal on filosoofiadoktori kraad kirjandusteaduse alal.<ref>http://www.aldusnet.eu/member/inga-zolude/</ref> Žolude debüütromaan "Silta zeme" ("Soe maa") ilmus 2008. Pärast seda on ta avaldanud veel kaks romaani: "Sarkanie bērni" ("Punased lapsed", 2012) ja "Santa Biblia" (2013). Romaani "Punased lapsed" eest võitis ta Läti Kirjanike Liidu auhinna ja Raimonds Gerkensi kirjandusauhinna. Lisaks sellele on Žolude avaldanud mitu novellikogu ja kirjutanud näidendeid. Kogumiku "Mierinājums Ādama kokam" ("Aadama puu lohutus") eest võitis ta 2010 [[Euroopa Liidu kirjandusauhind|Euroopa Liidu kirjandusauhinna]]. Tõlkijana on Žolude läti keelde vahendanud [[Philip Larkin]]i ja [[Robert Crawford]]i teoseid. Tema enda loomingut on tõlgitud inglise, saksa, prantsuse, rootsi, poola, leedu, ungari, tšehhi ja bulgaaria keelde. 2010. aastast on Žolude Läti Kirjanike Liidu liige.<ref>{{Netiviide |url=http://latvianliterature.lv/en/writers/20 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-16 |arhiivimisaeg=2019-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191208231346/http://latvianliterature.lv/en/writers/20 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Žolude, Inga}} [[Kategooria:Läti kirjanikud]] [[Kategooria:Läti Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 8afmre9vjv0rtv3unpqcc9a9hrmidfm 0 578593 7212346 6799620 2026-08-11T15:00:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212346 wikitext text/x-wiki '''Elva keskväljak''' on [[Elva]] linna keskne [[väljak]], mis asub [[Kesk tänav (Elva)|Kesk tänav]]a ja [[Arbi järv|Arbi järve]] vahelisel alal [[Sinilind (kultuurikeskus)|Elva Kultuurikeskuse]] ees. Väljaku lähistel paiknevad Arbi järv, [[Leopold Hanseni allee]], [[Elva vallamaja]] ning [[Elva raudteejaam|Elva ajalooline vaksalihoone]]. Väljakul on ka 2013. aastal Elva metsapealinnaks valimise puhul president [[Toomas Hendrik Ilves]]e istutatud tamm.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2024-09-03 |pealkiri=Elva vald - looduskaunid paigad ja ajaloolised elamused |url=https://ilusadeestipaigad.ee/kohad/tartumaa/elva-vald/ |vaadatud=2024-12-19 |keel=et}}</ref> Väljaku ja linnasüdame rekonstrueerimise ideekonkurss toimus [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäeva]] tähistamiseks loodud arhitektuuriprogrammi "Hea avalik ruum" käigus. Võidutöö "Sõstrapõõsate vahel"<ref>Võidutöö autorid on Ülle Maiste (AT HOME OÜ), [[Diana Taalfeld]] (NU arhitektuur OÜ), Anne Saarniit (ubin pluss OÜ), Roomet Helbre (TEMPT OÜ) ja Taavi Kuningas (TEMPT OÜ). Peaprojekteerija on Novarc Group AS, arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse projekti autorid on Ülle Maiste (AT HOME OÜ), Diana Taalfeld (NU arhitektuur OÜ) ning ehitas RTS Infraehitus OÜ. Projekti kaasrahastati Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist.</ref> sidus jalakäijate kiire kaudu Arbi järve äärse puhkeala keskväljakuga. Sellel asuvad linnamööbel, mängualad ning ranna- ja kohvikumajake. Väljak avati 2020. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Säde |eesnimi=Merilyn |kuupäev=2020-07-24 |pealkiri=11. juulil avati pidulikult Elva linnasüda - Elva valla blogi |url=https://blogi.elva.ee/2020/07/11-juulil-avati-pidulikult-elva-linnasuda/ |vaadatud=2024-12-19 |keel=en |arhiivimisaeg=2025-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250121204858/https://blogi.elva.ee/2020/07/11-juulil-avati-pidulikult-elva-linnasuda/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kesk tänava ja Arbi järve vahele rajatud 20 m laiune lineaarne eri tegevusi pakkuv keskväljak algab esindusväljakuna kultuurikeskuse eest, ning muutub mängulisemaks ja sportlikumaks, sulades lõpuks järveäärsesse loodusesse. Väljaku lõpetab purskkaevudega puitplatvorm Arbi järve kohal. Kohalike poolt armastatud Hanseni alleel saab nüüd lisaks jalutamisele aega veeta rippkiikedel, allee lõpus on veepiirile rajatud sillalt avaneb vaade järvele. Vallavalitsuse hoone ees paiknevat esinduslikku lipuväljakut kaunistavad kirsipuudega palistatud istumisalad ja isesuunda vaatavad kellukesekujulised valgustid.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Taalfeld |eesnimi=Diana |pealkiri=Elva linnasüda / Eesti Arhitektuuripreemiad 2020 nominent |url=https://arhitektuuripreemiad.ee/objekt/elva-uus-linnakeskus/ |vaadatud=2024-12-19 |väljaanne=Eesti Arhitektuuripreemiad |keel=et}}</ref> Uue lahendusega muutus linnaruum atraktiivseks ja mugavaks eelkõige kergliiklejatele. Kitsam sõidutee teeb ruumi jalgrattarajale ja avarale jalakäijate [[Promenaad|promenaadile]] tänava päikeselisel küljel, mille olulisematesse sõlmpunktidesse on lisatud haljastusega palistatud istumispesad. Ruum on väikelinlikult tihe, kasutatud on vanaema aiast tuttavaid taimi, nagu [[Sõstar|sõstrapõõsad]], [[Kirsipuu|kirsid]] ja [[kõrrelised]], ning uudistama kutsuvaid elemente (moonid, võrkkiiged, mängualad ja soojad kivid). Väikevormide ja valgustite vormikeel arvestab Elva ajaloolise keskkonnaga, sekundeerides moodsa keskväljaku rõõmsatele ja elegantsetele elementidele. Materjalidest on kasutatud palju töödeldud puitu, värvidest annab valgele ja hallile aktsenti sõstrapunane. Kohaliku ettevõtluse soodustamiseks ja aktiveerimiseks on alale projekteeritud kolm ärimoodulit. Kaks neist paiknevad keskväljakul, üks endise jäätisekohviku asukohas Kesk tänava ääres. Kaks paviljoni, mis on rajatud Arbi järve kohal paiknevale purdele, on mõeldud vetelpääste, kohviku ja väliduššide tarbeks.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Elva esimene väljak asus Tuletõrje Seltsi maja esisel platsil, mis oli ühtlasi ka turuplats. Juba enne 1940. aastat koliti turg aga [[Uderna kõrts]]i lähedusse, kuhu rajati hiljem ka turuhoone. Kuni Elva kaasajastatud keskväljaku valmimiseni{{millal}} püstitati linna jõulukuusk kas raudteejaamaesisele väljakule, kultuurikeskuse kõrval asunud parklasse või mujale. == Tunnustus == * 2020 – [[Eesti Maastikuarhitektide Liit|Eesti Maastikuarhitektide Liidu]] aastapreemia linnasüdame kategoorias * 2020 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] maastikuarhitektuuri eest == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti väljakud]] [[Kategooria:Elva]] mhvyurtmtes6ln6a2tabg6pbdg8mjnc 0 580656 7212445 7177153 2026-08-11T20:43:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 8 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212445 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=mai|aasta=2020}} [[Fail:F@H Logo 2012.png|pisi|Logo]] '''Folding@home''' ('''FAH''' või '''F@H''') on [[vabatahtlik tegevus|vabatahtlikkusel]] põhinev [[hajusarvutus]]e projekt, mis loodi [[molekulaardünaamika]] uuringuteks ja mille eesmärk on aidata teadlastel välja töötada uusi vahendeid [[haigus]]te raviks. See kasutab projektiga liitunud [[personaalarvuti]]te [[keskseade|keskprotsessorite]] ja [[graafikaprotsessor]]ite arvutusvõimsust, kui arvutid neid parajasti ise ei vaja. Isiklikel arvutusseadmetel simuleeritakse, vabatahtlike abiga, valkude dünaamikat.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://foldingathome.org/about/|pealkiri=https://foldingathome.org/about/|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05.05.2020}}</ref> Klient-server arhitektuuril põhinevas võrgus jagatakse vabatahtlike seadmetele simulatsiooni osake (''work unit''), teostatakse arvutused ja tagastatakse projekti andmebaasi [[server]]itele, kus klientidelt saadetud osakestest koostatakse üleüldine simulatsioon. Vabatahtlikud saavad oma panust jälgida Folding@home kodulehelt. See tekitab võistlusmomendi ja julgustab järjepidevat panustamist.<ref>[https://stats.foldingathome.org/teams stats.foldingathome.org/teams]</ref> Algne eesmärk oli uurida [[valkude voltumine|valkude voltumist]], kuid hiljem on keskendutud rohkem biomeditsiinialastele küsimustele (sh seoses [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Vähk (haigus)|vähktõve]], [[COVID-19|koroona]] ja [[Ebola viirushaigus]]ega). Projekti käivitas 2000. aasta oktoobris [[Stanfordi ülikool]]i professor [[Vijay S. Pande]] ja 2020. aastatel juhib seda Dr. Greg Bowman [[Saint Louise Washingtoni ülikooli meditsiinikool]]is.<ref>{{Netiviide|autor=Julia Evangelou Strait|url=https://source.wustl.edu/2019/02/computational-biology-project-aims-to-better-understand-protein-folding/|pealkiri=Computational biology project aims to better understand protein folding|väljaanne=|aeg=26.02.2019|vaadatud=04/05/2020}}</ref> Folding@home on üks maailma kiiremaid arvutisüsteeme. Seoses [[2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia|koroonapandeemiaga]] kaasnenud suurenenud huviga projekti vastu saavutati 2020. aasta märtsi lõpus kiiruseks umbes 1,22 eksaFLOP-i (ujukomatehteid iga sekundi kohta) ja 2,43 x86 eksaFLOP-i 12. aprilliks 2020<ref>{{Netiviide|autor=Panda Lab|url=https://stats.foldingathome.org/os|pealkiri="Client Statistics by OS"|väljaanne=|aeg=12.04.2020|vaadatud=04/05/2020|arhiivimisaeg=2020-04-12|arhiivimisurl=https://archive.today/20200412111010/https://stats.foldingathome.org/os|url-olek=robot: teadmata}}</ref>. See tegi projektist esimese exaFLOP arvutussüsteemi. Sellega ületab projekt kaugelt ka kõige võimsamaid [[superarvuti|superarvuteid]].<ref>[https://www.vice.com/en_us/article/3a8ex3/foldingathome-harnessing-unprecedented-computing-power-fight-coronavirus "People Are Contributing Unprecedented Computing Power to Fight Coronavirus"] Vice, 27. märts 2020</ref> Sellisest suuremahulisest süsteemist tulenev jõudlus on võimaldanud teadlastel simuleerida keerukaid aatomi tasemel valgu voltimise simulatsioone tuhandeid kordi kauem kui ükski teine süsteem on seda varem suutnud. Alates projekti käivitamisest 1. oktoobril 2000 on Pande Lab välja andnud 224 teaduslikku uurimust otsese Folding@home tulemusena.<ref>[https://foldingathome.org/papers-results/ PAPERS & RESULTS] https://foldingathome.org/ (vaadatud 4. mail 2020)</ref> Projekti simulatsioonidest pärit tulemused kattuvad ka päris maailmas läbi viidud eksperimentidega.<ref>{{Netiviide|autor=Vincent A. Voelz; Gregory R. Bowman; Kyle Beauchamp; Vijay S. Pande|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2835335/|pealkiri=Molecular simulation of ab initio protein folding for a millisecond folder NTL9(1–39)|väljaanne=Journal of the American Chemical Society.|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Gregory R. Bowman; Vijay S. Pande|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2890711/|pealkiri=Protein folded states are kinetic hubs|väljaanne=Proceedings of the National Academy of Sciences.|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Tarkvara == Folding@home tarkvara koosneb kasutaja poolel kolmest peamisest komponendist: tööüksused (work units), tuumad (cores) ja klient (client). === Tööüksused === Tööüksus on valgu informatsioon, mida kliendil palutakse töödelda. Tööüksused moodustavad murdosa kogu simulatsioonist. Kui klient on vabatahtliku arvutisse alla laaditud ja täielikult töödeldud, siis saadetakse see tagasi Folding@home serveritesse, mis omakorda jagab tööüksuse esitanud kasutajale tehtud töö eest punkte. See tsükkel taaskäivitub automaatselt.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Adam L. Beberg, Daniel L. Ensign, Guha Jayachandran, Siraj Khaliq, Vijay S. Pande|url=http://www.hicomb.org/papers/HICOMB2009-13.pdf|pealkiri=Folding@home: Lessons From Eight Years of Volunteer Distributed Computing|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-08-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170808082023/http://www.hicomb.org/papers/HICOMB2009-13.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Kõikide tööüksustega on seostatud tähtaeg. Kui enne tähtaja lõppu ei ole tööüksust lõpetatud, siis ei saa kasutaja selle eest punkte ja töö määratakse automaatselt järgmisele kasutajale. Kuna valkude voltimine toimub jadamisi ja paljud tööüksused genereeritakse eelnevatest üksustest, siis võimaldab tähtaja seadmine simulatsiooni lõpule viimisega tavapäraselt jätkata kui mõni klient tööd mõistliku aja jooksul ei esita. Tähtaegade seadmiseks on kehtestatud minimaalsed nõuded süsteemidele, millega tööüksusi töödeldakse. Projektis osalemiseks peab süsteemil olema [[protsessor]], mis on võrdeline või parem kui Intel P4 1,4 GHz [[CPU]] ja [[Videokaart|graafikakaart]], mis toetab [[OpenCL]] keelt. Suurema jõudlusega klientidele jagatakse tööüksusi, millel on palju lühem tähtaeg, sest suur osa teaduslikust kasutegurist sõltub kiirest simulatsioonide ärategemisest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingathome.org/support/faq/installation-guides/windows/requirements/|pealkiri=REQUIREMENTS|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-05-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200509225401/https://foldingathome.org/support/faq/installation-guides/windows/requirements/|url-olek=ei tööta}}</ref> Enne seda kui tööüksused vabatahtlikele töötlemiseks avalikustatakse, siis läbivad need mitu kvaliteedi tagamise süsteemi, vältimaks probleemsete tööüksuste ringlusse sattumist. Iga üksus läbi vähemalt sisemise, beeta- ja täiustatud kvaliteedikontrolli enne, kui tarkvara avalikustatakse Folding@home serverites.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2011/04/more-transparency-in-testing.html|pealkiri=More transparency in testing|väljaanne=|aeg=05.04.2020|vaadatud=|arhiivimisaeg=28.10.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201028061813/https://folding.typepad.com/news/2011/04/more-transparency-in-testing.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Tööüksusi töödeldakse reeglina üks kord, välja arvatud juhul kui töötlemise või kontrolli käigus avaldub mõni viga. Kui tööüksusel avaldub viga juba kolme kliendi süsteemis, siis eemaldatakse konkreetne üksus jaotusest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingforum.org/viewtopic.php?f=19&t=19725#p196444|pealkiri=Project 6803: (Run 4, Clone 66, Gen 255)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Tuumad === Spetsialiseeritud molekulaardünaamika programmid (ingl FahCores), sooritavad tööüksuse töötlemiseks vajalikke arvutusi taustprotsessina. Suurem enamus Folding@home tuumasid, ehk programme põhineb GROMACS<ref name=":1" /> paketil. GPU GROMACS on üks kiiremaid ja populaarsemaid molekulaardünaamika tarkvarapakette, mis koosneb manuaalselt optimeeritud assemblerkeeles koodist ja riistvaralistest optimeerimistest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.gromacs.org/About_Gromacs|pealkiri=About Gromacs|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-11-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201127061817/http://www.gromacs.org/About_Gromacs|url-olek=ei tööta}}</ref> Kuigi GROMACS on avatud lähtekoodiga tarkvara ja Pande Lab ning GROMACS arendajad teevad koostööd, sis Folding@home kasutab firmaomast lähtekoodi litsentsi, et aidata tagada andmete õigsust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://folding.stanford.edu/English/FAQ-gromacs|pealkiri=Folding@home Gromacs FAQ|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-07-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120717063443/http://folding.stanford.edu/English/FAQ-gromacs|url-olek=ei tööta}}</ref> Vähem aktiivsed tuumad on ProtoMol ja SHARPEN. Kasutatud on ka AMBER, CPMD, Desmond ja TINKER, aga need ei ole enam aktiivses kasutuses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingathome.org/support/faq/opensource/|pealkiri=OPENSOURCE FAQ|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-03-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200303094636/https://foldingathome.org/support/faq/opensource/|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2009/09/update-on-new-fah-cores-and-clients.html|pealkiri=Update on new FAH cores and clients|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200318214126/https://folding.typepad.com/news/2009/09/update-on-new-fah-cores-and-clients.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Mõned tuumad kalkuleerivad lahusti (üldjuhul vesi) modelleerimist aatomi haaval, teised tuumad kohtlevad lahustit kui matemaatilist kontinuumit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://folding.stanford.edu/English/FAQ-Petaflop|pealkiri=Folding@home Petaflop Initiative (FPI)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-07-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120713024007/http://folding.stanford.edu/English/FAQ-Petaflop|url-olek=ei tööta}}</ref> Tuum on kliendist eraldatud, et võimaldada teaduslike meetodite automaatset uuendamist, klienti uuendamata. Tuumad loovad perioodiliselt arvutuslikke kontrollpunkte, kust hiljem tööd jätkata juhul, kui arvutused katkestatakse.<ref name=":1" /> === Klientrakendus === Folding@home'i projektis osalemiseks installib vabatahtlik klientprogrammi oma arvutisse. Kasutaja haldab programmis sätteid kliendi kaudu, mis haldab teisi tarkvara taust-komponente. Kliendi kaudu saab peatada ja käivitada voltimise protsessi, avada sündmuste logi, kontrollida tööüksuse progressi või vaadata isiklikku statistikat.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://folding.stanford.edu/English/WinUNIGuide|pealkiri=Windows Uniprocessor (classic) Client Installation Guides|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-11-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121120201615/http://folding.stanford.edu/English/WinUNIGuide|url-olek=ei tööta}}</ref> Kliendiprogramm töötab järjepidevalt väga madala prioriteetsusega taustaprogrammina, kasutades väga minimaalselt arvuti jõudlust, et mitte häirida tavapärast arvuti kasutamist.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://foldingathome.org/support/faq/|pealkiri=Folding@home FAQ|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-05-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200502144850/https://foldingathome.org/support/faq/|url-olek=ei tööta}}</ref> Maksimaalset CPU kasutust saab samuti kliendi seadete kaudu muuta.<ref name=":2" /> Klient loob ühenduse Folding@home serveriga ja laadib alla tööüksuse ning vajalikud tuumteenused, mis ühtivad kliendi seadete, operatsioonisüsteemi ja riistvara konfiguratsiooniga. Peale tööüksuse protsessimist tagastatakse see Folding@home serveritesse. Vabatahtlike riistvarakonfiguratsioonide erinevus võimaldab rakendada igale konfiguratsioonile sobiva tööülesande.<ref name=":3" /> Folding@home serveri ja kliendi poolne tarkvara on arendatud Nvidia, ATI, Sony ja Cauldron Development programmeerijate abiga.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2009/06/how-does-fah-code-development-and-sysadmin-get-done.html|pealkiri=How does FAH code development and sysadmin get done?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-07-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200718060256/https://folding.typepad.com/news/2009/06/how-does-fah-code-development-and-sysadmin-get-done.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Kliendiprogrammi saab alla laadida ainult ametlikelt Folding@home või selle kommertspartnerite veebilehtedelt ja liidestub ainult Folding@home'i failidega. Andmete alla- ja üleslaadimine serveritesse toimub pordi 8080 kaudu, alternatiivselt pordi 80 kaudu, ja kommunikatsioon verifitseeritakse 2048-bitise digitaalallkirjaga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://folding.stanford.edu/English/FAQ-Uninstall|pealkiri=Uninstalling Folding@home FAQ|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-07-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120717063427/http://folding.stanford.edu/English/FAQ-Uninstall|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":3" /> Kuigi graafiline kasutajaliides (GUI) on avatud lähtekoodiga,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://fah-web.stanford.edu/svn/pub/trunk/control/|pealkiri=FAHControl source code repository|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-12-12|arhiivimisurl=https://archive.today/20121212232230/https://fah-web.stanford.edu/svn/pub/trunk/control/|url-olek=robot: teadmata}}</ref> siis klienditarkvara ise on firmaomase lähtekoodiga teadusliku tõepärasuse säilitamiseks ja turvakaalutlustel.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://folding.stanford.edu/English/License|pealkiri=Folding@Home distributed computing client|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-06-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120626201843/http://folding.stanford.edu/English/License|url-olek=ei tööta}}</ref> Folding@home kasutab võrgustamiseks Cosm tarkvara teeke.<ref name=":1" /><ref name=":4" />. Projekt käivitati 1. oktoober 2000 ja oli esimene omataoline hajusarvutuste projekt, mille eesmärgiks olid bio-molekulaarsed süsteemid.<ref name=":0" /> Esimene klient oli ekraanisäästja, mis kasutas arvuti riistvara hajusarvutusteks ainult siis, kui arvutit muul viisil ei kasutatud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.semanticscholar.org/paper/Screen-Savers-of-the-World-Unite-Shirts-Pande/1069bfd91598f118e24bf16ce97211a25b7336e6|pealkiri=Screen Savers of the World Unite|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==== Graafikaprotsessorid ==== Graafikaprotsessorite (GPU) spetsialiseeritud riistvara on disainitud kiirendama 3D-graafiliste programmide ja mängude jõudlust ja teostavad seda märgatavalt paremini kui protsessorid teatud tüüpi arvutuste puhul. GPU-d on ühed kõige suurema jõudlusega ja kiiremini arenevad arvutusplatvormid ja paljud teadlased püüdlevad graafikaprotsessoritel teostatavate üldotstarbeliste arvutuste (GPGPU) ära kasutamise poole. Graafikaprotsessorite riistvara on keeruline kasutada mittegraafiliste arvutuste jaoks ja vajab märgatavaid algoritmide reformuleerimisi ning edasijõudnud arusaama kaasnevast riistvara arhitektuurist.<ref>{{Netiviide|autor=John D. Owens; David Luebke; Naga Govindaraju; Mark Harris; Jens Krüger; Aaron Lefohn; Timothy J. Purcell|url=http://www.cs.utexas.edu/~pingali/CS378/2008sp/papers/GPUSurvey.pdf|pealkiri=A Survey of General-Purpose Computation on Graphics Hardware|väljaanne=|aeg=2007|vaadatud=}}</ref> Sellist eritellimusel valmistatavat tarkvara on keeruline luua, eriti piiratud tarkvaraarendusvahenditega teadlastel. Golding@home kasutab avatud lähtekoodiga OpenMM teeki, mis võimaldab riistvara optimeerimisel simuleerida graafikaprotsessori jõudluse abil peaaegu sama jõudsalt kui käsitsi optimeeritud graafikaprotsessoritele mõeldud kood. OpenMM-il baseeruvad simulatsioonid vajavad vähe modifitseerimist, aga võimaldavad keskprotsessoritest kordi paremaid tulemusi graafikaprotsessoritel.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4486654/|pealkiri=OpenMM: A Hardware Independent Framework for Molecular Simulations|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2724265/|pealkiri=Accelerating Molecular Dynamic Simulation on Graphics Processing Units|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Esimene graafikaprotsessoritele tuginev Folding@home klientrakendus avaldati 2. oktoobril 2006,<ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=http://folding.stanford.edu/English/FAQ-highperformance|pealkiri=Folding@home high performance client FAQ|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-08-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120819053557/http://folding.stanford.edu/English/FAQ-highperformance|url-olek=ei tööta}}</ref> kiirendades mõningaid arvutusi 20–30 korda võrreldes keskprotsessoripõhiste GROMACS versioonidega. See oli esimene kord, kui graafikakaarte kasutati hajusarvutusteks ja suuremahulisteks molekulaardünaamika arvutusteks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2008/05/gpu-news-gpu1-g.html|pealkiri=GPU news (about GPU1, GPU2, & NVIDIA support)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-09-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919111725/https://folding.typepad.com/news/2008/05/gpu-news-gpu1-g.html|url-olek=ei tööta}}</ref> GPU1 andis teadlastele teadmisi ja kogemusi GPGPU tarkvara arendamise kohta ja vastuseks teaduslikele ebatäpsustele DirectX-iga, avaldati 10. aprillil 2008 GPU2, kliendi teine generatsioon.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2008/04/gpu2-open-beta.html|pealkiri=GPU2 open beta|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-03-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200301011554/https://folding.typepad.com/news/2008/04/gpu2-open-beta.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Võrreldes GPU1-ga oli GPU2 teaduslikult usaldusväärne ja produktiivne, toimis nii ATI ja CUDA võimekusega Nvidia graafikaprotsessoritel ja toetas edasijõudnud algoritme, suuremaid valke ja reaalajalist valgu simulatsiooni visualiseerimist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2008/04/updates-to-the.html|pealkiri=Updates to the Download page/GPU2 goes live|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806163038/https://folding.typepad.com/news/2008/04/updates-to-the.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Sellele järgnes GPU3, mis avaldati 25. mai 2010. Stabiilsem, tõhusam ja teaduslike rakenduste poolest paindlikum GPU3 oli tagasiühilduv GPU2 tuumaga. GPU3 kasutas OpenMM-i OpenCL raamistikus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2010/04/prepping-for-the-gpu3-rolling-new-client-and-nvidia-fah-gpu-clients-will-need-cuda-22-or-later.html|pealkiri=Prepping for the GPU3 rolling: new client and NVIDIA FAH GPU clients will (in the future) need CUDA 2.2 or later|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201201045156/https://folding.typepad.com/news/2010/04/prepping-for-the-gpu3-rolling-new-client-and-nvidia-fah-gpu-clients-will-need-cuda-22-or-later.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2010/05/open-beta-release-of-the-gpu3-clientcore.html|pealkiri=Open beta release of the GPU3 client/core|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-03-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200301011622/https://folding.typepad.com/news/2010/05/open-beta-release-of-the-gpu3-clientcore.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Kuigi GPU3 ei toetanud ametlikult Linuxi ja macOS-i operatsioonisüsteeme, siis Nvidia graafikaprotsessoritega Linuxi kasutajad olid võimelised projekti panustama kasutades programmi Wine.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingforum.org/viewtopic.php?f=67&t=19795&start=45#p197198|pealkiri=FAHClient V7.1.38 released (4th Open-Beta)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tugi Nvidia ja AMD graafikakaartidele Linux operatsioonisüsteemiga avalikustati koos FahTuumaga 17, mis kasutab CUDA asemel OpenCL-i.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingforum.org/viewtopic.php?f=88&t=24469|pealkiri=GPU FahCore_17 is now available on Windows & native Linux|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==== PlayStation 3 ==== 2007. aasta märtsist 2012. aasta novembrini oli võimalik Folding@home'i projekti võimalik toetada kasutades Mängukonsooli [[PlayStation 3]] arvutusjõudlust. PlayStationi [[Cell (mikroprotsessor)|Celli]] tüüpi protsessor tõi endaga 20-kordse kiiruse suurenemise mõnede arvutuste puhul. Sellist jõudlust [[Xbox 360|XboX 360]] ei võimaldanud.<ref name=":3" /> Playstationi kiirus ja efektiivsus võimaldasid Amdahli seaduse järgi arvutusi optimeerida ja muutsid märgatavalt kompromissi arvutustõhususe ja täpsuse vahel, mis võimaldas kasutada palju komplekssemaid molekulaarmudeleid märgatava lisa arvutustööta.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Luttmann E, Ensign DL, Vaidyanathan V, Houston M, Rimon N, Øland J, Jayachandran G, Friedrichs M, Pande VS.|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18615421/|pealkiri=Accelerating molecular dynamic simulation on the cell processor and Playstation 3.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kõik need tegurid võimaldasid Folding@home'i projektil käivitada biomeditsiinilisi kalkulatsioone, mis muidu oleksid olnud arvutuslikult võimatud.<ref name=":7">{{Netiviide|autor=|url=http://edition.cnn.com/2006/TECH/fun.games/09/18/playstation.folding/|pealkiri=PlayStation's serious side: Fighting disease|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> PlayStation 3 klientrakendus arendati koostööna Sony ja Pande Labi vahel. Esimene klientrakendus avaldati 23.03.2007,<ref>{{Netiviide|autor=Jerry Liao|url=http://www.mb.com.ph/node/11811|pealkiri=The Home Cure: PlayStation 3 to Help Study Causes of Cancer|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-07-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120701221323/http://www.mb.com.ph/node/11811|url-olek=ei tööta}}</ref> mis tegi sellest esimese hajusarvutuste projekti, mis kasutas PlayStation 3 arvutusvõimekust.<ref>{{Netiviide|autor=Lou Kesten|url=http://old.post-gazette.com/pg/07085/772011-96.stm|pealkiri=Week in video-game news: 'God of War II' storms the PS2; a PS3 research project|väljaanne=|aeg=26.03.2007|vaadatud=|arhiivimisaeg=20.06.2012|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120620152335/http://old.post-gazette.com/pg/07085/772011-96.stm|url-olek=ei tööta}}</ref> 18. septembril 2008, kui avaldati rakendus Life with PlayStation, sai Folding@home PS3 klientrakendus selle osaks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2008/09/life-with-playstation.html|pealkiri=Life with Playstation -- a new update to the FAH/PS3 client|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-03-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200318181702/https://folding.typepad.com/news/2008/09/life-with-playstation.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Erinevalt personaalarvutite klientrakendusest võimaldas PlayStationi klientrakendus konsooli kasutada muudeks tegevusteks samal ajal kui Folding@home oli käivitatud.<ref name=":7" />. PlayStationi ühetaoline riist- ja tarkvarakonfiguratsioon lihtsustas tehnilist tuge ja tegi Folding@home'i projektis osalemise kasutajasõbralikumaks. Konsoolil oli ka võimekus andmeid graafikaprotsessorile voogedastada, mida kasutati aatomi tasemel valgudünaamika visualiseerimiseks.<ref name=":6" /> Novembris 2012 lõpetas Sony Folding@home PS3 klientrakenduse toe koos teiste teenustega, mis olid saadaval läbi Life with PlayStationi rakenduse. Viie aasta ja seitsme kuu jooksul panustas projekti üle 15 miljoni kasutaja kokku üle 100 miljoni tunni arvutusi, andes sellega suure panuse uurimistöösse. Pande Labi peab PlayStation 3 klientrakendust pöördepunktiks projekti ajaloos.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://fah-web.stanford.edu/cgi-bin/main.py?qtype=osstats|pealkiri=Client statistics by OS|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-05-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130513144102/http://fah-web.stanford.edu/cgi-bin/main.py?qtype=osstats|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://blog.us.playstation.com/2012/10/21/ps3-system-software-update-v4-30/|pealkiri=PS3 System Software Update (v4.30)|väljaanne=|aeg=21.10.2012|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.playstation.com/life/en/index.html|pealkiri=Termination of Life with PlayStation®|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-11-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121113072624/http://www.playstation.com/life/en/index.html|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== Mitmetuumaline klientrakendus ==== Folding@home on võimeline ära kasutama modernsete arvutite mitmetuumalisi keskprotsessoreid. Mitme CPU tuuma kasutamine kiirendab lõpliku simulatsiooni valmimist mitu korda. See meetod on teaduslikult väärtuslik, sest see võimaldab palju pikemaid simulatsioone ja vähendab üldkulusid, mis seostusid suurte simulatsioonide mitme kliendi vahel jaotamist.<ref name=":8">{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2008/06/what-does-the-smp-core-do.html|pealkiri=What does the SMP core do?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-09-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919114246/https://folding.typepad.com/news/2008/06/what-does-the-smp-core-do.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Novembris 2006 avalikustati esimese generatsiooni SMP client SMP1,<ref name=":5" /> mis oli ühtlasi ka esimene hajusarvutuste projekt, mis kasutas sümmeetrilist multitöötlust.<ref name=":9">{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2008/03/new-windows-cli.html|pealkiri=New Windows client/core development (SMP and classic clients)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-09-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919125637/https://folding.typepad.com/news/2008/03/new-windows-cli.html|url-olek=ei tööta}}</ref> SMP1 kasutas paralleelarvutusteks MPI kommunikatsiooni protokolli, sest sellel ajal ei olnud GROMACS tuumad disainitud kasutama mitut lõime.<ref name=":8" /> Kuigi SMP1 klientrakendus oli edukas [[UNIXi-laadne operatsioonisüsteem|UNIX-ipõhistel]] operatsioonisüsteemidel nagu Linux ja macOS, siis Windowsi operatsioonisüsteemil esines probleeme.<ref name=":8" /><ref name=":9" /> 24.01.2007 avaldati teise generatsiooni SMP2 avatud beetaversioon, mis asendas keeruka MPI süsteemi töökindlama lõime põhise vastu.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingforum.org/viewtopic.php?f=24&t=13038#p127406|pealkiri=upcoming release of SMP2 cores|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> SMP2 klientrakendus toetas "bigadv" tööüksusi, mis vajavad süsteemilt oluliselt rohkem ressursse, kuid hüvitavad panustajaid rohkemate punktidega. Minimaalselt pidi esialgselt ''bigadv'' tööüksuste töötlemiseks olema süsteemil 8-tuumaline CPU kuid hiljem tõusis miinimum 16 tuumani.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2012/02/update-on-bigadv-16-the-new-bigadv-rollout.html|pealkiri=Update on "bigadv-16", the new bigadv rollout|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-09-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919113611/https://folding.typepad.com/news/2012/02/update-on-bigadv-16-the-new-bigadv-rollout.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2011/07/change-in-the-points-system-for-bigadv-work-units.html|pealkiri=Change in the points system for bigadv work units|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-09-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919112631/https://folding.typepad.com/news/2011/07/change-in-the-points-system-for-bigadv-work-units.html|url-olek=ei tööta}}</ref> ''Bigadv'' kategooria võimaldab Folding@home'i projektil töödelda eriti keerukaid ja nõudlike simulatsioone, mis varem vajasid superarvutite klastreid ja mida ei olnud võimalik kusagil mujal Folding@home võrgus töödelda.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingforum.org/viewtopic.php?t=10697|pealkiri=new release: extra-large work units|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Paljud kasutajad, kes investeerisid riistvarasse, et saavutada võimekus ''bigadv'' tööüksusi töödelda väljendasid pahameelt kui nende süsteemid muutusid uute nõudluste järgi vananenuks. Selle tulemusena kuulutas Pande 2014. aasta jaanuaris, et ''bigadv'' programm lõpeb 31. jaanuaril 2015.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingathome.org/2014/01/15/revised-plans-for-bigadv-ba-experiment/|pealkiri=REVISED PLANS FOR BIGADV (BA) EXPERIMENT|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200423092455/https://foldingathome.org/2014/01/15/revised-plans-for-bigadv-ba-experiment/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== V7 ==== V7 on seitsmes ja uusim Folding@home klienditarkvara versioon. See on täielikult ümbertöötatud ja ühtlustatud versioon varasematest Windowsi, macOS-i ja Linuxi klientrakendustest. Nagu ta eelkäijad, võimaldas V7 Folding@home'i programmi käivitada väga madala prioriteetsusega taustaprogrammina. V7 disainiti eesmärgiga teha tarkvara paigaldamine, käivitamine ja kasutamine kasutajasõbralikumaks algajatele ja pakkuda suuremat teadusliku paindlikkust teadlastele.<ref name=":10">{{Netiviide|autor=|url=http://folding.stanford.edu/English/WinGuide|pealkiri=Windows Install Guide Software Version 7+ (V7)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-10-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121028112953/http://folding.stanford.edu/English/WinGuide|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":11">{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2011/03/client-version-7-now-in-open-beta.html|pealkiri=Client version 7 now in open beta|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-09-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919115942/https://folding.typepad.com/news/2011/03/client-version-7-now-in-open-beta.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":12">{{Netiviide|autor=|url=https://folding.typepad.com/news/2012/03/web-page-revamp-and-v7-rollout.html|pealkiri=Web page revamp and v7 rollout|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-03-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200331165250/https://folding.typepad.com/news/2012/03/web-page-revamp-and-v7-rollout.html|url-olek=ei tööta}}</ref> V7 koosneb neljas integreeritud leemendist. Kasutaja suhtleb üldjuhul programmi avatud lähtekoodiga graafilise kasutajaliidesega FAHControl ([[Graafiline kasutajaliides|GUI]]), mis võimaldab järgida, konfigureerida ja kontrollida mitut voltimise klientrakendust ühest arvutist. FAHControl juhendab FAHClienti, mis omakorda haldab igat FAHSloti. Slotid asendavad varasemaid Folding@home tuumasid nagu SMP või GPU. FAHSlot suudab alla laadida, töödelda ja üles laadida kõiki võimalike tööüksusi iseseisvalt. Klientrakendusel on ka FAHViewer, mis on PlayStation 3 klientrakenduse põhjal modelleeritud 3D-vaatur, mis kuvab parasjagu töös olevat valku, kui see on käesoleva tööüksuse puhul võimalik.<ref name=":10" /><ref name=":11" /><ref name=":12" /> ==== Google Chrome ==== 2014. aastal avaldati [[Google Chrome|Google Chrome'i]] ja [[Chromium (veebilehitseja)|Chromiumi]] veebibrauseritel põhinev klientrakendus, mis andis kasutajatele võimaluse panustada Folding@home'i projekti oma arvutist. See klient kasutas Google'i kohaliku kliendi (Google Native Client) võimekust Chromiumi-põhistes brauserites, saavutades peaaegu sama suuri kiirusi V7 kohaliku kliendiga võrreldes.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingathome.org/2014/02/24/adding-a-completely-new-way-to-fold-directly-in-the-browser/|pealkiri=ADDING A COMPLETELY NEW WAY TO FOLD, DIRECTLY IN THE BROWSER|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200423090221/https://foldingathome.org/2014/02/24/adding-a-completely-new-way-to-fold-directly-in-the-browser/|url-olek=ei tööta}}</ref> Mitmesuguste muudatuste tõttu Folding@home'i projektis ja järkjärgulise NaCl-i kaotamisele lülitati veebiklient jäädavalt välja juunis 2019.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://nacl.foldingathome.org/|pealkiri=NaCl Web Client Shutdown Notice|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-04-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190412010651/http://nacl.foldingathome.org/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== Android ==== Juulis 2015 avaldati klientrakendus [[Android (operatsioonisüsteem)|Androidi]]-põhistele mobiiltelefonidele Google Play poes seadmetele, mis põhinesid Android 4.4 KitKat või uuemal versioonil.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingathome.org/2015/07/07/first-full-version-of-our-foldinghome-client-for-android-mobile-phones/|pealkiri=FIRST FULL VERSION OF OUR FOLDING@HOME CLIENT FOR ANDROID MOBILE PHONES|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200423090338/https://foldingathome.org/2015/07/07/first-full-version-of-our-foldinghome-client-for-android-mobile-phones/|url-olek=ei tööta}}</ref> 16. veebruaril 2018 eemaldati ettevõttega Sony koostöös pakutud Androidi klientrakendus Google Play poest. Avalikustati plaanid tulevikus avatud lähtekoodiga Androidi klientrakenduse avaldamiseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://foldingathome.org/2018/02/02/android-client-overhaul/|pealkiri=ANDROID CLIENT OVERHAUL|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200423090059/https://foldingathome.org/2018/02/02/android-client-overhaul/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://foldingathome.org/ Koduleht] [[Kategooria:Informaatika]] mmw9ondjz13d6rdmzm2kbhacy40wwqa 0 586514 7212619 6698624 2026-08-12T08:05:13Z Robert Treufeldt 9117 7212619 wikitext text/x-wiki '''Boris Riisik''' ([[19. aprill]] [[1920]] [[Võrumaa]] – [[15. juuli]] [[1992]] [[Melbourne]]) oli eesti jalgpallur. Ta alustas jalgpallurina [[Võru Spordiselts Ilmarine|Võru Ilmarises]], 1938 siirdus [[Tartu Olümpia]] ridadesse. Tuli Eesti meistriks jalgpallis 1940 ja 1942 ning võrkpallis 1943.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=121680|pealkiri=sporditulemused|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 1944. aastal põgenes Saksamaale, hiljem siirdus Austraaliasse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tiit Lääne|pealkiri="Magnetkätega mees"|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=213}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Riisik, Boriss}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Austraalias]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1992]] qahh75gewptob3ez1ecb1wfi7jauxcq 0 599903 7212597 6829317 2026-08-12T07:39:50Z Kuriuss 38125 7212597 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib metsaalast Austrias; valla kohta Alam-Austria liidumaal vaata artiklit [[Wienerwaldi vald]].}} {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Fail:Wienerwald2.jpg|pisi|Wienerwald [[Breitenfurt bei Wien|Breitenfurdi]] lähedal]] {{koord |kaart=Austria |kaarditüüp=1 |kaardiseletus=Asukoht Austrias }} '''Wienerwald''' ('Viini mets'; [[baieri keel]]es ''Weanawoid'', [[ladina keel]]es ''Mons Cetius'') on metsane mägipiirkond, mis moodustab [[Põhja-Lubjakivialpid]]e kirdepoolse eelmäestiku [[Alam-Austria]] ja [[Viin]]i liidumaades. 45 km pikk ja 20–30 km lai küngastik on tiheda metsaga ning viinlaste seas populaarne puhkeala. == Asukoht == Wienerwald külgneb [[Triesting]]i, [[Gölsen]]i, [[Traiseni jõgi|Traiseni]] ja [[Doonau]] jõega ning asub [[Mostviertel]]i ja [[Industrieviertel]]i piirkonna piiril, mis on kaks neljast Alam-Austria veerandikust. Ulatudes [[Viin]]i linna endasse, on see linna ümbruse tihedalt asustatud piirkonna populaarne väljasõidukoht. [[Pilt:Josef Holzer Motiv aus dem Wienerwald.jpg|pisi]] == Loodus == === Pinnamood === [[Pilt:Vienna Woods in winter.jpg|thumb|Pappelstraße [[Viin]]i 14. ringkonnas [[Penzing]]is, mis on Wienerwaldiga külgnev elamurajoon]] Wienerwaldi kõrgeim kõrgus on [[Schöpfl]] (893 m üle merepinna), kus asub Leopold Figli observatoorium. Olulised jõed Wienerwaldis on [[Viini jõgi|Wien]], [[Schwechati jõgi|Schwechat]] ja [[Triesting]]. Kirdepoolseim [[Leopoldsberg]], kust avaneb vaade Doonaule ja [[Viini nõgu|Viini nõole]], moodustab [[Alpid]]e idaotsa. Wienerwaldi mäeahelik on üleminek [[Ida-Alpid]]e ja [[Karpaadid|Karpaatide]] vahel, mida eraldavad [[Doonau]] ja mõned Viini lähedal asuvad tektoonilised jooned. Põhjaosa on Alpide [[liivakivi]]vööndi osa, lõunaosa aga [[Põhja-Lubjakivialpid]]e osa. Idas on piiriks termiline joon, mis moodustab geoloogilise murdejoone [[Viini nõgu|Viini nõoga]]. === Looduskaitse === Kuigi Wienerwald on [[Kaitseala|kaitsealune maastik]] ja oluline puhkeala, ohustab seda [[valglinnastumine]]. [[Lainzer Tiergarten]], ulatuslik [[metssiga]]de ja teiste metsloomadega asustatud park, samuti Schwarzenbergpark, rajati Viini linna territooriumile 19. sajandil. [[Sandstein-Wienerwaldi looduspark]] asub [[Purkersdorf]]i lähedal, Viinist umbes 20 km lääne pool. Seal on ka mõned koopad, näiteks Dreidärrischenhöhle ('kolme kurdi mehe koobas'). Kogu Wienerwaldi metsa põhjaosas kasvavad [[Pöök|pöögid]], [[tamm]]ed ja [[Valgepöök|valgepöögid]], lõunas on [[Okaspuutaimed|okaspuud]], enamasti [[Mänd|männid]] ja [[Nulg|nulud]]. Viimases piirkonnas asub Föhrenberge ('männimägede') looduspark. == Ajalugu == Wienerwald on olnud asustatud ilmselt alates 8. sajandist. Wienerwald oli kuninglik jahipiirkond 11. sajandist kuni 1850. aastani. [[Avaarid (Euraasia)|Avaaride]] mõjul asus sinna pärast [[Suur rahvasterändamine|suurt rahvasterännet]] elama palju [[Slaavlased|slaavlasi]], mis võib seletada selliseid külanimesid nagu [[Döbling]], [[Liesing]] või [[Gablitz]]. Alates 16. sajandist tegeleti [[metsandus]]ega. Umbes 1840. aastal alanud tööstusareng soodustas piirkonna asustamist. Läbi Wienerwaldi põhjaosa ([[Tulln an der Donau]]st) toimus kuningas [[Jan III Sobieski]] [[Poola]] vägede marss, mis pidi 1683. aasta septembris [[Viini lahing|Viini aitama]]. 1870. aastal tehti plaane suurem osa metsast maha võtta, kuid see põhjustas avalikkuse vastuseisu, mille üks tähtsamaid tegelasi oli [[Josef Schöffel]]. 1987. aastal kirjutasid [[Viin]]i, [[Alam-Austria]] ja [[Burgenland]]i liidumaa kubernerid alla Wienerwaldi deklaratsioonile, et kaitsta piirkonna loodust. == Vaata ka == * [[Wienerwaldsee]] [[Kategooria:Metsad]] [[Kategooria:Lubjakivialpid]] [[Kategooria:Austria geograafia]] kavdihjq0t9ylq0ej199308kazw7pkj 0 601784 7212707 7127277 2026-08-12T10:43:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212707 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ilona Faustova (keskel) 2017. aasta oktoobris koos sünteetilise bioloogia tudengite võistlusrühmaga.jpg|pisi|Ilona Faustova (keskel) 2017. aasta oktoobris koos sünteetilise bioloogia üliõpilaste võistlusrühmaga]] '''Ilona Faustova''' (sündinud [[29. märts]]il [[1982]]) on Eesti [[Molekulaarbioloogia|molekulaarbioloog]] ja [[modell]].<ref>{{Netiviide|autor=Karu, Karin|url=https://buduaar.tv3.ee/valismaa-uudised/doktor-ilona-faustova-vahel-on-iluoperatsioon-ainus-lahendus/|pealkiri=Doktor Ilona Faustova: vahel on iluoperatsioon ainus lahendus|väljaanne=Buduaar|aeg=17. mai 2014|vaadatud=17.02.2021|arhiivimisaeg=28.03.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230328192315/https://buduaar.tv3.ee/valismaa-uudised/doktor-ilona-faustova-vahel-on-iluoperatsioon-ainus-lahendus/|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Ilona_Faustova/est|pealkiri=Ilona Faustova ETIS|väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem|vaadatud=17.02.2021}}</ref> Doktoritöö "L-tüüpi [[Püruvaat|püruvaadi]] [[Kinaas|kinaasi]] kooperatiivse regulatsiooni mehhanismid" kaitses ta 2013. aastal [[Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond|Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas]]. Tema põhilised uurimissuunad on [[biokeemia]], kitsamalt [[Valgud|proteiinid]] ja [[ensümoloogia]]. [[Sünteetiline bioloogia|Sünteetilise bioloogiaga]] seoses on ta viinud üliõpilaste uurimisrühmi ka rahvusvahelisele võistlusele [[International Genetically Engineered Machine]] (iGEM).<ref>{{Netiviide|autor=Siil, Virgo|url=https://novaator.err.ee/642993/tudengid-valmistavad-suhkrutest-plasti-see-ongi-sunteetiline-bioloogia|pealkiri=Tudengid valmistavad suhkrutest plasti - see ongi sünteetiline bioloogia|väljaanne=ERR Novaator|aeg=16. november 2017|vaadatud=17.02.2021}}</ref> Ta on Tartu ülikooli [[molekulaarbioloogia]] kaasprofessor.<ref name=":0" /> ==Tegevus poliitikas== Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linnas]] [[Eesti 200]] nimekirjas, kogus 52 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Tunnustus == * 2020 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.tuit.ut.ee/et/uudised/selgunud-tartu-ulikooli-uute-teenetemarkide-kavalerid|pealkiri=Selgunud on Tartu Ülikooli uute teenetemärkide kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|aeg=5. november 2020|vaadatud=17.02.2021}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2023 Faustova juhendatud [[Sünteetiline bioloogia|sünteetilise bioloogia]] võistkond võitis [[iGEM]]-i peaauhinna<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-13 |pealkiri=Tartu Ülikooli üliõpilased pälvisid üleilmsel sünteetilise bioloogia tippvõistlusel peaauhinna |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-uliopilased-palvisid-uleilmsel-sunteetilise-bioloogia-tippvoistlusel-peaauhinna |vaadatud=2023-11-20 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS|Ilona_Faustova|Ilona Faustova}} {{JÄRJESTA:Faustova, Ilona}} [[Kategooria:Eesti molekulaarbioloogid]] [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 0w98dtc37s6ml4o2279abpoch16eob0 0 603101 7212358 6804503 2026-08-11T15:17:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212358 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Emile Berliner''', sünninimi '''Emil Berliner''' ([[20. mai]] [[1851]] [[Hannover]] – [[3. august]] [[1929]] [[Washington]]) oli saksa-ameerika leiutaja. Teda tuntakse eeskätt [[Heliplaat|heliplaadi]] ja [[Grammofon|grammofoni]] leiutajana ja [[Telefon|telefonitehnoloogia]] olulise arendajana.<ref>{{netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/biography/Emil-Berliner|pealkiri=Emil Berliner|keel=Inglise keeles|täpsustus=|failitüüp=|väljaanne=|väljaandja=Britannica|koht=|aeg=|vaadatud=09.01.2021}}</ref> == Elulugu == === Lapsepõlv === Emil Berliner sündis 1851. aastal Hannoveri linnas juudi peres. Ta õppis Samson-Schules [[Wolfenbüttel]]is. Pärast koolist lahkumist 1865. aastal hakkas Berliner perekonna toetamiseks töötama trükikojas.<ref name=":0">{{netiviide|autor=Frank Caso|url=https://www.immigrantentrepreneurship.org/entries/emile-berliner/|pealkiri=Emile Berliner|keel=Inglise keeles|täpsustus=|failitüüp=|väljaanne=|väljaandja=German Historical Institute|koht=|aeg=|vaadatud=09.01.2021}}</ref> === Emigreerumine Saksamaalt === 1866. aastal vallutas [[Preisi kuningriik]] [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningriigi]], mis tõi sealsetele juutidele kaasa karmid repressioonid. Seetõttu otsustas Berliner 1870. aastal kolida USA-sse ja asuda tööle oma isa sõbra Nathan Gotthelfi poes. Seal laskis ta end Emili asemel kutsuda inglispäraselt Emile'iks.<ref name=":1">{{netiviide|autor=Samuel Kurinsky|url=http://www.hebrewhistory.info/factpapers/fp027-1_berliner.htm|pealkiri=Emile Berliner - An Unheralded Genius Part 1|keel=Inglise keeles|täpsustus=|failitüüp=|väljaanne=|väljaandja=Hebrew History Federation|koht=|aeg=|vaadatud=09.01.2021|arhiivimisaeg=19.05.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150519050118/http://www.hebrewhistory.info/factpapers/fp027-1_berliner.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> USA kodakondsuse sai ta 1881. aastal.<ref name=":0" /> === Tegevus USA-s === Berliner töötas Gotthelfi poes kolm aastat. Sel ajal alustas ta klaveri- ja viiulimängu õppimist. 1873. aasta majanduskriisi ajal teenis ta elatist mitmel viisil: ta müüs liimi, maalis [[ferrotüüp]]portreede taustu ja õpetas saksa keelt. 1870. aastate keskel läks Emile Washingtonis [[Cooper Union|Cooper Union Institute]]'i füüsikat õppima.<ref name=":1" /> Hiljem astus seltsi Berliner New York Oratorio Society, kus laulis mitmes ooperis. Oma armastusest Ameerika Ühendriikide vastu kirjutas ta patriootliku hümni "The Colombian Anthem", mis sai kiiresti populaarseks.<ref name=":2">{{netiviide|autor=Samuel Kurinsky|url=http://www.hebrewhistory.info/factpapers/fp027-2_berliner.htm|pealkiri=Emile Berliner - An Unheralded Genius Part 2|keel=Inglise keeles|täpsustus=|failitüüp=|väljaanne=|väljaandja=Hebrew History Federation|koht=|aeg=|vaadatud=11.01.2021|arhiivimisaeg=6.05.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150506061639/http://www.hebrewhistory.info/factpapers/fp027-2_berliner.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> === Telefon === 1876. aastal nägi Berliner Washingtonis [[Alexander Graham Bell]]i esitlust, kus too demonstreeris oma uut leiutist – [[telefon]]i. Emile oli sellest vaimustuses ja hakkas leiutist iseseisvalt uurima. Ta sai peagi aru, et Belli telefoni üheks nõrgaks kohaks on selle [[mikrofon]]. Seetõttu alustas Berliner parema mikrofoni väljatöötamist ja 1877. aasta aprillis sai ta oma tehnilisele lahendusele patendi. 1878. aasta septembris müüs ta selle 50 000 USA dollari eest [[Bell Telephone Company]]le ja asus ise samasse firmasse tööle.<ref name=":2" /><ref>{{netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/emile-berliner/articles-and-essays/emile-berliner-biography/|pealkiri=Emile Berliner Biography|keel=Inglise keeles|täpsustus=|failitüüp=|väljaanne=|väljaandja=Library of Congress|koht=|aeg=|vaadatud=11.01.2021}}</ref> === Grammofon === 1880. aastate algul hakkas Berliner huvi tundma heli salvestamise ja taasesitamise vastu. Sel ajal käis võistlus [[Thomas Alva Edison|Thomas Alva Edisoni]] ja [[Charles Sumner Tainter]]i vahel, mille eesmärgiks oli täiendada Edisoni 1877. aastal leiutatud [[Fonograaf|fonograafi]] ja leida sellele praktilist kasutust. Mõlemal osapoolel oli selleks ajaks juba oma prototüüp valmis. Berliner uuris nii Edisoni kui ka Tainteri leiutist, nagu ta oli varem Belli telefoniga teinud. Ta mõistis, et üheks veaks oli mõlemal heli salvestamine vahasilindrile, mis oli liiga pehme ja habras, et sellele salvestatud heli saaks kauem säilida. Lisaks poleks olnud võimalik vahasilindreid suurte partiidena [[Masstootmine|toota]]. Sellest said ka Edison ja Tainter aru, kuid ei suutnud seda probleemi lahendada. Berliner otsustas võtta kasutusele kettakujulise [[Heliplaat|heliplaadi]]. Algul proovis ta kopeerida klaasist plaadil olevaid heliradu tugevamale materjalile [[Fotogravüür|fotograveerimisega]]. Ta sai aga varsti aru, et sellise meetodiga on palju probleeme ja seetõttu otsustas ta rakendada hoopiski [[Ofort|ofortimistehnikat]]. Pärast ebaõnnestunud katsetusi töötas ta välja protsessi, milles ta kattis [[Tsink|tsingist]] plaadi vaha ja [[Bensiin|bensiini]] seguga. Seejärel lõikas ta plaadile helirajad membraani küljes oleva nõelaga, mis vibreeris horisontaalselt vastavalt membraanile jõudvatele helilainetele. Järgmiseks pani ta plaadi happevanni, kus hape söövitas helirajad selliseks, et neid oli võimalik terasnõelaga taasesitada. Niiviisi oli tal olemas heliplaat, mida sai elektrokeemilist katmist rakendades massiliselt toota. Algul pressiti need [[Eboniit|eboniidist]], kuid 1895. aastal hakkas Berliner selleks kasutama [[šellak]]it, mis oli eboniidist igas mõttes parem.<ref name=":3">{{netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/emile-berliner/articles-and-essays/gramophone/|pealkiri=The Gramophone|keel=Inglise keeles|täpsustus=|failitüüp=|väljaanne=|väljaandja=Library of Congress|koht=|aeg=|vaadatud=16.01.2021}}</ref> === Ettevõtlus === 1890. aastate alguses hakkas Berliner väikeste partiidena grammofone tootma ja müüma Saksamaale ja Suurbritanniasse. 1896. aastal andis Berliner oma leiutise müügiloa ärimeestele, kes asutasid firma [[Berliner Gramophone Company]] ja hakkasid grammofone müüma kogu maailmas. Firma tegutses kuni 1900. aastani, mil Berliner otsustas selle kaotatud kohtuvaidluste ja teiste firmade konkurentsi tõttu sulgeda. Ta andis grammofoni patendiõigused enda juures töötanud [[Eldridge R. Johnson]]ile, kes asutas seejärel täiesti uue ettevõtte, [[Victor Talking Machine Company]].<ref name=":3" /> == Isiklikku == Emile Berliner abiellus 1881. aastal Cora Adleriga. Neil oli seitse last, kellest täiskasvanueani elas kuus.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Berliner, Emile}} [[Kategooria:Saksamaa leiutajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide leiutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1851]] [[Kategooria:Surnud 1929]] pzacauc1a49va1nwhpu6m2gt47ihmlk 0 603706 7212491 6174912 2026-08-12T00:05:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212491 wikitext text/x-wiki [[Fail:Gerli A. Chantelle.jpg|pisi|Gerli A. Chantelle]] '''Gerli A. Chantelle''' ehk '''Gerli Alessandra Chantelle Rannamets''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1989]]) on Eesti ettevõtja ja moelooja ning rõivabrändi [http://www.instagram.com/gerliachantelle Gerli A. Chantelle couture] asutaja ning disainer. Ta on õppinud õigusteadust [[Tartu Ülikool]]is. Gerli A. Chantelle on tuntud ka moeürituste korraldajana. 2014. aastal toimus tema ''couture''-moeshow [[Monaco]]s luksushotellis [[Hôtel de Paris Monte-Carlo]]s, lisaks sellele on tema ''couture''-kollektsioone näidatud [[:en:Prince_Albert_II_of_Monaco_Foundation|Foundation Prince Albert II de Monaco]] üritustel. 2015. aastal näidati tema ''couture''-kollektsiooni Londoni moelaval koos [[:en:Elizabeth_Emanuel|Elizabeth Emanueliga]], kes oli [[Diana, Walesi printsess|printsess Diana]] pulmakleidi autor. Moeshowd juhtis Venemaal tuntud koomik [[:en:Aleksandr_Revva|Aleksandr Revva]]. 29. mail 2018 andis Gerli A. Chantelle moeshowl oma viimase kontserti Venemaa-USA laulja ja laulukirjutaja [[:en:Willi_Tokarev|Willi Tokarev]]. Ta abiellus septembris 2018.<ref name=":0">[https://buduaar.tv3.ee/nao-ja-kehahooldus/hoissa-pulmad-gerli-chantelle-ja-vlad-rannamets-soudsid-abieluranda/ HÕISSA, PULMAD! Gerli Chantelle ja Vlad Rannamets sõudsid abieluranda]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Buduaar, 18. september 2018</ref> Gerli A. Chantelle on tuntud ka näitlejana Mart Sandri lühifilmis Marzanna <ref>{{Netiviide|autor=Marzanna|url=https://m.imdb.com/title/tt14649806/?ref_=fn_al_tt_0|pealkiri=Lühifilm}}</ref> == Allikad == * "Moelooja Gerli A. Chantelle tutvustab oma loomingut eksklusiivse näitusega.". ''uudised.tv3.ee'', 9.06.2020. * Anna-Maria Veidemann-Makko. "Moelooja ja ärinaise Gerli A. Chantelle korraldatud viiekäiguline õhtusöök koos eksklusiivse programmiga tõi kohale legendaarsesse restorani palju tuntud tegelasi nii äri, meelelahutus-kui poliitikamaastikult.". ''kroonika.ee'', 2.11.2020. * "Gerli A. Chantelle rõivabrändi luksuslik sünnipäevapidu restoranis Gloria". ''elu24.ee'', 15.11.2013. * "Pоскошные платья и чувственное белье в таллиннском ресторане Gloria". ''gloss.ee'', 5.11.2020. * "Galerii: villa Ammendes toimus Gerli A. Chantelle'i suurejooneline moeshow". ''elu24.ee'', 2.07.2019. * "Moelooja Gerli A. Chantelle'i soovitused vastuvõtul: riietus peab vastama naise vanusele, kehavormidele ja olekule". ''postimees.ee'', 22.02.2019. * Riina Jussila. "Moelooja Gerli A. Chantelle säras jah-sõna öeldes 3000 kristalliga kleidis!". ''Kroonika.ee'', 28.09.2019. * "Kas kavatsete end koroonaviiruse vastu vaktsineerida? Eesti avaliku elu tegelased vastavad". ''Kroonika.ee'', 09.12.2020. * "Prantsuse repertuaariga astusid üles tuntud Eesti muusikud - Mart Sander, Silvia Ilves, Triin Lellep ning Tiit Kalluste. Moelooja Gerli A. Chantelle avas kohviku ruumides näituse oma töödest, mida on võimalik külastajatel uudistada kuni augusti lõpuni.". ''Kroonika.ee'', 08.06.2020. * "Gerli A. Chantelle kleitide ja Konplott ehete esitlus Suite lounge´s". ''Kroonika.ee'', 04.11.2012. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] spy2danttt5q68jgi2cdi1bzzvd102s 0 607602 7212466 7167109 2026-08-11T22:15:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212466 wikitext text/x-wiki {{Arvuti riistvara siin | nimi = GDDR5 SDRAM | täpsem_nimi = Graphics Double Data Rate 5 Synchronous Dynamic Random-Access Memory | pilt = GDDR5 980Ti.jpg | pildiallkiri = GDDR5 kiibid Nvidia GeForce GTX 980 Ti graafikakaardil | aasta = | looja = | asendus = | laius = | seadmete_arv = | stiil = | hotplug = | väline = }} '''Graphics Double Data Rate 5 Synchronous Dynamic Random-Access Memory''' ('''GDDR5 SDRAM''') on suure ribalaiusega ("double data rate") liidesega SGRAM-tüüp, mis on mõeldud kasutamiseks graafikakaartides, mängukonsoolides ja suure jõudlusega arvutites. See on teatud tüüpi GDDR SDRAM (graafiline DDR SDRAM). == Ülevaade == GDDR5 nagu selle eelkäija [[GDDR4]] põhineb [[DDR3 SDRAM]] mälul, millel on kaks korda rohkem andme siine kui [[DDR2 SDRAM]]-il. GDDR5 kasutab 8-biti laiust [[prefetch buffer]]-it nagu [[GDDR4]] ja [[DDR3 SDRAM]]. GDDR5 [[Dynamic random-access memory#Synchronous graphics RAM .28SGRAM.29|SGRAM]] vastab standarditele, mis on GDDR5 spetsifikatsioonis sätestatud [[JEDEC]] poolt. SGRAM on ühepordiline, kuid see võib avada korraga kaks mälulehte, mis simuleerivad teiste VRAM-tehnoloogiate kahepordi olemust. See kasutab 8N-[[Prefetch buffer|prefetch]] arhitektuuri ja [[Double data rate|DDR]] liidest suure jõudlusega töö saavutamiseks ja saab seadistada töötama ×32 või ×16 režiimis, mis tuvastatakse seadme käivitamise ajal. GDDR5-e liides saadab kaks [[32-bit]]-i laiust [[Word (data type)|andme sõna]] iga kirjutus tsükkel I/O-sse. Vastavalt ''8N-prefetch-''ile koosneb üks kirjutus või lugemis juurdepääs 256-biti laiusest kahest CK kella tsükkli andmete ülekandest sisemälus ja kaheksast 32-bit-i laiusest 1.5 WCK kella tsükkli andmevahetusest I/O-s. GDDR5 töötab kahe erineva kellatüübiga. Diferentsiaalne käsukell (CK) aadressi ja käsu sisendite viitena ning edastatud diferentsiaalse kirjutamise kell (WCK) andmete lugemise ja kirjutamise viitena, mis töötab kahekordsel CK sagedusel. Täpsemalt öeldes kasutab GDDR5 SGRAM kokku kolme kella: kahte kirjutamiskella, mis on seotud kahe baidiga (WCK01 ja WCK23) ja ühte käsukella (CK). Võttes näiteks GDDR5, mille andmeside kiirus ''pin''-i kohta on 5 Gbit/s, töötab CK 1,25 GHz ja mõlemad WCK kellad sagedusega 2,5 GHz. CK ja WCK on initsialiseerimise ja koolituse ajal faasijooned. See paigutus võimaldab lugemis- ja kirjutusjuurdepääsu minimaalse latentsusega. Ühel 32-bitisel GDDR5 kiibil on umbes 67 signaali ''pin''-i ja ülejäänud on toite ja maanduse jaoks 170 BGA komplektis. <ref>{{cite web|last=|first=|url=https://www.micron.com/-/media/client/global/documents/products/technical-note/dram/tned01_gddr5_sgram_introduction.pdf|title=GDDR5 SGRAM Introduction|publisher=|website=www.micron.com|date=|accessdate=28. aprill 2021|archive-date=2019-04-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20190403024200/https://www.micron.com/-/media/client/global/documents/products/technical-note/dram/tned01_gddr5_sgram_introduction.pdf|url-status=dead}}</ref> ==Ajalugu== GDDR5 avalikustati [[Samsung Electronics]]-i poolt esimest korda 2007 aasta juulis. Nad teatasid, et hakkavad GDDR5 kiipe masstootma alates 2008. aasta jaanuarist.<ref>{{cite news|last1=Pancescu|first1=Alexandru|url=https://news.softpedia.com/news/Samsung-Pushes-The-GDDR5-Standard-Forward-60237.shtml|title=Samsung Pushes The GDDR5 Standard Forward|work=[[Softpedia]]|date=18. juuli 2007|access-date=30. aprill 2021}}</ref> [[Hynix Semiconductor]] tutvustas 2007. aastal esimest 60 nm klassi "1 Gb" (1024³-bitine) GDDR5-mälu. See toetas ribalaiust 20 GB/s 32-bitises siinis, mis võimaldas mälukonfiguratsioone 1 GB kiirusel 160 GB/s ainult 8 vooluringiga 256-bitises siinis. Järgmisel aastal, tegi Hynix parema 50 nm klassi "1 Gb" GDDR5 mälu. 2007. aasta novembris demonstreeris [[Qimonda]], GDDR5 valimeid ning avaldas dokumendi GDDR5 taga olevate tehnoloogiate kohta.<ref>[https://web.archive.org/web/20160826085818/http://www.hwstation.net/img/news/allegati/Qimonda_GDDR5_whitepaper.pdf Qimonda GDDR5] White Paper</ref> Alates 10. maist 2008 teatas Qimonda 512 Mb GDDR5 komponentide tootmisest, mille võimsus on 3,6 Gbit/s (900 MHz), 4,0 Gbit/s (1 GHz) ja 4,5 Gbit/s (1,125 GHz).<ref>[http://www.xbitlabs.com/news/video/display/20080510113121_GDDR5_in_Production_New_Round_of_Graphics_Cards_War_Imminent.html GDDR5 in Production, New Round of Graphics Cards War Imminent.], Vaadatud 30 Aprill 2021</ref> 20. novembril 2009 teatas Elpida Memory ettevõtte Müncheni disainikeskuse avamisest, mis vastutab graafika DRAM-ide (GDDR) disaini ja inseneritööde eest. Elpida sai Qimonda AG-lt GDDR-i disainivarad 2009. aasta augustis pärast Qimonda pankrotti. Disainikeskuses töötab umbes 50 töötajat ja see on varustatud kiirmälu testimisseadmetega, mida kasutatakse graafikamälu kujundamisel, arendamisel ja hindamisel.<ref>{{Cite web|url=https://evertiq.com/news/15567|title=Elpida Opens High Speed DRAM Test Laboratory at Munich Design Center|website=www.businesswire.com|access-date=30. aprill 2021}}</ref> 31. juulil 2013 sai Elpida Micron Technology tütarettevõtteks ja praeguste avalike LinkedIni professionaalsete profiilide põhjal jätkab Micron Müncheni graafilise disaini keskuse opereerimist.<ref>{{Cite web|url=http://www.streetinsider.com/Corporate+News/Micron+%2528MU%2529+Completes+Elpida+Memory,+Rexchip+Purchases/8549956.html|title=Micron (MU) Completes Elpida Memory, Rexchip Purchases|access-date=30. aprill 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.linkedin.com/pub/markus-balb/ab/289/311/en|title=Markus Balb {{!}} LinkedIn}} Vaadatud 30. aprill 2021</ref> Hynixi 40 nm klassi "2 Gb" (2 × 1024 bitti) GDDR5 ilmus 2010. aastal. See töötab efektiivse taktsagedusega 7 GHz ja töötleb kuni 28 GB/s.<ref>[https://web.archive.org/web/20210430165639/https://news.skhynix.com/hynix-introduces-worlds-first-40nm-class-2gb-gddr5-dram/ hynix Introduces World’s First 40nm Class 2Gb GDDR5 DRAM] [https://web.archive.org/web/20140313111749/http://www.skhynix.com/inc/pdfDownload.jsp?path=%2Fdownload%2Fproducts%2F1H11_Product_Catalog.pdf Arhiiviversioon] Vaadatud 30. aprill 2021.</ref> "2 Gb" suurused GDDR5 mälukiibid võimaldavad graafikakaarte, mille plaadil on vähemalt 2 GB mälu ja mille ribalaius on maksimaalselt 224 GB/s. 25. juunil 2008 sai AMD esimeseks ettevõtteks, mis turustas GDDR5-mälu kasutavate tooteid koos oma videokaardiseeriaga Radeon HD 4870, mis hõlmas Qimonda 512 Mb suuruseid mälumooduleid kiirusega 3,6 Gbit/s.<ref>[http://www.qimonda.com/about/press/releases/05_2008_GDDR5_AMD_e.html Qimonda Press Release]. Mai 21, 2008 [https://web.archive.org/web/20080916140737/http://www.qimonda.com/about/press/releases/05_2008_GDDR5_AMD_e.html Arhiiviversioon] seisuga 16. september 2008 Vaadatud 30. aprill 2021</ref><ref>[https://www.amd.com/gb-uk/Corporate/VirtualPressRoom/0,,51_104_543~126847,00.html AMD Press Release]. 25. juuni 2008; Vaadatud 30. aprill 2021</ref> 2010. aasta juunis teatas Elpida Memory ettevõtte 2 Gb GDDR5 mälulahendusest, mis töötati välja ettevõtte Müncheni disainikeskuses. Uus kiip töötab efektiivse taktsagedusega kuni 7 GHz ja seda kasutatakse graafikakaartides ja muudes suure ribalaiusega mälurakendustes.<ref>{{Cite web|last=Pop|first=Sebastian|url=http://news.softpedia.com/news/Elpida-Starts-Making-GDDR5-Graphics-Memory-Unveils-2Gb-Chip-145368.shtml|title=Elpida Starts Making GDDR5 Graphics Memory, Delivers 2Gb Chip|access-date=30. aprill 2021}}</ref> "4 Gb" (4 × 1024³-bitised) GDDR5 komponendid said kättesaadavaks 2013. aasta kolmandas kvartalis. Esialgu Hynixi välja antud ning Micron Technology oma versiooniga välja 2014. aastal. 20. veebruaril 2013 teatati, et PlayStation 4 kasutab kuusteist 4 Gb GDDR5 mälukiipi ehk kokku 8 GB GDDR5 @ 176 Gbit/s (CK 1,375 GHz ja WCK 2,75 GHz) kombineeritud süsteemina ja graafilise RAM-iga, et seda kasutada oma AMD-toega [[Süsteemikiip|Süsteemikiibil]], mis sisaldab 8 Jaguari südamikku, 1152 GCN varjundprotsessorit (''shader processor'') ja AMD TrueAudio.<ref>{{cite web|url=http://techon.nikkeibp.co.jp/english/NEWS_EN/20130401/274313/?P=1|title=Interview with PS4 system architect|date=1. aprill 2013|access-date=30. aprill 2021}}</ref> Playstationi lahti võtmine kinnitas hiljem 4 Gb-l põhineva GDDR5-mälu rakendamist PlayStation 4-s.<ref>{{Cite web|url=https://www.ifixit.com/Teardown/PlayStation+4+Teardown/19493|title=PlayStation 4 Teardown|access-date=30. aprill 2021}}</ref><ref>{{Cite web|last=teardown.com|url=http://www.techinsights.com/sony-playstation-4/|title=Sony PlayStation 4 Teardown : Board & Chip Shots and Images (Digital Home Teardown)|website=www.techinsights.com|access-date=30. aprill 2021|archive-date=2. oktoober 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151002111214/http://www.techinsights.com/sony-playstation-4/|url-status=dead}}</ref> 2014. aasta veebruaris lisas Micron Technology Elpida omandamise tulemusena ettevõtte graafikamälulahenduste portfelli 2 Gb ja 4 Gb GDDR5 tooteid.<ref>{{Cite web|url=http://www.micron.com/products/dram/gddr5|title=Micron Technology, Inc.—GDDR5 {{!}} DRAM|website=www.micron.com|access-date=30. aprill 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20160320072251/https://www.micron.com/products/dram/gddr5|archive-date=20. märts 2014|url-status=dead}}</ref> Alates 15. jaanuarist 2015 teatas Samsung pressiteates, et on alustanud 20 nm valmistamisprotsessil põhinevate "8 Gb" (8 × 1024³ bitti) GDDR5 mälukiipide masstootmist. Kõrgema eraldusvõimega kuvarite (näiteks 4K) nõudluse rahuldamiseks on vaja suurema tihedusega kiipe graafiliselt intensiivse arvutuste ja suuremate kaadripuhvritega, nimelt arvutimängude ja muude 3D-renderduse jaoks. Uute kõrge tihedusega moodulite suurenenud ribalaius võrdub 8 Gbit/s ''pin-''i kohta × 170 ''pin-''i BGA paketil x 32-bitise sisend-/väljundtsükli kohta või 256 Gbit/s tegeliku ribalaiusega kiibi kohta.<ref>{{cite web|url=http://www.samsung.com/semiconductor/insights/news/13921|title=Samsung Electronics Starts Mass Producing Industry's First 8-Gigabit Graphics DRAM (GDDR5)|date=15. jaanuar 2015|access-date=30. aprill 2021}}</ref> 6. jaanuaril 2015 teatas Micron Technology president Mark Adams edukast 8 Gb GDDR5 proovide võtmisest ettevõtte 2015. aasta 1. kvartali eelarve tulude kõnes.<ref>{{Cite web|url=http://seekingalpha.com/article/2802325-micron-technologys-mu-ceo-mark-durcan-on-q1-2015-results-earnings-call-transcript|title=Micron Technology's (MU) CEO Mark Durcan on Q1 2015 Results—Earnings Call Transcript|website=Seeking Alpha|access-date=30. aprill 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.kitguru.net/components/graphic-cards/anton-shilov/micron-we-are-sampling-8gb-gddr5-chips-for-8gb-graphics-cards/|title=Micron: We are sampling 8Gb GDDR5 for 8GB graphics cards|access-date=30. aprill 2021}}</ref> Seejärel teatas ettevõte 25. jaanuaril 2015, et on alustanud GDDR5 20 nm protsessitehnoloogia kiipe turustama.<ref>{{Cite web|url=http://seekingalpha.com/article/3284965-micron-technologys-mu-ceo-mark-durcan-on-q3-2015-results-earnings-call-transcript|title=Micron Technology's (MU) CEO Mark Durcan on Q3 2015 Results—Earnings Call Transcript|website=Seeking Alpha|access-date=30. aprill 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.kitguru.net/components/graphic-cards/anton-shilov/micron-begins-commercial-shipments-of-20nm-gddr5-chips/|title=Micron begins commercial shipments of 20nm GDDR5 chips|access-date=30. aprill 2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.hitechreview.com/it-products/pc/micron-delivers-gddr5-memory-on-20-nm/51252/|title=Micron delivers GDDR5 memory on 20 nm|website=www.hitechreview.com|access-date=30. aprill 2021|archive-date=2021-06-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20210619011502/https://www.hitechreview.com/it-products/pc/micron-delivers-gddr5-memory-on-20-nm/51252/|url-status=dead}}</ref> == GDDR5X == [[File:GDDR5X 1080ti.jpg|thumb|right|GDDR5X kiibid 1080 Ti graafikakaardil.|265x265px]]2016 jaanuaris, '''JEDEC''' avaldas uue '''[[GDDR5X SGRAM]]''' standardi.<ref>{{Cite web|url=https://www.jedec.org/news/pressreleases/jedec-announces-publication-gddr5x-graphics-memory-standard|title=JEDEC teatas GDDR5X graafikamälustandardi avaldamisest|publisher=JEDEC|date=26. jaanuar 2018|access-date=30. aprill 2021}}</ref> GDDR5X välja töötamisel oli eesmärgiks andmeedastus kiirused 10 kuni 14 Gbit/s ''pin-''i kohta, kaks korda rohkem kui GDDR5-l.<ref>{{cite web|url=http://wccftech.com/jedec-publishes-gddr5x-specification-double-bandwidth/|title=JEDEC Publishes GDDR5X Specifications – Double the Bandwidth of GDDR5 With Lowered Power Consumption|access-date=7. mai 2021}}</ref> Põhimõtteliselt antakse mälukontrollerile valik, kas kasutada kahekordse andmeedastuskiirusega režiimi, mille ''prefetch'' on 8n, või neljarattalist andmeedastuskiiruse režiimi, mille ''prefetch'' on 16n.<ref name="MicronGDDR5X">{{Cite web|url=https://www.micron.com/~/media/documents/products/data-sheet/dram/gddr5/8gb_gddr5x_sgram_brief.pdf|title=GDDR5X SGRAM: MT58K256M32 – 16 Meg x 32 I/O x 16 banks, 32 Meg x 16 I/O x 16 banks|publisher=[[Micron Technology]]|date=mai 2016|access-date=30. aprill 2021|archive-date=7. veebruar 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170207162829/https://www.micron.com/~/media/documents/products/data-sheet/dram/gddr5/8gb_gddr5x_sgram_brief.pdf|url-status=dead}}</ref> GDDR5-l on ainult kahekordse andmeedastuskiirusega 8n prefetch.<ref name="MicronGDDR5">{{Cite web|url=https://www.micron.com/~/media/documents/products/data-sheet/dram/gddr5/8gb_gddr5_sgram_brief.pdf|title=GDDR5 SGRAM: MT51J256M32 – 16 Meg x 32 I/O x 16 banks, 32 Meg x 16 I/O x 16 banks|publisher=[[Micron Technology]]|date=november 2015|access-date=30. aprill 2021|archive-date=7. veebruar 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170207223245/https://www.micron.com/~/media/documents/products/data-sheet/dram/gddr5/8gb_gddr5_sgram_brief.pdf|url-status=dead}}</ref> GDDR5X SGRAM-il on 190 ''pin''-i kiibi kohta (190 [[Ball grid array|BGA]]).<ref name="MicronGDDR5X" /> Võrdluseks, tavalisel GDDR5-l on 170 kiipi kiibi kohta (170 BGA), seega trükkplaadid on erinevad.<ref name="MicronGDDR5" /> [[Micron Technology]] alustas GDDR5X kiipide testimist 2016 märtsis<ref>{{cite news|last1=Shilov|first1=Anton|url=https://www.anandtech.com/show/10193/micron-begins-to-sample-gddr5x-memory|title=Micron Begins to Sample GDDR5X Memory, Unveils Specs of Chips|work=[[AnandTech]]|date=29. märts 2016|access-date=30. aprill 2021|archive-date=2021-04-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20210430153325/https://www.anandtech.com/show/10193/micron-begins-to-sample-gddr5x-memory|url-status=dead}}</ref> ja alustas masstootmist 2016 aasta mais.<ref>{{cite news|last1=Shilov|first1=Anton|url=https://www.anandtech.com/show/10316/micron-confirms-mass-production-of-gddr5x-memory|title=Micron Confirms Mass Production of GDDR5X Memory|work=[[AnandTech]]|date=12. mai 2016|access-date=30. aprill 2021|archive-date=2021-04-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20210430153327/https://www.anandtech.com/show/10316/micron-confirms-mass-production-of-gddr5x-memory|url-status=dead}}</ref> [[Nvidia]] teatas ametlikult esimesest graafikakaardist, mis kasutab GDDR5X-i, see oli Pascali arhitektuuril põhinev GeForce 1080.<ref>{{cite web|url=http://nvidianews.nvidia.com/news/a-quantum-leap-in-gaming:-nvidia-introduces-geforce-gtx-1080|title=A Quantum Leap in Gaming: NVIDIA Introduces GeForce GTX 1080|first=NVIDIA|last=Newsroom|website=NVIDIA Newsroom Newsroom}}</ref> == Vaata ka == * [[Bitikiirus]] == Viited == {{Reflist|30em}} {{DRAM}} {{DEFAULTSORT:Gddr5}} [[Kategooria:SDRAM]] cx1s4ay85odpckumuokqdzoi6vco9ok 0 608790 7212384 7195663 2026-08-11T17:59:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212384 wikitext text/x-wiki '''Euroopa Prokuratuur''' (inglise keeles ''European Public Prosecutor’s Office'', EPPO) on iseseisev [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Euroopa Liidu institutsioonid|asutus]]. Euroopa Prokuratuur asub [[Luksemburg]]is. [[File:European Public Prosecutor member states.svg|thumb|{{legend|#003399|Euroopa Prokuratuuris osalevad liikmesriigid}} {{legend|#DA2131|Euroopa Prokuratuuris mitteosalevad liikmesriigid}}]] Euroopa Prokuratuur loodi 2017. aastal määrusega (EL) 2017/1939. Euroopa Prokuratuur juhib Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate [[kuritegu]]de [[Kohtueelne menetlus|kohtueelset menetlus]]t ja esitab [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigi]] kohtus [[süüdistus]]e. Euroopa Prokuratuur on üleeuroopaline prokuratuur, mille roll ja ülesanded kriminaalmenetluses sarnanevad [[Euroopa Liidu liikmesriik]]ide riigisisese [[Eesti Prokuratuur|prokuratuuri]] omadega. Euroopa Prokuratuur uurib näiteks: *Euroopa Liidu toetustega seotud kelmusi, *keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi, *Euroopa Liidu eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid jm. :2018. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon teatise, et laiendada EPPO pädevust ka piiriülestele [[terrorism]]ikuritegudele. Euroopa Prokuratuuris ei osale kõik liikmesriigid, vaid üksnes Euroopa Prokuratuuri süsteemiga liitunud 25 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari. Iirimaa ja Taani ei osale üldjuhul Euroopa Liidu kriminaalõigusalase koostöö meetmetes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Members {{!}} European Public Prosecutor’s Office |url=https://www.eppo.europa.eu/en/members |vaadatud=2024-02-29 |väljaanne=www.eppo.europa.eu |arhiivimisaeg=2024-02-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240229182610/https://www.eppo.europa.eu/en/members |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Polska częścią Prokuratury Europejskiej - Ministerstwo Sprawiedliwości - Portal Gov.pl |url=https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/polska-czescia-prokuratury-europejskiej |vaadatud=2024-02-29 |väljaanne=Ministerstwo Sprawiedliwości |keel=pl-PL}}</ref> Euroopa Prokuratuuri rahastatakse valdavalt [[Euroopa Liidu eelarve]]st. == Euroopa Prokuratuur Eestis == Eesti Euroopa prokurör on 2021. aasta juuni seisuga [[Kristel Siitam-Nyiri]], kohalikul tasandil töötavad delegaatprokurörid [[Kati Maitse-Pärkna]] ja [[Silvia Kruusmaa]]<ref>[https://www.just.ee/et/uudised/euroopa-prokuratuur-alustab-tanasest-tood Euroopa Prokuratuur alustab tänasest tööd], www.just.ee, 1. juuni 2021</ref>. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.just.ee/et/euroopa-prokuratuur Euroopa Prokuratuur], www.just.ee *[https://epl.delfi.ee/artikkel/95915689/12-luksusautot-26-labiotsimist-ja-2-arreteerimist-saksa-eesti-uhishaaranguga-voeti-vahele-suures-maksupettuses-kahtlustatav-grupeering 12 luksusautot, 26 läbiotsimist ja 2 arreteerimist. Saksa-Eesti ühishaaranguga võeti vahele suures maksupettuses kahtlustatav grupeering], epl.delfi.ee, 15.02.2022 [[Kategooria:Euroopa Liidu institutsioonid]] [[Kategooria:Eesti õigus]] 3rgxh8m6q0xiodr6p5j0ougfuybo8iy 0 609911 7212264 7211922 2026-08-11T12:51:34Z Kapa1964 208720 7212264 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Tartu viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vaenlasele vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyeri, kapten David Mölleri ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad juba 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi vend ooberstleitnant Barthold Meyercrantz on samas lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] mfzfe3u15mcswxbyckpa4810nfgtwny 7212279 7212264 2026-08-11T12:56:30Z Kapa1964 208720 7212279 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyeri, kapten David Mölleri ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad juba 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi vend ooberstleitnant Barthold Meyercrantz on samas lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] fnhngw4ei52lllfe1f9180f6tk8wrps 7212287 7212279 2026-08-11T13:03:48Z Kapa1964 208720 7212287 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad koos juba 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi vend ooberstleitnant Barthold Meyercrantz on samas lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. Alates 20. VII 1701 leitnant ja 01. XII 1701 kapten ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''); 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] nlfho84lbf8ghlpqacq3b4c8p2lcuke 7212296 7212287 2026-08-11T13:21:05Z Kapa1964 208720 7212296 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad koos juba 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi vend ooberstleitnant Barthold Meyercrantz on samas lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi ta leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljonis ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] k3e9y0rc9c8k59x00icipky9d2q14qp 7212298 7212296 2026-08-11T13:22:54Z Kapa1964 208720 7212298 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad koos juba 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi vend ooberstleitnant Barthold Meyercrantz on samas lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi ta leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] ldf3l5lutczljsfdjx3op036toptrh2 7212299 7212298 2026-08-11T13:27:37Z Kapa1964 208720 7212299 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad koos juba 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi vend ooberstleitnant Barthold Meyercrantz on samas lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] 0boij5ujljwfztiugrg62r5qu3ev1w7 7212302 7212299 2026-08-11T13:35:59Z Kapa1964 208720 7212302 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad koos juba 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on samas lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] pxeklvpohq6ueaw02n03xdlrbxz77ua 7212318 7212302 2026-08-11T14:08:21Z Kapa1964 208720 7212318 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad juba 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on samas lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] ecoyrj49fw6qje83p05qmsop9m15kw0 7212333 7212318 2026-08-11T14:18:22Z Kapa1964 208720 7212333 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad ka 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on samas lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] gjz0d73yp1wck4iqh37tzj3h39u7058 7212338 7212333 2026-08-11T14:21:14Z Kapa1964 208720 7212338 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli; kõik kolm esinevad ka 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on selles lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] qf3prjimlnkbzdrapyhdh2t2kzof26x 7212526 7212338 2026-08-12T06:04:12Z Kapa1964 208720 7212526 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli († 1708); kõik kolm esinevad ka 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on selles lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] dzrwwxapx3lel9e6l6nz1ocwmxy1vxn 7212530 7212526 2026-08-12T06:22:05Z Kapa1964 208720 7212530 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli (1679–1708; suri 7. juulil [[:en:Battle of Holowczyn|Holowczyni lahing]]us saadud haavadesse); kõik kolm esinevad ka 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on selles lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] 5v41a8r3kkars40uu2oumvvnam8b02a 7212532 7212530 2026-08-12T06:26:07Z Kapa1964 208720 7212532 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli (1679–1708; suri 7. juulil [[Hołowczyni lahing]]us saadud haavadesse); kõik kolm esinevad ka 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on selles lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] l02gebx2pl8oxxlalt8v5j6n6jj4hpr 7212534 7212532 2026-08-12T06:31:16Z Kapa1964 208720 7212534 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja Catharina von Helmerseni († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli (1679–1708; suri 7. juulil 1708 [[Hołowczyni lahing]]us saadud haavadesse); kõik kolm esinevad ka 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on selles lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] sadd8qqhh5ihhohn702peb6psnxop5m 7212552 7212534 2026-08-12T07:03:20Z Kapa1964 208720 7212552 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja [[Helmersen|Catharina von Helmersen]]i († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli (1679–1708; suri 7. juulil 1708 [[Hołowczyni lahing]]us saadud haavadesse); kõik kolm esinevad ka 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on selles lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] ltht2o6yztqnk1v06qvmx4h1o06vdpz 7212558 7212552 2026-08-12T07:12:28Z Kapa1964 208720 7212558 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyeri (Lizums) suguvõsa aadlivapp.jpg | nimi = Meyer<br><small>von Meijer</small> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1733 | number_liivima_rüütelkond = 85 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1781 | number_rootsi_rüütelkond = 329 | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1647<ref name="von-meijer">{{Netiviide |pealkiri=Von Meijer nr 329 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Meijer_nr_329}}</ref> }}'''Meyer a. d. H. Lysohn''' (ka '''von Meijer''') oli [[Rootsi]] ja [[Liivimaa]] [[aadlisuguvõsa]]. {{Infokast aadlisuguvõsa | pilt = Meyercrantzi vapp.jpg | nimi = Meyercrantz<br><small>von Meijercrantz</small> }}'''Meyercrantz'''id '''a. d. H. [[Vana-Nursi mõis|Nursie]] v. [[Rõuge kihelkond|Rauge]]''' (ka '''von Meijercrantz''') olid Liivimaalt pärit Rootsi aadlikud, keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda '''Meijer nr 329'''-st eraldiseisva suguvõsana. <small>''Märkus: kõik kuupäevad [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1700]] + 10 päeva, [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> ==Ajalugu== Suguvõsa põlvnes [[Riia]] käsitöölistest. 7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane [[ooberst]] [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]] aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a nr 329 all. Aadeldamine laienes tema seaduslikele järeltulijatele, nii mees- kui naissoost. Hilisemates aadlimatriklites ja genealoogilistes käsitlustes jäi suguvõsa jätkumine nappide ja katkendlike andmete tõttu ebaselgeks; seetõttu märgiti von Meijer nr 329 juba 1754. aasta matriklis väljasurnud suguvõsaks ning hilisemates käsitlustes kinnistus väljasuremisajaks 1781. aasta. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et suguvõsa [[Gustav von Meyer|Vändra liini]] ([[saksa keel|sks]] ''Fennern'') järeltulijad elasid ja tegutsesid ka pärast seda [[Venemaa keisririik|Vene impeerium]]i aladel.<ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine"/><ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin"/><ref name="von-meijer" /> 21. märtsil 1688 tõsteti Rootsi sõjaväelane, kindralmajor [[Valentin von Meyer]]i vennapoeg, kapten [[Barthold von Meyercrantz|Barthold Meyer]] (1659–1710), koos oma nõbu ([[saksa keel|sks]] ''Vetter''), kortermeister [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]]iga (1638–1693), aadliseisusse nimega '''von Meyercrantz'''.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/> <small>''Märkus: Selles aadeldamisaktis on mainitud, et Barthold ja Georg Meyer olid endise oobersti (kindralmajori) Valentin von Meyeri sugulased ([[rootsi keel|rts]] „Anförvanter“).''</small> 1. oktoobril 1689 esitas kapten [[Barthold von Meyercrantz]]i vanem vend, leitnant Valentin von Meyer, [[Karl XI|Rootsi kuningale]] palvekirja perekonnanime '''von Meyercrantz''' kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/><ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/><ref name="von Meiercrantz"/><ref name="von Meiercrantz 1"/><ref name="von Meijercrantz"/> <small>''Märkus: Esitatud seos viitab sellele, et varasemates genealoogilistes käsitlustes esitatud oletus, mille kohaselt Meyercrantzide liini esiisa oli üksnes kindralmajor Valentin von Meyeri vend pastor Bartholomäus Meyer († 1656), ei ole korrektne. 1. oktoobri 1689. aasta palvekirjast selgub, et kortermeister Georg von Meyercrantz († 1693) on nimetatud Barthold von Meyercrantzi (1659–1710) ja tema kolme venna suhtes kui „Vetter“ (nõbu, sugulane). See seab kahtluse alla varasema käsitluse, mille kohaselt Georg oli Bartholdi vend. Mõiste „Vetter“ kasutus varauusaegses saksa keeles võib tähistada erineva astme sugulust (nt nõbu või muu sugulane), mistõttu Georg von Meyercrantzi täpne sugulusaste Meyercrantzide nelja vennaga vajab edasist uurimist. Küsimus Meyercrantzide varasema põlvnemise kohta jääb seega avatuks ning uurimistöö jätkub.''</small> [[Katariina I|Keisrinna Katariina I]] diplom [03.05. – 31.12.1725] ("offene Diploma") Rootsi armee teenistusest erru läinud [[Gustav von Meyer|major Gustav Meyerile]], kes läks erru 30. aprillil 1723, [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse]] kandmise kohta nimega "'''von Meyercrantz'''". Avaldus oli esitatud 3. mail 1725 ent see jäi keisrinna poolt allkirjastamata. Diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Dokumendi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal [[Peterburi]]s (''märkus'': ''Gustav Meyer oli avaldanud ka oma pahameelt tema soovi täitmata jätmise pärast'').<ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России"/><ref name="Герб Мейеркранцев"/> Kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] nr 85 all, teadaolevalt ei ole matrikkel säilinud. Kogumik "''Märkmeid aadlike ajaloost''" nr 189 (Sammlung "''Adelsgeschichticher Notizen''" No 189), mis oli koostatud 22. aprillil 1842 [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]]i poolt [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]] kuulunud Meyer nr 85 kohta (''märkus'': ''Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Seltsi'' poolne katse taastada aadlimatrikkel Meyer nr 85; ''seltsi poolt leitud allikad ja tõendid olid ebapiisavad ning sisaldasid ainult'' Lizumsis (''Lysohn'') ''ja'' Druvienas (''Druween'') ''elanud'' '''Meyer a. d. H. Lysohn'''-''i suguvõsa liikmeid, tänu millele tunnistati'' Meyer nr 85 ''alates maist 1781 väljasurnud suguvõsaks'').<ref name="Meyer Nr. 85"/> Suguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienas oli [[Valentin Burchard von Meyer]], kes suri (''märkus'': hukkus jahil olles rikošeti tagajärjel) 5. mail 1781. aastal.<ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"/> Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienas<ref name="6. veebruar 1785 Peterburi"/> oli [[Paruness|paruness]] Johanna Margaretha Malama (sündinud von Meyer), kes suri 25. jaanuaril 1804. aastal.<ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"/> <small>''Märkus: Artikli pealkirjas kasutatud nimetus „Meyer (Lizums)” on tänapäevane eristusvorm, mida ajaloolistes allikates sellisel kujul ei kasutatud; vastavaks nimekujuks oli saksakeelne „Lysohn”. Suguvõsa tähistused „a. d. H. Lysohn” ja „a. d. H. Nursie v. Rauge” on genealoogilises traditsioonis kasutusel identifitseerivatena. Suguvõsa liikmed elasid ja tegutsesid peamiselt [[Lizumsi mõis|Lysohni]] (Lizums) ja [[Druviena mõis|Druweeni]] (Druviena) mõisates, mis paiknesid lähestikku. Nende mõisatega oli seotud eeskätt kindralmajor Valentin von Meyeri poja [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustavi liin]], kelle järeltulijad seal elasid. Samas on dokumentaalselt tõendatud, et osa sellest liinist oli seotud ka [[Vändra mõis]]aga, kus tegutses [[Gustav Wilhelm von Meyer|tema]] vanimaks pojaks peetav major [[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]], kes nii ise kui ka tema järeltulijad kasutasid kindralmajori vapipitserit; samuti kinnitab nende hilisem pärimisõiguslik tegevus selle liini järjepidevust. Nimetatud tähistused ei pruugi alati kajastada tegelikku omandisuhet; näiteks ei olnud ooberstleitnant [[Barthold von Meyercrantz]] 1688. aasta aadeldamise ajal [[Vana-Nursi mõis|Nursi mõis]]a (sks Nursie) omanik, vaid see kuulus tema hilisema abikaasa perekonnale ning pärandus edasi''.</small> ==Meyerite suguvõsa mõisavaldused== XVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale [[Nabe mõis]] (''Nabben''), [[Lizumsi mõis]] (''Lysohn''), [[Druviena mõis]] (''Druween''), [[Apeltiene mõis]] (''Appelthen''), [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]] (''Klein-Soldina'') ja [[Suur-Soldina mõis]] (''Groß-Soldina''). Samuti [[Vändra mõis]] (''Fennern''), [[Pähu mõis]] (''Pähho''), [[Plānupe mõis]] (''Planup'') ja [[Võduvere mõis]] (''Woddofer''). ==Sugupuu== Meyerite sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]). *'''A''' Bartold Meyer († u 1590) – 1558 Riia pagarimeister. **'''B''' [[Eberhard (Ewert) Meyer]] (u 1572 – 1643, Riia) – Riia kullassepp, 1600 mainitud meistrina; 1616–25 Riia kullasseppade [[tsunft]]i vanem ([[saksa keel|sks]] ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)"/>; ⚭ (1600) Riia kullassepa [[Valentin Möller]]i (1574 mainitud meistrina, alates 1582 Riia kullasseppade tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer''))<ref name="Möller, Valentin"/> tütre Anna Mölleriga. ***'''C1''' [[Valentin von Meyer]] (1601–1674) – Rootsi aadlik (1645), Rootsi [[kindralmajor]], [[Halle]] administraator, [[:de:Vörden (Marienmünster)|Vörden]]i [[komandant]], [[Minden]]i komandant, [[Biržai|Birseni]] komandant, [[Kaunas|Kaueni loss]]i komandant, [[Riia]] komandant, [[Jelgava|Miitavi]] ülemkomandant. [[Nabe mõis|Nabe]], [[Lizumsi mõis|Lizumsi]], [[Druviena mõis|Druviena]], [[Apeltiene mõis|Apeltiene]], [[Suur-Soldina mõis|Suur-Soldina]] ja [[Väike-Soldina]] mõisnik. ****'''D1''' [[Leonhard Friedrich von Meyer]] (u 1640 – † pärast 1690)<ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt"/> – poeg teisest abielust. Rootsi sõjaväelane, kapten [[Vietinghoff|Klaus von Vietinghoff]]i kompanii fänrik (lipnik) (1663–68)<ref name="Riksarkivet Rullor 1663"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723"/>, kapten [[James Bennet|Jacob Bennet]]i kompanii leitnant (1672–73)<ref name="Riksarkivet Rullor 1672"/>. Lizumsi, Druviena ja Apeltiene mõisnik Liivimaal, Väike-Soldina ja alates 1678 Suur-Soldina omanik Eestimaal. Elas 1689 Wellenmoises, mõisarentnik [[Kuramaa]]l; vennapoeg Valentin von Meyeri kasuisa ('''D9-E2''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; vallaline. ****'''D2''' Tütar (nimi teadmata); [[:sv:Gustaf Elgenstierna|Elgenstierna]] andmetel ⚭ nõbu Eberhard von Meyercrantziga ('''C2–D2'''). ****'''D3''' Cornelia von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673). ****'''D4''' Anna Magdalena von Meyer; Elgenstierna andmetel ⚭ Carl Rötcheniga. ****'''D5''' Beata Justina von Meyer (u enne 1645 - † pärast 1700)<ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks"/> – tütar teisest abielust; ⚭ kapten [[Martin von Löwenstern]]iga (1637–1673); Rootsi armee [[kindralleitnant]] [[Vabahärra|vabahärra]] [[Dietrich Johann von Löwenstern]]i (1667, Liivimaa – 16. juuni 1740, [[Stockholm]]; maeti 18. juunil 1740 [[:sv:Storkyrkan|Stockholmi toomkirik]]usse (rts ''Storkyrkan'')<ref name="Storkyrkan i Stockholm"/>) ema. ****'''D6''' Anna Christina von Meyer; Elgenstierna andmetel '''C1''' tütar. ****'''D7''' Valentin von Meyer (* / † 1653) – poeg kolmandast abielust. ****'''D8''' Maria Elisabeth von Meyer (u 1655 – † pärast 1697)<ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"/> – tütar kolmandast abielust. ****'''D9''' [[Gustav Wilhelm von Meyer|Gustav von Meyer]] (u 1656 – † 1729, maetud [[Riia Püha Jakobi kirik|Riias]])<ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga"/> – poeg kolmandast abielust. Rootsi sõjaväelane, 1680–89 leitnant<ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer"/><ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga"/><ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133"/>, 1689–1713 kapten<ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>, 1725 major<ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks"/>. Ooberst [[:sv:Mauritz Vellingk|Mauritz Vellingk]]i (1651–1727), kes oli [[Otto Vellingk]]i vend, (Karjala) rügemendi kapten [[Löwen|Gustav Johan von Löwen]]i († 1680) kompanii ja kapten [[Johan von Klingenberg]]i († 1684) 5. kompanii leitnant (1680)<ref name="Riksarkivet Rullor 1680"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1"/><ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2"/>. Apeltiene mõisnik, alates 18.04.1713 Lizumsi ja Druviena mõisnik<ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683"/><ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47"/>; ⚭ Dorothea von Mengdeniga. *****'''E1''' Euphrosina von Meyer († pärast 1729).<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/> *****'''E2''' [[Valentin von Meyer (jun.)|Valentin von Meyer]] (1685–1752, Lizums)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Leonhard Friedrich von Meyeri kasupoeg ('''C1-D1''')<ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"/>; Venemaa [[porutšik]]. 1717 osales [[Balti aadel|Baltisaksa aadli]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäeval (sks ''Landtag'')]] Riias, Wendeni (Cēsis) [[Sillakohus|sillakohtunik (sks ''Ordnungsrichter'')]] (al.1727), teistel andmetel ka Wendeni (Cēsis) bürgermeister (al.1727; jätkas 1737–40)<ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737"/>. Lizumsi, Apeltiene (müüs 1726)<ref name=" Apeltiene mõis"/>, Druviena (alates 1728), Suur-Soldina (alates 1723)<ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile"/> ja Väike-Soldina (alates 1723)<ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile"/> mõisnik; ⚭ I (1714) Johanna Margaretha von Engelhardtiga († 1738 Lizumsis), kes oli kapten vabahärra [[Jacob Gustav von Bellingshausen]]i († u 1711) lesk. ⚭ II Johanna Juliana von Ceumerniga (1694–1769); abielud lastetud. *****'''E3''' [[Otto Christopher von Meyer]] (1686–1750, Druviena)<ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa porutšik, Väike-Soldina (müüs 1749)<ref name="1749 Väike-Soldina müük"/> ja Druviena mõisnik; ⚭ Anna von Gartziga (1687–1753). ******'''F1''' Anna Hedwig von Meyer (1719–1773, Lizums)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ (1740) [[Tirza]]s sekretär Franz Lämmerhirtiga († 1757, aadeldatuna 1747 Frantz von Lämmerhirten); abielust sündisid viis poega ja kolm tütart. ******'''F2''' Apollonia von Meyer (1720–1783, Druviena)<ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika"/>; ⚭ [[1. järgu major]]i von Schawitziga; abielu lastetu. ******'''F3''' [[Wilhelm Gustav von Meyer]] (1725–1779, Druviena)<ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika"/> – Venemaa major, Lizumsi ja Druviena mõisnik; ⚭ I (1753) [[Trikāta kirik|Trikātas]]<ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika"/> Christina von Ceumerniga (1722–1756), ⚭ II (1760) [[Velēna kirik|Velēnas]]<ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika"/> Johanna Augusta von Ceumerniga (1730–1780). *******'''G1''' Ebba Agnesa Juliana von Meyer (1754–1755) – tütar esimesest abielust. *******'''G2''' [[Valentin Burchard von Meyer]] (1762–1781) – poeg teisest abielust, Lizumsi ja Druviena mõisnik. *******'''G3''' Juliana Ulrica von Meyer (1765–1766) – tütar teisest abielust. ******'''F4''' Johanna Margaretha von Meyer (25. august 1728, Druviena<ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika"/> – 25. jaanuar 1804, Lizums) – Lizumsi ja Druviena pärijanna (6. veebruar 1785); ⚭ (1748) [[Tirza kirik|Tirzas]]<ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika"/> Vene armee porutšiku (hiljem [[alampolkovnik]]) parun [[Malama|Joann (Ivan Andrejevitš) Malama]]ga (1721–1760, [[Seitsmeaastane sõda|langes lahingus]]); abielust sündisid kaks poega. ******'''F5''' Valentin Gustav von Meyer (1733, Druviena – 1760, Druviena). *****'''E4''' Beatha Justina von Meyer (1693–1759, Druviena); ⚭ I (1723) Raunas<ref name="Rauna 14"/> kapten [[Johann von Güldenschantz]]iga († u 1734), abielust sündisid tütar ja poeg. Poeg Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) oli [[Podoolia kubermang]]u [[Güldenschantz]]ide ([[Vene keel|vene k.]] ''Гильденшанц'') esiisa (''märkus'': aadeldatud 1844<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Gotthardt Wilhelmi pojapojapoeg major [[Carl von Güldenschantz (noorem)|Carl von Güldenschantz]] koos poja ja tütrega). ⚭ II (1737) pastor Johann Michael Langhanckega († 1747); abielust sündisid kaks poega ja kaks tütart. *****'''E5''' Juliana von Meyer (1697–1756, [[Taheva mõis|Taheva]])<ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika"/><ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ (1713) [[Rauna]]s<ref name="Rauna 3"/> komissar Johann Georg Pfundtiga (1692–1758, [[Mõniste mõis|Mõniste]]); abielust sündisid vähemalt kolm poega. *****'''E6''' Anna Cornelia von Meyer († pärast 1729)<ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn"/>; ⚭ major J. C. von Keyserlingkiga († pärast 1732). *****'''E7''' Louisa Eleonora von Meyer († pärast 1739, Väike-Soldina); ⚭ (1729) Velēnas [[:ru:Пермский карабинерный полк|Permi dragunirügemendi]] porutšiku (hiljem kapten) [[Martin von Felix|Martin Felix]]iga (u 1686, [[Kolberģis]] – † pärast 1756, [[Väike-Soldina mõis|Väike-Soldina]]), kes oli Rootsi armee teenistuses kuni 1719 (kornet) ning omas kahte Vene armee ohvitseri patenti (porutšik; kapten), Väike-Soldina rentnik alates 27.09.1753. Abielust sündisid neli tütart ja poeg [[1. järgu major]] Christoph von Felix (1739 – 5. september 1771, [[Izmajil]]; [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|langes lahingus]]). *****'''E8''' Anna Dorothea von Meyer († 1756 Väike-Soldinas, maetud [[Narva]]s); ⚭ kapten [[Martin von Felix]]iga. ****'''D10''' Apollonia von Meyer (* / † 1658 Riias) – tütar kolmandast abielust. ***'''C2''' Bartholomäus (Paul) Meyer († 1656 Võnnus, maetud [[Riia toomkirik|Riias]]) – [[Cēsis|Võnnu]] koguduse [[vikaar]] (1626), hiljem pastor, konsistooriuminõunik, praost; ⚭ I Anna Schraderiga († 1649), ⚭ II Margareta Mölleriga.<ref name="Bartholomäus Meyer"/> ****'''D1''' Eberhard von Meyercrantz; Elgenstierna andmetel ⚭ nõoga ('''C1–D2'''). ****'''D2''' [[Georg von Meyercrantz|Georg Meyer]] (1638–1693) – Rootsi sõjaväelane (kortermeister, kapten); alates 1688 von Meyercrantz koos oma nõo Barthold Meyeriga<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386"/>. Osales 1678–79 [[Liivimaa aadlilipkond|Liivimaa aadlilipkonna]] (rts ''Livländska adelsfanan'') ridades [[kapral]]ina ja kortermeistrina [[:de:Nordischer Krieg (1674–1679)|Preisi sõjakäigul (Rootsi–Brandenburgi sõda)]], kus paistis silma erakordse vaprusega. Tema ülem ooberst [[Ewold Johann von Vietinghoff]] kinnitas, et Georg oli end kõigil puhkudel tõestanud vapra ja ustava sõjamehena. Eriti tõsteti esile juhtumit, mil ta kornet Vietinghoffi äraolekul kandis lahingus lippu vaenlase vastu, kaitses seda mehiselt ning tõi selle tagasi. Just seda episoodi arvestati tema aadeldamisel nimega Meyercrantz. 1692. aasta märtsis esitati ta Liivimaa rüütelkonna maapäeval ühele ametikohale olles kortermeister, kuid ei osutunud valituks, saades kõigest kaks häält kolmekümne kolmest võimalikust (kahele vakantsele kohale oli neli kandidaati)<ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711"/>. ⚭ Magdalena von Ceumerniga († 1710), kes oli [[Loberģi mõis|Loberģi]] mõisniku [[Ceumern|Kaspar von Ceumern]]i (1612–1692) ja [[Helmersen|Catharina von Helmersen]]i († 1674) tütar; abielu lastetu.<ref name="Ceumernite sugupuu"/> ***'''C3''' [[Heinrich Meyer]] (1623–1694, Riia) – Riia kullassepp, meistritöö 24.09.1654. Alates 1658 Riia kullasseppade [[tsunft]]i liige ning 1662 kaasistuja (sks ''Beisitzer''), 1679−88 tsunfti vanem (sks ''Ältermann'')<ref name="Meyer, Heinrich"/><ref name="Silberrauch"/>; ⚭ Anna Wiesega († 1709 Riias). Pärast abikaasa surma jätkas lesk Anna Wiese töökoja juhtimist; allikate põhjal oli ta selle eesotsas veel 1697. aastal. ****'''D1''' Conradt Meyer (1659−1710, Riia; † katku). ****'''D2''' Dorothea Meyer (1661−?). ****'''D3''' Catharina Meyer (1663−1697); ⚭ Johann Bürgersiga († 1697 Riias); abielust sündis tütar Anna Maria (ristitud 23. juulil 1695 – † 1696). ****'''D4''' [[Jacob Meyer]] (1666–1710, Riia; † [[Katk Põhjasõja ajal|katk]]u) – Riia kullassepp, meistritöö 01.10.1696. Riia kodanik (sks ''Bürger'') alates 12.12.1701<ref name="Meyer, Jacob"/>; ⚭ (1703) [[Riia Toomkirik|Riias]] Catharina Elisabeth von Borgentreichiga (1679–1753). *****'''E1''' Peter Meyer (1703–1710; † katku). *****'''E2''' Heinrich Meyer (1704–1706). *****'''E3''' Anna Meyer (1706–1710; † katku). *****'''E4''' Jacob Meyer (* / † 1710; † katku). ****'''D5''' Heinrich Meyer (1674−?). ***'''C4''' NN Meyer; ⚭ (abikaasa nimi teadmata). ****'''D1''' Valentin von Meyer (u 1657 − † u pärast 1701) – Rootsi sõjaväelane, 1688–89 leitnandi auastmes ooberst (hiljem kindralmajor) [[vabahärra]] [[Pahlen|Johann Anders von der Pahlen]]i (1642–1696) [[:sv:Estniska kavalleriregementet|Eestimaa ratsaväerügemendis]] (kuninganna ihuratsaväerügement; rts ''Estländska kavalleriregementet''). 1. oktoobril 1689 esitas ta Rootsi kuningale palvekirja perekonnanime von Meyercrantz kandmise õiguse saamiseks koos oma kahe noorema vennaga, mis neile ka võimaldati.<ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega"/><ref name="Riksarkivet"/> ****'''D2''' [[Barthold von Meyercrantz]] (1659, Liivimaa – † 1710; allikates ka Bernhard jt) – Rootsi aadlik (1688)<ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688"/>, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant)<ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/>, kes osales 29. detsembril 1701 ([[vkj]]) [[Erastvere lahing]]us ning 1704. aastal [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]]. Vaenlase viimase tormijooksu ajal Tartule andis haavata saanud komandant [[Carl Gustaf Skytte]] talle korralduse jätkata vastupanu; hiljem kuulus Meyercrantz kõrgemate ohvitseride hulka, kes arutasid linna [[garnison]]i kapituleerumise küsimust<ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte"/>. Pärast [[Riia piiramine (1710)|Riia kapituleerumist]] 4. juulil 1710 andis ta truudusevande [[Moskva tsaaririik|Vene]] [[Peeter I|tsaar]]ile<ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile"/> ning esitas 20. juuliks 1710 evakuatsioonitaotluse [[Bauņi mõis|Bauenhofi mõis]]a<ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa"/>, millega ta oli seotud teadaolevalt juba 10. jaanuaril 1701<ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz "/>; ⚭ I (1680. aastatel) Christina Grothiga, kes oli [[Kroon (institutsioon)|Rootsi krooni]] sõjakomissari Georg Grothi († enne 15. dets. 1693) ja Anna Maria von Rigemani († pärast 1699) tütar<ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon"/>. ⚭ II (1698) [[Tartu Jaani kirik|Tartus]]<ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu"/> Dorothea von Rothauseniga († 1710 Riias), kes oli [[Caspar Anton von Sternfeldt|Caspar Anton Christiani]] (1644–1697, aadeldatuna 1676 von Sternfeldt) lesk ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisniku Joachim von Rothauseni (1634–1683) ja Wendula von Helmerseni (1629–1703) tütar. *****'''E1''' Anna Maria Christina von Meyercrantz († pärast 1748) – tütar esimesest abielust; ⚭ enne 1736 [[Ziemeri mõis|Ziemeri]] mõisniku, Rootsi ja Vene sõjaväelase Christer von Brandteniga († u 1743; Rootsi teenistuses kuni 1710 kapten, Vene major). *****'''E2''' Friedrich von Meyercrantz (1699, Tartu − 1710) – poeg teisest abielust. *****'''E3''' Eva Dorothea von Meyercrantz (1703 − 1743, [[Rannu]]) – tütar teisest abielust<ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz"/>; ⚭ u 1719 [[Otto Johann von Rönne|parun Otto Johann von Rönne]]ga [[Tamme mõis (Rannu)|a. d. H. Tammenhof]] (1690−1755), kes oli kohtukolleegiumi noorem liige (sks ''Ordnungsgerichts-Adjunctus''; hiljem Vene sõjaväelane, polkovnik) ning [[Vana-Nursi mõis|Nursi]] mõisnik kuni 1721; Vene armee [[kindralporutšik]] [[Karl Gustav von Rönne|parun Carl Gustav von Rönne]] (15. aprill 1720 – 4. aprill 1786) ema. ****'''D3''' Heinrich von Meyercrantz (1670, Liivimaa − † ?) – Rootsi sõjaväelane (leitnant; sõjaväes nimega Heinrich Meyer). Teenistuses alates 1684. aasta veebruarist Tartus ooberst [[Otto Reinhold Taube|Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) pataljonis (pärast ooberst Taube surma 1689. aastal määrati pataljoni ülemaks ooberst Magnus Johan von Tiesenhausen (1631–1700)) oma venna kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis; alustas lipukandjana (rts ''förare''), hiljem veltveebel, 1695 [[adjutant]], alates 3. XII 1698 fänrik (lipnik). 1699 fänrik major Gustaf Wallenstedti (1655–1701) kompaniis, seejärel kapten Thieloni kompaniis, kus ta ülendati 7. IX 1701 leitnandiks ning viidi üle ooberst [[Carl Gustaf Skytte]] Liivimaa jalaväerügemendi majori kompaniisse. Tõenäoliselt on ta identne [[Christian Kelch]]i kroonika [[Johannes Lossius]]e avaldatud järje „Liefländische Historia, Continuation, 1690–1707“ kirjelduses 13.–14. juulil 1704 ([[vkj]]) [[Tartu piiramine (1704)|Tartu kaitsmisel]] nimetatud kapten Meyeriga. Kroonikas nimetatakse samas lahingukirjelduses koos kapten Meyerit, kapten David Möllerit ja kapten Carl Duwalli (1679–1708; suri 7. juulil 1708 [[Hołowczyni lahing]]us saadud haavadesse); kõik kolm esinevad ka 7. septembri 1701 teenistuskorralduses, mil Meyer ja Duwall ülendati leitnantideks ning Möller fänrikuks. Heinrichi venda ooberstleitnant Barthold Meyercrantzi on selles lahingukirjelduses nimetatud eraldi.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Meyer, kapten 1704"/> ****'''D4''' Jobst Hilmar von Meyercrantz (1673, Liivimaa − † pärast 1. detsembrit 1703, tõenäoliselt 1704 [[Põhjasõda|Põhjasõjas]]) – Rootsi sõjaväelane (kapten; sõjaväes ka nimega Justus von Meyercrantz). Teenis 1686 [[seersant|seersandina]] ooberst [[:sv:Gotthard Wilhelm von Budberg|Gotthard Wilhelm von Budberg]]i (1644−1710) juhitud [[:sv:Kymmenegårds lätta infanteribataljon|Ida Viiburi lääni jalaväerügemendis]] ([[rootsi keel|rts]] ''Östra Viborgs läns infanteriregemente'') ning hiljem [[veltveebel|veltveeblina]], 1688 ooberst [[Gertten|Mauritz von Gertten]]i (1635−1688) rügemendi seersant. Seejärel omandas [[kadett (õppur)|kadetina]] sõjalise ettevalmistuse Inglise kaardiväes [[Holland]]is, mille lõpetas 30. juunil 1700. Sama aasta 31. augustil asus ta teenistusse leitnandina ooberst [[:en:Arvid Axel Mardefelt|Arvid Axel Mardefelt]]i (1655−1708) juhitud [[:sv:Södermanlands regemente (infanteri)| Södermanlandi jalaväerügemendis]] kapten Fabian Palmstrucki (1674−1703) kompaniis [[Pommeri]]s; 25. oktoobril dislotseerus väeüksus [[:en:Anklam|Anklam]]i linnas. 20. VII 1701 viidi Jobst Hilmar leitnandina üle ooberstleitnant [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]]i [[Nõo]] [[maamiilits]]a pataljoni ([[rootsi keel|rts]] ''Niggenska lantmilisbataljonen i Livland''), kus ta ülendati 1. XII 1701 kapteniks; 1703. aasta juulis osales Nõo pataljon Tartu komandandi [[Carl Gustaf Skytte]] juhitud väliretkel, mille käigus toimus 14. juulil [[Pihkva]] lähistel kokkupõrge Vene vägedega. 1703 kompaniiülem Tartus, kus teda mainitakse veel 01. XII 1703 pataljoni staabis.<ref name="Riksarkivet"/><ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus"/> ***'''C5''' Tütar (nimi teadmata) Meyer († pärast 1658). ==Teisi suguvõsa liikmeid== *Conrad Meyer († 1656 Riias) – Riia kullassepp, meistritöö 1613; tsunfti kaasistuja (sks ''Beisitzer'') 1625, 1642 ja 1646; tsunfti vanem (sks ''Ältermann'') 1633–42, uuesti 1652. <ref name="Meyer, Conrad"/> *[[Gustav von Meyer|Carl Gustav von Meyer]] (1676 – 1751) – [[Valentin von Meyer|Valentin Meyer]]i pojapoeg<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/>. Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik; ⚭ (u 1707) Johanna Regina Bennetiga (1687–1740). *NN von Meyer – Venemaa [[polkovnik]], kindralmajor Valentin von Meyeri järeltulija; ⚭ Irina Jakovlevna NN, abielust sündis poeg Simeon von Meyer (teade 27. veebruari 1783 Lysohni ja Druweeni mõisate pärimisõiguse aktide kogumikust).<ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="7. august 1645 Valentin Meyeri aadeldamine">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0038723_00249#?xywh=-1503%2C-1%2C8340%2C4176&cv=248 Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), SE/RA/1112.1/B/228 (1645), Valentin Meijeri aadeldamine. Pilt 249–250 (lk 246–247)]</ref> <ref name="† No 329 Von Meijer, Valentin">[https://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=RA1-PA65#v=onepage&q=Valentin%20von%20Meijer%20&f=false "Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..."; † No 329 Von Meijer, Valentin. Lk 365]</ref> <ref name="Дворянские дипломы XVIII века в России">[https://books.google.ee/books?id=kjBmAAAAMAAJ&focus=searchwithinvolume&q=%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80+%28%D0%9C%D0%B5%D0%B9%D0%B5%D1%80%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%BD%D1%86%29+%D0%93%D1%83%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2 Üks viidetest kogumikust: Олег Игоревич Хоруженко. Дворянские дипломы XVIII века в России", M.: Nauka 1999. – lk 188–189; lk 405]</ref> <ref name="Герб Мейеркранцев">[https://gerbovnik.ru/arms/5165.html Gerbovnik.ru]</ref> <ref name="Meyer Nr. 85">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1850.1.152:2?730,723,1752,1792,0 20.04.1842 Meyer Nr. 85 '''† ?''' Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts (dokument Eesti Rahvusarhiivis)]</ref> <ref name="05.05.1781 Velēna (Wellan) saksa kogususe surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="6. veebruar 1785 Peterburi">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:49?3159,1592,945,125,0 6. veebruar 1785 Sankt-Petersburg (Peterburi); ooberstleitnant von Malama kaasa kinnitatud lõplikult Lysohni ja Druweeni mõisate omanikuna; dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrika"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26861#&gid=1&pid=50 Väljavõte Velēna (Wellan) saksa koguduse surmameetrikast lk 50; Velēnas vācu draudzes 1800.-1861. gada mirušo reģistrs]</ref> <ref name="von Meiercrantz">[https://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=vapp&id=690&nimi=Meiercrantz&tiitel=&andja=&kujund=&lang=et Aadlivapid Ajalooarhiivis]</ref> <ref name="von Meiercrantz 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3742.1.142:6?130,565,3474,4396,0 Meyercrantzi vapi eksliibris Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="von Meijercrantz">[https://minerva.riddarhuset.se/att/von-meijercrantz/ Riddarhuset]</ref> <ref name="Meyer, Ewert (Eberhard)">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183−184 (nr 393)]</ref> <ref name="Möller, Valentin">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 191 (nr 398)]</ref> <ref name="26.03.1689 Võlanõue õde Beata Justina von Meyeri, kapten Löwensterni lesk, poolt">[[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200704710759&ru=7ErUKR 26.03.1689 Supplik der Witwe des Kapitäns von Leuenstern (Löwenstern), Beata Justina von Meyer, contra ihren Bruder, den Leutnant Leonhard Friedrich von Meyer, wegen einer Schuldforderung; Dokument Eesti Rahvusarhiivis]]</ref> <ref name="1735 Kaiserliche Konfirmation von Klein - Soldina an General Meyer"> [https://www.ra.ee/apps/pargamendid/index.php/et/parchment/view?id=16709&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDM2slAoSi5IzclPzSvSLU0FMJaC4uZVSUWpacn5KKohnaGKl5OroqGdoYWakB4SG5iBRCyulnMS89NLEdLAiIyul1BIl69paAGciHtA%253D Pärgamendid Eesti Rahvusarhiivis; Kaiserliche Konfirmation von Klein-Soldina an General Meyer. Russisch. Pergament mit einem hängenden Siegel 1735]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1663">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053771_00026#?c=&m=&s=&cv=25&xywh=2453%2C155%2C3778%2C1720 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1620-1723">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00709#?c=&m=&s=&cv=708&xywh=-687%2C-213%2C2732%2C1244 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1672">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0053876_00031#?c=&m=&s=&cv=30&xywh=1577%2C133%2C4745%2C2161 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="21.01.1729 major Gustaff Meijer; Erbgrab in Zone nr.11, St.Jacobi, Riga">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2472:23736#&gid=1&pid=291 Väljavõte Riia Püha Jakobi koguduse surmameetrikast (Erbgrab in Zone nr 11, St.Jacobi, Riga), major Gustaff Meijer maetud 21. jaan. 1729; Rīgas Sv. Jēkaba vācu draudzes 1703.-1750. gada mirušo lk 291]</ref> <ref name="11.06.1687 Lt. G. von Mejer">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039207_00105#?xywh=2060%2C1088%2C4802%2C2187&cv=104 11.06.1687 Lt. G. von Mejer; Titularregister till riksregistraturet, SE/RA/1112.2/16 (1687-1690); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 105]</ref> <ref name="11.06.1687 Resolutsioon seoses Lt. G. von Meyeriga">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039004_00579#?xywh=1149%2C133%2C5864%2C2671&cv=578 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/509 (1687); dokument Rootsi Riigiarhiivis lk 536-537]</ref> <ref name="23.11.1689 leitnant Meyer, Gustav vaderiks lk.133">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=133 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 133]</ref> <ref name="16.02.1690 kapten Gustav v. Meyer vaderiks lk.39">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2409:20260#&gid=1&pid=39 Väljavõte Krimulda koguduse sünnimeetrikast 1668.-1725. Krimuldas latviešu un vācu draudzes gada dzimušo un kristīto reģistrs lk 39]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) lk.47">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:47?1017,2162,1767,420,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> <ref name="23.01.1725 major Vändrast Gustav Wilhelm Meyer vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1284.2.1:129?166,635,1020,212,0 Väljavõte Vändra koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0300114_00724#?c=&m=&s=&cv=723&xywh=-672%2C-129%2C2736%2C1246 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 1">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00440#?c=&m=&s=&cv=439&xywh=2370%2C251%2C2915%2C1327 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet Rullor 1680 2">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0054003_00447#?c=&m=&s=&cv=446&xywh=-90%2C243%2C3052%2C1390 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="09.3.1685 Lt. Gustaff von Meyer ...Reduction Commisiones Resolution 14. Junij 1683">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00106#?c=&m=&s=&cv=105&xywh=2291%2C534%2C4400%2C2004 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="01.04.1729 Transakt der von Meyerschen Erben aus dem Hause Lysohn">[https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=200251548674&ru=7P4DXq Transakt der von Mayerschen Erben aus dem Hause Lisohn. Lisohn 01.04.1729. Copie; dokument Eesti Rahvusarhiivis (märkus: võimalik tutvuda Tartu uurimissaalis]</ref> <ref name="Rauna 3">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 3]</ref> <ref name="30.08.1752 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25765#&gid=1&pid=21 Velēna saksa koguduse surmameetrika; Velēnas vācu draudzes 1748.-1763. gada laulāto un mirušo reģistrs lk 21]</ref> <ref name="Meyer, Valentin; Wendeni bürgermeister al. 1727, jätkas 1737">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19187507.pdf Erich Seuberlich. Notizen über Wendens Bürger bis zum Jahre 1773. Druck von Gebr. Vogt, Papiermühle S.-A. Lk xi ja 31]</ref> <ref name=" Apeltiene mõis">[[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb10782487?page=246,247&q=Meyer Hagemeister, Heinrich von: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 1. (1836)]]</ref> <ref name="1723 Restitutsioonikomisjoni otsusega kuulub Soldina Valentin, Leonhard Friedrichi p Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17020&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Restitutsioonikomisjoni+otsusega+kuulub+Soldina+Valentin%2C+Leonhard+Friedrichi+p+Meyerile.&_xr=eNotjr0OwjAQg18lyoyAVgxw3ZlgoRIrOtpTcjS9lPwMCPXdCYXJlm3JH0IFb4Ztg7D7mQh1DXpgEY4p95tIGDrb8jg50qWtKtCObbr5FFnMN9ofQF8oJk65ZN4LD37k%252BChGlVWOZFANObt8V613PQuqKzqSxLJSJ%252FJiMfTqGJj6wJ1lNakzvSiwo%252FXyCfr512o5LAgoJqNZkAovJd3M8wfEeEY2 Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1723.a restitueeriti Väike-Soldina Valentin Meyeri pojapojale, leitnant Valentin Meyerile">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Valentin+Meyeri+pojapojale%2C+leitnant+Valentin+Meyerile&_xr=eNpdTkEKwkAQ%252B8oyZ0G3VJDpGzwJXstQh%252B3oOq3d6UGkf%252B%252Bu9uQhJCQhhNDjR%252FDQENY%252FkbCqEB6iKsnm2z4xTV1%252FkecYGXLqPUKU3trBkmgo1rFGuFJkNVF35jdP4sbhTgWRdy6ymJKa%252ByttgwivjX3hU94nDTOFb5zPsEGzLCsxmTil Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="1749 Väike-Soldina müük">[https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17021&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Leitnant+Otto+Christoph+von+Meyer&_xr=eNotjcEOwjAMQ3%252Blyg9ANw4oO3IFcdgHoAiiNmKko82QENq%252F0w1Otmz5mdDjR3DbEe5%252BpmDTINxFVYpNt01hytfYy2McGGrrPcIg0S7JimhYorZFOLKYkpo7myV3iLmu0xjdK6k78ZvzukV4%252FtUvuq8o0jBRWNH1lw26ef4Cfsswlw%253D%253D Kinnistute register, Eesti Rahvusarhiiv]</ref> <ref name="08.04.1773 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=19 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 19]</ref> <ref name="18.05.1783 Velēna surmameetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26862#&gid=1&pid=20 Väljavõte Velēna koguduse surmameetrikast lk 20]</ref> <ref name="25.02.1753 Trikāta abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2516:25860#&gid=1&pid=37 Väljavõte Trikāta abielumeetrikast; Trikātas vācu draudzes izraksti no 1722.-1833. gada dzimušo un kristīto, laulāto un mirušo reģistriem lk 37]</ref> <ref name="07.06.1760 Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26858#&gid=1&pid=7 Väljavõte Velēna koguduse abielumeetrikast lk 7]</ref> <ref name="27.august 1728, ristimine, Tirza-Velēna sünnimeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25764#&gid=1&pid=19 Väljavõte Tirza-Velēna koguduse sünnimeetrikast (1726-1763) lk 19 nr 39]</ref> <ref name="17.september 1748, laulatus, Tirza-Velēna abielumeetrika">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2535:26860#&gid=1&pid=5 17.sept.1748 laulatus; Väljavõte Tirza-Velēna saksa koguduse abielumeetrikast lk 5]</ref> <ref name="1756. Hargla koguduse surmameetrika">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1295.2.2:312?47,725,962,89,0 1756. Väljavõte Hargla koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Rauna 14"> [https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2462:23053#&gid=1&pid=12 Väljavõte Rauna koguduse abielumeetrikast lk 12 nr 14]</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3)]</ref> <ref name="Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00421#?c=&m=&s=&cv=420&xywh=858%2C453%2C8578%2C3907 Valentin von Meyeri tütre Maria Elisabet von Meyeri kiri Rootsi kuningale aastast u 1675, dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="10. märts 1700 Tartu, Beata Justina von Meyer v. Löwensterni lesk vaderiks">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:47?83,516,709,47,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse sünnimeetrikast]</ref> <ref name="Storkyrkan i Stockholm">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/C0056452_00077#?xywh=-151%2C-353%2C4877%2C2474&cv=76&rid=https%3A%2F%2Flbiiif.riksarkivet.se%2Farkis!C0056452%2Frange%2Fr1-1-16 Suurkiriku koguduse kirikuarhiiv, surma- ja matmisaktid, põhiseeria, SE/SSA/0016/FI a/1 (1725-1753). Pilt 77, lk 70]</ref> <ref name="Bartholomäus Meyer">[https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&pg=PA76&hl=en&source=gbs_toc_r#v=onepage&q=Meyer&f=false Geschichte von Livland, nach Bossuetischer Art entworfen. Lk 185, nr 5]</ref> <ref name="Ceumernite sugupuu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1674.2.11:175?121,204,785,53,0 Sammlung genealogischer Nachrichten; EAA.1674.2.11; Ceumern. Lk 175 (190)]</ref> <ref name="Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte">[https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/QuennerstedtA/titlar/KarolinskaKrigare11/sida/257/faksimil Karolinska krigares dagböcker. XI (1916); Barthold_Meyercrantz_Tartu_1704_Skytte, lk 257 ja lk 260]</ref> <ref name="Juuli 1710, truudusevanne Vene tsaarile">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=354,355&q=Meyercrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 354 (343)]</ref> <ref name="20.07.1710, taotlus lahkumiseks Bauenhofi mõisa">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=362,363&q=Meyerkrantz Die Recesse der Livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 362 (350)]</ref> <ref name="10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz ">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039125_00072#?xywh=-1169%2C352%2C5941%2C2974&cv=71 Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/630 (1702). 10.01.1701, Bauenhofi mõis, kapten Meyercrantz. Pilt 72 (lk 67)]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1688"> [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0039010_00248#?xywh=2241%2C2679%2C3169%2C1586&cv=247 Riksregistraturet, Riksregistraturet, SE/RA/1112.1/B/515 (1688). 21.03.1688 Barthold ja Georg Meyeri aadeldamine nimega von Meyercrantz. Pilt 248-251 (lk 242-245]</ref> <ref name="Von Meyercrantzide aadeldamine 1689. Lk 384-386">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00385#?c=&m=&s=&cv=384&xywh=323%2C2455%2C3103%2C1553 Riksarkivets ämnessamlingar. Personhistoria, SE/RA/756/756.1/M/I/M 8 a. Lk 384-386]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi aadeldamine 1688">[https://runeberg.org/schkling/0194.html. Ernst Bernhard Schlegel. Carl Arvid Klingspor. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 186]</ref> <ref name="09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon">[https://ais.ra.ee/en/description-unit/view?id=223706545847&ru=9ktD7n 09.03.1688 kapten Barthold Meyer Tallinna raele palvega anda tema äia, Tartu sõjakomissari Georg Groti asjus resolutsioon. Lk 200-201]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi teenistus">[https://runeberg.org/karlxiioff/0468.html Adam Lewenhaupt. Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners förlag, 1920. Lk 448]</ref> <ref name="Barthold von Meyercrantzi abielu">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1253.3.1:38?1138,1285,593,148,0 Väljavõte Tartu Jaani koguduse abielumeetrikast]</ref> <ref name="Eva Dorothea von Meyercrantz">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1263.2.1:231?249,228,868,189,0 Väljavõte Rannu koguduse surmameetrikast]</ref> <ref name="Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711">[https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10519295?page=208,209&q=Meier+Krantz Die Recesse der livländischen Landtage aus den Jahren 1681 bis 1711. Lk 197]</ref> <ref name="Riksarkivet, 1.okt.1689 Lt. Valentin von Meijeri Nobilitierung koos vendadega">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00420#?c=&m=&s=&cv=419&xywh=2748%2C1794%2C3319%2C1512 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Riksarkivet">[https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/A0069896_00386#?c=&m=&s=&cv=385&xywh=1857%2C518%2C4031%2C2084 Dokument Rootsi Riigiarhiivis]</ref> <ref name="Meyer, kapten 1704">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:130166/112939/page/430 J. Lossius, „Liefländische Historia. Bd. 2, Continuation 1690 bis 1707“. Lk 430 (394)]</ref> <ref name="Meyer, Heinrich">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 184−185 (nr 394)]</ref> <ref name="Silberrauch">{{Netiviide |url=https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |pealkiri=Barock Silber Becher aus Riga für einen Täufling, 17. Jahrhundert |vaadatud=2023-11-14 |arhiivimisaeg=2023-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231003162535/https://silberrauch.de/barock-silber-becher-aus-riga-fuer-einen-taeufling-17-jahrhundert/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Meyer, Jacob">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 185 (nr 395)]</ref> <ref name="Meyer, Conrad">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/c3fd0528-dd25-4282-83fd-a26e28eb86a4/content W. Neumann. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke. − Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga: Druck von W. F. Häcker, 1905. Lk 121−195. Siin: lk 183 (nr 392)]</ref> <ref name="Meyer, Sophia Helena v. Gut Woddofer (Võduvere) 1">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.860.1.1149:44?915,245,1892,3015,0 Dokument Eesti Rahvusarhiivis]</ref> }} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Liivimaa matrikliaadel]] phvciqcec4b39julzb218nghbqyygsz 0 613099 7212362 6788270 2026-08-11T16:07:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212362 wikitext text/x-wiki {{Kool |Nimi = Erakool Intellekt |Pilt = |Pildiallkiri = |Asutatud = [[1994]] |Koolitüüp = [[põhikool]] |Direktor = |Õpilaste arv = |Klassikomplekte = |Õpetajate arv = |Koolipersonal = |Linn = [[Kohtla-Järve]] |Maakond = [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |Vald = |Asula = |Aadress = Outokumpu 11 |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = [https://eki.intellekt.ee Erakool Intellekt] |Moto = |Laiuskoord = |Pikkuskoord = |Logo = |Kooli logo = }} '''Erakool Intellekt''' on erapõhikool [[Kohtla-Järve]]l. Kool alustas tegevust 1994. aastal. Kool omab tegevusluba kolmes kooliastmes 1.-9. klassini. Erilist tähelepanu pööratakse humanitaarainetele. Täismahuga õpetatakse ka teisi riikliku õppekava aineid. Peamised õpetatavad võõrkeeled on inglise ja eesti keel, lisaainena on prantsuse keel.<ref>[https://web.archive.org/web/20210806090441/https://eki.intellekt.ee/koolist Koolist] intellekt.ee</ref> == Kooli nimed == * 1994-1999 Kohtla-Järve Humanitaarne Erapõhikool * 1999-2000 Kohtla-Järve Humanitaarne Gümnaasium * 2000-2008 Kohtla-Järve Humanitaarne Eragümnaasium * alates 2008 Erakool Intellekt ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://eki.intellekt.ee Veebisait] [[Kategooria:Kohtla-Järve koolid]] 83prld8qd18dib9wd1d9myuldjkp70k 0 613105 7212622 6855919 2026-08-12T08:06:52Z Raamaturott 56450 /* 12. august */ 7212622 wikitext text/x-wiki '''August 2021''', kroonika. [[2021]]. aasta august algas [[pühapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva pärast [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|august}} ==[[1. august]]== *[[Valgevene]] sprinter [[Krõstsina Tsimanovskaja]] keeldus [[2021. aasta suveolümpiamängud]]elt Tōkyōs Valgevenesse naasmast ja palus Jaapani politseilt kaitset. ==[[3. august]]== *[[Ebrahim Raisi]] astus ametisse [[Iraan]]i presidendina. ==[[8. august]]== *[[Tōkyō]]s lõppesid [[2021. aasta suveolümpiamängud]]. ==[[12. august]]== * [[Sambia]]s toimusid [[2021. aasta Sambia üldvalimised|presidendi- ja parlamendivalimised]]. Presidendiks valiti [[Hakainde Hichilema]], kes võitis senist riigipead [[Edgar Lungu]]t. * Inglismaal [[Plymouth]]is toimunud tulistamises hukkus kuus inimest. ==[[26. august]]== *[[Kabuli lennujaama enesetapurünnak]]us hukkus vähemalt 182 inimest, sealhulgas 13 Ameerika Ühendriikide sõjaväelast. ==[[30. august]]== *Kell 13 algas Eestis [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene hääletusvoor [[Riigikogu]]s. AInus kandidaat, Alar Karis, sai 63 poolthäält. Valituks osutumiseks oli vaja 68 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608322262/riigikogu-ei-valinud-esmaspaeval-alar-karist-presidendiks Riigikogu ei valinud esmaspäeval Alar Karist presidendiks], ERR, 30. august 2021</ref> ==[[31. august]]== *[[Riigikogu]] valis teises hääletusvoorus 72 poolthäälega Eesti presidendiks [[Alar Karis]]e. *[[Afganistan]]i pealinna [[Kabul]]i lennujaamast lahkus viimane evakuatsioonilennuk [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõduritega. ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2021| 8]] 8l3kxzfzmc2yv3z304yuzun49jcf8fw 0 614836 7212516 6754324 2026-08-12T04:31:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212516 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|ajakirjanikust|Politseiniku|Harry Tuul (politseinik)}} [[Fail:Harry Tuul 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Harry Tuul 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Harry Tuul''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1980]]) on eesti ajakirjanik. == Haridus == Tuul lõpetas 1999. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] ja sai 2004. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] vene ja slaavi filoloogia erialal bakalaureusekraadi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LPOTAH23.HTM|pealkiri=LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.9.2021|arhiivimisaeg=6.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210906135944/https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LPOTAH23.HTM|url-olek=ei tööta}}</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Harry Tuul on majandusajakirjanik. Ta oli koos [[Andrus Karnau|Andrus Karnauga]] [[Raadio 2]] saate "[[Olukorrast riigis]]" saatejuht. Lisaks on ta töötanud väljaannetes [[Äripäev]], [[Postimees]], DigiPro ja [[Geenius.ee|Geenius]], samuti [[Kuku Raadio|Kuku]] raadios.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ohtuleht.ee/1023564/erri-uus-ajastu-olukorrast-riigis-saatejuhid-andrus-karnau-ja-harry-tuul-vallandatakse|pealkiri=ERRI UUS AJASTU: „Olukorrast riigis“ saatejuhid Andrus Karnau ja Harry Tuul vallandatakse|väljaanne=Õhtuleht|aeg=18.1.2021|vaadatud=6.9.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2021/07/12/statistikaamet-pakub-arvamusfestivalil-mitmeid-arutelusid|pealkiri=Statistikaamet pakub Arvamusfestivalil mitmeid arutelusid|väljaanne=TV3|aeg=12.7.2021|vaadatud=6.9.2021|arhiivimisaeg=6.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210906135947/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2021/07/12/statistikaamet-pakub-arvamusfestivalil-mitmeid-arutelusid|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1069828/olukorrast-riigis-saatejuhiks-saab-ajakirjanik-harry-tuul|pealkiri="Olukorrast riigis" saatejuhiks saab ajakirjanik Harry Tuul|väljaanne=ERR|aeg=27.3.2020|vaadatud=6.9.2021}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Tuul, Harry}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] k88bee4qzb1k2komsxtsliw27b3ba1w 0 616241 7212388 6647665 2026-08-11T18:28:18Z NOSSER 8097 7212388 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fotografiska tallinn telliskivi exterior3 facade - 2019.jpg|pisi|250px|Fotokunstikeskus Fotografiska, [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]] 60a-8]] [[Pilt:Telliskivi tn raudteeülesõit.jpg|pisi|250px|]] '''Fotografiska Tallinn''' (''[fotogra:fiska]'') on [[Tallinn]]as [[Telliskivi Loomelinnak]]us asuv fotokunstikeskus, mis avati külastajatele 2019. aasta 20. juunil. Tallinna näol on tegemist esimese kohaga, kuhu 2010. aastal Stockholmis avatud kunstikeskus [[Fotografiska]] laienes.<ref name="avamine">[https://kultuur.err.ee/954601/galerii-fotokunstikeskus-fotografiska-avas-tallinnas-oma-uksed Galerii. Fotokunstikeskus Fotografiska avas Tallinnas oma uksed]. ERR Kultuur, 20.06.2019. Vaadatud 05.10.2021.</ref> Kahe esimese kuuga kogus keskus ligikaudu 40 000 külastajat.<ref>[https://kultuur.err.ee/973188/fotografiska-on-kahe-kuuga-kogunud-ligi-40-000-kulastust Fotografiska on kahe kuuga kogunud ligi 40 000 külastust]. ERR Kultuur, 23.08.2019. Vaadatud 05.10.2021.</ref> ==Hoone== Lisaks näituste ja ürituste korraldamise aladele leiab Fotografiska Tallinnast ka söögikohad ja kingipoe. Keskuse kogupindala on 2500 m², millest näituste ala moodustab 1200 m².<ref name="avamine" /> ==Näitused== Fotografiska Tallinn avati nelja avanäitusega: [[Jimmy Nelson|Jimmy Nelsoni]] "Austusavaldus inimkonnale", [[Anja Niemi]] "Rollis", [[Pentti Sammallahti]] "Kauge maa" ja [[Anna-Stina Treumund|Anna-Stina Treumundi]] "Lilli, Reed, Frieda, Sabine, Eha, Malle, Alfred, Rein ja Mari".<ref name="avamine" /> ==Fotografiska Tartus ja Tallinna Lennujaamas== 2020. aasta detsembris avas Fotografiska Tallinn esimese näituse väljaspool Tallinna: [[Tartu Aparaaditehas]]e ruumides korraldati erinäitus "Valgevene tulevik naiste väega". Näitus andis dokumentaalse sissevaate Valgevene naiste rahumeelsetesse protestidesse ebaõigluse vastu ja koosnes lisaks füüsilistele teostele ka virtuaalnäitusest.<ref>[https://kultuur.err.ee/1212058/fotografiska-kolis-naitusega-tartusse Fotografiska kolis näitusega Tartusse]. ERR Kultuur, 17.12.2020. Vaadatud 05.10.2021.</ref> 2021. aastal esitles Fotografiska Tallinn sama näituse eksponaate [[Tallinna Lennujaam]]as. Teosed, mis pidid olema üleval 2021. aasta lõpuni, võeti maha märksa varem. Tallinna Lennujaam põhjendas otsust turvakaalutluste ja enda apoliitilisusega. Selle tagajärjel lõpetas Fotografiska koostöö lennujaamaga. Lennujaama otsust kritiseeris ka endine välisminister [[Urmas Paet]].<ref>[https://kultuur.err.ee/1608306534/tallinna-lennujaam-eemaldas-naituse-lukasenko-reziimi-vastastest-naistest Tallinna lennujaam eemaldas näituse Lukašenko režiimi vastastest naistest]. ERR Kultuur, 13.08.2020. Vaadatud 05.10.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kunstimuuseumid]] [[Kategooria:Fotograafia]] [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] igyq8j5x4m42dsntr2vrb0p02flp5gs 0 617610 7212455 6751992 2026-08-11T21:10:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212455 wikitext text/x-wiki {{Infokast kunstnik|nimi=Frans Snyders|sünniaeg=11. november 1579|sünnikoht=Antwerpen|surmaaeg=19. november 1657|surmakoht=Antwerpen|tegevusala=maalikunstnik|kunstivool=barokk|pilt=Frans Snyders - Van Dyck c. 1620.jpg | pildiallkiri = Frans Snydersi portree, [[Anthonis van Dyck]], u 1620, õlimaal}} '''Frans Snyders''' (Frans Snijders; [[11. november]] [[1579]] [[Antwerpen]] – [[19. november]] [[1657]] Antwerpen) oli flaami barokiajastu maalikunstnik. Frans Snyders tegutses kunstnikuna 17. sajandi esimesel poolel (1600–1657) ning teda kutsutakse oma ajastu [[Natüürmort|natüürmordi]] spetsialistiks.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Depoorter, Matthias|url=https://barokinvlaanderen.vlaamsekunstcollectie.be/en/artist/frans-snijders|pealkiri=Frans Snijders|väljaanne=Baroque in the Southern Netherlands|vaadatud=03.11.2021|arhiivimisaeg=27.01.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230127134307/https://barokinvlaanderen.vlaamsekunstcollectie.be/en/artist/frans-snijders|url-olek=ei tööta}}</ref> Snyders oli üks esimesi flaami kunstnikke, kes keskendus vaikelule ja [[Loomamaal|loomamaalidele]].<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=David Piper|pealkiri=Kunstiajalugu|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=232}}</ref> == Elukäik == Frans Snydersi vanemad Jan Snyders ja Maria Ghysbrechts olid Antwerpenis restoranipidajad ja veinikaupmehed.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://rkd.nl/en/explore/artists/73723|pealkiri=Frans Snijders|väljaanne=RKD – Netherlands Institute for Art History|aeg=20.08.2021|vaadatud=03.11.2021}}</ref> Kunstnikul oli viis õde-venda. Tema vend Michael oli samuti kunstnik, kuid tema teoseid säilinud ega leitud pole. Snydersite pere pidas Antwerpenis hotelli ja korraldas seal pulmi. Tänu taolise koha omamisele oli perel mitmeid sidemeid teiste maalikunstnikega.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Jill Meredith|url=https://www.jstor.org/stable/10.1525/gfc.2003.3.3.10|pealkiri=The Wedding Feast: Frans Snyder's Larder with a Maidservant|väljaanne=Gastronomica|aeg=suvi 2003|vaadatud=03.11.2021|väljaandja=University of California Press}}</ref> [[Fail:Rubens_-_Prometheus_Bound.jpg|vasakul|pisi|267x267px|"Prometheus on seotud". Peter Paul Rubens, 1611–1612, õlimaal, 243,5x209,5 cm]] Nii saigi Frans Snyders minna 14-aastaselt õppima maalikunsti. Teda õpetasid [[Pieter Brueghel noorem]] ning [[Hendrick van Balen]], kes õpetas ka [[Anthonis van Dyck|Anthonis van Dycki]]. 1602. aastal sai Snydersist Antwerpeni Püha Luukase gildi meister.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Scott A. Sullivan|url=https://www.jstor.org/stable/41504679|pealkiri=Frans Snyders: Still Life with Fruit, Vegetables and Dead Game|väljaanne=Bulletin of the Detroit Institute of Arts|aeg=kevad 1981|vaadatud=03.11.2021|väljaandja=The University of Chicago}}</ref> Hiljem õpetas teda ka [[Peter Paul Rubens]] ise.<ref>{{Netiviide|url=https://www.wikiart.org/en/frans-snyders|pealkiri=Frans Snyders (Snijders)|väljaanne=WikiArt: Visual Art Encylopedia|vaadatud=03.11.2021}}</ref> Aastatel 1607–1609 elas Snyders Itaalias, kus tutvus kohaliku looduse ja kunstiga. Ta elas nii [[Rooma]]s kui ka [[Milano]]s. Seetõttu ongi Snydersi maalidel tihtipeale pigem näha lõunamaist temaatikat. Arvatavasti puutus ta seal kokku ka [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]] loominguga, mis Snydersi enda kunsti hiljem mõjutas.<ref name=":5">{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Frans_Snyders|pealkiri=Frans Snyders|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=03.11.2021}}</ref> Itaalias kohtus Snyders tõenäoliselt Peter Paul Rubensiga, kelle ateljees ta Antwerpenisse naasnult ka töötama hakkas.<ref name=":4" /> Rubensi töökojas tutvus ta omakorda nii mõnegi kunstnikuga, nende hulgas näiteks [[Jan Brueghel vanem|Jan Brueghel vanema]] ja [[Jacob Jordaens|Jacob Jordaensiga]]. Snydersi edus mängis suurt rolli koostöö Rubensiga. 1610. aastal töötas Snyders koos Rubensiga nende esimese ühise teose kallal ("Prometheus on seotud"). Tänu sellele oli Snydersil võimalus Rubensilt õppida ning oma nime teiste kunstnike seas levitada.<ref name=":3" /> 1611. aastal abiellus Frans Snyders Margaretha de Vosiga. Margaretha oli maalikunstnike [[Cornelis de Vos]]i ja [[Paul de Vos]]i õde.<ref name=":4" /> 1630. aastatel sai Snyders mitmeid tellimusi Inglise, Prantsuse ja Hispaania õukondadelt ja aadlikelt. Peamiselt telliti natüürmorte söögisaalide ja galeriide kaunistamiseks, kuid ka jahimaale oma jahilosside jaoks. Eakamana töötas Snyders näiteks koos Rubensiga Hispaania [[Felipe IV]] jahipaviljoni [[Torre de la Parade]] kaunistuste kallal. Snyders maalis Rubensi kavandite järgi 60 jahi- ja loomamaali.<ref name=":4" /> == Looming == Snydersi barokset loomingut iseloomustab 17. sajandi [[Flandria]] elu, mil Antwerpen oli suur kaubalinn. Linnast käisid läbi kaupmehed, kes müüsid eksootilisi puuvilju ja muud sellist, mistõttu oli Snydersil neid võimalik ka oma loomingu jaoks kasutada.<ref name=":4" /> Snydersi maalide temaatika oli väga mitmekesine. Tema kunst on detailne ning sellele on omane geomeetriline kompositsioon ja suured mõõtmed.<ref name=":1" /> Algselt pühendus Snyders natüürmortide maalimisele, hiljem lisandusid jahi- ja loomamaalid.<ref name=":5" /> [[Fail:'Still Life with Fruit, Dead Game, Vegetables, a live Monkey, Squirrel and Cat' by Frans Snyders.jpg|pisi|"Natüürmort puu- ja köögiviljade, surnud hirve, ahvi, orava ja kassiga". Frans Snyders, 1617, õlimaal|222x222px]] === Natüürmort === Snydersi vaikelumaalidel võib näha igasuguseid tööriistu, loomi, lilli ja puuvilju. Teda huvitas eriti esemetelt peegelduv valgus, mis muutis puuviljad ahvatlevamaks ja mahlasemaks<ref name=":1" />. Snydersi natüürmortidelt puudus teistele tema ajastu kunstnikele omane tume ümbrus. Snydersi vaikelusid eristas teiste kunstnike omadest tema värvikasutus: ta kasutas heledamaid ja erksamaid toone kui teised flaami natüürmordispetsialistid.<ref name=":6">{{Netiviide|autor=Strachan, Edward. Bolton, Roy|url=https://www.sphinxfineart.com/artists/244293/frans-snyders|pealkiri=Frans Snyders|väljaanne=Sphinx Fine Art|aeg=2012|vaadatud=03.11.2021|arhiivimisaeg=10.12.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211210190045/https://www.sphinxfineart.com/artists/244293/frans-snyders|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:Jong everzwijn gegrepen door een jachthond, Frans Snyders, 1620, Koninklijk Museum voor Schone Kunsten Gent, 1920-L.jpg|pisi|243x243px|"Hunt noort metssiga püüdmas". Frans Snyders, 1620, õlimaal, 130x100 cm|vasakul]]Peamiselt kujutas ta natüürmortidel lõunamaiseid puuvilju ja lilli. Hiljem hakkasid ta teostel viinamarjakorvide kõrval esinema ka näiteks surnud jänesed, hirved ja muud ulukid.<ref name=":6" /> === Loomamaalid === Kõige paremini on Snyders tuntud oma loomamaalide poolest, mida talle ka kõige rohkem maalida meeldis. Snyders oli üks esimesi kunstnikke, kes maalis loomi nende igapäevastes tegevustes. Näiteks kujutas ta lõvisid, koeri ja kasse, kuid ka palju linde<ref name=":0" />. Ta kujutas neid nii elusana jahti pidamas või omavahel võitlemas, kuid natüürmortides ka jahikäigu saagina, laua peal surnuna, luues sel viisil uue flaami natüürmordi vormi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/frames-e.html?/html/s/snyders/index.html|pealkiri=SNYDERS, Frans. Wild Boar Hunt|väljaanne=Web Gallery of Art|vaadatud=15.11.2021}}</ref> Snydersi loomamaalid on stiililt puhtalt baroksed. Seda näitab tema maalide värvus, detailsus ja dekoratiivsus. Snydersit eristab teistest oma ajastu kunstnikest see, et inimese asemel keskendus ta hoopis loomade keskmesse asetamisele. Snydersilt telliti jahimaale peamiselt kuninglike jahilosside kaunistamiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.wga.hu/frames-e.html?/html/s/snyders/index.html|pealkiri=SNYDERS, Frans. Boar Hunt|väljaanne=Web Gallery of Art|vaadatud=15.11.2021}}</ref> == Pärand ja tähtsus == [[Fail:Frans Snyders - Fruit Stall - WGA21520.jpg|pisi|Frans Snydersi õlimaal "Köögiviljalett" (1618), 208x341 cm]] Frans Snydersil õnnestus juba eluajal saada edukaks ja mainekaks kunstnikuks. Lilli ja jahisaaki, mida maalida, ei oleks saanud endale lubada ükskõik milline kunstnik.<ref>{{Raamatuviide|autor=Rolf Toman|pealkiri=BAROKK. ARHITEKTUUR. SKULPTUUR. MAALIKUNST.|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=242}}</ref> Temalt telliti palju teoseid, peamiselt natüürmorti. Näiteks Genti piiskop [[Antonius Triest]] tellis 1615. aasta paiku Snydersilt neli maali turustseenidest. Snydersi hea sõber oli [[Anthonis van Dyck]], kes on maalinud Fransist ja tema naisest mitu portreed.<ref name=":5" /> Frans Snyders abistas lahkesti ka teisi kunstnikke. Näiteks palus nii mõnigi kunstnik, et ta maaliks nende teostele loomi. Ta tegi koostööd näiteks selliste kunstnikega nagu [[Peter Paul Rubens]], [[Abraham Janssens]], [[Carnelis de Vos]] ja [[Jacob Jordaens]]. Frans Snyders suri 1657. aastal. Tema loomingust on säilinud üle 350 originaalmaali ning üle 600 koopia ja kavandi. Snydersil oli mitmeid õpipoisse, kelle hulka kuulusid näiteks [[Johannes Fijt]] ja [[Paul de Vos]]. Muuhulgas on Snydersit enda õpetajaks kutsunud ka [[Peter van Boucle]] ja Juriaen Jacobsz, kelle loomingut on Snydersi kunst inspireerinud ja mõjutanud.<ref name=":2" /> == Viited == <references responsive="" /> {{JÄRJESTA:Snyders, Frans}} [[Kategooria:Belgia kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1579]] [[Kategooria:Surnud 1657]] jmaxpsnh1kekrxgnhgvmh2w0grfu1h0 0 621926 7212679 7045606 2026-08-12T09:12:39Z Kuriuss 38125 7212679 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Tungal''' oli Eesti [[kirjastus]], mis tegutses [[Tartu]]s aastatel 1993–2001. 1993. aastal registreeriti Tartu rajooni täitevkomitees eestlaste vabadusvõitlust edendav kirjastuskooperatiiv "Tungal".<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://elu.ohtuleht.ee/237995/harra-ruutel-mul-on-uued-raamatud-kommunistide-kuritegudest-lugege-mida-nad-kuradid-tegid|pealkiri=«Härra Rüütel, mul on uued raamatud kommunistide kuritegudest. Lugege, mida nad, kuradid, tegid!»|väljaanne=Õhtuleht|aeg=14. juuli 2007}}</ref> Tungal oli [[Mart Arold]]i asutatud ühemehekirjastus. Kirjastuse esimene raamat oli [[Hando Runnel]]i isamaaluule, mis trükiti [[H. Heidemanni nimeline trükikoda|Heidemanni-nimelises trükikojas]]. Hiljem kirjastati [[Ivar Kallion]]i karikatuurikogumikke<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xt:(Hei+oober)&searchscope=1&l=est&m=a&SORT=D/Xt:(Hei+oober)&searchscope=1&l=est&m=a&SORT=D&SUBKEY=t%3A(Hei+oober)/1%2C2%2C2%2CB/frameset&FF=Xt:(Hei+oober)&searchscope=1&l=est&m=a&SORT=D&1%2C1%2C|pealkiri=Hei, oober! : [anekdoodid] / koostanud Ivar Kallion ; toimetanud Mart Arold|väljaanne=ESTER}}</ref> ning kommunismikriitilist publitsistikat.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://elu.ohtuleht.ee/237995/harra-ruutel-mul-on-uued-raamatud-kommunistide-kuritegudest-lugege-mida-nad-kuradid-tegid "Härra Rüütel, mul on uued raamatud kommunistide kuritegudest. Lugege, mida nad, kuradid, tegid!"] Õhtuleht, 14. juuli 2007 [[Kategooria:Eesti kirjastused]] 4u8ijt0d7lndba22gdam4kiy2up4lqn 0 622540 7212243 7194298 2026-08-11T12:38:05Z Makenzis 95198 7212243 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FA Šiauliai | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Šiaulių Futbolo Akademija | hüüdnimi = ''šiauliečiai'' | lühend = | asutatud = 2007 | lõpp = | väljak = [[Savivaldybės stadionas]] | mahutavus = 4000 | ametinimetus1 = President | esimees = {{flagicon|LTU}} [[Tomas Kančelskis]] <br /> meeskonna juht | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{flagicon|LTU}} | liiga = [[TOPLYGA]] | hooaeg = [[2025]] | positsioon = '''5.''' koht | muster_la1 = | muster_la2 = | muster_la3 = | muster_b1 = _yellowstripes| muster_b2 = | muster_b3 = | muster_ra1 = | muster_ra2 = | muster_ra3 = | muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 = | muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 = | vasakkäsi1 =000000 | vasakkäsi2 =FF0000 | vasakkäsi3 = FFFF00 | kere1 =000000 | kere2 =FF0000 | kere3 = FFFF00 | paremkäsi1 =000000 | paremkäsi2 =FF0000 | paremkäsi3 = FFFF00 | püksid1 =000000 | püksid2 =FF0000 | püksid3 = 000000 | sokid1 =000000 | sokid2 =000000 | sokid3 = FFFF00 | veeb = http://siauliufa.lt/ }} '''Šiaulių Futbolo Akademija''' (ka ''Šiaulių FA'') on [[Leedu]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Šiauliai]]s.<ref>https://alyga.lt/</ref> ==Ajalugu== Klubi loodi 2007. ==Saavutused== *'''[[Pirma lyga]]''' : '''Võitja (1):''' 2021 *'''[[Leedu jalgpallikarikas|Leedu karikas]]''' : '''Võitja (0):''' ==Statistika ja loendid== {| class="wikitable" style="font-size:90%;" |- !Hooaeg !Div. !Liiga !Koht !Viited |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2010''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''4.''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''[[Trečia lyga]]''' ''(Šiauliai)'' | bgcolor="#f5f5f5" style="text-align:center;"| '''9.''' | |- ||||||| |- | bgcolor="#FFffFF" style="text-align:center;"| '''2016''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''4.''' | bgcolor="#dbf3ff" style="text-align:center;"| '''[[Trečia lyga]]''' ''(Šiauliai)'' | bgcolor="#F5f5f5" style="text-align:center;"| '''6.''' | |- ||||||| |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2017''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' ''(Vakarai)'' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''4.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu17lyga2w.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-24 |arhiivimisaeg=2020-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200608210521/http://almis.sritis.lt/ltu17lyga2w.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2018''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''3.''' | bgcolor="#FFFFDD" style="text-align:center;"| '''[[Antra lyga]]''' ''(Vakarai)'' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>{{Netiviide |url=http://almis.sritis.lt/ltu18lyga2w.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-24 |arhiivimisaeg=2020-01-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116183350/http://almis.sritis.lt/ltu18lyga2w.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2019''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''6.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2019.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2020''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[Pirma lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2020.html#1lyga</ref> |- | bgcolor="#FFFFFF" style="text-align:center;"| '''2021''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''2.''' | bgcolor="#F4DC93" style="text-align:center;"| '''[[1 Lyga|Pirma lyga]]''' | bgcolor="#FFFF00" style="text-align:center;"| '''1.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2021.html#1lyga</ref> |- ||||||| |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2022''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2022.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2023''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#DEB678" style="text-align:center;"| '''3.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2023.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2024''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''7.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2024.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2025''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[A lyga]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''5.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2025.html#alyga</ref> |- | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''2026''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''1.''' | bgcolor="#DDFFDD" style="text-align:center;"| '''[[TOPLYGA]]''' | bgcolor="#F5F5F5" style="text-align:center;"| '''.''' | <ref>http://www.rsssf.com/tablesl/lito2026.html#alyga</ref> |- |} ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''Seisuga [[17. juuli]] 2026'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=LTU|pos=VV|nimi=Vilius Šivickas}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=LTU|pos=VV|nimi=Orestas Apočkinas}} {{JK koosseis mängija|no=61|rah=LTU|pos=VV|nimi= Gustas Baliutavičius}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= |rah=LTU|pos=KA|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=LTU|pos=KA|nimi=Martynas Dapkus}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=LTU|pos=KA|nimi=Kristupas Keršys}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=SRB|pos=KA|nimi=Marko Mandič}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=KA|nimi=}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=LTU|pos=PK|nimi=Grantas Jaseliūnas}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=LTU|pos=PK|nimi=Danielius Jarašius}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=POR|pos=PK|nimi=Benny Bernardo Silva}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=LTU|pos=PK|nimi=Deividas Dovydaitis}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=LTU|pos=PK|nimi=Gabrielius Micevičius}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=PK|nimi=}} |----- ! colspan="9" bgcolor="#B0D3FB" align="left" | |----- bgcolor="#DFEDFD" {{JK koosseis mängija|no=|rah=LAT|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=Nedas Gabaliauskas}} {{JK koosseis mängija|no=|rah=LTU|pos=RÜ|nimi=}} {{JK koosseis lõpp}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://siauliufa.lt/ siauliufa.lt] Koduleht *[https://toplyga.lt/komanda/fa-siauliai toplyga.lt lehel] {{TOPLYGA}} [[Kategooria:Leedu jalgpalliklubid|Šiauliai]] [[Kategooria:Šiauliai]] 5inxx9dcjyx8l3gunif3csxk6pjlkeh 0 624423 7212560 7162281 2026-08-12T07:13:09Z Hannesvalk 176021 /* Mõju Venemaale */ 7212560 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Venemaa sissetung Ukrainasse |osa=[[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] |pilt={{RU2022UA}} |pildiallkiri= |koht=[[Ukraina]] |aeg=24. veebruar 2022 kuni praeguseni<br />{{vanus päevades|2022-02-24}} päeva tagasi |osaline1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''[[Venemaa]]''' * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Donetski Rahvavabariik]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] * [[Pilt:Flag of North Korea.svg|23px]] [[Põhja-Korea]] * '''Sõjaline tugi:''' * [[Pilt:Flag of Belarus.svg|23px]] [[Valgevene]] }} |osaline2=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] '''[[Ukraina]]''' |väejuht1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Vladimir Putin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Mihhail Mišustin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Šoigu]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Andrei Beloussov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Valeri Gerassimov]]<ref name=ylem>[https://www.bbc.com/russian/news-64241371 Глава генштаба Герасимов стал командующим войсками РФ в Украине. Что это значит?] BBC News Русская служба, 11. jaanuar 2023</ref> * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Aleksandr Dvornikov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Gennadi Židko]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Surovikin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] {{ill|en|Aleksandr Lapin|Aleksandr Lapin (general)}} * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Denõss Pušõlin]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Leonid Passitšnõk]] }} |väejuht2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Denõss Šmõgal]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksi Reznikov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Rustem Umjerov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Dmõtro Kuleba]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Valeri Zalužnõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksandr Sõrskõi]] }} |kaotused1='''Suurbritannia hinnangul (24.02–29.06)''':<ref>{{Netiviide |url=https://www.standard.co.uk/news/politics/uk-defence-spending-russia-war-ukraine-ben-wallace-nato-boris-johnson-b1009020.html |pealkiri=25,000 of Vladimir Putin's troops have been killed in Ukraine, says UK Defence Secretary |autor=David Bond |väljaanne=[[Evening Standard]] |aeg=29. juuni 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 25 000 langenut '''Ukraina väitel (24.02–09.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.pravda.com.ua/eng/ |pealkiri=War in Ukraine. Total approximate losses of the enemy for day 167 |väljaanne=Ukrainska Pravda |aeg=9. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-08-22/h_8f99ab4616f5770d292f0090108c2f2c |pealkiri=Ukrainian official responds to Putin saying offensive is not "anything in earnest" yet |aeg=8. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[CNN]] |autor=Tim Lister ja Olga Voltovych |keel=en}}</ref> * 42 640 langenut * 98 000 – 117 000 haavatut '''USA ja Eesti hinnangul (24.02–20.07):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/europe/cia-director-says-some-15000-russians-killed-ukraine-war-2022-07-20/ |pealkiri=CIA director estimates 15,000 Russians killed in Ukraine war |autor=Phil Stewart |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[Reuters]] |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608663583/marran-ukraina-ei-pruugi-koiki-vallutatud-alasid-tagasi-saada |pealkiri=Marran: Ukraina ei pruugi kõiki vallutatud alasid tagasi saada |autor=Helen Wright |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> * 15 000 langenut * 45 000 haavatut '''USA hinnangul (24.02–08.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2022/08/08/pentagon-says-russian-casualties-in-ukraine-up-to-80-000_5992916_4.html |pealkiri=Pentagon says Russian casualties in Ukraine up to 80,000 |väljaanne=[[Le Monde]] |aeg=8. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref> * 70 000 – 80 000 langenut ja haavatut |kaotused2= '''Venemaa väitel (24.02–16.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://tass.com/defense/1438729 |pealkiri=Russian Defense Ministry to publish data on military deaths from Ukrainian documents |väljaanne=[[TASS]] |aeg=16. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 23 367 langenut '''USA hinnangul (24.02–19.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2022/04/19/world/europe/russia-ukraine-donbas-strategy.html |pealkiri=Russia's Thrust in Eastern Ukraine Combines Firepower and New Caution |autor=Thomas Gibbons-Neff ja Michael Schwirtz |aeg=19. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[The New York Times]] |keel=en}}}</ref> * 5500 – 11 000 langenut * 18 000+ haavatut '''Ukraina väitel (24.02–03.06):''' * 10 000 langenut * 30 000 haavatut '''08.01.2023:'''<br /> * 111 600<ref name=_111_tuh>[https://v-variant.com.ua/ru/vsu-uzhe-lykvydyrovaly-111-t-siach-okkupantov/ ВСУ уже ликвидировали 111 тысяч оккупантов]{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. v-variant.com.u 8. jaanuar 2023 08:58</ref> |jõud1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''Venemaa''': * ~175 000 kuni 190 000 * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] Donetski RV: * 20 000 * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] Luhanski RV * 14 000 }} |jõud2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] Ukraina: * 196 600 ([[Ukraina relvajõud]]) * 102 000 (paramilitaarsed üksused) }} }} {{See artikkel|räägib 2022. aastal alanud sissetungist; laiema sõja kohta vaata artiklit [[Vene-Ukraina sõda]].}} {{Venemaa sissetung Ukrainasse}} {{RU UA ajajoon alates 2022}} '''Venemaa sissetung Ukrainasse''' on [[24. veebruar]]il [[2022]] alanud [[Venemaa]] [[Sõda|sõjaline]] sissetung ja [[Agressioon|rünnak]] [[Ukraina]] [[iseseisvus]]e vastu.<ref name=CNN_2022-02-24 /> See on osa 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]], mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus. __TOC__ == Eellugu == {{Vaata|Vene-Ukraina sõda}} === 2021 === Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Ruslan Homtšak]], et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 [[taktikaline pataljonigrupp|taktikalist pataljonigruppi]] (20 000 – 25 000 sõdurit)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], BBC News, 9. aprill 2021.</ref>.<ref name="russian-tr">[https://www.bbc.com/news/world-europe-56616778 Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato], BBC News, 2. aprill 2021</ref> Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli [[Valge Maja pressiesindaja]] [[Jen Psaki]] sõnul suurim pärast 2014. aastat.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], [[BBC News]], 9. aprill 2021</ref> Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse [[Volgograd]]ist Krimmi [[Feodossija]]sse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)<ref name="russian-tr" />.<ref name="on-ukraine">Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref> Vägesid toodi juurde isegi Siberist.<ref name="on-ukraine" /> Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega.<ref name="on-ukraine" /> [[Conflict Intelligence Team]]i analüütiku [[Ruslan Levijev]]i arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas.<ref name="on-ukraine" /> 2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.<ref name="ERR_22.11.2021">[https://www.err.ee/1608411071/usa-luure-hinnangul-valmistub-kreml-ukraina-rundamiseks "USA luure hinnangul valmistub Kreml Ukraina ründamiseks"], ERR, 22.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.<ref name="ERR_04.12.2021">[https://www.err.ee/1608425489/washington-post-venemaa-plaanib-pealetungi-ukrainale-kuni-175-000-soduriga "Washington Post: Venemaa plaanib pealetungi Ukrainale kuni 175 000 sõduriga"], ERR/BNS, 04.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> Detsembris esitas Venemaa [[NATO]]-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.<ref name="ERR_02.12.2021">[https://www.err.ee/1608423362/lavrov-venemaal-on-vaja-piiridel-julgeolekugarantiisid "Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid"], ERR, 02.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_22.12.2021">[https://www.err.ee/1608444239/mihkelson-vastuse-venemaa-ettepanekutele-peab-kujundama-nato-uhiselt "Mihkelson: vastuse Venemaa ettepanekutele peab kujundama NATO ühiselt"], ERR, 22.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_02.02.2022">[https://www.err.ee/1608486023/putin-usa-uritab-venemaad-sotta-tommata "Putin: USA üritab Venemaad sõtta tõmmata"], ERR, 02.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_15.02.2022">[https://www.err.ee/1608501299/biden-kaitseme-riikide-oigust-vabadusele-ja-soltumatusele "Biden: kaitseme riikide õigust vabadusele ja sõltumatusele"], ERR, 15.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_29.11.2021">Anton Aleksejev, [https://www.err.ee/1608419624/venemaa-hinnangul-teravdab-pingeid-ukraina-piiri-aares-laas "Venemaa hinnangul teravdab pingeid Ukraina piiri ääres lääs"], ERR, 29.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_18.12.2021">[https://www.err.ee/1608440333/venemaa-meie-ettepanekud-peaks-soja-ara-hoidma "Venemaa: meie ettepanekud peaks sõja ära hoidma"], ERR, 18.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_03.12.2021">[https://www.err.ee/1608424574/ukraina-tahab-et-nato-lukkaks-venemaa-garantiinoude-tagasi "Ukraina tahab, et NATO lükkaks Venemaa garantiinõude tagasi"], ERR, 03.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_14.01.2022">[https://www.err.ee/1608466211/lavrov-kordas-venemaa-julgeolekunoudmisi-ja-ahvardusi "Lavrov kordas Venemaa julgeolekunõudmisi ja ähvardusi"], ERR, 14.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_21.01.2022">Margus Saar, [https://www.err.ee/1608474449/vseviov-moskvale-ilmselt-ei-meeldi-laane-kirjalikud-vastused-enam-kui-suulised "Vseviov: Moskvale ilmselt ei meeldi lääne kirjalikud vastused enam kui suulised"], ERR, 21.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_16.01.2022">Jüri Nikolajev, [https://www.err.ee/1608467717/vene-meedia-hinnangul-moskva-konelused-laaneriikidega-labimurret-ei-toonud "Vene meedia hinnangul Moskva kõnelused lääneriikidega läbimurret ei toonud"], ERR, 16.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> === 2022 === 25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.<ref name="ERR_25.01.2022">[https://www.err.ee/1608476870/suurriikide-juhid-lubasid-koostood-venemaa-sissetungi-korral-ukrainasse "Suurriikide juhid lubasid koostööd Venemaa sissetungi korral Ukrainasse"], ERR, 25.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 2022. aastal suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja [[NATO]] tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. [[Ühendkuningriik]], [[Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] viisid oma saatkonnad [[Lviv]]i, Ühendriigid hiljem [[Varssavi]]sse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas [[Krasnodari krai]]sse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna [[Kiiev]]isse kui ka [[Odessa]]sse. 2022. aasta veebruari keskpaigaks oli [[Venemaa]] koondanud [[Ukraina]] põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200&nbsp;000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.<ref name="BBC2022-02-17" /> * 13. veebruaril alustas [[OSCE]] oma töötajate evakueerimist [[Donetsk]]ist.<ref name="Reuters_13_II-2022" /> * 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider [[Denõss Pušõlin]], et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega [[Rostovi oblast]]isse Venemaal.<ref name="ERR2022-02-18" /> * 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid [[Denõss Pušõlin]] (nn [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]) ja [[Leonid Passitšnõk]] (nn [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]]) alla [[mobilisatsioon]]imäärustele, kutsudes 18–55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.<ref name="ERR2022-02-19" /> * 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi [[Valgevene]]sse.<ref name="ERR2022-02-20" /> * 21. veebruaril andis [[Moskva Kreml|Kreml]] teada, et [[Vladimir Putin]] plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike [[Donbass]]is.<ref name="ERR2022-02-21" /> * 22. veebruaril algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi.<ref>https://maailm.postimees.ee/7459581/putin-saadab-rahuvalvajad-isehakanud-vabariikidesse</ref> Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme [[Nord Stream 2]] projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. [[Ukraina Ülemraada]] esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]is, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga. * 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu [[üldmobilisatsioon]]i väljakuulutamise.<ref name="Reuters_23_II-2022" /> == Sõjategevus 2022. aastal == === Veebruar–märts === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – I etapp}} Sõjategevuse esimene etapp hõlmab ajavahemikku 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas sõjalist sissetungi Ukrainasse kuni 7. aprillini 2022, kui Venemaa [[Ida sõjaväeringkond|Ida sõjaväeringkonna]] poolt põhjarindele paigutatud väeosad tõmmati Kiievi pealetungi suunalt tagasi kavatsusega paigutada need ringi Donbassi piirkonda. === Aprill–august === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – II etapp}} Sõjategevuse teine etapp hõlmab ajavahemikku 8. aprillist 2022, mil raskete lahingute toimumise piirkond nihkus Ukraina lõuna- ja idaossasse, kuni 11. septembrini 2022, kui Ukraina väed alustasid suurte [[Harkivi oblast]]i piirkondade ja mitme linna ([[Kupjansk]], [[Izjum]] jt) vabastamist. === September–november === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – III etapp}} Sõjategevuse kolmas etapp hõlmab ajavahemikku 12. septembrist 2022, mil Ukraina väed vallutasid lõunas ja idas vastupealetungi käigus olulisel hulgal oma territooriumi tagasi, kuni 9. novembrini 2022 kui Ukraina väed surusid okupandid välja [[Herson]]ist. === Detsember === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} Sõjategevuse neljas etapp hõlmab ajavahemikku alates 10. novembrist 2022, mil Ukraina vasturünnakud ida- ja lõunasuunal lõppesid, kuni tänase päevani. == Sõjategevus 2023. aastal== === Jaanuar–mai === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} === Juuni–august === {{Vaata|Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)}} === September–november === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)}} === Detsember–märts 2024 === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} == Sõjategevus 2024. aastal== === Detsember 2023–märts === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} === Aprill–juuli === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. aprill 2024 – 31. juuli 2024)}} === August–detsember === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – 31. detsember 2024)}} == Sõjategevus 2025. aastal == === Jaanuar-mai === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2025 – 31. mai 2025)}} === Juuni-august === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2025 – 31. august 2025)}} === September-detsember === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2025 – 31. detsember 2025)}} == Sõjategevus 2026. aastal == === Jaanuar-... === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...)}} == Rahvusvaheline vastukaja == === Euroopa Liit === 27. veebruari õhtul teatas [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite ([[RT (televõrk)|RT]], [[Sputnik (uudisteportaal)|Sputnik]]) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.<ref name=BBC_27-02-2022 /> Esimest korda eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514385/euroopa-liit-sulgeb-ohuruumi-vene-lennukitele-keelab-sputniku-ja-rt|pealkiri=Euroopa Liit sulgeb õhuruumi Vene lennukitele, keelab Sputniku ja RT|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[Ursula von der Leyen]] teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle [[Idapartnerlus|liitumisprotsessi]] kiirendamist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.euronews.com/2022/02/27/ukraine-is-one-of-us-and-we-want-them-in-eu-ursula-von-der-leyen-tells-euronews|pealkiri=Ukraine is one of us and we want them in EU, Ursula von der Leyen tells Euronews|väljaanne=Euronews|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> === Muu maailm === Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt [[SWIFT]]-ist, külmutasid [[Venemaa keskpank|Venemaa keskpanga]] välisvaluuta [[Reservvaluuta|reservid]], samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608475601/teine-osa-usa-relvasaadetisest-joudis-ukrainasse|pealkiri=Teine osa USA relvasaadetisest jõudis Ukrainasse|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maria-Ann Rohemäe|url=https://www.err.ee/1608514043/err-usa-s-analuutikute-sonul-on-sanktsioonidel-moju-ka-laanele|pealkiri=ERR USA-s: analüütikute sõnul on sanktsioonidel mõju ka läänele|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514232/analuutik-kaspar-oja-swift-i-keelamine-teeb-venemaa-olukorra-raskeks|pealkiri=Analüütik Kaspar Oja: SWIFT-i keelamine teeb Venemaa olukorra raskeks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513758/saksamaa-saadab-ukrainasse-1000-tankitorjerelva-ja-500-stingerit|pealkiri=Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingerit|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514049/fotod-ule-maailma-jatkuvad-meeleavaldused-ukraina-toetuseks|pealkiri=Fotod: Üle maailma jätkuvad meeleavaldused Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608508514/saksamaa-peatab-nord-stream-2-heakskiitmise-protsessi|pealkiri=Saksamaa peatab Nord Stream 2 heakskiitmise protsessi|väljaanne=ERR|aeg=22.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> 27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meeleavaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514340/vene-monitooringugrupp-venemaal-on-kinni-peetud-ule-2000-meeleavaldaja|pealkiri=Vene monitooringugrupp: Venemaal on kinni peetud üle 2000 meeleavaldaja|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> [[Fail:RAK Lakenheath U.S. F-35s land in Estonia.webm|pisi|NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel. Ämari lennuväebaasis maanduvad RAK Lakenheath U.S. F-35-d]] [[NATO]] suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]]-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512768/nato-paigutab-ida-euroopasse-vagesid-juurde|pealkiri=NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514181/scholz-saksamaa-tostab-oma-kaitsekulud-ule-kahe-protsendi-skp-st|pealkiri=Scholz: Saksamaa tõstab oma kaitsekulud üle kahe protsendi SKP-st|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s püüti võtta vastu resolutsioon, mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa [[Veto|blokeeris]] selle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512963/venemaa-blokeeris-uro-julgeolekunoukogus-soda-hukka-moistva-resolutsiooni|pealkiri=Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsiooni|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Ukraina küsimus saadeti edasi [[ÜRO Peaassamblee|ÜRO peaassamblee]] erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta [[Iisrael]]i okupatsiooni [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendikel]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514526/uro-julgeolekunoukogu-saadab-ukraina-kusimuse-peaassambleele|pealkiri=ÜRO julgeolekunõukogu saadab Ukraina küsimuse peaassambleele|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> 28. veebruaril teatas [[Šveits]], et hoolimata oma [[Neutraliteet|neutraliteedi]] poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515666/sveits-kehtestab-moskva-vastased-sanktsioonid|pealkiri=Šveits kehtestab Moskva-vastased sanktsioonid|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Samal päeval käivitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC)]] peaprokurör [[Karim A. A. Khan]] protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii [[sõjakuritegu]]sid kui ka [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516080/rahvusvaheline-kriminaalkohus-tegi-esimese-sammu-ukraina-soja-uurimiseks|pealkiri=Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi esimese sammu Ukraina sõja uurimiseks|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> 2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517346/biden-olukorrast-riigis-kones-usa-keelab-vene-lennukid-oma-ohuruumis|pealkiri=Biden "Olukorrast riigis" kõnes: USA keelab Vene lennukid oma õhuruumis|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> === Reaktsioon Eestis === [[Pilt:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu.jpg|pisi|vasakul|26. veebruaril Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldus Tartus]] [[Pilt:Endine Vene tank T-72 Tallinnas Vabaduse väljakul.jpg|pisi|Endine Vene tank [[T-72]] Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul. 25. veebruaril väljakule toodud tank lasti Ukraina vägede poolt puruks Venemaa sissetungi alguses 2022. aasta märtsil [[Kiiev]]i lähistel<ref>[https://www.err.ee/1608897245/fotod-havitatud-vene-tank-vabaduse-valjakul Fotod: hävitatud Vene tank Vabaduse väljakul]; ERR uudised, 25.02.2023</ref>]] 26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul olla 30 000 inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513611/galerii-rahvarohke-meeleavaldus-vabaduse-valjakul-ukraina-toetuseks|pealkiri=Galerii: rahvarohke meeleavaldus Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512384/eesti-saadab-ukrainale-taiendavat-relvaabi|pealkiri=Eesti saadab Ukrainale täiendavat relvaabi|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96010785/kadrina-paastehoone-taitub-annetustega-ukrainale-kogutakse-hugieenitarbeid-voodipesu-patju-ja-tekke|pealkiri=Kadrina päästehoone täitub annetustega Ukrainale: kogutakse hügieenitarbeid, voodipesu, patju ja tekke|väljaanne=Maaleht|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Katrin Rohtla|url=https://www.ohtuleht.ee/1056687/aitame-koos-ukraina-toetuseks-on-avatud-annetusliinid|pealkiri=AITAME KOOS! Ukraina toetuseks on avatud annetusliinid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Koos teiste Balti riikidega otsustati [[õhuruum]] Vene lennukitele sulgeda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513500/balti-riigid-sulgevad-oma-ohuruumi-vene-lennukitele|pealkiri=Balti riigid sulgevad oma õhuruumi Vene lennukitele|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.<ref>{{Netiviide|autor=Rasmus Voolaid|url=https://sport.ohtuleht.ee/1056698/kindel-eesti-valitsus-keelas-venemaa-ja-valgevene-laskesuusatajatel-otepaal-voistelda-venelased-on-solvunud|pealkiri=KINDEL! Eesti valitsus keelas Venemaa ja Valgevene laskesuusatajatel Otepääl võistelda, venelased on solvunud|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96021911/eesti-kontsert-tuhistab-venemaa-ja-valgevene-muusikute-esinemised-oma-kontserdimajades|pealkiri=Eesti Kontsert tühistab Venemaa ja Valgevene muusikute esinemised oma kontserdimajades|väljaanne=Kroonika|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Huvi [[Kaitseliit|kaitseliidu]] ja [[naiskodukaitse]]ga liitumise vastu kasvas hüppeliselt.<ref>{{Netiviide|autor=Monika Metsmaa|url=https://saartehaal.postimees.ee/7466434/huvi-kaitseliidu-ja-naiskodukaitse-vastu-on-huppeliselt-kasvanud|pealkiri=Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitse vastu on hüppeliselt tõusnud|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=1.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Madis Hindre|url=https://www.err.ee/1608517628/uhtegi-ukraina-vastupanu-naitab-et-kaitseliidu-kasitlus-maakaitsest-on-oige|pealkiri=Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Mõned Eesti sõdurid läksid ka Ukrainasse vabatahtlikult võitlema. 2024. aasta juuniks oli langenud kolm Ukraina eest võidelnud Eesti sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609379606/ukrainas-hukkus-kolmas-eesti-vabatahtlik-sodur "Ukrainas hukkus kolmas Eesti vabatahtlik sõdur"] ERR, 23. juuni 2024</ref> ==== Abisaadetised ==== [[Pilt:Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus.jpg|pisi|Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus]] Eestlased olid kogunud 5. märtsi seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud [[humanitaarabi]]. Abiorganisatsioonide vahendusel pakuti Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku]] abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Juhan Hepner|url=https://www.err.ee/1608521729/eestlased-on-annetanud-ukraina-toetuseks-ligi-kuus-miljonit-eurot|pealkiri=Eestlased on annetanud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> 2022. aasta augusti alguseks oli MTÜ [[Eesti Pagulasabi]] oma rahapõhise abiprogrammiga jõudnud enam kui 43&nbsp;500 leibkonnani ja laiali jaganud üle 21,5 miljoni euro.<ref>[https://www.err.ee/1608673783/eero-janson-inimesed-ukrainas-vajavad-raha-mitte-asju-neli-kuud-hiljem "Eero Janson: inimesed Ukrainas vajavad raha, mitte asju. Neli kuud hiljem"] ERR, 2. august 2022</ref> ==== Sõjaline abi ==== 2022. aasta mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.<ref>[https://www.err.ee/1608589324/eesti-sojaline-abi-ukrainale-ulatub-230-miljoni-euroni "Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 230 miljoni euroni"] ERR, 6. mai 2022</ref> Novembris ligines sõjalise abi ulatus 300 miljonile eurole.<ref>[https://www.err.ee/1608793597/eesti-sojaline-abi-ukrainale-laheneb-300-miljonile-eurole "Eesti sõjaline abi Ukrainale läheneb 300 miljonile eurole"] ERR, 18. november 2022</ref> 19. jaanuaril 2023 kinnitas Eesti valitsus veel 113 miljoni euro väärtuses kaudtule- ja tankitõrjerelvade ning ka laskemoona andmist Ukrainale, millega jõuab Eesti sõjaline abi Ukrainale 370 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1608855515/eesti-annab-ukrainale-seni-suurima-koguse-sojalist-abi "Eesti annab Ukrainale seni suurima koguse sõjalist abi"] ERR, 19. jaanuar 2023</ref> 2024. aasta juunis jõudis sõjalise abi maht ligi 500 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1609369241/eesti-relvaabi-ukrainale-tousis-mistralide-andmisega-500-miljoni-euroni "Eesti relvaabi Ukrainale tõusis Mistralide andmisega 500 miljoni euroni"] ERR, 12. juuni 2024</ref> 2026. aasta alguseks oli Eesti riik toetanud Ukrainat enam kui 1,1 miljardi euro mahus, millest ligi kolmveerandi moodustas sõjaline abi. Samas anti mõningast abi juba enne Venemaa sissetungi ning Eesti inimesed on Ukrainat toetanud ka erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste kaudu.<ref>[https://www.err.ee/1609916069/eesti-on-ukrainat-abistanud-rohkem-kui-1-1-miljardi-euro-vaartuses "Eesti on Ukrainat abistanud rohkem kui 1,1 miljardi euro väärtuses"] ERR, 21. jaanuar 2026</ref> ==== Poliitilised seisukohavõtud ==== {{Vaata|Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused}} [[Riigikogu|Eesti Riigikogu]] tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused|avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja]]. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: [[Natalia Malleus]], [[Igor Kravtšenko]], [[Oudekki Loone]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Dmitri Dmitrijev]], [[Andrei Korobeinik]], [[Martin Repinski]] ja [[Siret Kotka]] mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta. 21. aprillil 2022 tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks [[genotsiid]]iks.<ref>[https://www.err.ee/1608571684/riigikogu-tunnistas-venemaa-tegevuse-ukrainas-genotsiidiks "Riigikogu tunnistas Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks"] ERR, 21. aprill 2022</ref> ==== Sõjapõgenikud Eestis ==== Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt [[viisa]]pikenduse nõudmisest. Eestis oli lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 000 Ukraina kodanikul, umbes 10&nbsp;000 Ukraina kodanikul oli tähtajaline [[Elamisluba Eestis|elamisluba]] ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. [[Siseminister]] teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 [[Pagulus|põgenikku]].<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Karjatse|url=https://www.err.ee/1608514508/jaani-eesti-on-valmis-ukrainast-pogenikke-vastu-votma|pealkiri=Jaani: Eesti on valmis Ukrainast põgenikke vastu võtma|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35&nbsp;000 Ukraina sõjapõgenikku.<ref>[https://www.err.ee/1608583657/eestisse-on-tulnud-ligi-35-000-sojapogenikku "Eestisse on tulnud ligi 35 000 sõjapõgenikku"] ERR, 2. mai 2022</ref> Perioodil 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43&nbsp;123 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608635323/eestisse-on-jaanud-43-123-ukraina-sojapogenikku "Eestisse on jäänud 43&nbsp;123 Ukraina sõjapõgenikku"] ERR, 20. juuni 2022</ref> 11. augusti seisuga oli Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületanud 50&nbsp;000 piiri.<ref name="sojapogenike-arv">[https://www.err.ee/1608681589/eestisse-jaanud-sojapogenike-arv-uletas-50-000-piiri "Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri"] ERR, 11. august 2022</ref> Samal ajal oli Leedus ligi 62&nbsp;000, Rootsis ligi 44&nbsp;000, Lätis ligi 36&nbsp;000 ja Soomes ligi 30&nbsp;000 sõjapõgenikku.<ref name="sojapogenike-arv" /> 2023. aasta aprilliks oli Eesti riik kulutanud sõjapõgenike majutamisele 41 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1608960202/riik-maksis-suurema-osa-sojapogenike-majutusrahast-tallinkile "Riik maksis suurema osa sõjapõgenike majutusrahast Tallinkile"] ERR, 26. aprill 2023</ref> ==== Ülikoolid ==== [[Tartu Ülikool]] teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene [[kodanik]]e vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: Tartu Ülikooli pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu [[elamisluba|elamisloa]] või pikaajalise [[viisa]]ga kandideerijad.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Tooming|url=https://www.err.ee/1608524984/tartu-ulikool-piirab-sugisest-venemaa-ja-valgevene-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Tartu Ülikool piirab sügisest Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13&nbsp;909 [[Üliõpilane|üliõpilasest]] 1746 välismaalast, neist 268 Venemaalt.<ref>{{Netiviide|url=https://statistika.ut.ee/ut/?_inputs_&keel=%22ee%22|pealkiri=Tartu Ülikooli statistika|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Märtsi algul teatas Tartu Ülikool Ukraina [[stipendium]]ifondi loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks [[õppemaks]]ust, pakub võimalust taotleda [[Õppetoetus|eritoetust]], pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud [[Akadeemiline töötaja|akadeemilistele töötajatele]] ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/ukraina|pealkiri=Ülikooliperele vajalik teave Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Eesti president, endine [[Tartu ülikooli rektor|Tartu Ülikooli rektor]] [[Alar Karis]] peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525680/karis-peab-tu-otsust-vene-ja-valgevene-tudengite-kohta-vastuoluliseks|pealkiri=Karis peab TÜ otsust Vene ja Valgevene tudengite kohta vastuoluliseks|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526391/ulikoolid-soovivad-uhtmoodi-piirata-venemaa-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> ==== Meediakanalite blokeerimine ==== 2. mai 2023 seisuga on Eestis blokeeritud 249 [[veebisait]]i, 14 [[YouTube]]'i kanalit ja 53 telekanalit.<ref name="propastop.org"/> Suurematest veebisaitidest on blokeeritud [[Izvestija]], [[Lenta.ru]], [[NTV]], [[Pervõi Kanal]], [[RIA Novosti]], [[Rutube]], [[RT (televõrk)|RT]], [[TASS]] ja [[Valgevene Televisioon]]. == Mõju Venemaale == 28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul [[rubla]] [[kurss]] [[USA dollar|dollari]] suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes [[börs]]ivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne [[investor]]id lahkuvad Vene turult.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514820/rubla-on-vabalanguses-moskva-bors-lukkas-kauplemise-ohtuni-edasi|pealkiri=Rubla on vabalanguses, Moskva börs lükkas kauplemise õhtuni edasi|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kadri Põlendik|url=https://www.err.ee/1608515621/analuutikud-toimub-massiivne-raha-valjavool-venemaalt|pealkiri=Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Majandusanalüütik [[Heido Vitsur]]i sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515933/vitsur-rahvusvahelise-ari-piiramine-on-rubla-kukkumisest-olulisem|pealkiri=Vitsur: rahvusvahelise äri piiramine on rubla kukkumisest olulisem|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil 2022 [[pankrot]]iavalduse, kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. [[Gazprom]]i gaasitoru [[Nord Stream 2]] ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler [[Olaf Scholz]], et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517169/nord-stream-2-esitas-pankrotiavalduse|pealkiri=Nord Stream 2 esitas pankrotiavalduse|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Venemaa suurim [[Autotööstus|autotootja]] [[AvtoVAZ]] peatab 3. märtsil 2022 elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516242/autotootjad-piiravad-venemaal-muuki-ja-tostavad-hindu|pealkiri=Autotootjad piiravad Venemaal müüki ja tõstavad hindu|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518798/avtovaz-peatab-komponentide-puuduse-tottu-too|pealkiri=AvtoVAZ peatab komponentide puuduse tõttu töö|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil 2022 piirama esmavajalike toidukaupade müüki.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521702/venemaa-kauplused-hakkavad-piirama-esmaste-toidukaupade-muuki|pealkiri=Venemaa kauplused hakkavad piirama esmaste toidukaupade müüki|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Märgatavalt on suurenenud Venemaalt [[Emigratsioon|väljaränne]], bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid [[rahvusvaheline sanktsioon|sanktsioonide]] kehtestamisega, teise laine tekitas rubla [[Kurss|kursi]] langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud [[Välismaalane|välismaalased]], kes [[lennuliiklus]]e katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.<ref>{{Netiviide|autor=Mait Ots|url=https://www.err.ee/1608520883/ppa-ja-bussifirma-andmed-naitavad-venemaalt-lahkumise-lainet|pealkiri=PPA ja bussifirma andmed näitavad Venemaalt lahkumise lainet|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.<ref>{{Netiviide|autor=Ed Clowes|url=https://news.sky.com/story/here-are-the-key-companies-that-have-pulled-of-russia-this-week-12557578|pealkiri=The companies that have pulled out of Russia this week|väljaanne=Sky|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Paralleelselt välisettevõtete lahkumisega Venemaalt algas seal laiaulatuslik omandi ümberjagamine. Lisaks lahkunud välisettevõtete varale konfiskeeriti ka Putinile ebalojaalsete omanike vara.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8286972/mark-galeotti-mida-venemaa-ministri-ootamatu-surm-putini-kohta-utleb |pealkiri=MARK GALEOTTI ⟩ Mida Venemaa ministri ootamatu surm Putini kohta ütleb |url-access=subscription |eesnimi=Mark |perekonnanimi=Galeotti |kuupäev=2025-07-15 |vaadatud=2025-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8291072/vladimir-juskin-venemaal-toimub-omandi-umberjagamine-mida-pole-nahtud-1990ndatest-saadik |pealkiri=VLADIMIR JUŠKIN ⟩ Venemaal toimub omandi ümberjagamine, mida pole nähtud 1990ndatest saadik |url-access=subscription |eesnimi=Vladimir |perekonnanimi=Juškin |kuupäev=2025-07-22 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Reitinguagentuurid [[Fitch]] ja [[Moody's]] langetasid 9. märtsil 2022 Venemaa [[riigireiting]]u tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi [[Maksejõuetus|maksejõuetu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525335/fitch-langetas-venemaa-reitingut-veelgi-ning-ennustab-maksejouetust|pealkiri=Fitch langetas Venemaa reitingut veelgi ning ennustab maksejõuetust|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2024. aastaks oli Venemaa oma majanduse täielikult militariseerinud ja sõjaliste kulutuste osakaal ulatus 8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120308158/putinil-on-jaanud-kaks-varianti-vene-ladudes-hakkab-noukogudeaegne-tehnika-otsa-loppema-mis-saab-edasi |title=„Putinil on jäänud kaks varianti.“ Vene ladudes hakkab nõukogudeaegne tehnika otsa lõppema. Mis saab edasi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-17 |access-date=2024-07-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/DefenceHQ/status/1817198534229188854 The Kremlin claims its economy is thriving because of its illegal invasion of Ukraine.] X MoD Ukraine 28-07-2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120310580/sojapaevik-886-paev-vene-sojatoostuses-on-palgad-tousnud-kuni-60-aga-on-ikka-nigelad |title=SÕJAPÄEVIK (886. päev) - Vene sõjatööstuses on palgad tõusnud kuni 60%, aga on ikka nigelad |url-access=subscription |author=Argo Ideon |date=2024-07-28 |access-date=2024-07-28 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120310364/juri-toomepuu-venemaa-haabub-nuud-pole-kusimus-selles-kas-ukraina-suudab-voitlust-jatkata-vaid-selles-kas-seda-suudab-venemaa |title=Jüri Toomepuu: Venemaa hääbub. Nüüd pole küsimus selles, kas Ukraina suudab võitlust jätkata, vaid selles, kas seda suudab Venemaa |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-07-27 |access-date=2024-07-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609408405/venemaa-keskpank-tostis-intressimaara-18-protsendile Venemaa keskpank tõstis intressimäära 18 protsendile] ERR 26. VII 2024</ref> Vaatamata näilisele majanduskasvule on see kaasa toonud sügava kriisi Venemaa "mittesõjamajanduses" ja ühiskonnas laiemalt.<ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma |title=ANALÜÜS - Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma |url-access=subscription |author=Kadri Sildmets |date=2024-08-17 |access-date=2024-08-17 |website=arileht.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas |title=Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest |title=Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-10-07 |access-date=2024-10-07 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120331570/olukord-meenutab-1916-aastat-vene-valitsus-on-kontrolli-majanduse-ule-kaotanud |title=Olukord meenutab 1916. aastat. Vene valitsus on kontrolli majanduse üle kaotanud |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-10-27 |access-date=2024-10-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.hhs.se/en/about-us/news/site-publications/2024/russias-economic-imbalances/ New report | Russia's economy faces growing imbalances as war effort drains resources] Stockholm Institute of Transition Economics, 1. X 2024</ref> Venemaa on sõda rahastanud eelarveväliste laenudega sõjatööstusele ja sellega raskendanud oma rahanduse olukorda.<ref>[https://navigatingrussia.substack.com/p/russias-hidden-war-debt Russia’s Hidden War Debt] Craig Kennedy, Navigating Russia Jan 11, 2025</ref> 2024. aasta oktoobris tõstis Venemaa Keskpank intressimäära 21 protsendini, mis tekitab probleeme ettevõtetele kõigis majandusharudes.<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120333586/sojaraport-jaanika-merilo-venemaa-eliit-protesteerib-uha-raskema-majandusolukorra-vastu |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Venemaa eliit protesteerib üha raskema majandusolukorra vastu. |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-11-02 |access-date=2024-11-02 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.forbes.ru/biznes/522850-mordasov-zaavil-o-riskah-tormozenia-ekonomiki-iz-za-vysokoj-klucevoj-stavki Мордашов заявил о рисках торможения экономики из-за высокой ключевой ставки] Forbes.ru 9. oktoober 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120336034/anders-aslund-venemaa-ainuke-majandust-moistev-juht-saab-kohe-kinga-ees-ootab-vabalangus |title=Anders Åslund: Venemaa ainuke majandust mõistev juht saab kohe kinga. Ees ootab vabalangus. |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-11-13 |access-date=2024-11-13 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.moscowtimes.nl/2024/11/15/zamorozka-vrkladov-a147865 Российские власти вполне могут заморозить вклады населения. кандидат экономических наук Юрия Данилов] The Moscow Times 15. XI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120339557/vene-majanduse-nukker-seis-tekitab-eliidis-avalikku-nurinat-putini-asemel-tehakse-patuoinaks-keskpank |title=Vene majanduse nukker seis tekitab eliidis avalikku nurinat. Putini asemel tehakse patuoinaks keskpank |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-11-27 |access-date=2024-11-27 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120345099/sokk-ja-kriis-eksperdid-prognoosivad-2025-aastal-venemaa-majanduse-kukkumist |title=Šokk ja kriis. Eksperdid prognoosivad 2025. aastal Venemaa majanduse kukkumist |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-12-21 |access-date=2024-12-21 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120363347/pank-on-norgem-kui-tank-venelased-kardavad-kontode-kulmutamist-kui-tegelik-oht-on-mujal |title=Pank on nõrgem kui tank. Venelased kardavad kontode külmutamist, kui tegelik oht on mujal |url-access=subscription |author=Vadim Belkin |date=2025-03-16 |access-date=2025-03-16 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8276476/venemaa-heaolufondi-tuhjenemine-annab-loogi-ka-kremli-sojakassale |pealkiri=Venemaa heaolufondi tühjenemine annab löögi ka Kremli sõjakassale |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-06-27 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8280813/venemaa-naftatulud-kukkusid-jarsult-riik-on-sunnitud-eelarve-turgutamiseks-muuma-kulda |pealkiri=Venemaa naftatulud kukkusid järsult, riik on sunnitud eelarve turgutamiseks müüma kulda |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-07-04 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8282866/loid-kasv-ja-hinnaplahvatus-vene-majandus-on-40-sojakuu-jarel-kokkuvarisemise-aarel |pealkiri=Loid kasv ja hinnaplahvatus. Vene majandus on 40 sõjakuu järel kokkuvarisemise äärel |url-access=subscription |autor=PM Majandus |kuupäev=2025-07-08 |vaadatud=2025-07-08 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastaks lõppes Venemaa sõjalistest kulutustest tingitud kasv ja majandus sisenes langusfaasi.<ref>[https://www.err.ee/1609751937/reuters-vene-nafta-ja-gaasitulud-voivad-langeda-juulis-kolmandiku-vorra Reuters: Vene nafta- ja gaasitulud võivad langeda juulis kolmandiku võrra] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609751910/muuk-langeb-ja-avtovazi-kollektiiv-voib-saada-luhema-toonadala Müük langeb ja Avtovazi kollektiiv võib saada lühema töönädala] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120395103/eitamine-kauplemine-ja-langusega-leppimine-venemaa-majanduse-leinameeleolu-on-joudnud-uude-faasi |pealkiri=Eitamine, kauplemine ja langusega leppimine. Venemaa majanduse leinameeleolu on jõudnud uude faasi |url-access=subscription |eesnimi=Vadim |perekonnanimi=Belkin |kuupäev=2025-08-06 |vaadatud=2025-08-06 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120401362/analuus-kui-olukord-ei-muutu-ammendub-kremlil-raha-aasta-parast |pealkiri=ANALÜÜS: Kui olukord ei muutu, ammendub Kremlil raha aasta pärast |url-access=subscription |eesnimi=tõlkis Ivar Soopan |perekonnanimi=Insider |kuupäev=2025-09-05 |vaadatud=2025-09-05 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120402465/nii-kuum-et-lausa-jahtub-vene-suurima-panga-juhi-sonul-seisab-majandus-paigal-tode-on-aga-hullem |pealkiri=Nii kuum, et lausa jahtub. Vene suurima panga juhi sõnul seisab majandus paigal, tõde on aga hullem |url-access=subscription |eesnimi=Lev |perekonnanimi=Kadik |kuupäev=2025-09-10 |vaadatud=2025-09-10 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8331437/juri-toomepuu-putini-kaardimaja-variseb-kokku-ning-eesti-saab-sellest-olulise-touke |pealkiri=JÜRI TOOMEPUU ⟩ Putini kaardimaja variseb kokku ning Eesti saab sellest olulise tõuke |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Toomepuu |kuupäev=2025-09-27 |vaadatud=2025-09-27 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aasta mais langetas Venemaa keskpank intressimäära 20, juulis 18, septembris 17 ja detsembris 16 protsendile.<ref>[https://www.err.ee/1609754760/venemaa-keskpank-kiirendab-intressimaarade-langetamist Venemaa keskpank kiirendab intressimäärade langetamist] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026. aasta märtsis langetati baasintressimäär 15 protsendile.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8436677/blogi-1486-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-iraani-runnakud-ohustavad-globaalset-stabiilsust?liveblogPost=12 |pealkiri=Venemaa keskpank langetas baasintressimäära 15 protsendini |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-20 |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Energiakandjate müügitulu vähenemine ja sõjaliste kulutuste kasv viisid Venemaa majanduse 2026 aasta alguseks stagnatsiooni<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8402041/sodivad-kuni-napud-pohjas-millal-venemaa-majandus-kokku-kukub |pealkiri=SÕDIVAD KUNI NÄPUD PÕHJAS ⟩ Millal Venemaa majandus kokku kukub? |url-access=subscription |eesnimi=Andres |perekonnanimi=Herkel |kuupäev=2026-01-23 |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja tekkis uue panganduskriisi oht.<ref>[https://www.err.ee/1609934807/the-guardian-ohus-on-margid-venemaa-majanduse-kokkuvarisemisest The Guardian: õhus on märgid Venemaa majanduse kokkuvarisemisest] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026 aastal tõusis käibemaks 20'lt 22 protsendini,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120435460/intervjuu-putin-saab-aru-et-soda-tuleb-lopetada-ekspeaminister-kasjanov-kommenteerib-venemaa-surutist-ja-panganduskriisi |pealkiri=INTERVJUU - „Putin saab aru, et sõda tuleb lõpetada.“ Ekspeaminister Kasjanov kommenteerib Venemaa surutist ja panganduskriisi |url-access=subscription |eesnimi=Dmitri Semjonov |perekonnanimi=Anžela Bubeljak |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> kuid sellele vaatamata ulatus riigieelarve puudujääk 20%'ni, ületades planeeritu rohkem kui kaks korda.<ref>[https://www.err.ee/1610108149/venemaa-eelarvepuudujaak-kasvab-plaanitust-kordades-kiiremini Venemaa eelarvepuudujääk kasvab plaanitust kordades kiiremini] ERR, 12.VIII 20206</ref> 2026 aasta alguses hakkas valitsus piirama Interneti levikut kogu riigis ja blokeeris paljude rakenduste (Telegram, WhatsApp, Signal, Facebook, YouTube) kasutamise, et suruda peale riigirakenduse MAX kasutamist.<ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120442902/taksod-seisavad-ja-miljard-rubla-poleb-paevas-venemaa-katsetab-majanduse-hinnaga-lokaalset-internetti |pealkiri=Taksod seisavad ja miljard rubla põleb päevas: Venemaa katsetab majanduse hinnaga lokaalset internetti |url-access=subscription |eesnimi=Tanel |perekonnanimi=Raig |kuupäev=2026-03-18 |vaadatud=2026-03-18 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8435586/andrei-kuzitskin-putini-infogeto-uus-tase-venelased-on-valmis-hubriidseks-kodusojaks |pealkiri=ANDREI KUZITŠKIN ⟩ Putini infogeto uus tase: venelased on valmis hübriidseks kodusõjaks |url-access=subscription |eesnimi=Andrei |perekonnanimi=Kuzitškin |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa on ära kasutanud paremini säilinud osa Nõukogude Liidu kogutud relvastuse varudest ja hakanud kasutusele võtma esimeses ringis välja praagitud halvemini säilinud tehnikat.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120309188/kollaps-saabub-2025-aastal-ekspert-selgitab-kui-palju-on-venelastel-jarel-noukogudeaegset-tehnikat-ja-mis-saab-kui-see-lopeb |title=„Kollaps saabub 2025. aastal.“ Ekspert selgitab, kui palju on venelastel järel nõukogudeaegset tehnikat ja mis saab, kui see lõpeb |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-22 |access-date=2024-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310330/puust-ja-punaseks-kui-palju-on-putini-armeel-alles-tanke-ja-suurtukke-kui-kaua-saab-ukraina-soda-veel-kesta |title=PUUST JA PUNASEKS - Kui palju on Putini armeel alles tanke ja suurtükke? Kui kaua saab Ukraina sõda veel kesta? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-26 |access-date=2024-07-26 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Isikkoosseisu puuduses vaevlev Venemaa palus abi [[Põhja-Korea]]lt ja 2024. aasta sügisel saabusid Põhja-Korea sõdurid Venemaa käsutusse.<ref>{{cite web|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120335905/jonatan-vseviov-kiiret-voitu-lubanud-putin-anub-nuud-pohja-korealt-abi |title=Jonatan Vseviov: kiiret võitu lubanud Putin anub nüüd Põhja-Korealt abi |url-access=subscription |author=Bianca Mikovitš |date=2024-11-14 |access-date=2024-11-10 |website=maaleht.delfi.ee}}</ref> Riigis on valla päästetud sõjapropaganda ja elanike totaalne ajupesu, mille tulemusena enamus Venemaa elanikke toetab 'sõjalist erioperatsiooni'.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120334344/idanaabrite-meelsus-on-kindlalt-voimuladviku-kapa-all-ukraina-teadur-vene-avalikku-arvamust-saab-muuta-eelkoige-lahinguvaljal |title=Idanaabrite meelsus on kindlalt võimuladviku käpa all. Ukraina teadur: Vene avalikku arvamust saab muuta eelkõige lahinguväljal |url-access=subscription |author=Grete Põlluste |date=2024-11-10 |access-date=2024-11-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/kategooria/120000451/kremli-lekked Kremli lekked] www.delfi.ee</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8158715/raul-rebane-venemaa-tegelik-juht-ei-ole-putin |title=RAUL REBANE ⟩ Venemaa tegelik juht ei ole Putin |url-access=subscription |author=Raul Rebane |date=2024-12-20 |access-date=2024-12-24 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8281831/juri-kotsinev-kes-mojutab-putinit-venemaa-president-ei-ole-oma-otsustes-vaba |title=JÜRI KOTŠINEV ⟩ Kes mõjutab Putinit? Venemaa president ei ole oma otsustes vaba |url-access=subscription |author=Jüri Kotšinev |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8293338/viktor-jerofejev-kellele-on-vaja-vene-opositsiooni |pealkiri=Viktor Jerofejev ⟩ Kellele on vaja Vene opositsiooni? |url-access=subscription |eesnimi=Viktor |perekonnanimi=Jerofejev |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120412828/andres-inn-erikogunemised-venemaa-leidis-ajutise-lahenduse-kaotuste-korvamiseks-lopp-pole-enam-kaugel |title=Andres Inn: „erikogunemised“. Venemaa leidis ajutise lahenduse kaotuste korvamiseks. Lõpp pole enam kaugel |url-access=subscription |author=Andres Inn |date=2025-10-26|access-date=2025-10-26 |website=www.delfi.ee}}</ref> <gallery mode="packed" heights="131" style="line-height:1.2em"> Rocket strike on Kyiv TV Tower, 1 March 2022.webm|Kiievi teletorni raketitabamus Japanese protestors singing the Ukrainian anthem in Tokyo (Shibuya Hachiko square) after Putin's invasion of Ukraine.webm|Jaapani meeleavaldajad laulavad Ukraina hümni Citizens of BERDYANSK (Ukraine) protest RUSSIAN occupation..webm|Ukraina asula [[Berdjansk]]i elanikud protestivad Venemaa okupatsiooni vastu Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|[[Vladimir Putin|Putini]] kõne 24. veebruaril<br><small>(saadaval inglis- ja&nbsp;venekeelsete subtiitritega)</small> </gallery> == Vaata ka == * [[Pealetung Kiievile (2022)]] * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Hersoni lahing]] * [[Kiievi kummitus]] * [[Maosaare ründamine]] * [[Budapesti memorandum]] * [[Minski kokkulepped]] * [[Euromaidan]] * [[valge-sini-valge lipp]] * [[Rünnakud tsiviilelanike vastu Venemaa sissetungil Ukrainasse]] * [[Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude register]] * [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=CNN_2022-02-24>{{cite web |url=https://edition.cnn.com/2022/02/23/europe/russia-ukraine-putin-military-operation-donbas-intl-hnk/index.html |title=Russia launches military attack on Ukraine with reports of explosions and troops crossing border |date=24. veebruar 2022 |publisher=[[CNN]] |language=en |author=Nathan Hodge|author2=Tim Lister|author3=Ivana Kottasová|author4=Helen Regan |access-date=24. veebruar 2022 }}</ref> <ref name=Reuters_13_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/us/us-staff-osce-begins-pullout-donetsk-eastern-ukraine-2022-02-13/ |title=OSCE monitoring mission staff pull out from eastern Ukraine |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=13.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author=Anton Zverev |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-02-17>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60407010 |title=Ukraine crisis: Russian claim of troop withdrawal false, says US |trans-title= |work=[[BBC News]] |date=17. veebruar 2022, 11:15 |access-date= |website= |language=en |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-18>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505187/ida-ukraina-separatistid-vaidavad-et-alustasid-inimeste-evakueerimist |title=Ida-Ukraina separatistid väidavad, et alustasid inimeste evakueerimist |trans-title= |work=[[ERR]] Uudised |date=18. veebruar 2022, 15:55 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-19>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505790/ida-ukraina-separatistid-kuulutasid-valja-mobilisatsiooni |title=Ida-Ukraina separatistid kuulutasid välja mobilisatsiooni |trans-title= |work=ERR Uudised |date=19. veebruar 2022, 10:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-20>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608506378/venemaa-ja-valgevene-pikendavad-uhisoppust |title=Venemaa ja Valgevene pikendavad ühisõppust |trans-title= |work=ERR Uudised |date=20. veebruar 2022, 13:23 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-21>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608507575/kreml-putin-plaanib-tunnustada-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike |title=Kreml: Putin plaanib tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike |trans-title= |work=ERR Uudised |date=21. veebruar 2022, 20:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=Reuters_23_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-starts-drafting-reservists-aged-18-60-after-presidents-order-2022-02-23/ |title=Ukraine starts drafting reservists aged 18-60 after president's order |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=23.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_27-02-2022>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 |title=Ukraine live updates: EU steps up response to Putin over Ukraine invasion - BBC News |trans-title= |work=BBC News |date=27. veebruar 2022 |access-date=27. veebruar 2022, 19:05 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name="propastop.org">[https://www.propastop.org/2023/02/27/10002/ propastop.org: Blokeeritud veebisaitide ja telekanalite mitteametlik loetelu]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * 26. veebruar 2022, 14.03, [https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas], 26. veebruar 2022 hommikuse seisuga jätkub ulatuslik Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukrainas. * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/6 Õhusõda Ukrainas: esimesed õpikogemused] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/12 Sõda Ukraina õhuruumi pärast] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/28 Võidukas lahing Kiievi all] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 3/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/17 Musta mere lahingute vahekokkuvõte] Taavi Urb, Ajakiri Sõdur 4/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/38 Ukrainlased tagasi Izjumis] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 5/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/44 Vene tankid saadeti hävingusse] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 3/2023 *[https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/24 Ukraina sõda aasta hiljem] Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 *[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/22 Venemaa uued terrorirünnakud Ukraina vastu] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 4/2023 * Aktualisiert am 26.02.2022-19:41, Von Konrad Schuller und Peter Carstens, [https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/berlin-schickt-ukraine-stinger-raketen-und-weitere-waffen-17836825.html Ampel ändert Kurs : Berlin schickt Kiew 500 Stinger-Raketen und weitere Waffen], faz.net * [https://www.youtube.com/watch?v=ef4FSol8yXo Russia-Ukraine War: Drone shots of British forces arriving at Estonia], [[YouTube]]'i video (1:11), 25. veebruar 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Ukraine live updates: Putin puts nuclear deterrent on &#39;special alert&#39; - BBC News], 27. veebruar 2022 * Paul Kirby. [https://www.bbc.com/news/world-europe-56720589 Why is Russia invading Ukraine and what does Putin want?] [[BBC News]], 27. veebruar 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Ukraine Under Attack]. [[RFE/RL]], 28. veebruar 2022 * [https://graphics.reuters.com/UKRAINE-CRISIS/zdpxokdxzvx/ Russia invades Ukraine]. Reuters, 10. märts 2022 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma {{!}} Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-60506682 Ukraine war in maps: Tracking the Russian invasion]. BBC News, 29. märts 2022 * Sarah Rainsford. [https://www.bbc.com/news/world-europe-61767191 Putin and Peter the Great: Russian leader likens himself to 18th Century tsar]. BBC News, 11. juuni 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Russia Invades Ukraine]. [[RFE/RL]], 16. september 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-63193124 Ukraine says 75 missiles have been fired in today&#39;s wave of attacks after Russia accused Ukraine of attacking a key bridge.] BBC News, 10. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://news.yahoo.com/air-defence-system-installed-moscow-084525343.html? Air defence system installed in Moscow near Putin's residence]. YahooNews, 22. jaanuar 2023 * [https://www.bbc.com/russian/news-64448996 Джонсон в фильме Би-би-си рассказал, что Путин угрожал ему ракетами. Песков назвал это ложью]. BBC News Русская служба, 30. jaanuar 2023 * [https://www.err.ee/1608868130/azovstali-kaitsjad-ukraina-pogenikule-tuleks-esitada-kolm-kontrollkusimust Azovstali kaitsjad: Ukraina põgenikule tuleks esitada kolm kontrollküsimust]. ERR, 30. jaanuar 2023 * [https://www.ft.com/content/4351d5b0-0888-4b47-9368-6bc4dfbccbf5 Russia’s invasion of Ukraine in maps — latest updates]. Financial Times, 21. veebruar 2023 * Илья Абишев. [https://www.bbc.com/russian/extra/55zo0asjz3/russian-invasion-in-maps Вместо быстрой "спецоперации" – год кровопролитной войны&nbsp; // Российское вторжение в Украину в 12 картах]. BBC News Русская служба, märts 2023 * Igor Kopõtin [https://epl.delfi.ee/artikkel/120245378/sojaajaloolane-ukraina-opib-vene-kindrali-raamatust-kuidas-venemaad-voita Sõjaajaloolane: Ukraina õpib Vene kindrali raamatust, kuidas Venemaad võita] EPL, 6. november 2023 *[https://www.err.ee/1609262547/kannik-laane-sanktsioonidel-on-venemaale-selge-moju Kannik: lääne sanktsioonidel on Venemaale selge mõju] ERR 24.veebruar 2024 *[https://www.err.ee/1609329621/vene-ohurundevahendid-ja-ukraina-ohutorje-2024-aasta-algul Urmas Salo: Vene õhuründevahendid ja Ukraina õhutõrje 2024. aasta algul] ERR 1. mai 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120304045/intervjuu-vene-ekspert-kremlis-kasvab-arritus-hiina-aadressil-piiramatust-partnerlusest-pole-juttugi INTERVJUU | Vene ekspert: Kremlis kasvab ärritus Hiina aadressil. Piiramatust partnerlusest pole juttugi] Delfi 1. juuli 2024 *[https://war.ukraine.ua/faq/zelenskyys-10-point-peace-plan/ What is Zelenskyy's 10-point peace plan?] war.ukraine.ua 11.08.2023 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120337708/graafikud-1000-paeva-soda-kulunud-on-miljardeid-eurosid-miljoneid-murske-ja-sadu-tuhandeid-elusid GRAAFIKUD | 1000 päeva sõda. Kulunud on miljardeid eurosid, miljoneid mürske ja sadu tuhandeid elusid] www.delfi.ee 19. XI 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120342632/intervjuu-vene-ekspert-mark-galeotti-ei-tasu-alahinnata-putini-oskust-oma-voidud-kaotuseks-poorata INTERVJUU | Vene-ekspert Mark Galeotti: ei tasu alahinnata Putini oskust oma võidud kaotuseks pöörata] www.delfi.ee 11. XII 2024 *[https://www.ifw-kiel.de/topics/war-against-ukraine/ukraine-support-tracker/ Ukraine Support Tracker: A Database of Military, Financial and Humanitarian Aid to Ukraine] Kiel Institute 11. I 2025 *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120358796/raimo-poomi-labiloige-ukraina-pusib-tanu-euroopale-usa-panus-olnuks-selleta-mottetu |title=RAIMO POOMI LÄBILÕIGE: Ukraina püsib tänu Euroopale, USA panus olnuks selleta mõttetu |url-access=subscription |author=Raimo Poom |date=2025-02-22 |access-date=2025-02-22 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade Ukraina majandusest ja välisabist.) *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120367547/sojaraport-peeter-tali-putin-mangib-trumpi-narvidel |title=SÕJARAPORT - Peeter Tali: Putin mängib Trumpi närvidel |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2025-04-01 |access-date=2025-04-01 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade USA läbirääkimistest Ukraina ja Venemaaga.) [[Kategooria:2022. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] fl6mdj0s8jlzlen4k8khgr0csrgfc1x 7212563 7212560 2026-08-12T07:15:42Z Hannesvalk 176021 /* Mõju Venemaale */ 7212563 wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Venemaa sissetung Ukrainasse |osa=[[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]] |pilt={{RU2022UA}} |pildiallkiri= |koht=[[Ukraina]] |aeg=24. veebruar 2022 kuni praeguseni<br />{{vanus päevades|2022-02-24}} päeva tagasi |osaline1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''[[Venemaa]]''' * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Donetski Rahvavabariik]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] * [[Pilt:Flag of North Korea.svg|23px]] [[Põhja-Korea]] * '''Sõjaline tugi:''' * [[Pilt:Flag of Belarus.svg|23px]] [[Valgevene]] }} |osaline2=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] '''[[Ukraina]]''' |väejuht1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Vladimir Putin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Mihhail Mišustin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Šoigu]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Andrei Beloussov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Valeri Gerassimov]]<ref name=ylem>[https://www.bbc.com/russian/news-64241371 Глава генштаба Герасимов стал командующим войсками РФ в Украине. Что это значит?] BBC News Русская служба, 11. jaanuar 2023</ref> * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Aleksandr Dvornikov]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Gennadi Židko]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Sergei Surovikin]] * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] {{ill|en|Aleksandr Lapin|Aleksandr Lapin (general)}} * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] [[Denõss Pušõlin]] * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] [[Leonid Passitšnõk]] }} |väejuht2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Denõss Šmõgal]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksi Reznikov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Rustem Umjerov]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Dmõtro Kuleba]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Valeri Zalužnõi]] * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] [[Oleksandr Sõrskõi]] }} |kaotused1='''Suurbritannia hinnangul (24.02–29.06)''':<ref>{{Netiviide |url=https://www.standard.co.uk/news/politics/uk-defence-spending-russia-war-ukraine-ben-wallace-nato-boris-johnson-b1009020.html |pealkiri=25,000 of Vladimir Putin's troops have been killed in Ukraine, says UK Defence Secretary |autor=David Bond |väljaanne=[[Evening Standard]] |aeg=29. juuni 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 25 000 langenut '''Ukraina väitel (24.02–09.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.pravda.com.ua/eng/ |pealkiri=War in Ukraine. Total approximate losses of the enemy for day 167 |väljaanne=Ukrainska Pravda |aeg=9. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-08-22/h_8f99ab4616f5770d292f0090108c2f2c |pealkiri=Ukrainian official responds to Putin saying offensive is not "anything in earnest" yet |aeg=8. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[CNN]] |autor=Tim Lister ja Olga Voltovych |keel=en}}</ref> * 42 640 langenut * 98 000 – 117 000 haavatut '''USA ja Eesti hinnangul (24.02–20.07):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/europe/cia-director-says-some-15000-russians-killed-ukraine-war-2022-07-20/ |pealkiri=CIA director estimates 15,000 Russians killed in Ukraine war |autor=Phil Stewart |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[Reuters]] |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608663583/marran-ukraina-ei-pruugi-koiki-vallutatud-alasid-tagasi-saada |pealkiri=Marran: Ukraina ei pruugi kõiki vallutatud alasid tagasi saada |autor=Helen Wright |aeg=21. juuli 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> * 15 000 langenut * 45 000 haavatut '''USA hinnangul (24.02–08.08):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2022/08/08/pentagon-says-russian-casualties-in-ukraine-up-to-80-000_5992916_4.html |pealkiri=Pentagon says Russian casualties in Ukraine up to 80,000 |väljaanne=[[Le Monde]] |aeg=8. august 2022 |vaadatud=9. august 2022 |keel=en}}</ref> * 70 000 – 80 000 langenut ja haavatut |kaotused2= '''Venemaa väitel (24.02–16.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://tass.com/defense/1438729 |pealkiri=Russian Defense Ministry to publish data on military deaths from Ukrainian documents |väljaanne=[[TASS]] |aeg=16. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |keel=en}}</ref> * 23 367 langenut '''USA hinnangul (24.02–19.04):'''<ref>{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/2022/04/19/world/europe/russia-ukraine-donbas-strategy.html |pealkiri=Russia's Thrust in Eastern Ukraine Combines Firepower and New Caution |autor=Thomas Gibbons-Neff ja Michael Schwirtz |aeg=19. aprill 2022 |vaadatud=22. juuli 2022 |väljaanne=[[The New York Times]] |keel=en}}}</ref> * 5500 – 11 000 langenut * 18 000+ haavatut '''Ukraina väitel (24.02–03.06):''' * 10 000 langenut * 30 000 haavatut '''08.01.2023:'''<br /> * 111 600<ref name=_111_tuh>[https://v-variant.com.ua/ru/vsu-uzhe-lykvydyrovaly-111-t-siach-okkupantov/ ВСУ уже ликвидировали 111 тысяч оккупантов]{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. v-variant.com.u 8. jaanuar 2023 08:58</ref> |jõud1={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] '''Venemaa''': * ~175 000 kuni 190 000 * [[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|23px]] Donetski RV: * 20 000 * [[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|23px]] Luhanski RV * 14 000 }} |jõud2={{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|23px]] Ukraina: * 196 600 ([[Ukraina relvajõud]]) * 102 000 (paramilitaarsed üksused) }} }} {{See artikkel|räägib 2022. aastal alanud sissetungist; laiema sõja kohta vaata artiklit [[Vene-Ukraina sõda]].}} {{Venemaa sissetung Ukrainasse}} {{RU UA ajajoon alates 2022}} '''Venemaa sissetung Ukrainasse''' on [[24. veebruar]]il [[2022]] alanud [[Venemaa]] [[Sõda|sõjaline]] sissetung ja [[Agressioon|rünnak]] [[Ukraina]] [[iseseisvus]]e vastu.<ref name=CNN_2022-02-24 /> See on osa 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjast]], mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus. __TOC__ == Eellugu == {{Vaata|Vene-Ukraina sõda}} === 2021 === Kevadel 2021 täheldas USA ja Suurbritannia luure Venemaa vägede koondumist Ukraina piiri äärde. Märtsi alguses teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Ruslan Homtšak]], et Venemaa on toonud Ukraina idapiiri lähedale ja Krimmi juurde 28 [[taktikaline pataljonigrupp|taktikalist pataljonigruppi]] (20 000 – 25 000 sõdurit)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], BBC News, 9. aprill 2021.</ref>.<ref name="russian-tr">[https://www.bbc.com/news/world-europe-56616778 Russian 'troop build-up' near Ukraine alarms Nato], BBC News, 2. aprill 2021</ref> Aprilli alguses 2021 oli Ukraina piirivalveülema hinnangul Krimmis ja kuni 40 km kaugusel piirist kokku 85 000 Venemaa sõdurit. Venemaa sõdurite arv Ukraina piiri lähedal oli [[Valge Maja pressiesindaja]] [[Jen Psaki]] sõnul suurim pärast 2014. aastat.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-56678665 Ukraine conflict: Moscow could ‘defend' Russia-backed rebels], [[BBC News]], 9. aprill 2021</ref> Venemaa pool kinnitas, et 2021. aastal viiakse [[Volgograd]]ist Krimmi [[Feodossija]]sse üle õhudessantväelaste brigaad (umbes 4000 sõdurit)<ref name="russian-tr" />.<ref name="on-ukraine">Isabelle Khurshudyan, David L. Stern, Loveday Morris, John Hudson. [https://www.washingtonpost.com/world/europe/russia-ukraine-military-biden-donbas/2021/04/09/99859490-96d3-11eb-8f0a-3384cf4fb399_story.html On Ukraine's doorstep, Russia boosts military and sends message of regional clout to Biden], https://www.washingtonpost.com/, 10. aprill 2021.</ref> Vägesid toodi juurde isegi Siberist.<ref name="on-ukraine" /> Ukraina ja Lääne ametiisikute sõnul oli ebaselge, kas tegu on ettevalmistusega Ukraina ründamiseks; analüütikute arvates oli tegu pigem sõnumi saatmisega.<ref name="on-ukraine" /> [[Conflict Intelligence Team]]i analüütiku [[Ruslan Levijev]]i arvates tahtis Venemaa näidata, et tal on endiselt mõju Ukrainale, Ameerika Ühendriikidele ja teistele riikidele ega tolereeri sanktsioone ega muid aktsioone, mille eesmärk on sundida teda Krimmi Ukrainale tagastama või muutma asjade kulgu Ukrainas.<ref name="on-ukraine" /> 2021. aasta novembris ilmusid ajakirjandusse teated, et USA luureandmed näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele. USA hinnangul valmistus Venemaa juba siis ulatuslikuks sissetungiks Ukrainasse Krimmist, Venemaa piirilt ja Valgevene kaudu umbes 100 000 sõduriga. Lääneriigid alustasid konsultatsioone sanktsioonide ettevalmistamiseks sõjalise konflikti korral. Venemaa president Vladimir Putin eitas sissetungiplaane.<ref name="ERR_22.11.2021">[https://www.err.ee/1608411071/usa-luure-hinnangul-valmistub-kreml-ukraina-rundamiseks "USA luure hinnangul valmistub Kreml Ukraina ründamiseks"], ERR, 22.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 3. detsembril 2021 hindas USA sissetungivate vägede suuruseks 175 000 sõdurit. USA president Joe Biden teatas, et teeb sissetungi Venemaale väga raskeks.<ref name="ERR_04.12.2021">[https://www.err.ee/1608425489/washington-post-venemaa-plaanib-pealetungi-ukrainale-kuni-175-000-soduriga "Washington Post: Venemaa plaanib pealetungi Ukrainale kuni 175 000 sõduriga"], ERR/BNS, 04.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref> Detsembris esitas Venemaa [[NATO]]-le, OSCE-le ja lääneriikidele ultimaatumi "julgeolekugarantiide" saamiseks, milles nõudis NATO taandumist Venemaa piiririikidest 1997. aasta piiridesse, avalikku loobumist NATO laienemisest (sh Ukraina, Gruusia ja Moldova liikmesuse välistamist) ning Venemaa suuremat sõnaõigust Euroopa julgeolekustruktuurides. Venemaa asevälisministri Aleksandr Gluško väitel pidid "ettepanekud" sõja ära hoidma. Ukraina avaldas soovi, et lääneriigid lükkaksid ebarealistlikud nõudmised tagasi. Jaanuaris toimunud NATO-Vene nõukogu istungi järel, kus ultimaatumile vastati suuliselt, soovis Venemaa kirjalikke vastuseid, mis olid samuti eitavad. Lisaks toimus 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses arvukalt mitmel tasemel kohtumisi Lääne ja Venemaa diplomaatide ja poliitikute vahel, kuid ükski neist ei lõppenud Vene võimude hinnangul neile rahuldavalt.<ref name="ERR_02.12.2021">[https://www.err.ee/1608423362/lavrov-venemaal-on-vaja-piiridel-julgeolekugarantiisid "Lavrov: Venemaal on vaja piiridel julgeolekugarantiisid"], ERR, 02.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_22.12.2021">[https://www.err.ee/1608444239/mihkelson-vastuse-venemaa-ettepanekutele-peab-kujundama-nato-uhiselt "Mihkelson: vastuse Venemaa ettepanekutele peab kujundama NATO ühiselt"], ERR, 22.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_02.02.2022">[https://www.err.ee/1608486023/putin-usa-uritab-venemaad-sotta-tommata "Putin: USA üritab Venemaad sõtta tõmmata"], ERR, 02.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_15.02.2022">[https://www.err.ee/1608501299/biden-kaitseme-riikide-oigust-vabadusele-ja-soltumatusele "Biden: kaitseme riikide õigust vabadusele ja sõltumatusele"], ERR, 15.02.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_29.11.2021">Anton Aleksejev, [https://www.err.ee/1608419624/venemaa-hinnangul-teravdab-pingeid-ukraina-piiri-aares-laas "Venemaa hinnangul teravdab pingeid Ukraina piiri ääres lääs"], ERR, 29.11.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_18.12.2021">[https://www.err.ee/1608440333/venemaa-meie-ettepanekud-peaks-soja-ara-hoidma "Venemaa: meie ettepanekud peaks sõja ära hoidma"], ERR, 18.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_03.12.2021">[https://www.err.ee/1608424574/ukraina-tahab-et-nato-lukkaks-venemaa-garantiinoude-tagasi "Ukraina tahab, et NATO lükkaks Venemaa garantiinõude tagasi"], ERR, 03.12.2021 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_14.01.2022">[https://www.err.ee/1608466211/lavrov-kordas-venemaa-julgeolekunoudmisi-ja-ahvardusi "Lavrov kordas Venemaa julgeolekunõudmisi ja ähvardusi"], ERR, 14.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_21.01.2022">Margus Saar, [https://www.err.ee/1608474449/vseviov-moskvale-ilmselt-ei-meeldi-laane-kirjalikud-vastused-enam-kui-suulised "Vseviov: Moskvale ilmselt ei meeldi lääne kirjalikud vastused enam kui suulised"], ERR, 21.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref><ref name="ERR_16.01.2022">Jüri Nikolajev, [https://www.err.ee/1608467717/vene-meedia-hinnangul-moskva-konelused-laaneriikidega-labimurret-ei-toonud "Vene meedia hinnangul Moskva kõnelused lääneriikidega läbimurret ei toonud"], ERR, 16.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> === 2022 === 25. jaanuaril peetud lääneriikide juhtide videokõnes lepiti kokku ühises sanktsioonide rakendamises Venemaa sissetungi korral. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas Ukrainale uut 1,2 miljardi euro suurust finantsabipaketti.<ref name="ERR_25.01.2022">[https://www.err.ee/1608476870/suurriikide-juhid-lubasid-koostood-venemaa-sissetungi-korral-ukrainasse "Suurriikide juhid lubasid koostööd Venemaa sissetungi korral Ukrainasse"], ERR, 25.01.2022 (vaadatud 24.02.2022)</ref> 2022. aastal suurendasid mitmed riigid relvatarneid Ukrainasse ja [[NATO]] tugevdas sõjalist valmisolekut Ukraina lähisriikides. Paljude riikide esindused alustasid hiljemalt veebruari keskel oma töötajate evakueerimist Ukrainast. [[Ühendkuningriik]], [[Ühendriigid]] ja [[Iisrael]] viisid oma saatkonnad [[Lviv]]i, Ühendriigid hiljem [[Varssavi]]sse. Paljude riikide saatkonnad palusid oma kodanikel vältida reisimist Ukrainasse või piirnevatesse Venemaa oblastitesse (sealhulgas [[Krasnodari krai]]sse), või sealt viivitamatult lahkuda. Mitmed Euroopa lennuettevõtted tühistasid oma lennud nii Ukraina pealinna [[Kiiev]]isse kui ka [[Odessa]]sse. 2022. aasta veebruari keskpaigaks oli [[Venemaa]] koondanud [[Ukraina]] põhja-, ida-, lõuna- ja edelapiiri lähedusse vähemalt 200&nbsp;000 sõjaväelase suuruse väekontingendi ja jätkas vägede koondamist.<ref name="BBC2022-02-17" /> * 13. veebruaril alustas [[OSCE]] oma töötajate evakueerimist [[Donetsk]]ist.<ref name="Reuters_13_II-2022" /> * 18. veebruaril teatas Moskva toetatud Ida-Ukraina separatistide liider [[Denõss Pušõlin]], et alustatud on piirkonna tsiviilelanikkonna (eelisjärjekorras naiste, laste ja eakate) tsentraliseeritud evakueerimisega [[Rostovi oblast]]isse Venemaal.<ref name="ERR2022-02-18" /> * 19. veebruaril kirjutasid Ida-Ukraina separatistide liidrid [[Denõss Pušõlin]] (nn [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]) ja [[Leonid Passitšnõk]] (nn [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]]) alla [[mobilisatsioon]]imäärustele, kutsudes 18–55-aastaseid mehi, kes suudavad relva käes hoida, endast teada andma sõjaväekomissariaatidele.<ref name="ERR2022-02-19" /> * 20. veebruaril jäid Vene väed pärast õppusi ("Союзная решимость – 2022") edasi [[Valgevene]]sse.<ref name="ERR2022-02-20" /> * 21. veebruaril andis [[Moskva Kreml|Kreml]] teada, et [[Vladimir Putin]] plaanib tunnustada separatistlikke nn rahvavabariike [[Donbass]]is.<ref name="ERR2022-02-21" /> * 22. veebruaril algas Vene vägede voorimine rahuvalvamise egiidi all Donbassi.<ref>https://maailm.postimees.ee/7459581/putin-saadab-rahuvalvajad-isehakanud-vabariikidesse</ref> Ameerika Ühendriigid teavitasid sanktsioonidest Donetski ja Luhanski piirkondadele, keelates nendega igasugused kaubandussuhted, nende rahastamise või sealsed investeeringud. Ukraina taotles Venemaa ebaseaduslike sammude tõttu [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralise istungi kokku kutsumist. Berliin otsustas peatada Vene-Saksa gaasijuhtme [[Nord Stream 2]] projekti, andmata sellele tegevusluba. Venemaa [[Riigiduuma]] ja [[Föderatsiooninõukogu]] toetasid mõlemad hääletusel nn rahvavabariikide tunnustamist, Venemaa loob nendega diplomaatilised suhted saatkondade tasemel. [[Ukraina Ülemraada]] esitas seaduseelnõu sõjaseisukorra väljakuulutamiseks [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]is, transpordiühenduste peatamiseks Venemaaga ning riigipiiri sulgemiseks Valgevene ja Venemaaga. * 23. veebruaril alustati Ukrainas presidendi korraldusel reservväelaste teenistusse kutsumist, kuid president välistas esialgu [[üldmobilisatsioon]]i väljakuulutamise.<ref name="Reuters_23_II-2022" /> == Sõjategevus 2022. aastal == === Veebruar–märts === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – I etapp}} Sõjategevuse esimene etapp hõlmab ajavahemikku 24. veebruarist 2022, mil Venemaa alustas sõjalist sissetungi Ukrainasse kuni 7. aprillini 2022, kui Venemaa [[Ida sõjaväeringkond|Ida sõjaväeringkonna]] poolt põhjarindele paigutatud väeosad tõmmati Kiievi pealetungi suunalt tagasi kavatsusega paigutada need ringi Donbassi piirkonda. === Aprill–august === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – II etapp}} Sõjategevuse teine etapp hõlmab ajavahemikku 8. aprillist 2022, mil raskete lahingute toimumise piirkond nihkus Ukraina lõuna- ja idaossasse, kuni 11. septembrini 2022, kui Ukraina väed alustasid suurte [[Harkivi oblast]]i piirkondade ja mitme linna ([[Kupjansk]], [[Izjum]] jt) vabastamist. === September–november === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – III etapp}} Sõjategevuse kolmas etapp hõlmab ajavahemikku 12. septembrist 2022, mil Ukraina väed vallutasid lõunas ja idas vastupealetungi käigus olulisel hulgal oma territooriumi tagasi, kuni 9. novembrini 2022 kui Ukraina väed surusid okupandid välja [[Herson]]ist. === Detsember === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} Sõjategevuse neljas etapp hõlmab ajavahemikku alates 10. novembrist 2022, mil Ukraina vasturünnakud ida- ja lõunasuunal lõppesid, kuni tänase päevani. == Sõjategevus 2023. aastal== === Jaanuar–mai === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse – IV etapp}} === Juuni–august === {{Vaata|Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)}} === September–november === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)}} === Detsember–märts 2024 === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} == Sõjategevus 2024. aastal== === Detsember 2023–märts === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. detsember 2023 – 31. märts 2024)}} === Aprill–juuli === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. aprill 2024 – 31. juuli 2024)}} === August–detsember === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – 31. detsember 2024)}} == Sõjategevus 2025. aastal == === Jaanuar-mai === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2025 – 31. mai 2025)}} === Juuni-august === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2025 – 31. august 2025)}} === September-detsember === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2025 – 31. detsember 2025)}} == Sõjategevus 2026. aastal == === Jaanuar-... === {{Vaata|Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...)}} == Rahvusvaheline vastukaja == === Euroopa Liit === 27. veebruari õhtul teatas [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] Euroopa Liidu õhuruumi sulgemisest eranditult kõigile Venemaa õhusõidukitele ning Venemaa teabekanalite ([[RT (televõrk)|RT]], [[Sputnik (uudisteportaal)|Sputnik]]) saadete edastamise keelustamisest Euroopa Liidu riikides; lisaks andis ta teada täiendavatest sanktsioonidest Valgevene režiimi vastu.<ref name=BBC_27-02-2022 /> Esimest korda eraldati Euroopa Liidu eelarvest raha (~450 miljonit eurot) sõjatehnika soetamiseks, et seda Ukrainale saata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514385/euroopa-liit-sulgeb-ohuruumi-vene-lennukitele-keelab-sputniku-ja-rt|pealkiri=Euroopa Liit sulgeb õhuruumi Vene lennukitele, keelab Sputniku ja RT|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[Ursula von der Leyen]] teatab 27. veebruaril, et Ukraina peaks kuuluma Euroopa Liitu, kuid ei kinnita selle [[Idapartnerlus|liitumisprotsessi]] kiirendamist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.euronews.com/2022/02/27/ukraine-is-one-of-us-and-we-want-them-in-eu-ursula-von-der-leyen-tells-euronews|pealkiri=Ukraine is one of us and we want them in EU, Ursula von der Leyen tells Euronews|väljaanne=Euronews|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> === Muu maailm === Paljud riigid kehtestasid Venemaale ning Valgevenele sanktsioone, blokeerisid osaliselt [[SWIFT]]-ist, külmutasid [[Venemaa keskpank|Venemaa keskpanga]] välisvaluuta [[Reservvaluuta|reservid]], samuti saatsid relvaabi näiteks Rootsi, Saksamaa, Holland, USA jt.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608475601/teine-osa-usa-relvasaadetisest-joudis-ukrainasse|pealkiri=Teine osa USA relvasaadetisest jõudis Ukrainasse|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Maria-Ann Rohemäe|url=https://www.err.ee/1608514043/err-usa-s-analuutikute-sonul-on-sanktsioonidel-moju-ka-laanele|pealkiri=ERR USA-s: analüütikute sõnul on sanktsioonidel mõju ka läänele|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514232/analuutik-kaspar-oja-swift-i-keelamine-teeb-venemaa-olukorra-raskeks|pealkiri=Analüütik Kaspar Oja: SWIFT-i keelamine teeb Venemaa olukorra raskeks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513758/saksamaa-saadab-ukrainasse-1000-tankitorjerelva-ja-500-stingerit|pealkiri=Saksamaa saadab Ukrainasse 1000 tankitõrjerelva ja 500 Stingerit|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Meeleavaldused Ukraina toetuseks toimusid üle maailma.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514049/fotod-ule-maailma-jatkuvad-meeleavaldused-ukraina-toetuseks|pealkiri=Fotod: Üle maailma jätkuvad meeleavaldused Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> Saksamaal peatati Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 heakskiit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608508514/saksamaa-peatab-nord-stream-2-heakskiitmise-protsessi|pealkiri=Saksamaa peatab Nord Stream 2 heakskiitmise protsessi|väljaanne=ERR|aeg=22.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> 27. veebruaril toimusid Venemaal sõjavastased meeleavaldused 48 linnas, kus politsei pidas nendel kinni üle 2000 inimese. Alates Venemaa sissetungi algusest on Venemaa sõjavastastel meeleavaldustel kinni peetud üle 5500 inimese.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514340/vene-monitooringugrupp-venemaal-on-kinni-peetud-ule-2000-meeleavaldaja|pealkiri=Vene monitooringugrupp: Venemaal on kinni peetud üle 2000 meeleavaldaja|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=27.2.2022}}</ref> [[Fail:RAK Lakenheath U.S. F-35s land in Estonia.webm|pisi|NATO suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel. Ämari lennuväebaasis maanduvad RAK Lakenheath U.S. F-35-d]] [[NATO]] suurendas vägede koosseisu Venemaaga piirnevatel aladel, mitmed riigid suurendavad oma kaitsekulutuste osakaalu [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]]-st.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512768/nato-paigutab-ida-euroopasse-vagesid-juurde|pealkiri=NATO paigutab Ida-Euroopasse vägesid juurde|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514181/scholz-saksamaa-tostab-oma-kaitsekulud-ule-kahe-protsendi-skp-st|pealkiri=Scholz: Saksamaa tõstab oma kaitsekulud üle kahe protsendi SKP-st|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s püüti võtta vastu resolutsioon, mis mõistaks Ukrainasse tungimise hukka, kuid Venemaa [[Veto|blokeeris]] selle.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512963/venemaa-blokeeris-uro-julgeolekunoukogus-soda-hukka-moistva-resolutsiooni|pealkiri=Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogus sõda hukka mõistva resolutsiooni|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Ukraina küsimus saadeti edasi [[ÜRO Peaassamblee|ÜRO peaassamblee]] erakorralisele istungile, mis on esimene erakorraline istung pärast 1982. aasta [[Iisrael]]i okupatsiooni [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendikel]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514526/uro-julgeolekunoukogu-saadab-ukraina-kusimuse-peaassambleele|pealkiri=ÜRO julgeolekunõukogu saadab Ukraina küsimuse peaassambleele|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> 28. veebruaril teatas [[Šveits]], et hoolimata oma [[Neutraliteet|neutraliteedi]] poliitikast liitub ta Euroopa Liidu sanktsioonidega, külmutab venelaste varad ja sulgeb Venemaa lennukitele õhuruumi, põhjendades, et see ei lähe neutraliteedipõhimõttega vastuollu, kuna kaitseb sellega [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515666/sveits-kehtestab-moskva-vastased-sanktsioonid|pealkiri=Šveits kehtestab Moskva-vastased sanktsioonid|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Samal päeval käivitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC)]] peaprokurör [[Karim A. A. Khan]] protseduurid, mis võivad viia Venemaa vallandatud sõjategevuse uurimisele Ukrainas, kuna on põhjust arvata, et sõja käigus on toime pandud nii [[sõjakuritegu]]sid kui ka [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516080/rahvusvaheline-kriminaalkohus-tegi-esimese-sammu-ukraina-soja-uurimiseks|pealkiri=Rahvusvaheline kriminaalkohus tegi esimese sammu Ukraina sõja uurimiseks|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> 2. märtsil sulges USA oma õhuruumi Venemaa lennukitele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517346/biden-olukorrast-riigis-kones-usa-keelab-vene-lennukid-oma-ohuruumis|pealkiri=Biden "Olukorrast riigis" kõnes: USA keelab Vene lennukid oma õhuruumis|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=2.3.2022}}</ref> === Reaktsioon Eestis === [[Pilt:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu.jpg|pisi|vasakul|26. veebruaril Ukraina toetuseks toimunud meeleavaldus Tartus]] [[Pilt:Endine Vene tank T-72 Tallinnas Vabaduse väljakul.jpg|pisi|Endine Vene tank [[T-72]] Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul. 25. veebruaril väljakule toodud tank lasti Ukraina vägede poolt puruks Venemaa sissetungi alguses 2022. aasta märtsil [[Kiiev]]i lähistel<ref>[https://www.err.ee/1608897245/fotod-havitatud-vene-tank-vabaduse-valjakul Fotod: hävitatud Vene tank Vabaduse väljakul]; ERR uudised, 25.02.2023</ref>]] 26. veebruaril toimusid üle Eesti Ukraina toetuseks meeleavaldused, politsei hinnangul võis Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul olla 30 000 inimest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513611/galerii-rahvarohke-meeleavaldus-vabaduse-valjakul-ukraina-toetuseks|pealkiri=Galerii: rahvarohke meeleavaldus Vabaduse väljakul Ukraina toetuseks|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Samuti saadeti relvaabi ning korraldati raha, riiete ja tekkide kogumist.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608512384/eesti-saadab-ukrainale-taiendavat-relvaabi|pealkiri=Eesti saadab Ukrainale täiendavat relvaabi|väljaanne=ERR|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Rein Sikk|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96010785/kadrina-paastehoone-taitub-annetustega-ukrainale-kogutakse-hugieenitarbeid-voodipesu-patju-ja-tekke|pealkiri=Kadrina päästehoone täitub annetustega Ukrainale: kogutakse hügieenitarbeid, voodipesu, patju ja tekke|väljaanne=Maaleht|aeg=25.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Katrin Rohtla|url=https://www.ohtuleht.ee/1056687/aitame-koos-ukraina-toetuseks-on-avatud-annetusliinid|pealkiri=AITAME KOOS! Ukraina toetuseks on avatud annetusliinid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Koos teiste Balti riikidega otsustati [[õhuruum]] Vene lennukitele sulgeda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608513500/balti-riigid-sulgevad-oma-ohuruumi-vene-lennukitele|pealkiri=Balti riigid sulgevad oma õhuruumi Vene lennukitele|väljaanne=ERR|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Reageeriti ka kultuuri- ja spordivaldkonnas, loobuti Venemaa ja Valgevene esinejatest ja sportlastest võistlustel ning kontsertidel.<ref>{{Netiviide|autor=Rasmus Voolaid|url=https://sport.ohtuleht.ee/1056698/kindel-eesti-valitsus-keelas-venemaa-ja-valgevene-laskesuusatajatel-otepaal-voistelda-venelased-on-solvunud|pealkiri=KINDEL! Eesti valitsus keelas Venemaa ja Valgevene laskesuusatajatel Otepääl võistelda, venelased on solvunud|väljaanne=Õhtuleht|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/96021911/eesti-kontsert-tuhistab-venemaa-ja-valgevene-muusikute-esinemised-oma-kontserdimajades|pealkiri=Eesti Kontsert tühistab Venemaa ja Valgevene muusikute esinemised oma kontserdimajades|väljaanne=Kroonika|aeg=26.2.2022|vaadatud=26.2.2022}}</ref> Huvi [[Kaitseliit|kaitseliidu]] ja [[naiskodukaitse]]ga liitumise vastu kasvas hüppeliselt.<ref>{{Netiviide|autor=Monika Metsmaa|url=https://saartehaal.postimees.ee/7466434/huvi-kaitseliidu-ja-naiskodukaitse-vastu-on-huppeliselt-kasvanud|pealkiri=Huvi kaitseliidu ja naiskodukaitse vastu on hüppeliselt tõusnud|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=1.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Madis Hindre|url=https://www.err.ee/1608517628/uhtegi-ukraina-vastupanu-naitab-et-kaitseliidu-kasitlus-maakaitsest-on-oige|pealkiri=Ühtegi: Ukraina vastupanu näitab, et Kaitseliidu käsitlus maakaitsest on õige|väljaanne=ERR|aeg=2.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Mõned Eesti sõdurid läksid ka Ukrainasse vabatahtlikult võitlema. 2024. aasta juuniks oli langenud kolm Ukraina eest võidelnud Eesti sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609379606/ukrainas-hukkus-kolmas-eesti-vabatahtlik-sodur "Ukrainas hukkus kolmas Eesti vabatahtlik sõdur"] ERR, 23. juuni 2024</ref> ==== Abisaadetised ==== [[Pilt:Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus.jpg|pisi|Ukraina värvides viljaveoauto paigutati Tallinna vanalinna 2022. aasta veebruari lõpus]] Eestlased olid kogunud 5. märtsi seisuga suuremate organisatsioonide kaudu Ukraina toetuseks ligi 6 miljonit eurot, lisaks muud [[humanitaarabi]]. Abiorganisatsioonide vahendusel pakuti Ukraina põgenikele elukohti ligi 1600, töökohti 800, [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku]] abilisena on ennast kirja pannud 1500 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Juhan Hepner|url=https://www.err.ee/1608521729/eestlased-on-annetanud-ukraina-toetuseks-ligi-kuus-miljonit-eurot|pealkiri=Eestlased on annetanud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> 2022. aasta augusti alguseks oli MTÜ [[Eesti Pagulasabi]] oma rahapõhise abiprogrammiga jõudnud enam kui 43&nbsp;500 leibkonnani ja laiali jaganud üle 21,5 miljoni euro.<ref>[https://www.err.ee/1608673783/eero-janson-inimesed-ukrainas-vajavad-raha-mitte-asju-neli-kuud-hiljem "Eero Janson: inimesed Ukrainas vajavad raha, mitte asju. Neli kuud hiljem"] ERR, 2. august 2022</ref> ==== Sõjaline abi ==== 2022. aasta mai alguseks oli Eesti andnud Ukrainale kokku 230 miljoni euro väärtuses relvastust ja laskemoona.<ref>[https://www.err.ee/1608589324/eesti-sojaline-abi-ukrainale-ulatub-230-miljoni-euroni "Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 230 miljoni euroni"] ERR, 6. mai 2022</ref> Novembris ligines sõjalise abi ulatus 300 miljonile eurole.<ref>[https://www.err.ee/1608793597/eesti-sojaline-abi-ukrainale-laheneb-300-miljonile-eurole "Eesti sõjaline abi Ukrainale läheneb 300 miljonile eurole"] ERR, 18. november 2022</ref> 19. jaanuaril 2023 kinnitas Eesti valitsus veel 113 miljoni euro väärtuses kaudtule- ja tankitõrjerelvade ning ka laskemoona andmist Ukrainale, millega jõuab Eesti sõjaline abi Ukrainale 370 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1608855515/eesti-annab-ukrainale-seni-suurima-koguse-sojalist-abi "Eesti annab Ukrainale seni suurima koguse sõjalist abi"] ERR, 19. jaanuar 2023</ref> 2024. aasta juunis jõudis sõjalise abi maht ligi 500 miljoni euroni.<ref>[https://www.err.ee/1609369241/eesti-relvaabi-ukrainale-tousis-mistralide-andmisega-500-miljoni-euroni "Eesti relvaabi Ukrainale tõusis Mistralide andmisega 500 miljoni euroni"] ERR, 12. juuni 2024</ref> 2026. aasta alguseks oli Eesti riik toetanud Ukrainat enam kui 1,1 miljardi euro mahus, millest ligi kolmveerandi moodustas sõjaline abi. Samas anti mõningast abi juba enne Venemaa sissetungi ning Eesti inimesed on Ukrainat toetanud ka erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste kaudu.<ref>[https://www.err.ee/1609916069/eesti-on-ukrainat-abistanud-rohkem-kui-1-1-miljardi-euro-vaartuses "Eesti on Ukrainat abistanud rohkem kui 1,1 miljardi euro väärtuses"] ERR, 21. jaanuar 2026</ref> ==== Poliitilised seisukohavõtud ==== {{Vaata|Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused}} [[Riigikogu|Eesti Riigikogu]] tegi kaks avaldust seoses Venemaa sissetungieelse vägede koondamisega ning 2022. aastal Ukraina vastu rünnaku alustamisega, milles [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused|avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Venemaa Föderatsiooni alustatud sõja]]. Mõlemad avaldused võeti vastu. Samas jätsid 9 saadikut: [[Natalia Malleus]], [[Igor Kravtšenko]], [[Oudekki Loone]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Dmitri Dmitrijev]], [[Andrei Korobeinik]], [[Martin Repinski]] ja [[Siret Kotka]] mõlemad avaldused allkirjastamata ja poolthääleta. 21. aprillil 2022 tunnistas Eesti Riigikogu 86 poolthäälega Venemaa sõjalise ja poliitilise tegevuse Ukraina rahva vastaseks [[genotsiid]]iks.<ref>[https://www.err.ee/1608571684/riigikogu-tunnistas-venemaa-tegevuse-ukrainas-genotsiidiks "Riigikogu tunnistas Venemaa tegevuse Ukrainas genotsiidiks"] ERR, 21. aprill 2022</ref> ==== Sõjapõgenikud Eestis ==== Politsei- ja piirivalveamet loobus 27. veebruaril Eestis viibivatelt Ukraina elanikelt [[viisa]]pikenduse nõudmisest. Eestis oli lühiajaline töötamine registreeritud üle 16 000 Ukraina kodanikul, umbes 10&nbsp;000 Ukraina kodanikul oli tähtajaline [[Elamisluba Eestis|elamisluba]] ning 4000 Ukraina kodanikul kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. [[Siseminister]] teatas, et riik on valmis vastu võtma 2000 [[Pagulus|põgenikku]].<ref>{{Netiviide|autor=Tõnu Karjatse|url=https://www.err.ee/1608514508/jaani-eesti-on-valmis-ukrainast-pogenikke-vastu-votma|pealkiri=Jaani: Eesti on valmis Ukrainast põgenikke vastu võtma|väljaanne=ERR|aeg=27.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Mai alguseks oli Eestisse jõudnud ligi 35&nbsp;000 Ukraina sõjapõgenikku.<ref>[https://www.err.ee/1608583657/eestisse-on-tulnud-ligi-35-000-sojapogenikku "Eestisse on tulnud ligi 35 000 sõjapõgenikku"] ERR, 2. mai 2022</ref> Perioodil 27. veebruarist kuni 20. juunini saabus Eestisse 72 338 sõjapõgenikku Ukrainast, kellest jäi Eestisse pidama 43&nbsp;123 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1608635323/eestisse-on-jaanud-43-123-ukraina-sojapogenikku "Eestisse on jäänud 43&nbsp;123 Ukraina sõjapõgenikku"] ERR, 20. juuni 2022</ref> 11. augusti seisuga oli Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületanud 50&nbsp;000 piiri.<ref name="sojapogenike-arv">[https://www.err.ee/1608681589/eestisse-jaanud-sojapogenike-arv-uletas-50-000-piiri "Eestisse jäänud sõjapõgenike arv ületas 50 000 piiri"] ERR, 11. august 2022</ref> Samal ajal oli Leedus ligi 62&nbsp;000, Rootsis ligi 44&nbsp;000, Lätis ligi 36&nbsp;000 ja Soomes ligi 30&nbsp;000 sõjapõgenikku.<ref name="sojapogenike-arv" /> 2023. aasta aprilliks oli Eesti riik kulutanud sõjapõgenike majutamisele 41 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1608960202/riik-maksis-suurema-osa-sojapogenike-majutusrahast-tallinkile "Riik maksis suurema osa sõjapõgenike majutusrahast Tallinkile"] ERR, 26. aprill 2023</ref> ==== Ülikoolid ==== [[Tartu Ülikool]] teatas 9. märtsil, et piirab Venemaa ja Valgevene [[kodanik]]e vastuvõttu alates 2022. aasta sügisest: Tartu Ülikooli pääsevad nüüd vaid Euroopa Liidu [[elamisluba|elamisloa]] või pikaajalise [[viisa]]ga kandideerijad.<ref>{{Netiviide|autor=Marko Tooming|url=https://www.err.ee/1608524984/tartu-ulikool-piirab-sugisest-venemaa-ja-valgevene-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Tartu Ülikool piirab sügisest Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=8.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2021. aastal oli Tartu Ülikooli 13&nbsp;909 [[Üliõpilane|üliõpilasest]] 1746 välismaalast, neist 268 Venemaalt.<ref>{{Netiviide|url=https://statistika.ut.ee/ut/?_inputs_&keel=%22ee%22|pealkiri=Tartu Ülikooli statistika|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Märtsi algul teatas Tartu Ülikool Ukraina [[stipendium]]ifondi loomisest, et toetada Ukraina päritolu üliõpilasi, samuti vabastas nad 2022. aastaks [[õppemaks]]ust, pakub võimalust taotleda [[Õppetoetus|eritoetust]], pikendas nende vastuvõtuperioodi, lõi tasuta lisaõppekohad, pakub töökohti sealt saabunud [[Akadeemiline töötaja|akadeemilistele töötajatele]] ning peatas koos teiste Eesti ülikoolidega koostöö Venemaa ja Valgevene ülikoolidega.<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/ukraina|pealkiri=Ülikooliperele vajalik teave Ukrainas toimuva sõjategevuse ajal|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Eesti president, endine [[Tartu ülikooli rektor|Tartu Ülikooli rektor]] [[Alar Karis]] peab vastuoluliseks ülikooli otsust piirata Venemaa ja Valgevene kodanike vastuvõttu ning leiab, et otsus tuleb millalgi üle vaadata.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525680/karis-peab-tu-otsust-vene-ja-valgevene-tudengite-kohta-vastuoluliseks|pealkiri=Karis peab TÜ otsust Vene ja Valgevene tudengite kohta vastuoluliseks|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> Tallinna Tehnikaülikool kavatseb samuti Venemaa kodanike bakalaureuse- ja magistriõppesse vastuvõtust loobuda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526391/ulikoolid-soovivad-uhtmoodi-piirata-venemaa-kodanike-vastuvottu|pealkiri=Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> ==== Meediakanalite blokeerimine ==== 2. mai 2023 seisuga on Eestis blokeeritud 249 [[veebisait]]i, 14 [[YouTube]]'i kanalit ja 53 telekanalit.<ref name="propastop.org"/> Suurematest veebisaitidest on blokeeritud [[Izvestija]], [[Lenta.ru]], [[NTV]], [[Pervõi Kanal]], [[RIA Novosti]], [[Rutube]], [[RT (televõrk)|RT]], [[TASS]] ja [[Valgevene Televisioon]]. == Mõju Venemaale == 28. veebruari hommikul langes sanktsioonide mõjul [[rubla]] [[kurss]] [[USA dollar|dollari]] suhtes üle 30 protsendi, selle väärtus langes [[börs]]ivälises kauplemises ajaloo madalaimale tasemele, Venemaa keskpank keelas Moskva börsil kauplemist alustada. Analüütikute hinnangul algas suuremahuline raha väljavool Venemaalt, suuremad lääne [[investor]]id lahkuvad Vene turult.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608514820/rubla-on-vabalanguses-moskva-bors-lukkas-kauplemise-ohtuni-edasi|pealkiri=Rubla on vabalanguses, Moskva börs lükkas kauplemise õhtuni edasi|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Kadri Põlendik|url=https://www.err.ee/1608515621/analuutikud-toimub-massiivne-raha-valjavool-venemaalt|pealkiri=Analüütikud: toimub massiivne raha väljavool Venemaalt|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=28.2.2022}}</ref> Majandusanalüütik [[Heido Vitsur]]i sõnul mõjutavad rubla kukkumine ja börsi langus riigisisest majandustegevust vähe, suurema, samas pikema mõjuga on rahvusvahelist äri piiravad sanktsioonid, samuti USA keeld Venemaa keskpanga tehingutes kasutada dollarit.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608515933/vitsur-rahvusvahelise-ari-piiramine-on-rubla-kukkumisest-olulisem|pealkiri=Vitsur: rahvusvahelise äri piiramine on rubla kukkumisest olulisem|väljaanne=ERR|aeg=28.2.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Nord Stream 2 AG esitab 1. märtsil 2022 [[pankrot]]iavalduse, kuna sanktsioonide tõttu pole gaasitarnijal võimalik tegutseda. [[Gazprom]]i gaasitoru [[Nord Stream 2]] ehitus Venemaalt Saksamaale jõudis 2021. aasta septembris lõpule, ehitamine läks maksma ligi 10 miljardit dollarit. Kuid veebruaris teatas Saksamaa kantsler [[Olaf Scholz]], et peatatakse gaasijuhtme sertifitseerimisprotsess.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608517169/nord-stream-2-esitas-pankrotiavalduse|pealkiri=Nord Stream 2 esitas pankrotiavalduse|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Venemaa suurim [[Autotööstus|autotootja]] [[AvtoVAZ]] peatab 3. märtsil 2022 elektroonikakomponentide puuduse tõttu neljaks päevaks tootmise. Mõned päevad varem piirasid välismaised autotootjad Venemaale autode müüki ning tõstsid hindu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608516242/autotootjad-piiravad-venemaal-muuki-ja-tostavad-hindu|pealkiri=Autotootjad piiravad Venemaal müüki ja tõstavad hindu|väljaanne=ERR|aeg=1.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608518798/avtovaz-peatab-komponentide-puuduse-tottu-too|pealkiri=AvtoVAZ peatab komponentide puuduse tõttu töö|väljaanne=ERR|aeg=3.3.2022|vaadatud=3.3.2022}}</ref> Suuremad kaupluseketid Venemaal hakkavad 4. märtsil 2022 piirama esmavajalike toidukaupade müüki.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608521702/venemaa-kauplused-hakkavad-piirama-esmaste-toidukaupade-muuki|pealkiri=Venemaa kauplused hakkavad piirama esmaste toidukaupade müüki|väljaanne=ERR|aeg=5.3.2022|vaadatud=5.3.2022}}</ref> Märgatavalt on suurenenud Venemaalt [[Emigratsioon|väljaränne]], bussireisid Eesti ja Venemaa vahel on kahekordistunud. Ränne ei alanud sõja algusega, vaid [[rahvusvaheline sanktsioon|sanktsioonide]] kehtestamisega, teise laine tekitas rubla [[Kurss|kursi]] langus. Piiriületajad on nii venelased kui ka Venemaal elanud [[Välismaalane|välismaalased]], kes [[lennuliiklus]]e katkemise tõttu püüavad maismaad pidi Venemaalt lahkuda.<ref>{{Netiviide|autor=Mait Ots|url=https://www.err.ee/1608520883/ppa-ja-bussifirma-andmed-naitavad-venemaalt-lahkumise-lainet|pealkiri=PPA ja bussifirma andmed näitavad Venemaalt lahkumise lainet|väljaanne=ERR|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Hulk Lääne suurettevõtteid teatab Venemaal ja Valgevenes tegevuse lõpetamisest või peatamisest: kütuseettevõtted, tehnoloogiafirmad, toidu- ja joogitootjad.<ref>{{Netiviide|autor=Ed Clowes|url=https://news.sky.com/story/here-are-the-key-companies-that-have-pulled-of-russia-this-week-12557578|pealkiri=The companies that have pulled out of Russia this week|väljaanne=Sky|aeg=4.3.2022|vaadatud=6.3.2022}}</ref> Paralleelselt välisettevõtete lahkumisega Venemaalt algas seal laiaulatuslik omandi ümberjagamine. Lisaks lahkunud välisettevõtete varale konfiskeeriti ka Putinile ebalojaalsete omanike vara.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8286972/mark-galeotti-mida-venemaa-ministri-ootamatu-surm-putini-kohta-utleb |pealkiri=MARK GALEOTTI ⟩ Mida Venemaa ministri ootamatu surm Putini kohta ütleb |url-access=subscription |eesnimi=Mark |perekonnanimi=Galeotti |kuupäev=2025-07-15 |vaadatud=2025-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8291072/vladimir-juskin-venemaal-toimub-omandi-umberjagamine-mida-pole-nahtud-1990ndatest-saadik |pealkiri=VLADIMIR JUŠKIN ⟩ Venemaal toimub omandi ümberjagamine, mida pole nähtud 1990ndatest saadik |url-access=subscription |eesnimi=Vladimir |perekonnanimi=Juškin |kuupäev=2025-07-22 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Reitinguagentuurid [[Fitch]] ja [[Moody's]] langetasid 9. märtsil 2022 Venemaa [[riigireiting]]u tasemelt B vastavalt tasemele C ja Ca, ennustades, et riik on sanktsioonide ja piirangute tõttu peagi [[Maksejõuetus|maksejõuetu]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608525335/fitch-langetas-venemaa-reitingut-veelgi-ning-ennustab-maksejouetust|pealkiri=Fitch langetas Venemaa reitingut veelgi ning ennustab maksejõuetust|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=9.3.2022}}</ref> 2024. aastaks oli Venemaa oma majanduse täielikult militariseerinud ja sõjaliste kulutuste osakaal ulatus 8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120308158/putinil-on-jaanud-kaks-varianti-vene-ladudes-hakkab-noukogudeaegne-tehnika-otsa-loppema-mis-saab-edasi |title=„Putinil on jäänud kaks varianti.“ Vene ladudes hakkab nõukogudeaegne tehnika otsa lõppema. Mis saab edasi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-17 |access-date=2024-07-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://x.com/DefenceHQ/status/1817198534229188854 The Kremlin claims its economy is thriving because of its illegal invasion of Ukraine.] X MoD Ukraine 28-07-2024</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120310580/sojapaevik-886-paev-vene-sojatoostuses-on-palgad-tousnud-kuni-60-aga-on-ikka-nigelad |title=SÕJAPÄEVIK (886. päev) - Vene sõjatööstuses on palgad tõusnud kuni 60%, aga on ikka nigelad |url-access=subscription |author=Argo Ideon |date=2024-07-28 |access-date=2024-07-28 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120310364/juri-toomepuu-venemaa-haabub-nuud-pole-kusimus-selles-kas-ukraina-suudab-voitlust-jatkata-vaid-selles-kas-seda-suudab-venemaa |title=Jüri Toomepuu: Venemaa hääbub. Nüüd pole küsimus selles, kas Ukraina suudab võitlust jätkata, vaid selles, kas seda suudab Venemaa |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-07-27 |access-date=2024-07-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609408405/venemaa-keskpank-tostis-intressimaara-18-protsendile Venemaa keskpank tõstis intressimäära 18 protsendile] ERR 26. VII 2024</ref> Vaatamata näilisele majanduskasvule on see kaasa toonud sügava kriisi Venemaa "mittesõjamajanduses" ja ühiskonnas laiemalt.<ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma |title=ANALÜÜS - Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma |url-access=subscription |author=Kadri Sildmets |date=2024-08-17 |access-date=2024-08-17 |website=arileht.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas |title=Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas |url-access=subscription |author=Jüri Toomepuu |date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest |title=Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-10-07 |access-date=2024-10-07 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120331570/olukord-meenutab-1916-aastat-vene-valitsus-on-kontrolli-majanduse-ule-kaotanud |title=Olukord meenutab 1916. aastat. Vene valitsus on kontrolli majanduse üle kaotanud |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-10-27 |access-date=2024-10-27 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.hhs.se/en/about-us/news/site-publications/2024/russias-economic-imbalances/ New report | Russia's economy faces growing imbalances as war effort drains resources] Stockholm Institute of Transition Economics, 1. X 2024</ref> Venemaa on sõda rahastanud eelarveväliste laenudega sõjatööstusele ja sellega raskendanud oma rahanduse olukorda.<ref>[https://navigatingrussia.substack.com/p/russias-hidden-war-debt Russia’s Hidden War Debt] Craig Kennedy, Navigating Russia Jan 11, 2025</ref> 2024. aasta oktoobris tõstis Venemaa Keskpank intressimäära 21 protsendini, mis tekitab probleeme ettevõtetele kõigis majandusharudes.<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120333586/sojaraport-jaanika-merilo-venemaa-eliit-protesteerib-uha-raskema-majandusolukorra-vastu |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Venemaa eliit protesteerib üha raskema majandusolukorra vastu. |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-11-02 |access-date=2024-11-02 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.forbes.ru/biznes/522850-mordasov-zaavil-o-riskah-tormozenia-ekonomiki-iz-za-vysokoj-klucevoj-stavki Мордашов заявил о рисках торможения экономики из-за высокой ключевой ставки] Forbes.ru 9. oktoober 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120336034/anders-aslund-venemaa-ainuke-majandust-moistev-juht-saab-kohe-kinga-ees-ootab-vabalangus |title=Anders Åslund: Venemaa ainuke majandust mõistev juht saab kohe kinga. Ees ootab vabalangus. |url-access=subscription |author=Anders Åslund |date=2024-11-13 |access-date=2024-11-13 |website=epl.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.moscowtimes.nl/2024/11/15/zamorozka-vrkladov-a147865 Российские власти вполне могут заморозить вклады населения. кандидат экономических наук Юрия Данилов] The Moscow Times 15. XI 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120339557/vene-majanduse-nukker-seis-tekitab-eliidis-avalikku-nurinat-putini-asemel-tehakse-patuoinaks-keskpank |title=Vene majanduse nukker seis tekitab eliidis avalikku nurinat. Putini asemel tehakse patuoinaks keskpank |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-11-27 |access-date=2024-11-27 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120345099/sokk-ja-kriis-eksperdid-prognoosivad-2025-aastal-venemaa-majanduse-kukkumist |title=Šokk ja kriis. Eksperdid prognoosivad 2025. aastal Venemaa majanduse kukkumist |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-12-21 |access-date=2024-12-21 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120363347/pank-on-norgem-kui-tank-venelased-kardavad-kontode-kulmutamist-kui-tegelik-oht-on-mujal |title=Pank on nõrgem kui tank. Venelased kardavad kontode külmutamist, kui tegelik oht on mujal |url-access=subscription |author=Vadim Belkin |date=2025-03-16 |access-date=2025-03-16 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8276476/venemaa-heaolufondi-tuhjenemine-annab-loogi-ka-kremli-sojakassale |pealkiri=Venemaa heaolufondi tühjenemine annab löögi ka Kremli sõjakassale |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-06-27 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8280813/venemaa-naftatulud-kukkusid-jarsult-riik-on-sunnitud-eelarve-turgutamiseks-muuma-kulda |pealkiri=Venemaa naftatulud kukkusid järsult, riik on sunnitud eelarve turgutamiseks müüma kulda |url-access=subscription |eesnimi=Erkki |perekonnanimi=Erilaid |kuupäev=2025-07-04 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8282866/loid-kasv-ja-hinnaplahvatus-vene-majandus-on-40-sojakuu-jarel-kokkuvarisemise-aarel |pealkiri=Loid kasv ja hinnaplahvatus. Vene majandus on 40 sõjakuu järel kokkuvarisemise äärel |url-access=subscription |autor=PM Majandus |kuupäev=2025-07-08 |vaadatud=2025-07-08 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastaks lõppes Venemaa sõjalistest kulutustest tingitud kasv ja majandus sisenes langusfaasi.<ref>[https://www.err.ee/1609751937/reuters-vene-nafta-ja-gaasitulud-voivad-langeda-juulis-kolmandiku-vorra Reuters: Vene nafta- ja gaasitulud võivad langeda juulis kolmandiku võrra] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>[https://www.err.ee/1609751910/muuk-langeb-ja-avtovazi-kollektiiv-voib-saada-luhema-toonadala Müük langeb ja Avtovazi kollektiiv võib saada lühema töönädala] ERR, 23.VII 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120395103/eitamine-kauplemine-ja-langusega-leppimine-venemaa-majanduse-leinameeleolu-on-joudnud-uude-faasi |pealkiri=Eitamine, kauplemine ja langusega leppimine. Venemaa majanduse leinameeleolu on jõudnud uude faasi |url-access=subscription |eesnimi=Vadim |perekonnanimi=Belkin |kuupäev=2025-08-06 |vaadatud=2025-08-06 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120401362/analuus-kui-olukord-ei-muutu-ammendub-kremlil-raha-aasta-parast |pealkiri=ANALÜÜS: Kui olukord ei muutu, ammendub Kremlil raha aasta pärast |url-access=subscription |eesnimi=tõlkis Ivar Soopan |perekonnanimi=Insider |kuupäev=2025-09-05 |vaadatud=2025-09-05 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120402465/nii-kuum-et-lausa-jahtub-vene-suurima-panga-juhi-sonul-seisab-majandus-paigal-tode-on-aga-hullem |pealkiri=Nii kuum, et lausa jahtub. Vene suurima panga juhi sõnul seisab majandus paigal, tõde on aga hullem |url-access=subscription |eesnimi=Lev |perekonnanimi=Kadik |kuupäev=2025-09-10 |vaadatud=2025-09-10 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8331437/juri-toomepuu-putini-kaardimaja-variseb-kokku-ning-eesti-saab-sellest-olulise-touke |pealkiri=JÜRI TOOMEPUU ⟩ Putini kaardimaja variseb kokku ning Eesti saab sellest olulise tõuke |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Toomepuu |kuupäev=2025-09-27 |vaadatud=2025-09-27 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aasta mais langetas Venemaa keskpank intressimäära 20, juulis 18, septembris 17 ja detsembris 16 protsendile.<ref>[https://www.err.ee/1609754760/venemaa-keskpank-kiirendab-intressimaarade-langetamist Venemaa keskpank kiirendab intressimäärade langetamist] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026. aasta märtsis langetati baasintressimäär 15 protsendile.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8436677/blogi-1486-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-iraani-runnakud-ohustavad-globaalset-stabiilsust?liveblogPost=12 |pealkiri=Venemaa keskpank langetas baasintressimäära 15 protsendini |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-20 |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Energiakandjate müügitulu vähenemine ja sõjaliste kulutuste kasv viisid Venemaa majanduse 2026 aasta alguseks stagnatsiooni<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8402041/sodivad-kuni-napud-pohjas-millal-venemaa-majandus-kokku-kukub |pealkiri=SÕDIVAD KUNI NÄPUD PÕHJAS ⟩ Millal Venemaa majandus kokku kukub? |url-access=subscription |eesnimi=Andres |perekonnanimi=Herkel |kuupäev=2026-01-23 |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=maailm.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja tekkis uue panganduskriisi oht.<ref>[https://www.err.ee/1609934807/the-guardian-ohus-on-margid-venemaa-majanduse-kokkuvarisemisest The Guardian: õhus on märgid Venemaa majanduse kokkuvarisemisest] ERR, 26.VII 2025</ref> 2026 aastal tõusis käibemaks 20'lt 22 protsendini,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120435460/intervjuu-putin-saab-aru-et-soda-tuleb-lopetada-ekspeaminister-kasjanov-kommenteerib-venemaa-surutist-ja-panganduskriisi |pealkiri=INTERVJUU - „Putin saab aru, et sõda tuleb lõpetada.“ Ekspeaminister Kasjanov kommenteerib Venemaa surutist ja panganduskriisi |url-access=subscription |eesnimi=Dmitri Semjonov |perekonnanimi=Anžela Bubeljak |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> kuid sellele vaatamata ulatus riigieelarve puudujääk 20%'ni, ületades planeeritu rohkem kui kaks korda.<ref>[https://www.err.ee/1610108149/venemaa-eelarvepuudujaak-kasvab-plaanitust-kordades-kiiremini Venemaa eelarvepuudujääk kasvab plaanitust kordades kiiremini] ERR, 12.VIII 20206</ref> 2026 aasta alguses hakkas valitsus piirama Interneti levikut kogu riigis ja blokeeris paljude rakenduste (Telegram, WhatsApp, Signal, Facebook, YouTube) kasutamise, et suruda peale riigirakenduse MAX kasutamist.<ref>{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120442902/taksod-seisavad-ja-miljard-rubla-poleb-paevas-venemaa-katsetab-majanduse-hinnaga-lokaalset-internetti |pealkiri=Taksod seisavad ja miljard rubla põleb päevas: Venemaa katsetab majanduse hinnaga lokaalset internetti |url-access=subscription |eesnimi=Tanel |perekonnanimi=Raig |kuupäev=2026-03-18 |vaadatud=2026-03-18 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8435586/andrei-kuzitskin-putini-infogeto-uus-tase-venelased-on-valmis-hubriidseks-kodusojaks |pealkiri=ANDREI KUZITŠKIN ⟩ Putini infogeto uus tase: venelased on valmis hübriidseks kodusõjaks |url-access=subscription |eesnimi=Andrei |perekonnanimi=Kuzitškin |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa on ära kasutanud paremini säilinud osa Nõukogude Liidu kogutud relvastuse varudest ja hakanud kasutusele võtma esimeses ringis välja praagitud halvemini säilinud tehnikat.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120309188/kollaps-saabub-2025-aastal-ekspert-selgitab-kui-palju-on-venelastel-jarel-noukogudeaegset-tehnikat-ja-mis-saab-kui-see-lopeb |title=„Kollaps saabub 2025. aastal.“ Ekspert selgitab, kui palju on venelastel järel nõukogudeaegset tehnikat ja mis saab, kui see lõpeb |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-22 |access-date=2024-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310330/puust-ja-punaseks-kui-palju-on-putini-armeel-alles-tanke-ja-suurtukke-kui-kaua-saab-ukraina-soda-veel-kesta |title=PUUST JA PUNASEKS - Kui palju on Putini armeel alles tanke ja suurtükke? Kui kaua saab Ukraina sõda veel kesta? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-26 |access-date=2024-07-26 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> Isikkoosseisu puuduses vaevlev Venemaa palus abi [[Põhja-Korea]]lt ja 2024. aasta sügisel saabusid Põhja-Korea sõdurid Venemaa käsutusse.<ref>{{cite web|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120335905/jonatan-vseviov-kiiret-voitu-lubanud-putin-anub-nuud-pohja-korealt-abi |title=Jonatan Vseviov: kiiret võitu lubanud Putin anub nüüd Põhja-Korealt abi |url-access=subscription |author=Bianca Mikovitš |date=2024-11-14 |access-date=2024-11-10 |website=maaleht.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610103070/ukraina-vaitel-tuuakse-venemaa-laaneossa-pohja-korea-raketiuksus Ukraina väitel tuuakse Venemaa lääneossa Põhja-Korea raketiüksus] ERR, 5.VIII 2026</ref> Riigis on valla päästetud sõjapropaganda ja elanike totaalne ajupesu, mille tulemusena enamus Venemaa elanikke toetab 'sõjalist erioperatsiooni'.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120334344/idanaabrite-meelsus-on-kindlalt-voimuladviku-kapa-all-ukraina-teadur-vene-avalikku-arvamust-saab-muuta-eelkoige-lahinguvaljal |title=Idanaabrite meelsus on kindlalt võimuladviku käpa all. Ukraina teadur: Vene avalikku arvamust saab muuta eelkõige lahinguväljal |url-access=subscription |author=Grete Põlluste |date=2024-11-10 |access-date=2024-11-10 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/kategooria/120000451/kremli-lekked Kremli lekked] www.delfi.ee</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8158715/raul-rebane-venemaa-tegelik-juht-ei-ole-putin |title=RAUL REBANE ⟩ Venemaa tegelik juht ei ole Putin |url-access=subscription |author=Raul Rebane |date=2024-12-20 |access-date=2024-12-24 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8281831/juri-kotsinev-kes-mojutab-putinit-venemaa-president-ei-ole-oma-otsustes-vaba |title=JÜRI KOTŠINEV ⟩ Kes mõjutab Putinit? Venemaa president ei ole oma otsustes vaba |url-access=subscription |author=Jüri Kotšinev |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=www.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8293338/viktor-jerofejev-kellele-on-vaja-vene-opositsiooni |pealkiri=Viktor Jerofejev ⟩ Kellele on vaja Vene opositsiooni? |url-access=subscription |eesnimi=Viktor |perekonnanimi=Jerofejev |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=arvamus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120412828/andres-inn-erikogunemised-venemaa-leidis-ajutise-lahenduse-kaotuste-korvamiseks-lopp-pole-enam-kaugel |title=Andres Inn: „erikogunemised“. Venemaa leidis ajutise lahenduse kaotuste korvamiseks. Lõpp pole enam kaugel |url-access=subscription |author=Andres Inn |date=2025-10-26|access-date=2025-10-26 |website=www.delfi.ee}}</ref> <gallery mode="packed" heights="131" style="line-height:1.2em"> Rocket strike on Kyiv TV Tower, 1 March 2022.webm|Kiievi teletorni raketitabamus Japanese protestors singing the Ukrainian anthem in Tokyo (Shibuya Hachiko square) after Putin's invasion of Ukraine.webm|Jaapani meeleavaldajad laulavad Ukraina hümni Citizens of BERDYANSK (Ukraine) protest RUSSIAN occupation..webm|Ukraina asula [[Berdjansk]]i elanikud protestivad Venemaa okupatsiooni vastu Обращение Президента Российской Федерации 2022-02-24.webm|[[Vladimir Putin|Putini]] kõne 24. veebruaril<br><small>(saadaval inglis- ja&nbsp;venekeelsete subtiitritega)</small> </gallery> == Vaata ka == * [[Pealetung Kiievile (2022)]] * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] * [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] * [[Hersoni lahing]] * [[Kiievi kummitus]] * [[Maosaare ründamine]] * [[Budapesti memorandum]] * [[Minski kokkulepped]] * [[Euromaidan]] * [[valge-sini-valge lipp]] * [[Rünnakud tsiviilelanike vastu Venemaa sissetungil Ukrainasse]] * [[Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud kahjude register]] * [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=CNN_2022-02-24>{{cite web |url=https://edition.cnn.com/2022/02/23/europe/russia-ukraine-putin-military-operation-donbas-intl-hnk/index.html |title=Russia launches military attack on Ukraine with reports of explosions and troops crossing border |date=24. veebruar 2022 |publisher=[[CNN]] |language=en |author=Nathan Hodge|author2=Tim Lister|author3=Ivana Kottasová|author4=Helen Regan |access-date=24. veebruar 2022 }}</ref> <ref name=Reuters_13_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/us/us-staff-osce-begins-pullout-donetsk-eastern-ukraine-2022-02-13/ |title=OSCE monitoring mission staff pull out from eastern Ukraine |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=13.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author=Anton Zverev |quote= }}</ref> <ref name=BBC2022-02-17>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60407010 |title=Ukraine crisis: Russian claim of troop withdrawal false, says US |trans-title= |work=[[BBC News]] |date=17. veebruar 2022, 11:15 |access-date= |website= |language=en |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-18>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505187/ida-ukraina-separatistid-vaidavad-et-alustasid-inimeste-evakueerimist |title=Ida-Ukraina separatistid väidavad, et alustasid inimeste evakueerimist |trans-title= |work=[[ERR]] Uudised |date=18. veebruar 2022, 15:55 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-19>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608505790/ida-ukraina-separatistid-kuulutasid-valja-mobilisatsiooni |title=Ida-Ukraina separatistid kuulutasid välja mobilisatsiooni |trans-title= |work=ERR Uudised |date=19. veebruar 2022, 10:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-20>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608506378/venemaa-ja-valgevene-pikendavad-uhisoppust |title=Venemaa ja Valgevene pikendavad ühisõppust |trans-title= |work=ERR Uudised |date=20. veebruar 2022, 13:23 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=ERR2022-02-21>{{cite web|url=https://www.err.ee/1608507575/kreml-putin-plaanib-tunnustada-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike |title=Kreml: Putin plaanib tunnustada nn Donetski ja Luganski rahvavabariike |trans-title= |work=ERR Uudised |date=21. veebruar 2022, 20:21 |access-date= |website= |language=et |quote= }}</ref> <ref name=Reuters_23_II-2022>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-starts-drafting-reservists-aged-18-60-after-presidents-order-2022-02-23/ |title=Ukraine starts drafting reservists aged 18-60 after president's order |trans-title= |work=[[Reuters]] |date=23.02.2022 |access-date=23.02.2022 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name=BBC_27-02-2022>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 |title=Ukraine live updates: EU steps up response to Putin over Ukraine invasion - BBC News |trans-title= |work=BBC News |date=27. veebruar 2022 |access-date=27. veebruar 2022, 19:05 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> <ref name="propastop.org">[https://www.propastop.org/2023/02/27/10002/ propastop.org: Blokeeritud veebisaitide ja telekanalite mitteametlik loetelu]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} * 26. veebruar 2022, 14.03, [https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas], 26. veebruar 2022 hommikuse seisuga jätkub ulatuslik Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukrainas. * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/6 Õhusõda Ukrainas: esimesed õpikogemused] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s2dur_2_22/12 Sõda Ukraina õhuruumi pärast] Andrei Šlabovitš, Ajakiri Sõdur 2/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/28 Võidukas lahing Kiievi all] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 3/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/17 Musta mere lahingute vahekokkuvõte] Taavi Urb, Ajakiri Sõdur 4/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/38 Ukrainlased tagasi Izjumis] Heiki Suurkask, Ajakiri Sõdur 5/2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/44 Vene tankid saadeti hävingusse] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 3/2023 *[https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/24 Ukraina sõda aasta hiljem] Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 *[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_4_23/22 Venemaa uued terrorirünnakud Ukraina vastu] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 4/2023 * Aktualisiert am 26.02.2022-19:41, Von Konrad Schuller und Peter Carstens, [https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/berlin-schickt-ukraine-stinger-raketen-und-weitere-waffen-17836825.html Ampel ändert Kurs : Berlin schickt Kiew 500 Stinger-Raketen und weitere Waffen], faz.net * [https://www.youtube.com/watch?v=ef4FSol8yXo Russia-Ukraine War: Drone shots of British forces arriving at Estonia], [[YouTube]]'i video (1:11), 25. veebruar 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877 Ukraine live updates: Putin puts nuclear deterrent on &#39;special alert&#39; - BBC News], 27. veebruar 2022 * Paul Kirby. [https://www.bbc.com/news/world-europe-56720589 Why is Russia invading Ukraine and what does Putin want?] [[BBC News]], 27. veebruar 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Ukraine Under Attack]. [[RFE/RL]], 28. veebruar 2022 * [https://graphics.reuters.com/UKRAINE-CRISIS/zdpxokdxzvx/ Russia invades Ukraine]. Reuters, 10. märts 2022 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96203561/suur-sissevaade-salamaailma-kuidas-kaib-eestis-sojaaja-kriisijuhtimine-jargmised-pool-aastat-voivad-maarata-meie-tuleviku "Suur sissevaade salamaailma {{!}} Kuidas käib Eestis sõjaaja kriisijuhtimine? Järgmised pool aastat võivad määrata meie tuleviku] Eesti Ekspress, 23. märts 2022 * [https://www.bbc.com/news/world-europe-60506682 Ukraine war in maps: Tracking the Russian invasion]. BBC News, 29. märts 2022 * Sarah Rainsford. [https://www.bbc.com/news/world-europe-61767191 Putin and Peter the Great: Russian leader likens himself to 18th Century tsar]. BBC News, 11. juuni 2022 * [https://www.rferl.org/a/ukraine-russia-crisis-crosshairs-live-briefing/31668477.html Live Briefing: Russia Invades Ukraine]. [[RFE/RL]], 16. september 2022 * [https://www.bbc.com/news/live/world-63193124 Ukraine says 75 missiles have been fired in today&#39;s wave of attacks after Russia accused Ukraine of attacking a key bridge.] BBC News, 10. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://news.yahoo.com/air-defence-system-installed-moscow-084525343.html? Air defence system installed in Moscow near Putin's residence]. YahooNews, 22. jaanuar 2023 * [https://www.bbc.com/russian/news-64448996 Джонсон в фильме Би-би-си рассказал, что Путин угрожал ему ракетами. Песков назвал это ложью]. BBC News Русская служба, 30. jaanuar 2023 * [https://www.err.ee/1608868130/azovstali-kaitsjad-ukraina-pogenikule-tuleks-esitada-kolm-kontrollkusimust Azovstali kaitsjad: Ukraina põgenikule tuleks esitada kolm kontrollküsimust]. ERR, 30. jaanuar 2023 * [https://www.ft.com/content/4351d5b0-0888-4b47-9368-6bc4dfbccbf5 Russia’s invasion of Ukraine in maps — latest updates]. Financial Times, 21. veebruar 2023 * Илья Абишев. [https://www.bbc.com/russian/extra/55zo0asjz3/russian-invasion-in-maps Вместо быстрой "спецоперации" – год кровопролитной войны&nbsp; // Российское вторжение в Украину в 12 картах]. BBC News Русская служба, märts 2023 * Igor Kopõtin [https://epl.delfi.ee/artikkel/120245378/sojaajaloolane-ukraina-opib-vene-kindrali-raamatust-kuidas-venemaad-voita Sõjaajaloolane: Ukraina õpib Vene kindrali raamatust, kuidas Venemaad võita] EPL, 6. november 2023 *[https://www.err.ee/1609262547/kannik-laane-sanktsioonidel-on-venemaale-selge-moju Kannik: lääne sanktsioonidel on Venemaale selge mõju] ERR 24.veebruar 2024 *[https://www.err.ee/1609329621/vene-ohurundevahendid-ja-ukraina-ohutorje-2024-aasta-algul Urmas Salo: Vene õhuründevahendid ja Ukraina õhutõrje 2024. aasta algul] ERR 1. mai 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120304045/intervjuu-vene-ekspert-kremlis-kasvab-arritus-hiina-aadressil-piiramatust-partnerlusest-pole-juttugi INTERVJUU | Vene ekspert: Kremlis kasvab ärritus Hiina aadressil. Piiramatust partnerlusest pole juttugi] Delfi 1. juuli 2024 *[https://war.ukraine.ua/faq/zelenskyys-10-point-peace-plan/ What is Zelenskyy's 10-point peace plan?] war.ukraine.ua 11.08.2023 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120337708/graafikud-1000-paeva-soda-kulunud-on-miljardeid-eurosid-miljoneid-murske-ja-sadu-tuhandeid-elusid GRAAFIKUD | 1000 päeva sõda. Kulunud on miljardeid eurosid, miljoneid mürske ja sadu tuhandeid elusid] www.delfi.ee 19. XI 2024 *[https://www.delfi.ee/artikkel/120342632/intervjuu-vene-ekspert-mark-galeotti-ei-tasu-alahinnata-putini-oskust-oma-voidud-kaotuseks-poorata INTERVJUU | Vene-ekspert Mark Galeotti: ei tasu alahinnata Putini oskust oma võidud kaotuseks pöörata] www.delfi.ee 11. XII 2024 *[https://www.ifw-kiel.de/topics/war-against-ukraine/ukraine-support-tracker/ Ukraine Support Tracker: A Database of Military, Financial and Humanitarian Aid to Ukraine] Kiel Institute 11. I 2025 *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120358796/raimo-poomi-labiloige-ukraina-pusib-tanu-euroopale-usa-panus-olnuks-selleta-mottetu |title=RAIMO POOMI LÄBILÕIGE: Ukraina püsib tänu Euroopale, USA panus olnuks selleta mõttetu |url-access=subscription |author=Raimo Poom |date=2025-02-22 |access-date=2025-02-22 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade Ukraina majandusest ja välisabist.) *{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120367547/sojaraport-peeter-tali-putin-mangib-trumpi-narvidel |title=SÕJARAPORT - Peeter Tali: Putin mängib Trumpi närvidel |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2025-04-01 |access-date=2025-04-01 |website=epl.delfi.ee}} (Ülevaade USA läbirääkimistest Ukraina ja Venemaaga.) [[Kategooria:2022. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] m8mx9bju91foayp4z7ebl7anruuv072 0 632433 7212596 6704854 2026-08-12T07:38:21Z Kuriuss 38125 7212596 wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Schönbrunni kollane |hex=F0D077|tekstivärv=gray |r=240|g=208|b=119 |h=44|s=50|v=94 |cmyk=CMYK|c=0|m=13|y=50|k=6 |allikas=ctb.de<ref>[https://www.ctb.de/_wiki/swb/Farbnamen_(CTB).php Liste verwendeter Farbnamen. - ctb.de]</ref> }} '''Schönbrunni kollane''' ([[saksa keel]]es ''Schönbrunner Gelb'', ''Schönbrunn-Gelb'') on [[Austria]] [[barokkarhitektuur]]ile iseloomulik traditsiooniline värvus, punakas pastelne [[kollane]] [[värvitoon]]<ref>{{Netiviide |url=https://secretvienna.org/i-want-schonbrunner-gelb/ |pealkiri="I want Schönbrunner Gelb!". - Secret Vienna |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2022-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221129102144/https://secretvienna.org/i-want-schonbrunner-gelb/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, mis saadakse kohaliku kollase [[ooker|ookri]] segamisel lubjaga<ref>[https://www.bda.gv.at/themen/restaurierwerkstaetten/labor/aktuelle-forschungsergebnisse/schoenbrunner-gelb.html Was bitte ist Schönbrunner-Gelb? - Bundesdenkmalamt]</ref>. Levinud [[Baieri]]st [[Čechy|Böömimaa]]ni, [[Ungari]]s ja [[Sloveenia]]s. Nimetus on antud Austria-Ungari olulisima ehitise [[Schönbrunni loss]]i järgi<ref>{{Netiviide |url=https://metropole.at/five-things-about-schonbrunn-palace/ |pealkiri=A. Assaf. Five Things You Didn’t Know About Schönbrunn Palace. - Metropole, July 30, 2021 |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2022-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220703110604/https://metropole.at/five-things-about-schonbrunn-palace/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Pildid == <gallery> Schloß Schönbrunn Panorama AR.jpg|[[Schönbrunni loss]] Palace of Schönbrunn, east facade.jpg|Lossi idafassaad Lantern south stairs, Schönbrunn.jpg|Schönbrunni lossi lõunatrepp Fr lázně Glauberovy prameny 2.jpg|Hoone [[Františkovy Lázně]]s [[Tšehhi]]s </gallery> == Seitenstetteni kollane == {{Värvikast |nimetus=Seitenstetteni kollane |hex=FFE8A6|tekstivärv=gray |r=255|g=232|b=166 |h=44|s=35|v=100 |cmyk=CMYK|c=0|m=9|y=35|k=0 |allikas= }} Schönbrunni kollase heledam ja jahedam variant on tuntud Seitenstetteni kollasena. Schönbrunni kollasest valgega segatud toon on saanud nimetuse [[Mostviertel]]i piirkonnas asuva [[Seitenstetteni klooster|Seitenstetteni kloostri]] järgi ja seda kasutatakse traditsiooniliselt nii kiriklike kui ka ilmalike hoonete, näiteks [[kirikla]]te ja [[kastellmõis]]ahoonete (''Vierkanter'') värvivalikus. Värv kantakse värskele [[krohv]]ile; [[Aken|aknad]], [[Simss|simsid]] ja hoonenurgad värvitakse valgeks. <gallery> seitenstetten front.jpg|Seitenstetteni klooster Schlosspark Wilhelmsbad (Hanau) 05.jpg|Hoone endise Wilhelmsbadi lossipargis [[Hanau]]s on värvitud Seitenstetteni kollaseks vierkanter02.jpg|Kastellmõis Mostvierteli piirkonnas </gallery> == Viited == {{viited}} {{kollased värvitoonid}} [[Kategooria:Kollased värvitoonid]] 645n9pfc9nka9k3r5po6dzec9rg9ewp 0 633740 7212528 7141493 2026-08-12T06:05:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212528 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Henri Treial | pilt = Henri Treial 2022.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = Henri Treial (2022) | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1992|5|28}} | sünnikoht = [[Võru]] | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 202 cm | kaal = | hüpe = 356 cm | blokk = 330 cm | positsioon = keskblokeerija | koduklubi = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Võru VK|Barrus Võru]] | särginumber = 1 | aastad1 = 2008–2012 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Võru VK|Valio Võru]] | aastad2 = 2012–2016 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] | aastad3 = 2016–2018 | klubi3 = {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[ČEZ Karlovarsko]] | aastad4 = 2018–2019 | klubi4 = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[VBC Mondovi]] | aastad5 = 2019–2020 | klubi5 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Saaremaa VK]] | aastad6 = 2020–2021 | klubi6 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Saint-Nazaire Volley-Ball]] | aastad7 = 2021–2023 | klubi7 = {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] | aastad8 = 2023–2024 | klubi8 = {{riigi ikoon|Belgia}} [[Roeselare Knack]] | aastad9 = 2024– | klubi9 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Võru VK|Barrus Võru]] | aastad10 = | klubi10 = | koondiseaastad1 = 2007–2014 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2014–2024 | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | uuendatud = 28.04.2026 }} {{commonscat}} '''Henri Treial''' (sündinud [[28. mai]]l [[1992]] [[Võru]]s) on [[eestlane|eesti]] [[võrkpall]]ur. Aastatel 2014–2024 kuulus ta [[Eesti võrkpallikoondis]]se ja hooajast 2024/25 mängib [[Eesti]] meistriliiga klubis [[Võru VK|Barrus Võru]].<ref>[https://sport.err.ee/52910/uus-peatreener-toi-vorkpallikoondise-juurde-viis-uut-mangijat Uus peatreener tõi võrkpallikoondise juurde viis uut mängijat] ERR arhiiv, 10.04.2014.</ref><ref>[https://www.instagram.com/p/C6g1k5gt_oh/ HENRI TREIAL ON KODUS TAGASI! 💪] Barrus Võru VK Instagram, 03.05.2024.</ref> ==Sportlastee== ===Noorteklassid=== Treial hakkas võrkpalliga tegelema kümne aastaselt [[Võru Spordikool]]is, kus ta põhilisteks treeneriteks olid [[Aksel Saal]] ja [[Urmas Tali]].<ref name="WT115"/> Võru Spordikooliga võideti korra omavanuste Eesti karikavõistlused ning jõuti korduvalt Eesti meistrivõistlustel medalile.<ref name=sporditulemused>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=41595 Henri Treial] Sporditulemused (vaadatud 18.01.2024).</ref> Aastatel 2007–2014 kuulus ta Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1991 ja hiljem), kelle treeneriteks olid [[Egon Edo]] ja [[Villi Vantsi]]. Koondisega osaleti omavanuste EM- ja MM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile pääsu ei tagatud.<ref>[https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=a40511cad8383e5ae8ddd8b855d135da&l=est Poisid 91] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 03.05.2023).</ref> Treial mängis noortekoondises ka nurgaründaja positsioonil.<ref>[https://sport.postimees.ee/65722/eesti-poisid-pistavad-rinda-ida-euroopa-vagevatega Eesti poisid pistavad rinda Ida-Euroopa vägevatega] Postimees arhiiv, 06.01.2009.</ref> ===Eesti võrkpallikoondis=== Treial kuulus [[Eesti võrkpallikoondis]]se aastatel 2014–2024 ja mängis 151 mängu.<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-16.08.25.-M.pdf Mängud koondises – mehed – (16.08.2025 seisuga)] Eesti Võrkpalli Liidu koduleht (vaadatud 28.04.2026).</ref> Ta kutsuti esmakordselt koondisse 2014. aasta kevadel.<ref>[https://sport.postimees.ee/2757922/vorkpallikoondise-uus-peatreener-nimetas-esialgsed-koondise-kandidaadid Võrkpallikoondise uus peatreener nimetas esialgsed koondise kandidaadid] Postimees arhiiv, 10.04.2014.</ref><ref>[https://sport.postimees.ee/2768958/vaata-kellega-alustab-vorkpallikoondise-uus-peatreener-ettevalmistuslaagrit Vaata, kellega alustab võrkpallikoondise uus peatreener ettevalmistuslaagrit] Postimees arhiiv, 21.04.2014.</ref> Oma debüütmängu tegi ta samal kevadel sõpruskohtumises [[Valgevene võrkpallikoondis]]e vastu, mis kaotati 1:3.<ref>[https://sport.postimees.ee/2797236/vorkpallikoondis-sai-uue-peatreeneri-debuutmangus-kaotuse-valgevene-kaest Võrkpallikoondis sai uue peatreeneri debüütmängus kaotuse Valgevene käest] Postimees arhiiv, 16.05.2014.</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril kuulus ta koondise koosseisu kolmel korral ([[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]],<ref>[https://sport.err.ee/76893/serbia-koondise-peatreener-eesti-mangis-suureparast-vorkpalli Serbia koondise peatreener: Eesti mängis suurepärast võrkpalli] ERR arhiiv, 13.10.2015.</ref> [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]]<ref>[https://sport.err.ee/614006/gheorghe-cretu-nimetas-em-ile-soitva-14-mehelise-vorkpallikoondise Gheorghe Cretu nimetas EM-ile sõitva 14-mehelise võrkpallikoondise] ERR arhiiv, 21.08.2017.</ref> ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]<ref>[https://sport.err.ee/1609070138/selgus-eesti-vorkpallikoondise-koosseis-em-finaalturniiriks Selgus Eesti võrkpallikoondise koosseis EM-finaalturniiriks]. [[ERR]], 20. august 2023</ref>). [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa liigas]] on ta saanud koondisega kahel korral neljanda koha ([[2015. aasta Euroopa Liiga (mehed)|2015]] ja [[2024. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2024]]).<ref>[https://sport.postimees.ee/3294861/cretu-vasimuse-taha-ei-jaanud-midagi-soojendusel-olime-maailmameistrid Cretu: väsimuse taha ei jäänud midagi, soojendusel olime maailmameistrid] Postimees arhiiv, 14.08.2015.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609372787/kolm-matspalli-raisanud-eesti-kaotas-kuldliiga-pronksimangus-tsehhile Kolm matšpalli raisanud Eesti kaotas Kuldliiga pronksimängus Tšehhile] ERR, 16.06.2024.</ref> Samuti on ta esindanud Eestit [[2018. aasta võrkpalli Challenger Cup (mehed)|2018. aasta Challenger Cupil]].<ref>[https://sport.err.ee/840696/vorkpallikoondis-alustab-challenger-cupi-portugali-vastu Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu] ERR, 19.06.2018.</ref> Treiali koondiseaastate jooksul oli keskblokeerijate positsioonile väga tihe konkurents. 2026. aasta kevadel teatas ta sotsiaalmeedia vahendusel oma koondise esindamise lõpetamisest.<ref>[https://www.facebook.com/plugins/post.php?href=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FTreialH%2Fposts%2Fpfbid02HfPkAL37fKvUPnGaHqbRuCdbhRh7qtfLtLiRJXruXwRnzgHFhBVZoEfwgsBA3oVkl&show_text=true&width=500 Aeg on teha sügav kummardus(aga mitte täielik hüvastijätt) 🏐🇪🇪] Henri Treiali facebook, 26.04.2026.</ref> {{Tsitaat2|Olen jah siiani olnud kolmas-neljas mees, eks näis, mis nüüd uue treeneri tulekuga muutub ja kas üldse muutub. Suve lõpus jäin koondisest hetkel üldse välja, aga no eks näen vaeva, et koha tagasi saaksin.<ref>Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/88385391/henri-treial-itaalia-kannatusteaastast-saaremaa-professionaalsusest-koondisest-ja-kaaluteemast Henri Treial Itaalia kannatusteaastast, Saaremaa professionaalsusest, koondisest ja kaaluteemast] Delfi, 16.12.2019.</ref>|Treial 2019. aasta lõpus Delfile oma rollist koondises.}} {{Tsitaat2|Kui mõtleme vanemate mängijate peale, siis kui palju [[Karli Allik]] (27) on olnud olulises rollis finaalturniiridel? Samamoodi Henri Treial (32), kel on kogu aeg ees olnud temporündajate kolmik [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]] ja [[Timo Tammemaa]]. Tema on olnud seni neljas mees ja sisuliselt oma esimesed tuleristsed sai Treial eelmise aasta EM-il, kus ta kerkis põhimeheks.<ref>Kaspar Ruus: [https://sport.delfi.ee/artikkel/120301044/intervjuu-alar-rikberg-kahest-valusast-kaotusest-nagu-spordiklassikud-utlevad-neljas-koht-on-jama INTERVJUU | Alar Rikberg kahest valusast kaotusest: nagu spordiklassikud ütlevad: neljas koht on jama] Delfi, 17.06.2024.</ref>|[[Eesti võrkpallikoondis]]e peatreener [[Alar Rikberg]] 2024. aasta suvel Delfile, kui küsiti koondise kogenematuse kohta [[2024. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|2024. aasta Euroopa Kuldliiga]] finaalturniiril.}} ===Klubivõrkpall=== Treial oli [[Võru Spordikool]]i kasvandik ning liitus kohaliku meistriliigaklubiga [[Võru VK|Valio Võru]] esmakordselt hooajal 2008/09 ning esindas klubi neljal hooajal. Klubiga osaleti [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistri-]] ja [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|karikavõistlustel]] ning [[Schenker Liiga]]s, kus medaleid ei teenitud ja oldi pigem nõrgemate klubide hulgas.<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=41595 Henri Treial] Sporditulemused (vaadatud 03.05.2023).</ref> Hooajaks 2012/13 vahetas ta klubi ning liitus [[Bigbank Tartu]]ga, kus ta mängis neli hooaega.<ref>[https://sport.postimees.ee/985502/nadalavahetusel-toimub-tartus-vorkpalli-premium7-cup Nädalavahetusel toimub Tartus võrkpalli Premium7 Cup] Postimees arhiiv, 26.09.2012.</ref> Esimesel hooajal medalile ei tuldud, kuid teisel hooajal (2013/14) saadi [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlustel]] ja [[Schenker Liiga]]s teine koht ning tuldi [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriks]].<ref>[https://sport.postimees.ee/2760196/tartu-bigbank-alistas-tallinna-selveri-ja-tuli-eesti-meistriks Tartu Bigbank alistas Tallinna Selveri ja tuli Eesti meistriks] Postimees arhiiv, 13.04.2014.</ref> Kolmandal hooajal (2014/15) osaleti ka tugevuselt teises eurosarjas ([[CEV Cup]]il), kus eelringist edasi ei saadud ja tugevuselt kolmandas eurosarjas ([[CEV Challenge Cup]]il), kus jäädi pidama 1/16 finaalis.<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=737&PID=-2 2015 CEV Cup] CEV arhiiv (vaadatud 03.05.2023).</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=738&PID=-2 2015 Challenge Cup] CEV arhiiv (vaadatud 03.05.2023).</ref> Võideti Schenker Liiga ning Treial valiti liiga parimaks temporündajaks.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/70963101/video-ja-fotod-bigbank-tartu-krooniti-schenker-liiga-voitjaks VIDEO ja FOTOD: Bigbank Tartu krooniti Schenker liiga võitjaks!] Delfi, 08.03.2015.</ref> Eesti meistrivõistlustel tuli leppida teise kohaga. Neljandal hooajal (2015/16) sarnaselt esimesele hooajale medalitele ei jõutud.<ref>[https://sport.err.ee/84507/tartu-bigbank-lopetas-hooaja-viienda-kohaga Tartu Bigbank lõpetas hooaja viienda kohaga] ERR arhiiv, 10.04.2016.</ref> Oma esimese lepingu välisklubiga sõlmis Treial hooajaks 2016/17 [[Tšehhi]] meistriliigaklubiga [[ČEZ Karlovarsko]].<ref>[https://sport.err.ee/88809/jarjekordne-eesti-vorkpallikoondislane-siirdub-mangima-valismaale Järjekordne Eesti võrkpallikoondislane siirdub mängima välismaale] ERR arhiiv, 14.07.2016.</ref> [[Tšehhi karikavõistlused võrkpallis|Tšehhi karikavõistlustel]] saadi teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/243753/henri-treiali-klubi-kaotas-tsehhis-karikafinaali Henri Treiali klubi kaotas Tšehhis karikafinaali] ERR arhiiv, 28.02.2017.</ref> [[Tšehhi meistrivõistlused võrkpallis|Tšehhi meistriliiga]] põhiturniir lõpetati küll teisena, kuid lõpuks tuli leppida neljanda kohaga.<ref>[https://sport.err.ee/591055/henri-treial-jai-debuuthooajaga-valismaal-vaga-rahule Henri Treial jäi debüüthooajaga välismaal väga rahule] ERR arhiiv, 20.04.2017.</ref> Klubi osales ka tugevuselt teises eurosarjas ([[CEV Cup]]il), kus alistati 1/32 finaalis [[Selver Tallinn]] ning jõuti lõpuks välja veerandfinaali. Veerandfinaalis tuli tunnistada [[Tours VB]] paremust, kes hiljem võitis sarja.<ref>[https://sport.err.ee/584562/henri-treial-eurohooaeg-oli-igati-kordalainud Henri Treial: eurohooaeg oli igati kordaläinud] ERR arhiiv, 17.03.2017.</ref> Treial jätkas klubis ta teist hooaega (2017/18). Klubi osales tugevuselt kolmandas eurosarjas ([[CEV Challenge Cup]]il), kus jäädi pidama 1/8 finaalis.<ref>[https://sport.err.ee/679182/venno-24-punkti-aitasid-maliye-piyango-jargmisesse-ringi Venno 24 punkti aitasid Maliye Piyango järgmisesse ringi] ERR arhiiv, 01.02.2018.</ref> Tšehhi karikavõistlustel saadi taas teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/686310/treial-ja-karlovarsko-kaotasid-tsehhi-karikafinaalis-liberecile Treial ja Karlovarsko kaotasid Tšehhi karikafinaalis Liberecile] ERR arhiiv, 27.02.2018.</ref> Hooaeg lõpetati Tšehhi meistriks tulemisega, mis oli esimene nii Treialile kui klubile.<ref>[https://sport.err.ee/826829/henri-treial-krooniti-vorkpallis-tsehhi-meistriks Henri Treial krooniti võrkpallis Tšehhi meistriks] ERR arhiiv, 27.04.2018.</ref> Treial oli mõlemal hooajal meeskonna üks põhimängijaid. Hooajaks 2018/19 siirdus ta mängima [[Itaalia]] esiliigaklubisse [[VBC Mondovi]], kus ta meeskonnakaaslaseks oli ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e nurgaründaja [[Kristo Kollo]].<ref>[https://sport.err.ee/854491/henri-treial-hakkab-mangima-itaalias Henri Treial hakkab mängima Itaalias] ERR, 17.09.2018.</ref> [[Itaalia esiliiga karikavõistlused võrkpallis|Itaalia esiliiga karikavõistlustel]] jõuti poolfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/904844/nadal-piiri-taga-kreek-jatkab-voimsas-hoos-keelelt-resultatiivne-mang Nädal piiri taga: Kreek jätkab võimsas hoos, Keelelt resultatiivne mäng] ERR, 28.01.2019.</ref> [[Itaalia esiliiga võrkpallis|Itaalia esiliigas]] langeti konkurentsist veerandfinaalis ning saadi lõpuks liigas viies koht.<ref>[https://sport.err.ee/930461/nadal-piiri-taga-keel-aitas-posojilnica-austrias-finaalseerias-voitudeni Nädal piiri taga: Keel aitas Posojilnica Austrias finaalseerias võitudeni] ERR, 15.04.2019.</ref> Treial oli meeskonna põhimängijate hulgas. Hooajaks 2019/20 naasis ta [[Eesti|kodumaale]] ning liitus [[Saaremaa võrkpalliklubi]]ga.<ref>[https://sport.err.ee/938382/saaremaa-vk-solmis-lepingu-eesti-koondislasega Saaremaa VK sõlmis lepingu Eesti koondislasega] ERR, 10.05.2019.</ref> Klubi sai [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlustel]] teise koha ning jõudis [[CEV Challenge Cup]]is veerandfinaali.<ref>[https://sport.err.ee/1035252/ajalugu-teinud-saaremaa-murdis-eurosarjas-veerandfinaali Ajalugu teinud Saaremaa murdis eurosarjas veerandfinaali] ERR, 13.02.2020.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1060483/saaremaa-voitis-milano-vastu-kull-geimi-kuid-poolfinaali-uks-jai-suletuks Saaremaa võitis Milano vastu küll geimi, kuid poolfinaali uks jäi suletuks] ERR, 05.03.2020.</ref> Kohalik võrkpalli hooaeg katkestati kevadel [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref>[https://sport.err.ee/1063675/vorkpallis-jaavad-taiskasvanute-eesti-meistritiitlid-sel-aastal-jagamata Võrkpallis jäävad täiskasvanute Eesti meistritiitlid sel aastal jagamata] ERR, 13.03.2020.</ref> Treial oli taas üks meeskonna põhimängijaid. Hooajaks 2020/21 läks ta taas välismaale ning liitus [[Prantsusmaa]] esiliigaklubiga [[Saint-Nazaire Volley-Ball]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230503130344/https://vorkpall24.ee/henri-treial-siirdub-aastase-vaheaja-jarel-taas-valismaale/ Henri Treial siirdub aastase vaheaja järel välismaale] Võrkpall24, 22.05.2020.</ref> Klubiga saadi [[Prantsusmaa esiliiga võrkpallis|Prantsusmaa esiliigas]] küll hõbemedal, kuid hooaja eel seatud eesmärki [[Prantsusmaa meistrivõistlused võrkpallis|Prantsusmaa meistriliigasse]] tõusta sellega ei täidetud.<ref>[https://sport.err.ee/1608183355/nadal-piiri-taga-enardile-kuld-juhkamile-ja-treialile-hobe Nädal piiri taga: Enardile kuld, Juhkamile ja Treialile hõbe] ERR, 19.04.2021.</ref> Hooaja 2021/22 eel kaalus Treial ka karjääri lõpetamist, kuid lõpuks tuli pakkumine [[Belgia]] meistriliigaklubilt [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]], kuhu ta ka algavaks hooajaks suundus.<ref>[https://web.archive.org/web/20230503130343/https://vorkpall24.ee/tavaellu-sukelduda-plaaninud-treial-siirdub-hoopis-meistrite-liigasse/ Tavaellu sukelduda plaaninud Treial siirdub hoopis Meistrite liigasse!] Võrkpall24, 01.09.2021.</ref> Hooaja keskel liitus klubiga ka [[Eesti võrkpallikoondis]]e sidemängija [[Renet Vanker]].<ref>[https://sport.err.ee/1608454577/vorkpallur-renet-vanker-liitus-meistrite-liiga-meeskonnaga Võrkpallur Renet Vanker liitus Meistrite liiga meeskonnaga] ERR, 03.01.2022.</ref> [[CEV Meistrite liiga]]s jäädi pidama alagrupifaasi ja [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlustel]] saadi kolmas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1608576424/vorkpallurid-valismaal-venno-raadik-ja-pupart-tulid-medalitele Võrkpallurid välismaal: Venno, Raadik ja Pupart tulid medalitele] ERR, 25.04.2022.</ref> Teisel hooajal (2022/23) tuli [[CEV Cup]]i veerandfinaalis [[Märt Tammearu]] koduklubi [[Roeselare Knack]]i paremust tunnistada.<ref>[https://sport.err.ee/1608887516/tammearu-koduklubi-roeselare-paases-cev-i-karikaturniiril-poolfinaali Tammearu koduklubi Roeselare pääses CEV-i karikaturniiril poolfinaali] ERR, 16.02.2023.</ref> Sama klubi paremust tunnistati ka [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistluste]] poolfinaalis ja Belgia meistrivõistluste finaalseerias.<ref>[https://sport.err.ee/1608825436/nadal-piiri-taga-tammearu-paases-karikafinaali-kreegi-ja-kordase-heast-mangust-voiduks-ei-piisanud Nädal piiri taga: Tammearu pääses karikafinaali, Kreegi ja Kordase heast mängust võiduks ei piisanud] ERR, 19.12.2022.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20230509043109/https://volley.ee/nadal-piiri-taga-tammearu-krooniti-belgia-meistriks-treialile-ja-vankerile-hobe-viiberile-rumeenias-pronks/ Nädal piiri taga: Tammearu krooniti Belgia meistriks, Treialile ja Vankerile hõbe, Viiberile Rumeenias pronks] Eesti Võrkpalli Liit, 08.05.2023.</ref> Hooajast 2023/24 vahetas ta [[Belgia]]s klubi ning liitus kohaliku liiga endise põhikonkurendi, [[Roeselare Knack]]iga.<ref>[https://knackvolley.be/nieuwsitem/geen-limburgs-volkslied-meer-voor-henri-treial/ Geen Limburgs volkslied meer voor Henri Treial] Knack Volley, 15.05.2023.</ref> Belgias võideti kõik osaletud sarjad: [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikas]], [[Belgia superkarikas võrkpallis|liigakarikas]] ja [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|meistritiitel]].<ref>[https://knackvolley.be/nieuwsitem/een-elfde-voor-knack-volley/ Een elfde voor Knack Volley] Roeselare Knack, 11.10.2023.</ref><ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120269718/eesti-koondislane-krooniti-belgia-karikavoitjaks Eesti koondislane krooniti Belgia karikavõitjaks] Delfi, 12.02.2024.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609327962/treial-tuli-belgia-meistriks-taht-ja-tammemaa-voidutsesid-saksamaal Treial tuli Belgia meistriks, Täht ja Tammemaa võidutsesid Saksamaal] ERR, 29.04.2024.</ref> [[CEV Meistrite liiga]]s saadi oma alagrupis ühe võidu ja viie kaotusega viimane koht ning ''play-off''{{'}}i ei pääsetud.<ref>Karl Juhkami: [https://sport.postimees.ee/7940789/meistrite-liigas-saab-play-off-is-naha-eestlaste-duelli Meistrite liigas saab play-off'is näha eestlaste duelli] Postimees, 18.01.2024.</ref> Treial oli läbi hooaja meeskonna üks põhimängijaid ning Belgia meistriliiga üks parimaid blokeerijaid.<ref>[https://statistics.lottovolleyleague.be/CompetitionHome.aspx?ID=27 BeVL 2023/2024] Lotto Volley League (vaadatud 03.05.2024).</ref> ==Saavutused== ===Klubivõrkpall=== '''[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]''' *2013/14 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga *2014/15 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Bigbank Tartu]]ga *2024/25 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Võru VK|Barrus Võru]]ga *2025/26 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Võru VK|Barrus Võru]]ga '''Riikide meistrivõistlused''' *2013/14 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2014/15 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2017/18 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Tšehhii meistrivõistlused võrkpallis|Tšehhi meistrivõistlused]] [[ČEZ Karlovarsko]]ga *2021/22 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyardiga]] *2022/23 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyardiga]] *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Belgia meistrivõistlused võrkpallis|Belgia meistrivõistlused]] [[Roeselare Knack]]iga *2024/25 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] [[Võru VK|Barrus Võru]]ga '''Välismaa esiliigad''' *2020/21 [[File:Silver medal with cup.svg|16px]] [[Prantsusmaa esiliiga võrkpallis|Prantsusmaa esiliiga]] [[Saint-Nazaire Volley-Ball]]iga '''Riikide karikavõistlused''' *2013/14 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Bigbank Tartu]]ga *2016/17 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Tšehhi karikavõistlused võrkpallis|Tšehhi karikavõistlused]] [[ČEZ Karlovarsko]]ga *2017/18 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Tšehhi karikavõistlused võrkpallis|Tšehhi karikavõistlused]] [[ČEZ Karlovarsko]]ga *2019/20 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] [[Saaremaa VK|Saaremaa võrkpalliklubiga]] *2023/24 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Belgia superkarikas võrkpallis|Belgia liigakarikas]] [[Roeselare Knack]]iga *2023/24 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Belgia karikavõistlused võrkpallis|Belgia karikavõistlused]] [[Roeselare Knack]]iga '''Individuaalsed auhinnad''' *2014/15 [[Võrkpalli Balti liiga|Schenker Liiga]] parim temporündaja *2024/25 [[Võrkpalli Balti liiga|Cronimet liiga]] parim temporündaja<ref>[https://volley.ee/cronimet-liiga-voitjaks-krooniti-tartu-bigbank/ Cronimet liiga võitjaks krooniti Tartu Bigbank!] Eesti Võrkpalli Liit, 08.03.2025.</ref> ===Koondis=== *2018 [[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] Challenger Cup ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid klubides eurosarjades |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|[[CEV Meistrite liiga]] !colspan="2"|[[CEV Cup]] !colspan="2"|[[CEV Challenge Cup]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte |- |[[Bigbank Tartu]] | 2014/15 || || || 2 (7) || 9 || 2 (6) || 8 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=737 2015 CEV Volleyball Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=738 2015 CEV Volleyball Challenge Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |rowspan="2"|[[ČEZ Karlovarsko]] | 2016/17 || || || 7 (21) || 58 || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=966 2017 CEV Volleyball Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- | 2017/18 || || || || || 4 (17) || 53 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1035 2018 CEV Volleyball Challenge Cup - Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Saaremaa VK]] | 2019/20 || || || || || 5 (19) || 47 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1195 CEV Volleyball Challenge Cup 2020 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |rowspan="2"|[[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] | 2021/22 || 6 (20) || 45 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1316 CEV Champions League Volley 2022 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- | 2022/23 || || || 8 (30) || 65 || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1445 CEV Volleyball Cup 2023 | Men Statistics] CEV (vaadatud 15.12.2023).</ref> |- |[[Roeselare Knack]] | 2023/24 || 6 (25) || 32 || || || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1551 CEV Champions League Volley 2024 | Men Statistics] CEV (vaadatud 18.01.2024).</ref> |- ! colspan="2" |Kokku!!12 (45)!!77!!17 (58)!!132!!11 (42)!!108!! |} ==Isiklikku== Henri Treial õppis 1999–2008 [[Võru I Põhikool]]is. 2008. aastal alustas ta õpinguid [[Audentese Spordigümnaasium]]is, mille lõpetas 2012. aastal.<ref name="WT115">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20161008.2.8.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Henri Treial läheb kuulsasse spaa- ja filmilinna karjääri tegema] Wõrumaa Teataja, nr. 115, lk 5, 08.10.2016.</ref> Treial on abielus sisulooja Ivika Treialiga (endine Lehtsalu). ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== {{Commonsi kategooria-tekstina|Henri Treial}} ==Välislingid== *[https://www-old.cev.eu/PlayerDetails.aspx?TeamID=12753&SeasonID=0&SeasonType=&G=&PlayerID=5766 Henri Treial] Mängija profiil CEV kodulehel *[https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/henri-treial/ Koondis 2021] Eesti Võrkpalli Liit *[https://volleybox.net/henri-treial-p384 Volleybox] *[https://www.instagram.com/henritreial/ Instagram] {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} }} {{JÄRJESTA:Treial, Henri}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Võrust pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] o3e5x2q8aiq04ko2dhwjejtg3pu49st 0 633800 7212470 7207965 2026-08-11T22:30:03Z Raamaturott 56450 /* Aprill */ 7212470 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja ==Veebruar== *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja ==Aprill== *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja ==Mai== *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja ==Juuli== *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika Ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] k0z9pc876o8rkt1icil2w34pwc2jfjs 0 635437 7212663 7202370 2026-08-12T08:47:26Z Kuriuss 38125 7212663 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Infokast ametiisik | nimi = Theodoros I Laskaris Θεόδωρος Λάσκαρις | pilt = 148 - Theodore I Laskaris (Mutinensis - color).png | pildiallkiri = Theodorose portree (15. sajandi koodeksist, mis sisaldab koopiat Joannes Zonarase teosest "Väljavõtted ajaloost") | amet = [[Nikaia keisririik|Nikaia]] [[Bütsantsi keisrite loend|keiser]] nõue Bütsantsi keisri positsioonile eksiilis | ametiajaalgus = [[1205]] | ametiajalõpp = [[1221]] (kroonimine [[6. aprill]] [[1208]]) | eelmine = [[Alexios V Dukas Murzuphlos]] ([[Konstantinos Laskaris]]) | järgmine = [[Johannes III Dukas Vatatzes]] | sünninimi = Theodoros Komnenos Laskaris | sünniaeg = u. [[1175]] | surmaaeg = november [[1221]] (46) | abikaasa = Anna Komnena Angelina Armeenia Philippa Marie de Courtenay | vanemad = Nikolaos (?) Laskaris | lapsed = * Irene Laskarina * Maria Laskarina * Eudokia Laskarina * Nikolaos Laskaris * Johannes Laskaris }} '''Theodoros I Laskaris''', ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (''Theodōros Komnēnos Laskaris)''; u [[1175]] – november [[1221]]) oli esimene Nikaia keiser, kes valitses aastatel 1205–1221. Nikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Kuigi Theodoros sündis mitte eriti tuntud aadliperes, oli tema ema seotud keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. [[1200]]. aastal abiellus Theodoros keiser [[Alexios III Angelos]]e noorima tütre Annaga. Enne [[1203]]. aastat sai ta [[Despoot|despoodi]] tiitli, mis tõestas tema meelest õigust oma äia troonile. [[1203]]. aastal põgenes Theodoros [[Konstantinoopol|Konstantinoopolist]] ning hakkas organiseerima vastupanu ladinlastele. Theodors kuulutati keisriks [[1205]]. aastal (mõnedel andmetel kuulutati [[1204]]. aastal hagia Sophias keisriks mitte [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], vaid Theodoros). Theodoros organiseeris Väike-Aasias vastupanu ladinlastele ning paljud kreeklased suundusid tema juhitud riiki. Lisaks Ladina keisririigile sõdis ta ka [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigiga]], mis pidas end samuti Rooma riigiks. Theodoros krooniti keisriks alles [[1208]]. aastal, mil Theodorose riigi pealinnas [[İznik|Nikaias]] valiti uus [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]]. Theodorose kohale õigeusklike kaitsjana konkureerisid ka Epeirose valitsejad. Nikaia keisririigil tuli vastu seista ka seldžukkidele ning [[Alexios III Angelos|Alexios III]], kes ei loobunud oma pretensioonist troonile. Kuigi ladinlased ei tunnustanud kunagi ametlikult Theodorose võimu, tegid nad seda mitteametlikult, kui sõlmisid Nikaia keisririigiga rahulepingu. Theodoros I Laskaris rajas Konstantinoopoli naabrusesse võimsa riigi, mis võimaldas tema järeltulijatel [[1261]]. aastal pealinna ladinlastelt tagasi vallutada ja taastada Bütsantsi impeerium. == Varasem elu == === Päritolu === Theodors Komnenos Laskaris sündis umbes [[1175]]. aastal mitte eriti tuntud Bütsantsi aadliperes. Tema vanemate nimed on teadmata, ent isa võis kanda nime Nikolaos.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Angelov, Dimiter|pealkiri=The Byzantine Hellene: The Life of Emperor Theodore Laskaris and Byzantium in the Thirteenth Century|aasta=2019|kirjastus=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=978-1-108-48071-0}}</ref> Theodorose ema põlvnes keiserliku [[Komnenos|Komnenoste]] perekonna tundmatust harust, kuid Theodoros võttis endale ka Komnenoste nime.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Volkoff, Angelina Anne|pealkiri=Komnenian Double Surnames on Lead Seals: Problems of Methodology and Understanding|aasta=2015|kirjastus=Dumbarton Oaks Papers|lehekülg=197–208|keel=inglise}}</ref> Theodorosel oli kuus venda: [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]], Georgios, Alexios, Isaak, Manuel ja Michael. Kahel viimasel pidi olema teine ema, sest mõlemad võtsid endale lisaperekonnanime Tzamantouros, mitte Komnenos. Oma tädi abielu kaudu oli Theodors seotud ka Phokase perekonnaga.<ref name=":0" /> Laskariste perekonnale kuulusid valdused Anatoolia lääneosas<ref name=":0" />. Nii Theodorosel kui ka Konstantinosel oli [[Püha Jüri|Püha Georgi]] kujutav pitsat, millel oli kiri Diasorites.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=Identities and Allegiances in the Eastern Mediterranean after 1204|aasta=2011|koht=Farnham|kirjastus=Ashgate Publishing Limited|lehekülg=47-68|keel=inglise|artikkel=The Latin Empire of Constantinople, 1204–1261: Marriage Strategies}}</ref> See näitas nende seost Püha Georgi Disoratese kloostriga, mis asus Pyrgionis, Kaistrose jõe arus.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> === Varajane karjäär === Theodorose kaasaegne ajaloolane [[Niketas Choniates]] kirjeldas teda oma kroonikas kui "julget ja ägedat sõdalast"<ref name=":0" />. Veidi hilisem ajaloolane [[Georgios Akropolites]] kirjutas, et Theodoros oli "kehalt väike, kuid mitte ülemäära, üsna tume ja tema otsast hargnev habe"<ref>{{Raamatuviide|autor=Head, Constance|pealkiri=Byzantion. 50 (1)|aasta=1980|lehekülg=226–240|artikkel=Physical Descriptions of the Emperors in Byzantine Historical Writing}}</ref>. Theodoros tõusis esile oma perekondlike sidemete tõttu [[Komnenos|Komnenoste]] perekonnaga. Tema esimene säilinud pitsat mainib tema ''sebastose'' ja ''protovestiaritese'' tiitleid. Esimene oli õukonnatiitel, mis oli algselt mõeldud keisrite sugulastele, kuid keiser [[Alexios III Angelos]] (v. [[1195]]–[[1203]]) hakkas seda müüma jõukatele kaupmeestele. ''Protovestiarites''<nowiki/>'ena oli ta keiserliku palee valvurite üksuse ülem.<ref name=":0" /> Keiser Alexios III, kellel polnud poegi, soovis pärimisküsimust lahedada oma kahe vanema tütre abieludega. [[1200]]. aasta lõpus andis keiser vanima tütre Irene Alexios Palaiologosele ning teise tütre Anna Theodorosele. Palaiologos tõusis [[Despoot|despootiks]]. Ta suri [[1203]]. aastal ning tema tiitli sai endale Theodoros. Selle abieluga pidi Theodorosest saama Alexios III järglane.<ref name=":0" /> == Vastupanu ristisõdijatele == === Konstantinoopoli langemine === [[1195]]. aastal viis [[Alexios III Angelos]] läbi riigipöörde ning kukutas oma venna [[Isaak II Angelos|Isaak II Angelose]] (v. [[1185]]–[[1195]]) ja lasi ta pimedaks torgata. Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios]] põgenes pealinnast ning palus katoliiklastelt abi oma isa positsiooni taastamiseks, vastutasuks lubas ta neile suuri summasid ning kirikute liitu. [[1203]]. aasta juuli alguseks olid ristisõdijad [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] all. Kuigi Theodoros Laskaris asus sissetungijatele rünnakuid korraldama, suutsid ladinlased pealinna siiski sisse piirata. Konstantinoopoli müürid olid haavatavad, mistõttu põgenes Alexios III [[17. juuli]] öösel koos riigikassaga [[Traakia|Traakiasse]].<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|url=https://archive.org/details/historyofbyzanti0000trea|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> [[Fail:ConquestOfConstantinopleByTheCrusadersIn1204.jpg|pisi|Ristisõdijad Konstantinoopolit piiramas 1204. aastal]] Pärast seda vabastati [[Isaak II Angelos|Isaak II]] ning tema kõrval asus valitsema ka poeg [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]]<ref name=":0" />. Theodors vangistati, sest riigipööraja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli tema äi. [[1203]]. aasta septembris õnnestus Theodorosel põgeneda. Selle sündmuse täpsed asjaolud on teadmata, ent ajaloolane Choniates kirjutas, et Laskarisel õnnestus põgeneda oma "praktilise tarkuse ja vapra hinge tõttu".<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Mõnda aega varjas Theodoros end ühes pühale Michaelile pühitsetud kirikus. Theodoros ise väitis, et jumal vabastas ta imekombel vanglast ja juhatas ta üle [[Bosporus|Bosporuse]] Väike-Aasiasse. Laskarisega põgenesid ka tema naine ja lapsed. Nad jõudsid [[İznik|Nikaiasse]], kuid pärast pikki läbirääkimisi lubati linna siseneda vaid naisel ja lastel, sest kardeti Alexios IV kättemaksu. Theodoros on ise meenutanud, et tal tuli liikuda ühest piirkonnast teise, et vältida vaenlaste lõkse.<ref name=":0" /><ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=412-415|isbn=9789949437757|artikkel=Theodoros I Laskarius}}</ref> Edasine sündmuste käik Nikaias pole täpselt jälgitav, kuid kas [[1205]]. või [[1206]]. aastal kuulutati Theodoros mitteametlikult keisriks<ref name=":9" />. Alexios IV ei suutnud ristisõdijatele maksta, mistõttu keeldusid nad Konstantinoopoli alt lahkumast ja asusid ümberkaudseid külasid rüüstama. Bütsantslased hakkasid süüdistama oma keisrit. [[1204]]. aasta [[28. jaanuar|28. jaanuaril]] sai riigipöörde tagajärjel keisriks [[Alexios V Dukas Murzuphlos]].<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Isaak II suri peagi ning Alexios IV mõrvati. See oli ladinlastele ettekäändeks, et alustada pealinna piiramist. [[12. aprill|12. aprillil]], mil ristisõdijad linna tungisid, põgenes keiser Alexios V Konstantinoopolit.<ref name=":0" /> Grupp bütsantslasi kogunes [[Hagia Sophia]] katedraali. Pole täpselt teada, kas seal kuulutati keisriks Theodoros või tema vend [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]].<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Queller, Donald E.|pealkiri=The Fourth Crusade: The Conquest of Constantinople 1201–1204|url=https://archive.org/details/fourthcrusadecon0000quel|aasta=1977|kirjastus=University of Pennsylvania Press|keel=inglise}}</ref> Samal päeval tuli neil mõlemal täielikult ladinlaste meelevalda jäänud linnast põgeneda.<ref name=":3" /> Kuigi Konstantinoopol oli langenud, ei loobunud ei [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ega [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]] oma õigusest troonile. Peagi lisandus neile kolmas trooninõudleja: keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] (v.[[1183]]–[[1185]]) lapselaps [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios]], kes võttis võimu [[Trapezundi keisririik|Trapezundis]]. Ristisõdijad valisid endale aga uue keisri Baldwin I.<ref name=":3" /> === Vastupanu Anatoolias === [[Fail:Empire of Nicaea.png|pisi|Theodorose valitsetav riik (sinisega) 1205. aastal]] Väike-Aasia oli olnud kümnendeid keiserliku võimu vastaste ülestõusude keskus<ref name=":0" />. Paljud aadlikud ja suurmaaomanikud hoidsid kontrolli all erinevaid keisririigi alasid: Theodoros Mankaphas Philadelphia linna, Sabbas Asidinos Sampsoni linna ja Nikephoros Kontostephanos maid Maenderi jõe ülemjooksul<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Korobeinikov, D. A.|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=692–727|keel=inglise|isbn=978-0-521-83231-1|toimetaja=Shepard, Jonathan|artikkel=Raiders and neighbours: the Turks (1040–1304)}}</ref>. Theodoros esines oma äia, [[Alexios III Angelos|Alexios III]] esindajana ning tagas sellega [[Bitüünia]] linnade lojaalsuse Alexios III nimel [[1204]]. aastani<ref name=":2" /><ref name=":4" /><ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Van Tricht, Filip|pealkiri=The Latin Renovatio of Byzantium: The Empire of Constantinople (1204–1228)|aasta=2011|koht=Leiden|kirjastus=Brill|isbn=978-90-04-20323-5|keel=inglise|url=https://books.google.ee/books?id=JlnPm2riK1UC&redir_esc=y}}</ref>. Kohalikud kreeklased tunnustasid teda kui Bitüünia ''[[strategos]]''<nowiki/>'st (väejuht)<ref name=":2" />. Theodoros seadis end sisse [[Bursa|Prusas]]<ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Fine, John Van Antwerp|pealkiri=The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest|aasta=1994|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|toimetaja=Ann Arbor|isbn=0-472-08260-4|keel=inglise}}</ref>, ent tegi sagedasi väljasõite, et osaleda kohtumistel ja õhtusöökidel, julgustades kohalikke võitlema ladinlaste vastu. Theodoros saavutas kontrolli ka riigi tulude üle. Nii sai ta pakkuda raha [[Seldžukkide riik|Seldžukki]] sultan [[Rukn al-Din Suleiman II]]-le, soovides vastutasuks abi ristisõdijate vastu.<ref name=":0" /> Suleiman II suri ning tema alaealine poeg [[Izz al-Din Kilij Arslan III]] võttis [[1204]]. aasta juunis valitsemise üle.<ref name=":4" /> [[1204]]. aasta septembris asutasid ristisõdijad komisjoni, et jagada Bütsantsi territooriumid<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Nicol, Donald M.|pealkiri=Byzantium and Venice: A Study in Diplomatic and Cultural Relations|aasta=1988|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-34157-4|keel=inglise}}</ref>. Väike-Aasia "Nikaia hertsogiriik" pidi minema [[Blois krahv]] Louis I-le ning "Philadelphia hertsogiriik" pidi minema prantsuse aadlikule ja ristisõdijale Stephen du Perche'ile, kuigi need alad olid veel bütsantslaste kontrolli all. Veneetslased vallutasid Hellensponti (tänapäeva [[Dardanellid]]) väina Aasia-poolse Lampsacuse sadama ning prantsuse rüütlid vallutasid lähedal asuva Pegai (tänapäeva Biga).<ref name=":0" /> [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigi]] keisri [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] vend ja kaaskeiser [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] alustas sõjalist kampaaniat [[Paflagoonia|Paflagooniasse]] ning okupeeris Musta mere äärsed linnad<ref name=":3" />. See aga hõlbustas prantsuse rüütlite vallutusi. Nad purustasid [[6. detsember|6. detsembril]] Theodorose väed Poemanenumi all, mis võimaldas prantslastel hõivata [[Bitüünia]] kindlused.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> [[1204]]. aasta detsembris hukati [[Konstantinoopol]]is avalikult varem tabatud [[Alexios V Dukas Murzuphlos|Alexios V]]. Ladinlased arreteerisid [[1205]]. aasta alguses ka [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ning sundisid teda loovutama keiserlikke võimusümboleid. Keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I Komnenose]] (v<abbr>.</abbr> [[1143]]–[[1180]]) lapselaps [[Manuel Komnenos Maurozomes|Manuel Maurozomes]] ning tema väimees, kukutatud [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultan]] [[Kaykhusraw I|Ghiyāth al-Dīn Kaykhusraw I]] saabusid [[İznik|Nikaiasse]], kus Theodoros nad kinni pidas<ref name=":0" />, kuid peagi jõuti kokkuleppele. Laskaris andis kukutatud sultanile raha, et ta saaks oma trooni tagasi võtta ning vastutasuks soovis sõjalist toetust.<ref name=":4" /> [[Kaykhusraw I|Kaykhusraw]] ja Maurozomes kiirustasid tagasi [[Konya|Konyasse]], Rumi sultanaadi pealinna. Nad kukutasid alaealise Kilij Arslan [[1205]]. aasta märtsis.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> [[1204]]. aasta lõpuks olid ladinlased vallutanud [[Traakia]], [[Tessaalia]] ning Põhja-Kreeka. Keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] nõbu [[Michael I Komnenos Dukas|Michael Dukas]], kes oli organiseerinud kreeklaste vastupanu [[Epeiros|Epeiroses]], oli sunnitud oma turvalisuse nimel vanduma truudust paavst [[Innocentius III]]-le. Ladina keiser [[Balduin I]] saatis [[1205]]. aasta alguses oma venna [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] Väike-Aasiat vallutama.<ref name=":3" /> Henri purustas Theodoros Mankaphase ja [[19. märts|19. märtsi]] Adramyttioni lahingus [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos Laskarise]]<ref name=":0" />. Ladinlased aga ei saanud oma võite edasi arendada, sest tsaar [[Kalojan]] õhutas [[Traakia|Traakias]] mässu ning tungis provintsi.<ref name=":5" /><ref name=":6" /> Keiser Balduin oli sunnitud oma väed Anatooliast välja tõmbama.<ref name=":0" /><ref name=":5" /> [[1205]]. aasta [[14. aprill|14. aprillil]] said ladinlased bulgaarlastelt hävitavalt lüüa [[Edirne|Adrianopoli]] lahingus. Lahinguväljal hukkusid ka Louis du Blois ja Stephen du Perche.<ref name=":0" /> Keiser [[Balduin I|Balduin]] võeti vangi ning ta suri Bulgaarias<ref name=":2" /><ref name=":5" />. Theodorosest sai [[Kalojan|Kalojani]] võitude peamine kasusaaja<ref name=":3" /><ref name=":6" />. Ladinlaste lüüasaamine näitas nende haprust<ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Cambridge History of the Byzantine Empire, c. 500–1492|aasta=2017|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=731–758|toimetaja=Shepard, Jonathan|keel=inglise|isbn=9781409410980|artikkel=After the Fourth Crusade: the Greek rump states and the recovery of Byzantium}}</ref> ning kindlustas Theodorose positsiooni. Laskaris kasutas olukorda ära ning ajas enamuse ladinlaste garnisonidest Anatoolia kindlustest minema<ref name=":5" /> ning viis oma pealinna Prusast [[İznik|Nikaiasse]]<ref name=":6" />. Kreeklaste põgenikevood saabusid endistest Bütsantsi Euroopa osadest Theodorse riiki<ref name=":5" />. Mankaphas loovutas Philadelpia Theodorosele ning ka Asidenose maad liideti Theodorse aladega<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Kohalikud aadlikud toetasid Laskarist tema võitluses mässuliste aadlike vastu ning vastutasuks said nad õukonnatiitleid<ref name=":2" />. Theodoros nõudis lojaalsusvannet Epeirose valitseja [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]] vennalt, Theodoros Komnenos Dukaselt enne, kui lubas tal Epeirosesse suunduda.<ref name=":5" /> == Valitsemine == [[Fail:Iznik Wall at Istanbul Gate 8288.jpg|pisi|Nikaia müüride varemed]] === Kroonimine === Alates sellest ajast sai Nikaiast keisririigi pealinn, siis Theodoros I Laskarios on läinud ajalukku esimese Nikaia keisrina. Loomulikult kutsuvad nii seda valitsejat vaid ajaloolased, keiser ise nimetas ennast jätkuvalt roomlaste valitsejaks – seega polnud ka Nikaia keisririik mitte uues riiklik moodustis, vaid jätkuvalt Rooma keisririik, ehk siis Bütsants. David Komnenenos saatis [[Bitüünia|Bitüüniasse]] oma armee, ent Theodoros purustas sissetungijad ja nende ladinlastest liitlased [[Nikomeedia]] all. Peagi andis sultan Kaykhusraw I väed oma äia Maurozomese käsutusse, kelle juhtimisel tungiti [[1205]]. aasta kevadel Maenderi jõe orgu. Peagi said seldžukid aga lüüa ning sõlmiti rahu. Theodoros lubas Maurozomesel valitseda sultani väejuhina kahe kindluse üle.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Theodoros kuulutati keisriks [[1205]]. aasta alguses, kas pärast võitu Nikomeedias või pärast seldžukkidega rahu sõlmimist<ref name=":0" /><ref name=":3" /><ref name=":5" />. Uue tiitliga sai Theodorosest ametlik konkurent [[Ladina keisririik|Ladina keisrile]], mistõttu hakkasid ladinlased Laskarist ametlikult kutsuma anastajaks, kes kontrollis osasid Ladina keisririiigile kuuluvaid alasid<ref name=":7" />. Ka paljud kreeklased keeldusid teda keisrina tunnistamast, sest [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarh]] polnud teda krooninud, mistõttu polnud ta ka legaalne valitseja. Theodoros kutsus [[Traakia|Traakiasse]] põgenenud patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X Kamaterost]] [[İznik|Nikaiasse]], ent kirikupea keeldus.<ref name=":5" /> [[Traakia|Traakias]], [[Tessaalia|Tessaalias]] ja [[Peloponnesos|Peloponnesoses]] valdusi omanud aristokraadid suundusid Nikaiasse pärast seda, kui nende alad ladinlaste kätte läksid. Uus kroonimata keiser kutsus enda pealinna endisi Bütsantsi kõrgeid ametnikke, kuid väikse eelarve tõttu sai ta luua vaid lihtsustatud riigihaldussüsteemi.<ref name=":0" /> Uue haldussüsteemi loomisel aitas keisrit tema naise onu, pime Basileios Dukas Kamateros, endine ''logothetes tou dromou'' (välisminister)<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Keiser palkas oma Marmara mere laevastiku juhtimiseks [[Calabria|Kalaabriast]] pärit piraadi Johannes Steirionese. Riigijuhtimisest said osa ka keisri vennad, keda Theodoros väga usaldas. Neist said kõrged sõjaväejuhid ja neile anti õukonnatiitleid.<ref name=":0" /> [[1206]]. aasta juunis suri patriarh [[Johannes X Kamateros|Johannes X]]. Konstantinoopoli õigeuskliku vaimulikud palusid paavst [[Innocentius III]] luba, et valida uus patriarh, ent Ladina võimud ei andnud selleks volitusi.<ref name=":8" /> Uus Ladina keiser, [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu David Komnenosega Theodorose vastu. Laskaris otsustas [[Trapezundi keisririik|Trapezundilt]] vallutada Pontoherakleia (antiikajal Heraclea Pontica) linna. Kui Nikaia armee linna suunas marssis, ründasid ladinlased neid selja tagant. Ladinlaste tõrjumiseks pidi Theodoros loobuma linna vallutamisest. Ristisõdijad aga tungisid jõudsalt Väike-Aasiasse ja [[1206]].–[[1207]]. aasta talvel vallutati [[Nikomeedia]] ja Cyzicuse. Theodoros liitus [[Bulgaaria riigipeade loend|Bulgaaria tsaari]] [[Kalojan|Kalojaniga]], kes tungis Traakiasse. See sundis keiser Henri I-t oma vägesid Anatooliast välja tõmbama.<ref name=":3" /> Pärast seda, kui Theodoros ja tema vennad olid alustanud Nikomeedia piiramist, nõustus Henri I sõlmima kaheaastase rahulepingu, mis lubas Theodorosel lammutada Nikomeedia ja Cyzicuse kindlustused.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> Õigeusklike läbirääkimiste pingutused [[Püha Tool|Püha Tooliga]] uue patriarhi valimiseks ei olnud edukad<ref name=":7" /><ref name=":8" />. Ka Theodoros saatis paavstile kirja, milles palus anda õigeusklike vaimulikele volitused. Samuti palus ta, et Innocentius tunnustaks teda kui õigeusklike kogukonna kõrgeimat juhti, ent mõlemat palvet eirati.<ref name=":8" /> Kui ladinlased [[1208]]. aasta alguses vaherahu rikkusid, palus Theodoros taas paavstilt abi rahu sõlmimiseks ning pakkus välja [[Ladina keisririik|Ladina]] ja [[Nikaia keisririik|Nikaia]] vaheliseks alaliseks piiriks [[Marmara|Marmara mere]].<ref name=":0" /> Seejärel kustusid õigeusklikud vaimulikud Theodorost üles korraldama uue patriarhi valimised<ref name=":7" />. Keiser kutsus [[1208]]. aasta [[Vaikne nädal|Vaiksel nädalal]] Nikaias kokku kirikukogu<ref name=":5" />. Uueks patriarhiks valiti [[20. märts|20. märtsil]] kõrge vaimulik [[Michael IV Autoreianos|Michael Autoreianos]]<ref name=":0" /><ref name=":8" />, kes oli seotud keisri lähedase nõuniku Kamaterosega<ref name=":2" />. Esimese teona kroonis uus patriarh Theodorose "roomlaste keisriks ja autokraadiks"<ref name=":0" /><ref name=":7" />. Tseremoonia toimus [[Ülestõusmispühad|ülestõusmispühal]], [[6. aprill|6. aprillil]]<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Dragon, Gilbert|pealkiri=Emperor and Priest: The Imperial Office in Byzantium|aasta=2003|koht=Cambridge University Press|keel=inglise|isbn=9780521801232|url=https://books.google.ee/books?id=yCnN4yAojagC&pg=PA275&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref>. Ametlik kroonimine kinnistas Theodoros I Laskarise [[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keisrite]] nimekirja. Siiski sai tema legitiimsuses osas vaielda, sest vaid seaduslik keiser sai valida uue patriarhi ning vaid seaduslik patriarh sai kroonida uue keisri. Samuti väitsid keisri vastased, et patriarhi valimisel olid kohal suvaliselt valitud vaimulikud, mitte korralikult kokku kutsutud [[Sinod|sinoid]]. Keisri pooldajad aga põhjendasid olukorda sellega, et pärast Konstantinoopoli langemist nõudis situatsioon paindlikku seaduse tõlgendamist.<ref name=":5" /> Alates Theodorose kroonimisest oli Nikaia keisririigi pealinn. Ajaloolased nimetavad Theodorost kokkuleppeliselt esimeseks Nikaia keisriks, kuid toona nimetati keisrit jätkuvalt Rooma keisriks. Nikaia keisririik pole uues riiklik moodustis, vaid jätkuvalt Rooma keisririik, ehk siis Bütsants.<ref name=":9" /> === Sisepoliitika === Theodorost on peetud küllaltki väljapaistvaks isiksuseks. Ta oli töökas ja energiline ning troonile asudes lubas lüüa ristisõdalased Konstantinoopolist välja. Keiser püüdiski oma lubadust täita ja ründas ladinlasi igal võimalusel. Sõjaväe tugevdamiseks viis ta aga sisse uue süsteemi, asudes jagama maid sõjaväeteenistuse eest. Sel moel jagati näiteks ära endised [[Hagia Sophia|Sophia katedraali]] maad. Reformi tulemusel vähenes sõjaväes palgasõdurite arv, keda hakkasid asendama bütsantslased, mis tõstis omakorda keisririigi sõjaväe moraali. Järgmise sammuna seadis Theodoros sisse erilise, kolmest kaitseliinist koosneva piiride kaitsmise süsteemi. Neist esimene koosnes inimestest, kellele riik eraldas piiriäärsed maad ja kes olid vabastatud maksudest. Teise kaitseliini pidid moodustama kindlused ja kolmanda maavägi. Kulutades nii suure osa rahast sõjaväele, piiras keiser õukonna väljaminekuid, mis olid võrreldes endiste aegadega tunduvalt tagasihoidlikumad.<ref name=":9" /> Nikaias taastus vaikselt ka kultuurielu ning ehitustegevus elavnes. Ajaloolased on märkinud, et Theodorose ponnistuste tulemusel taastus Bütsantsi keisririik, kuid seda ilma suurriiklike pretensioonideta. Seega olid selle riigi ambitsioonid ja tegelikud võimalused tasakaalus. N-ö "Konstantinoopoli-aegse" keisririigi ambitsioonid ületasid suuresti tegelikke võimalusi.<ref name=":9" /> === Välispoliitika ja sõjad === [[Fail:Byzantium1204-en.svg|pisi|320x320px|[[Ladina keisririik]] ja Bütsantsi järglasriigid [[Nikaia keisririik|Nikaia]], [[Trapezundi keisririik|Trapezund]] ja [[Epeirose despootkond|Epeiros]] (piirid pole täpselt teada)]] Bütsantsi keisririirigi varemetest kujunes [[1209]]. aastaks välja neli riiki. [[Alexios I Megas Komnenos|Alexios I]] ja [[David Megas Komnenos|David Komnenos]] kindlustasid oma [[Trapezundi keisririik|Trapezundi keisririigi]] Anatoolia põhjaosas; [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] ühendas enda riigi keskuse, [[Konstantinoopol|Konstantinoopoliga]] [[Traakia]] ja peaaegu kogu [[Kreeka ajalugu|Kreeka]]; [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I Dukas]] kindlustas oma võimu [[Epeirose despootkond|Epeirose despootkonnas]] ja Theodoros I Laskarisest sai Anatoolia lääneosa valitseja. Siiski ei tekkinud jõudude vahel tasakaalu, sest neli valitsejat jäid rivaalideks ning olid alati valmis sõlmima liite üksteise vastu.<ref name=":3" /> Kõige olulisem muutus seisnes selles, et bütsantslastel tekkis taas tahe võidelda oma riigi eest. Selle tahte puudumine määras ära ka Konstantinoopoli langemise. Nüüd aga peatati ladinlaste edasitung itta. Sõda ladinlastest sissetungijate vastu hakkas pikapeale muutuma rahvasõjaks. Seda iseloomustab fakt, et ühes ristisõdalaste poolt sisse piiratud kindluses söödi ära isegi nahk kilpidelt, kuid alla ei antud.<ref name=":9" /> [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]] sõlmis liidu sultan [[Kaykhusraw I]]-ga Nikaia vastu, samal aja sõlmis Theodoros liidu Bulgaaria valitseja [[Boril (Bulgaaria tsaar)|Boriliga]].<ref name=":3" /> [[1209]]. või [[1210]]. aastal maksis [[Michael I Komnenos Dukas|Michael I]], kes oli ühtlasi Ladina keisri vasall, ära [[Alexios III Angelos|Alexios III]] lunaraha<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Alexios ei suundunud aga oma väimehe, Theodoros I juurde. Selle asemel otsis ta varjupaika Kaykhusraw I õukonnas [[Konya|Konyas]].<ref name=":3" /> [[Fail:Carte Troade.png|pisi|Troada piirkond]] Nii tsaar [[Boril (Bulgraaria tsaar)|Boril]] kui ka despoot [[Michael I Komnenos Dukas|Michael]] soovisid ladinlasi [[Thessaloníki|Tessaloonikist]] välja ajada. See sundis [[Henri I (Ladina keiser)|Henri I]]-t tegema linna sagedasi visiite.<ref name=":5" /> Theodoros kasutas Henri eemalolekut ära ning saatis oma laevastiku [[1211]]. aasta kevadel [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] poole<ref name=":3" /><ref name=":5" />. Boril aga tungis Traakiasse, ent ta ei suutnud takistada Henri naasmist pealinna<ref name=":5" />. [[Kaykhusraw I]] ja [[Alexios III Angelos|Alexios III]] ründasid samal ajal Nikaiat. Theodorose väed pididi lõpetama piiramise ning Väike-Aasiasse tagasi kiirustama.<ref name=":3" /><ref name=":5" /> Väidetavalt läks Theodoros seldžukkidele vastu vaid tuhandemehelise sõjaväega<ref name=":9" />. Kaks armeed kohtusid [[Antiookia Meandril]] linna all, kas hiliskevadel või juuni keskel<ref name=":3" /><ref name=":4" />. Väidetavalt hävitasid türklased peaaegu kogu Theodorose väe.<ref name=":9" /> Seldžukkide vägi oli lähedal lahingu võitmisele, kuid Theodoros otsis lahingus üles Kaykhusrawi ning tappis ta duellis<ref name=":4" /><ref name=":8" />. Alexios III vangistati lahingu jooksul.<ref name=":8" /> Theodoros sõlmis rahulepingu Kaykhushrwai poja ja järglase [[Kaykaus I]]-ga.<ref name=":4" /> Türklased ei tülitanud Nikaiat enam ligi 30 aastat.<ref name=":9" /> [[Fail:Asia Minor in the Greco-Roman period - general map - regions and main settlements.jpg|vasakul|pisi|Bitüünia]] Theodoros saatis kirju Ladina keisririigi kreeklastele, milles teavitas neid oma võidust ning kutsus kreeklasi üles mässama "ladina koerte" vastu<ref name=":0" />. Tegu oli siiski [[Pyrrhose võit|Pyrrhose võiduga]], sest Theodoros kaotas lahingus oma parimad ladina palgasõdurid<ref name=":8" />. Henri I juhtis oma väed üle Bosporuse ning lõi Nikaia armeed [[1211]]. aasta [[15. oktoober|15. oktoobril]] Rhyndakose jõel (tänapäeva Mustafakemalpaşa jõgi). Ladinlased vallutasid Nymphanioni ja [[Pergamon (linn)|Pergamoni]]. [[1212]]. aasta alguses Euroopa monarhidele saadetud ringkirjas kiitles Henri, et on alistanud kreeklased [[Rumi seldžukkide sultanaat|Rumi sultanaadi]] piirini, välja arvatud mõned kindlused.<ref name=":0" /> Siiski pidid ladinlased oma kampaania lõpetama, sest neil ei jätkunud vägesid kindluste mehitamiseks<ref name=":3" />. Kaks keisrit sõlmisid ajavahemikus [[1212]]–[[1214]] rahu<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Rahu kinnituseks abiellus Ladina keiser Henri I Theodorose õega<ref name=":9" />. Lepingu järgi said ladinlased [[Troada piirkond|Troada piirkonna]] (Loode-Anatoolias). Samuti läks neile strateegiliselt tähtsad [[Bitüünia]] kindlused, millega kontrolliti Nikaia keisririigi põhja ja lõuna vahelisi teid. Theodoros algatas aga laiaulatusliku kindlustamise programmi. Rajati uusi kindluseid ja parandati vanade kindluste müüre. Kohalikke elanikke kutsuti üles asuma elama kindluste lähedale ning eile jagati haritavat maad.<ref name=":0" /> Theodoros taastus kiiresti kaotusest<ref name=":3" />. Keiser kasutas ära Ladina keisririigi ja [[Serbia suurvürstkond|Serbia]] vahelist konflikti<ref name=":7" /> ning ründas [[1214]]. aastal koos sultan Kaykaus I-ga Trapezundi keisririiki<ref name=":4" />. David Komnenos oli sunnitud Pontoherakleia loovutama Theodorosele<ref name=":3" />. Pole teada, kas ta vallutas Ida-Paflagoonia selle kampaania ajal või aasta hiljem<ref name=":7" />. Nikaia sai kitsa juurdepääsu Mustale merele<ref name=":0" /> ning eemaldas sellega Trapezundi otsesest konkurentsist Konstantinoopolile<ref name=":8" />. === Välispoliitika stabiliseerumine === Katoliku vaimulikud püüdsid Konstantinoopoli õigeusklikku elanikkonda sundida katoliku liturgiat vastu võtma, ent õigeusklikud hakkasid neile vastu. [[Innocentius III]] saatis enda volinikuna [[1213]]. aastal Konstantinoopolisse kardinal Pelagiuse, et õigeusklikke taltsutada.<ref name=":5" /><ref name=":8" /> Pelagius sulges õigeusklikud kirikud ning käskis vastupanu osutanud mungad vangistada. Kreeklased ei andnud järele ning paljud neist põgenesid Nikaiasse. Kreeka aristokraadid pöördusid keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henri]] poole ja palusid tal lõpetada õigeusklike tagakiusamine või et keiser annaks neile loa Nikaiasse kolida. Henri andis järele ning taasavas õigeusukirikud.<ref name=":5" /> Pelagius alustas Theodorosega Pontoherakleias läbirääkimisi kirikute liidu üle, ent need ei andnud tulemust.<ref name=":8" /> [[1214]]. aasta lõpus või [[1215]]. aastal mõrvati [[Epeirose despootkond|Epeirose despoot]] [[Michael I Komnenos Dukas]]. Valitsemise võttis üle tema poolvend Theodoros Komnenos Dukas, kes seadis Theodorose ülemvõimu kahtluse alla ning murdis oma eelnevalt antud truudusvannet. Koostöös [[Ohrid|Ohridi]] peapiiskop Demetrios Chomatenosega otsustas Epeirose uus valitseja eitada Nikaias resideeriva patriarhi õigust määrata Balkani piiskopkondadele piiskoppe.<ref name=":5" /> Dukase ekspansionistlik poliitika sundis keiser [[Henri I (Ladina keiser)|Henrit]] alustama Epeirose vastu sõjalist kampaaniat, kuid ta suri ootamatult enne Epeirosesse jõudmist. Ladina aadlikud valisid uueks keisriks Henri õemehe [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre de Courtenay]], kuid teel Epeirosest [[Konstantinoopol|Konstantinoopoli]] [[1217]]. aastal ta vangistati ja tapeti. Regendina asus valitsema Pierre'i lesk [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]].<ref name=":3" /> Keisrinna andis Theodorosele naiseks oma tütre Marie de Courtenay, misjärel nõustus Theodoros pikendama rahu [[Ladina keisririik|Ladina keisririigiga]].<ref name=":7" /> Keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] suri enne [[1219]]. aasta oktoobrit. Theodoros saatis [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]] saadikud, kes kuulutasid tema õigust troonile, ent ladinlased ignoreerisid neid.<ref name=":7" /> [[1220]]. aastal üritas keiser jõuga oma nõuet Konstantinoopoli troonile täide viia, ent see rünnak tõrjuti. [[1221]]. aasta märtsis sai Ladina keisriks [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]] ning rahu kahe riigi vahel taastati.<ref name=":7" /> [[1219]]. aastal pakkus Theodoros, kasutades ära tühja [[Konstantinoopoli Ladina patriarh|Konstantinoopoli ladina patriarhi]] kohta, algatas uued läbirääkimised kirikute liidu osas<ref name=":8" />. Keiser kavatses kutsuda [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli]], [[Antiookia patriarhaat|Antiookia]], [[Jeruusalemma patriarhaat|Jeruusalemma]] ja [[Aleksandria patriarhaat|Aleksandria]] õigeusu patriarhid Nikaiasse [[Sinod|sinodile]], ent vaimulikud nurjasid selle idee<ref name=":7" /><ref name=":8" />. [[Fail:149 - John III Doukas Vatatzes (Mutinensis - color).png|pisi|Johannes III Dukas Vatatzes]] Konstantinoopoli veneetslaste ''Podestà'' ehk pealik Jacopo Tiepolo veenis Theodorost andma veneetsia kaupmeestele suuremaid privileege Nikaia keisririigis ning keiser kinnitas dekreeti [[1219]]. aasta augustis [[Kuldbulla|kuldbullaga]]. Dokument lubas veneetslastel Nikaias kaubelda maksuvabalt. Samuti keelas määrus mõlemal poolel üksteise müntide kopeerimise ja võltsimise.<ref name=":6" /> Lepingus kutsuti Theodorost kreeklaste kuningaks<ref name=":9" />. === Surm === Theodoros I Laskaeis suri [[1221]]. aasta novembris umbes 46-aastaselt.<ref name=":0" /> Theodoros ei jätnud trooni, pidades silmas riigi habrast olukorda, oma alaealisele pojale, vaid oma väimehele [[Johannes III Dukas Vatatzese|Johannes Dukas Vatatzesesele]].<ref name=":9" /> Kuid pärast keisri surma algas võitlus troonipärast Theodorose vendade Alexiose ja Isaaki ning väimehe vahel. Konflikt lõppes Vatatzese võiduga ning Theodorose vennad olid sunnitud minema eksiili. Theodoros maeti oma [[Alexios III Angelos|äia]] ja esimese naise kõrvale Püha Hyakinthose kloostris Nikaias.<ref name=":0" /> == Pärand == Theodoros I Laskarise ajal muutus Lääne-Anatoolia "impeeriumiks eksiilis"<ref name=":0" /><ref name=":6" />. Ajaloolane Warren Treadgold võtab tema valitsusaja kokku nii: "Theodoros ehitas üles töötava [Bütsantsi] järglasriigi ... peaaegu mitte millestki"<ref name=":3" />. Ta taaselustas [[Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat|oikumeenilise patriarhaadi]] ning teised Bütsantsi fundamentaalsed institutsioonid. Theodoros võttis ladinlastelt ja seldžukkidelt üle ''konostaulos'' (inglise sõnast ''constable'') ja ''tzaousios'' (türgi sõnast ''çavuş'') õukonnatiitlid. Kasutusele võeti ka oma valuuta; uusi münte vermiti [[Elektron (sulam)|elektronist]] ja billionist, samas ei taastatud Bütsantsi kuld- ja vaskmüntide süsteemi. Regulaarseid makse hakkas keiser nõudma hiljemalt [[1216]]. aastast. Aristokraadid said maksude kogumise õiguse, millega järgiti Bütsantsi traditsioone<ref name=":0" />. Veneetslased ja ladinlased sõlmisid temaga ka lepinguid, millega tunnistati sisuliselt Theodorose riigi olemasolu<ref name=":6" />. Theodorose riigi põhiideoloogia oli õigeusukiriku kaitse. Niketas Choniates koostas Nikaia õukonnas ketserlusevastase traktaadi "Õigeusu aare". Ta kirjeldas Konstantinoopoli langemist kui karistust patustele bütsantslastele ning võrdles riigi eksiili Väike-Aasias juutide [[Paabeli vangipõlv|Paabeli vangipõlvega]].<ref name=":8" /> Keiser mõistis, et ta pole võimeline Konstantinoopolit tagasi vallutama, ent rajas enda uue pealinna – Nikaia – Konstantinoopoli lähedale, kust oli ideaalne alustada tulevasi vallutusi.<ref name=":0" /><ref name=":6" /> Ajaloolane Dimiter Angelov rõhutab, et Theodorose poliitiline edu oli suurel määral tingitud tema pragmaatilisest ja optimistlikust lähenemisest. Tal oli rändõukond, mis reisis ühest kohast teise, et arutada kohalike aadlikega poliitika küsimusi. Theodoros ei kartnud ka ise oma vägesid juhtida. Keiser palkas ladina palgasõdureid, pakkudes neile kõrgemat palka kui [[Ladina keisririik]].<ref name=":0" /> == Perekond == Theodoros I Laskarise esimene abikaasa oli keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III Angelose]] teine tütar '''Anna Komnene Angelina'''. Anna esimene abikaasa ''sebastokrator'' Isaak Komnenos Vatatzes oli keiser [[Johannes II Komnenos|Johannes II Komnenose]] lapselapselaps. Isaak suri lastetult [[1196]]. aastal. Theodorosel ja Annal oli kolm tütart ja kaks poega:<ref name=":0" /> * '''Irene Laskarina''': tema esimene abikaasa oli väejuht Andronikos Palaiologos, kes suri lastetult [[1212]]. aastal. Seejärel abiellus Irene Konstantinos Dukas Palaiologosega [[1216]]. aastal, kuid temagi suri lastetult. Irene komas abikaasa oli [[Johannes III Dukas Vatatzes]], kes päris Theodoros I-lt trooni.<ref name=":0" /> * '''Maria Laskarina''', kellest sai [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningas [[Béla IV]] abikaasa.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Eudokia Laskarina''', kelle kätt pakuti Ladina keisrile, [[Robert I (Ladina keiser)|Robert I]]-le [[1221]]. aasta alguses, ent patriarh keeldus seda abielu õnnistamast.<ref name=":0" /><ref name=":8" /> * '''Nikolaos Laskaris''', kes kuulutati [[1208]]. aastal Theodorose kaaskeisriks, kuid teda ei mainita allikates enam pärast [[1210]]. aastat.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> * '''Johannes Laskaris''', kes suri lapseeas [[1213]]. aastal.<ref name=":0" /> Keisrinna Anna suri enne [[1213]]. aastat. Theodoros alustas [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenia]] kuninga [[Levon II]]-ga läbirääkimisi uue abielu osas<ref name=":0" /><ref name=":2" />. Kuningas saatis oma nõo '''Philippa''' Nikaiasse ning nad abiellusid [[1214]]. aasta jõulude ajal. Ajaloolane Michael Angold on pakkunud teooria, et paavst Innocentius III toetas Theodorose ja Levoni abieluga sõlmitud liitu, sest ta soovis tagada Theodorose toetuse konfliktis keiser Henri I-ga [[Antiookia pärislussõda|Antiookia pärislussõjas]] ([[1201]]–[[1219]]).<ref name=":2" /> Theodoros ütles teadmata põhjusel Philippast lahti ning jättis temaga sündinud poja päranduseta<ref name=":0" />. Angoldi järgi sai Theodoros alles pärast abiellumist teada, et Philippa polegi Levoni tütar<ref name=":2" />. Philippa poeg pidi olema sündinud 1214. aastal, sest poiss polnud veel kaheksa-aastane, kui Theodoros suri.<ref name=":0" /> Theodorose kolmas abikaasa oli '''Marie de Courtenay'''. Marie oli Ladina keisri [[Pierre II de Courtenay (Ladina keiser)|Pierre II de Courtenay]] ja keisrinna [[Yolanda (Ladina keisrinna)|Yolanda]] tütar.<ref name=":0" /> Nad abiellusid 1218. aasta lõpus või 1219. aasta alguses. Selle abieluga lootis Theodoros sekkuda Ladina keisririigi siseasjadesse.<ref name=":0" /><ref name=":7" /> == Vaata ka == * [[Neljas ristisõda]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == {{Viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios V Dukas Murzuphlos]] või [[Konstantinos Laskaris]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1205]]–[[1221]]|järgnev= [[Johannes III Dukas Vatatzes]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Bütsantsi keisrid]] [[Kategooria:Surnud 1221]] 5dl1c9e3w735cwst8938ix8o129sjay 0 635760 7212688 6933077 2026-08-12T09:26:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212688 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = IRIS-T | pilt = File:IRIS-T air-to-air-missile (cropped).jpg | pildi_suurus = 200px | alt_tekst = IRIS-T õhk-õhk-raketi makett hävitaja tiiva all. | pildi_allkiri = IRIS-T [[õhk-õhk-rakett|õhk-õhk-raketi]] makett [[hävitaja]] tiiva all. | päritoluriik = {{Pisilipp|Saksamaa}} | tüüp = [[õhk-õhk-rakett]]<br />[[õhutõrjerakett]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2005–…<ref name="MT">[https://web.archive.org/web/20240804020121/https://www.militarytoday.com/missiles/iris_t.htm IRIS-T Short-Range Air-to-Air Missile]. ''MilitaryToday.com''. Vaadatud 12. septembril 2023.</ref> | kasutajad = vaata [[#Kasutajad|kasutajaid]] | sõjad = [[Vene-Ukraina sõda]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/iris-t-projshov-bojove-hreshhennya-v-ukrayini/ IRIS-T пройшов бойове хрещення в Україні]. ''Мілітарний''. Vaadatud 20. oktoobril 2022.</ref> <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Diehl Defence]], [[Avio S.p.A.]], [[Litton Italia]], [[Leonardo S.p.A]] | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 87,4 kg<ref name="MT" /> | pikkus = 2,94 m<ref name="SI">[https://www.saab.com/products/iris-t IRIS-T]. ''Saab''. Vaadatud 12. septembril 2023.</ref> | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = 127 mm<ref name="SI" /> | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = [[tahkekütusrakett]] | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 25 km<ref name="SI" /> | kiirus = 3 [[Mach]]i<ref name="SI /> | juhtimissüsteem = [[infrapuna]] [[otsipea]]<ref name="SI" /> | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = 447 mm | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = 20 km | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''IRIS-T''' ([[inglise keel]]es ''InfraRed Imaging System Tail/Thrust Vector-Controlled'') on lühimaa [[õhk-õhk-rakett]]. Raketi täiustatud ja kohaldatud variante rakendatakse [[õhutõrjerakett|pind-õhk-raketina]]. IRIS-T töötas välja ja seda toodab rahvusvaheline konsortsium, mille juhtriik on [[Saksamaa]]. == Kirjeldus == IRIS-T omadused olenevad raketi otstarbest. Neid on kolme põhilist tüüpi: * lühimaa õhk-õhk-rakett (IRIS-T); * lühi-, kes- või pikamaa pind-õhk-rakett (IRIS-T SLS, IRIS-T SLM ja IRIS-T SLX); * allveelaev-õhk-rakett (IDAS). Eri otstarbega IRIS-T rakettide tehnilised omadused erinevad vähemal või suuremal määral. Enamikku variante ühendab [[infrapuna]] [[otsipea]] olemasolu ja põhilised süsteemid, kuid muude tehniliste omaduste osas ilmnevad raketi üldisi parameetreid mõjutavad lahknevused: * IRIS-T põhivariant on infrapuna otsipead kasutav 25 km laskekaugusega lühimaa õhk-õhk-rakett. * IRIS-T SLS on lühimaa õhutõrjerakett laskekaugusega 10 km ja laskekõrgusega 5 km<ref name="MTS">[https://web.archive.org/web/20231019235118/https://www.militarytoday.com/missiles/iris_t_sl.htm IRIS-T SL Air Defense Missile System]. ''Military Today'', Vaadatud 13. septembril 2023.</ref>. Võrreldes põhivariandiga on raketti muudetud vähe ja muudatused puudutavad eelkõige selle juhtimissüsteemi ja andmesideühendust, et integreerida õhk-õhk-rakett maapealsesse õhutõrjevõrku. * IRIS-T SLM on keskmaa õhutõrjerakett laskekaugusega 40 km ja laskekõrgusega 20 km<ref name="MTS" />. Mudelil on täiustatud mootor, andmesideühendus ja juhtimissüsteem, aga ninas on ikkagi infrapuna otsipea<ref name="DIS">[https://www.diehl.com/defence/en/products/guided-missiles/#iris-t-sl IRIS-T SL]. ''Diehl Defence''. Vaadatud 13. septembril 2023.</ref>. Otsipead katab õhutakistust vähendav ninakoonus, mis sihtmärgi läheduses küljest heidetakse<ref name="DIS" />. * IRIS-T SLX on kaugmaa õhutõrjerakett laskekaugusega 80 km ja laskekõrgusega 30 km<ref name="AR">[https://web.archive.org/web/20231209113239/https://www.armyrecognition.com/germany_missile_systems_vehicles_uk/iris-t_sl_surface-to-air_defense_missile_system_technical_data.html IRIS-T SL Surface-to-Air Defense Missile System technical data]. ''Army Recognition''. Vaadatud 13. septembril 2023.</ref>. Välja töötamise järgus olev rakett kasutab sihtmärgini jõudmiseks infrapuna otsipead ja [[radar]]it ning uuemat mootorit<ref name="AR" />. * IDAS on IRIS-T-st edasi arendatud allveelaev-õhk-rakett laskekaugusega 20 km<ref name="GS">[https://www.globalsecurity.org/military/world/europe/idas.htm Missile System IDAS]. ''GlobalSecurity.org''. Vaadatud 13. septembril 2023.</ref>. Raketil on IRIS-T põhivariandiga sama otsipea, ehkki raketi kere ja juhtimissüsteem on erinevad. Allveelaev peab IDAS-ega ühendust [[valguskaabel|fiiberoptilise kaabli abil]] ja raket tulistatakse välja torpeedotoru kaudu<ref name="GS" />. IRIS-T õhutõrjepatareisse kuulub kolm laskeseadet (igaüks kannab kaheksat raketti), mitmeotstarbeline 360° kaitset pakkuv [[AESA]] radar tuvastuskaugusega 250 km ja juhtimiskeskus, kusjuures viimane võib paikneda teistest patarei sõidukitest kuni 20 km kaugusel<ref name="AR" />. IRIS-T suudab kinni püüda kiiresti liikuvaid ja miniatuurseid sihtmärke, nagu õhk-õhk/pind-õhk raketid ja õhk-pind/pind-maa rakette, UAV/droone ja tiibrakette. Otsetabamuse tõenäosuse parandamiseks on rakett varustatud aktiivse [[Radar|radari]] lähedusanduriga<ref>{{Netiviide|url=https://www.diehl.com/cms/files/Diehl_Defence_Brosch%C3%BCre2018_en.pdf|pealkiri="IRIS-T European Short Range Air-to-air Missile"|väljaanne=www.diehl.com}}</ref>. Lisaks on IRIS-T-l ainulaadne võime võrreldes teiste sarnaste rakettidega, nagu [[AIM-9X]], sihtida ja alla tulistada teisi õhk-õhk ja pind-õhk-rakette, pakkudes seega 360° kaitsevõimet<ref>{{Netiviide|url=http://www.diehl.com/fileadmin/diehl-defence/user_upload/flyer/IRIS-T_e_Eurofighter.pdf|pealkiri="IRIS-T European Short Range Air-to-air Missile"|vaadatud=2022-10-11|arhiivimisaeg=2013-06-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130612054850/http://www.diehl.com/fileadmin/diehl-defence/user_upload/flyer/IRIS-T_e_Eurofighter.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Ajalugu == IRIS-T loodi algselt [[AIM-9 Sidewinder]]i võimekama asendajana [[NATO]] vägedes. Lõpuks hargnes ühine projekt erinevatesse suundadesse, sest [[USA]] välja pakutud [[AIM-9X]] uuendus ei leidnud teistes NATO riikides piisavalt vastukaja. Seetõttu arendas [[Prantsusmaa]] välja [[MBDA]] [[MICA]] õhk-õhk raketi, Saksamaa taasalustas partneritega IRIS-T välja töötamise, [[Suurbritannia]] konstrueeris [[ASRAAM]]-i ja USA hakkas tootma [[AIM-9X]]-e. IRIS-T oli mõeldud standardse relvana järgmistele lennukitele: [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]], [[General Dynamics F-16 Fighting Falcon|F-16]], [[EF-18]], [[Tornado]] ja [[Gripen]]. Raketi pind-õhk versioon kasvas välja NATO ühisest [[MEADS]] programmist. Alates 2005. aastast on süsteemi peamine tootja [[Diehl Defence]]<ref>[https://www.diehl.com/defence/en/products/guided-missiles/#iris-t IRIS-T]. ''Diehl Defence''. Vaadatud 23. augustil 2022.</ref>. == Kasutajad == === Praegused === * {{Pisilipp|Austria}} * {{Pisilipp|Brasiilia}} * {{Pisilipp|Egiptus}} * {{Pisilipp|Hispaania}} * {{Pisilipp|Itaalia}} * {{Pisilipp|Kreeka}} * {{Pisilipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} * {{Pisilipp|Norra}} * {{Pisilipp|Rootsi}} * {{Pisilipp|Saksamaa}} * {{Pisilipp|Saudi Araabia}} * {{Pisilipp|Tai}} * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-has-received-iris-t-air-defence-system-germany-spiegel-2022-10-11/ Ukraine receives first of four German IRIS-T air defence systems -source]. ''Reuters''. Vaadatud 11. oktoobril 2022.</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391464/eesti-ja-lati-tellitud-saksa-rakett-ei-eksi-ukraina-sojas-peaaegu-mitte-kunagi-kuid-miks-voib-sellest-vaheks-jaada |pealkiri=Eesti ja Läti tellitud Saksa rakett ei eksi Ukraina sõjas peaaegu mitte kunagi. Kuid miks võib sellest väheks jääda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-18 |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref> === Tulevased === * {{pisilipp|Eesti}} * {{pisilipp|Läti}} * {{Pisilipp|Lõuna-Korea}} * {{pisilipp|Sloveenia}} * {{Pisilipp|Ungari}} == Galerii == <gallery widths="240"> Fail:MAN 7 t mil gl IRIS-T SL.jpg|IRIS-T SL lennundusnäitusel ILA Berlin 2016 File:BGT IDAS.jpg|IDAS-e raketi makett näitusel </gallery> == Vaata ka == * [[NASAMS]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Saksa sõjaline varustus]] [[Kategooria:Õhutõrjeraketisüsteemid]] [[Kategooria:Ukraina relvajõudude relvastus]] icii8aavmanxxqb93r5ccsafitwm9n5 0 636741 7212404 7069076 2026-08-11T18:59:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212404 wikitext text/x-wiki {{Liita|FIRST LEGO League}} {{Toimeta|aasta=2023|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}} [[FIRST LEGO League]] (lühendatult '''FLL''') on 3–16-aastastele õpilastele suunatud programm, mille eesmärgiks on teaduse ja tehnoloogia populariseerimine ning noortele selles valdkonnas teadmiste ja oskuste andmine, mis on väljakujunenud firmade [[FIRST]] ja [[LEGO Grupp]] partnerlusest.<ref>{{Netiviide|url=https://www.firstlegoleague.ee/challenge/mis-on-fll-2/|pealkiri=Mis on FLL?|vaadatud=16.09.2022}}</ref> == Ajalugu == Eestis on FLLi korraldatud alates aastast 2011 (hooaeg "Toidu faktor"). Aasta enne seda osales Eesti [[Tartu Kivilinna Gümnaasium]]i ja [[Tallinna 21. Kool]]i õpilastest koosnenud meeskond külalisvõistlejana [[Holland]]is [[Delft]]is toimunud Euroopa lahtistel meistrivõistlustel. FLL üritusi Eestis korraldab FIRST LEGO League partner [[MTÜ Robootika]]. 2011. aastal toimus Eestis FLL pilootüritus, mis korraldati koostöös [[Robotex]]iga, kuid FLL osutus niivõrd populaarseks, et üritust polnud enam võimalik koos Robotexiga läbi viia. Seepärast oli 2012/2013 hooajal juba kaks eraldi poolfinaali, üks Lõuna- ja teine Põhja-Eestis, ning finaalvõistlus, mis toimus Tartus [[teaduskeskus Ahhaa|teaduskeskuses Ahhaa]]. === FIRST LEGO League Estonian Open International === 6.–8. juuni 2018 toimus Eestis ka FIRST LEGO League Estonian Open International, mis on FLLi üks suuremaid ürituse vorme, kuhu saadetakse kutsed valitud FLLiga tegelevatele riikidele, et nende meeskonnad saaksid Eesti üritusel teiste riikidega mõõtu võtta. === Eelvoorud läbi aegade === Tänu meeskondade ja võistlejate arvu pidevale kasvule toimus hooajal Hüdrodünaamika (2017/2018) võrreldes algusaegadega juba neli poolfinaali. Hooajal Linnalooja (2019/2020) võis robootikahuvilisi noori näha juba kuues eri paigas võistlemas finaalikohtade eest. Seoses [[koroonapandeemia]]ga toimusid nii hooaja RePlay (2020/2021) poolfinaalid (2), finaal ning hooaja Cargo Connect (2021/2022) poolfinaalid (2) virtuaalselt, Cargo Connecti finaal toimus kontaktsena Tartus teaduskeskuses Ahhaa. {| class="wikitable" |+Eesti meeskondade arv FIRST LEGO League Challenge poolfinaalides, 2011–2022<ref>{{Netiviide|url=https://www.firstlegoleague.ee/challenge/mis-on-fll-2/first-lego-league-eesti-statistika-2012-2017/|pealkiri=Meeskondade arv läbi hooaegade|väljaanne=FIRST LEGO League|vaadatud=16.09.2022}}</ref> !Hooaeg !Lõuna-Eesti !Põhja-Eesti I !Põhja-Eesti II !Kirde-Eesti !Kagu-Eesti !Lääne-Eesti !Pandivere !Saarte !Virtuaalne I !Virtuaalne II !Meeskondi kokku |- |Toidu Faktor (2011/2012) |0 |21 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |21 |- |Lahendused Eakatele (2012/2013) |25 |19 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |44 |- |Looduse Raev (2013/2014) |26 |25 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |51 |- |Tuleviku Klass (2014/2015) |35 |33 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |68 |- |Prügi Rännak (2015/2016) |31 |32 |0 |12 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |75 |- |Loomadest Liitlased (2016/2017) |35 |23 |27 |25 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |110 |- |Hüdrodünaamika (2017/2018) | | | | | | | | |0 |0 |120* |- |Orbiidile<ref>{{Netiviide|url=https://www.firstlegoleague.ee/challenge/hooajad/2018-2019-orbiidile/eelvoorude-tulemused/|pealkiri=Orbiidile hooaja eelvoorudes osalejad|vaadatud=16.09.2022}}</ref>(2018/2019) |19 |35 |35 |0 |14 |11 |23 |0 |0 |0 |137 |- |Linnalooja<ref>{{Netiviide|url=https://www.firstlegoleague.ee/challenge/hooajad/2019-2020-linnalooja/eelvoorude-tulemused/|pealkiri=Linnalooja hooaja eelvoorudes osalejad|vaadatud=16.09.2022}}</ref>(2019/2020) |25 |36 |37 |0 |19 |20 |25 |16 |0 |0 |178 |- |RePlay<ref>{{Netiviide|url=https://www.firstlegoleague.ee/challenge/hooajad/2020-2021-replay/eelvoorude-tulemused/|pealkiri=RePlay hooaja eelvoorudes osalejad|vaadatud=16.09.2022}}</ref>(2020/2021) |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |26 |26 |52 |- |Cargo Connect<ref>{{Netiviide|url=https://www.firstlegoleague.ee/challenge/hooajad/2021-22-cargo-connect/eelvoorud/eelvoorude-hindamissessioonid/|pealkiri=Hooaja Cargo Connect eelvoorudes osalejad|vaadatud=16.09.2022}}</ref>(2021/2022) |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |33 |35 |68 |- |SuperPowered (2022/2023) |TBA |TBA |TBA |TBA |TBA |TBA |TBA |TBA |TBA |TBA |TBA |} <nowiki>*</nowiki>Prognoositav meeskondade arv == Hooajad == === Toidu Faktor<ref>{{Netiviide|url=https://www.firstlegoleague.org/sites/default/files/Challenge/FoodFactor/FLL2011_The_Project.pdf|pealkiri=Food Factor project pdf|vaadatud=16.09.2022|väljaanne=FIRST|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111223182753/http://firstlegoleague.org/sites/default/files/Challenge/FoodFactor/FLL2011_The_Project.pdf|arhiivimisaeg=16.09.2022}}</ref> === Toidu Faktor oli FLL võistluse 2011/2012 hooaeg, mis avaldati 2. septembril. See keskendus toiduohutusele ja toidu saastumise vältimise meetoditele. See oli ka esimene hooaeg, mil FLL-i ja FLL Jr.-i väljakutsete nimed erinesid (Jr. väljakutse oli Snack Attack) ==== Projekti kirjeldus ==== Meeskondade ülesandeks on leida toiduaine ja jälgida selle teekonda loomisest tarbimiseni. Saadud andmete põhjal tuvastavad meeskonnad võimalikud saasteallikad ja loovad neile probleemidele lahendused. Seejärel jagavad meeskonnad oma projekti kogukonna ja võistluse kohtunikega. ==== Robotimäng ==== Robotimängu jaoks kasutatakse 4x8 jala suurust väljakut, mida ääristavad puitplaadid. Võistlustel asetatakse kaks väljakut kokku, et moodustada 8 jala suurune ruut. Iga robotimängu voor kestab 2,5 minutit, mille jooksul võistleb meeskond nendele määratud väljakul oma robotiga, et teenida erinevaid missioone lahendades kuni 452 punkti. Puutumise karistuse objektideks olid Toidu Faktori hooajal kollased bakterid. Kõik bakterid on väärt 6 punkti, kui need asuvad Kodualas, kuid kui peaks juhtuma, et robotit puudutatakse väljaspool Koduala, siis on see viga ja üks bakteritest eemaldatakse. ===== Missioonid ===== Kõik Toidu Faktori missioonid on seotud erinevate toiduteemade ja toiduohutuse probleemidega. # Reostuse peatamine – 4 punkti palli kohta (kuni 8 punkti) # Maisi korjamine – kuni 9 punkti # Kalastamine – kuni 18 punkti # Pitsa ja jäätis – mõlemad 7 punkti (kokku 14 punkti) # Otse farmist tulnud värsked produktid – 9 punkti # Kauged reisid – 9 punkti # Küpsetamise aeg – 14 punkti # Ladustamise temperatuur – 20 punkti # Kahjurite eemaldamine – iga Kodualas asuva roti eest 15 punkti (kuni 30 punkti) # Külmutatud haagisega transport – kuni 20 punkti # Toidukaubad – iga õigesti asetatud toidukauba eest 2 punkti (kuni 24 punkti) # Desinfitseerimine – iga õigesti paigutatud bakteri eest kuni 12 punkti (kuni 48 punkti) # Kätepesu ja bakterid – iga õigesti asetsev bakter 3 punkti (kuni 144 punkti) # Kätepesu ja viirused – kuni 13 punkti # Head bakterid – iga Kodualas olev bakter 6 punkti (kuni 72 punkti) === Lahendused eakatele === Lahendused eakatele oli FLL-i 2012/2013 hooaeg. See hooaeg keskendus eakate elukvaliteedi parandamisele ja säilitamisele. ==== Projektist<ref>{{Netiviide|url=https://www.robootika.ee/flleesti/wp-content/uploads/2012/10/Lahendused_eakatele_ylesanne.pdf|pealkiri=Lahendused eakatele pdf|väljaanne=robootika.ee|vaadatud=16.09.2022|täpsustus=lk 2}}</ref> ==== Lahendused eakatele projekti raames peab meeskond: * Leidma eaka partneri * Määrama kindlaks ja uurima lähemalt mingit eakate inimeste probleemi * Looma probleemile innovaatilise lahenduse * Jagama oma probleemi koos lahendusega teistele === Looduse Raev === Looduse Raev oli FLL-i 2013/2014 hooaeg. See hooaeg keskendus erinevate loodusõnnetuste avastamisele. ==== Projektist<ref>{{Netiviide|url=https://www.robootika.ee/flleesti/wp-content/uploads/2013/09/Looduse-raev-voistlusjuhend.pdf|pealkiri=Looduse Raev pdf|väljaanne=robootika.ee|vaadatud=16.09.2022|täpsustus=lk 2}}</ref> ==== Looduse raev projektis, teie meeskond: * leiab kogukonna, mida võib tabada looduskatastroof * sõnastab probleemi, mis leiaks aset looduskatastroofi korral * loob innovatiivse lahenduse, mis aitaks inimestel valmistuda, tagada turvalisust või taasehitada * jagab oma probleemi ja lahendust teistega === Tuleviku Klassiruum === Tuleviku Klass oli FLL-i 2014/2015 hooaeg. See hooaeg keskendus õppimisele 21. sajandil ning õppimisviiside muutmisele. ==== Projektist ==== Mis on õppimise tulevik? Sellele leiab vastuse hooaeg Tuleviku Klassiruum. Võistlusel kujundatakse ümber meie arusaamu teadmiste ja oskuste omandamise kohta 21. sajandil. Meeskonnad õpetavad täiskasvanutele, mil viisil lapsed õppida tahavad ja õpetamist vajavad. Olge valmis uutmoodi õppimiseks – FLL Tuleviku Klassiruumis! === Prügi Rännak === Prügi Rännak oli FLL-i 2015/2016 hooaeg. See hooaeg keskendus prügi vähendamisele ja sellele, et mida teha enda tekitatud prügiga. ==== Projektist ==== Me ei räägi ainult prügist – me ka koristame! Hooaeg Prügi Rännak uurib põnevat rämpsumaailma. Alates kogumisest sorteerimiseni, õigest tootmisest taaskasutuseni – prügiga seondub rohkem, kui esmapilgul näha on. Liituge FIRST LEGO League meeskondadega, et avastada peidetud osa prügimaailmast. === Loomadest Liitlased === Loomadest Liitlased oli FLL-i 2016/2017 hooaeg. ==== Projektist ==== Hooajal Loomadest Liitlased mõelge inimestele ja loomadele kui liitlastele püüdes igaühe elu paremaks muuta. Mõnikord aitavad inimesed loomi ja mõnikord aitavad loomad inimesi. Innovatsiooniprojekti selle hooaja missioon on muuta suhtlemine loomadega paremaks – loodetavasti paremaks meie kõigi jaoks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Past Challenges {{!}} FIRST LEGO League |url=https://www.firstlegoleague.org/past-challenges |vaadatud=2023-01-31 |väljaanne=www.firstlegoleague.org |keel=en |arhiivimisaeg=2023-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230212170733/https://www.firstlegoleague.org/past-challenges |url-olek=ei tööta }}</ref> === Hüdrodünaamika === Hüdrodünaamika oli FLL-i 2017/2018 hooaeg. ==== Projektist ==== Inimesed kasutavad vett iga päev, kuid nad ei mõtle palju sellele, kuidas ja miks nad vett kasutavad. Ükskõik, kas see on otseselt (joomine või pesemine) või kaudselt (kasutatavate toodete tootmine, toidu või energia tootmine), on inimestel palju erinevaid veevajadusi. Innovatsiooniprojekti väljakutse Hüdrodünaamika hooajal on parandada viise kuidas inimesed leiavad, transpordivad, kasutavad või kõrvaldavad vett.<ref name=":0" /> === Orbiidile === Orbiidile oli FLL-i 2018/2019 hooaeg. Inimeste kosmosesse saatmine on üks raskemaid väljakutseid, millega inimesed silmitsi seisavad. Raketid on keerulised ja ohtlikud ning ruum on andestamatu koht. Kosmoseuurijad seisavad silmitsi ellujäämise füüsiliste probleemidega ja kui nad on aastaid järjest Maast eemal, võivad nad silmitsi seista ka sotsiaalsete probleemidega. ==== Projektist ==== Orbiidile hooaja projektiülesanne on tuvastada füüsiline või sotsiaalne probleem, millega inimesed silmitsi seisavad pikaajalise kosmoseuuringute käigus meie Päikesesüsteemis, ja pakkuda välja lahendus.<ref name=":0" /> === Linnalooja === Linnalooja oli FLL-i 2019/2020 hooaeg. Arhitektid projekteerivad ja ehitavad hooneid. Nad ühendavad teaduse ja kunsti, et luua oma klientidele hooneid ja rajatisi. Mõnikord teevad nad uusi hooneid ja mõnikord projekteerivad vanu ümber. Nad töötavad osana suuremast meeskonnast, nagu teiegi. Konstruktsiooni-, ehitus- ja keskkonnainsenerid tagavad, et projekt sobib selle asukohaga. Ehitustöölised, nagu elektrikud, torumehed ja puusepad, ning projektijuhid hoolitsevad selle eest, et töö oleks õigel ajal ja eelarve piires. Iga roll on töö tegemiseks oluline. ==== Projektist ==== Meie linnad seisavad silmitsi suurte probleemidega, nagu transport, juurdepääsetavus ja isegi looduskatastroofid. Kuidas saame kujundada kõigi jaoks parema tuleviku? See nõuab meeskonnatööd ja kujutlusvõimet. Kas olete valmis koos paremat homset ehitama?<ref name=":0" /> === RePlay === RePlay oli FLL-i 2020/2021 hooaeg. Kõikjal meie ümber on võimalusi mängida ja olla aktiivne – avatud parkidest kuni tsemendiväljakuteni, meie klassiruumides ja isegi siis, kui ootame järjekorras. Kuid üha rohkem inimesi ei ole piisavalt aktiivsed. Mängimine muudab aktiivse olemise lõbusamaks. Sa muutud mängides loovaks ja just see loovus – sinu loovus – võib aidata meid motiveerida olema aktiivsemad.<ref name=":0" /> === Cargo Connect === Cargo Connect oli FLL-i 2021/2022 hooaeg. Igaüks sõltub oma igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kaupade transpordist. Kuna transpordisüsteemidele esitatakse rohkem nõudmisi, seisame jätkuvalt silmitsi väljakutsetega, välja arvatud juhul, kui leiame uusi viise või ei paranda olemasolevaid viise toodete transportimiseks ühest kohast teise. ==== Projektist ==== Kuidas saate parandada toodete transporti? Tuvastage selle teema raames konkreetne probleem, mida soovite lahendada. Seejärel looge või täiustage oma konkreetse probleemi lahendamiseks seade, tehnoloogia või transpordimeetod.<ref name=":0" /> === SuperPowered === SuperPowered on FLL-i 2022/2023 hooaeg. ==== Projektist ==== Alates masinatest, mis meid liigutavad, kuni elektroonikani, mis ühendab meid linnade ja alevite toiteallikatega, on energia meie elus hädavajalik. Kas olete mõelnud, kust energia tuleb? Kuidas see genereeritakse? Kuidas see teieni jõuab? Kui palju seda kasutatakse?<ref>{{Netiviide |pealkiri=Season {{!}} FIRST LEGO League |url=https://www.firstlegoleague.org/season |vaadatud=2023-01-31 |väljaanne=www.firstlegoleague.org |keel=en}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Eesti üritused]] [[Kategooria:Lego]] [[Kategooria:Eesti noorsootöö]] q9pukmlyyaw27a7h43kitg9n25618t1 0 639366 7212229 7207149 2026-08-11T12:28:23Z ~2026-34651-55 231505 7212229 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=2000|number=13A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=13|järgmine liin=14|järgmine=14 (Tallinna bussiliin)|eelmine=13 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=15. juuli 2026|suleti=2002}} '''Tallinna bussiliin 13A''' sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] ningliiklus toimus kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |oktoober 2000 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle | |- |jaanuar 2002 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle |Muudeti nr [[12 (Tallinna bussiliin)|12-ks]] ja ekspressliiniks; Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ike56pwsh30sqaixtbr8qoigx0cqpdl 0 640754 7212423 6889055 2026-08-11T19:44:43Z Svencapoeira 67038 7212423 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Lachnocladiaceae'' | värvus = seened | pilt = Scytinostroma hemidichophyticum1.jpg | pildi_seletus = ''[[Scytinostroma hemidichophyticum]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = '''''Lachnocladiaceae''''' }} '''''Lachnocladiaceae''''' on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv sugukond [[seened|seeni]]. ==Perekondi== *''[[Scytinostroma]]'' *''[[Vesiculomyces]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|119716}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] l9aak90xmbcd4n3dlskxpdnczrasenj 0 643418 7212475 7210701 2026-08-11T22:40:20Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 7212475 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Ogunleye]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur log5j33g3crerddaz78sstscwf5m6so 0 646836 7212531 6893280 2026-08-12T06:25:59Z Teomees 97479 7212531 wikitext text/x-wiki {{Sportlane |nimi=Marleen Mülla |pilt= |pildisuurus= |pildiallkiri= |riik=Eesti |sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|2001|6|28}} |sünnikoht=Rakvere |isiklik_rekord= 4.63 (20. veebruar 2026)<br>siserekord: 4.63 (20. veebruar 2026) |märkus_silt= |märkus= |medalid= |spordiklubi= }} '''Marleen Mülla''' (sündinud [[28. juuni]]l [[2001]] [[Rakvere]]s) on eesti kergejõustiklane, [[teivashüppaja]]. == Õpingud ja treenerid == Marleen Mülla lõpetas [[Rakvere Reaalkool|Rakvere Reaalgümnaasiumis]] 10. klassi ja seejärel Audentese Spordigümnaasiumi 2019. aastal. Pärast seda astus ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] asuvasse [[Lõuna-Dakota ülikool|Lõuna-Dakota ülikooli]] graafilist disaini õppima.<ref name="ncaa">[https://virumaateataja.postimees.ee/7741428/marleen-mullat-tunnustati-ameerikas Marleen Müllat tunnustati Ameerikas.] Virumaa Teataja. 28. märts 2023.</ref> Ta on Rakvere kergejõustikuklubi ViKe kasvandik, treeninguid alustas [[Rakvere Spordikool]]is treenerite [[Jaak Vettik]]u ja Sirje Kiviaru juhendamisel. Hiljem on teda juhendanud teivashüppespetsialist [[Hennit Küppas]].<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7316839/marleen-mulla-loodab-ameerika-ulikoolis-korgele-lennata Marleen Mülla loodab Ameerika ülikoolis kõrgele lennata.] Virumaa Teataja, 17. august 2022. Vaadatud 18.02.2023.</ref> == Tulemuste areng == *2015, 3.10 [[Tartu]] *2016, 3.20 [[Espoo]] *2017, 3.40 [[Győr]] *2018, 3.90 [[Rakvere]] *2019, 4.05 [[Tallinn]] *2020, 4.10 [[Pärnu]] *2021, 4.30 Rakvere *2022, 4.42 [[Vermilion (Lõuna-Dakota)|Vermillion]] *2023, 4.55 Vermillion<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120149354/marleen-mulla-pustitas-teivashuppes-eesti-rekordi Marleen Mülla püstitas teivashüppes Eesti rekord] Sport. Delfi, 27. veebruar 20234</ref> *2025, 4.57 Vermillion *2026 4.63 [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]<ref>[https://www.ekjl.ee/uudised/mulla-parandas-taas-eesti-rekordit/ Mülla parandas taas Eesti rekordit] Eesti Kergejõustikuliit, 21. veebruar 2026</ref> == Tulemusi == * Märtsis 2023 saavutas ta [[NCAA]] üliõpilaste sisemeistrivõistlustel [[Albuquerque]]'is 3. koha tulemusega 4.45. * Juunis 2023 saavutas ta NCAA üliõpilaste meistrivõistlustel [[Austin]]is 6. koha tulemusega 4.30.<ref name="teivas" /> * 2023. aastal valiti Mülla USA [[Lõuna-Dakota]] piirkonna ehk Summit League’i hooaja üheks parimaks nais­sportlaseks.<ref name="ncaa" /> * Eesti kergejõustiku karikavõistlustel mais 2024 sai Mülla esikoha tulemusega 4.35. * Vermillionis toimunud South Dakota Challenge‘i võistlusel 2025. aastal ületas Mülla kõrguse 4.56, mis andis talle esikoha ja tähistas ühtlasi uut staadionirekordit ning Eesti rekordit. * Mülla näitas head vormi ka 2026. aasta sisehooajal, kui võitis NCAA sisemeistrivõistlustel hõbemedali tulemusega 4.61.<ref>[https://sport.err.ee/1610053540/marleen-mulla-sai-ncaa-meistrivoistluste-finaalis-12-koha Marleen Mülla sai NCAA meistrivõistluste finaalis 12. koha] Sport. ERR, 12. juuni 2026</ref> == Tiitlivõistlused == * 2018. aastal [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]] Ungaris [[Győr]]is saavutas Mülla neidude teivashüppes 7. koha tulemusega 3.90. [[Noorte olümpiamängud]]udel [[Buenos Aires]]es tuli ta tulemusega 3.82 teivashüppes neljandaks. * 2019. aastal võistles [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlustel kergejõustikus]] Rootsis, kus ta jäi 18. kohale, tulemus oli 3.90. * [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus]] peeti 2021. aastal Tallinnas, kus naiste teivashüppes saavutas Mülla 8. koha tulemusega 4.05.<ref name="Marleen">[https://worldathletics.org/athletes/estonia/marleen-mulla-14681102 Marleen Mülla.] Major Championships. Vaadatud 18.02.2023.</ref> * 2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel [[Espoo]]s saavutas Mülla 5. koha tulemusega 4.30.<ref name="teivas">[https://worldathletics.org/athletes/estonia/marleen-mulla-14681102 Marleen Mülla.] Major Championships. Vaadatud 09.06.2024.</ref> * [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[Rooma]]s sai ta kvalifikatsioonivõistlustel 16. koha tulemusega 4.40 ning finaali ei pääsenud.<ref name="teivas" /> * Mülla jäi [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s naiste teivashüppes jagama 26. kohta, ületades algkõrguse 4.25 viimasel katsel.<ref>Juhan Kilumets. [https://sport.err.ee/1609800390/mulla-vorm-on-olemas-aga-vaim-on-natuke-vasinud Mülla: vorm on olemas, aga vaim on natuke väsinud] Sport. ERR, 15. september 2025</ref> == Eesti meistrivõistlused == Marleen Mülla on naiste teivashüppes seitsmekordne Eesti meister ja kolmekordne Eesti sisemeister. * 2018. aastal Eesti sisemeister tulemusega 3.85, [[2018. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|suvistel meistrivõistlustel]] oli ta 3.60-ga 5. * [[2019. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Eesti meister]] tulemusega 4.05. * [[2020. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2020. aasta Eesti meister]] tulemusega 3.75 ja sisemeister tulemusega 4.10. * 2021. aasta [[2021. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|meistrivõistlustel kergejõustikus]] tuli Mülla esikohale tulemusega 4.10, Eesti sisemeistrivõistlustel tulemusega 4.00. Samal aastal tuli ta U23 vanuseklassi Eesti meistriks tulemusega 4.30.<ref>[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2021/07/tul_EestiMVU18U20U23_2021070304-2.pdf Eesti U18, U20 ja U23 meistrivõistlused.] Vaadatud 18.02.2023.</ref> * 2022. aastal Eesti meister tulemusega 4.15.<ref>[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2022/06/tul_EestiMV202206242526.pdf Eesti meistrivõistlused 2022.] Vaadatud 18.02.2023.</ref> * 2023. aasta Eesti meistrivõistlustel jäi ta tulemuseta, kuna ei ületanud algkõrgust. * 2024. aastal toimunud meistrivõistlustel ületas Mülla kõrguse 4.35 ja tuli meistriks. * 2025. aasta Eesti meistrivõistlustel võitis ta kuldmedali tulemusega 4.40. * [[Pärnu Rannastaadion]]il toimunud 2026. aasta meistrivõistlustel saavutas ta taas esikoha tulemusega 4.55. == Eesti rekordid == === 2022. aastal === * 4.33 (U23, naised, hallis), [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], 29. jaanuar 2022 * 4.40 (U23, naised), [[Grand Forks]], 26. veebruar 2022 * 4.41 (U23, naised), [[Vermilion (Lõuna-Dakota)|Vermillion]], 2. aprill 2022 * 4.42 (U23, naised), Vermillion, 22. aprill 2022 === 2023. aastal === * 4.43 (U23, naised), [[Minneapolis]], 28. jaanuar 2023 * 4.47 (U23, naised), Vermillion * 4.52 (U23, naised), Vermillion * 4.55 (U23, naised, hallis), Vermillion, 25. veebruar 2023 === 2025. aastal === * 4.56 (naised), Vermillion, 12. aprill 2025 * 4.57 (naised), Vermillion, 15. mai 2025<ref>Meelis Naudi. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120377935/video-marleen-mulla-parandas-taas-eesti-rekordit-jain-oma-katsetega-vaga-rahule Marleen Mülla parandas taas Eesti rekordit. "Jäin oma katsetega väga rahule"] Sport. Delfi, 16. mai 2025</ref> === 2026. aastal === * 4.60 [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]], 14. veebruar2026 * 4.63 (hallis), [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]], 20. veebruar2026 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/marleen-mulla-14681102 Marleen Mülla] [[World Athletics|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel * [https://sport.err.ee/1608485336/eesti-siserekordi-hupanud-mulla-usa-susteemist-mulle-see-vaga-istub Eesti siserekordi hüpanud Mülla USA süsteemist: mulle see väga istub] Delfi sport, 1. veebruar 2022 *[https://sport.err.ee/1608632350/mulla-reaalne-on-hupata-4-50-aga-lubada-ei-saa Mülla: reaalne on hüpata 4.50, aga lubada ei saa] Delfi sport, 16. juuni 2022 *[https://sport.err.ee/1608874814/teivashuppaja-marleen-mulla-parandas-kahel-korral-eesti-rekordit Teivashüppaja Marleen Mülla parandas kahel korral Eesti rekordit] err.ee, 5. veebruar 2023 *[https://sport.delfi.ee/artikkel/120298898/delfi-roomas-usa-s-ulikooliaega-pikendanud-marleen-mulla-loodab-em-il-teibamurest-ule-olla USA-s ülikooliaega pikendanud Marleen Mülla loodab EM-il teibamurest üle olla] sport.delfi.ee, 7. juuni 2024 {{DEFAULTSORT:Mülla, Marleen}} [[Kategooria:Eesti teivashüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] dm58oaeenk1gis3l4v4nvjr2us9h0l4 0 649710 7212291 7133838 2026-08-11T13:10:57Z ~2026-44164-39 235240 7212291 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Aivar Aleksejev | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|5|23}} | sünnikoht = [[Tartumaa]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | kodakondsus = Eesti | amet = [[Kambja vald|Kambja vallavolikogu]] liige | ametiajaalgus = 20. oktoober 2025 | eelkäija = | amet2 = [[Kambja vald|Kambja vallavolikogu]] esimees | ametiajaalgus2 = november 2021 | ametiajalõpp2 = detsember 2025 | amet3 = [[Kambja vald|Kambja vallavanem]] | ametiajaalgus3 = oktoober 2017 | ametiajalõpp3 = november 2021 | eelkäija3 = Ivar Tedrema | amet4 = [[Ülenurme vald|Ülenurme vallavanem]] | ametiajaalgus4 = 1999 | ametiajalõpp4 = oktoober 2017 | erakond = [[Eestimaa Rahvaliit]] (2000–2011)<br />[[Eesti Reformierakond]] (2012–2022) | tegevusala = poliitik, omavalitsustegelane, elektriinsener }} '''Aivar Aleksejev''' (sündinud [[23. mai]]l [[1965]] Tartumaal) on Eesti munitsipaalpoliitik ja pikaajaline omavalitsusjuht. Ta on töötanud ligi kaks kümnendit [[Ülenurme vald|Ülenurme vallavanemana]] ning juhtinud haldusreformi järgselt [[Kambja vald|Kambja valda]] nii vallavanema kui ka vallavolikogu esimehena. == Haridus == Aleksejev omandas keskhariduse [[Tartu 7. Keskkool]]is (praegune Tartu Karlova Kool). Kõrghariduse ja elektriinseneri diplomi omandas ta [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemias]]. == Töökäik ja tegevus kohalikus omavalitsuses == Aleksejev alustas kohalikus omavalitsuses tööd 1996. aastal, mil asus ametisse Ülenurme vallavalitsuse spetsialistina. Aastatel 1999–2017 oli ta pikaajaliselt ametis [[Ülenurme vald|Ülenurme vallavanemana]]. === Haldusreform ja tegevus Kambja vallas === 2016.–2017. aasta haldusreformi käigus seisis Aleksejev Ülenurme vallavanemana järjekindlalt valla iseseisvuse säilimise eest ning Ülenurme vallavolikogu vaidlustas Vabariigi Valitsuse sundliitmise otsuse [[Kambja vald|Kambja vallaga]] Riigikohtus.<ref>{{Uudiseviide|autor=Arved Breidaks|pealkiri=Ülenurme ja Kambja vald vaidlustavad sundliitmise riigikohtus|väljaandja=Lõuna-Eesti Postimees|kuupäev=13. juuni 2017|url=https://postimees.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> Riigikohus jättis kaebuse rahuldamata, misjärel vallad ühendati. Pärast valdade liitmist toimunud 2017. aasta kohalikke valimisi valiti Aleksejev uue, ühendatud [[Kambja vald|Kambja valla]] vallavanemaks, kus ta töötas kuni 2021. aasta sügiseni. Aastatel 2021–2025 juhtis ta Kambja vallavolikogu tööd volikogu esimehena. Pärast [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikke valimisi]] on ta jätkanud tegevust Kambja vallavolikogu liikmena. == Erakondlik kuuluvus ja poliitiline tegevus == Aastatel 2000–2011 oli Aivar Aleksejev [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] liige. Erakonna hääbumise järel astus ta 2012. aastal [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonda]]. === Konflikt Reformierakonnas ja osalemine valimisliitudes === Enne [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikke valimisi]] tekkisid Aleksejevil vastuolud Reformierakonna Kambja piirkonnaorganisatsiooniga. Piirkonna üldkoosolek otsustas uuendada juhtimist ja valida kohalike valimiste esinumbriks Illari Lääne, seades senise vallavanema Aleksejevi nimekirjas teisele kohale.<ref>{{Netiviide|autor=Reformierakonna Kambja piirkond|pealkiri=Reformierakond läheb seekordsetele valimistele vastu uuenenud meeskonnaga|väljaanne=Facebook|kuupäev=17. mai 2021|url=https://facebook.com|vaadatud=11. august 2026}}</ref> Aleksejev ei nõustunud paigutusega, loobus Reformierakonna nimekirjas kandideerimisest ning astus üles eraldiseisvas **Valimisliidus "Hoiame Head"**. Kuna konkureerivas nimekirjas kandideerimine oma kodupartei nimekirja vastu on erakonna põhikirja kohaselt aluseks liikmestaatuse lõpetamisele, lõppes 2022. aasta alguses ametlikult tema kuuluvus Reformierakonda. Valimistel saavutas valimisliit "Hoiame Head" volikogus 6 mandaati ning võimuläbirääkimiste tulemusena valiti Aleksejev Kambja vallavolikogu esimeheks.<ref>{{Uudiseviide|autor=Vilja Kohler|pealkiri=Kambja vallas teevad liidu valimisliit Hoiame Head ja Keskerakond|väljaandja=Tartu Postimees|kuupäev=28. oktoober 2021|url=https://postimees.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] osales Aleksejev parteituna (erakonda astumata) [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] valimisnimekirjas Tartu- ja Jõgevamaa valimisringkonnas (valimisringkond nr 9).<ref>{{Netiviide|pealkiri=Kambja ja Peipsiääre vallavolikogu esimehed kandideerivad Keskerakonna ridades Riigikogusse|väljaanne=Keskerakond|kuupäev=21. detsember 2022|url=https://keskerakond.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris ta kohaliku **Valimisliidu "M.E.L.L."** (Muudame Eilsed Lubadused Lahendusteks!) nimekirjas neljandal positsioonil, osutudes taas valituks Kambja vallavolikogu koosseisu.<ref>{{Uudiseviide|autor=Eili Arula|pealkiri=Mell on ka Kambjas ja teda saab isegi valida|väljaandja=Tartu Postimees|kuupäev=11. september 2025|url=https://postimees.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> == Kriminaalasi ja õigeksmõistmine == 2006. aastal algatati Aleksejevi suhtes kriminaalmenetlus süüdistusega ametiseisundi kuritarvitamises seoses Ülenurme valla maa-ameti toimingutega. 2008. aasta veebruaris mõistis Tartu Maakohus Aleksejevi täielikult õigeks. Riigiprokuratuuri edasikaebuste järel jättis Tartu Ringkonnakohus ja lõplikult ka [[Riigikohus]] õigeksmõistva otsuse muutmata, millega Aleksejev sai ametikuriteo süüdistustest priiks.<ref>{{Uudiseviide|autor=Jüri Saar|pealkiri=Ülenurme vallavanem sai ametikuriteo süüdistusest priiks|väljaandja=Tartu Postimees|kuupäev=29. mai 2008|url=https://postimees.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> == Osalemine valimistel ja häältesaak == Aivar Aleksejev on pikaajaliselt olnud Tartumaa kohalikel valimistel üks piirkonna suurimaid häälemagneteid:<ref name="vvk">[https://vvk.ee Vabariigi Valimiskomisjoni valimiste arhiiv]</ref> * '''KOV 1996''' (Ülenurme vald) – KVL Meie Vald: 36 häält (valituks osutunud) * '''KOV 1999''' (Ülenurme vald) – KVL Uus võimalus: 423 häält (valituks osutunud) * '''KOV 2002''' (Ülenurme vald) – Eestimaa Rahvaliit: 540 häält (valituks osutunud) * '''KOV 2002''' (Märjamaa vald) – Eesti Keskerakond: 16 häält (ei osutunud valituks) * '''KOV 2005''' (Ülenurme vald) – Eestimaa Rahvaliit: 573 häält (valituks osutunud) * '''RK 2007''' (Riigikogu valimised, ringkond nr 9) – Eestimaa Rahvaliit: 391 häält (ei osutunud valituks) * '''KOV 2009''' (Ülenurme vald) – KVL MEIE KODU: 644 häält (valituks osutunud) * '''KOV 2013''' (Ülenurme vald) – Eesti Reformierakond: 658 häält (valituks osutunud) * '''KOV 2017''' (Kambja vald) – Eesti Reformierakond: '''1083 häält''' (valituks osutunud, valla isiklik rekord ja üldine häälemagnet) * '''KOV 2021''' (Kambja vald) – Valimisliit "Hoiame Head": 633 häält (valituks osutunud)<ref>[https://valimised.ee KOV valimised 2021 detailne tulemus: Kambja vald]</ref> * '''RK 2023''' (Riigikogu valimised, ringkond nr 9) – parteituna Eesti Keskerakonna nimekirjas: 298 häält (ei osutunud valituks)<ref>[https://valimised.ee Riigikogu valimised 2023 detailne tulemus: Ringkond nr 9]</ref> * '''KOV 2025''' (Kambja vald) – Valimisliit "M.E.L.L.": 293 häält (valituks osutunud)<ref>{{Netiviide|pealkiri=KOV valimiste tulemused 2025: Kambja vald|väljaanne=Delfi Meedia|kuupäev=20. oktoober 2025|url=https://delfi.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> == Tunnustused == * 2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (andis president Arnold Rüütel pikaajalise kohaliku elu edendamise eest) * 2007 – Päästeteenistuse Hõberist (04.09.2007 teenete eest päästevaldkonna arendamisel ja toetamisel) * 2023 – Kambja valla aukodanik (pikaajalise pühendunud töö ja suure panuse eest Kambja ja Ülenurme piirkonna arengusse)<ref name="aukodanik">{{Uudiseviide|autor=Simo Jazõkov|pealkiri=Aivar Aleksejev valiti Kambja valla aukodanikuks|väljaandja=Tre Raadio (Ring FM)|kuupäev=26. jaanuar 2023|url=https://treraadio.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> * Eesti Maaomavalitsuste Liidu hõbemärk == Isiklikku == Aivar Aleksejev on abielus, kahe täiskasvanud lapse isa ja kahe lapselapse vanaisa. Ta on ühiskondlikult aktiivne ning kuulub heategevuslikku Ülenurme Lions Klubisse. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Aleksejev, Aivar}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] t07ch3zpcxc63nbhlny322fe60ld5dd 7212292 7212291 2026-08-11T13:11:59Z ~2026-44164-39 235240 /* Osalemine valimistel ja häältesaak */ 7212292 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Aivar Aleksejev | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|5|23}} | sünnikoht = [[Tartumaa]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | kodakondsus = Eesti | amet = [[Kambja vald|Kambja vallavolikogu]] liige | ametiajaalgus = 20. oktoober 2025 | eelkäija = | amet2 = [[Kambja vald|Kambja vallavolikogu]] esimees | ametiajaalgus2 = november 2021 | ametiajalõpp2 = detsember 2025 | amet3 = [[Kambja vald|Kambja vallavanem]] | ametiajaalgus3 = oktoober 2017 | ametiajalõpp3 = november 2021 | eelkäija3 = Ivar Tedrema | amet4 = [[Ülenurme vald|Ülenurme vallavanem]] | ametiajaalgus4 = 1999 | ametiajalõpp4 = oktoober 2017 | erakond = [[Eestimaa Rahvaliit]] (2000–2011)<br />[[Eesti Reformierakond]] (2012–2022) | tegevusala = poliitik, omavalitsustegelane, elektriinsener }} '''Aivar Aleksejev''' (sündinud [[23. mai]]l [[1965]] Tartumaal) on Eesti munitsipaalpoliitik ja pikaajaline omavalitsusjuht. Ta on töötanud ligi kaks kümnendit [[Ülenurme vald|Ülenurme vallavanemana]] ning juhtinud haldusreformi järgselt [[Kambja vald|Kambja valda]] nii vallavanema kui ka vallavolikogu esimehena. == Haridus == Aleksejev omandas keskhariduse [[Tartu 7. Keskkool]]is (praegune Tartu Karlova Kool). Kõrghariduse ja elektriinseneri diplomi omandas ta [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemias]]. == Töökäik ja tegevus kohalikus omavalitsuses == Aleksejev alustas kohalikus omavalitsuses tööd 1996. aastal, mil asus ametisse Ülenurme vallavalitsuse spetsialistina. Aastatel 1999–2017 oli ta pikaajaliselt ametis [[Ülenurme vald|Ülenurme vallavanemana]]. === Haldusreform ja tegevus Kambja vallas === 2016.–2017. aasta haldusreformi käigus seisis Aleksejev Ülenurme vallavanemana järjekindlalt valla iseseisvuse säilimise eest ning Ülenurme vallavolikogu vaidlustas Vabariigi Valitsuse sundliitmise otsuse [[Kambja vald|Kambja vallaga]] Riigikohtus.<ref>{{Uudiseviide|autor=Arved Breidaks|pealkiri=Ülenurme ja Kambja vald vaidlustavad sundliitmise riigikohtus|väljaandja=Lõuna-Eesti Postimees|kuupäev=13. juuni 2017|url=https://postimees.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> Riigikohus jättis kaebuse rahuldamata, misjärel vallad ühendati. Pärast valdade liitmist toimunud 2017. aasta kohalikke valimisi valiti Aleksejev uue, ühendatud [[Kambja vald|Kambja valla]] vallavanemaks, kus ta töötas kuni 2021. aasta sügiseni. Aastatel 2021–2025 juhtis ta Kambja vallavolikogu tööd volikogu esimehena. Pärast [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikke valimisi]] on ta jätkanud tegevust Kambja vallavolikogu liikmena. == Erakondlik kuuluvus ja poliitiline tegevus == Aastatel 2000–2011 oli Aivar Aleksejev [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] liige. Erakonna hääbumise järel astus ta 2012. aastal [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonda]]. === Konflikt Reformierakonnas ja osalemine valimisliitudes === Enne [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikke valimisi]] tekkisid Aleksejevil vastuolud Reformierakonna Kambja piirkonnaorganisatsiooniga. Piirkonna üldkoosolek otsustas uuendada juhtimist ja valida kohalike valimiste esinumbriks Illari Lääne, seades senise vallavanema Aleksejevi nimekirjas teisele kohale.<ref>{{Netiviide|autor=Reformierakonna Kambja piirkond|pealkiri=Reformierakond läheb seekordsetele valimistele vastu uuenenud meeskonnaga|väljaanne=Facebook|kuupäev=17. mai 2021|url=https://facebook.com|vaadatud=11. august 2026}}</ref> Aleksejev ei nõustunud paigutusega, loobus Reformierakonna nimekirjas kandideerimisest ning astus üles eraldiseisvas **Valimisliidus "Hoiame Head"**. Kuna konkureerivas nimekirjas kandideerimine oma kodupartei nimekirja vastu on erakonna põhikirja kohaselt aluseks liikmestaatuse lõpetamisele, lõppes 2022. aasta alguses ametlikult tema kuuluvus Reformierakonda. Valimistel saavutas valimisliit "Hoiame Head" volikogus 6 mandaati ning võimuläbirääkimiste tulemusena valiti Aleksejev Kambja vallavolikogu esimeheks.<ref>{{Uudiseviide|autor=Vilja Kohler|pealkiri=Kambja vallas teevad liidu valimisliit Hoiame Head ja Keskerakond|väljaandja=Tartu Postimees|kuupäev=28. oktoober 2021|url=https://postimees.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] osales Aleksejev parteituna (erakonda astumata) [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] valimisnimekirjas Tartu- ja Jõgevamaa valimisringkonnas (valimisringkond nr 9).<ref>{{Netiviide|pealkiri=Kambja ja Peipsiääre vallavolikogu esimehed kandideerivad Keskerakonna ridades Riigikogusse|väljaanne=Keskerakond|kuupäev=21. detsember 2022|url=https://keskerakond.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris ta kohaliku **Valimisliidu "M.E.L.L."** (Muudame Eilsed Lubadused Lahendusteks!) nimekirjas neljandal positsioonil, osutudes taas valituks Kambja vallavolikogu koosseisu.<ref>{{Uudiseviide|autor=Eili Arula|pealkiri=Mell on ka Kambjas ja teda saab isegi valida|väljaandja=Tartu Postimees|kuupäev=11. september 2025|url=https://postimees.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> == Kriminaalasi ja õigeksmõistmine == 2006. aastal algatati Aleksejevi suhtes kriminaalmenetlus süüdistusega ametiseisundi kuritarvitamises seoses Ülenurme valla maa-ameti toimingutega. 2008. aasta veebruaris mõistis Tartu Maakohus Aleksejevi täielikult õigeks. Riigiprokuratuuri edasikaebuste järel jättis Tartu Ringkonnakohus ja lõplikult ka [[Riigikohus]] õigeksmõistva otsuse muutmata, millega Aleksejev sai ametikuriteo süüdistustest priiks.<ref>{{Uudiseviide|autor=Jüri Saar|pealkiri=Ülenurme vallavanem sai ametikuriteo süüdistusest priiks|väljaandja=Tartu Postimees|kuupäev=29. mai 2008|url=https://postimees.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> == Osalemine valimistel ja häältesaak == Aivar Aleksejev on pikaajaliselt olnud Tartumaa kohalikel valimistel üks piirkonna suurimaid häälemagneteid:<ref name="vvk">[https://vvk.ee Vabariigi Valimiskomisjoni valimiste arhiiv]</ref> * '''KOV 1996''' (Ülenurme vald) – KVL Meie Vald: 36 häält (valituks osutunud) * '''KOV 1999''' (Ülenurme vald) – KVL Uus võimalus: 423 häält (valituks osutunud) * '''KOV 2002''' (Ülenurme vald) – Eestimaa Rahvaliit: 540 häält (valituks osutunud) * '''KOV 2005''' (Ülenurme vald) – Eestimaa Rahvaliit: 573 häält (valituks osutunud) * '''RK 2007''' (Riigikogu valimised, ringkond nr 9) – Eestimaa Rahvaliit: 391 häält (ei osutunud valituks) * '''KOV 2009''' (Ülenurme vald) – KVL MEIE KODU: 644 häält (valituks osutunud) * '''KOV 2013''' (Ülenurme vald) – Eesti Reformierakond: 658 häält (valituks osutunud) * '''KOV 2017''' (Kambja vald) – Eesti Reformierakond: '''1083 häält''' (valituks osutunud, valla isiklik rekord ja üldine häälemagnet) * '''KOV 2021''' (Kambja vald) – Valimisliit "Hoiame Head": 633 häält (valituks osutunud)<ref>[https://valimised.ee KOV valimised 2021 detailne tulemus: Kambja vald]</ref> * '''RK 2023''' (Riigikogu valimised, ringkond nr 9) – parteituna Eesti Keskerakonna nimekirjas: 298 häält (ei osutunud valituks)<ref>[https://valimised.ee Riigikogu valimised 2023 detailne tulemus: Ringkond nr 9]</ref> * '''KOV 2025''' (Kambja vald) – Valimisliit "M.E.L.L.": 293 häält (valituks osutunud)<ref>{{Netiviide|pealkiri=KOV valimiste tulemused 2025: Kambja vald|väljaanne=Delfi Meedia|kuupäev=20. oktoober 2025|url=https://delfi.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> == Tunnustused == * 2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (andis president Arnold Rüütel pikaajalise kohaliku elu edendamise eest) * 2007 – Päästeteenistuse Hõberist (04.09.2007 teenete eest päästevaldkonna arendamisel ja toetamisel) * 2023 – Kambja valla aukodanik (pikaajalise pühendunud töö ja suure panuse eest Kambja ja Ülenurme piirkonna arengusse)<ref name="aukodanik">{{Uudiseviide|autor=Simo Jazõkov|pealkiri=Aivar Aleksejev valiti Kambja valla aukodanikuks|väljaandja=Tre Raadio (Ring FM)|kuupäev=26. jaanuar 2023|url=https://treraadio.ee|vaadatud=11. august 2026}}</ref> * Eesti Maaomavalitsuste Liidu hõbemärk == Isiklikku == Aivar Aleksejev on abielus, kahe täiskasvanud lapse isa ja kahe lapselapse vanaisa. Ta on ühiskondlikult aktiivne ning kuulub heategevuslikku Ülenurme Lions Klubisse. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Aleksejev, Aivar}} [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti vallavanemad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] n4v07a3gbsvx0ht5bljmlizooyuvndj 0 650253 7212524 7136803 2026-08-12T05:24:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212524 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{infokast persoon | nimi = Helena Vurnik | pilt = Helena Kottler Vurnik.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Helena Kottler Vurnik 1960. aastal | sünninimi = Helena Kottler | sünniaeg = 1882 | sünnikoht = [[Viin]], [[Austria-Ungari]] | surmaaeg = 1962 | surmakoht = [[Ljubljana]], [[Sloveenia Sotsialistlik Vabariik|Slovenia SV]], [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia FSV]] | rahvus = austerlane | alma mater = | haridus = [[Viini Tarbekunstiülikool]] | tegevusala = | töökoht = [[illustraator]], [[Maalikunst|maalikunstnik]], mosaiikide kujundaja | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | vanemad = Bronislawa Kotter (sündinud Trug) (ema)<br>Moritz Kottler (isa) | abikaasa = [[Ivan Vurnik]] | lapsed = Mira Vurnik<br>Niko Vurnik | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Helena Vurnik''' (sünninimi '''Kottler'''; [[26. september]] [[1882]] [[Viin]] – [[4. aprill]] [[1962]] Radovljica) oli [[Austria-Ungari|Austria-Ungari impeeriumis]] sündinud [[Sloveenia]] kunstnik, kes on tuntud [[Ühistute äripanga hoone (Ljubljana)|Ühistute äripanga hoone]] fassaadil ja interjööris asuvate dekoratiivmaalide autorina. ==Elukäik== Ta sündis [[Viin]]is. Isa Moritz Kottler oli postkontori jurist ja ema Bronislawa oli pärit Poolast. Ta õppis kõigepealt Graphische Lehr und Versuchsanstaltis, seejärel Kunstschule für Frauen und Mädchenis ning lõpetas [[Viini Kunsti- ja Käsitöökool]]i. ==Töö ja looming== 1910. aastal pälvis ta stipendiumi, mille toel sai õppida viis kuud Itaalias [[Modena]] ümbruses kunsti. Viini naasnult teenis ta elatist enda Itaalias maalitud maalide müügiga ja rentis kunstistuudiot. 1913. aastal tutvus ta [[Ivan Vurnik]]uga (kellega hiljem abiellus), kui mõlemad joonistasid salamandreid bioloog Franc Megušarile tema kodus. Ta lahkus illustraatoritöölt ajalehes Illustrirtes Wiener Extrablatt ning kolis koos Ivan Vurnikuga algul [[Trieste]]sse, seejärel [[Ljubljana]]sse ja lõpuks [[Radovljica]]sse. ==Mälestuse jäädvustamine== Alma Lapajne lavastatud ja [[Sloveenia RTV]]-s linastunud [[dokumentaalfilm]] "Iskalca" (2012; ingl "Searchers") ning Boris Leskoveci kirjutatud raamat räägivad temast ja tema abikaasast.<ref>[http://www.rtvslo.si/kultura/knjige/o-zivljenjski-poti-zakoncev-vurnik-obvezno-ctivo-slovenskih-intelektualcev/433577 Artikkel näituse kohta], MMC [[Sloveenia RTV]], 26. september 2017.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180725154038/http://www.bukla.si/?action=books&book_id=27583 Artikkel näituse kohta] ajakirjas Bulka. Detsember 2017. Lk 138-139.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20201001125849/https://www.delo.si/kultura/vizualna-umetnost/iz-velemesta-v-provinco-v-revscino-in-podreditev-mozu.html Artikkel näituse kohta], [[Delo (ajaleht)|Delo]], 21. september 2017.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180725153749/https://www.dnevnik.si/1042786414 Artikkel näituse kohta], [[Dnevnik (Sloveenia)|Dnevnik]], 2. oktoober 2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.slovenska-biografija.si/oseba/sbi827888/ Artikkel näituse kohta] Sloveenia biograafilises leksikonis (sloveeni keeles) * [https://www.ng-slo.si/si/razstave-in-projekti/razstava/helena-vurnik?id=4248 2017. aasta näitus kunstnikust] [[Sloveenia rahvusgalerii]]s (sloveeni keeles) [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1962]] optd2otheiphk34tond4yh9of9qwvy5 0 653604 7212634 7079590 2026-08-12T08:15:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212634 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = | pilt = Grim tactical missile 2.jpg | pildi_suurus = 300 | alt_tekst = | pildi_allkiri = 2016. aastal eksponeeritud raketi Grom (Hrim) makett | päritoluriik = Ukraina | tüüp = taktikaline ballistiline rakett <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = pole teatatud | kasutajad = Ukraina maaväed | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = KB Pivdenne, YuMZ Pivdenmaš, PMZ pavlovo, hartron Lorta | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 500 kg | pikkus = | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = 50 km kuni 400–500 km | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = Üheastmeline tahke propellent | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''Hrіm-2''', '''Grom''' või '''OTRK Sapsan'''<ref>{{Cite web |first1=Joseph |last1=Trevithick |first2=Tyler |last2=Rogoway |date=9 August 2022 |title=Does Ukraine have a stash of domestically developed ballistic missiles? |url=https://www.thedrive.com/the-war-zone/does-ukraine-have-a-stash-of-domestically-developed-ballistic-missiles |website=The Drive |department=The Warzone |access-date=2023-05-08 |archive-date=2023-01-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230104225030/https://www.thedrive.com/the-war-zone/does-ukraine-have-a-stash-of-domestically-developed-ballistic-missiles |url-status=dead }}</ref> ([[ukraina keel]]es ОТРК "Сапсан") ka '''operatiiv-taktikaline raketisüsteem Hrim''' ([[ukraina keel]]es Оперативно-тактичний ракетний комплекс «Грім») on [[Ukraina]] [[Lühimaa ballistiline rakett|lühimaa ballistiliste rakettide]] süsteem, mida arendavad [[KB Pivdenne]] ja [[PA Pivdenmaš]] ning mis on loodud kombineerima taktikalise raketisüsteemi ja [[mitmikraketiheitja]] omadusi. Ukraina enda tarbeks mõeldud raketi Sapsani algversiooni lennuulatus pidi olema 500 kilomeetrit.<ref>{{cite web |url=https://www.ukrweekly.com/uwwp/ukraine-expands-its-missile-capabilities/ |title=Ukraine expands its missile capabilities |first=Anton |last=Mikhnenko |date=26 April 2019 |work=The Ukrainian Weekly |agency=Eurasia Daily Monitor |access-date=29 November 2022 |archive-date=2022-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221129083700/https://www.ukrweekly.com/uwwp/ukraine-expands-its-missile-capabilities/ |url-status=dead }}</ref> Hilisema, ekspordiks välja töötatud versiooni Hrim-2 laskeulatus on piiratud 280 kilomeetriga, et see jääks rakettide ja raketitehnoloogia levikut piirava [[Raketitehnoloogia juhtimisrežiim|raketitehnoloogia juhtimisrežiimi]] kehtestatud 300 kilomeetri piiridesse.<ref>{{Cite web |url= https://www.globalsecurity.org/military/world/ukraine/grom.htm |title = Grom short-range ballistic missile (SRBM) |website=[[GlobalSecurity.org]]}}</ref> ==Ajalugu== 2006. aastal tunnistas [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] vajadust raketisüsteemi järele, mis oleks parem kui Ukraina vananev [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] [[SS-21 Skarabeus|Totška-U]], mille maksimaalne lennuulatus on 120 km ning mida saaksid remontida ja uuendada vaid Venemaa ettevõtted. [[KB Pivdenne]] sai ülesandeks välja töötada uus rakett nimega "Sapsan". [[Ukraina kaitseministeerium|Kaitseministeerium]] ja Pivdenne leppisid operatiivnõuetes kokku 2007. aasta septembris. Projekti rahastamine peatati aastatel 2009–2010 pärast [[2007.–2008. aasta finantskriis|ülemaailmset finantskriisi aastatel 2007–2008]], seejärel jätkati 2011. aasta novembris, kuigi väikese summaga, enne lõpetamist aastal 2013.<ref name=burst>{{cite web |url= https://old.defence-ua.com/index.php/en/publications/defense-express-publications/6582-a-burst-of-thunder |title=A burst of "Thunder" |first=Serhiy |last=Zghurets |date=14 February 2019 |work=Defense Express |access-date=28 November 2022}}</ref> 2011. aastal hakkasid relvamüüjad pakkuma välismaistele klientidele uut raketisüsteemi nimega "Hrim" ja kahe aasta pärast sõlmis üks mitteavaldatud riik Pivdennega lepingu Hrim-2 väljatöötamiseks. 2014. aastal, pärast [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] algust, tegi Pivdenne ettepaneku Sapsani projekti taaskäivitamiseks, kasutades oma kogemusi Hrim-2 arendamisel, eesmärgiga saada Sapsan 2018. aastaks hindamiseks valmis. Valitsus nõustus.<ref name=burst/> Hrim-2 kallal töötamisest teatati 2014. aastal Kiievis toimunud näitusel "Relvad ja julgeolek". 2016. aastal teatati, et [[Saudi Araabia]] eraldas teadus- ja arendustegevuseks 40 miljonit USA dollarit.<ref>{{cite web |url=https://www.armyrecognition.com/january_2018_global_defense_security_army_news_industry/ukraine_unveils_new_grom-2_short-range_ballistic_missile.html |title=Ukraine unveils new Grom-2 short-range ballistic missile |date=3 January 2018 |work=Army Recognition |access-date=28 November 2022 |archive-date=2023-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230522094408/https://www.armyrecognition.com/january_2018_global_defense_security_army_news_industry/ukraine_unveils_new_grom-2_short-range_ballistic_missile.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite news |title=Ukraine unveils new Hrim-2 short-range ballistic missile (photos, video) |date=3 January 2018 |url= https://www.unian.info/economics/2329504-ukraine-unveils-new-hrim-2-short-range-ballistic-missile-photos.html |publisher=[[UNIAN]]}}</ref> 2017. aasta mais ilmus foto Hrim-2 transporteri püstitusseadme šassiist; iga sõiduk võis kanda ja välja lasta kaks raketti.<ref>{{cite web |url= https://mil.in.ua/uk/vrazhayuchi-foto-vitchyznyanoho-raketnoho-kompleksu-hrim-2/ |title=Вражаючі фото вітчизняного ракетного комплексу "Грім-2" |trans-title=Impressive photos of the domestic missile complex "Hrim-2" |language=uk |date=2 January 2018 |work=Mil.in.ua |publisher=Ukrainian Military Center |access-date=28 November 2022}}</ref> 2019. aasta aprillis teatati, et on toodetud kaks Hrim-2 prototüüpi, millest üht katsetab Saudi Araabia ja teist [[Ukraina relvajõud]]. Saudi Araabia pidi testima oma testartiklit hiljem 2019. aastal, süsteemi plaaniti kasutusele võtta 2022. aastal.<ref>{{cite web |url= https://www.ukrmilitary.com/2019/04/otrk.html |title=Виготовлено дослідний зразок ОТРК для випробувань ЗСУ |trans-title=A pilot sample of OTRK was produced for testing by the Armed Forces |language=uk |date=22 April 2019 |work=Ukrainian Military Pages |access-date=28 November 2022}}</ref> <ref>{{cite web |url= https://news.yahoo.com/russia-claims-downing-ukrainian-hrim-112500599.html |title= Russia claims downing of Ukrainian Hrim missile, but does it exist? — BBC News Ukraine |work= Yahoo! News| date=31 March 2023|access-date=7 May 2023}}</ref> Ukraina valitsuse rahastamise puudumise tõttu külmutati projekt 2019. aastal testimisfaasis. 2020. aasta oktoobris teatati, et Ukraina prototüübi testimise lõpuleviimiseks on vaja 300 miljonit USA dollarit.<ref>{{cite web |url= https://mil.in.ua/uk/news/na-zavershennya-vyprobuvan-otrk-potribno-300-mln-dolariv/ |title=На завершення випробувань ОТРК потрібно 300 млн доларів |trans-title=300 million dollars are needed to complete the OTRK tests |language=uk |date=12 October 2020 |work=Mil.in.ua |publisher=Ukrainian Military Center |access-date=1 December 2022}}</ref> 2021. aasta veebruaris otsustas valitsus sõlmida lepingu, et rahastada katsepatarei tootmist, mis koosneb kahest transporteri püstitusseadmest, kahest laadimismasinast ja kahest juhtimisseadmest (üks patarei komandörile ja teine jaoülemale).<ref>{{cite web |url= https://www.ukrmilitary.com/2021/02/otrk.html |title=Міноборони цього року придбає дивізіон ОТРК «Сапсан» |trans-title=The Ministry of Defense will acquire the OTRK "Sapsan" battery this year |language=uk |date=19 February 2021 |work=Ukrainian Military Pages |access-date=28 November 2022}}</ref> 2021. aasta aprilliks ei olnud leping veel allkirjastatud, kuid kaitseministeerium lootis seda teha 2–3 kuu jooksul.<ref name=defenceua20210416>{{cite web |url= https://defence-ua.com/army_and_war/oleksandr_mironjuk_v_2021_rotsi_u_vijska_bude_postavleno_ponad_30_tisjach_najmenuvan_ovt-3437.html |title=Олександр Миронюк: в 2021 році у війська буде поставлено понад 30 тисяч найменувань ОВТ |trans-title=Oleksandr Myronyuk: in 2021, more than 30,000 types of anti-terrorist weapons will be supplied to the military |date=16 April 2021 |work=Defense Express |access-date=29 November 2022}}</ref> Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal taaskäivitati projektiga seotud tööd.<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120369698/eksib-sihtmargist-vaid-paar-meetrit-kuhu-on-kadunud-araablaste-dollarite-eest-ehitatud-ukraina-raketimook |title=„Eksib sihtmärgist vaid paar meetrit.“ Kuhu on kadunud araablaste dollarite eest ehitatud Ukraina „raketimõõk“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04/10 |access-date=2025-04-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> ==Plahvatused Sakõ lennubaasis Novofedorivkas== Venemaa okupeeritud [[Krimm]]is [[Novofedorivka]]s, rindejoonest 220 km kaugusel asuvas [[Sakõ lennubaas]]is toimus 9. augustil 2022 mitu suurt plahvatust. Põhjus oli ebaselge, kuid mitmed meediaväljaanded arutasid võimalust, et tegemist oli Hrim-2-ga.<ref>{{cite web |url=https://www.tylaz.net/2022/08/10/explosion-in-crimea-what-weapons-ukraine-might-have-used-in-the-attack-in-novofedorivka-26/ |title=Explosion in Crimea: What weapons Ukraine might have used in the attack in Novofedorivka |author=<!--Not stated--> |date=2022-08-10 |website=www.tylaz.net |publisher= |access-date=2022-08-11 |quote= |archive-date=2022-08-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220813035147/https://www.tylaz.net/2022/08/10/explosion-in-crimea-what-weapons-ukraine-might-have-used-in-the-attack-in-novofedorivka-26/ |url-status=dead }}</ref> ==Tegevusajalugu== ===Vene-Ukraina sõda=== 6. mail 2023 teatasid Venemaa ametiisikud, et Venemaa õhutõrje tulistas [[Krimm]]i kohal edukalt alla kaks Ukraina ballistilist raketti "Grom-2". Ohvritest ega kahjudest ei teatatud.<ref>{{Cite web |title=Two ballistic missiles downed over Crimea, according to updated information – authorities |url=https://tass.com/emergencies/1614495 |access-date=2023-05-06 |website=TASS}}</ref> TASS-i raport ei esitanud väite kohta mingeid tõendeid, kuid väidetavad foto- ja videomaterjalid postitasid Venemaa blogijad ja laadisid need hiljem üles [[Twitter]]isse.<ref>{{Cite web |title=Tweet |url=https://twitter.com/sentdefender/status/1654851990470504448 |access-date=2023-05-07 |website=Twitter |language=en}}</ref> Washingtonis asuv mõttekoda [[Institute for the Study of War|Sõjauuringute Instituut]] väitis, et väidetava rünnaku sihtmärki ei täpsustatud ja et Vene allikad võimendasid kaadreid suurel väljal asuvast kraatrist.<ref>{{Cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, May 6, 2023 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-6-2023 |access-date=2023-05-07 |website=ISW}}</ref> Ukraina ei ole seda juhtumit siiani käsitlenud. ==Galerii== <gallery mode="packed" heights="180"> Hrim-2 - Sapsan missile complex, Kyiv, 2018 25.jpg Hrim-2 - Sapsan missile complex, Kyiv, 2018 01.jpg Hrim-2 - Sapsan missile complex, Kyiv, 2018 30.jpg Hrim-2 - Sapsan missile complex, Kyiv, 2018 31.jpg Hrim-2 - Sapsan missile complex, Kyiv 2018, 33.jpg Hrim-2 - Sapsan missile complex, Kyiv 2018, 43.jpg Grim tactical missile 1.jpg </gallery> ==Vaata ka== * [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]], Ukraina * [[Vilhha]], Ukraina * [[9K720 Iskander]], Venemaa * [[LORA (rakett)]], Iisrael * [[Taevane oda (rakett)]], Taiwan ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina relvad]] 8my167xus5qcmcclufz12bg74zuys7f 0 655401 7212561 6691415 2026-08-12T07:13:41Z Kuriuss 38125 7212561 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Pilt:Karte NOE Viertel beschriftet Bezirke.svg|thumb|right|350px|Alam-Austria kaart ringkondade ja nelja veerandikuks nimetatava piirkonnaga ([[Waldviertel]] rohelisega, [[Weinviertel]] punasega, [[Mostviertel]] kollasega ja [[Industrieviertel]] sinisega)]] '''Mostviertel''' (otsetõlkes '[[Most (vein)|Mosti]] veerand') on [[Austria]] [[Alam-Austria]] liidumaa neljast veerandikuks nimetatavast piirkonnast edelapoolseim. See külgneb põhjas [[Doonau]]ga ning lõunas ja läänes vastavalt [[Steiermark|Steiermargi]] ja [[Ülem-Austria]] liidumaaga. [[Wienerwald]] moodustab loodusliku piiri idas ja annab veerandikule teise nime, "Veerandik Wienerwaldi kohal". Nimi "Mostviertel" on tulnud mõistest ''most'', mis viitab [[pirnipuu]]dele ja piirkonnas valmistatud [[Siider|siidrile]]. [[Ybbs]]i ja [[Enns (jõgi)|Ennsi]] jõe vahelisel maa-alal on viljapuude kasvatamiseks soodsad tingimused ning see on seetõttu õitsva ''mosti''-tööstuse süda. Pirnipuude õitsemine aprillis on piirkonna regulaarne esiletõst. Mostvierteli piirkonnale on tüüpilised talumaju (mille keskel on tavaliselt ruudukujuline sisehoov) ümbritsevad suured sega[[viljapuuaed]]adega aasad ja kergelt lainjad [[Alpid]]e [[eelmäestik]]ud. == Äri ja tööstus == === Majandus === Mostvierteli piirkonna majandus põhineb endiselt peamiselt [[Raud|raual]] ja [[teras]]el, aga ka metsandusel. Varasematel aegadel, kui [[Erzberg]]is veel [[rauamaak]]i kaevandati, tehti tööd vasaraveskites; tänapäeval võtavad terasetehased [[Linz]]i ja [[Leoben|Donawitzi]] [[Kõrgahi|kõrgahjudest]] toorme ja töötlevad selle masinateradeks. Mostviertelis on üks suur [[saeveski]] ja palju väiksemaid, kus töödeldakse metsamaterjali/toorpuitu. Suurema osa majandusest moodustavad siiski väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. [[Pilt:Mostbirne viehdorf.jpg|thumb|''Mostbirne'' (''siidripirn''), Mostvierteli sümbol]] === ''Most'' === Mostvierteli piirkonnas on ''[[Most (vein)|most]]'' (teatud [[pirnipuu]] või siidri sort) suure kultuurilise tähtsusega ja seda peetakse piirkonna tunnuseks. ''Mosti'' tarbitakse sageli [[Heuriger|Mostheurigeris]] koos kohalike toitude ja küpsetistega ning sellest tehakse ka ''[[Puuviljabrändi|schnapsi]]''. On väga erinevaid ''moste'', sealhulgas pirnidest (kõige tavalisem sort, teatud tüüpi pirnid), õuntest (teatud tüüpi ''[[Õunavein|Apfelwein]]'' või [[siider]]) ning õunte ja pirnide segust valmistatud. Kui mõistet ''most'' võib kasutada ka viinamarja[[Veinivirre|virde]] kohta, siis Mostvierteli piirkonnas viitab see kohalikule [[pirnipuu|pirnile]] ja [[siider|siidrile]]. == Geograafia == Mostviertelis on järgmised ringkonnad: * [[Amstetteni ringkond|Amstetten]] * [[Waidhofen an der Ybbs]] * [[Scheibbsi ringkond|Scheibbs]] * [[Melki ringkond|Melk]] [[Doonau]]st lõuna pool * [[Lilienfeldi ringkond|Lilienfeld]] * [[Tullni ringkond|Tulln]] [[Doonau]]st lõuna pool * [[Sankt Pölten]]i linn ja [[Sankt Pölteni maaringkond|Sankt Pölten-Land]] {{koord | NS = 48.0000 | EW = 15.3333 | tüüp = }} [[Kategooria:Alam-Austria]] hq7zxlltna2bmyntxfghernqzicct65 0 655517 7212551 7167236 2026-08-12T07:01:42Z Kuriuss 38125 7212551 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Pilt:Karte NOE Viertel beschriftet Bezirke.svg|thumb|right|350px|Alam-Austria kaart ringkondade ja nelja nn veerandikupiirkonnaga ([[Waldviertel]] rohelisega, [[Weinviertel]] punasega, [[Mostviertel]] kollasega ja [[Industrieviertel]] sinisega)]] '''Industrieviertel''' ([ɪndʊsˈtʁiːˌfɪʁtl̩]; eesti: ''Tööstusveerand''; slovaki: ''Priemyselná štvrť'') või ''Viertel unter dem Wienerwald'' ([ˈfɪʁtl̩ ʊntɐ deːm ˈviːnɐvalt]; slovaki: ''štvrť pod Viedenským lesom'') on [[Alam-Austria]] osa, neljast veerandikust kagupoolseim. See külgneb põhjas [[Viin]]i ja [[Weinviertel]]i piirkonnaga, läänes [[Mostviertel]]i piirkonnaga ning lõunas ja idas vastavalt [[Steiermark|Steiermargi]] ja [[Burgenland]]i liidumaaga. [[Wienerwald]] moodustab läänepoolse loodusliku piiri ja sellest tuleneb ka alternatiivne nimi "Veerandik Wienerwaldi all". Alates poliitiliste ringkondade moodustamisest 1868. aastal ei ole Alam-Austria veerandikel enam seaduslikku alust ja need on puhtalt maastikulised nimed. Tänapäeval esindavad Tööstusveerandit [[Wienerwald]]i ja [[Viini Alpid]]e (Wiener-Alpen) ringkonnad. == Ringkonnad == Industrieviertel koosneb järgmistest ringkondadest: * [[Badeni ringkond (Austria)|Baden]] * [[Bruck an der Leitha ringkond|Bruck an der Leitha]] * [[Mödlingi ringkond|Mödling]] * [[Neunkircheni ringkond (Austria)|Neunkirchen]] * [[Wiener Neustadt]] * [[Wiener Neustadti maaringkond|Wiener Neustadt-Land]] == Maastik == Geograafiliselt iseloomustab ''Industrieviertelit'' kivivälja tase, mille pruunmuld on tertsiaarsel [[melass]]il, nagu ka [[Viini nõgu]] lasub [[Mustmuld|mustmullal]]. Viini nõo maastik koosneb suurtest põllumajanduspiirkondadest, tööstuspiirkondadest ja viinamarjaistandustest piki kuumaveeallikate geoloogilist murrangujoont ''([[Thermenlinie]])''. Kivivälja pruunmuldadel on suured männimetsad, mis rajati keisrinna [[Maria Theresia]] ajal, et vältida kõleda maastiku [[Kõrbestumine|kõrbestumist]]. [[Wienerwald]]i nõlvadel on olenevalt kliimatingimustest kasvanud erinevad metsatüübid. Idas ulatub vaade silmapiirini, nn. "väravateni", mis on ''Wienerneustadti'' värav, ''Brucker Hainburgeri'' värav ning värav ''Rosaliengebirge'' ja [[Leitha mäed|Leitha mägede]], ''Hundsheimi'' ja Väikeste Karpaatide eraldamiseks. Samaaegselt männimetsa istutamisega on aastatel 1761–1765 kasutatud [[kampol]]i tootmiseks otse Wiener Neustadt and [[Neunkirchen (Alam-Austria)|Neunkirchen]] linnade vahelisel teel, nn Neunkirchneri puiesteel, millest [[Joseph Liesganig]] alustas kogu tolleaegse monarhia geodeetilise mõõdistamisega. == Kliima == Aasta keskmine temperatuurivahemik on olenevalt asukohast 4–11 °C. Näiteks [[Wiener Neustadt]]is (280 m) on aasta keskmine temperatuur umbes 10,3 °C, sademeid on umbes 630 mm ja lumikatet on peaaegu 40 päeva, pakast on umbes 95 päeva ja päikest umbes 1900 tundi, erinevalt Semmeringist aasta keskmise temperatuuriga umbes 5,5 °C, sademete hulgaga umbes 970 mm, lumikattega umbes 150 päeva, pluss umbes 150 külmapäeva ja umbes 1500 tundi päikesepaistet. == Majandus == Nimetus ''Industrieviertel'' tuleneb varajase [[Industrialiseerimine|industrialiseerimise]] tööstuspiirkonnast, mis oli juba 1783. aastal [[Wienerwald]]i piirkonnas majanduse keskmes. Tänu soodsatele asukohateguritele, nagu lähedus puidust, rauast ja kivisöest kogutavale toorainele ning [[hüdroelektrienergia]]allikatele ja puidule, pluss lähedalasuva Viini linna müügiturg, kasvas seal tööstus. Tööstuspiirkond sai kahes [[Maailmasõda|maailmasõjas]] tõsiselt kannatada. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kuulus ''Industrieviertel'' [[Liitlasvägede okupeeritud Austria|NSV Liidu okupatsioonitsooni]]. Nii konfiskeeris nõukogude võim USIA valdusfirma asjad ning eemaldas osa masinaid ja terveid tehaseid täielikult, et need [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] uuesti kokku panna. Siiski on seal endiselt mitmeid tööstusettevõtteid. Eriti ''Thermenlinie'' (termiline rikkejoon) äärde ehitati pärast 1955. aastat palju väikeseid ja suuri tööstuskeskusi, kui tööstuskeskus Alam-Eco-Plusist lõuna pool. Viini linna ettevõtted olid ühed esimestest, mis sellesse piirkonda kolisid. Kuigi [[Mödlingi ringkond|Mödling]] on liidumaa väikseim piirkond, on sel Austria kõrgeim maksubaas. ''Industrievierteli'' pindala on püsiasulana 4186 km² või 21,8% Alam-Austria pindalast. Püsiasustuseks on aga saadaval vaid 2008 km², mis moodustab 48% ''Industrievierteli'' kogupindalast. {{koord | NS = 47.8333 | EW = 16.3333 | tüüp = }} [[Kategooria:Alam-Austria]] i7kyxml77frko6hk8la1zyaklh0h30o 7212553 7212551 2026-08-12T07:03:51Z Kuriuss 38125 7212553 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Pilt:Karte NOE Viertel beschriftet Bezirke.svg|thumb|right|350px|Alam-Austria kaart ringkondade ja nelja nn veerandikupiirkonnaga ([[Waldviertel]] rohelisega, [[Weinviertel]] punasega, [[Mostviertel]] kollasega ja [[Industrieviertel]] sinisega)]] '''Industrieviertel''' ([ɪndʊsˈtʁiːˌfɪʁtl̩]; eesti: ''Tööstusveerand''; slovaki: ''Priemyselná štvrť'') või ''Viertel unter dem Wienerwald'' ([ˈfɪʁtl̩ ʊntɐ deːm ˈviːnɐvalt]; slovaki: ''štvrť pod Viedenským lesom'') on [[Alam-Austria]] osa, neljast veerandikust kagupoolseim. See külgneb põhjas [[Viin]]i ja [[Weinviertel]]i piirkonnaga, läänes [[Mostviertel]]i piirkonnaga ning lõunas ja idas vastavalt [[Steiermark|Steiermargi]] ja [[Burgenland]]i liidumaaga. [[Wienerwald]] moodustab läänepoolse loodusliku piiri ja sellest tuleneb ka alternatiivne nimi "Veerandik Wienerwaldi all". Alates poliitiliste ringkondade moodustamisest 1868. aastal ei ole Alam-Austria veerandikel enam seaduslikku alust ja need on puhtalt maastikulised nimed. Tänapäeval esindavad Tööstusveerandit [[Wienerwald]]i ja [[Viini Alpid]]e (Wiener-Alpen) ringkonnad. == Ringkonnad == Industrieviertel koosneb järgmistest ringkondadest: * [[Badeni ringkond (Austria)|Baden]] * [[Bruck an der Leitha ringkond|Bruck an der Leitha]] * [[Mödlingi ringkond|Mödling]] * [[Neunkircheni ringkond (Austria)|Neunkirchen]] * [[Wiener Neustadt]] * [[Wiener Neustadti maaringkond|Wiener Neustadt-Land]] == Maastik == Geograafiliselt iseloomustab Industrieviertelit kivivälja tase, mille pruunmuld on tertsiaarsel [[melass]]il, nagu ka [[Viini nõgu]] lasub [[Mustmuld|mustmullal]]. Viini nõo maastik koosneb suurtest põllumajanduspiirkondadest, tööstuspiirkondadest ja viinamarjaistandustest piki kuumaveeallikate geoloogilist murrangujoont ''([[Thermenlinie]])''. Kivivälja pruunmuldadel on suured männimetsad, mis rajati keisrinna [[Maria Theresia]] ajal, et vältida kõleda maastiku [[Kõrbestumine|kõrbestumist]]. [[Wienerwald]]i nõlvadel on olenevalt kliimatingimustest kasvanud erinevad metsatüübid. Idas ulatub vaade silmapiirini, nn. "väravateni", mis on Wienerneustadti värav, Brucker Hainburgeri värav ning värav ''Rosaliengebirge'' ja [[Leitha mäed|Leitha mägede]], ''Hundsheimi'' ja Väikeste Karpaatide eraldamiseks. Samaaegselt männimetsa istutamisega on aastatel 1761–1765 kasutatud [[kampol]]i tootmiseks otse Wiener Neustadt and [[Neunkirchen (Alam-Austria)|Neunkirchen]] linnade vahelisel teel, nn Neunkirchneri puiesteel, millest [[Joseph Liesganig]] alustas kogu tolleaegse monarhia geodeetilise mõõdistamisega. == Kliima == Aasta keskmine temperatuurivahemik on olenevalt asukohast 4–11 °C. Näiteks [[Wiener Neustadt]]is (280 m) on aasta keskmine temperatuur umbes 10,3 °C, sademeid on umbes 630 mm ja lumikatet on peaaegu 40 päeva, pakast on umbes 95 päeva ja päikest umbes 1900 tundi, erinevalt Semmeringist aasta keskmise temperatuuriga umbes 5,5 °C, sademete hulgaga umbes 970 mm, lumikattega umbes 150 päeva, pluss umbes 150 külmapäeva ja umbes 1500 tundi päikesepaistet. == Majandus == Industrievierteli nimi on tulnud varajase [[Industrialiseerimine|industrialiseerimise]] tööstuspiirkonnast, mis oli juba 1783. aastal [[Wienerwald]]i piirkonnas majanduse keskmes. Tänu soodsatele asukohateguritele, nagu lähedus puidust, rauast ja kivisöest kogutavale toorainele ning [[hüdroelektrienergia]]allikatele ja puidule, pluss lähedalasuva Viini linna müügiturg, kasvas seal tööstus. Tööstuspiirkond sai kahes [[Maailmasõda|maailmasõjas]] tõsiselt kannatada. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kuulus Industrieviertel [[Liitlasvägede okupeeritud Austria|NSV Liidu okupatsioonitsooni]]. Nii konfiskeeris nõukogude võim USIA valdusfirma asjad ning eemaldas osa masinaid ja terveid tehaseid täielikult, et need [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] uuesti kokku panna. Siiski on seal endiselt mitmeid tööstusettevõtteid. Eriti ''Thermenlinie'' (termiline rikkejoon) äärde ehitati pärast 1955. aastat palju väikeseid ja suuri tööstuskeskusi, kui tööstuskeskus Alam-Eco-Plusist lõuna pool. Viini linna ettevõtted olid ühed esimestest, mis sellesse piirkonda kolisid. Kuigi [[Mödlingi ringkond|Mödling]] on liidumaa väikseim piirkond, on sel Austria kõrgeim maksubaas. Industrievierteli pindala on püsiasulana 4186 km² või 21,8% Alam-Austria pindalast. Püsiasustuseks on aga saadaval vaid 2008 km², mis moodustab 48% Industrievierteli kogupindalast. {{koord | NS = 47.8333 | EW = 16.3333 | tüüp = }} [[Kategooria:Alam-Austria]] qfr5uaqp7ug0599mlb7ac3f3x9aka0g 7212602 7212553 2026-08-12T07:44:46Z Kuriuss 38125 7212602 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Pilt:Karte NOE Viertel beschriftet Bezirke.svg|thumb|right|350px|Alam-Austria kaart ringkondade ja nelja nn veerandikupiirkonnaga ([[Waldviertel]] rohelisega, [[Weinviertel]] punasega, [[Mostviertel]] kollasega ja [[Industrieviertel]] sinisega)]] '''Industrieviertel''' ([ɪndʊsˈtʁiːˌfɪʁtl̩]; eesti: 'tööstusveerandik'; slovaki: ''Priemyselná štvrť'') või ''Viertel unter dem Wienerwald'' ([ˈfɪʁtl̩ ʊntɐ deːm ˈviːnɐvalt]; slovaki: ''štvrť pod Viedenským lesom'') on [[Alam-Austria]] osa, neljast nn veerandikust kagupoolseim piirkond. See külgneb põhjas [[Viin]]i ja [[Weinviertel]]i piirkonnaga, läänes [[Mostviertel]]i piirkonnaga ning lõunas ja idas vastavalt [[Steiermark|Steiermargi]] ja [[Burgenland]]i liidumaaga. [[Wienerwald]] moodustab läänepoolse loodusliku piiri ja sellest tuleneb ka alternatiivne nimi "Veerandik Wienerwaldi all". Alates poliitiliste ringkondade moodustamisest 1868. aastal ei ole Alam-Austria veerandikel enam seaduslikku alust ja need on puhtalt maastikulised nimed. Tänapäeval esindavad Tööstusveerandit [[Wienerwald]]i ja [[Viini Alpid]]e (Wiener-Alpen) ringkonnad. == Ringkonnad == Industrieviertel koosneb järgmistest ringkondadest: * [[Badeni ringkond (Austria)|Baden]] * [[Bruck an der Leitha ringkond|Bruck an der Leitha]] * [[Mödlingi ringkond|Mödling]] * [[Neunkircheni ringkond (Austria)|Neunkirchen]] * [[Wiener Neustadt]] * [[Wiener Neustadti maaringkond|Wiener Neustadt-Land]] == Maastik == Geograafiliselt iseloomustab Industrieviertelit kivivälja tase, mille pruunmuld on tertsiaarsel [[melass]]il, nagu ka [[Viini nõgu]] lasub [[Mustmuld|mustmullal]]. Viini nõo maastik koosneb suurtest põllumajanduspiirkondadest, tööstuspiirkondadest ja viinamarjaistandustest piki kuumaveeallikate geoloogilist murrangujoont ''([[Thermenlinie]])''. Kivivälja pruunmuldadel on suured männimetsad, mis rajati keisrinna [[Maria Theresia]] ajal, et vältida kõleda maastiku [[Kõrbestumine|kõrbestumist]]. [[Wienerwald]]i nõlvadel on olenevalt kliimatingimustest kasvanud erinevad metsatüübid. Idas ulatub vaade silmapiirini, nn. "väravateni", mis on Wienerneustadti värav, Brucker Hainburgeri värav ning värav ''Rosaliengebirge'' ja [[Leitha mäed|Leitha mägede]], ''Hundsheimi'' ja Väikeste Karpaatide eraldamiseks. Samaaegselt männimetsa istutamisega on aastatel 1761–1765 kasutatud [[kampol]]i tootmiseks otse Wiener Neustadt and [[Neunkirchen (Alam-Austria)|Neunkirchen]] linnade vahelisel teel, nn Neunkirchneri puiesteel, millest [[Joseph Liesganig]] alustas kogu tolleaegse monarhia geodeetilise mõõdistamisega. == Kliima == Aasta keskmine temperatuurivahemik on olenevalt asukohast 4–11 °C. Näiteks [[Wiener Neustadt]]is (280 m) on aasta keskmine temperatuur umbes 10,3 °C, sademeid on umbes 630 mm ja lumikatet on peaaegu 40 päeva, pakast on umbes 95 päeva ja päikest umbes 1900 tundi, erinevalt Semmeringist aasta keskmise temperatuuriga umbes 5,5 °C, sademete hulgaga umbes 970 mm, lumikattega umbes 150 päeva, pluss umbes 150 külmapäeva ja umbes 1500 tundi päikesepaistet. == Majandus == Industrievierteli nimi on tulnud varajase [[Industrialiseerimine|industrialiseerimise]] tööstuspiirkonnast, mis oli juba 1783. aastal [[Wienerwald]]i piirkonnas majanduse keskmes. Tänu soodsatele asukohateguritele, nagu lähedus puidust, rauast ja kivisöest kogutavale toorainele ning [[hüdroelektrienergia]]allikatele ja puidule, pluss lähedalasuva Viini linna müügiturg, kasvas seal tööstus. Tööstuspiirkond sai kahes [[Maailmasõda|maailmasõjas]] tõsiselt kannatada. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kuulus Industrieviertel [[Liitlasvägede okupeeritud Austria|NSV Liidu okupatsioonitsooni]]. Nii konfiskeeris nõukogude võim USIA valdusfirma asjad ning eemaldas osa masinaid ja terveid tehaseid täielikult, et need [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] uuesti kokku panna. Siiski on seal endiselt mitmeid tööstusettevõtteid. Eriti ''Thermenlinie'' (termiline rikkejoon) äärde ehitati pärast 1955. aastat palju väikeseid ja suuri tööstuskeskusi, kui tööstuskeskus Alam-Eco-Plusist lõuna pool. Viini linna ettevõtted olid ühed esimestest, mis sellesse piirkonda kolisid. Kuigi [[Mödlingi ringkond|Mödling]] on liidumaa väikseim piirkond, on sel Austria kõrgeim maksubaas. Industrievierteli pindala on püsiasulana 4186 km² või 21,8% Alam-Austria pindalast. Püsiasustuseks on aga saadaval vaid 2008 km², mis moodustab 48% Industrievierteli kogupindalast. {{koord | NS = 47.8333 | EW = 16.3333 | tüüp = }} [[Kategooria:Alam-Austria]] jzb9ukembxnlur0md29ii42a4kj4v89 0 655519 7212555 6504040 2026-08-12T07:08:09Z Kuriuss 38125 7212555 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Pilt:Sandberg.jpg|thumb|500px|Morava väli]] '''Marchfeld''' (''[[Morava jõgi|Morava]] väli'') on [[Viini nõgu|Viini nõo]] põhjaosa, mis on [[Ida-Alpid]]e ja [[Lääne-Karpaadid|Lääne-Karpaatide]] vaheline [[settenõgu]]. == Ajalugu ja paiknemine == See ajalooline piirkond on teada [[Marchfeldi lahing]]ust. See asub [[Weinviertel]]i piirkonna kaguosas [[Gänserndorfi ringkond|Gänserndorfi ringkonnas]] ja on [[Morava jõgi|Morava jõest]] moodustunud vesikond. == Vaatamisväärsused == [[Pilt:Schloßhof, Luftbild 1.JPG|thumb|Schloss Hof]] [[Pilt:Marchegg - Schloss (2).JPG|thumb|Schloss Marchegg]] * [[Schloss Hof]] * [[Schloss Marchegg]] [[Kategooria:Austria geograafia]] qgyha68rhvw1jdfnvdz9b5ixqfdq2in 0 656273 7212538 6475389 2026-08-12T06:42:21Z Kuriuss 38125 7212538 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} '''Kamptal''' on [[Austria veinid|Austria veini-]], turismi-, kultuuri- ja tervisepiirkond [[Waldviertel]]i piirkonnas [[Alam-Austria]]s. See on nime saanud [[Kamp (jõgi)|Kampi jõelt]]. Kremsist põhja pool asub [[Langenlois]], mis on Kamptali, [[Kamp (jõgi)|Kampi jõe]] oru peamine viinamarjalinn. [[Liivakivi]]nõlvad on nii järsud, et alles jääb vaid õhuke kiht pinnast. Kokkupuude päikesega on kõrge. [[Riisling]] on nendel järskudel nõlvadel edukas; [[Doonau]]le lähemal org laieneb ja kasvatatakse rohkem [[Punane vein|punaseid viinamarju]]. Veel üks silmapaistev linn Kamptalis on [[Gars am Kamp]]. == Märkimisväärsed veinitootjad == * [[Gobelsburgi loss]] == Vaata ka == * [[Dialog im Kamptal]], parteitu algatus [[Kategooria:Austria geograafia]] [[Kategooria:Veinipiirkonnad]] 4zflw6umcv7nkdrkhadw4fsicewb8ja 0 657131 7212568 6432442 2026-08-12T07:21:15Z Kuriuss 38125 7212568 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} {{linn | nimi = Ardagger | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT Ardagger COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/10//N | pikkus = 14/49//E | asendikaardi_pilt = Ardagger im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Ardagger''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Ardagger asub [[Alam-Austria]] edelaosas, [[Doonau]] ääres [[Mostviertel]]i piirkonnas. [[Pilt:Ardagger Markt - Kirche (2).JPG|thumb|none|Ardagger Markti kihelkonnakirik]] == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] k2z3iox30ok2lfdv9144ja31r50nmw1 0 657132 7212572 6432444 2026-08-12T07:22:59Z Kuriuss 38125 7212572 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} {{linn | nimi = Aschbach-Markt | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT_Aschbach-Markt_COA.png | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/4//N | pikkus = 14/45//E | asendikaardi_pilt = Aschbach-Markt im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Aschbach-Markt''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Aschbach-Markt asub [[Mostviertel]]i piirkonnas, umbes 10 km [[Amstetten]]ist. [[Urli jõgi]] voolab läbi valla. [[Pilt:Aschbach-Markt - Kirche (1).JPG|thumb|upright|left|Aschbach-Markti kihelkonnakirik]] == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] lhwt1bjto5jm2ebc60qs9emfi939vgk 0 657156 7212569 6433009 2026-08-12T07:21:48Z Kuriuss 38125 7212569 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Behamberg | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Röm.kath. Pfarrkirche Behamberg.jpg | pildiallkiri = Katoliku kihelkonnakirik | pildilaius = | vapp = AUT Behamberg COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/1//N | pikkus = 14/28//E | asendikaardi_pilt = Behamberg im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Behamberg''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Behamberg asub [[Mostviertel]]i piirkonnas. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] jnl6l6j73w06ubcgvp5feuzfm20vg4h 0 657163 7212573 6691413 2026-08-12T07:23:28Z Kuriuss 38125 7212573 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Biberbach | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Biberbach_Pfarrkirche_3.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT Biberbach COA.gif | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/1//N | pikkus = 14/41//E | asendikaardi_pilt = Biberbach im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Biberbach''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Biberbach asub [[Mostviertel]]i piirkonnas [[Ybbs]]i ja [[Urli jõgi|Urli jõe]] vahelisel küngastikul. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] jy2ofzyorxjftpyji8a35gcd3w84nxm 0 657216 7212578 6433378 2026-08-12T07:25:45Z Kuriuss 38125 7212578 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Haidershofen | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Haidershofen_Übersicht.jpg | pildiallkiri = Vaade Haidershofenile | pildilaius = | vapp = AUT Haidershofen COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/4//N | pikkus = 14/26//E | asendikaardi_pilt = Haidershofen im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Haidershofen''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Haidershofen asub [[Mostviertel]]i piirkonnas [[Ülem-Austria]] piiri ääres [[Steyr]]i lähedal. Umbes 14% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] n21xpm7f4p20aykioc1cboggxz71fbi 0 657218 7212584 6433383 2026-08-12T07:28:44Z Kuriuss 38125 7212584 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Hollenstein an der Ybbs | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Hollenstein_sommer_1.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 47/48//N | pikkus = 14/46//E | asendikaardi_pilt = Hollenstein an der Ybbs im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Hollenstein an der Ybbs''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Hollenstein an der Ybbs asub [[Mostviertel]]i piirkonnas [[Ybbs]]i jõe ääres. Umbes 86% valla pindalast on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] m9218tgppc1kto9rbplw4w98hmnzjgm 0 657220 7212588 6433397 2026-08-12T07:31:03Z Kuriuss 38125 7212588 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Neuhofen an der Ybbs | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = 2011.11.20 - Neuhofen Pfarrkirche - 02.jpg | pildiallkiri = Neitsi Maarja taevaminemise kirik | pildilaius = | vapp = AUT_Neuhofen_an_der_Ybbs_COA.svg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/3//N | pikkus = 14/51//E | asendikaardi_pilt = Neuhofen an der Ybbs im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Neuhofen an der Ybbs''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Neuhofen an der Ybbs asub [[Mostviertel]]i piirkonnas, Hochkogelist põhja pool asuvates mägedes Kornbergi mäe jalamil. Vaatamata nimele ei asu see päris [[Ybbs]]i jõe ääres. Umbes 20% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] b9a17l5y2y559o94qo3vx6pwjmhlgpv 0 657224 7212589 6433407 2026-08-12T07:31:36Z Kuriuss 38125 7212589 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Neustadtl an der Donau | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Kirche Neustadtl an der Donau.jpg | pildiallkiri = Püha Jaakobus Vanema kirik | pildilaius = | vapp = AUT Neustadtl an der Donau COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/11//N | pikkus = 14/54//E | asendikaardi_pilt = Neustadtl an der Donau im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Neustadtl an der Donau''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Neustadtl an der Donau asub [[Mostviertel]]i piirkonnas [[Doonau]] ääres. Umbes 41% valla pindalast on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] 9x43700vck0o45747b0bs823f5uqj4i 0 657225 7212586 6433566 2026-08-12T07:29:55Z Kuriuss 38125 7212586 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Oed-Oehling | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Öhling - Gemeindeamt (2).JPG | pildiallkiri = Oehlingi vallamaja | pildilaius = | vapp = AUT Oed-Oehling COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/6//N | pikkus = 14/46//E | asendikaardi_pilt = Oed-Oehling im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Oed-Oehling''' (ka ''Oed-Öhling'') on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Oed-Oehling asub [[Mostviertel]]i piirkonnas. Umbes 15% valla territooriumist on kaetud metsaga. Oedis on [[algkool]]. Lähim keskkool asub [[Wallsee-Sindelburg|Wallsees]]. <gallery> Oed bei Öhling - Kirche (2).JPG|Oedi kihelkonnakirik Öhling - Kirche (1).JPG|Oehlingi kihelkonnakirik </gallery> == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] i3x8hvi48xbvje81ogmcy623worc985 0 657226 7212571 6433412 2026-08-12T07:22:26Z Kuriuss 38125 7212571 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Opponitz | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Opponitz_von_SSW.JPG | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT Opponitz COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 47/52//N | pikkus = 14/49//E | asendikaardi_pilt = Opponitz im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Opponitz''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Opponitz asub [[Mostviertel]]i piirkonnas [[Ybbs]]i jõe ääres. Umbes 72,52% valla pindalast on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] njovysurmvuiz4ngmycatcrog0wxb81 0 657231 7212590 7083574 2026-08-12T07:32:33Z Kuriuss 38125 7212590 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Seitenstetten | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT Seitenstetten COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/1//N | pikkus = 14/39//E | asendikaardi_pilt = Seitenstetten im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Seitenstetten''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Seitenstetten asub [[Mostviertel]]i piirkonnas. Umbes 25,84% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Ajalugu == Keegi ''Udalschalk'' või ''Udiskalk'', esmamainitud 1109. aastal, rajas 1112. aastal sinna kloostri ja andis kõik oma kinnistud ''Seitenstettenis, Grünbachis, Heftis'' ja ''Stilles'' (tänapäeva Ülem-Austrias). 1114. aastal paigutati sinna benediktiini mungad [[Göttweigi klooster|Göttweigi kloostrist]]. 1116. aastal pühitses piiskop Ulrich I Passaust, kes oli Udalschalki perekonna sugulane, kloostrikiriku ja kinkis suure Aschbachi kihelkonna. 1142. aastal lisati Wolfsbachi kihelkond. Need kaks suurt kihelkonda jagunesid aja jooksul 14 kihelkonnaks, mille eest klooster siiani vastutab. 1180. aasta paiku kinkis [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskop]] [[Wichmann von Seeburg]] [[Ybbs]]i jõe lähedal suured metsad. <gallery perrow="5" Caption="Seitenstetteni klooster"> Seitenstetten ferne.jpg Seitenstetten - Stift, Hofgarten.JPG seitenstetten_kirche_aussen.jpg seitenstetten_innen.jpg seitenstetten_hof_brunnen.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] n2pmmigxh0lkbb2syvtbi1i3hbdgmlp 0 657290 7212581 7211225 2026-08-12T07:27:11Z Kuriuss 38125 7212581 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Sankt Pantaleon-Erla | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Sankt_Pantaleon_Gemeinde_Sankt_Pantaleon-Erla_2021_DJI_0140a.jpg | pildiallkiri = Vaade õhust | pildilaius = | vapp = AUT_Sankt_Pantaleon-Erla_COA.png | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/12//N | pikkus = 14/34//E | asendikaardi_pilt = Sankt Pantaleon-Erla im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Sankt Pantaleon-Erla''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Sankt Pantaleon-Erla asub [[Mostviertel]]i piirkonnas, Ennsi kanali ja [[Doonau]] ühinemiskohast idas. Umbes 27,37% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] 9zwcgz554wjfk6vmd1uqxpoczv0f4s9 0 657296 7212585 6434144 2026-08-12T07:29:15Z Kuriuss 38125 7212585 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Sankt Peter in der Au | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = SchlossStPeterInDerAu05.jpg | pildiallkiri = Loss | pildilaius = | vapp = AUT Sankt Peter in der Au COA.svg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/3//N | pikkus = 14/37//E | asendikaardi_pilt = Sankt Peter in der Au im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Sankt Peter in der Au''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Sankt Peter an der Au asub [[Mostviertel]]i piirkonna lääneosas. == Sport == Kohalik [[jalgpall]]ivõistkond on [[UFC Sankt Peter in der Au]]. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] 6f1kpanxank6qb8j8lrdd6ldaheqaho 0 657344 7212576 7211165 2026-08-12T07:24:35Z Kuriuss 38125 7212576 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Strengberg | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Strengberg_2021_DJI_0133a.jpg | pildiallkiri = Vaade õhust | pildilaius = | vapp = AUT Strengberg COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/9//N | pikkus = 14/39//E | asendikaardi_pilt = Strengberg im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Strengberg''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Strengberg asub [[Mostviertel]]i piirkonnas [[Linz]]i ja Amstetteni vahel, [[Doonau]]st lõunas. Umbes 17% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] rptup6j8xpdosziprs10yg0qdpvu3d6 0 657345 7212582 7211224 2026-08-12T07:27:36Z Kuriuss 38125 7212582 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Zeillern | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Zeillern - Kirche (2).JPG | pildiallkiri = Zeillerni keskus kihelkonnakirikuga | pildilaius = | vapp = AUT Zeillern COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/7//N | pikkus = 14/48//E | asendikaardi_pilt = Zeillern im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Zeillern''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Zeillern asub [[Mostviertel]]i piirkonna südames. Umbes 15,41% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] c3pk13ktkb3cv3k75a5rjt6snv1lxfc 0 657417 7212580 7211232 2026-08-12T07:26:41Z Kuriuss 38125 7212580 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Wallsee-Sindelburg | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Wallsee - Ortsansicht.JPG | pildiallkiri = Wallsee | pildilaius = | vapp = AUT Wallsee-Sindelburg COA.png | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/10//N | pikkus = 14/43//E | asendikaardi_pilt = Wallsee-Sindelburg im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Wallsee-Sindelburg''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Wallsee-Sindelburg asub [[Mostviertel]]i piirkonna loodeosas, [[West Autobahn]]ist lõunas [[Doonau]] ääres. Umbes 26% valla territooriumist on kaetud metsaga. <gallery> Wallsee Hauptplatz Rathaus.jpg|Wallsee peaväljak vallamajaga Wallsee - Schloss.JPG|Wallsee linnus </gallery> == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] lu8y8hb9r6w1iov3bmkdmp07753wdmv 0 657419 7212583 7211216 2026-08-12T07:28:09Z Kuriuss 38125 7212583 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Weistrach | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = Weistrach_aussen.jpg | pildiallkiri = Katoliku kirik Weistrachis | pildilaius = | vapp = AUT Weistrach COA.svg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/2//N | pikkus = 14/34//E | asendikaardi_pilt = Weistrach im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Weistrach''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Weistrach asub [[Mostviertel]]i piirkonnas. Umbes 16,48% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] 2jtvpm79ep1zlgb4pajlkr2bh6f1e4k 0 657422 7212575 7211152 2026-08-12T07:24:08Z Kuriuss 38125 7212575 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Winklarn | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = 2011.12.20_-_Winklarn_-_Kirche_-_01.jpg | pildiallkiri = Katoliku kirik Winklarnis | pildilaius = | vapp = AUT_Winklarn_COA.png | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/5//N | pikkus = 14/51//E | asendikaardi_pilt = Winklarn im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Winklarn''' on vald (''Gemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Winklarn asub [[Mostviertel]]i piirkonnas. Umbes 18,61% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] l7y0zvln3q18ghgfi6f06mvbmd4gxz3 0 657424 7212579 7211195 2026-08-12T07:26:09Z Kuriuss 38125 7212579 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Wolfsbach | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT Wolfsbach COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/4//N | pikkus = 14/40//E | asendikaardi_pilt = Wolfsbach im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Wolfsbach''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Wolfsbach asub [[Mostviertel]]i piirkonnas. Umbes 6,84% valla territooriumist on kaetud metsaga. [[Pilt:Wolfsbach.jpg|thumb|left|Wolfsbachi kirik]] == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] negs9y1zzekayqicxr572f51k2hp0t6 0 657426 7212566 6435161 2026-08-12T07:19:52Z Kuriuss 38125 7212566 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{linn | nimi = Ybbsitz | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | pilt = | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT Ybbsitz COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 47/57//N | pikkus = 14/53//E | asendikaardi_pilt = Ybbsitz im Bezirk AM.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Amstetteni ringkonnas | asendikaart = Austria }} [[Pilt:Waidhofen an der Ybbs - Ybbsitzerstraße 17.jpg|thumb]] '''Ybbsitz''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Amstetteni ringkond|Amstetteni ringkonnas]]. Ybbsitz asub [[Mostviertel]]i piirkonnas. == Viited == {{viited}} {{Amstetteni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] s517x2y5emejr5w179kbl27edfo79uh 0 660992 7212742 7211501 2026-08-12T11:54:01Z Avjoska 1538 /* For */ 7212742 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Fo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Fo". ==Fo== *[[Dario Fo]], itaalia kirjanik, lavastaja, näitleja ja helilooja (1926–2016) ==Foa== *[[Michael Foale]], Briti-USA astrofüüsik ja astronaut (1957–) ==Foc== *[[Eduard von Fock]], Eestimaa aadlik (1799–1884) *[[Ernst von Fock (1721–1782)|Ernst von Fock]], Eestimaa aadlik (1721–1782) *[[Jenő Fock]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1916–2001) *[[Ansgar Focke]], Saksamaa poliitik (1982–) *[[Henrich Focke]], saksa lennunduse pioneere ja ettevõtja (1890–1979) ==Fod== *[[Jerry Fodor]], USA filosoof (1935–2017) ==Foe== *[[Warren Foegele]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[David Foenkinos]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1974–) ==Fof== *[[Ibrahima Kassory Fofana]], Guinea poliitik (1954–) *[[Mohamed Said Fofana]], Guinea poliitik (1952–) *[[Wesley Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) *[[Yahia Fofana]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2000–) *[[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) ==Fog== *[[Jürgen Fogel]], eesti teleajakirjanik (1979–) *[[Martin Fogel]], saksa ajaloolane ja polüglott (1635–1675) *[[Robert Fogel]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane ja -ajaloolane (1926–2013) *[[John Fogerty]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (1945–) *[[Giovanni Battista Foggini]], Itaalia skulptor (1652–1725) *[[Jared Fogle]] ==Foi== *[[Sabina-Francesca Foisor]], ameerika maletaja (1989–) *[[Cristina Adela Foișor]], rumeenia maletaja (1967–2017) *[[Gaston de Foix]], Nemoursi hertsog, d'Étampesi krahv ja Narbonne'i vikont (1489–1512) ==Fok== *[[Vladimir Fok]], vene füüsik (1898–1974) *[[Mihhail Fokin]], vene ja USA balletitantsija ja koreograaf (1880–1942) *[[Ženja Fokin]], Eesti stilist ja saatejuht (1985–) *[[Anthony Fokker]], hollandi lennukikonstruktor ja lennukiehitaja (1890–1939) ==Fol== *[[Nick Foligno]], USA jäähokimängija (1987–) *[[Christian Folin]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Konstantin Folker]], Eesti politseinik (1894–1960) *[[Peter Folling]], rootsi vaimulik (suri 1565) *[[Arianna Follis]], itaalia suusataja (1977–) ==Fom== *[[Anatoli Fomenko]], vene matemaatik ja ajaloolane (1945–) *[[Aleksandr Fomin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (1959–) *[[Daniil Fomin]], vene jalgpallur (1997–) *[[Tatjana Fomina]], eesti maletaja ja treener (1954–) *[[Keit Fomotškin]], eesti koolijuht ja kodanikuaktivist (1981–) ==Fon== *[[Bryn Fôn]], Suurbritannia näitleja ja laulja (1954–) *[[Bridget Fonda]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Henry Fonda]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1905–1982) *[[Jane Fonda]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1937–) *[[Aslak Fonn Witry]], norra jalgpallur (1996–) *[[Francisco Fonseca]], Mehhiko jalgpallur (1979–) *[[Hermes Rodrigues da Fonseca]], Brasiilia president (1855–1923) *[[Jorge Carlos Fonseca]], Roheneemesaarte poliitik ja õigusteadlane (1950–) *[[Manuel Deodoro da Fonseca]], Brasiilia president (1827–1892) *[[Anne Fontaine]], Prantsusmaa filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1959–) *[[Nicole Fontaine]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1942–2018) *[[Robert Fontaine]], Šveitsi maletaja (1980–) *[[Jimmy Fontana]], itaalia näitleja, kontrabassist ja laulja-laulukirjutaja (1934–2013) *[[Lavinia Fontana]], Itaalia maalikunstnik (1552–1614) *[[Walter Fontana]], itaalia laulja (1986–) *[[Theodor Fontane]], saksa proosakirjanik ja luuletaja (1819–1898) *[[Jacques Fontanille]], prantsuse semiootik (1948–) *[[José Fonte]], portugali jalgpallur (1983–) *[[Margot Fonteyn]], inglise baleriin (1919–1991) ==Foo== *[[Philippa Foot]], Briti filosoof (1920–2010) ==For== *[[Derek Forbort]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Herluf Forchhammer]], taani ehitusinsener (1875–1958) *[[Gerald Ford]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1913–2006) *[[Harrison Ford]], USA näitleja (1942–) *[[Henry Ford]], USA tööstur ja leiutaja (1863–1947) *[[John Ford]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (1894–1973) *[[John Ford (näitekirjanik)|John Ford]], inglise näitekirjanik ja luuletaja (1586–u.1639) *[[Lita Ford]], USA laulja (1958–) *[[Rob Ford]], Kanada poliitik (1969–2016) *[[Tennessee Ernie Ford]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (1919–1991) *[[Tom Ford]], Ameerika Ühendriikide moelooja ja filmirežissöör (1961–) *[[François-Alphonse Forel]], Šveitsi teadlane, hüdroloog, rajas limnoloogia (1842–1912) *[[Emmelie de Forest]], taani laulja (1993–) *[[Diego Forlán]], Uruguay jalgpallur (1979–) *[[Arnaldo Forlani]], Itaalia poliitik (1925–2023) *[[Enrico Forlanini]], itaalia insener, leidur ja lennunduspioneer (1848–1930) *[[Miloš Forman]], Tšehhi ja USA filmilavastaja (1932–2018) *[[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja (1998–) *[[Damià Forment]], Hispaania skulptor (suri 1540) *[[Ivar Formo]], norra murdmaasuusataja (1951–2006) *[[Formosus]], paavst (suri 896) *[[Pablo Fornals]], Hispaania jalgpallur (1996–) *[[Bruno Fornaroli]], Uruguay jalgpallur (1987–) *[[John Forrest]], Austraalia maadeavastaja ja poliitik (1847–1918) *[[James Forrester]], USA filosoof (?–) *[[Anton Forsberg]], Rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Emil Forsberg]], rootsi jalgpallur (1991–) *[[Filip Forsberg]], Rootsi jäähokimängija (1994) *[[Magdalena Forsberg]], Rootsi laskesuusataja (1967–) *[[Peter Forsberg]], endine Rootsi elukutseline jäähokimängija (1973–) *[[Maire Forsel]], eesti ettevõtja ja sotsioloog (1963–) *[[Bengt Gottfried Forselius]] (suri 1688) *[[Johann Haquinus Forselius]], Eesti vaimulik (1607–1684) *[[Gustaf Forsell]], Eesti vaimulik *[[Petteri Forsell]], Soome jalgpallur (1990–) *[[Sigfrid Aronus Forsius]], Rootsi vaimulik ja õpetlane (suri 1624) *[[Gustav Forsling]], rootsi jäähokimängija (1996–) *[[Mikael Forssell]], Soome jalgpallur (1981–) *[[Edward Morgan Forster]], inglise romaanikirjanik (1879–1970) *[[Fraser Forster]], inglise jalgpallur (1988–) *[[Ágnes Forsthoffer]], Ungari riigitegelane ja poliitik (1980–) *[[Kurt Forstreuter]], Saksamaa ajaloolane (1897–1979) *[[Frederick Forsyth]], inglise kirjanik (1938–2025) *[[John Forsythe]], USA näitleja (1918–2010) *[[Charles Fort]], USA kirjanik ja anomaalsete nähtuste uurija (1874–1932) *[[Dominique Fortier]], kanada kirjanik ja tõlkija (1972–) *[[Wojciech Fortuna]], poola suusahüppaja (1952–) *[[Pim Fortuyn]], Hollandi poliitik, sotsioloog, publitsist ja ajakirjanik (1948–2002) ==Fos== *[[Richard Fosbury]], USA kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1947–2023) *[[Paolo Antonio Foscarini]], itaalia teoloog, füüsik ja astronoom (suri 1616) *[[Ugo Foscolo]], itaalia luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik (1778–1827) *[[Jon Fosse]], norra kirjanik (1959–) *[[Dian Fossey]], USA zooloog (1932–1985) *[[Arlene Foster]], Põhja-Iirimaa poliitik (1970–) *[[Ben Foster]], inglise jalgpallur (1983–) *[[Jodie Foster]], USA filminäitleja, -produtsent ja -lavastaja (1962–) *[[Norman Foster]], Briti arhitekt (1935–) *[[Brigitte Foster-Hylton]], Jamaica tõkkejooksja (1974–) *[[Roman Fosti]], eesti pikamaajooksja (1983–) ==Foz== *[[Tuhfa Fozilova]], tadžiki näitleja ja laulja (1917–1985) ==Fot== *[[Anna Fotyga]], Poola poliitik (1957–) ==Fou== *[[Léon Foucault]], prantsuse füüsik (1819–1868) *[[Michel Foucault]], prantsuse filosoof (1926–1984) *[[Joseph Fouché]], Prantsusmaa poliitik (1759–1820) *[[Simon Foucher]], prantsuse filosoof (1644–1696) *[[Nils-Eric Fougstedt]], soome helilooja ja dirigent (1910–1961) *[[Arthur Foulkes]], Bahama ajakirjanik ja poliitik (1928–) *[[Antoinette Fouque]], psühhoanalüütik (1936–2014) *[[George Fouracres]], Briti näitleja ja koomik (1990–) *[[Martin Fourcade]], Prantsusmaa laskesuusataja (1988–) *[[Simon Fourcade]], Prantsusmaa laskesuusataja (1984–) *[[Jackson Fourgeaud]], elektroonilise muusika artist (1979–) *[[Charles Fourier]], prantsuse visionäär (1772–1837) *[[Joseph Fourier]], prantsuse matemaatik ja füüsik (1768–1830) *[[Loukás Fourlás]], Küprose poliitik (1969–) *[[Jean-Louis Fournier]], prantsuse kirjanik, humorist ja telerežissöör (1938–) ==Fow== *[[William Alfred Fowler]], USA astrofüüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat 1983 (1911–1995) *[[John Fowles]], inglise kirjanik (1926–) *[[Derek Fowlds]], inglise näitleja (1937–2020) *[[Cam Fowler]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Robbie Fowler]], inglise jalgpallur ja treener (1975–) ==Fox== *[[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1998–) *[[De'Aaron Fox]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1997–) *[[Liam Fox]], Suurbritannia poliitik (1961–) *[[Matthew Fox]], USA filminäitleja ja modell (1966–) *[[Megan Fox]], USA modell ja filminäitleja (1986–) *[[Michael J. Fox]], Kanada-USA filminäitleja (1961–) *[[Nate Fox]], USA korvpallur (1977–2014) *[[Robin Lane Fox]], inglise päritolu ajaloolane ja aiandusteoste autor (1946–) *[[Samantha Fox]], Briti laulja ja modell (1966–) *[[Sidney Fox]], USA biokeemik (1912–1998) *[[Terry Fox]], Kanada sportlane (1958–1981) *[[Vicente Fox]], Mehhiko poliitik (1942–) *[[William Fox (produtsent)|William Fox]], USA produtsent (1879–1952) *[[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (1940–2026) *[[Jeff Foxworthy]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1958–) *[[Jamie Foxx]], USA filminäitleja, koomik, R&B laulja ja pianist (1967–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Fo, Biograafiad]] 0rc8ngbbtnxr8lv51l8uorq5kszpgpz 0 663480 7212500 7196807 2026-08-12T01:36:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212500 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Grigori Mjassojedov | Pilt = Myasoyedov by Repin.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = [[Ilja Repin]]i maal "Kunstnik Grigori Grigorjevitš Mjassojedovi portree" (1886) | Sünninimi = Grigori Mjassojedov | Sünniaeg = [[19. aprill]] [[1834]] | Sünnikoht = Pankovo, [[Tula kubermang]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1911|12|31|1834|04|19}} | Surmakoht = [[Poltava]] | Rahvus = [[venelased|venelane]] | Tegevusala = maalikunstnik | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Grigori Mjassojedov''' (vene Григорий Григорьевич Мясоедов; [[19. aprill]] (vkj. 7. aprill) [[1834]] Pankovo, [[Tula kubermang]] – [[31. detsember]] (vkj. 18. detsember) [[1911]] [[Poltava]]) oli vene maalikunstnik. == Elulugu == Grigori Mjassojedov oli pärit vaesunud aadliku perekonnast.<ref>[https://web.archive.org/web/20240413024248/https://www.culture.ru/persons/8963/grigorii-myasoedov Григорий Мясоедов] culture.ru Vaadatud 22. oktoobril 2023</ref> [[1858]]. aastal astus ta [[Peterburi Kunstide Akadeemia]]sse, mille lõpetas [[1862]]. aastal.<ref>[https://pionerart.ru/resursnyy-centr/biblioteka/pamyatnye_daty/myasoedov/ Григорий Григорьевич Мясоедов] Детская художественная школа №1 города Екатеринбурга. Vaadatud 22. oktoobril 2023</ref> Aastatel [[1863]]–[[1868]] täiendas ta ennast [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s, [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l. [[1870]]. aastal nimetati ta Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks. Grigori Mjassojedov oli üks [[Peredvižnikud|peredvižnikute]] ühingu asutajatest.<ref>[https://rusmuseumvrm.ru/reference/classifier/author/myasoedov_grigoriy_grigorevich/index.php МЯСОЕДОВ Григорий Григорьевич] Виртуальный Русский музей. Vaadatud 22. oktoobril 2023</ref> [[1876]]. aastal lahkus Grigori Mjassojedov vastuolude tõttu [[Ilja Repin]]i ja mõnede teiste kunstnikega peredvižnikute ühingu juhatusest. [[1880. aastad|1880. aastatel]] asus Mjassojedov elama talle kuuluvasse Pavlenki mõisa Poltava lähedale, kus ta jätkas maalikunstiga tegelemist.<ref>[https://prokartiny.com/biografiya/grigorij-myasoedov Григорий Мясоедов] ProKartiny. Vaadatud 22. oktoobril 2023</ref> [[1893]]. aastal valiti ta Peterburi Kunstide Akadeemia tegevliikmeks.<ref>[https://artinvestment.ru/auctions/4613 Мясоедов Григорий Григорьевич] ARTinvestment.ru Vaadatud 22. oktoobril 2023</ref> == Looming == Mjassojedovi looming arenes realistliku traditsiooni raames. Enamasti kujutas ta oma maalidel talupoegade ja muu lihtrahva elu. Kuid Grigori Mjassovedov oli väga mitmekülgne kunstnik, tema tööde hulgas on ka žanrimaale, ajaloolisi maale, portreesid ja maastikumaale.<ref>[https://histrf.ru/read/biographies/grigoriy-grigorevich-myasoedov Мясоедов Григорий] Российское военно-историческое общество. Vaadatud 22. oktoobril 2023</ref> == Galerii == <gallery mode="packed" title="Teoseid" heights="150px" class="center"> Pilt:Grigorij Grigorjewitsch Mjassojedow 003.jpg|"Lõikusaeg" ("Niitjad") (1887) Pilt:Grigoriy Grigoryevich Myasoyedov Rye.jpg|"Rada läbi rukki" (1881) Pilt:Grigorij Grigorjewitsch Mjassojedow 001.jpg|"Semostvos on lõuna" (1872) Pilt:Grigoriy Myasoyedov Reading of the 1861 Manifesto 1873.jpg|"1861. aasta 19. veebruari määruse ettelugemine" (1873) Pilt:Myasoyedov G. Begstvo Grigoriya Otrepeva iz korchmyi na litovskoy granitse.jpg|"Grigori Otrepjevi põgenemine kõrtsist Leedu piiril" (1862) Pilt:Grigorij Grigorjewitsch Mjassojedow 002.jpg|"Vastabiellunute õnnitlemine mõisniku majas" (1882) Pilt:Presentation of a marriageable girl by G.G.Myasoedov.jpg|"Pruudi esitlemine" </gallery> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mjassojedov, Grigori}} [[Kategooria:Venemaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Peterburi Kunstide Akadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1834]] [[Kategooria:Surnud 1911]] ldoqgajca08q8o6g9okpy080v6yijxo 0 664256 7212525 7142968 2026-08-12T05:59:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212525 wikitext text/x-wiki '''Henn Karits''' (sündinud [[14. veebruar|14. veebruaril]] [[1941]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane. ==Haridus== Karits lõpetas 1961. aastal [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Keskkooli]] ja õppis [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] (ERKI) arhitektuuri. Vältimaks sõjaväeteenistust [[Nõukogude armee]]s, jätkas Karits õpinguid [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]], mille lõpetas 1972. aastal ehitusinsenerina tööstus- ja tsiviilehituse erialal.<ref>[https://web.archive.org/web/20231104125645/https://volley.ee/henn-karits-80-vorkpall-on-olnud-oluline-osa-minu-elust/ Henn Karits, 80: võrkpall on olnud oluline osa minu elust.] volley.ee, 14. veebruar 2021.</ref> ==Sportlaskarjäär== Henn Karits on tuntud poksija [[Nigul Karits]]a poeg. Ta alustas sportimist õpetaja [[Bernhard–Johannes Lillemägi|Bernhard Lillemäe]] suunamisel. Algul harrastas ta [[Heino Villum]]i juhendamisel poksi ja Urve Uustalu käe all kergejõustikku. Meelisalaks kujunenud võrkpalli hakkas ta mängima [[Raimund Pundi]] õpilasena, hiljem oli tema treener [[Ivan Dratšov]].<ref name="henn">[https://www.esbl.ee/biograafia/Henn_Karits Henn Karits]. Eesti spordi biograafiline leksikon.</ref> Karits tuli 1968. aastal legendaarse [[Tallinna Kalev (võrkpalliklubi)|Tallinna Kalevi]] meeskonna koosseisus [[NSVL|NSV Liidu]] meistriks, võites viimases otsustavas mängus Nõukogude sõjaväe esindusmeeskonda Moskva CSKA-d tulemusega 3:0. Võistkonna saavutusi loeti 1968. aastal Eestis rahvuslikuks kangelasteoks.<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/7877279/suri-ida-virumaa-labi-aegade-parim-vorkpallur-ulo-raidma Suri Ida-Virumaa läbi aegade parim võrkpallur Ülo Raidma]. pohjarannik.postimees.ee, 16. oktoober 2023</ref> 1969. aastal sai ta NSV Liidu meistrivõistlustel 7. koha ja 1970. aastal 4. koha. [[NSV Liidu rahvaste spartakiaad]]il saavutas ta Eesti NSV koondise koosseisus 1963. aastal 8., 1967. aastal 7. ja 1971. aastal 6. koha. Eesti NSV meistriks tuli ta 1962., 1964. ja 1968. aastal. Henn Karits võitis 1994. aastal veteranide maailmamängudel rannavõrkpallis 50–54-aastaste vanuseklassis Eesti-Soome meeskonna koosseisus kuldmedali ning tuli koos [[Kalle Kukk|Kalle Kukega]] rannavõrkpallis samaealiste maailmameistriks. 2000. aastal sai ta veteranide Euroopa meistrivõistlustel 55–59-aastaste klassis Eesti meeskonnaga hõbemedali. Karits on kuulunud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] juhatusse.<ref name=henn /> ==Elukäik== Henn Karits töötas aastatel 1971–1990 [[EKE Projekt]]is insenerina ja peakonstruktorina. Ta oli [[Eesti piirivalve]] taastajaid ja 1989. aastal [[Balti kett|Balti keti]] organiseerijaid. 15. mail 1990 juhtis Karits [[Toompea loss]]i kaitset ning 1991. aasta jaanuaris korraldas Toompea kaitseks kivibarrikaadi paigaldamist.<ref name=karits /> 1990. aastal oli ta organisatsiooni [[Eesti Kodukaitse]] staabiülema asetäitja ning [[Eesti piirivalve|piirivalve]] taasloomise idee autor ja üks elluviija. Seejärel oli ta aastatel 1990–2002 teenistuses [[Piirivalveamet]]i peadirektori asetäitja ja logistikaülemana. Karits organiseeris paljude objektide ülevõtmist [[Nõukogude armee]]lt ja piirivalvelt.<ref name="märk">[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2023 Vabaduse Tammepärja aumärk] Justiits- ja Digiministeerium</ref> Karits on täiendanud ennast Piirivalveameti ohvitseride kursustel, samuti Soomes, Saksamaal, Rootsis. Ta on pälvinud [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] hõberisti 1998. aastal. Koloneli auaste on Karitsal aastast 2000. Ta on [[Eesti Eruohvitseride Kogu]] liige. Aastatel 2005–2007 töötas Karits Tallinna Tehnikaülikooli haldusdirektorina. 2010. aastast on ta [[Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts]]i juhatuse liige.<ref name="karits">[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/isik/item/0960ee8d-3428-46be-ae19-d56f7f8386e3 Henn Karits]. Tallinna Tehnikaülikooli andmebaas, vaadatud 4. novembril 2023.</ref> ==Tunnustus== *1965 [[NSV Liidu meistersportlane]] *1968 [[Kalevi auliige]] *1998 [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] hõberist<ref>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/isik/item/0960ee8d-3428-46be-ae19-d56f7f8386e3 Henn Karits] TalTech, vaadatud 30. aprill 2026</ref> *2023 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref name="märk" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Henn Karits, Aadu Jõgiaas. "Leegitseval piiril. Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991." Kirjastus: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts. Tallinn 2012. ISBN 9789949305605. == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19680830.2.2 "Kalevi" kuldne finiš]. [[Spordileht]] nr 103, 30. august 1968 *[https://kuku.pleier.ee/podcast/tund-sporditahega/6638 Tund Sporditähega]. kuku.pleier.ee, 16. august 2008 *[https://pealinn.ee/2016/02/05/henn-karits-rikkamad-euroopa-riigid-peavad-meid-toetama-kuna-eesti-on-euroopa-liidu-valispiiriks Henn Karits: rikkamad Euroopa riigid peavad meid toetama, kuna Eesti on Euroopa Liidu välispiiriks]. pealinn.ee, 5. veebruar 2016 *[https://sport.delfi.ee/artikkel/78352238/kuidas-saab-vorkpallikoondis-uletada-kalevi-1968-aasta-tiitlivoidu Kuidas saab võrkpallikoondis ületada Kalevi 1968. aasta tiitlivõidu?]. sport.delfi.ee, 25. mai 2017 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vana-raud-henn-karits VANA RAUD. Henn Karits]. arhiiv.err.ee, 22. juuli 2018 * [https://www.youtube.com/watch?v=U2sZu3Ece-k Henn Karits, Kalle Kukk]. youtube.com, 14. september 2018 * [https://vorkpall24.ee/lugu-sellest-kuidas-soome-ja-karits-1990ndatel-soome-amatoorklubi-juurde-sattusid Lugu sellest, kuidas Soome ja Karits 1990ndatel Soome amatöörklubi juurde sattusid]. vorkpall24.ee, 14. november 2019 {{JÄRJESTA:Karits, Henn}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi hõberisti kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] r5fv09z1tbt875whf32hwfk1xe9r304 0 664929 7212547 7211329 2026-08-12T06:54:21Z Kuriuss 38125 7212547 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=november}} {{linn | nimi = Palterndorf-Dobermannsdorf | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt = Dobermannsdorf.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Wappen Palterndorf-Dobermannsdorf.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/34//N | pikkus = 16/49//E | asendikaardi_pilt = Palterndorf-Dobermannsdorf im Bezirk GF.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Gänserndorfi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Palterndorf-Dobermannsdorf''' on vald ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal [[Gänserndorfi ringkond|Gänserndorfi ringkonnas]]. Palterndorf-Dobermannsdorf asub [[Weinviertel]]i piirkonna idaosa mägedes ajaloolisel Bernsteinstraßel Zaya jõe orus. Vaid umbes 2,2% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Gänserndorfi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] k2ei0195eaelbr3sukt286pdc158a1j 0 664939 7212546 7211193 2026-08-12T06:53:41Z Kuriuss 38125 7212546 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=november}} {{linn | nimi = Ringelsdorf-Niederabsdorf | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt = Ring03.JPG | pildiallkiri = ''Untere Hauptstrasse'' Ringelsdorfis | pildilaius = | vapp = AUT Ringelsdorf-Niederabsdorf COA.png | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/34//N | pikkus = 16/52//E | asendikaardi_pilt = Ringelsdorf-Niederabsdorf im Bezirk GF.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Gänserndorfi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Ringelsdorf-Niederabsdorf''' on vald ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal [[Gänserndorfi ringkond|Gänserndorfi ringkonnas]]. Ringelsdorf-Niederabsdorf asub [[Weinviertel]]i piirkonna idaosas Zaya jõe ääres, [[Slovakkia]] ja [[Tšehhi]] piiri kokkupuutealal. Umbes 15,68% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Viited == {{viited}} {{Gänserndorfi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] e8go68gkrd09e6ehtmiyrlx3s69gdxt 0 666330 7212549 6537326 2026-08-12T06:57:37Z Kuriuss 38125 7212549 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=detsember}} {{linn | nimi = Stockerau | hääldus = ʃtɔkəˈʁaʊ | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = Stockerau - Kirche hl. Stephan (2).JPG | pildiallkiri = Püha Stefanuse kirik | pildilaius = | vapp = AUT Stockerau COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/23//N | pikkus = 16/13//E | asendikaardi_pilt = Stockerau im Bezirk Korneuburg.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Korneuburgi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Stockerau''' on linn (''Stadtgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Korneuburgi ringkond|Korneuburgi ringkonnas]]. Stockerau on Weinvierteli piirkonna suurim linn. Stockeraud kutsutakse ka "Lenaustadtiks" (Lenau linn), kuna Austria luuletaja [[Nikolaus Lenau]] veetis siin sageli aega oma vanavanemate juures. == Mugavusi == Vaba aja veetmise võimalusi on erinevaid: tervisekeskus, kolme jõusaaliga spordikeskus, judo- ja lauatennise jõusaal, keeglirada ja jalgpallistaadion. Lisaks on seal sise- ja välistenniseväljakud. Stockerau pakub kultuurikeskuses "Belvedereschlößl" mitmesuguseid näitusi, kontserte, ettelugemisi ja lauluõhtuid. Selle 16. sajandil ehitatud ja linnarahva poolt 1984. aastal taaselustatud lossi keldris asub linnaosamuuseum. Stockerau ja Doonau vahel on suur Au mets. [[Coloman Stockeraust|Püha Coloman]] suri seal 1012. aastal märtrina ja teda tuntakse Stockerau Püha Colomanina. [[Pilt:Stockerau - Belvedereschlössl.JPG|left|thumb|220px|Belevedere loss]] == Transport == Võttes arvesse selle suhteliselt väikest kaugust [[Viin]]ist, teenindab [[Viini S-Bahn]]i liin S3 iga pooltunni järel Viini, samuti iga tunni järel [[Hollabrunn]]i. Piirkondlikud rongid sõidavad Viinist [[Retz]]i ja [[Znojmo]]sse põhja pool ning [[Wiener Neustadt]]i ja [[Payerbach]]i-[[Reichenau an der Rax|Reichenausse]] lõuna pool. == Tuntud inimesi == * [[Ernst Herbeck]] (1920–1991), saksa luuletaja * [[Wolfgang Katzian]] (* 1956), ametiühingutegelane * Karl Ritter (* 1959), muusik ja helilooja * [[Thomas Lang]] (* 1967), muusik * [[Josef Pröll]] (* 1968), poliitik * [[Johannes Grenzfurthner]] (* 1975), kunstnik ja filmitegija * [[Daniela Kix]] (* 1984), tennisemängija * [[Manuela Zinsberger]] (* 1995), jalgpallur == Viited == {{viited}} {{Korneuburgi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] d12h3vjru0fxrnqff491ivfmi5gkv47 0 667099 7212545 7162086 2026-08-12T06:52:07Z Kuriuss 38125 7212545 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=detsember}} {{keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} [[Pilt:Wachau (2).JPG|thumb|upright=1.35|]] [[Pilt:Kulturlandschaft Wachau (Übersichtskarte).JPG|thumb|upright=1.35|Wachau kultuurmaastiku kaart]] [[Pilt:Melk - Stift (2).JPG|thumb|upright=1.35|[[Melki klooster]]]] '''Wachau''' ([vaˈxaʊ̯]) on Austria org, mille moodustab [[Doonau]] jõgi. See on [[Alam-Austria]] üks silmapaistvamaid turismisihtkohti, mis asub [[Melk]]i ja [[Krems an der Donau|Kremsi]] linna vahe ning on tuntud kvaliteetveinide tootmise piirkonnana. See on 36 km pikk ja asustati juba eelajaloolistel aegadel. Tuntud koht ja turismiobjekt on [[Dürnstein]], kus Inglismaa kuningas [[Richard I]] oli Austria hertsogi [[Leopold V (Austria)|Leopold V]] käes vangis. Selle iidsete kloostrite ([[Melki klooster]] ja [[Göttweigi klooster]]), losside ja varemete arhitektuuriline elegants koos linnade ja külade linnaarhitektuuriga ning viinapuude kasvatamine olulise põllumajandussaadusena on oru domineerivad omadused. Wachau kanti selle arhitektuuri- ja põllumajandusajaloo tunnustamiseks 2000. aasta detsembris [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kui Wachau kultuurmaastik. == Ajalugu == === Iidne ajalugu === [[paleoliitikum]]i ajastu asustuse jälgedena on leitud Venuse kujukesi [[Galgenbergi Venus|Galgenbergis]] ja [[Willendorfi Venus|Willendorfis]]. Need on ajastust enne kui [[neoliitikum]] tõi kaasa muutusi oru looduskeskkonnas. Kujukeste vanus on vastavalt 32 000 aastat ja 26 000 aastat. Krems ja Melk olid hästi väljakujunenud asulad varases neoliitikumis ajavahemikus 4500–1800 eKr. Wachau oru iidne ajalugu [[neoliitikum]]is algas elanike poolt metsade raadamisest harimiseks ja asustamiseks. === Rooma aeg ja keskaeg === 15. aastal eKr sai [[Keldid|keltide]] [[Noricum]]i kuningriik [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] osaks. Sellest ajast alates kulgesid keisririigi piirid piki Doonaud, nii ka Wachaus, ja piki selle lõunakallast rajati kindlustused ''([[limes]])'', eriti [[Castra|Castrum]] ''Favianis'' (nüüd [[Mautern an der Donau]]) orus allavoolu ja mõned ''[[Burgus|burgi]]'' (s.o. väikesed vahitornilaadsed linnused) [[Rossatz-Arnsdorf]] piirkonnas. Nende jäänuseid on näha ka tänapäeval, eelkõige Bacharnsdorfis. Rooma võim Doonau lõunakaldal lõppes, kui kuningas [[Odoaker]] andis 488. aastal pKr korralduse evakueerida ladina keelt kõnelev elanikkond. Nime "wachu" mainiti kui "locus Wahowa" 853. aastal pKr ja nime "Krems" mainiti "Urbs Chremisa" 995. aastal pKr. See märgib seda Austria vanima linnana. [[Babenbergid]]e [[markkrahv]]id, kelle esimene kuningas oli [[Leopold I (Austria)|Leopold I]], valitsesid Wachaus 976. aastast pKr. 11. sajand tähistas Babenbergide Austria hertsogiriiki Heinrich I juhtimisel 1156. aastal; see kuulus Wachau suure rüütliperekonna Kuenringide alla ja läks hiljem edasi Babenbergidele. Selle valitsemisliini hääbumisega tuli 1430. aastal võimule hertsog Albrecht V (kuningas [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]]). Ajavahemikus 1150–1839 pKr tegutsesid neli linna – Saint Michael, [[Wösendorf in der Wachau]], Joching ja [[Weißenkirchen in der Wachau]] – iseseisvalt. Ühe üksuse Wachau või Tal Wachau moodustasid nad aga alles 1972. aastal. Huvitav osa 12. sajandi ajaloost on [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] Richard Lõvisüdame vangistus [[Dürnsteini loss|Kuenringerburgi lossis]] (praegu varemeis) Dürnsteini linna kohal põhjusel, et ta solvas Babenbergi hertsog [[Leopold V (Austria)|Leopold V-t]], näidates üles lugupidamatust [[Austria lipp|Austria lipu]] suhtes (ta oli selle kraavi visanud). Kuigi ta reisis Austrias (Pühalt Maalt naastes) maskeeritult (ta oli äratundmise vältimiseks habeme kasvatanud), tuvastati ta Erdbergi võõrastemajas, mis on praegu [[Viin]]i eeslinn. Lõpuks vabastati ta pärast kuningliku lunaraha, 35 000 kg hõbeda maksmist. Müüdi järgi hõlbustasid kuninga vabadust tema [[Prantsusmaa|prantslasest]] abi [[Blondel de Nesle|Blondel]]i pingutused. Väidetavalt kasutati seda hõbedast saaki [[Wiener Neustadt]]i ehitamisel. Ajavahemikus 1150–1839 tegutsesid neli linna Saint Michael, [[Wösendorf in der Wachau]], Joching ja [[Weißenkirchen in der Wachau]] iseseisvalt. Ühe üksuse Wachau või Tal Wachau moodustasid nad aga alles 1972. aastal. Wachaus oli ka omajagu sissetungi. [[Ungari|Ungarlased]] tungisid sisse 15. sajandil ning Mátyás Hunyadi okupeeris 1477. aastal Kremsi ja Steini. Kirikureformijate tegevus avaldas mõju ka aastatel 1530–1620, kusjuures aastatel 1612–1631 alistas [[Protestantism|protestandid]] lõpuks [[Göttweigi klooster|Göttweigi]] [[abt]] Georg II Falb; üksteist [[Austria]] [[Benediktlased|benediktiini]] [[Klooster|kloostrit]] toetasid seda võitu täielikult. Sellel oli sügav mõju oru usukultuurile, kuna orgu ehitati palju kirikuid, kabeleid ja muid monumente. Wachaus aset leidnud ja ajastu poliitikat kujutav eepiline [[Saksa keel|saksakeelne]] poeem "[[Nibelungide laul]]" kirjutati 1200. aasta paiku pKr. Selle eepose fragmendid avastati Melki kloostri raamatukogust, mis on ka seal välja pandud. Kuid keskajal toimusid alates 9. sajandist [[Baieri]] ja [[Salzburg]]i [[Klooster|kloostrite]] rajamisega maastikus olulised muutused. Selle arenguprotsessi käigus tingisid majanduslikud vajadused veini tootmiseks ja turustamiseks viinapuuterrasside loomise. 17. sajandil oli viinamarjaistanduste ala väga erinev, olenevalt kliimast ja ka veini turustatavusest. Mäenõlvadel tegeleti viinamarjakasvatusega alates 18. sajandist, kuid piirkonna majanduslike tingimuste täitmiseks muutusid vajalikuks viinamarjakasvatuse ja karjamaa ning viinamarjakasvatuse ja aianduse (puuviljade) kasvatamine. Samal ajal hakkas arenema ka maapiirkond ja see mõjutas tugevalt piirkonna põllumajandustavasid. Orus asuvate linnade arengu ajalugu ulatub 11. ja 12. sajandisse. Seda homogeense iseloomuga, ebakorrapärase kujuga tänavatele elamuteks ehitatud puithoonetega arendust on näha tänaseni. Kivi kui ehitusmaterjal võeti aga talupoegade ja linnakodanike poolt vanade puitkonstruktsioonide asemele kasutusele 15. ja 16. sajandil. Alates 1950. aastast on elamukompleksid tekkinud oru ülemisse perifeeriasse. Oru tähelepanuväärne eripära on viinamarjakasvatajate talude paigutus. Põhimõtteliselt on need paigutatud "pikliku või U-kujulise või L-kujulisena" kahe paralleelse hoonekomplektina. Taludel on ka tavapärased väravaseinad, fassaadid, teenindushooned ja võlvkäigud, mida on sajandite jooksul muudetud. [[Barokkarhitektuur]] on domineeriv tunnus, mille tänavafassaadidel on kujutatud "hiliskeskaegseid/postkeskaegseid ärkleid tugevatel kronsteinidel, kujusid niššides, seinamaalinguid ja [[kuivmaalitehnika]] töid või värvkatte jäänuseid või rikkalikke barokkfassaade". Wachau majakatuse arhitektuursed omadused hõlmavad järsku tõusva kelpkatusega kallet. === Tänapäeva ajalugu === Alates 1700. aastast (uusajal) on ajaloolisi hooneid palju renoveeritud. Nende hulka kuulusid 1702. aastal ümberehitatud Melki klooster, kanoonikute kloostri renoveerimine Dürnsteinis aastatel 1715–1733 ja [[Göttweigi klooster|Göttweigi kloostri]] ulatuslikud ümberehitustööd, mis algasid 1719. aastal. Kuid 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil selle tähtsus vähenes, kuna kloostrid suleti [[Baieri|baierlaste]] ilmaliku võimu all. Paljud sündmused muutsid aga olukorda, kuna kõik kohalikud kogukonnad Kremsi ja Melki vahel tulid kokku, et tagada alates 1904. aastast Wachau majanduslik areng, integreerides ajaloolise pärandi modernsusega. Valitsusseadustega kaitstud turismi- ja viinamarjaistanduste arendamine on nüüd "Kuldse Wachau" hüüdsõna, nagu seda nüüd hüüdnimega nimetatakse. Tänapäeval on aga 18. sajandist pärit hooned linnaplaaniga integreeritud ning neid kasutatakse kaubanduse ja käsitöö edendamiseks. 15. ja 16. sajandi hõngust annavad tunnistust "linnade kõrtsid või võõrastemajad, veohobuste vahetusjaamad, paadijuhtide ja maksude majad, veskid, sepikojad või soolaladu". Orus ja linnades on endiselt säilinud mitmeid vanaaegse väärtusega losse. Wachau kanti 2000. aasta detsembris [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kui "Wachau kultuurmaastik" kategoorias (ii) selle jõemaastiku ja kategoorias (iv) keskaegse maastiku jaoks, mis kujutab arhitektuurimälestisi, inimasustust ja selle maa põllumajanduslikku kasutamist. Juba enne UNESCO tunnustust, 5. septembril 1994 viidi Wachau piirkond ametlikult [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Euroopa]] "Natura 2000" alade võrgustiku alla, et tagada, et areng määratud aladel järgiks kõiki eeskirju ja eeskirju. Määratud alal on 5000 ajaloolist monumenti, kuigi enamik neist on eraomandis. Wachau ajaloolise kultuurmaastiku säilitamise eest vastutavad aga föderaalne ajaloomälestiste amet (need peavad ka täielikku nimekirja kõigist Austria ajaloomälestistest) ja ''Landeskonservatorat für Niederösterreich''. == Geograafia == {{mitu pilti | joondus = paremal | kogulaius = 400 | pilt1 = Lower Wachau.png | pilt2 = Upper Wachau.png | jalus = Wachau oru kaardid (selgeks kuvamiseks klõpsake neid kolm korda). Vasakul: Ülem-Wachau, edelas Melki linn. Paremal: Alam-Wachau, kirdes Kremsi linn. }} Doonau orgu Austrias Alam-Austrias Melki ja Kremsi linna vahel nimetatakse Wachauks. See oru osa hõlmab kõrgendikke ja külgnevat [[Dunkelsteinerwald]]i (Dunkelsteini mets) ning [[Waldviertel]]i piirkonna lõunaosa. Doonau jõgi voolab põhja-kirde suunas Melkist [[Dürnstein]]i läbi jõelooke, kust voolab kagusse, sealt Kremsi linnast mööda itta. Wachaus asub Doonau läänekaldal [[Spitz]]i linn ja selle idakaldal Melki linn. Teised olulised linnad orus on [[Dürnstein]], [[Weißenkirchen in der Wachau]] ja [[Emmersdorf an der Donau]], kus on 6. sajandi keskpaigast pärit vanade taluhoonete plejaad. 1909. aastal Kremsi ja Emmersdorfi vahele rajatud raudteeliin on topograafiline ime. Teised tähelepanuväärsed asulad Wachau orus on [[Aggsbach]], Bachamsdorf, [[Bergern im Dunkelsteinerwald]], [[Furth bei Göttweig]], Joching, [[Maria Laach am Jauerling]], [[Mautern an der Donau]], [[Mühldorf (Alam-Austria)|Mühldorf]], Oberamsdorf, Oberloiben, [[Rossatz-Arnsdorf]], Rührsdorf, [[Schwallenbach]], [[Schönbühel-Aggsbach]], Unterloiben ja [[Willendorf in der Wachau|Willendorf]]. Doonau jõel on hea võrgustik, mis koosneb sisevee navigatsioonisüsteemist. Wachau oru ajaloolisi vaatamisväärsusi saab külastada aurulaevadega; parim hooaeg külastamiseks on maist septembrini. Viinist on saadaval ka kiirteeteenused, et külastada kõiki Wachau olulisi kohti. Hästiarenenud teedevõrk Melki ja Kremsi vahel järgib oru kontuuri. Siiski ei ole selles piirkonnas sildu üle Doonau jõe ja ainus viis jõe ületamiseks on parvlaevad. [[Pilt:Danube In The Wachau Valley.jpg|thumb|center|800px|[[Doonau]] Wachau orus ([[Dürnstein]] jõe ääres taamal vasakul ja [[Krems an der Donau|Krems]] taamal paremal)]] === Melk === {{vaata|Melk}} {{mitu pilti | joondus = paremal | kogulaius = 475 | pilt1 = Melk stripe2.jpg | allkiri1 = | pilt2 = Melk - Stift, Prälatenhof.JPG | allkiri2 = | jalus = Vasakul: Melk vaadatuna kloostri kõrguselt. Paremal: kloostri hoov. }} Melk on väike linn Doonau kaldal Wachau piirkonna alguses 228 meetri kõrgusel. Iidne linn, mille ajaloolisus on seotud [[Rooma riik|roomlastega]] (piiripostina) ja ka Babenbergide aegadega (nende tugeva kindlusena), tuntud kui Namare kindlus, mida elanikud kutsuvad Nibelungide laulu Medelkeks või Babenbergi kindluseks. Selle praegune elanikkond on väidetavalt 5300. Selle suur ahvatlev populaarsus tuleneb [[Benediktlased|benediktlaste]] kloostrist (asutatud 1089. aastal), mis on suurepärane näide "baroksest kunstide sünteesist", mis moodustab läänepoolse värava Wachausse, mis asub 61 m kõrgusel kaljul. Sissepääsu juures on barokkvärav. Kloostri all oleva linna põhiplaan on dateeritud 11. ja 12. sajandisse. Paljud tänapäevased ajaloolised hooned linna peatänavatel on aga pärit 16.–18. sajandist. Raekoja platsilt (''Rathausplatz'') algavad silmapaistvamad tänavad on ''Hauptstrasse'' (peatänav) ja ''Sterngasse'', mis on linna vanim tänav. Mõned tähelepanuväärsed hooned, mis neil tänavatel ja väljakul näha on, on: endine ''Lebzelterhaus'' 1657. aastast (praegu apteek) ja raekoda 1575. aastast, millel on suur puidust ja vasest valmistatud sissepääsuuks, mõlemad raekoja platsil; ja üle neljasaja aasta vana sindelkatusega pagariäri. Hästisäilinud iidne viinapuu renn asub ''Haus am Stein'' kõrval ''Sterngasse'' taga. Doonau jõe kaldal on laevandusmeistri majas eelmise üleujutuse jäljed. Samuti pakub huvi vana postkontorihoone 1792. aastast, mille rajas tollane postimeister vabahärra von Furnberg; see toimib nüüd konverentsikeskusena. Veel üks domineeriv linnaosa on Birago kasarmud, mis ehitati aastatel 1910–1913. Linna äärealal on näha 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses ehitatud hooneid nende algses seisukorras. Kuid praegu on seal näha ka ''Wiener Cottage Vereini'' jäljendavat villade linnaosa. Viini ja Salzburgi vahelisel kiirteel A1 on jaam kesklinna lähedal. Melkis on ka palju populaarseid jalgrattaradasid. [[Pilt:Krems and mautern from ferdinandswarte.jpg|thumb|right|[[Krems an der Donau|Krems]]i linna lääneosa [[Doonau]] põhjakaldal]] === Krems === {{vaata|Krems an der Donau}} Kremsis, mis hõlmab Steini linna, ''Kremser Tori'' (15. sajand) ja ''Gottweigerghofi'' (13. ja 14. sajand) vahel asuvat vanalinna, on palju ajaloolisi hooneid ning ka "ainult jalakäijate" tänavad ''Obere'' ja ''Untere Landstrasse''. Ajaloolistest aegadest on Krems veinikaubanduses populaarne tänu terrassiga viinamarjaistandustele. Minoriitide kirik oli vanalinna kihelkonnakirik ja praegu kasutatakse seda kunstinäituste korraldamiseks. Peale selle gooti kiriku on linnas ka Püha Nikolause kihelkonnakirik, mis kujutab altari- ja laemaale, mis on omistatud kuulsale maalikunstnikule [[Martin Johann Schmidt|Kremser Schmidtile]], kes elas 1756. aastast kuni surmani ''Linzer Toris''. Ta oli Austria hilis[[Barokk|baroki]] juhtiv [[maalikunst]]nik, [[Joonistamine|joonistaja]] ja [[Ofort|söövitaja]]. Aastast 1263 pärinevad iidsed ülestähendused mainivad, et põllumehed maksid [[Passau]] [[Zehenthof]]i piiskopile 10% maksu. Teised Mauthausi linna mälestised on [[Renessanss|renessansi]]aegne hoone ja 1721. aastal ehitatud barokkpalee, mida tuntakse [[Ludwig von Köchel]]i sünnikohana, kes uuris [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i kohta. 1480. aastal rajatud keskaegne värav, tuntud kui ''Steiner Tor'', on veel üks tähelepanuväärne iseärasus. === Spitz === {{vaata|Spitz}} Spitz on väike linn munakivisillutisega tänavatega keset viinamarjaistandusi ja vaateid Doonau orule. See on Kremsist 17 km. Asustatud alates keldi aegadest, on seda esmamainitud 830. aastal. Spitzist lõuna pool asub Hinterhausi kindlus. === Dürnstein === [[Pilt:Dürnstein - Luftaufnahme.JPG|thumb|370px|Vaade Dürnsteinile õhust]] {{vaata|Dürnstein}} {{mitu pilti | kogulaius = 370 | pilt1 = Dürnstein 2004.jpg | allkiri1 = | pilt2 = Durnstein castle, close-up.jpg | allkiri2 = | jalus = Vasakul: Dürnsteini linn. Paremal: Dürnsteini loss varemetes. }} Dürnsteini linn rajati 1019. aastal kaljusele neemele piki Doonau jõe lauget kurvi, Wachau oru keskosas. Sel ajal tuntud kui Tirnstein ja hiljem kirjeldatud kui "kõige romantilisem koht maaliliste iidsete terrassidega viinamarjaistanduste ja monumentide jaoks Wachaus", see ehitati 190 m kõrgusele, kindlustustega asulale ja kaitsega üleujutuste eest. See asub Viinist 73 km ülesvoolu. Praegu elab seal 936 inimest. Väike müüriga ümbritsetud linn, mis asub Kremsist 9 km ülesvoolu, on tuntud oma maalilise keskkonna poolest. Linn on tuntud ka mõne peatänava elamu poolest; üks selline hoone on renoveeritud Chorherrenstifti hoone, mis oli algselt 1410. aastal ehitatud klooster. See taastati 18. sajandil. Kronoloogiliselt on linnaga seotud ajaloolised pärandid järgmised: Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdame vangistus Kuenringi lossis (nüüd varemeis) 1192. aasta detsembrist 1193. aasta märtsini; Babenbergi hertsogi Friedrich II vallutus Kuenringi mässuliste üle 1231. aastal; Püha Kunigunde kiriku ehitus 1231. aastal; raekoja ehitamine (mida hiljem 1547. aastal renessanss-stiilis muudeti) koos tornide ja väravatega 13. ja 14. sajandil; tunnustamine linnana 1347. aastal; Dürnsteini dünastia valitsemise lõpp Kuenringide poolt 1355. aastal; Habsburgid omandasid Dürnsteini suveräänidena Austria hertsogi Albrecht III valitsemise ajal 1356. aastal; augustiinlaste ordu kloostri – "Augustiner-Chorherren" – ja gooti kloostri rajamine aastatel 1410–1440; keiser Friedrich III andis linnale vapi 1476. aastal; Püha Klara ordu nunnakloostri (ehitati 1330. aastal) kaotamine ja selle üle kontrolli üleandmine augustiini munkadele 1571. aastal; 16. sajandist pärit unikaalses stiilis elamute ehitamine, mis on oma erilise kunstiväärtuse poolest tunnustatud tänaseni; uue lossi ehitamine 1630. aastal; barokk-kloostri ehitamine aastatel 1710–1740; veinikeldrilossi ehk Keller-Schlößli ehitamine 1714. aastal; augustiinlaste kloostri laialisaatmine keiser Joseph II poolt 1788. aastal; võitlus prantslaste sissetungiga 11. novembril 1805 ([[Napoleoni sõjad]]), mida tuntakse [[Dürensteini lahing]]una, tuntud kui Dürensteini lahing, mis peeti jõe ja mägede vahelistel lammidel jõelõigul, mis kõverdub poolkuukujulisena Dürnsteini ja Krems an der Donau vahel; esimesed linnapeavalimised 1850. aastal; raudteeliini avamine piki Doonaud 1909. aastal; kloostri barokkstiilis torni renoveerimine ja värvimine algsesse sinisesse värvi. Dürnsteinist ida pool Kremsi viiva tee ääres asuvad Oberloibeni, Unterloibeni ja Rothenhofi külad kuuluvad nüüd linna jurisdiktsiooni alla. Dürnstein on kuulus ka ''Wachauer-Laberli'' nime all tuntud leiva poolest, mida serveeritakse veinibaarides. See on ümmargune küpsetatud leib nimega ''Gebäck'', mis on valmistatud [[Rukis|rukki-]] ja [[nisu]]jahust. Leiva retsept on omistatud Dürnsteini Schmidli perekonnale ja see on hoolikalt kaitstud saladus. Veinitootmisküla on Weißenkirchen in der Wachau, mis asub Dürnsteinist 6 km kaugusel. See on võluv kitsaste munakivisillutisega tänavatega küla, kus tõmbenumbriks on 16. sajandist pärinev arkaadsete siseõuetega Teisenhoferhof. Seal on 18. sajandist pärit veinipress ja ka muuseum, mida tuntakse ''Wachamuseumi'' nime all. Muuseumis on välja pandud 19. sajandi maalid Wachau maalilisest maastikust, ''Baechanalismi'' nime all tuntud ofordid ning Kremser Schmidti tehtud autoportreed ja perekonnapildid. === Teised linnad === [[Pilt:Weißenkirchen in der Wachau - Zentrum.JPG|thumb|upright|[[Weißenkirchen in der Wachau]]: vaade turuplatsilt kihelkonnakirikule]] Teised olulised kohad orus on: ==== Willendorf ==== {{vaata|Willendorf in der Wachau}} Willendorf, 21 km kaugusel Kremsist, on koht, kus 1908. aastal avastati ürgne alasti kuju "[[Willendorfi Venus]]" - valmistatud kriidikivist, 11 cm pikk. Üks esiajaloolise kunsti silmapaistvamaid näiteid, seda peetakse laialdaselt viljakusejumalannaks. Kuju on hinnanguliselt 25 000 aastat vana ja nüüd on see välja pandud Viini loodusloomuuseumis; koopiat võib näha Willendorfi muuseumis. 7. augustil 2008 anti välja "Willendorfi Venuse" postmark nimiväärtusega 3,75 [[euro]]t, tähistamaks 100 aasta möödumist Venuse avastamisest. ==== Artstetten-Pöbring ==== {{vaata|Artstetten-Pöbring}} Artstetten-Pöbring on väikelinn Melki ringkonnas, mis on tuntud eeskätt sibulakujuliste kuplitega [[Artstetteni loss]]i järgi. Lossi on viimase 700 aasta jooksul korduvalt renoveeritud. See on kuulus selle poolest, et lossi endine omanik oli ertshertsog [[Franz Ferdinand]]. Lossis asuvas muuseumis on pilte "ühe ja ainsa hertsogi" ning tema naise eluloost nende lossis viibimise ajal. Hertsog ja tema naine mõrvati nende visiidi ajal [[Sarajevo]]sse, mis vallandas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. Lossis on ka nende haud. === Geoloogia === Jõeoru geoloogiline moodustis koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest, mis on oru laiemal alal tertsiaari ja kvaternaari ladestustega ning ka Spitzi [[alang]]us. Maa moodustumist orus määravad [[Weißenkirchen in der Wachau]] ümbruses ja Wachau lõigu alguses olevad savi- ja [[Põhjamuda|muda]]lademed. Peamine lisajõgi, mis ühineb Doonauga Wachaus selle vasakul kaldal, on Spitzer Graben, mis väidetavalt on "osa ürgsest Doonaust". Tertsiaariajal oli selle jõe vool Wachaust läänes, selle põhjapiiril. Praegu nähtava jõe kulg on Spitzist edasi. Jõgi voolab piki nõrka [[murrang]]uvööndit [[Tšehhi massiiv]]i lõunapiiril. == Vein == {{vaata|Wachau veinipiirkond}} [[Pilt:Wachau Unterloiben Oberloiben Panorama.jpg|thumb|center|800px|Wachau org, [[Dürnstein]]i lähedal (Unterloiben vasakul ja Oberloiben)]] Viinamarjakasvatuse traditsiooni päritolu Austrias ja eriti Wachau orus ning selle populaarsust väljaspool piire on seostatud Rooma asunduste keskaegse perioodiga. ''Vinea Wachau Nobilis'' ringkonnad pärinevad [[Leutold I von Kuenring-Dürnstein]]i (1243–1313) ajast. Veinitootmine saavutas haripunkti [[Karolingid]]e ajal. Kremsil on pikk ajalugu Wachau veinikaubanduse keskusena, samas kui [[Dürnstein]]i linn on tuntud ka ühe Wachau veinikeskusena. 1983. aastal asutatud ''Vinea Wachau'' on veinitootjate ühendus, kes lõi Wachau veinide klassifikatsiooni kategooriad. ''Vinea Wachau'' viinamarjakasvatajad väidavad, et toodavad kvaliteetset veini kuue ''Vinea Wachau'' veinivalmistamise seaduse manifesti alusel, mida tuntakse ka kuue Wachau käsuna. Nende puhtuse poolest tuntud tooted on märgistatud Steinfederi, Federspieli või Smaragdi kategooriate all. [[Pilt:Terrassenweingaerten Wachau.jpg|right|thumb|Terrassiga [[viinamarjaistandus]]ed Wachau piirkonnas.]] Wachau org on tuntud oma [[aprikoos]]ide ja [[Viinamari|viinamarjade]] tootmise poolest, neid mõlemaid kasutatakse spetsiaalsete likööride ja veinide tootmiseks. Veinipiirkonna lainjad viinamarjaistandused toodavad kompleksseid valgeid veine. Wachau on Austria hinnatuimate kuivade [[Riisling]]ite ja [[Grüner Veltliner]]ite allikas, millest mõned on ühed parimad [[Doonau]] kõrval asuvatelt järskudelt kivistel nõlvadel, millele viinapuud on istutatud. Oru temperatuurikõikumised päevade ja külmade ööde vahel mängivad viinamarjade küpsemise protsessis olulist rolli. Vees peetav soojus ja kivised nõlvad koos õhukese pinnasega hõlbustavad seda peenete viinamarjade kasvatamise protsessi, mille tulemuseks on orus toodetud keerukad veinid. Kuna sademete hulk ei ole veinide kasvatamiseks õhukesel pinnasel piisav, on veiniaedade veevarustuse tagamiseks hädavajalik kastmine. == Ajaloomälestised == Wachau orus on rohkem kui 5000 ajaloomälestist. Mõned neist: Melki (''Stift Melk'', massiivne barokne [[Benediktlased|benediktlaste klooster]]) ja Göttweigi (regulaarkanoonikute klooster) benediktlaste kloostrid, Doonau oru maalilise Wachau lõigu alguses ja lõpus, kust saab visuaalselt nautida Melki linna; [[Schallaburgi loss]], renessanss-stiilis loss 4 km kaugusel Melkist; [[Steiner Tor]] Kremsis või Krems an der Donaus, hilisgooti piaristlik kirik; Dürnstein veinikasvatuspiirkonna poolest ja [[Dürnsteini loss]]; ning [[Aggsteini linnus]] (varemeis). === Melki klooster === {{vaata|Melki klooster}} [[Pilt:Wachau-AbteiMelk.JPG|250x200px|right|Täielik vaade Wachau kloostrile Melkis]] {{mitu pilti | laius = 125x125px | reas = 3 | pilt1 = 070526 Stift Melk 08.jpg | allkiri1 = Kirik ja altar kloostris | pilt2 = Melk - Abbey - Library.jpg | allkiri2 = Kloostri raamatukogu | pilt3 = 070526 Stift Melk 09.jpg | allkiri3 = Trepp raamatukogu ja kiriku vahel | pilt4 = Melk5 Museum.JPG | allkiri4 = Melki muuseum | pilt5 = Melk34.jpg | allkiri5 = Marmorsaal | pilt6 = Ceiling painting of the Marble Hall - Melk Abbey - Austria.jpg | allkiri6 = Marmorsaali laemaal }} Melki klooster või ''Stift Melk'' on [[Benediktlased|benediktlaste]] [[klooster]] ja üks maailma kuulsamaid kloostripaiku. See asub [[Alam-Austria]]s umbes 40 km Kremsist ülesvoolu [[Melk]]i linna kohal 228 meetri kõrgusel merepinnast graniidist kivipaljandil vaatega [[Doonau]] jõele, külgnedes Wachau oruga. See on ehitatud 17 500 ruutmeetri suurusele alale. Klooster asutati 1089. aastal pKr, kui Austria markkrahv [[Leopold II (Austria)Leopold II]] andis ühe oma lossidest [[Lambachi klooster|Lambachi kloostri]] benediktiini munkadele. Mungad on seal sellest ajast peale elanud. Kool asutati 12. sajandil ja kloostriraamatukogu sai peagi kuulsaks oma ulatusliku käsikirjade kogu poolest. Raamatukogus on 100 000 raamatust koosnev kogu, sealhulgas käsikirjad ja 750 köidet, mis on trükitud enne 1500. aastat ja mida kirjeldatakse kui "inkunaablit". Kloostri [[skriptoorium]] oli ka peamine käsikirjade valmistamise koht. 15. sajandil sai kloostrist "Melki reformiliikumise" keskus, mis elavdas Austria ja Lõuna-Saksamaa kloostrielu. Tänane muljetavaldav sinepikollast värvi [[barokk]]-klooster ehitati aastatel 1702–1736 [[Jakob Prandtauer]]i kavandite järgi, mille tellis abt Berthed Dietmayer kõikvõimalike raskuste kiuste, millega ta kaasmungad silmitsi seisid. See monument, sealhulgas Machau ja teised, nagu Krems ja Gottweig, on üks "kogu Austria kõige olulisematest ja suurejoonelisematest barokk-kloostritest" ja on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Kloostrikompleks on ehitatud ümber seitsme siseõue ja peakirik, mille sisemust kirjeldatakse kui "barokseks muutunud tõuke, lõputute hüplevate inglite ja kullakeeristega", on orienteeritud religioossetele tavadele. Kloostril on 362 m pikkune esifassaad ja 64 m kõrgune kuppel. Kloostri kitsas läänepoolne sein on värvitud erkkollase ja valge rikkalikus originaalvärvikombinatsioonis. Kloostril on hulk aknaid, täpsemalt 1888. Eriti tähelepanuväärne on kloostrikirik [[Johann Michael Rottmayr]]i 1722. aasta [[fresko]]dega (eelkõige püha Benedictuse apoteoosiga) ja muljetavaldav raamatukogu lugematute [[keskaeg]]sete käsikirjadega, sealhulgas kuulus muusikaliste käsikirjade kogu, ning [[Paul Troger]]i sümboolsete usufreskodega (1731–32) laes. 190 m pikkune ''Kaisergangi'' nime all tuntud galerii võimaldas juurdepääsu 88 keiserlikule ruumile (ühes neist tubadest oli ööbinud [[Napoleon I]]); paljud neist ruumidest on nüüd osa muuseumist. Kiriku peaaltar ja kuppel on valgustatud loomuliku valgusega, mis tundub väga muljetavaldav. Kirikus asuval [[transept]]il on püha Kolomani [[sarkofaag]]. Muud muljetavaldavad kiriku tunnused on apostlite Peetruse ja Pauluse kujud, laemaal [[Kolmainsus]]est, mida ääristavad mitmed pühakud. Hiljutine lisand on H. Hunteri ja F. Frosti kujundatud altar, mis ehitati 1976. aastal ja mis sisaldas barokkstiili. Marmorsaal (punases ja hallis värvitoonis; saksa keeles: ''Marmorsaal''), mis tuleb pärast raamatukogu, on ka barokse interjööriga, kus marmorist on ainult ukselengid. Kuid see saal, mis oli varem kuninglik söögisaal, toimib nüüd ametlike tseremooniate ja vastuvõttude keskusena ning on ka osa muuseumist. Selles saalis on valgustusajastu fresko, mille on teinud Paul Troger. Rõdult, mis ühendab raamatukogu ja marmorsaali, avaneb erakordne vaade Wachu orule keset Doonau jõge. Kloostris asub ka väga muljetavaldav muuseum, kus eksponeeritakse kloostri aardeid ja räägitakse ka kogu Austria ajaloost; muuseumis on konserveeritud (varakambris) hiliskeskaegse (14. sajandi) "Melki risti" illustreeriv kujutis. Seda risti, mis on üle külvatud vääriskividega, nagu akvamariin ja pärlid, koos veel kahe kloostriaardega, nimelt 11. sajandi kaasaskantava Swanhildi altariga, mis kujutab [[Morsk|morsa]]kihvale nikerdatud [[Jeesus]]e elu, ja relikviaariga Kolomani alumisest lõualuust ja hambast, mida muuseumis regulaarselt ei eksponeerita ja hoitakse turvaliselt kloostri varakambris. Need kolm kloostri aaret tuuakse avalikkuse ette kord aastas 13. oktoobril, mida tähistatakse püha Kolomani päevana. Klooster meelitab igal aastal pool miljonit külastajat. Tänu oma kuulsusele ja akadeemilisele staatusele õnnestus Melkil keiser [[Joseph II]] ajal laialisaatmisest pääseda, kui paljud teised Austria kloostrid aastatel 1780–1790 konfiskeeriti ja laiali saadeti. Klooster suutis üle elada ka muud ohud oma eksistentsile [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal ja ka pärast natside ''[[anšluss]]i'', mis võttis Austria 1938. aastal oma kontrolli alla, mil riik konfiskeeris kooli ja suure osa kloostrist. Kool anti kloostrile tagasi pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] ja mahutab nüüd ligi 700 mõlemast soost õpilast ning see on üks Austria mainekamaid asutusi. 15. sajandil oli klooster kloostrireformide keskmes, mida nimetati "Melki reformideks". Alates 1625. aastast on klooster Austria koguduse liige, nüüdseks Benediktiini Konföderatsiooni koosseisus. === Schallaburgi loss === [[Pilt:Schallaburg - Schloss, nordseitig.JPG|thumb|Schallaburg]] {{vaata|Schallaburgi loss}} Schallaburgi loss [[Schollach (Alam-Austria)|Schollachi]] vallas on üks tuntumaid [[renessanss]]-stiilis losse Alam-Austrias Alpidest põhja pool. Schallaburgi renessanssloss asub Melkist 5 km kaugusel Mostvierteli piirkonnas. Lossi keskosa ehitas keskajal, 1572. aastal Lose Steineri dünastia. See kujutab ainulaadset kombinatsiooni [[romaani stiil]]is elamulossist ja gooti kabelist, mis on kujundatud tollal moes olnud itaalia ''palazzo'' stiili järgi. Esteetiliselt ehitatud, sellel on hästikaunistatud kahekorruseline arkaadväljak koos elegantsete konsooltreppidega ja sisehoov. Kaunistused on [[terrakota]][[mosaiik|mosaiigiga]], mis kujutab elavalt mütoloogilisi tegelasi, jumalaid, maske ning tähelepanuväärseid inimesi ja loomi; legendaarne müütiline kujuke seal on tuntud kui "Hundefräulein" (naissoost koera peaga inimkuju). Lossi väravasissepääsu juures on kaks suurt "suitsu ajavat draakonit", kumbki 30 m pikk ja 6 m kõrge, mis on saanud liulaskeradadena laste lemmikatraktsioonideks. Selle kultuuriliselt rikkas maneristlikus aias on lai valik roose, ilupuid ja põõsaid ning linna aedadesse istutatud maitsetaimi, samuti kaks renessansiaegset õunaaeda. === Steiner Tor === {{vaata|Steiner Tor}} {{mitu pilti | kogulaius = 300 | pilt1 = Steinertor.JPG | allkiri1 = | pilt2 = Steinertor-Landstraße.JPG | allkiri2 = | jalus = Vasakul: Steiner Tor. Paremal: Steiner Tori maastik. }} Steiner Tor on säilinud [[värav]] [[Krems an der Donau|Kremsi]] linnas, algselt ehitatud 15. sajandi lõpus, kuid barokkstiilis ümber ehitatud. Seda peetakse linna sümboliks. Kuni 19. sajandi viimase kolmandikuni oli Kremsi linn müüriga ümbritsetud. Seda lõhuti süstemaatiliselt ja eemaldati ka kolm väravat. Alates 2005. aastast, tähistades linnaõiguste 700. aastapäeva, taastati Steiner Tor nii palju kui võimalik. Väljaspool väravat on tornid, mis asuvad mõlemal pool ja pärinevad nagu värava alumine korruski hiliskeskajast. Võlvkaarest paremal on väike kivist vapp, kus mainitakse keiser [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III-t]], ja aastaarv 1480 Rooma numbritega. Arvatakse, et tegu on kindlustuste taastamise aastaga, mis oli muutunud vajalikuks, kuna Ungari vägede poolt tehti 1477. aastal hävitustöö. Tornihoone pärineb palju hilisemast ajast, barokkperioodist [[Maria Theresia]] valitsusajal 1756. aastal. Väljaspool väravat ohustasid Steiner Tori algselt Doonau üleujutused. Kiviukse siseküljele on paigaldatud mälestusmärk, mis mälestab sellist katastroofi 1573. aastal. Steiner Tori lähedal asub kaubanduskeskus. === Gooti stiilis piaristlik kirik === Gooti stiilis piaristlik kirik Kremsis ehitati 1014. aastal. Seda renoveeriti 15. sajandi keskpaigas. Selle koor pühitseti 1457. aastal ja hiljem pärast kohandamist taas 1508. aastal. Selle freskod ja altari tegi kuulus kunstnik [[Martin Johann Schmidt]] barokkstiilis. Kirik oli aastatel 1636–1641 ka pianistide teoloogiakõrgkool. === Göttweigi klooster === {{vaata|Göttweigi klooster}} [[Pilt:Furth bei Göttweig - Stift Göttweig (a).JPG|thumb|Göttweigi klooster]] Göttweigi klooster, [[Krems an der Donau|Krems]]i lähedal asuv [[Benediktlased|benediktlaste]] klooster, asutati [[Passau piiskop]]i õndsa [[Altmann (Passau piiskop)|Altmanni]] poolt [[regulaarkanoonik]]ute kloostrina. Seda tuntakse ka "Austria Montecassino" nime all, mis on saanud nime Itaalia algse benediktiini kloostri järgi. Kiriku kõrgaltar pühitseti 1072. aastal, kuid klooster ise asutati alles 1083. aastal: 9. septembriga 1083 dateeritud asutamisharta on siiani säilinud kloostri arhiivis. 1094. aastaks oli kogukonna distsipliin muutunud nii lõdvaks, et Passau piiskop Ulrich võttis paavst [[Urbanus II]] loal kasutusele [[Püha Benedictuse reegel|püha Benedictuse reegli]]. Prior Hartmann Schwarzwaldi Püha Blasiuse kloostrist valiti abtiks. Ta tõi Püha Blasiuse kloostrist endaga kaasa hulga valitud munkasid, kelle hulgas olid õnnis [[Wirnto]] ja õnnis [[Berthold von Garsten|Berthold]], hiljem vastavalt [[Vornbachi klooster|Vornbachi]] ja [[Garsteni klooster|Garsteni]] abtid. Hartmanni (1094–1114) ajal sai Göttweigist kuulus õppimise ja range munkluse järgimise koht. Ta asutas kloostrikooli, organiseeris raamatukogu ja ehitas mäe jalamile nunnakloostri, kus arvatakse olevat elanud [[Anahoreedid|anahoreedina]] varaseim nimeliselt tuntud [[Saksa keel|saksakeelne]] poetess [[Ava (poetess)|Ava]] (suri 1127. aastal). Hiljem mäe tippu viidud nunnaklooster eksisteeris kuni 1557. aastani. [[Pilt:Erentrudis z01.JPG|thumb|Erentrudis Chapel]] 15. ja 16. sajandi jooksul mandus klooster aga nii kiiresti, et aastatel 1556–1564 polnud sellel üldse abti ning 1564. aastal ei jäetud sinna ainsatki munka. Selle kriisi ajal saabus Göttweigi keisri saadik, kes valis abtiks [[Melki klooster|Melki kloostri]] munga Michael Herrlichi. Uus abt, kes oli oma ametis 1604. aastani, taastas kloostri vaimselt ja rahaliselt ning ehitas selle uuesti üles pärast seda, kui see oli 1580. aastal peaaegu täielikult tulekahjus hävinud. [[Reformatsioon]]i ajal paistsid silma abtid Georg Falb (1612–1631) ja David Corner (1631–1648), kes seisid edukalt [[protestantism]]i leviku vastu piirkonnas. [[Pilt:Apotheosis of Charles VI - Fresco of Paul Troger (1739) - Imperial Stair Case - Göttweig Abbey.jpg|thumb|left|Keisritrepp: [[Karl VI]] apoteoos ([[Paul Troger]]i fresko, 1739)]] 1718. aastal põles klooster maha ja ehitati [[Gottfried Bessel]]i (1714–1749) ametiajal osaliselt suuremas mahus uuesti üles [[Johann Lucas von Hildebrandt]]i [[San Lorenzo de El Escoriali kuninglik klooster|Escorialist]] inspireeritud kavandite järgi, mis oli nii uhke, et abt Gottfriedi ähvardas seetõttu tagandamisoht. Keisritreppi kaunistavat freskot peetakse [[Austria]] [[barokkarhitektuur]]i meistriteoseks. [[Paul Troger]]i poolt 1739. aastal teostatuna kujutab see Saksa-Rooma keiser [[Karl VI]]-t [[Apollon]]ina. Metsasel künkal asuv kloostrikompleks on samuti osa UNESCO pärandist ja on Kremsist mõne kilomeetri kaugusel. Kompleksi kirikul on kaks ebatavalist lameda püramiidi kujuga torni. Tornide vahele on ehitatud ka neli Toscana sammast. See on värvitud väljast roosaks, sisemus aga kuldse, pruuni ja sinise värviga. 1639. aastal ehitatud altar on muljetavaldav ja kõrge ning sellel on klaasakende taust. Altari taga on näha ka kloostri asutaja puusärk, 1703. aastast pärinev dekoratiivne oreliesine, [[Altmanni krüpt]] ja koorilaud. Teised tähelepanuväärsed arhitektuurilised objektid kloostri läänetiivas on: 1738. aastal ehitatud kolmekorruseline Kalserstiege, barokktrepid (tuntud kui keisritrepp), mille lakke on maalitud Paul Trogeri fresko keiser Karl VI apoteoosi teemal (1739. aastast). Sealne muuseum, mis asub endistes keisri ja printsi kambrites, korraldab igal aastal elavat väljapanekut kloostri kunstikogudest. Kloostris on 130 000 raamatu ja käsikirjaga raamatukogu ning eriti oluline religioossete gravüüride kogu, lisaks väärtuslikele mündikogudele, antiikesemetele, muusikalistele käsikirjadele ja loodusloole, mis kõik elasid peaaegu kaotusteta üle [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ohud ja selle vahetud tagajärjed. Alates 1625. aastast on klooster Austria koguduse liige, nüüdseks Benediktiini Konföderatsiooni koosseisus. === Aggsteini loss === [[Pilt:Ruine Aggstein 03.JPG|thumb|right|Aggsteini lossi varemed]] {{vaata|Aggsteini loss}} Aggsteini loss on lossivare Doonau paremkaldal, Melkist 15 km põhja pool. Lossi vundamendi arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal on järeldatud, et loss ehitati 12. sajandi alguses. Lossi vana nimi oli ''Dunkelsteinerwald''. Lossi ehitas kurikuulsast Kuenringide perekonnast pärit Manegold III Aggsbach Getbeen ja tema poeg Aggstein Manegold IV päris selle kui Baieri lääni. Nad hakkasid lossis elama alates 1180. aastast. Selle kurikuulsus tulenes Schonbuheli lossi ja Agsteini linnuse "röövelparunitest", kes vangistasid oma rivaale lunaraha eest ja sidusid nad kogu aeg kaljunuki külge, ähvardades neid kuristikku visates tappa. Lossi ehitas Acchispachi Manegold III umbes 91 m kõrgusele jõekaldast 46 m kõrgusele kaljunukile. 1181. aastal läks see Kuenringide Aggsbach-Gansbachi valdusse. Lossi piirati Austria aadli mässu ajal [[Albrecht I (Saksa kuningas)|hertsog Albrecht I]] vastu aastal 1295/96. Kuenringide Leutold hõivas lossi aastatel 1348–1355 ja seejärel see lagunes. 1429. aastal lubas [[Albrecht II (Saksa kuningas)|hertsog Albrecht V]] varemeis lossi uuesti üles ehitada selle strateegilise asukoha tõttu Doonau ääres. Eesmärk oli koguda makse möödasõitvatelt laevadelt. 1438. aastal ehitas ta jõekaldale tollimaja, et reguleerida laevaliiklust Doonaul, ja kasutas seda rindena, et koguda varandust laevadelt röövimise teel. Hiljem vallutas lossi teine ebaaus parun Georg von Stain, kuid 1476. aastal ta tabati ja saadeti välja ning oli sunnitud lossi loovutama. Hertsog Leopold III võttis lossi üle 1477. aastal. See oli hõivatud rentnike ja hooldajatega, et peatada eelmistel aastakümnetel jõel toimunud rüüstamine. 1529. aastal põletas rühm [[Osmanite riik|türklasi]] lossi Viini esimese piiramise ajal türklaste poolt. See ehitati ümber ja varustati suurtükiväe abil kaitseks mõeldud aukudega. 1606. aastal omandas Anna paruness lossi, kuid pärast tema surma jäi loss hooletusse. 1685. aastal läks loss krahv Ernst Rüdiger von Starhembergi omandusse. 1819. aastal müüs üks tema järeltulijaid Ludwig Josef Gregor von Starhemberg lossi krahv Franz von Beroldingenile, kes renoveeris lossi 19. sajandil. Beroldingeni perekonna käes oli loss 1930. aastani, mil mõis ja Schönbühel Aggsteini varemed müüdi krahv Oswald von Seilern Aspangile. === Schönbüheli loss === {{vaata|Schönbüheli loss}} Schönbüheli loss on samuti 12. sajandi loss, mis asub künkal umbes 5 km kaugusel Melkist. == Välismõju == Austria Wachauga on seotud [[Wachovia]] piirkond [[Põhja-Carolina]]s, mis hõlmab suuremat osa [[Forsythi maakond (Põhja-Carolina)|Forsythi maakonnast]]. 1753. aastal [[Hernhuutlus|Moraavia kiriku]] liikmete poolt asutatud 400 km² suurune koloonia nimetati Austria oru järgi "die Wachau", kuna [[Lääne-Põhja-Carolina]] meenutas nende juhile piiskop [[August Gottlieb Spangenberg]]ile moraavlaste patrooni [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]]i esivanemate kodu. {{koord | NS = 48/21/52/N | EW = 15/26/3/E | tüüp = }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Austria geograafia]] ed29uxvm9ib291jgpg2zs59le9u8exx 0 667421 7212599 6716104 2026-08-12T07:42:33Z Kuriuss 38125 7212599 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=detsember}} {{Infokast jõgi | nimi = Gölsen | pildi_nimi = Goelsen2.jpg | pildi_seletus = Gölseni kruusased kaldad | pildi_laius = | lähe = [[Hainfeld]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Traiseni jõgi]] [[Traisen (Alam-Austria)|Traisenis]] | suue_NS = 48.0520 | suue_EW = 15.6120 | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Alam-Austria]] | pikkus = 15,7 km | valgla_pindala = 297 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = }} '''Gölsen''' on jõgi [[Alam-Austria]]s [[Mostviertel]]i piirkonnas. See on [[Traiseni jõgi|Traiseni jõe]] parempoolne lisajõgi. Jõgi algab [[Hainfeld]]is Fliedersbachi ja Ramsaubachi (ka ''Innere Gölsen'') ühinemiskohas. Seejärel voolab see läbi Hainfeldi, [[Rohrbach an der Gölsen]]i ja [[Sankt Veit an der Gölsen]]i valdade, enne kui suubub [[Traisen (Alam-Austria)|Traisenis]] Traiseni jõkke. Gölsen voolab ida-lääne suunas, kõrguste vahe on 80 m. Jõgi on tänapäeval korduvate üleujutuste tõttu tugevasti takistatud (Gölseni tamm). Korduvate üleujutuste tõttu kontrollitakse Gölsenit tänapäeval hoolikalt (Gölseni tamm, jõesängi astmed). Kuid oma laias jõesängis võib see moodustada kruusakaldaid. Paralleelselt jõega kulgeb nn Gölsentalradweg ('Gölseni oru jalgrattatee'), mis kulgeb Traisentalradwegilt Hainfeldi. Kavas on pikendada rada kuni [[Triesting]]i oru jalgrattateeni (Triestingtalradweg). Piki Gölsenit kulgeb raudteeliin, [[Leobersdorfi raudtee]], Traisenist Hainfeldini. Varem oli liin pikem ning jätkus Kaumbergini ja kaugemale [[Triesting]]i orgu. Alates 2004. aastast on sellel liinilõigul aga sõitnud vaid erirongid. <gallery> Pilt:Goelsen1.jpg|Gölsen Wiesenfeldi juures Pilt:Goelsen3.jpg|Gölsen Sankt Veiti juures </gallery> [[Kategooria:Austria jõed]] 0s7agjezfnyjfv5dm0g819yhlla63uc 0 667818 7212618 6553902 2026-08-12T08:02:29Z Kuriuss 38125 7212618 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}}{{Viitamata|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{linn | nimi = Dunkelsteinerwald | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT Dunkelsteinerwald COA.png | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/18/24/N | pikkus = 15/28/20/E | asendikaardi_pilt = Dunkelsteinerwald im Bezirk ME.PNG | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Melki ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Dunkelsteinerwald''' on vald (''Marktgemeinde'') Austrias [[Alam-Austria]] liidumaal [[Melki ringkond|Melki ringkonnas]]. [[Pilt:Mauer - Kirche, Schnitzaltar.JPG|left|thumb|upright|Mauer bei Melk, nikerdatud altar, 1509]] Dunkelsteinerwald asub Alam-Austria [[Mostviertel]]i piirkonnas. 46,73% valla pindalast on kaetud metsaga. == Ajalugu == Antiikajal oli piirkond Rooma [[Noricum]]i [[Rooma provintsid|provints]]i osa. Asudes Austria südames Alam-Austrias, võttis see koht osa sündmusterohkest [[Austria ajalugu|Austria ajaloost]]. [[Pilt:Panorama Mauer.jpg|550px|center|thumb|Mauer bei Melk]] == Kultuur ja vaatamisväärsused == === Hooned === * [[Rooma keisririik|Rooma]] sild Lanzingis, mis ehitati tõenäoliselt 3. või 4. sajandil. * Maueri kihelkonnakirik Mauer bei Melkis nikerdatud altariga 1509. aastast, mis on hilis[[gooti stiil]]i meistriteos. Kiriku tiibades on pildid, mis kujutavad neitsi [[Maarja]] elu. Veelgi enam, kunstilist huvi pakub gooti stiilis ''Sakramenthäuschen''. * Sõjaväekirik Geroldingis. Huvitavamad vaatamisväärsused on gooti stiilis [[kantsel]], fresko 17. sajandist ja gooti stiilis [[presbüteerium]] "sessiooninišiga". * Gansbachi kihelkonnakirik. Kirik pärineb tõenäoliselt 14. sajandist. Vaatamist väärivad kuulsa maalikunstniku [[Kremser Schmidt]]i külgaltari kujundus ja peaaltari maal, mille on maalinud üks tema õpilane. <gallery> Mauer Kirche 01.jpg|Maueri kirik Altardetail 01 carving altar.jpg|Nikerdatud altar Sakramentshaus 001.jpg|''Sakramenthäuschen'' Jagdschloss_Wolfstein.jpg|''Jagdschloss Wolfstein'' Kochholzis </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Melki ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] e01cpzrvipmfisdsk0kz8wtnsjach54 0 669601 7212548 6572364 2026-08-12T06:56:03Z Kuriuss 38125 7212548 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}}{{Viitamata|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{linn | nimi = Wolkersdorf im Weinviertel | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt = Schloss Wolkersdorf.jpg | pildiallkiri = Wolkersdorfi loss | pildilaius = | vapp = AUT Wolkersdorf COA.svg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/22/00/N | pikkus = 16/31/00/E | asendikaardi_pilt = Wolkersdorf im Weinviertel im Bezirk MI.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Mistelbachi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Wolkersdorf im Weinviertel''' on linn ''(Stadtgemeinde)'' [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal [[Mistelbachi ringkond|Mistelbachi ringkonnas]]. See asub [[Weinviertel]]i piirkonnas, umbes 15 km [[Viin]]ist põhja pool, Viini-[[Brno]] maantee ääres ([[Rahvusvaheline E-teede võrk|Euroopa tee]] [[E461]]). Linnaosad on Wolkersdorf, Riedenthal, Pfösing, Obersdorf ja Münichsthal. Sai linnaks 1969. aastal. == Taristu == Wolkersdorfil on maanteeühendus ([[E461]]/B7) Viiniga lõunas ning [[Gaweinstal]]i ja [[Tšehhi]]ga põhjas. [[Autobahn (Austria)|Nordautobahn]] A5 valmis 2009. aasta detsembris. Wolkersdorfi [[raudteejaam]] on ühendatud [[Viini S-Bahn]]i linnalähiraudteevõrgustikuga ning seda teenindavad ka piirkondlikud rongid Viini, [[Mistelbach]]i ja [[Laa an der Thaya]]sse. [[Pilt:Wolkersdorf - Kirche (2).JPG|thumb|upright|left|Kihelkonnakirik]] == Viited == {{viited}} {{Mistelbachi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] 5u87emwulbqwjze289ka3n728vrt8wk 0 670667 7212422 6889520 2026-08-11T19:44:26Z Svencapoeira 67038 7212422 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Scytinostroma'' | värvus = seened | pilt = Scytinostroma hemidichophyticum1.jpg | pildi_seletus = ''[[Scytinostroma hemidichophyticum]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = ''[[Lachnocladiaceae]]'' | perekond = '''''Scytinostroma''''' }} '''''Scytinostroma''''' on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''[[Scytinostroma hemidichophyticum]]'', ka ''Scytinostroma portentosum'' *''[[Scytinostroma odoratum]]'' ==Varasemaid liike== *''[[Baltazaria galactina]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|128851}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] te39l616vw9r9jcmm8nehjvk9w9hyd4 0 670713 7212607 6583455 2026-08-12T07:50:59Z Kuriuss 38125 7212607 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}}{{Viitamata|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{linn | nimi = Guntramsdorf | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt = Guntramsdorf_6264.JPG | pildiallkiri = Tänav Guntramsdorfis | pildilaius = | vapp = AUT Guntramsdorf COA.jpg | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 48/3//N | pikkus = 16/19//E | asendikaardi_pilt = Guntramsdorf im Bezirk MD.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Mödlingi ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Guntramsdorf''' on vald ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal [[Mödlingi ringkond|Mödlingi ringkonnas]]. [[Alam-Austria]] Industrievierteli piirkonna osana on see hästi ühendatud riigi pealinna [[Viin]]iga. Kohalik raudteeteenus [[Badner Bahn]] ühendab Guntramsdorfi Viini keskringkonnaga põhjas ja populaarse spaakuurordi [[Baden bei Wien]]iga lõunas. Linnast läänes asub [[Wienerwald]], Alpi eelmäestiku serv, kus on meelelahutuslikud metsaalad ja matkarajad, ja Guntramsdorfi kaguosa ulatub termilisse [[Viini nõgu|Viini nõkku]]. == Ajalugu == 1.–4. sajandil oli piirkond Rooma [[Pannoonia]] [[Rooma provintsid|provintsi]] osa. Esimene dokumenteeritud mainimine linna tõenäolise asutaja krahv Guntrami kohta pärineb aastast 859, mil krahv Kozel kinkis Regensburgi kloostrile maad ja krahv Guntrami nimi näib olevat tunnistuste andmise nimekirjas. Pärast Austria [[anšluss]]i Natsi-Saksamaasse 1938. aastal sai Guntramsdorf [[Suur-Viin]]i osaks, et taastada 1954. aastal oma staatus [[Alam-Austria]] osana. == Viited == {{viited}} {{Mödlingi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] mpse4afuzel57s5mz98hopm75d5i171 0 671377 7212289 7212032 2026-08-11T13:07:27Z Teomees 97479 7212289 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] cp79zhaxpek14om0719clbf52zac7iz 7212574 7212289 2026-08-12T07:23:57Z Teomees 97479 /* Mehed */ 7212574 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] 3mbtf5fapwikxxpvaub3b4serdy3h89 7212669 7212574 2026-08-12T08:57:28Z Teomees 97479 /* Mehed */ 7212669 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] ox20xqqjdu60vri1e06r9mfapz57nqh 7212685 7212669 2026-08-12T09:21:24Z Teomees 97479 /* Naised */ 7212685 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,35 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadine Visser]]|| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pia Skrzyszowska]] ||{{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laëticia Bapté]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,73 |- | align=center|4. || [[Ditaji Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,75 |- | align=center|5. || [[Luca Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|12,84 |- | align=center|6. || [[Sacha Alessandrini]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,92 |- | align=center|7. || [[Yanla Ndjip-Nyemeck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|12,97 |- | align=center|8. || [[Marcia Sey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,31 [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 12,31 Cyréna Samba-Mayela, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229522&gender=W Naiste 100 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] d5prh1cs67pfr9wh3ro62p8hydtvduf 0 671558 7212237 6763673 2026-08-11T12:32:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212237 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Einhornia'' | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Einhornia crustulenta (YPM IZ 071330).jpeg | pildi_seletus = ''Einhornia crustulenta'' | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Sammalloomad]] ''Bryozoa'' | alamhõimkond = | klass = [[Paljassuused]] ''Gymnolaemata'' | alamklass = | selts = ''[[Cheilostomatida]]'' | ülemsugukond = | sugukond = ''[[Electridae]]'' | perekond = '''''Einhornia''''' Nikulina 2007 | sünonüümid = }} '''''Einhornia''''' on mereliste [[sammalloomad]]e [[Perekond (bioloogia)|perekond]] [[Sugukond (bioloogia)|sugukonnas]] ''Electridae'', mis kirjeldati ''[[Electra]]'' perekonnast eraldiseisvana 2007. aastal<ref name="worms" />. Perekonna tüüpliik on [[tavaline kamarlane]] (''Einhornia crustulenta''). Perekonnas on kuus liiki<ref name="worms" />: * ''[[Einhornia arctica]]'' (Borg, 1931) – [[Atlandi ookean]]i kirdeosa * ''[[Einhornia crustulenta]]'' (Pallas, 1766) – Atlandi ookeani kirdeosa, Ameerika Ühendriigid * ''[[Einhornia korobokkura]]'' (Nikulina, 2006) – [[Jaapan]], [[Hokkaidō]] * ''[[Einhornia moskvikvendi]]'' (Nikulina, 2008) – [[Läänemeri]], [[Ameerika Ühendriigid]] * ''[[Einhornia pallasae]]'' Gontar, 2011 – [[Aasov]] * ''[[Einhornia venturaensis]]'' (Banta & Crosby, 1994) – [[California laht]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.bryozoa.net/cheilostomata/electridae/einhornia.html |pealkiri=Einhornia Nikulina, 2007. - Bryozoa Home Page |vaadatud=2024-03-03 |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303213857/https://www.bryozoa.net/cheilostomata/electridae/einhornia.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="worms">[https://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=467576 Einhornia Nikulina, 2007. - WoRMS]</ref> }} [[Kategooria:Sammalloomad]] t0hwfs6h0fy69vy2owwrpxmbx52eafb 0 671673 7212606 6620786 2026-08-12T07:48:54Z Kuriuss 38125 7212606 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{linn | nimi = Mönichkirchen | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt = | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = AUT_Mönichkirchen_COA.png | vapi_link = Vapp | lipp = | lipu_link = | pindala = | elanikke = | laius = 47/30//N | pikkus = 16/2//E | asendikaardi_pilt = Mönichkirchen im Bezirk NK.PNG | asendikaardi_pilt_laius = | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Neunkircheni ringkonnas | asendikaart = Austria }} '''Mönichkirchen''' on vald ''(Marktgemeinde)'' [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal [[Neunkircheni ringkond|Neunkircheni ringkonnas]]. Mönichkirchen asub [[Wechsel]]i mäe (1743 m) idaküljel [[Industrieviertel]]i piirkonna kaguosas [[Steiermark|Steiermargi]]piiri ääres. 68,34% valla territooriumist on kaetud metsaga. == Sport == [[Pilt:Sessellift und Schneekanone-DSC 5039w.jpg|thumb|right|Suusa- ja matkakuurort Mönichkircheni ümbruses]] Mönichkirchenis on kaks spordiklubi: * Mönichkircheni talispordiklubi * Jalgpalliklubi FC Mönichkirchen Mönichkircheni küla ümber on suusakuurort, mis on ühendatud mitme tõstukiga kõrvalasuva Mariensee suusakuurordiga (Aspangberg – Sankt Peteri küla). Mõlema kuurordi suusanõlvade kogupikkus on u. 13 km. Mõlemas külas on kolm tooltõstukit ja üks lohistitõstuk. Suvel kasutatakse piirkonda tavaliselt matkamiseks ja ronimiseks. == Viited == {{viited}} {{Neunkircheni ringkonna vallad}} [[Kategooria:Alam-Austria liidumaa vallad]] 77g2oh8okxnl9rcd5sb13smtrs8gmlh 0 680000 7212515 6954322 2026-08-12T04:22:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212515 wikitext text/x-wiki [[File:Frontispicio odhecaton a.jpg|thumb|Raamatu esmaväljaande tiitelleht]] [[File:Adieu mes amours tenor.jpg|thumb|Josquin des Prez' ''chanson'' "Adieu mes amours", ''cantus'' ja tenor]] '''"Harmonice Musices Odhecaton"''' ('Sada harmoonilist muusikapala/laulu' ehk sõnasõnaliselt 'Harmooniliste muusikapalade/laulude sadakond') ehk '''"Odhecaton"''' on [[Ilmalik muusika|ilmalik]]u [[Polüfooniline muusika|polüfoonilise]] [[muusika]] kogumik, mis ilmus [[Ottaviano Petrucci]] väljaantuna [[Veneetsia]]s 1501. aastal. See on teadaolevalt üks esimesi [[muusikatrükis|muusikatrükiseid]], mis trükiti, kasutades liikuvaid [[trükitüüp]]e.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cabinet.ox.ac.uk/music-printing-movable-type-1501 |pealkiri=Music: printing with movable type, 1501. - Cabinet - University of Oxford |vaadatud=2024-08-19 |arhiivimisaeg=2024-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240819173755/https://www.cabinet.ox.ac.uk/music-printing-movable-type-1501 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://www.historyofinformation.com/detail.php?id=1420 The First Book of Sheet Music Printed from Movable Type. - History of Information]</ref> "Odhecaton" on allikas, mis avaldas tohutut mõju Euroopa muusikapildile, sellele järgneva perioodil kasvas muusikatrükiste arv üldisemalt, samuti levis [[Madalmaade koolkond|Madalmaade koolkonna]] muusikastiil üle Euroopa.<ref name="ottaviano">[https://walterbitner.com/2016/11/20/ottaviano-petrucci-and-the-first-printed-lute-books/ Ottaviano Petrucci and the First Printed Lute Books. - Walter Bitner]</ref> Raamatus on 96 ilmalikku laulu kolmele või neljale häälele. Suurem osa neist on tolleaegsed prantsuse ''chanson''{{'}}id tuntud heliloojatelt nagu [[Josquin des Prez|Josquin]], [[Heinrich Isaac]], [[Johannes Ockeghem]], [[Jacob Obrecht]], [[Antoine Brumel]], [[Antoine Busnois]], [[Alexander Agricola]] jt, samuti anonüümsete autorite teosed. Muusika ei ole küljendatud mitte [[partituur]]ina, vaid iga hääl eraldi nii, et leheküljepaari vasakpoolsel lehel on ülahääle- ja tenoripartii, parempoolsel aldi- ja bassipartii. Taktijooned puuduvad. Ülahääle alguses on noodijoonestikul võtmemärkide ja muusika ees suur [[Hilisgootika|hilisgootilikes]] vormides [[initsiaal]], teiste häälte ees [[rotund (kiri)|rotundkirjas]] hääle nimetus. Petrucci kasutas kahe- ja kolmekordset trükkimist: igal lehel trükiti esmalt [[noodijoonestik]], seejärel [[noodikiri|noodimärgid]], ja kui üldse, siis [[tekst]] (kogumikus on suur hulk teoseid, mis on trükitud sõnadeta, ent mis kaasaegsete ja hilisemate allikate teatel olid laulud).<ref name="ottaviano" /> "Odhecatoni" esmaväljaanne "Harmonice Musices Odhecaton A" pole säilinud tervikuna. Pole ka täpselt teada täpne ilmumisaasta, kuid pühendustekst raamatus manib kuupäeva 15. mai 1501. Teine ("Canti B", 50 teost) ja kolmas väljaanne ("Canti C", 141 teost) ilmusid vastavalt 1503 ja 1504.<ref>[https://imslp.org/wiki/Harmonice_Musices_Odhecaton_(Petrucci,_Ottaviano) Harmonice Musices Odhecaton (Petrucci, Ottaviano). - International Music Score Library Project (IMSLP)]</ref> Järgmistes väljaannetes oli parandatud mõnesid eelmistes väljaannetes esinenud vigu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.loc.gov/resource/music.musihas-200154768/?sp=1&st=gallery Harmonice musices odhecaton A. - Library of Congress (digitaliseeritud trükis)] * [https://imslp.org/wiki/Harmonice_Musices_Odhecaton_(Petrucci,_Ottaviano) "Odhecaton" andmebaasis International Music Score Library Project (IMSLP)] * [https://imslp.org/wiki/Harmonice_Musices_Odhecaton:_Contents_Listing Teoste tähestikuline loend andmebaasis International Music Score Library Project (IMSLP)] * [https://bpb-us-e1.wpmucdn.com/blogs.uoregon.edu/dist/a/18651/files/2022/04/Reduced-A-Printed-Book-Study-Harmonice-Musices-Odhecaton.pdf 2022 Sarah Fisher. A Printed Book Study: Harmonice Musices Odhecaton] [[Kategooria:Muusikatrükised]] [[Kategooria:Renessanssmuusika allikad]] 0w4b3kcxyfcympbew7u2bzb9hfx4a28 0 680804 7212712 6884515 2026-08-12T10:50:37Z ~2026-44275-59 235303 /* Elulugu */ 7212712 wikitext text/x-wiki [[Fail:Viki termos koos Gutenbergiga.jpg|pisi|Johannes Gutenberg 2022. aastal]] '''Johannes Gutenberg''' (sündinud sügisel 2009 [[Tartu|Tartus]]) on majakass [[Tartu Aparaaditehas|Tartu Aparaaditehase]] Loomelinnakus. [[Kass]] on saanud oma nime [[Trükimasin|trükimasina]] leiutaja [[Johannes Gutenberg|Johannes Gutenbergi]] järgi.<ref name="sunnipaeva">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-11-13 |pealkiri=Sünnipäeva tähistav tehasekass armastab tähelepanu, kuid talub paisid mõõdetud koguses |url=https://menu.err.ee/1002279/sunnipaeva-tahistav-tehasekass-armastab-tahelepanu-kuid-talub-paisid-moodetud-koguses |vaadatud=2024-08-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Kirjeldus == Gutenberg on mustvalge, keskmist kasvu, kollaste silmadega, rahuliku olekuga, kuid äkilise loomuga isane kass.<ref name="aparaadite">{{Netiviide |pealkiri=Aparaaditehases liidab inimesi kass Johannes Gutenberg |url=https://visittartu.com/et/aparaaditehases-liidab-inimesi-kass-johannes-gutenberg |vaadatud=2024-08-30 |väljaanne=Visit Tartu |keel=EN |arhiivimisaeg=2024-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240830160419/https://visittartu.com/et/aparaaditehases-liidab-inimesi-kass-johannes-gutenberg |url-olek=ei tööta }}</ref> == Elulugu == [[File:Johannes Gutenberg (kass).jpg|pisi|Johannes Gutenberg Aparaaditehases]] Kass Gutenbergi arvatav sünniaasta on 2009. Ta oli algselt [[TYPA trüki- ja paberikunstikeskus|Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi]] majakass, kuhu ta ilmus 2012. aastal. Muuseum asus siis aadressil Kastani 38.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu ja eesmärgid |url=https://typa.ee/typa-centre/ajalugu-ja-eesmargid/ |vaadatud=2024-08-30 |väljaanne=TYPA |keel=et}}</ref> Gutenbergi päriskodu asus muuseumi läheduses, kuhu kass hiljem enam tagasi ei läinudki. Algselt on kass pärit lähedal oleva pere juurest, kus tema nimi oli Segu. Hiljem muudeti see trükikunsti leiutaja Johannes Gutenbergi järgi uueks.<ref name="uks-paev-j">{{Netiviide |pealkiri=Üks päev Johannes Gutenbergi elust |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/81556455/uks-paev-johannes-gutenbergi-elust |vaadatud=2024-08-30 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> Kui muuseum 2014. aasta juunis Tartu Aparaaditehase Loomelinnakusse kolis, asus sinna elama ka Gutenberg, tema territoorium laienes üle kogu maja. Sellest ajast on kõigile majalistele tuttavat kassi kohatud igal pool maja kontorites ja kohvikutes, aga ka Aparaaditehase naaberkinnistutel.<ref name="aparaadite" /> Näiteks on ta sage külaline Aparaaditehase Erinevate Tubade Klubi öistel [[Drum and bass|drum'n'bass-i]] üritustel<ref name="apteh-lugu">{{Netiviide |pealkiri=APTEH lugu #12: Johannes Gutenberg |url=https://www.aparaaditehas.ee/aparaaditehaselood/apteh-lugu-12-johannes-gutenberg |vaadatud=2024-08-30 |väljaanne=Aparaaditehas |keel=et}}</ref> ning külastab erinevaid restorane, galeriisid ja seminariruume.<ref name="uks-paev-j" /> Kassi 15. sünnipäeva tähistati 2. novembril 2024.<ref>[https://tartu.postimees.ee/8126810/aparaaditehases-tahistati-vaarikalt-vaarikas-eas-majakassi-gutenbergi-sunnipaeva "Aparaaditehases tähistati väärikalt väärikas eas majakassi Gutenbergi sünnipäeva"] Tartu Postimees, 2. november 2024</ref> 2025. aasta mais sai kass autolt löögi, kuid pääses suurematest traumadest.<ref>[https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120379367/kuuldused-mu-surmast-on-liialdatud-eakas-tartu-legendkass-paases-onnetusest-ehmatusega "„Kuuldused mu surmast on liialdatud...“ Eakas Tartu legendkass pääses õnnetusest ehmatusega"] Delfi Lemmikloom, 23. mai 2025</ref> == Turundustöö == [[Fail:Kastani tänava silt Tehasekass.jpg|pisi|Silt "Tähelepanu! Tehasekass" Aparaadi tehase juures Kastani tänaval]] Kass Gutenbergi on nimetatud Trükimuuseumi, hiljem kogu Aparaaditehase [[Turundus|turundusdirektoriks]], kus tema ülesanne on läbi ühismeedia meelitada inimesi külastama Aparaaditehase asutusi.<ref name="kouts-teeb">{{Netiviide |kuupäev=2016-07-10 |pealkiri=Kõuts teeb muuseumis ekskursioone |url=https://tartu.postimees.ee/3760103/kouts-teeb-muuseumis-ekskursioone |vaadatud=2024-08-30 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Tema peamine ülesanne on suhteid luua ja inimesi liita.<ref name="uks-paev-j" /> Gutenbergil on olemas oma veebileht, Facebooki leht ja temast on nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias ilmunud mitmeid persoonilugusid.<ref name="apteh-lugu" /> Aparaaditehases on kass Gutenbergil oma ürituste sarjad, näiteks Gutenbergi jutumeeter,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjandus // Gutenbergi jutumeeter |url=https://www.aparaaditehas.ee/uritused/kirjandus-gutenbergi-jutumeeter |vaadatud=2024-08-30 |väljaanne=Aparaaditehas |keel=et}}</ref> tehase majaekskursioon “Gutenbergi radadel”.<ref name="kouts-teeb" /> Kassi kümnendal sünnipäeval korraldati Aparaaditehases juubelipidustused, mille raames toimusid majaekskursioonid ja Trükimuuseumis sai terve päeva jooksul trükkida kass Johannes Gutenbergi pildiga postkaarte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aparaaditehase majakass tähistab 10. sünnipäeva |url=https://www.ohtuleht.ee/983420/aparaaditehase-majakass-tahistab-10-sunnipaeva |vaadatud=2024-08-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref name="sunnipaeva" /> 2021. esitati Aparaaditehases [[Tähtvere Tantsukeskus|Tähtvere Tantsukeskuse]] rännaklavastust “Gutenberg”.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tähtvere Tantsukeskus X Aparaaditehas: rännaklavastus “Gutenberg” – Tähtvere Tantsukeskus |url=https://www.tartutants.ee/2021/07/01/gutenberg/ |vaadatud=2024-08-30 |väljaanne=www.tartutants.ee}}</ref> Kuna kass külastab sageli ka kõrvalasuva [[Hektori hostel|Hektori hosteli]] numbritubasid, siis on tema järgi nime saanud Hektori kohviku Gutenbergi-nimeline kook ning [[Kastani tänav]]al on üles seatud silt “Tähelepanu! Tehasekass”.<ref name="uks-paev-j" /> == Viited == {{viited}} {{commonskat}} [[Kategooria:Tartu]] [[Kategooria:Tuntud kassid]] p8fw86s8zb73wil1yj2gehpc4kmycny 0 682066 7212493 7128846 2026-08-12T00:34:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212493 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Gliwice maakond | nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat gliwicki | lipp = POL_powiat_gliwicki_flag.svg | lipu_link = [[Gliwice maakonna lipp]] | vapp = POL_powiat_gliwicki_COA.svg | vapi_link = [[Gliwice maakonna vapp]] | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Gliwice]] | asendikaardi_pilt = Śląskie_gliwicki.png | osm = pind }} '''Gliwice maakond''' ([[poola keel]]es ''powiat gliwicki'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonna]] lääneosas. Maakonna halduskeskus on [[Gliwice]] linn. Gliwice maakond moodustati [[1. jaanuar]]il [[1999]].<ref>[https://web.archive.org/web/20250221194712/https://www.bip.powiatgliwicki.finn.pl/bipkod/040/002 Ogólna charakterystyka Powiatu Gliwickiego] Biuletyn Informacji Publicznej Starostwa Powiatowego w Gliwicach. Vaadatud 28. septembril 2024</ref> == Haldusjaotus == Maakonnas on neli linna: [[Knurów]], [[Pyskowice]], [[Sośnicowice]] ja [[Toszek]]. Gliwice maakonnas on kuus valda: *[[Gierałtowice vald]] *[[Pilchowice vald]] *[[Rudzinieci vald]] *[[Sośnicowice vald]] *[[Toszeki vald]] *[[Wielowieśi vald]] == Viited == {{viited}} {{sileesia vojevoodkond}} [[Kategooria:Sileesia vojevoodkonna maakonnad]] bz0bb4umh85mqrwhfi6o23nmxaj6bwk 0 683203 7212507 6790431 2026-08-12T02:27:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212507 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = HJ-8 | pilt = SLA Red Arrow 8L.JPG | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Hiina}} | tüüp = [[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1985– | kasutajad = ''[[HJ-8#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = 1970–1984 | tootja = [[Norinco]] <br/> [[Global Industrial Defence Solutions]]<ref name="GIDSBS">{{cite web | url=https://www.armyrecognition.com/ideas_2016_official_online_show_daily_news/gids_of_pakistan_presents_muliti-missile_launcher_station_armed_with_4_baktar_shikan_missiles_12711163.html | title=GIDS of Pakistan presents muliti-missile launcher station armed with 4 Baktar Shikan missiles 12711163 &#124; IDEAS 2016 Official Online Show Daily News &#124; Defence security military exhibition 2016 daily news category | date=27 November 2016 | access-date=2024-10-21 | archive-date=2024-03-02 | archive-url=https://web.archive.org/web/20240302030826/https://www.armyrecognition.com/ideas_2016_official_online_show_daily_news/gids_of_pakistan_presents_muliti-missile_launcher_station_armed_with_4_baktar_shikan_missiles_12711163.html | url-status=dead }}</ref> | ühiku_hind = | tootmises = 1984– | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 250 kg | pikkus = 1,6 m | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = [[Kumulatiivlõhkepea]] | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = | lõhkepea_kaal = | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = [[Tahkekütusrakett]] | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = | kiirus = 220 m/s | juhtimissüsteem = | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = Harkjalg või sõiduk | transport = }} '''HJ-8''' ehk '''Hongjian-8''' ([[hiina keel]]es 红箭-8, ''Hóng Jiàn-8'', ''Punane Nool-8'') on [[Hiina]] [[juhitav tankitõrjeraketisüsteem]]. [[Rahvavabastusarmee]] võttis selle kasutusse 1980. aastate lõpus. ==Kasutajad== * {{pisilipp|Albaania}} * {{pisilipp|Araabia Ühendemiraadid}} * {{pisilipp|Bangladesh}} * {{pisilipp|Boliivia}} * {{pisilipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} * {{pisilipp|Ecuador}} * {{pisilipp|Egiptus}} * {{pisilipp|Hiina}} * {{pisilipp|Kamerun}} * {{pisilipp|Katar}} * {{pisilipp|Keenia}} * {{pisilipp|Malaisia}} * {{pisilipp|Maroko}} * {{pisilipp|Pakistan}} * {{pisilipp|Peruu}} * {{pisilipp|Sri Lanka}} * {{pisilipp|Sudaan}} * {{pisilipp|Süüria}} * {{pisilipp|Zimbabwe}} * {{pisilipp|Uruguay}} * {{pisilipp|Venezuela}} ===Muud=== * {{flagicon image|Flag of al-Qassam Brigades.svg}} [[Al-Qassami Brigaadid]] * {{flagicon image|Flag of Kurdistan.svg}} [[Iraagi Kurdistan]] * {{flagicon image|United Wa State Army flag.svg}} [[Ühendatud Wa Riigi Armee]] ==Vaata ka== * [[HJ-9]] * [[9K111 Fagot]] * [[9M113 Konkurs]] * [[BGM-71 TOW]] * [[MILAN]] * [[Karaok]] * [[Tankitõrjerakettide loend]] * [[Rakettide loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Hiina relvad]] [[Kategooria:Juhitavad tankitõrjeraketid]] k7le9km0gz4te492f3e50afdqyopimb 0 684035 7212419 6840215 2026-08-11T19:43:41Z Svencapoeira 67038 7212419 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Scytinostroma hemidichophyticum'' | värvus = seened | pilt = Scytinostroma hemidichophyticum1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Scytinostroma hemidichophyticum.jpg | pildi2_seletus = ''Scytinostroma hemidichophyticum'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = ''[[Lachnocladiaceae]]'' | perekond = ''[[Scytinostroma]]'' | liik = '''''Scytinostroma hemidichophyticum''''' }} '''''Scytinostroma hemidichophyticum''''' (ka ''Scytinostroma portentosum'') on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. See kasvab lehtpuudel, eriti pajul, ja on tugeva [[naftaleen]]i lõhnaga. Naftaleeni kasutatakse muuhulgas [[riidekoi]] tõrjevahendina. Sarnane ''[[Scytinostroma odoratum]]'' ei lõhna. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/174162 ''Scytinostroma hemidichophyticum''] andmebaasis eElurikkus {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] 9ai4mio566jjkp9d8ffqdf4tz3pe577 7212420 7212419 2026-08-11T19:44:08Z Svencapoeira 67038 7212420 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Scytinostroma hemidichophyticum'' | värvus = seened | pilt = Scytinostroma hemidichophyticum1.jpg | pildi_seletus = ''Scytinostroma hemidichophyticum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = ''[[Lachnocladiaceae]]'' | perekond = ''[[Scytinostroma]]'' | liik = '''''Scytinostroma hemidichophyticum''''' }} '''''Scytinostroma hemidichophyticum''''' (ka ''Scytinostroma portentosum'') on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. See kasvab lehtpuudel, eriti pajul, ja on tugeva [[naftaleen]]i lõhnaga. Naftaleeni kasutatakse muuhulgas [[riidekoi]] tõrjevahendina. Sarnane ''[[Scytinostroma odoratum]]'' ei lõhna. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/174162 ''Scytinostroma hemidichophyticum''] andmebaasis eElurikkus {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] tqjzynkfs2wliype0dzexo17ut5vcvv 0 685312 7212675 6774542 2026-08-12T09:05:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212675 wikitext text/x-wiki '''Hüdromehaanika''' on [[hüdroaeromehaanika]] haru, mis uurib kokkusurumatute [[vedelik]]e liikumist ja tasakaalu ning nende koostoimet [[tahkis]]tega.<ref name="e3"/><ref name="e7"/> Võib ka öelda, et hüdromehaanika on teadus [[vesi|vee]] ja vedelike [[mehaanika]]st üldiselt, sealhulgas [[hüdrostaatika]]st ehk tasakaalus olevate vedelike matemaatilisest teooriast ja [[hüdrodünaamika]]st, liikuvate vedelike teooriast.<ref name="e4"/> Varem kasutati hüdromehaanika mõistet sageli kogu hüdroaeromehaanika tähistamiseks.<ref name="e3"/> Teistel andmetel käsitletakse nii ka tänapäeval.<ref name="e2"/><ref name="e5"/><ref name="e6"/> Hüdromehaanika praktiline rakendamine moodustab [[hüdraulika]] valdkonna.<ref name="e4"/> Paljusid tehnikas esilekerkivaid hüdromehaanika rakenduslikke insenertehnilisi probleeme saab lahendada hüdraulikas kehtestatud ligikaudsete, sealhulgas empiiriliste seaduste alusel.<ref name="e3"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e2">[http://new.math.msu.su/department/hydro/index.html Гидромеханика]. new.math.msu.su</ref> <ref name="e3">[https://web.archive.org/web/20241204115430/https://bigenc.ru/c/gidromekhanika-6833a0 Гидромеханика]. bigenc.ru</ref> <ref name="e4">[https://www.chemeurope.com/en/encyclopedia/Hydromechanics.html Hydromechanics]. chemeurope.com. </ref> <ref name="e5">[https://vivaopen.oercommons.org/courseware/lesson/1006/overview Hydromechanics]. vivaopen.oercommons.org.</ref> <ref name="e6">[https://sciendo.com/journal/JOHH Journal of Hydrology and Hydromechanics]. sciendo.com.</ref> <ref name="e7">[https://link.springer.com/referenceworkentry/10.1007/1-4020-4497-6_125 Hydromechanics]. link.springer.com </ref> }} [[Kategooria:Hüdromehaanika| ]] hb7zljcoppwz3wfro1vkzdwjiw3hruc 0 688616 7212666 7003211 2026-08-12T08:51:15Z Kuriuss 38125 Komöödia ja koomika ei ole siin üks ja sama 7212666 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tennessee Ernie Ford Lucille Ball I Love Lucy.jpg|pisi|Kaader Ameerika situatsioonikomöödiast "[[Ma armastan Lucyt]]", mida sageli peetakse ajaloo üheks mõjukaimaks teleseriaaliks]] '''Situatsioonikomöödia''' (inglispäraselt tihti ''sitcom'') on [[komöödia]] [[Žanr|žanritüüp]], mis põhineb ootamatutel koomilistel olukordadel, nagu isikute äravahetamine, topeltmäng, pealtkuulamine, ning mis toimub kindlates paikades nagu kodu, töökoht või kohvik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=situatsioonikomöödia - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/situatsioonikom%C3%B6%C3%B6dia |vaadatud=2025-02-06 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> Erinevalt [[sketšikomöödia]]st, kus peaaegu igas sketšis on erinevad tegelased ja uus süžee, on situatsioonikomöödias läbivalt samad tegelased ja terviklik süžee. See võimaldab aja jooksul sisuliini ja tegelasi edasi arendada, toetades publiku kaasamist ning muutusi tegelaste eludes ja suhetes. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Huumor]] eu6d07r9215onr3q00ab3aamib9lvvw 7212667 7212666 2026-08-12T08:52:00Z Kuriuss 38125 7212667 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tennessee Ernie Ford Lucille Ball I Love Lucy.jpg|pisi|Kaader Ameerika situatsioonikomöödiast "[[Ma armastan Lucyt]]", mida sageli peetakse ajaloo üheks mõjukamaks telesarjaks{{lisa viide}}]] '''Situatsioonikomöödia''' (inglispäraselt tihti ''sitcom'') on [[komöödia]] [[Žanr|žanritüüp]], mis põhineb ootamatutel koomilistel olukordadel, nagu isikute äravahetamine, topeltmäng, pealtkuulamine, ning mis toimub kindlates paikades nagu kodu, töökoht või kohvik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=situatsioonikomöödia - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/situatsioonikom%C3%B6%C3%B6dia |vaadatud=2025-02-06 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> Erinevalt [[sketšikomöödia]]st, kus peaaegu igas sketšis on erinevad tegelased ja uus süžee, on situatsioonikomöödias läbivalt samad tegelased ja terviklik süžee. See võimaldab aja jooksul sisuliini ja tegelasi edasi arendada, toetades publiku kaasamist ning muutusi tegelaste eludes ja suhetes. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Huumor]] 2exee71ms51e9snmyyphnds50rpkxe9 0 692173 7212399 7153073 2026-08-11T18:52:16Z Svencapoeira 67038 7212399 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Karsteni nahkis | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Dacryobolus karstenii.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Karsteni nahkis.jpg | pildi2_seletus = Karsteni nahkis ''Dacryobolus karstenii'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Dacryobolaceae]]'' | perekond = ''[[Dacryobolus]]'' | liik = '''Karsteni nahkis''' | binaarne = ''Dacryobolus karstenii'' }} '''Karsteni nahkis''' (''Dacryobolus karstenii'') on sugukonda ''[[Dacryobolaceae]]'' kuuluv [[seen]]e[[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab lamakuusel või -puidul. == Välislingid == * {{Elurikkus|143862}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] st7bf9zwx6psibftebzj1flaf9ud9ba 7212400 7212399 2026-08-11T18:52:58Z Svencapoeira 67038 7212400 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Karsteni nahkis | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Dacryobolus karstenii.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Karsteni nahkis.jpg | pildi2_seletus = Karsteni nahkis ''Dacryobolus karstenii'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Dacryobolaceae]]'' | perekond = ''[[Dacryobolus]]'' | liik = '''Karsteni nahkis''' | binaarne = ''Dacryobolus karstenii'' }} '''Karsteni nahkis''' (''Dacryobolus karstenii'') on sugukonda ''[[Dacryobolaceae]]'' kuuluv [[seen]]e[[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab okaspuupuidul. == Välislingid == * {{Elurikkus|143862}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] lfo0sl3lryltek5gwojdc2m10fpxwge 0 693392 7212397 7048692 2026-08-11T18:40:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212397 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=mai}} '''Evi Metsmaaker''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1962]])<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-07 |pealkiri=Evi Metsmaaker (28.02.1962) - Isiku Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/601363-ID/ |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}</ref> on [[Eesti]] haridusjuht. Alates 1990. aastast on ta juhtinud mitut lasteaeda. == Haridustee ja töökäik == Evi Metsmaaker on lõpetanud [[Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut|Eduard Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] 1987.aastal.<ref name=":0" /> 1987. aastal alustas tööd kasvatajana Uhta lasteaias. 1990. aastal alustas ta sama lasteaia juhina. Evi Metsmaaker alustas 2003. aastal Sõmeru ja Uhtna lasteaiamaja juhtimist. 2003. aastast juhib ta [[Rakvere vald|Rakvere valla]] Lasteaeda Pääsusilm.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tänavu pälvib valla kõrgeima tunnustuse Evi Metsmaaker - Uudised ja teated - Rakvere Vallavalitsus |url=https://www.rakverevald.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zSdLqzxzMp28/content/tanavu-palvib-valla-korgeima-tunnustuse-evi-metsmaaker?redirect=http%3A%2F%2Fwww.rakverevald.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zSdLqzxzMp28&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-1&p_p_col_count=1 |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=www.rakverevald.ee |keel=et-EE |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106160840/https://www.rakverevald.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zSdLqzxzMp28/content/tanavu-palvib-valla-korgeima-tunnustuse-evi-metsmaaker?redirect=http%3A%2F%2Fwww.rakverevald.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zSdLqzxzMp28&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-1&p_p_col_count=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1. septembrist 2024 kasvas Rakvere valla Lasteaia Pääsusilma õppekoha suurus neljale majale: [[Sõmeru]], [[Uhtna]], [[Veltsi]], [[Lasila]], kus töötab ligi 50 töötajat.<ref name=":0" /> Evi Metsmaakeri juhtimisel on ellu viidud mitmed olulised uuendused, 2014. ja 2015. aastal renoveeriti põhjalikult lasteaia kaks maja.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * 2025 – [[Rakvere valla aumärk]] alushariduse edendamisel tehtud töö eest <ref name=":0" /> == Ühiskondlik tegevus == Evi Metsmaaker kuulub Lääne-Virumaa Alushariduse Juhtide Ühenduse [[Mittetulundusühing|MTÜ]] juhatusse.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-07 |pealkiri=🟢 LÄÄNE-VIRUMAA ALUSHARIDUSE JUHTIDE ÜHENDUS MTÜ (80069098) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/80069098-LAANE-VIRUMAA-ALUSHARIDUSE-JUHTIDE-UHENDUS-MTU/ |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Metsmaaker, Evi}} [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] e7a1mzsty2ljilnvrnsf5dgqyehrw1t 0 693916 7212452 6884498 2026-08-11T20:55:15Z Koduloom 180448 Koduloom teisaldas lehekülje [[Mustand:Pada I asula]] pealkirja [[Pada I asula]] alla: Mustandist avalikuks artikliks 6884498 wikitext text/x-wiki == Sissejuhatus == [[Fail:Pada I asulakoht.jpg|pisi|286x286px|Vaade Pada I asulale idast.]] Pada I asula on [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegne]] [[asulakoht]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Pada (Viru-Nigula)|Pada külas]]. Asula paikneb [[Pada jõgi|Pada jõe]] idakaldal, Pada I linnuse vastas, Tallinn–Peterburi maanteest põhjapool. Arheoloogiliste leidude ja radiosüsinikdateeringute põhjal on asulakoht dateeritud I aastatuhande lõppu ja II aastatuhande algusesse. Radiosüsinikdateeringute tulemused on asulakoha kasutusajaks andnud täpsemalt 6.–9. sajand. <ref>Tamla, T. (1980a). Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Pada I asulakohal Rakvere rajoonis Viru-Nigula kolhoosis (Viru-Nigula khk. Pada as.) 1980.a. (Käsikiri Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu arhiivis, AI 1-103-43), lk 5.</ref><ref>Tamla, T. (1981). Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Pada I asulakohal Rakvere rajoonis Viru-Nigula kolh.-s (Viru-Nigula khk. Pada as.) 1981.a. (Käsikiri Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu arhiivis, AI 1-103-44), lk 17.</ref><ref>Chen, S., Johanson, K., Matthews, J. A., Sammler, S., Blehner, M. A., Salmar, S., Leito, I., & Oras, E. (2024). Multi-proxy analysis of starchy plant consumption: A case study of pottery food crusts from a Late Iron Age settlement at Pada, northeast Estonia. ''Vegetation History and Archaeobotany'', ''33''(3), lk 409. https://doi.org/10.1007/s00334-023-00950-0</ref> Tegemist on ühe põhjalikumalt uuritud viikingiaegse asulakohaga [[Põhja-Eesti|Põhja-Eestis]] <ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 302. https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1983.4.07</ref>. == Avastamine == 1978.- 1979. aastal viidi Pada I ja Pada II linnuste arheoloogiliste uuringute käigus läbi väikesemahulised proovikaevamised Pada I asulas<ref>Tamla, T. (1980b). Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Pada I asulakohal Rakvere rajoonis Viru-Nigula kolhoosis (Viru-Nigula khk. Pada as.) 1980.a. (Käsikiri Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu arhiivis, AI 1-103-43), lk 381.</ref>. Aastatel 1980–1982 toimusid asulakohas päästekaevamised seoses Tallinn–Peterburi maantee äärde kavandatud parkla ehitusega. Kokku kaevati läbi 1800m² suurune ala. [[Kultuurikiht|Kultuurkihi]] paksus oli keskmiselt 30-40cm; looduslikes või tehislikes lohkudes jäi kultuurkihi paksus vahemikku 0,50m-1m. Kaevamistööde juhataja oli [[Toomas Tamla]].<ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 302.</ref> == Leiud == === Konstruktsioonid === [[Fail:Tamla, 1983-303.png|pisi|Nelinurkse hoone jäänused Pada I asulast. (Tamla 1983: 303)]] Asulakohast leiti mitmeid ümmargusi või ovaalseid koldejäänuseid, seitse (keris)ahjualust ja nelja oletatava hoone põhja jäänused. Väiksematest kividest laotud ümmargused või ovaalsed koldejäänused olid süvendatud pinnasesse. Mõnel juhul avastati kolde kõrvalt tuha ja söega täidetud süvendeid; ühel juhul oli kolle kaetud 3–4cm savikihiga, mis võib viidata varasele võlvahjule. Asulakohast avastati seitse ristkülikukujulist ahjualust, millest enamikul oli säilinud keskne koldeplaat ja osaliselt ka külgseinad. Hoolimata fragmentaarsusest võimaldasid need määrata ahjude kuju ja mõõtmed – kõige paremini säilinud IV ahju põhjaks oli suur paekiviplaat mõõtmetega 110×50-70 cm. Hoonete olemasolu sai määrata pinnase järgi. Mitmete ahjualuste ümbert tuvastati savikiht, mis võib viidata hoonepõrandale. Kaevandi lääneosas avastati ligikaudu 5×4,5 m suuruse nelinurkse hoone jäänused, mille põhja- ja läänekülje müüride piirjooned olid suhteliselt hästi jälgitavad, samas kui lõuna- ja idaseinast olid säilinud vaid üksikud jäljed. Põhjaseina all oli kogu ulatuses paekiviplaatidest vundament. <ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 302-303;306.</ref> === Keraamika === Kaevamiste käigus leiti arvukalt keraamikat, mida saab jagada jäme- ja peenkeraamikaks. Enamiku moodustas jämekeraamika – purgikujulised anumad, millel oli lame põhi, peaaegu sirged servad ning väljapoole painutatud ääred'''.''' Nõude pind oli silutud ja kaunistusteta. Analoogseid anumakilde on leitud [[Iru linnamägi|Iru]] ja [[Asva linnusasula|Asva]] asulast. Mõnel üksikul juhul oli nõu kaelale puuritud augud, mida on sagedamini leitud Kagu-Eesti I aastatuhande II poole asulakohtadest; Põhja-Eestis esinevad need harvem. Teise osa keraamikast moodustas peenkeraamika. Need nõud olid väikesed liua- või kausikujulised anumad. Nõude pind oli silutud ja esines erinevaid ornamente: lineaarseid, lainelisi või siksakilisi mustreid, mis olid kantud ühes või mitmes reas nõu ülaossa, üksikutel kildudel esines nöörijäljendid. Silmapaistvad on väikeste, umbes 4–5 cm kõrguste tassikujuliste anumate killud. <ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 304.</ref> Pada I asulakoha 24 keraamikakillu kõrbekihi analüüsist selgus, et asulakohas kasutati toidu valmistamiseks teravilju (peamiselt [[Oder|otra]] ja [[nisu]]) ning maismaa- ja mageveeloomade saadusi. Taimsete ja loomsete biomarkerite koosesinemine kõrbekihis viitab asjaolule, et teraviljasid keedeti otse pottides, mõnikord koos loomsete saadustega. <ref>Chen, S., Johanson, K., Matthews, J. A., Sammler, S., Blehner, M. A., Salmar, S., Leito, I., & Oras, E. (2024). Multi-proxy analysis of starchy plant consumption: A case study of pottery food crusts from a Late Iron Age settlement at Pada, northeast Estonia. ''Vegetation History and Archaeobotany'', ''33''(3), lk 419.</ref> [[Fail:Hoburaudsõlg.jpg|pisi|272x272px|Rullotstega hoburaudsõlg Pada I asulast (AI5082:568).]][[Fail:Luust ripats.jpg|pisi|271x271px|Lindude ja purjeka kujutisega luust kammikujuline ripats Pada I asulast (AI5082:800).]] === Muud leiud === Tööriistade ja nende fragmentide hulgas leidus esemetüüpe, mis on kasutusel olnud juba I aastatuhande algusest – näiteks raudnoad [[Vikat|vikatid]] ja [[Sirp|sirbid]]. Eheteleidude hulgas on asula dateerimise seisukohalt tähtsad rullotstega [[Hoburaudsõlg|hoburaudsõled]], mis levisid Eestis ja selle lähialadel I aastatuhande viimastel sajanditel. Kaevamiste käigus tuli välja hulk luust esemeid – ripatseid ja kaks luunõela. Tähelepanu väärivad lindude ja purjeka kujutisega luust kammikujuline ripats ning toruluust uisk. Kangakudumist tõendavad auguga savikettad, mida kasutati vertikaalsete kangastelgede raskustena. Pada I asulakohast leitud vanimaks esemeks võib pidada rauast sirbikujulist nuga või kumera selja ja lühikese käepidemega minisirpi, mis avastati kultuurikihi alumistest kihtidest. Kuigi varasemalt on sarnaseid esemeid dateeritud 3.–4. sajandisse, viitavad paralleelid Proosa, [[Asva linnusasula|Asva]] ja [[Skandinaavia]] leidudega pigem 5.–6. sajandile või hilisemale ajale. <ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 304–305.</ref> Leidude põhjal saab väita, et Pada I asula elanikud tegelesid igapäevatoimetustega – põlluharimisega, loomakasvatusega, kangakudumisega ja keraamika valmistamisega. == Kaitse alla võtmine == Pada I asula võeti esmase kaitse alla 11.09.1980 Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega nr 183. <ref>RA.LVMA.838.1.222. Lk 10. https://www.ra.ee/vau/ (Vaadatud 23.05.2025)</ref> 01.09.1997 tunnistati Pada I asula arheoloogiamälestiseks. <ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/25408 (Vaadatud 23.05.2025)</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10801 Kultuurimälestiste register] 9l75qmrpnsw2y7owv4k75e56ab26zry 7212724 7212452 2026-08-12T11:42:25Z Andres 5 /* Sissejuhatus */ 7212724 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pada I asulakoht.jpg|pisi|286x286px|Vaade Pada I asulale idast.]] Pada I asula on [[Eesti viikingiaeg|viikingiaegne]] [[asulakoht]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] [[Pada (Viru-Nigula)|Pada külas]]. Asula paikneb [[Pada jõgi|Pada jõe]] idakaldal, Pada I linnuse vastas, Tallinn–Peterburi maanteest põhjapool. Arheoloogiliste leidude ja radiosüsinikdateeringute põhjal on asulakoht dateeritud I aastatuhande lõppu ja II aastatuhande algusesse. Radiosüsinikdateeringute tulemused on asulakoha kasutusajaks andnud täpsemalt 6.–9. sajand. <ref>Tamla, T. (1980a). Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Pada I asulakohal Rakvere rajoonis Viru-Nigula kolhoosis (Viru-Nigula khk. Pada as.) 1980.a. (Käsikiri Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu arhiivis, AI 1-103-43), lk 5.</ref><ref>Tamla, T. (1981). Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Pada I asulakohal Rakvere rajoonis Viru-Nigula kolh.-s (Viru-Nigula khk. Pada as.) 1981.a. (Käsikiri Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu arhiivis, AI 1-103-44), lk 17.</ref><ref>Chen, S., Johanson, K., Matthews, J. A., Sammler, S., Blehner, M. A., Salmar, S., Leito, I., & Oras, E. (2024). Multi-proxy analysis of starchy plant consumption: A case study of pottery food crusts from a Late Iron Age settlement at Pada, northeast Estonia. ''Vegetation History and Archaeobotany'', ''33''(3), lk 409. https://doi.org/10.1007/s00334-023-00950-0</ref> Tegemist on ühe põhjalikumalt uuritud viikingiaegse asulakohaga [[Põhja-Eesti|Põhja-Eestis]] <ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 302. https://doi.org/10.3176/hum.soc.sci.1983.4.07</ref>. == Avastamine == 1978.- 1979. aastal viidi Pada I ja Pada II linnuste arheoloogiliste uuringute käigus läbi väikesemahulised proovikaevamised Pada I asulas<ref>Tamla, T. (1980b). Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Pada I asulakohal Rakvere rajoonis Viru-Nigula kolhoosis (Viru-Nigula khk. Pada as.) 1980.a. (Käsikiri Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu arhiivis, AI 1-103-43), lk 381.</ref>. Aastatel 1980–1982 toimusid asulakohas päästekaevamised seoses Tallinn–Peterburi maantee äärde kavandatud parkla ehitusega. Kokku kaevati läbi 1800m² suurune ala. [[Kultuurikiht|Kultuurkihi]] paksus oli keskmiselt 30-40cm; looduslikes või tehislikes lohkudes jäi kultuurkihi paksus vahemikku 0,50m-1m. Kaevamistööde juhataja oli [[Toomas Tamla]].<ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 302.</ref> == Leiud == === Konstruktsioonid === [[Fail:Tamla, 1983-303.png|pisi|Nelinurkse hoone jäänused Pada I asulast. (Tamla 1983: 303)]] Asulakohast leiti mitmeid ümmargusi või ovaalseid koldejäänuseid, seitse (keris)ahjualust ja nelja oletatava hoone põhja jäänused. Väiksematest kividest laotud ümmargused või ovaalsed koldejäänused olid süvendatud pinnasesse. Mõnel juhul avastati kolde kõrvalt tuha ja söega täidetud süvendeid; ühel juhul oli kolle kaetud 3–4cm savikihiga, mis võib viidata varasele võlvahjule. Asulakohast avastati seitse ristkülikukujulist ahjualust, millest enamikul oli säilinud keskne koldeplaat ja osaliselt ka külgseinad. Hoolimata fragmentaarsusest võimaldasid need määrata ahjude kuju ja mõõtmed – kõige paremini säilinud IV ahju põhjaks oli suur paekiviplaat mõõtmetega 110×50-70 cm. Hoonete olemasolu sai määrata pinnase järgi. Mitmete ahjualuste ümbert tuvastati savikiht, mis võib viidata hoonepõrandale. Kaevandi lääneosas avastati ligikaudu 5×4,5 m suuruse nelinurkse hoone jäänused, mille põhja- ja läänekülje müüride piirjooned olid suhteliselt hästi jälgitavad, samas kui lõuna- ja idaseinast olid säilinud vaid üksikud jäljed. Põhjaseina all oli kogu ulatuses paekiviplaatidest vundament. <ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 302-303;306.</ref> === Keraamika === Kaevamiste käigus leiti arvukalt keraamikat, mida saab jagada jäme- ja peenkeraamikaks. Enamiku moodustas jämekeraamika – purgikujulised anumad, millel oli lame põhi, peaaegu sirged servad ning väljapoole painutatud ääred'''.''' Nõude pind oli silutud ja kaunistusteta. Analoogseid anumakilde on leitud [[Iru linnamägi|Iru]] ja [[Asva linnusasula|Asva]] asulast. Mõnel üksikul juhul oli nõu kaelale puuritud augud, mida on sagedamini leitud Kagu-Eesti I aastatuhande II poole asulakohtadest; Põhja-Eestis esinevad need harvem. Teise osa keraamikast moodustas peenkeraamika. Need nõud olid väikesed liua- või kausikujulised anumad. Nõude pind oli silutud ja esines erinevaid ornamente: lineaarseid, lainelisi või siksakilisi mustreid, mis olid kantud ühes või mitmes reas nõu ülaossa, üksikutel kildudel esines nöörijäljendid. Silmapaistvad on väikeste, umbes 4–5 cm kõrguste tassikujuliste anumate killud. <ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 304.</ref> Pada I asulakoha 24 keraamikakillu kõrbekihi analüüsist selgus, et asulakohas kasutati toidu valmistamiseks teravilju (peamiselt [[Oder|otra]] ja [[nisu]]) ning maismaa- ja mageveeloomade saadusi. Taimsete ja loomsete biomarkerite koosesinemine kõrbekihis viitab asjaolule, et teraviljasid keedeti otse pottides, mõnikord koos loomsete saadustega. <ref>Chen, S., Johanson, K., Matthews, J. A., Sammler, S., Blehner, M. A., Salmar, S., Leito, I., & Oras, E. (2024). Multi-proxy analysis of starchy plant consumption: A case study of pottery food crusts from a Late Iron Age settlement at Pada, northeast Estonia. ''Vegetation History and Archaeobotany'', ''33''(3), lk 419.</ref> [[Fail:Hoburaudsõlg.jpg|pisi|272x272px|Rullotstega hoburaudsõlg Pada I asulast (AI5082:568).]][[Fail:Luust ripats.jpg|pisi|271x271px|Lindude ja purjeka kujutisega luust kammikujuline ripats Pada I asulast (AI5082:800).]] === Muud leiud === Tööriistade ja nende fragmentide hulgas leidus esemetüüpe, mis on kasutusel olnud juba I aastatuhande algusest – näiteks raudnoad [[Vikat|vikatid]] ja [[Sirp|sirbid]]. Eheteleidude hulgas on asula dateerimise seisukohalt tähtsad rullotstega [[Hoburaudsõlg|hoburaudsõled]], mis levisid Eestis ja selle lähialadel I aastatuhande viimastel sajanditel. Kaevamiste käigus tuli välja hulk luust esemeid – ripatseid ja kaks luunõela. Tähelepanu väärivad lindude ja purjeka kujutisega luust kammikujuline ripats ning toruluust uisk. Kangakudumist tõendavad auguga savikettad, mida kasutati vertikaalsete kangastelgede raskustena. Pada I asulakohast leitud vanimaks esemeks võib pidada rauast sirbikujulist nuga või kumera selja ja lühikese käepidemega minisirpi, mis avastati kultuurikihi alumistest kihtidest. Kuigi varasemalt on sarnaseid esemeid dateeritud 3.–4. sajandisse, viitavad paralleelid Proosa, [[Asva linnusasula|Asva]] ja [[Skandinaavia]] leidudega pigem 5.–6. sajandile või hilisemale ajale. <ref>Tamla, T. (1983). Селище в Пада. ''Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Sciences'', ''32''(4), lk 304–305.</ref> Leidude põhjal saab väita, et Pada I asula elanikud tegelesid igapäevatoimetustega – põlluharimisega, loomakasvatusega, kangakudumisega ja keraamika valmistamisega. == Kaitse alla võtmine == Pada I asula võeti esmase kaitse alla 11.09.1980 Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega nr 183. <ref>RA.LVMA.838.1.222. Lk 10. https://www.ra.ee/vau/ (Vaadatud 23.05.2025)</ref> 01.09.1997 tunnistati Pada I asula arheoloogiamälestiseks. <ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/25408 (Vaadatud 23.05.2025)</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=10801 Kultuurimälestiste register] ef8c3j2d5vtx8djgubeibhmejkcmpwh 0 695167 7212252 7042646 2026-08-11T12:43:26Z Amherst99 15496 /* */ 7212252 wikitext text/x-wiki '''Sillamäe uraanitehas''' ehk '''Kombinaat nr 7''' tegutses [[Sillamäe]]l 1946–1990. 1945. aastal toimus [[Moskva]]s Kremlis nõupidamine, millest võtsid osa [[Jossif Stalin]], [[Lavrenti Beria]], [[Kliment Vorošilov]], [[Georgi Malenkov]], [[Anastass Mikojan]], Zavenjagin, [[Juri Andropov]] ja teised. Nõupidamise teema oli [[uraan]]ileiukohtade puudumine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja perspektiivse leiukoha avastamine Eestis. Sillamäe sai Moskva huviobjektiks pärast seda, kui avastati, et Ida-Virumaal leiduv [[diktüoneema]]kilt sisaldab [[uraanoksiid]]e. 1944.-1945. aasta talvel saabusid Moskvast Sillamäele üleliidulise geoloogia instituudi geoloogid, kes uurisid kaldajärsakutes olevaid põlevkivilademeid. Kohale oli toodud ka tükk Eesti põlevkivi ja Narva katsetehases toodetud partii [[uraanikontsentraat]]i. Tõenäoliselt sai see nõupidamine määravaks Eestisse uraanirikastustehase rajamisel. Algselt pidi tehas loodama Narva, see oli ka üks põhjusi, miks põlisnarvakatel ei lubatud Narva naasta<ref>[[David Vseviov]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/VseviovDavid_Endiste_narvakate_TUNA2001_2.pdf Endiste narvakate mõistatus], Tuna 2001, nr 2</ref>. Kuid tehase asukohta muudeti ja selleks valiti endise [[Türsamäe õlitehas]]e asukoht. 1947. aastal hakati Sillamäele rajama [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Kombinaati nr 7 {{kas|koodnimega "Värvivabrik"}}, tegemist oli uraani rikastamise tehasega, mis oli rangelt salastatud. Tehase ehitamist juhtis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] 1. peavalitsus. Uurimistööde Eesti-poolne koordineerimine ja järelevalve pandi isiklikult tolleaegsele [[Eesti NSV]] valitsuse juhile [[Arnold Veimer]]ile. Sillamäe linn kavandati projekteerimisbüroos [[Lengiprošaht]] aastail 1946–1947<ref>[https://register.muinas.ee/file/architecture/1535.pdf SILLAMÄE KESKLINNA MUINSUSKITSEALA EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs"</ref> ning hoonestati üleliiduliste [[tüüpprojekt]]idega A-1 või U-2.<ref>Ester Vaitmaa. [https://longread.delfi.ee/forte/stalinistlik-maja?id=76115407 Stalinistlik maja]. https://web.archive.org/web/20200817160828/https://longread.delfi.ee/ (vaadatud 20.08.2020)</ref> Tehase ehituseks oli tarvis odavat tööjõudu. Selleks andis [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]] välja käskkirja nr 00336 19. aprillist 1946, mis kohustas vangilaagrites olevate eestlastest, lätlastest ja leedulastest sõjavangide saatmise Eestisse. Loomulikult ei teadnud need inimesed enda "mobiliseerimisest" ehituspataljonidesse. Esimene partii tööjõudu saabus [[Narva]] 1946. aasta sügisel, [[NSV Liidu Siseministeerium]] andis nad üle Kombinaadi nr 7 ehitusvalitsusele ja neist formeeriti 4., 6., ja 7. tööpataljon kokku umbes 4000 mehega, kes olid vabastatud NSV Liidu [[Gulag]]ist, pärast saksa sõjaväeteenistuse eest määratud vanglakaristust. Esialgu saadeti Narva toodud endised sõjamehed Narva linna ja Narva-Jõesuu ehitus- ja taastamistöödele ning mitmesugustele transpordi- ja laadimistöödele. Kõik 1946. aastal Sillamäele toodud ehituspataljonide soldatid elasid esimese talve üle riidetelkides, kuhu oli sisse ehitatud kahekordsed puunarid ja kus sooja andis telgi keskel olnud punkriahi. Talvel, tugeva pakasega, tuli hommikuti sageli jäätunud telgiseina külge külmunud meeste juukseid sooja veega lahti sulatada. Pesemiskoha puudumise tõttu käidi hommikul rivikorras [[Sõtke jõgi|Sõtke jões]] pesemas. Talvel raiusid barakkide päevnikud pesemiseks jäässe augud. 1947. aasta sügisel ehitati telkide asemele kilpmajad. 1947. aasta algul rajati endisse Türsamäe mõisa vangilaager, mis asustati Nõukogude Liidust toodud umbes 3000 mees- ja naiskriminaalvangiga (vargad, vägistajad, tapjad). Tööpataljoni soldatid piirasid ehitatava tehase territooriumi ümber kahekordse okastraataiaga, ehitasid vahitornid ja laagrisse toodud vangid hakkasid koos soldatitega tehase ehitustöödel käima. Sillamäe tehase ja töölisasula selle juurde ehitasid [[tööpataljon]]ide [[sõdur]]id, Saksa [[sõjavang]]id ja kriminaalvangid. Tehase tööjõud, esialgu insenertehnilised töötajad, värvati Venemaalt. 1946. aastal oli Sillamäe postiaadress Moskva 10. 1947. aastast oli Narva postkast 2. 1949. aastal sai Sillamäe, mis oli seni [[haldus]]likult allutatud Narvale, töölisasulaks. Ehkki ehitus oli juba hoos, eraldati Vaivara vallast 3202 hektarit maad alles 31. detsembril 1948 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] otsusega nr 082. Sillamäe külje alla rajatud kaevanduses töötasid põhiliselt vangid. Kaevandusest veeti maak tehasesse [[vagonett]]idega. Sillamäel toodeti enam kui viiendik (100 022 tonni) NSV Liidus toodetud uraanist, millest saanuks [[plutoonium]]i umbes 60 000 – 70 000 [[tuumalaeng]]u valmistamiseks. 1953 hakati uraanimaaki tooma [[Tšehhoslovakkia]]st ja [[Saksa DV]]st. Raudteed teenindasid samuti, alates vedurijuhist kuni laadijateni, ehituspataljoni soldatid. Sillamäe uraanikaevandusväli paiknes praeguse linna lääneosas kunagise Türsamäe mõisa maadel, klindist lõunas. Tegelikult rajati kaks pisikaevandust numbritega 1 ja 2, esimene kaevevälja põhja-, teine lõunaosale. Kaevandused kavatseti ühendada, kuid kaevanduse varingu tõttu jäi see pooleli. Kaevandus nr 1 tegutses 1949. aastast kuni 1952. aasta juunini ja suleti lõplikult 1969. Kaevandus nr 2 ei saanudki valmis ja selle käigud kanti maha 1957. aastal. Esimesed uue Sillamäe asukad olid 1948. aastal [[Leningrad]]ist toodud 14–18-aastased kodutud, valdavalt vargad, röövlid ja "[[kotipoiss|kotipoisid]]", keda hakati tehasetöölisteks õpetama. Kohe pärast nende saabumist algasid Sillamäel ladude ja poodide röövimised.<ref name="UE6UK" /> Selle takistamiseks moodustati tööpataljonide meestest relvastatud vahisalgad. Toimus mitu inimohvritega kokkupõrget uute töölistega, kuni Leningradist toodud [[miilits]]aüksus korra taastas. Sõjavangidest moodustatud tööpataljonid töötasid Sillamäel kuni 1952. aastani. [[Pilt:Sillamae jaatmehoidla.jpg|pisi|[[Sillamäe jäätmehoidla|Sillamäe radioaktiivsete tööstusjäätmete hoidla]]]] == Kirjandus == * [[Ello Maremäe]], [[Hain Tankler]], [[Henno Putnik]], [[Iige Maalmann]], "[https://alara.ee/wp-content/uploads/2022/08/koduleht-ulevaade-Sillamae-Paldiski.pdf Tuumarelvade leviku tõkestamisega seotud probleemidest Eestis. Ajalooline ülevaade 1946–1995]", 2004 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="UE6UK">{{netiviide |autor=Tiit Noormets |pealkiri=Tiit Noormets: «kotipoisid» sõjajärgses Eestis |väljaanne=Postimees |aeg=2016-01-10 |url=http://arvamus.postimees.ee/3461627/tiit-noormets-kotipoisid-sojajargses-eestis |online=2016-01-10}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Sillamäe]] [[Kategooria:Eesti tööstus]] 0q5ukwr2apvg8tw3ykty5yy73hyrv6z 0 695899 7212693 6948670 2026-08-12T09:37:33Z Kuriuss 38125 7212693 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} '''Johann Linde''' oli [[Pärnu]] ettevõtja ja suurim laevaomanik Pärnus enne esimest maailmasõda.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti merenduse ajalugu |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=9789985353967 |koht=Tallinn}}</ref> Uue põlvkonna ettevõtjaks ja suurimaks laevaomanikuks Pärnus enne esimest maailmasõda oli Laeva- ja kaubaäri Joh. Linde, mille asutaja oli kaupmees Johann Linde. Omandanud teadmisi laevandusärist Inglismaal [[Laevamaakler|laevamaakleri]] ja kivisöemüügi kontoris, asutas ta 1902. aastal [[Liepaja]]s oma propside kokkuostu ja eksportimise kontori. Veel samal aastal viis ta kontori üle Pärnusse.<ref name=":0" /> Kogunud kapitali, alustas Linde 1907. aastal tegevust laevanduse alal ostes laevu ja tegeldes metsaveoäriga. Esialgu prahtis ta kohapeal ehitatud purjelaevu, hiljem ostis koos oma laevakaptenitega aurulaevu Inglismaalt. 1910. aastal osteti kaubaaurik Lennok, 1911. aastal Lembit ja 1912. aastal Linell. 1914. aastal soetatud aurik Ellind oli tol ajal suurim Eesti sadamasse registreeritud kaubalaev mahutavusega 2826 brt. Laeva kandevõime oli 3750 t, pikkus 95,7 m, laius 13,4 m, masinate võimsus 1000 hj ja reisikiirus kuni 9 sõlme.<ref name=":0" /> Ettevõte tegutses ka prahimaaklerina, alustades 1906. aastal Eesti, Inglise, Belgia ja teiste riikide laevade prahtimist metsamaterjali – plankude, propside ja raudteeliiprite veoks Inglismaa sadamatesse. Tagasisuunalisel veol toodi Venemaa, Soome ja Rootsi sadamatesse [[kivisüsi|kivisütt]].<ref name=":0" /> 1908. aastal hakkas Linde korraldama palkide parvetamist [[Purtse]] ja [[Ust-Luga]] sadamatesse. 1910. aastal sai ettevõte riikliku tellimuse kivisöe vedudeks Tallinna sadamasse. Johann Linde laevadel lehvis esimesena sini-must-valge lipp, millel oli suur täht „L“.<ref name=":0" /> Pärast Johan Linde ootamatut surma ärireisil Venemaal võttis firma juhtimise üle tema lesk. See ettevõttele edu ei toonud.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Linde, Johann}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] ens3l74b27wqxba5glo9n5fxz79v17m 7212721 7212693 2026-08-12T11:32:38Z Avjoska 1538 7212721 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} '''Johann Linde''' (1876–1915) oli [[Pärnu]] ettevõtja ja suurim laevaomanik Pärnus enne esimest maailmasõda.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti merenduse ajalugu |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=9789985353967 |koht=Tallinn}}</ref> Uue põlvkonna ettevõtjaks ja suurimaks laevaomanikuks Pärnus enne esimest maailmasõda oli Laeva- ja kaubaäri Joh. Linde, mille asutaja oli kaupmees Johann Linde. Omandanud teadmisi laevandusärist Inglismaal [[Laevamaakler|laevamaakleri]] ja kivisöemüügi kontoris, asutas ta 1902. aastal [[Liepaja]]s oma propside kokkuostu ja eksportimise kontori. Veel samal aastal viis ta kontori üle Pärnusse.<ref name=":0" /> Kogunud kapitali, alustas Linde 1907. aastal tegevust laevanduse alal ostes laevu ja tegeldes metsaveoäriga. Esialgu prahtis ta kohapeal ehitatud purjelaevu, hiljem ostis koos oma laevakaptenitega aurulaevu Inglismaalt. 1910. aastal osteti kaubaaurik Lennok, 1911. aastal Lembit ja 1912. aastal Linell. 1914. aastal soetatud aurik Ellind oli tol ajal suurim Eesti sadamasse registreeritud kaubalaev mahutavusega 2826 brt. Laeva kandevõime oli 3750 t, pikkus 95,7 m, laius 13,4 m, masinate võimsus 1000 hj ja reisikiirus kuni 9 sõlme.<ref name=":0" /> Ettevõte tegutses ka prahimaaklerina, alustades 1906. aastal Eesti, Inglise, Belgia ja teiste riikide laevade prahtimist metsamaterjali – plankude, propside ja raudteeliiprite veoks Inglismaa sadamatesse. Tagasisuunalisel veol toodi Venemaa, Soome ja Rootsi sadamatesse [[kivisüsi|kivisütt]].<ref name=":0" /> 1908. aastal hakkas Linde korraldama palkide parvetamist [[Purtse]] ja [[Ust-Luga]] sadamatesse. 1910. aastal sai ettevõte riikliku tellimuse kivisöe vedudeks Tallinna sadamasse. Johann Linde laevadel lehvis esimesena sini-must-valge lipp, millel oli suur täht „L“.<ref name=":0" /> Pärast Johan Linde ootamatut surma ärireisil Venemaal võttis firma juhtimise üle tema lesk. See ettevõttele edu ei toonud.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Linde, Johann}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] b70svjkwzwukjot7340pq8mnaq52yi5 7212734 7212721 2026-08-12T11:47:41Z Avjoska 1538 7212734 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} '''Johann Linde''' (14. august 1876 Pärnu – 29. juuli 1915 Vologda) oli [[Pärnu]] ettevõtja ja suurim laevaomanik Pärnus enne esimest maailmasõda.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti merenduse ajalugu |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=9789985353967 |koht=Tallinn}}</ref> Uue põlvkonna ettevõtjaks ja suurimaks laevaomanikuks Pärnus enne esimest maailmasõda oli Laeva- ja kaubaäri Joh. Linde, mille asutaja oli kaupmees Johann Linde. Omandanud teadmisi laevandusärist Inglismaal [[Laevamaakler|laevamaakleri]] ja kivisöemüügi kontoris, asutas ta 1902. aastal [[Liepaja]]s oma propside kokkuostu ja eksportimise kontori. Veel samal aastal viis ta kontori üle Pärnusse.<ref name=":0" /> Kogunud kapitali, alustas Linde 1907. aastal tegevust laevanduse alal ostes laevu ja tegeldes metsaveoäriga. Esialgu prahtis ta kohapeal ehitatud purjelaevu, hiljem ostis koos oma laevakaptenitega aurulaevu Inglismaalt. 1910. aastal osteti kaubaaurik Lennok, 1911. aastal Lembit ja 1912. aastal Linell. 1914. aastal soetatud aurik Ellind oli tol ajal suurim Eesti sadamasse registreeritud kaubalaev mahutavusega 2826 brt. Laeva kandevõime oli 3750 t, pikkus 95,7 m, laius 13,4 m, masinate võimsus 1000 hj ja reisikiirus kuni 9 sõlme.<ref name=":0" /> Ettevõte tegutses ka prahimaaklerina, alustades 1906. aastal Eesti, Inglise, Belgia ja teiste riikide laevade prahtimist metsamaterjali – plankude, propside ja raudteeliiprite veoks Inglismaa sadamatesse. Tagasisuunalisel veol toodi Venemaa, Soome ja Rootsi sadamatesse [[kivisüsi|kivisütt]].<ref name=":0" /> 1908. aastal hakkas Linde korraldama palkide parvetamist [[Purtse]] ja [[Ust-Luga]] sadamatesse. 1910. aastal sai ettevõte riikliku tellimuse kivisöe vedudeks Tallinna sadamasse. Johann Linde laevadel lehvis esimesena sini-must-valge lipp, millel oli suur täht „L“.<ref name=":0" /> Pärast Johan Linde ootamatut surma ärireisil Venemaal Vologdas võttis firma juhtimise üle tema lesk. See ettevõttele edu ei toonud.<ref name=":0" /> Ta on maetud Pärnusse. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Linde, Johann}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] amdwba0yrvkpj1ndv5hxhlnvbxv1e94 0 696884 7212387 7127504 2026-08-11T18:19:37Z Heakeel 122460 7212387 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Eesti.raudteevõrk.Üldkaart.png|pisi|500x500px|Eesti raudteede ajalooline kaart]] '''Eesti raudteetranspordi''' algus jääb 19. sajandi teise poolde, täpsemalt 1870. aastasse, kui avati [[Balti raudtee]]. See on Eesti esimene raudteeliin, mis ühendas [[Paldiski]], [[Tallinn|Tallinna]], [[Rakvere]] ja [[Narva]] [[Peterburi|Peterburiga]]. Pärast seda suurenes raudteevõrk kiiresti: Balti raudtee ühendati läbi [[Tartu]] ja [[Valga]] [[Riia|Riiaga]] ning laiarööpmeline raudtee jõudis ka [[Haapsalu|Haapsallu]], [[Petseri|Petserisse]] ja [[Võru|Võrru]]. Väiksematesse piirkondadesse rajati kitsarööpmelisi juurdeveo raudteid, nii said raudteeühenduse ka [[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Pärast Eesti iseseisvumist raudteevõrgu areng jätkus – ehitati mitu kitsarööpmelist lõiku ning laiarööpmeline [[Tartu–Koidula raudteelõik|Tartu–Petseri raudtee]]. Samuti avati esimene elektrifitseeritud raudteelõik Tallinna ja [[Pääsküla]] vahel. Nõukogude okupatsiooni ajal suleti kõik kitsarööpmelised raudteed, kuid Tallinnast Pärnu ja Viljandisse ning Pärnust [[Mõisaküla|Mõisakülla]] ehitati uus laiarööpmeline raudtee. Samuti elektrifitseeriti Tallinna ümbruse raudteed reisijaveo arendamiseks. Pärast Eesti taasiseseisvumist raudtee osatähtsus majanduses vähenes. Raudteede üldine seisukord oli väga vilets, mistõttu suleti [[Riisipere]]-Haapsalu ning Pärnu-Mõisaküla raudtee. 21. sajandil on suurema kasutusega raudteid järgemööda remonditud, mis on muu hulgas võimaldanud tõsta piirkiirust. 2014. aastal kasutusele võetud uued reisirongid ning piirkiiruse tõus on tõstnud reisijate arvu. Kaubavahetuse langus [[Venemaa]]ga on seevastu oluliselt vähendanud kaubavedu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Toomas Pott {{!}} |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=Raudteevedude kadumine kasvatab Eesti Raudtee kahjumit ka järgmistel aastatel |url=https://www.err.ee/1609245093/raudteevedude-kadumine-kasvatab-eesti-raudtee-kahjumit-ka-jargmistel-aastatel |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ehitama on hakatud ka [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelist]] [[Rail Baltic|Rail Balticut]]u, mille eesmärke on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrku. == Raudtee areng enne Eesti iseseisvumist == [[Pilt:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|Raudteetaristu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Euroopa osas, 1880. aastal]] [[1870|1870. aastal]] oli [[Eesti]] [[Euroopa]] viimaseid piirkondi, kuhu jõudis raudtee. Hiljem jõudis raudtee [[Raudteetransport Moldovas|Moldovasse]] (1871), [[Raudteetransport Bosnia ja Hertsegoviinas|Bosnia ja Hertsegoviinasse]] (1872), [[Raudteetransport Põhja-Makedoonias|Põhja-Makedooniasse]] (1873), [[Raudteetransport Montenegros|Montenegrosse]] (1901), [[Raudteetransport Islandil|Islandile]] (1913) ja [[Raudteetransport Albaanias|Albaaniasse]] (1917). ===Laiarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Balti raudtee}} Esimene [[laiarööpmeline raudtee]] avati liikluseks [[5. november|5. novembril]] 1870 [[Paldiski]]–[[Tallinn]]a–[[Narva]]–[[Gattšina]] lõigul, mis samal aastal ühendati [[Peterburi]]–[[Varssavi]] raudteega. [[Balti Raudtee Selts]] pikendas 1870. aastal liini Gattšinast [[Tosno]]ni, misläbi tekkis ühendus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]]ga (''Николаевская железная дорога''). [[Balti raudtee]] veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudtee]] valmis [[1876]]. aastal, [[Tartu-Valga raudtee|Tartu–Valga raudtee]]liin [[1887]] ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga–Võru–Pihkva raudtee]] [[1889]]. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati [[1880]]. aastal [[Tallinna Raudtee Tehnikakool|Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool]]. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee|Pihkva–Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega (läbi [[Valga (Liivimaa)|Valga]]). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas [[Tallinna sadam]] Venemaa Keisririigi sadamate seas [[väliskaubandus]]es käibelt 4. koha. ===Kitsarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Kitsarööpmeline raudtee Eestis}} Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee [[Kunda tsemenditehas]]esse 1886. aastal. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud [[Liivimaa kubermang]]us [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja [[1898]]. aastal asutatud [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]]. ==Raudtee Eesti Vabariigis== [[Pilt:Reisirong Balti jaamas.jpg|pisi|vasakul|Reisirong väljumas Balti jaamast, aasta 1920]] 15. novembril 1918 teatas teedeminister [[Ferdinand Peterson]] ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener [[Karl Ipsberg]]. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal omandas riik ostu teel 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelist raudteed]]. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks. Esimese Eesti Vabariigi olulisemad raudteeprojektid olid [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] ja [[Rapla–Virtsu raudtee]] ehitus 1920. aastate lõpul ning 1930. aastate algul, samuti [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] otsetee ehitamine Pärnusse. 1931. aastal avati otseühenduseks [[Petseri]]ga [[Tartu–Petseri raudtee]]. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi [[Irboska]] raudteepiiripunkti. Olulist rolli Eesti raudteearhitektuuri kujunemisel mängisid tollal arhitektid [[Leon Johanson]] ja [[Hendrik Otloot]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220701100121/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Eesti_Vabariigi_aeg/ Eesti Vabariigi aeg]; Estonica.org</ref> Iseseisvusajal oli eraisikutel võimalik tellida erarong (kolm reisijatevagunit ja pagasivagun) sõidurahaga 4 krooni kilomeetrilt, minimaalse sõidumaaga 30 kilomeetrit. See oli kallim kui sama vahemaa läbimine lennuki või taksoga<ref name="RgGQw" />. 1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9&nbsp;km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3&nbsp;km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga. ==Raudtee okupeeritud Eestis== [[Pilt:Su252-98 Valga.JPG|pisi|Auruvedur Su-251-98 [[Valga]]s]] [[Pilt:Keila jaam.jpg|pisi|Pääsküla–Keila [[Elektriraudtee|elektrifitseeritud raudtee]]liini avamine [[Keila raudteejaam]]as, juuli 1958]] [[Pilt:AS Elroni Pääsküla depoo.jpg|pisi|1962. aastal avatud [[Pääsküla depoo]], mida tänapäeval haldab AS Elron]] [[1940]]. aastal, kui Eesti raudtee liideti [[NSVL|NSV Liidu]] raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447&nbsp;km, sellest *772 km [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelist]] ja *675 km [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist]] raudteed. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega 30.08.1940 anti endise [[Teedeministeerium]]i [[Raudteede talitus]]e varad, asjaajamine ja arhiiv üle [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]ele. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1941–1944 alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|idaalade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]–[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel. 1944. aastal sügisel taastati [[NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Teede Rahvakomissariaa]]dile alluva Eesti NSV Raudteevalitsuse tegevus. 1953. aasta mais moodustati juhtkonnaga Riias [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]] ja selle allüksustena [[Eesti Raudtee Tallinna Raudteekond|Tallinna]], [[Eesti Raudtee Tartu Raudteekond|Tartu]] ja [[Eesti Raudtee Pärnu Raudteekond|Pärnu]] jaoskonnad. 1956. aasta aprillis loodi uuesti [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]. 1963. aastal loodi uuesti [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]] ja sellesse kuuluv [[Balti Raudtee Eesti Raudteekond]]. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna (BRER) koosseisus oli 18 isemajandavat liiniettevõtet ja raudteekonna omamajandus, mis koosnes 86 [[raudteejaam]]ast ja 85 [[peatuspunkt]]ist, 3 taastusrongist, kauba-arvestuskontorist ning tehnoloogia ja eelarve gruppidest. BRERile alluvateks isemajandavateks liiniettevõteteks olid: * [[Tallinna veduridepoo|Tallinna]] ja [[Tapa veduridepoo]]d; * [[Tallinna vagunidepoo|Tallinna]] ja [[Tapa vagunidepoo]]d; * Tallinna, Tapa ja Tartu teejaoskonnad; * Tallinna ja Tartu signalisatsiooni ja sidejaoskonnad; * [[Tallinna raudteejaam]]; * Tallinna linna [[Kopli kaubajaam|kaubajaam]]; * Tallinna mehhaniseeritud laadimisjaoskond; * Tallinna tsiviilehitusjaoskond; * Tallinna energiavarustuse jaoskond; * Teemasinajaam nr 89; * Tallinna kaitseistandite jaoskond; * Tallinna jaama vaksal; * Materiaal-tehnilise varustuse osakond. :BRERi struktuuriüksused 1991. aasta seisuga: * [[Tallinna raudteejaam|Tallinna jaam]]; * [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]]; * [[Muuga raudteejaam|Muuga jaam]]; * [[Tallinna veduridepoo]]; * [[Tapa veduridepoo]]; * [[Tallinna vagunidepoo]]; * [[Tapa vagunidepoo]]; * [[Valga külmutusvagunite depoo]]; Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee opereeris koostöös NSV Liidu raudteeasutustega kaugraudteeliine nagu näiteks [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna-Moskva rongiliin]]i ja [[Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin]]i. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 182 (12.09.1991) reorganiseeriti Eesti Raudteekond alates 1. jaanuarist 1992 Riigiettevõtteks [[Eesti Raudtee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191019194012/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017103 Eesti Raudteevalitsus (1944 - 1997)], The National Archives of Estonia</ref>. ==Raudtee pärast iseseisvuse taastamist== [[Pilt:Oil train with EVR Eesti Raudtee 2M62 Co-Co+Co-Co locomotive.Narva, Estonia. May 1996.jpg|pisi|AS [[Eesti Raudtee]] kaksikvedur [[2M62]] Narvas, 1996]] [[Pilt:GE C36-7i 1500.jpg|pisi|2002. aastal Eestisse jõudnud Ameerika päritolu vedur [[GE C36-7|GE C36-7i]]-1500]] [[Pilt:Nõmme jaam ja ER2T-2112 11-11-2007.jpg|pisi|vasakul|[[Riia Vagunitehas]]es toodetud elektrirong [[ER2]]T-2112 [[Nõmme jaam]]as (2007)]] [[Pilt:DR1B 3706-03 Viljandis peale reisi 0045 09-07-2008.jpg|pisi|Aastatel 1997–2013 Eestis reisijate veoga tegelenud ettevõtte AS [[Edelaraudtee]] reisirong [[Viljandi jaam]]as (2008)]] [[Pilt:Moskva-Tallinn reisirong Tapal.jpg|pisi|AS [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva rongiliin|Moskva-Tallinn]] reisirong Tapal]] [[Pilt:Koidula raudteepiirijaam.JPG|pisi|2011. aastal avatud [[Koidula raudteepiirijaam]]]] [[Pilt:Reisirongiliiklus Tartus.jpg|pisi|ASi [[Elron]] [[Stadler FLIRT]] reisirongid Tartu jaamas, 2021]] [[Pilt:Vedur C30-M-1559 "Rudolf" Tapal.jpg|pisi|AS [[Operail]]i diiselvedur [[C30-M]] Tapal. Tegemist on esimese taasiseseisvunud Eestis valmistatud veduriga, mis valmis [[Tapa depoo]]s 2018]] [[Pilt:Elektrirong Škoda EMU Ev21 Pääskülas.jpg|pisi|2024. aastal Eestisse jõudnud uus kahesüsteemne elektrirong [[Škoda EMU Ev21]] [[Pääsküla jaam]]as]] 1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 [[elektrirong]]i koosseisu ja üle 20 [[diiselrong]]i. 15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Keila–Haapsalu raudtee]] [[Riisipere-Haapsalu raudtee|Riisipere–Haapsalu raudtee]]liinil. 30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Pärnu–Mõisaküla raudtee]]liinil, [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]]l. 1997. aastal oli Eestis avalikke raudteid 1021 kilomeetrit, mis andis raudteedevõrgu tiheduseks 23&nbsp;km 1000&nbsp;km² kohta. Kahe rööpapaariga raudteid oli Eestis 103 kilomeetrit. Elektrirongide jaoks oli kontaktliiniga varustatud 132 kilomeetrit raudteid. Lisaks riigiraudteele kuulus mitmesugustele ettevõtetele kokku ligi 650 kilomeetrit raudteeliine.<ref name="roheline" /> 30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte [[Edelaraudtee]] AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise [[Tallinna–Pärnu rongiliin|Tallinnast Pärnu]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna–Viljandi]], [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinna–Narva]], [[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu]], [[Tartu–Valga rongiliin|Tartu–Valga]] ja [[Tartu–Koidula rongiliin|Orava suunal]]. 3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega. 12. novembril 1997 erastati [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee]] [[Aarne Taal]]ile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil tegevust OÜ [[Haapsalu Raudtee]].<ref name="w76CN" /> 22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise. 2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee|Mõisaküla ja Riia]] vahel katkes. 29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast [[Lelle raudteejaam|Lelle]]ni ja sealt Pärnusse (ja [[Mõisaküla raudteejaam|Mõisakül]]la) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega. 4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti [[Kagu-Eesti]]s [[Tartu–Jõgeva raudtee|Tartu–Jõgeva]] liinil ning vähendas reise [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinna–Tartu]] liinil, sest [[Teede- ja Sideministeerium]]i korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda [[Põlvamaa]]l, [[Võrumaa]]l ja [[Valgamaa]]l, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.<ref name="Oa5Z9" /><ref name="hpaJb" /> 2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.<ref name="sõiduplaan-1.09.2001" /> 2004. aastal lõpetas OÜ Haapsalu Raudtee rongiliikluse Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil ja müüs rööpad vanametalliks.<ref name="3XZ3L" /> 2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.<ref name="CDQCW" /> [[2011]]. aastal valmis [[Koidula raudteejaam|Koidula raudteepiirijaam]].<ref name="q1IL9" /> 27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu–Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas [[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni.<ref name="uZalc" /> 1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu" /> Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS [[Elron]]i kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" /> 8. detsembril 2018 lõpetati [[Lelle-Pärnu raudtee|Lelle–Pärnu raudteeliinil]] rongiliiklus, seoses halvenenud taristu tõttu. Reisirongiliiklus asendati bussidega. Pärnusse ei saa rongiga enne aastat 2030, kui valmib [[Rail Baltic]]. 8. detsembril 2019 avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik. Turbani reisirongiliikluse pikendamine oli I etapp kahe etapilisest plaanist taastada rongiliiklus Riisiperest kuni [[Haapsalu|Haapsaluni]] ja sealt edasi [[Rohuküla|Rohukülani]] välja. Samuti oli selle lõigu avamine märgilise tähtsusega, sest see oli esimene suurem raudtee ehitamise ja mitte raudtee renoveerimise projekt taasiseseisvunud Eestis. {| class="wikitable sortable" |+ Veomahud taasiseseisvunud Eestis <ref name="Stat" /> |- ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Veosekäive, tuhat tonn-km ! scope="col" | Sõitjakäive, tuhat sõitja-km |- | style="text-align: center;" | 1991 || style="text-align: right;" | 6 545 000 || style="text-align: right;" | 1 273 000 |- | style="text-align: center;" | 1992 || style="text-align: right;" | 3 617 500 || style="text-align: right;" | 952 800 |- | style="text-align: center;" | 1993 || style="text-align: right;" | 3 813 300 || style="text-align: right;" | 722 411 |- | style="text-align: center;" | 1994 || style="text-align: right;" | 3 716 800 || style="text-align: right;" | 537 153 |- | style="text-align: center;" | 1995 || style="text-align: right;" | 3 850 700 || style="text-align: right;" | 408 223 |- | style="text-align: center;" | 1996 || style="text-align: right;" | 4 177 400 || style="text-align: right;" | 308 685 |- | style="text-align: center;" | 1997 || style="text-align: right;" | 5 143 200 || style="text-align: right;" | 261 864 |- | style="text-align: center;" | 1998 || style="text-align: right;" | 6 057 500 || style="text-align: right;" | 236 311 |- | style="text-align: center;" | 1999 || style="text-align: right;" | 7 276 600 || style="text-align: right;" | 237 957 |- | style="text-align: center;" | 2000 || style="text-align: right;" | 8 185 700 || style="text-align: right;" | 260 542 |- | style="text-align: center;" | 2001 || style="text-align: right;" | 8 525 708 || style="text-align: right;" | 182 375 |- | style="text-align: center;" | 2002 || style="text-align: right;" | 9 736 061 || style="text-align: right;" | 177 693 |- | style="text-align: center;" | 2003 || style="text-align: right;" | 9 685 364 ||style="text-align: right;" | 181 452 |- | style="text-align: center;" | 2004 || style="text-align: right;" | 10 648 419 || style="text-align: right;" | 192 484 |- | style="text-align: center;" | 2005 || style="text-align: right;" | 10 629 397 || style="text-align: right;" | 246 951 |- | style="text-align: center;" | 2006 || style="text-align: right;" | 10 504 253 || style="text-align: right;" | 255 861 |- | style="text-align: center;" | 2007 || style="text-align: right;" | 8 425 351 || style="text-align: right;" | 271 735 |- | style="text-align: center;" | 2008 || style="text-align: right;" | 5 960 906 || style="text-align: right;" | 274 432 |- | style="text-align: center;" | 2009 || style="text-align: right;" | 5 934 113 || style="text-align: right;" | 249 446 |- | style="text-align: center;" | 2010 || style="text-align: right;" | 6 642 314 || style="text-align: right;" | 247 900 |- | style="text-align: center;" | 2011 || style="text-align: right;" | 6 260 587 ||style="text-align: right;" | 241 309 |- | style="text-align: center;" | 2012 || style="text-align: right;" | 5 126 400 || style="text-align: right;" | 235 821 |- | style="text-align: center;" | 2013 || style="text-align: right;" | 4 721 558 || style="text-align: right;" | 224 859 |- | style="text-align: center;" | 2014 || style="text-align: right;" | 3 256 074 || style="text-align: right;" | 281 876 |- | style="text-align: center;" | 2015 || style="text-align: right;" | 3 116 798 || style="text-align: right;" | 288 685 |- | style="text-align: center;" | 2016 || style="text-align: right;" | 2 339 882 || style="text-align: right;" | 315 653 |- | style="text-align: center;" | 2017 || style="text-align: right;" | 2 324 759 || style="text-align: right;" | 366 385 |- | style="text-align: center;" | 2018 || style="text-align: right;" | 2 593 878 || style="text-align: right;" | 416 846 |- | style="text-align: center;" | 2019 || style="text-align: right;" | 2 157 318 || style="text-align: right;" | 391 688 |- | style="text-align: center;" | 2020 || style="text-align: right;" | 1 728 529 || style="text-align: right;" | 263 373 |- | style="text-align: center;" | 2021 || style="text-align: right;" | 2 128 032 || style="text-align: right;" | 290 368 |} ==Eestis ehitatud raudteede nimekiri == {| class="wikitable" !colspan="8" align="center" style="background:#A4D3EE"|Eestis ehitatud raudteed<ref name="TRF8t" /> |- !Aasta !Raudtee nimetus !Rööpmelaius avamisel !Pikkus km !Märkused |- | 1870 | Paldiski–[[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva–Vene piir]] ([[Balti raudtee]]) | laiarööpmeline | 269 | vt [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]. |- | 1876 | [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu]] | laiarööpmeline | 112 | |- | 1889 | [[Pihkva–Riia raudtee]]:<br> [[Tartu–Valga raudtee]]haru<br> [[Valga–Petseri raudtee]] | laiarööpmeline | 208 | Osa [[Peterburi–Varssavi raudtee]]st Pihkvas hargnenud [[Pihkva–Riia raudtee]]st<br>[[Valga]] ja [[Tartu]] vahel, mis ühendas läbi [[Tapa–Tartu raudtee]] Põhja-Eesti, [[Eestimaa kubermang]]uga ja <br>Valga ja Petseri vahel, mis ühendas [[Liivimaa kubermang]]u [[Pihkva kubermang]]u, [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega |- | 1896 | [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Pärnu–Mõisaküla–Viljandi]] | kitsarööpmeline | 94,6 | vt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] koos [[Laatre-Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi haruteega]] |- | 1901 | [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse)]] | kitsarööpmeline | 153,6 | Asendati aastatel [[1971]]–[[1973]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]] |- | 1902 | Läti piir – Koikküla – Mõniste – Läti piir | kitsarööpmeline | 33,9 | Osa [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]st |- | 1906 | [[Keila–Haapsalu raudtee|Keila–Haapsalu]] | laiarööpmeline | 85 | |- | 1913 | [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] | kitsarööpmeline | 22 | Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel ([[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee|Liiva – Nõmme-Väikse raudtee]]) kuni 1971. |- | 1918 | [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]] | kitsarööpmeline | 48 | |- | 1923 | [[Valga–Koikküla raudtee|Valga–Koikküla]] | kitsarööpmeline | 15 | |- | 1923 | [[Riisselja–Orajõe raudtee|Riisselja–Orajõe]] | kitsarööpmeline | 44 | 1930. aastal pikendati (5,6&nbsp;km) [[Ikla]]ni |- | 1926 | [[Sonda–Mustvee raudtee|Sonda–Mustvee]] | kitsarööpmeline | 63 | |- | 1928 | [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] (haruga [[Viluvere]]st [[Vana-Vändra]]sse) | kitsarööpmeline | 82 | Oli osaks [[Lelle]]–[[Pärnu]] raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127&nbsp;m pikkune [[Sindi]] raudbetoonsild, 32&nbsp;m pikkune terassild. |- | 1931 | [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu]] | kitsarööpmeline | 96 | Raudtee oli kasutusel 1931–1968. [[Raikküla]]ni (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi. |- | 1931 | [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] | laiarööpmeline | 88 | |- | 1981 | [[Pärnu-Mõisaküla raudtee|Pärnu–Mõisaküla raudtee]] | laiarööpmeline | 50 | Raudtee oli osa [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinna–Pärnu–Riia raudteeliinist]]. Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981–2000. |} ===Raudtee elektrifitseerimine=== Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektrifitseerimiseks 34 miljonit [[Eesti mark]]a, hiljem summat täiendati. 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema [[Turba raudteejaam]]a lähedale [[Ellamaa elektrijaam]], mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektriraudteed ja hiljem ka [[Nõmme linn|Nõmmet]] [[Tallinn]]a lähedal 35&nbsp;kV vahelduvpingega. {| class="wikitable" |- !Aeg !Sündmus !Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus |- |19. august 1924 |[[Tallinna–Pääsküla raudteeliin|Tallinna–Pääsküla raudteelõigul]] valminud [[kontaktvõrk]] pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister [[Karl Kark]]i osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit [[mootorvagun]]iga M1 |11 km |- |1939/1940 |alustati [[elavhõbealaldi]]tega [[veoalajaam]]a rajamist [[Järve (Tallinn)|Järve]]le |- |1942–1944 |[[kontaktvõrk]] demonteeriti | −11 km |- |11. august 1946 |esimene elektrirongi [[proovisõit]] taastatud [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]il, mille [[kontaktliin]] oli lülitatud alalispingele 1100 V |11 km |- |19. juuli 1958 |avati Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik |15,7 km |- |30. detsember 1958 |[[Tallinn]]ast [[Balti jaam]]ast väljus rong [[Klooga]]le, et avada [[Keila]]–[[Klooga]] elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti [[Keila]]s paiknenud ajutisest [[rändalajaam]]ast. |9 km |- |17. juuni 1960 |avati uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud [[Klooga–Kloogaranna raudteelõik]] |3 km |- |4. november 1961 |avati [[Klooga]]–[[Paldiski]] elektrifitseeritud raudteelõik |11,8 km |- |15. juuli 1965 |avati Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik |10,6 km |- |31. detsember 1967 |[[Keila]]s pingestati uus statsionaarne [[veoalajaam]] |- |30. jaanuar 1974 |algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil [[Tallinn]]–[[Kehra]]. Valminud lõiku toideti uuest [[Raasiku]]l paiknevast veoalajaamast. |39 km |- |3. august 1978 |avati [[Kehra]]–[[Aegviidu]] elektrifitseeritud raudteelõik |17 km |- |4. september 1981 |avati [[Vasalemma]]–[[Riisipere]] elektrifitseeritud raudteelõik |14 km |- |8. detsember 2019 |avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik |6 km |} == Vaata ka == * [[Eesti raudteetransport]] * [[Eesti Raudteemuuseum]] * [[19. sajand Eestis]] == Viited == {{viited|2|allikad= <ref name="RgGQw">"Andke mulle erarong!" Rahvaleht, 17. detsember 1931, nr 148, lk 2.</ref> <ref name="roheline">[http://www.roheline.ee/pepe/transport.html Peep Mardiste "Eesti maismaatranspordi areng ja keskkond"] Vaadatud 25.04.2017</ref> <ref name="w76CN">[https://web.archive.org/web/20170427101343/http://www.tehnikamaailm.ee/seal-kus-rongid-enam-ei-soida/ Seal, kus rongid enam ei sõida] [[Tehnikamaailm]], 30. september 2010 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="Oa5Z9">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgensoni-tee-ehitus-kukkus-labi?id=1720500 Jürgensoni tee-ehitus kukkus läbi]. Delfi, 6. juuli 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="hpaJb">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valgalased-lapivad-talvel-teed?id=1248978 Valgalased lapivad talvel teed]. Delfi, 27. veebruar 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="sõiduplaan-1.09.2001">"Reisirongide teenistuslik sõiduplaan alates 01.09.2001". Eesti Raudtee, Tallinn 2001.</ref> <ref name="3XZ3L">Kerli Kivistu. [http://tarbija24.postimees.ee/3456801/haapsalu-rongiliini-jarele-noudlus-kasvab Haapsalu rongiliini järele nõudlus kasvab]. Postimees, 5. jaanuar 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="CDQCW">Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/07/17/siis-kui-reisirongid-liikusid-tallinnast-riiga-labi-parnu/ Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu]. Külauudised, 17. juuli 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="q1IL9">[http://majandus24.postimees.ee/551890/koidula-raudteepiirijaam-elavdab-elu-louna-eestis "Koidula raudteepiirijaam elavdab elu Lõuna-Eestis". Postimees, 03.09.2011]</ref> <ref name="uZalc">[https://web.archive.org/web/20170427100300/https://vorumaateataja.ee/index.php/63-viimased-uudised/3623-tartu-koidula-liin-pikenes-piusani-vorru-joudmist-tuleb-veel-oodata Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata]. [[Võrumaa Teataja]], 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="ERajalugu">[https://web.archive.org/web/20160702165844/http://elron.ee/elron/ajalugu/ AS Eesti Liinirongid koduleht] Vaadatud 26.04.2017</ref> <ref name="Stat">[http://www.stat.ee Statistikaameti andmebaas] Vaadatud 19.01.2020</ref> <ref name="TRF8t">Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949, lk 128–129</ref> }} == Välislingid == * [[Mati Talvik]], [[Indrek Kangur]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-raudteeriik-eesti Ajavaod: Raudteeriik Eesti]; ERR Videoarhiiv, 11. märts 2012 * [[Ester Vaitmaa]], [[Heiki Suurkask]], [[Liisi Viskus]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74586867/interaktiivne-kaart-enne-1940-aastat-rajati-uusi-raudteid-jargnenud-on-ainult-lammutamine Interaktiivne kaart. Enne 1940. aastat rajati uusi raudteid, järgnenud on ainult lammutamine], forte.delfi.ee, 22. mai 2016 * Liivi Uuet, [https://arvamus.postimees.ee/8236747/ajalugu-eesti-raudtee-justkui-ameerika-magedel-suured-plaanid-mis-lendasid-vastu-taevast AJALUGU ⟩ Eesti raudtee justkui Ameerika mägedel – suured plaanid, mis lendasid vastu taevast], arvamus.postimees.ee, 25. aprill 2025 [[Kategooria:Eesti raudteetransport]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]] bgf3s0fqpql9edg0fcv9l3lbb6ll6rk 7212389 7212387 2026-08-11T18:30:52Z Heakeel 122460 7212389 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Eesti.raudteevõrk.Üldkaart.png|pisi|500x500px|Eesti raudteede ajalooline kaart]] '''Eesti raudteetranspordi''' algus jääb 19. sajandi teise poolde, täpsemalt 1870. aastasse, kui avati [[Balti raudtee]]. See on Eesti esimene raudteeliin, mis ühendas [[Paldiski]], [[Tallinn|Tallinna]], [[Rakvere]] ja [[Narva]] [[Peterburi|Peterburiga]]. Pärast seda suurenes raudteevõrk kiiresti: Balti raudtee ühendati läbi [[Tartu]] ja [[Valga]] [[Riia|Riiaga]] ning laiarööpmeline raudtee jõudis ka [[Haapsalu|Haapsallu]], [[Petseri|Petserisse]] ja [[Võru|Võrru]]. Väiksematesse piirkondadesse rajati kitsarööpmelisi juurdeveo raudteid, nii said raudteeühenduse ka [[Pärnu]] ja [[Viljandi]]. Pärast Eesti iseseisvumist raudteevõrgu areng jätkus – ehitati mitu kitsarööpmelist lõiku ning laiarööpmeline [[Tartu–Koidula raudteelõik|Tartu–Petseri raudtee]]. Samuti avati esimene elektrifitseeritud raudteelõik Tallinna ja [[Pääsküla]] vahel. Nõukogude okupatsiooni ajal suleti kõik kitsarööpmelised raudteed, kuid Tallinnast Pärnu ja Viljandisse ning Pärnust [[Mõisaküla|Mõisakülla]] ehitati uus laiarööpmeline raudtee. Samuti elektrifitseeriti Tallinna ümbruse raudteed reisijaveo arendamiseks. Pärast Eesti taasiseseisvumist raudtee osatähtsus majanduses vähenes. Raudteede üldine seisukord oli väga vilets, mistõttu suleti [[Riisipere]]-Haapsalu ning Pärnu-Mõisaküla raudtee. 21. sajandil on suurema kasutusega raudteid järgemööda remonditud, mis on muu hulgas võimaldanud tõsta rongide piirkiirust. Lühenenud sõiduaeg ning 2014. aastal kasutusele võetud uued reisirongid on tõstnud reisijate arvu. Kaubavahetuse langus [[Venemaa]]ga on seevastu oluliselt vähendanud kaubavedu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Toomas Pott {{!}} |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=Raudteevedude kadumine kasvatab Eesti Raudtee kahjumit ka järgmistel aastatel |url=https://www.err.ee/1609245093/raudteevedude-kadumine-kasvatab-eesti-raudtee-kahjumit-ka-jargmistel-aastatel |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ehitama on hakatud ka [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelist]] [[Rail Baltic|Rail Balticut]]u, mille üks eesmärke on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrku. == Raudtee areng enne Eesti iseseisvumist == [[Pilt:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|Raudteetaristu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Euroopa osas, 1880. aastal]] [[1870|1870. aastal]] oli [[Eesti]] [[Euroopa]] viimaseid piirkondi, kuhu jõudis raudtee. Hiljem jõudis raudtee [[Raudteetransport Moldovas|Moldovasse]] (1871), [[Raudteetransport Bosnia ja Hertsegoviinas|Bosnia ja Hertsegoviinasse]] (1872), [[Raudteetransport Põhja-Makedoonias|Põhja-Makedooniasse]] (1873), [[Raudteetransport Montenegros|Montenegrosse]] (1901), [[Raudteetransport Islandil|Islandile]] (1913) ja [[Raudteetransport Albaanias|Albaaniasse]] (1917). ===Laiarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Balti raudtee}} Esimene [[laiarööpmeline raudtee]] avati liikluseks [[5. november|5. novembril]] 1870 [[Paldiski]]–[[Tallinn]]a–[[Narva]]–[[Gattšina]] lõigul, mis samal aastal ühendati [[Peterburi]]–[[Varssavi]] raudteega. [[Balti Raudtee Selts]] pikendas 1870. aastal liini Gattšinast [[Tosno]]ni, misläbi tekkis ühendus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]]ga (''Николаевская железная дорога''). [[Balti raudtee]] veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudtee]] valmis [[1876]]. aastal, [[Tartu-Valga raudtee|Tartu–Valga raudtee]]liin [[1887]] ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga–Võru–Pihkva raudtee]] [[1889]]. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati [[1880]]. aastal [[Tallinna Raudtee Tehnikakool|Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool]]. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee|Pihkva–Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega (läbi [[Valga (Liivimaa)|Valga]]). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas [[Tallinna sadam]] Venemaa Keisririigi sadamate seas [[väliskaubandus]]es käibelt 4. koha. ===Kitsarööpmelise raudtee areng=== {{Vaata|Kitsarööpmeline raudtee Eestis}} Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee [[Kunda tsemenditehas]]esse 1886. aastal. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud [[Liivimaa kubermang]]us [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja [[1898]]. aastal asutatud [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]]. ==Raudtee Eesti Vabariigis== [[Pilt:Reisirong Balti jaamas.jpg|pisi|vasakul|Reisirong väljumas Balti jaamast, aasta 1920]] 15. novembril 1918 teatas teedeminister [[Ferdinand Peterson]] ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener [[Karl Ipsberg]]. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal omandas riik ostu teel 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelist raudteed]]. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks. Esimese Eesti Vabariigi olulisemad raudteeprojektid olid [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] ja [[Rapla–Virtsu raudtee]] ehitus 1920. aastate lõpul ning 1930. aastate algul, samuti [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] otsetee ehitamine Pärnusse. 1931. aastal avati otseühenduseks [[Petseri]]ga [[Tartu–Petseri raudtee]]. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi [[Irboska]] raudteepiiripunkti. Olulist rolli Eesti raudteearhitektuuri kujunemisel mängisid tollal arhitektid [[Leon Johanson]] ja [[Hendrik Otloot]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220701100121/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Eesti_Vabariigi_aeg/ Eesti Vabariigi aeg]; Estonica.org</ref> Iseseisvusajal oli eraisikutel võimalik tellida erarong (kolm reisijatevagunit ja pagasivagun) sõidurahaga 4 krooni kilomeetrilt, minimaalse sõidumaaga 30 kilomeetrit. See oli kallim kui sama vahemaa läbimine lennuki või taksoga<ref name="RgGQw" />. 1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9&nbsp;km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3&nbsp;km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga. ==Raudtee okupeeritud Eestis== [[Pilt:Su252-98 Valga.JPG|pisi|Auruvedur Su-251-98 [[Valga]]s]] [[Pilt:Keila jaam.jpg|pisi|Pääsküla–Keila [[Elektriraudtee|elektrifitseeritud raudtee]]liini avamine [[Keila raudteejaam]]as, juuli 1958]] [[Pilt:AS Elroni Pääsküla depoo.jpg|pisi|1962. aastal avatud [[Pääsküla depoo]], mida tänapäeval haldab AS Elron]] [[1940]]. aastal, kui Eesti raudtee liideti [[NSVL|NSV Liidu]] raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447&nbsp;km, sellest *772 km [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelist]] ja *675 km [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelist]] raudteed. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] otsusega 30.08.1940 anti endise [[Teedeministeerium]]i [[Raudteede talitus]]e varad, asjaajamine ja arhiiv üle [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]ele. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1941–1944 alustas [[Eesti Raudteede Valitsus]] Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu [[Ida-alade Riigikomissariaat|idaalade]] raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (''Haupteisenbahndirektion in Wilna'') ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka [[Saksa Riigiraudtee]]le alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (''Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval''), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja [[Irboska|Irboska]]–[[Pihkva]] raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (''Eisenbahnbezirksdirektion Estland''). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel. 1944. aastal sügisel taastati [[NSV Liidu Teede Rahvakomissariaat|NSV Liidu Teede Rahvakomissariaa]]dile alluva Eesti NSV Raudteevalitsuse tegevus. 1953. aasta mais moodustati juhtkonnaga Riias [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]] ja selle allüksustena [[Eesti Raudtee Tallinna Raudteekond|Tallinna]], [[Eesti Raudtee Tartu Raudteekond|Tartu]] ja [[Eesti Raudtee Pärnu Raudteekond|Pärnu]] jaoskonnad. 1956. aasta aprillis loodi uuesti [[Eesti NSV Raudteevalitsus]]. 1963. aastal loodi uuesti [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee|Balti Raudtee]] ja sellesse kuuluv [[Balti Raudtee Eesti Raudteekond]]. Balti Raudtee Eesti Raudteekonna (BRER) koosseisus oli 18 isemajandavat liiniettevõtet ja raudteekonna omamajandus, mis koosnes 86 [[raudteejaam]]ast ja 85 [[peatuspunkt]]ist, 3 taastusrongist, kauba-arvestuskontorist ning tehnoloogia ja eelarve gruppidest. BRERile alluvateks isemajandavateks liiniettevõteteks olid: * [[Tallinna veduridepoo|Tallinna]] ja [[Tapa veduridepoo]]d; * [[Tallinna vagunidepoo|Tallinna]] ja [[Tapa vagunidepoo]]d; * Tallinna, Tapa ja Tartu teejaoskonnad; * Tallinna ja Tartu signalisatsiooni ja sidejaoskonnad; * [[Tallinna raudteejaam]]; * Tallinna linna [[Kopli kaubajaam|kaubajaam]]; * Tallinna mehhaniseeritud laadimisjaoskond; * Tallinna tsiviilehitusjaoskond; * Tallinna energiavarustuse jaoskond; * Teemasinajaam nr 89; * Tallinna kaitseistandite jaoskond; * Tallinna jaama vaksal; * Materiaal-tehnilise varustuse osakond. :BRERi struktuuriüksused 1991. aasta seisuga: * [[Tallinna raudteejaam|Tallinna jaam]]; * [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]]; * [[Muuga raudteejaam|Muuga jaam]]; * [[Tallinna veduridepoo]]; * [[Tapa veduridepoo]]; * [[Tallinna vagunidepoo]]; * [[Tapa vagunidepoo]]; * [[Valga külmutusvagunite depoo]]; Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee opereeris koostöös NSV Liidu raudteeasutustega kaugraudteeliine nagu näiteks [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna-Moskva rongiliin]]i ja [[Tallinna–Pärnu–Riia rongiliin]]i. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 182 (12.09.1991) reorganiseeriti Eesti Raudteekond alates 1. jaanuarist 1992 Riigiettevõtteks [[Eesti Raudtee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191019194012/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017103 Eesti Raudteevalitsus (1944 - 1997)], The National Archives of Estonia</ref>. ==Raudtee pärast iseseisvuse taastamist== [[Pilt:Oil train with EVR Eesti Raudtee 2M62 Co-Co+Co-Co locomotive.Narva, Estonia. May 1996.jpg|pisi|AS [[Eesti Raudtee]] kaksikvedur [[2M62]] Narvas, 1996]] [[Pilt:GE C36-7i 1500.jpg|pisi|2002. aastal Eestisse jõudnud Ameerika päritolu vedur [[GE C36-7|GE C36-7i]]-1500]] [[Pilt:Nõmme jaam ja ER2T-2112 11-11-2007.jpg|pisi|vasakul|[[Riia Vagunitehas]]es toodetud elektrirong [[ER2]]T-2112 [[Nõmme jaam]]as (2007)]] [[Pilt:DR1B 3706-03 Viljandis peale reisi 0045 09-07-2008.jpg|pisi|Aastatel 1997–2013 Eestis reisijate veoga tegelenud ettevõtte AS [[Edelaraudtee]] reisirong [[Viljandi jaam]]as (2008)]] [[Pilt:Moskva-Tallinn reisirong Tapal.jpg|pisi|AS [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva rongiliin|Moskva-Tallinn]] reisirong Tapal]] [[Pilt:Koidula raudteepiirijaam.JPG|pisi|2011. aastal avatud [[Koidula raudteepiirijaam]]]] [[Pilt:Reisirongiliiklus Tartus.jpg|pisi|ASi [[Elron]] [[Stadler FLIRT]] reisirongid Tartu jaamas, 2021]] [[Pilt:Vedur C30-M-1559 "Rudolf" Tapal.jpg|pisi|AS [[Operail]]i diiselvedur [[C30-M]] Tapal. Tegemist on esimese taasiseseisvunud Eestis valmistatud veduriga, mis valmis [[Tapa depoo]]s 2018]] [[Pilt:Elektrirong Škoda EMU Ev21 Pääskülas.jpg|pisi|2024. aastal Eestisse jõudnud uus kahesüsteemne elektrirong [[Škoda EMU Ev21]] [[Pääsküla jaam]]as]] 1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 [[elektrirong]]i koosseisu ja üle 20 [[diiselrong]]i. 15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Keila–Haapsalu raudtee]] [[Riisipere-Haapsalu raudtee|Riisipere–Haapsalu raudtee]]liinil. 30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse [[Pärnu–Mõisaküla raudtee]]liinil, [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee]]l. 1997. aastal oli Eestis avalikke raudteid 1021 kilomeetrit, mis andis raudteedevõrgu tiheduseks 23&nbsp;km 1000&nbsp;km² kohta. Kahe rööpapaariga raudteid oli Eestis 103 kilomeetrit. Elektrirongide jaoks oli kontaktliiniga varustatud 132 kilomeetrit raudteid. Lisaks riigiraudteele kuulus mitmesugustele ettevõtetele kokku ligi 650 kilomeetrit raudteeliine.<ref name="roheline" /> 30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte [[Edelaraudtee]] AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise [[Tallinna–Pärnu rongiliin|Tallinnast Pärnu]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna–Viljandi]], [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinna–Narva]], [[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu]], [[Tartu–Valga rongiliin|Tartu–Valga]] ja [[Tartu–Koidula rongiliin|Orava suunal]]. 3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega. 12. novembril 1997 erastati [[Keila–Haapsalu raudteelõik|Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee]] [[Aarne Taal]]ile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil tegevust OÜ [[Haapsalu Raudtee]].<ref name="w76CN" /> 22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise. 2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus [[Tallinna–Pärnu–Riia raudtee|Mõisaküla ja Riia]] vahel katkes. 29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast [[Lelle raudteejaam|Lelle]]ni ja sealt Pärnusse (ja [[Mõisaküla raudteejaam|Mõisakül]]la) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega. 4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti [[Kagu-Eesti]]s [[Tartu–Jõgeva raudtee|Tartu–Jõgeva]] liinil ning vähendas reise [[Tallinna-Tartu raudteeliin|Tallinna–Tartu]] liinil, sest [[Teede- ja Sideministeerium]]i korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda [[Põlvamaa]]l, [[Võrumaa]]l ja [[Valgamaa]]l, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.<ref name="Oa5Z9" /><ref name="hpaJb" /> 2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.<ref name="sõiduplaan-1.09.2001" /> 2004. aastal lõpetas OÜ Haapsalu Raudtee rongiliikluse Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil ja müüs rööpad vanametalliks.<ref name="3XZ3L" /> 2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.<ref name="CDQCW" /> [[2011]]. aastal valmis [[Koidula raudteejaam|Koidula raudteepiirijaam]].<ref name="q1IL9" /> 27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu–Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas [[Piusa raudteejaam|Piusa]]ni.<ref name="uZalc" /> 1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.<ref name="ERajalugu" /> Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS [[Elron]]i kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.<ref name="ERajalugu" /> 8. detsembril 2018 lõpetati [[Lelle-Pärnu raudtee|Lelle–Pärnu raudteeliinil]] rongiliiklus, seoses halvenenud taristu tõttu. Reisirongiliiklus asendati bussidega. Pärnusse ei saa rongiga enne aastat 2030, kui valmib [[Rail Baltic]]. 8. detsembril 2019 avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik. Turbani reisirongiliikluse pikendamine oli I etapp kahe etapilisest plaanist taastada rongiliiklus Riisiperest kuni [[Haapsalu|Haapsaluni]] ja sealt edasi [[Rohuküla|Rohukülani]] välja. Samuti oli selle lõigu avamine märgilise tähtsusega, sest see oli esimene suurem raudtee ehitamise ja mitte raudtee renoveerimise projekt taasiseseisvunud Eestis. {| class="wikitable sortable" |+ Veomahud taasiseseisvunud Eestis <ref name="Stat" /> |- ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Veosekäive, tuhat tonn-km ! scope="col" | Sõitjakäive, tuhat sõitja-km |- | style="text-align: center;" | 1991 || style="text-align: right;" | 6 545 000 || style="text-align: right;" | 1 273 000 |- | style="text-align: center;" | 1992 || style="text-align: right;" | 3 617 500 || style="text-align: right;" | 952 800 |- | style="text-align: center;" | 1993 || style="text-align: right;" | 3 813 300 || style="text-align: right;" | 722 411 |- | style="text-align: center;" | 1994 || style="text-align: right;" | 3 716 800 || style="text-align: right;" | 537 153 |- | style="text-align: center;" | 1995 || style="text-align: right;" | 3 850 700 || style="text-align: right;" | 408 223 |- | style="text-align: center;" | 1996 || style="text-align: right;" | 4 177 400 || style="text-align: right;" | 308 685 |- | style="text-align: center;" | 1997 || style="text-align: right;" | 5 143 200 || style="text-align: right;" | 261 864 |- | style="text-align: center;" | 1998 || style="text-align: right;" | 6 057 500 || style="text-align: right;" | 236 311 |- | style="text-align: center;" | 1999 || style="text-align: right;" | 7 276 600 || style="text-align: right;" | 237 957 |- | style="text-align: center;" | 2000 || style="text-align: right;" | 8 185 700 || style="text-align: right;" | 260 542 |- | style="text-align: center;" | 2001 || style="text-align: right;" | 8 525 708 || style="text-align: right;" | 182 375 |- | style="text-align: center;" | 2002 || style="text-align: right;" | 9 736 061 || style="text-align: right;" | 177 693 |- | style="text-align: center;" | 2003 || style="text-align: right;" | 9 685 364 ||style="text-align: right;" | 181 452 |- | style="text-align: center;" | 2004 || style="text-align: right;" | 10 648 419 || style="text-align: right;" | 192 484 |- | style="text-align: center;" | 2005 || style="text-align: right;" | 10 629 397 || style="text-align: right;" | 246 951 |- | style="text-align: center;" | 2006 || style="text-align: right;" | 10 504 253 || style="text-align: right;" | 255 861 |- | style="text-align: center;" | 2007 || style="text-align: right;" | 8 425 351 || style="text-align: right;" | 271 735 |- | style="text-align: center;" | 2008 || style="text-align: right;" | 5 960 906 || style="text-align: right;" | 274 432 |- | style="text-align: center;" | 2009 || style="text-align: right;" | 5 934 113 || style="text-align: right;" | 249 446 |- | style="text-align: center;" | 2010 || style="text-align: right;" | 6 642 314 || style="text-align: right;" | 247 900 |- | style="text-align: center;" | 2011 || style="text-align: right;" | 6 260 587 ||style="text-align: right;" | 241 309 |- | style="text-align: center;" | 2012 || style="text-align: right;" | 5 126 400 || style="text-align: right;" | 235 821 |- | style="text-align: center;" | 2013 || style="text-align: right;" | 4 721 558 || style="text-align: right;" | 224 859 |- | style="text-align: center;" | 2014 || style="text-align: right;" | 3 256 074 || style="text-align: right;" | 281 876 |- | style="text-align: center;" | 2015 || style="text-align: right;" | 3 116 798 || style="text-align: right;" | 288 685 |- | style="text-align: center;" | 2016 || style="text-align: right;" | 2 339 882 || style="text-align: right;" | 315 653 |- | style="text-align: center;" | 2017 || style="text-align: right;" | 2 324 759 || style="text-align: right;" | 366 385 |- | style="text-align: center;" | 2018 || style="text-align: right;" | 2 593 878 || style="text-align: right;" | 416 846 |- | style="text-align: center;" | 2019 || style="text-align: right;" | 2 157 318 || style="text-align: right;" | 391 688 |- | style="text-align: center;" | 2020 || style="text-align: right;" | 1 728 529 || style="text-align: right;" | 263 373 |- | style="text-align: center;" | 2021 || style="text-align: right;" | 2 128 032 || style="text-align: right;" | 290 368 |} ==Eestis ehitatud raudteede nimekiri == {| class="wikitable" !colspan="8" align="center" style="background:#A4D3EE"|Eestis ehitatud raudteed<ref name="TRF8t" /> |- !Aasta !Raudtee nimetus !Rööpmelaius avamisel !Pikkus km !Märkused |- | 1870 | Paldiski–[[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva–Vene piir]] ([[Balti raudtee]]) | laiarööpmeline | 269 | vt [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]. |- | 1876 | [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu]] | laiarööpmeline | 112 | |- | 1889 | [[Pihkva–Riia raudtee]]:<br> [[Tartu–Valga raudtee]]haru<br> [[Valga–Petseri raudtee]] | laiarööpmeline | 208 | Osa [[Peterburi–Varssavi raudtee]]st Pihkvas hargnenud [[Pihkva–Riia raudtee]]st<br>[[Valga]] ja [[Tartu]] vahel, mis ühendas läbi [[Tapa–Tartu raudtee]] Põhja-Eesti, [[Eestimaa kubermang]]uga ja <br>Valga ja Petseri vahel, mis ühendas [[Liivimaa kubermang]]u [[Pihkva kubermang]]u, [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega |- | 1896 | [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Pärnu–Mõisaküla–Viljandi]] | kitsarööpmeline | 94,6 | vt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] koos [[Laatre-Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi haruteega]] |- | 1901 | [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse)]] | kitsarööpmeline | 153,6 | Asendati aastatel [[1971]]–[[1973]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]] |- | 1902 | Läti piir – Koikküla – Mõniste – Läti piir | kitsarööpmeline | 33,9 | Osa [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]st |- | 1906 | [[Keila–Haapsalu raudtee|Keila–Haapsalu]] | laiarööpmeline | 85 | |- | 1913 | [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna]] | kitsarööpmeline | 22 | Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel ([[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee|Liiva – Nõmme-Väikse raudtee]]) kuni 1971. |- | 1918 | [[Paide–Tamsalu raudtee|Paide–Tamsalu]] | kitsarööpmeline | 48 | |- | 1923 | [[Valga–Koikküla raudtee|Valga–Koikküla]] | kitsarööpmeline | 15 | |- | 1923 | [[Riisselja–Orajõe raudtee|Riisselja–Orajõe]] | kitsarööpmeline | 44 | 1930. aastal pikendati (5,6&nbsp;km) [[Ikla]]ni |- | 1926 | [[Sonda–Mustvee raudtee|Sonda–Mustvee]] | kitsarööpmeline | 63 | |- | 1928 | [[Lelle–Papiniidu raudtee|Lelle–Papiniidu]] (haruga [[Viluvere]]st [[Vana-Vändra]]sse) | kitsarööpmeline | 82 | Oli osaks [[Lelle]]–[[Pärnu]] raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127&nbsp;m pikkune [[Sindi]] raudbetoonsild, 32&nbsp;m pikkune terassild. |- | 1931 | [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu]] | kitsarööpmeline | 96 | Raudtee oli kasutusel 1931–1968. [[Raikküla]]ni (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi. |- | 1931 | [[Tartu–Petseri raudtee|Tartu–Petseri]] | laiarööpmeline | 88 | |- | 1981 | [[Pärnu-Mõisaküla raudtee|Pärnu–Mõisaküla raudtee]] | laiarööpmeline | 50 | Raudtee oli osa [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinna–Pärnu–Riia raudteeliinist]]. Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981–2000. |} ===Raudtee elektrifitseerimine=== Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektrifitseerimiseks 34 miljonit [[Eesti mark]]a, hiljem summat täiendati. 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema [[Turba raudteejaam]]a lähedale [[Ellamaa elektrijaam]], mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektriraudteed ja hiljem ka [[Nõmme linn|Nõmmet]] [[Tallinn]]a lähedal 35&nbsp;kV vahelduvpingega. {| class="wikitable" |- !Aeg !Sündmus !Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus |- |19. august 1924 |[[Tallinna–Pääsküla raudteeliin|Tallinna–Pääsküla raudteelõigul]] valminud [[kontaktvõrk]] pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister [[Karl Kark]]i osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit [[mootorvagun]]iga M1 |11 km |- |1939/1940 |alustati [[elavhõbealaldi]]tega [[veoalajaam]]a rajamist [[Järve (Tallinn)|Järve]]le |- |1942–1944 |[[kontaktvõrk]] demonteeriti | −11 km |- |11. august 1946 |esimene elektrirongi [[proovisõit]] taastatud [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]il, mille [[kontaktliin]] oli lülitatud alalispingele 1100 V |11 km |- |19. juuli 1958 |avati Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik |15,7 km |- |30. detsember 1958 |[[Tallinn]]ast [[Balti jaam]]ast väljus rong [[Klooga]]le, et avada [[Keila]]–[[Klooga]] elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti [[Keila]]s paiknenud ajutisest [[rändalajaam]]ast. |9 km |- |17. juuni 1960 |avati uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud [[Klooga–Kloogaranna raudteelõik]] |3 km |- |4. november 1961 |avati [[Klooga]]–[[Paldiski]] elektrifitseeritud raudteelõik |11,8 km |- |15. juuli 1965 |avati Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik |10,6 km |- |31. detsember 1967 |[[Keila]]s pingestati uus statsionaarne [[veoalajaam]] |- |30. jaanuar 1974 |algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil [[Tallinn]]–[[Kehra]]. Valminud lõiku toideti uuest [[Raasiku]]l paiknevast veoalajaamast. |39 km |- |3. august 1978 |avati [[Kehra]]–[[Aegviidu]] elektrifitseeritud raudteelõik |17 km |- |4. september 1981 |avati [[Vasalemma]]–[[Riisipere]] elektrifitseeritud raudteelõik |14 km |- |8. detsember 2019 |avati [[Riisipere]]–[[Turba]] elektrifitseeritud raudteelõik |6 km |} == Vaata ka == * [[Eesti raudteetransport]] * [[Eesti Raudteemuuseum]] * [[19. sajand Eestis]] == Viited == {{viited|2|allikad= <ref name="RgGQw">"Andke mulle erarong!" Rahvaleht, 17. detsember 1931, nr 148, lk 2.</ref> <ref name="roheline">[http://www.roheline.ee/pepe/transport.html Peep Mardiste "Eesti maismaatranspordi areng ja keskkond"] Vaadatud 25.04.2017</ref> <ref name="w76CN">[https://web.archive.org/web/20170427101343/http://www.tehnikamaailm.ee/seal-kus-rongid-enam-ei-soida/ Seal, kus rongid enam ei sõida] [[Tehnikamaailm]], 30. september 2010 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="Oa5Z9">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgensoni-tee-ehitus-kukkus-labi?id=1720500 Jürgensoni tee-ehitus kukkus läbi]. Delfi, 6. juuli 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="hpaJb">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valgalased-lapivad-talvel-teed?id=1248978 Valgalased lapivad talvel teed]. Delfi, 27. veebruar 2001 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="sõiduplaan-1.09.2001">"Reisirongide teenistuslik sõiduplaan alates 01.09.2001". Eesti Raudtee, Tallinn 2001.</ref> <ref name="3XZ3L">Kerli Kivistu. [http://tarbija24.postimees.ee/3456801/haapsalu-rongiliini-jarele-noudlus-kasvab Haapsalu rongiliini järele nõudlus kasvab]. Postimees, 5. jaanuar 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="CDQCW">Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/07/17/siis-kui-reisirongid-liikusid-tallinnast-riiga-labi-parnu/ Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu]. Külauudised, 17. juuli 2016 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="q1IL9">[http://majandus24.postimees.ee/551890/koidula-raudteepiirijaam-elavdab-elu-louna-eestis "Koidula raudteepiirijaam elavdab elu Lõuna-Eestis". Postimees, 03.09.2011]</ref> <ref name="uZalc">[https://web.archive.org/web/20170427100300/https://vorumaateataja.ee/index.php/63-viimased-uudised/3623-tartu-koidula-liin-pikenes-piusani-vorru-joudmist-tuleb-veel-oodata Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata]. [[Võrumaa Teataja]], 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)</ref> <ref name="ERajalugu">[https://web.archive.org/web/20160702165844/http://elron.ee/elron/ajalugu/ AS Eesti Liinirongid koduleht] Vaadatud 26.04.2017</ref> <ref name="Stat">[http://www.stat.ee Statistikaameti andmebaas] Vaadatud 19.01.2020</ref> <ref name="TRF8t">Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949, lk 128–129</ref> }} == Välislingid == * [[Mati Talvik]], [[Indrek Kangur]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-raudteeriik-eesti Ajavaod: Raudteeriik Eesti]; ERR Videoarhiiv, 11. märts 2012 * [[Ester Vaitmaa]], [[Heiki Suurkask]], [[Liisi Viskus]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74586867/interaktiivne-kaart-enne-1940-aastat-rajati-uusi-raudteid-jargnenud-on-ainult-lammutamine Interaktiivne kaart. Enne 1940. aastat rajati uusi raudteid, järgnenud on ainult lammutamine], forte.delfi.ee, 22. mai 2016 * Liivi Uuet, [https://arvamus.postimees.ee/8236747/ajalugu-eesti-raudtee-justkui-ameerika-magedel-suured-plaanid-mis-lendasid-vastu-taevast AJALUGU ⟩ Eesti raudtee justkui Ameerika mägedel – suured plaanid, mis lendasid vastu taevast], arvamus.postimees.ee, 25. aprill 2025 [[Kategooria:Eesti raudteetransport]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]] 5tyufm8wrok0c2km7pdxmqede250eh0 0 697172 7212372 6924442 2026-08-11T16:51:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212372 wikitext text/x-wiki '''Esbjerg Ensemble''' on [[Taani]]s [[Esbjerg]]is tegutsev [[kammerorkester]]. Orkester asutati [[1967]]. aastal kohalike algatusel, sealhulgas [[Esbjergi muusikakõrgkool]]i toonase juhi Peder Holmi eestvedamisel. Tegemist oli esimese riikliku toetusega loodud nn kammerorkestriga (basisensemble),<ref>{{Netiviide |pealkiri=ABOUT ESBJERG ENSEMBLE - uncompromising classical chamber music |url=https://esbjergensemble.com/about/ |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=EsbjergEnsemble.com |keel=en-GB |arhiivimisaeg=2026-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260119182556/https://esbjergensemble.com/about/ |url-olek=ei tööta }}</ref> mille algne nimi oli Vestjysk Kammerensemble. Kuni 2011. aastani kuulus ansambel Vestjyllandi Sümfooniaorkestri põhikoosseisu, kuid see lõpetas tegevuse 1. jaanuaril 2011. 2017. aasta eelarve kohaselt tuli Esbjerg Ensemble’i rahastusest 54% riigilt, 36% omavalitsuselt, 2% sponsoritelt ja 8% omatuludest. == Seos Eestiga == Orkestriga on tihedat koostööd teinud ka eesti dirigent [[Kaisa Roose]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-04-10 |pealkiri=Kaisa Roose juhatab Taanis orkestreid |url=https://kultuur.postimees.ee/2012665/kaisa-roose-juhatab-taanis-orkestreid |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Esbjerg Ensemble, dirigent Kaisa Roose {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:227625 |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> 22. märtsil 2012 toimus [[Liis Viira]] teose "Liivaterade raamat" esiettekanne Esbjergis, kus esinesid solistid [[Christian Martinez]] (löökpillid) ja [[Tine Rehling]] (harf), Esbjerg Ensemble ning dirigent Kaisa Roose. Teos tuli kordusettekandele 2013. aastal [[Eesti Muusika Päevad]]el, kus Liis Viira, Kaisa Roose ja Esbjerg Ensemble pälvisid [[Eesti Muusika Päevade preemia]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Festivalist |url=https://www.eestimuusikapaevad.ee/festivalist/ |vaadatud=2025-07-07 |väljaanne=Eesti Muusika Päevad |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://esbjergensemble.com/ Koduleht] [[Kategooria:Taani ansamblid]] lwcogya5ba1bf75ykywyx35rimirdx6 0 698098 7212655 7116165 2026-08-12T08:38:32Z Kuriuss 38125 7212655 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Santekliai | hääldus = | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Santekliai| nimi1_latin = | pindala = 2,0534 <ref>[https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/5c4881f04c3a11e88525a4bc7611b788 Dėl Mažeikių rajono savivaldybės gyvenamųjų vietovių nustatymo, pavadinimų suteikimo, gyvenamųjų vietovių panaikinimo, teritorijų ribų nustatymo ir pakeitimo]</ref> | elanikke = 7 (2021)<ref>Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.</ref> | asendikaart = Leedu }} [[Pilt:Santeklinės pušis 2.JPG|pisi|Santeklinė mänd]] '''Santekliai''' ([[Žemaidi keel|žemaidi]] ''Santeklē'') on küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]. Santekliai asub [[Venta]] jõe kallastel. Ta on oma nime saanud sellest, et seal suubub Ventasse [[Virvyčia]] jõgi. Osaliselt ulatuvad külla [[Natura 2000]] alad Venta ülemjooks ja Venta jõe org. Ka jääb asula [[Venta regionaalpark]]i. Osaliselt asub külas Santekliai metsa hariliku männi geneetiline kaitseala. Looduskaitse all on külas kasvavad Santekliai mänd ja Santeklinė mänd.<ref>https://www.geoportal.lt/map/</ref> Seal asunud Miniauskase mõisast on säilinud allee. Endise kõrtsi kohale on püstitatud [[tulpkabel]]. Mõisale kuulunud veski viimaseks rentnikuks oli lätlane Vilius Jungas. Teise maailmasõja järel pandi veskisse turbiin ja [[dünamo]]. Veski tähtsusest räägib asjaolu, et seal käis vilja jahvatamas peaaegu kogu [[Laižuva]], [[Akmenė]], [[Vegeriai]] ja [[Viekšniai]] ümbrukonna rahvas. Muinsuskaitse all on vana Santekliai külakalmistu. Rahvajuttude kohaselt matnud ümbruskonna rahvas Napoleoni sõdade ajal sinna oma hõbevara.<ref>[https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/96D54E84-4F99-48C3-95FC-E77B1CC194BC/true Santeklių kaimo senosios kapinės]</ref> Külas kasvanud tamme juurde olevat Napoleon matnud viis tündrit kulda (kullakirstu). Üks mees näinud seda unes ja läinud kulda välja kaevama, aga erakordselt suurt kasvu tundmatu mees ei lasknud tal seda teha. Virvyčia jõkke ilmuvat mõisa kohal iga seitsme ja seitsme kuu tagant kolmeks päevaks varakirstu serval istuv ja juukseid kammiv neid, kes näitab end täpselt keskpäeval. Rahvasuu räägib, et ta on hädas, aga keegi ei tea, kuidas teda päästa.<ref>Vaitkevičius V. ''Senosios Lietuvos šventvietės. Žemaitija'', Vilnius 1998, 284 lk.</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 105 (1923) * 138 (1959) * 136 (1970) * 189 (1979) <td> * 7 (1989) * 12 (2001) * 9 (2011) * 7 (2021) </table> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Santekliai}} *[https://www.mke.lt/Santekliai Küla Mažeikiai piirkonna entsüklopeedias] {{Viekšniai vald}} [[Kategooria:Mažeikiai rajooni külad]] pdve7rej4fcb90vph90sv8cubjuxukh 7212672 7212655 2026-08-12T09:02:55Z Kuriuss 38125 7212672 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Santekliai | hääldus = | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Santekliai| nimi1_latin = | pindala = 2,0534 <ref>[https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/5c4881f04c3a11e88525a4bc7611b788 Dėl Mažeikių rajono savivaldybės gyvenamųjų vietovių nustatymo, pavadinimų suteikimo, gyvenamųjų vietovių panaikinimo, teritorijų ribų nustatymo ir pakeitimo]</ref> | elanikke = 7 (2021)<ref>Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.</ref> | asendikaart = Leedu }} [[Pilt:Santeklinės pušis 2.JPG|pisi|Santeklinė mänd]] '''Santekliai''' ([[Žemaidi keel|žemaidi]] ''Santeklē'') on küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]. Santekliai asub [[Venta]] jõe kallastel. Ta on oma nime saanud sellest, et seal suubub Ventasse [[Virvyčia]] jõgi. Osaliselt ulatuvad külla [[Natura 2000]] alad Venta ülemjooks ja Venta jõe org. Ka jääb asula [[Venta regionaalpark]]i. Osaliselt asub külas Santekliai metsa hariliku männi geneetiline kaitseala. Looduskaitse all on külas kasvavad Santekliai mänd ja Santeklinė mänd.<ref>https://www.geoportal.lt/map/</ref> Seal asunud Miniauskase mõisast on säilinud allee. Endise kõrtsi kohale on püstitatud [[tulpkabel]]. Mõisale kuulunud veski viimaseks rentnikuks oli lätlane Vilius Jungas. Teise maailmasõja järel pandi veskisse turbiin ja [[dünamo]]. Veski tähtsusest räägib asjaolu, et seal käis vilja jahvatamas peaaegu kogu [[Laižuva]], [[Akmenė]], [[Vegeriai]] ja [[Viekšniai]] kandi rahvas. Muinsuskaitse all on vana Santekliai külakalmistu. Rahvajuttude kohaselt matnud ümbruskonna rahvas Napoleoni sõdade ajal sinna oma hõbevara.<ref>[https://kvr.kpd.lt/#/static-heritage-detail/96D54E84-4F99-48C3-95FC-E77B1CC194BC/true Santeklių kaimo senosios kapinės]</ref> Külas kasvanud tamme juurde olevat Napoleon matnud viis tündrit kulda (kullakirstu). Üks mees näinud seda unes ja läinud kulda välja kaevama, aga erakordselt suurt kasvu tundmatu mees ei lasknud tal seda teha. Virvyčia jõkke ilmuvat mõisa kohal iga seitsme ja seitsme kuu tagant kolmeks päevaks varakirstu serval istuv ja juukseid kammiv neid, kes näitab end täpselt keskpäeval. Rahvasuu räägib, et ta on hädas, aga keegi ei tea, kuidas teda päästa.<ref>Vaitkevičius V. ''Senosios Lietuvos šventvietės. Žemaitija'', Vilnius 1998, 284 lk.</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 105 (1923) * 138 (1959) * 136 (1970) * 189 (1979) <td> * 7 (1989) * 12 (2001) * 9 (2011) * 7 (2021) </table> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Santekliai}} *[https://www.mke.lt/Santekliai Küla Mažeikiai piirkonna entsüklopeedias] {{Viekšniai vald}} [[Kategooria:Mažeikiai rajooni külad]] 233nxf9987y93nyelogzmoj6dnnjxqs 0 698984 7212414 7166972 2026-08-11T19:24:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212414 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{ettevõte | nimi = Farsight Vision | logo = | tüüp = [[Sõjatehnoloogia|kaitsetehnoloogia]] | asutamisaeg = 2023, Ukraina | asutajad = Viktoriia Jaremtsjuk, Volodõmõr Nepjuk | peakorter = [[Ukraina]], [[Eesti]] | võtmeisikud = Viktoriia Jaremtsjuk ([[Tegevdirektor|CEO]]), Volodõmõr Nepjuk (CTO) | valdkonnad = [[Tarkvara]] ja [[riistvara]] arendamine [[Mehitamata õhusõiduk|UAV]]-andmete töötlemiseks, [[Ruumiandmete analüüs|georuumi analüüsiks]] ja [[Kolmemõõtmeline modelleerimine|3D-maastikumudelite]] loomiseks | tooted = FSV Platform, FSV Mapper, FSV Navigator | kodulehekülg = [https://www.farsightvision.com www.farsightvision.com] }} '''Farsight Vision''' on [[Ukraina]]-[[Eesti]] [[Sõjatehnoloogia|kaitsetehnoloogia]] ettevõte, mis asutati 2023. aastal. Ettevõte arendab [[tarkvara]] ja [[riistvara]] [[Sõjaväeluure|lahinguvälja luure]] ja {{ill|en|olukorrateadlikkus|Situation awareness|olukorrateadlikkuse}} toetamiseks, keskendudes UAV-andmete põhjal tehtavale [[Ruumiandmete analüüs|georuumi analüüsile]] ja [[Kolmemõõtmeline modelleerimine|3D-maastikumudelitele]].<ref>{{Cite web|last=Heim|first=Anna|url=https://techcrunch.com/2025/07/08/european-vc-breaks-taboo-by-investing-in-pure-defense-tech-from-ukraines-war-zones/|title=European VC breaks taboo by investing in pure defense tech from Ukraine's war zones|publisher=TechCrunch|website=|date=2025-07-09|access-date=2025-07-11|language=en-US}}</ref> Ettevõte on ametlikult registreeritud nii [[Ukraina|Ukrainas]] kui ka [[Eesti|Eestis]]<ref>{{Cite web|last=Ihnatenko|first=Oleksandr|url=https://en.ain.ua/2025/03/04/growing-despite-everything-the-main-challenges-of-ukrainian-defense-tech-in-2025/|title=Growing in spite of everything: The main challenges of Ukrainian defense tech in 2025|publisher=AIN.UA|website=|date=2025-02-24|access-date=2025-07-12|language=}}</ref><ref name=":4" /> ning kuulub mitmesse kaitsetehnoloogia klastrisse, sealhulgas {{ill|uk|Brave1}},<ref name=":1">{{Cite web|last=Shumlianskyi|first=Dmytro|url=https://militarnyi.com/en/news/ukrainian-company-creates-technology-for-building-2d-and-3d-terrain-maps/|title=Ukrainian company creates technology for building 2D and 3D terrain maps|publisher=Militarnyi|website=|date=2025-05-16|access-date=2025-07-11|language=}}</ref> {{ill|uk|IRON|IRON}}<ref>{{cite web|url=https://ironcluster.org/iron-members|title=IRON Cluster|publisher=IRON|access-date=2025-07-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20250717092813/http://web.archive.org/screenshot/https://ironcluster.org/|archive-date=2025-07-17|url-status=live}}</ref> ja Techosystem Defense.<ref>{{Cite web|last=Олійник|first=Віра|url=https://ain.ua/2024/07/31/v-ukrayini-stvoryly-novyj-klaster-dlya-rozvytku-oboronnyh-tehnologij/|title=В Україні створили новий кластер для розвитку оборонних технологій – AIN|publisher=AIN.UA|website=|date=2024-07-31|access-date=2025-07-12|language=uk}}</ref> Alates 2024. aastast on ettevõtte lahendusi kasutanud {{ill|uk|Ukraina julgeoleku- ja kaitsejõud|Сили безпеки й оборони України|Ukraina julgeoleku- ja kaitsejõudude}} — sealhulgas [[Ukraina relvajõud]], [[Ukraina rahvuskaart]], [[Ukraina politsei]] ja [[Ukraina piirivalve]] — [[Vene-Ukraina sõda|Venemaa täiemahulise sissetungi]] kontekstis.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://market.brave1.gov.ua/farsight-vision-tsyfrovi-dviinyky-dlia-rozvidky-ta-analizu-mistsevosti-v-realnomu-chasi/|title=Farsight Vision — цифрові двійники для розвідки та планування операцій|website=|publisher=Brave1|language=uk|archive-url=https://web.archive.org/web/20250715184320/https://market.brave1.gov.ua/farsight-vision-tsyfrovi-dviinyky-dlia-rozvidky-ta-analizu-mistsevosti-v-realnomu-chasi/|archive-date=2025-07-15|url-status=deviated|access-date=2025-07-11}}</ref><ref name=":4">{{Cite web|last=Dziuba|first=Oleksiy|url=https://dev.ua/en/news/ty-mozhesh-pokhodyty-po-terytorii-i-zrozumity-shcho-u-tebe-pid-nohamy-yak-vlashtovanyi-defense-startap-1738599935|title="Maximize drone situational awareness to reduce losses." How startup Farsight Vision helps the military plan missions using terrain analysis|publisher=dev.ua|website=|date=2025-02-04|access-date=2025-07-11|language=}}</ref> == Ajalugu == Farsight Vision asutati 2023. aastal Viktoriia Jaremtsjuki ja Volodõmõr Nepjuki poolt, kes kohtusid õppides {{ill|uk|Lviv Business School of UCU|Lviv Business School of UCU|Lviv Business School of UCUs}} (osa {{ill|uk|Ukraina Katoliku Ülikool|Український католицький університет|Ukraina Katoliku Ülikoolist}}). Algne idee keskendus vaenlase [[Kaevik|kaevikute]] [[Kolmemõõtmeline modelleerimine|3D-modelleerimisele]] ja {{ill|uk|Kaardistamine|Картування|kaardistamisele}}, vastuseks Ukraina sõjaväelaste soovile mõista paremini Vene kindlustuste struktuuri operatiivseks planeerimiseks.<ref name=":4" /> 2024. aasta veebruariks kasutati ettevõtte lahendusi juba {{ill|en|Rindejoon|Front line|rindejoonel}}<ref>{{Cite web|url=https://www.resiliencemedia.co/p/founder-stories-viktoriia-yaremchuk|title=Founder Stories: Viktoriia Yaremchuk, CEO of Farsight Vision|publisher=Resilience Media|website=|date=2024-12-02|access-date=2025-07-12|language=en}}</ref> ning sama aasta maiks oli ettevõte teinud esimesed müügid.<ref name=":4" /> Suvel 2024 osales Farsight Vision Ukrainas toimunud viiepäevases programmis Extreme Bootcamp, mille korraldas [[Sõjatehnoloogia|kaitsetehnoloogia]] [[Idufirma|idufirmadele]] mõeldud investorite koalitsioon Darkstar.<ref>{{Cite web|url=https://militarnyi.com/uk/articles/darkstar-buduye-zv-yazky-mizh-ukrayinoyu-ta-yevropejskym-defence-tech/|title=Darkstar будує зв'язки між Україною та європейським defence tech|publisher=Militarnyi|website=|date=2024-08-16|access-date=2025-07-11|language=uk}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Koalitsiooni kaasasutaja Ragnar Sassi sõnul hinnati Farsight Visioni osalejate seas kõrgelt.<ref name=":0">{{Cite web|last=Kryzhnyi|first=Artur|url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/09/20/7476080/|title=Ukrainian platform for reconnaissance on battlefield receives €600,000 of investment|publisher=Ukrainska Pravda|website=|date=2024-09-20|access-date=2025-07-11|language=}}</ref> 2024. aasta septembris sai ettevõte Darkstarilt 600 000 euro suuruse investeeringu.<ref>{{Cite web|last=Сідєльнікова|first=Альона|url=https://forbes.ua/news/koalitsiya-investoriv-darkstar-zapuskae-oboronniy-fond-obsyagom-15-mln-09072025-31160|title=Новий фонд для оборонних стартапів: запуск Darkstar на €15 млн — Forbes.ua|publisher=Forbes Ukraine|website=|date=2025-07-09|access-date=2025-07-11|language=uk}}</ref><ref>{{Cite web|last=Сабадишина|first=Юлія|url=https://dou.ua/lenta/news/investment-in-farsight-vision/|title=Українсько-естонська платформа для розвідки на полі бою Farsight Vision залучила €600 тисяч інвестицій|publisher=DOU|website=|date=2024-09-20|access-date=2025-07-11|language=uk}}</ref><ref>{{cite report|url=https://kse.ua/wp-content/uploads/2024/10/241004-Brave1-report-v.1.pdf|title=Ukraine’s drones industry: Investments and product innovations|last1=Bilousova|first1=Olena|last2=Omelchenko|first2=Emir|last3=Makarchuk|first3=Maksym|last4=Mylovanov|first4=Tymofiy|date=2024-10-04|publisher=KSE Institute, Brave1|page=4|access-date=2025-07-12|format=PDF}}</ref> See rahastus järgnes varasemale toetusele Freedom Fund VC-lt ja mitmelt [[Äriingel|äriinglilt]].<ref>{{Cite web|last=Butcher|first=Mike|url=https://techcrunch.com/2025/02/24/three-years-on-europe-looks-to-ukraine-for-the-future-of-defense-tech/|title=Three years on, Europe looks to Ukraine for the future of defense tech|publisher=TechCrunch|website=|date=2025-02-24|access-date=2025-07-12|language=en-US}}</ref><ref name=":4" /> [[File:Viktoriia_Yaremchuk_(CEO_of_Farsight_Vision)_at_Resilience_Conference_2024.jpg|right|thumb|Viktoriia Jaremtsjuk (tegevjuht) Resilience Conference'il Londonis, september 2024]] 2024. aasta septembri lõpus esindati ettevõtet [[London|Londonis]] toimunud Resilience Conference'il.<ref>{{Cite news|last=Thornhill|first=John|url=https://www.ft.com/content/791a26fa-fca1-4293-bf87-787bc62c9f58|title=The conflicted investment case for defence tech|work=[[Financial Times]]|date=2024-10-03|access-date=2025-07-12|language=en}}</ref> Hiljem sõlmis Farsight Vision koostöömemorandumi Ukraina {{ill|uk|Humanitaardemineerimiskeskus|Центр гуманітарного розмінування|Humanitaardemineerimiskeskusega}}.<ref name=":4" /> 2025. aasta mais tutvustas ettevõte oma lahendusi [[Jaapan|Jaapanis]] toimunud kaitsetehnoloogia messil DSEI Japan,<ref>{{Cite AV media|url=https://www3.nhk.or.jp/nhkworld/en/news/videos/20250527215700194/|title=Japanese exhibitors out in force at defense trade show|date=2025-05-27|type=video|language=en|publisher=NHK|time=1:48–2:24|access-date=2025-07-12}}</ref> osana koostööst kaitsetehnoloogia klastriga {{ill|uk|Brave1}} ja Jaapani ettevõttega {{ill|en|Rakuten}}, mis toetab Ukraina idufirmade sisenemist Jaapani turule.<ref>{{Cite web|url=https://brave1.gov.ua/en/brave1-collaborates-with-japanese-tech-leader-rakuten-to-support-ukrainian-defense-tech-innovations/|title=Brave1 collaborates with Japanese tech leader Rakuten to support Ukrainian defense tech innovations|publisher=Brave1|website=brave1.gov.ua|access-date=2025-07-11|language=uk|archive-date=2025-05-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20250525214901/https://brave1.gov.ua/en/brave1-collaborates-with-japanese-tech-leader-rakuten-to-support-ukrainian-defense-tech-innovations/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|last=Осіпова|first=Вікторія|url=https://dou.ua/lenta/news/brave1-and-rakuten-cooperation/|title=Rakuten допоможе українським дефенс-компаніям вийти на японський ринок|publisher=DOU|website=|date=2025-05-21|access-date=2025-07-11|language=uk}}</ref> 2025. aasta kevadel kasutati ettevõtte tehnoloogiaid esmakordselt {{ill|en|Sõjaväeõppus|Military exercise|sõjalistel õppustel}} Eestis<ref>{{Cite web|last=Zhakhalov|first=Yaroslav|url=https://dou.ua/lenta/interviews/ragnar-sass-darkstar/|title=«В Україні є потенціал для 4-5 оборонних єдинорогів». Навіщо естонець Рагнар Сасс інвестує в український deftech|publisher=DOU|website=|date=2025-07-24|access-date=2025-07-29|language=uk}}</ref> ning sama aasta juunis kaasati need Ukraina projekti Victory Drones poolt välja töötatud veebipõhisesse sõjalise väljaõppe kursusesse „Tehnoloogia kasutamine sõja ajal“.<ref>{{Cite web|url=https://www.facebook.com/victorydrones.ua/posts/pfbid0avaUvRFWZJNS5jWtaV4tuVcdA8wDctbY1CvjJQA6PnQUMo6k1ffyx7dcFBiXrYkGl|title=Farsight Vision у курсі “Застосування технологій в умовах війни” від Victory Drones|publisher=Victory Drones|website=[[Facebook]]|date=2025-06-18}}</ref> == Tooted == Ettevõte arendab riist- ja [[Tarkvara|tarkvara]] UAV-seadmetest saadud meediaandmete kogumiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks, sealhulgas [[Elektrooniline sõda|elektroonilise sõjapidamise]] tingimustes. FSV Mapper on autonoomne seade, mis eeltöötleb meediafaile ja edastab need {{ill|en|olukorrateadlikkuse|Situational awareness}} platvormile; see on loodud töötama ebastabiilse ühendusega keskkondades. FSV Navigator on UAV-le paigaldatav navigeerimismoodul, mis tagab lennu stabiilsuse olukordades, kus puudub [[GPS]]-ühendus.<ref name=":4" /><ref name=":5" /><ref>{{Cite web|date=2025-05-20|title=Rakuten and Ukraine’s Brave1 Collaborate to Support Ukrainian Startups|url=https://global.rakuten.com/corp/news/press/2025/0520_01.html|access-date=2025-07-15|publisher=Rakuten Group, Inc.|language=en}}</ref> === FSV Platform === FSV Platform on [[Geoinfosüsteem|georuumi analüüsi]] ja olukorrateadlikkuse platvorm, mis teisendab elektroonilise sõjapidamise keskkonnas jäädvustatud foto- ja videomaterjali täpseteks [[Ortofoto|ortofotodeks]] ja [[Kolmemõõtmeline modelleerimine|3D-maastikumudeliteks]] (nn {{ill|en|digitaalkaksikud|Digital twin}}),<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Cite web|date=2025-05-13|title=Українська зброя як бренд: технології, що змінюють гру|url=https://www.rfi.fr/uk/українці-за-кордоном/20250513-українська-зброя-як-бренд-технології-що-змінюють-гру|access-date=2025-07-11|website=RFI|publisher=Radio France Internationale|language=uk}}</ref> mille täpsus on 5–7 cm piksli kohta.<ref name=":1" /> Tulemused kuvatakse kihtidena {{ill|en|Digikaart|Digital twin|digitaalkaardil}} ja on kättesaadavad ka [[Virtuaalreaalsuse peaseade|virtuaalreaalsuse]] rakenduse kaudu.<ref name=":3" /><ref name=":5">{{Cite web|last=Згурець|first=Сергій|date=2025-02-05|title=Технології, які пропонують ЗСУ українські новатори. Колонка Сергія Згурця|url=https://espreso.tv/article-ymovirno-tse-raketa-palyanitsya-udar-po-npz-u-krasnodarskomu-krai-rf-ta-tekhnologii-yaki-proponuyut-zsu-ukrainski-novatori-kolonka-sergiya-zgurtsya|access-date=2025-07-12|website=|publisher=Еспресо TV|language=uk}}</ref> Platvorm tuvastab automaatselt objekte ja maastiku muutusi ning integreerub olukorrateadlikkuse ja lahinguvälja juhtimissüsteemidega nagu {{ill|en|Delta (olukorrateadlikkuse süsteem)|Delta|Delta}}, {{ill|uk|Kropyva|lt=|Кропива (програма)}}, Combat Vision, MilChat ja TacticMap.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Viited == {{reflist}} == Välislingid == * {{Official website|https://www.farsightvision.com}} * [https://open.spotify.com/episode/1Q996Xq24nnV0qd1CLuTjo "Seeing the Battlefield — Farsight Vision and the Power of Geospatial Digital Twins"]. ''Defense Tech Lisbon Podcast'' (Podcast). [[Spotify]]. 2025-05-25. * {{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=RFWMYSLUFJ8|title=Farsight Vision: 3D terrain mapping, reconnaissance and combat simulation|date=2025-08-19|type=Video|language=uk|publisher={{ill|uk|Militarnyi|Мілітарний}}}} [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Ukraina ettevõtted]] j6byvo72dtodtf3a6mg63ewi7yyebcd 0 701818 7212471 7073886 2026-08-11T22:33:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212471 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} [[Fail:Galileantelescope.png|pisi|Galilei teleskoobi optiline süsteem]] [[Fail:Galileo galilei, telescopi del 1609-10 ca..JPG|pisi|Säilinud Galilei teleskoobid]] [[Fail:Galileo telescope replica (1) - white bg.jpg|pisi|Galilei teleskoobi koopia]] '''Galilei teleskoop''' on mitme [[Galileo Galilei]] valmistatud [[teleskoop|teleskoobi]] nimetus. [[Pikksilm]]a leiutas Hollandi optik [[Hans Lippershey]] 1608. aastal. Sellest said teada paljud, kaasa arvatud Galilei, kuid ka [[Thomas Harriot]], kes väidetavalt kasutas seda Kuu vaatlemiseks juba enne Galileid. Kuid Galilei tegi palju rohkem vaatlusi ning avaldas need esimesena trükis, raamatutes "[[Sidereus nuncius]]" ("Täheteataja", 1610) ja "[[Kirjad päikeseplekkidest]]" (1613). Galilei valmistas 1609. aastal kolm teleskoopi, mille [[lääts]]ed lihvis ta ise, kuid torud lasi valmistada käsitöömeistritel. Tema esimene teleskoop oli kolmekordse ja teine kaheksakordse suurendusega. See oli esimene teleskoop, mida Galilei avalikult näitas. Tema kolmas teleskoop oli 21-kordse suurendusega, selle [[objektiiv]] oli [[kumerlääts]] diameetriga 37 mm ja [[fookuskaugus]]ega 980 mm, ning [[okulaar]] oli [[nõguslääts]] diameetriga 22 mm ja fookuskaugusega 47,5 mm. Sellised läätsed moodustavad Galilei [[optikasüsteem]]i, mis erinevalt [[Johannes Kepler|Kepleri]] teleskoobist ei pööra kujutist. Selle teleskoobi [[apertuur]] oli ainult 15 mm; Galilei vähendas seda, et näha [[planeet]]e vaatamata [[kromaatiline aberratsioon|kromaatilistele moonutustele]]. Optilise süsteemi ja suure fookuskauguse tõttu oli selle teleskoobi vaateväli väga väike, mistõttu planeetide vaatlemiseks pidi Galilei kasutama mingit monteeringut, mis võis olla lihtsalt teleskoop riputatult stendile. Selle teleskoobiga tegi Galilei enamuse oma esimestest vaatlustest. Seda Galilei teleskoopi ja pikemat 20-kordse suurendusega teleskoopi säilitatakse muuseumis Itaalias Milanos.<ref>{{cite web |url=https://www.cabinet.ox.ac.uk/galileos-first-telescopes-1609-10 |title=Galileo's first telescopes, 1609--10 |website=Cabinet |language=en |access-date=2025-10-01 |archive-date=2025-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251017191457/https://www.cabinet.ox.ac.uk/galileos-first-telescopes-1609-10 |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |url=https://catalogue.museogalileo.it/object/GalileosTelescope_n01.html |title=Galileo's telescope |website=Museo Galileo |language=en }}</ref> == Vaata ka == == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=hZIt9TOhGQ0 Views through a replica Galileo telescope] Video Veenuse, Jupiteri, Saturni ja Päikese vaatlemisest galilei teleskoobiga (inglise) [[Kategooria:Astronoomia]] dfg8eaj9fc3akydt1khdj7ambc25zla 0 702052 7212494 6990483 2026-08-12T00:36:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212494 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Global Sumud Flotilla | omakeelne_nimi = | embleem = Logo Global Sumud Flotilla.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = GSF | deviis = | asutatud = juuli 2025 | asutajad = [[Global March to Gaza]] <br/> [[Soumoudi Konvoi|Maghreb Sumud Flotilla]] <br/> [[Sumud Nusantara]] | lõpp = 3. oktoober 2025 | tüüp = Kolmas sektor | staatus = | eesmärk = [[Gaza sektori blokaad]]i murdmine, humanitaarabi toimetamine ja humanitaarkoridori loomine | peakorter = | asukoht = | piirkond = [[Gaza sektor]], [[Vahemeri]] |liikmeid = 500+ asus teele <br/> 15 000+ registreerus | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://globalsumudflotilla.org/ www.globalsumudflotilla.org] | ideoloogia = | märkused = }} '''Global Sumud Flotilla''' ('''GSF''', [[inglise keel]]est ''Globaalne'' Sumud'i ''Flotill'', [[araabia keel]]es أسطول الصمود العالمي, ''Usṭūl aṣ-Ṣumūd al-ʿĀlamī''; ka '''Global Freedom Flotilla''' ([[inglise keel]]est ''Globaalne Vabadusflotill'', [[araabia keel]]es أسطول الحرية العالمي, ''Usṭūl al-Ḥurriyya al-ʿĀlamī'')) oli rahvusvaheline kodanikuühiskonna intisitatiiv, mille eesmärgiks oli 2025. aasta keskel läbi murda [[Gaza sektori blokaad|Iisraeli blokaadist Gazas]].<ref>{{Cite news |date=8 September 2025 |title=Global Freedom Flotilla: Gaza-bound Flotilla Reaches Tunisia En-route to Break Israeli siege |url=https://www.palestinechronicle.com/global-freedom-flotilla-gaza-bound-flotilla-reaches-tunisia-en-route-to-break-israeli-siege/ |access-date=9 September 2025 |work=The Palestine Chronicle}}</ref><ref>{{Cite news |date=1 September 2025 |title=Gulf ship to join aid flotilla against Israel's Gaza blockade |url=https://www.newarab.com/news/gulf-ship-join-aid-flotilla-against-israels-gaza-blockade |access-date=9 September 2025 |work=[[The New Arab]] |archive-date=2025-09-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250913193805/https://www.newarab.com/news/gulf-ship-join-aid-flotilla-against-israels-gaza-blockade |url-status=dead }}</ref> [[Iisraeli merevägi]] peatas teele asunud flotiili. See sai nime [[araabia keel|araabiakeelsest]] sõnast "''[[sumud]]''" ehk "vankumatus". Projekt sai alguse [[Gaza sõda|Gaza sõja]] ajal juulis 2025, seda organiseerisid mh [[Global March to Gaza]], [[Soumoud Convoy|Maghreb Sumud Flotilla]] ja [[Sumud Nusantara]]. Flotill koosnes enam kui 40-st alusest, millel sõitis üle 500 osaleja enam kui 44-st riigist. GSF oli ajaloo suurim taoline tsiviilalgatus. Enne aastat 2010 õnnestus [[Iisrael]]i blokaadist korduvalt läbi tungida, kuid pärast seda on merevägi sissetungijad kas peatanud või neid rünnanud. Mais 2025 [[2025. aasta mai droonirünnak Gaza Freedom Flotillale|rünnati GFF-i droonidega]], [[2025. aasta juuni Gaza Freedom Flotilla|juunis]] ja [[2025. aasta juuli Gaza Freedom Flotilla|juulis]] 2025 peatati GFF-i paadid rahvusvahelistes vetes. Viimased GFF-i alused peatas merevägi 3. oktoobril.<ref>{{Cite web |last=McCready |first=Alastair |title=Last boat in Gaza humanitarian flotilla intercepted by Israel |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/10/3/israel-dismantles-gaza-humanitarian-flotilla-but-one-boat-sails |date=2025-10-03 |access-date=2025-10-03 |website=[[Al Jazeera English]] |language=en}}</ref> Global Sumud Flotilla paadid asusid [[Otranto]]st, [[Genova]]st ja [[Barcelona]]st teele augusti lõpus, septembri esimeses pooles alustati teed ka [[Catania]]st, [[Sýros]]elt ja [[Tunis]]est. Mõnel pool viibis start ilmastiku tõttu. [[Itaalia]] konvoi jõudis 3. septembril [[Sitsiilia]]sse. Neli päeva hiljem jõudis [[Hispaania]] konvoi [[Tuneesia]]sse, kus puhkes 9. septembri varahommikul flotilli ühel suuremal laeval tulekahju. Kahtlustati droonirünnakut. Ka järgmisel ööl süüdati või süttis üks laev. 19. septembril asusid Sitsiilias kohtunud Tuneesia ja Hispaania konvoid teele [[Kreeka]] poole. Kreeka flotill lahkus 22. septembril [[Milos]]elt ning jõudis järgmisel päeval [[Kreeta]]le. 24. septembri öösel rünnati 11 alust droonidega. 28. septembril jätkas Kreeta juures kogunenud konvoi teekonda [[Gaza sektor]]i suunas. 2. oktoobriks oli Iisraeli merevägi enamuse laevadest peatanud ning sadu inimesi arreteerinud.<ref name="Nicholls">{{Cite web |last=Nicholls |first=Catherine |date=2025-10-02 |title=Israel intercepts almost all flotilla vessels trying to reach Gaza |url=https://www.cnn.com/world/live-news/israel-gaza-flotilla-10-02-25 |access-date=2025-10-02 |website=[[CNN]] |language=en}}</ref> GSF jõudis Gazast umbes 80 km kaugusele. Initsiatiiv sai mõningat rahvusvahelist toetust, sellele avaldasid toetust enam kui kümne riigi välisministrid, mõned [[Itaalia]] poliitikud ja erakonnad, mitmed Hispaania ja [[Portugal]]i parlamendisaadikud, [[Colombia president]] [[Gustavo Petro]] ja [[ÜRO okupeeritud Palestiina alade eriraportöör]] [[Francesca Albanese]]. Samas näiteks [[Iisraeli riikliku julgeoleku minister]] [[Itamar Ben-Gvir]] teatas, et flotillis osalenud tuleks terroristidena vangi mõista. Flotilli tabanud rünnakute tõttu saatis [[Itaalia merevägi]] oma laevi ettevõtmist toetama ning [[Hispaania merevägi]] oma laeva juhuks kui kedagi on vaja päästa. Gazale lähenedes Itaalia ja Hispaania alused lahkusid ning [[Türgi]] võimud teatasid, et hoiavad olukorral silma peal ning on vajadusel valmis päästeoperatsiooni käivitama. [[Euroopa Komisjon]] teatas, et ei poolda abiflotillide korraldamist Gazasse. ==Vaata ka== * [[Global March to Gaza]] * [[2025. aasta juuli Gaza Freedom Flotilla]] * [[Soumoudi Konvoi]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://globalsumudflotilla.org/ Koduleht] [[Kategooria:2025]] [[Kategooria:Iisraeli-Palestiina konflikt]] [[Kategooria:Meeleavaldused]] azjuntgok5cz4ugxbh60fqy1ahsoqud 0 702188 7212733 7030939 2026-08-12T11:47:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212733 wikitext text/x-wiki '''Infoökoloogia''' (ing k ''information ecology'') kontseptsioon on inspireeritud organismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid käsitlevast bioloogia harust [[Ökoloogia|ökoloogiast]] ja seda on sageli kasutatud [[Metafooriteooria|metafoorina]], mis tähistab inforuumi [[Ökosüsteem|ökosüsteemi]]<nowiki/>na.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Virkus |eesnimi=Sirje |pealkiri=Infoteadused teoorias ja praktikas |perekonnanimi2=Lepik |eesnimi2=Aira |perekonnanimi3=Uverskaja |eesnimi3=Elviine |perekonnanimi4=Reimo |eesnimi4=Tiiu |perekonnanimi5=Metsar |eesnimi5=Silvi |perekonnanimi6=Ruusalepp |eesnimi6=Raivo |perekonnanimi7=Möldre |eesnimi7=Aile |perekonnanimi8=Laurits |eesnimi8=Merle |kirjastus=TLÜ Kirjastus |aasta=2017 |isbn=978-9985-58-836-9 |trükk=Pakett |koht=Tallinn |lehekülg=348-349}}</ref> == Etümoloogia == '''Info''' ehk [[informatsioon]] on [[andmed]] või faktid, mis iseloomustavad mingit nähtust, protsessi, asja vm, nende andmete ja teadete edasiandmine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - info |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/info/1/est |vaadatud=2025-10-09 |väljaanne=sonaveeb.ee}}</ref> '''Ökoloogia''' on [[teadusharu]], mis käsitleb organismide ja nende elukeskkonna vahelisi suhteid, sh kõigi organismide (nt inimeste, loomade, taimede) vastastikuseid suhteid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - ökoloogia |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/%C3%B6koloogia/1/est |vaadatud=2025-10-09 |väljaanne=sonaveeb.ee}}</ref> == Infoökoloogiline käsitlus == Infoökoloogiline käsitlus lähtub põhimõttest, et igasugune uurimine peab olema vahetult seostatud praktikaga. Ökoloogiline metafoor peaks edendama mõtlemist ja arutelusid ning viima lõppkokkuvõttes edukama tegutsemiseni. Olulisteks infoökoloogilist lähenemisviisi iseloomustavateks märksõnadeks on tuginemine [[Väärtused|väärtustele]], [[süsteem]], koosareng ja paiksus (lokaalsus).<ref name=":3" /> Inimesed tegutsevad alati mingis kindlas kohas, ka nende kokkupuuted tehnoloogiatega leiavad aset kindlas paigas.<ref name=":3" /> == Infoökoloogia infokultuuris == Sõna „ökoloogia“ seostub enamasti keskkonnaprobleemide, looduskaitse, loodusressursside, looduslähedase elamisviisi ja laiemalt inimese mõjuga ümbritsevale loodusele. Vähem osatakse ökoloogiat seostada näiteks käitumisega (käitumisökoloogia), eetikaga ([[ökoloogiline eetika]]), majanduse (majandusökoloogia), kultuuri ([[kultuuriökoloogia]]), psühholoogia (ökoloogiline psühholoogia) või asustusgeograafiaga (asumiökoloogia).<ref name=":3" /> [[Thomas H. Davenport]] ja [[Larry Prusak]] (1997) on kasutanud infoökoloogia mõistet [[Organisatsioon|organisatsioonilises]] kontekstis ja defineerivad infoökoloogiat kui organisatsiooni infokeskkonda.<ref name=":0" /> Nad leiavad, et infoökoloogia koosneb neljast osast: • [[infokultuur]] – informatsiooniga seotud väärtushinnangud ja uskumused; • [[infokäitumine]] ja tööprotsessid – st kuidas inimesed informatsiooni kasutavad; • [[infopoliitika]] – kõik see, mis pidurdab või takistab informatsiooni jagamist; • [[infotehnoloogia]] – olemasolevad süsteemid.<ref name=":0" /> [[Infokultuur]] ja [[infokäitumine]] on organisatsiooni infoökoloogia olulised elemendid, mis mõjutavad seda, kuidas inimesed loovad, jagavad, mõistavad ja kasutavad informatsiooni.<ref name=":0" /> == Infoökoloogia kui teadusharu == Infoökoloogia kui teadusharu uurib, kuidas organismid omandavad ja kasutavad teavet otsuste tegemisel ning milline on selle tähtsus [[Populatsioon|populatsioonide]], koosluste, maastike ja ökosüsteemide jaoks.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schmidt |eesnimi=Kenneth A. |perekonnanimi2=Dall |eesnimi2=Sasha R. X. |perekonnanimi3=Van Gils |eesnimi3=Jan A. |kuupäev=2010 |pealkiri=The ecology of information: an overview on the ecological significance of making informed decisions |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1600-0706.2009.17573.x |ajakiri=Oikos |keel=en |aastakäik=119 |üksiknumber=2 |lehekülg=304–316 |doi=10.1111/j.1600-0706.2009.17573.x |issn=1600-0706}}</ref> See hõlmab informatsiooni vastuvõttu ja töötlemist, otsuste tegemist ning teadlike otsuste ökoloogilisi tagajärgi.<ref name=":1" /> Infoökoloogia [[Infoteadus|infoteaduste]] suund, mis kasutab ökoloogiast pärit mõisteid keerukate infosüsteemide analüüsimiseks, vaadeldes neid ökoloogilise süsteemina.<ref name=":3" /> Infoökoloogia laiendab mehhanistlikku arusaama liigisuhetest üksikliigilt kogukonnatasandile, integreerides [[informatsiooniteooria]] [[Ökoevolutsiooniline|ökoevolutsioonilistesse]] teooriatesse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Group |eesnimi=Information Ecology Zu |pealkiri=Research |url=https://informationecology.github.io/research/ |vaadatud=2025-10-10 |väljaanne=Information Ecology |keel=en}}</ref> == Infoökoloogia kui süsteem == [[Bonnie A. Nardi]] ja [[Vicki L. O’Day]] (1999) on defineerinud infoökoloogiat kui süsteemi, mis koosneb informatsioonist, inimestest, praktikast, väärtushinnangutest ja tehnoloogiast mingis keskkonnas.<ref name=":0" /> Nad leiavad, et infoökoloogilise süsteemi tuumaks on [[inimtegevus]] ja mitte [[Tehnoloogia|tehnoloogia,]] tehnoloogial on vaid toetav roll.<ref name=":0" /> Infoökoloogia kujutab endast süsteemi inimestest, tegevustest, väärtustest ja tehnoloogiatest kindlas lokaalses keskkonnas.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Konsa |eesnimi=Kurmo |kuupäev=2016-09-08 |pealkiri=Vaimse pärandi säilitamine: infoökoloogiline vaade [Preservation of intangible heritage from the perspective of information ecology] |url=http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2016.2.06 |ajakiri=Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal |üksiknumber=2 |lehekülg=265 |doi=10.12697/AA.2016.2.06 |issn=2228-3897}}</ref> Infoökoloogiline süsteem on mingi inimrühma ja nende tööriistade ning tegevuste läbipõimunud võrgustik. Infoökoloogilist lähenemisviisi iseloomustavad süsteemsus, mitmekesisus, koosareng ([[koevolutsioon]]) ja paiksus ([[lokaalsus]]).<ref name=":2" /> See on mingi inimrühma, tema tegutsemisvahendite (tööriistade) ning tegevuste läbipõimunud võrgustik.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=KONSERVEERIMISPROTSESSI INFOÖKOLOOGILINE VAADE |url=https://www.anno.renovatum.ee/ee/renovatum-anno-2015/konserveerimisprotsessi-infokoloogiline-vaade |vaadatud=2025-11-22 |väljaanne=Renovatum |keel=en-US }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Infoökoloogiliste põhimõtete rakendamine tugineb süsteemi põhiväärtustele ja tähendustele, mida kasutajad annavad tegevustele ja tehnikatele. Terviklikku infoökoloogilist süsteemi iseloomustab tehnoloogia kasutamine väärtustest, normidest ja tavadest koosnevas [[Sotsiaalne võrgustik|sotsiaalses võrgustikus]]. Just sotsiaalsed praktikad on infoökoloogilise süsteemi oluline element, pakkudes mitte tehnoloogiaid, vaid viise nende kasutamiseks.<ref name=":2" /> Tervikliku infoökoloogilise süsteemi arendamine tugineb väärtustele, mis aitavad vältida sisemisi vastuolusid, mis viiksid kogu süsteemi kokkukukkumise või mitterakendumiseni. Harilikult lähtutakse tehnoloogiliste süsteemide kavandamisel efektiivsusest ja töövõimest, kui aga loodud süsteem läheb vastuollu inimeste [[Ideaal|ideaalide]] või väärtustega, kaasneb sellega süsteemis märkimisväärne [[stress]].<ref name=":3" /> Infoökoloogias käsitletavad süsteemid on keerukad, kuid tegemist ei ole suurte süsteemide komplekssusega, neid vaatleb näiteks [[süsteemiteooria]]. Ökoloogilise lähenemise korral vaadeldakse süsteeme indiviidi tasandil.<ref name=":2" /> Ökoloogia mõõtkava võimaldab leida isiku ja süsteemi kokkupuutekohti, teid süsteemidesse tungimiseks ja võimalusi nende mõjutamiseks.<ref name=":3" /> Infoökoloogilisel süsteemil on samuti hädavajalik liita erinevaid inimesi, ideid ja tehnoloogiaid. Ilma erinevuseta pole ka informatsiooni. Mitmekesine infoökoloogiline süsteem on elav, inimlik, sotsiaalne koht, isegi kui ta kasutab tänapäevast väga keerukat tehnoloogiat.<ref name=":2" /> == Sarnasus bioloogilise ökoloogiaga == Bioloogias tähendab mõiste ''ökoloogia'' organismide ja nende elukeskkonna vastastikuseid suhteid käsitlevat teadusharu. Üldisemalt aga käsitletakse ökoloogilise lähenemise korral nii elus kui ka eluta süsteeme terviklikult, vaadeldes niihästi nende koostisosade omavahelisi suhteid kui ka süsteemi kui terviku suhteid väliskeskkonnaga. Teistes valdkondades väljaspool [[Bioloogia|bioloogiat]] kasutatakse ökoloogia mõistet metafoorselt, tekitamaks kujutlust bioloogilisest keskkonnast koos sellele iseloomuliku keeruka dünaamika, liikide mitmekesisuse ja ökoloogiliste [[Nišš|niššidega]].<ref name=":3" /> Sarnaselt bioloogilise ökoloogiaga on infoökoloogiale iseloomulikud tugevad seosed ja vastastikused suhted süsteemi erinevate osade vahel. Muutus ökoloogilises süsteemis haarab harilikult kogu süsteemi: kui üks element muutub, on seda tunda läbi kogu süsteemi.<ref name=":2" /> Sarnaselt bioloogiliste süsteemidega moodustuvad infosüsteemid erinevatest inimestest ja vahenditest. Toimivas infoökoloogilises süsteemis töötavad need koos, üksteist täiendades. Mitmekesisus on hädavajalik ökoloogilise süsteemi püsimiseks vaatamata pidevatele ja [[Kaos|kaootilistele]] muutustele.<ref name=":2" /> == Vaata ka == * [[Infokultuur]] * [[Infokäitumine]] * [[Informatsioon]] * [[Infotehnoloogia]] * [[Ökoloogia]] == Viited == [[Kategooria:Infoteadus]] qrd5igscy4lj6kbqf20n5677ytci36a 0 706690 7212557 7212075 2026-08-12T07:12:25Z Velirand 67997 /* August */ 7212557 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) [[Kategooria:2026]] p5fmo194mzix54hdxxmmx54jb5gr15t 7212562 7212557 2026-08-12T07:15:00Z Velirand 67997 /* August */ 7212562 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) [[Kategooria:2026]] 9esexb390mfd8cylxg09e0jplt24zmo 7212644 7212562 2026-08-12T08:24:11Z Raamaturott 56450 /* August */ 7212644 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) [[Kategooria:2026]] 6js1u4gi3hpo1hejq89dxz6wb1uv3ev 7212645 7212644 2026-08-12T08:24:57Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7212645 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) [[Kategooria:2026]] k2yzu4zkp910vuwrj7q5ol1rmbja9bp 0 709244 7212698 7100230 2026-08-12T09:57:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212698 wikitext text/x-wiki Malaisias kasutatakse ihunuhtlust ehk peksukaristust (nimetatakse ka piitsutamiseks mõnede maade [[Õigusteaduse mõisteid|õigusteaduse terminoloogias]]) kehalise karistuse vormina süüdimõistetutele. Sellist karistust tuleb ette: kohtu-, vangla-, kooli-, kodu- ja [[Šariaat|šariaadi]] keskkonnas. Neist esimest (ihunuhtlus kohtus või vanglas) on rakendatud sellest ajast saati, kui Malaisia kuulus [[Briti impeerium|Briti impeeriumi]] koosseisu, eriti endises [[Briti Malaia|Malaia]] osas<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farrell |eesnimi=Colin |pealkiri=Corporal punishment in Malaysia |url=https://www.corpun.com/counmy.htm |vaadatud=21.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref>. Kohtu poolt määratud piitsutamine, mis on Malaisias neljast kehalise karistuse vormist kõige karmim, on osa kriminaalkaristusest, mille tsiviilkohus määrab meessoost süüdimõistetutele. Naiste puhul rakendatakse leebemaid füüsilisi karistusi. Karistust viiakse läbi vangla suletud alal [[Rotangpalm|rotangpalmist]] valmistatud pika ja jämeda kepiga. Tavaliselt piitsutatakse inimese paljastatud tuhara piirkonda. Süüdimõistetuid, keda kohus varem ihunuhtlusega ei ole karistanud, võidakse samamoodi piitsutamisega karistada, kui nad vanglas karistuse kandmise ajal panevad toime uusi kuritegusid. Koolides võidakse halvasti käitunud õpilasi rotangpalmist kepiga piitsutada läbi riiete tuharatele või lahtistele peopesadele. Kuigi seaduse kohaselt võib piitsutada ainult poisse, on tüdrukute piitsutamine Malaisias tavaline. Koduses keskkonnas on vanematel seaduslikult lubatud ja kultuuriliselt vastuvõetav karistada oma lapsi halva käitumise eest füüsiliselt. Šariaadikohtud võivad teatud kuritegude toimepanemise eest [[Muslim|muslimitest]] mehi ja naisi (sealhulgas muslimitest välismaalasi) ihunuhtlusega karistada. Šariaadi rikkumisest tingitud ja šariaadikohtute poolt määratud kohtulik ihunuhtlus on palju leebem, kui tavalise riikliku kohtu poolt määratud ihunuhtlus ja selle eesmärk on pigem kurjategija alandamine kui füüsilise valu tekitamine. [[Inimõigusorganisatsioon|Inimõigusorganisatsioonid]] on Malaisiat kritiseerinud ihunuhtluse kasutamise pärast, mis [[Amnesty International|Amnesty Internationali]] väitel "piinab ja kohtleb igal aastal tuhandeid inimesi süstemaatiliselt, jättes neile püsivad füüsilised ja psühholoogilised armid"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2010 |pealkiri=A blow to humanity: Torture by judicial caning in Malaysia |url=https://www.amnesty.org/ar/wp-content/uploads/2021/06/asa280132010en.pdf |vaadatud=04.02.2026 |väljaanne=Amnesty International}}</ref>. == Kohtulik ihunuhtlus == === Ajalugu === Peksukaristus kui süüdimõistetud kurjategijatele kohtu poolt määratud kehalise karistuse vorm võeti Briti impeeriumis esmakordselt kasutusele [[19. sajand|19. sajandil]]. See [[Kodifitseerimine|kodifitseeriti]] ametlikult [[Malaka väina asundused|Malaka väina asunduste]] karistusseadustiku [[Määrus (õigusteadus)|määrusega]] IV [[1871]]. aastal. Sel ajastul olid Malaias ihunuhtlusega karistatavad süüteod sarnased [[Inglismaa|Inglismaal]] ja [[Wales|Walesis]] karistatavate süütegudega. Ihunuhtlusega karistatavate süütegude hulka kuulusid röövimine, raskemad vargusjuhtumid, sissemurdmine, rünnak seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil, teine ​​või järgnev süüdimõistmine vägistamises, teine ​​või järgnev prostitutsiooniga seotud süütegu ning prostitutsioonist elatumine või prostituutidega kauplemine<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farrell |eesnimi=Colin |pealkiri=Judicial Caning in Singapore, Malaysia and Brunei |url=https://www.corpun.com/singfeat.htm#history |vaadatud=04.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref>. [[1953]]. aastal võeti vastu [[kriminaalõiguse seadus 1953]], millega kaotati Malaias üheksasabaliste kasside ehk haruliste piitsade kasutamine ([[Inglise keel|inglise keeles]]: cat o' nine tails) ja sätestati, et peksukaristust saab täide viia ainult rotangpalmist tehtud piitsaga<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013 |pealkiri=CRIMINAL JUSTICE ACT 1953 |url=https://lom.agc.gov.my/ilims/upload/portal/akta/LOM/EN/Act%20345%20-%20Criminal%20Justice%20Act%201953.pdf |vaadatud=21.02.2026}}</ref>. Kohtu poolt määratud ihunuhtlus säilitati seadusliku karistusena ka pärast seda, kui [[Malaia Föderatsioon]] kuulutas välja iseseisvuse [[Suurbritannia|Suurbritanniast]] [[1957]]. aastal. Kohtulik ihunuhtlus on suuresti Briti koloniaalvõimu pärand ja sellel pole mingit pistmist Islami kriminaalõigusega, kuigi suurem osa Malaisia ​​elanikkonnast on moslemid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015 |pealkiri=JUSTICE SYSTEM IN MALAYSIA: CANING, HANGING AND ENGLISH COMMON LAW |url=https://factsanddetails.com/southeast-asia/Malaysia/sub5_4d/entry-3676.html |vaadatud=21.02.2026}}</ref>. === Seaduslik alus === Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvid 286–291 sätestavad ihunuhtluse korra, mida seadustikus nimetatakse traditsioonilise Briti seadusandliku terminoloogia kohaselt piitsutamiseks. Protseduurid hõlmavad järgmist<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012 |pealkiri=Laws of Malaysia: Criminal Procedure Code |url=https://legal.airforce.mil.my/images/lawofmalaysia/Criminal%20Procedure%20Code%20(CPC)%202012.pdf |vaadatud=21.02.2026 |arhiivimisaeg=7.03.2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260307185057/https://legal.airforce.mil.my/images/lawofmalaysia/Criminal%20Procedure%20Code%20%28CPC%29%202012.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>: * Kurjategijale ei saa ühe kohtuprotsessi jooksul määrata rohkem kui 24 piitsalööki. Alaealise kurjategija puhul on maksimaalne piitsalöökide arv 10. * Karistamiseks kasutatava rotangist kepi läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1,27 cm. * Alaealise õigusrikkuja või isiku puhul, kellele on määratud ihunuhtlus kergemate süütegude (näiteks majanduskuriteod) toimepanemise eest, rakendatakse piitsutamist sarnaselt koolis distsipliineerimiseks mõeldud karistusega, kasutades kerget rotangkeppi. * Peksukaristust ei tohi täide viia osade kaupa. Kui süüdlasele määratakse ihunuhtlus kahel või enamal eraldi kohtuprotsessil, võib ühe istungjärgu jooksul määrata peksuhoopide koguarvu, kuid see ei tohi ületada 24 löögi ülempiiri. * Kohal peab olema mõni meditsiinitöötaja, kes peab kinnitama, et süüdlase tervislik seisund on karistuse täideviimiseks sobilik. === Erandid === Inimesed keda seadusekohaselt ei tohi ihunuhtlusega karistada<ref>{{Netiviide |pealkiri=Caning in Malaysia |url=https://alchetron.com/Caning-in-Malaysia |vaadatud=23.02.2026 |väljaanne=Alchetron}}</ref>: * Naised * Üle 50-aastased mehed (välja arvatud need, kes on vägistamises süüdi mõistetud) * Surmamõistetud mehed === Ihunuhtlusega karistatavad kuriteod === Malaisia ​​kriminaalseadus näeb ette ihunuhtlust mitmete kuritegude eest, alati lisaks vanglakaristusele ja mitte kunagi iseseisva karistusena, välja arvatud mõnel juhul alaealiste õigusrikkujate puhul. Piitsutamine on tavapärane karistus raskete kuritegude, eelkõige vägistamise, vägivaldsete kallaletungide või narkokaubanduse puhul, aga ka kergemate kuritegude, näiteks ebaseadusliku immigratsiooni, altkäemaksu ja usalduse rikkumise eest. Igal aastal vangistatakse tuhandeid ebaseaduslikke immigrante (peamiselt [[Indoneesia|Indoneesiast]]) lühiajaliselt, karistatakse ühe või kahe kepilöögiga ja seejärel saadetakse maalt välja. [[2003]]. aasta [[November|novembris]] lisati ihunuhtlusega karistatavate kuritegude nimekirja ka ebaseaduslik raha laenamine<ref>{{Netiviide |kuupäev=04.11.2003 |pealkiri=Severe Punishment Awaits Along Under New Act |url=https://www.corpun.com/myj00311.htm#12266 |vaadatud=23.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref>. Malailased ise on nõudnud ihunuhtlusega karistamist ebaseadusliku jalgrattavõidusõidu<ref>{{Netiviide |kuupäev=18.04.2008 |pealkiri=Whipping for illegal road racers |url=https://www.corpun.com/myj00804.htm#20147 |vaadatud=23.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref>, varguse<ref>{{Netiviide |kuupäev=19.06.2004 |pealkiri=Angry Malaysians want thieves caned |url=https://www.corpun.com/myj00406.htm#13609 |vaadatud=23.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref>, liiklusrikkumiste<ref>{{Netiviide |kuupäev=04.12.2003 |pealkiri=Whip traffic offenders, urge NGOs |url=https://www.corpun.com/myj00312.htm#12402 |vaadatud=23.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref>, naise hülgamise<ref>{{Netiviide |kuupäev=30.08.2002 |pealkiri=Nik Aziz proposes whipping for men who desert wives |url=https://www.corpun.com/myj00208.htm#9680 |vaadatud=23.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref>, petuskeemide<ref>{{Netiviide |kuupäev=08.06.2001 |pealkiri=Operators of get-rich-quick schemes face stiffer penalties |url=https://www.corpun.com/myj00106.htm#7217 |vaadatud=23.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref> ja vandalismi eest<ref>{{Netiviide |kuupäev=31.08.2001 |pealkiri=Call for vandals to be whipped |url=https://www.corpun.com/myj00108.htm#7608 |vaadatud=23.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref>. Siiski jäävad need kuriteod endiselt välja ihunuhtlusega karistatavate kuritegude seast. === Statistika === Kuigi Malaisia ​​valitsus ei avalda igal aastal peksukaristust saanud kurjategijate üldarvu, kasutas Amnesty International [[2010]]. aastal statistilist [[Valim|valimit]], mille tulemusel järeldati, et igal aastal viiakse ihunuhtlust läbi kuni 10 000 vangi peal. [[2004]]. aastal teatas Malaisia ​​siseministri asetäitja, et esimese 16 kuu jooksul pärast immigratsioonikuritegude eest ihunuhtluse kehtestamise algust [[2002]]. aasta [[August|augustis]] määrati peksukaristus 18 607 ebaseaduslikule migrantile. [[2009]]. aastal avalikustas Malaisia ​​parlament, et aastatel 2002–2008 määrati ihunuhtlus 34 923 välismaalasele. Neist üle 60 protsendi olid [[indoneeslased]], 14 protsenti [[birmalased]] ja 14 protsenti [[filipiinlased]]. === Ihunuhtlust teostavad ametnikud === Ihunuhtlust teostavate ametnike valikukriteeriumid on väga ranged – iga 30 kandidaadi seast valitakse välja vaid kaks. Väljavalitud kandidaadid läbivad eriväljaõppe. Neid treenitakse piitsutama kiirusega, mis on vähemalt 160 km/h ja tekitama löögil vähemalt 90 kg jõudu. 2005. aastal hakati ihunuhtlust teostavatele ametnikele maksma iga piitsalöögi eest 10 [[Ringgit|ringgitit]] (umbes 2,60 USA dollarit või 2,10 eurot), võrreldes varasema kolme ringgitiga<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005 |pealkiri=Malaysia's floggers get pay rise |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/4374263.stm |vaadatud=25.02.2026 |väljaanne=[[BBC]]}}</ref>. === Ihunuthluseks kasutatav piits/kepp === Kohtulikuks karistamiseks kasutatakse kahte tüüpi rotangist keppe<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farrell |eesnimi=Colin |pealkiri=THE DIMENSIONS OF THE CANE |url=https://corpun.com/singfeat.htm#dimensions |vaadatud=25.02.2026 |väljaanne=Corpun}}</ref>: * Õhem kepp, mida kasutatakse kergemate rikkumistega kurjategijate puhul, kes on toime pannud selliseid kuritegusid nagu altkäemaks ja usalduse rikkumine. * Paksem kepp, mida kasutatakse kurjategijate puhul, kes on toime pannud raskeid või vägivaldseid kuritegusid, näiteks narkokaubandus, raske vigastuse tekitamine, relvastatud rööv või vägistamine. Paksem kepp on umbes 1,09 meetri pikkune ja 1,25 sentimeetri paksune. == Viited == <references /> [[Kategooria:Karistused]] [[Kategooria:Malaisia]] 5ru5rsmy3dxg0pxrl7zgaxsapyjtgl0 0 710445 7212495 7155728 2026-08-12T00:41:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212495 wikitext text/x-wiki '''Glūda mõis''' ([[saksa keel]]es ''Gludef'', [[läti keel]]es ''Glūdas muiža'') oli mõis [[Liivimaa]]l [[Võnnu kreis]]is [[Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)|Võnnu kihelkonnas]]. == Pealkirja tekst == Mõisa kohta on esimesed teated [[XVIII sajand]]ist. Aastail 1760–1767 oli Glūda ja [[Dukuri mõis|Dukuri mõisa]] omanik [[Karl von Sievers (1745−1821)|Karl Friedrich von Sievers]]. [[XIX sajand]]il oli mõisarevisjonide ajal mõisal kuus kuni kümme peret, kes seda üleval pidasid. Mõisaomanikele jäi kümme hektarit mõisa maad alles ka pärast Läti maareformi. Mõisa juures asus siiski valge savi maardla, mille Läti riik enda omanikuks kuulutas. Teise maailmasõja järel rajati häärberisse invaliidide maja. Aastal 1962 varustati maja kanalisatsiooniga. Aastail 1972–1975 poolitas vastrajatud Cēsise haigla mõisa krundi. Aastal 1994 rajati mõisa peahoonesse pansionaat.<ref>{{Netiviide |url=https://cesustasti.lv/visi-stasti/gludas-pusmuiza/ |pealkiri=Glūdas pusmuiža |vaadatud=2026-02-24 |arhiivimisaeg=2026-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260117042804/https://cesustasti.lv/visi-stasti/gludas-pusmuiza/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel aastal 1816. mõisal alamaid ega [[adramaa|adramaid]] ei olnud.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 256.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)}} [[Kategooria:Läti mõisad]] [[Kategooria:Võnnu kihelkond (Võnnu kreis)]] d1rtbg0xow6f9ntvtnzz6hmvcrl3q9s 0 711873 7212472 7116448 2026-08-11T22:34:40Z Kurcke 215145 7212472 wikitext text/x-wiki [[Fail:Reduflação.png|pisi|Näide "reduflatsioon", kus toote kogust vähendatakse.]] '''Reduflatsioon''' on mahukärpeline hinnatõus ehk varjatud hinnatõus, mille puhul [[toode|toote]] hind jäetakse samaks, aga kaalu või mahtu vähendatakse.<ref>reduflatsioon. EKI ühendsõnastik 2026. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2026. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/reduflatsioon/1/est (22.03.2026)</ref> Inglise keeles on selle vasteks ''shrinkflation''. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Rahandus]] l02f2v93pb5xxyqvqbqq5amd1e1kcbr 0 713059 7212467 7153977 2026-08-11T22:18:35Z Juhan242 213253 /* */ 7212467 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Péter Magyar | pilt = Peter-Magyar-portrait-2026.jpg | pildiallkiri = Péter Magyar (2026) | amet = Ungari peaminister | eelmine = [[Viktor Orbán]] | ametiajaalgus = [[9. mai]] [[2026]] | sünninimi = Péter Magyar | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|3|16}} | sünnikoht = [[Budapest]], [[Ungari]] | rahvus = [[ungarlane]] | elukutse = [[jurist]] | tegevusala = [[poliitik]] | partei = [[TISZA Partei]] }} '''Péter Magyar''' (sündinud [[16. märts]]il [[1981]] [[Budapest]]is) on [[Ungari]] [[poliitik]] ja [[jurist]], aastast 2024 [[Tisztelet és Szabadság Párt|Tisza Partei]] esimees, 16. juulist 2024 kuni 8. maini 2026 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Alates [[9. mai]]st [[2026]] on ta [[Ungari peaminister]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-09 |pealkiri=Ungari parlament valis Magyari Orbani asemel peaministriks |url=https://www.err.ee/1610019148/ungari-parlament-valis-magyari-orbani-asemel-peaministriks |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Varasem elukäik ja haridus == Péter Magyar pärineb Ungari prominentsest poliitikute ja juristide perest. Lapsepõlves rippus tema magamistoa seinal tollase Ungari demokraatliku opositsiooni liidri [[Viktor Orbán]]i plakat. Ta lõpetas [[2004]]. aastal [[Pázmány Péteri Katoliku Ülikool]]i Budapestis. Karjääri alustas ta pealinna kohtus ning töötas hiljem nõustajana, aidates Ungaris tegutsevaid rahvusvahelisi ettevõtteid äri-, kaubandus- ja konkurentsiõiguse küsimustes. 2006. aasta valitsusvastaste protestide ajal pakkus ta tasuta õigusabi ning aitas valitsusvastaseid aktiviste. == Varasem töökäik == Pärast seda, kui [[Fidesz]] [[2010. aasta Ungari parlamendivalimised|2010. aasta Ungari parlamendivalimistel]] võimule tuli, asus ta tööle välisministeeriumi ametnikuna. Aasta hiljem, Ungari ELi eesistumisega samal ajal, liitus ta Ungari alalise esindusega Euroopa Liidu juures. 2015. aastal asus tööle peaministri kantseleis. 2018. aasta septembris võttis ta üle riigiga seotud MBH Panga ELi õigusdirektoraadi juhtimise. Aastatel 2019–2022 oli ta Õppelaenukeskuse tegevjuht. === Lahkumine Fideszist === 2024. aasta veebruaris avaldas seni laiemale avalikkusele tundmatu Magyar salaja tehtud helisalvestise oma endisest abikaasast, Ungari endisest justiitsministrist [[Judit Varga]]st. Salvestis oli tehtud ilma naise teadmata ja nõusolekuta. Ungari president [[Katalin Novák]] andis 2023. aasta aprillis presidendi armu Endre Kónyale, kes oli Budapesti lähedal asuva riikliku lastekodu direktori asetäitja. Kónyat süüdistati selles, et ta aitas kaasa lastekodu direktori János Vásárhelyi toime pandud [[Lapse seksuaalne väärkohtlemine|laste seksuaalse väärkohtlemise]] varjamisele. Salvestisest nähtus, et võis toimuda poliitiline sekkumine armuandmise otsusesse. Skandaal viis valitsusvastaste protestideni, mille käigus nõuti Nováki tagasiastumist; ta tegi seda 10. veebruaril 2024. Samal päeval teatas ka Magyari endine abikaasa Judit Varga, kes oli armuandmisotsusele alla kirjutanud, et lahkub [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogust]] ning loobub Fideszi partei nimekirja juhtimisest [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel]]. Mõni tund pärast endise abikaasa poliitikast lahkumise teadet avaldas Magyar Facebooki postituse, milles teatas, et astub tagasi kahest riigile kuuluvast ettevõttest ja loobub ka kohast [[MBH Bank]]i juhatuses. Ta kirjutas, et viimased aastad on pannud teda mõistma, et Viktor Orbáni valitsemise eesmärgina esitletud idee "rahvuslikust, suveräänsest ja kodanlikust Ungarist" oli tegelikult "poliitiline toode", mis varjas ulatuslikku [[korruptsioon]]i ja varade ümberjagamist õigete sidemetega inimestele. Järgnevatel päevadel jätkas Magyar valitsusega seotud isikute kritiseerimist, avaldades selle kohta postitusi. Ta väitis, et peaministriga sõbralikud või seotud isikud, näiteks tema väimees [[István Tiborcz]], on kogunud tohutu rikkuse, mida varjatakse kodumaiste erakapitalifondide kaudu. 15. märtsil 2024, [[1848. aasta Ungari revolutsioon]]i alguse aastapäeval, korraldas ta Budapestis kümneid tuhandeid inimesi kokku toonud miitingu, kus teatas uue erakonna loomisest. Samal kuul läbi viidud küsitluse kohaselt ütles ligikaudu 15 protsenti valijatest, et nad hääletaksid Magyari poolt "kindlalt või suure tõenäosusega", kui ta kandideeriks. 6. aprillil 2024 korraldas Magyar Budapestis teise valitsusvastase meeleavalduse, millel osales sadu tuhandeid inimesi. Ta sõnas, et Viktor Orbáni loodud "feodalistlik süsteem" vajab lammutamist. Enne meeleavaldust kulutas valitsust toetav mõttekoda Megafon Facebookis tehtud Magyari-vastasele reklaamikampaaniale 117 miljonit Ungari [[forint]]it. == Tisza partei juhina == 2024. aasta märtsis teatas Magyar, et soovib kandideerida 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Ungaris; valimistähtaegade ja registreerimisprotsesside tõttu ei suutnud ta aga oma parteid asutada. Aprillis liitus ta [[Tisztelet és Szabadság Párt|TISZA-ga]] (ungari keeles ''Tisztelet és Szabadság Párt'' 'Austuse ja Vabaduse Partei'; [[Tisza]] on ka suur jõgi Ungaris), 2020. aastal loodud paremtsentristliku Euroopa Liidu meelse väikeparteiga. Ta valiti partei üheks asepresidendiks ja TISZA Euroopa Parlamendi nimekirja esinumbriks. 2024. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel sai TISZA teise koha 29,6% häälte ja 7 mandaadiga; meedia käsitles seda tulemust tõsise väljakutsena Viktor Orbáni juhitud valitsevale Fideszile. Magyar ei võtnud esialgu oma mandaati vastu, olles valimiskampaania ajal lubanud, et ta seda ei tee. Hiljem otsustas ta panna selle küsimuse partei veebisaidil hääletusele: üle 75% hääletanütest toetas mandaadi vastuvõtmist ja nii sai temast Euroopa Parlamendi liige. TISZA partei väldib ametlikult kindlaid ideoloogilisi silte, kuid Magyari retoorika peegeldab sageli tsentristlikke ja mõõdukalt konservatiivseid väärtusi, rõhutades rahvuslikku ühtsust ja poliitilist vastutust parteilise kuuluvuse asemel. Magyar on korduvalt öelnud, et Tisza partei ei kavatse teha koostööd "vana opositsiooni" parteidega. Ta on rõhutanud, et erakond plaanib 2026. aasta parlamendivalimistel astuda Fideszile vastu iseseisvalt. 20. veebruaril 2026 valis TISZA eestseisus Magyari ühehäälselt Tisza partei üleriigilise nimekirja juhiks ja peaministrikandidaadiks. Tema juhtimisel võttis TISZA kasutusele loosungi "Nüüd või mitte kunagi!" (''Most vagy soha!''). 2026. aasta kampaania hilisemates etappides kasutati kiireloomulisuse väljendamiseks visuaalseid sõnumeid, millel sõnad "või mitte kunagi" olid läbi kriipsutatud. Magyar on avaldanud toetust [[euro]] kasutuselevõtule Ungaris, kui vajalikud majanduslikud tingimused on täidetud. Ta väidab, et ühisraha kasutuselevõtt tugevdaks finantsstabiilsust ja Ungari positsiooni Euroopa Liidus. Magyar määratleb end tugevalt Euroopa-meelsena, toetades sügavamat koostööd Euroopa Liidus ja vastavust lääne demokraatlikele väärtustele. Ta on kritiseerinud Orbáni valitsuse konfrontatiivset hoiakut ELi institutsioonide suhtes ja selle lähedasi suhteid Venemaaga. 12. aprillil 2026 toimunud Ungari parlamendivalimistel võitis TISZA partei 136 kohta 199-st, saavutades üle kahekolmandikulise enamuse ja lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. Magyar andis peaministrina uue parlamendi ees ametivande 9. mail 2026. == Isiklikku == Péter Magyari vanaonu [[Ferenc Mádl]] oli aastatel 2000–2005 [[Ungari president]]. Tema vanaisa [[Pál Erőss]] töötas Ungari Ülemkohtu kohtunikuna ning ema [[Mónika Erőss]] oli sama kohtu peasekretär ja alates 2020. aasta aprillist [[Ungari Riiklik Kohtuamet|Ungari Riikliku Kohtuameti]] aseesimees. 2006. aastal abiellus Magyar hilisema Ungari justiitsministri [[Judit Varga]]ga. Neil on kolm last ning abielu lahutati 2023. aastal. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Magyar, Peter}} [[Kategooria:Ungari poliitikud]] [[Kategooria:Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ungari juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] dfstict8qqn02g34z91by868hqdioxf 7212468 7212467 2026-08-11T22:19:39Z Juhan242 213253 /* */ 7212468 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Péter Magyar | pilt = Peter-Magyar-portrait-2026.jpg | pildiallkiri = Péter Magyar (2026) | amet = Ungari peaminister | eelmine = [[Viktor Orbán]] | ametiajaalgus = [[9. mai]] [[2026]] | sünninimi = Péter Magyar | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|3|16}} | sünnikoht = [[Budapest]], [[Ungari]] | rahvus = [[ungarlane]] | elukutse = [[jurist]] | tegevusala = [[poliitik]] | partei = [[Tisza Partei]] }} '''Péter Magyar''' (sündinud [[16. märts]]il [[1981]] [[Budapest]]is) on [[Ungari]] [[poliitik]] ja [[jurist]], aastast 2024 [[Tisztelet és Szabadság Párt|Tisza Partei]] esimees, 16. juulist 2024 kuni 8. maini 2026 oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Alates [[9. mai]]st [[2026]] on ta [[Ungari peaminister]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-09 |pealkiri=Ungari parlament valis Magyari Orbani asemel peaministriks |url=https://www.err.ee/1610019148/ungari-parlament-valis-magyari-orbani-asemel-peaministriks |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Varasem elukäik ja haridus == Péter Magyar pärineb Ungari prominentsest poliitikute ja juristide perest. Lapsepõlves rippus tema magamistoa seinal tollase Ungari demokraatliku opositsiooni liidri [[Viktor Orbán]]i plakat. Ta lõpetas [[2004]]. aastal [[Pázmány Péteri Katoliku Ülikool]]i Budapestis. Karjääri alustas ta pealinna kohtus ning töötas hiljem nõustajana, aidates Ungaris tegutsevaid rahvusvahelisi ettevõtteid äri-, kaubandus- ja konkurentsiõiguse küsimustes. 2006. aasta valitsusvastaste protestide ajal pakkus ta tasuta õigusabi ning aitas valitsusvastaseid aktiviste. == Varasem töökäik == Pärast seda, kui [[Fidesz]] [[2010. aasta Ungari parlamendivalimised|2010. aasta Ungari parlamendivalimistel]] võimule tuli, asus ta tööle välisministeeriumi ametnikuna. Aasta hiljem, Ungari ELi eesistumisega samal ajal, liitus ta Ungari alalise esindusega Euroopa Liidu juures. 2015. aastal asus tööle peaministri kantseleis. 2018. aasta septembris võttis ta üle riigiga seotud MBH Panga ELi õigusdirektoraadi juhtimise. Aastatel 2019–2022 oli ta Õppelaenukeskuse tegevjuht. === Lahkumine Fideszist === 2024. aasta veebruaris avaldas seni laiemale avalikkusele tundmatu Magyar salaja tehtud helisalvestise oma endisest abikaasast, Ungari endisest justiitsministrist [[Judit Varga]]st. Salvestis oli tehtud ilma naise teadmata ja nõusolekuta. Ungari president [[Katalin Novák]] andis 2023. aasta aprillis presidendi armu Endre Kónyale, kes oli Budapesti lähedal asuva riikliku lastekodu direktori asetäitja. Kónyat süüdistati selles, et ta aitas kaasa lastekodu direktori János Vásárhelyi toime pandud [[Lapse seksuaalne väärkohtlemine|laste seksuaalse väärkohtlemise]] varjamisele. Salvestisest nähtus, et võis toimuda poliitiline sekkumine armuandmise otsusesse. Skandaal viis valitsusvastaste protestideni, mille käigus nõuti Nováki tagasiastumist; ta tegi seda 10. veebruaril 2024. Samal päeval teatas ka Magyari endine abikaasa Judit Varga, kes oli armuandmisotsusele alla kirjutanud, et lahkub [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogust]] ning loobub Fideszi partei nimekirja juhtimisest [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel]]. Mõni tund pärast endise abikaasa poliitikast lahkumise teadet avaldas Magyar Facebooki postituse, milles teatas, et astub tagasi kahest riigile kuuluvast ettevõttest ja loobub ka kohast [[MBH Bank]]i juhatuses. Ta kirjutas, et viimased aastad on pannud teda mõistma, et Viktor Orbáni valitsemise eesmärgina esitletud idee "rahvuslikust, suveräänsest ja kodanlikust Ungarist" oli tegelikult "poliitiline toode", mis varjas ulatuslikku [[korruptsioon]]i ja varade ümberjagamist õigete sidemetega inimestele. Järgnevatel päevadel jätkas Magyar valitsusega seotud isikute kritiseerimist, avaldades selle kohta postitusi. Ta väitis, et peaministriga sõbralikud või seotud isikud, näiteks tema väimees [[István Tiborcz]], on kogunud tohutu rikkuse, mida varjatakse kodumaiste erakapitalifondide kaudu. 15. märtsil 2024, [[1848. aasta Ungari revolutsioon]]i alguse aastapäeval, korraldas ta Budapestis kümneid tuhandeid inimesi kokku toonud miitingu, kus teatas uue erakonna loomisest. Samal kuul läbi viidud küsitluse kohaselt ütles ligikaudu 15 protsenti valijatest, et nad hääletaksid Magyari poolt "kindlalt või suure tõenäosusega", kui ta kandideeriks. 6. aprillil 2024 korraldas Magyar Budapestis teise valitsusvastase meeleavalduse, millel osales sadu tuhandeid inimesi. Ta sõnas, et Viktor Orbáni loodud "feodalistlik süsteem" vajab lammutamist. Enne meeleavaldust kulutas valitsust toetav mõttekoda Megafon Facebookis tehtud Magyari-vastasele reklaamikampaaniale 117 miljonit Ungari [[forint]]it. == Tisza partei juhina == 2024. aasta märtsis teatas Magyar, et soovib kandideerida 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Ungaris; valimistähtaegade ja registreerimisprotsesside tõttu ei suutnud ta aga oma parteid asutada. Aprillis liitus ta [[Tisztelet és Szabadság Párt|TISZA-ga]] (ungari keeles ''Tisztelet és Szabadság Párt'' 'Austuse ja Vabaduse Partei'; [[Tisza]] on ka suur jõgi Ungaris), 2020. aastal loodud paremtsentristliku Euroopa Liidu meelse väikeparteiga. Ta valiti partei üheks asepresidendiks ja TISZA Euroopa Parlamendi nimekirja esinumbriks. 2024. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel sai TISZA teise koha 29,6% häälte ja 7 mandaadiga; meedia käsitles seda tulemust tõsise väljakutsena Viktor Orbáni juhitud valitsevale Fideszile. Magyar ei võtnud esialgu oma mandaati vastu, olles valimiskampaania ajal lubanud, et ta seda ei tee. Hiljem otsustas ta panna selle küsimuse partei veebisaidil hääletusele: üle 75% hääletanütest toetas mandaadi vastuvõtmist ja nii sai temast Euroopa Parlamendi liige. TISZA partei väldib ametlikult kindlaid ideoloogilisi silte, kuid Magyari retoorika peegeldab sageli tsentristlikke ja mõõdukalt konservatiivseid väärtusi, rõhutades rahvuslikku ühtsust ja poliitilist vastutust parteilise kuuluvuse asemel. Magyar on korduvalt öelnud, et Tisza partei ei kavatse teha koostööd "vana opositsiooni" parteidega. Ta on rõhutanud, et erakond plaanib 2026. aasta parlamendivalimistel astuda Fideszile vastu iseseisvalt. 20. veebruaril 2026 valis TISZA eestseisus Magyari ühehäälselt Tisza partei üleriigilise nimekirja juhiks ja peaministrikandidaadiks. Tema juhtimisel võttis TISZA kasutusele loosungi "Nüüd või mitte kunagi!" (''Most vagy soha!''). 2026. aasta kampaania hilisemates etappides kasutati kiireloomulisuse väljendamiseks visuaalseid sõnumeid, millel sõnad "või mitte kunagi" olid läbi kriipsutatud. Magyar on avaldanud toetust [[euro]] kasutuselevõtule Ungaris, kui vajalikud majanduslikud tingimused on täidetud. Ta väidab, et ühisraha kasutuselevõtt tugevdaks finantsstabiilsust ja Ungari positsiooni Euroopa Liidus. Magyar määratleb end tugevalt Euroopa-meelsena, toetades sügavamat koostööd Euroopa Liidus ja vastavust lääne demokraatlikele väärtustele. Ta on kritiseerinud Orbáni valitsuse konfrontatiivset hoiakut ELi institutsioonide suhtes ja selle lähedasi suhteid Venemaaga. 12. aprillil 2026 toimunud Ungari parlamendivalimistel võitis TISZA partei 136 kohta 199-st, saavutades üle kahekolmandikulise enamuse ja lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. Magyar andis peaministrina uue parlamendi ees ametivande 9. mail 2026. == Isiklikku == Péter Magyari vanaonu [[Ferenc Mádl]] oli aastatel 2000–2005 [[Ungari president]]. Tema vanaisa [[Pál Erőss]] töötas Ungari Ülemkohtu kohtunikuna ning ema [[Mónika Erőss]] oli sama kohtu peasekretär ja alates 2020. aasta aprillist [[Ungari Riiklik Kohtuamet|Ungari Riikliku Kohtuameti]] aseesimees. 2006. aastal abiellus Magyar hilisema Ungari justiitsministri [[Judit Varga]]ga. Neil on kolm last ning abielu lahutati 2023. aastal. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Magyar, Peter}} [[Kategooria:Ungari poliitikud]] [[Kategooria:Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ungari juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 5tsj0uoio7c8unp7j5ntbupzien5xzy 0 713078 7212297 7198703 2026-08-11T13:22:06Z ~2026-43954-81 235241 7212297 wikitext text/x-wiki '''Alvar Maidla''' ([[23. aprill]] [[1987]]) on eesti põllumajandusajaloolane, muuseumijuht, [[Kultuuripärand|kultuuripärandi]] hoidja ja [[Bibliofiilia|bibliofiil,]] kelle tegevus on seotud agraarajaloo ja [[1919. aasta maareform|maareformi]] temaatikaga.<ref name="theodor-po">{{Netiviide |pealkiri=Theodor Pooli Muuseum |url=https://www.poolimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=www.poolimuuseum.ee |keel=et}}</ref> Alvar Maidla on pikka aega uurinud Eesti [[Põllumajandusteadlaste loend|põllumajandusteadlase]] ja maareformi eestvedaja [[Theodor Pool|Theodor Pooli]] elu ja tegevust. Selle tulemusena ja tema eestvedamisel avati 2025. aastal [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Räni alevik|Räni alevikus]] ajaloolise [[Ränna mõis|Ränna mõisa]] häärberis [[Theodor Pooli muuseum]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-09 |pealkiri=Elu ise &#10217; Noor talunik jäi lõksu saja aasta taha ning rajas oma koju riigimehe ja agronoomi Theodor Pooli muuseumi |url=https://tartu.postimees.ee/8283290/elu-ise-noor-talunik-jai-loksu-saja-aasta-taha-ning-rajas-oma-koju-riigimehe-ja-agronoomi-theodor-pooli-muuseumi |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref name="theodor-po" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=- |kuupäev=2025-11-20 |pealkiri=Eesti maareformi isale ja tõuaretajale on Räni alevikus muuseum avatud |url=https://www.kambja.info/54679/eesti-maareformi-isale-ja-touaretajale-on-rani-alevikus-muuseum-avatud/ |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}</ref> Lisaks muuseumitööle tegeleb Maidla kohaliku põllumajandusega ning on ettevõtte Ränna Mõis OÜ omanik ja juhatuse liige. Bibliofiilina kogub Maidla raamatuid ja trükiseid, sealhulgas haruldasi väljaandeid; kogus on üle 15 000 teose. Alvar Maidla ja Theodor Pooli muuseum on 2025. aasta Kambja valla aasta tegija / aasta teo auhinna nominent. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ojakivi |eesnimi=Marko |kuupäev=2026-02-25 |pealkiri=Vabariigi aastapäeva eel jagati Kambja valla tunnustusi (lisatud galeriid) |url=https://www.kambja.info/59306/ev-108/ |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Maidla, Alvar}} [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Eesti bibliofiilid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] olrgwyapt3qyszze1jq3lmfd8qcgp5i 7212301 7212297 2026-08-11T13:35:46Z Avjoska 1538 7212301 wikitext text/x-wiki '''Alvar Maidla''' (sündinud [[23. aprill]]il [[1987]]) on eesti põllumajandusajaloolane, muuseumijuht, [[Kultuuripärand|kultuuripärandi]] hoidja ja [[Bibliofiilia|bibliofiil,]] kelle tegevus on seotud agraarajaloo ja [[1919. aasta maareform|maareformi]] temaatikaga.<ref name="theodor-po">{{Netiviide |pealkiri=Theodor Pooli Muuseum |url=https://www.poolimuuseum.ee/ |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=www.poolimuuseum.ee |keel=et}}</ref> Alvar Maidla on pikka aega uurinud Eesti [[Põllumajandusteadlaste loend|põllumajandusteadlase]] ja maareformi eestvedaja [[Theodor Pool|Theodor Pooli]] elu ja tegevust. Selle tulemusena ja tema eestvedamisel avati 2025. aastal [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Räni alevik|Räni alevikus]] ajaloolise [[Ränna mõis|Ränna mõisa]] häärberis [[Theodor Pooli muuseum]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-09 |pealkiri=Elu ise &#10217; Noor talunik jäi lõksu saja aasta taha ning rajas oma koju riigimehe ja agronoomi Theodor Pooli muuseumi |url=https://tartu.postimees.ee/8283290/elu-ise-noor-talunik-jai-loksu-saja-aasta-taha-ning-rajas-oma-koju-riigimehe-ja-agronoomi-theodor-pooli-muuseumi |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref name="theodor-po" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=- |kuupäev=2025-11-20 |pealkiri=Eesti maareformi isale ja tõuaretajale on Räni alevikus muuseum avatud |url=https://www.kambja.info/54679/eesti-maareformi-isale-ja-touaretajale-on-rani-alevikus-muuseum-avatud/ |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}</ref> Lisaks muuseumitööle tegeleb Maidla kohaliku põllumajandusega ning on ettevõtte Ränna Mõis OÜ omanik ja juhatuse liige. Bibliofiilina kogub Maidla raamatuid ja trükiseid, sealhulgas haruldasi väljaandeid; kogus on üle 15 000 teose. Alvar Maidla ja Theodor Pooli muuseum oli 2025. aasta Kambja valla aasta tegija / aasta teo auhinna nominent. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ojakivi |eesnimi=Marko |kuupäev=2026-02-25 |pealkiri=Vabariigi aastapäeva eel jagati Kambja valla tunnustusi (lisatud galeriid) |url=https://www.kambja.info/59306/ev-108/ |vaadatud=2026-04-13 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Maidla, Alvar}} [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Eesti bibliofiilid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 3hyyj2jjj9t1jj6n1myk73ebpko06f9 0 713633 7212313 7200421 2026-08-11T14:06:22Z Koidutar 212587 tööd alapealkiri lisatud 7212313 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Petri Juhana Kallio | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|02|07}} | rahvus = [[soomlased|soomlane]] | elukutse = [[keeleteadlane]] | sünnikoht = [[Helsingi]] | töökoht = [[Helsingi ülikool]] | haridus = [[Apollo Gümnaasium]] 1988<br>[[Helsingi ülikool]] &nbsp;[[Magistrikraad|MA]] [[kunst|kunstis]] 1997<br>[[Leideni ülikool]] &nbsp;[[Doktorikraad|PhD]] [[filosoofia|filosoofias]] 2004 }} '''Petri Juhana Kallio''' (sündinud [[7. veebruar|7. veebruaril]] [[1969]]) on [[Soome]] keeleteadlane, [[Fennistika|fennist]] ja [[Indoeuropeistika|indoeuropeist]], kes on uurinud [[Germaani algkeel|germaani algkeele]] ja [[Läänemeresoome algkeel|läänemeresoome algkeele]] vahelisi suhteid. Praegu töötab Kallio [[Helsingi Ülikool|Helsingi ülikooli]] soome, soome-ugri ja skandinaavia ühisteaduskonnas<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://www.mv.helsinki.fi/home/petkalli/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=www.mv.helsinki.fi}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref> [[Fail:Lõunaeesti keelepuu.pdf|pisi|Lõunaeesti keelte ja murrete tekkimine Petri Kallio järgi.]] Eestis on Kallio tuntud kui lõunaeesti keele tekkimise ja ajaloo uurija.<ref>[[Jüri Viikberg]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/31545 Kuulsaks pärast surma] Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguis-tics, kd 12, nr 2. Erinumber. Külalistoimetajad Uldis Balodis ja Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Üli-kooli Kirjastus, 2021. 390 lk.</ref> == Tööd == ==== Teesid<ref name=":0" /> ==== * ''Indoeurooppalainen äännerakenne indoeurooppalais-uralilaisten lainasanasubstituutioiden valossa'' ''(1999);'' * ''Studia Indo-Uralica: The Early Relations between Indo-European and Uralic'' ''(2004);'' ===== Mõned Publikatsioonid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20211028175825/https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisaeg=2021-10-28 |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=University of Helsinki |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref> ===== * ''Languages in the Prehistoric Baltic Sea Region (2003);'' * ''A Uralic Substrate in Balto-Slavic Revisited (2005);'' * ''On the Earliest Slavic Loanwords in Finnic (2006);'' * ''Suomen kantakielten absoluuttista kronologiaa (2006);'' * ''Nugae Indo-Uralicae (2015);'' * ''Historical Phonology from Proto-Finnic to Proto-Livonian (2016);'' * ''Kalevalamitta ja muinaiskarjala (2021);'' * ''The position of Leivu (2021);'' == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kallio, Petri}} [[Kategooria:Soome keeleteadlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] hlujh3jluy55uatxpuimdv3jqvn4ybo 7212314 7212313 2026-08-11T14:06:38Z Koidutar 212587 7212314 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Petri Juhana Kallio | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|02|07}} | rahvus = [[soomlased|soomlane]] | elukutse = [[keeleteadlane]] | sünnikoht = [[Helsingi]] | töökoht = [[Helsingi ülikool]] | haridus = [[Apollo Gümnaasium]] 1988<br>[[Helsingi ülikool]] &nbsp;[[Magistrikraad|MA]] [[kunst|kunstis]] 1997<br>[[Leideni ülikool]] &nbsp;[[Doktorikraad|PhD]] [[filosoofia|filosoofias]] 2004 }} '''Petri Juhana Kallio''' (sündinud [[7. veebruar|7. veebruaril]] [[1969]]) on [[Soome]] keeleteadlane, [[Fennistika|fennist]] ja [[Indoeuropeistika|indoeuropeist]], kes on uurinud [[Germaani algkeel|germaani algkeele]] ja [[Läänemeresoome algkeel|läänemeresoome algkeele]] vahelisi suhteid. Praegu töötab Kallio [[Helsingi Ülikool|Helsingi ülikooli]] soome, soome-ugri ja skandinaavia ühisteaduskonnas<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://www.mv.helsinki.fi/home/petkalli/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=www.mv.helsinki.fi}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref> [[Fail:Lõunaeesti keelepuu.pdf|pisi|Lõunaeesti keelte ja murrete tekkimine Petri Kallio järgi.]] Eestis on Kallio tuntud kui lõunaeesti keele tekkimise ja ajaloo uurija.<ref>[[Jüri Viikberg]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/31545 Kuulsaks pärast surma] Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguis-tics, kd 12, nr 2. Erinumber. Külalistoimetajad Uldis Balodis ja Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Üli-kooli Kirjastus, 2021. 390 lk.</ref> == Tööd == ==== Teesid <ref name=":0" /> ==== * ''Indoeurooppalainen äännerakenne indoeurooppalais-uralilaisten lainasanasubstituutioiden valossa'' ''(1999);'' * ''Studia Indo-Uralica: The Early Relations between Indo-European and Uralic'' ''(2004);'' ===== Mõned Publikatsioonid <ref>{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20211028175825/https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisaeg=2021-10-28 |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=University of Helsinki |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref> ===== * ''Languages in the Prehistoric Baltic Sea Region (2003);'' * ''A Uralic Substrate in Balto-Slavic Revisited (2005);'' * ''On the Earliest Slavic Loanwords in Finnic (2006);'' * ''Suomen kantakielten absoluuttista kronologiaa (2006);'' * ''Nugae Indo-Uralicae (2015);'' * ''Historical Phonology from Proto-Finnic to Proto-Livonian (2016);'' * ''Kalevalamitta ja muinaiskarjala (2021);'' * ''The position of Leivu (2021);'' == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kallio, Petri}} [[Kategooria:Soome keeleteadlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] iaot6stip0mbvhkspgv584xp55ddmes 7212315 7212314 2026-08-11T14:07:20Z Koidutar 212587 7212315 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Petri Juhana Kallio | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|02|07}} | rahvus = [[soomlased|soomlane]] | elukutse = [[keeleteadlane]] | sünnikoht = [[Helsingi]] | töökoht = [[Helsingi ülikool]] | haridus = [[Apollo Gümnaasium]] 1988<br>[[Helsingi ülikool]] &nbsp;[[Magistrikraad|MA]] [[kunst|kunstis]] 1997<br>[[Leideni ülikool]] &nbsp;[[Doktorikraad|PhD]] [[filosoofia|filosoofias]] 2004 }} '''Petri Juhana Kallio''' (sündinud [[7. veebruar|7. veebruaril]] [[1969]]) on [[Soome]] keeleteadlane, [[Fennistika|fennist]] ja [[Indoeuropeistika|indoeuropeist]], kes on uurinud [[Germaani algkeel|germaani algkeele]] ja [[Läänemeresoome algkeel|läänemeresoome algkeele]] vahelisi suhteid. Praegu töötab Kallio [[Helsingi Ülikool|Helsingi ülikooli]] soome, soome-ugri ja skandinaavia ühisteaduskonnas<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://www.mv.helsinki.fi/home/petkalli/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=www.mv.helsinki.fi}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref> [[Fail:Lõunaeesti keelepuu.pdf|pisi|Lõunaeesti keelte ja murrete tekkimine Petri Kallio järgi.]] Eestis on Kallio tuntud kui lõunaeesti keele tekkimise ja ajaloo uurija.<ref>[[Jüri Viikberg]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/31545 Kuulsaks pärast surma] Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguis-tics, kd 12, nr 2. Erinumber. Külalistoimetajad Uldis Balodis ja Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Üli-kooli Kirjastus, 2021. 390 lk.</ref> == Tööd == ==== Teesid ==== * ''Indoeurooppalainen äännerakenne indoeurooppalais-uralilaisten lainasanasubstituutioiden valossa'' ''(1999);'' * ''Studia Indo-Uralica: The Early Relations between Indo-European and Uralic'' ''(2004);''<ref name=":0" /> ===== Mõned Publikatsioonid ===== * ''Languages in the Prehistoric Baltic Sea Region (2003);'' * ''A Uralic Substrate in Balto-Slavic Revisited (2005);'' * ''On the Earliest Slavic Loanwords in Finnic (2006);'' * ''Suomen kantakielten absoluuttista kronologiaa (2006);'' * ''Nugae Indo-Uralicae (2015);'' * ''Historical Phonology from Proto-Finnic to Proto-Livonian (2016);'' * ''Kalevalamitta ja muinaiskarjala (2021);'' * ''The position of Leivu (2021);''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20211028175825/https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisaeg=2021-10-28 |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=University of Helsinki |keel=en-GB}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kallio, Petri}} [[Kategooria:Soome keeleteadlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] fxu85rez8lsbzkvvpbw4qrwd9danslf 7212317 7212315 2026-08-11T14:07:36Z Koidutar 212587 7212317 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Petri Juhana Kallio | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|02|07}} | rahvus = [[soomlased|soomlane]] | elukutse = [[keeleteadlane]] | sünnikoht = [[Helsingi]] | töökoht = [[Helsingi ülikool]] | haridus = [[Apollo Gümnaasium]] 1988<br>[[Helsingi ülikool]] &nbsp;[[Magistrikraad|MA]] [[kunst|kunstis]] 1997<br>[[Leideni ülikool]] &nbsp;[[Doktorikraad|PhD]] [[filosoofia|filosoofias]] 2004 }} '''Petri Juhana Kallio''' (sündinud [[7. veebruar|7. veebruaril]] [[1969]]) on [[Soome]] keeleteadlane, [[Fennistika|fennist]] ja [[Indoeuropeistika|indoeuropeist]], kes on uurinud [[Germaani algkeel|germaani algkeele]] ja [[Läänemeresoome algkeel|läänemeresoome algkeele]] vahelisi suhteid. Praegu töötab Kallio [[Helsingi Ülikool|Helsingi ülikooli]] soome, soome-ugri ja skandinaavia ühisteaduskonnas<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://www.mv.helsinki.fi/home/petkalli/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=www.mv.helsinki.fi}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref> [[Fail:Lõunaeesti keelepuu.pdf|pisi|Lõunaeesti keelte ja murrete tekkimine Petri Kallio järgi.]] Eestis on Kallio tuntud kui lõunaeesti keele tekkimise ja ajaloo uurija.<ref>[[Jüri Viikberg]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/31545 Kuulsaks pärast surma] Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguis-tics, kd 12, nr 2. Erinumber. Külalistoimetajad Uldis Balodis ja Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Üli-kooli Kirjastus, 2021. 390 lk.</ref> == Tööd == ==== Teesid ==== * ''Indoeurooppalainen äännerakenne indoeurooppalais-uralilaisten lainasanasubstituutioiden valossa'' ''(1999);'' * ''Studia Indo-Uralica: The Early Relations between Indo-European and Uralic'' ''(2004);''<ref name=":0" /> ==== Mõned Publikatsioonid ==== * ''Languages in the Prehistoric Baltic Sea Region (2003);'' * ''A Uralic Substrate in Balto-Slavic Revisited (2005);'' * ''On the Earliest Slavic Loanwords in Finnic (2006);'' * ''Suomen kantakielten absoluuttista kronologiaa (2006);'' * ''Nugae Indo-Uralicae (2015);'' * ''Historical Phonology from Proto-Finnic to Proto-Livonian (2016);'' * ''Kalevalamitta ja muinaiskarjala (2021);'' * ''The position of Leivu (2021);''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20211028175825/https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisaeg=2021-10-28 |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=University of Helsinki |keel=en-GB}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kallio, Petri}} [[Kategooria:Soome keeleteadlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] pcmlesukjxgggnswvpf382qe6y4418v 7212319 7212317 2026-08-11T14:08:56Z Koidutar 212587 7212319 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Petri Juhana Kallio | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|02|07}} | rahvus = [[soomlased|soomlane]] | elukutse = [[keeleteadlane]] | sünnikoht = [[Helsingi]] | töökoht = [[Helsingi ülikool]] | haridus = [[Apollo Gümnaasium]] 1988<br>[[Helsingi ülikool]] &nbsp;[[Magistrikraad|MA]] [[kunst|kunstis]] 1997<br>[[Leideni ülikool]] &nbsp;[[Doktorikraad|PhD]] [[filosoofia|filosoofias]] 2004 }} '''Petri Juhana Kallio''' (sündinud [[7. veebruar|7. veebruaril]] [[1969]]) on [[Soome]] keeleteadlane, [[Fennistika|fennist]] ja [[Indoeuropeistika|indoeuropeist]], kes on uurinud [[Germaani algkeel|germaani algkeele]] ja [[Läänemeresoome algkeel|läänemeresoome algkeele]] vahelisi suhteid. Praegu töötab Kallio [[Helsingi Ülikool|Helsingi ülikooli]] soome, soome-ugri ja skandinaavia ühisteaduskonnas<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://www.mv.helsinki.fi/home/petkalli/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=www.mv.helsinki.fi}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=kallio |eesnimi=petri |pealkiri=Petri Kallio - University of Helsinki |url=https://helsinki.academia.edu/PetriKallio |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=helsinki.academia.edu |keel=en}}</ref> [[Fail:Lõunaeesti keelepuu.pdf|pisi|Lõunaeesti keelte ja murrete tekkimine Petri Kallio järgi.]] Eestis on Kallio tuntud kui lõunaeesti keele tekkimise ja ajaloo uurija.<ref>[[Jüri Viikberg]], [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/31545 Kuulsaks pärast surma] Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguis-tics, kd 12, nr 2. Erinumber. Külalistoimetajad Uldis Balodis ja Karl Pajusalu. Tartu: Tartu Üli-kooli Kirjastus, 2021. 390 lk.</ref> == Tööd == ==== Teesid ==== * ''Indoeurooppalainen äännerakenne indoeurooppalais-uralilaisten lainasanasubstituutioiden valossa'' ''(1999);'' * ''Studia Indo-Uralica: The Early Relations between Indo-European and Uralic'' ''(2004);''<ref name=":0" /> ==== Mõned Publikatsioonid ==== * ''Languages in the Prehistoric Baltic Sea Region (2003);'' * ''A Uralic Substrate in Balto-Slavic Revisited (2005);'' * ''On the Earliest Slavic Loanwords in Finnic (2006);'' * ''Suomen kantakielten absoluuttista kronologiaa (2006);'' * ''Nugae Indo-Uralicae (2015);'' * ''Historical Phonology from Proto-Finnic to Proto-Livonian (2016);'' * ''Kalevalamitta ja muinaiskarjala (2021);'' * ''The position of Leivu (2021);''<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Petri Kallio |url=https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20211028175825/https://researchportal.helsinki.fi/en/persons/petri-kallio/publications/ |arhiivimisaeg=2021-10-28 |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=University of Helsinki |keel=en-GB}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kallio, Petri}} [[Kategooria:Soome keeleteadlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] cyfr76696emo3tdu5f5asvam1cw5m73 2 713640 7212295 7211975 2026-08-11T13:18:59Z Koidutar 212587 7212295 wikitext text/x-wiki [[Fail:MHV MB T80 World Record Car 1939.jpg|pisi|Mercedez-Benz T80]] Mind huvitab ajalugu, geneetika, poliitiline filosoofia, füüsika, kultuurid, fenotüübid, keeleteadus jms. == Tegemised == {| class="wikitable" |+ !Tegelen !Lähitulevikus (redigeerimine) !Lähitulevikus (uus lehekülg) |- |[[Petri Kallio]] |[[Etnofuturism]] |[[Tifinagi kiri]] |- |[[inari saami keel]] |[[Ersa keel]] |[[Salò vabariik]] |- |[[Jumala Armee|Jumala armee]] |[[Hearts of Iron IV]] |[[Rödvužpasid]] |- |[[Strasserism]] |[[Bashshār al-Asad]] |[[Molodtsovi tähestik]] |- |[[Istrioti keel]] |[[Benito Mussolini]] |[[Keelte loend emakeelena kõnelejate arvu järgi|Keelte loend]] |- |[[Ainu keel]] |[[Töötähik]] |[[Keelepuhtus inglise keeles]] |- |[[Clavicular]] |[[Berberid]] |[[Inimfenotüübid]] |- |[[Looksmaxxing]] |[[Mall:Keeled]] |[[Rooma pommitamine]] |- |[[Agrarism]] |[[A7V]] |[[Itaalia fašistlik suurnõukogu]] |- |[[Friisid]] |[[Itaalia keel]] |[[Vanapermi keel|Vanakomi keel]]/[[Vanapermi keel]] |} == Tulevikus == {| class="wikitable" |+ !Luua (1. kl) !Redigeerida (1. kl) !Luua (2. kl) |- |[[Marss Roomale]] |[[:Kategooria:Kasutajalehekülgede keeleoskuse mallid|Keeleoskuse mallid]] |[[muromi keel]] |- |[[Mercedez-Benz T80]] |[[Benito Mussolini]] |[[Valgevene demokraatlik vastupanuliikumine|Valgevene vastupanuliikumine]] |- |[[Neenetsi põlisusk]] |[[Oksitaani keel]] |[[juguurid]] |- |[[PSL-skaala]] |[[Inglise keel]] |[[friisi rahvariided]] |- |[[Mall:Rahvus]] |[[Tuareegid]] |[[Trastevere]] |- |[[Mall:Kiri]] |[[Azawad]] |[[tengrism]] |- |[[Istituto Luce]] |[[Turgi rahvad]] |[[Shelley Shannon]] |- |[[Kabiilid]] |[[Valgevene keel]] |[[soome-saami keeled]] |- |[[Ahnenerbe]] |[[Jazva murre]] |[[soome-permi keeled]] |- |[[Lääneromaani keeled]] |[[Idioot (Dostojevski)]] |[[Kolmas Kreeka Vabariik]] |- |[[Valgevene Rahvavabariigi lipp]] |[[Ründebrigaad Azov]] |[[neoliitikumi kreeka]] |- |[[Turkoloogia]] |[[Idaslaavi keeled]] |[[Hotel Campo Imperatore]] |- |[[Keelerühm]] |[[Metseenlus]] |[[merja keel]] |- |[[Tamga]] |[[Udmurdid]] |[[muinaskarjala keel]] |} == Lõpetatud == {| class="wikitable" |+ !Lõpetatud !Üle vaadata |- |[[Põld (film)]] |[[Gino Boccasile]] (lisada infokast) |- |[[Rachele Mussolini|Rachele Guidi]] |[[Vanapermi kiri]] (pärast kirjamalli loomist) |- |[[Operatsioon Tamm]] |[[Setu keel]] (pärast uurali keelte malli korrigeerimist) |- |[[Donald Spitz]] | |} k9qijd194nspjsyl3gqd890c2vd9kaf 7212323 7212295 2026-08-11T14:11:11Z Koidutar 212587 7212323 wikitext text/x-wiki [[Fail:MHV MB T80 World Record Car 1939.jpg|pisi|Mercedez-Benz T80]] Mind huvitab ajalugu, geneetika, poliitiline filosoofia, füüsika, kultuurid, fenotüübid, keeleteadus jms. == Tegemised == {| class="wikitable" |+ !Tegelen !Lähitulevikus (redigeerimine) !Lähitulevikus (uus lehekülg) |- | |[[Etnofuturism]] |[[Tifinagi kiri]] |- |[[inari saami keel]] |[[Ersa keel]] |[[Salò vabariik]] |- |[[Jumala Armee|Jumala armee]] |[[Hearts of Iron IV]] |[[Rödvužpasid]] |- |[[Strasserism]] |[[Bashshār al-Asad]] |[[Molodtsovi tähestik]] |- |[[Istrioti keel]] |[[Benito Mussolini]] |[[Keelte loend emakeelena kõnelejate arvu järgi|Keelte loend]] |- |[[Ainu keel]] |[[Töötähik]] |[[Keelepuhtus inglise keeles]] |- |[[Clavicular]] |[[Berberid]] |[[Inimfenotüübid]] |- |[[Looksmaxxing]] |[[Mall:Keeled]] |[[Rooma pommitamine]] |- |[[Agrarism]] |[[A7V]] |[[Itaalia fašistlik suurnõukogu]] |- |[[Friisid]] |[[Itaalia keel]] |[[Vanapermi keel|Vanakomi keel]]/[[Vanapermi keel]] |} == Tulevikus == {| class="wikitable" |+ !Luua (1. kl) !Redigeerida (1. kl) !Luua (2. kl) |- |[[Marss Roomale]] |[[:Kategooria:Kasutajalehekülgede keeleoskuse mallid|Keeleoskuse mallid]] |[[muromi keel]] |- |[[Mercedez-Benz T80]] |[[Benito Mussolini]] |[[Valgevene demokraatlik vastupanuliikumine|Valgevene vastupanuliikumine]] |- |[[Neenetsi põlisusk]] |[[Oksitaani keel]] |[[juguurid]] |- |[[PSL-skaala]] |[[Inglise keel]] |[[friisi rahvariided]] |- |[[Mall:Rahvus]] |[[Tuareegid]] |[[Trastevere]] |- |[[Mall:Kiri]] |[[Azawad]] |[[tengrism]] |- |[[Istituto Luce]] |[[Turgi rahvad]] |[[Shelley Shannon]] |- |[[Kabiilid]] |[[Valgevene keel]] |[[soome-saami keeled]] |- |[[Ahnenerbe]] |[[Jazva murre]] |[[soome-permi keeled]] |- |[[Lääneromaani keeled]] |[[Idioot (Dostojevski)]] |[[Kolmas Kreeka Vabariik]] |- |[[Valgevene Rahvavabariigi lipp]] |[[Ründebrigaad Azov]] |[[neoliitikumi kreeka]] |- |[[Turkoloogia]] |[[Idaslaavi keeled]] |[[Hotel Campo Imperatore]] |- |[[Keelerühm]] |[[Metseenlus]] |[[merja keel]] |- |[[Tamga]] |[[Udmurdid]] |[[muinaskarjala keel]] |} == Lõpetatud == {| class="wikitable" |+ !Lõpetatud !Üle vaadata |- |[[Põld (film)]] |[[Gino Boccasile]] (lisada infokast) |- |[[Rachele Mussolini|Rachele Guidi]] |[[Vanapermi kiri]] (pärast kirjamalli loomist) |- |[[Operatsioon Tamm]] |[[Setu keel]] (pärast uurali keelte malli korrigeerimist) |- |[[Donald Spitz]] | |- |[[Petri Kallio]] | |} d5i64ngx3tk99c8pv4bet0yaka9zek9 7212649 7212323 2026-08-12T08:33:37Z Koidutar 212587 7212649 wikitext text/x-wiki [[Fail:MHV MB T80 World Record Car 1939.jpg|pisi|Mercedez-Benz T80]] Mind huvitab ajalugu, geneetika, poliitiline filosoofia, füüsika, kultuurid, fenotüübid, keeleteadus jms. == Tegemised == {| class="wikitable" |+ !Tegelen !Lähitulevikus (redigeerimine) !Lähitulevikus (uus lehekülg) |- |[[sirtja]] |[[Etnofuturism]] |[[Tifinagi kiri]] |- |[[inari saami keel]] |[[Ersa keel]] |[[Salò vabariik]] |- |[[Jumala Armee|Jumala armee]] |[[Hearts of Iron IV]] |[[Rödvužpasid]] |- |[[Strasserism]] |[[Bashshār al-Asad]] |[[Molodtsovi tähestik]] |- |[[Istrioti keel]] |[[Benito Mussolini]] |[[Keelte loend emakeelena kõnelejate arvu järgi|Keelte loend]] |- |[[Ainu keel]] |[[Töötähik]] |[[Keelepuhtus inglise keeles]] |- |[[Clavicular]] |[[Berberid]] |[[Inimfenotüübid]] |- |[[Looksmaxxing]] |[[Mall:Keeled]] |[[Rooma pommitamine]] |- |[[Agrarism]] |[[A7V]] |[[Itaalia fašistlik suurnõukogu]] |- |[[Friisid]] |[[Itaalia keel]] |[[Vanapermi keel|Vanakomi keel]]/[[Vanapermi keel]] |} == Tulevikus == {| class="wikitable" |+ !Luua (1. kl) !Redigeerida (1. kl) !Luua (2. kl) |- |[[Marss Roomale]] |[[:Kategooria:Kasutajalehekülgede keeleoskuse mallid|Keeleoskuse mallid]] |[[muromi keel]] |- |[[Mercedez-Benz T80]] |[[Benito Mussolini]] |[[Valgevene demokraatlik vastupanuliikumine|Valgevene vastupanuliikumine]] |- |[[Neenetsi põlisusk]] |[[Oksitaani keel]] |[[juguurid]] |- |[[PSL-skaala]] |[[Inglise keel]] |[[friisi rahvariided]] |- |[[Mall:Rahvus]] |[[Tuareegid]] |[[Trastevere]] |- |[[Mall:Kiri]] |[[Azawad]] |[[tengrism]] |- |[[Istituto Luce]] |[[Turgi rahvad]] |[[Shelley Shannon]] |- |[[Kabiilid]] |[[Valgevene keel]] |[[soome-saami keeled]] |- |[[Ahnenerbe]] |[[Jazva murre]] |[[soome-permi keeled]] |- |[[Lääneromaani keeled]] |[[Idioot (Dostojevski)]] |[[Kolmas Kreeka Vabariik]] |- |[[Valgevene Rahvavabariigi lipp]] |[[Ründebrigaad Azov]] |[[neoliitikumi kreeka]] |- |[[Turkoloogia]] |[[Idaslaavi keeled]] |[[Hotel Campo Imperatore]] |- |[[Keelerühm]] |[[Metseenlus]] |[[merja keel]] |- |[[Tamga]] |[[Udmurdid]] |[[muinaskarjala keel]] |} == Lõpetatud == {| class="wikitable" |+ !Lõpetatud !Üle vaadata |- |[[Põld (film)]] |[[Gino Boccasile]] (lisada infokast) |- |[[Rachele Mussolini|Rachele Guidi]] |[[Vanapermi kiri]] (pärast kirjamalli loomist) |- |[[Operatsioon Tamm]] |[[Setu keel]] (pärast uurali keelte malli korrigeerimist) |- |[[Donald Spitz]] | |- |[[Petri Kallio]] | |} c2kjxcnka2zx10b8u6rfffqjru6fcai 0 715853 7212459 7204806 2026-08-11T21:34:42Z Raamaturott 56450 /* November */ 7212459 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1996]]. aastal sündinud tuntud inimesi ja loomi. {{Sündinud|1996}} ==Jaanuar== * [[1. jaanuar]] – [[Mahmoud Dahoud]], Saksamaa jalgpallur * [[2. jaanuar]] – [[Õilme Võro]], eesti sprinter * [[10. jaanuar]] – [[Kostjantõn Nemitšev]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik * [[12. jaanuar]] – [[Rin Sumida]], Jaapani jalgpallur * [[15. jaanuar]] – [[Dove Cameron]], USA laulja ja näitleja * [[16. jaanuar]] – [[Jennie Kim]], Lõuna-Korea laulja * [[17. jaanuar]] – [[Klaus Mäkelä]], Soome dirigent * [[23. jaanuar]] – [[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Calum Hood]], Austraalia muusik * [[30. jaanuar]] – [[Ruka Norimatsu]], Jaapani jalgpallur * [[31. jaanuar]] – [[Regina Ermits]], Eesti laskesuusataja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Anna Maria Sepp]], eesti purjetaja * 2. veebruar – [[Sander Terras]], Eesti ajakirjanik *[[5. veebruar]] – [[Anete Kociņa]], läti odaviskaja *[[10. veebruar]] – [[Aleksandr Georgijev (jäähokimängija)|Aleksandr Georgijev]], Bulgaaria-Venemaa jäähokimängija *[[11. veebruar]] – [[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur * 11. veebruar – [[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist * 11. veebruar – [[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Sebastian Johannes Aho]], Rootsi jäähokimängija * 17. veebruar – [[Renato Kayzer]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Amanda Hermiine Künnapas]], Eesti näitleja ja koreograaf *[[22. veebruar]] – [[Kirke Leinatamm]], Eesti moedisainer *[[25. veebruar]] – [[Mari-Liis Kirsimägi]], Eesti kunstnik *[[26. veebruar]] – [[Karolin Jürise]], Eesti näitleja ==Märts== * [[1. märts]] – [[Sage Northcutt]], USA vabavõitleja * [[2. märts]] – [[Karl Johan Pechter]], Eesti jalgpallur * [[7. märts]] – [[Manel Navarro]], Hispaania laulja * [[8. märts]] – [[Mihkel Ainsalu]], Eesti jalgpallur * [[15. märts]] – [[Kristiina Kresmer]], Eesti murdmaasuusataja * [[16. märts]] – [[Hisui Haza]], Jaapani jalgpallur * [[18. märts]] – [[Roland Poom]], Eesti rallisõitja * [[25. märts]] – [[Afonso (Beira prints)]], Portugali prints * [[26. märts]] – [[Eleryn Tiit]], Eesti laulja * [[28. märts]] – [[German Šlein]], Eesti jalgpallur ==Aprill== *[[14. aprill]] – [[Abigail Breslin]], USA näitleja * [[2. aprill]] – [[Martin Rump]], Eesti autosportlane * [[5. aprill]] – [[Märten Kuusk]], Eesti jalgpallur * [[6. aprill]] – [[Kätlin Kivisild]] ([[Kätlin Tammiste]]), eesti purjetaja * [[9. aprill]] – [[Merit Männiste]], Eesti laulja * 9. aprill – [[Yuka Momiki]], Jaapani jalgpallur * [[10. aprill]] – [[Loïc Nottet]], Belgia laulja * [[12. aprill]] – [[Matteo Berrettini]], Itaalia tennisist * [[12. aprill]] – [[Kauro Tafitšuk]], Eesti muusik ja helirežissöör * [[16. aprill]] – [[Kento Misao]], Jaapani jalgpallur * [[18. aprill]] – [[Daniil Dubov]], Venemaa maletaja * [[24. aprill]] – [[Svjatoslav Jakovlev]], Eesti jalgpallur * [[26. aprill]] – [[Inga Tislar]], Eesti laulja * 26. aprill – [[Raiven]], Sloveenia laulja * [[30. aprill]] – [[Iván Rodríguez del Pozo]], Hispaania jalgpallur ==Mai== * [[3. mai]] – [[Domantas Sabonis]], Leedu korvpallur * 3. mai – [[Mayo Doko]], Jaapani jalgpallur * [[9. mai]] – [[Saron Läänmäe]], Eesti jalgpallur * [[11. mai]] – [[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija * [[14. mai]] – [[Martin Garrix]], Hollandi DJ * [[15. mai]] – [[Birdy (laulja)|Birdy]], inglise laulja * 15. mai – [[Karleen Kersa]], eesti ujuja * 15. mai – [[Jolene Marie Rotinsulu]], Indoneesia – Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[21. mai]] – [[Josh Allen]], USA Ameerika jalgpallur * [[26. mai]] – [[Zećira Mušović]], Rootsi jalgpallur ==Juuni== * [[4. juuni]] – [[Maria Bakalova]], Bulgaaria näitleja * [[7. juuni]] – [[Christian McCaffrey]], USA Ameerika jalgpallur * [[10. juuni]] – [[Kristjan Ilves]], eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja * [[13. juuni]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur * [[15. juuni]] – [[Aurora (laulja)|Aurora Aksnes]], Norra laulja * 15. juuni – [[Risa Shimizu]], Jaapani jalgpallur * [[23. juuni]] – [[Ivo Van Tamm]], Eesti korvpallur * [[26. juuni]] – [[Nublu (räppar)|Nublu]], Eesti räppar ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Helina Metsik]], eesti modell * [[4. juuli]] – [[Andris Celminš]], Eesti käsipallur * [[5. juuli]] – [[lammas Dolly]], esimene kloonitud imetaja * [[7. juuli]] – [[Getriin Strigin]], Eesti jalgpallur * [[7. juuli]] – [[Paula Andrea Rodríguez Rueda]], Colombia maletaja * [[8. juuli]] – [[Ksenia Belomestnova]], Eesti allveeujuja * [[11. juuli]] – [[Alessia Cara]], Kanada laulja * 11. juuli – [[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja * 11. juuli – [[Philipp Lienhart]], Austria jalgpallur * [[12. juuli]] – [[Adam Buksa]], Poola jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Vivianne Miedema]], Hollandi jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Luke Hemmings]], Austraalia laulja * [[17. juuli]] – [[Vladislav Žarov]], Eesti ''taekwondo''-sportlane * [[20. juuli]] – [[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur * [[23. juuli]] – [[Álex Mula]], Hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Anette Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * [[25. juuli]] – [[Jaafar Jackson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * [[26. juuli]] – [[Koya Kitagawa]], Jaapani jalgpallur * 26. juuli – [[Tatjana Vorobjova]], Eesti tennisist * [[29. juuli]] – [[Samuel Chatto]], Briti aadlik ==August== * [[7. august]] – [[Dani Ceballos]], Hispaania jalgpallur * [[14. august]] – [[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur * [[15. august]] – [[Irma Miranda]], Mehhiko modell * 15. august – [[Maria Romanjuk]], Eesti ujuja * [[16. august]] – [[Caeleb Dressel]], USA ujuja * [[19. august]] – [[Laura Tesoro]], Belgia laulja * [[27. august]] – [[Stefanie Giesinger]], Saksamaa modell * [[30. august]] – [[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Veronika Domjan]], sloveeni kettaheitja * [[6. september]] – [[Lana Rhoades]], USA netipersoon * [[13. september]] – [[Janno Ligur]], Eesti rallikrossisõitja * [[14. september]] – [[Henri-Kaido Veermäe]], Eesti animaator ja režissöör * [[17. september]] – [[Esteban Ocon]], Prantsuse vormelisõitja * [[17. september]] – [[Duje Ćaleta-Car]], Horvaatia jalgpallur * [[20. september]] – [[Marlos Moreno]], Colombia jalgpallur * [[23. september]] – [[Valentin Bassov]], Eesti veemotosportlane * [[23. september]] – [[Ingrid Landmark Tandrevold]], Norra laskesuusataja * [[25. september]] – [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * 25. september – [[Anett Vilipuu]], Eesti jalgpallur * [[27. september]] – [[Mami Ueno]], Jaapani jalgpallur ==Oktoober== * [[3. oktoober]] – [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur * [[6. oktoober]] – [[Kevin Diks]], Hollandi jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Lewis Capaldi]], Šoti laulja * [[8. oktoober]] – [[Sara Sorribes Tormo]], Hispaania tennisist * 8. oktoober – [[Ola Aina]], Nigeeria jalgpallur * [[13. oktoober]] – [[Joshua Wong]], Hongkongi aktivist * [[15. oktoober]] – [[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija * [[19. oktoober]] – [[Bella Hadid]], USA modell * [[22. oktoober]] – [[Johannes Høsflot Klæbo]], norra murdmaasuusataja * [[27. oktoober]] – [[Nadiem Amiri]], Saksamaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija * [[29. oktoober]] – [[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja ==November== * [[1. november]] – [[Daniela Melchior]], Portugali näitleja * [[3. november]] – [[Maria Teresa Kalmet]], Eesti näitleja * [[5. november]] – [[Miho Manya]], Jaapani jalgpallur * [[11. november]] – [[Tye Sheridan]], USA näitleja *[[14. november]] – [[Reio Käsnapuu]], eesti veemotosportlane * [[15. november]] – [[Reena Koll]], eesti teivashüppaja * 15. november – [[Demi Vollering]], Hollandi jalgrattur * [[16. november]] – [[Mackenyu]], Jaapani näitleja * [[22. november]] – [[Hailey Baldwin]], USA modell * [[27. november]] – [[Vlasi Sinjavski]], Eesti jalgpallur * [[29. november]] – [[Kelly Vask]], Eesti laulja ==Detsember== * [[4. detsember]] – [[Kristiine Miilen]], Eesti võrkpallur * [[6. detsember]] – [[Mihkel Kirves]], Eesti korvpallur * [[9. detsember]] – [[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija * [[11. detsember]] – [[Anna Maria Čeh]], Eesti kergejõustiklane * [[15. detsember]] – [[Jenifer Brening]], Saksamaa laulja * [[19. detsember]] – [[Mouctar Diakhaby]], Guinea jalgpallur * [[22. detsember]] – [[Maik-Kalev Kotsar]], Eesti korvpallur * [[23. detsember]] – [[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja * [[24. detsember]] – [[Emanuel Cecchini]], Argentina jalgpallur * [[28. detsember]] – [[Edgar Tur]], Eesti jalgpallur * [[31. detsember]] – [[Chika Hirao]], Jaapani jalgpallur [[Kategooria:1996]] aifxsd3pgu0ezmr1gigzt2t85c2rgy2 0 716059 7212616 7166415 2026-08-12T08:01:40Z Robert Treufeldt 9117 7212616 wikitext text/x-wiki '''Maari Randväli''' (sündinud [[25. mai]]l [[2009]]) on eesti ujuja. Randväli lõpetas 2025. aastal [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is põhikooli ning jätkas õpinguid Inglismaal Mount Kelly gümnaasiumis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maari Randväli {{!}} ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Maari_Randv%C3%A4li |vaadatud=3. juuni 2026 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Ujumisega alustas ta 2014. aastal [[Audentese Spordiklubi]]s treener [[Karen Vapper]]i juhendamisel. Hiljem on teda treeninud [[Mart Mandel]] ja [[Aivi Kulla]], aastatel 2019–2025 [[Kaja Aljand]] ning alates 2025. aasta sügisest [[Tallinna Kalevi Ujumiskool]]is [[Martti Aljand]] ja [[Inglismaa]]l [[Emma Collings‑Barnes]].<ref name=":0" /> == Isiklikud rekordid<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=RANDVALI, Maari {{!}} Swimrankings |url=https://www.swimrankings.net/index.php?page=athleteDetail&athleteId=4009154&athletePage=RECORD |vaadatud=3. juunil 2026}}</ref> == {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 50 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''26,23''' || [[2026]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''56,82''' || [[2026]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''2.04,94''' || [[2026]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''28,73''' || [[23. mai]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''1.01,55''' || [[23. aprill]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.16,01''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,93''' || [[2024]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,96''' || [[2026]] || – || |} {| class="wikitable" |+Isiklikud rekordid 25 m basseinis ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht !! Märkused |- | [[50 m vabaujumine]] || '''25,20''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m vabaujumine]] || '''54,86''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m vabaujumine]] || '''1.58,58''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m vabaujumine]] || '''4.14,79''' || [[2024]] || – || |- | [[1500 m vabaujumine]] || '''17.28,93''' || [[2024]] || – || |- | [[50 m seliliujumine]] || '''27,54''' || [[13. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[100 m seliliujumine]] || '''58,72''' || [[12. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Sheffield]] || Eesti rekord |- | [[200 m seliliujumine]] || '''2.09,20''' || [[2025]] || – || |- | [[50 m liblikujumine]] || '''26,66''' || [[2025]] || – || |- | [[100 m liblikujumine]] || '''59,69''' || [[2025]] || – || |- | [[200 m liblikujumine]] || '''2.13,56''' || [[20. detsember]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]] || Eesti rekord |- | [[100 m kompleksiujumine]] || '''1.02,42''' || [[2025]] || – || |- | [[400 m kompleksiujumine]] || '''4.54,91''' || [[2025]] || – || |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Maari_Randväli}} * [https://www.priitswim.com/2024/11/suur-lugu-maari-randvali-teisest-puust.html SUUR LUGU: Maari Randväli - teisest puust soomustega] {{JÄRJESTA:Randväli, Maari}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eestlased Suurbritannias]] [[Kategooria:Sündinud 2009]] 0a0k1wisd4rdf7qlqmlelb2ug7yx6di 0 716291 7212609 7212038 2026-08-12T07:54:57Z Hannesvalk 176021 /* 11. august */ 7212609 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnakutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidega ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.<ref name=40paeva>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.<ref name=40paeva/> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026</ref> === 15. juuli === Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.<ref>[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.<ref>[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 16. juuli === [[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]] [[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026</ref> Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].<ref>[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026</ref> Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.<ref>[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026</ref> Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026</ref> === 17. juuli === Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026</ref> ja [[Odessa]]le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.<ref>[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026</ref> Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026</ref> ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026</ref> Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026</ref> Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 18. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026</ref> ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026</ref> Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 19. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026</ref> Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>. === 20. juuli === Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026</ref> === 21. juuli === Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026</ref> Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026</ref> Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. juuli === [[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026</ref> Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026</ref> ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu on peatunud laevaliiklus Odessa oblasti sadamates.<ref name=odessa>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis] ERR, 31. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026</ref><ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026</ref> === 23. juuli === Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026</ref> Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026</ref> ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026</ref> Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026</ref> Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.<ref name=40paeva/> === 24. juuli === Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref> Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026</ref> Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026</ref> Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.<ref>[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026</ref> === 25. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref>, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026</ref> [[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.<ref>[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026</ref> [[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.<ref>[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026</ref> === 26. juuli === Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026</ref> === 27. juuli === Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.<ref>[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026</ref> === 28. juuli === Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026</ref> Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].<ref>[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026</ref> Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600357/zelenskoi-visiit-kinnitas-et-trump-on-sonades-ukraina-poolel-sisuline-osa-tekitab-skepsist |pealkiri=Zelenskõi visiit kinnitas, et Trump on sõnades Ukraina poolel. Sisuline osa tekitab skepsist |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> === 29. juuli === Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast ja Wildberriesi ladu [[Rjazan]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600283/fotod-ja-video-venemaal-rjazanis-suttis-droonirunnaku-jarel-jarjekordne-wildberriese-ladu FOTOD ja VIDEO | Venemaal Rjazanis süttis droonirünnaku järel järjekordne Wildberriese ladu] Delfi, 29. VII 2026</ref>, [[Perm]]i naftatöötlemistehast, Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi Krimmis ning [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.<ref>[https://www.err.ee/1610088823/meedia-ukraina-rundas-rjazani-naftatehast-ja-logistikakeskust#ukraina Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust] ERR, 29. VII 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltaava oblast]]is [[Krementšuki rajoon]]is [[F-16]] hävitaja, mis oli täitams lahinguülesannet hävitada Venemaa õhusihtmärke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600603/f-16 Ukrainas kukkus lahinguülesandeid täites alla F-16 hävitaja] Delfi, 29. VII 2026</ref> Venemaa rünnakute tõttu Ukraina sadamatele ja Ukraina rünnakute tõttu Venemaa laevadele Aasovi ja Mustal merel on mõlema riigi kaubalaevade liiklus Mustal merel praktiliselt lõppenud.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600420/ukraina-kaotaks-1-5-miljardit-ja-venemaa-40-miljardit-kas-madin-mustal-merel-jaab-viiki |pealkiri=„Ukraina kaotaks 1,5 miljardit ja Venemaa 40 miljardit.“ Kas madin Mustal merel jääb viiki? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref name=odessa/> === 30. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 74 raketi (13 ballistilise ja 61 tiibraketiga) ja 284 drooniga. Ukraina õhukaitse hävitas 55 Vene raketti ja 265 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632231 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 74 raketi ja 284 ründedrooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600491/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-kiievis-hukkus-uks-inimene Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu. Krõvõi Rihis hukkus kuus ja Kiievis üks inimene] Delfi, 30. VII 2026</ref> [[Krõvõi Rih]]i linna lähedal tabas Põhja-Korea ballistiline rakett KN-23 üht elumaja, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600737/zelenskoi-venemaa-tappis-krovoi-rihi-lahedal-perekonna-pohja-korea-raketiga Zelenskõi: Venemaa tappis Krõvõi Rihi lähedal perekonna Põhja-Korea raketiga] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632208 |pealkiri=Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt kaheksa inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632262 |pealkiri=Venemaa raketirünnak hävitas Ukraina külas terve pere |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Penza]]s, [[Udmurtia]]s [[Sarapul]]is ja [[Perm]]is Wildberriesi logistikahooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610098369/soja-1618-paev-ukraina-rundas-kolme-wildberriesi-logistikahoonet#kiiev Ukraina jätkab Venemaal asuvate Wildberriesi logistikahoonete hävitamist] ERR, 30. VII 2026</ref> === 31. juuli === Venemaa ründas Ukrainat 255 drooniga, millest Ukraina tõrjus 195.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632330 |pealkiri=Venemaa ründas täna öösel Ukrainat 255 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese laohooned [[Volgograd]]is ja [[Tatarstan]]is ning nafta rafineerimistehaseid [[Volgograd]]is ja [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600726/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-uuesti-wildberries-laohoonet Ukraina droonid ründasid Wildberriese ladusid Volgogradis ja Tatarstanis ning naftatöötlemistehaseid] Delfi, 31. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610099479/ukraina-rundas-lennukitehast-sadamataristut-ja-naftatootlemistehast#naftatehas Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid] ERR, 31. VII 2026</ref> [[Kirovohradi oblast]]is kukkus lahinglennuülesande täitmisel alla lahinghelikopter, mille piloot hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#kopter Kirovohradi oblastis kukkus juuli lõpus alla lahingkopter] ERR, 8. VIII 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel hõivas Venemaa juulis 38 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-august-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, August 1, 2026] ISW, 1.VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610105218/luurekeskus-venemaa-vallutas-juulis-ukrainas-alla-40-ruutkilomeetri Luurekeskus: Venemaa vallutas juulis Ukrainas alla 40 ruutkilomeetri] ERR, 31. VII 2026</ref> Kõige intensiivsem lahingutegevus on viimastel nädalatel toimunud [[Pokrovsk]]i ja [[Kostjantõnivka]] suunal, millele järgnesid [[Slovjansk]]i ja [[Lõman]]i ning [[Huljaipole]] suunad.<ref>[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel] ERR, 31. VII 2026</ref> Juulis kasutas Venemaa üle 120 Iskander-M, S-400 ja Põhja-Korea KN-23 tüüpi ballistilise raketi, üle 140 tiibraketi H-101 ja Kalibr ning enam kui 60 raketti H-59 ja H-69. Lisaks tulistati välja üle 30 Tsirkoni ja Onyxi raketi. Ukraina kõige suure probleem on ballistiliste rakettide tõrjumiseks vajalike [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] rakettide puudus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8519677/blogi-1621-sojapaev-ukrainas-vene-kindral-paases-moskvas-korraldatud-plahvatuses-eluga?liveblogPost=632944 |pealkiri=Natukene analüütikat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-02 |vaadatud=2026-08-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ülevaade liitlasriikide poolt Ukrainale lubatud ja üle antud lennukitest [[F-16]]:<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600585/ukrainas-olev-f-16-lennukipark-sulab-lumepallina-kas-laane-lennukid-kuluvad-liiga-kiiresti |pealkiri=Ukrainas olev F-16 lennukipark sulab lumepallina. Kas lääne lennukid kuluvad liiga kiiresti? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> * lubanud 126 ** ootel 53 ** üle antud 73 *** Rumeenias väljaõppeks 18 *** teenistuses 50 *** kaotatud 5 Alates täiemahulise sõja algusest on Venemaa kaotanud ligi 700 000 sõjaväelast hukkunutena, kogukaotused moodustavad 1,6 miljonit inimest. Ukraina kaotused on ligi 50 000 hukkunut, 10 000 teadmata kadunud (sh. sõjavangis Venemaa) ja 400 000 haavatut.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632500 |pealkiri=Zelenskõi: sõjas on hukkunud 700 000 Vene, 50 000 Ukraina sõjaväelast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == August == === 1. august === Venemaa korraldas raketirünnaku Kiievile, kasutades 35 raketti, neist 27 ballistilist ning 185 drooni. Rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest, vigastada sai 28.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120600962/venemaa-oises-runnakus-kiievile-hukkus-uheksa-inimest Venemaa öises rünnakus Kiievile hukkus üheksa inimest] Delfi, 1. VIII 2026</ref> Kannatada sai ka Leedu saatkond. Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuvasse Suhhetske küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina ründas droonidega [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s naftatöötlemistehasest Bašneft-Ufaneftehhim ja [[Nižnekamsk]]i naftakeemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1610100301/meedia-ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehasest-ufas#ufa Meedia: Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehasest Ufas] ERR, 1. VIII 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina [[Sevastopol]]i lähistel asuvat Venemaa relvajõudude raadioelektroonilise võitluse keskust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632719 |pealkiri=Ukraina tabas okupeeritud Sevastopolis olulist sihtmärki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Mustal merel uputas Ukraina meredroonidega Venemaa riigifirma Rosatom tütarettevõttele Fresco kuuluva konteinerlaeva Janina.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632809 |pealkiri=Ukraina uputas Mustal merel Venemaale kuuluva konteinerlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. august === Venemaa droonirünnakutes hukkus kuus inimest ja sai vigastada vähemalt 81. Ukraina tõrjus 109 Venemaa välja saadetud 133 droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610100736/meedia-ukraina-rundas-oosel-engelsi-lennubaasi-venemaal#hukkunud Ööpäevaga hukkus Ukrainas Vene rünnakutes kuus inimest] ERR, 2. VIII 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Vemnmaa linnale. [[Saratov]]is sai tabamuse naftakeemiatehas, [[Engels]]is õhujõudude baas, [[Ufa]]s Bašnefti naftatehas, [[Samara oblast]]is Novosemeikinos Wildberries laohoone, [[Brjanski oblast]]is droonibaas ja [[Kaluga oblast]]is Ljudinovos naftaladu. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601063/video-ukraina-pommitas-venemaal-naftatehaseid-wildberriese-laohoonet-ja-engelsi-ohubaasi VIDEO | Ukraina pommitas Venemaal naftatehaseid, Wildberriese laohoonet ja Engelsi õhubaasi] ERR, 2. VIII 2026</ref> === 3. august === [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli ja haavata sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610101177/ukraina-tabas-venemaal-jarjekordset-wildberriese-ladu#dnipro Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakutes neli inimest] ERR, 3. VIII 2026</ref> Ukraina tabas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Wildberriesi logistikakeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601164/venemaal-belgorodis-suttis-runnaku-jarel-ulikool-kus-tegeldi-droonidega FOTOD ja VIDEOD | Venemaal Vladimiris süttisid rünnaku järel Wildberriese ladu ja Belgorodis ülikool, kus tegeldi droonidega] Delfi, 3. VIII 2026</ref> Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnaku tõttu [[Krasnodari krai]]s Arhipo-Ossipovka rannas seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601393/me-ei-joudnud-ara-minna-venemaa-teatel-hukkus-ukraina-droonirunnakus-rannale-vahemalt-seitse-inimest „Me ei jõudnud ära minna.“ Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakus rannale vähemalt seitse inimest] Delfi, 3. VIII 2026</ref> President Zelenskõi määras senise [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäri [[Rustem Umjerov]]i [[Ukraina Välisluureteenistus]]e (SZR) juhiks. Julgeoleku- ja kaitsenõukogu uueks sekretäriks nimetas Zelenskõi endise siseministri [[Ihor Klõmenko]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601316/zelenskoi-maaras-umerovi-valisluure-ja-klomenko-julgeolekunoukogu-juhiks Zelenskõi määras Umerovi välisluure ja Klõmenko julgeolekunõukogu juhiks] Delfi, 3. VIII 2026</ref> === 4. august === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Mõkolajivi oblast]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601429/venemaa-rundas-ukrainas-sumot-ja-mokolajivit-kokku-hukkus-neli-inimest Venemaa ründas Ukrainas Sumõt ja Mõkolajivit. Kokku hukkus neli inimest] Delfi, 4. VIII 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Wildberriese ladusid [[Leningradi oblast]]is [[Krasnõi Bor]]is ja [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is<ref>[https://www.err.ee/1610102008/ukraina-rundas-wildberriese-ladusid-moskva-ja-peterburi-lahedal#teated Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakutes kuus inimest ja said kahjustada laod] ERR, 4. VIII 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601416/fotod-ja-videod-leningradi-oblastis-suutasid-droonid-jarjekordse-wildberriese-lao VIDEOD ja FOTOD | Leningradi oblastis süütasid droonid järjekordse Wildberriese lao. Rünnak toimus ka Moskva oblastis] Delfi, 4. VIII 2026</ref> SBU avaldas juuni lõpus alustatud Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni<ref name=40paeva/> tulemused.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8520418/blogi-1623-sojapaev-ukrainas-vene-droonioperaator-pidas-turumuujale-safarit?liveblogPost=633083 |pealkiri=SBU avaldas Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni tulemused |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-04 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. august === Venemaa ründas [[Kiiev]]it ja [[Kiievi oblast]]it 28 raketi ja 115 drooniga, millest Ukraina tõrjus 98 drooni. Rünnakutes hukkus 17 ja sai vigastada 44 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601674/video-venemaa-andis-kiievile-parast-luhikest-pausi-taas-ulatusliku-raketiloogi VIDEOD | Venemaa andis Kiievi linnale ja oblastile pärast lühikest pausi taas ulatusliku löögi. Hukkunud on 17 inimest] Delfi, 5. VIII 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus [[Tula oblast]]is [[Aleksin]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601679/videod-ja-fotod-droonirunnaku-jarel-poles-maha-wildberriese-sorteerimiskeskus-venemaal-tula-oblastis VIDEOD ja FOTOD | Droonirünnaku järel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus Venemaal Tula oblastis] Delfi, 5. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610102803/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-tuula-oblastis#tuula Ukraina süütas õhurünnakuga Wildberriese lao Tuula oblastis] ERR, 5. VIII 2026</ref> Lääne-Venemaale on hakkanud ümberpaiknema Põhja-Korea raketiüksus, mille koosseisus on kuni 120 ballistilist raketti ning kuus raketiheitjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601707/moskva-ja-pyongyangi-koostoo-laieneb-venemaale-tuuakse-pohja-korea-raketiuksus Moskva ja Pyongyangi koostöö laieneb, Venemaale tuuakse Põhja-Korea raketiüksus] Delfi, 5. VIII 2026</ref> === 6. august === Ukraina andis löögi naftatöötlemistehastele [[Jaroslavl]]is ja [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610103655/ukraina-rundas-venemaal-kaht-naftatootlemistehast#tehased Ukraina ründas Venemaal kaht naftatöötlemistehast] ERR, 6. VIII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120601931/ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-uhte-venemaa-suurimat-naftatehast Ukraina ründas teist päeva järjest ühte Venemaa suurimat naftatehast] Delfi, 6. VIII 2026</ref> === 7. august === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Jekaterinburg]]is asuvas Wildberriesi logistikakeskuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602167/videod-ja-fotod-droonid-rundasid-wildberriese-ladu-seekord-jekaterinburgis VIDEOD ja FOTOD | Droonid ründasid Wildberriese ladu seekord Jekaterinburgis] Delfi, 7. VIII 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama, ründedroonide baasi ning kahte Geran/Gerbera tüüpi ründedroonide maapealset juhtimiskeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610104495/ukraina-ohurunnak-tabas-wildberriese-ladu-jekaterinburgis#Krimm Ukraina teatas mitme sihtmärgi hävitamisest annekteeritud Krimmis] ERR, 7. VIII 2026</ref> Gelendžiki lähedal asuva Venemaa presidendi Vladimir Putini palee õhutõrjesüsteemide vastu. [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is asuva Putini palee lähedal hävitas Ukraina elektroonilise sõjapidamise kompleksi «Volna Kupol Garant».<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633683 |pealkiri=Putini palee kaitse Gelendžikis mõraneb |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 8. august === Venemaa õhurünnakus Kiievi piirkonnale hukkus vähemalt neli ja sai vigastada kaheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602395/venemaa-jatkas-oiseid-runnakuid-kiievi-oblastile-hukkus-kolm-inimest Venemaa jätkas öiseid rünnakuid Kiievi oblastile, hukkus neli inimest] Delfi, 8. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is ja [[Ilski]] [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#samara Ukraina ründas taas Samara naftatehast] ERR, 8. VIII 2026</ref> === 9. august === Harkivis hukkus Venemaa rünnakutes kaks ja sai vigastada 23 inimest, Odessas sai vigastada vähemalt 13 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602491/venemaa-pommitas-rakettidega-odessat-harkivis-sai-pihta-magalarajoon Venemaa pommitas rakettidega Odessat, Harkivis sai pihta magalarajoon] Delfi, 9. VIII 2026</ref> Ukraina ründas [[belgorod]]is soojuselektrijaama ja FSB esindust. Venemaa teatas viiest hukkunust ja enam kui 20 haavatust.<ref>[https://www.err.ee/1610105935/soja-1628-paev-belgorodis-puhkesid-ukraina-droonirunnaku-jarel-polengud#belgorod Venemaal Belgorodis puhkesid väidetava Ukraina droonirünnaku järel põlengud] ERR, 9. VIII 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is tabas ukraina Venemaa [[S-400]] õhutõrjesüsteemi, [[Jeisk]]is sai tabamuse raketisüsteem [[Pantsir|Pantsir S-1]] ning [[Rostovi oblast]]is raketisüsteem [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ning radarijaamad Podlet-K1 ja Kasta 2E2.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602508/video-ukraina-andis-droonilooke-belgorodis-ja-gelendzikis VIDEO | Ukraina andis droonilööke Belgorodis ja Gelendžikis] Delfi, 9. VIII 2026</ref> === 10. august === Ukraina ründas [[Nižnekamsk]]i naftatöötlemistehast [[Tatarstan]]is ja Tobolskneftehimi naftakeemiatehasele [[Tobolsk]]is [[Tjumeni oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610106352/ukraina-rundas-naftakeemiatehast-tjumeni-oblastis#tjumen Ukraina ründas naftakeemiatehast Tjumeni oblastis] ERR, 10. VIII 2026</ref> Odessa oblastis kukkus alla Ukraina hävitaja [[MiG-29]], piloodil õnnestus katapulteeruda.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633707 |pealkiri=Odessa oblastis kukkus alla ukrainlaste MiG-29 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. august === Venemaa rünnakutes [[Zaporižžja oblast]]ile ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602864/venemaa-rundas-oosel-mitut-ukraina-linna-zaporizzjas-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas öösel mitut Ukraina linna. Zaporižžjas hukkus kuus inimest] Delfi, 11. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610107159/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-voronezi-oblastis#hukkus Venemaa õhurünnakus Ukrainale hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi] ERR, 11. VIII 2026</ref> [[Zaporižžja]]s sai tabamuse metallurgiaettevõte „Zaporožstal“. Ukraina droonirünnakud süütasid Wildberriesi lao [[Voroneži oblast]]is [[Novaja Usman]]is ja naftatöötlemistehase Orsknefteorgsintez [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120602869/videod-ja-fotod-venemaal-voronezi-oblastis-suttisid-droonirunnaku-jarel-polema-suure-ettevotte-laod VIDEOD ja FOTOD | Venemaal Voroneži oblastis süttisid droonirünnaku järel põlema „suure ettevõtte laod“] Delfi, 11. VIII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] bnh5c23x4g9af2hsspzmmysp8n52gne 0 716534 7212305 7171432 2026-08-11T13:46:03Z Andres 5 lisasin teatmeid 7212305 wikitext text/x-wiki {{täienda}} '''Iveta Leitane''' on Läti [[semiootik]] ja [[filosoof]].<ref>[https://macmillan.yale.edu/europe/baltic/person/iveta-leitane-0 CV]</ref> Ta on õppinud [[Läti Ülikool]]is filosoofiat ning [[Tübingeni ülikool]]is filosoofiat, religiooniuuringuid ja judaistikat. Aastal 1998 sai ta Tübingeni ülikoolist doktorikraadi. Tema väitekiri käsitles religiooni eri komponentide rolli rahvusliku identiteedi kujunemisel Lätis 19. ja 20. sajandil. Aastatel 2001–2007 oli ta Läti Ülikooli dotsent ja juhtis kirikuloo õppetooli. 2023. aastal asus ta tööle [[Yale'i ülikool]]i Macmillani keskuse teadurina. Ta on uurinud peamiselt juudi kultuurilugu, sealhulgas [[Marburgi koolkond|Marburgi koolkonna]] [[uuskantiaanlus]]t.<ref>[https://www.uni-muenster.de/EViR/en/fellows/aktuellefellows/ivtaleitane.html Vita], uni-muenster.de.</ref><ref>[https://macmillan.yale.edu/europe/baltic/person/iveta-leitane-0 CV], yale.edu.de.</ref> ==Teoseid== *Leitane, Iveta 2016. Komparatīvā gastrosemiotika? Baltijas ebreju tulkojumi jidišā starpkaru periodā” [Comparative Gastrosemiotics? The Translations of Baltic Jews into Yiddish in the Interwar Period]. In: Laķe, Anda (ed.), ''Krustpunkti: kultūras un mākslas pētījumi''. Rīga: Latvijas Kultūras akadēmija, 178–191. *Leitane, Iveta 2017. From Tartu semiotics to enlightened magic: Transformations within scholarly discourse in Latvia during the transition from socialism to post-socialism. In: Cotofana, Alexandra; Nyce, James M. (eds.), ''Religion and Magic in Socialist and Post-Socialist Contexts II: Historic and Ethnographic Case Studies of Orthodoxy, Heterodoxy, and Alternative Spirituality''. Stuttgart: ibidem-Verlag, 189–212. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Leitane, Iveta}} [[Kategooria:Läti semiootikud]] [[Kategooria:Läti filosoofid]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] fc097vdvb59v0ewcjxzdutjk48wd3fu 0 716611 7212496 7207249 2026-08-12T00:44:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212496 wikitext text/x-wiki {{Veebileht | nimi = Go3 | logo = | kuvatõmmis = | pildiallkiri = | url = {{URL|https://go3.ee}} | kommerts = jah | tulunduslik = jah | tüüp = [[voogedastusteenus]], [[tellitav audiovisuaalmeedia teenus]], internetitelevisioon | registreerimine = vajalik | keeled = [[eesti keel|eesti]], [[läti keel|läti]], [[leedu keel|leedu]], [[vene keel|vene]], [[inglise keel|inglise]] | omanik = [[TV3 Group]] | autor = | päritoluriik = [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]] | väljalase = detsember 2019 | hetkeseis = tegutseb | aastatulu = }} '''Go3''' on [[Baltimaad|Baltimaades]] tegutsev [[voogedastusteenus]] ja internetitelevisiooni platvorm, mis kuulub [[TV3 Group]]i. Teenus pakub filme, seriaale, [[spordiülekanne|spordiülekandeid]], otseülekandes telekanaleid ja järelvaatamist. Eestis tegutseb Go3 veebiaadressil go3.ee ning teenust haldab AS Go3 Baltics.<ref name="Go3Juriidiline">{{Netiviide |url=https://go3.ee/page/corporate-information |pealkiri=Juriidiline info |väljaanne=Go3 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Go3 käivitati Baltimaades 2019. aasta detsembris. Teenus on mõeldud kasutamiseks eri seadmetes, sealhulgas nutitelerites, arvutites, tahvelarvutites ja mobiiltelefonides. Go3 koondab tellitavat videosisu, telekanalite otsepilti ja spordiülekandeid ning kasutab kohalikke tõlkeid, subtiitreid ja heliribasid.<ref name="MisOnGo3">{{Netiviide |url=https://abi.go3.ee/article/mis-on-go3/ |pealkiri=Mis on Go3? |väljaanne=Go3 abi |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Ajalugu == Go3 tuli Baltimaade turule 2019. aasta detsembris. Teenuse käivitamise ajal esitleti seda kui Baltikumiülest voogedastus- ja teleteenust, mis ühendas reaalajas telekanalid, tellitavad filmid, seriaalid, lastesisu ja spordiülekanded.<ref>{{Netiviide |url=https://geenius.delfi.ee/artikkel/120580360/baltikumi-netflix-go3-puust-ja-punaseks-kui-palju-see-maksab-ja-kas-on-mida-vaadata |pealkiri="Baltikumi Netflix" Go3 puust ja punaseks: kui palju see maksab ja kas on mida vaadata |väljaanne=Geenius |aeg=5. detsember 2019 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> 2021. aastaks oli Go3 jõudnud Baltimaades 300 000 tellijani ning TV3 Group kirjeldas seda kui piirkonna juhtivat OTT-teenust.<ref>{{Netiviide |url=https://tv3group.eu/newsstream/go3-strengthens-the-baltic-ott-leadership-position-by-reaching-300-thousands-subscribers-in-the-region/ |pealkiri=Go3 strengthens the Baltic OTT leadership position by reaching 300 thousands subscribers in the region |väljaanne=TV3 Group |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}} |arhiivimisaeg=2026-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260611124842/https://tv3group.eu/newsstream/go3-strengthens-the-baltic-ott-leadership-position-by-reaching-300-thousands-subscribers-in-the-region/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2023. aastaks oli teenusel TV3 Groupi teatel üle 500 000 maksva kliendi Leedus, Lätis ja Eestis.<ref>{{Netiviide |url=https://tv3group.eu/newsstream/go3-strengthens-its-leadership-position-in-the-baltics-by-reaching-500k-subscribers/ |pealkiri=Go3 strengthens its leadership position in the Baltics by reaching 500k subscribers |väljaanne=TV3 Group |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}} |arhiivimisaeg=2024-07-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240708184427/https://tv3group.eu/newsstream/go3-strengthens-its-leadership-position-in-the-baltics-by-reaching-500k-subscribers/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2024. aastal sõlmisid TV3 Group ja [[Viaplay Group]] lepingu, mille alusel hakkas Go3 Baltimaades vahendama Viaplay spordiõiguste portfelli. Lepingu kaudu jõudsid Go3 klientideni muu hulgas [[UEFA Meistrite Liiga]], [[UEFA Euroopa Liiga]], [[Inglismaa Premier League]], [[NHL]] ja [[Vormel 1]] ülekanded.<ref>{{Netiviide |url=https://tv3group.eu/newsstream/tv3-group-and-viaplay-group-enter-baltics-agreement/ |pealkiri=TV3 Group and Viaplay Group enter Baltics agreement |väljaanne=TV3 Group |aeg=29. jaanuar 2024 |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}} |arhiivimisaeg=2024-03-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240316022328/https://tv3group.eu/newsstream/tv3-group-and-viaplay-group-enter-baltics-agreement/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2024. aastal alustasid Go3 ja [[Netflix]] Eestis koostööd, mille kaudu hakati pakkuma Go3, Netflixi ja Setanta Sportsi teenuseid ühe tellimusega. TV3 teatel oli Netflixi puhul tegemist esimese kohaliku partnerlusega Eestis.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/go3/voimas-go3-ja-netflix-alustasid-eestis-koostood/ |pealkiri=Võimas! Go3 ja Netflix alustasid Eestis koostööd |väljaanne=TV3 |aeg=6. november 2024 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> == Teenus == Go3 pakub tellitavaid filme ja seriaale, lastesisu, kohalikke originaalsaateid, telekanalite otsepilti, järelvaatamist ning spordiülekandeid. Go3 enda abikeskuse järgi on platvormil üle 12 000 tunni videosisu ning teenuse kaudu saab vaadata ka live-telekanaleid ja spordiülekandeid.<ref name="MisOnGo3" /> Teenust saab kasutada veebibrauseris, nutiteleris, mobiilirakenduses ja tahvelarvutis. Go3 turundab end kui järgmise põlvkonna televisiooni, mida saab vaadata kodus või liikvel olles.<ref>{{Netiviide |url=https://go3.ee/page/about |pealkiri=Go3 – Next Generation Television |väljaanne=Go3 |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> == Omanik ja tegevus == Go3 kuulub TV3 Groupi, mis on Baltimaade suurim meedia- ja ringhäälingugrupp. TV3 Group tegutseb vabalevi- ja tasulise televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia, digitaalsete platvormide, raadio ja uudisteportaalide valdkonnas. Go3 kõrval kuuluvad gruppi muu hulgas telekanalid [[TV3]], [[TV6]], 3+, TV8, Go3 Sport 1, Go3 Sport 2 ja Go3 Film, samuti raadiojaamad Star FM, Radio Volna ja Power Hit Radio.<ref name="Go3Juriidiline" /> Eestis on Go3 teenusepakkujana märgitud AS Go3 Baltics. Ettevõtte juriidiline aadress on Tallinnas Peterburi teel ning teenuse audiovisuaalmeedia teenused kuuluvad Eesti jurisdiktsiooni alla.<ref>{{Netiviide |url=https://go3.ee/en/contact |pealkiri=Help & support |väljaanne=Go3 |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> == Spordisisu == Go3 üks olulisemaid sisusuundi on sport. TV3 Groupi spordikanalite hulka kuuluvad Go3 Sport 1, Go3 Sport 2 ja Go3 Sport Open, mis näitavad Baltimaades rahvusvahelisi ja kohalikke spordiülekandeid. TV3 Groupi kirjelduste järgi kuuluvad Go3 spordisisu hulka näiteks [[Euroliiga]], [[NBA]], [[La Liga]], [[ATP Tour|ATP tennis]], [[UFC]] ja [[MotoGP]].<ref>{{Netiviide |url=https://tv3group.eu/brands-products/ |pealkiri=Brands & Products |väljaanne=TV3 Group |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}} |arhiivimisaeg=2023-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230206071757/https://tv3group.eu/brands-products/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2024. aasta Viaplay lepinguga lisandusid Go3 spordiportfelli mitmed Viaplay Baltikumi ülekandeõigused, sealhulgas jalgpalli, jäähoki, vormelispordi ja teiste spordialade ülekanded.<ref>{{Netiviide |url=https://abi.go3.ee/en/topics/about/ |pealkiri=About Go3 |väljaanne=Go3 abi |vaadatud=11. juuni 2026 |keel={{en}}}}</ref> == Vaata ka == * [[TV3 Group]] * [[TV3]] * [[Go3 Films]] * [[Go3 Sport]] * [[Home3]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://go3.ee/ Go3 Eesti veebisait] * [https://go3.ee/page/corporate-information Go3 juriidiline info] [[Kategooria:Eesti meedia]] [[Kategooria:Baltimaad]] t35r68zrqaqrghypovv0wzh3fkrpoi3 0 718009 7212749 7210277 2026-08-12T11:56:35Z Mahagonipuu 172816 7212749 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 2. juuli 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 85 |bgcolor = #0064d7 |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt =Škoda_32Tr_SOR_liinil_85_Mustamäe.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = avatud |avati = [[1. juuli]] [[2026]] |eelkäija =[[5 (Tallinna trolliliin)|5]], [[85 (Tallinna bussiliin)|85 (buss)]] |asum = [[Tallinn]] |linnaosad = |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |lõpp-peatus = Balti-Jaam |pikkus = |peatusi = 14/15 |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85/a-b] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/85(al1.07)/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 84 |eelmine = 84 (Tallinna trolliliin) |märked = |lõpppeatus=Balti jaam|sarved traatidel kogu liinist=62.9%}} '''Tallinna''' '''trolliliin 85''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Balti jaam|Balti jaama]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 12-20 minuti tagant. Liin kulgeb marsruudil [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Toompuiestee]]. Traatidega on kaetud kogu liinist ligikaudu 62.9% suurune osa.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-03 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> == Peatused == === Mustamäe – Balti jaam === Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam. === Balti jaam – Mustamäe === Balti jaam, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe. == Vaata ka == * [[Trolliliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] [[Fail:85troll.png|pisi|Kaja peatusel]] == Viited == <references />{{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] 9jkl9gi55evg62is08qh9596p9piyjl 0 718010 7212747 7210276 2026-08-12T11:56:17Z Mahagonipuu 172816 7212747 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 8. juuli 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 84 |bgcolor = #0064d7 |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt =84troll.png |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = avatud |avati = [[1. juuli]] [[2026]] |eelkäija =[[4 (Tallinna trolliliin)|4]], [[84 (Tallinna bussiliin)|84 (Buss)]] |asum = [[Tallinn]] |linnaosad =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Kesklinn]] |vaatamisväärsused= |algpeatus = Keskuse |lõpp-peatus = Balti Jaam |pikkus =14,5 km |peatusi = 15 |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/84/a-b] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/84/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 83 |eelmine = 83 (Tallinna trolliliin) |märked = |lõpppeatus=Balti jaam|järgmine liin=85|järgmine=85 (Tallinna trolliliin)}} '''Tallinna''' '''trolliliin 84''' sõidab [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] ja [[Balti jaam|Balti jaama]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10–20 minuti tagant. Liin kulgeb marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tn,]] [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse pst,]] [[Tulika tänav|Tulika tn,]] [[Paldiski maantee|Paldiski mnt,]] [[Toompuiestee|Toompuiestee,]] [[Rannamäe tee]] Traatidega on kaetud kogu liinist ligikaudu 56,3 protsendi suurune osa.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-03 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}</ref> == Peatused == === Keskuse – Balti jaam === Keskuse, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Ülase, Ristiku, Tehnika, Toompark, Balti jaam. === Balti jaam – Keskuse === Balti jaam, Kelmiküla, Tehnika, Endla, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Männi, Keskuse. == Vaata ka == * [[Trolliliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == <references />{{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] ja5omjrh3u3c1ugxy3qkhbvqy8udkt8 0 718149 7212347 7192689 2026-08-11T15:03:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212347 wikitext text/x-wiki '''Elvy Musikka''' (sündinud 10. augustil 1939. aastal) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[Kanep|kanepiõiguste]] aktivist.{{Infokast persoon | nimi = Elvy Musikka | pilt = Elvy Musikka smiling at the 2018 Emerald Cup.jpg | pildiallkiri = Elvy Musikka Emerald Cupis 2018. aastal | sünniaeg = 10. august 1939 (86aastane) | sünnikoht = [[Cali]], [[Colombia]] | tegevusala = [[Muusik]], [[aktivist]] | tunnustus = Meditsiinilise kanepi aktivist }} == Elu ja aktivism == Elvy Musikka on üks kolmest ellujäänud patsiendist, kes kvalifitseerusid registreeruma kaastundliku uue uuriva ravimi programmi (Compassionate Investigational New Drug Program), saades USA föderaalvalitsuselt meditsiinilist [[Marihuaana|marihuaanat]].<ref name="CBS">{{Cite web|last=[[Associated Press]]|url=http://www.cbsnews.com/news/4-americans-get-medical-pot-from-the-feds/|title=4 Americans get medical pot from the feds|website=CBS News|date=September 28, 2011}}</ref><ref name="Signals">{{Cite book|last=Lee, Martin A.|date=2012|title=Smoke Signals: A Social History of Marijuana - Medical, Recreational, and Scientific, p. 288|publisher=Simon and Schuster|isbn=9781439102619|url=https://books.google.com/books?id=8XE-AAAAQBAJ&q=george+mcmahon+marijuana&pg=PA288}}</ref><ref name="Leaf">{{Cite web|last=Bloom, Steve|url=http://www.freedomleaf.com/interview-elvy-musikka/|title=Freedom Leaf Interview: Federal Medical Marijuana Patient Elvy Musikka|website=Freedom Leaf|date=July 20, 2016|access-date=2026-07-04|archive-date=2025-09-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20250917231224/https://www.freedomleaf.com/interview-elvy-musikka/|url-status=dead}}</ref> Musikka sündis [[Colombia|Colombias]]. Tal oli kaasasündinud [[katarakt]], mis piiras tõsiselt tema nägemist. Ta läbis mitmeid operatsioone nii kodumaal kui ka USAs. Tema seisundit süvendas [[glaukoom]]<nowiki/>l, mida diagnoositi 1970. aastatel. Arst soovitas tal proovida marihuaanat, et alandada silmarõhku ja säilitada allesjäänud nägemist. 1988. aastal arreteeriti Musikkay, kuna ta kasvatas mõningaid marihuaanataimi oma tagahoovis Hollywoodis [[Florida|Floridas]]. Kuigi ta oli silmitsi viieaastase vanglakaristusega, jäi ta oma seisukohale kindlaks ning kohtuprotsessil kaitses teda aktivist advokaat Norm Kent, kus tema arst ja aktivist Robert Randall, kes samuti glaukoomi all kannatas, tunnistas. Kohtunik mõistis ta meditsiinilise vajaduse tõttu süütuks. Varsti pärast seda võeti Musikka vastu föderaalsesse uue uuritava ravimi programmi (Investigational New Drug), mis hakkas talle igakuiselt pakkuma purke, mis sisaldasid 300 [[Mississippi osariik|Mississippi]] osariigis asuvas riiklikus farmis kasvatatud marihuaanat.<ref name="totse">{{Cite web|last=Givens, R.|url=https://totseans.com/totse/en/drugs/legal_issues_of_drug_use/hempmuse.html|title=An Incident in Kansas: An interview with Elvy Musikka and Richard Davis|website=totse.info|date=1995|access-date=2026-07-04|archive-date=2024-12-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20241203061401/https://totseans.com/totse/en/drugs/legal_issues_of_drug_use/hempmuse.html|url-status=dead}}</ref><ref name="Winners">{{Cite web|last=|url=http://www.cannabiscupwinners.com/cupwinners/people/421-elvy-musikka.html|title=Awarded And Honored People: Elvy Musikka|website=CannabisCupWinners.com|date=2013}}</ref> Musikka juhtumit kajastati rahvusvahelistes uudistes ning peagi värvati ta Journeys for Justice'i ja Cannabis Action Networki, kus ta näitas toetust kanepikasutamisele üle kogu riigi. Ta on reisinud ka rahvusvaheliste üritustel [[Mehhiko|Mehhikos]], [[Colombia|Colombias]], [[Amsterdam|Amsterdamis]], [[Austraalia|Austraalias]] ja [[Skandinaavia|Skandinaavias]]. Musikka aktiivselt osales [[California]] kampaanias 1996. aastal, et toetada meditsiinilise marihuaana kasutamist (Proposition 215) ning samuti [[Oregon|Oregoni]] reformimeetmeid. Ta on teinud koostööd paljude marihuaana reformiliikumise võtmeisikutega, näiteks Jack Hereriga, ning osalenud ja esinenud [[Seattle|Seattle'i]] Hempfestil, [[Amsterdam|Amsterdamis]] toimunud High Times Cannabis Cupil ja [[New York|New Yorgi]] miljoni marihuaana marsil . Ta on oma aktivismi eest võitnud mitu auhinda. Musikka on korduvalt esinenud televisioonis ja andnud intervjuusid ajalehtedele üle Ameerika Ühendriikide. Tänu oma staatusele uuringus osalejana sai Musikka oma marihuaana tarvitamisest avalikult rääkida ilma juriidiliste tagajärgedeta. Musikka kirjutas ja salvestas palju kanepimeelseid laule, mida ta esitas meeleavaldustel üle Ameerika Ühendriikide ja kogu maailma. Musikka elab [[Eugene|Eugene'is Oregonis]] ja on olnud Voter Poweri nõuandekogu liige.<ref name="CBS" /> == Isiklik elu == Elvy sündis Colombias kolumbia ema ja [[norra]]-[[soome]] isa perre.<ref>{{Cite web|last=Rossi|first=Juhana|url=https://www.hs.fi/feature/art-2000004067924.html|title=Pilvessä lääkärin määräyksestä|website=[[Helsingin Sanomat]]|date=July 21, 2002|access-date=August 11, 2024|language=fi|quote=Isoisä Olli Musikka muutti Suomesta Norjaan, ja kun Musikan isä oli syntynyt, perhe muutti Norjasta Kolumbiaan}}</ref> Pärast isa surma kolis tema perekond New Yorki kasuisa juurde elama. Kuna tal oli lapsepõlvest saati piiratud nägemine, sai muusikast tema elus suur osa. Tal oli lai valik muusikalisi inspiratsiooniallikaid ning ta oli oma kooli Eddie Fisheri fänniklubi president. Keskkooli teisel aastal elas ta [[Puerto Rico|Puerto Ricos]], kus ta oli [[Diskor|DJ]] oma raadiosaatega. Ta lõpetas keskkooli Floridas, kus ta hiljem abiellus ja sai lapsed. Lisaks tegi seal karjääri telefonifirmas ja panganduses. == Auhinnad ja tunnustus == Ajakiri High Times nimetas Musikka 1992. aastal Amsterdamis toimunud Cannabis Cupil aasta vabadusvõitlejaks.<ref name="Leaf" /><ref name="Winners" /> 2003. aastal pälvis ta NORML-i silmapaistva kanepi eestkõneleja auhinna marihuaanaseaduste reformi edendamise eest.<ref>{{Cite web|url=https://norml.org/conference/history-of-norml-awards/|title=History of NORML Awards (1998-2020)|website=5/18/2023}}</ref> == Viited == {{Viited|}} [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Aktivistid]] ltueefdf7g1cdpo0oeyd31ro0nwg84i 0 718363 7212469 7189137 2026-08-11T22:25:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212469 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Gabriella Pizzolo | sünniaeg = 10. märts 2003 (23-aastane) | sünninimi = Gabriella Grace Pizzolo | tegevusala = Näitleja, laulja }}'''Gabriella Grace Pizzolo''' (sündinud 10. märtsil 2003) on [[Ameerika]] [[näitleja]] ja [[laulja]]. Tema{{Efn|Pizzolo on mittebinaarne ja kasutab enda kohta nii naissoost kui ka sooneutraalseid asesõnu.}} esimesteks suurteks [[Broadway (teater)|Broadway]] läbimurreteks olid peaosa [[Muusikal|muusikalis]] [["Matilda the Musical"]] (2013) ja Väikese Alisoni (Small Alison) roll lavastuses [["Fun Home"]] (2015). 2019. aastal pälvis ta laialdase tunnustuse Suzie Binghami rolli eest sarjas [[Veidrad asjad|"Stranger Things"]]. == Karjäär == Enne oma Broadway-debüüti nimitegelasena muusikalis "Matilda the Musical" astus Pizzolo üles mitmes kohalikus lavastuses.<ref name="Understudy">{{Cite web|last=Purcell|first=Carey|url=http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|title=The Life of Fun Home's 12-Year-Old Understudy – Covering Two Boys, One Girl and Going On at a Moment's Notice|website=Playbill.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160829042819/http://www.playbill.com/article/the-life-of-fun-homes-12-year-old-understudy-covering-two-boys-one-girl-and-going-on-at-a-moments-notice-com-352859|archive-date=August 29, 2016}}</ref><ref name="Schenectady">{{Cite web|last=Wetherell|first=Lauren|url=http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286|title=Gabriella Pizzolo: from Schenectady to Broadway|publisher=Times Union|website=timesunion.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160914213902/http://blog.timesunion.com/proctors/gabriella-pizzolo-from-schenectady-to-broadway/286/|archive-date=September 14, 2016}}</ref> Ta oli kandideerinud ka muusikali esialgsesse koosseisu ja pääsenud mitmesse eelvooru, kuid ei osutunud toona valituks.<ref name="newtildas 2">{{Cite web|last=Isenhart|first=Rebecca|url=http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway|title=Playing Matilda on Broadway is unforgettable|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920025119/http://yourniskayuna.com/blog/2014/07/23/niskayuna-middle-schooler-performs-broadway/|archive-date=September 20, 2016}}</ref> Ta osales katsetel uuesti, osutus seekord edukaks ja tegi oma esimese ülesastumise selles rollis 22. detsembril 2013.<ref name="Newtildas">{{Cite news|last=Hollander|first=Sophia|url=https://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|title=For the New Matildas, a Shared Spotlight|publisher=The Wall Street Journal|work=Wall Street Journal|date=March 14, 2014|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160916160801/http://www.wsj.com/articles/SB10001424052702304914904579437070053827890|archive-date=September 16, 2016}}</ref> Matilda rollis astus ta mitmel korral avalikkuse ees üles, näiteks [[Bryant Park|Bryant Parki]] vabaõhukontserdil "Broadway at Bryant Park" ja disainer [[Ralph Lauren|Ralph Laureni]] moeetendusel. Viimast korda astus ta selles rollis üles 13. septembril 2014. 2015. aasta märtsis valiti Pizzolo muusikalis "Fun Home" Väikese Alisoni (Small Alison), Christiani ja Johni rollide dublandiks. Pärast Sydney Lucase lahkumist 2015. aasta oktoobris võttis Pizzolo Väikese Alisoni rolli ametlikult üle. Selles rollis mängimise ajal esitas ta laulu "Ring of Keys" mitmel üritusel, sealhulgas 20. [[SAGE-i auhinnagala|SAGE-i auhinnagalal]] ja [[Valge Maja|Valges Majas]].<ref name="white house">{{Cite web|last=Bunster|first=Kate|url=http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house|title=Gabriella Pizzolo: From Broadway to White House|publisher=Your Niskayuna|website=yourniskayuna.com|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160920023549/http://yourniskayuna.com/blog/2015/12/08/gabriella-pizzolo-from-broadway-to-white-house/|archive-date=September 20, 2016}}</ref> Pizzolo mängis rolli kuni lavastuse viimase etenduseni 10. septembril 2016.<ref>{{Cite web|last=Paulson|first=Michael|url=https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|title='Fun Home' to Close in September|website=[[The New York Times]]|date=June 21, 2016|access-date=March 1, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816022052/https://www.nytimes.com/2016/06/22/theater/fun-home-to-close-in-september.html?_r=0|archive-date=August 16, 2017}}</ref> 2016. aasta oktoobris astus Pizzolo üles muusikali "Sunday in the Park with George" kontsertetenduses [[New York City Center|New York City Centeri]] kultuurikeskuses.<ref>{{Cite web|url=http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|title=All-Star Supporting Cast Joins Jake Gyllenhaal-Annaleigh Ashford Sunday in the Park|website=Playbill|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816021312/http://www.playbill.com/article/casting-complete-for-jake-gyllenhaal-annaleigh-ashford-sunday-in-the-park|archive-date=August 16, 2017}}</ref> Alates 2017. aasta jaanuarist mängis ta Opali rolli muusikalis [["Because of Winn Dixie"]], mida esitati teatris [[Alabama Shakespeare Festival|Alabama Shakespeare Festivalil]].<ref>{{Cite news|url=https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640|title=Review: 'Because of Winn Dixie' is surprisingly powerful musical|work=USA Today|access-date=2017-08-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816045950/https://www.usatoday.com/story/life/2017/02/07/review-because-winn-dixie-surprisingly-powerful-musical/97588640/|archive-date=August 16, 2017}}</ref> Pizzolo annab hääle Cricketile 2018. aasta animasarjas "Butterbean's Café".<ref>{{Cite web|url=https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445|title=Butterbean's Café|website=TVGuide.com|access-date=2020-05-03|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20200823155433/https://www.tvguide.com/tvshows/butterbeans-cafe/cast/1176445/|archive-date=August 23, 2020}}</ref> Ta kehastab Suzie Binghamit sarja "Stranger Things" kolmandal hooajal (2019) ja astub samas rollis üles ka neljandal hooajal (2022). == Isiklik elu == Pizzolo elab koos vanemate ja noorema õega [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] osariigi põhjaosas.<ref name="newtildas 2"/> Tema ema Natalie on õpetaja, kes õpetas teda kodus, mil tütar mängis muusikalis Matildat.<ref name="Newtildas"/> Pizzolo on [[Panseksuaalsus|panseksuaalne]]<ref>{{Cite web|last=Useche|first=Jose|url=https://www.teenvogue.com/story/glaad-20-under-20-2022|title=GLAAD 20 Under 20: Meet the 2022 Class of Outstanding Young LGBTQ+ Changemakers|website=Teen Vogue|date=September 28, 2022|access-date=2022-10-14|language=en-US}}</ref> ja [[Mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarne]] ning kasutab enda kohta nii naissoost kui ka sooneutraalseid asesõnu. Pizzolo õppis New Yorgi osariigi ülikoolis Purchase College`is (SUNY Purchase) ja sai 2025. aastal bakalaureusekraadi psühholoogias.<ref>{{Cite web|last=Modesti|first=Amy|url=https://spotlightnews.com/thespot/2024/02/09/local-actress-gabriella-pizzolo-returns-to-her-roots/|title=Local actress Gabriella Pizzolo returns to her roots - Spotlight News|date=2024-02-09|access-date=2025-10-09|language=en-US|archive-date=2025-10-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20251018115535/https://spotlightnews.com/thespot/2024/02/09/local-actress-gabriella-pizzolo-returns-to-her-roots/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://purchase.meritpages.com/|title=Purchase College, SUNY's Merit Page|website=Merit Pages|access-date=2025-10-09|language=en}}</ref> == Rollid == === Telesarjades === {| class="wikitable" !Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Märkused |- | 2016 | "BrainDead" | Noor Laurel Healy | Osa: "The End of All We Hold Dear: What Happens When Democracies Fail: A Brief Synopsis" |- | 2017 | "Beaches" | Noor CC Bloom | Telefilm<ref name="Beaches">{{Cite web|url=http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|title=Fun Home's Gabriella Pizzolo and More Join Idina Menzel in Beaches Remake|website=Theater Mania|access-date=September 4, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160910160641/http://www.theatermania.com/los-angeles-theater/news/beaches-remake-gabriella-pizzolo-idina-menzel_78295.html|archive-date=September 10, 2016}}</ref> |- | 2018–2020 | "Butterbeani kohvik" | Kriket (hääl) | Peaosa |- | 2019–2022 | "Stranger Things" | Suzie Bingham | Korduv roll ( 3.– 4. hooaeg) |- | 2022 | "Pretty Little Liars" | Angela Waters | Korduv roll (1. hooaeg) |} === Filmis === {| class="wikitable" !Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Märkused |- | 2023 | "The Hallow" | Peaosa | Lühifilm<ref>{{Cite web|url=https://www.msn.com/en-us/travel/tripideas/concert-short-film-featuring-stranger-things-star-to-debut-at-ualbany/ar-AA1hVxmD|title=Concert, short film featuring 'Stranger Things' star to debut at UAlbany|website=WTEN|access-date=October 11, 2023}}</ref> |} == Teatris == {| class="wikitable" !Aasta ! Pealkiri ! Roll ! Märkused |- | 2013–2014 | "Matilda the Musical" | Matilda Wormwood | Shubert Theatre<br />(22. detsember 2013 – 13. september 2014) |- | rowspan="2" | 2015–2016 | rowspan="2" | "Fun Home" | Asendusnäitleja | rowspan="2" | Circle in the Square Theatre<br />(27. märts 2015 – 10. september 2016) |- | Small Alison |- | 2016 | "Sunday in the Park with George" | Louise | New York City Center (24. oktoober 2016 – 26. oktoober 2016) |- | 2017 | "Because of Winn Dixie" | Opal | Alabama Shakespeare Festival (27. jaanuar 2017 – 12. veebruar 2017) |} == Märkused == {{Märkused}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Gabriella Pizzolo at IMDb * [https://www.youtube.com/watch?v=w5sGevAy4M4 Pizzolo interview], Broadway.com (2015) * [https://www.youtube.com/watch?v=AELn1riBn6o Pizzolo sings "Ring of Keys"] at 5:30 (2015) * [https://www.youtube.com/watch?v=xwZ5be3nojs Pizzolo sings the U.S. national anthem] at an NFL game (2015) [[Kategooria:Sündinud 2003]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] gjgoiiz9udqq9gtv6ynvb3uon2zfuhe 0 719023 7212285 7209458 2026-08-11T13:01:20Z Avjoska 1538 7212285 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kaubamaja|lõpppeatus=Lille|number=69|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=68|järgmine liin=70|järgmine=70 (Tallinna bussiliin)|eelmine=68 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=064TAK.JPG}} [[Fail:091TAK.JPG|pisi|Kaubamaja suunas]] '''69''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis asendas [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliini 1]] marsruudil Lille - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus, kui [[1 (Tallinna trolliliin)|trolliliin 1]] ei töötanud. ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8mfw97qrtbaonwfgp1xpbdix5cvah4z 0 719315 7212391 7211069 2026-08-11T18:33:25Z ~2026-44007-31 235262 "võitis hõbemedali isikliku rekordiga 4,75" peaks olema 5,75 7212391 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Henri Apri | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2007|3|22}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = Elite Sport | treener = [[Erki Nool]] | isiklik_rekord = 5.75 | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|{{nowrap|2024 [[Banská Bystrica]]}}|teivashüpe}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|{{nowrap|2026 [[Eugene]]}}|teivashüpe}} }} '''Henri Apri''' (sündinud [[22. märts|22. märtsil]] [[2007]]) on [[Eesti]] [[kergejõustik]]lane, kes spetsialiseerub [[teivashüpe|teivashüppele]]. 2026. aastal lõpetas Henri Apri [[Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium]]i.<ref name="henri">[https://torg.ee/et/uudised/torgi-opilane-palvis-euroopa-meistrivoistluste-medali TORGi õpilane pälvis Euroopa meistrivõistluste medali] Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium</ref> Tema treeneriteks [[Spordiklubi Elite Sport|Spordiklubis Elite Sport]] on [[Erki Nool]] ja Mairo Tänav.<ref name="apri">Jarmo Jagomägi [https://sport.postimees.ee/8513723/saame-tuttavaks-henri-apri-poorase-arenguhuppe-teinud-eesti-teivashuppekomeet Henri Apri – pöörase arenguhüppe teinud Eesti teivashüppekomeet] Sport. Postimees. 23. juuli 2026</ref> == Sportlikud tulemused == 2024. aasta Eesti U18 talvistel ja suvistel meistrivõistlustel tuli Apri Eesti meistriks tulemustega 4.70 ja 4.80.<ref name="world">[https://worldathletics.org/athletes/estonia/henri-apri-15038468 World Athletics] worldathletics.org</ref> [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlustel]] 2024. aastal [[Banská Bystrica]]s võitis ta hõbemedali, ületades kõrguse 5.00. Eesti talvised karikavõistlused 2025. aastal võitis ta tulemusega 5.20, kuid [[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2025. aasta Eesti meistrivõistlustel]] jäi ta neljandaks ületades 5.00. 2026. aasta Eesti U20 talvistel meistrivõistlustel tuli Apri Eesti meistriks tulemustega 5.43, mis oli uus Eesti U20 rekord. Ta parandas isiklikku rekordit 23 cm võrra.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1151961/korraliku-arenguhuppe-teinud-noor-teivashuppaja-seab-korgeid-sihte-tahan-u20-mmil-votta-medali Korraliku arenguhüppe teinud noor teivashüppaja seab kõrgeid sihte: tahan U20 MMil võtta medali] Õhtuleht, 25. veebruar 2026</ref> 2026. aasta Eesti täiskasvanute talvistel meistrivõistlustel saavutas Apri teise koha (5.15) jäädes alla [[Robert Kompus]]ele (5.60).<ref>[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2026/03/tul_TalvisedEMV_20260280103.pdf EESTI TALVISED MEISTRIVÕISTLUSED] Eesti Kergejõustikuliit</ref> Rakveres juulis toimunud U20 meistrivõistlustel võitis Apri taas uue U20 rekordiga 5.45. Seejärel toimunud Jõgeva Staadioni Aastapäevavõistlusel ületas ta kõrguse 5.57, millega tõusis Eesti täiskasvanute kõigi aegade edetabelis 5. kohale. Võrus 21. juulil toimunud Balti riikide U20 meistrivõistlustel saavutas Apri esikoha tulemusega 5.62, tõustes aegade edetabelis kolmandaks [[Valeri Bukrejev]]i (5.82) ja Robert Kompuse (5.65) järel.<ref name="apri" /> [[2026. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Eesti meistrivõistlustel]], mis toimusid [[Pärnu Rannastaadion]]il, tuli Apri 25. juulil Eesti meistriks uue isikliku rekordiga 5.66, mis on ka U23 vanuseklassi uus Eesti rekord. Eesti aegade edetabelis tõusis ta teiseks, parandades aastaga isiklikku rekordit 46 cm. 9. augustil 2026 võitis Apri [[Eugene]]’is [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|U20 kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] teivashüppes hõbemedali isikliku rekordiga 5.75, mis on järjekordne Eesti U20 ja U23 vanuseklassi rekord.<ref>Jarmo Jagomägi. [https://sport.postimees.ee/8524147/voimas-eesti-kergejoustiklased-voitsid-vagevate-rekorditega-u20-mmi-viimasel-paeval-kaks-medalit Eesti kergejõustiklased võitsid vägevate rekorditega U20 MMi viimasel päeval kaks medalit!] Sport. Postimees. 10. august 2026</ref> ==Isiklikud rekordid== *Seisuga 25. juuli 2026<ref name="world" /> {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"|'''6,97''' || [[7. veebruar]] [[2026]] || [[Tallinn]] |- | [[100 m jooks]]|| align="center"|'''10,83''' || [[9. juuni]] [[2026]] || Tallinn |- | [[200 m jooks]] || align="center"|'''21,80''' || [[3. juuli]] [[2026]] || [[Rakvere]] |- | [[Kaugushüpe]]|| align="center"|'''6.45''' || [[15. detsember]] [[2023]] || Tallinn |- | [[Teivashüpe]] || align="center"|'''5.75''' || [[9. august]] [[2026]] || [[Eugene]] |} ==Tunnustus== * 2024 – sündmuse "Tähelend 2024" tunnustus U18 EM hõbemedali võidu eest teivashüppes<ref name="henri" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/henri-apri-15038468 Henri Apri] Worldathletics * [[Deivil Tserp]]. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1163171/eesti-meistrivoistluste-taht-henri-apri-usub-et-paremad-paevad-alles-tulevad Eesti meistrivõistluste täht Henri Apri usub, et paremad päevad alles tulevad] Õhtuleht. 25. juuli 2026 {{JÄRJESTA:Apri, Henri}} [[Kategooria:Eesti teivashüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2007]] 1yo37qaooatyfdjp1vs854hhlbh48wn 2 719355 7212276 7203449 2026-08-11T12:55:47Z CommonsDelinker 1930 Fail Waleczek_13.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Wdwd|Wdwd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation, see [[:c:Commons:Licensing|]]. 7212276 wikitext text/x-wiki '''Wojciech Bolesław Waleczek''' (sündinud 8. märtsil 1980 [[Pyskowice]]s, [[Poola]]s) on poola klassikaline [[pianist]] ja muusikakunsti professor. Ta töötab [[Sileesia Ülikool]]is Katowices. == Elulugu == [[Fail:Wojciech Waleczek Kaunas 2026.jpg|pisi|Wojciech Waleczek klaverishow ''Liszt meets Queen'' ajal Kaunases 2026. aastal]] Waleczek õppis klaverit Zbigniew Raubo juhendamisel Karol Szymanowski nimelises muusikaakadeemias Katowices ning lõpetas selle 2003. aastal kiitusega.<ref>[https://us.edu.pl/instytut/ismuz/2020/03/25/dr-hab-wojciech-waleczek-prof-us/ Dr hab. Wojciech Waleczek, prof. UŚ]. Sileesia Ülikool. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> 2014. aastal omandas ta muusikakunsti doktorikraadi. 2017. aastal habiliteerus ta Feliks Nowowiejski nimelises muusikaakadeemias Bydgoszczis.<ref>[https://www.amuz.bydgoszcz.pl/postepowania-habilitacyjne/ Postępowania habilitacyjne]. Akademia Muzyczna im. Feliksa Nowowiejskiego w Bydgoszczy. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> 2022. aastal anti talle Poolas muusikakunsti professori akadeemiline tiitel. Waleczek esineb solisti, kammermuusiku ja orkestrisolistina. Ta on andnud kontserte mitmes Euroopa riigis ning Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Uruguays, Argentinas, Kesk-Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas. Ta on teinud koostööd Poola ja välismaa orkestritega, sealhulgas Katari Filharmooniaorkestriga.<ref>[https://thepeninsulaqatar.com/article/27/10/2016/Acclaimed-Polish-pianist-performs-with-Qatar-Philharmonic-Orchestra Acclaimed Polish pianist performs with Qatar Philharmonic Orchestra]. ''The Peninsula Qatar''. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> Kontserditegevuse kõrval töötab Waleczek Sileesia Ülikoolis õppejõu ja teadlasena. Ta on ka klassikalise muusika edendamisega tegeleva Gliwice ühingu SIGNUM aseesimees. == Liszt meets Queen == Alates 2025. aastast arendab Waleczek klaverishow’d ''Liszt meets Queen''. Selles ühendatakse [[Ferenc Liszt]]i teosed Briti rokkansambli [[Queen]] muusika originaalsete klaveriseadetega.<ref>[https://kaunofilharmonija.lt/en/event/liszt-meets-the-queen/ Liszt Meets the Queen]. Kauno valstybinė filharmonija. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> Programm ühendab romantilise klaverivirtuoossuse ja rokkmuusika.<ref>[https://www.saale-unstrut-tourismus.de/veranstaltungen/liszt-meets-the-queen-klavierkonzert-mit-wojciech-waleczek/ Liszt meets the Queen – Klavierkonzert mit Wojciech Waleczek]. Saale-Unstrut-Tourismus. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> Klaverishow’d on esitatud mitmes Euroopa riigis.<ref>[https://le-neubourg.mapado.com/event/596479-liszt-meets-the-queen-concert Liszt meets the Queen – Concert]. Cinéma Le Viking – Le Neubourg. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Klaverikonkursid == Waleczek on pälvinud auhindu mitmel rahvusvahelisel klaverikonkursil: * 1996. aastal kolmas koht Bydgoszczis toimunud teisel rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil ''Arthur Rubinstein in memoriam'';<ref>[https://www.konkurs-rubinstein.bydgoszcz.pl/laureaci-konkursu/ Laureaci konkursu]. Arthur Rubinstein in memoriam. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2000. aastal kolmas koht Parmas toimunud seitsmendal rahvusvahelisel Ferenc Liszti klaverikonkursil ''Premio Mario Zanfi''; * 2005. aastal kolmas koht Palermos toimunud kuuendal rahvusvahelisel Seileri klaverikonkursil; * 2005. aastal kolmas koht Wrocławis toimunud kolmandal rahvusvahelisel Ferenc Liszti klaverikonkursil.<ref>[http://eng.liszt.art.pl/konkursy/3-international-piano-competition-2005/ 3rd International Piano Competition – 2005]. Towarzystwo im. Ferenca Liszta. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Diskograafia == * 2014 – ''Liszt: Violin and Piano Music'', koos viiuldaja Voytek Proniewicziga, Naxos * 2017 – ''Liszt: Grandes Études de Paganini'', Capriccio * 2019 – ''Liszt: Harmonies poétiques et religieuses'', Naxos * 2021 – ''Schubert: Rarities and Short Piano Works'', Naxos<ref>[https://www.naxos.com/CatalogueDetail/?id=8.574135 Schubert: Rarities and Short Piano Works]. Naxos. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2024 – ''Liszt: Weihnachtsbaum (Christmas Tree)'', Naxos<ref>[https://www.naxos.com/CatalogueDetail/?id=8.574380 Liszt: Weihnachtsbaum (Christmas Tree)]. Naxos. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Tunnustused == Waleczek on saanud muu hulgas järgmised Poola riiklikud ja kultuurialased tunnustused: * 2017 – aumärk „Teenete eest Poola kultuurile”; * 2018 – Sileesia vojevoodkonna teenetemärgi hõbedane aste; * 2019 – pronksist Teeneterist;<ref>[https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20190000278 Postanowienie Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej z dnia 4 lutego 2019 r. o nadaniu odznaczeń]. Internetowy System Aktów Prawnych. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2023 – hõbedane Teeneterist;<ref>[https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20230000414 Postanowienie Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej z dnia 26 stycznia 2023 r. o nadaniu odznaczeń]. Internetowy System Aktów Prawnych. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2023 – kultuuriteenete medali „Gloria Artis” pronksaste;<ref>[https://www.gov.pl/web/kultura/lista-laureatow-medalu-zasluzony-kulturze-gloria-artis Lista laureatów Medalu „Zasłużony Kulturze Gloria Artis”]. Poola kultuuri- ja rahvuspärandi ministeerium. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2025 – pronksmedal „Teenete eest Poola teadusele – Sapientia et Veritas”.<ref>[https://us.edu.pl/instytut/ismuz/2020/03/25/dr-hab-wojciech-waleczek-prof-us/ Dr hab. Wojciech Waleczek, prof. UŚ]. Sileesia Ülikool. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Välislingid == * [https://www.waleczek.com/ Ametlik veebileht] * [https://www.naxos.com/Bio/Person/Wojciech_Waleczek/224347 Wojciech Waleczek Naxose veebilehel] * [https://www.discogs.com/artist/4270159-Wojciech-Waleczek Wojciech Waleczek Discogsis] == Viited == <references /> {{DEFAULTSORT:Waleczek, Wojciech}} [[:Kategooria:Poola pianistid]] [[:Kategooria:Klassikalised pianistid]] [[:Kategooria:Poola õppejõud]] [[:Kategooria:Sündinud 1980]] [[:Kategooria:Elavad inimesed]] i5s37u76x6t8aq6z3215xnwqc17su1i 0 719360 7212277 7210905 2026-08-11T12:55:49Z CommonsDelinker 1930 Fail Waleczek_13.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Wdwd|Wdwd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation, see [[:c:Commons:Licensing|]]. 7212277 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{delete|1=Spam. crosswiki spam (see WD item history), faked references <small>[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]</small>}}</noinclude> '''Wojciech Bolesław Waleczek''' (sündinud 8. märtsil 1980 [[Pyskowice]]s, [[Poola]]s) on poola klassikaline [[pianist]] ja muusikakunsti professor. Ta töötab [[Sileesia Ülikool]]is Katowices. == Elulugu == [[Fail:Wojciech Waleczek Kaunas 2026.jpg|pisi|Wojciech Waleczek klaverishow ''Liszt meets Queen'' ajal Kaunases 2026. aastal]] Waleczek õppis klaverit Zbigniew Raubo juhendamisel Karol Szymanowski nimelises muusikaakadeemias Katowices ning lõpetas selle 2003. aastal kiitusega.<ref>[https://us.edu.pl/instytut/ismuz/2020/03/25/dr-hab-wojciech-waleczek-prof-us/ Dr hab. Wojciech Waleczek, prof. UŚ]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Sileesia Ülikool. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> 2014. aastal omandas ta muusikakunsti doktorikraadi. 2017. aastal habiliteerus ta Feliks Nowowiejski nimelises muusikaakadeemias Bydgoszczis.<ref>[https://www.amuz.bydgoszcz.pl/postepowania-habilitacyjne/ Postępowania habilitacyjne]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Akademia Muzyczna im. Feliksa Nowowiejskiego w Bydgoszczy. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> 2022. aastal anti talle Poolas muusikakunsti professori akadeemiline tiitel. Waleczek esineb solisti, kammermuusiku ja orkestrisolistina. Ta on andnud kontserte mitmes Euroopa riigis ning Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Uruguays, Argentinas, Kesk-Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas. Ta on teinud koostööd Poola ja välismaa orkestritega, sealhulgas Katari Filharmooniaorkestriga.<ref>[https://thepeninsulaqatar.com/article/27/10/2016/Acclaimed-Polish-pianist-performs-with-Qatar-Philharmonic-Orchestra Acclaimed Polish pianist performs with Qatar Philharmonic Orchestra]. ''The Peninsula Qatar''. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> Kontserditegevuse kõrval töötab Waleczek Sileesia Ülikoolis õppejõu ja teadlasena. Ta on ka klassikalise muusika edendamisega tegeleva Gliwice ühingu SIGNUM aseesimees. == Liszt meets Queen == Alates 2025. aastast arendab Waleczek klaverishow’d ''Liszt meets Queen''. Selles ühendatakse [[Ferenc Liszt]]i teosed Briti rokkansambli [[Queen]] muusika originaalsete klaveriseadetega.<ref>[https://kaunofilharmonija.lt/en/event/liszt-meets-the-queen/ Liszt Meets the Queen]. Kauno valstybinė filharmonija. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> Programm ühendab romantilise klaverivirtuoossuse ja rokkmuusika.<ref>[https://www.saale-unstrut-tourismus.de/veranstaltungen/liszt-meets-the-queen-klavierkonzert-mit-wojciech-waleczek/ Liszt meets the Queen – Klavierkonzert mit Wojciech Waleczek]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Saale-Unstrut-Tourismus. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> Klaverishow’d on esitatud mitmes Euroopa riigis.<ref>[https://le-neubourg.mapado.com/event/596479-liszt-meets-the-queen-concert Liszt meets the Queen – Concert]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Cinéma Le Viking – Le Neubourg. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Klaverikonkursid == Waleczek on pälvinud auhindu mitmel rahvusvahelisel klaverikonkursil: * 1996. aastal kolmas koht Bydgoszczis toimunud teisel rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil ''Arthur Rubinstein in memoriam'';<ref>[https://www.konkurs-rubinstein.bydgoszcz.pl/laureaci-konkursu/ Laureaci konkursu]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Arthur Rubinstein in memoriam. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2000. aastal kolmas koht Parmas toimunud seitsmendal rahvusvahelisel Ferenc Liszti klaverikonkursil ''Premio Mario Zanfi''; * 2005. aastal kolmas koht Palermos toimunud kuuendal rahvusvahelisel Seileri klaverikonkursil; * 2005. aastal kolmas koht Wrocławis toimunud kolmandal rahvusvahelisel Ferenc Liszti klaverikonkursil.<ref>[http://eng.liszt.art.pl/konkursy/3-international-piano-competition-2005/ 3rd International Piano Competition – 2005]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Towarzystwo im. Ferenca Liszta. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Diskograafia == * 2014 – ''Liszt: Violin and Piano Music'', koos viiuldaja Voytek Proniewicziga, Naxos * 2017 – ''Liszt: Grandes Études de Paganini'', Capriccio * 2019 – ''Liszt: Harmonies poétiques et religieuses'', Naxos * 2021 – ''Schubert: Rarities and Short Piano Works'', Naxos<ref>[https://www.naxos.com/CatalogueDetail/?id=8.574135 Schubert: Rarities and Short Piano Works]. Naxos. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2024 – ''Liszt: Weihnachtsbaum (Christmas Tree)'', Naxos<ref>[https://www.naxos.com/CatalogueDetail/?id=8.574380 Liszt: Weihnachtsbaum (Christmas Tree)]. Naxos. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Tunnustused == Waleczek on saanud muu hulgas järgmised Poola riiklikud ja kultuurialased tunnustused: * 2017 – aumärk „Teenete eest Poola kultuurile”; * 2018 – Sileesia vojevoodkonna teenetemärgi hõbedane aste; * 2019 – pronksist Teeneterist;<ref>[https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20190000278 Postanowienie Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej z dnia 4 lutego 2019 r. o nadaniu odznaczeń]. Internetowy System Aktów Prawnych. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2023 – hõbedane Teeneterist;<ref>[https://isap.sejm.gov.pl/isap.nsf/DocDetails.xsp?id=WMP20230000414 Postanowienie Prezydenta Rzeczypospolitej Polskiej z dnia 26 stycznia 2023 r. o nadaniu odznaczeń]. Internetowy System Aktów Prawnych. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2023 – kultuuriteenete medali „Gloria Artis” pronksaste;<ref>[https://www.gov.pl/web/kultura/lista-laureatow-medalu-zasluzony-kulturze-gloria-artis Lista laureatów Medalu „Zasłużony Kulturze Gloria Artis”]. Poola kultuuri- ja rahvuspärandi ministeerium. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> * 2025 – pronksmedal „Teenete eest Poola teadusele – Sapientia et Veritas”.<ref>[https://us.edu.pl/instytut/ismuz/2020/03/25/dr-hab-wojciech-waleczek-prof-us/ Dr hab. Wojciech Waleczek, prof. UŚ]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Sileesia Ülikool. Vaadatud 27. juulil 2026.</ref> == Välislingid == * [https://www.waleczek.com/ Ametlik veebileht] * [https://www.naxos.com/Bio/Person/Wojciech_Waleczek/224347 Wojciech Waleczek Naxose veebilehel] * [https://www.discogs.com/artist/4270159-Wojciech-Waleczek Wojciech Waleczek Discogsis] == Viited == <references /> {{DEFAULTSORT:Waleczek, Wojciech}} [[Kategooria:Poola pianistid]] [[Kategooria:Õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] r3n09jjivp7hxvtf0fhn1z8dks4onsn 0 719454 7212272 7210825 2026-08-11T12:54:19Z Andres 5 /* 8. august */ 7212272 wikitext text/x-wiki '''August 2026''', kroonika ja eelvaade. [[2026]]. aasta juuni algas [[laupäev]]al ja lõppeb 31 ööpäeva hiljem [[esmaspäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|august}} ==[[1. august]]== *[[Moskva]]s restoranis Balzi Rossi toimus plahvatus, milles hukkus viis inimest ja vigastada sai vähemalt 19 inimest. Restoranis tähistati Aleksandr Tšaiko sünnipäeva. Hukkunute seas oli tõenäoliselt kindralleitnant [[Igor Jerusalimov]]. ==[[7. august]]== *[[Meka]]s allkirjastati [[Meka kaitseleping]] [[Pakistan]]i, [[Saudi Araabia]] ja [[Türgi]] vahel. ==[[8. august]]== *Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]s [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. ==[[13. august]]== * [[Sambia]]s toimuvad üldvalimised. == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 8]] 4xcl4shwtjqzo0pz10oapnz5l8dnr2n 7212640 7212272 2026-08-12T08:18:14Z Raamaturott 56450 7212640 wikitext text/x-wiki '''August 2026''', kroonika ja eelvaade. [[2026]]. aasta juuni algas [[laupäev]]al ja lõppeb 31 ööpäeva hiljem [[esmaspäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|august}} ==[[1. august]]== *[[Moskva]]s restoranis Balzi Rossi toimus plahvatus, milles hukkus viis inimest ja vigastada sai vähemalt 19 inimest. Restoranis tähistati Aleksandr Tšaiko sünnipäeva. Hukkunute seas oli tõenäoliselt kindralleitnant [[Igor Jerusalimov]]. ==[[7. august]]== *[[Colombia]] presidendina astus ametisse [[Abelardo de la Espriella]]. *[[Meka]]s allkirjastati [[Meka kaitseleping]] [[Pakistan]]i, [[Saudi Araabia]] ja [[Türgi]] vahel. *[[Tai]]s [[Nonthaburi provints]]is toimunud tulistamises hukkus üheksa inimest. ==[[8. august]]== *Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]s [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. ==[[10. august]]== *[[Colombia]]s [[Chocó departemang]]us toimunud 7,4-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 254 inimest. ==[[13. august]]== * [[Sambia]]s toimuvad üldvalimised. == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 8]] fn7mccothaqg8za7gfzw2l11bq4jn2n 0 719457 7212696 7207531 2026-08-12T09:43:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7212696 wikitext text/x-wiki :''Mitte segi ajada ansambliga [[I-dle]].'' {{Infokast muusik | nimi = IDLES | pilt = Idles am Haldern Pop Festival 2019 - 25 - Foto Alexander Kellner.jpg | pildiallkiri = Idles (2019) | pildisuurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Bristol]], [[Inglismaa]], [[Suurbritannia]] | stiil = [[Post-punk]] <br/> [[Punkrokk]] <br/> ''[[Post hardcore]]'' <br/> ''[[Hardcore punk]]'' <br/> [[Kunstirokk]] | tegev = 2009– | plaadifirma = [[Partisan Records]] | seotud_esitajad = | url = [https://www.idlesband.com/ www.idlesband.com] | koosseis = | endised_liikmed = }} '''IDLES''' on [[Suurbritannia]] [[post-punk]]-[[bänd|ansambel]], mis moodustati 2009. aastal [[Bristol]]is.<ref>{{Cite web|url=https://www.nme.com/blogs/nme-radar/idles-interview-2017-foo-fighters-2143877|title=Idles: Snarling punk that encapsulates the state of the nation|last=Smith|first=Thomas|date=29 September 2017|website=NME|language=en-US|access-date=31 August 2019}}</ref> Idles lasi oma debüütalbumi "[[Brutalism (Idlesi album)|Brutalism]]" välja 2017. aastal ning see sai hea tagasiside.<ref>{{Cite web|url=https://www.nme.com/reviews/album/idles-joy-act-resistance-review|title=Idles – 'Joy As An Act Of Resistance' review|last=Bassett|first=Jordan|website=NME|date=30 August 2018 |language=en-US|access-date=31 August 2019}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.thelisguardian.com/music/2018/nov/03/idles-review-academy-oxford|title=Idles review – shout their name from the rooftops|last=Empire|first=Kitty|date=3 November 2018|work=The Guardian|access-date=31 August 2019|language=en-GB|issn=0261-3077}}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Teine album, "[[Joy as an Act of Resistance]]" (2018) laiendas ansambli kõlapinda veelgi.<ref>{{Cite web|url=http://drownedinsound.com/releases/20416/reviews/4151983|title=Album Review: Idles – Joy as an Act of Resistance|website=Drowned in Sound|language=en|access-date=31 August 2019|archive-date=31 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190831025255/http://drownedinsound.com/releases/20416/reviews/4151983|url-status=dead}}</ref> Kolmandana välja lastud "[[Ultra Mono]]" (2020) jõudis [[Suurbritannia albumite edetabel]]i tippu.<ref>{{Cite web |last=McLister |first=Matthew |date=2020-10-01 |title=IDLES: Ultra Mono review {{!}} Social class 'controversy' {{!}} Clumsy or quirky? |url=https://www.blindedbythefloodlights.com/post/idles-ultra-mono-review-social-class-controversy-clumsy-or-quirky |access-date=2024-01-29 |website=Matthew Mclister |language=en |archive-date=2024-01-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240129155124/https://www.blindedbythefloodlights.com/post/idles-ultra-mono-review-social-class-controversy-clumsy-or-quirky |url-status=dead }}</ref> Aastal 2021 tuli välja neljas album, "[[Crawler (album)|Crawler]]".<ref>{{Cite web |last=Richards |first=Will |date=2021-11-12 |title=IDLES – 'CRAWLER' review: an introspective, risk-taking leap forwards |url=https://www.nme.com/reviews/album/idles-crawler-review-3089534 |access-date=2024-01-29 |website=NME |language=en-GB}}</ref> Album "[[Tangk]]" (2024) jõudis samuti Briti edetabeli tippu. Aastal 2025 tegi Idles muusika [[Darren Aronofsky]] filmile "[[Teolt tabatud]]".<ref name="SpinCaughtStealing">{{cite web|url=https://www.spin.com/2025/07/idles-caught-stealing-film/|title=IDLES Record Score, New Tracks For Darren Aronofsky's 'Caught Stealing'|website=[[Spin (ajakiri)|Spin]]|last=Staff|first=Spin|date=July 30, 2025|access-date=July 30, 2025}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.idlesband.com/ Koduleht] [[Kategooria:Inglismaa ansamblid]] [[Kategooria:Hardcore pungi ansamblid]] [[Kategooria:Post hardcore'i ansamblid]] [[Kategooria:Punk rock'i ansamblid]] gytybj27hxe9dx2lfbw6susgetxomze 0 719470 7212741 7209118 2026-08-12T11:54:01Z Mahagonipuu 172816 7212741 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 31. juuli 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 72 |bgcolor = #0064d7 |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = avatud |avati = [[1. august]] [[2026]] |eelkäija =[[9 (Tallinna trolliliin)|9]], [[72 (Tallinna bussiliin)|72 (Buss)]] |asum = [[Tallinn]] |linnaosad =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Põhja-Tallinn]] |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |lõpp-peatus = Balti Jaam |peatusi = 15 |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/72/a-b] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/72/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 9 |eelmine = 9 (Tallinna trolliliin) |märked = |lõpppeatus=Kopli|järgmine liin=81|järgmine=81 (Tallinna trolliliin)|läbi=Sõpruse puiestee|pilt=Škoda_33Tr_SOR_liinil_72_Mustamäe.jpg}} [[Fail:72troll.jpg|pisi|Madala peatusel]] '''Tallinna''' '''trolliliin 72''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Kopli]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 5-15 minuti tagant. Liin kulgeb marsruudil [[Akadeemia tee|Akadeemia tee,]] [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse pst,]] [[Tulika tänav|Tulika tn,]] [[Sõle tänav|Sõle tn,]] [[Kopli tänav|Kopli tn]] == Peatused == === Mustamäe – Kopli === Mustamäe, Raja, Keemia, Ehitajate tee, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Ülase, Sõle, Ädala, Kolde puiestee, Nisu, Ehte, Madala, Lõime, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa, Kopli. === Kopli – Mustamäe === Kopli, Sepa, Marati, Sirbi, Maleva, Lõime, Madala, Ehte, Nisu, Kolde puiestee, Ädala, Ülase, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Mustamäe, Mustamäe. == Vaata ka == * [[Trolliliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[9 (Tallinna trolliliin)]] * [[72 (Tallinna bussiliin)]] == Viited == <references />{{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] oae1lxpl49j01c2zuu07nqjfsn0otl1 0 719471 7212286 7209120 2026-08-11T13:02:11Z Avjoska 1538 7212286 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 31. juuli 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 81 |bgcolor = #0000ff |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt =81troll.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = avatud |avati = [[1. august]] [[2026]] |eelkäija =[[1 (Tallinna trolliliin)|1]], [[81 (Tallinna bussiliin)|81 (Buss)]] |asum = [[Tallinn]] |linnaosad =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Kesklinn]] |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |pikkus = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/81/a-b] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/81/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 72 |eelmine = 72 (Tallinna trolliliin) |märked = |lõpppeatus=Kaubamaja|järgmine liin=83|järgmine=83 (Tallinna trolliliin)|läbi=Mustamäe tee}} '''Tallinna''' '''trolliliin 81''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10–20 minuti tagant. Liin kulgeb marsruudil [[E. Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]] (tagasisuunal [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]], Paldiski mnt), [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Kaubamaja tänav]], tagasisuunal [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]]. == Peatused == === Mustamäe – Kaubamaja === Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, A. Adamsoni, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia, Kaubamaja. === Kaubamaja – Mustamäe === Kaubamaja, Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Hotell Tallinn, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe. == Vaata ka == * [[Trolliliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Fail:Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|pisi|Kaubamaja suunas]][[1 (Tallinna trolliliin)]] * [[81 (Tallinna bussiliin)]] == Viited == <references />{{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] d9eejhka61s5454z0x62lokesl0b3wz 7212744 7212286 2026-08-12T11:55:36Z Mahagonipuu 172816 7212744 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 31. juuli 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 81 |bgcolor = #0064d7 |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt =81troll.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = avatud |avati = [[1. august]] [[2026]] |eelkäija =[[1 (Tallinna trolliliin)|1]], [[81 (Tallinna bussiliin)|81 (Buss)]] |asum = [[Tallinn]] |linnaosad =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Kesklinn]] |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |pikkus = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/81/a-b] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/81/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 72 |eelmine = 72 (Tallinna trolliliin) |märked = |lõpppeatus=Kaubamaja|järgmine liin=83|järgmine=83 (Tallinna trolliliin)|läbi=Mustamäe tee}} '''Tallinna''' '''trolliliin 81''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10–20 minuti tagant. Liin kulgeb marsruudil [[E. Vilde tee]], [[Mustamäe tee]], [[Paldiski maantee]] (tagasisuunal [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]], Paldiski mnt), [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Kaubamaja tänav]], tagasisuunal [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]]. == Peatused == === Mustamäe – Kaubamaja === Akadeemia tee, Kaja, Szolnok, A. H. Tammsaare tee, Sääse, Aiandi, Löwenruh, Marja, Välja, Lille, Ristiku, Tehnika, A. Adamsoni, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia, Kaubamaja. === Kaubamaja – Mustamäe === Kaubamaja, Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Hotell Tallinn, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Välja, Marja, Löwenruh, Aiandi, Sääse, A. H. Tammsaare tee, Szolnok, Kaja, Akadeemia tee, Mustamäe. == Vaata ka == * [[Trolliliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Fail:Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|pisi|Kaubamaja suunas]][[1 (Tallinna trolliliin)]] * [[81 (Tallinna bussiliin)]] == Viited == <references />{{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] 4uzsr9bemdp8nkn594kvskrik1fdqiw 0 719473 7212746 7208137 2026-08-12T11:55:58Z Mahagonipuu 172816 7212746 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 31. juuli 2026 |logo = |logo_laius = |logo_alt = |number = 83 |bgcolor = #0064d7 |titlecolor = white |alapealkiri = |operaatorlogo = |oplogo_laius = |pilt =Škoda_33Tr_SOR_liinil_83_Mustamäe.jpg |pilt_width = 250px |pilt_alt = |operaator = [[TLT]] |veerem = |seisund = avatud |avati = [[1. august]] [[2026]] |eelkäija =[[3 (Tallinna trolliliin)|3]], [[83 (Tallinna bussiliin)|83 (Buss)]] |asum = [[Tallinn]] |linnaosad =[[Mustamäe]], [[Kristiine]], [[Kesklinn]] |vaatamisväärsused= |algpeatus = Mustamäe |pikkus = |aeg = |päev = ETKNRLP |päevane sõitjate arv = |aastane sõitjate arv = |sõiduplaan_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/83/a-b] |kaart_link = [https://transport.tallinn.ee/#trol/83/a-b/03405-1/map] |kaart = |kaardi nimi = |eelmine liin = 81 |eelmine = 81 (Tallinna trolliliin) |märked = |lõpppeatus=Kaubamaja|järgmine liin=84|järgmine=84 (Tallinna trolliliin)|läbi=Sõpruse puiestee}} '''Tallinna''' '''trolliliin 83''' sõidab [[Mustamäe]] ja [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 9–20 minuti tagant. Liin kulgeb marsruudil [[Akadeemia tee|Akadeemia tee,]] [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse pst,]] (tagasisuunal [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika tn,]] Sõpruse pst), [[Endla tänav|Endla tn,]] [[Kaarli puiestee|Kaarli pst,]] [[Estonia puiestee|Estonia pst,]] [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja tn,]] tagasisuunal [[Rävala puiestee]], [[Teatri väljak]] == Peatused == === Mustamäe – Kaubamaja === Mustamäe, Raja, Keemia, Ehitajate tee, Liivaku, Vambola, Lepistiku, Siili, Linnu tee, Tedre, Koskla, Taksopark, Koidu, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Estonia, Kaubamaja. === Kaubamaja – Mustamäe === Kaubamaja, Estonia, Vabaduse väljak, Tõnismägi, Koidu, Koskla, Tihase, Tedre, Linnu tee, Siili, Lepistiku, Vambola, Liivaku, Ehitajate tee, Keemia, Mustamäe. == Vaata ka == * [[Trolliliiklus Tallinnas]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[3 (Tallinna trolliliin)]] * [[83 (Tallinna bussiliin)]] == Viited == <references />{{Tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna trolliliinid]] 7p8px51rqj7s82ycql9455alz0py6h5 0 719568 7212556 7207421 2026-08-12T07:10:10Z Kodru 59402 7212556 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]]) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] qzd5ij0l0jkqpc5atbuk7t1dzapofc1 7212567 7212556 2026-08-12T07:20:19Z Kodru 59402 7212567 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]]) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad== *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2021–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 7ezhncy99qikol2s87qqrjuiczl4fek 7212570 7212567 2026-08-12T07:22:20Z Kodru 59402 /* Töökohad */ 7212570 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]]) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad== *2020–2021 [[Jõhvi vald|Jõhvi]] abivallavanem *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2021–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 4ezw2q2rpk2vqducoma26uixxaax2el 7212594 7212570 2026-08-12T07:36:11Z Kodru 59402 /* Töökohad */ 7212594 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]]) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad *2019–2020 [[Jõhvi Keskraamatukogu]] direktor<ref>{{cite web|title=Jõhvi raamatukogu sai esialgu ajutise juhi|url=https://pohjarannik.postimees.ee/6704405/johvi-raamatukogu-sai-esialgu-ajutise-juhi|website=Põhjarannik|date=2019-06-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> *2020–2021 [[Jõhvi vald|Jõhvi]] abivallavanem *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2021–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] ciuq8d8sbi34vy9fsp79ii2kpawh43m 7212595 7212594 2026-08-12T07:36:26Z Kodru 59402 7212595 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]]) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad== *2019–2020 [[Jõhvi Keskraamatukogu]] direktor<ref>{{cite web|title=Jõhvi raamatukogu sai esialgu ajutise juhi|url=https://pohjarannik.postimees.ee/6704405/johvi-raamatukogu-sai-esialgu-ajutise-juhi|website=Põhjarannik|date=2019-06-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> *2020–2021 [[Jõhvi vald|Jõhvi]] abivallavanem *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2021–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 5saurf8knehcmup9f4f2kztbdubnhbh 7212598 7212595 2026-08-12T07:41:34Z Avjoska 1538 /* Töökohad */ 7212598 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]]) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad== *2019–2020 [[Jõhvi Keskraamatukogu]] direktor<ref>{{cite web|title=Jõhvi raamatukogu sai esialgu ajutise juhi|url=https://pohjarannik.postimees.ee/6704405/johvi-raamatukogu-sai-esialgu-ajutise-juhi|website=Põhjarannik|date=2019-06-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> *2020–2021 [[Jõhvi vald|Jõhvi]] abivallavanem *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2025–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] ssfdujhx2gf0ukh7oqr8pydp321bean 7212600 7212598 2026-08-12T07:42:51Z Kodru 59402 7212600 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]] [[Kiviõli]]s) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad== *2019–2020 [[Jõhvi Keskraamatukogu]] direktor<ref>{{cite web|title=Jõhvi raamatukogu sai esialgu ajutise juhi|url=https://pohjarannik.postimees.ee/6704405/johvi-raamatukogu-sai-esialgu-ajutise-juhi|website=Põhjarannik|date=2019-06-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> *2020–2021 [[Jõhvi vald|Jõhvi]] abivallavanem *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2025–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] snkhzl0d1z3yik813y4qsr0vvg8j2tr 7212601 7212600 2026-08-12T07:44:15Z Kodru 59402 /* Töökohad */ 7212601 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]] [[Kiviõli]]s) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad== *2019–2020 [[Jõhvi Keskraamatukogu]] direktor<ref>{{cite web|title=Jõhvi raamatukogu sai esialgu ajutise juhi|url=https://pohjarannik.postimees.ee/6704405/johvi-raamatukogu-sai-esialgu-ajutise-juhi|website=Põhjarannik|date=2019-06-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> *2020–2021 [[Jõhvi vald|Jõhvi]] abivallavanem *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2025–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea *2026– [[Kohtla-Järve]] linnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] snb47ojvd31o7zrgrue2z6pcdgq5929 7212603 7212601 2026-08-12T07:45:58Z Kodru 59402 /* Töökohad */ 7212603 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]] [[Kiviõli]]s) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad== *2019–2020 [[Jõhvi Keskraamatukogu]] direktor<ref>{{cite web|title=Jõhvi raamatukogu sai esialgu ajutise juhi|url=https://pohjarannik.postimees.ee/6704405/johvi-raamatukogu-sai-esialgu-ajutise-juhi|website=Põhjarannik|date=2019-06-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> *2020–2021 [[Jõhvi vald|Jõhvi]] abivallavanem *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2023–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea *2026– [[Kohtla-Järve]] linnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] dijji37a4katb7r2xo3f0ieq0f0ki54 7212610 7212603 2026-08-12T07:55:30Z Kodru 59402 /* Töökohad */ 7212610 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]] [[Kiviõli]]s) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud Reformierakonda, Rahva Ühtuse Erakonda ja Isamaasse, kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad== *2019–2020 [[Jõhvi Keskraamatukogu]] direktor<ref>{{cite web|title=Jõhvi raamatukogu sai esialgu ajutise juhi|url=https://pohjarannik.postimees.ee/6704405/johvi-raamatukogu-sai-esialgu-ajutise-juhi|website=Põhjarannik|date=2019-06-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> *2020–2021 [[Jõhvi vald|Jõhvi]] abivallavanem *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2022–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea *2026– [[Kohtla-Järve]] linnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] an745nd352tti1ijzm49ktqk12zn1nm 7212613 7212610 2026-08-12T08:00:38Z Kodru 59402 7212613 wikitext text/x-wiki '''Evelyn Danilov''' (sündinud [[4. detsember|4. detsembril]] [[1983]] [[Kiviõli]]s) on Eesti munitsipaalpoliitik. Danilov on töötanud Kohtla-Järve linnavalitsuses sotsiaalvaldkonna abilinnapeana. 30. juunil 2026 valis [[Kohtla-Järve linnavolikogu]] ta [[Kohtla-Järve linnapea|linnapeaks]] pärast linnapea [[Max Kaur]]ile [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-30 |pealkiri=Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. juuni 2026. a. erakorralise istungi kokkuvõte – Kohtla-Järve linn |url=https://kohtla-jarve.ee/kohtla-jarve-linnavolikogu-30-juuni-2026-aasta-erakorralise-istungi-kokkuvote/ |vaadatud=2026-08-03 |keel=et}}</ref> Danilov on praegu parteitu. Varem on ta kuulunud [[Reformierakond]]a, [[Rahva Ühtsuse Erakond|Rahva Ühtuse Erakonda]] ja [[Isamaa Erakond|Isamaasse]] kust ta lahkus 2021. aasta juulis.<ref>{{cite web|title=Korruptsioonis kahtlustav Evelyn Danilov ei astu tagasi Kohtla-Järve abilinnapea ametist|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7623960/korruptsioonis-kahtlustav-evelyn-danilov-ei-astu-tagasi-kohtla-jarve-abilinnapea-ametist|website=Põhjarannik|date=2022-10-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> ==Töökohad== *2019–2020 [[Jõhvi Keskraamatukogu]] direktor<ref>{{cite web|title=Jõhvi raamatukogu sai esialgu ajutise juhi|url=https://pohjarannik.postimees.ee/6704405/johvi-raamatukogu-sai-esialgu-ajutise-juhi|website=Põhjarannik|date=2019-06-11|access-date=2026-08-12|lang=et}}</ref> *2020–2021 [[Jõhvi vald|Jõhvi]] abivallavanem *2021–2025 [[Jõhvi vald (2005)|Jõhvi]] vallavolikogu liige *2022–2026 [[Kohtla-Järve]] abilinnapea *2026– [[Kohtla-Järve]] linnapea == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Danilov, Evelyn}} [[Kategooria:Kohtla-Järve linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 0nc4x6b3m8ah8pje913mw8zlkj3q0h7 0 719651 7212720 7208905 2026-08-12T11:25:40Z Andres 5 7212720 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=august}} '''Regeneratiivne meditsiin''' on interdistsiplinaarne [[meditsiin]]iharu, mis tegeleb inimrakkude, -kudede või -elundite asendamise, muutmise või taastamisega, et taastada nende normaalne funktsioon. Erinevalt traditsioonilisest meditsiinist, mis keskendub sageli sümptomite leevendamisele, püüab regeneratiivne meditsiin toetada või stimuleerida keha enda bioloogilisi paranemismehhanisme. == Ajalugu == Kudede taastumise ehk regeneratsiooni jälgimisel on pikad ajaloolised juured, mis ulatuvad tagasi [[Aristoteles]]e tähelepanekuteni loomade võimest kehaosi taastada. Valdkonnale pandi teaduslik alus 19. sajandil koos [[rakuteooria]] arenguga ja termini "[[tüvirakk]]" esmakordse kasutuselevõtuga teaduslikus kirjanduses 1869. aastal. Terminit "regeneratiivne meditsiin" (inglise keeles ''regenerative medicine'') kasutas esimesena [[Leland Kaiser]] 1992. aastal ilmunud artiklis, kirjeldades tulevikutehnoloogiaid haiglates. Laiemalt tuntuks sai see 1999. aastal tänu [[William Haseltine]]'ile. Valdkonna olulisemad verstapostid on olnud: *1961 – [[James Till]] ja [[Ernest McCulloch]] avastasid vereloomest (hematopoeetilised) tüvirakud. *1998 – [[James Thomson]]i juhtimisel eraldati esmakordselt inimese embrüonaalsed tüvirakud. *2006 – [[Shinya Yamanaka]] arendas välja indutseeritud pluripotentsed tüvirakud (iPSC), mis võimaldas täiskasvanud rakke programmeerida tüvirakkude sarnaseks. == Peamised meetodid == *[[Tüvirakuteraapia]]: meetod, mis põhineb diferentseerumata tüvirakkude võimel areneda spetsiifilisteks koetüüpideks ja asendada kahjustatud rakupopulatsioone. *Trombotsüütiderikka plasma teraapia (PRP-teraapia): patsiendi autoloogsest verest eraldatud kasvufaktorite kontsentraadi kasutamine kudede regeneratsiooni ja angiogeneesi kiirendamiseks. *[[Koeinseneeria]]: valdkond, mis kombineerib rakke, biomaterjale ja biokeemilisi faktoreid, et kasvatada laboris funktsionaalseid kudesid või elundite asendajaid. *[[Geeniteraapia]]: geneetilise materjali viimine patsiendi rakkudesse, et korrigeerida defektseid geene või toota terapeutilise toimega valke. == Kasutusalad == *Ortopeedia: Kasutatakse liigeste kulumise, kõhrkoe defektide ja kõõlusevigastuste ravi tõhustamiseks. *Dermatoloogia ja esteetiline meditsiin: rakendatakse krooniliste haavade paranemise kiirendamiseks, armkoe korrigeerimiseks ja naha uuenemise stimuleerimiseks. *Kardioloogia: uuritakse ja rakendatakse müokardi (südamelihase) kahjustuste taastamiseks pärast müokardiinfarkti. *Neuroloogia: tegeldakse närvisüsteemi degeneratiivsete haiguste (nt Parkinsoni tõbi) ja seljaajutraumade ravivõimaluste väljatöötamisega. 5rsil1gom5y629j2md7o5cli5dc64u9 0 719778 7212461 7211924 2026-08-11T21:52:20Z Kalle 51 /* Lõplik paremusjärjestus */ 7212461 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[25. september|25. sept.]]– [[2. oktoober|2. okt.]] 1977 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Soome}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1975. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1975]] | järgmine = [[1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1979]] }} '''1977. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 10. Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid [[Soome]]s 1977. aastal 25. septembrist – 2. oktoobrini. Mänge peeti [[Helsingi]]s, [[Tampere]]s, [[Turu]]s ja [[Oulu]]is. Nõukogude Liit kaitses oma kahe aasta tagust tiitlit, alistades Poola neljasetilises finaalis (8-15, 15-9, 15-13, 15-9). [[Viljar Loor]] mängis NSV Liidu koondise koosseisus ja tuli 1977. aastal Euroopa meistriks teist korda. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kahte kuueliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid järgmises voorus nelja parema koha nimel, kusjuures iga alagrupi parim võistkond kohtus teise alagrupi teise koha omanikuga. Samamoodi mängisid iga alagrupi kolmanda ja neljanda koha omanikud kohtade viienda kuni kaheksanda peale ning ülejäänud võistkonnad kohtade üheksanda kuni kaheteistkümne peale. == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Finland.svg|25px|Soome]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||4||1 ||14:5 ||266:194||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0''' ||1:3 ||5 ||3 ||2||11:8|| 230:219 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |'''3:2'''|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||1:3||'''3:2''' ||5 ||3||2 ||2:10 ||268:260 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |1:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||2||3||7:10 ||192:219 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||5 ||2||3 ||7:12 ||216:259 ||'''7''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} | 0:3 ||'''3:1''' ||2:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1 ||4 ||7:13 ||249:270||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Competition.aspx?ID=270&PID=577 CEV 1976/1977 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="145" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="96" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| (14-16, '''15–10''', '''15–4''', '''15–7''')||[https://volleybox.net/yugoslavia-france-c257279 YUG-FRA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–13''', 11-15, '''15-4''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/romania-hungary-c237352 FIN-HUN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|(14-16, '''15–12''', 8-15, '''15-8''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/italy-romania-c257278 ITA-ROM] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] '''[[Ungari]]''' || align=center| ('''7-15''', '''14-16''', '''6-15''')||[https://volleybox.net/hungary-yugoslavia-c257598 YUG-HUN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–8''', '''15-7''', '''15–3''')||[https://volleybox.net/romania-france-c237361 ROM-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15–13''', 10-15, '''15-13''', 9-15, '''15–8''')||[https://volleybox.net/italy-finland-c257599 ITA-FIN] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] '''[[Rumeenia]]''' || align=center| ('''13-15''', 16-14, '''10-15''', '''4-15''') ||[https://volleybox.net/romania-yugoslavia-c257600 YUG-ROM] |- | align=center|- || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15–11''', '''15-10''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/france-finland-c237362 FRA-FIN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]'''[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(5-15, '''15–8''', 10-15, '''15-1''', '''15–10''')||[https://volleybox.net/hungary-italy-c257601 HUN-ITA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[28. september|28. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center| ('''15-13''', '''15-6''', '''15-13''') ||[https://volleybox.net/yugoslavia-finland-c257603 YUG-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|(11-15, '''15–9''', '''15-12''', '''15–7''')||[https://volleybox.net/france-italy-c237363 FRA-ITA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–5''', '''15-9''', 10-15, '''15-7''')||[https://volleybox.net/romania-hungary-c257604 ROM-HUN] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. september|29. sept]] || align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Itaalia}}''' || align=center| ('''8-15''', '''4-15''', '''6-15''') ||[https://volleybox.net/italy-yugoslavia-c257605 YUG-ITA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15–13''','''15-11''', '''15–8''')||[https://volleybox.net/hungary-france-c237364 HUN-FRA] |- | align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15–9''', '''15-8''', '''15-13''')||[https://volleybox.net/finland-romania-c257606 ROM-FIN] |} ===II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Soviet_Union.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Netherlands.svg|25px|Holland]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||4||1 ||13:4 ||247:256||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' || 2:3 ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||14:5|| 255:191 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1'''||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||11:10 ||251:273 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |0:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||2||3 ||8:9 ||213:231 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |0:3||'''3:2'''||1:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||2||3 ||7:12 ||226:234 ||'''7''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0 ||5 ||2:15 ||142:249||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Competition.aspx?ID=270&PID=577 CEV 1976/1977 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="170" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="330" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[25. september|25. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]]|| align=center| ( '''16–14''', '''15–11''', 6-15, '''15–13''')||[https://volleybox.net/poland-ussr-c257281 POL-URS] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksa DV}} [[Saksa DV]] || align=center|('''15–10''', 4-15, '''16-14''', '''15–6''')||[https://volleybox.net/czech-republic-east-germany-c257282 TCH-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15–12''', '''15-11''', '''15–8''')||[https://volleybox.net/bulgaria-netherlands-c257284 BUL-NED] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[26. september|26. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''15-13''', '''15-3''', 14-16, , '''15–7''')||[https://volleybox.net/czech-republic-netherlands-c257285 TCH-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–10''', '''15-7''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/ussr-bulgaria-c257286 URS-BUL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center|('''15–11''', '''15-3''', 13-15, 14-16, '''15–11''')||[https://volleybox.net/east-germany-poland-c257287 GDR-POL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. september|27. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center| ('''16-14''', 12-15, 11-15, '''18-16''', '''15-13''') ||[https://volleybox.net/czech-republic-bulgaria-c257288 TCH-BUL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15–10''', '''15-0''', '''15–10''')||[https://volleybox.net/poland-netherlands-c257289 POL-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center|('''15–2''', '''15-3''', '''15–11''')||[https://volleybox.net/ussr-east-germany-c257290 URS-GDR] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[28. september|28. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| (10-15, '''15-10''', '''15-5''', '''15-2''') ||[https://volleybox.net/east-germany-netherlands-c257291 GDR-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] || align=center|('''15–2''', '''15-5''', '''15–9''')||[https://volleybox.net/poland-bulgaria-c257292 POL-BUL] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|(13-15, , '''15-6''', '''16-14''', '''15-5''')||[https://volleybox.net/ussr-czech-republic-c257293 URS-TCH] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[29. september|29. sept]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}} || align=center| ('''21-19''', '''15-11''', '''15-8''') ||[https://volleybox.net/bulgaria-east-germany-c257294 BUL-GDR] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 -0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15–10''', '''15-5''', '''15–5''')||[https://volleybox.net/ussr-netherlands-c257295 URS-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|(12-15, '''15–7''', '''15-5''', '''15-3''')||[https://volleybox.net/poland-czech-republic-c257296 POL-TCH] |} == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 9.-12. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=9.-12. koht |RD2=9. koht |Consol=11. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |1. oktoober|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3|{{PisiLipp|Holland}} |0 |1. oktoober| {{PisiLipp|Saksa DV}} |3|{{PisiLipp|Soome}} |0 <!-- final --> |2. otoober|{{PisiLipp|Saksa DV}} |3|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1 <!-- third place --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Soome}} |3|{{PisiLipp|Holland}} |1 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="145" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="96" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''15–4''', '''15–10''', '''15–8''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11773&ID=270&CID=2719&PID=578 FRA-NED] |- | align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15–9''', '''15-8''', '''15–6''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11774&ID=270&CID=2719&PID=578 GDR-FIN] |} ==== 11. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ( '''15–1''', '''15–4''', 8-15, '''16–14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11779&ID=270&CID=2722&PID=578 FIN-NED] |} ==== 9. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ( '''15–7''', 9-15, '''15–9''', '''15-5''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11780&ID=270&CID=2723&PID=578 GDR-FRA] |} === Mängud kohtadele 5.-8. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koht |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |1. oktoober|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |3|{{PisiLipp|Itaalia}} |0 |1. oktoober|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |3|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|0 <!-- final --> |2. oktoober|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]]|3|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|0 <!-- third place --> |2. oktoober|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|3|{{PisiLipp|Itaalia}}|0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="255" align="center"| Geimid !width="96" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center| ('''15–7''', '''15–11''', '''15–6''')||[https://volleybox.net/bulgaria-czech-republic-c237353 BUL-ITA] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|('''15–5''', '''16-14''', '''16-14''')||[https://volleybox.net/czech-republic-yugoslavia-c237360 TCH-YUG] |} ==== 7. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center| ( '''15–11''', '''15–13''', '''15–10''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11775&ID=270&CID=2720&PID=578 YUG-ITA] |} ==== 5. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]]||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ( '''15–13''', '''15–5''', '''16-14''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11782&ID=270&CID=2725&PID=578 BUL-TCH] |} == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-4. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=Poolfinaal |RD2=Finaal |Consol=3. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |1. oktoober|{{PisiLipp|NSVL}} |3|[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |0 |1. oktoober|{{PisiLipp|Poola}} |3|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1 <!-- final --> |2. oktoober|{{PisiLipp|NSVL}}|3|{{PisiLipp|Poola}}|1 <!-- third place --> |2. oktoober|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |3|[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]]|0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="150" align="center"| Riik !width="255" align="center"| Geimid !width="96" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[1. oktoober|1. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center| ('''15–0''', '''15–13''', '''15–6''')||[https://volleybox.net/ussr-hungary-c237359 URS-HUN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] || align=center|('''15–8''', 16-18, '''15-8''', '''15-5''')||[https://volleybox.net/poland-romania-c257609 POL-ROM] |} ==== 3. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]] '''[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center| ( '''15–9''', '''15–13''', '''15–9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11783&ID=270&CID=2726&PID=578 ROM-HUN] |} ==== '''Finaal''' ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[2. oktoober|2. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center| (8-15, '''15–99''', '''15–13''', '''15-9''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11784&ID=270&CID=2727&PID=578 URS-POL] |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=40|Koht !width=160|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|NSVL}} |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |- align=center |4. |style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |- align=center |5. |style="text-align:left;"|[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |- align=center |6. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |- align=center |7. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |- align=center |8. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Itaalia}} |- align=center |9. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksa DV}} |- align=center |10. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center |11. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Soome}} |- align=center |12. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1977. aasta Euroopa meistrid<br>{{PisiLipp|NSVL}}<br>6 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Vladimir Kondra]], [[Vjatšeslav Zaitsev]], [[Anatoli Polištšuk]], [[Vladimir Tšernõšev (võrkpallur)|Vladimir Tšernõšev]], [[Aleksandr Savin]], [[Viljar Loor]], [[Vladimir Dorohhov]], [[Aleksandr Ermilov]], [[Pavel Selivanov]], [[Oleg Moliboga]], [[Fjodor Laštšenov]], [[Valeri Krivov.]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Vjatšeslav Platonov]] |} {{col-end}} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=270&PID=578 CEV 1976/1977 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150629031432/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1977.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1977-o6402/matches?round_id=2 European Championship 1977] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1977. aasta spordis]] icx55ol66h6f93c3np2hywckmajq6y9 1 719802 7212311 7211428 2026-08-11T14:01:32Z Andres 5 7212311 wikitext text/x-wiki "sündinud 16. mail 1989 või 1994" Inglise Vikipeedias on sünniaasta 1994. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. august 2026, kell 14:41 (EEST) :Võtsin 1989 ära. Aga hiina vikis on mõlemad arvud ära toodud. 2011. aastal tekkis kahtlus, et tema sünniaasta on võltsitud, sest Hiina uisuliidu tollastel andmetel oli tema sünniaasta 1989. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:01 (EEST) a8cec2d57v5jp7cwk8lh2kp55zvkrv5 0 719812 7212361 7212086 2026-08-11T16:02:18Z Andres 5 /* Kirjandus */ 7212361 wikitext text/x-wiki '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Hariduse korraldamisel abistas neid ''[[paidagōgos]]'', tavaliselt perekonna ori-teenija, kes saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoogi ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja esitamiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodose]] teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homerose]] eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ja hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli iga-aastane jooksumäng [[Heraia]] [[Elis]]es. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võis olla rändluuletajaid, näiteks [[Alkman]], ja vanemaid naisi.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. krvx2rexugnqypx3t5zpxab5hkjpn3r 7212364 7212361 2026-08-11T16:29:15Z Andres 5 7212364 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CireneGinnasio1999.jpg|pisi|[[Gümnaasium (Vana-Kreeka)|Gümnaasium]] [[Küreene]]s]] '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Hariduse korraldamisel abistas neid ''[[paidagōgos]]'', tavaliselt perekonna ori-teenija, kes saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoogi ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja esitamiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodose]] teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homerose]] eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ja hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli iga-aastane jooksumäng [[Heraia]] [[Elis]]es. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võis olla rändluuletajaid, näiteks [[Alkman]], ja vanemaid naisi.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. lqhdkwvjhg3huxc3a85k6er2hvqt6es 7212365 7212364 2026-08-11T16:31:05Z Andres 5 /* Kirja- ja lugemisõpetus */ 7212365 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CireneGinnasio1999.jpg|pisi|[[Gümnaasium (Vana-Kreeka)|Gümnaasium]] [[Küreene]]s]] '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Hariduse korraldamisel abistas neid ''[[paidagōgos]]'', tavaliselt perekonna ori-teenija, kes saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoogi ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja ettekandmiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodose]] teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homerose]] eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ja hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli iga-aastane jooksumäng [[Heraia]] [[Elis]]es. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võis olla rändluuletajaid, näiteks [[Alkman]], ja vanemaid naisi.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. toevpalrigxcgyawi29dihioii87fnl 7212366 7212365 2026-08-11T16:36:00Z Andres 5 /* Algharidus */ 7212366 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CireneGinnasio1999.jpg|pisi|[[Gümnaasium (Vana-Kreeka)|Gümnaasium]] [[Küreene]]s]] '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Hariduse korraldamisel abistas neid ''[[paidagōgos]]'', tavaliselt perekonna ori-teenija, kes saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoogi ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Vaeste perede laste haridust piiras peale õppemaksu tasumise või õpetaja palkamise võimaluse puudumise ka vajadus kasutada nende tööjõudu koduses majapidamises. Sellepärasr piirdus nende haridus sageli elementaarsete teadmiste omandamisega. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja ettekandmiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodose]] teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homerose]] eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ja hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli iga-aastane jooksumäng [[Heraia]] [[Elis]]es. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võis olla rändluuletajaid, näiteks [[Alkman]], ja vanemaid naisi.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. 8jsjebm00dv9dofmvjz99vq4vgn2abi 7212368 7212366 2026-08-11T16:41:08Z Andres 5 /* Uus haridus */ 7212368 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CireneGinnasio1999.jpg|pisi|[[Gümnaasium (Vana-Kreeka)|Gümnaasium]] [[Küreene]]s]] '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Hariduse korraldamisel abistas neid ''[[paidagōgos]]'', tavaliselt perekonna ori-teenija, kes saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoogi ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Vaeste perede laste haridust piiras peale õppemaksu tasumise või õpetaja palkamise võimaluse puudumise ka vajadus kasutada nende tööjõudu koduses majapidamises. Sellepärasr piirdus nende haridus sageli elementaarsete teadmiste omandamisega. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja ettekandmiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodose]] teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homerose]] eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ning hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Selle muutusega kaasnes ka haridusideaali muutumine. Umbes 5. sajandi lõpul eKr suurenes keskhariduse tähtsus ning kujunes vastasseis traditsioonilise ja uue haridusideaali vahel. Traditsioonilise kasvatuse pooldajad kartsid, et liigne intellektuaalne haridus nõrgestab seniseid ühiskondlikke ja sõjalisi väärtusi, uue hariduse pooldajad aga rõhutasid vaimsete võimete arendamise tähtsust. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli iga-aastane jooksumäng [[Heraia]] [[Elis]]es. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võis olla rändluuletajaid, näiteks [[Alkman]], ja vanemaid naisi.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. ob4ugsemfi5lejkucqhu13b4gx5mhs5 7212370 7212368 2026-08-11T16:47:00Z Andres 5 /* Kirja- ja lugemisõpetus */ 7212370 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CireneGinnasio1999.jpg|pisi|[[Gümnaasium (Vana-Kreeka)|Gümnaasium]] [[Küreene]]s]] '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Hariduse korraldamisel abistas neid ''[[paidagōgos]]'', tavaliselt perekonna ori-teenija, kes saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoogi ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Vaeste perede laste haridust piiras peale õppemaksu tasumise või õpetaja palkamise võimaluse puudumise ka vajadus kasutada nende tööjõudu koduses majapidamises. Sellepärasr piirdus nende haridus sageli elementaarsete teadmiste omandamisega. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja ettekandmiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodos]]e teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homeros]]e eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. Luule ei olnud üksnes kirjanduslik õppeaine, vaid ka moraalse ja sotsiaalse kasvatuse vahend. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ning hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Selle muutusega kaasnes ka haridusideaali muutumine. Umbes 5. sajandi lõpul eKr suurenes keskhariduse tähtsus ning kujunes vastasseis traditsioonilise ja uue haridusideaali vahel. Traditsioonilise kasvatuse pooldajad kartsid, et liigne intellektuaalne haridus nõrgestab seniseid ühiskondlikke ja sõjalisi väärtusi, uue hariduse pooldajad aga rõhutasid vaimsete võimete arendamise tähtsust. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli iga-aastane jooksumäng [[Heraia]] [[Elis]]es. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võis olla rändluuletajaid, näiteks [[Alkman]], ja vanemaid naisi.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. 0uju0b5j1prmeusoy0lpwf3xhn2n50r 7212376 7212370 2026-08-11T16:58:17Z Andres 5 /* Algharidus */ 7212376 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CireneGinnasio1999.jpg|pisi|[[Gümnaasium (Vana-Kreeka)|Gümnaasium]] [[Küreene]]s]] '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoog oli tavaliselt meessoost majapidamisori, kelle ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Ta kandis ka poisi kirjutustahvleid, kirjutusvahendeid ja muusikariistu. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Vaeste perede laste haridust piiras peale õppemaksu tasumise või õpetaja palkamise võimaluse puudumise ka vajadus kasutada nende tööjõudu koduses majapidamises. Sellepärasr piirdus nende haridus sageli elementaarsete teadmiste omandamisega. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja ettekandmiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodos]]e teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homeros]]e eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. Luule ei olnud üksnes kirjanduslik õppeaine, vaid ka moraalse ja sotsiaalse kasvatuse vahend. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ning hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Selle muutusega kaasnes ka haridusideaali muutumine. Umbes 5. sajandi lõpul eKr suurenes keskhariduse tähtsus ning kujunes vastasseis traditsioonilise ja uue haridusideaali vahel. Traditsioonilise kasvatuse pooldajad kartsid, et liigne intellektuaalne haridus nõrgestab seniseid ühiskondlikke ja sõjalisi väärtusi, uue hariduse pooldajad aga rõhutasid vaimsete võimete arendamise tähtsust. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli iga-aastane jooksumäng [[Heraia]] [[Elis]]es. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võis olla rändluuletajaid, näiteks [[Alkman]], ja vanemaid naisi.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. pa2j2f0s09ciahbypq8shfkrsp9wu00 7212378 7212376 2026-08-11T17:11:09Z Andres 5 /* Sparta naiste haridus */ 7212378 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CireneGinnasio1999.jpg|pisi|[[Gümnaasium (Vana-Kreeka)|Gümnaasium]] [[Küreene]]s]] '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoog oli tavaliselt meessoost majapidamisori, kelle ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Ta kandis ka poisi kirjutustahvleid, kirjutusvahendeid ja muusikariistu. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Vaeste perede laste haridust piiras peale õppemaksu tasumise või õpetaja palkamise võimaluse puudumise ka vajadus kasutada nende tööjõudu koduses majapidamises. Sellepärasr piirdus nende haridus sageli elementaarsete teadmiste omandamisega. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja ettekandmiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodos]]e teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homeros]]e eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. Luule ei olnud üksnes kirjanduslik õppeaine, vaid ka moraalse ja sotsiaalse kasvatuse vahend. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ning hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Selle muutusega kaasnes ka haridusideaali muutumine. Umbes 5. sajandi lõpul eKr suurenes keskhariduse tähtsus ning kujunes vastasseis traditsioonilise ja uue haridusideaali vahel. Traditsioonilise kasvatuse pooldajad kartsid, et liigne intellektuaalne haridus nõrgestab seniseid ühiskondlikke ja sõjalisi väärtusi, uue hariduse pooldajad aga rõhutasid vaimsete võimete arendamise tähtsust. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli [[Elis]]es korraldatud iga-aastased Hera mängud ehk [[heraiad]], mille kavas oli ka tüdrukute jooksuvõistlus. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võisid olla rändluuletajad, näiteks [[Alkman]], ja polise vanemad naised.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. oyaluak4j0wae96cx9b8r9jo80tgapb 7212380 7212378 2026-08-11T17:19:36Z Andres 5 /* Algharidus */ 7212380 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CireneGinnasio1999.jpg|pisi|[[Gümnaasium (Vana-Kreeka)|Gümnaasium]] [[Küreene]]s]] '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoog oli tavaliselt meessoost majapidamisori, kelle ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Ta kandis ka poisi kirjutustahvleid, kirjutusvahendeid ja muusikariistu. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Vaeste perede laste haridust piiras peale õppemaksu tasumise või õpetaja palkamise võimaluse puudumise ka vajadus kasutada nende tööjõudu koduses majapidamises. Sellepärasr piirdus nende haridus sageli elementaarsete teadmiste omandamisega. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> [[Solon]]g julgustas vaeste perede isasid andma poegadele [[kutseharidus]]t. Ameti õppimine võimaldas neil saada Ateena ühiskonna tootlikeks liikmeteks. ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja ettekandmiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodos]]e teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homeros]]e eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. Luule ei olnud üksnes kirjanduslik õppeaine, vaid ka moraalse ja sotsiaalse kasvatuse vahend. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ning hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Selle muutusega kaasnes ka haridusideaali muutumine. Umbes 5. sajandi lõpul eKr suurenes keskhariduse tähtsus ning kujunes vastasseis traditsioonilise ja uue haridusideaali vahel. Traditsioonilise kasvatuse pooldajad kartsid, et liigne intellektuaalne haridus nõrgestab seniseid ühiskondlikke ja sõjalisi väärtusi, uue hariduse pooldajad aga rõhutasid vaimsete võimete arendamise tähtsust. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli [[Elis]]es korraldatud iga-aastased Hera mängud ehk [[heraiad]], mille kavas oli ka tüdrukute jooksuvõistlus. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võisid olla rändluuletajad, näiteks [[Alkman]], ja polise vanemad naised.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. drxg7d4tuwf21rqqlyw060inzekaggi 7212382 7212380 2026-08-11T17:52:53Z Andres 5 /* Sparta haridussüsteem */ 7212382 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CireneGinnasio1999.jpg|pisi|[[Gümnaasium (Vana-Kreeka)|Gümnaasium]] [[Küreene]]s]] '''[[Vana-Kreeka]] [[haridus]]''' hõlmas nii formaalset kui ka mitteformaalset õpetust. Selle korraldus ja eesmärgid olid eri [[polis]]tes erinevad ning hariduse sisu ja tase sõltusid muu hulgas inimese soost, ühiskondlikust seisundist, päritolust ja elukohast. Haridus oli oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ning muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veel olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist.<ref>Education (Paideia). – The Oxford Handbook of Plato, 2006, lk 191–210.</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Downey 1957: 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Daily Life and Customs'', Salem Press, 2007.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>Bloomer 2016: 305.</ref> == Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon == Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homeros]]e eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Homerose "[[Ilias]]e" 9. laulus kirjeldab [[Phoinix]], kuidas [[Peleus]] saatis ta noore [[Achilleus]]e juurde, et õpetada talle nii sõnu kui ka tegusid. See väljendab aristokraatliku kasvatuse ideaali, milles ühendati kõneoskus ja praktiline tegutsemisvõime, sealhulgas sõjalised oskused. Kasvatus pidi kujundama noormehest inimese, kes suudab olla edukas nii nõukogus ja avalikus suhtluses kui ka lahingus. Homerose-eelses ja Homerosega seotud pärimuses leidub ka näiteid erioskuste õpetamisest. [[Achilleus]]e kohta jutustatakse, et [[Cheiron]] õpetas talle ravitsemist. See on õpetaja ja õpilase isiklik suht, milles noor aristokraat omandas mõne konkreetse oskuse tunnustatud asjatundjalt. Varasemates Kreeka ühiskondades võis noorte kasvatusega seostuda ka täiskasvanuks saamisega seotud [[initsiatsiooniriitus]]i. Selliste tavade kaudu tutvustati noortele kogukonna kombeid, uskumusi, keelde ja täiskasvanutele omaseid rolle. Need rituaalid ühendasid kasvatuse sotsiaalse staatuse muutumisega. Nende täpne vorm ja levik Kreeka eri piirkondades ei ole hästi teada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. == Ateena haridussüsteem == === Kujunemine === Ateena hariduse varasemast kujunemisest on vähe teada. [[Arhailine ajajärk|Arhailisel ajajärgul]] oli haridus ja kasvatus suurel määral perekonna korraldada, kuid järk-järgult kujunesid välja ka eraõpetajate juhitud koolid. Erinevalt [[Sparta]]st ei kujunenud haridus Ateenas riigi range kontrolli all olevaks süsteemiks, vaid selle korraldamine jäi peamiselt perekondade ja eraõpetajate ülesandeks. Riik kehtestas siiski koolide tegevuse kohta eeskirju. Vähemalt 7. sajandi alguseks eKr olid Ateenas tõenäoliselt olemas koolid, kuigi nende tekkimise täpne aeg ja päritolu ei ole teada. Ei ole selge, kas Ateena koolikorraldus kujunes iseseisvalt või võeti selle eeskuju mujalt, näiteks [[Babüloonia]]st. 8. sajandil eKr hakkasid Kreeka linnriigid välja kujunema ja Ateenas oli juba kasutusel [[Foiniikia kiri|Foiniikia kirja]] eeskujul loodud [[kreeka tähestik]]. Samuti oli kreeklaste käsutuses ulatuslik suuline ja kirjalik luuletraditsioon, sealhulgas [[Homerose eeposed]]. Seetõttu ei piirdunud haridus enam üksnes sellise kasvatusega, mille eesmärk oli kujundada noormehest hea kõneleja ja tegudeinimene, vaid üha olulisemaks muutusid lugemis-, kirjutamis- ja kirjandusoskused. [[Soloni reformid]]ega 6. sajandi alguses eKr seonduvad esimesed teadaolevad Ateena haridust puudutavad õigusnormid. Solon kehtestas poiste kasvatuse kohta eeskirju ja reguleeris muu hulgas koolide ja [[palestra]]te tegevust, õpilaste vanust ja kooliastmeid, [[paidagoog]]i (''[[paidagōgos]]'') ülesandeid ja kooliskäimise aega. Samuti piirati täiskasvanute viibimist koolides. Need korraldused näitavad, et Ateenas olid selleks ajaks olemas koolid ning et haridust käsitleti ka ühiskondliku ja moraalse küsimusena. [[Soloni seadused]] ei määranud üksikasjalikult kindlaks koolides õpetatavaid aineid ega õpetamismeetodeid. Erinevalt Sparta kasvatuskorraldusest ei püüdnud Solon muuta kogu haridust riiklikult ühtseks süsteemiks, vaid reguleeris eelkõige koolide tegevuse tingimusi ja laste järelevalvet. Seaduste eesmärk oli muu hulgas kaitsta õpilaste moraalset kasvatust ning vältida sobimatuid kontakte täiskasvanute ja koolis viibivate poiste vahel. === Klassikaline Ateena (508–322 eKr) === Klassikalise [[Ateena]] haridus kujunes välja arhailise ajajärgu hariduse põhjal ja erinevalt [[Sparta]]st ei olnud see täielikult riigi kontrolli all. Hariduse korraldamine jäi suurel määral perekonna ja eraõpetajate ülesandeks, kuigi riik kehtestas koolide tegevuse kohta eeskirju. Haridust anti peamiselt vabadele poistele ja selle kättesaadavus sõltus olulisel määral perekonna majanduslikest võimalustest. Klassikalise Ateena hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics, Princeton University Press'', Princeton 2008, lk 200–208.</ref><ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> ''Mousikē'' tähendas laias mõttes muusika- ja kultuuriharidust ning hõlmas laulmist, pillimängu, luulet ja kirjandust. Selle kõrval kujunes hariduse oluliseks osaks ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Ateena hariduse eesmärk erines [[Sparta]] omast. Mõlema linnriigi kasvatusel oli praktiline eesmärk valmistada noori ette täiskasvanud kodaniku tegevuseks, kuid nende ühiskondlikud korraldused ja eluviisid olid erinevad. Spartas kasvatati poisse eelkõige [[kodanik]]-sõduriteks ja sõjaliseks tegevuseks. Sparta kasvatus oli tihedalt seotud ka [[heloodid|helootide]]e allutamise ja kontrollimisega. Sõjalise kasvatuse juurde kuulus muu hulgas valmisolek heloodide vastu suunatud vägivallaks ning [[krüpteia]]ga (''[[krypteia]]'') seoses ka nende tapmine. Ateenas valmistati noori ette nii sõjaks kui ka rahuaegseks kodanikueluks, sealhulgas poliitiliseks ja ühiskondlikuks tegevuseks. Seetõttu oli Sparta kasvatuses kesksel kohal rangelt korraldatud kehaline ja sõjaline väljaõpe, Ateenas aga ühendati kehaline kasvatus muusika, kirjanduse, kirjaoskuse ja moraalse kasvatusega. Ateena hariduse ideaaliks kujunes arusaam harmooniliselt arenenud inimesest, kelle kehalised, vaimsed ja moraalsed võimed täiendavad üksteist. === Vana haridus === Nn [[vana haridus]] (''archaia paideia''; 6. sajandi algus kuni 5. sajandi keskpaik eKr) oli klassikalise Ateena hariduse varasem vorm. Selle keskmes olid kehaline kasvatus ja ''mousikē'', millele lisandus ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Vana haridus oli eeskätt kasvatus, mille eesmärk oli kujundada vabast poisist hea kodanik. Kehalise kasvatuse said poisid [[palestra]]s, kus neid õpetati jooksma, hüppama, maadlema, ketast heitma ja oda viskama. Nooremad poisid alustasid kergemate kehaliste harjutuste ja mängudega. Vanemaks saades muutus treening intensiivsemaks. Umbes 12–13 aasta vanuses hakati põhjalikumalt õppima [[pentatlon]]i alasid: jooksmist, kaugushüpet, maadlust, kettaheidet ja odaviset. Kehalise kasvatuse eesmärk ei olnud üksnes sõjaline valmisolek, vaid ka tugeva, hästi arenenud ja esteetiliselt kujundatud keha kasvatamine. Vaimse ja muusikalise kasvatuse said poisid eraldi õpetajatelt. Õpetati lugemist ja kirjutamist, [[Homeros]]e ja teiste luuletajate teoste lugemist ja päheõppimist, laulmist ning [[lüüra]] või [[kitara]] mängimist. Muusikaõpetuse juurde kuulus ka luule, sest laul ja luule olid vanakreeka kultuuris tihedalt seotud. Õpilased ei õppinud pillimängu üksnes muusikalise oskuse pärast, vaid ka selleks, et osata laulule instrumentaalset saadet mängida. Kirjanduslikul ja muusikalisel kasvatusel oli oluline moraalne eesmärk. Luuletajate teostes kujutatud kangelasi ja vooruslikke inimesi esitati noortele eeskujudena ning luule päheõppimise ja esitamise kaudu pidi kujunema ka noorte iseloom. [[Homeros]]e ja [[Hesiodos]]e teosed olid seetõttu hariduses eriti tähtsad. Vana hariduse täpne õppekava ei ole teada. Pole selge, kui palju aega kulutati kehalisele ja kui palju muusikalisele kasvatusele või millises järjekorras neid õpetati. [[Soloni seadused|Soloni seadustest]] võib siiski järeldada, et koolipäev algas varahommikul ja lapsed veetsid suure osa päevast kooliga seotud tegevustes. [[Paidagoog]] saatis poissi kooli ja jälgis tema käitumist. Vana hariduse palestra ja muusikaõppeasutus ei pruukinud olla täielikult eraldiseisvad koolid tänapäevases tähenduses. Kindel on, et kehalist ja muusikalist kasvatust andsid eri õpetajad ning tõenäoliselt toimusid need eri ruumides. Samal ajal olid need kaks kasvatusvaldkonda omavahel tihedalt seotud, sest mõlemad kuulusid sama haridusideaali juurde. Vana hariduse ajal pööras Ateena riik haridusele tähelepanu eelkõige kehalise kasvatuse valdkonnas. Poisid käisid kehaliseks treeninguks eraõppeasutustes ehk [[palestra]]tes. Hiljem võisid noormehed õppida avalikes [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumides]], nagu [[Akademeia]] ja [[Künosarges]], mis olid ühtlasi kehalise treeningu, ühiskondliku suhtluse ja hiljem ka intellektuaalse tegevuse kohad. Vana hariduse perioodil ei olnud noorukieas enne [[efeebia]]t veel välja kujunenud tänapäevases mõttes eraldi keskharidussüsteemi. Pärast alghariduse lõppu jätkus haridus osaliselt kehalise treeningu, avaliku elu jälgimise ja selles osalemise kaudu. Noored puutusid igapäevaelus kokku poliitiliste arutelude, kohtute, teatri, religioossete pidustuste ja teiste ühiskondliku elu vormidega. Seetõttu täitis ühiskond ise olulise osa hariduslikust funktsioonist. Vana hariduse hilisemal perioodil hakkasid Ateena ühiskonna ja majanduse muutumise tõttu kujunema tingimused uue hariduse tekkeks. Kaubanduse, merenduse ja poliitilise elu kasvav tähtsus ning [[Pärsia sõjad|Pärsia sõdade]] järel suurenenud Ateena mõju tekitasid nõudluse selliste teadmiste ja oskuste järele, mida vana hariduse süsteem ei andnud. Eriti oluliseks muutusid kõneoskus, väitlusoskus, poliitiliste ja õiguslike küsimuste tundmine ning teoreetilised teadmised. Sellest arengust kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr nn [[uus haridus]]. ==== Algharidus ==== Algharidusel oli Ateenas pikk ajalugu. [[Aristophanes]] nimetas vana haridussüsteemi ''archaia paideia''{{'}}ks ehk vanaks hariduseks. See kujunes äratuntava süsteemina välja 5. sajandi alguseks eKr. Väljakujunenud vana haridus koosnes kolmest põhiosast: ''[[gymnastikē]]'' ehk kehaline kasvatus, ''[[mousikē]]'' ehk muusika- ja kultuuriharidus ning ''grammata'' ehk kirja- ja lugemisõpetus. Poisid õppisid neid aineid paralleelselt ja iga aine jaoks oli tavaliselt eraldi õpetaja. Ehkki sellel haridusel oli mõningaid sarnasusi tänapäevase algharidusega, ei olnud Ateena poiste haridus üldjuhul ei kohustuslik ega tasuta. Hariduse eest tuli maksta ja isa otsustas, mida ja kui kaua poeg õpib.<ref>Lynch 1972: 33.</ref> Poisid alustasid kooliharidust tavaliselt umbes seitsmeaastaselt. Nad käisid [[palestra]]s kehalises kasvatuses ning õppisid lugemist, kirjutamist, kirjandust ja muusikat eraõpetajate juures. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ja [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoog oli tavaliselt meessoost majapidamisori, kelle ülesanne ei olnud tingimata poissi õpetada, vaid teda kooli saata, tema käitumist jälgida ja juhendada ning tema eest hoolitseda. Ta kandis ka poisi kirjutustahvleid, kirjutusvahendeid ja muusikariistu. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, [[kettaheide]]t ja [[odavise]]t.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece''. Thalamus 2003, lk 94–95.</ref> Algharidus lõppes tavaliselt poiste varajases noorukieas, umbes 14–15 aasta vanuses, kuigi jõukamate perekondade pojad võisid alustada varem ja jätkata kauem. Vaeste perede laste haridust piiras peale õppemaksu tasumise või õpetaja palkamise võimaluse puudumise ka vajadus kasutada nende tööjõudu koduses majapidamises. Sellepärasr piirdus nende haridus sageli elementaarsete teadmiste omandamisega. Suur osa hilisemast noorukiea õppimisest toimus mitteformaalse õpetuse ja igapäevaste kogemuste kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> [[Solon]]g julgustas vaeste perede isasid andma poegadele [[kutseharidus]]t. Ameti õppimine võimaldas neil saada Ateena ühiskonna tootlikeks liikmeteks. ===== Kehaline kasvatus ===== Kolmest haridusharust oli kehalisel kasvatusel eriti prestiižne koht. ''Gymnastikē'' ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega. Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Selle peamine eesmärk ei olnud muuta Ateena kodanikke sõjaliselt pädevateks sõduriteks, sest sõjalise väljaõppega tegeles eraldi institutsioon [[efeebia]]. Kehalisel kasvatusel oli kaks peamist eesmärki: valmistada noori ette kohalikel ja [[Panhellenilised mängud|ülekreekalistel mängudel]] osalemiseks ning kujundada tugev ja ilus keha, mida peeti kreeka kultuuris oluliseks. Kehalise kasvatuse eraõpetajat nimetati paidotriibiks (''[[paidotribēs]]''). Ta oli sageli ise elukutseline sportlane. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas paidotriibi juhendamisel ja jätkasid hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref> Olulise osa treeningust moodustasid võitluskunstid, sealhulgas [[maadlus]], [[rusikavõitlus]] ja [[pankraation]]. Lisaks harjutati sportlikke alasid, nagu jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Paidotriib juhendas treeninguid eraviisilises [[palestra]]s. Ateena avalik [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]] oli seevastu eelkõige täiskasvanud kodanike spordi- ja õppeasutus. Pole täpselt teada, kui palju paidotriibi õpetus maksis. [[Athenaios]] mainib, et kursus võis maksta ühe [[miin (raha)|miin]]i, mis võis vastata neljaliikmelise Ateena perekonna kuni kolme kuu elamiskuludele. ===== Muusikaharidus===== ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Muusikahariduse eest vastutas [[kitarist]] (''kitharistēs''), kelle ülesanne oli õpetada [[kitara]]t mängima, laulma, lüürilisi laule looma ja tantsima. [[Platon]] tähtsustas muusikat võrdselt kehalise kasvatusega, nimetades kehalist kasvatust keha kasvatamiseks ja muusikat hinge kasvatamiseks. Sellega pidas ta silmas eelkõige muusika ja [[luule]] moraalset funktsiooni. Ka [[Aristophanes]] rõhutas muusikahariduse tähtsust. Muusikaharidus oli nii oluline, et inimest, kes ei osanud [[lüüra]]t mängida ega kooris laulda, võidi pidada harimatuks. Et haridus oli tasuline, võis muusikaoskuse puudumine olla ka madalama sotsiaal-majandusliku seisundi tunnuseks. Muusikalise kasvatuse hulka kuulusid rütmiline liikumine ja tants, koorilaul, hümnide laulmine ning pillimäng. Muusika hõlmas ka luulet. Laul ja muusika olid olulised religioossetel pidustustel ja protsessioonidel. ===== Kirja- ja lugemisõpetus ===== Kaubanduses ja poliitikas osalemiseks muutusid lugemis- ja kirjutamisoskused üha vajalikumaks ning neist kujunes vana hariduse kolmas põhiosa. Praktilisest seisukohast oli kirjaoskus kolmest hariduseharust kõige olulisem. Kui isa ei suutnud maksta kõigi kolme õppeharu eest, võis ta saata poja [[grammatist]]i (''grammatistēs'') ehk kirjaõpetaja juurde. Ateena poisid õppisid grammatisti juures lugemist ja kirjutamist, kirjandust ning aritmeetikat. Alguses õpiti tundma [[kreeka tähestik]]u tähti ja nende ühendamist lühikesteks silpideks. Tähtedega tutvumise ajal alustati ka kirjutamisega. Õpilased kirjutasid grammatisti juhendamisel [[stiilus]]ega (kirjutuspulgaga) vahaga kaetud tahvlile ([[vahatahvel|vahatahvlile]]). Seda kirjutamisõpetuse meetodit kirjeldab ka Platoni dialoog "[[Protagoras (Platoni dialoog)|Protagoras]]". Lugemaõppimisel anti õpilastele sageli luuletusi päheõppimiseks ja ettekandmiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ja nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>Lodge 1970: 11–304.</ref> Pärast tähtede ja kirjutamise omandamist hakati lugema [[luule]]t. [[Homerose]] ja [[Hesiodos]]e teoste tundmine oli Ateena haritud inimese jaoks oluline. Eriti tähtis oli [[Homeros]]e eeposte tundmine, mis kuulus haritud ateenlase kultuurilise pädevuse hulka. Luule päheõppimine aitas kujundada ka Ateena identiteeti, sest legendaarsete kangelaste lood olid osa ühiskonna ühisest kultuuripärandist. Luule ei olnud üksnes kirjanduslik õppeaine, vaid ka moraalse ja sotsiaalse kasvatuse vahend. ==== Ateena naiste haridus ==== Ateena naised ja tüdrukud ei osalenud üldjuhul poistega samasuguses formaalses haridussüsteemis. Enamik naisi veetis suurema osa elust koduses keskkonnas ning tüdrukute õpetamine jäi peamiselt emade ja teiste naissoost pereliikmete ülesandeks. Tüdrukutele õpetati eelkõige kodu ja perekonna eest hoolitsemist. Nad õppisid tekstiilitööd, koristamist, majapidamise korraldamist ja nooremate laste eest hoolitsemist ning pidid omandama oskused, mis olid vajalikud majapidamise juhtimiseks ja teenijaskonna korraldamiseks. Tüdrukutel oli siiski olukordi, kus nad viibisid väljaspool kodu. Nad võisid käia ülesandeid täitmas ning osaleda religioossetel sündmustel ja tseremooniatel. Religioossetes toimingutes osalemine võimaldas naistel ja tüdrukutel osaleda kogukonna elus ning õppida tundma oma kultuuri. Religioossed rituaalid aitasid kujundada arusaamu naiste ühiskondlikust rollist, kohustustest ja väärtustest. Oluline osa tüdrukute ettevalmistusest oli ka laste sünnitamise ja kasvatamisega seotud teadmiste omandamine. ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Klassikalisel Ateenas kujunes efeebia 18–20-aastaste noormeeste kaheaastaseks väljaõppeks. Hellenistlikul ajal muutus selle korraldus ja kestus. Esimesel aastal õpetati relvade kasutamist ja sõjalisi põhioskusi, teisel aastal täideti sõjaväelisi ülesandeid, sealhulgas valve- ja garnisoniteenistust. Efeebia läbimine tähistas noormehe üleminekut täiskasvanud kodanikuellu. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. Hellenismiajastul muutus efeebia järk-järgult. 4. sajandi lõpul eKr muutus senine kohustuslik väljaõpe vabatahtlikuks ning väljaõppe kestus lühenes kahelt aastalt ühele. Samuti leevenesid vastuvõtu vanusepiirangud. 2. sajandist eKr hakkasid efeebide nimekirjades esinema ka välismaalaste nimed, mis näitab, et efeebia ei olnud enam piiratud üksnes Ateena kodanikega. Efeebia ei piirdunud seejuures enam sõjalise väljaõppega. Lisaks relvaõppele ja kehalisele treeningule said efeebid üldharidust jz kuulasid filosoofiaõpetajate loenguid. Nad osalesid ka religioossetel pidustustel, avalikel tseremooniatel ja muudes ühiskondlikes tegevustes. Nii kujunes efeebiast järk-järgult sõjalise väljaõppe ja üldhariduse ühendus. Mõnikord on seda käsitatud Ateena kõrgema hariduse või ülikooli eelkäijana, kuid selline käsitlus on eksitav, sest kõrgema hariduse peamisteks keskusteks kujunesid eelkõige filosoofiakoolid. === Uus haridus === [[Uus haridus]] kujunes 5. sajandi teisel poolel eKr Ateena kiirete majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu ning hakkas järk-järgult asendama vana haridust. Ateena oli varem peamiselt põllumajanduslik ühiskond, kuid [[Themistokles]]e ajal tugevnenud merevõim ja kasvav kaubandus suurendasid kaupmeeste ja teiste jõukate linnakodanike mõju. Uus jõukus võimaldas senisest suuremal hulgal vabadel kodanikel osaleda poliitikas ning tekitas konkurentsi vana maavaldajatest aristokraatia ja uute jõukate linnakihtide vahel. Selle muutusega kaasnes ka haridusideaali muutumine. Umbes 5. sajandi lõpul eKr suurenes keskhariduse tähtsus ning kujunes vastasseis traditsioonilise ja uue haridusideaali vahel. Traditsioonilise kasvatuse pooldajad kartsid, et liigne intellektuaalne haridus nõrgestab seniseid ühiskondlikke ja sõjalisi väärtusi, uue hariduse pooldajad aga rõhutasid vaimsete võimete arendamise tähtsust. Nende ühiskondlike muutuste üheks tulemuseks oli [[Ateena demokraatia]] tugevnemine. [[Pärsia sõjad]] suurendasid Ateena poliitilist ja sõjalist tähtsust Kreeka maailmas ning pärast sõdu kujunes Ateenast üks Kreeka tähtsamaid keskusi. Ateena mereriigi ja [[Delose mereliit|Delose mereliidu]] juhtpositsioon tõi kaasa suuremad poliitilised ja majanduslikud võimalused. Noortele meestele avanes senisest rohkem võimalusi avalikus elus osalemiseks. Selleks oli tarvis oskusi, mida vana haridus piisavalt ei pakkunud. Demokraatlikus Ateenas sõltus poliitiline mõju olulisel määral kõneoskusest. Rahvakoosolekul, kohtutes ja muudes avaliku elu olukordades tuli osata oma seisukohti põhjendada ja teisi veenda. Seetõttu suurenes nõudlus retoorika, väitluse, õiguse, poliitika ja filosoofia õpetamise järele. Selle nõudluse rahuldamiseks ilmusid 5. sajandi keskpaiku eKr Ateena haridusellu [[sofistid]]. Sofistid olid peamiselt elukutselised õpetajad, kellest paljud olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nad väitsid, et suudavad noori ette valmistada edukaks ühiskondlikuks ja poliitiliseks tegevuseks. Esimesena tuntud sofistina jõudis Ateenasse umbes 450. aastal eKr [[Protagoras]]. Tema järel saabus linna arvukalt teisi sofiste, kelle õpetused ja filosoofilised seisukohad olid omavahel väga erinevad. Sofisti nimetus tähendas algselt tarka või asjatundlikku inimest, kuid 5. sajandi Ateenas hakati seda kasutama eelkõige õpetajate kohta, kes pakkusid tasulist kõrgetasemelist haridust. Nad õpetasid noortele muu hulgas retoorikat ja [[dialektika]]t ning valmistasid neid ette avalikuks tegevuseks. Sofistide õpetus ei olnud ühtne koolkond: nende õpetused ja seisukohad erinesid oluliselt nii moraali, poliitika, religiooni kui ka filosoofia küsimustes. Sofistide haridus oli tihedalt seotud [[paideia]] mõiste arenguga. Nad laiendasid hariduse sisu võrreldes vana haridusega oluliselt ning õpetasid teadmisi ja oskusi, mida peeti vajalikuks vabale noormehele, kes soovis ühiskonnas mõju saavutada. Eriti tähtsaks kujunes retoorika ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Sofistide õpetus ei piirdunud siiski ainult kõnekunstiga. Õppetöös käsitleti ka poliitikat, õigust, eetikat, kirjandust ja filosoofiat ning mõnel juhul matemaatikat, astronoomiat ja loodusteadusi. Nende tegevus ühendas praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. Sofistid õpetasid muu hulgas loogilist arutlemist ning argumentide koostamist ja analüüsimist. Uue hariduse kujunemisega muutus ka alghariduse korraldus. Vana hariduse ajal olid muusika ja kirjandus omavahel tihedalt seotud, kuid uue hariduse ajal hakkasid muusikaõpetus ja kirjaõpetus üksteisest selgemini eralduma. Peale [[kitarist]]i, kes õpetas muusikat, laulmist ja pillimängu, kujunes välja [[grammatist]], kes õpetas lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning juhendas õpilasi [[Homerose]] ja teiste luuletajate teoste õppimisel. Muutus ka muusikaõpetuse sisu. Vana hariduse puhul õppis poiss pillimängu eelkõige selleks, et saata oma laulmist [[lüüra]] või [[kitara]]ga. Uue hariduse ajal hakati muusikat ja sõnu rohkem eraldama ja suuremat tähelepanu pöörati ka teistele pillidele, sealhulgas [[aulos]]ele. Konservatiivsed ateenlased pidasid selliseid muutusi sageli vana hariduse ideaalide nõrgenemiseks. [[Aristophanes]] kritiseeris oma komöödias "[[Pilved]]" uue hariduse mõningaid külgi. Tema kriitika sihtmärgiks oli muu hulgas vana hariduse ranguse kadumine. Aristophanese kujutatud vanema põlvkonna esindaja kurdab, et lapsed ei allu enam varasemale rangele korrale, nende kombed on halvenenud ning traditsioonilised luuletused ja muusikastiilid on asendunud uuemate ja vähem väärikate vormidega. Samuti heideti uuele muusikale ette liigset keerukust ja traditsioonilise lihtsuse kadumist. Aristophanese kriitika ei ole siiski neutraalne kirjeldus Ateena haridusest, vaid kujutab endast teadlikult koomilist ja konservatiivset vastandumist uuele haridusele. Selle kaudu annab ta tunnistust sellest, et 5. sajandi teisel poolel eKr toimusid Ateena kasvatusideaalides tõepoolest olulised muutused. Uus haridus muutis eriti põhjalikult algharidusele järgnenud noorukiea õpetust. Vana hariduse puhul oli alghariduse ja [[efeebia]] vahele jäänud suhteliselt vähe formaalset õpetust. Uue hariduse ajal muutus see periood hariduslikult palju aktiivsemaks. Noormehed võisid valida erinevate õpiteede vahel vastavalt oma perekonna võimalustele, huvidele ja tulevikuplaanidele. Üks oluline õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid osaleda avalikus elus. Demokraatlikus Ateenas andis hea kõne- ja väitlusoskus poliitikas olulise eelise. Seetõttu pöördusid poliitilise karjääri poole püüdlevad noormehed õpetajate poole, kes valmistasid neid ette avalikuks esinemiseks. Selle hariduse keskmes olid retoorika, väitlus ja praktiline poliitiline mõtlemine ning kõige olulisemat rolli mängisid siin sofistid. Teine õpitee oli suunatud noortele, kes soovisid teadmisi omandada rohkem teadmiste enda pärast ega keskendunud üksnes avalikule elule. Selle suuna puhul jätkus varasema Kreeka teadusliku mõtte traditsioon. Õpetati näiteks [[geomeetria]]t, [[astronoomia]]t, [[harmoonia]]t ja [[aritmeetika]]t. Sellist haridust seostati muu hulgas [[Pythagorase koolkond|Pythagorase koolkonna]] traditsiooniga. Umbes poole sajandi jooksul pärast sofistide ilmumist saavutas nende õpetus Ateena hariduses väga olulise koha. Nad tõid Ateena haridusse uusi õppeaineid ja õpetamismeetodeid ning muutsid hariduse sisu varasemast palju ulatuslikumaks. Samal ajal vähenes järk-järgult vajadus väljastpoolt Ateenat saabunud sofistide järele, sest ateenlased omandasid nende õpetatud teadmised ja oskused ning hakkasid neid ise edasi andma. 5. sajandi lõpul eKr kujunesid Ateenas välja ka kohalikud õpetajad, kes tundsid sofistide õpetust, kuid olid ise Ateena ühiskonna liikmed. Neist kõige tuntum oli [[Sokrates]]. Tema õpetamisviis erines sofistide omast ja tema tegevus aitas kaasa uue filosoofilise hariduse kujunemisele. === Noorukite haridus ja sofistid === Uue hariduse ajal muutus eriti tähtsaks alghariduse ja [[efeebia]] vahele jääv noorukiea haridus. Kui vana hariduse puhul omandati selles vanuses suur osa teadmistest ja oskustest ühiskondlikus elus osalemise kaudu, siis uue hariduse ajal võis noormees saada sihipärast ja tasulist õpetust. Noormehe haridustee sõltus suuresti tema perekonna jõukusest ja tema enda tulevikuplaanidest. Jõukamate perekondade pojad võisid jätkata õpinguid sofistide või teiste õpetajate juures ning omandada oskusi, mida oli vaja poliitikas, kohtus ja muus avalikus elus osalemiseks. Sofistide õpetus oli tasuline ja seetõttu sõltus sellise hariduse kättesaadavus suuresti perekonna jõukusest. 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Sofistid olid enamasti elukutselised õpetajad ja paljud neist olid pärit väljastpoolt Ateenat. Nende tegevust soodustas [[demokraatia|demokraatlikus]] Ateenas kasvanud vajadus selliste teadmiste järele, mida oli vaja poliitikas ja avalikus elus osalemiseks. Sofistide tegevus toimus peamiselt individuaalse õpetuse, loengute ja arutelude vormis. Nad ei moodustanud iseseisvaid koole tänapäevases mõttes ning püsivad institutsioonid veel puudusid. Ühtset õppekava samuti ei olnud, kuigi tekkisid õppekavad ja õppevahendid. Õpilaste teadmiste omandamine seisnes peamiselt õpetaja peetud loengu kuulamises. Sageli toimusid ka kohtumised, kus õpetlased veensid kogunenud kuulajaid oma seisukohtades, tehes seda lõbusas, humoorikas või lausa meelelahutuslikus vormis. Nad korraldasid ka tasulisi kursusi, mis kestsid tavaliselt üks kuni kaks aastat, mõnikord kolm või neli aastat. Sofistide õpetus hõlmas nii sisulisi kui ka formaalseid teadmisi. Sisulised teadmised rikastasid õpilasi intellektuaalselt ning andsid teadmisi inimese, ühiskonna, looduse, poliitika ja kultuuri kohta. Loengutes ja vestlustes kuulajatega käsitleti muu hulgas mütoloogiat, ajalugu, seadusandlust, filosoofiat, astronoomiat, matemaatikat ja looduse küsimusi. Formaalsed teadmised ja oskused olid seevastu praktilise rakendusega ning aitasid omandatud teadmisi kasutada, eelkõige argumenteerida, väidelda ja veenda. Õpetamisel kasutasid sofistid selliseid meetodeid nagu deduktsioon ja loogilise mõtlemise arendamine. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t. Kõige olulisemaks õppeaineks kujunes [[retoorika]] ehk kõnekunst ja veenmisoskus. Selle tähtsus tulenes muu hulgas sellest, et hea kõne- ja väitlusoskus võimaldas osaleda poliitikas ning mõjutada avalikke otsuseid. === Ateena kui hariduskeskus === Klassikalisel ajajärgul kujunes [[Ateena]] Kreeka üheks tähtsamaks haridus- ja vaimuelu keskuseks. Selle arengut soodustasid Ateena poliitiline ja majanduslik tähtsus, [[demokraatia|demokraatlik]] riigikord ning avaliku elu suur osatähtsus. Poliitikas ja kohtumenetluses osalemine eeldas kodanikelt kõne-, väitlus- ja argumenteerimisoskust, mis suurendas nõudlust kõrgema hariduse järele. 5. sajandil eKr saabus Ateenasse õpetajaid ka teistest Kreeka piirkondadest. Eriti olulist osa etendasid [[sofistid]], kes pakkusid tasulist õpetust retoorikas, dialektikas ja teistes üldhariduslikes ainetes. Nende tegevus aitas muuta Ateena kohaks, kuhu noored kogunesid, et omandada teadmisi ja oskusi, mida vajati avalikus ja poliitilises elus. Sofistide tegevus tähistas üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile, milles haridus ei tähendanud enam ainult traditsioonilise kultuuripärandi omandamist ja hea kodaniku kasvatamist, vaid ka süstemaatilist teadmiste omandamist, argumenteerimisoskuse arendamist ja filosoofiliste küsimuste uurimist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Õpingud kestsid tavaliselt mitu aastat ja nende eest tuli maksta. <ref>Beck 1964: 201–202.</ref><ref>Downey 1957: 339–340.</ref> Sofistide tegevus tekitas Ateenas ka tugevat vastuseisu. Ateenlased süüdistasid neid oma rahvuslike traditsioonide õõnestamises, religiooni vastu lugupidamatuse levitamises, usu vastu tegutsemises, riigile kahju tekitamises ja noorte moraali kahjustamises, mistõttu pidid paljud neist linnast lahkuma. Selline kriitika peegeldub muu hulgas [[Aristophanes]]e loomingus ning hiljem ka [[Platon]]i filosoofias. Sellest hoolimata põhjustas sofistide aastaid kestnud tegevus Ateena [[polis]]es olulisi muutusi suhtumises noorte haridusse ja kasvatusse. Nende tegevus suurendas noorte vaimse hariduse tähtsust, kasvatas humanitaarhariduse rolli ja tugevdas arusaama vajadusest siduda tulevase poliitilise tegevuse ja riigiteenistusega teoreetilised teadmised. 4. sajandil eKr muutus Ateena hariduselu institutsionaalsemaks. Sinna rajati [[Isokrates]]e retoorikakool ja [[Platoni Akadeemia]] ning hiljem [[Lykeion]]. 4. sajandil eKr viis varasem areng seega püsivamate koolide ja filosoofiliste õppeasutuste tekkimiseni. Nii koondusid Ateenasse eri suunitlusega haridusasutused, mis meelitasid õppureid ka väljastpoolt Ateenat ja Kreekat. Hellenismiajastul lisandusid neile [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. Hellenismiajastul säilitas Ateena eelkõige filosoofia ja hariduse rahvusvahelise keskuse staatuse isegi siis, kui teadusliku uurimistöö raskuskese hakkas liikuma [[Aleksandria]]sse ja teistesse hellenistliku maailma keskustesse. Ateenasse saabus õpilasi kogu hellenistlikust maailmast ja linna filosoofiakoolid meelitasid õppureid ka väljastpoolt Kreekat. Ateenal ei olnud samasuguseid materiaalseid ressursse nagu Aleksandrial. Ateenas oli vähem kapitali ja annetusi, väiksemad raamatukogud ja vähem kuninga toetust. Samal ajal kujunesid [[Aleksandria]], [[Pergamon]] ja teised hellenistliku maailma keskused tähtsateks teadusliku uurimistöö, raamatukogude ja teadusasutuste keskusteks. Seetõttu tuleb eristada Ateena staatust hariduse ja filosoofia keskusena ning Aleksandria ja teiste hellenistlike keskuste rolli teadusliku uurimistöö keskustena. Ateena eripära seisnes eelkõige filosoofiliste koolide ja õpetamistraditsioonide järjepidevuses, Aleksandrias ja teistes keskustes aga arenesid kuninga ja eliidi toetuse najal suuremad teadusasutused. Ateena hariduslik mõju ulatus kaugele väljapoole linna ja Kreekat. Hellenistlikul ajajärgul võeti Kreeka haridusest eeskuju üle paljudes idapoolsete Vahemere maade ja Lähis-Ida linnades, kus kohandati kreekapäraseid õppeaineid, õpetamismeetodeid ja haridusasutuste korraldust kohalike oludega. === Kõrgharidus === Kõrghariduse kujunemine Ateenas oli seotud 5. sajandi teisel poolel eKr tekkinud vajadusega omandada teadmisi, mis ületasid elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes 420. aasta paiku eKr. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus ning mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele vormile – kõrgharidusele.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> Sofistide tegevus lõi aluse uuele hariduskultuurile, kuid kõrgharidus muutus järk-järgult püsivamaks alles 4. sajandil eKr, kui tekkisid retoorikakoolid ja filosoofilised õppeasutused. Õpingute eest tuli maksta ja need võisid kesta mitu aastat.<ref>Downey 1957: 339–340.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] oli esimene tuntud Ateena päritolu õpetaja, kelle tegevust saab seostada sofistide haridustraditsiooni jätkumise ja ümberkujundamisega. Ta ei olnud sofist tänapäevases mõttes ja vastandus mitmele sofistide õpetuse küljele, kuid tegeles nendega sarnaselt noorte inimeste küsimuste ja probleemidega. Sokrates rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, iseenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press, 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetuses esinenud moraalinormide suhtelisusele ehk [[relativism]]ile mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Ta rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. Nagu sofistid, pidas ka Sokrates vajalikuks aidata inimestel mõista vooruse olemust ning panna neid kahtlema oma tavapärastes arvamustes selle kohta, mis on hea ja kasulik. Sokrates ei pakkunud õpilastele süstemaatilist õppekava ega korraldanud õpetust kindla kursusena. Ta õpetas peamiselt vestluse kaudu ning tema tegevus toimus avalikes kohtades ja igapäevases suhtluses. Sokratese meetodi eesmärk oli viia inimene kahtlusest teadmisele ning panna ta ise oma seisukohti uurima. Sokratese meetodi oluline mõte oli, et valmis teadmiste otsene edasiandmine ei pruugi inimest tegelikult harida. Tõeliselt väärtuslik on teadmine, mille inimene omandab ise mõtlemise ja arutlemise kaudu. Tema õpetamisviisiga seostatakse eelkõige järgmisi võtteid: *Dialoogiline meetod. Sokrates juhtis vestlust küsimuste abil ning suunas vestluspartnerit ise probleemi üle mõtlema ja lahendust leidma. *[[Sokraatiline iroonia]]. Sokrates võis teeselda, et ta ei tea vastust ja soovib vestluspartnerilt õppida. Küsimuste abil juhtis ta vestluspartneri sageli oma teadmiste või väidete vastuolude avastamiseni. *Induktiivne meetod. Sokratese vestlustes liiguti üksikute näidete ja juhtumite analüüsimise kaudu üldisemate mõistete ja määratlusteni. Sokratese õpetus jäi siiski suurel määral mitteformaalseks. Ta ei loonud püsivat kooli ega õpetanud õpilastele kindla järjestusega õppekava. 4. sajandil eKr tekkinud koolid vastasid osaliselt just vajadusele muuta selline õpetus süstemaatilisemaks ja pikemaajaliseks. ==== 4. sajandi koolide kujunemine ==== 4. sajandil eKr hakkasid Ateenas kujunema püsivamad õpetamis- ja õppeasutused. Nende tekkimisele aitas kaasa vajadus anda noortele pikema aja jooksul süstemaatilist haridust. Kui sofistide ja Sokratese õpetus toimus peamiselt loengute, vestluste ja individuaalse õpetuse kaudu, siis uutes koolides kujunesid välja selgemad õppekavad ning kindlamad õpetamis- ja väitlusmeetodid. Sellistes koolides õpetati muu hulgas [[matemaatika]]t, [[retoorika]]t, [[dialektika]]t, filosoofiat ja teisi aineid. Õpetus oli suunatud eelkõige noormeestele, kes soovisid omandada teadmisi ja oskusi ühiskondlikuks tegevuseks või teadmiste süstemaatiliseks uurimiseks. 4. sajandi eKr tuntumate koolide hulka kuulusid [[Isokrates]]e kool ja [[Platoni Akadeemia]]. Nende hariduseesmärgid olid erinevad ja nende erinevus väljendas ka uue hariduse kahe põhisuuna kujunemist. ==== Isokrates ==== [[Isokrates]] oli klassikalise Ateena mõjukas kõnemees ja haridusteoreetik. Tema hariduskäsitluses oli keskne koht [[retoorika]]l. Ta pidas hea kõneoskuse ja veenmisvõime arendamist oluliseks, sest hariduse eesmärk oli tema arvates valmistada inimesi ette kodanikueluks, poliitiliseks tegevuseks ja juhtimiseks.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr rajas Isokrates Ateenas kooli. Tema koolis õpetati eelkõige kõnekunsti, kuid retoorikaga seotud hariduse hulka kuulus ka laiem praktiline elufilosoofia. Isokrates õpetas [[stiil]]i ja sõnavalikut ning püüdis arendada õpilaste võimet väljendada oma mõtteid selgelt, korrektselt ja veenvalt. Isokrates pidas hariduse eesmärgiks mitte ainult tehnilise kõneoskuse omandamist, vaid ka sellise inimese kujundamist, kes suudab ühiskondlikus ja poliitilises elus mõistlikult tegutseda. Seetõttu olid tema kooli eesmärgid paljuski sarnased sofistide omadega. Ta võttis õpilastelt õppemaksu ja tema juurde tuli noori mitmelt poolt Kreekast. Isokratese kool erines siiski paljudest varasematest sofistidest selle poolest, et õpingud kestsid pikemat aega. Õppekursus võis kesta neli aastat. Erinevalt mõnest sofististei lubanud Isokrates, et iga õpilase võib sõltumata tema võimetest suurepäraseks kõnemeheks muuta. Pikem õppeaeg võimaldas õpilastel retoorilisi oskusi praktiliselt harjutada. Nad kirjutasid ja esitasid kõnesid ning arutlesid nii kaasaegsete kui ka ajalooliste sündmustega seotud teemadel. Õpilased pidid analüüsima nii enda kui ka kaasõpilaste töid ja hindama neid õpetaja esitatud põhimõtete alusel. Sellise õppe eesmärk oli arendada väljendusoskust, arutlusvõimet ja laiemat arusaamist ühiskondlikust elust. Isokrates ei pidanud kõiki teadusi retoorikaga võrdselt oluliseks. Tema arvates oli retoorika keskne vahend, mille kaudu inimene sai kujundada oma võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda. Seetõttu kujunes tema koolist eelkõige kodanikueluks ja avalikuks tegevuseks ettevalmistav õppeasutus. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]]i kool erines Isokratese omast nii eesmärgi kui ka õpetamismeetodi poolest. Isokrates keskendus eelkõige retoorikale ja praktilisele kodanikuharidusele, [[Platoni Akadeemia]] oli keskne eesmärk filosoofiline ja teaduslik uurimine.<ref>Beck 1964: 293.</ref> Umbes 387. aastal eKr rajas Platon Ateenas [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemiat on sageli nimetatud esimeseks ülikooliks<ref>Beck 1964: 240.</ref> või esimeseks kõrgkooliks läänemaailmas, kuigi see erines tänapäeva ülikoolist oluliselt. Tegemist ei olnud tänapäevases tähenduses ülikooliga, vaid õpetlaste ja õpilaste ühendusega, kus tegeleti filosoofia, matemaatika ja teiste teaduslike küsimustega. Platoni koolis ei olnud eesmärgiks õpetada õpilastele valmis filosoofilisi seisukohti, mida nad pidid lihtsalt meelde jätma. Selle asemel püüti dialoogi ja arutelu kaudu jõuda inimeste ja maailma kohta käivate põhimõtteliste küsimuste mõistmiseni. Õpetamismeetod oli lähedane [[Sokrates]]e dialoogilisele meetodile. Platoni koolis oli oluline koht teoreetilisel teadmisel. Õpilastele ei õpetatud üksnes praktilisi oskusi, vaid arendati nende võimet mõelda abstraktselt, uurida mõistete tähendust ja analüüsida väiteid. Matemaatika oli selles hariduses eriti tähtis, sest Platon pidas matemaatilist mõtlemist ettevalmistuseks kõrgemale filosoofilisele tunnetusele. Platoni hariduskäsitus on kõige põhjalikumalt esitatud teoses "[[Politeia]]". Ta leidis, et inimesel on sünnipärased kalduvused, kuid kasvatus võib neid tugevdada või nõrgendada ning inimese võimeid arendada või pärssida. Haridus pidi kujundama kodanikke, kes suudavad ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Platon seostas hariduse tihedalt poliitilise korraga. Tema arvates pidi kasvatuse üldised põhimõtted määrama seadusandja ja nende rakendamist pidi kontrollima riik. Hea riigi püsimine sõltus tema arvates sellest, kuidas kasvatatakse selle kodanikke, eriti tulevasi juhte. "Politeias" jagas Platon ideaalse ühiskonna kolmeks põhiseisuseks: [[valitsejad]], [[valvurid]] ja [[tootjad]]. Hariduse keskmes olid eelkõige valvurid ja tulevased valitsejad. Nende kasvatuse esimene etapp oli ühine, hiljem aga eraldati võimekamad kõrgema hariduse ja valitsemise ettevalmistuse jaoks. Vähem võimekad suunati sõjalisse teenistusse. Platoni kirjeldatud valitsejate haridustee algas muusika, luule ja kehalise kasvatusega. Sellele järgnes kahe- kuni kolmeaastane sõjaline väljaõpe. Umbes 20-aastaselt toimus uus valik ning kõige võimekamad alustasid kümneaastast matemaatiliste teaduste õppimist. Selle hulka kuulusid [[aritmeetika]], [[geomeetria]], [[stereomeetria]], [[astronoomia]] ja [[harmoonia]]. Umbes 30-aastaselt valiti nende hulgast välja kõige võimekamad, kes õppisid veel viis aastat [[dialektika]]t. Pärast dialektikaõpinguid pidid tulevased valitsejad omandama umbes viieteistkümne aasta jooksul praktilisi kogemusi riigiasjades, sealhulgas sõjalises ja poliitilises tegevuses. Alles umbes 50-aastaselt võisid kõik etapid edukalt läbinud mehed saada ideaalse riigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni arvates olid naistel põhimõtteliselt samasugused võimed nagu meestel. Tema ideaalses riigis võisid ka naised saada valvuritele ja valitsejatele ette nähtud kasvatust ning täita nende seisuste ülesandeid. Platoni ja Isokratese koolide erinevus kujutab endast Ateena uue hariduse kahte peamist suunda. Isokrates pidas hariduse keskseks eesmärgiks kõneoskuse ja praktilise kodanikupädevuse arendamist, Platon aga filosoofilist tunnetust ja tõe otsimist. Mõlemad koolid pakkusid siiski varasemast haridusest palju süstemaatilisemat ja pikemaajalist õpetust ja tähistasid üleminekut püsivamatele kõrgkoolidele. Platoni surma järel jätkas Akadeemia tema rajatud filosoofilise kooli ja teadusliku kogukonnana. Akadeemia juhiks sai Platoni vennapoeg [[Speusippos]] ja tema järel [[Xenokrates]]. Koolijuhatajate järjepidevuse kaudu kandus Platoni filosoofiline traditsioon edasi ka järgmistele põlvkondadele, kuigi Akadeemia õpetus ja filosoofiline suunitlus muutusid aja jooksul. Hellenismiajastul kujunes Akadeemia koos [[Lykeion]]i, stoikute kooli ja epikuurlaste kooliga üheks Ateena tähtsamaks filosoofiakeskuseks. Akadeemia tegeles filosoofia ja teadusega ning meelitas Ateenasse õpilasi ka mujalt Kreeka maailmast. Kool püsis mitmesuguste muutuste kiuste kuni 6. sajandini pKr ning selle hilisemas arengus sai oluliseks [[uusplatonism]]. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] õppis [[Platoni Akadeemia]]s ja hiljem tegutses õpetajana. 343. aastal eKr kutsus [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] kuningas [[Philippos II]] ta oma poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]] õpetajaks. Aristotelese õpetus hõlmas muu hulgas filosoofiat, loodusteadusi, eetikat ja poliitilist mõtet. Pärast Makedoonias viibimist naasis Aristoteles Ateenasse ja rajas 335. või 334. aastal eKr [[Lykeion]]i.<ref>Anagnostopoulos 2013: 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ja leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==Teised filosoofiakoolid== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Platoni Akadeemiast kujunes Ateena oluline filosoofia- ja hariduskeskus. Hellenismiajastul lisandusid Ateena tähtsamate filosoofiakoolide hulka [[stoikud|stoikute]] ja [[Epikuros]]e kool. [[Zenon Kitionist]] rajas 3. sajandi alguses eKr [[stoa]] ehk stoikute kooli ning [[Epikuros]] rajas 306. aastal eKr oma kooli, mida tunti [[Aed (Epikurose kool)|Aia]] nime all. Koos [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]]iga kujunesid need neli kooli mitmeks sajandiks Ateena peamisteks filosoofilise hariduse keskusteks. Need meelitasid õpilasi ka väljastpoolt Ateenat ning aitasid säilitada Ateena positsiooni rahvusvahelise filosoofia- ja hariduskeskusena. Kõik neli kooli jätkasid [[Sokrates]]est lähtunud filosoofilist traditsiooni, mille kohaselt sõltub [[hea elu]] teadmiste ja mõistmise arendamisest, kuid nende õpetused ja rõhuasetused erinesid. [[Platoni Akadeemia]] ja [[Lykeion]] säilitasid tugeva huvi filosoofia ja teaduse vastu, stoikud ja epikuurlased pöörasid aga suuremat tähelepanu inimese isiklikule elule ja praktilisele eetikale ning küsimusele, kuidas inimene peaks hea elu saavutama. Stoikud rõhutasid voorust, enesekontrolli ja kooskõlas mõistusega elamist, epikuurlased aga mõistlikku naudingut, meelerahu ja kannatustest vabanemist. Need koolid tegutsesid eri kujul mitme sajandi jooksul ning kujundasid oluliselt Ateena haridus- ja filosoofiaelu. Ateenast sai seega oluline haridus- ja kasvatuskeskus ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. == Pythagoras ja teaduslik haridus == [[Pythagoras]] oli Vana-Kreeka filosoof ja õpetlane, kes tegutses muu hulgas [[Kroton]]is. Tema ümber kujunenud koolkond ühendas filosoofilised, religioossed ja matemaatilised õpetused. Pythagorase kool tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Pythagorase järgijaid nimetatakse [[pütagoorlus|pütagoorlasteks]]. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Traditsiooni kohaselt õpetas Pythagoras oma õpilasi eri tasanditel ja kooli siseringi liikmetel oli õpetajaga vahetum kontakt. Pythagorase koolkonna õpetused olid osaliselt salajased, mistõttu on selle tegeliku õpetuse kohta säilinud teave piiratud ja hilisemate allikatega vahendatud. == Arstiteaduse koolid == 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. == Kasvatuse aspektid== === Kehaline kasvatus === Kehaline kasvatus oli algselt tihedalt seotud sõjaliste vajadustega, kuid hiljem kujunes kehalise täiuslikkuse ideaalist Kreeka kultuuri oluline osa. Oluline oli [[pentatlon]] ehk viievõistlus, mille alad olid [[kaugushüpe]], jooks, [[kettaheide]], [[odavise]] ja [[maadlus]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid ülekreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. === Moraalne kasvatus === Lapsele püüti juba varakult õpetada mõõdukust, enesevalitsust ja sobivat käitumist. Tähtis oli ka austus vanemate inimeste ja õpetajate vastu. === Religioosne kasvatus === Kreeklased olid sügavalt religioossed. Laps tutvus jumalatega koduste tavade ja rituaalide kaudu, samuti rahvuslike eeposte, avalike pidustuste ja religioossete tseremooniate kaudu. Eraldi süstemaatilist religiooniõpetust tänapäevases tähenduses noortele üldjuhul ei antud. Religioon oli siiski lahutamatult seotud nii era- kui ka avaliku eluga. === Kasvatus avaliku elu kaudu === Haridus oli seotud ka vestluse, väitluse ja avaliku eluga. Teater, avalikud pidustused ja poliitiline elu olid samuti olulised kasvatavad keskkonnad. == Homoseksuaalsed suhted kasvatuses == Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. == Sparta haridussüsteem == {{Vaata|Sparta kasvatus}} Erinevalt Ateenast oli [[Sparta]] haridus suurel määral riigi korraldatud. Sparta ühiskonna eesmärk oli kasvatada meeskodanikest võimekad sõdurid, kes suudaksid kaitsta [[polis]]t ja võidelda [[Sparta]] [[faalanks]]is. === ''Agōgē'' === Sõjaline ülekaal oli spartalaste jaoks väga oluline. Selle saavutamiseks kujundati haridussüsteem ''[[agōgē]]''{{'}}ks, rangeks riiklikult korraldatud kasvatus- ja väljaõppesüsteemiks. Selle keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File, New York 2005, lk 104–105.</ref> Sparta kasvatussüsteemi traditsiooni seostati seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgosega]], kelle ajaloolisus on vaieldav. Traditsiooniline ettekujutus, et Sparta sõjaline ühiskonnakorraldus ja kasvatussüsteem loodi Lykurgose seadustega juba 9. sajandil eKr, on liiga lihtsustav. Sparta ühiskonna militariseerumise olulisemad sammud paigutatakse pigem 7. sajandisse eKr. Kuni seitsmenda eluaastani elas poiss kodus, kuid juba sel ajal võisid vanemad võtta ta kaasa ühistele söömaaegadele ([[sümpoosion]]idele) ehk [[süssiitia]]tele, kus ta kuulas täiskasvanute poliitilisi arutelusid ja tutvus Sparta eluviisiga. Süssiitia oli spartiaatide ühine söömaaeg, milles täiskasvanud meeskodanik pidi regulaarselt osalema. Selleks pidi ta andma oma osa toiduainetest. Kui perekond oli nii vaene, et ei suutnud ühissöömaajaks nõutud panust tasuda, kaotas mees kodanikuõigused ja tema poeg ei saanud spartiaatidele ettenähtud haridust. Sellepärast olid süsssiitiad ja ''agōgē'' omavahel tihedalt seotud: täielik spartiaadistaatus eeldas nii võimet täita ühissöömingute majanduslikke kohustusi kui ka ''agōgē'' läbitegemist.. Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Poiste käitumist jälgisid peale ametlikele kasvatajateka teised täiskasvanud Sparta kodanikud, kellel oli õigus kasvatamisse sekkuda ja poisse korrale kutsuda. Umbes 20-aastased ''[[eirēn]]''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Nende seast valiti rühmajuhte. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Poiss võeti vanemate hoole alt riigi ja kogukonna kontrolli alla ja tema kasvatamine ei olnud enam üksnes perekonna ülesanne. Ta hakkas elama koos samaealiste poistega ühises kasvatusüksuses, mis moodustas tema perekonna. Järgnevatel aastatel sõid, magasid ja treenisid poisid koos ning neid juhendas täiskasvanud meeskodanik, kes oli läbinud sõjalise väljaõppe ja osalenud lahingutes. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ja saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad tegema spetsiaalseid kehalisi harjutusi. Õpetaja rõhutas distsipliini ja kehalist treeningut. Poistele anti teadlikult vähe toitu ja piiratud riietus, et õpetada neile toidu hankimist, raskuste talumist ja nälja kannatamist. Need oskused pidid olema kasulikud sõjaolukorras. Toidupuudust kasutati ka leidlikkuse ja vargsi tegutsemise õpetamiseks: poisse julgustati hankima toitu omal käel, sealhulgas seda varastama. Traditsioonilise kirjelduse järgi karistati neid eelkõige vahelejäämise eest, sest eesmärk oli arendada osavust, tähelepanelikkust ja oskust tegutseda märkamatult. Väljaõppe järgmises järgus muutusid karistused karmimaks ning kehaline treening ja spordiharjutused muutusid intensiivsemaks. Eesmärk oli arendada jõudu ja vastupidavust. Noorte meeste vahel julgustati teatud määral võistluslikku võitlust ning korraldati näidislahinguid. Julgust kiideti, argust ja allumatust karistati. Näidislahingutes moodustati noortest [[faalanks]]id, et õpetada neile liikumist ühtse üksusena. Tõhusama liikumise saavutamiseks õpetati neile ka tantsu ja muusikat, sest need aitasid arendada rütmi- ja liikumistunnet ning võimet tegutseda koos.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 105, 275</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. ''Agōgē'' hilisemas järgus seostub väljaõppega ka noormeeste ülesanne tappa [[heloodid|heloot]]. Kui noormees tabati, karistati teda traditsioonilise kirjelduse järgi mitte niivõrd tapmise, vaid selle eest, et ta oli lasknud end avastada. Oluline Sparta noormeestega seotud institutsioon oli ''[[krypteia]]'', mida on antiikallikates seostatud eelkõige [[heloodid|helootide]] jälgimise, kontrollimise ja terroriseerimisega. Selle täpne olemus ja seos Sparta kasvatussüsteemiga on vaidluse all. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Täisealiseks saades kuulusid spartiaadid kodanike sõjalisse kogukonda ja osalesid ühistel söömingutel ehk [[süssiitia]]tel. === Sparta naiste haridus === Erinevalt Ateena naistest said [[Sparta]] naised riigi korraldatud formaalset haridust. Selle oluline osa oli kehaline kasvatus. Tüdrukuid õpetati jooksma, maadlema, ketast heitma ja oda viskama ning nende oskusi kontrolliti võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 13–14, 24.</ref> Tüdrukute kehaline kasvatus sarnanes paljuski poiste omaga, kuid oli mõnevõrra vähem intensiivne ja tüdrukuid ei ühendatud poistega samadesse sõjalise iseloomuga rühmadesse. Üks tuntud võistlus oli [[Elis]]es korraldatud iga-aastased Hera mängud ehk [[heraiad]], mille kavas oli ka tüdrukute jooksuvõistlus. Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu. Õpetajate hulgas võisid olla rändluuletajad, näiteks [[Alkman]], ja polise vanemad naised.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 5–12.</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press, 2002, lk 4.</ref> [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seotud seadustraditsioon seostas naiste kehalise tugevuse tervete järglaste ja kergema sünnitusega. Sparta kasvatussüsteem mõjutas 18.–19. sajandi pedagoogilist mõtet. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. == Hellenismiajastu haridus == Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Seda, kui vähe oli alghariduse põhistruktuur hellenismiajastul võrreldes varasema perioodiga muutunud, näitab ka Megara [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus. Teles, kes kuulus [[küünikud|küünikute]] koolkonda, kirjeldas poisi haridusteed alates lapsepõlvest kuni [[efeebia]]ni. Tema kirjelduse järgi läks laps pärast lapsehoidja juurest lahkumist [[paidagoog]]i, kehalise kasvatuse õpetaja, [[grammatist]]i, muusikaõpetaja, joonistusõpetaja ja ratsutamisõpetaja hoole alla. Efeebiaikka jõudes lisandus sõjaline väljaõpe. Telese kirjelduses on alghariduse põhiained seega suuresti samad mis varasemal perioodil: kirja- ja lugemisõpetus, muusika ja kehaline kasvatus. Uue elemendina nimetatakse joonistamist. Samuti näitab kirjeldus, et haridus jätkus pärast alghariduse lõppu [[efeebia]]s, kus sellele lisandus sõjaline väljaõpe. [[Teles Megarast|Teles]]e kirjeldus pärineb hilisemast ajast kui klassikalise Ateena hariduse peamised allikad, kuid selle põhjal võib näha, et hellenismiajastu alghariduse põhiline ülesehitus oli varasemaga võrreldes üsna püsiv. [[Grammatikakool]]is õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ja harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Makedoonia vallutuste ja hellenistliku maailma kujunemisega levis kreeka haridus kaugele väljapoole Kreekat. Kreeka hariduse eeskujul rajati koole kogu hellenistlikus maailmas ning üle võeti muu hulgas õppeainete, õpetamismeetodite ja õppevahendite süsteeme. Kreeka haridust ei kopeeritud siiski täielikult, vaid kohandati kohalike ühiskondade vajadustega. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". == Haridus Rooma võimu ajal == Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics, London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. == Hariduse areng ja hilisem mõju == Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] == Vaata ka == *[[Skolarh]] *[[Gümnasiarh]] *[[Gümnaasium]] *[[Lütseum]] *[[Kreeka filosoofia lätted]] *[[Kasvatus]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * W. Dittenberg. ''De Ephebis Atticis Dissertatio'', Dieterich: Göttingen 1863. * A. S. Wilkins. ''National Education in Greece'', Cambridge: London 1873. *Albert Dumont. ''Essai sur l'éphébie attique'', Paris: Firmin-Didot et Cie 1875–1876, 2 kd. *J. P. Mahaffy. ''Old Greek Education'', Kegan Paul 1883. *K. J. Freeman. ''Schools of Hellas'', MacMillan and Co: London 1908. *John W. H. Walden. ''The Universities of Ancient Greece'', New York: C. Scribner's Sons 1909. *W. Jaeger. ''Paideia, The Ideals of Greek Culture'', Oxford University Press: Oxford 1945. *Henri-Irénée Marrou. ''Histoire de l'éducation dans l'Antiquité'', 1948. **Henri-Irénée Marrou. ''A History of Education in Antiquity''. Madison: University of Wisconsin Press, 1956. *Glanville Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, 52 (8): 337–345. *Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'' London: Methuen, 1964. *R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education''. New York: Russell & Russell, 1970. *John P. Lynch. ''Aristotle's School: A Study of a Greek Educational Institution''. Berkeley; Los Angeles; London: University of California Press, 1972. *Nancy A. Mavrogenes. Reading in Ancient Greece. – ''Journal of Reading'', 1980, 23 (8): 691–697. *Kevin Robb. ''Literacy and Paideia in Ancient Greece'', Oxford UP, 1994. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP 2002. *Stanisław Kot. ''Historia wychowania'', kd 1, ''Od starożytnej Grecji do połowy wieku XVIII''. Żak, 1996. ISBN 83-901558-7-7. *Teresa Morgan. ''Literate Education in the Hellenistic and Roman Worlds'', Cambridge UP, 1998. *Raffaella Cribiore. ''Gymnastics of the Mind: Greek Education in Hellenistic and Roman Egypt'', Princeton UP 2001. *Yun Lee Too (toim). ''Education in Greek and Roman Antiquity''. Leiden: Brill, 2001. *Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford UP, 2002. *Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece''. New York: Facts On File, 2005. *Thomas J. Sienkewicz (toim). ''Ancient Greece: Education and Training''. Hackensack, NJ: Salem Press, 2007. *Mark Joyal, J. Iain MacDougall, John C. Yardley. ''Greek and Roman Education: A Sourcebook''. London: Routledge, 2009. *W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education''. Wiley-Blackwell, 2016. o8olp9ngtb768mhjkoiuy7qmz2nfk7t 1 719850 7212221 2026-08-11T12:08:47Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Miks nii? Hiinlastel me reeglina ei tõsta perekonnanime taha. --~~~~' 7212221 wikitext text/x-wiki Miks nii? Hiinlastel me reeglina ei tõsta perekonnanime taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:08 (EEST) t5y8qpalfrwq7qj1bweuockqhdpjjhj 7212234 7212221 2026-08-11T12:31:09Z Andres 5 /* */ Vastus 7212234 wikitext text/x-wiki Miks nii? Hiinlastel me reeglina ei tõsta perekonnanime taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:08 (EEST) :See on huvitav juhtum. Kiirkuubimise föderatsioon kasutab nimesid, kuidas juhtub. Nii nagu nimi esimesel korral üles anti. Pole selge, kas asjaosaline või tema perekond valis meelega sellise variandi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:31 (EEST) k22s1mrlallx740u1clrayd8nu6c7wk 15 719851 7212222 2026-08-11T12:08:59Z Andreas003 7485 Uus lehekülg: 'Kategooria peaks teisaldama nime 'Gruusia omavalitsused' alla. Abhaasia rajoonid on omaette teema, neile peaks tõenäoliselt oma kategooria tegema. ~~~~' 7212222 wikitext text/x-wiki Kategooria peaks teisaldama nime 'Gruusia omavalitsused' alla. Abhaasia rajoonid on omaette teema, neile peaks tõenäoliselt oma kategooria tegema. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:08 (EEST) mkrjqixruak3o0obql8vnfrp21o7wuy 0 719852 7212239 2026-08-11T12:32:50Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Yiheng Wang]] 7212239 wikitext text/x-wiki #suuna [[Yiheng Wang]] flezym7xngevcvhrlgfp0yng9virted 102 719853 7212300 2026-08-11T13:28:23Z Estonian-tatar 235185 Uus ja täiendatud sisu. 7212300 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest — Volga-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar2016">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, Narva, Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja teistsuguse taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar2016" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil Liivi sõja ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal Tallinna piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja Astrahani alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar2016" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega — varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast Põhjasõda: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta rahvaloenduse järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar2016" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis — peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena — eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega —, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, Rakvere ja Tartu.<ref name="ar2016" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga — sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks — katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar2016" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar2016" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode — näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip —, teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas — Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar2016" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri — näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe1929">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul1939">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid — Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov —, reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid — Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last — ning suvekoolid Narva-Jõesuus, kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue1938">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar2016" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid — ilma kuuseta ja mune värvides —; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar2016" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik2003" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm1936">„Aide Fitr Narwas — muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar2016" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk1928">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar2016" /> Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega — 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas Talvesõda. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri — seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik2003" /> Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar2016" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar2016" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel — vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik2003" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda. Kuna kogukonna institutsioonid olid kaotatud ja järjepidevus katkenud, nõrgenesid sidemed eraldiseisva tatari usu-, keele- ja kombepärandiga.<ref name="ar2016" /> Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist — Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov — võeti Soome sõjaväkke (soomepoisid), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu — Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Rootsis ähvardas põgenikke Nõukogude Liidu nõutud „Nõukogude inimeste" tagasisaatmine. Kaitseks nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena — kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep" /><ref name="suk">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg2020">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil. Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd — tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja Gustav Suitsuga ning istus Eesti Rahvusnõukogus ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt. Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane — parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud —, nii et organiseeritud islam jõudis Rootsi suuresti just Eesti tatarlaste kaudu. 22. oktoobril 1949 asutati Stockholmis Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin. Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal New Yorki, kus töötas ofsettrükkijana — 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622 — ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="sorg2020" /><ref name="press">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref><!-- pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948 — ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]] -->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände, lõpetas Göttingeni ülikooli ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid — juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma — Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse —, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis — kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg2020" /><ref name="press" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti Tatarlaste Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar2016" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks Eesti Islami Kogudus, mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa medresesse ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid Rahvarindes. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> 1992. aastal saatis suursaadik Ernst Jaakson, kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel — Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel — valmis 2007. aastal Koraani esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist Haljand Udam ja toimetas assürioloog Amar Annus. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond — valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased —, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar2016" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast — valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune — orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid" — näiteks Sabantui-pidu — pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi — Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997 — esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar2016" /><ref name="eik2003" /> == Usk == Eesti tatarlased on ajalooliselt sunniidid, järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar2016" /> Kogukonna kolm kalmistut — Tallinnas, Narvas ja Rakveres — tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo2007">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref> Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, mis oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar2016" /><ref name="lige2022">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle — koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata — kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; 1960. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav Krimmi ja paemüür lammutati.<ref name="lige2022" /> Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige2022" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar2016" /> == Keel == Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara — „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota — erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar2016" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid — näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev == Viited == <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). qerpmmme451vnuv361ulihcf1d0ehib 7212390 7212300 2026-08-11T18:33:08Z Estonian-tatar 235185 7212390 wikitext text/x-wiki '''Eesti tatarlased''' on Eesti ajalooline moslemi vähemusrahvus, kes põlvneb valdavalt ''mišäri'' tatarlastest — Volga-Uurali türgi rahvast, kelle esivanemad rändasid Eestisse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, peamiselt Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši piirkonna küladest.<ref name="ar20162">Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund (Brill, 2016), lk 105–127.</ref> Nad rajasid kogukonnad eelkõige Tallinnasse, Narva, Rakverre ja Tartusse ning kuuluvad Eesti ajalooliste rahvusvähemuste hulka. See ajalooline, suuresti eestistunud kogukond erineb hiljem, Nõukogude okupatsiooni ajal saabunud, valdavalt venekeelsest ja Kaasani taustaga tatari elanikkonnast.<ref name="ar20162" /> == Päritolu ja saabumine == Esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele 16. sajandil Liivi sõja ajal Vene vägede koosseisus: 1570. aastal Tallinna piiranud ligi 40 000-mehelises väes oli umbes 10 000 tatarlast ja teiste Kaasani ja Astrahani alade rahvaste sõjameest.<ref name="ar20162" /> Osa tatarlasi läks sõja käigus Vene vägedest üle Rootsi poolele ja jäi Eestisse; nende arv pole teada. Nimeliselt on säilinud üksnes tatari bojaar Bulat Murssov, kes ühines 1577. aastal Tallinna kaitsjatega — varaseim nimeliselt teadaolev tatarlane Eestis.<ref name="russow2">Balthasar Russow. ''Liivimaa kroonika'' (1578; tlk Tallinn: Hotger, 1993), lk 264.</ref><ref name="lepa2">Ege Lepa. ''Eesti islamikogukonna dünaamika pärast taasiseseisvumist'' (doktoritöö, Tartu Ülikool, 2019), lk 19.</ref> Pärimuse järgi põlvneb Liivi sõja ajal Rootsi poolele läinud neljast tatari vennast baltisaksa Baranovite (von Baranoff) aadlisuguvõsa, kelle järgi olevat nime saanud Kasari jõgi. Püsiv tatari kogukond tekkis Tallinnas pärast Põhjasõda: 1721. aastast alates jäid 25-aastasest väeteenistusest vabanenud tatari sõdurid linna elama. Need sõdurid ja madrused olid pärit Volga–Uurali tatari aladelt, kust Vene impeeriumi nekrutikohustus mehed Balti garnisonidesse tõi. Tekkis Tatari asundus, mille järgi kannab Tallinna Tatari tänav nime tänini. Püha Vaimu koguduse 1794. aasta registrid märgivad tatari madruste ja eesti naiste abielusid. Aastatel 1834–1862 elas Tallinnas umbes 50 moslemit, kellel oli oma mošee ja imaam; 1897. aasta rahvaloenduse järgi elas Tallinnas 109 tatarlast.<ref name="ar20162" /> Eesti tatarlaste esivanemad olid mišärid, kelle keel kuulub türgi keelte kõptšaki harusse. Nad tulid väikestest maakogukondadest Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandis — peamised lähtekülad olid Aktuk ja Kuj-Su. Paljud saabusid Eestisse kaupmeestena — eeskätt karusnaha- ja rõivakaubandusega —, osa aga tsaariarmee teenistuses olnud sõjaväelastena. Kaubateed ja garnisonilinnad kujundasid selle, kuhu kogukonnad tekkisid: peamised keskused olid Tallinn, Narva, Rakvere ja Tartu.<ref name="ar20162" /> Väljarände tõukejõuks olid Sergatši kandi külade maapuudus ja pärisorjuse kaotamise (1861) järel avanenud liikumisvabadus, mis suunas mehed hooajalisele rändkaubandusele. Sama väljarändelaine lõi lähedased sõsarkogukonnad Peterburis, Eestis ja Soomes. Ränne toimis ahelrändena: kaupmees Zakir Zakerov tõi 1870. aastatest alates kodukülast Tallinna korraga kuni tosin õpipoissi. Side kodukülaga — sinna saadeti raha muu hulgas kaevude ja sildade ehituseks — katkes 1920. aastate keskel, kui Nõukogude võim piiri sulges.<ref name="ar20162" /> == Kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940) == [[Fail:Tatar_man_in_Estonia.jpg|pisi|Pitsikaupmees Umiar Zarip (1883–1944) Tallinnas — üks sõjaeelse kogukonna tatari kaupmeestest.]] Eesti Vabariigis sai tatari kogukond oma usu- ja kultuurielu vabalt arendada. Tegutsesid registreeritud moslemi usuühing ja kultuuriseltsid, korraldati emakeelset seltsi- ja koolielu ning peeti usutalitusi. Kaupmeestest ja käsitöölistest koosnenud kogukond juurdus Eesti ühiskonda, säilitades samal ajal oma usu, keele ja kombed. Kogukond arenes vabalt kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aastal.<ref name="ar20162" /> 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 170 islamiusulist, neist 166 tatarlast; kogukond ise pidas õigemaks arvu umbes 180, pooled Narvas ja pooled Tallinnas.<ref name="loendus2">Rahvaloenduste andmed (1934, 1989, 2011).</ref> Kogukonna elu põhines kaubandusel. Tatari kaupmehed müüsid karusnahku, pitsi, kangast ja valmisrõivaid; osa pidas Tallinnas poode — näiteks karusnahakaupmehed Sibgadulla ja Hairulla Mähdejev ning Fateh Zakerov, rõivakaupmehed Zakir Zakerov ja Umiar Aizatullin ja pitsikaupmees Umiar Zarip —, teised käisid rändkaupmeestena kaubaga uksest ukse. Kauplused paiknesid kesklinnas — Gonsiori, Aia ja Väike-Karja tänaval, Viru väljakul ja Tartu maanteel.<ref name="ar20162" /> Narva oli Tallinna kõrval kogukonna teine keskus, kus kogukonna enda hinnangul elas ligi pool ajaloolistest Eesti tatarlastest, ja ka seal pidasid tatarlased tekstiili- ja rõivaäri — näiteks M. Haerdinovi riide suuräri Joala tänav 10 (Ühispanga vastas), mis müüs nii väljamaa riidekaupu kui Kreenholmi, Sindi, Kärdla ja Narva Kalevivabriku toodangut.<ref name="pe19292">„Riide suuräri M. Haerdinov" (kuulutus). ''Põhja Eesti'' (Narva ja Alutaguse häälekandja), nr. 1, 19. detsember 1929, lk 1.</ref> Kogukonna keskne toetaja oli karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev (1863–1939), keda ajakirjandus nimetas „tatarlaste kuningaks". Ta saabus Tallinna 1885. aastal ja avas esimese poe 1892. aastal; tema äripartnerid tegutsesid Peterburis ja Pihkvas. Ta rajas Tallinna tatarlaste kalmistu ja oli sõjaeelse usuühingu suurim toetaja. Tema matus 1939. aastal oli kogukonna suursündmus: surnu maeti islami kombe kohaselt näoga Mekka poole, talitust juhtis Soome moslemite vaimulik Väliahmäd Hakim ning matuselistele jagati kombe kohaselt ligi 1000 krooni.<ref name="ul19392">„Tatarlaste kuninga matus Tallinnas". ''Uudisleht'', nr. 57, 14. aprill 1939, lk 8.</ref> Usuelu juhtisid imaamid — Tallinnas Adiatulla Minahztetin (haridus Kaasanis ja Buhaaras), Narvas Mustafa Haerdinov —, reedepalvustel ja pühade ajal kogunes kümneid usklikke. Tallinna Muhamedi usuühing sai juriidiliseks isikuks 13. märtsil 1940. Tegutsesid tatari kultuuriseltsid (Narva Tatari Kultuuri Selts asutati 28. septembril 1928, asutajaks Veliulla Fetkullin), koorid, laste püha- ja õhtukoolid — Narva õhtukoolis Kiriku tänav 14 õppis 1935. aasta märtsis 25 last — ning suvekoolid Narva-Jõesuus, kus 1939. aasta suvel peeti viimane suur Eesti tatarlaste kokkutulek. Pühapäeva- ja suvekoolides ning Narva-Jõesuu lastelaagrites õpetas 1930. aastatel Arif Rami Soomest.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032">Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003).</ref> Eesti 1930. aastate nimede eestistamise liikumise eeskujul arutas Eesti tatari kogukond juba Eesti Vabariigi ajal vene sufiksite eemaldamist oma perekonnanimedest.<ref name="ue19382">„Eesti tatarlased paluvad oma nimede tataristamist". ''Uus Eesti'', 27. juuni 1938.</ref> 20. sajandi algul üüris Tallinna kogukond palveruume tuletõrjemajas Vene turu (praeguse Viru väljaku) ääres; Eesti Vabariigi ajal peeti reedepalvusi mulla korteris Raua tänav 57 ja palveruumis Sube tänav 4, kuhu pühade ajal kogunes 60–70 inimest. ''Rahvaleht'' kirjeldas 1935. aastal palvelat: põrandal vaibad ja Meka suunas kaheastmeline minbar. Imaami kõrval teenis muezzin Ismael Devlet-Šahh.<ref name="ar20162" /> Kogukonna argielus põimusid islami ja kohalikud tavad: kõrvuti islami kalendriga peeti kaasa ka jõule ja lihavõtteid — ilma kuuseta ja mune värvides —; sealiha ei söödud, hobuseliha oli au sees ning kodus oli aukohal samovar. Segaabielud olid haruldased. Tatarlasi teenis ka Eesti kaitseväes; teenistuses surnud Ämer Arslanov maeti sõjaväeliste auavaldustega ning tema haud sai kogukonnas esimesena betoonääristuse.<ref name="ar20162" /> Kogukonna noored õppisid Eesti koolides: Safa Nisametdinov lõpetas Rakvere saksa gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning kuulus korporatsiooni Fraternitas Aeterna, Fatima Nisametdinov (Saripov) lõpetas Rakvere tütarlaste gümnaasiumi.<ref name="eik20032" /> 1936. aastal palvetasid Narva moslemid Eid al-Fitri pühal ka Eesti riigijuhtide eest.<ref name="pm19362">„Aide Fitr Narwas — muhamedlased palwetasid meie riigijuhtide eest". ''Postimees'', 1936.</ref> Berliinis elanud Volga tatarlasest imaam Alimdžan Idris, kes 1930. aastatel Eestit korduvalt külastas ja Narva-Jõesuu suvekoolides araabia keelt õpetas, ütles oma 1934. aasta pöördumises kohalike tatarlaste poole:<ref name="ar20162" />{{tsitaat|Te elate nüüd Eestis. Eesti Vabariigi praegusel valitsusel pole mingit seost endise tsaari-Venemaa ega praeguse Nõukogude Venemaaga, kus moslemid olid ja on teisejärgulised kodanikud. Eesti Vabariigi põhiseadus annab vähemusrahvustele samad õigused, mis on põliselanikelgi, ning valitsus ja teised täidesaatvad võimud on seda põhimõtet järginud. Pole ühtegi moslemit, kes saaks kurta, et valitsus on nende vastu ülekohut teinud. Pidage Eesti Vabariiki oma riigiks!|imaam Alimdžan Idris, 1934}} == Narva mošee ja kogudusehoone == Narva Muhamedi Kogudus (registreeritud 18. mail 1928) ostis oma usukeskuseks endise Põhja-Eesti Panga hoone Kiriku tänav 14 ja kohandas selle oma vajadustele. 29. juulil 1935 avati selles majas Eesti esimene mošee; avamist juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Avamisele järgnes kultuurikava tatari laste lauludega.<ref name="pk19282">„Narva islamiusuliste keskkohaks". ''Põhja Kodu'', 15. september 1928.</ref><ref name="ar20162" /> Narva tatarlastel olid tihedad sidemed Soome tatarlastega — 1925. aastal registreeritud ''Suomen Islam-Seurakunta'' liikmeskonnaga: suheldi perekonniti, käidi vastastikku külas ja korraldati ühisüritusi. 26. juunil 1938 tähistati koos Soome tatarlastega koguduse majas registreerimise kümnendat aastapäeva ühispalvuse ja banketiga ning 1939. aasta suvel etendasid Soome tatarlased koos kohalike lastega Narvas näidendi; edasised ühisplaanid nurjusid, sest algas Talvesõda. Registreerimisest on säilinud Narva Muhamedi koguduse põhikiri — seni ainus teadaolev juriidiliselt kinnitatud dokument.<ref name="eik20032" /> Narva hävitati 1944 ja kogukond asustati ümber; kuna okupatsioonivõimu otsusega Narva linna ei taastatud, kadus ka see hoone tatari kogukonna kasutusest.<ref name="ar20162" /> == Nõukogude okupatsioon (1940–1991) == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) suruti kogukonna usuühing ja seltsielu maha ning emakeele ja usu edasiandmine katkes. Karusnahakaupmees Hairulla Mähdejev arreteeriti ning ta suri 18. novembril 1941 Gulagi vangilaagris Gorki (Nižni Novgorodi) oblastis. Saksa okupatsiooni ajal registreeriti Narva kogudus 1943. aastal uuesti; sellel oli 81 liiget ja vaimulikuks juhiks Zinnätulla Seifullin.<ref name="ar20162" /> Sõja järel Eestisse jäänud pered hoidsid usu- ja kombeelu esialgu kodus: pühi tähistati, pulmad ja matused peeti islami tavade järgi ning koduse kasvatuse põhirõhk oli keeleõpetusel — vanemad andsid rahvuslikke traditsioone lastele edasi.<ref name="eik20032" /> Okupatsiooni all lõimusid paljud kogukonna liikmed eesti keelde ja ühiskonda. Kuna kogukonna institutsioonid olid kaotatud ja järjepidevus katkenud, nõrgenesid sidemed eraldiseisva tatari usu-, keele- ja kombepärandiga.<ref name="ar20162" /> Osa kogukonnast põgenes okupatsiooni eest läände. 1943. aastal põgenes mitu Eesti tatarit üle mere Soome, et pääseda Saksa mobilisatsioonist, ning kolm neist — Ibrahim Zarip, Ahmed Haerdinov ja Rafik Moksanov — võeti Soome sõjaväkke (soomepoisid), eelistades võidelda Nõukogude Liidu vastu — Zarip teenis madrusena Turu mereväebaasis, Moksanov autojuhina jalaväerügemendis JR 200.<ref name="soomep2">''Vabaduse eest'' (soomepoiste koguteos, 1997); Soome riigipolitsei (Valpo) toimikud.</ref> 1944. aastal, uue Nõukogude okupatsiooni eest, jõudsid Rootsi teiste seas Ibrahim Zarip ja Narva tatarlane Veliulla Fetkullin. Rootsis ähvardas põgenikke Nõukogude Liidu nõutud „Nõukogude inimeste" tagasisaatmine. Kaitseks nimetasid paljud end türklasteks ja registreerusid Türgi kodanikena — kuna tatari päritolu seostati sageli Venemaaga, hoidis neutraalse Türgi identiteet neid Nõukogude Liidule väljaandmise ohust eemal. Kuus Eesti tatari perekonda said Soomes elamisloa ja kaks hiljem kodakondsuse; käendajate seas olid Soome tatari kogukonna liikmed, sealhulgas imaam Väliahmäd Hakim ja kaupmees Ymär Abdrahim.<ref name="soomep2" /><ref name="suk2">Rootsi Riigiarhiiv (Riksarkivet), Statens Utlänningskommission, Ibrahim Zaripi isikutoimik F 1 AC-23106.</ref><ref name="sorg20202">Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020.</ref> Eksiilis jätkasid Eesti tatarlased võitlust Eesti iseseisvuse eest ja hoidsid nii eesti kui tatari kogukonnaelu üleval. Eesti tatarlased olid eestikeelsed ja jäid selleks ka võõrsil.<ref name="sorg20202" /> Kui Ibrahim Zarip astus eksiil-eesti ajalehe toimetusse, kirjeldas lugu „Eesti türklased" teda nii: noormees kõneles selget eesti keelt „nagu tavaline eestlane", ent „temas on tunda võõrast verd — tumedad silmad on hõõguvate süte sarnased. Selliseid silmi ei ole eestlasil"; küsimusele, kuidas ta eesti keelt nii hästi valdab, vastas ta: „Olen Eestis sündinud ja Eesti kodanik, õde samuti." Samas märgib lugu, et Ibrahim teenis rootsi laeval ja valdas laitmatult ka rootsi keelt ning et samal pärastlõunal andis ta Eesti Komitees ära korjanduslehe, olles kogunud eesti kooli heaks 20 krooni. Lugu lõpeb: „Meie kodumaal oli varemalt Eesti rootslasi, Eesti sakslasi, Eesti venelasi ja Eesti juute. Nüüd teame, et meil oli ka Eesti türklasi."<ref name="turklased2">„Eesti türklased". ''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948 (dea.digar.ee).</ref> Johannes Mihkelsoni kutsel liitus Ibrahim Zarip 1946. aastal eksiili-eesti sotsialistidega. Ta kuulus Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondise (ESPVK) juhatusse (1953 ja 1954) koos Mihkelsoni ja luuletaja Gustav Suitsuga ning istus Eesti Rahvusnõukogus ESPVK esindajana koos B. Mäelo, R. Kolki ja M. Treilmaniga, võideldes eksiilis Nõukogude okupatsiooni vastu. ESPVK tegi teiste seas koostööd USA Esindajatekoja Kersteni komiteega (1953–1954), mis uuris Balti riikide okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt.<ref name="press2">Väliseesti ajakirjandus 1952–1992: ''Eesti Teataja'', ''Välis-Eesti'', ''Vaba Eesti Sõna'', ''Eesti Rahvusnõukogu Bülletään'' jt.</ref> Enne Eesti tatarlaste saabumist elas Rootsis vaid üks tatarlane — parkal Ebrahim Umerkajeff, kes kutsus 1946. aastal kokku esimesed ühise tegevuse arutelud —, nii et organiseeritud islam jõudis Rootsi suuresti just Eesti tatarlaste kaudu. 22. oktoobril 1949 asutati Stockholmis Rootsi esimene moslemiorganisatsioon, Türk-Islami ühing (''Turk-Islam Föreningen i Sverige''), mille asutamisel määratud viieliikmelisest juhatusest neli olid Eesti tatarlased: Narva tatarlane Veliulla Fetkullin (valitud esimeheks), Ali Zakerov Tallinnast (laekur, hiljem ühingu alaline esimees) ning aseliikmed Ibrahim Zarip ja Ahmed Haerdinov (Narvast); revidentide seas oli ka Veliulla isa Husein Fetkullin.<ref name="sorg20202" /> Hiljem emigreerus Zarip 1956. aastal New Yorki, kus töötas ofsettrükkijana — 1971 sai ta trükiplaadi joondamise meetodi eest USA patendi nr 3 605 622 — ning oli tegev väliseesti kogukonnas: kuulus 1991. aastal New Yorgi Eesti Maja renoveerimise tehnilisse komisjoni, hoolitsedes, et renoveerimise dokumendid oleksid New Yorgi linnaametites korras, ja aitas ette valmistada ESTO '92 üritust ning tegutses New Yorgi eesti filatelistide seltsis. Ibrahim Zarip hukkus 22. septembril 1994 New Yorgis jalgrattaõnnetuses; ta on maetud Californias Novatos asuva Valley Memorial Parki „Muhamedi aeda".<ref name="press2" /><!-- pilt (laadi Wikimedia Commonsisse ja asenda): „Eesti türklased", Stockholms-Tidningen Eestlastele, 18. veebruar 1948 — ajaleheveerg Ibrahim Zaripist. Soovitatav vorming: [[Pilt:Eesti turklased 1948.png|pisipilt|„Eesti türklased" (''Stockholms-Tidningen Eestlastele'', 18. veebruar 1948).]] -->Umugulsum Zarip, kes oli õppinud Tartu Ülikoolis rohuteadust, põgenes läände, lõpetas Göttingeni ülikooli ning töötas Ameerika Ühendriikides arstina New Yorgi haiglates ja laborites ning veteranide haiglates. Tema põgeniku registreerimislehele on sihtkohaks märgitud Suurbritannia või selle dominioonid — juhuks, „kui Eesti iseseisvust sellisena, nagu see oli enne 28. septembrit 1939, ei taastata".<ref name="erakogu2">Kogukonna erakogud (avalikest allikatest kogutud materjalid).</ref> Ülejäänud suundusid mööda maailma — Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse (soomepoiss Rafik Moksanov) ja Austraaliasse —, säilitades side Eesti pagulaskogukondadega. Veliulla Fetkullin töötas Rootsis algul põgenikelaagrites ja seejärel köösnerina Stockholmis — kogukonna vana karusnahaamet jätkus ka eksiilis. Rafik Moksanov (Kanadas Raffi Moks) oli Toronto Eesti Võitlejate Ühingu tegevliige, eesti skautide Viru lipkonna skautmaster ning mängis metsavenda pagulasfilmis „Legendi loojad" (1963).<ref name="sorg20202" /><ref name="press2" /> == Riigi taastamine ja tänapäev == Nõukogude Liidu okupatsiooni lagunedes ja Eesti riigi taastamisega 1991. aastal sai kogukond taas vabalt tegutseda. Tegutseb Eesti tatarlaste ühendus, peetakse usu- ja kultuurielu ning käib mišäri keele taastamise ja säilitamise töö. 2026. aasta seisuga on loomisel ajaloolisi Eesti tatarlasi ühendav Eesti Tatarlaste Liit, mille eesmärk on hoida ja edendada kogukonna keelt, kultuuri, ajalugu ja identiteeti ning esindada kogukonna huve.<ref name="ar20162" /> Tallinna Islami Kogudus taastati ametlikult 7. augustil 1989; juhatuse esimeheks valiti Gaiar Zarip ja vaimulikuks Hasjan Murtazin; kogudus taastati sõjaeelse usuühingu järjepidevuse alusel. Pärast 1993. aasta kirikute ja koguduste seadust sai selle nimeks Eesti Islami Kogudus, mis põhikirja järgi ühendab kõiki Eestis elavaid moslemeid ja mille juhatusse kuuluvad eri rahvusrühmade esindajad; alates 1994. aastast on koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen. Kogudus saatis Ali Harrasovi õppima Ufa medresesse ning 1990. aastal sai temast kohalik imaam.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> Juba taastamise künnisel, 1988. aastal, asutasid sõjaeelsete juurtega tatarlased Tatari Kultuuriseltsi (esimees Timur Seifullen); 1995. aastal sai seltsi nimeks Tatari Kogukond Eestis. Selts oli Eesti Rahvuste Ühenduse üks asutajaid, kus võeti põhisuunaks Eesti omariikluse taastamise toetamine, ning paljud Eesti tatarlased osalesid Rahvarindes. Seltsi eestvedajad olid endised narvakad ja nende järeltulijad; osaleti 1988. aasta septembris Rahvuste Foorumil ning anti üldsusele nii NSV Liidus kui ka välismaal objektiivset ja tõest teavet okupeeritud Eestis toimuva kohta.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> 1992. aastal saatis suursaadik Ernst Jaakson, kes hoidis okupatsiooni ajal Eesti riigi diplomaatilist järjepidevust, Tatari Kultuuriseltsi juhile Timur Seifullenile tänukirja tema koostatud materjali eest, mis käsitles Eesti suhtumist vähemusrahvustesse; Jaakson märkis, et materjalist oli talle palju abi.<ref name="press2" /> Taasiseseisvunud Eestis on kogukond andnud oma panuse ka laiemasse kultuuriellu. Eesti tatarlaste algatusel — Eesti Islami Koguduse juhi Timur Seifulleni eestvedamisel — valmis 2007. aastal Koraani esimene täistõlge eesti keelde (''Koraan. Koraani tähendused'', kirjastus Avita); selle tõlkis orientalist Haljand Udam ja toimetas assürioloog Amar Annus. Udam suri 2005. aastal enne teose ilmumist; esitrüki 2000 eksemplarist müüdi esimesed tuhat mõne tunniga.<ref name="koraan2">''Koraan. Koraani tähendused'', tõlkinud Haljand Udam, toimetanud Amar Annus (Avita, 2007).</ref> Kogukond hoiab edasi kultuurielu ja mišäri keele säilitamist. Üle maailma laiali paisatud Eesti tatarlaste järeltulijad tulevad tänini kokku ka Eesti laulupeol. == Hilisem sisseränne ja kaks identiteeti == Nõukogude okupatsiooni ajal (1940–1991) asustati Eestisse tööstuse kiire laiendamise, sõjaväestamise ja rahvastiku venestamise käigus sadu tuhandeid venekeelseid inimesi. Selle riiklikult korraldatud sisserände osana jõudis Eestisse ka arvukas venekeelne tatari elanikkond — valdavalt Kaasani (Volga) tatarlased —, kes tulid tööstuse, sõjaväe ja halduse kaudu ning koondusid eeskätt venekeelsetesse tööstuslinnadesse, nagu Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve, ning Tallinna. Suuremad lained olid seotud kindlate rajatistega: 1947. aastal toodi Nižni Novgorodi kandist sadu tatarlasi Maardu keemiatehase ehitusele, 1950. aastatel Narva hüdroelektrijaama ja 1970. aastatel Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati rajatiste ehitusele.<ref name="ar20162" /> 1989. aasta üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Eestis 4058 tatarlast — valdav enamus neist hiljem, okupatsiooni ajal saabunud, mitte ajalooline mišäri kogukond, mis oli kõigest mõnesajapealine. Eesti riigi taastamise järel osa lahkus: 1994. aastal oli Eestis 3546 tatarlast ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1993 tatarlast.<ref name="loendus2" /> Kahe kogukonna erinevus on eelkõige identiteedis ja keeles. Ajaloolised eesti tatarlased on suuresti eestistunud: nad on eestikeelsed, Eesti ühiskonda lõimunud ja jaganud Eesti saatust, hoides ühtlasi oma mišäri päritolu. Hiljem saabunud tatarlased on valdavalt venekeelsed ja Kaasani kultuuritaustaga ning nende identiteet on teistsugune — orienteeritud vene keele- ja kultuuriruumile ning Kaasani tatari traditsioonile. Seetõttu seostub enamik avalikkusele tuntud „tatari kombeid" — näiteks Sabantui-pidu — pigem hilisema kogukonnaga. Tänapäeval tegutseb Eestis kuus registreeritud tatari seltsi — Tallinnas Idel (1997) ja Yoldõz (2003) ning seltsid Maardus, Sillamäel, Narvas ja Pärnus. Narvas aktiviseerus tatarlaste ühistegevus 1989. aastal; Narva Tatari Kultuuriselts registreeriti ametlikult 1997 — esimene esimees oli Rašit Izmailov (hiljem Narva rahvusvähemuste koordinatsiooninõukogu juht), seltsi on juhtinud ka Roza Talijeva ja Rašid Mubinov ning alates 1999. aastast Hasjan Osmanov, kes sai 2002. aastal rahvastikuministri tänukirja. Narva moslemite vaimulikena on alates 1948. aastast teeninud Musa Hamidullin, Hamidulla Mahmutov ja Malli Mahmutova; 2003. aasta seisuga oli koguduse vaimulik Fateh Hasjanov.<ref name="ar20162" /><ref name="eik20032" /> == Usk == [[Fail:Rakvere_muhamedi_kalmistu_01.jpg|pisi|Rakvere tatari (muhamedi) kalmistu. Foto: Robert Treufeldt, CC BY 4.0.]] Eesti tatarlased on ajalooliselt sunniidid, järgides hanafi õiguskoolkonda. Usuelu keskmeks olid palvepaigad ja kogukonna kalmistud, millel oli kogukonna järjepidevuses keskne koht: kuna hauakive traditsiooniliselt ei olnud, hoiti lähedaste puhkepaiku meeles suulise pärimuse kaudu.<ref name="ar20162" /> Kogukonna kolm kalmistut — Tallinnas, Narvas ja Rakveres — tekkisid 19. sajandi keskel koos tatari kaupmeeste kogukondadega; Tartus oli lisaks vanem, 18. sajandil rajatud väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäel, millest osa on säilinud kultuurimälestise koosseisus.<ref name="mka2">Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 4322.</ref> 1940. aasta Nõukogude okupatsioon saatis usuühingud laiali ja kalmistud munitsipaliseeriti; Rakvere kalmistu üleandmise akt on dateeritud 1. aprilliga 1941. Narva kalmistu kadus koos kogu vana Narva kogukonnaga: pärast linna hävitamist 1944 ei lubatud endisi elanikke tagasi ja Narva tatarlased kolisid suuresti Tallinna.<ref name="lo20072">Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007.</ref> Tallinna vanim tatari matmispaik oli Muhamedi kalmistu (rahvasuus vana muhameedlaste kalmistu) Juhkentalis, mis oli olemas hiljemalt 19. sajandi lõpul. 1904. aastal ostis karusnahakaupmees Sibgadulla Mähdejev linnalt maad, ümbritses kalmistu paemüüriga ja lasi sepistada poolkuudega kaunistatud raudvärava. Perepärimuse järgi rajas Mähdejev kalmistu tänutäheks selle eest, et tema pojad jäid ellu, ning müür ja värav ehitati raha eest, mille juudi kogukond andis talle tänuks abi eest nende kalmistumaa hankimisel.<ref name="ar20162" /><ref name="lige20222">Carl-Dag Lige. „Tallinna Muhamedi kalmistu. Eksperthinnang vastavusest kultuurimälestiste riikliku kaitse kriteeriumitele" (Tajumaailm OÜ, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimus, 2022). Tallinna Linnaarhiiv, üleandmisakt TLA.1148.1.16.</ref> Kalmistu sundvõõrandati. Okupatsioonivõimude määruse alusel koostati 3. aprillil 1941 akt, millega Tallinna Muhamedi usuühingu esindajad F. Zakerov, I. Mähdejev ja A. Mähdejev pidid andma kalmistu (0,19 ha) linna kommunaalmajanduse osakonnale üle — koos maetute nimekirja ja värava võtmega. 1944. aasta märtsipommitamises purunes kalmistu kuivenduskraavide süsteem ja matmispaik mattus vee alla; okupatsioonivõim ei lubanud seda parandada, sest maa oli võõrandatud. Kuna matmispaik hävitati, olid pered sunnitud oma lähedased Liivale rajatud uude kalmistusse ümber matma ning säilmed tuli neil endil välja kaevata — kuigi islami tava ümbermatmist üldjuhul keelab. Okupatsiooni ajal suleti kalmistu 1955 ja selle kohale rajati autobaas ja puuhoov; 1960. aastatel viidi islami sümboolikaga sepisvärav Krimmi ja paemüür lammutati.<ref name="lige20222" /> Kalmistute kaotus nõrgestas kogukonna järjepidevust ja sidemeid; sama saatus tabas okupatsiooni ajal ka Eesti juudi ja baltisaksa kalmistuid. Tallinna vana kalmistu ala kuulub täna Kaitseministeeriumi haldusalasse ning koostöös Eesti Sõjamuuseumiga kavandatakse selle muutmist mälestuspaigaks.<ref name="lige20222" /> Kogukonna hinnangul on valdava enamuse jaoks islam ennekõike osa nende pärandist ning aktiivselt praktiseerivaid moslemeid on aja jooksul vähemaks jäänud.<ref name="ar20162" /> == Keel == [[Fail:Codex_Cumanicus_58.jpg|pisi|Codex Cumanicuse (1303) käsikirja lehekülg — kõptšaki-kuumeni keele õpik, millele mišäri tatari keel on lähedane.]] Kogukonna keel on mišäri tatari keel, mis erineb kirjatatari (Kaasani) keelest. See kuulub türgi keelte kõptšaki harusse ja on ligilähedane keskaegse Codex Cumanicuse (1303) kuumeni keelele. Eesti tatarlaste murrak kuulub mišäri nn ts-murrakute (Sergatši) rühma, kus kirjatatari tš asemel hääldatakse ts, näiteks ''tsäj'' („tee"); just Sergatši murrakuid on peetud vanale kõptšaki keelele kõige lähemaks. Näiteks „maa" on mišäri keeles ''jer'' (kirjatatari ''cir''), „laul" ''jõr'' (''cır''), „tee" (jook) ''tsäj'' (''çäy'') ja „nuga" ''põtsak'' (''pıçak''); erineb ka sõnavara — „hobune" on ''alaša'' (kirjatatari ''at'') ja „suvi" ''jaz'' (''cäy''). Nõukogude okupatsiooni ajal jäi kogukond ilma ka oma kirjasõnast: tatari keel viidi Nõukogude Liidus üle kirillitsale ja Eesti tatarlastel polnud võimalik oma trükist toota — erinevalt Soome tatarlastest, kes säilitasid oma kirjatraditsiooni. Tänapäeval kirjutatakse seda eesti tatari tähestikuga ning keele taastamine ja talletamine on kogukonna säilimise keskne osa.<ref name="ar20162" /> Kogukonnas on säilinud vanu tatari raamatuid — näiteks araabia kirjas tatari ajaloo teos ''Tatar tarihı'' (2. trükk, 1923) ja üks Jaapanist pärit raamat.<ref name="erakogu2" /> == Tuntud eesti tatarlased == * [[Ibrahim Zarip]] * Timur Seifullen * Rafik Moksanov * Bulat Murssov * Veliulla Fetkullin * Sibgadulla Mähdejev == Viited == <references /> == Kirjandus == * Toomas Abiline, Ringo Ringvee. „Estonia". Kogumikus ''Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region'', toim. Ingvar Svanberg, David Westerlund. Leiden: Brill, 2016 (Muslim Minorities 20), lk 105–127. * Simon Sorgenfrei. „Establishing Islam in Sweden: The First Tatar Community and Muslim Congregation and Their Sources". ''Studia Orientalia Electronica'' 8(2), 2020. * Carl-Dag Lige, Oliver Orro. „Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis: Tallinna hüljatud kalmistud". ''Muinsuskaitse aastaraamat'' 2007. * Eesti Islami Kogudus. „Narva ja tatarlased" (kogukonna ülevaade, mai 2003). * 2yi4kpjt1d7zjnewglzvgm75sf22t6z 1 719854 7212312 2026-08-11T14:04:59Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Eri asjadest peaksid olema eraldi artiklid, seda enam kui nimetus on sama. --~~~~' 7212312 wikitext text/x-wiki Eri asjadest peaksid olema eraldi artiklid, seda enam kui nimetus on sama. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:04 (EEST) jvz5z0x49i18w2esikaemvu4h49n6on 1 719855 7212321 2026-08-11T14:10:20Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Minu meelest pole tarvis liita. --~~~~' 7212321 wikitext text/x-wiki Minu meelest pole tarvis liita. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:10 (EEST) blc52j4gfei7hur5b7envta8h5se38a 0 719857 7212431 2026-08-11T20:14:19Z Juhan242 213253 Uus lehekülg: 'Mátyás Sürös (ungari: Szűrös Mátyás (ˈmaːcaːʃ ˈsyːrøʃ); sündinud 11. septembril 1933 Püspökladány) on [[Ungari]] [[poliitik]]; 23. oktoobril 1989 kuulutas ta Ungari vabariigiks (rahvavabariigi asemel) ja oli 23. oktoobrist 1989 kuni 2. maini 1990 Ungari Vabariigi esimene president.' 7212431 wikitext text/x-wiki Mátyás Sürös (ungari: Szűrös Mátyás (ˈmaːcaːʃ ˈsyːrøʃ); sündinud 11. septembril 1933 Püspökladány) on [[Ungari]] [[poliitik]]; 23. oktoobril 1989 kuulutas ta Ungari vabariigiks (rahvavabariigi asemel) ja oli 23. oktoobrist 1989 kuni 2. maini 1990 Ungari Vabariigi esimene president. mlz6kfatwa9i2wxu12pvsnutjoa0ih8 7212432 7212431 2026-08-11T20:14:40Z Juhan242 213253 /* */ 7212432 wikitext text/x-wiki '''Mátyás Sürös''' (ungari: Szűrös Mátyás (ˈmaːcaːʃ ˈsyːrøʃ); sündinud 11. septembril 1933 Püspökladány) on [[Ungari]] [[poliitik]]; 23. oktoobril 1989 kuulutas ta Ungari vabariigiks (rahvavabariigi asemel) ja oli 23. oktoobrist 1989 kuni 2. maini 1990 Ungari Vabariigi esimene president. 5qqa4owza1jngicrh7j7mxv23q8nfqz 7212433 7212432 2026-08-11T20:15:52Z Juhan242 213253 /* */ 7212433 wikitext text/x-wiki '''Mátyás Szürös''' (ungari: Szűrös Mátyás (ˈmaːcaːʃ ˈsyːrøʃ); sündinud 11. septembril [[1933]] Püspökladány) on [[Ungari]] [[poliitik]]; 23. oktoobril [[1989]] kuulutas ta Ungari vabariigiks (rahvavabariigi asemel) ja oli 23. oktoobrist 1989 kuni 2. maini [[1990]] Ungari Vabariigi esimene president. cu7evp5mcoaim12nhgbm1qr83nuxlug 7212751 7212433 2026-08-12T11:58:09Z Avjoska 1538 7212751 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Szűrös Mátyás 2012 (crop).jpg|pisi|Mátyás Szürös (2012)]] '''Mátyás Szürös''' (ungari: Szűrös Mátyás (ˈmaːcaːʃ ˈsyːrøʃ); sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1933]] [[Püspökladány]]s) on [[Ungari]] [[poliitik]]. 23. oktoobril [[1989]] kuulutas ta Ungari vabariigiks (rahvavabariigi asemel) ja oli 23. oktoobrist 1989 kuni 2. maini [[1990]] Ungari Vabariigi esimene president. {{JÄRJESTA:Szürös, Mátyás}} [[Kategooria:Ungari presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] i2zjz3v5o1zy0xk0u0qrj2jnzbc5gin 0 719858 7212438 2026-08-11T20:33:16Z Juhan242 213253 Uus lehekülg: 'Ágnes Forsthoffer (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud 24. märtsil 1980 Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates juulist 2026 Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist on ta Tisza partei aseesimees.' 7212438 wikitext text/x-wiki Ágnes Forsthoffer (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud 24. märtsil 1980 Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates juulist 2026 Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist on ta Tisza partei aseesimees. 0xsb88ar7dc6bf48gn9jldw9z74nqv7 7212439 7212438 2026-08-11T20:33:34Z Juhan242 213253 /* */ 7212439 wikitext text/x-wiki '''Ágnes Forsthoffer''' (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud 24. märtsil 1980 Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates juulist 2026 Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist on ta Tisza partei aseesimees. gnb8wp06m45txmzdruro3q1ewf64bfs 7212443 7212439 2026-08-11T20:40:55Z Juhan242 213253 7212443 wikitext text/x-wiki '''Ágnes Forsthoffer''' (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud [[24. märts]]il [[1980]] Balatonfüredis Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates [[20. juuli]]st 19. augustini [[2026]] Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist on ta Tisza partei aseesimees. 700xrcf9zkp5mfztg1pwxox8po8li1c 7212447 7212443 2026-08-11T20:46:23Z Juhan242 213253 /* */ 7212447 wikitext text/x-wiki '''Ágnes Forsthoffer''' (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud [[24. märts]]il [[1980]] Balatonfüredis Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates 9. maist 2026 Ungari parlamendi spiiker. Alates [[20. juuli]]st 19. augustini [[2026]] Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist on ta Tisza partei aseesimees. Ligi 19 aastat juhtis ta perehotelliäri, mis hõlmas ka neljatärnihotelli Margaréta. Aastatel 2023–2025 oli ta Ungari Hotellide ja Restoranide Liidu Balatoni piirkonna juht. Enne riikliku poliitilise karjääri alustamist osales Forstoffer avalikus elus Balatonfüredis. 2024. aastal kandideeris ta linnavolikokku sõltumatu kandidaadina, 9. juunil 2024 toimunud kohalikel valimistel sai Forstoffer 172 häält ehk 17,86% ja ei osutunud valituks. Seejärel liitus ta kohaliku sotsiaal-poliitilise ühendusega, mis oli seotud [[Tisza]] parteiga. 2025. aasta septembris liitus Forstoffer [[Péter Magyar]]i juhitud Tisza partei juhtkonnaga ja temast sai erakonna kolmas aseesimees. Parteis vastutas ta turismiküsimuste ja piirkondlike kodanikuorganisatsioonidega suhtlemise eest. 12. aprillil 2026 toimunud parlamendivalimistel kandideeris Forstoffer Tisza partei esindajana Veszprémi maakonna teises ühemandaadilises valimisringkonnas. Hääletustulemuste põhjal valiti ta Ungari Rahvuskogu liikmeks. Tema ametiaeg algas 9. mail 2026. Pärast Tisza partei võitu esitas Péter Magyar Forstofferi Rahvuskogu spiikri kandidaadiks. 9. mail 2026 valisid parlamendiliikmed ta parlamendi spiikriks. Forstoffer oli ainus kandidaat ja sai 193 häält 195-st; kaks parlamendiliiget hääletasid vastu. Temast sai Ungari ajaloos teine ​​naine, kes seda ametit peab. 81ff64shr1ys8e572ho823cxzffpyyd 7212451 7212447 2026-08-11T20:48:49Z Juhan242 213253 /* */ 7212451 wikitext text/x-wiki '''Ágnes Forsthoffer''' (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud [[24. märts]]il [[1980]] Balatonfüredis Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates 9. maist 2026 Ungari parlamendi [[spiiker]]. Alates [[20. juuli]]st 19. augustini [[2026]] Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist on ta [[Tisza Partei]] aseesimees. Ligi 19 aastat juhtis ta perehotelliäri, mis hõlmas ka neljatärnihotelli Margaréta. Aastatel 2023–2025 oli ta Ungari Hotellide ja Restoranide Liidu Balatoni piirkonna juht. Enne riikliku poliitilise karjääri alustamist osales Forstoffer avalikus elus Balatonfüredis. 2024. aastal kandideeris ta linnavolikokku sõltumatu kandidaadina, 9. juunil 2024 toimunud kohalikel valimistel sai Forstoffer 172 häält ehk 17,86% ja ei osutunud valituks. Seejärel liitus ta kohaliku sotsiaal-poliitilise ühendusega, mis oli seotud [[Tisza Partei]]ga. 2025. aasta septembris liitus Forstoffer [[Péter Magyar]]i juhitud Tisza partei juhtkonnaga ja temast sai erakonna kolmas aseesimees. Parteis vastutas ta turismiküsimuste ja piirkondlike kodanikuorganisatsioonidega suhtlemise eest. 12. aprillil 2026 toimunud parlamendivalimistel kandideeris Forstoffer Tisza partei esindajana Veszprémi maakonna teises ühemandaadilises valimisringkonnas. Hääletustulemuste põhjal valiti ta Ungari Rahvuskogu liikmeks. Tema ametiaeg algas 9. mail 2026. Pärast Tisza partei võitu esitas Péter Magyar Forstofferi Rahvuskogu spiikri kandidaadiks. 9. mail 2026 valisid parlamendiliikmed ta parlamendi spiikriks. Forstoffer oli ainus kandidaat ja sai 193 häält 195-st; kaks parlamendiliiget hääletasid vastu. Temast sai Ungari ajaloos teine ​​naine, kes seda ametit peab. btcqhdz68ul2lukunhmaq0dahnnnp1a 7212460 7212451 2026-08-11T21:40:50Z Velirand 67997 7212460 wikitext text/x-wiki '''Ágnes Forsthoffer''' (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud [[24. märts]]il [[1980]] [[Balatonfüred]]is Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates 9. maist 2026 Ungari parlamendi [[spiiker]]. Alates [[20. juuli]]st 19. augustini [[2026]] Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist on ta [[Tisza Partei]] aseesimees. Ligi 19 aastat juhtis ta perehotelliäri, mis hõlmas ka neljatärnihotelli Margaréta. Aastatel 2023–2025 oli ta Ungari Hotellide ja Restoranide Liidu Balatoni piirkonna juht. Enne riikliku poliitilise karjääri alustamist osales Forstoffer avalikus elus Balatonfüredis. 2024. aastal kandideeris ta linnavolikokku sõltumatu kandidaadina, 9. juunil 2024 toimunud kohalikel valimistel sai Forstoffer 172 häält ehk 17,86% ja ei osutunud valituks. Seejärel liitus ta kohaliku sotsiaal-poliitilise ühendusega, mis oli seotud [[Tisza Partei]]ga. 2025. aasta septembris liitus Forstoffer [[Péter Magyar]]i juhitud Tisza partei juhtkonnaga ja temast sai erakonna kolmas aseesimees. Parteis vastutas ta turismiküsimuste ja piirkondlike kodanikuorganisatsioonidega suhtlemise eest. 12. aprillil 2026 toimunud parlamendivalimistel kandideeris Forstoffer Tisza partei esindajana Veszprémi maakonna teises ühemandaadilises valimisringkonnas. Hääletustulemuste põhjal valiti ta Ungari Rahvuskogu liikmeks. Tema ametiaeg algas 9. mail 2026. Pärast Tisza partei võitu esitas Péter Magyar Forstofferi Rahvuskogu spiikri kandidaadiks. 9. mail 2026 valisid parlamendiliikmed ta parlamendi spiikriks. Forstoffer oli ainus kandidaat ja sai 193 häält 195-st; kaks parlamendiliiget hääletasid vastu. Temast sai Ungari ajaloos teine ​​naine, kes seda ametit peab. gofa4ca2ieggpqhyiojlu5lwdds144w 7212462 7212460 2026-08-11T21:52:40Z Juhan242 213253 /* */ 7212462 wikitext text/x-wiki '''Ágnes Forsthoffer''' (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud [[24. märts]]il [[1980]] [[Balatonfüred]]is Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates 9. maist 2026 Ungari parlamendi Rahvuskogu (Országgyűlés) [[spiiker]]. Alates [[20. juuli]]st 19. augustini [[2026]] Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist [[Tisza Partei]] aseesimees. Ligi 19 aastat juhtis ta perehotelliäri, aastatel 2023–2025 oli Ungari Hotellide ja Restoranide Liidu Balatoni piirkonna juht. Enne riikliku poliitilise karjääri alustamist osales Forstoffer avalikus elus Balatonfüredis. 2024. aastal kandideeris ta linnavolikokku sõltumatu kandidaadina, sai 172 häält ehk 17,86% ja ei osutunud valituks. Seejärel liitus ta kohaliku sotsiaal-poliitilise ühendusega, mis oli seotud [[Tisza Partei]]ga. 2025. aasta septembris liitus Forstoffer [[Péter Magyar]]i juhitud Tisza partei juhtkonnaga ja temast sai erakonna kolmas aseesimees. Parteis vastutas ta turismiküsimuste ja piirkondlike kodanikuorganisatsioonidega suhtlemise eest. 12. aprillil 2026 toimunud parlamendivalimistel kandideeris Forstoffer Tisza partei esindajana Veszprémi maakonna valimisringkonnas ja valiti Ungari Rahvuskogu liikmeks. Pärast Tisza Partei võitu esitas Péter Magyar Forstofferi Rahvuskogu spiikri kandidaadiks. 9. mail 2026 valisid parlamendiliikmed ta Rahvuskogu spiikriks. Forstoffer oli ainus kandidaat ja sai 193 häält 195-st; kaks parlamendiliiget hääletasid vastu. Temast sai Ungari ajaloos teine ​​naine, kes on seda ametit pidanud. mmj7a3c1h0y2saxe7ua5hnz95wylzqb 7212463 7212462 2026-08-11T22:06:21Z Juhan242 213253 /* */ 7212463 wikitext text/x-wiki {{Poliitik | nimi = Ágnes Forsthoffer | nime originaal = {{lang-hu|Forsthoffer Ágnes}} | foto = Ágnes Forsthoffer, 2026 (cropped3).jpg | amet = Ungari Rahvuskogu esimees }} '''Ágnes Forsthoffer''' (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud [[24. märts]]il [[1980]] [[Balatonfüred]]is Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates 9. maist 2026 Ungari parlamendi Rahvuskogu (Országgyűlés) [[spiiker]]. Alates [[20. juuli]]st 19. augustini [[2026]] Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist [[Tisza Partei]] aseesimees. Ligi 19 aastat juhtis ta perehotelliäri, aastatel 2023–2025 oli Ungari Hotellide ja Restoranide Liidu Balatoni piirkonna juht. Enne riikliku poliitilise karjääri alustamist osales Forstoffer avalikus elus Balatonfüredis. 2024. aastal kandideeris ta linnavolikokku sõltumatu kandidaadina, sai 172 häält ehk 17,86% ja ei osutunud valituks. Seejärel liitus ta kohaliku sotsiaal-poliitilise ühendusega, mis oli seotud [[Tisza Partei]]ga. 2025. aasta septembris liitus Forstoffer [[Péter Magyar]]i juhitud Tisza partei juhtkonnaga ja temast sai erakonna kolmas aseesimees. Parteis vastutas ta turismiküsimuste ja piirkondlike kodanikuorganisatsioonidega suhtlemise eest. 12. aprillil 2026 toimunud parlamendivalimistel kandideeris Forstoffer Tisza partei esindajana Veszprémi maakonna valimisringkonnas ja valiti Ungari Rahvuskogu liikmeks. Pärast Tisza Partei võitu esitas Péter Magyar Forstofferi Rahvuskogu spiikri kandidaadiks. 9. mail 2026 valisid parlamendiliikmed ta Rahvuskogu spiikriks. Forstoffer oli ainus kandidaat ja sai 193 häält 195-st; kaks parlamendiliiget hääletasid vastu. Temast sai Ungari ajaloos teine ​​naine, kes on seda ametit pidanud. e99vf9e4ff9q53rzkkfgox0m9x3yrso 7212464 7212463 2026-08-11T22:10:56Z Juhan242 213253 /* */ 7212464 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ágnes Forsthoffer | nime originaal = {{lang-hu|Forsthoffer Ágnes}} | pilt = Ágnes Forsthoffer, 2026 (cropped3).jpg | amet = Ungari Rahvuskogu esimees | ametiajaalgus = [[9. mai]] [[2026]] | ametiajalõpp = }} '''Ágnes Forsthoffer''' (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud [[24. märts]]il [[1980]] [[Balatonfüred]]is Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates 9. maist 2026 Ungari parlamendi Rahvuskogu (Országgyűlés) [[spiiker]]. Alates [[20. juuli]]st 19. augustini [[2026]] Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist [[Tisza Partei]] aseesimees. Ligi 19 aastat juhtis ta perehotelliäri, aastatel 2023–2025 oli Ungari Hotellide ja Restoranide Liidu Balatoni piirkonna juht. Enne riikliku poliitilise karjääri alustamist osales Forstoffer avalikus elus Balatonfüredis. 2024. aastal kandideeris ta linnavolikokku sõltumatu kandidaadina, sai 172 häält ehk 17,86% ja ei osutunud valituks. Seejärel liitus ta kohaliku sotsiaal-poliitilise ühendusega, mis oli seotud [[Tisza Partei]]ga. 2025. aasta septembris liitus Forstoffer [[Péter Magyar]]i juhitud Tisza partei juhtkonnaga ja temast sai erakonna kolmas aseesimees. Parteis vastutas ta turismiküsimuste ja piirkondlike kodanikuorganisatsioonidega suhtlemise eest. 12. aprillil 2026 toimunud parlamendivalimistel kandideeris Forstoffer Tisza partei esindajana Veszprémi maakonna valimisringkonnas ja valiti Ungari Rahvuskogu liikmeks. Pärast Tisza Partei võitu esitas Péter Magyar Forstofferi Rahvuskogu spiikri kandidaadiks. 9. mail 2026 valisid parlamendiliikmed ta Rahvuskogu spiikriks. Forstoffer oli ainus kandidaat ja sai 193 häält 195-st; kaks parlamendiliiget hääletasid vastu. Temast sai Ungari ajaloos teine ​​naine, kes on seda ametit pidanud. ojzq6v5enp9g4zjgavfu0wimpc16d8o 7212745 7212464 2026-08-12T11:55:54Z Kruusamägi 1530 7212745 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ágnes Forsthoffer | nime originaal = {{lang-hu|Forsthoffer Ágnes}} | pilt = Ágnes Forsthoffer, 2026 (cropped3).jpg | amet = Ungari Rahvuskogu esimees | ametiajaalgus = [[9. mai]] [[2026]] | ametiajalõpp = }} '''Ágnes Forsthoffer''' (ungari keeles Forsthoffer Ágnes; sündinud [[24. märts]]il [[1980]] [[Balatonfüred]]is Ungaris) on [[Ungari]] riigitegelane ja [[poliitik]], majandusteadlane, ettevõtja ning hotellinduse ja turismi valdkonna spetsialist. Alates 9. maist 2026 Ungari parlamendi Rahvuskogu (Országgyűlés) [[spiiker]]. Alates [[20. juuli]]st kuni 19. augustini [[2026]] oli ta Ungari presidendi kohusetäitja. Alates 2025. aasta septembrist [[Tisza Partei]] aseesimees. Ligi 19 aastat juhtis ta perehotelliäri, aastatel 2023–2025 oli Ungari Hotellide ja Restoranide Liidu Balatoni piirkonna juht. Enne riikliku poliitilise karjääri alustamist osales Forstoffer avalikus elus Balatonfüredis. 2024. aastal kandideeris ta linnavolikokku sõltumatu kandidaadina, sai 172 häält ehk 17,86% ja ei osutunud valituks. Seejärel liitus ta kohaliku sotsiaal-poliitilise ühendusega, mis oli seotud [[Tisza Partei]]ga. 2025. aasta septembris liitus Forstoffer [[Péter Magyar]]i juhitud Tisza partei juhtkonnaga ja temast sai erakonna kolmas aseesimees. Parteis vastutas ta turismiküsimuste ja piirkondlike kodanikuorganisatsioonidega suhtlemise eest. 12. aprillil 2026 toimunud parlamendivalimistel kandideeris Forstoffer Tisza partei esindajana Veszprémi maakonna valimisringkonnas ja valiti Ungari Rahvuskogu liikmeks. Pärast Tisza Partei võitu esitas Péter Magyar Forstofferi Rahvuskogu spiikri kandidaadiks. 9. mail 2026 valisid parlamendiliikmed ta Rahvuskogu spiikriks. Forstoffer oli ainus kandidaat ja sai 193 häält 195-st; kaks parlamendiliiget hääletasid vastu. Temast sai Ungari ajaloos teine naine, kes on seda ametit pidanud. {{JÄRJESTA:Forsthoffer, Ágnes}} [[Kategooria:Sündinud 1980]] crz2cb32pl0qpwsxpof96k4aumonbiy 0 719859 7212448 2026-08-11T20:46:40Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast ühistransport | nimi = Kairo metroo | tüüp = [[metroo]] | pilt = Cairo metro logo2012.svg | pildi allkiri = | asum = | avati = {{Algusaeg ja vanus|1987|9|27}} | suleti = | pikkus = 106,8 | jaamad = 84 | liinid = 3 | suurim kiirus = | rööpmelaius = [[Standardrööpmeline raudtee|1435]] | elektrifitseeritud = | platvormi k...' 7212448 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Kairo metroo | tüüp = [[metroo]] | pilt = Cairo metro logo2012.svg | pildi allkiri = | asum = | avati = {{Algusaeg ja vanus|1987|9|27}} | suleti = | pikkus = 106,8 | jaamad = 84 | liinid = 3 | suurim kiirus = | rööpmelaius = [[Standardrööpmeline raudtee|1435]] | elektrifitseeritud = | platvormi kõrgus = | omanik = Egiptuse Tunnelite Amet | operaator = | skeem = }} '''Kairo metroo''' ([[egiptuse araabia keel]]es: مترو القاهرة, latiniseeritult ''Metro Anfāq al-Qāhirah'', sõna-sõnalt "Kairo tunnelimetroo") on [[metroo]]süsteem Egiptuses pealinnas [[Kairo]]s. Metroosüsteem avati 1987. aastal liiniga, mis kulges [[Helwan]]ist [[Ramsese jaam]]ani. Esimese liini pikkus oli 29 kilomeetrit. See oli esimene metroo [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s.<ref name="Metro" /> 2013. aasta seisuga teenindas metroo peaaegu 4 miljonit reisijat päevas. 15. mai 2024 seisuga on Kairo metrool 84 jaama, millest 5 on ümberistumisjaamad, ning liinide kogupikkus on 106,8 kilomeetrit. Süsteem koosneb kolmest nummerdatud liinist.<ref name="PPIAF" /> Liinidel kasutatakse [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelaiust]] (1435 mm). Kairo metroo kuulub Tunnelite Ameti kaudu Egiptuse riigile. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Metro">{{netiviide |pealkiri=Cairo Metro |väljaanne=Cairo Metro |url=https://cairometro.org/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref> <ref name="PPIAF">{{netiviide |pealkiri=Cairo Metro |väljaanne=PPIAF |url=https://inclusiveinfra.gihub.org/case-studies/cairo-metro-egypt/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref> }} gso5r5rp34tcw9nuo6gi43f1fi0oqk6 7212449 7212448 2026-08-11T20:47:41Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Kairo]]; +[[Kategooria:Metroo]] 7212449 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Kairo metroo | tüüp = [[metroo]] | pilt = Cairo metro logo2012.svg | pildi allkiri = | asum = | avati = {{Algusaeg ja vanus|1987|9|27}} | suleti = | pikkus = 106,8 | jaamad = 84 | liinid = 3 | suurim kiirus = | rööpmelaius = [[Standardrööpmeline raudtee|1435]] | elektrifitseeritud = | platvormi kõrgus = | omanik = Egiptuse Tunnelite Amet | operaator = | skeem = }} '''Kairo metroo''' ([[egiptuse araabia keel]]es: مترو القاهرة, latiniseeritult ''Metro Anfāq al-Qāhirah'', sõna-sõnalt "Kairo tunnelimetroo") on [[metroo]]süsteem Egiptuses pealinnas [[Kairo]]s. Metroosüsteem avati 1987. aastal liiniga, mis kulges [[Helwan]]ist [[Ramsese jaam]]ani. Esimese liini pikkus oli 29 kilomeetrit. See oli esimene metroo [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s.<ref name="Metro" /> 2013. aasta seisuga teenindas metroo peaaegu 4 miljonit reisijat päevas. 15. mai 2024 seisuga on Kairo metrool 84 jaama, millest 5 on ümberistumisjaamad, ning liinide kogupikkus on 106,8 kilomeetrit. Süsteem koosneb kolmest nummerdatud liinist.<ref name="PPIAF" /> Liinidel kasutatakse [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmelaiust]] (1435 mm). Kairo metroo kuulub Tunnelite Ameti kaudu Egiptuse riigile. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Metro">{{netiviide |pealkiri=Cairo Metro |väljaanne=Cairo Metro |url=https://cairometro.org/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref> <ref name="PPIAF">{{netiviide |pealkiri=Cairo Metro |väljaanne=PPIAF |url=https://inclusiveinfra.gihub.org/case-studies/cairo-metro-egypt/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref> }} [[Kategooria:Kairo]] [[Kategooria:Metroo]] dk0c4q2up998v4ekx8nlbq9eyc4xppq 102 719860 7212453 2026-08-11T20:55:15Z Koduloom 180448 Koduloom teisaldas lehekülje [[Mustand:Pada I asula]] pealkirja [[Pada I asula]] alla: Mustandist avalikuks artikliks 7212453 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pada I asula]] 7jenh118ttuj941lwjrf3wqkktfq62o 0 719861 7212519 2026-08-12T04:56:48Z Andres 5 Uus lehekülg: '[[koinee]]' 7212519 wikitext text/x-wiki [[koinee]] t4m9h7h039qv593gjl6sgbnp5r6ukdp 7212520 7212519 2026-08-12T04:57:19Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Koinee]] 7212520 wikitext text/x-wiki #suuna [[koinee]] 8g4t327ogk0fjlegtw1gnumedym2te4 0 719862 7212577 2026-08-12T07:24:48Z Kalle 51 Uus lehekülg: '{{Infokast turniir | nimi = 1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. oktoober|5.]]– [[12. oktoober|12. okt.]] 1979 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Prantsusmaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1977]] | järgmine = 1981. aasta meeste Euroopa meistrivõis...' 7212577 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. oktoober|5.]]– [[12. oktoober|12. okt.]] 1979 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Prantsusmaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1977]] | järgmine = [[1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1981]] }} '''1979. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused''' olid olid 11. Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistlused, , mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid mitmes [[Prantsusmaa]] linnas 5. oktoobrist kuni 12. oktoobrini 1979. aastal, finaalvoor toimus [[Pariis]]is. Alagrupimängud peeti [[Nantes]]es, [[Saint-Quentin]]is ja [[Toulouse]]s. Kahe aasta tagust tiitlit kaitses Nõukogude Liidu meeskond, kes võitis meistrivõistlused taas. [[Viljar Loor]] osales NSV Liidu koondise koosseisus kolmandat korda järjest ja tuli samas 1979. aastal Euroopa meistriks kolmas kord järjest. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kolme neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel viimases voorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad võistlesid kohtadele seitsmendast kuni kaheteistkümnendani. Eelvoorus juba omavahel kohtunud võistkondade tulemused kanti viimasesse vooru. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Nantes]] *{{PisiLipp|Kreeka}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Saint-Quentin]] *{{PisiLipp|Belgia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} {{veerud-piir}} * III-alagrupp [[Toulouse]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||157:103||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||8:4|| 169:140 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||2 ||3:7 ||106:131 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 0:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||2:9 ||107:165||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||3||0 ||9:3 ||171:124||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||7:5|| 155:147 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||2 ||5:8 ||167:172 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 1:3 ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||4:9 ||132:182 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] === III-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||2||1 ||8:5 ||178:138||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||8:5|| 164:149 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||2||1 ||7:5 ||148:138 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||1:9 ||86:151||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 7.-12. === == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-6. === == Lõplik paremusjärjestus == == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150629021003/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1979.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1979-o6401 European Championship 1979] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1979. aasta spordis]] lrnko7ej2os69jvtavlcnnlz7pws5yv 7212614 7212577 2026-08-12T08:00:40Z Kalle 51 7212614 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. oktoober|5.]]– [[12. oktoober|12. okt.]] 1979 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Prantsusmaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|NSVL}} [[NSVL]] | eelmine = [[1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1977]] | järgmine = [[1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1981]] }} '''1979. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused''' olid olid 11. Euroopa meeste võrkpallimeistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] Confédération Européenne de Volleyball (CEV). Need toimusid mitmes [[Prantsusmaa]] linnas 5. oktoobrist kuni 12. oktoobrini 1979. aastal, finaalvoor toimus [[Pariis]]is. Alagrupimängud peeti [[Nantes]]es, [[Saint-Quentin]]is ja [[Toulouse]]s. Kahe aasta tagust tiitlit kaitses Nõukogude Liidu meeskond, kes võitis meistrivõistlused taas. [[Viljar Loor]] osales NSV Liidu koondise koosseisus kolmandat korda järjest ja tuli samas 1979. aasta Euroopa meistriks kolmas kord järjest. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kolme neljaliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel viimases voorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad võistlesid kohtadele seitsmendast kuni kaheteistkümnendani. Eelvoorus juba omavahel kohtunud võistkondade tulemused kanti viimasesse vooru. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Nantes]] *{{PisiLipp|Kreeka}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Saint-Quentin]] *{{PisiLipp|Belgia}} *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Poola}} {{veerud-piir}} * III-alagrupp [[Toulouse]] *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|24px]] [[Rumeenia]] {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|NSVL]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1946-1992).svg|25px|Jugoslaavia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Greece.svg|25px|Kreeka]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||157:103||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||8:4|| 169:140 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||3 ||1||2 ||3:7 ||106:131 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 0:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||2:9 ||107:165||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="130" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[5. oktoober|5. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center| ('''6–15''', 15-11, '''14–16''', 15-10, '''13–15''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11785&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-URS] |- | align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|(11-15, '''15–4''', '''15-4''', '''18–16''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11786&ID=271&CID=2728&PID=579 HUN-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[6. oktoober|6. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''15-9''', 16-18, '''15–10''', '''15–12''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11788&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-GRE] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center|('''15–6''', '''15-10''', '''15–7''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11787&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-HUN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. oktoober|7. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|25px|Ungari]] [[Ungari]] || align=center| ('''15-12''', '''15-9''', '''15-3''') ||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11790&ID=271&CID=2728&PID=579 YUG-HUN] |- | align=center|- || align=right|'''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15–11''', '''15-4''', '''15–2''')||[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11789&ID=271&CID=2728&PID=579 URS-GRE] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland.svg|25px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|25px|Itaalia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Belgium.svg|25px|Belgia]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||3||0 ||9:3 ||171:124||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||3 ||2 ||1||7:5|| 155:147 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1971–1990).svg|24px]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||3 ||1||2 ||5:8 ||167:172 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 1:3 ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||4:9 ||132:182 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] === III-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_the_Czech_Republic.svg|25px|Tšehhoslovakkia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_France.svg|25px|Prantsusmaa]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_East_Germany.svg|25px|Saksa DV]] !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:1''' || 3||2||1 ||8:5 ||178:138||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||8:5|| 164:149 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965–1989).svg|25px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||2||1 ||7:5 ||148:138 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||1:9 ||86:151||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionView.aspx?ID=271 CEV 1978/1979 Senior European Championships] == Lohutusvoor == === Mängud kohtadele 7.-12. === == Finaalvoor == === Mängud kohtadele 1.-6. === == Lõplik paremusjärjestus == == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=271&PID=579 CEV 1978/1979 Senior European Championships] * [https://web.archive.org/web/20150629021003/http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1979.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1979-o6401 European Championship 1979] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1979. aasta spordis]] bdfngphbiqpity9t6vdr4aixsx5pq92 0 719863 7212642 2026-08-12T08:21:57Z Koidutar 212587 lehekülg loodud 7212642 wikitext text/x-wiki '''Sirtjad''' ''([[Neenetsi keel|neenetsi k.]] сихиртя/сиртя)'' on Neenetsi põlisusus kääbusrahvas, kes elas tundras enne neenetsite saabumist [[Lääne-Siber|Lääne-Siberisse]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Abramovich-Gomon |eesnimi=Alla |pealkiri=The Nenets' Song: A Microcosm of a Vanishing Culture |aasta=1999 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> 67gqb75yskab5po24wclod0ybeloc3s 7212643 7212642 2026-08-12T08:23:25Z Koidutar 212587 7212643 wikitext text/x-wiki '''Sirtjad''' ''([[Neenetsi keel|neenetsi k.]] сихиртя/сиртя)'' on neenetsi põlisusus kääbusrahvas, kes elas tundras enne neenetsite saabumist [[Lääne-Siber|Lääne-Siberisse]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Abramovich-Gomon |eesnimi=Alla |pealkiri=The Nenets' Song: A Microcosm of a Vanishing Culture |aasta=1999 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> == Viited == cd9hgy351l1ar08fkk08d582nq18reu 7212647 7212643 2026-08-12T08:32:07Z Koidutar 212587 7212647 wikitext text/x-wiki '''Sirtjad''' ''([[Neenetsi keel|neenetsi k.]] сихиртя/сиртя)'' on neenetsi rahvapärimuses kääbusrahvas, kes elas tundras enne neenetsite saabumist [[Lääne-Siber|Lääne-Siberisse]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Abramovich-Gomon |eesnimi=Alla |pealkiri=The Nenets' Song: A Microcosm of a Vanishing Culture |aasta=1999 |lehekülg=21 |keel=inglise}}</ref> == Viited == gu1sq45k6906mfcgybbvf3w82km4epv 0 719864 7212677 2026-08-12T09:10:11Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Ramon-sosa-palmeiras-sport-ago-25-4 (cropped).jpg|pisi|Ramón Sosa 2025. aastal [[Palmeiras]]e mängijana]] '''Ramón Sosa Acosta''' (sündinud [[31. august]]il [[1999]] [[Maracaná]]s) on [[Paraguay]] [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[Palmeiras]] ja [[Paraguay jalgpallikoondis]]es. 2020. aastal debüteeris ta Paraguay kõrgliigaklubis [[Club River Plate (Asunción)|River Plate]]. 2021. aastal mängis ta Paraguay kõrgl...' 7212677 wikitext text/x-wiki [[File:Ramon-sosa-palmeiras-sport-ago-25-4 (cropped).jpg|pisi|Ramón Sosa 2025. aastal [[Palmeiras]]e mängijana]] '''Ramón Sosa Acosta''' (sündinud [[31. august]]il [[1999]] [[Maracaná]]s) on [[Paraguay]] [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na Brasiilia kõrgliigaklubis [[Palmeiras]] ja [[Paraguay jalgpallikoondis]]es. 2020. aastal debüteeris ta Paraguay kõrgliigaklubis [[Club River Plate (Asunción)|River Plate]]. 2021. aastal mängis ta Paraguay kõrgliigaklubis [[Club Olimpia|Club Olimpia]], kellega võitis samal aastal nii Paraguay karikavõistlused kui ka superkarikafinaali. 2022. aasta jaanuaris siirdus ta Argentina kõrgliigasse, kui sõlmis lepingu [[Club de Gimnasia y Esgrima La Plata|Gimnasia La Plata]]ga. 2023. aasta jaanuaris liitus teise Argentina kõrgliigaklubiga, [[Talleres de Córdoba]]ga. 2024. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Nottingham Forest]].<ref>{{Cite web|url=https://www.nottinghamforest.co.uk/news/2024/august/16/forest-complete-signing-of-ramon-sosa/|date=16 August 2024|publisher=Nottingham Forest F.C. |title=Forest complete signing of Ramón Sosa }}</ref> Ta mängis seal aga vaid ühe hooaja ning lõi ainsa värava Inglismaa kõrgliigas 22. septembril mängus [[Brighton & Hove Albion]]i vastu.<ref>{{Cite news |last=Mail |first=Simon |date=22 September 2024 |title=Nottingham Forest's Sosa earns point as three see red in fiery draw at Brighton |url=https://www.theguardian.com/football/2024/sep/22/brighton-nottingham-forest-premier-league-match-report |access-date=2024-09-23 |work=[[The Guardian]] |language=en-GB |issn=0261-3077}}</ref> 2025. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Palmeirasega.<ref>[https://www.palmeiras.com.br/noticias/palmeiras-contrata-atacante-paraguaio-ramon-sosa-camisa-me-serviu-muito-bem/ "Palmeiras contrata atacante paraguaio Ramón Sosa: ‘Camisa me serviu muito bem’"]. palmeiras.com.br. 9.7.2025. Vaadatud 12.8.2026</ref> Üleminekusumma oli umbes 14 miljonit eurot.<ref>[https://ge.globo.com/futebol/times/palmeiras/noticia/2025/07/08/palmeiras-acerta-contratacao-de-ramon-sosa-e-aguarda-exames-para-oficializar-atacante.ghtml "Palmeiras acerta contratação de Ramón Sosa e aguarda exames para oficializar atacante"]. ge.globo.com. 8.7.2025. Vaadatud 12.8.2026</ref> Paraguay jalgpallikoondises debüteeris Sosa 2022. aasta novembris [[sõprusmäng]]us [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta [[2024. aasta Copa América]] viimases alagrupimängus [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]] vastu. Ta kuulus Paraguay koondisse [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]], kus pääses vahetusest väljakule ainult esimeses alagrupimängus [[USA jalgpallikoondis|USA]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.us/ramon-sosa/nationalmannschaft/spieler/745191 Ramón Sosa - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 12.8.2026</ref> == Saavutused == ;Olimpia *[[Copa Paraguay]]: 2021 *[[Supercopa Paraguay]]: 2021 ;Palmeiras *[[Campeonato Paulista]]: 2026 == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Paraguay koondis}} {{JÄRJESTA:Sosa, Ramon}} [[Kategooria:Paraguay jalgpallurid]] [[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeirase mängijad]] [[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 0d21tngzy7548lbbx66deyggiqh682m 0 719865 7212678 2026-08-12T09:12:07Z Andres 5 Uus lehekülg: ''''Paleobalkani keelteks''' ehk '''Balkani indoeuroopa keelteks''' nimetatakse [[indoeuropeistika]]s [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] oletatavat ühise [[algkeel]]ega haru, mis hõlmab [[kreeka keel]]t, [[früügia keel]]t ja [[armeenia keel]]t; enamasti arvatakse sellesse harusse ka [[albaania keel]] (ja selle võimaliku eellasena [[illüüria keel]]). <ref>Klingenschmitt 1994.</ref><ref>Hans J. Holm. Albanische Basiswortlisten und die Stellung des Albanischen in...' 7212678 wikitext text/x-wiki '''Paleobalkani keelteks''' ehk '''Balkani indoeuroopa keelteks''' nimetatakse [[indoeuropeistika]]s [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] oletatavat ühise [[algkeel]]ega haru, mis hõlmab [[kreeka keel]]t, [[früügia keel]]t ja [[armeenia keel]]t; enamasti arvatakse sellesse harusse ka [[albaania keel]] (ja selle võimaliku eellasena [[illüüria keel]]). <ref>Klingenschmitt 1994.</ref><ref>Hans J. Holm. Albanische Basiswortlisten und die Stellung des Albanischen in den indogermanischen Sprachen. – ''Zeitschrift für Balkanologie'', 2009, vk 45-2.</ref> Laiemas tähenduses nimetatakse '''paleobalkani keelteks''' kõiki indoeuroopa keeli, mida [[Balkani poolsaar]]el kõneldakse või on kõneldud, olenemata täpsest päritolust – sageli on need keeled säilinud fragmentaarselt. Selles laiemas tähenduses kuuluvad paleobalkani keelte hulka ka [[traakia keel]], mida kunagi kõneldi tänapäeva [[Bulgaaria]] alal, ja [[daakia keel]], mida kõneldi tänapäeva [[Rumeenia]] alal; samuti arvatakse siia [[illüüria keel]] olenemata sellest, kas see oli albaania keelega suguluses. ==Uurimislugu== Arusaama kreeka ja armeenia keele ühisest päritolust sõnastas esimest korda 1924. aastal taani keeleteadlane [[Holger Pedersen]], kes oli eelnenud aastatel näidanud, et armeenia keelel on kreeka keelega rohkem etümoloogilisi sõnavasteid kui ühegi teise indoeuroopa keelega. Veidi hiljem (1925, 1927) uuris [[Antoine Meillet]] morfoloogilisi ja fonoloogilisi vastavusi ja oletati, et kreeka ja armeenia keele eellased olid murded, mida kõneldi ühise eellaskeele vahetus naabruses. Meillet' hüpotees leidis tema 1936. aasta "Esquisse'i" kaudu suuremat tunnustust. [[Georg Solta]] seevastu ei tahtnud eeldada kreeka-armeenia algkeelt, kuid pidas sõnavara ja morfoloogia paralleele arvestades samuti kreeka keelt armeenia keele selgelt kõige lähedasemaks sugulaskeeleks (1960). Hamp (1976) toetas jälle Balkani indoeuroopa algkeele hüpoteesi, sõnastades selle nii, et on olnud aeg, "mil mepeaksime rääkima hellenoarmeenia keelest". Balkani indoeuroopa algkeele tunnustamisel kujunes murranguliseks [[Wolfram Euler]]i töö "Indoiranisch-griechische Gemeinsamkeiten der Nominalbildung und deren indogermanische Grundlagen" (1979). Vahepealse seisukoha võttis Clackson (1994), kes ei pidanud kreeka-armeenia rühma indoeuroopa keelkonnas tõestatuks, kuid arvas armeenia keele laiendatud kreeka-indoaaria harusse. ==Tähendus ja probleemid== Balkani indoeuroopa algkeele oletamine tekitab küsimusi selle dateerimise ja lokaliseerimise kohta. Kui lähtuda mudelist mille järgi indoeuroopa keeled olid levinud [[eneoliitikum]]is Põhja-Pontose stepialal, võis balkani indoeuroopa algkeel tekkida 3. aastatuhande esimesel poolel eKr, kui aga lähtuda mudelist, mille järgi nende levik sai alguse [[neoliitikum]]is [[Anatoolia]]st, siis olenevalt allikast kaks kuni kolm aastatuhandet varem. Üldiselt tekitab Balkani indoeuroopa algkeele uurimine samalaadseid küsimusi nagu [[itali-keldi keeled|itali-keldi]] algkeele uurimine: ka siin on indoeuroopa keelkonna kahel naaberaladel paiknenud harul spetsiifilisi ühisjooni, mille seletamine laenusuhetega on ebapiisav. Seetõttu eeldatakse ka siin enamasti piiratud kestusega ühist arenguperioodi. Paleobalkani hüpoteesi tõendamist raskendavad armeenia keele hiline kirjalik talletamine, mis algas alles 5. sajandil pKr, ja asjaolu, et armeenia keel oli selleks ajaks naabruses kõneldud [[iraani keeled|iraani keelte]] mõjul tugevalt muutunud. Veel suurem raskus on teiste paleokeelte, eelkõige früügia ja [[vanamakedoonia keel]]e väga fragmentaarne säilimine. ==Armeenlaste ränne== [[Herodotos]] teatab, et [[armeenlased]] olid algselt [[Früügia]] kolonistid.<ref>Herodotos, ''Historia'' 7,73.</ref> Kui tema teade kajastab tegelikku rännet, võisid armeenlaste esivanemad 7. sajandil eKr liikuda [[Väike-Aasia]] kaudu [[Armeenia mägismaa]] alale. See pärimus on andnud alust oletustele früügia ja armeenia keele võimalikest seostest, kuid Herodotose teade iseenesest ei tõenda, et armeenia keel pärines früügia keelest. Kui see siiski nii on, siis pidi toimuma hiline [[satemiseerumine]] (früügia keel oli [[kentum-keeled|kentum-keel]], armeenia keel on [[satem-keeled|satem-keel]]. Sõltumata sellest häälikulisest küsimusest on olemas hulk vaieldamatuid sõnavara erijooni, mis ühendavad albaania, kreeka, vanamakedoonia, früügia ja armeenia keelt ning mida tänapäeval enamasti ei seletata mitte (või mitte ainult) keelekontaktiga, vaid (võib-olla ka) ühise päritoluga.<ref>Jan Henrik Holst. ''Armenische Studien'', Otto Harrassowitz Verlag: Wiesbaden 2009, lk 63–67, ptk "Zur Entstehung der armenischen Sprache: Trümmersprachen und Balkanindogermanisch".</ref> ==Varajaste indoeuroopa keelte ida-läänejaotus=0 Indoeuroopa keelte hulgas kuulub Balkani indoeuroopa haru koos [[indoiraani keeled|indoiraani keeltega]] indoeuroopa keelkonna idaharusse. Üsna spekulatiivselt oletatakse, et indoeuroopa keelkond jagunes esmalt 4. aastatuhande teisel poolel eKr ida- ja lääneharuks; indoiraani keelte eraldumine Balkani indoeuroopa algkeelest paigutatakse 3. aastatuhande esimesse ja selle jagunemine üksikkeelteks 3. aastatuhande keskpaika või hilisemasse ossa. ==Albaania keele paigutamine== Kõik albanoloogid peavad albaania keelt indoeuroopa keelkonna Balkani harru kuuluvaks.<ref>Hans J. Holm. Albanische Basiswortlisten und die Stellung des Albanischen in den indogermanischen Sprachen. – ''Zeitschrift für Balkanologie'', 2009, vk 45-2.</ref> Selle täpsed suhted nii vähetuntud illüüria keelega kui ka traakia keelega on siiski endiselt uurimise all. == Kirjandus == * Holger Pedersen. Zur armenischen Sprachgeschichte. – ''Zeitschrift für vergleichende Sprachforschung auf dem Gebiete der indogermanischen Sprachen'', 1905, 38, lk 194–240. * Holger Pedersen. Armenisch und die Nachbarsprachen. – ''Zeitschrift für vergleichende Sprachforschung auf dem Gebiete der indogermanischen Sprachen'', 1906, 39, lk 334–485. * [[Antoine Meillet]]. 'Remarques sur l’étymologie de quelques mots grecs. – ''Bulletin de la Société de linguistique de Paris'', 1925, 26, lk 1–6.[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k32167m/f31.image.pagination Täistekst.] * Antoine Meillet. De la prothèse vocalique en grec et en arménien.] – ''Bulletin de la Société de linguistique de Paris'', 1926–1927, 27, lk 129–135.[https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k32168z/f134.image.pagination Täistekst.] * Antoine Meillet. ''Esquisse d'une grammaire comparée de l'arménien classique,'' 2. trükk, Mekhitharistes: Wien1936. * [[Georg Renatus Solta]]. ''Die Stellung des Armenischen im Kreise der Indogermanischen Sprachen. Eine Untersuchung der indogermanischen Bestandteile des armenischen Wortschatzes'' (= ''Studien zur armenischen Geschichte'' 9), Mechitharisten-Buchdruckerei: Wien 1960. * Rüdiger Schmitt. Die Erforschung des Klassisch-Armenischen seit Meillet (1936). – ''Kratylos'', 1972, 17, lk 1–68. * [[Wolfram Euler]]. ''Indoiranisch-griechische Gemeinsamkeiten der Nominalbildung und deren indogermanische Grundlagen'' (= ''Innsbrucker Beiträge zur Sprachwissenschaft. Vorträge und kleinere Schriften'' 30; ühtlasi doktoritöö, Gießeni ülikool, 1978, Institut für Sprachwissenschaft der Universität Innsbruck: Innsbruck 1979, ISBN 3-85124-550-4. * [[James Clackson]]. ''The Linguistic Relationship between Armenian and Greek'' (= ''Publications of the Philological Society'' 30; ühtlasi doktoritöö, Cambridge/MA, Trinity College), Blackwell, Oxford jt 1994, ISBN 0-631-19197-6. * [[Gert Klingenschmitt]]. Das Albanische als Glied der indogermanischen Sprachfamilie. – Jens Elmegård Rasmussen (toim). ''In honorem [[Holger Pedersen]]'', Kolloquium der Indogermanischen Gesellschaft vom 25. bis 28. März 1993 in Kopenhagen, Reichert: Wiesbaden 1994, ISBN 3-88226-823-9, lk 221–233. * Joachim Matzinger. Phrygisch und Armenisch. – Gerhard Meiser, Olav Hackstein (toim). ''Sprachkontakt und Sprachwandel'', Akten der XI. Fachtagung der Indogermanischen Gesellschaft, 17.–23. September 2000 in Halle an der Saale, Reichert: Wiesbaden 2005, ISBN 978-3-89500-475-9, lk 375–394. * [[Jan Henrik Holst]]. ''Armenische Studien'', Otto Harrassowitz Verlag: Wiesbaden 2009, ISBN 978-3-447-06117-9. * Wolfram Euler, [[Konrad Badenheuer]]. ''Sprache und Herkunft der Germanen. Abriss des Protogermanischen vor der Ersten Lautverschiebung'', Verlag Inspiration Un Limited: Hamburg jt 2009, ISBN 978-3-9812110-1-6. fjwtxna5whlzwodyi9k3qjs4fg5ow3l 7212692 7212678 2026-08-12T09:33:34Z Andres 5 7212692 wikitext text/x-wiki '''Paleobalkani keelteks''' ehk '''Balkani indoeuroopa keelteks''' nimetatakse [[indoeuropeistika]]s [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelte]] oletatavat ühise [[algkeel]]ega haru, mis hõlmab [[kreeka keel]]t, [[früügia keel]]t ja [[armeenia keel]]t; enamasti arvatakse sellesse harusse ka [[albaania keel]] (ja selle võimaliku eellasena [[illüüria keel]]).<ref>Klingenschmitt 1994.</ref><ref>Hans J. Holm. Albanische Basiswortlisten und die Stellung des Albanischen in den indogermanischen Sprachen. – ''Zeitschrift für Balkanologie'', 2009, vk 45-2.</ref> Laiemas tähenduses nimetatakse '''paleobalkani keelteks''' kõiki indoeuroopa keeli, mida [[Balkani poolsaar]]el kõneldakse või on kõneldud, olenemata täpsest päritolust – sageli on need keeled säilinud fragmentaarselt. Selles laiemas tähenduses kuuluvad paleobalkani keelte hulka ka [[traakia keel]], mida kunagi kõneldi tänapäeva [[Bulgaaria]] alal, ja [[daakia keel]], mida kõneldi tänapäeva [[Rumeenia]] alal; samuti arvatakse siia [[illüüria keel]] olenemata sellest, kas see oli albaania keelega suguluses. ==Uurimislugu== Arusaama kreeka ja armeenia keele ühisest päritolust sõnastas esimest korda 1924. aastal taani keeleteadlane [[Holger Pedersen]], kes oli eelnenud aastatel näidanud, et armeenia keelel on kreeka keelega rohkem etümoloogilisi sõnavasteid kui ühegi teise indoeuroopa keelega. Veidi hiljem (1925, 1927) uuris [[Antoine Meillet]] morfoloogilisi ja fonoloogilisi vastavusi ja oletati, et kreeka ja armeenia keele eellased olid murded, mida kõneldi ühise eellaskeele vahetus naabruses. Meillet' hüpotees leidis tema 1936. aasta "Esquisse'i" kaudu suuremat tunnustust. [[Georg Solta]] seevastu ei tahtnud eeldada kreeka-armeenia algkeelt, kuid pidas sõnavara ja morfoloogia paralleele arvestades samuti kreeka keelt armeenia keele selgelt kõige lähedasemaks sugulaskeeleks (1960). Hamp (1976) toetas jälle kreeka-armeenia hüpoteesi, leides, et kreeka ja armeenia keele ühiste tunnuste hulk on kasvanud sedavõrd, et on lähenemas aeg, "mil me peaksime rääkima hellenoarmeenia keelest". Balkani indoeuroopa algkeele tunnustamisel kujunes murranguliseks [[Wolfram Euler]]i töö "Indoiranisch-griechische Gemeinsamkeiten der Nominalbildung und deren indogermanische Grundlagen" (1979). Vahepealse seisukoha võttis Clackson (1994), kes ei pidanud kreeka-armeenia rühma indoeuroopa keelkonnas tõestatuks, kuid arvas armeenia keele laiendatud kreeka-indoaaria harusse. ==Tähendus ja probleemid== Balkani indoeuroopa algkeele oletamine tekitab küsimusi selle dateerimise ja lokaliseerimise kohta. Kui lähtuda mudelist, mille järgi indoeuroopa keeled olid levinud [[eneoliitikum]]is Põhja-Pontose stepialal, võis balkani indoeuroopa algkeel tekkida 3. aastatuhande esimesel poolel eKr, kui aga lähtuda mudelist, mille järgi nende levik sai alguse [[neoliitikum]]is [[Anatoolia]]st, siis olenevalt allikast kaks kuni kolm aastatuhandet varem. Üldiselt tekitab Balkani indoeuroopa algkeele uurimine samalaadseid küsimusi nagu [[itali-keldi keeled|itali-keldi]] algkeele uurimine: ka siin on indoeuroopa keelkonna kahel naaberaladel paiknenud harul spetsiifilisi ühisjooni, mille seletamine laenusuhetega on ebapiisav. Seetõttu eeldatakse ka siin enamasti piiratud kestusega ühist arenguperioodi. Paleobalkani hüpoteesi tõendamist raskendavad armeenia keele hiline kirjalik talletamine, mis algas alles 5. sajandil pKr, ja asjaolu, et armeenia keel oli selleks ajaks naabruses kõneldud [[iraani keeled|iraani keelte]] mõjul tugevalt muutunud. Veel suurem raskus on teiste paleokeelte, eelkõige früügia ja [[vanamakedoonia keel]]e väga fragmentaarne säilimine. ==Armeenlaste ränne== [[Herodotos]] teatab, et [[armeenlased]] olid algselt [[Früügia]] kolonistid.<ref>Herodotos, ''Historia'' 7,73.</ref> Kui tema teade kajastab tegelikku rännet, võisid armeenlaste esivanemad 7. sajandil eKr liikuda [[Väike-Aasia]] kaudu [[Armeenia mägismaa]] alale. See pärimus on andnud alust oletustele früügia ja armeenia keele võimalikest seostest, kuid Herodotose teade iseenesest ei tõenda, et armeenia keel pärines früügia keelest. Kui see siiski nii on, siis pidi toimuma hiline [[satemiseerumine]] (früügia keel oli [[kentum-keeled|kentum-keel]], armeenia keel on [[satem-keeled|satem-keel]]). Sõltumata sellest häälikulisest küsimusest on olemas hulk vaieldamatuid sõnavara erijooni, mis ühendavad albaania, kreeka, vanamakedoonia, früügia ja armeenia keelt ning mida tänapäeval enamasti ei seletata mitte (või mitte ainult) keelekontaktiga, vaid (võib-olla ka) ühise päritoluga.<ref>Jan Henrik Holst. ''Armenische Studien'', Otto Harrassowitz Verlag: Wiesbaden 2009, lk 63–67, ptk "Zur Entstehung der armenischen Sprache: Trümmersprachen und Balkanindogermanisch".</ref> ==Varajaste indoeuroopa keelte ida-läänejaotus== Indoeuroopa keelte hulgas kuulub Balkani indoeuroopa haru koos [[indoiraani keeled|indoiraani keeltega]] indoeuroopa keelkonna idaharusse. Üsna spekulatiivselt oletatakse, et indoeuroopa keelkond jagunes esmalt 4. aastatuhande teisel poolel eKr ida- ja lääneharuks; indoiraani keelte eraldumine Balkani indoeuroopa algkeelest paigutatakse 3. aastatuhande esimesse ja selle jagunemine üksikkeelteks 3. aastatuhande keskpaika või hilisemasse ossa. ==Albaania keele paigutamine== Kõik albanoloogid peavad albaania keelt indoeuroopa keelkonna Balkani harru kuuluvaks.<ref>Hans J. Holm. Albanische Basiswortlisten und die Stellung des Albanischen in den indogermanischen Sprachen. – ''Zeitschrift für Balkanologie'', 2009, vk 45-2.</ref> Selle täpsed suhted nii vähetuntud illüüria keelega kui ka traakia keelega on siiski endiselt uurimise all. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Holger Pedersen. Zur armenischen Sprachgeschichte. – ''Zeitschrift für vergleichende Sprachforschung auf dem Gebiete der indogermanischen Sprachen'', 1905, 38, lk 194–240. * Holger Pedersen. Armenisch und die Nachbarsprachen. – ''Zeitschrift für vergleichende Sprachforschung auf dem Gebiete der indogermanischen Sprachen'', 1906, 39, lk 334–485. * [[Antoine Meillet]]. Remarques sur l'étymologie de quelques mots grecs. – ''Bulletin de la Société de linguistique de Paris'', 1925, 26, lk 1–6. [https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k32167m/f31.image.pagination Täistekst.] * Antoine Meillet. De la prothèse vocalique en grec et en arménien. – ''Bulletin de la Société de linguistique de Paris'', 1926–1927, 27, lk 129–135. [https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k32168z/f134.image.pagination Täistekst.] * Antoine Meillet. ''Esquisse d'une grammaire comparée de l'arménien classique,'' 2. trükk, Mekhitharistes: Wien 1936. * [[Georg Renatus Solta]]. ''Die Stellung des Armenischen im Kreise der Indogermanischen Sprachen. Eine Untersuchung der indogermanischen Bestandteile des armenischen Wortschatzes'' (= ''Studien zur armenischen Geschichte'' 9), Mechitharisten-Buchdruckerei: Wien 1960. * Rüdiger Schmitt. Die Erforschung des Klassisch-Armenischen seit Meillet (1936). – ''Kratylos'', 1972, 17, lk 1–68. * Eric P. Hamp. *gweiH- 'live'. – A. M. Davies, Wolfgang Meid (toim). ''Studies in Greek, Italic and Indo-European Linguistics offered to Leonhard R. Palmer'', Innsbruck: Institut für Sprachwissenschaft der Universität Innsbruck, 1976, lk 87–91. * [[Wolfram Euler]]. ''Indoiranisch-griechische Gemeinsamkeiten der Nominalbildung und deren indogermanische Grundlagen'' (= ''Innsbrucker Beiträge zur Sprachwissenschaft. Vorträge und kleinere Schriften'' 30; ühtlasi doktoritöö, Gießeni ülikool, 1978), Institut für Sprachwissenschaft der Universität Innsbruck: Innsbruck 1979, ISBN 3-85124-550-4. * [[James Clackson]]. ''The Linguistic Relationship between Armenian and Greek'' (= ''Publications of the Philological Society'' 30; ühtlasi doktoritöö, Cambridge/MA, Trinity College), Blackwell, Oxford jt 1994, ISBN 0-631-19197-6. * [[Gert Klingenschmitt]]. Das Albanische als Glied der indogermanischen Sprachfamilie. – Jens Elmegård Rasmussen (toim). ''In honorem [[Holger Pedersen]]'', Kolloquium der Indogermanischen Gesellschaft vom 25. bis 28. März 1993 in Kopenhagen, Reichert: Wiesbaden 1994, ISBN 3-88226-823-9, lk 221–233. * Joachim Matzinger. Phrygisch und Armenisch. – Gerhard Meiser, Olav Hackstein (toim). ''Sprachkontakt und Sprachwandel'', Akten der XI. Fachtagung der Indogermanischen Gesellschaft, 17.–23. September 2000 in Halle an der Saale, Reichert: Wiesbaden 2005, ISBN 978-3-89500-475-9, lk 375–394. * [[Jan Henrik Holst]]. ''Armenische Studien'', Otto Harrassowitz Verlag: Wiesbaden 2009, ISBN 978-3-447-06117-9. * Wolfram Euler, [[Konrad Badenheuer]]. ''Sprache und Herkunft der Germanen. Abriss des Protogermanischen vor der Ersten Lautverschiebung'', Verlag Inspiration Un Limited: Hamburg jt 2009, ISBN 978-3-9812110-1-6. sppy4cuoveg1giulzvtbxlakp6j4r4g 0 719866 7212681 2026-08-12T09:13:42Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Paleobalkani keeled]] 7212681 wikitext text/x-wiki #suuna [[Paleobalkani keeled]] j4bzgnnppkqhle2w4ogmgl6qluo3lwm 1 719867 7212689 2026-08-12T09:28:05Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''asutas Gustav Narusbek'' ja ''asutajaks oli Gustaw Narusberg'' – kumb siis? ~~~~' 7212689 wikitext text/x-wiki ''asutas Gustav Narusbek'' ja ''asutajaks oli Gustaw Narusberg'' – kumb siis? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. august 2026, kell 12:28 (EEST) nqd9dm9fiqfgnd4mmedqy4xoatxprsr 2 719868 7212705 2026-08-12T10:24:58Z Tulikabiswas465 235300 A digital marketing course in India can help beginners, students, working professionals, and business owners learn essential online marketing skills such as SEO, Google Ads, social media marketing, content marketing, and analytics. The blog explains the importance of practical training, how to choose the right course, career opportunities, and online vs. classroom learning. DizitalAdda is also mentioned as an option for learners exploring digital marketing training. 7212705 wikitext text/x-wiki = Digital Marketing Course in India: Start Your Career in the Digital World = The way people discover businesses has changed a lot. A customer may find a brand through Google, Instagram, YouTube, an online advertisement, or even a blog before making a purchase. That is why digital marketing has become an important skill for businesses and professionals. If you're planning to enter this field, a '''[https://dizitaladda.com/digital-marketing-course-in-india digital marketing course in India]''' can help you understand how online marketing actually works. You don't have to be from a technical background either. With the right training and regular practice, beginners can learn the basics and gradually move toward advanced digital marketing skills. == What Is Digital Marketing? == Digital marketing means promoting products, services, or brands through online channels. Instead of depending only on newspapers, television, or traditional advertising, businesses now use search engines, social media, websites, email, and online advertising to reach potential customers. Some common areas of digital marketing include: * Search Engine Optimization (SEO) * Social Media Marketing * Google Ads and PPC * Content Marketing * Email Marketing * Affiliate Marketing * Website Marketing * Google Analytics * Online Reputation Management The interesting part is that these areas are connected. For example, good content can support SEO, while social media can help increase brand awareness. == Why Choose a Digital Marketing Course in India? == India has a large and growing digital audience. Businesses of all sizes are trying to build an online presence, which means they need people who understand digital marketing. Learning digital marketing can open different career paths. You can work in an agency, join an in-house marketing team, work as a freelancer, or eventually start your own digital marketing business. A course can give beginners a structured way to learn instead of trying to understand everything randomly from different sources online. == What Do You Learn in a Digital Marketing Course? == The syllabus depends on the institute, but a good course should cover the major areas of online marketing. === 1. Search Engine Optimization === SEO helps websites appear in search engine results. You can learn keyword research, on-page optimization, technical SEO basics, link building, local SEO, and performance tracking. === 2. Social Media Marketing === This involves learning how to create and manage campaigns on platforms such as Instagram, Facebook, LinkedIn, and other social networks. === 3. Google Ads === Paid advertising is another important part of digital marketing. Students can learn about search campaigns, keywords, ad copies, targeting, bidding, and campaign optimization. === 4. Content Marketing === Content plays a major role in online marketing. Blogs, videos, social posts, landing pages, and other forms of content can help attract and engage audiences. === 5. Analytics === You also need to understand data. Analytics tools can help marketers check traffic, user behavior, conversions, and campaign performance. == Who Can Learn Digital Marketing? == One reason digital marketing is popular is that people from different backgrounds can learn it. It can be useful for: * College students * Fresh graduates * Working professionals * Business owners * Freelancers * Marketing professionals * People planning a career change You don't need to know everything before joining. In fact, most beginner-friendly courses start with basic concepts. == Why Practical Training Is Important == Here's the thing: reading about digital marketing and actually doing it are two different experiences. You might understand what a keyword is, but finding useful keywords for a real website takes practice. The same goes for running an ad campaign or creating an SEO strategy. That's why practical assignments, projects, website optimization exercises, and campaign simulations can be valuable. '''DizitalAdda''' is one option learners can explore when comparing digital marketing training programs. When checking any institute, don't just look at the course name. Look at the modules, practical work, trainer experience, and learning support. == How to Select the Right Course == There are plenty of digital marketing courses available in India, so don't rush into the first one you see. Before enrolling, compare: '''Course syllabus:''' Make sure important topics such as SEO, Google Ads, social media, content marketing, and analytics are covered. '''Practical projects:''' Check whether you'll get opportunities to apply what you're learning. '''Trainers:''' Industry experience can make a difference because practical examples are often easier to understand. '''Course duration:''' A very short course may only cover the basics. Choose according to your learning goals. '''Career support:''' If you're looking for a job, check whether the institute provides interview preparation, resume guidance, internships, or placement assistance. == Online or Classroom Training? == Both formats have their advantages. Online courses can be convenient for working professionals and students who have busy schedules. Classroom courses, on the other hand, provide face-to-face interaction and immediate access to trainers. The better option depends on how you learn. More importantly, make sure the course provides proper practical training regardless of the format. == Career Options After Digital Marketing Training == Digital marketing doesn't mean one particular job. There are several areas you can explore. Some common roles include: * SEO Executive * Digital Marketing Executive * PPC Executive * Social Media Executive * Content Marketing Executive * Performance Marketing Executive * Email Marketing Executive With experience, professionals can move toward senior marketing roles or specialize in areas such as SEO, paid advertising, or performance marketing. Freelancing is another option once you have enough practical knowledge and a portfolio to show potential clients. == Is Digital Marketing a Good Career Choice? == It can be, especially for people who enjoy a combination of creativity, marketing, technology, and data. But don't expect a course certificate alone to guarantee a job. Digital marketing is a skill-based field. Employers usually want to know whether you can actually perform the work. So, while learning, build small projects, experiment with different strategies, and keep track of your results. == Final Thoughts == Choosing a '''digital marketing course in India''' can be a good first step if you want to build skills for the online marketing industry. Take your time before selecting an institute. Compare the syllabus, practical training, trainers, projects, certifications, and career support instead of choosing only on the basis of price. Whether you choose '''DizitalAdda''' or another training institute, the most important thing is to keep learning and practicing. Digital marketing keeps changing, and staying curious is probably one of the most useful skills you can have in this industry. hqwdnm3h6usm6wgzplw0b1o09lxs3v7 0 719869 7212723 2026-08-12T11:41:57Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Ramón Sosa]] 7212723 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ramón Sosa]] fzv9ez6p78gpboc1aj025od3sa2hsrv 1 719870 7212737 2026-08-12T11:51:31Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Mis vahekord on sellel [[Pada asulakoht|Pada asulakohaga]]? --~~~~' 7212737 wikitext text/x-wiki Mis vahekord on sellel [[Pada asulakoht|Pada asulakohaga]]? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2026, kell 14:51 (EEST) 39dwxlr52h718hc3odfzx2ebwf89qg3